Õhuliini ehitusteatis

Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 2 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Projekteerija Heigo Luik [email protected] Tel. 53 402 066 Pädevustunnistus nr. EL-361-19 Projekteerija Ranno Kivistik [email protected] Tel. 53 330 987 Kutsetunnistus nr. 151009 Projekteerija Dmitri Kolõbanov [email protected] Tel. 58 667 337 Projekteerija Matti Kapanen [email protected] Tel. 58 545 446 Maateenuse projektijuht Hanno Priks [email protected] Tel. 514 4324 Projektiassistent Egne Pilt [email protected] Tel. 53 424 474 Projekteerija Juhan Karin [email protected] Tel. 5344 1172 Kutsetunnistus nr. 066506 Projekteerija Jürgen Piir [email protected] Tel. 5346 0457 Kutsetunnistus nr. 175437, 175499 Projekteerija Ando Funk [email protected] Tel. 53 474 811 Kutsetunnistus nr. 151690 Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 3 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 SISUKORD SELETUSKIRI .................................................................................................................................... 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................... 4 1.1. L353 rekonstrueerimise üldkirjeldus ...................................................................................... 4 1.2. Liinitööde maht ..................................................................................................................... 5 1.3. Ehitusteatise esitamine ......................................................................................................... 5 2. Alusdokumendid ....................................................................................................................... 5 2.1. Projekteerimise lähteandmed................................................................................................ 5 2.2. Ehitusuuringud ...................................................................................................................... 6 2.3. Normdokumendid ................................................................................................................. 6 2.4. Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 9 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed ................................................................................ 9 2.6. Projektlahenduse ülesehitus ................................................................................................. 9 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused .................................................................................................. 9 3.1. Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliini trassi kirjeldus ....................................................... 9 3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused ............................................................................. 10 3.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad .......................................................................................... 11 3.3. Transpordiameti nõuded ja kitsendused.............................................................................. 12 3.4. Põllumajandus- ja Toiduameti nõuded ja kitsendused......................................................... 16 3.5. Elektrilevi tehnilised tingimused .......................................................................................... 18 3.6. Telia märkused ................................................................................................................... 19 3.7. RMK nõuded ja kitsendused ............................................................................................... 19 3.8. Muinsuskaitseameti nõuded ja kitsendused ........................................................................ 19 3.9. Maa-ameti nõuded ja kitsendused ...................................................................................... 20 3.10. ELA SA nõuded ............................................................................................................. 21 3.11. Kaitseministeeriumi märkused ....................................................................................... 21 3.12. AS Gaasivõrk märkused ................................................................................................ 21 3.13. AS Tartu Jõujaam seisukoht .......................................................................................... 21 3.14. Eesti Raudtee üldised nõuded ....................................................................................... 21 4. Tehniline lahendus ................................................................................................................. 22 4.1. Ristumised .......................................................................................................................... 23 4.2. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine ............................................................................. 24 4.3. Mastitüüpide kirjeldus ......................................................................................................... 24 4.4. Vundamendid – üldine kirjeldus .......................................................................................... 26 4.5. Mastiosade kaitsmine põrkepiiretega .................................................................................. 27 4.6. Maandus ja potentsiaaliühtlustus ........................................................................................ 27 4.7. Faasijuhtme tüüp, üldine iseloomustus ............................................................................... 27 4.8. OPGW ................................................................................................................................ 