Arvamuse küsimine

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] 10.05.2023 nr DM-123710-10 Arvamuse küsimine Pugastu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele Teatame, et oleme võtnud menetlusse Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond) poolt esitatud Pugastu II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa esmataotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 10.02.2023 numbriga DM- 123710-1 ning 13.03.2023 numbriga DM- 123710-4). Taotletav Pugastu II liivakarjäär asub Võru maakonnas Võru vallas Juba külas, jäädes riigiomandisse kuuluvatele Võru metskond 123 (tunnus 91804:001:0167) ja Võru metskond 124 (tunnus 91804:001:0168) kinnistutele. Kinnistute valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,42 ha, sh mäeeraldis pindalaga 15,94 ha. Taotletav mäeeraldis asub Nursipalu harjutusväljaku piiranguvööndis. Taotleja soovib uue mäeeraldise kasutuselevõtuga säilitada ja laiendada oma senist tegevust kaevandamise valdkonnas ning varustada Nursipalu harjutusvälja kavandatavat laiendust selleks vajaliku materjaliga. Taotletav mäeeraldis asub Pugastu liivamaardlal (maardla registrikaardi nr 88). Taotletava ehitusliiva (plokk 4 aT) aktiivne tarbevaru mäeeraldisel on 798,0 tuh m3 ning täiteliiva varu (plokk 5 aT) on 199,0 tuh m3. Mäeeraldise ehitusliiva kaevandatav varu 105,9 tuh m³ ning mäeeraldise täiteliiva kaevandatav varu 176,5 tuh m³. Pugastu II liivakarjääris kaevandatav ehitus- ja täiteliiv sobivad kasutamiseks nii üld- kui teedeehituses. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 75 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 15 aastat. Pugastu II liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja pv (tunnus 3714762) piiranguvööndiga. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõikele 4 kui mäeeraldis või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Tuginedes eelnenule palub Keskkonnaamet Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust MaaPS § 49 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, s.o. hiljemalt 11.06.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: DM-123710-4. Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1017510 Aulis Saarnits [email protected] 2(2) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] 10.05.2023 nr DM-123710-10 Arvamuse küsimine Pugastu II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele Teatame, et oleme võtnud menetlusse Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond) poolt esitatud Pugastu II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa esmataotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 10.02.2023 numbriga DM- 123710-1 ning 13.03.2023 numbriga DM- 123710-4). Taotletav Pugastu II liivakarjäär asub Võru maakonnas Võru vallas Juba külas, jäädes riigiomandisse kuuluvatele Võru metskond 123 (tunnus 91804:001:0167) ja Võru metskond 124 (tunnus 91804:001:0168) kinnistutele. Kinnistute valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,42 ha, sh mäeeraldis pindalaga 15,94 ha. Taotletav mäeeraldis asub Nursipalu harjutusväljaku piiranguvööndis. Taotleja soovib uue mäeeraldise kasutuselevõtuga säilitada ja laiendada oma senist tegevust kaevandamise valdkonnas ning varustada Nursipalu harjutusvälja kavandatavat laiendust selleks vajaliku materjaliga. Taotletav mäeeraldis asub Pugastu liivamaardlal (maardla registrikaardi nr 88). Taotletava ehitusliiva (plokk 4 aT) aktiivne tarbevaru mäeeraldisel on 798,0 tuh m3 ning täiteliiva varu (plokk 5 aT) on 199,0 tuh m3. Mäeeraldise ehitusliiva kaevandatav varu 105,9 tuh m³ ning mäeeraldise täiteliiva kaevandatav varu 176,5 tuh m³. Pugastu II liivakarjääris kaevandatav ehitus- ja täiteliiv sobivad kasutamiseks nii üld- kui teedeehituses. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 75 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 15 aastat. Pugastu II liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja pv (tunnus 3714762) piiranguvööndiga. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõikele 4 kui mäeeraldis või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Tuginedes eelnenule palub Keskkonnaamet Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust MaaPS § 49 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, s.o. hiljemalt 11.06.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: DM-123710-4. Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1017510 Aulis Saarnits [email protected] 2(2)  1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1016214 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik Kontaktisik Ole Sein Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesoleva taotlusega soovib Eesti Killustik OÜ taotleda keskkonnaluba Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisele veepealse ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru (plokid 4 ja 5 aT) kaevandamiseks. Taotletav mäeeraldis asub Võru maakonnas Võru vallas, jäädes Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndisse. Eesti Killustik OÜ soovib uue mäeeraldise kasutuselevõtuga säilitada ja laiendada oma senist tegevust kaevandamise valdkonnas ning varustada Nursipalu harjutusvälja kavandatavat laiendust selleks vajaliku materjaliga. Parandustaotluse selgitus Taotlus korrigeeritud vastavalt kommentaaridele. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Vastav informatsioon on leitav keskkonnaloa taotluse seletuskirjast. põhjendus Tegevusega kaasneda võivate Vastav informatsioon on leitav keskkonnaloa taotluse seletuskirjast. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Pugastu II liivakarjäär Aadress Võru metskond 124, Juba küla, Võru vald, Võru maakond Territoriaalkood 2203 Katastritunnus(ed) 91804:001:0168 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6409575, Y: 672752 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Võru metskond 124 (91804:001:0168). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 88 Maardla nimetus Pugastu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Pugastu II liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 15.91 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 18.42 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 26 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 16 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Täitematerjal üld- ja teedeehituses Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 75 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 4 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 798 tuh m³ 30.09.2022 5 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 199 tuh m³ 30.09.2022 Tegevusala andmed 2/4 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 705.90 tuh m³ 2. 1207 - täiteliiv 176.50 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Riigimetsa Majandamise Keskus Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/300558 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 23.04.2011 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009) Geoloogiafondi number 8154 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 2045 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.11.2009 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri.pdf Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 5: Uuringuaruanne__Pugastu_IV_.pdf geoloogilise uuringu aruanne GIS ja CAD failid Lisa 6: isojooned_maapind.dgn Lisa 7: piir_maeeraldis.dgn Lisa 8: piir_teenindusmaa.dgn 3/4 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Vastav informatsioon on leitav keskkonnaloa taotluse seletuskirjast. asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Vastav informatsioon on leitav keskkonnaloa taotluse seletuskirjast. Tegevusega oluliselt mõjutatavate Vastav informatsioon on leitav keskkonnaloa taotluse seletuskirjast. keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Vastav informatsioon on leitav keskkonnaloa taotluse seletuskirjast. kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Vastav informatsioon on leitav keskkonnaloa taotluse seletuskirjast. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Keskkonnaloa taotlus Lisa 9: Pugastu_II_taotlus.asice 4/4  90.44 90.53 672 600 672 800 89.39 90 90.34 8' 89.72 7' 90.68 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 91 90.85 6' 91.22 91.03 91.96 90.55 92 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 6 PA-16 90.83 91.11 90.84 89 91.14 0,3 92.34 . 91,04 82 92.04 91.04 4,9 6 410 600 90.42 93.68 85,84 89,04 91.90 Nr X Y Nr X Y 89.44 9 0 92.54 16.06.09 92.59 92.45 .1 91.22 92.20 26 7 92.40 92.93 1' 6 410 203,05 672 228,75 1 6 410 203,05 672 228,75 90. 91.8691.35 89.58 92.65 90 94 92.68 93 94.08 .7 2' 6 410 209,35 672 239,15 2 6 410 209,35 672 239,15 5' 3 94.78 93.36 92.16 95 89.27 93.11 93.82 93.76 V' 3' 6 410 250,76 672 310,92 3 6 410 250,76 672 310,92 93.56 94 94.09 5 .59 4' 6 410 354,74 672 432,23 4 6 410 354,74 672 432,23 88.99 94.04 I 94.90 96.95 95.25 96 95.62 94.82 5' 6 410 549,94 672 659,98 5 6 410 549,94 672 659,98 9 1 94.72 6 6 . .6 1 9 5 89.61 95.41 95.84 6' 6 410 613,08 672 734,24 6 6 410 613,08 672 734,24 95.89 98.00 98 91.81 96.65 9 6 6 89.73 .6 7' 6 410 614,54 672 735,95 7 6 410 295,07 672 782,69 9 PA-13 .5 0 3 96.51 9 3 0,3 98.16 90 94,18 PA-17 98.12 8' 6 410 633,64 672 758,41 8 6 409 941,28 672 249,51 5 7,0 99.29 0,2 97.60 96.95 0 .3 91.43 86,88 98,93 98.27 9' 6 410 283,01 672 809,72 9 6 409 941,33 672 249,51 9 95.58 96.83 89,38 13,8 89.28 91.25 17.06.0999.13 84,93 96.72 Kohandu 9 89,13 2 10' 6 409 912,85 672 251,80 99 99.32 16.06.09 9 96.83 91804:001:0110 98.80 . 1 18 27 90 . 11' 6 409 941,28 672 249,51 Pindala 15,91 ha 89.57 90 90.61 95.40 99.20 98.40 97.68 97.63 96.36 95 98.02 12' 6 409 941,33 672 249,51 33 . 98.21 90 0,2 98 994 98.66 99.17 96.62 PA-25 . 96 5 57 91.11 95.37 98.22 N 98.01 89.79 11,8+ 94.48 93 99.14 95.69 . 98.09 Pindala 18,42 ha 90 97.14 92.04 94.50 95.30 97 98.78 97 98 99.18 .5 97.32 98.74 97.99 3 ' 672 400 97.43 26 90.29 91 . 94.09 95.62 98.28 89,93 16.06.09 97 I 94.39 PA-10 98.43 99.13 99.60 97.33 0,2 PA-18 98 .5 6 93.79 96,33 99 98.65 0,1 94.97 9 1 10,2 98.50 96,53 92.23 90.69 85,93 95.44 88,93 99.10 97.00 11,6 98.41 99.56 93 99.32 98.34 84,83 93.31 17.06.09 96.25 95. 0 96 96.87 .6 97.77 2 78 9 95.13 98.69 94.74 90.92 9 98.55 99.50 99.77 98.86 95.45 95.04 94.39 693.97 410 400 1 99.64 .9 0 96.75 Võru metskond 123 99.22 Kaardileht nr 5421 Antsla 93. 1 95.86 96.67 91.26 9 97.40 91804:001:0167 89,40 99 4' 98.29 99.40 99.58 16.06.09 94.15 I' 92.76 99.59 99.21 93.73 94.78 42 97.88 I . 99.51 98.59 99 93.79 92 PA-14 95 I 4 94 91.51 95.61 0,2 97.51 99.20 99.56 98,00 96.17 12,0 94.13 93.28 94.05 94.98 93. 99.38 90 98.92 85,80 1 . 9 92 59 4 89,38 95.04 99.51 91.73 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 95 17.06.09 97.30 98.09 98.91 96.52 PA-7 99.08 93.98 93.82 9 99.64 19 0,2 97.52 5 . 94.52 91.17 92 95,28 9 6 97.95 99.69 99.08 94.93 94.75 piiripunkti number 7,4 97.12 93.78 24 87,68 99.22 94.30 94.13 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, 98 . 9 97.91 97.70 96.10 98.16 89,65 99.50 94.69 93. 92 7 96.65 96.19 94.88 94.50 piiripunkt ja piiripunkti number 7 16.06.09 94.93 72 99.44 98.49 90,36 96.06 9 96.79 91.34 ' 1 95.07 97.52 16.06.09 95.89 98.75 .2 99.35 I 97.75 2 PA-11 PA-19 98 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise piir 94.85 94.05 I 9 92.49 97.82 99.02 0,2 94.93 0,1 97.12 91.11 99,35 94.18 94.98 95,26 94.30 95.56 97.62 14,0 95.02 10,9 7 95.26 0 .8 4 97.27 85,15 99.49 93.67 950 . 95 959. 68 93.98 84,26 94.40 96.44 97.64 96.07 48 .1 946 .3 943 .5 94.38 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 3 97.32 9 945 .6 50 .1 9 9 .0 9 96.96 96.74 68 94.7 94. 2 91.21 3 95.16 93.93 0 .5 98.86 7 95 9 92.59 3' 95.00 96.35 96.84 97.42 98.18 99.34 96 6 1 .9 956 .2 9 9 9 5 4 1 .3 0 .6 9 94. 4 5 0 . 4 8 3 9 9 3 3 8 . 9 . 4 4 81 94 9 . 3 1 . 8 91 94.11 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 91 94.82 97.22 9 97.72 973 .3 95.28 94.3 941 .2 94.0 943 .5 9 9' 9 95.66 94 97.46 942 .5 945 .1 91.04 96.92 5.27 46 .9 .92 90,36 97 99.18 987 .7 974 .8 9 9 .9 9 94.47 94 91 PA-4 94.54 98.38 4 . 2 98.25 988 .8 971 .3 95.66 93.62 16.06.09 98 93.18 94.14 95.46 Nõlva hoidetervik 3 92.57 93,86 0,2 96.86 97.04 96.87 97.39 957 .2 96.92 9 61 .4 97.7 97.75 7 98.95 99.26 98.71 Plokk 4 aT 94.98 94.15 89,6593.04 95.78 93.29 94.22 19 . 93.25 6,3 96.72 96.89 93.53 16.06.09 91.10 92 92.10 87,36 96.06 95.65 96.96 6.37 96.38 96.02 9 PA-35 0,2 97.73 Plokk 5 aT 95.91 PA-15 93.01 0,2 94.97 93.72 Maardla piir (asendiplaanil) 2' 94.39 95.35 672 200 1 51 92.05 .0 11,9 92.48 93,45 Võru metskond 123 90.96 91 . 93.55 93.19 0,2 96.61 95 83 . 95.67 Plokk 6 aT 96.46 92.76 8,3 94.37 94.23 5 4 1' 92.00 PA-36 9 07 PA-8 84,95 95.04 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 9 92.72 97.89 95.38 94.14 98 . 95.13 2 8,6 96 0,1 94.97 91804:001:0167 Plokk 7 aT . 92.82 92.42 95.86 95 95.05 .7 5 95.73 98,43 97.49 91.87 94.15 93.55 96.10 5 12,9 93.99 94.29 96.06 96.27 9 96.86 85,43 91.32 90.80 91.95 94.84 95.08 I I' Geoloogilise läbilõike joon 90.54 1 96.42 98 56 96.09 68 93.42 89,63 94 93.54 95.53 . . V 68 95.18 91 95 92.27 6 92.28 93.93 . I 91.76 15.06.09 92.4192.47 93.79 93 97.88 94.15 95 9 PA-1 92.55 Võru metskond 94 93.98124 92.81 94.69 95 Maapinna samakõrgusjoon, m 95 0,2 97.57 93.12 96 93.40 09 91.23 94.85 91804:001:0168 92.60 85 94 5 . 92,87 97 91 92.91 6 410 200 97 4 95.25 95.89 96.64 . 96.16 92.12 92.88 5,9 90,36 . 91.06 95.64 94.04 39 95 95.51 91.24 86,77 93.51 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 95. 90.90 92.99 94.98 96.46 90,37 93.67 94.78 95.47 89,72 91.43 16.06.09 93 93.75 92.95 92.17 91.88 95.77 97.44 16.06.09 92.70 15.06.09 94.41 93.07 94. 94 96.00 92.38 92.93 95.42 95.83 PA-12 93.39 93 94.17 95.08 PA-5 92.29 91.95 92.87 94.13 0,1 96.68 0,2 92.20 94.28 94,78 93,22 92.78 94.52 8,1 94.41 93.36 7,1 93.13 94.61 86,58 85,92 95 92.71 89,68 99 96.23 96.68 97 93.21 95.34 96.76 92.54 93.20 92.56 93. 94.47 94. 15.06.09 92 94.47 96 94.79 94.96 91.21 93.89 95.97 94.82 91.87 94 94 94.25 93.47 96.94 92.25 94.15 94.76 93.25 92.55 92.63 94.27 96.57 95.44 96.33 95.23 93 10 33 91.71 95.39 96.77 93.49 94.50 95.70 96.35 96.78 91 93 93.10 96. 96. 95.26 Märkused: 95. 93.79 96. 5 92.32 94.26 93.50 9 89,80 95.50 93.80 94.53 96.72 94.75 16.06.09 94.11 94.83 95.84 99 95.31 82 93.75 92.19 20 95.66 86 94.34 95. 96. PA-9 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 96. 93.98 95.87 53 96. 94.59 0,1 9 94.52 96.36 94 96.05 91,90 6 95.14 69 93.62 94.64 4,9 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 93 96. 96. 96.04 86,90 93 94.06 93.29 92.53 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 94 93.46 93.56 94.78 95.57 95.88 93.96 PA-2 96.07 96.21 94.83 94.72 92.85 93.54 0,1 93.33 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.12.2022); 94 96.10 95.95 93,49 I 5,2 94.36 93.41 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 23.11.2022); I 88,19 95 I 93.46 95.94 94.41 94.34 93.51 93.91 93.81 90,19 95.31 I 94.45 95.54 94.95 - Keskkonnaregistri Pugastu liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste 15.06.09 94.82 95.46 93.60 92.88 94.77 94.51 95.41 94.71 94.53 piiriandmeid (seisuga 23.11.2022); 93.62 93.09 93.57 93.66 95.17 95.40 PA-6 92.65 - Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet Pugastu I liivakarjäär 0,1 94.48 93,23 94.11 94.33 5,9 91.96 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009. a, töö nr 09/0462). Plokk 1 aT 87,23 89,73 93 95.12 94.67 94.60 95.24 93.38 93.55 94.76 95.18 15.06.09 94.19 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m. 5 74 94.26 83 9 0 100 200 m 93. 93. Pugastu 93.88 93.74 5. Plokkide 4aT ja 5 aT lamam ja plokkide 6 aT ja 7 aT lasum asub abs kõrgusel 89,65 m. 95.11 92.83 91804:001:0285 94.88 94.32 6. Kogu Pugastu II liivakarjääri mäeeraldis asub riigikaitsevööndis. 6 410 000 11 98 94 08 37 94.28 94. 92. I 93. 94. 94.76 95.07 I 94.38 94.05 93.10 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 12' 94.68 95.14 94.36 94.26 06 94 93. 94.86 92. 94.99 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 93.60 93.78 94.23 93 93.37 9411' 94.07 94.59 93.98 93.08 Pugastu II liivakarjäär 92.81 Pugastu liivamaardla Mäeeraldise plaan PA-3 93.51 93.83 0,10 92,44 Pa-02 Kaevand-puuraugu nr Võru vald, Võru maakond 92.47 4,40 93.20 92.70 93.22 0,3 Katendi paksus, m 87,94 89,54 49,50 Suudme abs kõrgus, m 93.56 15.06.09 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 92.74 40,70 Lamami abs kõrgus, m 93.90 93.81 Loa omanik Graafiline lisa 1/3 92.33 Osaühing Eesti Killustik 92.01 8 93.79 2009. a uuringu puurauk 93 92.58 Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 92.63 /Allkirjastatud digitaalselt/ 92.21 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 92.57 10' 1968. a uuringu puurauk (esindaja nimi ja allkiri) 92.58 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.03.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4228 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' SW NE m m 101 101 PA-11 Võru metskond 123 100 100 99,35 91804:001:0167 PA-8 Läbilõige II-II' skond 123 0,2 S N 99 Võru metskond 124 98,43 99 0167 PA-14 91804:001:0168 11-1 98,00 m m 0,1 001: äär 98 Kr.0,0 98 98 Võru metskond 124 98 St.3,6 0,2 0285 14-1 91804:001:0168 j 8-1 0110 u m et vakar M.0,9 PA-18 91804: Kr.0,0 Kr.0,0 97 TL 96,53 97 97 97 u 001: St.4,2 Pugast St.3,4 Kohandu 001: M.0,8 M.0,5 i Võr i 0,1 u Il 3,0 TL TL 91804: 96 2,0 18-1 96 96 96 91804: 11-2 Kr.1,5 Pugast PA-5 PA-5 3,0 Kr.0,2 St.2,9 94,78 14-2 94,78 95 St.3,2 M.1,2 95 95 95 8-2 Kr.0,2 PA-4 0,1 M.1,7 TL 0,1 PA-2 Kr.1,8 St.4,3 EL 2,2 PA-6 93,86 St.3,4 M.1,5 94 93,49 5-1 94 94 93,23 5-1 94 M.1,6 5,6 EL Kr.0,5 18-2 Kr.0,5 0,2 0,1 Plokk 4 aT EL Kr.1,2 St.2,4 0,1 St.2,4 93 2-1 Plokk 5 aT 5,6 11-3 5,0 St.4,8 93 93 4-1 93 M.1,1 6-1 M.1,1 Kr.5,6 TL Kr.0,1 14-3 M.1,7 Plokk 4 aT TL Kr.7,8 okk 1 aT 8-3 St.4,3 Kr.0,6 St.5,5 St.3,7 EL 92 Kr.0,4 M.1,4 Kr.0,0 92 92 St.3,4 Plokk 5 aT M.2,3 92 M.2,2 St.25,0 2 3,1 St.3,7 EL M.1,9 3,1 1: EL M.0,4 5,0 EL M.2,0 EL 5-2 5-2 1: TL 2 91 2,5 18-3 91 91 91 1: EL 1: 8,5 3,0 2 Kr.14,0 Kr.0,5 Kr.14,0 7,4 vt. 90,36m 4-2 2 vt. 90,19m St.4,4 8,0 11-4 St.4,8 St.4,4 Pl 8-4 vt. 89,93m 3,0 16.06.2009 Kr.0,1 90 15.06.2009 M.2,4 Kr.1,7 14-4 M.1,7 90 90 vt. 89,73m M.2,4 90 vt. 89,68m vt. 89,63m Kr.5,1 vt. 89,65m vt. 89,68m St.4,9 EL St.2,9 vt. 89,40m Kr.0,0 16.06.2009 EL EL 2-2 15.06.2009 15.06.2009 St.3,3 16.06.2009 15.06.2009 6-2 15.06.2009 M.1,4 5,6 M.2,1 16.06.2009 St.4,2 5,6 Kr.5,5 M.2,7 7,4 Kr.2,9 EL 89 EL M.0,7 89 89 5,0 89 St.5,1 EL St.3,8 M.2,5 5-3 10,0 TL 18-4 M.2,0 Plokk 6 aT 5-3 4-3 Kr.0,4 11,0 Kr.0,4 Kr.1,0 5,3 EL Plokk 6 aT Kr.0,1 Plokk 7 aT 88 10,0 88 88 EL 88 St.4,5 St.2,9 St.4,5 St.5,6 5,6 M.2,4 Plokk 7 aT 8-5 11-5 14-5 M.0,9 M.2,4 6,5 M.1,7 EL Kr.4,7 Kr.0,4 6,0 EL EL 87 Kr.5,1 TL 87 87 87 St.1,9 St.3,5 St.2,1 8,2 M.2,9 M.0,7 10,0 8,2 M.2,8 18-5 EL TL 7,4 86 EL Kr.0,2 86 86 86 12,2 St.3,6 13,0 7,4 9,2 M.0,7 9,2 14,2 85 12,8 TL 85 85 85 11,7 84 15,0 84 14,6 12,8 83 83 Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise piir Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Läbilõige IV-IV' Nõlva hoidetervik (nõlvus 1:2) S N Võru metskond 123 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Läbilõige III-III' m m 91804:001:0167 S N 101 101 Keskmine uuringuaegne veetase ja m m Võru metskond 123 eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 89,65 m) 91804:001:0167 100 100 100 100 Kasvukiht 0110 PA-8 Võru metskond 123 Kohandu 99 98,43 99 99 99 001: PA-14 91804:001:0167 0110 Võru metskond 124 98,00 Ülipeeneteraline liiv 0,1 91804: 98 91804:001:0168 98 98 98 Kohandu 001: 0,2 8-1 14-1 Kr.0,0 Kr.0,0 91804: 97 St.3,4 97 97 Võru metskond 124 St.4,2 97 Peeneteraline liiv M.0,8 91804:001:0168 M.0,5 TL PA-7 TL 96 96 96 2,0 96 95,28 Keskmise- kuni jämedateraline liiv 3,0 0,2 14-2 95 95 95 PA-13 95 8-2 7-1 Kr.0,2 St.4,3 94,18 Kr.1,8 Kr.9,4 PA-15 St.3,4 St.6,7 M.1,5 Kruusakas liiv (kruusa fr sisaldus 10-35%) 94 94 94 93,45 0,3 94 M.1,6 M.2,4 EL Plokk 4 aT EL EL 13-1 93 2,2 93 93 0,2 5,0 Plokk 5 aT Kr.7,4 93 PA-9 5,6 15-1 Savikas liiv 7-2 Kr.1,2 14-3 St.5,3 91,90 Plokk 4 aT 8-3 Kr.0,2 St.4,4 Kr.0,0 M.2,3 92 9-1 Kr.0,4 92 92 EL 92 0,1 Plokk 5 aT St.3,7 St.4,4 M.2,0 St.25,0 Kr.4,1 M.1,5 EL 2 M.0,4 2,8 Saviliivmoreen 1: St.4,8 M.2,0 EL 2,3 TL 13-2 1: 91 91 91 91 2 M.2,2 EL 1: Kr.15,1 2 4,6 7,4 EL 8,0 15-2 St.7,5 PA-2 Puuraugu nr vt. 89,80m 8-4 Kr.1,4 M.2,5 93,49 Suudme abs kõrgus, m 90 vt. 89,63m 7-3 90 90 vt. 89,65m 14-4 90 Kr.5,1 St.2,9 EL 16.06.2009 vt. 89,38m Kr.0,1 vt. 89,40m Kr.0,0 vt. 89,38m 0,1 15.06.2009 St.3,3 M.1,9 16.06.2009 4,8 17.06.2009 St.3,4 16.06.2009 St.4,2 17.06.2009 89 M.2,7 89 89 EL 89 2-1 Proovi number 3,0 M.1,4 M.0,7 13-3 9-2 EL TL Kr.5,6 Kruusa sisaldus (> 5 mm), % 10,0 EL 5,0 Plokk 6 aT Kr.0,4 Kr.5,5 St.3,7 Savi- ja tolmusisaldus (< 0,05 mm), % 15-3 St.3,3 88 Plokk 6 aT 88 88 10,0 88 M.2,2 St.4,8 7,6 Kr.0,2 Plokk 7 aT M.1,6 Liiva peensusmoodul M.2,6 8-5 14-5 EL EL - ehitusliiv EL Plokk 7 aT Kr.4,7 St.3,0 Kr.0,4 EL TL - täiteliiv 87 87 87 M.1,6 87 Sügavus maapinnast, m 2,5 5,0 St.1,9 St.3,5 7,3 EL M.2,9 7,0 M.0,7 7,4 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 90,19m EL 15-4 TL Mõõtmise kuupäev 15.06.2009 86 5,6 86 86 86 9,2 Kr.1,0 12,2 Proovitud intervall, m 13,0 St.5,4 85 85 85 M.1,8 85 8,5 12,8 EL 5,3 84 84 84 9,2 84 5,6 Puuraugu sügavus, m 14,6 83 0 100 200 m 83 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Pugastu II liivakarjäär Pugastu liivamaardla Geoloogilised läbilõiked Märkused: Võru vald, Võru maakond 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Loa omanik Graafiline lisa 2/3 Osaühing Eesti Killustik - Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009. a, töö nr 09/0462). [email protected] Mõõtkava (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100 3. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m. 4. Kogu Pugastu II liivakarjääri mäeeraldis asub riigikaitsevööndis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.03.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4228 /Allkirjastatud digitaalselt/  90.44 90.53 672 600 672 800 89.39 90.34 8' 89.72 7' 90.68 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 90.85 6' 91.22 91.03 91.96 90.55 9 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 6 91 0 PA-16 90.83 89 91.14 0,3 92.34 . 91,04 82 92.04 91.04 92 4,9 6 410 600 90.42 93.68 85,84 89,04 Nr X Y Nr X Y 89.44 9 0 16.06.09 92.45 .1 91.22 90.35 26 7 92.40 1' 6 410 203,05 672 228,75 1 6 410 203,05 672 228,75 90. 89.58 92.65 90 91 94.08 .7 2' 6 410 209,35 672 239,15 2 6 410 209,35 672 239,15 5' 3 89.27 93.76 3' 6 410 250,76 672 310,92 3 6 410 250,76 672 310,92 94 5 .59 4' 6 410 354,74 672 432,23 4 6 410 354,74 672 432,23 88.99 90.35 94.82 95 5' 6 410 549,94 672 659,98 5 6 410 549,94 672 659,98 6 1 94.72 95 . 1 9 89.61 1 6' 6 410 613,08 672 734,24 6 6 410 613,08 672 734,24 9 91.81 92 6 89.73 .6 7' 6 410 614,54 672 735,95 7 6 410 295,07 672 782,69 9 0 92 PA-13 96.51 3 0,3 9 94,18 9 94 PA-17 1 8' 6 410 633,64 672 758,41 8 6 409 941,28 672 249,51 5 7,0 0,2 96.95 0 .3 91.43 86,88 98,93 9' 6 410 283,01 672 809,72 9 6 409 941,33 672 249,51 9 95.58 89,38 13,8 84,93 97 89.28 91.25 17.06.09 Kohandu 90.35 90.35 89,13 10' 6 409 912,85 672 251,80 9 16.06.09 91804:001:0110 3 .27 11' 6 409 941,28 672 249,51 Pindala 15,91 ha 89.57 90 90 90.61 95.40 97.63 96.36 93 12' 6 409 941,33 672 249,51 33 . 90 0,2 96.62 91.11 95.37 PA-25 90.73 N 89.79 11,8+ 94.48 93 95.69 . Pindala 18,42 ha 90 92.04 94.50 95.30 94 90.35 672 400 90.29 .26 94.09 89,93 91 94.39 16.06.09 PA-10 95.62 90.35 90.35 0,2 .5 6 93.79 96,33 95 90.35 PA-18 0,1 94.97 1 10,2 91 9 96,53 92.23 9 90.69 85,93 95.44 11,6 3 88,93 9 91 84,83 95 93.31 5 91 92 17.06.09 0 .6 92 2 9 95.13 92 90.92 9 94.39 693.97 410 400 4 3 Võru metskond 123 Kaardileht nr 5421 Antsla 1 .9 0 9 91.26 9 90.35 91804:001:0167 89,40 4' 90.35 16.06.09 92.76 94.78 .42 93.79 92 PA-14 90.35 91.51 4 90.35 98,00 0,2 12,0 90.35 94.98 .90 85,80 92 89,38 95.04 95 91.73 PA-7 17.06.09 19 0,2 92 . 95,28 1 92 91.17 94.75 7,4 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 87,68 90.35 24 92 . 4 90.35 89,65 96.10 piiripunkti number 9 90.35 16.06.09 90,36 96.06 91.34 1 16.06.09 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, .2 90.35 2 PA-11 PA-19 9 92.49 0,2 90.35 0,1 piiripunkt ja piiripunkti number 91.11 90.35 99,35 95,26 90.35 10,9 95 9 14,0 93 95.26 950 .8 4 9. 68 3 85,15 84,26 3 .5 94.38 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise piir 94 3 91 9 950 .1 .0 94.7 2 91.21 92 7 9 92.59 3' 9 4 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 91.04 91 .92 3 90,36 9' 9 PA-4 16.06.09 90.35 94.22 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 3 92.57 93,86 0,2 90.35 89,65 93.29 19 . 93.25 6,3 16.06.09 92 91.10 92 87,36 93.72 92.10 PA-35 0,2 90.35 PA-15 Maardla piir (asendiplaanil) 0,2 2' 90.35 672 200 51 92.05 . 93.19 90.35 11,9 93,45 91 Võru metskond 123 90.96 91 93.55 90.35 0,2 8,3 94.37 94.23 1' 92.00 92.72 PA-36 PA-8 Metsa kõlvik 84,95 94.14 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2 92.82 8,6 0,1 91804:001:0167 98,43 18,42 ha 91.87 94.15 12,9 94.29 85,43 95.08 I I' Geoloogilise läbilõike joon 90.54 91 .68 1 93.54 90.35 89,63 91.76 15.06.09 90.35 93.79 PA-1 92.55 Võru metskond 124 94.69 95 Maapinna samakõrgusjoon, m 09 0,2 93.40 91 . 91.23 92,87 90.35 91804:001:0168 6 410 200 91.06 5,9 94.04 90,36 90.90 91.24 86,77 92.99 90,37 90.35 90.35 89,72 16.06.09 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 91.88 16.06.09 92.70 15.06.09 93.07 90.35 92.93 90.35 PA-5 PA-12 93.39 94.13 0,1 0,2 92.20 94,78 93,22 Metsa kõlvik 8,1 90.35 7,1 92 93.13 93 85,92 90.35 92 86,58 89,68 93.21 92.56 15.06.09 93 93.89 94 90.35 90.35 92.25 94.15 90.35 93.25 92 95.44 91 91.71 91 90.35 93.79 95.26 Märkused: 9 94.26 89,80 4 93.80 94.53 16.06.09 94.11 90.35 90.35 93.98 PA-9 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 94.52 0,1 93.62 91,90 90.35 4,9 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 86,90 93.46 3. Plaani koostamisel on kasutatud: PA-2 93.54 0,1 90.35 90.35 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.12.2022); 93,49 5,2 93.41 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 23.11.2022); 88,19 93 93.81 90,19 - Keskkonnaregistri Pugastu liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste 15.06.09 94 92.88 94.77 93 93 piiriandmeid (seisuga 23.11.2022); 93 93.62 90.35 93.66 PA-6 92.65 - Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet Pugastu I liivakarjäär 92 0,1 94.48 90.35 93,23 5,9 91.96 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009. a, töö nr 09/0462). Plokk 1 aT 94.60 87,23 91 89,73 93.55 15.06.09 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m. 90.35 Pugastu 0 100 200 m 5. Uuringuaegne keskmine veetase asub abs kõrgusel 89,65 m. 92.83 91804:001:0285 91 94 6 410 000 6. Kogu Pugastu II liivakarjääri mäeeraldis asub riigikaitsevööndis. 11 98 08 37 94. 92. 93. 94. 94.76 94.38 93.10 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 12' 94.68 06 94 93. 92. Objekti nimetus ja aadress 92 Joonise sisu 90.35 93.37 11' 94.07 Pugastu II liivakarjäär Pugastu liivamaardla Korrastatud ala plaan PA-3 93.83 0,10 92,44 Pa-02 Kaevand-puuraugu nr Võru vald, Võru maakond 92.47 4,40 93 0,3 Katendi paksus, m 87,94 93 89,54 49,50 Suudme abs kõrgus, m 93.56 15.06.09 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 92.74 40,70 Lamami abs kõrgus, m 93.90 Loa omanik Graafiline lisa 3/3 92.33 Osaühing Eesti Killustik 92.01 8 93.79 2009. a uuringu puurauk 92.58 Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 92.63 /Allkirjastatud digitaalselt/ 92.21 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 92.57 10' 1968. a uuringu puurauk (esindaja nimi ja allkiri) 92.58 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.03.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4228 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Eesti Killustik OÜ on maavarade kaevandamise ning ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelev Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kes taotleb keskkonnaluba Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisele. Taotletava Pugastu II liivakarjääri maa-alal (Pugastu IV uuringuruum) on 01.08.2009. a. seisuga läbi viidud geoloogiline uuring, mille alusel on maardlate nimistusse kantud ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 4 – 7 aT (käskkiri 06.11.2009 nr 2045). Käesoleva taotlusega soovib Eesti Killustik OÜ taotleda keskkonnaluba Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisele veepealse ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru (plokid 4 ja 5 aT) kaevandamiseks. Taotletav mäeeraldis asub Võru maakonnas Võru vallas, jäädes Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndisse. Eesti Killustik OÜ soovib uue mäeeraldise kasutuselevõtuga säilitada ja laiendada oma senist tegevust kaevandamise valdkonnas ning varustada Nursipalu harjutusvälja kavandatavat laiendust selleks vajaliku materjaliga. Taotletava ehitusliiva (plokk 4 aT) aktiivne tarbevaru mäeeraldisel on 798,0 tuh m3 ning täiteliiva varu (plokk 5 aT) on 199,0 tuh m3. Taotletavas Pugastu II liivakarjääris kaevandatav ehitus- ja täiteliiv sobivad kasutamiseks nii üld- kui teedeehituses. Käesolev keskkonnaloa taotlus põhineb aruandel “Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER, too nr 09/0462). 