Kaitseministeerium
Keskkonnaministeerium Meie: 10.05.2023
nr 7-14/23-00728-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Meie Nursipalu MTÜ avaliku pöördumise.
Palume vastuse koopia saata Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Nursipalu Rahvas <
[email protected]>
Sent: Friday, April 28, 2023 4:04 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>
Cc:
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Subject: Avalik kiri peaminister Kaja Kallasele
Avalik kiri
peaminister Kaja Kallasele
28.04.2023 nr 1.1-1/26
Kui esimene nööp kuuel on valesti nööbitud,
lähevad ka kõik järgmised vildakalt.
(G. Bruno)
Aitab valetamisest, proua peaminister!
Eesti Vabariigi peaministrina olete öelnud, et Eesti on õigusriik. Samal ajal menetletakse
kiirkorras seadust eesmärgiga mitte rakendada olemasolevaid*. Kaitseminister Pevkur on
kirjutanud alla eelnõule, mille kohaselt võiks tulevikus rajada militaarseid harjutusvälju ilma
loodusele ja inimestele mõju hindamata. Seadusemuudatus ei puudutaks ainult Nursipalu
militaarse harjutusvälja laiendamist, vaid selline sõjaväejuhtide dikteeritud menetlus
tahetaksegi teha normiks. Nursipalu rahvas nõuab ning Võrumaa ootab valitsuselt seaduste
täitmist ja demokraatlikule riigile kohast menetlust.
MTÜ Meie Nursipalu juhib tähelepanu asjaolule, et õigusriigis, demokraatlikus ja rahuaja
ühiskonnas, kehtivad kõik seadused, mis Eestis on kehtestatud. Seega tuleb neid täita.
Oletatav oht või hirm ei saa olla vabanduseks. Kui me oleme õigusriik, nagu Te peaministrina
sageli rõhutate, siis ei tohi kiirmenetlusega vastu võtta seadust, mis võimaldaks praegu
kehtivaid seadusi mitte täita.
Me soovime teada, miks muudetakse ühtäkki meie õigusriigis seadust selleks, et inimesed ja
loodus jääks kaitseta? Miks toimuvad ulatuslikud metsaraied, teede ehitused, riigihanked
jms Nursipalu harjutusvälja arendamise tööd, kui hetkel puudub selleks seaduslik alus? Kes
võtab vastutuse riigiraha otstarbeka kasutamise eest, juhul kui otsustatakse, et Nursipalu
harjutusvälja ei laiendata või muudetakse selle asukohta? Kuidas te saate kindlad olla, et
saate realiseerida oma plaanid täies mahus, samal ajal väites, et protsess on kaasav ja
õiguspärane?
22. aprillil tehti Võrus ajalugu – tuhanded inimesed avaldasid protesti Nursipalu harjutusvälja
laiendamise vastu, seisid käsikäes Nursipalu kodude ja elukeskkonna kaitseks. Võrokeste
esimesel kongressil, 22. aprillil, võeti vastu otsused võrukeste põlisrahvaks kuulutamiseks ja
Võrumaa looduse, elukeskkonna ja kultuuriruumi kaitseks. Nursipalu harjutusvälja laienda-
mise vastu on kogutud üle 11 000 allkirja. Seaduse järgi tuleb arutada teemat riigikogu
tasandil, kui on kogutud 1000 allkirja. Seda pole tehtud. Eeltoodut ei saa ignoreerida!
Kui me oleme õigusriik, siis peavad olema seadusloomesse kaasatud kõik huvipooled, keda
seaduse vastuvõtmine otseselt puudutab. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et kõne all olevat
seadust rakendataks Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks. Seega on otseselt viidatud, et
seadus puudutab Nursipalu piirkonna inimesi. Kaitseministrile on hästi teada, et kohalike
inimeste huvide kaitseks on loodud MTÜ. Seadusloomesse ei ole kaasatud ei MTÜ-d ega
kohalikke omavalitsusi, keda harjutusvälja laiendamine otseselt puudutaks. Vastuseks
küsimusele Nursipalu teemal ütlesite viimatises riigikogu infotunnis: „Kõik kaasamised
peavad olema tehtud“. Tänaseks ei ole kaasatud asja mõistlikku lahendamisse ei kohalikke
elanikke ega omavalitsusi, rääkimata muudest huvipooltest.
Eesti ratifitseeris 2001. aastal Århusi konventsiooni. Selle kokkuleppe kohaselt peab olema
avalikkusele tagatud keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade
otsustamises ja juurdepääs keskkonnaalasele õigusemõistmisele. Kuidas on Natura 2000
aladega? Kas Eestile ei kehti Teie peaministriks olemise ajal enam ka rahvusvahelised lepped,
millele Eesti on alla kirjutanud?