28 4.9. Isolatsioon ja liinitarvikud .................................................................................................... 28 5. Demontaaži tööd .................................................................................................................... 28 6. Elektripaigaldise kaitsevööndis puude, põõsaste ja okste raiumine ........................................ 30 7. Mastide tähistamine ............................................................................................................... 30 8. Nõuded töövõtule ja töövõtjale ............................................................................................... 30 Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 4 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 SELETUSKIRI 1. Üldandmed 1.1. L353 rekonstrueerimise üldkirjeldus Elering AS rekonstrueerib Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini L353. Käesoleva töö mahus on koostatud Elering AS-ile kuuluva Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini rekonstrueerimise projekt. Tööprojekti eesmärk on esitada kohalikele omavalitsusüksustele õhuliini rekonstrueerimiseks ehitusteatis ning kooskõlastada liini rekonstrueerimine trassivaldajatega. Pärast rekonstrueerimist saab lõik Viru-Mustvee liininumbri L352 ning lõik Mustvee-Tsirguliina liininumbri L353. Rekonstrueerimisele kuulub kogu liin, pikkusega 243,27 km, sellest L352 Viru-Mustvee 84,35 km ja L353 Mustvee-Tsirguliina 158,92 km. Rekonstrueeritav liin saab alguse Viru alajaamast ja lõpeb Tsirguliina alajaamas, mastide olemasolev numeratsioon liinil on 1-722. Liinitrass asub Ida-Viru, Jõgeva, Tartu ja Valga maakonnas ning läbib Narva-Jõesuu linna (mastivahemik 1-13), Alutaguse valla (mastivahemik 14-192), Mustvee valla (mastivahemik 193-326), Tartu valla (mastivahemik 327-367 ja 395-408), Peipsiääre valla (mastivahemik 368-394), Luunja valla (mastivahemik 409-429), Kastre valla (mastivahemik 430-493), Kambja valla (mastivahemik 494-544), Nõo valla (mastivahemik 545-588), Elva valla (mastivahemik 589-650), Otepää valla (mastivahemik 651-669) ja Valga valla (mastivahemik 670-722) omavalitsusi. Rekonstrueerimise käigus asendatakse kõik olemasolevad juhtmed ja mastid uutega. Liini rekonstrueerimise mahus mastide asukohti põhiliinil üldjuhul ei muudeta – mastide asukohad muudetakse üksikutes kohtades, kus ümbertõstmist nõuab tehniline lahendus seoses aja jooksul muutunud nõuete ja looduslike kitsendustega. Liin rekonstrueeritakse olemasolevas 330 kV kaitsevööndis. Käesolev projekt käsitleb ainult olemasolevas 330 kV trassikoridoris paiknevat liini rekonstrueerimise mahtu. Olemasolevast trassikoridorist välja minevad liinirajatised, mis on vajalikud teiste olemasolevate liinidega sidumiseks, lahendatakse eraldi projektiosadena, millele taotletakse omavalitsustest projekteerimistingimused ja asjast huvitatud organisatsioonidelt tehnilised tingimused ning taotletakse eraldi ehitusload. Viru-Tsirguliina 330 kV liini mastidele riputatakse 110 kV õhuliini L104C Alajõe haru ahelad. Sellest tulenevalt ehitatakse uued 110 kV haruühendused 330 kV liini koridorist Alajõe haru ühendamiseks 330 kV liiniga. Uute ühenduste maht ja tehniline lahendus lahendatakse eraldi projektiosadena ja esitatakse eraldi köidetes omavalitsustele ehitusloa taotlemiseks. Lisaks tehakse õhuliini L353 rekonstrueerimise raames järgmised optikatööd: õhuliinile L354 Tsirguliina-Valmiera paigaldatakse OPGW Tsirguliina alajaamast kuni Läti piirini (lahendatud eraldi projektina); paigaldatakse OPGW õhuliinile L141 Kuuste-Põlva mastivahemikus 1-16 (lahendatud eraldi projektina) ning maakaabliga tehakse optikaühendus Rõngu alajaamaga (lahendatud eraldi projektina). Projekti köidete jaotus:  10350K0 Tüüplahendused;  10350K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliini rekonstrueerimine;  10350K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliini rekonstrueerimine (käesolev projekt);  10350K3 L352 disainmast (Mustvee linn);  10350K4 Piksekaitsetrossi vahetus L354 Tsirguliina-Valmiera 330 kV õhuliinil;  10350K5 Piksekaitsetrossi vahetus L141 Kuuste-Põlva 110 kV õhuliinil;  10350K6 Rõngu AJ optika ühendus; Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 5 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023  10350K7 Alajõe haru L104C 110 kV õhuliini ühendus (Alajõe küla);  10350K8 Alajõe haru L104C 110 kV õhuliini ühendus (Rannapungerja küla). Lisaks eelnimetatule lammutatakse kasutuks jääv 110 kV õhuliini L104C osa, mille tulemusena vabaneb kasutuseta jääv õhuliini koridor. 110 kV lammutusprojekt on lahendatud eraldi projektina:  10350D1 Alajõe haru L104C 110 kV õhuliini demontaaž 1.2. Liinitööde maht Käesolev projekt lahendab eelnevas peatükis mainitud liini Viru-Tsirguliina L353 lõigu Mustvee- Tsirguliina rekonstrueerimist. Ümberehitustööde maht on toodud plaanil. Projekti mahus on kirjeldatud tööd järgevas mahus:  Mustvee-Tsirguliina L353 rekonstrueerimine 158,92 km ulatuses, mastide vahemikus 256-722 (olemasoleva numeratsiooni järgi).  Olemasolev liin L353 on kantud ehitisregistrisse EHR koodiga 220576441. Ümberehitustööde maht plaanil (punase joonega): Joonis 1. Rekonstrueeritava õhuliini asukoht 1.3. Ehitusteatise esitamine Vastavalt ehitusseadustiku lisale 1 tuleb 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini ümberehitamiseks esitada ehitusteatis. Ehitusteatised esitatakse käesoleva projekti alusel olemasoleva 330 kV õhuliini rekonstrueerimiseks kõikidele omavalitsustele, kus liini rekonstrueeritakse. L353 Viru-Tsirguliina liinilõik Mustvee-Tsirguliina paikneb Mustvee valla, Tartu valla, Peipsiääre valla, Luunja valla, Kastre valla, Kambja valla, Nõo valla, Elva valla, Otepää valla ja Valga valla haldusalas. 