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Pugastu II liivakarjäär asub Võru maakonnas Võru vallas Juba külas, jäädes riigiomandisse kuuluvatele Võru metskond 123 (tunnus 91804:001:0167) ja Võru metskond 124 (tunnus 91804:001:0168) kinnistutele. Kinnistute valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,42 ha, sh mäeeraldis pindalaga 15,94 ha. Mäeeraldis on valdavalt kaetud männimetsaga, kirdeosa ja äärmine lääneserv on kohati kaetud kase- ja kuusenoorendikuga ning võsaga. Taotletav mäeeraldis külgneb põhjast Kohandu (tunnus 91804:001:0110) kinnistuga, ida- ja lõunasuunas jätkuvad Võru metskond 123 ja 124 kinnistud. Taotletav mäeeraldis piirneb läänest vahetult Pugastu (tunnus 91804:001:0285) kinnistuga, kus paikneb Võru Betoon OÜ-le kuuluv Pugastu I liivakarjäär (keskkonnaloa nr L.MK/319413). Logistiliselt paikneb taotletav Pugastu II liivakarjäär Võru linnast ca 10 km kaugusel edelas ning Rõuge alevikust ca 10 km kaugusel põhjas. Mäeeraldisest ligikaudu 1,2 km kaugusel lõunas kulgeb 67 Võru-Mõniste-Valga tugimaantee, kuhu toimub ka taotletavalt alalt materjali väljavedu. Taotletava Pugastu II liivakarjääri piirides puudub asustus ning lähimad talud jäävad mäeeraldisest ca 800 m kaugusele Pugestu (tunnus 69701:002:0920) kinnistule. Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ei ole looduskaitse ega Natura 2000 alasid. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja pv (tunnus 3714762) piiranguvööndiga. Taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 550 m kaugusel edelas voolab Rõuge jõgi (tunnus VEE1004100), mille kaldapiiranguvööd (tunnus 7207951) jääb mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 450 m kaugusele. Rõuge jões ning selle ümbruses (ca 20 m veekogust) asuvad III kategooria kaitsealuste liikide Ophiogomphus cecilia (rohe-vesihobu, tunnus KLO9200054), Lutra lutra (saarmas, tunnus KLO9110670) ja Misgurnus fossilis (vingerjas, tunnus KLO9102552) leiukohad. Taotletavast mäeeraldisest ca 600 m kaugusel põhjas asub Timmase looduskaitseala (tunnus KLO1000108). Timmase looduskaitseala piiril, taotletavast mäeeraldisest 550 – 675 m kaugusel, paiknevad vääriselupaigad VEP nr.207042 (tunnus VEP207042) ja VEP nr.211176 (tunnus VEP211176). Taotletavast Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 800 m kaugusel idas paiknevad II kategooria kaitsealuse liigi Pulsatilla patens (palu-karukell, tunnus KLO9337933) leiukohad. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Pugastu maardla registrikaardi (nr 0088) andmetel on liivamaardlat uuritud neljal (4) korral: - “Aruanne savi ja liiva otsinguliste ning uuringuliste tööde kohta Pugastu ja Lasva maardlas Võru rajoonis” (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, 1968, EGF: 2968); - “Pugastu-I liivakarjääri jääkvaru hinnang” (Kattai, V., 1996, EGF: 5332); - “Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seosuga 01.08.2009)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009, EGF: 8154); - “Pugastu liivamaardla (0088) varu osaline ümberhindamine” (Maa-amet, 2010, EGF: 8208). Pugastu liivamaardla puhul on maastikuliselt tegemist liustikujõetekkelise mõhnastikuga, kus on liiva kaevandatud 1960-ndate aastate algusest. Pugastu liivamaardla liivad on alluviaalse päritoluga, olles ladestunud orgudes hilisjääaegsete liustiku sulamisvete setetena. Taotletav Pugastu II liivakarjäär asub kirde-edelasuunalisel seljandikul ja külgneb edelas Pugastu liivamaardla aktiivse tarbevaru plokiga 1 aT. Maapinna reljeef taotletaval alal on tõusuga kirde suunas ja keskosas ning langusega edela- ja lõunasuunas. Maapinna abs kõrgused jäävad Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ca 91,3 – 99,7 m vahemikku. Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal moodustab katendi puujuurtega muld paksusega 0,1 – 0,3 m (keskmiselt 0,2 m), millest kasvukiht moodustab 0,1 m. Kasuliku kihi moodustavad eriteralised liivad, mis varieeruvad ülipeeneteralisest kuni jämedateraliseni. Mineraloogiliselt on peenetes fraktsioonides ülekaalus kvarts ja päevakivi, jämedamates valdab karbonaatne materjal. Liiv on valdavalt beežikashall, kohati beežikaskollane kuni -pruun. Kohati, üksikutes intervallides, esineb kõrgendatud kruusa fraktsiooniga liiva, milles on üksikud kruusaterad maksimaalselt läbimõõduga kuni 4 cm (keskmiselt 1 – 2 cm) ning kruusa fraktsiooni sisaldus kuni 15%. Pindalalises levikus võib täheldada materjali terasuse suurenemist mäeeraldise äärealadel (põhjas, lõunas ja läänes), kus on kasulik kiht esindatud väga peene- kuni jämedateralise liivaga ning terasuse peenenemist ala keskosas, kus on kasulik kiht esindatud ülipeene- kuni jämedateralise liivaga. Vertikaalses levikus võib teatud määral täheldada terasuse jämenemist sügavuti. Üldiselt on kasulik kiht siiski suhteliselt ebaühtlane, olles esindatud nii ülipeene- kuni jämedeteralise helebeeži puhta või kohati kruusaka liivaga. Kasuliku kihi paksus varieerub 4,4 – 14,0 m (keskmiselt 8,5 m) vahemikus. Taotletava mäeeraldise piires esinevad vaid veepealse ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid (plokid 4 ja 5 aT). Mäeeraldise lamamis asuvad veealuse tarbevaru plokid 6 ja 7 aT. Veepealse ja -aluse varu vahepiiriks on võetud keskmine veetase, abs kõrgus 89,65 m. Tabel 3.1 Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisel leviva loodusliku materjali peamised kvaliteedinäitajad Kruusa Liiva fraktsioon Peenosise sisaldus Plokk fraktsioon PM (0,05 – 5 mm), % (<0,05 mm), % (>5 mm), % min 0,2 87,7 3,0 1,5 4 aT max 0,7 96,0 5,3 2,4 keskmine 2,9 92,9 4,2 2,0 min 0,0 90,4 2,0 0,6 5 aT max 0,6 97,8 9,5 1,2 keskmine 0,2 95,7 4,1 0,9 PM - peensusmoodul Kasuliku liivalasundi lamamiks on pruunikashall kuni pruun vähese jämepurruga liivsavimoreen, mis jääb abs kõrguste 84,3 – 88,2 m (keskmiselt 86,3 m) vahemikku. Puuraukudega avatud lamami põhjal võib oletada, et lamam ei järgi üldjuhul maapinna reljeefi. Kasuliku kihi lamam jääb kõrgemale abs tasemele mäeeraldise teenindusmaa lääne- ja edelaosas ning madalamale ida- ja kaguosas. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,42 ha, sh mäeeraldis pindalaga 15,94 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 4 ja 5 aT. Plokid 4 ja 5 aT kattuvad kuni 2,5 m ulatuses naaberkinnistuga Kohandu (tunnus 91804:001:0110) ning sellest tulenevalt ei ole kogu plokki mäeeraldisse arvestatud. Taotletava mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m, et kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale oleks minimaalne ning oleks tagatud tingimused kaevandatud ala efektiivseks ja määrustele vastavaks korrastamiseks metsamaaks. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb kogu karjääri perimeetri ulatuses jätta nõlvatervik nõlvusega 1 : 2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Taotletav ja kaevandatav maavaravaru kogus on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava maavaravaru kogus Pugastu II liivakarjääris (seisuga 30.09.2022. a.) Ploki pindala Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara mäeeraldisel, ha varu, tuh m3 tuh m 3 varu, tuh m3 4 aT 15,94 Ehitusliiv 732,3 26,4 705,9 5 aT 15,94 Täiteliiv 183,1 6,6 176,5 Kokku 915,4 33,0 882,4 Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise määraga 75 tuh m3. Sellise keskmise aastase kaevandamise mahuga ammendatakse Pugastu II liivakarjäär ligikaudu 12 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse ka kaevandatud maa korrastada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäetehnilised tingimused taotletavas Pugastu II liivakarjääris on soodsad – kasulikku kihti katva katendi paksus on väike, varu asub pealpool põhjaveetaset ning juurdepääs karjäärile on suhteliselt hea. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on keskmiselt ca 6,0 m. Enne kaevandamistegevusega alustamist tuleb Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisel raadata mets, juurida kännud ning teisaldada kattekiht. Katendi arvutuslik kogus taotletaval mäeeraldisel on 26 tuh m3. Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus see ladustatakse vallides ning kasutatakse esimesel võimalusel karjääriala korrastamisel. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis. Taotletavas Pugastu II liivakarjääris kaevandatakse ekskavaatoriga mitmes järgus kuni kahe astanguga, vajadusel kasutatakse ekskavaatoriga topelt astanguga kaevandamist. Topelt astanguga kaevandamisel seisab ekskavaator kuni 3,0 m kõrguse astangu peal ammutades materjali kordamööda enda alt ning kõrvalt. Ülemise astangu kõrgus võib sellisel juhul olla kuni 5,0 m. Kaevis laetakse otse kallurauto kasti ning transporditakse seejärel karjäärist välja. Vajadusel tuleb kaevise esmaseks töötlemiseks kasutada mobiilset purustit/sõelurit. Fraktsioneeritud materjali transpordiks ja vajadusel ka kallurite teenindamiseks kasutatakse frontaallaadurit. Pugastu II liivakarjääris on planeeritud vaid veepealse maavara väljamine, seega toimub kaevandamine veetaset alandamata ning vett eesvoolu juhtimata. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng määratakse kaevandamise projektis. Kaevandamise projekti järgi on Pugastu II liivakarjääris võimalik ohutult ja nõuetekohaselt kaevandada ning mäeeraldisel määratakse kaevandamist korraldama selleks kompetentsust omav vastutav spetsialist. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ega vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ega kultuurimälestisi. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja pv (tunnus 3714762) piiranguvööndiga. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Pugastu II liivakarjääris kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto, vajadusel mobiilne purusti/sõelur. Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Karjääris on planeeritud tehniliselt korras masinate kasutamine ning kaevise väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis antud Mõõdetud müratase 15 m Masin müratase 15 m kaugusel kaugusel müraallikast, müraallikast, Lmax dB (A) Lmax dB (A) Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Buldooser 85 82 Mobiilne 85 83 purusti/sõelur Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria sega-alas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Lähim majapidamine asub taotletavast mäeeraldisest ca 800 m kaugusel. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on taotletava karjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 83 + 20log10(15) – 20log10(800) = 48 dB(A), kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud suurim müratase väärtusega 83 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas majapidamises Pugestu (tunnus 69701:002:0920) kinnistul jääb karjääriala äärealal elamule lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 48 dB, mis jääb kehtiva päevase piirtaseme piiresse. Arvutusliku mürataseme korral lähimal paiknevas majapidamises pole arvestatud mäeeraldise ja majapidamise vahele jääva kõrghaljastuse ning muude müralevikut tõkestavate tingimustega. Lisaks tuleb silmas pidada, et elamu ja taotletava mäeeraldise vahelisele alale jääb suures osas (400 – 500 m ulatuses) kehtiva keskkonnaloaga nr L.MK/319413 Pugastu I liivakarjäär. Varasemate vaatluste tulemusena levib ülenormatiivne müratase peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete umbes kuni ca 40 m ulatuses. Arvutuste kohaselt ei ole täiendavate müra leevendavate meetmete ega perioodilise või pideva mürataseme seire rakendamine vajalik. Juhul, kui mürataseme kasv osutub prognoositust suuremaks või esineb kohalike elanike poolt kaebusi, tuleb tegelikke müratasemeid kontrollide kohapealsete mõõtmistega. Mõõtmised tuleb läbi viia kaebuse esitamise hetkel esinenud tingimustel. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema teostatud akrediteeritud mõõtja poolt. Tolmu võib liiva kaevandamisel eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutusele võtta leevendusmeetmed (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangutesse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Seega on aastase kaevandamise mahu 75 tuh m3 korral tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,0675 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Taotletavast mäeeraldisest ca 450 m kaugusel edelas asub Rõuge jõgi, mis on seotud mitme kaitsealuse liigi leiukohaga, lähim looduskaitseala asub ca 600 m kaugusel põhjas (Timmase looduskaitseala, tunnus KLO1000108) koos vääriselupaikadega VEP nr.207042 (tunnus VEP207042) ja VEP nr.211176 (tunnus VEP211176). Lähimad II kategooria kaitsealuste liikide Pulsatilla patens (palu-karukell, tunnus KLO9337933) leiukohad asuvad mäeeraldisest ligikaudu 800 m kaugusel idas. Nimetatud kaitsealad ja kaitsealuste liikide leiukohad asuvad taotletavast mäeeraldisest piisavalt kaugel ning veepealse varu kaevandamine Pugastu II liivakarjääris nende kasvutingimusi ega veerežiimi oluliselt ei mõjuta. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Pugastu II liivakarjääris on planeeritud tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, et vältida probleeme heitgaaside õhusaastega. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamise ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Pugastu II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse hilisemalt kaevandatud ala korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik materjal võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Korrastamistöödega tuleb alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletavas Pugastu II liivakarjääris on planeeritud vaid veepealse varu kaevandamine, seega on ala otstarbekas korrastada metsamaaks. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale tekkiva metsamaa pindala on 18,42 ha. Kaevandatud alale tuleb metsamaa moodustada selliselt, et põhjavesi jääks maapinnast vähemalt 0,7 m sügavusele (keskmine veetase abs 89,65 m). Sellest tulenevalt peaks korrastatud maapinna abs kõrgus olema keskmiselt vähemalt 90,35 m. Ammendatud karjääri täitmiseks vajaliku materjali kogus on hinnanguliselt 22 tuh m3, mis võimaldab ära kasutada suurema osa mäeeraldiselt kooritud katendist. Tehnoloogilise korrastamise tööd on Pugastu II liivakarjääris võimalik teha paralleelselt kaevandamisega. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Eeldatav Pugastu II liivakarjääri tehnoloogilise korrastamise maksumus jääb tasemele 4000 eur/ha ehk summaarselt ca 75 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Eesti Killustik Juhatuse liige Taotluse koostas 28.12.2022. a Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009) Töö nr 09/0462 Tallinn 2009 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Erki Niitlaan ........................... Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegi: Mairy Tammekänd ........................... Geoloogiainsener OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009). Aruanne ühes köites, teksti 23 lk, 15 tekstilisa, 3 graafilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11 216 Tallinn, 2009. Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruum asub Võru maakonnas Võru valla territooriumil Riigimetsa Majandamise Keskuse Võru metskonna maatükkidel 123 ja 124 (katastritunnused 91804:001:0167 ja 91804:001:0168). Uuringu käigus rajati 19 puurauku. Kokku võeti 65 proovi lõimise määramiseks, millest 12-s määrati ka filtratsioonikoefitsient. Kattekihi paksus uuringuruumi piires varieerub 0,1 - 0,3 m (keskmine 0,2 m). Kasuliku kihi uuritud paksus on 4,4 - 14,0 m (keskmine 8,5 m), olles esindatud erineva terasuurusega (ülipeene- kuni jämedateralise), kohati kruusaka liivaga. Uuringu tulemuste alusel eraldati välja kogu Pugastu IV uuringuruumi 15,97 ha pindalal kaks maavara varu plokki 4 ja 5. Plokis 4 (üleval pool keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m) hinnati kokku ehitusliiva varu 798 tuh m3 ja eriotstarbelise liiva varu 199 tuh m3 ning plokis 5 (allpool keskmist pinnasevee abs taset) ehitusliiva varu 462 tuh m3 ja eriotstarbelise liiva varu 88 tuh m3. Nimetatud varu kogused esitatakse Keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks aktiivse tarbevaruna. Võtmesõnad: Võru maakond, Võru vald, Pugastu liivamaardla, Pugastu IV uuringuruum, ehitusliiv, eriotstarbeline liiv, aktiivne tarbevaru. Koostas: Mairy Tammekänd OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................5 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS ...6 4. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................9 4.1 Puuraukude rajamine ........................................................................................... 9 4.3 Laboratoorsed uuringud ....................................................................................... 9 4.4 Topotööd .............................................................................................................. 9 4.5 Kameraaltööd....................................................................................................... 9 5. MAAVARA KVALITEET ................................................................10 5.1. Looduslik materjal ............................................................................................ 10 5.2. Liiv.................................................................................................................... 10 6. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ..................................13 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ..................................................14 8. KESKKONNAKAITSE .....................................................................15 9. VARU ARVUTUS...............................................................................16 10. KOKKUVÕTE ..................................................................................21 11. KASUTATUD KIRJANDUS ...........................................................22 TEKSTILISAD 1. Uuringuluba L.MU/300558 .................................................................................... 23 2. Pugastu IV uuringuruumi puuraukude kataloog ..................................................... 26 3. Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise tabel ........................................... 28 4. Väljasõelutud liiva fraktsioonide sisaldus ja teiste näitajate tabel .......................... 31 5. Liiva lõimise ning filtratsioonikoefitsiendi määrangute tulemused........................ 37 Eesti Geoloogiakeskuse labori protokoll T09-66 6. Uuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ................. 42 7. Puuraukude geoloogilised kirjeldused .................................................................... 43 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri................................................................. 48 9. Kaevandite likvideerimise akt................................................................................. 49 10. Varuarvutus programmiga Vertical Mapper 9.0 .................................................... 51 11. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ........................................................................ 53 Ekspertarvamused Eesti Maavarade Komisjoni protokolliline otsus Keskkonnaministri käskkiri varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan, mõõtkava 1:2000 2. Geoloogilised läbilõiked, mõõtkava hor. 1:2000, vert. 1:100 3. Kaevandite ja puuraukude geoloogilised tulbad, mõõtkava vert. 1:100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 1. SISSEJUHATUS Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tellimusel geoloogilise uuringu loa L.MU/300558 alusel (lisa 1). Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli selgitada uuringuruumi piires kaevandamiseks sobiliku maavara levikut, kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, mis võimaldaksid hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale kaevandamise luba. Selleks rajati uuringuruumis puuraugud ning võeti proovid laboratoorseteks määranguteks. Geoloogilised välitööd ja kameraaltööd tegi geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Topograafilised tööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER (litsents 666 MA). Materjali lõimise määrangud tehti OÜ Eesti Geoloogiakeskus laboratooriumis. Uuringu tulemused esitatakse käesolevas aruandes. Aruande koostas Mairy Tammekänd. Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ (RTL 2005, 60, 866). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS Kohaliku tähtsusega Pugastu liivamaardla (registrikaardi nr 0088) Pugastu IV uuringuruum pindalaga 15,97 ha asub Võru maakonnas Võru vallas Juba külas kahe Võru metskonna maatükil nr 123 ja nr 124 (katastritunnused 91804:001:0167 ja 91804:001:0168), mille kasutamissihtotstarbed on maatulundusmaa (Joonis 2.1). Uuringuruum kujutab endast kirde-edelasuunas väljavenitatud idaosas õige pisut laienevat ala mõõtmetega 650x300 m. Uuringuruum on kaetud valdavalt männimetsaga, vaid ala keskosas ligikaudu 2 ha alal asub lageraie lank ning kirdeosas ja äärmises lääneservas on ~3 ha ala kaetud kase- ja kuusenoorendikuga, kohati võsaga. Lõunast ja kirdest külgneb uuringuruum samade maatükkidega (Võru metskonna maatükid 123 ja 124), põhjaosast piirneb uuringuruum eramaaga Kohandu (katastritunnus 91804:001:0110), mille kasutamissihtotstarve on maatulundusmaa ning edelast riigimaaga Pugastu (katastritunnus 91804:001:0285), mille kasutamissihtotstarve on mäetööstusmaa. Logistiliselt paikneb uuringuruum Võru linnast ~10 km kaugusel edelasuunas ja Rõuge alevikust ~10 km kaugusel põhjasuunas. Uuringuruumist ligikaudu 1,2 km kaugusel lõunas kulgeb Võru-Mõniste-Valga riigi tugimaantee nr 67. Uuringuruumi piirides asustus puudub ning lähimad talud jäävad alast ligikaudu 800 m kaugusele edelasse. Looduskaitsealad ja Natura 2000 alad uuringuruumi piirides puuduvad. Uuringuruumist ligikaudu 550 m kaugusel edelas voolab Rõuge jõgi, mille kaldapiiranguvöönd jääb ~450 m kaugusele uuringuruumi edelanurgast. Pugastu IV uuringuruum jääb Eesti 1:50 000 baaskaardi lehele nr 5421. Ala keskosa geograafilised koordinaadid on 57° 80' 07'' pl ja 26° 90' 20'' ip Varem on Pugastu liivamaardlat uuritud maardla registrikaardi andmeil kahel korral. 1966. a tegi Eesti NSV MN Geoloogiavalitsus Pugastu liivamaardlas geoloogilisi uuringuid (Voolma, 1968). Uuringud tehti neljal alal - Pugastu I, II, III, IV. Selle uuringu puuraukudest kolm (PA-25, 35, 36) jäävad käesoleva Pugastu IV uuringuruumi alale ning neli (PA-24, 34, 69, 70) selle lähedusse. Uuringu tulemusena eraldati alal välja 4 varuplokki: I (8,8 ha) - kus hinnati kokku liiva varu 655 tuh m3, II (1,6 ha) -100 tuh m3, III (25,1 ha) – 2 394 tuh m3 ja IV (6,7 ha) – 531 tuh m3. Need plokid on tänapäeval arvel Pugastu liivamaardla varuplokkidena vastavalt – ala I (10,34 ha) - plokk 1 (Ta), ala III (25,10 ha) – plokk 2 (Ra) ja ala IV (6,70 ha) – plokk 3 (Ra). Pugastu II ala arvel ei ole. Käesolev Pugastu IV uuringuruum piirneb edelast aktiivse tarbevaru plokiga 1. Eelnimetatud uuringu andmetel vormistati 1969. aastal Pugastu I alal (plokk 1 Ta) 10,35 ha suurusel pindalal mäeeraldis Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi tehasele „Võrukivi“ liivakarjääri rajamiseks 10 aastaks. 1980-ndal aastal pikendati mäeeraldise akti kehtivust kuni 1990. aastani. Kuna mäeeraldise piir ei ühtinud varu arvutuse kontuuriga, hinnati liivavarud ümber kogu 10,4 ha pindalale 793 tuh m3. Karjäär rajati mäeeraldise läänepoolses osas. Liiva kaevandati üheastmeliselt ja seda kasutati keraamilise savi lahjendajana. 1996. aastal, vastavalt AS Karaat tellimusele hinnati liiva jääkvaru Pugastu I mäeeraldise piires seisuga 01.05.1996 a (Kattai, 1996). Töö tulemusena kinnitati EMK protokollilise otsusega nr 96-21 Pugastu I liivakarjääri ehitusliiva jääkvaru 10,34 ha pindalal kokku 556 tuh m3 ja maardla kanti keskkonnaregistri maardlate nimistusse kohaliku tähtsusega Pugastu liivamaardlana. See ala piirneb kirdest käesoleva Pugastu IV uuringuruumiga. Käesoleva geoloogilise OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 uuringu aruande koostamise ajaks on sellele alale ehk Pugastu I liivakarjäärile (10,30 ha) Maa-ameti andmetel menetlusel maavara kaevandamise loa taotlus. Seisuga 31.12.2008 on Maa-ameti andmetel Pugastu liivamaardla arvel ehitusliiva aktiivset tarbevaru 548,3 tuh m3 ja aktiivset reservvaru 2 925 tuh m3. Joonis 2.1. Pugastu liivamaardla, Pugastu IV uuringuruum, selles moodustatud aktiivse tarbevaru plokid 4 ja 5, taotletava Pugastu I liivakarjääri kontuur, lähedusse jäävad maardla varuplokid ning piirang. Joonise koostamisel on kasutatud KeM Info- ja Tehnokeskuse (Eesti Looduse Infosüsteem) andmeid, Eesti põhikaarti, alusfotona Maa-ameti WMS rakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS Pugastu liivamaardla puhul on maastikuliselt tegemist liustikujõetekkelise mõhnastikuga, kus on liiva kaevandatud 1960-ndate aastate algusest. Pugastu liivamaardla liivad on alluviaalse päritoluga, olles ladestunud orgudes hilisjääaegsete liustiku sulamisvete setetena (Kattai, 1996). Pugastu IV uuringuruum asub kirde- edelasuunalisel seljandikul ja külgneb edelas Pugastu liivamaardla aktiivse tarbevaru plokiga 1. Maapinna reljeef uuringuruumi piires on tõusuga kirde suunas ja keskosas ning langusega edela- ja lõunasuunas. Maapinna abs kõrgused uuringuruumi piires muutuvad vahemikus 91,2 - 99,5 m. Käesoleva geoloogilise uuringu andmetel on uuringuruumi piirkonna geoloogiline ehitus järgmine: - Katend, milleks on muld puujuurtega, paksusega 0,1 - 0,3 m (keskmine 0,2 m), millest kasvukiht moodustab 0,1 m. - Kasuliku kihi moodustavad eriteralised liivad, mis varieeruvad ülipeeneteralisest kuni jämedateraliseni. Mineraloogiliselt on peenetes fraktsioonides ülekaalus kvarts ja päevakivi, jämedamates valdab karbonaatne materjal. Liiv on valdavalt beežikashall, kohati beežikaskollane kuni -pruun. Kohati, üksikutes intervallides esineb kõrgendatud kruusa fraktsiooniga liiva, milles üksikud kruusaterad maksimaalselt läbimõõduga 4 cm, valdavalt 1-2 cm ning kruusa fraktsiooni sisaldus kuni 15%. Pindalalises levikus võib täheldada materjali terasuse suurenemist uuringuruumi äärealadel – põhjas, lõunas ja läänes, kus kasulik kiht on esindatud väga peene- kuni jämedateralise liivaga ning terasuse peenenemist uuringuruumi keskosas, kus kasulik kiht on esindatud ülipeene- kuni jämedateralise liivaga. Vertikaalses levikus võib teatud määral täheldada terasuse jämenemist sügavuti. Üldiselt on siiski kasulik kiht sügavuti suhteliselt ebaühtlane, olles esindatud nii ülipeene- kuni jämedateralise helebeeži puhta või kohati kruusaka liivaga. Kasuliku kihi paksus varieerub 4,4 - 14,0 m, keskmine 8,5 m. - Kasuliku liivalasundi lamamiks on pruunikashall kuni pruun vähese jämepurruga liivsavimoreen. Käesoleva geoloogilise uuringu puuraukudest kõigis avati lamam, mis jääb nende põhjal vastavalt abs kõrguste vahemikku 84,1 - 88,0 m (keskmine 86,1 m). Puuraukudega avatud lamami põhjal võib oletada, et lamam ei järgi üldjuhul maapinna reljeefi. Lamam jääb kõrgemale abs tasemele uuringuruumi lääne- ja edelaosas (PA-2 - 88,0 m ja PA-3 - 87,8 m) ning madalamale ida- ja kaguosas (PA-17 - 84,8 m, PA-18 - 84,7 m ja PA-19 - 84,1 m). 1966. a geoloogilise uuringu puuraukude põhjal, mis jäävad käesoleva uuringuruumi alale (PA-25, 35, 36), moodustab kasuliku kihi keskmiseteraline liiv, mille peensusmoodul keskmiselt 2,3. Looduslikus materjalis on kruusa fraktsiooni sisaldus maksimaalselt 5 %. Kasuliku kihi paksus jäi puuraukude põhjal vahemikku 8,6 - 12,8 m. Eelnimetatud puuraukudest kahes (PA-35, 36) avati ka lamam, milleks oli pruunikashall savikas moreen, jäädes puuraukudes sügavusele 8,8 - 13,0 m. Kahjuks ei ole teada puuraukude täpseid asukohti ja suudme abs kõrguseid ning seetõttu ei ole teada ka nendes avatud lamami abs tase. Samuti ei kasutata vanade puuraukude andmeid kvaliteedi kirjelduses ega varu arvutuses. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 4. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD 4.1 Puuraukude rajamine Välitööde käigus 2009. a juunis rajati kokku 19 puurauku (PA-1 – PA-19). Puuraukude rajamiseks kasutati puurpinki GM 65 GTT. Puuraukude sügavused ulatusid 5,6 - 15,0 m-ni (keskmiselt 9,5 m), vastavalt avatud lamamini või geoloogilises uuringu loas märgitud maksimaalse uurimissügavuseni 15 m. Puuraukude kogumetraaž oli 179,7 m (lisa 2). Puuraukude vahekaugused varieeruvad 90 - 160 meetrini. Kõik puuraugud likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist (lisa 7) ja proovide võtmist. Likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund, mille kohta on koostatud vastav akt (lisa 9). 4.2 Proovide võtmine Proovid (2 - 5 proovi ühest puuraugust) võeti kihiti kõikidest puuraukudest vahedeta kogu lasundi ulatuses, misjärel saadud materjal segati ning kvarteerimisel eraldati proov. Kokku võeti välitööde käigus 65 proovi materjali terakoostise määramiseks, millest 12-s määrati ka filtratsioonikoefitsient. Proovid võeti puuraukudest pikkusega 1,0 - 3,2 m (keskmise pikkusega 2,5 m), üldpikkusega 160,8 m (lisa 2). Proovide mass jäi vahemikku 2-3 kg. 4.3 Laboratoorsed uuringud Puuraukude proovid granulomeetrilise koostise ja filtratsioonikoefitsiendi määramiseks saadeti OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumisse. Terakoostise määramiseks kasutati standardseid sõelu ava läbimõõduga: >5; 2,5; 1,25; 0,63; 0,315; 0,16; 0,05 mm (lisa 5). Filtratsioonikoefitsient määrati Sojuzdornii meetodil. 