Justiitsministri 20. juuni 2021. a määruse „ Riigi õigusabi infosüsteemi põhimäärus “ muutmise määruse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega viiakse riigi õigusabi infosüsteemi põhimäärus kooskõlla 01.01.2023 jõustunud küberturvalisuse seaduse muudatusega ning tä psusta takse infosüsteemi kasutajaõiguste haldamisega seonduva id nõudeid . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Alar Must (tel 58857728 , e-post
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja ………. (tel ………… , e-post …………….. ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 viiakse riigi õigusabi infosüsteemi põhimäärus e § 6 lg 2 p 2 , millega Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK) kohustub t agama infosüsteemi käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) nõuetele, kooskõlla 01.01.2023 jõustunud küberturvalisuse seaduse muudatusega, mille kohaselt tunnistati kehtetuks avaliku teabe seaduse § 43 9 lõike 1 punktis 4 olev volitusnorm infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamiseks. Volitusnormi alusel oli kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrus nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ kolmeastmelise etalonturbe süsteemi kasutamiseks riigi andmekogude sisalduvate andmekoosseisude töötlemisel. Alates 01.01.2023 on küberturvalisuse seaduse § 7 lõikest 5 tulenevalt võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse tagamise nõuete kehtestamise õigus Vabariigi Valitsusel või tema volitatud ministril. 01.01.2023 jõustusid vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022. määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.12.2022 määruse nr 101 „Eesti infoturbestandard“. Eeltoodust tulenevalt ei viidata muudatuse tulemusel konkreetsel nõudele vaid volitusnormile, mille alusel nõuded on kehtestatud. Eelnõu §- ga 2 täpsustatakse, et advokatuur RIK-i volitatud töötajate kasutajaõigusi ei halda , sest RIK-i töötajate kasutajaõigusi on otstarbekas jätta RIK-i enda hallata . Seetõttu täiendatakse e elnõu §- ga 3 vastavalt ka RIK-i ülesandeid volitatud töötlejana . Eelnõu §- ga 4 täiendatakse riigi õigusabi infosüsteemi põhimäärus e § 7 lõiget 4 uue lausega, millega kehtestatakse Justiitsministeeriumile kohustus teata da i nfosüsteemi le juurdepääsu omava töötaja töölt lahkumisest või töösuhte pikemaaegsest peatumisest (nt lapsehoolduspuhkus) hiljemalt kaks tööpäeva ette . Nõude kehtestamine on vajalik, et advokatuur jõuaks kasutajaõigused õigeaegselt sulgeda, et oleks välistatud volitamata isikute juurdepääs infosüsteemile. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei esine vastuolusid Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud 4.1. Kavandatav m uudatus : R iigi õigusabi infosüsteemi põhimäärus e viimine kooskõlla küberturvalisuse seaduse muudatusega . Kuna muudetud nõuded jõustusid ja neist tuli ka riigi õigusabi infosüsteemi küberturvalisuse tagamisel lähtuda alates 01.01.2023, siis RIS põhimääruse kui alamaastme õigusakti seadusega kooskõlla viimisega määruse rakendajatele ega muudele isikutele mõju ei kaasne . 4. 2 . Kavandatav muudatus : I nfosüsteemi kasutajaõiguste haldamisega seotud nõuete täpsustamine . I sihtrühm: RIK ja Justiitsministeerium Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna nõuded on ka praegu tuletatav ad küberturvalisuse seadusega kehtestatud infosüsteemide pidamise nõuetest ning oma praktikas ka asutused seda järgivad, siis m uudatus ega Justiitsministeeriumi le ega RIK-ile mõju, mida peaks täiendavalt analüüsima, ei kaasne . I I sihtrühm: Advokatuur Muudatustega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Advokatuuri jaoks loob muudatus kindluse, et kasutajaõiguste äravõtmise vajadusest teavitatakse piisavalt ette, et advokatuuril oleks võimalik õigeaegselt reageerida. Ebasoovitavat m õju, mida tuleks analüüsida, muudatustega ei kaasne . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega seoses ei ole vaja lisategevusi. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi. Määruse rakendamisega seoses ei laeku riigi eelarvesse tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastamiseks ei saadeta, kuna sellel puudub puutumus teiste ministeeriumidega . Eelnõu on tutvustatud advokatuuri le ja RIK-i le . Viljar Peep Asekantsler
MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS delta_docName \* MERGEFORMAT Justiitsministri 2 0 . juu n i 2021 . a määruse nr 13 " R iigi õigusabi infosüsteemi põhimäärus " muutmise määrus Määrus kehtestatakse riigi õigusabi seaduse § 18 1 lõike 2 alusel. Justiitsministri 2 0 . juu n i 20 21 . a määruses nr 1 3 „ Riigi õigusabi infosüsteemi põhimäärus “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 asendatakse lauseosa „ infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) “ lauseosaga „ küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri kehtestatud määruses sätestatud “ ; 2) paragrahvi 6 lõi ke 1 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „ kasutajaõigusi “ tekstiosaga „ , välja arvatud RIK-i volitatud töötajate kasutajaõigusi “; 3 ) paragrahvi 6 lõi get 3 täiendatakse punktiga 5 1 järgmises sõnastuses: „haldab RIK-i volitatud töötajate kasutajaõigusi ;“; 4 ) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „ Volitatud töötaja töölt lahkumisest või töösuhte peatumisest pikemaks ajaks kui kaks kuud teatab Justiitsministeerium advokatuurile hiljemalt kaks tööpäeva enne isiku töölt lahkumist või töösuhte peatumist .“ . Kalle Laanet Justiitsminister Tõnis Saar Kantsler