Kui me tõesti oleme õigusriik, siis tuleb nimetatud seaduse eelnõu kohe menetlusest välja
võtta. Kui seda ei tehta, siis olete meie riigi peaministrina avalikult valetaja, kaotamas
ühiskonna usaldust. Praegu Te riskite kogu ühiskonna alusväärtuste tagasikeeramisega
sovjetiaegse diktatuuri aega, mil rahvalt ei küsitud, vaid valitseti valedega ja valedel alusel.
Eesti asus end sellest vabastama laulva revolutsiooniga 35 aastat tagasi – kas tõesti soovite
ajalukku minna sellega, et taastasite nõukogudeaegse asjaajamiskorra?
Eesti rahval on väga vaja neid vastuseid, proua peaminister.
Taustainfoks on lisatud eraldi kirjutis Nursipalu ümbruse looduskeskkonnast ja mõjude
hindamisest.
Maarika Niidumaa
Meie Nursipalu MTÜ
juhatuse liige
* https://forte.delfi.ee/artikkel/120178916/pevkur-kirjutas-alla-kaitsevae-harjutusvaljasid-
saab-tulevikus-rajada-ilma-selleta-et-hinnataks-moju-keskkonnale-ja-elanikele#daltop2
Meie Nursipalu MTÜ
Avalik kiri
peaminister Kaja Kallasele
28.04.2023 nr 1.1-1/26
Kui esimene nööp kuuel on valesti nööbitud,
lähevad ka kõik järgmised vildakalt.
(G. Bruno)
Aitab valetamisest, proua peaminister!
Eesti Vabariigi peaministrina olete öelnud, et Eesti on õigusriik. Samal ajal menetletakse
kiirkorras seadust eesmärgiga mitte rakendada olemasolevaid*. Kaitseminister Pevkur on
kirjutanud alla eelnõule, mille kohaselt võiks tulevikus rajada militaarseid harjutusvälju ilma
loodusele ja inimestele mõju hindamata. Seadusemuudatus ei puudutaks ainult Nursipalu
militaarse harjutusvälja laiendamist, vaid selline sõjaväejuhtide dikteeritud menetlus
tahetaksegi teha normiks. Nursipalu rahvas nõuab ning Võrumaa ootab valitsuselt seaduste
täitmist ja demokraatlikule riigile kohast menetlust.
MTÜ Meie Nursipalu juhib tähelepanu asjaolule, et õigusriigis, demokraatlikus ja rahuaja
ühiskonnas, kehtivad kõik seadused, mis Eestis on kehtestatud. Seega tuleb neid täita.
Oletatav oht või hirm ei saa olla vabanduseks. Kui me oleme õigusriik, nagu Te peaministrina
sageli rõhutate, siis ei tohi kiirmenetlusega vastu võtta seadust, mis võimaldaks praegu
kehtivaid seadusi mitte täita.
Me soovime teada, miks muudetakse ühtäkki meie õigusriigis seadust selleks, et inimesed ja
loodus jääks kaitseta? Miks toimuvad ulatuslikud metsaraied, teede ehitused, riigihanked
jms Nursipalu harjutusvälja arendamise tööd, kui hetkel puudub selleks seaduslik alus? Kes
võtab vastutuse riigiraha otstarbeka kasutamise eest, juhul kui otsustatakse, et Nursipalu
harjutusvälja ei laiendata või muudetakse selle asukohta? Kuidas te saate kindlad olla, et
saate realiseerida oma plaanid täies mahus, samal ajal väites, et protsess on kaasav ja
õiguspärane?
22. aprillil tehti Võrus ajalugu – tuhanded inimesed avaldasid protesti Nursipalu harjutusvälja
laiendamise vastu, seisid käsikäes Nursipalu kodude ja elukeskkonna kaitseks. Võrokeste
esimesel kongressil, 22. aprillil, võeti vastu otsused võrukeste põlisrahvaks kuulutamiseks ja
Võrumaa looduse, elukeskkonna ja kultuuriruumi kaitseks. Nursipalu harjutusvälja laienda-
mise vastu on kogutud üle 11 000 allkirja. Seaduse järgi tuleb arutada teemat riigikogu
tasandil, kui on kogutud 1000 allkirja. Seda pole tehtud. Eeltoodut ei saa ignoreerida!
Meie Nursipalu MTÜ epost:
[email protected]
Registrikood 80620099
Meie Nursipalu MTÜ
Kui me oleme õigusriik, siis peavad olema seadusloomesse kaasatud kõik huvipooled, keda
seaduse vastuvõtmine otseselt puudutab. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et kõne all olevat
seadust rakendataks Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks. Seega on otseselt viidatud, et
seadus puudutab Nursipalu piirkonna inimesi. Kaitseministrile on hästi teada, et kohalike
inimeste huvide kaitseks on loodud MTÜ. Seadusloomesse ei ole kaasatud ei MTÜ-d ega
kohalikke omavalitsusi, keda harjutusvälja laiendamine otseselt puudutaks. Vastuseks
küsimusele Nursipalu teemal ütlesite viimatises riigikogu infotunnis: „Kõik kaasamised
peavad olema tehtud“. Tänaseks ei ole kaasatud asja mõistlikku lahendamisse ei kohalikke
elanikke ega omavalitsusi, rääkimata muudest huvipooltest.