4.4 Topotööd Uuringuruumi topomõõdistamise mõõtkavas 1:2 000 tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER (litsents 666 MA) 2009. a juunis. Lähtekoordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ja kõrgused 1977. a Balti süsteemis ning need on seotud järgmise riikliku põhivõrgupunktiga: Vana-Nursi (24), X = 671 951,412 m, Y = 6 408 429,232 m, HBk77=94,124 m. Täiendavaid andmeid on esitatud topotööde seletuskirjas (lisa 8). 4.5 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töödeldi läbi välitöödel saadud materjal ja laboriuuringute andmestik. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 26.05.2005. aasta määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord,” mille alusel liiva käsitletakse ehitusliivana, kui see vastab järgmistele põhinõuetele: peensusmoodul ≥ 1,3, savi- ja tolmusisaldus mitte üle 10 % ja osakeste läbimõõduga üle 5 mm (kruus) sisaldus alla 35 % ning kruusa ehituskruusana, kui see vastab järgmistele põhinõuetele: osakesi läbimõõduga üle 5 mm ei tohi olla alla 35 %, savi- ja tolmuosakesi ei tohi olla üle 20 %. Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse kui eriotstarbelist liiva või kruusa. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 5. MAAVARA KVALITEET Uuringuruumi kasuliku kihi materjali kvaliteedi hindamiseks kasutati käesoleva töö käigus saadud andmeid. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 3 - 4. Tabelis 5.2. on toodud ülevaade uuringuruumi kasuliku kihi materjali kvaliteedist. Keskmised näitajad puuraugus arvutati kaalutud keskmise meetodil, tabelis on toodud nende aritmeetilised keskmised. 5.1. Looduslik materjal Looduslikul kujul on kasuliku kihi materjal uuringuruumi piires esindatud puhta, kohati kruusaka liivaga. Kasuliku kihi kvaliteedi näitajad puuraukude kaalutud keskmiste põhjal on järgmised: kruusa fraktsiooni sisaldus 0,1 - 7,1% (keskmine 2,6%), liiva fraktsiooni (0,05 - 5,0 mm) sisaldus 87,7 - 96,0% (93,1%), savi- tolmuosakesi 3,1 - 8,2 % (4,3 %), liiva peensusmoodul 0,8 - 2,3 (1,9). 5.2. Liiv Valdavalt on kasuliku kihi materjal uuringuruumi piires esindatud kas puuraugu kogu ulatuses (PA-1, 2, 3, 4, 6, 7, 9, 10, 12, 13, 15, 16) või teatud intervallides (PA-5, 8, 11, 14, 17, 18, 19) puhta, kohati kruusaka liivaga (Foto 5.1 A). Looduslikult on selles liivas kruusa fraktsiooni sisaldus 0,2-7,1% (keskmine 2,9%), liiva fraktsiooni sisaldus 87,7 - 96,0% (92,9%) ning savi- ja tolmuosakesi 3,0 - 5,3% (4,2%). Liiva kvaliteedi näitajad on proovides järgmised: täisjääk sõelal 0,63 mm 5,5 - 52,1% (keskmine 32,4%), savi- ja tolmuosakesi 3,1 - 5,7% (4,4%). Liiv on beežikaspruun kuni –hall, mille terasus varieerub väga peenest kuni jämedateraliseni (peensusmoodul 1,5 - 2,4; keskmine 2,0). Mineraloogiliselt on peenetes fraktsioonides ülekaalus kvarts ja päevakivi, jämedamates karbonaatne materjal. Suuremad kruusaterad varieeruvad läbimõõdus 1 - 4 cm. Peenmaterjali iseloomustamiseks määrati proovitud materjali filtratsioon, mille tulemused andsid liivale ööpäevase läbivuse 14,8 - 21,0 m (keskmine 18,0 m/ööp). Eelnevalt kirjeldatud uuringuruumis leviv liiv vastab kvaliteedilt ehitusliivale esitavatele nõuetele ja sobib kasutamiseks üld- ja teedeehituses. Lisaks esineb uuringuruumis seitsmes puuraugus (PA-5, 8, 11, 14, 17, 18, 19) osades intervallides ülipeene- ja väga peeneteralist (peensusmoodul 0,6 - 1,2, keskmine 0,9) kollakasbeeži peaaegu puhast liiva (Foto 5.1 B), mille näitajad looduslikul kujul on järgmised: kruusa fraktsiooni sisaldus praktiliselt puudub 0,0 - 0,6% (keskmine 0,2%), liiva fraktsiooni sisaldus 90,4 - 97,8% (95,7%) ning savi- ja tolmuosakesi 2,0 -9,5% (4,1%). Liiva kvaliteedi näitajad on proovides järgmised: täisjääk sõelal 0,63 mm 1,1 - 11,6% (keskmine 6,0%), savi- ja tolmuosakesi 2,0 - 9,5% (4,1%). Peenmaterjali iseloomustamiseks määrati proovitud materjalis filtratsioonimoodul. Selle tulemused andsid liivale ööpäevase läbivuse 4,7 - 10,7 m (keskmine 7,7 m/ööp). Puuraugus PA-14 esineb keskmises intervallis 2,4 m paksune ülipeeneteralise (peensus- moodul 0,4) ja savika (savi- tolmu sisaldus looduslikus materjalis 25%) liiva vahekiht. Kuna see vahekiht jääb puuraugus tasemele, kus kihi ülemise ja alumise intervalli materjal vastab ehitusliivale ja täiteliivale esitavatele nõuetele ning puuraugu kasuliku kihi näitajate kaalutud keskmine kokku vastab täiteliivale, siis tellija soovil (lisa 11) arvestati ka see ülipeene liiva vahekiht kasuliku kihi hulka. Eelnevalt kirjeldatud uuringuruumis leviv liiv ei vasta kvaliteedilt ehitusliivale esitavatele nõuetele selle madala peensusmooduli tõttu ning sellepärast vaadeldakse OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 materjali kui eriotstarbelist liiva, mis sobib kasutamiseks üld- ja teedeehituses täitematerjalina. Näitajad Ehitusliiv Eriotstarbeline liiv 53 (1-1, 2; 2-1, 2; 3-1, 2; 4-1, 2, 3; 5-2, 3; 6-1, 2; 7-1, 2, 3; 8-2, 3, 4, 5; Proovide arv 9-1, 2; 10-1, 2, 3, 4; 11-2, 3, 4, 5; 12-1, 12 (5-1; 8-1; 11-1; 14-1, 3, 4, (proovi nr) 2, 3; 13-1, 2, 3; 14-2; 15-1, 2, 3, 4; 5; 17-2; 18-1, 4, 5; 19-4) 16-1, 2; 17-1, 3, 4, 5; 18-2, 3; 19-1, 2, 3, 5) Proovide pikkus, m / 93,9/58 (veepealne*) materjali maht, % 66,9/42 (veealune*) uuringuruumis kokku Proovide pikkus, m / materjali maht, % 131,5/82 29,3/18 uuringuruumis eraldi, sh. 75,4/80 18,5/20 plokis 4 (veepealne*) 56,1/84 10,8/16 plokis 5 (veealune*) Loodusliku materjali koostis** uuringuruumis tervikuna Kruusa sisaldus 0,1 - 7,1 (2,6) (fraktsioon >5mm), % Liiva sisaldus 87,7 - 96,0 (93,1) (0,05 – 5,0 mm), % Savi- ja tolmuosakesi 3,1 - 8,2 (4,3) (<0,05 mm), % Loodusliku materjali koostis plokkides eraldi* Kruusa sisaldus 0,2 - 7,1 (2,9) 0,0 - 0,6 (0,2) (fraktsioon >5mm), % Liiva sisaldus 87,7 - 96,0 (92,9) 90,4 - 97,8 (95,7) (0,05 – 5,0 mm), % Savi- ja tolmuosakesi 3,0 - 5,3 (4,2) 2,0 - 9,5 (4,1) (<0,05 mm), % Liiva fraktsiooni koostis Liiva fraktsiooni 94,3 - 96,9 (95,6) 90,5 - 98,0 (95,9) (0,05-5,0 mm) sisaldus, % Täisjääk sõelal 0,63 mm, 5,5 - 52,1 (32,4) 1,1 - 11,6 (6,0) % Savi- ja tolmuosakesi 3,1 - 5,7 (4,4) 2,0 - 9,5 (4,1) liivas, % Liiva 1,5 - 2,4 (2,0) 0,6 - 1,2 (0,9) peensusmoodul Filtratsiooni- 14,8 - 21,0 (18,0) 4,7 - 10,7 (7,7) koefitsient *veetasemeks on võetud uuringuaegne keskmine pinnasevee abs tase 89,5 m ** kaalutud keskmiste põhjal Tabel 5.1. Kasuliku kihi materjali põhinäitajad uuringuruumis, plokis 4 ja 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 A B Foto 5.1. A - jämedateraline kruusakas liiv puuraugus PA-13; B- väga peeneteraline liiv puuraugus PA-5. Uuringuruumi piiresse jäävate varasemate geoloogiliste uuringute käigus rajatud puuraukude (PA-25, 35, 36) põhjal on kasuliku kihi materjali puhul tegemist keskmiseteralise liivaga (peensusmoodul 2,3), milles kruusa fraktsiooni sisaldus keskmiselt 5% ning savi- ja tolmuosakesi keskmiselt 2% (Voolma, 1968). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 6. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Hüdrogeoloogilistest töödest tehti uuringuruumis veetaseme mõõtmisi puuraukudes (tabel 6.1 ). Puuraugu Veetaseme suudme sügavus sügavuse lamami lamami abs maa- abs mõõtmise nr sügavus, abs kõrgus, kõrgus, pinnast, kõrgus, aeg m m m m m PA-1 92,72 6,1 86,62 2,5 90,22 15.06.09 PA-2 93,34 5,3 88,04 3,3 90,04 15.06.09 PA-3 92,29 4,5 87,79 2,9 89,39 15.06.09 PA-4 93,71 6,5 87,21 3,5 90,21 16.06.09 PA-5 94,63 8,2 86,43 5,1 89,53 15.06.09 PA-6 93,08 6,0 87,08 3,5 89,58 15.06.09 PA-7 95,13 7,6 87,53 5,9 89,23 17.06.09 PA-8 98,28 13,0 85,28 8,8 89,48 15.06.09 PA-9 91,75 5,0 86,75 2,1 89,65 16.06.09 PA-10 96,18 10,4 85,78 7,4 88,78 17.06.09 PA-11 99,20 14,2 85,00 9,7 89,50 16.06.09 PA-12 93,07 7,3 85,77 3,5 89,57 16.06.09 PA-13 94,03 7,3 86,73 4,8 89,23 17.06.09 PA-14 97,85 12,2 85,65 8,6 89,25 16.06.09 PA-15 93,30 8,5 84,80 3,8 89,50 16.06.09 PA-16 90,89 5,2 85,69 2,0 88,89 16.06.09 PA-17 98,78 14,0 84,78 9,8 88,98 16.06.09 PA-18 96,38 11,7 84,68 6,6 89,78 16.06.09 PA-19 95,11 11,0 84,11 4,9 90,21 16.06.09 15.-17. Keskm. 94,7 8,6 86,1 5,2 89,5 06.2009 Tabel 6.1. Puuraukudes mõõdetud veetasemed Nagu näha eelnevast tabelist, fikseeriti 2009. a läbitud puuraukudest kõigis pinnasevee tasemeid ja seda suhteliselt ühtlasel tasemel, abs kõrguste vahemikus 88,8 – 90,2 m (keskmine 89,5 m). Üldiselt võib täheldada mõningast veetaseme langust põhja- ja kirdesuunas ning tõusu loode- ja kagusuunas. Kui välitööde tegemise ajal uuringuruumi põhja- ja kirdeosas jäi veetase keskmiselt abs kõrgusele 89,1 m (PA-7, 10, 13, 14, 16, 17), siis uuringuruumi kesk- ja lõunaosas oli see tasemel 89,5 m (PA-3, 5, 6, 8, 9, 11, 12, 15) ja uuringuruumi loode- ja kagunurgas 90,1 m (PA-1, 2, 4, 18, 19). 1966. a geoloogilise uuringu andmete põhjal määrati puuraukudes pinnasevesi vahetult enne lamami setete avamist. Käesolevas uuringus ilmus puuraukudes vesi varem, lamamist keskmiselt 3,4 m ülalpool. 2009. a geoloogiliste välitööde ajal oli uuringuruumist edelasse jääv vana karjääri põhi kuiv (karjääri põhi jääb 1996. a jääkvaru arvutuse plaani järgi abs tasemele ~91,0 m). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Kattekihi – muld puujuurtega, paksus alal varieerub 0,1 - 0,3 m, keskmine 0,2 m, millest kasvukiht moodustab keskmiselt 0,1 m. Kasuliku kihi paksus varieerub 4,4 - 14,0 m, keskmine 8,5 m. Kasuliku kihi lamam - vähese jämepurruga liivsavimoreen jääb uuringuruumi lääne- ja edelaosas kõrgemale abs tasemele ning idaosas madalamale, jäädes uuringuruumis keskmisele abs kõrgusele 86,1 m. Pinnasevee tase jääb uuringuruumi piires keskmisele abs tasemele 89,5 m. Maksimaalselt 5,4 m (keskmiselt 3,4 m) kasulikust maavara kihist jääb allapoole keskmist uuringuaegset pinnasevee taset. Sellest tulenevalt hakkab eeldatavasti tulevikus kaevandamine toimuma nii üleval- kui ka allpool veetaset. Uuringuruumist edelasse jääv vana karjääri põhi (abs kõrgus ~91,0 m) oli 2009. uuringu ajal kuiv. Uuringutulemustest lähtuvalt on võimalik maa-ala kaevandamisjärgselt korrastada kas kogu ulatuses või osaliselt veekoguks. Uuringuruum on kaetud valdavalt männimetsaga, vaid ala keskosas ligikaudu 2 ha alal asub raiesmik ning kirdeosas on ~3 ha ala kaetud kase- ja kuusenoorendikuga, kohati võsaga. Seega tuleb enne kaevandamise alustamist raadata mets. Tõenäoliselt on vajalik tegevus planeerida mitmel astangul. Kasvukiht ja ülejäänud katendi osa eemaldatakse pärast metsa raadamist buldooseriga või kopplaaduriga ning ladustatakse kuni 3 m kõrgustes aunades tulevase karjääri teenindusmaal. Eemaldatud katendit kasutatakse tulevikus ammendatud karjääriala korrastamisel. Maavara kaevandamisel kasutatakse kopplaadurit või ekskavaatorit, mis tõstab kaevise kallurile. Veealuse materjali väljamisel tõstetakse kaevis esialgu astangu servale nõrguma ning seejärel kallurile. Ligipääs tulevasele karjäärile on hea. Uuringuruumist ligikaudu 1,2 km kaugusel lõunas kulgeb Võru-Mõniste-Valga riigi tugimaantee nr 67, milleni viib kaks kohalikku kruusateed. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 8. KESKKONNAKAITSE Pugastu IV uuringuruum jääb Võru maakonna Võru valla Võru metskonna maatükkidele 123 ja 124 (katastritunnused 91804:001:0167 ja 91804:001:0168), mille kasutamise sihtotstarve on maatulundusmaa. Uuringuruumi piirides asustus puudub ning lähimad talud jäävad alast ligikaudu 800 m kaugusele edelasse. Seega kaevandamine ei tohiks talude majapidamisi häirida. Looduskaitsealad ja Natura 2000 alad uuringuruumi piirides puuduvad. Alast ligikaudu 550 m kaugusel edela suunas voolab Rõuge jõgi, mille kaldapiiranguvöönd jääb ~450 m kaugusele uuringuruumi edelanurgast. Eelnimetatud veekogu jääb uuringuruumist piisavalt kaugele ning kaevandamine selle veerežiimi tulevikus mõjutada ei tohiks. Kasulik kiht lasub nii üleval- kui ka allpool keskmist pinnasevee taset 89,5 m, seega hakkab maavara kaevandamine toimuma ka veealt ning esialgsel hinnangul korrastatakse tulevikus ammendatud karjäär tehisveekoguks. Kuna lähiümbruses loodus- ja keskkonnakaitselised piirangud ning elumajad puuduvad, siis ei ole eeldada mõju piirkonna veevarustusele. Kaevandamisel tuleb viia õhusaastamine tolmuga ja müratase vastavusse normatiivide nõuetele ning vältida kütuse ja õli sattumist pinnasesse. Praktikas sisaldab kaevandatav liiv ka kuival perioodil piisavalt looduslikku niiskust, mis tolmu teket pidurdab. Seega materjali väljamisel ja laadimisel olulist tolmu ei teki. Uuringu käigus rajatud puuraugud on pärast proovide võtmist likvideeritud ja nende ümbruse olukord on viidud uuringueelsesse seisundisse (lisa 9). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 9. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks Pugastu IV uuringuruumis on topoplaan mõõtkavas 1:2000 (graafiline lisa 1) ning 2009. aasta geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Maavaravaru arvutus tehti kogu uuringuloa taotluses märgitud pindalal 15,97 ha-l kahes plokis - plokk 4 ja 5 (Pugastu liivamaardlas on juba arvel plokid 1, 2, 3), millest esimene on veepealne ja teine veealune ning mõlemid on esindatud ehitusliiva ja eriotstarbelise liivaga. Veepealse ja -aluse varu arvutuse vahepiiriks on võetud puuraukudes mõõdetud keskmine veetaseme abs kõrgus 89,5 m. Sügavuti on varu arvutatud kuni puuraukudes fikseeritud lamamini, mis jääb abs kõrguste vahemikku 84,1 - 88,0 m (keskmine 86,1 m) Uuringuruumi on uuritud puuraukudega. Puuraukude vahekaugused jäävad vahemikku 90 kuni 160 m ning see võimaldab maavaravaru uurituse taseme järgi hinnata tarbevaruks. Plokkide pindalad on kalkuleeritud nurgapunktide tärkandmete järgi. Nurgapunktide määramisel on kasutatud arvutiprogrammi MAPINFO 9.0. Piiripunktide koordinaadid on toodud lisas 6. Varu arvutus on tehtud MAPINFO 9.0 joonestusprogrammi lisaprogrammiga Vertical Mapper, mille tulemusel tehti uuringuruumist 3-mõõtmeline mudel ning arvutati selle järgi varu maht (lisa 10). Plokk 4, veepealne (pindala 15,97 ha) Plokk 4 on pindalaliselt kontuuritud Pugastu IV uuringuruumi piiriga. Vertikaalses läbilõikes on maavaravaru arvutus plokis 4 tehtud 2009. a uuringuaegse keskmise pinnasevee abs tasemeni 89,5 m. Ploki piiresse jäävad kõik 2009. a uuringu puuraugud, mille andmetel kasuliku kihi materjal vastab valdavalt ehitusliivale esitavatele nõuetele, kohati eriotstarbelisele liivale. Kuna maavara levik on nii pindalaliselt kui ka vertikaalselt suhteliselt ebaühtlane, siis hinnati veepealne varu ühes plokis, milles tuuakse protsentuaalselt ehitusliiva ja eriotstarbelise liiva osakaal (vastavalt proovipikkuste järgi puuraukudes, mis jäävad ülespoole keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m). Kasuliku kihi materjali kvaliteedi näitajad ülevalpool pinnasevee taset puuraukude kaalutud keskmiste põhjal on järgmised: kruusa fraktsiooni sisaldus 0,1–10,5% (keskmine 2,8%), liiva fraktsiooni (0,05 - 5,0 mm) sisaldus 83,3 - 97,1% (92,4%), savi-tolmuosakesi 2,4 - 10,4% (4,7%), liiva peensusmoodul 0,9 - 2,4 (1,8). Nagu ka eelpool mainitud, on puuraugus PA-14 keskmises intervallis 2,4 m paksune ülipeeneteralise (peensusmoodul 0,4) ja savika (savi- tolmu sisaldus looduslikus materjalis 25%) liiva vahekiht. Kuna puuraugu kaalutud keskmine annab välja täiteliiva, siis arvestatakse see vahekiht ka kasuliku maavarana plokki. Geoloogilise uuringu puuraukude põhjal lasub keskmiselt 4,9 m kasulikust kihist ülevalpool pinnasevee taset. Kasuliku kihi parameetreid plokis 4 illustreerib alljärgnev tabel 9.1. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 Materjali kvaliteet sh. Kasuliku Katendi Savi ja Materjali nimetus Puuraugu kasvu- kihi Liiva paksus, Kruus, tolmu- nr kiht, paksus*, peensus- m % osakesed m m moodul % 1 2 3 4 5 6 7 8 2,9 1,0 5,2 2,2 EL PA-1 0,2 0,1 0,1 0,3 4,1 2,0 EL PA-1 keskmine** 3,0 1,0 5,1 2,2 EL 2,4 5,6 3,7 2,2 EL PA-2 0,1 0,1 1,3 5,5 5,1 2,5 EL PA-2 keskmine** 3,7 5,6 4,2 2,3 EL 2,1 0,2 3,3 1,7 EL PA-3 0,1 0,1 0,6 0,2 4,2 1,7 EL PA-3 keskmine** 2,7 0,2 3,5 1,7 EL 2,8 7,8 5,5 2,3 EL PA-4 0,2 0,1 1,2 0,1 4,9 1,4 EL PA-4 keskmine** 4,0 5,5 5,3 2,0 EL PA-5*** 0,1 0,1 3,0 0,5 2,4 1,1 TL 2,9 0,6 3,4 1,9 EL PA-6 0,1 0,1 0,6 2,9 3,8 2,0 EL PA-6 keskmine** 3,5 1,0 3,5 1,9 EL 2,0 9,4 6,7 2,4 EL PA-7 0,2 0,1 2,4 0,2 4,4 1,5 EL 1,0 0,1 3,4 1,4 EL PA-7 keskmine** 5,4 3,6 5,4 1,8 EL 2,9 0,0 3,4 0,8 TL 2,6 1,8 3,4 1,6 EL PA-8 0,1 0,1 2,4 0,4 3,7 2,0 EL 0,8 5,1 3,3 2,7 EL PA-8 keskmine** 8,7 1,1 3,5 1,5 EL PA-9*** 0,1 0,1 2,1 4,1 4,8 2,2 EL 2,8 15,8 6,1 2,3 EL PA-10 0,2 0,1 2,6 1,1 4,3 1,7 EL 1,1 0,0 2,2 1,8 EL PA-10 keskmine** 6,5 7,2 4,7 2,0 EL 2,8 0,0 3,6 0,9 TL 2,6 0,2 3,2 1,7 EL PA-11 0,2 0,1 2,9 0,1 4,3 1,4 EL 1,2 1,7 2,9 2,1 EL PA-11 keskmine** 9,5 0,3 3,6 1,4 EL 2,0 3,4 5,6 2,0 EL PA-12 0,2 0,1 1,4 1,1 5,0 1,8 EL PA-12 keskmine** 3,4 2,5 5,3 1,9 EL 2,5 7,4 5,3 2,3 EL PA-13 0,3 0,1 1,7 15,1 7,5 2,5 EL PA-13 keskmine** 4,2 10,5 6,2 2,4 EL 1,8 0,0 4,2 0,5 TL 3,0 0,2 4,3 1,5 EL PA-14 0,2 0,1 2,4 0,0 25,0 0,4 TL 0,9 0,0 4,2 0,7 TL PA-14 keskmine** 8,1 0,1 10,4 0,9 TL OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 1 2 3 4 5 6 7 8 2,1 1,2 4,4 2,0 EL PA-15 0,2 0,1 1,5 1,4 2,9 1,9 EL PA-15 keskmine** 3,6 1,2 3,8 2,0 EL PA-16*** 0,3 0,1 1,1 3,3 5,1 2,0 EL 2,8 0,4 5,6 1,4 EL 2,6 0,0 4,6 0,8 TL PA-17 0,2 0,1 2,9 1,1 5,0 1,7 EL 0,8 2,4 3,1 2,1 EL PA-17 keskmine** 9,1 0,7 4,9 1,4 EL 2,1 1,5 2,9 1,2 TL PA-18 0,1 0,1 2,8 1,2 4,8 1,7 EL 1,9 0,5 4,8 1,7 EL PA-18 keskmine** 6,8 1,1 4,2 1,5 EL 1,9 2,6 5,2 2,1 EL PA-19 0,1 0,1 3,0 5,2 3,6 2,5 EL 0,6 7,8 1,9 2,6 EL PA-19 keskmine** 5,5 4,6 4,0 2,4 EL Keskmine 0,2 0,1 4,9 2,8 4,7 1,8 EL Ehitusliiv (m/% plokis 4) 75,4/80 2,6 4,4 1,9 EL Eriotstarbeline liiv (m/% plokis 4) 18,5/20 0,3 6,3 0,8 TL *kasuliku kihi paksus puuraukudes, mis jääb ülespoole keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m; **puuraukudes ülespoole pinnasevee abs taset 89,5 m jääva kasuliku kihi näitajate kaalutud keskmine; ***PA-s jääb ainult üks proov ülespoole pinnasevee abs taset 89,5 m. Tabel 9.1. Kasuliku kihi põhinäitajad aktiivse tarbevaru plokis 4. Vertical Mapperi arvutuse tulemusena on saadud ploki 4 mahuks 1 029 tuh m³ (lisa 10). Kattekihi maht moodustab sellest 0,2 m x 15,97 ha = 32 tuh m3 (sh 0,1 m x 15,97 ha = 16 tuh m3 kasvukiht). Sellest tulenevalt maavara maht plokis 4 on 1 029 – 32 = 997 tuh m3, mis jaguneb protsentuaalselt (saadud vastavalt ehitusliiva ja eriotstarbelise liiva proovi pikkuste järgi ülevalpool keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m) järgmiselt (tabel 5.1 ja 9.1): - ehitusliiva maht moodustab kogu ploki varust 80 % ehk 798 tuh m3; - eriotstarbelise liiva maht moodustab kogu ploki varust 20 % ehk 199 tuh m3. Selle arvutuse järgi kasuliku kihi keskmine paksus plokis 4 (veepealne) on 997 tuh m3 / 15,97 ha = 6,2 m. Plokk 5, veealune (pindala 15,97 ha) Plokk 5 on pindalaliselt kontuuritud Pugastu IV uuringuruumi piiriga. Vertikaalses läbilõikes on maavaravaru arvutus plokis 5 tehtud 2009. a uuringuaegse keskmisest pinnasevee abs tasemest 89,5 m allapoole kuni kasuliku kihi lamamini, mis avati kõigis uuringu puuraukudes ja mis jäi abs kõrguste vahemikku 84,1 - 88,0 m (keskmine 86,1 m). Ploki piiresse jäävad kõik 2009. a uuringu puuraugud, mille andmetel kasuliku kihi materjal vastab valdavalt ehitusliivale esitavatele nõuetele, kohati eriotstarbelisele liivale. Kuna maavara levik on nii pindalaliselt kui ka vertikaalselt suhteliselt ebaühtlane, siis hinnati ka veealune varu ühes plokis, milles tuuakse protsentuaalselt ehitusliiva ja eriotstarbelise liiva osakaal (vastavalt proovipikkuste järgi puuraukudes, OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 mis jäävad allapoole keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m). Uuringu puuraukude põhjal lasub keskmiselt 3,5 m kasulikust kihist allpool pinnasevee taset. Kasuliku kihi parameetreid plokis 5 illustreerib tabel 9.2. Kasuliku Materjali kvaliteet Puuraugu kihi Liiva Kruus, Savi ja tolmu- Materjali nr paksus*, peensus- % osakesed % nimetus m moodul 1 4 5 6 7 8 PA-1*** 2,9 0,3 4,1 2,0 EL PA-2*** 1,5 5,5 5,1 2,5 EL PA-3*** 1,7 0,2 4,2 1,7 EL 0,8 0,1 4,9 1,4 EL PA-4 1,5 1,0 5,6 1,7 EL PA-4 keskm.** 2,3 0,7 5,3 1,6 EL 2,5 14,0 4,4 2,4 EL PA-5 2,6 0,4 4,5 2,4 EL PA-5 keskm.** 5,1 7,1 4,5 2,4 EL PA-6*** 2,4 2,9 3,8 2,0 EL PA-7*** 2,0 0,1 3,4 1,4 EL 1,2 5,1 3,3 2,7 EL PA-8 3,0 4,7 1,9 2,9 EL PA-8 keskm.** 4,2 4,8 2,3 2,8 EL 0,8 4,1 4,8 2,2 EL PA-9 2,0 5,5 4,8 2,6 EL PA-9 keskm.** 2,8 5,1 4,8 2,5 EL 1,6 0,0 2,2 1,8 EL PA-10 2,1 1,4 2,4 2,0 EL PA-10 keskm.** 3,7 0,8 2,3 1,9 EL 1,3 1,7 2,9 2,1 EL PA-11 3,2 5,1 2,1 2,8 EL PA-11 keskm.** 4,5 4,1 2,3 2,6 EL 0,9 1,1 5,0 1,8 EL PA-12 2,8 0,9 3,2 1,9 EL PA-12 keskm.** 3,7 1,0 3,6 1,9 EL 0,3 15,1 7,5 2,5 EL PA-13 2,5 0,4 3,3 1,6 EL PA-13 keskm.** 2,8 2,0 3,7 1,7 EL 1,7 0,0 4,2 0,7 TL PA-14 2,2 0,4 3,5 0,7 TL PA-14 keskm.** 3,9 0,2 3,8 0,7 TL 1,2 1,4 2,9 1,9 EL PA-15 2,0 0,2 3,0 1,6 EL 1,5 1,0 5,4 1,8 EL PA-15 keskm.** 4,7 0,7 3,8 1,7 EL 1,6 3,3 5,1 2,0 EL PA-16 2,2 0,3 3,7 2,2 EL PA-16 keskm.** 3,8 1,6 4,3 2,1 EL 1,7 2,4 3,1 2,1 EL PA-17 3,0 0,3 2,0 2,0 EL PA-17 keskm.** 4,7 1,0 2,4 2,0 EL OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 1 4 5 6 7 8 0,5 0,5 4,8 1,7 EL PA-18 2,6 0,1 2,9 0,9 TL 1,7 0,2 3,6 0,7 TL PA-18 keskm.** 4,8 0,2 3,3 0,9 TL 1,8 7,8 1,9 2,6 EL PA-19 2,6 0,2 2,0 1,2 TL 1,0 0,6 4,7 1,5 EL PA-19 keskm.** 5,4 2,8 2,4 1,7 EL Keskmine 3,5 2,2 3,7 1,9 EL Ehitusliiv 56,1/84 2,5 3,8 2,0 EL (m/% plokis 5) Eriotstarbeline liiv 10,8/16 0,2 3,1 0,9 TL (m/% plokis 5) *kasuliku kihi paksus puuraukudes, mis jääb allapoole keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m; **puuraukudes allapoole pinnasevee abs taset 89,5 m jääva kasuliku kihi näitajate kaalutud keskmine; ***PA-s jääb ainult üks proov allapoole pinnasevee abs taset 89,5 m. Tabel 9.2. Kasuliku kihi põhinäitajad aktiivse tarbevaru plokis 5. Kasuliku kihi materjali kvaliteedi näitajad allpool pinnasevee taset puuraukude kaalutud keskmiste põhjal on järgmised: kruusa fraktsiooni sisaldus 0,1 - 7,1% (keskmine 2,2%), liiva fraktsiooni (0,05 - 5,0 mm) sisaldus 88,5 - 96,9% (94,2%), savi-tolmuosakesi 2,3 - 5,3% (3,7%), liiva peensusmoodul 0,7 - 2,8 (1,9). Vertical Mapperi arvutuse tulemusena on saadud ploki 5 mahuks 550 tuh m³ (lisa 10), mis jaguneb protsentuaalselt (saadud vastavalt ehitusliiva ja eriotstarbelise liiva proovi pikkuste järgi allpool keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m) järgmiselt (tabel 5.1. ja 9.2): - ehitusliiva maht moodustab kogu ploki varust 84 % ehk 462 tuh m3; - eriotstarbelise liiva maht moodustab kogu ploki varust 16 % ehk 88 tuh m3; Selle arvutuse järgi kasuliku kihi keskmine paksus plokis 5 (veealune) on 550 tuh m3 / 15,97 ha = 3,4 m. Kokkuvõte Pugastu IV uuringuruumi maavaravaru arvutuse tulemusest plokkides 4 ja 5 on toodud alljärgnevas tabelis 9.3. Katendi Kasuliku Katendi Maavara- Materjali nimetus Pindala, paksus/ sh. kihi maht/ sh. varu Plokk ha kasvukiht, paksus, kasvukihi, kogus, m m tuh m³ tuh m³ 4 (Ta) 798 EL 15,97 0,2/0,1 6,2 32/16 veepealne 199 TL 5 (Ta) 462 EL 15,97 - 3,4 - veealune 88 TL Tabel 9.2. Pugastu IV uuringuruumi plokkide 4 ja 5 maavaravaru arvutuse tulemused. Kuna kasuliku kihi materjal plokides 4 (veepealne) ja 5 (veealune) vastab nii ehitusliivale esitavatele nõuetele kui ka eriotstarbelisele liivale ning piirangud kaevandamiseks alal puuduvad, siis saadud varu soovitatakse kinnitada vastavalt ehitusliiva ja eriotstarbelise liiva aktiivse tarbevaruna. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 10. KOKKUVÕTE Pugastu liivamaardlas Pugastu IV uuringuruumis eraldati geoloogilise uuringu tulemuste alusel välja 15,97 ha alal kaks varuplokki – plokk 4 ja 5. Plokis 4 (ülevalpool keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m) hinnati maavaravaru järgmiselt: - ehitusliiva aktiivset tarbevaru 798 tuh m3 (80 % ploki kogumahust); - eriotstarbelise liiva tarbevaru 199 tuh m3 (20 % ploki kogumahust); Plokis 5 (allpool keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m) hinnati maavaravaru järgmiselt: - ehitusliiva aktiivset tarbevaru 462 tuh m3 (84 % ploki kogumahust); - eriotstarbelise liiva tarbevaru 88 tuh m3 (16 % ploki kogumahust); Eelnimetatud varu kogused ja pindalad esitatakse Keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks ja arvele võtmiseks seisuga 01.08.2009 ning soovitatakse viia Keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaarti nr 0088 sisse muudatused vastavalt esitatud pindaladele ja varule. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 11. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kattai V, 1996. Pugastu-I liivakarjääri jääkvaru hinnang. (EGF 5332). 2. Keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 88. 3. Keskkonnaministri 26. mai 2005. a. määrus nr 44. Üldgeoloogiline uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord (RTL 20005, 60, 866). 4. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87; 67, 512; 2006, 14, 109; 58, 439; 2007, 42, 303; 2007, 66, 408; 2008, 28, 183, 48, 267; 2009, 3, 15, 28, 170). 5. Voolma E, 1968. Aruanne savi ja liiva otsinguliste ning uuringuliste tööde kohta Pugastu ja Lasva maardlas Võru rajoonis. [vene keeles] (EGF 2968) LISA 1 23  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Eesti Killustik OÜ on maavarade kaevandamise ning ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelev Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kes taotleb keskkonnaluba Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisele. Taotletava Pugastu II liivakarjääri maa-alal (Pugastu IV uuringuruum) on 01.08.2009. a. seisuga läbi viidud geoloogiline uuring, mille alusel on maardlate nimistusse kantud ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 4 – 7 aT (käskkiri 06.11.2009 nr 2045). Käesoleva taotlusega soovib Eesti Killustik OÜ taotleda keskkonnaluba Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisele veepealse ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru (plokid 4 ja 5 aT) kaevandamiseks. Taotletav mäeeraldis asub Võru maakonnas Võru vallas, jäädes Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndisse. Eesti Killustik OÜ soovib uue mäeeraldise kasutuselevõtuga säilitada ja laiendada oma senist tegevust kaevandamise valdkonnas ning varustada Nursipalu harjutusvälja kavandatavat laiendust selleks vajaliku materjaliga. Taotletava ehitusliiva (plokk 4 aT) aktiivne tarbevaru mäeeraldisel on 798,0 tuh m3 ning täiteliiva varu (plokk 5 aT) on 199,0 tuh m3. Taotletavas Pugastu II liivakarjääris kaevandatav ehitus- ja täiteliiv sobivad kasutamiseks nii üld- kui teedeehituses. Käesolev keskkonnaloa taotlus põhineb aruandel “Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER, too nr 09/0462). 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Pugastu II liivakarjäär asub Võru maakonnas Võru vallas Juba külas, jäädes riigiomandisse kuuluvatele Võru metskond 123 (tunnus 91804:001:0167) ja Võru metskond 124 (tunnus 91804:001:0168) kinnistutele. Kinnistute valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,42 ha, sh mäeeraldis pindalaga 15,94 ha. Mäeeraldis on valdavalt kaetud männimetsaga, kirdeosa ja äärmine lääneserv on kohati kaetud kase- ja kuusenoorendikuga ning võsaga. Taotletav mäeeraldis külgneb põhjast Kohandu (tunnus 91804:001:0110) kinnistuga, ida- ja lõunasuunas jätkuvad Võru metskond 123 ja 124 kinnistud. Taotletav mäeeraldis piirneb läänest vahetult Pugastu (tunnus 91804:001:0285) kinnistuga, kus paikneb Võru Betoon OÜ-le kuuluv Pugastu I liivakarjäär (keskkonnaloa nr L.MK/319413). Logistiliselt paikneb taotletav Pugastu II liivakarjäär Võru linnast ca 10 km kaugusel edelas ning Rõuge alevikust ca 10 km kaugusel põhjas. Mäeeraldisest ligikaudu 1,2 km kaugusel lõunas kulgeb 67 Võru-Mõniste-Valga tugimaantee, kuhu toimub ka taotletavalt alalt materjali väljavedu. Taotletava Pugastu II liivakarjääri piirides puudub asustus ning lähimad talud jäävad mäeeraldisest ca 800 m kaugusele Pugestu (tunnus 69701:002:0920) kinnistule. Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ei ole looduskaitse ega Natura 2000 alasid. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja pv (tunnus 3714762) piiranguvööndiga. Taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 550 m kaugusel edelas voolab Rõuge jõgi (tunnus VEE1004100), mille kaldapiiranguvööd (tunnus 7207951) jääb mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 450 m kaugusele. Rõuge jões ning selle ümbruses (ca 20 m veekogust) asuvad III kategooria kaitsealuste liikide Ophiogomphus cecilia (rohe-vesihobu, tunnus KLO9200054), Lutra lutra (saarmas, tunnus KLO9110670) ja Misgurnus fossilis (vingerjas, tunnus KLO9102552) leiukohad. Taotletavast mäeeraldisest ca 600 m kaugusel põhjas asub Timmase looduskaitseala (tunnus KLO1000108). Timmase looduskaitseala piiril, taotletavast mäeeraldisest 550 – 675 m kaugusel, paiknevad vääriselupaigad VEP nr.207042 (tunnus VEP207042) ja VEP nr.211176 (tunnus VEP211176). Taotletavast Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 800 m kaugusel idas paiknevad II kategooria kaitsealuse liigi Pulsatilla patens (palu-karukell, tunnus KLO9337933) leiukohad. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Pugastu maardla registrikaardi (nr 0088) andmetel on liivamaardlat uuritud neljal (4) korral: - “Aruanne savi ja liiva otsinguliste ning uuringuliste tööde kohta Pugastu ja Lasva maardlas Võru rajoonis” (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, 1968, EGF: 2968); - “Pugastu-I liivakarjääri jääkvaru hinnang” (Kattai, V., 1996, EGF: 5332); - “Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seosuga 01.08.2009)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009, EGF: 8154); - “Pugastu liivamaardla (0088) varu osaline ümberhindamine” (Maa-amet, 2010, EGF: 8208). Pugastu liivamaardla puhul on maastikuliselt tegemist liustikujõetekkelise mõhnastikuga, kus on liiva kaevandatud 1960-ndate aastate algusest. Pugastu liivamaardla liivad on alluviaalse päritoluga, olles ladestunud orgudes hilisjääaegsete liustiku sulamisvete setetena. Taotletav Pugastu II liivakarjäär asub kirde-edelasuunalisel seljandikul ja külgneb edelas Pugastu liivamaardla aktiivse tarbevaru plokiga 1 aT. Maapinna reljeef taotletaval alal on tõusuga kirde suunas ja keskosas ning langusega edela- ja lõunasuunas. Maapinna abs kõrgused jäävad Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ca 91,3 – 99,7 m vahemikku. Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal moodustab katendi puujuurtega muld paksusega 0,1 – 0,3 m (keskmiselt 0,2 m), millest kasvukiht moodustab 0,1 m. Kasuliku kihi moodustavad eriteralised liivad, mis varieeruvad ülipeeneteralisest kuni jämedateraliseni. Mineraloogiliselt on peenetes fraktsioonides ülekaalus kvarts ja päevakivi, jämedamates valdab karbonaatne materjal. Liiv on valdavalt beežikashall, kohati beežikaskollane kuni -pruun. Kohati, üksikutes intervallides, esineb kõrgendatud kruusa fraktsiooniga liiva, milles on üksikud kruusaterad maksimaalselt läbimõõduga kuni 4 cm (keskmiselt 1 – 2 cm) ning kruusa fraktsiooni sisaldus kuni 15%. Pindalalises levikus võib täheldada materjali terasuse suurenemist mäeeraldise äärealadel (põhjas, lõunas ja läänes), kus on kasulik kiht esindatud väga peene- kuni jämedateralise liivaga ning terasuse peenenemist ala keskosas, kus on kasulik kiht esindatud ülipeene- kuni jämedateralise liivaga. Vertikaalses levikus võib teatud määral täheldada terasuse jämenemist sügavuti. Üldiselt on kasulik kiht siiski suhteliselt ebaühtlane, olles esindatud nii ülipeene- kuni jämedeteralise helebeeži puhta või kohati kruusaka liivaga. Kasuliku kihi paksus varieerub 4,4 – 14,0 m (keskmiselt 8,5 m) vahemikus. Taotletava mäeeraldise piires esinevad vaid veepealse ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid (plokid 4 ja 5 aT). Mäeeraldise lamamis asuvad veealuse tarbevaru plokid 6 ja 7 aT. Veepealse ja -aluse varu vahepiiriks on võetud keskmine veetase, abs kõrgus 89,65 m. Tabel 3.1 Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisel leviva loodusliku materjali peamised kvaliteedinäitajad Kruusa Liiva fraktsioon Peenosise sisaldus Plokk fraktsioon PM (0,05 – 5 mm), % (<0,05 mm), % (>5 mm), % min 0,2 87,7 3,0 1,5 4 aT max 0,7 96,0 5,3 2,4 keskmine 2,9 92,9 4,2 2,0 min 0,0 90,4 2,0 0,6 5 aT max 0,6 97,8 9,5 1,2 keskmine 0,2 95,7 4,1 0,9 PM - peensusmoodul Kasuliku liivalasundi lamamiks on pruunikashall kuni pruun vähese jämepurruga liivsavimoreen, mis jääb abs kõrguste 84,3 – 88,2 m (keskmiselt 86,3 m) vahemikku. Puuraukudega avatud lamami põhjal võib oletada, et lamam ei järgi üldjuhul maapinna reljeefi. Kasuliku kihi lamam jääb kõrgemale abs tasemele mäeeraldise teenindusmaa lääne- ja edelaosas ning madalamale ida- ja kaguosas. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,42 ha, sh mäeeraldis pindalaga 15,94 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 4 ja 5 aT. Plokid 4 ja 5 aT kattuvad kuni 2,5 m ulatuses naaberkinnistuga Kohandu (tunnus 91804:001:0110) ning sellest tulenevalt ei ole kogu plokki mäeeraldisse arvestatud. Taotletava mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m, et kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale oleks minimaalne ning oleks tagatud tingimused kaevandatud ala efektiivseks ja määrustele vastavaks korrastamiseks metsamaaks. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb kogu karjääri perimeetri ulatuses jätta nõlvatervik nõlvusega 1 : 2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Taotletav ja kaevandatav maavaravaru kogus on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava maavaravaru kogus Pugastu II liivakarjääris (seisuga 30.09.2022. a.) Ploki pindala Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara mäeeraldisel, ha varu, tuh m3 tuh m 3 varu, tuh m3 4 aT 15,94 Ehitusliiv 732,3 26,4 705,9 5 aT 15,94 Täiteliiv 183,1 6,6 176,5 Kokku 915,4 33,0 882,4 Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise määraga 75 tuh m3. Sellise keskmise aastase kaevandamise mahuga ammendatakse Pugastu II liivakarjäär ligikaudu 12 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse ka kaevandatud maa korrastada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäetehnilised tingimused taotletavas Pugastu II liivakarjääris on soodsad – kasulikku kihti katva katendi paksus on väike, varu asub pealpool põhjaveetaset ning juurdepääs karjäärile on suhteliselt hea. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on keskmiselt ca 6,0 m. Enne kaevandamistegevusega alustamist tuleb Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisel raadata mets, juurida kännud ning teisaldada kattekiht. Katendi arvutuslik kogus taotletaval mäeeraldisel on 26 tuh m3. Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus see ladustatakse vallides ning kasutatakse esimesel võimalusel karjääriala korrastamisel. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis. Taotletavas Pugastu II liivakarjääris kaevandatakse ekskavaatoriga mitmes järgus kuni kahe astanguga, vajadusel kasutatakse ekskavaatoriga topelt astanguga kaevandamist. Topelt astanguga kaevandamisel seisab ekskavaator kuni 3,0 m kõrguse astangu peal ammutades materjali kordamööda enda alt ning kõrvalt. Ülemise astangu kõrgus võib sellisel juhul olla kuni 5,0 m. Kaevis laetakse otse kallurauto kasti ning transporditakse seejärel karjäärist välja. Vajadusel tuleb kaevise esmaseks töötlemiseks kasutada mobiilset purustit/sõelurit. Fraktsioneeritud materjali transpordiks ja vajadusel ka kallurite teenindamiseks kasutatakse frontaallaadurit. Pugastu II liivakarjääris on planeeritud vaid veepealse maavara väljamine, seega toimub kaevandamine veetaset alandamata ning vett eesvoolu juhtimata. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng määratakse kaevandamise projektis. Kaevandamise projekti järgi on Pugastu II liivakarjääris võimalik ohutult ja nõuetekohaselt kaevandada ning mäeeraldisel määratakse kaevandamist korraldama selleks kompetentsust omav vastutav spetsialist. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ega vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ega kultuurimälestisi. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja pv (tunnus 3714762) piiranguvööndiga. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Pugastu II liivakarjääris kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto, vajadusel mobiilne purusti/sõelur. Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Karjääris on planeeritud tehniliselt korras masinate kasutamine ning kaevise väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis antud Mõõdetud müratase 15 m Masin müratase 15 m kaugusel kaugusel müraallikast, müraallikast, Lmax dB (A) Lmax dB (A) Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Buldooser 85 82 Mobiilne 85 83 purusti/sõelur Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria sega-alas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Lähim majapidamine asub taotletavast mäeeraldisest ca 800 m kaugusel. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on taotletava karjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 83 + 20log10(15) – 20log10(800) = 48 dB(A), kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud suurim müratase väärtusega 83 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas majapidamises Pugestu (tunnus 69701:002:0920) kinnistul jääb karjääriala äärealal elamule lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 48 dB, mis jääb kehtiva päevase piirtaseme piiresse. Arvutusliku mürataseme korral lähimal paiknevas majapidamises pole arvestatud mäeeraldise ja majapidamise vahele jääva kõrghaljastuse ning muude müralevikut tõkestavate tingimustega. Lisaks tuleb silmas pidada, et elamu ja taotletava mäeeraldise vahelisele alale jääb suures osas (400 – 500 m ulatuses) kehtiva keskkonnaloaga nr L.MK/319413 Pugastu I liivakarjäär. Varasemate vaatluste tulemusena levib ülenormatiivne müratase peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete umbes kuni ca 40 m ulatuses. Arvutuste kohaselt ei ole täiendavate müra leevendavate meetmete ega perioodilise või pideva mürataseme seire rakendamine vajalik. Juhul, kui mürataseme kasv osutub prognoositust suuremaks või esineb kohalike elanike poolt kaebusi, tuleb tegelikke müratasemeid kontrollide kohapealsete mõõtmistega. Mõõtmised tuleb läbi viia kaebuse esitamise hetkel esinenud tingimustel. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema teostatud akrediteeritud mõõtja poolt. Tolmu võib liiva kaevandamisel eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutusele võtta leevendusmeetmed (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangutesse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Seega on aastase kaevandamise mahu 75 tuh m3 korral tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,0675 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Taotletavast mäeeraldisest ca 450 m kaugusel edelas asub Rõuge jõgi, mis on seotud mitme kaitsealuse liigi leiukohaga, lähim looduskaitseala asub ca 600 m kaugusel põhjas (Timmase looduskaitseala, tunnus KLO1000108) koos vääriselupaikadega VEP nr.207042 (tunnus VEP207042) ja VEP nr.211176 (tunnus VEP211176). Lähimad II kategooria kaitsealuste liikide Pulsatilla patens (palu-karukell, tunnus KLO9337933) leiukohad asuvad mäeeraldisest ligikaudu 800 m kaugusel idas. Nimetatud kaitsealad ja kaitsealuste liikide leiukohad asuvad taotletavast mäeeraldisest piisavalt kaugel ning veepealse varu kaevandamine Pugastu II liivakarjääris nende kasvutingimusi ega veerežiimi oluliselt ei mõjuta. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Pugastu II liivakarjääris on planeeritud tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, et vältida probleeme heitgaaside õhusaastega. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamise ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Pugastu II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse hilisemalt kaevandatud ala korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik materjal võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Korrastamistöödega tuleb alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletavas Pugastu II liivakarjääris on planeeritud vaid veepealse varu kaevandamine, seega on ala otstarbekas korrastada metsamaaks. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale tekkiva metsamaa pindala on 18,42 ha. Kaevandatud alale tuleb metsamaa moodustada selliselt, et põhjavesi jääks maapinnast vähemalt 0,7 m sügavusele (keskmine veetase abs 89,65 m). Sellest tulenevalt peaks korrastatud maapinna abs kõrgus olema keskmiselt vähemalt 90,35 m. Ammendatud karjääri täitmiseks vajaliku materjali kogus on hinnanguliselt 22 tuh m3, mis võimaldab ära kasutada suurema osa mäeeraldiselt kooritud katendist. Tehnoloogilise korrastamise tööd on Pugastu II liivakarjääris võimalik teha paralleelselt kaevandamisega. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Eeldatav Pugastu II liivakarjääri tehnoloogilise korrastamise maksumus jääb tasemele 4000 eur/ha ehk summaarselt ca 75 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Eesti Killustik Juhatuse liige Taotluse koostas 28.12.2022. a Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  90.44 90.53 672 600 672 800 89.39 90 90.34 8' 89.72 7' 90.68 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 91 90.85 6' 91.22 91.03 91.96 90.55 92 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 6 PA-16 90.83 91.11 90.84 89 91.14 0,3 92.34 . 91,04 82 92.04 91.04 4,9 6 410 600 90.42 93.68 85,84 89,04 91.90 Nr X Y Nr X Y 89.44 9 0 92.54 16.06.09 92.59 92.45 .1 91.22 92.20 26 7 92.40 92.93 1' 6 410 203,05 672 228,75 1 6 410 203,05 672 228,75 90. 91.8691.35 89.58 92.65 90 94 92.68 93 94.08 .7 2' 6 410 209,35 672 239,15 2 6 410 209,35 672 239,15 5' 3 94.78 93.36 92.16 95 89.27 93.11 93.82 93.76 V' 3' 6 410 250,76 672 310,92 3 6 410 250,76 672 310,92 93.56 94 94.09 5 .59 4' 6 410 354,74 672 432,23 4 6 410 354,74 672 432,23 88.99 94.04 I 94.90 96.95 95.25 96 95.62 94.82 5' 6 410 549,94 672 659,98 5 6 410 549,94 672 659,98 9 1 94.72 6 6 . .6 1 9 5 89.61 95.41 95.84 6' 6 410 613,08 672 734,24 6 6 410 613,08 672 734,24 95.89 98.00 98 91.81 96.65 9 6 6 89.73 .6 7' 6 410 614,54 672 735,95 7 6 410 295,07 672 782,69 9 PA-13 .5 0 3 96.51 9 3 0,3 98.16 90 94,18 PA-17 98.12 8' 6 410 633,64 672 758,41 8 6 409 941,28 672 249,51 5 7,0 99.29 0,2 97.60 96.95 0 .3 91.43 86,88 98,93 98.27 9' 6 410 283,01 672 809,72 9 6 409 941,33 672 249,51 9 95.58 96.83 89,38 13,8 89.28 91.25 17.06.0999.13 84,93 96.72 Kohandu 9 89,13 2 10' 6 409 912,85 672 251,80 99 99.32 16.06.09 9 96.83 91804:001:0110 98.80 . 1 18 27 90 . 11' 6 409 941,28 672 249,51 Pindala 15,91 ha 89.57 90 90.61 95.40 99.20 98.40 97.68 97.63 96.36 95 98.02 12' 6 409 941,33 672 249,51 33 . 98.21 90 0,2 98 994 98.66 99.17 96.62 PA-25 . 96 5 57 91.11 95.37 98.22 N 98.01 89.79 11,8+ 94.48 93 99.14 95.69 . 98.09 Pindala 18,42 ha 90 97.14 92.04 94.50 95.30 97 98.78 97 98 99.18 .5 97.32 98.74 97.99 3 ' 672 400 97.43 26 90.29 91 . 94.09 95.62 98.28 89,93 16.06.09 97 I 94.39 PA-10 98.43 99.13 99.60 97.33 0,2 PA-18 98 .5 6 93.79 96,33 99 98.65 0,1 94.97 9 1 10,2 98.50 96,53 92.23 90.69 85,93 95.44 88,93 99.10 97.00 11,6 98.41 99.56 93 99.32 98.34 84,83 93.31 17.06.09 96.25 95. 0 96 96.87 .6 97.77 2 78 9 95.13 98.69 94.74 90.92 9 98.55 99.50 99.77 98.86 95.45 95.04 94.39 693.97 410 400 1 99.64 .9 0 96.75 Võru metskond 123 99.22 Kaardileht nr 5421 Antsla 93. 1 95.86 96.67 91.26 9 97.40 91804:001:0167 89,40 99 4' 98.29 99.40 99.58 16.06.09 94.15 I' 92.76 99.59 99.21 93.73 94.78 42 97.88 I . 99.51 98.59 99 93.79 92 PA-14 95 I 4 94 91.51 95.61 0,2 97.51 99.20 99.56 98,00 96.17 12,0 94.13 93.28 94.05 94.98 93. 99.38 90 98.92 85,80 1 . 9 92 59 4 89,38 95.04 99.51 91.73 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 95 17.06.09 97.30 98.09 98.91 96.52 PA-7 99.08 93.98 93.82 9 99.64 19 0,2 97.52 5 . 94.52 91.17 92 95,28 9 6 97.95 99.69 99.08 94.93 94.75 piiripunkti number 7,4 97.12 93.78 24 87,68 99.22 94.30 94.13 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, 98 . 9 97.91 97.70 96.10 98.16 89,65 99.50 94.69 93. 92 7 96.65 96.19 94.88 94.50 piiripunkt ja piiripunkti number 7 16.06.09 94.93 72 99.44 98.49 90,36 96.06 9 96.79 91.34 ' 1 95.07 97.52 16.06.09 95.89 98.75 .2 99.35 I 97.75 2 PA-11 PA-19 98 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise piir 94.85 94.05 I 9 92.49 97.82 99.02 0,2 94.93 0,1 97.12 91.11 99,35 94.18 94.98 95,26 94.30 95.56 97.62 14,0 95.02 10,9 7 95.26 0 .8 4 97.27 85,15 99.49 93.67 950 . 95 959. 68 93.98 84,26 94.40 96.44 97.64 96.07 48 .1 946 .3 943 .5 94.38 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 3 97.32 9 945 .6 50 .1 9 9 .0 9 96.96 96.74 68 94.7 94. 2 91.21 3 95.16 93.93 0 .5 98.86 7 95 9 92.59 3' 95.00 96.35 96.84 97.42 98.18 99.34 96 6 1 .9 956 .2 9 9 9 5 4 1 .3 0 .6 9 94. 4 5 0 . 4 8 3 9 9 3 3 8 . 9 . 4 4 81 94 9 . 3 1 . 8 91 94.11 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 91 94.82 97.22 9 97.72 973 .3 95.28 94.3 941 .2 94.0 943 .5 9 9' 9 95.66 94 97.46 942 .5 945 .1 91.04 96.92 5.27 46 .9 .92 90,36 97 99.18 987 .7 974 .8 9 9 .9 9 94.47 94 91 PA-4 94.54 98.38 4 . 2 98.25 988 .8 971 .3 95.66 93.62 16.06.09 98 93.18 94.14 95.46 Nõlva hoidetervik 3 92.57 93,86 0,2 96.86 97.04 96.87 97.39 957 .2 96.92 9 61 .4 97.7 97.75 7 98.95 99.26 98.71 Plokk 4 aT 94.98 94.15 89,6593.04 95.78 93.29 94.22 19 . 93.25 6,3 96.72 96.89 93.53 16.06.09 91.10 92 92.10 87,36 96.06 95.65 96.96 6.37 96.38 96.02 9 PA-35 0,2 97.73 Plokk 5 aT 95.91 PA-15 93.01 0,2 94.97 93.72 Maardla piir (asendiplaanil) 2' 94.39 95.35 672 200 1 51 92.05 .0 11,9 92.48 93,45 Võru metskond 123 90.96 91 . 93.55 93.19 0,2 96.61 95 83 . 95.67 Plokk 6 aT 96.46 92.76 8,3 94.37 94.23 5 4 1' 92.00 PA-36 9 07 PA-8 84,95 95.04 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 9 92.72 97.89 95.38 94.14 98 . 95.13 2 8,6 96 0,1 94.97 91804:001:0167 Plokk 7 aT . 92.82 92.42 95.86 95 95.05 .7 5 95.73 98,43 97.49 91.87 94.15 93.55 96.10 5 12,9 93.99 94.29 96.06 96.27 9 96.86 85,43 91.32 90.80 91.95 94.84 95.08 I I' Geoloogilise läbilõike joon 90.54 1 96.42 98 56 96.09 68 93.42 89,63 94 93.54 95.53 . . V 68 95.18 91 95 92.27 6 92.28 93.93 . I 91.76 15.06.09 92.4192.47 93.79 93 97.88 94.15 95 9 PA-1 92.55 Võru metskond 94 93.98124 92.81 94.69 95 Maapinna samakõrgusjoon, m 95 0,2 97.57 93.12 96 93.40 09 91.23 94.85 91804:001:0168 92.60 85 94 5 . 92,87 97 91 92.91 6 410 200 97 4 95.25 95.89 96.64 . 96.16 92.12 92.88 5,9 90,36 . 91.06 95.64 94.04 39 95 95.51 91.24 86,77 93.51 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 95. 90.90 92.99 94.98 96.46 90,37 93.67 94.78 95.47 89,72 91.43 16.06.09 93 93.75 92.95 92.17 91.88 95.77 97.44 16.06.09 92.70 15.06.09 94.41 93.07 94. 94 96.00 92.38 92.93 95.42 95.83 PA-12 93.39 93 94.17 95.08 PA-5 92.29 91.95 92.87 94.13 0,1 96.68 0,2 92.20 94.28 94,78 93,22 92.78 94.52 8,1 94.41 93.36 7,1 93.13 94.61 86,58 85,92 95 92.71 89,68 99 96.23 96.68 97 93.21 95.34 96.76 92.54 93.20 92.56 93. 94.47 94. 15.06.09 92 94.47 96 94.79 94.96 91.21 93.89 95.97 94.82 91.87 94 94 94.25 93.47 96.94 92.25 94.15 94.76 93.25 92.55 92.63 94.27 96.57 95.44 96.33 95.23 93 10 33 91.71 95.39 96.77 93.49 94.50 95.70 96.35 96.78 91 93 93.10 96. 96. 95.26 Märkused: 95. 93.79 96. 5 92.32 94.26 93.50 9 89,80 95.50 93.80 94.53 96.72 94.75 16.06.09 94.11 94.83 95.84 99 95.31 82 93.75 92.19 20 95.66 86 94.34 95. 96. PA-9 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 96. 93.98 95.87 53 96. 94.59 0,1 9 94.52 96.36 94 96.05 91,90 6 95.14 69 93.62 94.64 4,9 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 93 96. 96. 96.04 86,90 93 94.06 93.29 92.53 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 94 93.46 93.56 94.78 95.57 95.88 93.96 PA-2 96.07 96.21 94.83 94.72 92.85 93.54 0,1 93.33 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.12.2022); 94 96.10 95.95 93,49 I 5,2 94.36 93.41 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 23.11.2022); I 88,19 95 I 93.46 95.94 94.41 94.34 93.51 93.91 93.81 90,19 95.31 I 94.45 95.54 94.95 - Keskkonnaregistri Pugastu liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste 15.06.09 94.82 95.46 93.60 92.88 94.77 94.51 95.41 94.71 94.53 piiriandmeid (seisuga 23.11.2022); 93.62 93.09 93.57 93.66 95.17 95.40 PA-6 92.65 - Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet Pugastu I liivakarjäär 0,1 94.48 93,23 94.11 94.33 5,9 91.96 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009. a, töö nr 09/0462). Plokk 1 aT 87,23 89,73 93 95.12 94.67 94.60 95.24 93.38 93.55 94.76 95.18 15.06.09 94.19 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m. 5 74 94.26 83 9 0 100 200 m 93. 93. Pugastu 93.88 93.74 5. Plokkide 4aT ja 5 aT lamam ja plokkide 6 aT ja 7 aT lasum asub abs kõrgusel 89,65 m. 95.11 92.83 91804:001:0285 94.88 94.32 6. Kogu Pugastu II liivakarjääri mäeeraldis asub riigikaitsevööndis. 6 410 000 11 98 94 08 37 94.28 94. 92. I 93. 94. 94.76 95.07 I 94.38 94.05 93.10 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 12' 94.68 95.14 94.36 94.26 06 94 93. 94.86 92. 94.99 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 93.60 93.78 94.23 93 93.37 9411' 94.07 94.59 93.98 93.08 Pugastu II liivakarjäär 92.81 Pugastu liivamaardla Mäeeraldise plaan PA-3 93.51 93.83 0,10 92,44 Pa-02 Kaevand-puuraugu nr Võru vald, Võru maakond 92.47 4,40 93.20 92.70 93.22 0,3 Katendi paksus, m 87,94 89,54 49,50 Suudme abs kõrgus, m 93.56 15.06.09 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 92.74 40,70 Lamami abs kõrgus, m 93.90 93.81 Loa omanik Graafiline lisa 1/3 92.33 Osaühing Eesti Killustik 92.01 8 93.79 2009. a uuringu puurauk 93 92.58 Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 92.63 /Allkirjastatud digitaalselt/ 92.21 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 92.57 10' 1968. a uuringu puurauk (esindaja nimi ja allkiri) 92.58 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.03.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4228 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' SW NE m m 101 101 PA-11 Võru metskond 123 100 100 99,35 91804:001:0167 PA-8 Läbilõige II-II' skond 123 0,2 S N 99 Võru metskond 124 98,43 99 0167 PA-14 91804:001:0168 11-1 98,00 m m 0,1 001: äär 98 Kr.0,0 98 98 Võru metskond 124 98 St.3,6 0,2 0285 14-1 91804:001:0168 j 8-1 0110 u m et vakar M.0,9 PA-18 91804: Kr.0,0 Kr.0,0 97 TL 96,53 97 97 97 u 001: St.4,2 Pugast St.3,4 Kohandu 001: M.0,8 M.0,5 i Võr i 0,1 u Il 3,0 TL TL 91804: 96 2,0 18-1 96 96 96 91804: 11-2 Kr.1,5 Pugast PA-5 PA-5 3,0 Kr.0,2 St.2,9 94,78 14-2 94,78 95 St.3,2 M.1,2 95 95 95 8-2 Kr.0,2 PA-4 0,1 M.1,7 TL 0,1 PA-2 Kr.1,8 St.4,3 EL 2,2 PA-6 93,86 St.3,4 M.1,5 94 93,49 5-1 94 94 93,23 5-1 94 M.1,6 5,6 EL Kr.0,5 18-2 Kr.0,5 0,2 0,1 Plokk 4 aT EL Kr.1,2 St.2,4 0,1 St.2,4 93 2-1 Plokk 5 aT 5,6 11-3 5,0 St.4,8 93 93 4-1 93 M.1,1 6-1 M.1,1 Kr.5,6 TL Kr.0,1 14-3 M.1,7 Plokk 4 aT TL Kr.7,8 okk 1 aT 8-3 St.4,3 Kr.0,6 St.5,5 St.3,7 EL 92 Kr.0,4 M.1,4 Kr.0,0 92 92 St.3,4 Plokk 5 aT M.2,3 92 M.2,2 St.25,0 2 3,1 St.3,7 EL M.1,9 3,1 1: EL M.0,4 5,0 EL M.2,0 EL 5-2 5-2 1: TL 2 91 2,5 18-3 91 91 91 1: EL 1: 8,5 3,0 2 Kr.14,0 Kr.0,5 Kr.14,0 7,4 vt. 90,36m 4-2 2 vt. 90,19m St.4,4 8,0 11-4 St.4,8 St.4,4 Pl 8-4 vt. 89,93m 3,0 16.06.2009 Kr.0,1 90 15.06.2009 M.2,4 Kr.1,7 14-4 M.1,7 90 90 vt. 89,73m M.2,4 90 vt. 89,68m vt. 89,63m Kr.5,1 vt. 89,65m vt. 89,68m St.4,9 EL St.2,9 vt. 89,40m Kr.0,0 16.06.2009 EL EL 2-2 15.06.2009 15.06.2009 St.3,3 16.06.2009 15.06.2009 6-2 15.06.2009 M.1,4 5,6 M.2,1 16.06.2009 St.4,2 5,6 Kr.5,5 M.2,7 7,4 Kr.2,9 EL 89 EL M.0,7 89 89 5,0 89 St.5,1 EL St.3,8 M.2,5 5-3 10,0 TL 18-4 M.2,0 Plokk 6 aT 5-3 4-3 Kr.0,4 11,0 Kr.0,4 Kr.1,0 5,3 EL Plokk 6 aT Kr.0,1 Plokk 7 aT 88 10,0 88 88 EL 88 St.4,5 St.2,9 St.4,5 St.5,6 5,6 M.2,4 Plokk 7 aT 8-5 11-5 14-5 M.0,9 M.2,4 6,5 M.1,7 EL Kr.4,7 Kr.0,4 6,0 EL EL 87 Kr.5,1 TL 87 87 87 St.1,9 St.3,5 St.2,1 8,2 M.2,9 M.0,7 10,0 8,2 M.2,8 18-5 EL TL 7,4 86 EL Kr.0,2 86 86 86 12,2 St.3,6 13,0 7,4 9,2 M.0,7 9,2 14,2 85 12,8 TL 85 85 85 11,7 84 15,0 84 14,6 12,8 83 83 Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise piir Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Läbilõige IV-IV' Nõlva hoidetervik (nõlvus 1:2) S N Võru metskond 123 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Läbilõige III-III' m m 91804:001:0167 S N 101 101 Keskmine uuringuaegne veetase ja m m Võru metskond 123 eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 89,65 m) 91804:001:0167 100 100 100 100 Kasvukiht 0110 PA-8 Võru metskond 123 Kohandu 99 98,43 99 99 99 001: PA-14 91804:001:0167 0110 Võru metskond 124 98,00 Ülipeeneteraline liiv 0,1 91804: 98 91804:001:0168 98 98 98 Kohandu 001: 0,2 8-1 14-1 Kr.0,0 Kr.0,0 91804: 97 St.3,4 97 97 Võru metskond 124 St.4,2 97 Peeneteraline liiv M.0,8 91804:001:0168 M.0,5 TL PA-7 TL 96 96 96 2,0 96 95,28 Keskmise- kuni jämedateraline liiv 3,0 0,2 14-2 95 95 95 PA-13 95 8-2 7-1 Kr.0,2 St.4,3 94,18 Kr.1,8 Kr.9,4 PA-15 St.3,4 St.6,7 M.1,5 Kruusakas liiv (kruusa fr sisaldus 10-35%) 94 94 94 93,45 0,3 94 M.1,6 M.2,4 EL Plokk 4 aT EL EL 13-1 93 2,2 93 93 0,2 5,0 Plokk 5 aT Kr.7,4 93 PA-9 5,6 15-1 Savikas liiv 7-2 Kr.1,2 14-3 St.5,3 91,90 Plokk 4 aT 8-3 Kr.0,2 St.4,4 Kr.0,0 M.2,3 92 9-1 Kr.0,4 92 92 EL 92 0,1 Plokk 5 aT St.3,7 St.4,4 M.2,0 St.25,0 Kr.4,1 M.1,5 EL 2 M.0,4 2,8 Saviliivmoreen 1: St.4,8 M.2,0 EL 2,3 TL 13-2 1: 91 91 91 91 2 M.2,2 EL 1: Kr.15,1 2 4,6 7,4 EL 8,0 15-2 St.7,5 PA-2 Puuraugu nr vt. 89,80m 8-4 Kr.1,4 M.2,5 93,49 Suudme abs kõrgus, m 90 vt. 89,63m 7-3 90 90 vt. 89,65m 14-4 90 Kr.5,1 St.2,9 EL 16.06.2009 vt. 89,38m Kr.0,1 vt. 89,40m Kr.0,0 vt. 89,38m 0,1 15.06.2009 St.3,3 M.1,9 16.06.2009 4,8 17.06.2009 St.3,4 16.06.2009 St.4,2 17.06.2009 89 M.2,7 89 89 EL 89 2-1 Proovi number 3,0 M.1,4 M.0,7 13-3 9-2 EL TL Kr.5,6 Kruusa sisaldus (> 5 mm), % 10,0 EL 5,0 Plokk 6 aT Kr.0,4 Kr.5,5 St.3,7 Savi- ja tolmusisaldus (< 0,05 mm), % 15-3 St.3,3 88 Plokk 6 aT 88 88 10,0 88 M.2,2 St.4,8 7,6 Kr.0,2 Plokk 7 aT M.1,6 Liiva peensusmoodul M.2,6 8-5 14-5 EL EL - ehitusliiv EL Plokk 7 aT Kr.4,7 St.3,0 Kr.0,4 EL TL - täiteliiv 87 87 87 M.1,6 87 Sügavus maapinnast, m 2,5 5,0 St.1,9 St.3,5 7,3 EL M.2,9 7,0 M.0,7 7,4 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 90,19m EL 15-4 TL Mõõtmise kuupäev 15.06.2009 86 5,6 86 86 86 9,2 Kr.1,0 12,2 Proovitud intervall, m 13,0 St.5,4 85 85 85 M.1,8 85 8,5 12,8 EL 5,3 84 84 84 9,2 84 5,6 Puuraugu sügavus, m 14,6 83 0 100 200 m 83 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Pugastu II liivakarjäär Pugastu liivamaardla Geoloogilised läbilõiked Märkused: Võru vald, Võru maakond 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Loa omanik Graafiline lisa 2/3 Osaühing Eesti Killustik - Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009. a, töö nr 09/0462). [email protected] Mõõtkava (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100 3. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m. 4. Kogu Pugastu II liivakarjääri mäeeraldis asub riigikaitsevööndis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.03.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4228 /Allkirjastatud digitaalselt/  90.44 90.53 672 600 672 800 89.39 90.34 8' 89.72 7' 90.68 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 90.85 6' 91.22 91.03 91.96 90.55 9 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 6 91 0 PA-16 90.83 89 91.14 0,3 92.34 . 91,04 82 92.04 91.04 92 4,9 6 410 600 90.42 93.68 85,84 89,04 Nr X Y Nr X Y 89.44 9 0 16.06.09 92.45 .1 91.22 90.35 26 7 92.40 1' 6 410 203,05 672 228,75 1 6 410 203,05 672 228,75 90. 89.58 92.65 90 91 94.08 .7 2' 6 410 209,35 672 239,15 2 6 410 209,35 672 239,15 5' 3 89.27 93.76 3' 6 410 250,76 672 310,92 3 6 410 250,76 672 310,92 94 5 .59 4' 6 410 354,74 672 432,23 4 6 410 354,74 672 432,23 88.99 90.35 94.82 95 5' 6 410 549,94 672 659,98 5 6 410 549,94 672 659,98 6 1 94.72 95 . 1 9 89.61 1 6' 6 410 613,08 672 734,24 6 6 410 613,08 672 734,24 9 91.81 92 6 89.73 .6 7' 6 410 614,54 672 735,95 7 6 410 295,07 672 782,69 9 0 92 PA-13 96.51 3 0,3 9 94,18 9 94 PA-17 1 8' 6 410 633,64 672 758,41 8 6 409 941,28 672 249,51 5 7,0 0,2 96.95 0 .3 91.43 86,88 98,93 9' 6 410 283,01 672 809,72 9 6 409 941,33 672 249,51 9 95.58 89,38 13,8 84,93 97 89.28 91.25 17.06.09 Kohandu 90.35 90.35 89,13 10' 6 409 912,85 672 251,80 9 16.06.09 91804:001:0110 3 .27 11' 6 409 941,28 672 249,51 Pindala 15,91 ha 89.57 90 90 90.61 95.40 97.63 96.36 93 12' 6 409 941,33 672 249,51 33 . 90 0,2 96.62 91.11 95.37 PA-25 90.73 N 89.79 11,8+ 94.48 93 95.69 . Pindala 18,42 ha 90 92.04 94.50 95.30 94 90.35 672 400 90.29 .26 94.09 89,93 91 94.39 16.06.09 PA-10 95.62 90.35 90.35 0,2 .5 6 93.79 96,33 95 90.35 PA-18 0,1 94.97 1 10,2 91 9 96,53 92.23 9 90.69 85,93 95.44 11,6 3 88,93 9 91 84,83 95 93.31 5 91 92 17.06.09 0 .6 92 2 9 95.13 92 90.92 9 94.39 693.97 410 400 4 3 Võru metskond 123 Kaardileht nr 5421 Antsla 1 .9 0 9 91.26 9 90.35 91804:001:0167 89,40 4' 90.35 16.06.09 92.76 94.78 .42 93.79 92 PA-14 90.35 91.51 4 90.35 98,00 0,2 12,0 90.35 94.98 .90 85,80 92 89,38 95.04 95 91.73 PA-7 17.06.09 19 0,2 92 . 95,28 1 92 91.17 94.75 7,4 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 87,68 90.35 24 92 . 4 90.35 89,65 96.10 piiripunkti number 9 90.35 16.06.09 90,36 96.06 91.34 1 16.06.09 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, .2 90.35 2 PA-11 PA-19 9 92.49 0,2 90.35 0,1 piiripunkt ja piiripunkti number 91.11 90.35 99,35 95,26 90.35 10,9 95 9 14,0 93 95.26 950 .8 4 9. 68 3 85,15 84,26 3 .5 94.38 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise piir 94 3 91 9 950 .1 .0 94.7 2 91.21 92 7 9 92.59 3' 9 4 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 91.04 91 .92 3 90,36 9' 9 PA-4 16.06.09 90.35 94.22 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 3 92.57 93,86 0,2 90.35 89,65 93.29 19 . 93.25 6,3 16.06.09 92 91.10 92 87,36 93.72 92.10 PA-35 0,2 90.35 PA-15 Maardla piir (asendiplaanil) 0,2 2' 90.35 672 200 51 92.05 . 93.19 90.35 11,9 93,45 91 Võru metskond 123 90.96 91 93.55 90.35 0,2 8,3 94.37 94.23 1' 92.00 92.72 PA-36 PA-8 Metsa kõlvik 84,95 94.14 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2 92.82 8,6 0,1 91804:001:0167 98,43 18,42 ha 91.87 94.15 12,9 94.29 85,43 95.08 I I' Geoloogilise läbilõike joon 90.54 91 .68 1 93.54 90.35 89,63 91.76 15.06.09 90.35 93.79 PA-1 92.55 Võru metskond 124 94.69 95 Maapinna samakõrgusjoon, m 09 0,2 93.40 91 . 