Eesti ratifitseeris 2001. aastal Århusi konventsiooni. Selle kokkuleppe kohaselt peab olema
avalikkusele tagatud keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade
otsustamises ja juurdepääs keskkonna-alasele õigusemõistmisele. Kuidas on Natura2000
aladega? Kas Eestile ei kehti Teie peaministriks olemise ajal enam ka rahvusvahelised lepped,
millele Eesti on alla kirjutanud?
Kui me tõesti oleme õigusriik, siis tuleb nimetatud seaduse eelnõu kohe menetlusest välja
võtta. Kui seda ei tehta, siis olete meie riigi peaministrina avalikult valetaja, kaotamas
ühiskonna usaldust. Praegu Te riskite kogu ühiskonna alusväärtuste tagasikeeramisega
sovjetiaegse diktatuuri aega, mil rahvalt ei küsitud, vaid valitseti valedega ja valedel alusel.
Eesti asus end sellest vabastama laulva revolutsiooniga 35 aastat tagasi – kas tõesti soovite
ajalukku minna sellega, et taastasite nõukogudeaegse asjaajamiskorra?
Eesti rahval on väga vaja neid vastuseid, proua peaminister.
Taustainfoks on lisatud eraldi kirjutis Nursipalu ümbruse looduskeskkonnast ja mõjude
hindamisest.
Maarika Niidumaa
Meie Nursipalu MTÜ
juhatuse liige
* https://forte.delfi.ee/artikkel/120178916/pevkur-kirjutas-alla-kaitsevae-harjutusvaljasid-
saab-tulevikus-rajada-ilma-selleta-et-hinnataks-moju-keskkonnale-ja-elanikele#daltop2
Meie Nursipalu MTÜ epost:
[email protected]
Registrikood 80620099
Lisainfo
Nursipalu ümbruse looduskeskkonnast ja mõjude hindamisest
Jaanuaris 2023 kirjutas Kristjan Ait:
Allpool on vaadeldav kaardikiht, mis näitab Nursipalu harjutusväljaku huvialasse (9880 ha)
jäävaid olulisemaid loodusväärtusi.
Teisel pildil on punasega tähistatud “ringid”, kuhu peaksid uued laskeväljad tulema.
Kollasega on tähistatud Keretü ja Timmase looduskaitsealad.
Sinisega on tähistatud Rõuge jõe hoiuala, mis kuulub ka Natura võrgustikku.
Pruuniga on metsa vääriselupaigad.
Rohelisega on III kategooria kaitsealused loomad, taimed ja seened-samblikud.
Kihilt puuduvad I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad, sest nende asukohtade avaldamine
on seadusega keelatud. Märgin ära, et II kaitsekategooria liikide elupaikasid on siin alal ca
1070 ha (võrdlusena on Keretü looduskaitseala pindala 1050 ha) ning I kaitsekategooria
liikide elupaikasid pindalal ca 590 ha. Osaliselt elupaigad ja kaitsealad omavahel ka kattuvad,
aga võite umbes ette kujutada kuidas nad siin hajutatult paiknevad.
II kategooria liikidest on olulisemad kindlasti metsis ja kanakull. Metsise erinevaid
elupaikasid jääb antud alale 4 ja populatsioon on hetkel elujõuline. I kategooria liikidest
kalakotkas, must toonekurg ja merikotkas.
Nende liikide kaitseks on loodud ka Keretü looduskaitseala, mis oli eelmise harjutusväljaku
rajamisega kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendusmeede.
Kui siia kaardile mahutada 3500 ha kindralmajor Palmi poolt lubatud raadamist, on
tõenäoline, et liikide kaitseks loodud kaitsealad ja püsielupaigad jäävad saarekestena keset
lagedat või siis intensiivselt kasutatavaid alasid ja enam kaitset ei paku. Nõnda muutub
tühiseks ka igasugune leevendusmeetme olemus (kui iga uue arendusega eelmistest
leevendusmeetmetest üle sõidetakse).
Nii suure mõjuga objekti ei saa rajada kiirkorras, ilma korrektset mõjude hindamist
läbi viimata. KMH eesmärk on saada uut teavet võimalike keskkonnamõjude kohta,
analüüsida leevendusmeetmeid ja kaaluda ka arendusest loobumist, kui mõju osutub liiga
suureks. Antud juhul aga on tulemus juba ette ära otsustatud ja jääb mulje, et KMH on lihtsalt
üks tüütu kohustus, mille valitud etapid rahva rahustamiseks läbi mängitakse.
Mõjude hindamine peaks algama asukohavalikust, võttes arvesse ka muid väärtusi peale
riigikaitse. Kiirustades jääb kaotajaks kindlasti kohalik elanik, aga ka looduskeskkond.
Kristjan Ait
Nursi elanik