91.23 92,87 90.35 91804:001:0168 6 410 200 91.06 5,9 94.04 90,36 90.90 91.24 86,77 92.99 90,37 90.35 90.35 89,72 16.06.09 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 91.88 16.06.09 92.70 15.06.09 93.07 90.35 92.93 90.35 PA-5 PA-12 93.39 94.13 0,1 0,2 92.20 94,78 93,22 Metsa kõlvik 8,1 90.35 7,1 92 93.13 93 85,92 90.35 92 86,58 89,68 93.21 92.56 15.06.09 93 93.89 94 90.35 90.35 92.25 94.15 90.35 93.25 92 95.44 91 91.71 91 90.35 93.79 95.26 Märkused: 9 94.26 89,80 4 93.80 94.53 16.06.09 94.11 90.35 90.35 93.98 PA-9 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 94.52 0,1 93.62 91,90 90.35 4,9 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 86,90 93.46 3. Plaani koostamisel on kasutatud: PA-2 93.54 0,1 90.35 90.35 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.12.2022); 93,49 5,2 93.41 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 23.11.2022); 88,19 93 93.81 90,19 - Keskkonnaregistri Pugastu liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste 15.06.09 94 92.88 94.77 93 93 piiriandmeid (seisuga 23.11.2022); 93 93.62 90.35 93.66 PA-6 92.65 - Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet Pugastu I liivakarjäär 92 0,1 94.48 90.35 93,23 5,9 91.96 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009. a, töö nr 09/0462). Plokk 1 aT 94.60 87,23 91 89,73 93.55 15.06.09 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m. 90.35 Pugastu 0 100 200 m 5. Uuringuaegne keskmine veetase asub abs kõrgusel 89,65 m. 92.83 91804:001:0285 91 94 6 410 000 6. Kogu Pugastu II liivakarjääri mäeeraldis asub riigikaitsevööndis. 11 98 08 37 94. 92. 93. 94. 94.76 94.38 93.10 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 12' 94.68 06 94 93. 92. Objekti nimetus ja aadress 92 Joonise sisu 90.35 93.37 11' 94.07 Pugastu II liivakarjäär Pugastu liivamaardla Korrastatud ala plaan PA-3 93.83 0,10 92,44 Pa-02 Kaevand-puuraugu nr Võru vald, Võru maakond 92.47 4,40 93 0,3 Katendi paksus, m 87,94 93 89,54 49,50 Suudme abs kõrgus, m 93.56 15.06.09 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 92.74 40,70 Lamami abs kõrgus, m 93.90 Loa omanik Graafiline lisa 3/3 92.33 Osaühing Eesti Killustik 92.01 8 93.79 2009. a uuringu puurauk 92.58 Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 92.63 /Allkirjastatud digitaalselt/ 92.21 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 92.57 10' 1968. a uuringu puurauk (esindaja nimi ja allkiri) 92.58 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.03.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4228 /Allkirjastatud digitaalselt/ 1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1016214 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik Kontaktisik Ole Sein Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesoleva taotlusega soovib Eesti Killustik OÜ taotleda keskkonnaluba Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisele veepealse ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru (plokid 4 ja 5 aT) kaevandamiseks. Taotletav mäeeraldis asub Võru maakonnas Võru vallas, jäädes Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndisse. Eesti Killustik OÜ soovib uue mäeeraldise kasutuselevõtuga säilitada ja laiendada oma senist tegevust kaevandamise valdkonnas ning varustada Nursipalu harjutusvälja kavandatavat laiendust selleks vajaliku materjaliga. Parandustaotluse selgitus Taotlus korrigeeritud vastavalt kommentaaridele. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Vastav informatsioon on leitav keskkonnaloa taotluse seletuskirjast. põhjendus Tegevusega kaasneda võivate Vastav informatsioon on leitav keskkonnaloa taotluse seletuskirjast. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Pugastu II liivakarjäär Aadress Võru metskond 124, Juba küla, Võru vald, Võru maakond Territoriaalkood 2203 Katastritunnus(ed) 91804:001:0168 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6409575, Y: 672752 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Võru metskond 124 (91804:001:0168). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 88 Maardla nimetus Pugastu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Pugastu II liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 15.91 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 18.42 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 26 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 16 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Täitematerjal üld- ja teedeehituses Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 75 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 4 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 798 tuh m³ 30.09.2022 5 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 199 tuh m³ 30.09.2022 Tegevusala andmed 2/4 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 705.90 tuh m³ 2. 1207 - täiteliiv 176.50 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Riigimetsa Majandamise Keskus Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/300558 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 23.04.2011 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009) Geoloogiafondi number 8154 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 2045 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.11.2009 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri.pdf Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 5: Uuringuaruanne__Pugastu_IV_.pdf geoloogilise uuringu aruanne GIS ja CAD failid Lisa 6: isojooned_maapind.dgn Lisa 7: piir_maeeraldis.dgn Lisa 8: piir_teenindusmaa.dgn 3/4 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Vastav informatsioon on leitav keskkonnaloa taotluse seletuskirjast. asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Vastav informatsioon on leitav keskkonnaloa taotluse seletuskirjast. Tegevusega oluliselt mõjutatavate Vastav informatsioon on leitav keskkonnaloa taotluse seletuskirjast. keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Vastav informatsioon on leitav keskkonnaloa taotluse seletuskirjast. kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Vastav informatsioon on leitav keskkonnaloa taotluse seletuskirjast. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Keskkonnaloa taotlus Lisa 9: Pugastu_II_taotlus.asice 4/4  90.44 90.53 672 600 672 800 89.39 90 90.34 8' 89.72 7' 90.68 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 91 90.85 6' 91.22 91.03 91.96 90.55 92 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 6 PA-16 90.83 91.11 90.84 89 91.14 0,3 92.34 . 91,04 82 92.04 91.04 4,9 6 410 600 90.42 93.68 85,84 89,04 91.90 Nr X Y Nr X Y 89.44 9 0 92.54 16.06.09 92.59 92.45 .1 91.22 92.20 26 7 92.40 92.93 1' 6 410 203,05 672 228,75 1 6 410 203,05 672 228,75 90. 91.8691.35 89.58 92.65 90 94 92.68 93 94.08 .7 2' 6 410 209,35 672 239,15 2 6 410 209,35 672 239,15 5' 3 94.78 93.36 92.16 95 89.27 93.11 93.82 93.76 V' 3' 6 410 250,76 672 310,92 3 6 410 250,76 672 310,92 93.56 94 94.09 5 .59 4' 6 410 354,74 672 432,23 4 6 410 354,74 672 432,23 88.99 94.04 I 94.90 96.95 95.25 96 95.62 94.82 5' 6 410 549,94 672 659,98 5 6 410 549,94 672 659,98 9 1 94.72 6 6 . .6 1 9 5 89.61 95.41 95.84 6' 6 410 613,08 672 734,24 6 6 410 613,08 672 734,24 95.89 98.00 98 91.81 96.65 9 6 6 89.73 .6 7' 6 410 614,54 672 735,95 7 6 410 295,07 672 782,69 9 PA-13 .5 0 3 96.51 9 3 0,3 98.16 90 94,18 PA-17 98.12 8' 6 410 633,64 672 758,41 8 6 409 941,28 672 249,51 5 7,0 99.29 0,2 97.60 96.95 0 .3 91.43 86,88 98,93 98.27 9' 6 410 283,01 672 809,72 9 6 409 941,33 672 249,51 9 95.58 96.83 89,38 13,8 89.28 91.25 17.06.0999.13 84,93 96.72 Kohandu 9 89,13 2 10' 6 409 912,85 672 251,80 99 99.32 16.06.09 9 96.83 91804:001:0110 98.80 . 1 18 27 90 . 11' 6 409 941,28 672 249,51 Pindala 15,91 ha 89.57 90 90.61 95.40 99.20 98.40 97.68 97.63 96.36 95 98.02 12' 6 409 941,33 672 249,51 33 . 98.21 90 0,2 98 994 98.66 99.17 96.62 PA-25 . 96 5 57 91.11 95.37 98.22 N 98.01 89.79 11,8+ 94.48 93 99.14 95.69 . 98.09 Pindala 18,42 ha 90 97.14 92.04 94.50 95.30 97 98.78 97 98 99.18 .5 97.32 98.74 97.99 3 ' 672 400 97.43 26 90.29 91 . 94.09 95.62 98.28 89,93 16.06.09 97 I 94.39 PA-10 98.43 99.13 99.60 97.33 0,2 PA-18 98 .5 6 93.79 96,33 99 98.65 0,1 94.97 9 1 10,2 98.50 96,53 92.23 90.69 85,93 95.44 88,93 99.10 97.00 11,6 98.41 99.56 93 99.32 98.34 84,83 93.31 17.06.09 96.25 95. 0 96 96.87 .6 97.77 2 78 9 95.13 98.69 94.74 90.92 9 98.55 99.50 99.77 98.86 95.45 95.04 94.39 693.97 410 400 1 99.64 .9 0 96.75 Võru metskond 123 99.22 Kaardileht nr 5421 Antsla 93. 1 95.86 96.67 91.26 9 97.40 91804:001:0167 89,40 99 4' 98.29 99.40 99.58 16.06.09 94.15 I' 92.76 99.59 99.21 93.73 94.78 42 97.88 I . 99.51 98.59 99 93.79 92 PA-14 95 I 4 94 91.51 95.61 0,2 97.51 99.20 99.56 98,00 96.17 12,0 94.13 93.28 94.05 94.98 93. 99.38 90 98.92 85,80 1 . 9 92 59 4 89,38 95.04 99.51 91.73 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 95 17.06.09 97.30 98.09 98.91 96.52 PA-7 99.08 93.98 93.82 9 99.64 19 0,2 97.52 5 . 94.52 91.17 92 95,28 9 6 97.95 99.69 99.08 94.93 94.75 piiripunkti number 7,4 97.12 93.78 24 87,68 99.22 94.30 94.13 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, 98 . 9 97.91 97.70 96.10 98.16 89,65 99.50 94.69 93. 92 7 96.65 96.19 94.88 94.50 piiripunkt ja piiripunkti number 7 16.06.09 94.93 72 99.44 98.49 90,36 96.06 9 96.79 91.34 ' 1 95.07 97.52 16.06.09 95.89 98.75 .2 99.35 I 97.75 2 PA-11 PA-19 98 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise piir 94.85 94.05 I 9 92.49 97.82 99.02 0,2 94.93 0,1 97.12 91.11 99,35 94.18 94.98 95,26 94.30 95.56 97.62 14,0 95.02 10,9 7 95.26 0 .8 4 97.27 85,15 99.49 93.67 950 . 95 959. 68 93.98 84,26 94.40 96.44 97.64 96.07 48 .1 946 .3 943 .5 94.38 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 3 97.32 9 945 .6 50 .1 9 9 .0 9 96.96 96.74 68 94.7 94. 2 91.21 3 95.16 93.93 0 .5 98.86 7 95 9 92.59 3' 95.00 96.35 96.84 97.42 98.18 99.34 96 6 1 .9 956 .2 9 9 9 5 4 1 .3 0 .6 9 94. 4 5 0 . 4 8 3 9 9 3 3 8 . 9 . 4 4 81 94 9 . 3 1 . 8 91 94.11 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 91 94.82 97.22 9 97.72 973 .3 95.28 94.3 941 .2 94.0 943 .5 9 9' 9 95.66 94 97.46 942 .5 945 .1 91.04 96.92 5.27 46 .9 .92 90,36 97 99.18 987 .7 974 .8 9 9 .9 9 94.47 94 91 PA-4 94.54 98.38 4 . 2 98.25 988 .8 971 .3 95.66 93.62 16.06.09 98 93.18 94.14 95.46 Nõlva hoidetervik 3 92.57 93,86 0,2 96.86 97.04 96.87 97.39 957 .2 96.92 9 61 .4 97.7 97.75 7 98.95 99.26 98.71 Plokk 4 aT 94.98 94.15 89,6593.04 95.78 93.29 94.22 19 . 93.25 6,3 96.72 96.89 93.53 16.06.09 91.10 92 92.10 87,36 96.06 95.65 96.96 6.37 96.38 96.02 9 PA-35 0,2 97.73 Plokk 5 aT 95.91 PA-15 93.01 0,2 94.97 93.72 Maardla piir (asendiplaanil) 2' 94.39 95.35 672 200 1 51 92.05 .0 11,9 92.48 93,45 Võru metskond 123 90.96 91 . 93.55 93.19 0,2 96.61 95 83 . 95.67 Plokk 6 aT 96.46 92.76 8,3 94.37 94.23 5 4 1' 92.00 PA-36 9 07 PA-8 84,95 95.04 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 9 92.72 97.89 95.38 94.14 98 . 95.13 2 8,6 96 0,1 94.97 91804:001:0167 Plokk 7 aT . 92.82 92.42 95.86 95 95.05 .7 5 95.73 98,43 97.49 91.87 94.15 93.55 96.10 5 12,9 93.99 94.29 96.06 96.27 9 96.86 85,43 91.32 90.80 91.95 94.84 95.08 I I' Geoloogilise läbilõike joon 90.54 1 96.42 98 56 96.09 68 93.42 89,63 94 93.54 95.53 . . V 68 95.18 91 95 92.27 6 92.28 93.93 . I 91.76 15.06.09 92.4192.47 93.79 93 97.88 94.15 95 9 PA-1 92.55 Võru metskond 94 93.98124 92.81 94.69 95 Maapinna samakõrgusjoon, m 95 0,2 97.57 93.12 96 93.40 09 91.23 94.85 91804:001:0168 92.60 85 94 5 . 92,87 97 91 92.91 6 410 200 97 4 95.25 95.89 96.64 . 96.16 92.12 92.88 5,9 90,36 . 91.06 95.64 94.04 39 95 95.51 91.24 86,77 93.51 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 95. 90.90 92.99 94.98 96.46 90,37 93.67 94.78 95.47 89,72 91.43 16.06.09 93 93.75 92.95 92.17 91.88 95.77 97.44 16.06.09 92.70 15.06.09 94.41 93.07 94. 94 96.00 92.38 92.93 95.42 95.83 PA-12 93.39 93 94.17 95.08 PA-5 92.29 91.95 92.87 94.13 0,1 96.68 0,2 92.20 94.28 94,78 93,22 92.78 94.52 8,1 94.41 93.36 7,1 93.13 94.61 86,58 85,92 95 92.71 89,68 99 96.23 96.68 97 93.21 95.34 96.76 92.54 93.20 92.56 93. 94.47 94. 15.06.09 92 94.47 96 94.79 94.96 91.21 93.89 95.97 94.82 91.87 94 94 94.25 93.47 96.94 92.25 94.15 94.76 93.25 92.55 92.63 94.27 96.57 95.44 96.33 95.23 93 10 33 91.71 95.39 96.77 93.49 94.50 95.70 96.35 96.78 91 93 93.10 96. 96. 95.26 Märkused: 95. 93.79 96. 5 92.32 94.26 93.50 9 89,80 95.50 93.80 94.53 96.72 94.75 16.06.09 94.11 94.83 95.84 99 95.31 82 93.75 92.19 20 95.66 86 94.34 95. 96. PA-9 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 96. 93.98 95.87 53 96. 94.59 0,1 9 94.52 96.36 94 96.05 91,90 6 95.14 69 93.62 94.64 4,9 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 93 96. 96. 96.04 86,90 93 94.06 93.29 92.53 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 94 93.46 93.56 94.78 95.57 95.88 93.96 PA-2 96.07 96.21 94.83 94.72 92.85 93.54 0,1 93.33 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.12.2022); 94 96.10 95.95 93,49 I 5,2 94.36 93.41 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 23.11.2022); I 88,19 95 I 93.46 95.94 94.41 94.34 93.51 93.91 93.81 90,19 95.31 I 94.45 95.54 94.95 - Keskkonnaregistri Pugastu liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste 15.06.09 94.82 95.46 93.60 92.88 94.77 94.51 95.41 94.71 94.53 piiriandmeid (seisuga 23.11.2022); 93.62 93.09 93.57 93.66 95.17 95.40 PA-6 92.65 - Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet Pugastu I liivakarjäär 0,1 94.48 93,23 94.11 94.33 5,9 91.96 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009. a, töö nr 09/0462). Plokk 1 aT 87,23 89,73 93 95.12 94.67 94.60 95.24 93.38 93.55 94.76 95.18 15.06.09 94.19 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m. 5 74 94.26 83 9 0 100 200 m 93. 93. Pugastu 93.88 93.74 5. Plokkide 4aT ja 5 aT lamam ja plokkide 6 aT ja 7 aT lasum asub abs kõrgusel 89,65 m. 95.11 92.83 91804:001:0285 94.88 94.32 6. Kogu Pugastu II liivakarjääri mäeeraldis asub riigikaitsevööndis. 6 410 000 11 98 94 08 37 94.28 94. 92. I 93. 94. 94.76 95.07 I 94.38 94.05 93.10 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 12' 94.68 95.14 94.36 94.26 06 94 93. 94.86 92. 94.99 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 93.60 93.78 94.23 93 93.37 9411' 94.07 94.59 93.98 93.08 Pugastu II liivakarjäär 92.81 Pugastu liivamaardla Mäeeraldise plaan PA-3 93.51 93.83 0,10 92,44 Pa-02 Kaevand-puuraugu nr Võru vald, Võru maakond 92.47 4,40 93.20 92.70 93.22 0,3 Katendi paksus, m 87,94 89,54 49,50 Suudme abs kõrgus, m 93.56 15.06.09 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 92.74 40,70 Lamami abs kõrgus, m 93.90 93.81 Loa omanik Graafiline lisa 1/3 92.33 Osaühing Eesti Killustik 92.01 8 93.79 2009. a uuringu puurauk 93 92.58 Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 92.63 /Allkirjastatud digitaalselt/ 92.21 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 92.57 10' 1968. a uuringu puurauk (esindaja nimi ja allkiri) 92.58 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.03.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4228 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' SW NE m m 101 101 PA-11 Võru metskond 123 100 100 99,35 91804:001:0167 PA-8 Läbilõige II-II' skond 123 0,2 S N 99 Võru metskond 124 98,43 99 0167 PA-14 91804:001:0168 11-1 98,00 m m 0,1 001: äär 98 Kr.0,0 98 98 Võru metskond 124 98 St.3,6 0,2 0285 14-1 91804:001:0168 j 8-1 0110 u m et vakar M.0,9 PA-18 91804: Kr.0,0 Kr.0,0 97 TL 96,53 97 97 97 u 001: St.4,2 Pugast St.3,4 Kohandu 001: M.0,8 M.0,5 i Võr i 0,1 u Il 3,0 TL TL 91804: 96 2,0 18-1 96 96 96 91804: 11-2 Kr.1,5 Pugast PA-5 PA-5 3,0 Kr.0,2 St.2,9 94,78 14-2 94,78 95 St.3,2 M.1,2 95 95 95 8-2 Kr.0,2 PA-4 0,1 M.1,7 TL 0,1 PA-2 Kr.1,8 St.4,3 EL 2,2 PA-6 93,86 St.3,4 M.1,5 94 93,49 5-1 94 94 93,23 5-1 94 M.1,6 5,6 EL Kr.0,5 18-2 Kr.0,5 0,2 0,1 Plokk 4 aT EL Kr.1,2 St.2,4 0,1 St.2,4 93 2-1 Plokk 5 aT 5,6 11-3 5,0 St.4,8 93 93 4-1 93 M.1,1 6-1 M.1,1 Kr.5,6 TL Kr.0,1 14-3 M.1,7 Plokk 4 aT TL Kr.7,8 okk 1 aT 8-3 St.4,3 Kr.0,6 St.5,5 St.3,7 EL 92 Kr.0,4 M.1,4 Kr.0,0 92 92 St.3,4 Plokk 5 aT M.2,3 92 M.2,2 St.25,0 2 3,1 St.3,7 EL M.1,9 3,1 1: EL M.0,4 5,0 EL M.2,0 EL 5-2 5-2 1: TL 2 91 2,5 18-3 91 91 91 1: EL 1: 8,5 3,0 2 Kr.14,0 Kr.0,5 Kr.14,0 7,4 vt. 90,36m 4-2 2 vt. 90,19m St.4,4 8,0 11-4 St.4,8 St.4,4 Pl 8-4 vt. 89,93m 3,0 16.06.2009 Kr.0,1 90 15.06.2009 M.2,4 Kr.1,7 14-4 M.1,7 90 90 vt. 89,73m M.2,4 90 vt. 89,68m vt. 89,63m Kr.5,1 vt. 89,65m vt. 89,68m St.4,9 EL St.2,9 vt. 89,40m Kr.0,0 16.06.2009 EL EL 2-2 15.06.2009 15.06.2009 St.3,3 16.06.2009 15.06.2009 6-2 15.06.2009 M.1,4 5,6 M.2,1 16.06.2009 St.4,2 5,6 Kr.5,5 M.2,7 7,4 Kr.2,9 EL 89 EL M.0,7 89 89 5,0 89 St.5,1 EL St.3,8 M.2,5 5-3 10,0 TL 18-4 M.2,0 Plokk 6 aT 5-3 4-3 Kr.0,4 11,0 Kr.0,4 Kr.1,0 5,3 EL Plokk 6 aT Kr.0,1 Plokk 7 aT 88 10,0 88 88 EL 88 St.4,5 St.2,9 St.4,5 St.5,6 5,6 M.2,4 Plokk 7 aT 8-5 11-5 14-5 M.0,9 M.2,4 6,5 M.1,7 EL Kr.4,7 Kr.0,4 6,0 EL EL 87 Kr.5,1 TL 87 87 87 St.1,9 St.3,5 St.2,1 8,2 M.2,9 M.0,7 10,0 8,2 M.2,8 18-5 EL TL 7,4 86 EL Kr.0,2 86 86 86 12,2 St.3,6 13,0 7,4 9,2 M.0,7 9,2 14,2 85 12,8 TL 85 85 85 11,7 84 15,0 84 14,6 12,8 83 83 Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise piir Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Läbilõige IV-IV' Nõlva hoidetervik (nõlvus 1:2) S N Võru metskond 123 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Läbilõige III-III' m m 91804:001:0167 S N 101 101 Keskmine uuringuaegne veetase ja m m Võru metskond 123 eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 89,65 m) 91804:001:0167 100 100 100 100 Kasvukiht 0110 PA-8 Võru metskond 123 Kohandu 99 98,43 99 99 99 001: PA-14 91804:001:0167 0110 Võru metskond 124 98,00 Ülipeeneteraline liiv 0,1 91804: 98 91804:001:0168 98 98 98 Kohandu 001: 0,2 8-1 14-1 Kr.0,0 Kr.0,0 91804: 97 St.3,4 97 97 Võru metskond 124 St.4,2 97 Peeneteraline liiv M.0,8 91804:001:0168 M.0,5 TL PA-7 TL 96 96 96 2,0 96 95,28 Keskmise- kuni jämedateraline liiv 3,0 0,2 14-2 95 95 95 PA-13 95 8-2 7-1 Kr.0,2 St.4,3 94,18 Kr.1,8 Kr.9,4 PA-15 St.3,4 St.6,7 M.1,5 Kruusakas liiv (kruusa fr sisaldus 10-35%) 94 94 94 93,45 0,3 94 M.1,6 M.2,4 EL Plokk 4 aT EL EL 13-1 93 2,2 93 93 0,2 5,0 Plokk 5 aT Kr.7,4 93 PA-9 5,6 15-1 Savikas liiv 7-2 Kr.1,2 14-3 St.5,3 91,90 Plokk 4 aT 8-3 Kr.0,2 St.4,4 Kr.0,0 M.2,3 92 9-1 Kr.0,4 92 92 EL 92 0,1 Plokk 5 aT St.3,7 St.4,4 M.2,0 St.25,0 Kr.4,1 M.1,5 EL 2 M.0,4 2,8 Saviliivmoreen 1: St.4,8 M.2,0 EL 2,3 TL 13-2 1: 91 91 91 91 2 M.2,2 EL 1: Kr.15,1 2 4,6 7,4 EL 8,0 15-2 St.7,5 PA-2 Puuraugu nr vt. 89,80m 8-4 Kr.1,4 M.2,5 93,49 Suudme abs kõrgus, m 90 vt. 89,63m 7-3 90 90 vt. 89,65m 14-4 90 Kr.5,1 St.2,9 EL 16.06.2009 vt. 89,38m Kr.0,1 vt. 89,40m Kr.0,0 vt. 89,38m 0,1 15.06.2009 St.3,3 M.1,9 16.06.2009 4,8 17.06.2009 St.3,4 16.06.2009 St.4,2 17.06.2009 89 M.2,7 89 89 EL 89 2-1 Proovi number 3,0 M.1,4 M.0,7 13-3 9-2 EL TL Kr.5,6 Kruusa sisaldus (> 5 mm), % 10,0 EL 5,0 Plokk 6 aT Kr.0,4 Kr.5,5 St.3,7 Savi- ja tolmusisaldus (< 0,05 mm), % 15-3 St.3,3 88 Plokk 6 aT 88 88 10,0 88 M.2,2 St.4,8 7,6 Kr.0,2 Plokk 7 aT M.1,6 Liiva peensusmoodul M.2,6 8-5 14-5 EL EL - ehitusliiv EL Plokk 7 aT Kr.4,7 St.3,0 Kr.0,4 EL TL - täiteliiv 87 87 87 M.1,6 87 Sügavus maapinnast, m 2,5 5,0 St.1,9 St.3,5 7,3 EL M.2,9 7,0 M.0,7 7,4 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 90,19m EL 15-4 TL Mõõtmise kuupäev 15.06.2009 86 5,6 86 86 86 9,2 Kr.1,0 12,2 Proovitud intervall, m 13,0 St.5,4 85 85 85 M.1,8 85 8,5 12,8 EL 5,3 84 84 84 9,2 84 5,6 Puuraugu sügavus, m 14,6 83 0 100 200 m 83 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Pugastu II liivakarjäär Pugastu liivamaardla Geoloogilised läbilõiked Märkused: Võru vald, Võru maakond 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Loa omanik Graafiline lisa 2/3 Osaühing Eesti Killustik - Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009. a, töö nr 09/0462). [email protected] Mõõtkava (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100 3. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m. 4. Kogu Pugastu II liivakarjääri mäeeraldis asub riigikaitsevööndis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.03.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4228 /Allkirjastatud digitaalselt/  90.44 90.53 672 600 672 800 89.39 90.34 8' 89.72 7' 90.68 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 90.85 6' 91.22 91.03 91.96 90.55 9 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 6 91 0 PA-16 90.83 89 91.14 0,3 92.34 . 91,04 82 92.04 91.04 92 4,9 6 410 600 90.42 93.68 85,84 89,04 Nr X Y Nr X Y 89.44 9 0 16.06.09 92.45 .1 91.22 90.35 26 7 92.40 1' 6 410 203,05 672 228,75 1 6 410 203,05 672 228,75 90. 89.58 92.65 90 91 94.08 .7 2' 6 410 209,35 672 239,15 2 6 410 209,35 672 239,15 5' 3 89.27 93.76 3' 6 410 250,76 672 310,92 3 6 410 250,76 672 310,92 94 5 .59 4' 6 410 354,74 672 432,23 4 6 410 354,74 672 432,23 88.99 90.35 94.82 95 5' 6 410 549,94 672 659,98 5 6 410 549,94 672 659,98 6 1 94.72 95 . 1 9 89.61 1 6' 6 410 613,08 672 734,24 6 6 410 613,08 672 734,24 9 91.81 92 6 89.73 .6 7' 6 410 614,54 672 735,95 7 6 410 295,07 672 782,69 9 0 92 PA-13 96.51 3 0,3 9 94,18 9 94 PA-17 1 8' 6 410 633,64 672 758,41 8 6 409 941,28 672 249,51 5 7,0 0,2 96.95 0 .3 91.43 86,88 98,93 9' 6 410 283,01 672 809,72 9 6 409 941,33 672 249,51 9 95.58 89,38 13,8 84,93 97 89.28 91.25 17.06.09 Kohandu 90.35 90.35 89,13 10' 6 409 912,85 672 251,80 9 16.06.09 91804:001:0110 3 .27 11' 6 409 941,28 672 249,51 Pindala 15,91 ha 89.57 90 90 90.61 95.40 97.63 96.36 93 12' 6 409 941,33 672 249,51 33 . 90 0,2 96.62 91.11 95.37 PA-25 90.73 N 89.79 11,8+ 94.48 93 95.69 . Pindala 18,42 ha 90 92.04 94.50 95.30 94 90.35 672 400 90.29 .26 94.09 89,93 91 94.39 16.06.09 PA-10 95.62 90.35 90.35 0,2 .5 6 93.79 96,33 95 90.35 PA-18 0,1 94.97 1 10,2 91 9 96,53 92.23 9 90.69 85,93 95.44 11,6 3 88,93 9 91 84,83 95 93.31 5 91 92 17.06.09 0 .6 92 2 9 95.13 92 90.92 9 94.39 693.97 410 400 4 3 Võru metskond 123 Kaardileht nr 5421 Antsla 1 .9 0 9 91.26 9 90.35 91804:001:0167 89,40 4' 90.35 16.06.09 92.76 94.78 .42 93.79 92 PA-14 90.35 91.51 4 90.35 98,00 0,2 12,0 90.35 94.98 .90 85,80 92 89,38 95.04 95 91.73 PA-7 17.06.09 19 0,2 92 . 95,28 1 92 91.17 94.75 7,4 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 87,68 90.35 24 92 . 4 90.35 89,65 96.10 piiripunkti number 9 90.35 16.06.09 90,36 96.06 91.34 1 16.06.09 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, .2 90.35 2 PA-11 PA-19 9 92.49 0,2 90.35 0,1 piiripunkt ja piiripunkti number 91.11 90.35 99,35 95,26 90.35 10,9 95 9 14,0 93 95.26 950 .8 4 9. 68 3 85,15 84,26 3 .5 94.38 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise piir 94 3 91 9 950 .1 .0 94.7 2 91.21 92 7 9 92.59 3' 9 4 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 91.04 91 .92 3 90,36 9' 9 PA-4 16.06.09 90.35 94.22 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 3 92.57 93,86 0,2 90.35 89,65 93.29 19 . 93.25 6,3 16.06.09 92 91.10 92 87,36 93.72 92.10 PA-35 0,2 90.35 PA-15 Maardla piir (asendiplaanil) 0,2 2' 90.35 672 200 51 92.05 . 93.19 90.35 11,9 93,45 91 Võru metskond 123 90.96 91 93.55 90.35 0,2 8,3 94.37 94.23 1' 92.00 92.72 PA-36 PA-8 Metsa kõlvik 84,95 94.14 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2 92.82 8,6 0,1 91804:001:0167 98,43 18,42 ha 91.87 94.15 12,9 94.29 85,43 95.08 I I' Geoloogilise läbilõike joon 90.54 91 .68 1 93.54 90.35 89,63 91.76 15.06.09 90.35 93.79 PA-1 92.55 Võru metskond 124 94.69 95 Maapinna samakõrgusjoon, m 09 0,2 93.40 91 . 91.23 92,87 90.35 91804:001:0168 6 410 200 91.06 5,9 94.04 90,36 90.90 91.24 86,77 92.99 90,37 90.35 90.35 89,72 16.06.09 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 91.88 16.06.09 92.70 15.06.09 93.07 90.35 92.93 90.35 PA-5 PA-12 93.39 94.13 0,1 0,2 92.20 94,78 93,22 Metsa kõlvik 8,1 90.35 7,1 92 93.13 93 85,92 90.35 92 86,58 89,68 93.21 92.56 15.06.09 93 93.89 94 90.35 90.35 92.25 94.15 90.35 93.25 92 95.44 91 91.71 91 90.35 93.79 95.26 Märkused: 9 94.26 89,80 4 93.80 94.53 16.06.09 94.11 90.35 90.35 93.98 PA-9 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 94.52 0,1 93.62 91,90 90.35 4,9 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 86,90 93.46 3. Plaani koostamisel on kasutatud: PA-2 93.54 0,1 90.35 90.35 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.12.2022); 93,49 5,2 93.41 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 23.11.2022); 88,19 93 93.81 90,19 - Keskkonnaregistri Pugastu liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste 15.06.09 94 92.88 94.77 93 93 piiriandmeid (seisuga 23.11.2022); 93 93.62 90.35 93.66 PA-6 92.65 - Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet Pugastu I liivakarjäär 92 0,1 94.48 90.35 93,23 5,9 91.96 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009. a, töö nr 09/0462). Plokk 1 aT 94.60 87,23 91 89,73 93.55 15.06.09 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m. 90.35 Pugastu 0 100 200 m 5. Uuringuaegne keskmine veetase asub abs kõrgusel 89,65 m. 92.83 91804:001:0285 91 94 6 410 000 6. Kogu Pugastu II liivakarjääri mäeeraldis asub riigikaitsevööndis. 11 98 08 37 94. 92. 93. 94. 94.76 94.38 93.10 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 12' 94.68 06 94 93. 92. Objekti nimetus ja aadress 92 Joonise sisu 90.35 93.37 11' 94.07 Pugastu II liivakarjäär Pugastu liivamaardla Korrastatud ala plaan PA-3 93.83 0,10 92,44 Pa-02 Kaevand-puuraugu nr Võru vald, Võru maakond 92.47 4,40 93 0,3 Katendi paksus, m 87,94 93 89,54 49,50 Suudme abs kõrgus, m 93.56 15.06.09 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 92.74 40,70 Lamami abs kõrgus, m 93.90 Loa omanik Graafiline lisa 3/3 92.33 Osaühing Eesti Killustik 92.01 8 93.79 2009. a uuringu puurauk 92.58 Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 92.63 /Allkirjastatud digitaalselt/ 92.21 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 92.57 10' 1968. a uuringu puurauk (esindaja nimi ja allkiri) 92.58 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.03.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4228 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Eesti Killustik OÜ on maavarade kaevandamise ning ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelev Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kes taotleb keskkonnaluba Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisele. Taotletava Pugastu II liivakarjääri maa-alal (Pugastu IV uuringuruum) on 01.08.2009. a. seisuga läbi viidud geoloogiline uuring, mille alusel on maardlate nimistusse kantud ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 4 – 7 aT (käskkiri 06.11.2009 nr 2045). Käesoleva taotlusega soovib Eesti Killustik OÜ taotleda keskkonnaluba Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisele veepealse ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru (plokid 4 ja 5 aT) kaevandamiseks. Taotletav mäeeraldis asub Võru maakonnas Võru vallas, jäädes Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndisse. Eesti Killustik OÜ soovib uue mäeeraldise kasutuselevõtuga säilitada ja laiendada oma senist tegevust kaevandamise valdkonnas ning varustada Nursipalu harjutusvälja kavandatavat laiendust selleks vajaliku materjaliga. Taotletava ehitusliiva (plokk 4 aT) aktiivne tarbevaru mäeeraldisel on 798,0 tuh m3 ning täiteliiva varu (plokk 5 aT) on 199,0 tuh m3. Taotletavas Pugastu II liivakarjääris kaevandatav ehitus- ja täiteliiv sobivad kasutamiseks nii üld- kui teedeehituses. Käesolev keskkonnaloa taotlus põhineb aruandel “Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER, too nr 09/0462). 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Pugastu II liivakarjäär asub Võru maakonnas Võru vallas Juba külas, jäädes riigiomandisse kuuluvatele Võru metskond 123 (tunnus 91804:001:0167) ja Võru metskond 124 (tunnus 91804:001:0168) kinnistutele. Kinnistute valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,42 ha, sh mäeeraldis pindalaga 15,94 ha. Mäeeraldis on valdavalt kaetud männimetsaga, kirdeosa ja äärmine lääneserv on kohati kaetud kase- ja kuusenoorendikuga ning võsaga. Taotletav mäeeraldis külgneb põhjast Kohandu (tunnus 91804:001:0110) kinnistuga, ida- ja lõunasuunas jätkuvad Võru metskond 123 ja 124 kinnistud. Taotletav mäeeraldis piirneb läänest vahetult Pugastu (tunnus 91804:001:0285) kinnistuga, kus paikneb Võru Betoon OÜ-le kuuluv Pugastu I liivakarjäär (keskkonnaloa nr L.MK/319413). Logistiliselt paikneb taotletav Pugastu II liivakarjäär Võru linnast ca 10 km kaugusel edelas ning Rõuge alevikust ca 10 km kaugusel põhjas. Mäeeraldisest ligikaudu 1,2 km kaugusel lõunas kulgeb 67 Võru-Mõniste-Valga tugimaantee, kuhu toimub ka taotletavalt alalt materjali väljavedu. Taotletava Pugastu II liivakarjääri piirides puudub asustus ning lähimad talud jäävad mäeeraldisest ca 800 m kaugusele Pugestu (tunnus 69701:002:0920) kinnistule. Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ei ole looduskaitse ega Natura 2000 alasid. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja pv (tunnus 3714762) piiranguvööndiga. Taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 550 m kaugusel edelas voolab Rõuge jõgi (tunnus VEE1004100), mille kaldapiiranguvööd (tunnus 7207951) jääb mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 450 m kaugusele. Rõuge jões ning selle ümbruses (ca 20 m veekogust) asuvad III kategooria kaitsealuste liikide Ophiogomphus cecilia (rohe-vesihobu, tunnus KLO9200054), Lutra lutra (saarmas, tunnus KLO9110670) ja Misgurnus fossilis (vingerjas, tunnus KLO9102552) leiukohad. Taotletavast mäeeraldisest ca 600 m kaugusel põhjas asub Timmase looduskaitseala (tunnus KLO1000108). Timmase looduskaitseala piiril, taotletavast mäeeraldisest 550 – 675 m kaugusel, paiknevad vääriselupaigad VEP nr.207042 (tunnus VEP207042) ja VEP nr.211176 (tunnus VEP211176). Taotletavast Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 800 m kaugusel idas paiknevad II kategooria kaitsealuse liigi Pulsatilla patens (palu-karukell, tunnus KLO9337933) leiukohad. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Pugastu maardla registrikaardi (nr 0088) andmetel on liivamaardlat uuritud neljal (4) korral: - “Aruanne savi ja liiva otsinguliste ning uuringuliste tööde kohta Pugastu ja Lasva maardlas Võru rajoonis” (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, 1968, EGF: 2968); - “Pugastu-I liivakarjääri jääkvaru hinnang” (Kattai, V., 1996, EGF: 5332); - “Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seosuga 01.08.2009)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009, EGF: 8154); - “Pugastu liivamaardla (0088) varu osaline ümberhindamine” (Maa-amet, 2010, EGF: 8208). Pugastu liivamaardla puhul on maastikuliselt tegemist liustikujõetekkelise mõhnastikuga, kus on liiva kaevandatud 1960-ndate aastate algusest. Pugastu liivamaardla liivad on alluviaalse päritoluga, olles ladestunud orgudes hilisjääaegsete liustiku sulamisvete setetena. Taotletav Pugastu II liivakarjäär asub kirde-edelasuunalisel seljandikul ja külgneb edelas Pugastu liivamaardla aktiivse tarbevaru plokiga 1 aT. Maapinna reljeef taotletaval alal on tõusuga kirde suunas ja keskosas ning langusega edela- ja lõunasuunas. Maapinna abs kõrgused jäävad Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ca 91,3 – 99,7 m vahemikku. Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal moodustab katendi puujuurtega muld paksusega 0,1 – 0,3 m (keskmiselt 0,2 m), millest kasvukiht moodustab 0,1 m. Kasuliku kihi moodustavad eriteralised liivad, mis varieeruvad ülipeeneteralisest kuni jämedateraliseni. Mineraloogiliselt on peenetes fraktsioonides ülekaalus kvarts ja päevakivi, jämedamates valdab karbonaatne materjal. Liiv on valdavalt beežikashall, kohati beežikaskollane kuni -pruun. Kohati, üksikutes intervallides, esineb kõrgendatud kruusa fraktsiooniga liiva, milles on üksikud kruusaterad maksimaalselt läbimõõduga kuni 4 cm (keskmiselt 1 – 2 cm) ning kruusa fraktsiooni sisaldus kuni 15%. Pindalalises levikus võib täheldada materjali terasuse suurenemist mäeeraldise äärealadel (põhjas, lõunas ja läänes), kus on kasulik kiht esindatud väga peene- kuni jämedateralise liivaga ning terasuse peenenemist ala keskosas, kus on kasulik kiht esindatud ülipeene- kuni jämedateralise liivaga. Vertikaalses levikus võib teatud määral täheldada terasuse jämenemist sügavuti. Üldiselt on kasulik kiht siiski suhteliselt ebaühtlane, olles esindatud nii ülipeene- kuni jämedeteralise helebeeži puhta või kohati kruusaka liivaga. Kasuliku kihi paksus varieerub 4,4 – 14,0 m (keskmiselt 8,5 m) vahemikus. Taotletava mäeeraldise piires esinevad vaid veepealse ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid (plokid 4 ja 5 aT). Mäeeraldise lamamis asuvad veealuse tarbevaru plokid 6 ja 7 aT. Veepealse ja -aluse varu vahepiiriks on võetud keskmine veetase, abs kõrgus 89,65 m. Tabel 3.1 Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisel leviva loodusliku materjali peamised kvaliteedinäitajad Kruusa Liiva fraktsioon Peenosise sisaldus Plokk fraktsioon PM (0,05 – 5 mm), % (<0,05 mm), % (>5 mm), % min 0,2 87,7 3,0 1,5 4 aT max 0,7 96,0 5,3 2,4 keskmine 2,9 92,9 4,2 2,0 min 0,0 90,4 2,0 0,6 5 aT max 0,6 97,8 9,5 1,2 keskmine 0,2 95,7 4,1 0,9 PM - peensusmoodul Kasuliku liivalasundi lamamiks on pruunikashall kuni pruun vähese jämepurruga liivsavimoreen, mis jääb abs kõrguste 84,3 – 88,2 m (keskmiselt 86,3 m) vahemikku. Puuraukudega avatud lamami põhjal võib oletada, et lamam ei järgi üldjuhul maapinna reljeefi. Kasuliku kihi lamam jääb kõrgemale abs tasemele mäeeraldise teenindusmaa lääne- ja edelaosas ning madalamale ida- ja kaguosas. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,42 ha, sh mäeeraldis pindalaga 15,94 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 4 ja 5 aT. Plokid 4 ja 5 aT kattuvad kuni 2,5 m ulatuses naaberkinnistuga Kohandu (tunnus 91804:001:0110) ning sellest tulenevalt ei ole kogu plokki mäeeraldisse arvestatud. Taotletava mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m, et kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale oleks minimaalne ning oleks tagatud tingimused kaevandatud ala efektiivseks ja määrustele vastavaks korrastamiseks metsamaaks. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb kogu karjääri perimeetri ulatuses jätta nõlvatervik nõlvusega 1 : 2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Taotletav ja kaevandatav maavaravaru kogus on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava maavaravaru kogus Pugastu II liivakarjääris (seisuga 30.09.2022. a.) Ploki pindala Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara mäeeraldisel, ha varu, tuh m3 tuh m 3 varu, tuh m3 4 aT 15,94 Ehitusliiv 732,3 26,4 705,9 5 aT 15,94 Täiteliiv 183,1 6,6 176,5 Kokku 915,4 33,0 882,4 Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise määraga 75 tuh m3. Sellise keskmise aastase kaevandamise mahuga ammendatakse Pugastu II liivakarjäär ligikaudu 12 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse ka kaevandatud maa korrastada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäetehnilised tingimused taotletavas Pugastu II liivakarjääris on soodsad – kasulikku kihti katva katendi paksus on väike, varu asub pealpool põhjaveetaset ning juurdepääs karjäärile on suhteliselt hea. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on keskmiselt ca 6,0 m. Enne kaevandamistegevusega alustamist tuleb Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisel raadata mets, juurida kännud ning teisaldada kattekiht. Katendi arvutuslik kogus taotletaval mäeeraldisel on 26 tuh m3. Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus see ladustatakse vallides ning kasutatakse esimesel võimalusel karjääriala korrastamisel. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis. Taotletavas Pugastu II liivakarjääris kaevandatakse ekskavaatoriga mitmes järgus kuni kahe astanguga, vajadusel kasutatakse ekskavaatoriga topelt astanguga kaevandamist. Topelt astanguga kaevandamisel seisab ekskavaator kuni 3,0 m kõrguse astangu peal ammutades materjali kordamööda enda alt ning kõrvalt. Ülemise astangu kõrgus võib sellisel juhul olla kuni 5,0 m. Kaevis laetakse otse kallurauto kasti ning transporditakse seejärel karjäärist välja. Vajadusel tuleb kaevise esmaseks töötlemiseks kasutada mobiilset purustit/sõelurit. Fraktsioneeritud materjali transpordiks ja vajadusel ka kallurite teenindamiseks kasutatakse frontaallaadurit. Pugastu II liivakarjääris on planeeritud vaid veepealse maavara väljamine, seega toimub kaevandamine veetaset alandamata ning vett eesvoolu juhtimata. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng määratakse kaevandamise projektis. Kaevandamise projekti järgi on Pugastu II liivakarjääris võimalik ohutult ja nõuetekohaselt kaevandada ning mäeeraldisel määratakse kaevandamist korraldama selleks kompetentsust omav vastutav spetsialist. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ega vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ega kultuurimälestisi. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja pv (tunnus 3714762) piiranguvööndiga. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Pugastu II liivakarjääris kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto, vajadusel mobiilne purusti/sõelur. Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Karjääris on planeeritud tehniliselt korras masinate kasutamine ning kaevise väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis antud Mõõdetud müratase 15 m Masin müratase 15 m kaugusel kaugusel müraallikast, müraallikast, Lmax dB (A) Lmax dB (A) Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Buldooser 85 82 Mobiilne 85 83 purusti/sõelur Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria sega-alas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Lähim majapidamine asub taotletavast mäeeraldisest ca 800 m kaugusel. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on taotletava karjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 83 + 20log10(15) – 20log10(800) = 48 dB(A), kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud suurim müratase väärtusega 83 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas majapidamises Pugestu (tunnus 69701:002:0920) kinnistul jääb karjääriala äärealal elamule lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 48 dB, mis jääb kehtiva päevase piirtaseme piiresse. Arvutusliku mürataseme korral lähimal paiknevas majapidamises pole arvestatud mäeeraldise ja majapidamise vahele jääva kõrghaljastuse ning muude müralevikut tõkestavate tingimustega. Lisaks tuleb silmas pidada, et elamu ja taotletava mäeeraldise vahelisele alale jääb suures osas (400 – 500 m ulatuses) kehtiva keskkonnaloaga nr L.MK/319413 Pugastu I liivakarjäär. Varasemate vaatluste tulemusena levib ülenormatiivne müratase peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete umbes kuni ca 40 m ulatuses. Arvutuste kohaselt ei ole täiendavate müra leevendavate meetmete ega perioodilise või pideva mürataseme seire rakendamine vajalik. Juhul, kui mürataseme kasv osutub prognoositust suuremaks või esineb kohalike elanike poolt kaebusi, tuleb tegelikke müratasemeid kontrollide kohapealsete mõõtmistega. Mõõtmised tuleb läbi viia kaebuse esitamise hetkel esinenud tingimustel. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema teostatud akrediteeritud mõõtja poolt. Tolmu võib liiva kaevandamisel eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutusele võtta leevendusmeetmed (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangutesse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Seega on aastase kaevandamise mahu 75 tuh m3 korral tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,0675 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Taotletavast mäeeraldisest ca 450 m kaugusel edelas asub Rõuge jõgi, mis on seotud mitme kaitsealuse liigi leiukohaga, lähim looduskaitseala asub ca 600 m kaugusel põhjas (Timmase looduskaitseala, tunnus KLO1000108) koos vääriselupaikadega VEP nr.207042 (tunnus VEP207042) ja VEP nr.211176 (tunnus VEP211176). Lähimad II kategooria kaitsealuste liikide Pulsatilla patens (palu-karukell, tunnus KLO9337933) leiukohad asuvad mäeeraldisest ligikaudu 800 m kaugusel idas. Nimetatud kaitsealad ja kaitsealuste liikide leiukohad asuvad taotletavast mäeeraldisest piisavalt kaugel ning veepealse varu kaevandamine Pugastu II liivakarjääris nende kasvutingimusi ega veerežiimi oluliselt ei mõjuta. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Pugastu II liivakarjääris on planeeritud tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, et vältida probleeme heitgaaside õhusaastega. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamise ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Pugastu II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse hilisemalt kaevandatud ala korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik materjal võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Korrastamistöödega tuleb alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletavas Pugastu II liivakarjääris on planeeritud vaid veepealse varu kaevandamine, seega on ala otstarbekas korrastada metsamaaks. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale tekkiva metsamaa pindala on 18,42 ha. Kaevandatud alale tuleb metsamaa moodustada selliselt, et põhjavesi jääks maapinnast vähemalt 0,7 m sügavusele (keskmine veetase abs 89,65 m). Sellest tulenevalt peaks korrastatud maapinna abs kõrgus olema keskmiselt vähemalt 90,35 m. Ammendatud karjääri täitmiseks vajaliku materjali kogus on hinnanguliselt 22 tuh m3, mis võimaldab ära kasutada suurema osa mäeeraldiselt kooritud katendist. Tehnoloogilise korrastamise tööd on Pugastu II liivakarjääris võimalik teha paralleelselt kaevandamisega. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Eeldatav Pugastu II liivakarjääri tehnoloogilise korrastamise maksumus jääb tasemele 4000 eur/ha ehk summaarselt ca 75 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Eesti Killustik Juhatuse liige Taotluse koostas 28.12.2022. a Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009) Töö nr 09/0462 Tallinn 2009 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Erki Niitlaan ........................... Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegi: Mairy Tammekänd ........................... Geoloogiainsener OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009). Aruanne ühes köites, teksti 23 lk, 15 tekstilisa, 3 graafilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11 216 Tallinn, 2009. Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruum asub Võru maakonnas Võru valla territooriumil Riigimetsa Majandamise Keskuse Võru metskonna maatükkidel 123 ja 124 (katastritunnused 91804:001:0167 ja 91804:001:0168). Uuringu käigus rajati 19 puurauku. Kokku võeti 65 proovi lõimise määramiseks, millest 12-s määrati ka filtratsioonikoefitsient. Kattekihi paksus uuringuruumi piires varieerub 0,1 - 0,3 m (keskmine 0,2 m). Kasuliku kihi uuritud paksus on 4,4 - 14,0 m (keskmine 8,5 m), olles esindatud erineva terasuurusega (ülipeene- kuni jämedateralise), kohati kruusaka liivaga. Uuringu tulemuste alusel eraldati välja kogu Pugastu IV uuringuruumi 15,97 ha pindalal kaks maavara varu plokki 4 ja 5. Plokis 4 (üleval pool keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m) hinnati kokku ehitusliiva varu 798 tuh m3 ja eriotstarbelise liiva varu 199 tuh m3 ning plokis 5 (allpool keskmist pinnasevee abs taset) ehitusliiva varu 462 tuh m3 ja eriotstarbelise liiva varu 88 tuh m3. Nimetatud varu kogused esitatakse Keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks aktiivse tarbevaruna. Võtmesõnad: Võru maakond, Võru vald, Pugastu liivamaardla, Pugastu IV uuringuruum, ehitusliiv, eriotstarbeline liiv, aktiivne tarbevaru. Koostas: Mairy Tammekänd OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................5 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS ...6 4. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................9 4.1 Puuraukude rajamine ........................................................................................... 9 4.3 Laboratoorsed uuringud ....................................................................................... 9 4.4 Topotööd .............................................................................................................. 9 4.5 Kameraaltööd....................................................................................................... 9 5. MAAVARA KVALITEET ................................................................10 5.1. Looduslik materjal ............................................................................................ 10 5.2. Liiv.................................................................................................................... 10 6. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ..................................13 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ..................................................14 8. KESKKONNAKAITSE .....................................................................15 9. VARU ARVUTUS...............................................................................16 10. KOKKUVÕTE ..................................................................................21 11. KASUTATUD KIRJANDUS ...........................................................22 TEKSTILISAD 1. Uuringuluba L.MU/300558 .................................................................................... 23 2. Pugastu IV uuringuruumi puuraukude kataloog ..................................................... 26 3. Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise tabel ........................................... 28 4. Väljasõelutud liiva fraktsioonide sisaldus ja teiste näitajate tabel .......................... 31 5. Liiva lõimise ning filtratsioonikoefitsiendi määrangute tulemused........................ 37 Eesti Geoloogiakeskuse labori protokoll T09-66 6. Uuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ................. 42 7. Puuraukude geoloogilised kirjeldused .................................................................... 43 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri................................................................. 48 9. Kaevandite likvideerimise akt................................................................................. 49 10. Varuarvutus programmiga Vertical Mapper 9.0 .................................................... 51 11. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ........................................................................ 53 Ekspertarvamused Eesti Maavarade Komisjoni protokolliline otsus Keskkonnaministri käskkiri varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan, mõõtkava 1:2000 2. Geoloogilised läbilõiked, mõõtkava hor. 1:2000, vert. 1:100 3. Kaevandite ja puuraukude geoloogilised tulbad, mõõtkava vert. 1:100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 1. SISSEJUHATUS Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tellimusel geoloogilise uuringu loa L.MU/300558 alusel (lisa 1). Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli selgitada uuringuruumi piires kaevandamiseks sobiliku maavara levikut, kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, mis võimaldaksid hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale kaevandamise luba. Selleks rajati uuringuruumis puuraugud ning võeti proovid laboratoorseteks määranguteks. Geoloogilised välitööd ja kameraaltööd tegi geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Topograafilised tööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER (litsents 666 MA). Materjali lõimise määrangud tehti OÜ Eesti Geoloogiakeskus laboratooriumis. Uuringu tulemused esitatakse käesolevas aruandes. Aruande koostas Mairy Tammekänd. Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ (RTL 2005, 60, 866). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS Kohaliku tähtsusega Pugastu liivamaardla (registrikaardi nr 0088) Pugastu IV uuringuruum pindalaga 15,97 ha asub Võru maakonnas Võru vallas Juba külas kahe Võru metskonna maatükil nr 123 ja nr 124 (katastritunnused 91804:001:0167 ja 91804:001:0168), mille kasutamissihtotstarbed on maatulundusmaa (Joonis 2.1). Uuringuruum kujutab endast kirde-edelasuunas väljavenitatud idaosas õige pisut laienevat ala mõõtmetega 650x300 m. Uuringuruum on kaetud valdavalt männimetsaga, vaid ala keskosas ligikaudu 2 ha alal asub lageraie lank ning kirdeosas ja äärmises lääneservas on ~3 ha ala kaetud kase- ja kuusenoorendikuga, kohati võsaga. Lõunast ja kirdest külgneb uuringuruum samade maatükkidega (Võru metskonna maatükid 123 ja 124), põhjaosast piirneb uuringuruum eramaaga Kohandu (katastritunnus 91804:001:0110), mille kasutamissihtotstarve on maatulundusmaa ning edelast riigimaaga Pugastu (katastritunnus 91804:001:0285), mille kasutamissihtotstarve on mäetööstusmaa. Logistiliselt paikneb uuringuruum Võru linnast ~10 km kaugusel edelasuunas ja Rõuge alevikust ~10 km kaugusel põhjasuunas. Uuringuruumist ligikaudu 1,2 km kaugusel lõunas kulgeb Võru-Mõniste-Valga riigi tugimaantee nr 67. Uuringuruumi piirides asustus puudub ning lähimad talud jäävad alast ligikaudu 800 m kaugusele edelasse. Looduskaitsealad ja Natura 2000 alad uuringuruumi piirides puuduvad. Uuringuruumist ligikaudu 550 m kaugusel edelas voolab Rõuge jõgi, mille kaldapiiranguvöönd jääb ~450 m kaugusele uuringuruumi edelanurgast. Pugastu IV uuringuruum jääb Eesti 1:50 000 baaskaardi lehele nr 5421. Ala keskosa geograafilised koordinaadid on 57° 80' 07'' pl ja 26° 90' 20'' ip Varem on Pugastu liivamaardlat uuritud maardla registrikaardi andmeil kahel korral. 1966. a tegi Eesti NSV MN Geoloogiavalitsus Pugastu liivamaardlas geoloogilisi uuringuid (Voolma, 1968). Uuringud tehti neljal alal - Pugastu I, II, III, IV. Selle uuringu puuraukudest kolm (PA-25, 35, 36) jäävad käesoleva Pugastu IV uuringuruumi alale ning neli (PA-24, 34, 69, 70) selle lähedusse. Uuringu tulemusena eraldati alal välja 4 varuplokki: I (8,8 ha) - kus hinnati kokku liiva varu 655 tuh m3, II (1,6 ha) -100 tuh m3, III (25,1 ha) – 2 394 tuh m3 ja IV (6,7 ha) – 531 tuh m3. Need plokid on tänapäeval arvel Pugastu liivamaardla varuplokkidena vastavalt – ala I (10,34 ha) - plokk 1 (Ta), ala III (25,10 ha) – plokk 2 (Ra) ja ala IV (6,70 ha) – plokk 3 (Ra). Pugastu II ala arvel ei ole. Käesolev Pugastu IV uuringuruum piirneb edelast aktiivse tarbevaru plokiga 1. Eelnimetatud uuringu andmetel vormistati 1969. aastal Pugastu I alal (plokk 1 Ta) 10,35 ha suurusel pindalal mäeeraldis Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi tehasele „Võrukivi“ liivakarjääri rajamiseks 10 aastaks. 1980-ndal aastal pikendati mäeeraldise akti kehtivust kuni 1990. aastani. Kuna mäeeraldise piir ei ühtinud varu arvutuse kontuuriga, hinnati liivavarud ümber kogu 10,4 ha pindalale 793 tuh m3. Karjäär rajati mäeeraldise läänepoolses osas. Liiva kaevandati üheastmeliselt ja seda kasutati keraamilise savi lahjendajana. 1996. aastal, vastavalt AS Karaat tellimusele hinnati liiva jääkvaru Pugastu I mäeeraldise piires seisuga 01.05.1996 a (Kattai, 1996). Töö tulemusena kinnitati EMK protokollilise otsusega nr 96-21 Pugastu I liivakarjääri ehitusliiva jääkvaru 10,34 ha pindalal kokku 556 tuh m3 ja maardla kanti keskkonnaregistri maardlate nimistusse kohaliku tähtsusega Pugastu liivamaardlana. See ala piirneb kirdest käesoleva Pugastu IV uuringuruumiga. Käesoleva geoloogilise OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 uuringu aruande koostamise ajaks on sellele alale ehk Pugastu I liivakarjäärile (10,30 ha) Maa-ameti andmetel menetlusel maavara kaevandamise loa taotlus. Seisuga 31.12.2008 on Maa-ameti andmetel Pugastu liivamaardla arvel ehitusliiva aktiivset tarbevaru 548,3 tuh m3 ja aktiivset reservvaru 2 925 tuh m3. Joonis 2.1. Pugastu liivamaardla, Pugastu IV uuringuruum, selles moodustatud aktiivse tarbevaru plokid 4 ja 5, taotletava Pugastu I liivakarjääri kontuur, lähedusse jäävad maardla varuplokid ning piirang. Joonise koostamisel on kasutatud KeM Info- ja Tehnokeskuse (Eesti Looduse Infosüsteem) andmeid, Eesti põhikaarti, alusfotona Maa-ameti WMS rakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 3. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS Pugastu liivamaardla puhul on maastikuliselt tegemist liustikujõetekkelise mõhnastikuga, kus on liiva kaevandatud 1960-ndate aastate algusest. Pugastu liivamaardla liivad on alluviaalse päritoluga, olles ladestunud orgudes hilisjääaegsete liustiku sulamisvete setetena (Kattai, 1996). Pugastu IV uuringuruum asub kirde- edelasuunalisel seljandikul ja külgneb edelas Pugastu liivamaardla aktiivse tarbevaru plokiga 1. Maapinna reljeef uuringuruumi piires on tõusuga kirde suunas ja keskosas ning langusega edela- ja lõunasuunas. Maapinna abs kõrgused uuringuruumi piires muutuvad vahemikus 91,2 - 99,5 m. Käesoleva geoloogilise uuringu andmetel on uuringuruumi piirkonna geoloogiline ehitus järgmine: - Katend, milleks on muld puujuurtega, paksusega 0,1 - 0,3 m (keskmine 0,2 m), millest kasvukiht moodustab 0,1 m. - Kasuliku kihi moodustavad eriteralised liivad, mis varieeruvad ülipeeneteralisest kuni jämedateraliseni. Mineraloogiliselt on peenetes fraktsioonides ülekaalus kvarts ja päevakivi, jämedamates valdab karbonaatne materjal. Liiv on valdavalt beežikashall, kohati beežikaskollane kuni -pruun. Kohati, üksikutes intervallides esineb kõrgendatud kruusa fraktsiooniga liiva, milles üksikud kruusaterad maksimaalselt läbimõõduga 4 cm, valdavalt 1-2 cm ning kruusa fraktsiooni sisaldus kuni 15%. Pindalalises levikus võib täheldada materjali terasuse suurenemist uuringuruumi äärealadel – põhjas, lõunas ja läänes, kus kasulik kiht on esindatud väga peene- kuni jämedateralise liivaga ning terasuse peenenemist uuringuruumi keskosas, kus kasulik kiht on esindatud ülipeene- kuni jämedateralise liivaga. Vertikaalses levikus võib teatud määral täheldada terasuse jämenemist sügavuti. Üldiselt on siiski kasulik kiht sügavuti suhteliselt ebaühtlane, olles esindatud nii ülipeene- kuni jämedateralise helebeeži puhta või kohati kruusaka liivaga. Kasuliku kihi paksus varieerub 4,4 - 14,0 m, keskmine 8,5 m. - Kasuliku liivalasundi lamamiks on pruunikashall kuni pruun vähese jämepurruga liivsavimoreen. Käesoleva geoloogilise uuringu puuraukudest kõigis avati lamam, mis jääb nende põhjal vastavalt abs kõrguste vahemikku 84,1 - 88,0 m (keskmine 86,1 m). Puuraukudega avatud lamami põhjal võib oletada, et lamam ei järgi üldjuhul maapinna reljeefi. Lamam jääb kõrgemale abs tasemele uuringuruumi lääne- ja edelaosas (PA-2 - 88,0 m ja PA-3 - 87,8 m) ning madalamale ida- ja kaguosas (PA-17 - 84,8 m, PA-18 - 84,7 m ja PA-19 - 84,1 m). 1966. a geoloogilise uuringu puuraukude põhjal, mis jäävad käesoleva uuringuruumi alale (PA-25, 35, 36), moodustab kasuliku kihi keskmiseteraline liiv, mille peensusmoodul keskmiselt 2,3. Looduslikus materjalis on kruusa fraktsiooni sisaldus maksimaalselt 5 %. Kasuliku kihi paksus jäi puuraukude põhjal vahemikku 8,6 - 12,8 m. Eelnimetatud puuraukudest kahes (PA-35, 36) avati ka lamam, milleks oli pruunikashall savikas moreen, jäädes puuraukudes sügavusele 8,8 - 13,0 m. Kahjuks ei ole teada puuraukude täpseid asukohti ja suudme abs kõrguseid ning seetõttu ei ole teada ka nendes avatud lamami abs tase. Samuti ei kasutata vanade puuraukude andmeid kvaliteedi kirjelduses ega varu arvutuses. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 4. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD 4.1 Puuraukude rajamine Välitööde käigus 2009. a juunis rajati kokku 19 puurauku (PA-1 – PA-19). Puuraukude rajamiseks kasutati puurpinki GM 65 GTT. Puuraukude sügavused ulatusid 5,6 - 15,0 m-ni (keskmiselt 9,5 m), vastavalt avatud lamamini või geoloogilises uuringu loas märgitud maksimaalse uurimissügavuseni 15 m. Puuraukude kogumetraaž oli 179,7 m (lisa 2). Puuraukude vahekaugused varieeruvad 90 - 160 meetrini. Kõik puuraugud likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist (lisa 7) ja proovide võtmist. Likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund, mille kohta on koostatud vastav akt (lisa 9). 4.2 Proovide võtmine Proovid (2 - 5 proovi ühest puuraugust) võeti kihiti kõikidest puuraukudest vahedeta kogu lasundi ulatuses, misjärel saadud materjal segati ning kvarteerimisel eraldati proov. Kokku võeti välitööde käigus 65 proovi materjali terakoostise määramiseks, millest 12-s määrati ka filtratsioonikoefitsient. Proovid võeti puuraukudest pikkusega 1,0 - 3,2 m (keskmise pikkusega 2,5 m), üldpikkusega 160,8 m (lisa 2). Proovide mass jäi vahemikku 2-3 kg. 4.3 Laboratoorsed uuringud Puuraukude proovid granulomeetrilise koostise ja filtratsioonikoefitsiendi määramiseks saadeti OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumisse. Terakoostise määramiseks kasutati standardseid sõelu ava läbimõõduga: >5; 2,5; 1,25; 0,63; 0,315; 0,16; 0,05 mm (lisa 5). Filtratsioonikoefitsient määrati Sojuzdornii meetodil. 4.4 Topotööd Uuringuruumi topomõõdistamise mõõtkavas 1:2 000 tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER (litsents 666 MA) 2009. a juunis. Lähtekoordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ja kõrgused 1977. a Balti süsteemis ning need on seotud järgmise riikliku põhivõrgupunktiga: Vana-Nursi (24), X = 671 951,412 m, Y = 6 408 429,232 m, HBk77=94,124 m. Täiendavaid andmeid on esitatud topotööde seletuskirjas (lisa 8). 4.5 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töödeldi läbi välitöödel saadud materjal ja laboriuuringute andmestik. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 26.05.2005. aasta määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord,” mille alusel liiva käsitletakse ehitusliivana, kui see vastab järgmistele põhinõuetele: peensusmoodul ≥ 1,3, savi- ja tolmusisaldus mitte üle 10 % ja osakeste läbimõõduga üle 5 mm (kruus) sisaldus alla 35 % ning kruusa ehituskruusana, kui see vastab järgmistele põhinõuetele: osakesi läbimõõduga üle 5 mm ei tohi olla alla 35 %, savi- ja tolmuosakesi ei tohi olla üle 20 %. Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse kui eriotstarbelist liiva või kruusa. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 5. MAAVARA KVALITEET Uuringuruumi kasuliku kihi materjali kvaliteedi hindamiseks kasutati käesoleva töö käigus saadud andmeid. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 3 - 4. Tabelis 5.2. on toodud ülevaade uuringuruumi kasuliku kihi materjali kvaliteedist. Keskmised näitajad puuraugus arvutati kaalutud keskmise meetodil, tabelis on toodud nende aritmeetilised keskmised. 5.1. Looduslik materjal Looduslikul kujul on kasuliku kihi materjal uuringuruumi piires esindatud puhta, kohati kruusaka liivaga. Kasuliku kihi kvaliteedi näitajad puuraukude kaalutud keskmiste põhjal on järgmised: kruusa fraktsiooni sisaldus 0,1 - 7,1% (keskmine 2,6%), liiva fraktsiooni (0,05 - 5,0 mm) sisaldus 87,7 - 96,0% (93,1%), savi- tolmuosakesi 3,1 - 8,2 % (4,3 %), liiva peensusmoodul 0,8 - 2,3 (1,9). 5.2. Liiv Valdavalt on kasuliku kihi materjal uuringuruumi piires esindatud kas puuraugu kogu ulatuses (PA-1, 2, 3, 4, 6, 7, 9, 10, 12, 13, 15, 16) või teatud intervallides (PA-5, 8, 11, 14, 17, 18, 19) puhta, kohati kruusaka liivaga (Foto 5.1 A). Looduslikult on selles liivas kruusa fraktsiooni sisaldus 0,2-7,1% (keskmine 2,9%), liiva fraktsiooni sisaldus 87,7 - 96,0% (92,9%) ning savi- ja tolmuosakesi 3,0 - 5,3% (4,2%). Liiva kvaliteedi näitajad on proovides järgmised: täisjääk sõelal 0,63 mm 5,5 - 52,1% (keskmine 32,4%), savi- ja tolmuosakesi 3,1 - 5,7% (4,4%). Liiv on beežikaspruun kuni –hall, mille terasus varieerub väga peenest kuni jämedateraliseni (peensusmoodul 1,5 - 2,4; keskmine 2,0). Mineraloogiliselt on peenetes fraktsioonides ülekaalus kvarts ja päevakivi, jämedamates karbonaatne materjal. Suuremad kruusaterad varieeruvad läbimõõdus 1 - 4 cm. Peenmaterjali iseloomustamiseks määrati proovitud materjali filtratsioon, mille tulemused andsid liivale ööpäevase läbivuse 14,8 - 21,0 m (keskmine 18,0 m/ööp). Eelnevalt kirjeldatud uuringuruumis leviv liiv vastab kvaliteedilt ehitusliivale esitavatele nõuetele ja sobib kasutamiseks üld- ja teedeehituses. Lisaks esineb uuringuruumis seitsmes puuraugus (PA-5, 8, 11, 14, 17, 18, 19) osades intervallides ülipeene- ja väga peeneteralist (peensusmoodul 0,6 - 1,2, keskmine 0,9) kollakasbeeži peaaegu puhast liiva (Foto 5.1 B), mille näitajad looduslikul kujul on järgmised: kruusa fraktsiooni sisaldus praktiliselt puudub 0,0 - 0,6% (keskmine 0,2%), liiva fraktsiooni sisaldus 90,4 - 97,8% (95,7%) ning savi- ja tolmuosakesi 2,0 -9,5% (4,1%). Liiva kvaliteedi näitajad on proovides järgmised: täisjääk sõelal 0,63 mm 1,1 - 11,6% (keskmine 6,0%), savi- ja tolmuosakesi 2,0 - 9,5% (4,1%). Peenmaterjali iseloomustamiseks määrati proovitud materjalis filtratsioonimoodul. Selle tulemused andsid liivale ööpäevase läbivuse 4,7 - 10,7 m (keskmine 7,7 m/ööp). Puuraugus PA-14 esineb keskmises intervallis 2,4 m paksune ülipeeneteralise (peensus- moodul 0,4) ja savika (savi- tolmu sisaldus looduslikus materjalis 25%) liiva vahekiht. Kuna see vahekiht jääb puuraugus tasemele, kus kihi ülemise ja alumise intervalli materjal vastab ehitusliivale ja täiteliivale esitavatele nõuetele ning puuraugu kasuliku kihi näitajate kaalutud keskmine kokku vastab täiteliivale, siis tellija soovil (lisa 11) arvestati ka see ülipeene liiva vahekiht kasuliku kihi hulka. Eelnevalt kirjeldatud uuringuruumis leviv liiv ei vasta kvaliteedilt ehitusliivale esitavatele nõuetele selle madala peensusmooduli tõttu ning sellepärast vaadeldakse OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 materjali kui eriotstarbelist liiva, mis sobib kasutamiseks üld- ja teedeehituses täitematerjalina. Näitajad Ehitusliiv Eriotstarbeline liiv 53 (1-1, 2; 2-1, 2; 3-1, 2; 4-1, 2, 3; 5-2, 3; 6-1, 2; 7-1, 2, 3; 8-2, 3, 4, 5; Proovide arv 9-1, 2; 10-1, 2, 3, 4; 11-2, 3, 4, 5; 12-1, 12 (5-1; 8-1; 11-1; 14-1, 3, 4, (proovi nr) 2, 3; 13-1, 2, 3; 14-2; 15-1, 2, 3, 4; 5; 17-2; 18-1, 4, 5; 19-4) 16-1, 2; 17-1, 3, 4, 5; 18-2, 3; 19-1, 2, 3, 5) Proovide pikkus, m / 93,9/58 (veepealne*) materjali maht, % 66,9/42 (veealune*) uuringuruumis kokku Proovide pikkus, m / materjali maht, % 131,5/82 29,3/18 uuringuruumis eraldi, sh. 75,4/80 18,5/20 plokis 4 (veepealne*) 56,1/84 10,8/16 plokis 5 (veealune*) Loodusliku materjali koostis** uuringuruumis tervikuna Kruusa sisaldus 0,1 - 7,1 (2,6) (fraktsioon >5mm), % Liiva sisaldus 87,7 - 96,0 (93,1) (0,05 – 5,0 mm), % Savi- ja tolmuosakesi 3,1 - 8,2 (4,3) (<0,05 mm), % Loodusliku materjali koostis plokkides eraldi* Kruusa sisaldus 0,2 - 7,1 (2,9) 0,0 - 0,6 (0,2) (fraktsioon >5mm), % Liiva sisaldus 87,7 - 96,0 (92,9) 90,4 - 97,8 (95,7) (0,05 – 5,0 mm), % Savi- ja tolmuosakesi 3,0 - 5,3 (4,2) 2,0 - 9,5 (4,1) (<0,05 mm), % Liiva fraktsiooni koostis Liiva fraktsiooni 94,3 - 96,9 (95,6) 90,5 - 98,0 (95,9) (0,05-5,0 mm) sisaldus, % Täisjääk sõelal 0,63 mm, 5,5 - 52,1 (32,4) 1,1 - 11,6 (6,0) % Savi- ja tolmuosakesi 3,1 - 5,7 (4,4) 2,0 - 9,5 (4,1) liivas, % Liiva 1,5 - 2,4 (2,0) 0,6 - 1,2 (0,9) peensusmoodul Filtratsiooni- 14,8 - 21,0 (18,0) 4,7 - 10,7 (7,7) koefitsient *veetasemeks on võetud uuringuaegne keskmine pinnasevee abs tase 89,5 m ** kaalutud keskmiste põhjal Tabel 5.1. Kasuliku kihi materjali põhinäitajad uuringuruumis, plokis 4 ja 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 A B Foto 5.1. A - jämedateraline kruusakas liiv puuraugus PA-13; B- väga peeneteraline liiv puuraugus PA-5. Uuringuruumi piiresse jäävate varasemate geoloogiliste uuringute käigus rajatud puuraukude (PA-25, 35, 36) põhjal on kasuliku kihi materjali puhul tegemist keskmiseteralise liivaga (peensusmoodul 2,3), milles kruusa fraktsiooni sisaldus keskmiselt 5% ning savi- ja tolmuosakesi keskmiselt 2% (Voolma, 1968). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 6. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Hüdrogeoloogilistest töödest tehti uuringuruumis veetaseme mõõtmisi puuraukudes (tabel 6.1 ). Puuraugu Veetaseme suudme sügavus sügavuse lamami lamami abs maa- abs mõõtmise nr sügavus, abs kõrgus, kõrgus, pinnast, kõrgus, aeg m m m m m PA-1 92,72 6,1 86,62 2,5 90,22 15.06.09 PA-2 93,34 5,3 88,04 3,3 90,04 15.06.09 PA-3 92,29 4,5 87,79 2,9 89,39 15.06.09 PA-4 93,71 6,5 87,21 3,5 90,21 16.06.09 PA-5 94,63 8,2 86,43 5,1 89,53 15.06.09 PA-6 93,08 6,0 87,08 3,5 89,58 15.06.09 PA-7 95,13 7,6 87,53 5,9 89,23 17.06.09 PA-8 98,28 13,0 85,28 8,8 89,48 15.06.09 PA-9 91,75 5,0 86,75 2,1 89,65 16.06.09 PA-10 96,18 10,4 85,78 7,4 88,78 17.06.09 PA-11 99,20 14,2 85,00 9,7 89,50 16.06.09 PA-12 93,07 7,3 85,77 3,5 89,57 16.06.09 PA-13 94,03 7,3 86,73 4,8 89,23 17.06.09 PA-14 97,85 12,2 85,65 8,6 89,25 16.06.09 PA-15 93,30 8,5 84,80 3,8 89,50 16.06.09 PA-16 90,89 5,2 85,69 2,0 88,89 16.06.09 PA-17 98,78 14,0 84,78 9,8 88,98 16.06.09 PA-18 96,38 11,7 84,68 6,6 89,78 16.06.09 PA-19 95,11 11,0 84,11 4,9 90,21 16.06.09 15.-17. Keskm. 94,7 8,6 86,1 5,2 89,5 06.2009 Tabel 6.1. Puuraukudes mõõdetud veetasemed Nagu näha eelnevast tabelist, fikseeriti 2009. a läbitud puuraukudest kõigis pinnasevee tasemeid ja seda suhteliselt ühtlasel tasemel, abs kõrguste vahemikus 88,8 – 90,2 m (keskmine 89,5 m). Üldiselt võib täheldada mõningast veetaseme langust põhja- ja kirdesuunas ning tõusu loode- ja kagusuunas. Kui välitööde tegemise ajal uuringuruumi põhja- ja kirdeosas jäi veetase keskmiselt abs kõrgusele 89,1 m (PA-7, 10, 13, 14, 16, 17), siis uuringuruumi kesk- ja lõunaosas oli see tasemel 89,5 m (PA-3, 5, 6, 8, 9, 11, 12, 15) ja uuringuruumi loode- ja kagunurgas 90,1 m (PA-1, 2, 4, 18, 19). 1966. a geoloogilise uuringu andmete põhjal määrati puuraukudes pinnasevesi vahetult enne lamami setete avamist. Käesolevas uuringus ilmus puuraukudes vesi varem, lamamist keskmiselt 3,4 m ülalpool. 2009. a geoloogiliste välitööde ajal oli uuringuruumist edelasse jääv vana karjääri põhi kuiv (karjääri põhi jääb 1996. a jääkvaru arvutuse plaani järgi abs tasemele ~91,0 m). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Kattekihi – muld puujuurtega, paksus alal varieerub 0,1 - 0,3 m, keskmine 0,2 m, millest kasvukiht moodustab keskmiselt 0,1 m. Kasuliku kihi paksus varieerub 4,4 - 14,0 m, keskmine 8,5 m. Kasuliku kihi lamam - vähese jämepurruga liivsavimoreen jääb uuringuruumi lääne- ja edelaosas kõrgemale abs tasemele ning idaosas madalamale, jäädes uuringuruumis keskmisele abs kõrgusele 86,1 m. Pinnasevee tase jääb uuringuruumi piires keskmisele abs tasemele 89,5 m. Maksimaalselt 5,4 m (keskmiselt 3,4 m) kasulikust maavara kihist jääb allapoole keskmist uuringuaegset pinnasevee taset. Sellest tulenevalt hakkab eeldatavasti tulevikus kaevandamine toimuma nii üleval- kui ka allpool veetaset. Uuringuruumist edelasse jääv vana karjääri põhi (abs kõrgus ~91,0 m) oli 2009. uuringu ajal kuiv. Uuringutulemustest lähtuvalt on võimalik maa-ala kaevandamisjärgselt korrastada kas kogu ulatuses või osaliselt veekoguks. Uuringuruum on kaetud valdavalt männimetsaga, vaid ala keskosas ligikaudu 2 ha alal asub raiesmik ning kirdeosas on ~3 ha ala kaetud kase- ja kuusenoorendikuga, kohati võsaga. Seega tuleb enne kaevandamise alustamist raadata mets. Tõenäoliselt on vajalik tegevus planeerida mitmel astangul. Kasvukiht ja ülejäänud katendi osa eemaldatakse pärast metsa raadamist buldooseriga või kopplaaduriga ning ladustatakse kuni 3 m kõrgustes aunades tulevase karjääri teenindusmaal. Eemaldatud katendit kasutatakse tulevikus ammendatud karjääriala korrastamisel. Maavara kaevandamisel kasutatakse kopplaadurit või ekskavaatorit, mis tõstab kaevise kallurile. Veealuse materjali väljamisel tõstetakse kaevis esialgu astangu servale nõrguma ning seejärel kallurile. Ligipääs tulevasele karjäärile on hea. Uuringuruumist ligikaudu 1,2 km kaugusel lõunas kulgeb Võru-Mõniste-Valga riigi tugimaantee nr 67, milleni viib kaks kohalikku kruusateed. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 8. KESKKONNAKAITSE Pugastu IV uuringuruum jääb Võru maakonna Võru valla Võru metskonna maatükkidele 123 ja 124 (katastritunnused 91804:001:0167 ja 91804:001:0168), mille kasutamise sihtotstarve on maatulundusmaa. Uuringuruumi piirides asustus puudub ning lähimad talud jäävad alast ligikaudu 800 m kaugusele edelasse. Seega kaevandamine ei tohiks talude majapidamisi häirida. Looduskaitsealad ja Natura 2000 alad uuringuruumi piirides puuduvad. Alast ligikaudu 550 m kaugusel edela suunas voolab Rõuge jõgi, mille kaldapiiranguvöönd jääb ~450 m kaugusele uuringuruumi edelanurgast. Eelnimetatud veekogu jääb uuringuruumist piisavalt kaugele ning kaevandamine selle veerežiimi tulevikus mõjutada ei tohiks. Kasulik kiht lasub nii üleval- kui ka allpool keskmist pinnasevee taset 89,5 m, seega hakkab maavara kaevandamine toimuma ka veealt ning esialgsel hinnangul korrastatakse tulevikus ammendatud karjäär tehisveekoguks. Kuna lähiümbruses loodus- ja keskkonnakaitselised piirangud ning elumajad puuduvad, siis ei ole eeldada mõju piirkonna veevarustusele. Kaevandamisel tuleb viia õhusaastamine tolmuga ja müratase vastavusse normatiivide nõuetele ning vältida kütuse ja õli sattumist pinnasesse. Praktikas sisaldab kaevandatav liiv ka kuival perioodil piisavalt looduslikku niiskust, mis tolmu teket pidurdab. Seega materjali väljamisel ja laadimisel olulist tolmu ei teki. Uuringu käigus rajatud puuraugud on pärast proovide võtmist likvideeritud ja nende ümbruse olukord on viidud uuringueelsesse seisundisse (lisa 9). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 9. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks Pugastu IV uuringuruumis on topoplaan mõõtkavas 1:2000 (graafiline lisa 1) ning 2009. aasta geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Maavaravaru arvutus tehti kogu uuringuloa taotluses märgitud pindalal 15,97 ha-l kahes plokis - plokk 4 ja 5 (Pugastu liivamaardlas on juba arvel plokid 1, 2, 3), millest esimene on veepealne ja teine veealune ning mõlemid on esindatud ehitusliiva ja eriotstarbelise liivaga. Veepealse ja -aluse varu arvutuse vahepiiriks on võetud puuraukudes mõõdetud keskmine veetaseme abs kõrgus 89,5 m. Sügavuti on varu arvutatud kuni puuraukudes fikseeritud lamamini, mis jääb abs kõrguste vahemikku 84,1 - 88,0 m (keskmine 86,1 m) Uuringuruumi on uuritud puuraukudega. Puuraukude vahekaugused jäävad vahemikku 90 kuni 160 m ning see võimaldab maavaravaru uurituse taseme järgi hinnata tarbevaruks. Plokkide pindalad on kalkuleeritud nurgapunktide tärkandmete järgi. Nurgapunktide määramisel on kasutatud arvutiprogrammi MAPINFO 9.0. Piiripunktide koordinaadid on toodud lisas 6. Varu arvutus on tehtud MAPINFO 9.0 joonestusprogrammi lisaprogrammiga Vertical Mapper, mille tulemusel tehti uuringuruumist 3-mõõtmeline mudel ning arvutati selle järgi varu maht (lisa 10). Plokk 4, veepealne (pindala 15,97 ha) Plokk 4 on pindalaliselt kontuuritud Pugastu IV uuringuruumi piiriga. Vertikaalses läbilõikes on maavaravaru arvutus plokis 4 tehtud 2009. a uuringuaegse keskmise pinnasevee abs tasemeni 89,5 m. Ploki piiresse jäävad kõik 2009. a uuringu puuraugud, mille andmetel kasuliku kihi materjal vastab valdavalt ehitusliivale esitavatele nõuetele, kohati eriotstarbelisele liivale. Kuna maavara levik on nii pindalaliselt kui ka vertikaalselt suhteliselt ebaühtlane, siis hinnati veepealne varu ühes plokis, milles tuuakse protsentuaalselt ehitusliiva ja eriotstarbelise liiva osakaal (vastavalt proovipikkuste järgi puuraukudes, mis jäävad ülespoole keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m). Kasuliku kihi materjali kvaliteedi näitajad ülevalpool pinnasevee taset puuraukude kaalutud keskmiste põhjal on järgmised: kruusa fraktsiooni sisaldus 0,1–10,5% (keskmine 2,8%), liiva fraktsiooni (0,05 - 5,0 mm) sisaldus 83,3 - 97,1% (92,4%), savi-tolmuosakesi 2,4 - 10,4% (4,7%), liiva peensusmoodul 0,9 - 2,4 (1,8). Nagu ka eelpool mainitud, on puuraugus PA-14 keskmises intervallis 2,4 m paksune ülipeeneteralise (peensusmoodul 0,4) ja savika (savi- tolmu sisaldus looduslikus materjalis 25%) liiva vahekiht. Kuna puuraugu kaalutud keskmine annab välja täiteliiva, siis arvestatakse see vahekiht ka kasuliku maavarana plokki. Geoloogilise uuringu puuraukude põhjal lasub keskmiselt 4,9 m kasulikust kihist ülevalpool pinnasevee taset. Kasuliku kihi parameetreid plokis 4 illustreerib alljärgnev tabel 9.1. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 Materjali kvaliteet sh. Kasuliku Katendi Savi ja Materjali nimetus Puuraugu kasvu- kihi Liiva paksus, Kruus, tolmu- nr kiht, paksus*, peensus- m % osakesed m m moodul % 1 2 3 4 5 6 7 8 2,9 1,0 5,2 2,2 EL PA-1 0,2 0,1 0,1 0,3 4,1 2,0 EL PA-1 keskmine** 3,0 1,0 5,1 2,2 EL 2,4 5,6 3,7 2,2 EL PA-2 0,1 0,1 1,3 5,5 5,1 2,5 EL PA-2 keskmine** 3,7 5,6 4,2 2,3 EL 2,1 0,2 3,3 1,7 EL PA-3 0,1 0,1 0,6 0,2 4,2 1,7 EL PA-3 keskmine** 2,7 0,2 3,5 1,7 EL 2,8 7,8 5,5 2,3 EL PA-4 0,2 0,1 1,2 0,1 4,9 1,4 EL PA-4 keskmine** 4,0 5,5 5,3 2,0 EL PA-5*** 0,1 0,1 3,0 0,5 2,4 1,1 TL 2,9 0,6 3,4 1,9 EL PA-6 0,1 0,1 0,6 2,9 3,8 2,0 EL PA-6 keskmine** 3,5 1,0 3,5 1,9 EL 2,0 9,4 6,7 2,4 EL PA-7 0,2 0,1 2,4 0,2 4,4 1,5 EL 1,0 0,1 3,4 1,4 EL PA-7 keskmine** 5,4 3,6 5,4 1,8 EL 2,9 0,0 3,4 0,8 TL 2,6 1,8 3,4 1,6 EL PA-8 0,1 0,1 2,4 0,4 3,7 2,0 EL 0,8 5,1 3,3 2,7 EL PA-8 keskmine** 8,7 1,1 3,5 1,5 EL PA-9*** 0,1 0,1 2,1 4,1 4,8 2,2 EL 2,8 15,8 6,1 2,3 EL PA-10 0,2 0,1 2,6 1,1 4,3 1,7 EL 1,1 0,0 2,2 1,8 EL PA-10 keskmine** 6,5 7,2 4,7 2,0 EL 2,8 0,0 3,6 0,9 TL 2,6 0,2 3,2 1,7 EL PA-11 0,2 0,1 2,9 0,1 4,3 1,4 EL 1,2 1,7 2,9 2,1 EL PA-11 keskmine** 9,5 0,3 3,6 1,4 EL 2,0 3,4 5,6 2,0 EL PA-12 0,2 0,1 1,4 1,1 5,0 1,8 EL PA-12 keskmine** 3,4 2,5 5,3 1,9 EL 2,5 7,4 5,3 2,3 EL PA-13 0,3 0,1 1,7 15,1 7,5 2,5 EL PA-13 keskmine** 4,2 10,5 6,2 2,4 EL 1,8 0,0 4,2 0,5 TL 3,0 0,2 4,3 1,5 EL PA-14 0,2 0,1 2,4 0,0 25,0 0,4 TL 0,9 0,0 4,2 0,7 TL PA-14 keskmine** 8,1 0,1 10,4 0,9 TL OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 1 2 3 4 5 6 7 8 2,1 1,2 4,4 2,0 EL PA-15 0,2 0,1 1,5 1,4 2,9 1,9 EL PA-15 keskmine** 3,6 1,2 3,8 2,0 EL PA-16*** 0,3 0,1 1,1 3,3 5,1 2,0 EL 2,8 0,4 5,6 1,4 EL 2,6 0,0 4,6 0,8 TL PA-17 0,2 0,1 2,9 1,1 5,0 1,7 EL 0,8 2,4 3,1 2,1 EL PA-17 keskmine** 9,1 0,7 4,9 1,4 EL 2,1 1,5 2,9 1,2 TL PA-18 0,1 0,1 2,8 1,2 4,8 1,7 EL 1,9 0,5 4,8 1,7 EL PA-18 keskmine** 6,8 1,1 4,2 1,5 EL 1,9 2,6 5,2 2,1 EL PA-19 0,1 0,1 3,0 5,2 3,6 2,5 EL 0,6 7,8 1,9 2,6 EL PA-19 keskmine** 5,5 4,6 4,0 2,4 EL Keskmine 0,2 0,1 4,9 2,8 4,7 1,8 EL Ehitusliiv (m/% plokis 4) 75,4/80 2,6 4,4 1,9 EL Eriotstarbeline liiv (m/% plokis 4) 18,5/20 0,3 6,3 0,8 TL *kasuliku kihi paksus puuraukudes, mis jääb ülespoole keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m; **puuraukudes ülespoole pinnasevee abs taset 89,5 m jääva kasuliku kihi näitajate kaalutud keskmine; ***PA-s jääb ainult üks proov ülespoole pinnasevee abs taset 89,5 m. Tabel 9.1. Kasuliku kihi põhinäitajad aktiivse tarbevaru plokis 4. Vertical Mapperi arvutuse tulemusena on saadud ploki 4 mahuks 1 029 tuh m³ (lisa 10). Kattekihi maht moodustab sellest 0,2 m x 15,97 ha = 32 tuh m3 (sh 0,1 m x 15,97 ha = 16 tuh m3 kasvukiht). Sellest tulenevalt maavara maht plokis 4 on 1 029 – 32 = 997 tuh m3, mis jaguneb protsentuaalselt (saadud vastavalt ehitusliiva ja eriotstarbelise liiva proovi pikkuste järgi ülevalpool keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m) järgmiselt (tabel 5.1 ja 9.1): - ehitusliiva maht moodustab kogu ploki varust 80 % ehk 798 tuh m3; - eriotstarbelise liiva maht moodustab kogu ploki varust 20 % ehk 199 tuh m3. Selle arvutuse järgi kasuliku kihi keskmine paksus plokis 4 (veepealne) on 997 tuh m3 / 15,97 ha = 6,2 m. Plokk 5, veealune (pindala 15,97 ha) Plokk 5 on pindalaliselt kontuuritud Pugastu IV uuringuruumi piiriga. Vertikaalses läbilõikes on maavaravaru arvutus plokis 5 tehtud 2009. a uuringuaegse keskmisest pinnasevee abs tasemest 89,5 m allapoole kuni kasuliku kihi lamamini, mis avati kõigis uuringu puuraukudes ja mis jäi abs kõrguste vahemikku 84,1 - 88,0 m (keskmine 86,1 m). Ploki piiresse jäävad kõik 2009. a uuringu puuraugud, mille andmetel kasuliku kihi materjal vastab valdavalt ehitusliivale esitavatele nõuetele, kohati eriotstarbelisele liivale. Kuna maavara levik on nii pindalaliselt kui ka vertikaalselt suhteliselt ebaühtlane, siis hinnati ka veealune varu ühes plokis, milles tuuakse protsentuaalselt ehitusliiva ja eriotstarbelise liiva osakaal (vastavalt proovipikkuste järgi puuraukudes, OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 mis jäävad allapoole keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m). Uuringu puuraukude põhjal lasub keskmiselt 3,5 m kasulikust kihist allpool pinnasevee taset. Kasuliku kihi parameetreid plokis 5 illustreerib tabel 9.2. Kasuliku Materjali kvaliteet Puuraugu kihi Liiva Kruus, Savi ja tolmu- Materjali nr paksus*, peensus- % osakesed % nimetus m moodul 1 4 5 6 7 8 PA-1*** 2,9 0,3 4,1 2,0 EL PA-2*** 1,5 5,5 5,1 2,5 EL PA-3*** 1,7 0,2 4,2 1,7 EL 0,8 0,1 4,9 1,4 EL PA-4 1,5 1,0 5,6 1,7 EL PA-4 keskm.** 2,3 0,7 5,3 1,6 EL 2,5 14,0 4,4 2,4 EL PA-5 2,6 0,4 4,5 2,4 EL PA-5 keskm.** 5,1 7,1 4,5 2,4 EL PA-6*** 2,4 2,9 3,8 2,0 EL PA-7*** 2,0 0,1 3,4 1,4 EL 1,2 5,1 3,3 2,7 EL PA-8 3,0 4,7 1,9 2,9 EL PA-8 keskm.** 4,2 4,8 2,3 2,8 EL 0,8 4,1 4,8 2,2 EL PA-9 2,0 5,5 4,8 2,6 EL PA-9 keskm.** 2,8 5,1 4,8 2,5 EL 1,6 0,0 2,2 1,8 EL PA-10 2,1 1,4 2,4 2,0 EL PA-10 keskm.** 3,7 0,8 2,3 1,9 EL 1,3 1,7 2,9 2,1 EL PA-11 3,2 5,1 2,1 2,8 EL PA-11 keskm.** 4,5 4,1 2,3 2,6 EL 0,9 1,1 5,0 1,8 EL PA-12 2,8 0,9 3,2 1,9 EL PA-12 keskm.** 3,7 1,0 3,6 1,9 EL 0,3 15,1 7,5 2,5 EL PA-13 2,5 0,4 3,3 1,6 EL PA-13 keskm.** 2,8 2,0 3,7 1,7 EL 1,7 0,0 4,2 0,7 TL PA-14 2,2 0,4 3,5 0,7 TL PA-14 keskm.** 3,9 0,2 3,8 0,7 TL 1,2 1,4 2,9 1,9 EL PA-15 2,0 0,2 3,0 1,6 EL 1,5 1,0 5,4 1,8 EL PA-15 keskm.** 4,7 0,7 3,8 1,7 EL 1,6 3,3 5,1 2,0 EL PA-16 2,2 0,3 3,7 2,2 EL PA-16 keskm.** 3,8 1,6 4,3 2,1 EL 1,7 2,4 3,1 2,1 EL PA-17 3,0 0,3 2,0 2,0 EL PA-17 keskm.** 4,7 1,0 2,4 2,0 EL OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 1 4 5 6 7 8 0,5 0,5 4,8 1,7 EL PA-18 2,6 0,1 2,9 0,9 TL 1,7 0,2 3,6 0,7 TL PA-18 keskm.** 4,8 0,2 3,3 0,9 TL 1,8 7,8 1,9 2,6 EL PA-19 2,6 0,2 2,0 1,2 TL 1,0 0,6 4,7 1,5 EL PA-19 keskm.** 5,4 2,8 2,4 1,7 EL Keskmine 3,5 2,2 3,7 1,9 EL Ehitusliiv 56,1/84 2,5 3,8 2,0 EL (m/% plokis 5) Eriotstarbeline liiv 10,8/16 0,2 3,1 0,9 TL (m/% plokis 5) *kasuliku kihi paksus puuraukudes, mis jääb allapoole keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m; **puuraukudes allapoole pinnasevee abs taset 89,5 m jääva kasuliku kihi näitajate kaalutud keskmine; ***PA-s jääb ainult üks proov allapoole pinnasevee abs taset 89,5 m. Tabel 9.2. Kasuliku kihi põhinäitajad aktiivse tarbevaru plokis 5. Kasuliku kihi materjali kvaliteedi näitajad allpool pinnasevee taset puuraukude kaalutud keskmiste põhjal on järgmised: kruusa fraktsiooni sisaldus 0,1 - 7,1% (keskmine 2,2%), liiva fraktsiooni (0,05 - 5,0 mm) sisaldus 88,5 - 96,9% (94,2%), savi-tolmuosakesi 2,3 - 5,3% (3,7%), liiva peensusmoodul 0,7 - 2,8 (1,9). Vertical Mapperi arvutuse tulemusena on saadud ploki 5 mahuks 550 tuh m³ (lisa 10), mis jaguneb protsentuaalselt (saadud vastavalt ehitusliiva ja eriotstarbelise liiva proovi pikkuste järgi allpool keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m) järgmiselt (tabel 5.1. ja 9.2): - ehitusliiva maht moodustab kogu ploki varust 84 % ehk 462 tuh m3; - eriotstarbelise liiva maht moodustab kogu ploki varust 16 % ehk 88 tuh m3; Selle arvutuse järgi kasuliku kihi keskmine paksus plokis 5 (veealune) on 550 tuh m3 / 15,97 ha = 3,4 m. Kokkuvõte Pugastu IV uuringuruumi maavaravaru arvutuse tulemusest plokkides 4 ja 5 on toodud alljärgnevas tabelis 9.3. Katendi Kasuliku Katendi Maavara- Materjali nimetus Pindala, paksus/ sh. kihi maht/ sh. varu Plokk ha kasvukiht, paksus, kasvukihi, kogus, m m tuh m³ tuh m³ 4 (Ta) 798 EL 15,97 0,2/0,1 6,2 32/16 veepealne 199 TL 5 (Ta) 462 EL 15,97 - 3,4 - veealune 88 TL Tabel 9.2. Pugastu IV uuringuruumi plokkide 4 ja 5 maavaravaru arvutuse tulemused. Kuna kasuliku kihi materjal plokides 4 (veepealne) ja 5 (veealune) vastab nii ehitusliivale esitavatele nõuetele kui ka eriotstarbelisele liivale ning piirangud kaevandamiseks alal puuduvad, siis saadud varu soovitatakse kinnitada vastavalt ehitusliiva ja eriotstarbelise liiva aktiivse tarbevaruna. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 10. KOKKUVÕTE Pugastu liivamaardlas Pugastu IV uuringuruumis eraldati geoloogilise uuringu tulemuste alusel välja 15,97 ha alal kaks varuplokki – plokk 4 ja 5. Plokis 4 (ülevalpool keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m) hinnati maavaravaru järgmiselt: - ehitusliiva aktiivset tarbevaru 798 tuh m3 (80 % ploki kogumahust); - eriotstarbelise liiva tarbevaru 199 tuh m3 (20 % ploki kogumahust); Plokis 5 (allpool keskmist pinnasevee abs taset 89,5 m) hinnati maavaravaru järgmiselt: - ehitusliiva aktiivset tarbevaru 462 tuh m3 (84 % ploki kogumahust); - eriotstarbelise liiva tarbevaru 88 tuh m3 (16 % ploki kogumahust); Eelnimetatud varu kogused ja pindalad esitatakse Keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks ja arvele võtmiseks seisuga 01.08.2009 ning soovitatakse viia Keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaarti nr 0088 sisse muudatused vastavalt esitatud pindaladele ja varule. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 11. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kattai V, 1996. Pugastu-I liivakarjääri jääkvaru hinnang. (EGF 5332). 2. Keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 88. 3. Keskkonnaministri 26. mai 2005. a. määrus nr 44. Üldgeoloogiline uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord (RTL 20005, 60, 866). 4. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87; 67, 512; 2006, 14, 109; 58, 439; 2007, 42, 303; 2007, 66, 408; 2008, 28, 183, 48, 267; 2009, 3, 15, 28, 170). 5. Voolma E, 1968. Aruanne savi ja liiva otsinguliste ning uuringuliste tööde kohta Pugastu ja Lasva maardlas Võru rajoonis. [vene keeles] (EGF 2968) LISA 1 23  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Eesti Killustik OÜ on maavarade kaevandamise ning ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelev Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kes taotleb keskkonnaluba Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisele. Taotletava Pugastu II liivakarjääri maa-alal (Pugastu IV uuringuruum) on 01.08.2009. a. seisuga läbi viidud geoloogiline uuring, mille alusel on maardlate nimistusse kantud ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 4 – 7 aT (käskkiri 06.11.2009 nr 2045). Käesoleva taotlusega soovib Eesti Killustik OÜ taotleda keskkonnaluba Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisele veepealse ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru (plokid 4 ja 5 aT) kaevandamiseks. Taotletav mäeeraldis asub Võru maakonnas Võru vallas, jäädes Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndisse. Eesti Killustik OÜ soovib uue mäeeraldise kasutuselevõtuga säilitada ja laiendada oma senist tegevust kaevandamise valdkonnas ning varustada Nursipalu harjutusvälja kavandatavat laiendust selleks vajaliku materjaliga. Taotletava ehitusliiva (plokk 4 aT) aktiivne tarbevaru mäeeraldisel on 798,0 tuh m3 ning täiteliiva varu (plokk 5 aT) on 199,0 tuh m3. Taotletavas Pugastu II liivakarjääris kaevandatav ehitus- ja täiteliiv sobivad kasutamiseks nii üld- kui teedeehituses. Käesolev keskkonnaloa taotlus põhineb aruandel “Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER, too nr 09/0462). 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Pugastu II liivakarjäär asub Võru maakonnas Võru vallas Juba külas, jäädes riigiomandisse kuuluvatele Võru metskond 123 (tunnus 91804:001:0167) ja Võru metskond 124 (tunnus 91804:001:0168) kinnistutele. Kinnistute valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,42 ha, sh mäeeraldis pindalaga 15,94 ha. Mäeeraldis on valdavalt kaetud männimetsaga, kirdeosa ja äärmine lääneserv on kohati kaetud kase- ja kuusenoorendikuga ning võsaga. Taotletav mäeeraldis külgneb põhjast Kohandu (tunnus 91804:001:0110) kinnistuga, ida- ja lõunasuunas jätkuvad Võru metskond 123 ja 124 kinnistud. Taotletav mäeeraldis piirneb läänest vahetult Pugastu (tunnus 91804:001:0285) kinnistuga, kus paikneb Võru Betoon OÜ-le kuuluv Pugastu I liivakarjäär (keskkonnaloa nr L.MK/319413). Logistiliselt paikneb taotletav Pugastu II liivakarjäär Võru linnast ca 10 km kaugusel edelas ning Rõuge alevikust ca 10 km kaugusel põhjas. Mäeeraldisest ligikaudu 1,2 km kaugusel lõunas kulgeb 67 Võru-Mõniste-Valga tugimaantee, kuhu toimub ka taotletavalt alalt materjali väljavedu. Taotletava Pugastu II liivakarjääri piirides puudub asustus ning lähimad talud jäävad mäeeraldisest ca 800 m kaugusele Pugestu (tunnus 69701:002:0920) kinnistule. Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ei ole looduskaitse ega Natura 2000 alasid. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja pv (tunnus 3714762) piiranguvööndiga. Taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 550 m kaugusel edelas voolab Rõuge jõgi (tunnus VEE1004100), mille kaldapiiranguvööd (tunnus 7207951) jääb mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 450 m kaugusele. Rõuge jões ning selle ümbruses (ca 20 m veekogust) asuvad III kategooria kaitsealuste liikide Ophiogomphus cecilia (rohe-vesihobu, tunnus KLO9200054), Lutra lutra (saarmas, tunnus KLO9110670) ja Misgurnus fossilis (vingerjas, tunnus KLO9102552) leiukohad. Taotletavast mäeeraldisest ca 600 m kaugusel põhjas asub Timmase looduskaitseala (tunnus KLO1000108). Timmase looduskaitseala piiril, taotletavast mäeeraldisest 550 – 675 m kaugusel, paiknevad vääriselupaigad VEP nr.207042 (tunnus VEP207042) ja VEP nr.211176 (tunnus VEP211176). Taotletavast Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 800 m kaugusel idas paiknevad II kategooria kaitsealuse liigi Pulsatilla patens (palu-karukell, tunnus KLO9337933) leiukohad. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Pugastu maardla registrikaardi (nr 0088) andmetel on liivamaardlat uuritud neljal (4) korral: - “Aruanne savi ja liiva otsinguliste ning uuringuliste tööde kohta Pugastu ja Lasva maardlas Võru rajoonis” (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, 1968, EGF: 2968); - “Pugastu-I liivakarjääri jääkvaru hinnang” (Kattai, V., 1996, EGF: 5332); - “Pugastu liivamaardla Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seosuga 01.08.2009)” (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009, EGF: 8154); - “Pugastu liivamaardla (0088) varu osaline ümberhindamine” (Maa-amet, 2010, EGF: 8208). Pugastu liivamaardla puhul on maastikuliselt tegemist liustikujõetekkelise mõhnastikuga, kus on liiva kaevandatud 1960-ndate aastate algusest. Pugastu liivamaardla liivad on alluviaalse päritoluga, olles ladestunud orgudes hilisjääaegsete liustiku sulamisvete setetena. Taotletav Pugastu II liivakarjäär asub kirde-edelasuunalisel seljandikul ja külgneb edelas Pugastu liivamaardla aktiivse tarbevaru plokiga 1 aT. Maapinna reljeef taotletaval alal on tõusuga kirde suunas ja keskosas ning langusega edela- ja lõunasuunas. Maapinna abs kõrgused jäävad Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ca 91,3 – 99,7 m vahemikku. Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal moodustab katendi puujuurtega muld paksusega 0,1 – 0,3 m (keskmiselt 0,2 m), millest kasvukiht moodustab 0,1 m. Kasuliku kihi moodustavad eriteralised liivad, mis varieeruvad ülipeeneteralisest kuni jämedateraliseni. Mineraloogiliselt on peenetes fraktsioonides ülekaalus kvarts ja päevakivi, jämedamates valdab karbonaatne materjal. Liiv on valdavalt beežikashall, kohati beežikaskollane kuni -pruun. Kohati, üksikutes intervallides, esineb kõrgendatud kruusa fraktsiooniga liiva, milles on üksikud kruusaterad maksimaalselt läbimõõduga kuni 4 cm (keskmiselt 1 – 2 cm) ning kruusa fraktsiooni sisaldus kuni 15%. Pindalalises levikus võib täheldada materjali terasuse suurenemist mäeeraldise äärealadel (põhjas, lõunas ja läänes), kus on kasulik kiht esindatud väga peene- kuni jämedateralise liivaga ning terasuse peenenemist ala keskosas, kus on kasulik kiht esindatud ülipeene- kuni jämedateralise liivaga. Vertikaalses levikus võib teatud määral täheldada terasuse jämenemist sügavuti. Üldiselt on kasulik kiht siiski suhteliselt ebaühtlane, olles esindatud nii ülipeene- kuni jämedeteralise helebeeži puhta või kohati kruusaka liivaga. Kasuliku kihi paksus varieerub 4,4 – 14,0 m (keskmiselt 8,5 m) vahemikus. Taotletava mäeeraldise piires esinevad vaid veepealse ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid (plokid 4 ja 5 aT). Mäeeraldise lamamis asuvad veealuse tarbevaru plokid 6 ja 7 aT. Veepealse ja -aluse varu vahepiiriks on võetud keskmine veetase, abs kõrgus 89,65 m. Tabel 3.1 Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisel leviva loodusliku materjali peamised kvaliteedinäitajad Kruusa Liiva fraktsioon Peenosise sisaldus Plokk fraktsioon PM (0,05 – 5 mm), % (<0,05 mm), % (>5 mm), % min 0,2 87,7 3,0 1,5 4 aT max 0,7 96,0 5,3 2,4 keskmine 2,9 92,9 4,2 2,0 min 0,0 90,4 2,0 0,6 5 aT max 0,6 97,8 9,5 1,2 keskmine 0,2 95,7 4,1 0,9 PM - peensusmoodul Kasuliku liivalasundi lamamiks on pruunikashall kuni pruun vähese jämepurruga liivsavimoreen, mis jääb abs kõrguste 84,3 – 88,2 m (keskmiselt 86,3 m) vahemikku. Puuraukudega avatud lamami põhjal võib oletada, et lamam ei järgi üldjuhul maapinna reljeefi. Kasuliku kihi lamam jääb kõrgemale abs tasemele mäeeraldise teenindusmaa lääne- ja edelaosas ning madalamale ida- ja kaguosas. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,42 ha, sh mäeeraldis pindalaga 15,94 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt ehitus- ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 4 ja 5 aT. Plokid 4 ja 5 aT kattuvad kuni 2,5 m ulatuses naaberkinnistuga Kohandu (tunnus 91804:001:0110) ning sellest tulenevalt ei ole kogu plokki mäeeraldisse arvestatud. Taotletava mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m, et kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale oleks minimaalne ning oleks tagatud tingimused kaevandatud ala efektiivseks ja määrustele vastavaks korrastamiseks metsamaaks. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb kogu karjääri perimeetri ulatuses jätta nõlvatervik nõlvusega 1 : 2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Taotletav ja kaevandatav maavaravaru kogus on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava maavaravaru kogus Pugastu II liivakarjääris (seisuga 30.09.2022. a.) Ploki pindala Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara mäeeraldisel, ha varu, tuh m3 tuh m 3 varu, tuh m3 4 aT 15,94 Ehitusliiv 732,3 26,4 705,9 5 aT 15,94 Täiteliiv 183,1 6,6 176,5 Kokku 915,4 33,0 882,4 Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise määraga 75 tuh m3. Sellise keskmise aastase kaevandamise mahuga ammendatakse Pugastu II liivakarjäär ligikaudu 12 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse ka kaevandatud maa korrastada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäetehnilised tingimused taotletavas Pugastu II liivakarjääris on soodsad – kasulikku kihti katva katendi paksus on väike, varu asub pealpool põhjaveetaset ning juurdepääs karjäärile on suhteliselt hea. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on keskmiselt ca 6,0 m. Enne kaevandamistegevusega alustamist tuleb Pugastu II liivakarjääri mäeeraldisel raadata mets, juurida kännud ning teisaldada kattekiht. Katendi arvutuslik kogus taotletaval mäeeraldisel on 26 tuh m3. Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus see ladustatakse vallides ning kasutatakse esimesel võimalusel karjääriala korrastamisel. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis. Taotletavas Pugastu II liivakarjääris kaevandatakse ekskavaatoriga mitmes järgus kuni kahe astanguga, vajadusel kasutatakse ekskavaatoriga topelt astanguga kaevandamist. Topelt astanguga kaevandamisel seisab ekskavaator kuni 3,0 m kõrguse astangu peal ammutades materjali kordamööda enda alt ning kõrvalt. Ülemise astangu kõrgus võib sellisel juhul olla kuni 5,0 m. Kaevis laetakse otse kallurauto kasti ning transporditakse seejärel karjäärist välja. Vajadusel tuleb kaevise esmaseks töötlemiseks kasutada mobiilset purustit/sõelurit. Fraktsioneeritud materjali transpordiks ja vajadusel ka kallurite teenindamiseks kasutatakse frontaallaadurit. Pugastu II liivakarjääris on planeeritud vaid veepealse maavara väljamine, seega toimub kaevandamine veetaset alandamata ning vett eesvoolu juhtimata. Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng määratakse kaevandamise projektis. Kaevandamise projekti järgi on Pugastu II liivakarjääris võimalik ohutult ja nõuetekohaselt kaevandada ning mäeeraldisel määratakse kaevandamist korraldama selleks kompetentsust omav vastutav spetsialist. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Pugastu II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires ega vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ega kultuurimälestisi. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise Nursipalu harjutusvälja pv (tunnus 3714762) piiranguvööndiga. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Pugastu II liivakarjääris kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto, vajadusel mobiilne purusti/sõelur. Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Karjääris on planeeritud tehniliselt korras masinate kasutamine ning kaevise väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis antud Mõõdetud müratase 15 m Masin müratase 15 m kaugusel kaugusel müraallikast, müraallikast, Lmax dB (A) Lmax dB (A) Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Buldooser 85 82 Mobiilne 85 83 purusti/sõelur Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria sega-alas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Lähim majapidamine asub taotletavast mäeeraldisest ca 800 m kaugusel. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on taotletava karjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 83 + 20log10(15) – 20log10(800) = 48 dB(A), kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud suurim müratase väärtusega 83 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas majapidamises Pugestu (tunnus 69701:002:0920) kinnistul jääb karjääriala äärealal elamule lähimas punktis töötamisel tasemele kuni 48 dB, mis jääb kehtiva päevase piirtaseme piiresse. Arvutusliku mürataseme korral lähimal paiknevas majapidamises pole arvestatud mäeeraldise ja majapidamise vahele jääva kõrghaljastuse ning muude müralevikut tõkestavate tingimustega. Lisaks tuleb silmas pidada, et elamu ja taotletava mäeeraldise vahelisele alale jääb suures osas (400 – 500 m ulatuses) kehtiva keskkonnaloaga nr L.MK/319413 Pugastu I liivakarjäär. Varasemate vaatluste tulemusena levib ülenormatiivne müratase peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete umbes kuni ca 40 m ulatuses. Arvutuste kohaselt ei ole täiendavate müra leevendavate meetmete ega perioodilise või pideva mürataseme seire rakendamine vajalik. Juhul, kui mürataseme kasv osutub prognoositust suuremaks või esineb kohalike elanike poolt kaebusi, tuleb tegelikke müratasemeid kontrollide kohapealsete mõõtmistega. Mõõtmised tuleb läbi viia kaebuse esitamise hetkel esinenud tingimustel. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema teostatud akrediteeritud mõõtja poolt. Tolmu võib liiva kaevandamisel eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutusele võtta leevendusmeetmed (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangutesse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Seega on aastase kaevandamise mahu 75 tuh m3 korral tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,0675 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Taotletavast mäeeraldisest ca 450 m kaugusel edelas asub Rõuge jõgi, mis on seotud mitme kaitsealuse liigi leiukohaga, lähim looduskaitseala asub ca 600 m kaugusel põhjas (Timmase looduskaitseala, tunnus KLO1000108) koos vääriselupaikadega VEP nr.207042 (tunnus VEP207042) ja VEP nr.211176 (tunnus VEP211176). Lähimad II kategooria kaitsealuste liikide Pulsatilla patens (palu-karukell, tunnus KLO9337933) leiukohad asuvad mäeeraldisest ligikaudu 800 m kaugusel idas. Nimetatud kaitsealad ja kaitsealuste liikide leiukohad asuvad taotletavast mäeeraldisest piisavalt kaugel ning veepealse varu kaevandamine Pugastu II liivakarjääris nende kasvutingimusi ega veerežiimi oluliselt ei mõjuta. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Pugastu II liivakarjääris on planeeritud tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, et vältida probleeme heitgaaside õhusaastega. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kaevandamise ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Pugastu II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse hilisemalt kaevandatud ala korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik materjal võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Korrastamistöödega tuleb alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletavas Pugastu II liivakarjääris on planeeritud vaid veepealse varu kaevandamine, seega on ala otstarbekas korrastada metsamaaks. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale tekkiva metsamaa pindala on 18,42 ha. Kaevandatud alale tuleb metsamaa moodustada selliselt, et põhjavesi jääks maapinnast vähemalt 0,7 m sügavusele (keskmine veetase abs 89,65 m). Sellest tulenevalt peaks korrastatud maapinna abs kõrgus olema keskmiselt vähemalt 90,35 m. Ammendatud karjääri täitmiseks vajaliku materjali kogus on hinnanguliselt 22 tuh m3, mis võimaldab ära kasutada suurema osa mäeeraldiselt kooritud katendist. Tehnoloogilise korrastamise tööd on Pugastu II liivakarjääris võimalik teha paralleelselt kaevandamisega. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Eeldatav Pugastu II liivakarjääri tehnoloogilise korrastamise maksumus jääb tasemele 4000 eur/ha ehk summaarselt ca 75 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Eesti Killustik Juhatuse liige Taotluse koostas 28.12.2022. a Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  90.44 90.53 672 600 672 800 89.39 90 90.34 8' 89.72 7' 90.68 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 91 90.85 6' 91.22 91.03 91.96 90.55 92 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 6 PA-16 90.83 91.11 90.84 89 91.14 0,3 92.34 . 91,04 82 92.04 91.04 4,9 6 410 600 90.42 93.68 85,84 89,04 91.90 Nr X Y Nr X Y 89.44 9 0 92.54 16.06.09 92.59 92.45 .1 91.22 92.20 26 7 92.40 92.93 1' 6 410 203,05 672 228,75 1 6 410 203,05 672 228,75 90. 91.8691.35 89.58 92.65 90 94 92.68 93 94.08 .7 2' 6 410 209,35 672 239,15 2 6 410 209,35 672 239,15 5' 3 94.78 93.36 92.16 95 89.27 93.11 93.82 93.76 V' 3' 6 410 250,76 672 310,92 3 6 410 250,76 672 310,92 93.56 94 94.09 5 .59 4' 6 410 354,74 672 432,23 4 6 410 354,74 672 432,23 88.99 94.04 I 94.90 96.95 95.25 96 95.62 94.82 5' 6 410 549,94 672 659,98 5 6 410 549,94 672 659,98 9 1 94.72 6 6 . .6 1 9 5 89.61 95.41 95.84 6' 6 410 613,08 672 734,24 6 6 410 613,08 672 734,24 95.89 98.00 98 91.81 96.65 9 6 6 89.73 .6 7' 6 410 614,54 672 735,95 7 6 410 295,07 672 782,69 9 PA-13 .5 0 3 96.51 9 3 0,3 98.16 90 94,18 PA-17 98.12 8' 6 410 633,64 672 758,41 8 6 409 941,28 672 249,51 5 7,0 99.29 0,2 97.60 96.95 0 .3 91.43 86,88 98,93 98.27 9' 6 410 283,01 672 809,72 9 6 409 941,33 672 249,51 9 95.58 96.83 89,38 13,8 89.28 91.25 17.06.0999.13 84,93 96.72 Kohandu 9 89,13 2 10' 6 409 912,85 672 251,80 99 99.32 16.06.09 9 96.83 91804:001:0110 98.80 . 1 18 27 90 . 11' 6 409 941,28 672 249,51 Pindala 15,91 ha 89.57 90 90.61 95.40 99.20 98.40 97.68 97.63 96.36 95 98.02 12' 6 409 941,33 672 249,51 33 . 98.21 90 0,2 98 994 98.66 99.17 96.62 PA-25 . 96 5 57 91.11 95.37 98.22 N 98.01 89.79 11,8+ 94.48 93 99.14 95.69 . 98.09 Pindala 18,42 ha 90 97.14 92.04 94.50 95.30 97 98.78 97 98 99.18 .5 97.32 98.74 97.99 3 ' 672 400 97.43 26 90.29 91 . 94.09 95.62 98.28 89,93 16.06.09 97 I 94.39 PA-10 98.43 99.13 99.60 97.33 0,2 PA-18 98 .5 6 93.79 96,33 99 98.65 0,1 94.97 9 1 10,2 98.50 96,53 92.23 90.69 85,93 95.44 88,93 99.10 97.00 11,6 98.41 99.56 93 99.32 98.34 84,83 93.31 17.06.09 96.25 95. 0 96 96.87 .6 97.77 2 78 9 95.13 98.69 94.74 90.92 9 98.55 99.50 99.77 98.86 95.45 95.04 94.39 693.97 410 400 1 99.64 .9 0 96.75 Võru metskond 123 99.22 Kaardileht nr 5421 Antsla 93. 1 95.86 96.67 91.26 9 97.40 91804:001:0167 89,40 99 4' 98.29 99.40 99.58 16.06.09 94.15 I' 92.76 99.59 99.21 93.73 94.78 42 97.88 I . 99.51 98.59 99 93.79 92 PA-14 95 I 4 94 91.51 95.61 0,2 97.51 99.20 99.56 98,00 96.17 12,0 94.13 93.28 94.05 94.98 93. 99.38 90 98.92 85,80 1 . 9 92 59 4 89,38 95.04 99.51 91.73 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 95 17.06.09 97.30 98.09 98.91 96.52 PA-7 99.08 93.98 93.82 9 99.64 19 0,2 97.52 5 . 94.52 91.17 92 95,28 9 6 97.95 99.69 99.08 94.93 94.75 piiripunkti number 7,4 97.12 93.78 24 87,68 99.22 94.30 94.13 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, 98 . 9 97.91 97.70 96.10 98.16 89,65 99.50 94.69 93. 92 7 96.65 96.19 94.88 94.50 piiripunkt ja piiripunkti number 7 16.06.09 94.93 72 99.44 98.49 90,36 96.06 9 96.79 91.34 ' 1 95.07 97.52 16.06.09 95.89 98.75 .2 99.35 I 97.75 2 PA-11 PA-19 98 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise piir 94.85 94.05 I 9 92.49 97.82 99.02 0,2 94.93 0,1 97.12 91.11 99,35 94.18 94.98 95,26 94.30 95.56 97.62 14,0 95.02 10,9 7 95.26 0 .8 4 97.27 85,15 99.49 93.67 950 . 95 959. 68 93.98 84,26 94.40 96.44 97.64 96.07 48 .1 946 .3 943 .5 94.38 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 3 97.32 9 945 .6 50 .1 9 9 .0 9 96.96 96.74 68 94.7 94. 2 91.21 3 95.16 93.93 0 .5 98.86 7 95 9 92.59 3' 95.00 96.35 96.84 97.42 98.18 99.34 96 6 1 .9 956 .2 9 9 9 5 4 1 .3 0 .6 9 94. 4 5 0 . 4 8 3 9 9 3 3 8 . 9 . 4 4 81 94 9 . 3 1 . 8 91 94.11 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 91 94.82 97.22 9 97.72 973 .3 95.28 94.3 941 .2 94.0 943 .5 9 9' 9 95.66 94 97.46 942 .5 945 .1 91.04 96.92 5.27 46 .9 .92 90,36 97 99.18 987 .7 974 .8 9 9 .9 9 94.47 94 91 PA-4 94.54 98.38 4 . 2 98.25 988 .8 971 .3 95.66 93.62 16.06.09 98 93.18 94.14 95.46 Nõlva hoidetervik 3 92.57 93,86 0,2 96.86 97.04 96.87 97.39 957 .2 96.92 9 61 .4 97.7 97.75 7 98.95 99.26 98.71 Plokk 4 aT 94.98 94.15 89,6593.04 95.78 93.29 94.22 19 . 93.25 6,3 96.72 96.89 93.53 16.06.09 91.10 92 92.10 87,36 96.06 95.65 96.96 6.37 96.38 96.02 9 PA-35 0,2 97.73 Plokk 5 aT 95.91 PA-15 93.01 0,2 94.97 93.72 Maardla piir (asendiplaanil) 2' 94.39 95.35 672 200 1 51 92.05 .0 11,9 92.48 93,45 Võru metskond 123 90.96 91 . 93.55 93.19 0,2 96.61 95 83 . 95.67 Plokk 6 aT 96.46 92.76 8,3 94.37 94.23 5 4 1' 92.00 PA-36 9 07 PA-8 84,95 95.04 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 9 92.72 97.89 95.38 94.14 98 . 95.13 2 8,6 96 0,1 94.97 91804:001:0167 Plokk 7 aT . 92.82 92.42 95.86 95 95.05 .7 5 95.73 98,43 97.49 91.87 94.15 93.55 96.10 5 12,9 93.99 94.29 96.06 96.27 9 96.86 85,43 91.32 90.80 91.95 94.84 95.08 I I' Geoloogilise läbilõike joon 90.54 1 96.42 98 56 96.09 68 93.42 89,63 94 93.54 95.53 . . V 68 95.18 91 95 92.27 6 92.28 93.93 . I 91.76 15.06.09 92.4192.47 93.79 93 97.88 94.15 95 9 PA-1 92.55 Võru metskond 94 93.98124 92.81 94.69 95 Maapinna samakõrgusjoon, m 95 0,2 97.57 93.12 96 93.40 09 91.23 94.85 91804:001:0168 92.60 85 94 5 . 92,87 97 91 92.91 6 410 200 97 4 95.25 95.89 96.64 . 96.16 92.12 92.88 5,9 90,36 . 91.06 95.64 94.04 39 95 95.51 91.24 86,77 93.51 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 95. 90.90 92.99 94.98 96.46 90,37 93.67 94.78 95.47 89,72 91.43 16.06.09 93 93.75 92.95 92.17 91.88 95.77 97.44 16.06.09 92.70 15.06.09 94.41 93.07 94. 94 96.00 92.38 92.93 95.42 95.83 PA-12 93.39 93 94.17 95.08 PA-5 92.29 91.95 92.87 94.13 0,1 96.68 0,2 92.20 94.28 94,78 93,22 92.78 94.52 8,1 94.41 93.36 7,1 93.13 94.61 86,58 85,92 95 92.71 89,68 99 96.23 96.68 97 93.21 95.34 96.76 92.54 93.20 92.56 93. 94.47 94. 15.06.09 92 94.47 96 94.79 94.96 91.21 93.89 95.97 94.82 91.87 94 94 94.25 93.47 96.94 92.25 94.15 94.76 93.25 92.55 92.63 94.27 96.57 95.44 96.33 95.23 93 10 33 91.71 95.39 96.77 93.49 94.50 95.70 96.35 96.78 91 93 93.10 96. 96. 95.26 Märkused: 95. 93.79 96. 5 92.32 94.26 93.50 9 89,80 95.50 93.80 94.53 96.72 94.75 16.06.09 94.11 94.83 95.84 99 95.31 82 93.75 92.19 20 95.66 86 94.34 95. 96. PA-9 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 96. 93.98 95.87 53 96. 94.59 0,1 9 94.52 96.36 94 96.05 91,90 6 95.14 69 93.62 94.64 4,9 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 93 96. 96. 96.04 86,90 93 94.06 93.29 92.53 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 94 93.46 93.56 94.78 95.57 95.88 93.96 PA-2 96.07 96.21 94.83 94.72 92.85 93.54 0,1 93.33 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.12.2022); 94 96.10 95.95 93,49 I 5,2 94.36 93.41 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 23.11.2022); I 88,19 95 I 93.46 95.94 94.41 94.34 93.51 93.91 93.81 90,19 95.31 I 94.45 95.54 94.95 - Keskkonnaregistri Pugastu liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste 15.06.09 94.82 95.46 93.60 92.88 94.77 94.51 95.41 94.71 94.53 piiriandmeid (seisuga 23.11.2022); 93.62 93.09 93.57 93.66 95.17 95.40 PA-6 92.65 - Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet Pugastu I liivakarjäär 0,1 94.48 93,23 94.11 94.33 5,9 91.96 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009. a, töö nr 09/0462). Plokk 1 aT 87,23 89,73 93 95.12 94.67 94.60 95.24 93.38 93.55 94.76 95.18 15.06.09 94.19 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m. 5 74 94.26 83 9 0 100 200 m 93. 93. Pugastu 93.88 93.74 5. Plokkide 4aT ja 5 aT lamam ja plokkide 6 aT ja 7 aT lasum asub abs kõrgusel 89,65 m. 95.11 92.83 91804:001:0285 94.88 94.32 6. Kogu Pugastu II liivakarjääri mäeeraldis asub riigikaitsevööndis. 6 410 000 11 98 94 08 37 94.28 94. 92. I 93. 94. 94.76 95.07 I 94.38 94.05 93.10 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 12' 94.68 95.14 94.36 94.26 06 94 93. 94.86 92. 94.99 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 93.60 93.78 94.23 93 93.37 9411' 94.07 94.59 93.98 93.08 Pugastu II liivakarjäär 92.81 Pugastu liivamaardla Mäeeraldise plaan PA-3 93.51 93.83 0,10 92,44 Pa-02 Kaevand-puuraugu nr Võru vald, Võru maakond 92.47 4,40 93.20 92.70 93.22 0,3 Katendi paksus, m 87,94 89,54 49,50 Suudme abs kõrgus, m 93.56 15.06.09 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 92.74 40,70 Lamami abs kõrgus, m 93.90 93.81 Loa omanik Graafiline lisa 1/3 92.33 Osaühing Eesti Killustik 92.01 8 93.79 2009. a uuringu puurauk 93 92.58 Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 92.63 /Allkirjastatud digitaalselt/ 92.21 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 92.57 10' 1968. a uuringu puurauk (esindaja nimi ja allkiri) 92.58 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.03.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4228 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' SW NE m m 101 101 PA-11 Võru metskond 123 100 100 99,35 91804:001:0167 PA-8 Läbilõige II-II' skond 123 0,2 S N 99 Võru metskond 124 98,43 99 0167 PA-14 91804:001:0168 11-1 98,00 m m 0,1 001: äär 98 Kr.0,0 98 98 Võru metskond 124 98 St.3,6 0,2 0285 14-1 91804:001:0168 j 8-1 0110 u m et vakar M.0,9 PA-18 91804: Kr.0,0 Kr.0,0 97 TL 96,53 97 97 97 u 001: St.4,2 Pugast St.3,4 Kohandu 001: M.0,8 M.0,5 i Võr i 0,1 u Il 3,0 TL TL 91804: 96 2,0 18-1 96 96 96 91804: 11-2 Kr.1,5 Pugast PA-5 PA-5 3,0 Kr.0,2 St.2,9 94,78 14-2 94,78 95 St.3,2 M.1,2 95 95 95 8-2 Kr.0,2 PA-4 0,1 M.1,7 TL 0,1 PA-2 Kr.1,8 St.4,3 EL 2,2 PA-6 93,86 St.3,4 M.1,5 94 93,49 5-1 94 94 93,23 5-1 94 M.1,6 5,6 EL Kr.0,5 18-2 Kr.0,5 0,2 0,1 Plokk 4 aT EL Kr.1,2 St.2,4 0,1 St.2,4 93 2-1 Plokk 5 aT 5,6 11-3 5,0 St.4,8 93 93 4-1 93 M.1,1 6-1 M.1,1 Kr.5,6 TL Kr.0,1 14-3 M.1,7 Plokk 4 aT TL Kr.7,8 okk 1 aT 8-3 St.4,3 Kr.0,6 St.5,5 St.3,7 EL 92 Kr.0,4 M.1,4 Kr.0,0 92 92 St.3,4 Plokk 5 aT M.2,3 92 M.2,2 St.25,0 2 3,1 St.3,7 EL M.1,9 3,1 1: EL M.0,4 5,0 EL M.2,0 EL 5-2 5-2 1: TL 2 91 2,5 18-3 91 91 91 1: EL 1: 8,5 3,0 2 Kr.14,0 Kr.0,5 Kr.14,0 7,4 vt. 90,36m 4-2 2 vt. 90,19m St.4,4 8,0 11-4 St.4,8 St.4,4 Pl 8-4 vt. 89,93m 3,0 16.06.2009 Kr.0,1 90 15.06.2009 M.2,4 Kr.1,7 14-4 M.1,7 90 90 vt. 89,73m M.2,4 90 vt. 89,68m vt. 89,63m Kr.5,1 vt. 89,65m vt. 89,68m St.4,9 EL St.2,9 vt. 89,40m Kr.0,0 16.06.2009 EL EL 2-2 15.06.2009 15.06.2009 St.3,3 16.06.2009 15.06.2009 6-2 15.06.2009 M.1,4 5,6 M.2,1 16.06.2009 St.4,2 5,6 Kr.5,5 M.2,7 7,4 Kr.2,9 EL 89 EL M.0,7 89 89 5,0 89 St.5,1 EL St.3,8 M.2,5 5-3 10,0 TL 18-4 M.2,0 Plokk 6 aT 5-3 4-3 Kr.0,4 11,0 Kr.0,4 Kr.1,0 5,3 EL Plokk 6 aT Kr.0,1 Plokk 7 aT 88 10,0 88 88 EL 88 St.4,5 St.2,9 St.4,5 St.5,6 5,6 M.2,4 Plokk 7 aT 8-5 11-5 14-5 M.0,9 M.2,4 6,5 M.1,7 EL Kr.4,7 Kr.0,4 6,0 EL EL 87 Kr.5,1 TL 87 87 87 St.1,9 St.3,5 St.2,1 8,2 M.2,9 M.0,7 10,0 8,2 M.2,8 18-5 EL TL 7,4 86 EL Kr.0,2 86 86 86 12,2 St.3,6 13,0 7,4 9,2 M.0,7 9,2 14,2 85 12,8 TL 85 85 85 11,7 84 15,0 84 14,6 12,8 83 83 Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise piir Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Läbilõige IV-IV' Nõlva hoidetervik (nõlvus 1:2) S N Võru metskond 123 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Läbilõige III-III' m m 91804:001:0167 S N 101 101 Keskmine uuringuaegne veetase ja m m Võru metskond 123 eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 89,65 m) 91804:001:0167 100 100 100 100 Kasvukiht 0110 PA-8 Võru metskond 123 Kohandu 99 98,43 99 99 99 001: PA-14 91804:001:0167 0110 Võru metskond 124 98,00 Ülipeeneteraline liiv 0,1 91804: 98 91804:001:0168 98 98 98 Kohandu 001: 0,2 8-1 14-1 Kr.0,0 Kr.0,0 91804: 97 St.3,4 97 97 Võru metskond 124 St.4,2 97 Peeneteraline liiv M.0,8 91804:001:0168 M.0,5 TL PA-7 TL 96 96 96 2,0 96 95,28 Keskmise- kuni jämedateraline liiv 3,0 0,2 14-2 95 95 95 PA-13 95 8-2 7-1 Kr.0,2 St.4,3 94,18 Kr.1,8 Kr.9,4 PA-15 St.3,4 St.6,7 M.1,5 Kruusakas liiv (kruusa fr sisaldus 10-35%) 94 94 94 93,45 0,3 94 M.1,6 M.2,4 EL Plokk 4 aT EL EL 13-1 93 2,2 93 93 0,2 5,0 Plokk 5 aT Kr.7,4 93 PA-9 5,6 15-1 Savikas liiv 7-2 Kr.1,2 14-3 St.5,3 91,90 Plokk 4 aT 8-3 Kr.0,2 St.4,4 Kr.0,0 M.2,3 92 9-1 Kr.0,4 92 92 EL 92 0,1 Plokk 5 aT St.3,7 St.4,4 M.2,0 St.25,0 Kr.4,1 M.1,5 EL 2 M.0,4 2,8 Saviliivmoreen 1: St.4,8 M.2,0 EL 2,3 TL 13-2 1: 91 91 91 91 2 M.2,2 EL 1: Kr.15,1 2 4,6 7,4 EL 8,0 15-2 St.7,5 PA-2 Puuraugu nr vt. 89,80m 8-4 Kr.1,4 M.2,5 93,49 Suudme abs kõrgus, m 90 vt. 89,63m 7-3 90 90 vt. 89,65m 14-4 90 Kr.5,1 St.2,9 EL 16.06.2009 vt. 89,38m Kr.0,1 vt. 89,40m Kr.0,0 vt. 89,38m 0,1 15.06.2009 St.3,3 M.1,9 16.06.2009 4,8 17.06.2009 St.3,4 16.06.2009 St.4,2 17.06.2009 89 M.2,7 89 89 EL 89 2-1 Proovi number 3,0 M.1,4 M.0,7 13-3 9-2 EL TL Kr.5,6 Kruusa sisaldus (> 5 mm), % 10,0 EL 5,0 Plokk 6 aT Kr.0,4 Kr.5,5 St.3,7 Savi- ja tolmusisaldus (< 0,05 mm), % 15-3 St.3,3 88 Plokk 6 aT 88 88 10,0 88 M.2,2 St.4,8 7,6 Kr.0,2 Plokk 7 aT M.1,6 Liiva peensusmoodul M.2,6 8-5 14-5 EL EL - ehitusliiv EL Plokk 7 aT Kr.4,7 St.3,0 Kr.0,4 EL TL - täiteliiv 87 87 87 M.1,6 87 Sügavus maapinnast, m 2,5 5,0 St.1,9 St.3,5 7,3 EL M.2,9 7,0 M.0,7 7,4 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 90,19m EL 15-4 TL Mõõtmise kuupäev 15.06.2009 86 5,6 86 86 86 9,2 Kr.1,0 12,2 Proovitud intervall, m 13,0 St.5,4 85 85 85 M.1,8 85 8,5 12,8 EL 5,3 84 84 84 9,2 84 5,6 Puuraugu sügavus, m 14,6 83 0 100 200 m 83 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Pugastu II liivakarjäär Pugastu liivamaardla Geoloogilised läbilõiked Märkused: Võru vald, Võru maakond 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Loa omanik Graafiline lisa 2/3 Osaühing Eesti Killustik - Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009. a, töö nr 09/0462). [email protected] Mõõtkava (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100 3. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m. 4. Kogu Pugastu II liivakarjääri mäeeraldis asub riigikaitsevööndis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.03.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4228 /Allkirjastatud digitaalselt/  90.44 90.53 672 600 672 800 89.39 90.34 8' 89.72 7' 90.68 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 90.85 6' 91.22 91.03 91.96 90.55 9 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 6 91 0 PA-16 90.83 89 91.14 0,3 92.34 . 91,04 82 92.04 91.04 92 4,9 6 410 600 90.42 93.68 85,84 89,04 Nr X Y Nr X Y 89.44 9 0 16.06.09 92.45 .1 91.22 90.35 26 7 92.40 1' 6 410 203,05 672 228,75 1 6 410 203,05 672 228,75 90. 89.58 92.65 90 91 94.08 .7 2' 6 410 209,35 672 239,15 2 6 410 209,35 672 239,15 5' 3 89.27 93.76 3' 6 410 250,76 672 310,92 3 6 410 250,76 672 310,92 94 5 .59 4' 6 410 354,74 672 432,23 4 6 410 354,74 672 432,23 88.99 90.35 94.82 95 5' 6 410 549,94 672 659,98 5 6 410 549,94 672 659,98 6 1 94.72 95 . 1 9 89.61 1 6' 6 410 613,08 672 734,24 6 6 410 613,08 672 734,24 9 91.81 92 6 89.73 .6 7' 6 410 614,54 672 735,95 7 6 410 295,07 672 782,69 9 0 92 PA-13 96.51 3 0,3 9 94,18 9 94 PA-17 1 8' 6 410 633,64 672 758,41 8 6 409 941,28 672 249,51 5 7,0 0,2 96.95 0 .3 91.43 86,88 98,93 9' 6 410 283,01 672 809,72 9 6 409 941,33 672 249,51 9 95.58 89,38 13,8 84,93 97 89.28 91.25 17.06.09 Kohandu 90.35 90.35 89,13 10' 6 409 912,85 672 251,80 9 16.06.09 91804:001:0110 3 .27 11' 6 409 941,28 672 249,51 Pindala 15,91 ha 89.57 90 90 90.61 95.40 97.63 96.36 93 12' 6 409 941,33 672 249,51 33 . 90 0,2 96.62 91.11 95.37 PA-25 90.73 N 89.79 11,8+ 94.48 93 95.69 . Pindala 18,42 ha 90 92.04 94.50 95.30 94 90.35 672 400 90.29 .26 94.09 89,93 91 94.39 16.06.09 PA-10 95.62 90.35 90.35 0,2 .5 6 93.79 96,33 95 90.35 PA-18 0,1 94.97 1 10,2 91 9 96,53 92.23 9 90.69 85,93 95.44 11,6 3 88,93 9 91 84,83 95 93.31 5 91 92 17.06.09 0 .6 92 2 9 95.13 92 90.92 9 94.39 693.97 410 400 4 3 Võru metskond 123 Kaardileht nr 5421 Antsla 1 .9 0 9 91.26 9 90.35 91804:001:0167 89,40 4' 90.35 16.06.09 92.76 94.78 .42 93.79 92 PA-14 90.35 91.51 4 90.35 98,00 0,2 12,0 90.35 94.98 .90 85,80 92 89,38 95.04 95 91.73 PA-7 17.06.09 19 0,2 92 . 95,28 1 92 91.17 94.75 7,4 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja 87,68 90.35 24 92 . 4 90.35 89,65 96.10 piiripunkti number 9 90.35 16.06.09 90,36 96.06 91.34 1 16.06.09 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, .2 90.35 2 PA-11 PA-19 9 92.49 0,2 90.35 0,1 piiripunkt ja piiripunkti number 91.11 90.35 99,35 95,26 90.35 10,9 95 9 14,0 93 95.26 950 .8 4 9. 68 3 85,15 84,26 3 .5 94.38 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise piir 94 3 91 9 950 .1 .0 94.7 2 91.21 92 7 9 92.59 3' 9 4 Pugastu I liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 91.04 91 .92 3 90,36 9' 9 PA-4 16.06.09 90.35 94.22 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 3 92.57 93,86 0,2 90.35 89,65 93.29 19 . 93.25 6,3 16.06.09 92 91.10 92 87,36 93.72 92.10 PA-35 0,2 90.35 PA-15 Maardla piir (asendiplaanil) 0,2 2' 90.35 672 200 51 92.05 . 93.19 90.35 11,9 93,45 91 Võru metskond 123 90.96 91 93.55 90.35 0,2 8,3 94.37 94.23 1' 92.00 92.72 PA-36 PA-8 Metsa kõlvik 84,95 94.14 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2 92.82 8,6 0,1 91804:001:0167 98,43 18,42 ha 91.87 94.15 12,9 94.29 85,43 95.08 I I' Geoloogilise läbilõike joon 90.54 91 .68 1 93.54 90.35 89,63 91.76 15.06.09 90.35 93.79 PA-1 92.55 Võru metskond 124 94.69 95 Maapinna samakõrgusjoon, m 09 0,2 93.40 91 . 91.23 92,87 90.35 91804:001:0168 6 410 200 91.06 5,9 94.04 90,36 90.90 91.24 86,77 92.99 90,37 90.35 90.35 89,72 16.06.09 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 91.88 16.06.09 92.70 15.06.09 93.07 90.35 92.93 90.35 PA-5 PA-12 93.39 94.13 0,1 0,2 92.20 94,78 93,22 Metsa kõlvik 8,1 90.35 7,1 92 93.13 93 85,92 90.35 92 86,58 89,68 93.21 92.56 15.06.09 93 93.89 94 90.35 90.35 92.25 94.15 90.35 93.25 92 95.44 91 91.71 91 90.35 93.79 95.26 Märkused: 9 94.26 89,80 4 93.80 94.53 16.06.09 94.11 90.35 90.35 93.98 PA-9 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 94.52 0,1 93.62 91,90 90.35 4,9 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 86,90 93.46 3. Plaani koostamisel on kasutatud: PA-2 93.54 0,1 90.35 90.35 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 05.12.2022); 93,49 5,2 93.41 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 23.11.2022); 88,19 93 93.81 90,19 - Keskkonnaregistri Pugastu liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste 15.06.09 94 92.88 94.77 93 93 piiriandmeid (seisuga 23.11.2022); 93 93.62 90.35 93.66 PA-6 92.65 - Pugastu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet Pugastu I liivakarjäär 92 0,1 94.48 90.35 93,23 5,9 91.96 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2009. a, töö nr 09/0462). Plokk 1 aT 94.60 87,23 91 89,73 93.55 15.06.09 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 90,2 m. 90.35 Pugastu 0 100 200 m 5. Uuringuaegne keskmine veetase asub abs kõrgusel 89,65 m. 92.83 91804:001:0285 91 94 6 410 000 6. Kogu Pugastu II liivakarjääri mäeeraldis asub riigikaitsevööndis. 11 98 08 37 94. 92. 93. 94. 94.76 94.38 93.10 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 12' 94.68 06 94 93. 92. Objekti nimetus ja aadress 92 Joonise sisu 90.35 93.37 11' 94.07 Pugastu II liivakarjäär Pugastu liivamaardla Korrastatud ala plaan PA-3 93.83 0,10 92,44 Pa-02 Kaevand-puuraugu nr Võru vald, Võru maakond 92.47 4,40 93 0,3 Katendi paksus, m 87,94 93 89,54 49,50 Suudme abs kõrgus, m 93.56 15.06.09 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 92.74 40,70 Lamami abs kõrgus, m 93.90 Loa omanik Graafiline lisa 3/3 92.33 Osaühing Eesti Killustik 92.01 8 93.79 2009. a uuringu puurauk 92.58 Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 92.63 /Allkirjastatud digitaalselt/ 92.21 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 92.57 10' 1968. a uuringu puurauk (esindaja nimi ja allkiri) 92.58 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 13.03.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 22/4228 /Allkirjastatud digitaalselt/