2. Alusdokumendid 2.1. Projekteerimise lähteandmed Lähteandmetena on aluseks võetud: Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 6 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023  Elering AS hankedokumendid  Tele2 tehnilised tingimused 27.07.2020  Keskkonnaameti nõuded 09.12.2021 nr 7-9/21/23537-2 (Asutusesisese kasutamise piirang, edastatakse õigustatud isikutele)  Transpordiameti nõuded 29.11.2021 nr 7.1-2/21/26859-2  Põllumajandus- ja Toiduameti nõuded 14.12.2021 nr 6.2-2/53101  Elektrilevi tehnilised tingimused 23.11.2021 nr 393447  Telia tehnilised tingimused 30.11.2021 nr 35842079  RMK nõuded 18.11.2021 nr 3-1.1/2021/6408  Muinsuskaitseameti nõuded 17.11.2021 nr 5.1-17.6/1124-1 (Asutusesisese kasutamise piirang, edastatakse õigustatud isikutele)  Maa-ameti nõuded 29.11.2021 nr 6-3/21/17650-2 (Asutusesisese kasutamise piirang, edastatakse õigustatud isikutele)  ELA SA tehnilised tingimused 03.12.2021 nr TT1684IV  AS Tartu Jõujaam seisukoht 28.12.2021 nr TJ/822  AS Eesti Raudtee seisukoht 08.12.2021 nr 13-8/4304-1 2.2. Ehitusuuringud Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud RAE GEODEESIA OÜ poolt koostatud geodeetilist alusplaani „L353 Viru - Tsirguliina elektriliini projekteerimise geodeetilised uuringud“. TÖÖ NR: G-21- 20. Tööde teostamise aeg: 03.2021-12.2021. Käesolevasse projekti mahtu on lisatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud ehitusgeoloogilise uuringu aruanne „330 kV õhuliini L353 mastide rekonstrueerimine, Tsirguliina 330/110 kV - Viru 330 kV alajaam“. Lisaks on LEONHARD WEISS OÜ mõõtelabori poolt koostatud pinnase eritakistuse katseprotokollid, mis on koostatud iga masti asukohas. 2.3. Normdokumendid Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest, normdokumentidest, määrustest ning kehtivatest standarditest: • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ Elektripaigaldise projekteerimisel on võetud aluseks: • Ehitusseadustik • Seadme ohutuse seadus • EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications • EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia • EVS-EN 50522:2022 Earthing of power installations exceeding 1 kV a.c. • EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit“ • Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ • Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa • Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 7 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 • Jäätmeseadus • Keskkonnaseadustiku üldosa seadus • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus • Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Seadmete valikul ja paigaldamisel võtta aluseks: EVS-EN ISO 898-1 Mechanical properties of fasteners made of carbon steel and alloy steel - Part 1: Bolts, screws and studs with specified property classes - Coarse thread and fine pitch thread EVS-EN 1090-1: Execution of steel structures and aluminium structures - Part 1: Requirements for conformity assessment of structural components EVS-EN 1991-1-1 to 7, Eurocode 1: Actions on structures – Part 1 EVS-EN 1992-1-1 to 2, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1992-1-3, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1993-1-1 to 12, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-2, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-3-1, Eurocode 3: Design of steel structures – Part 3-1: Towers, masts and chimneys – Towers and masts. EVS-EN 1993-4-1 to 6, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1997-1, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules EVS-EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and testing EVS-EN ISO 9001, Quality management systems – Requirements EVS-EN 50110-1, Operation of electrical installations EVS-EN 50182 Conductors for overhead lines – Round wire concentric lay stranded conductors EVS-EN 50183 Conductors for overhead lines – Aluminium-magnesium-silicon alloy wires EVS-EN 50326 Conductors for overhead lines – Characteristics of greases EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522:2022 Earthing of power installations exceeding 1 kV a.c. EVS-EN 60038:1983, IEC standard voltages EVS-EN 60071-1, Insulation coordination – Part 1: Definitions, principles and rules EVS-EN 60071-2, Insulation coordination – Part 2: Application guidelines EVS-EN 60305 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Characteristics of insulator units of the cap and pin type EVS-EN 60309-1, Plugs, socket-outlets and couplers for industrial purposes – Part 1: General requirements EVS-EN 60372 Locking devices for ball and socket couplings of string insulator units – Dimensions and tests EVS-EN 60383-1, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1 kV – Part 1: Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 60383-2, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Part 2: Insulator strings and insulator sets for a.c. systems – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN IEC 60433 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V - Ceramic insulators for AC systems - Characteristics of insulator units of the long rod type EVS-EN 60437 Radio interference test on high-voltage insulators EVS-EN IEC 60445 Basic and safety principles for man-machine interface, marking and identification - Identification of equipment terminals, conductor terminations and conductors Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 8 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 EVS-EN 60721-1, Classification of environmental conditions – Part 1: Environmental parameters and their severities EVS-EN 60721-2, Classification of environmental conditions – Part 2-1: Environmental conditions appearing in nature – Temperature and humidity EVS-EN IEC 60721-3, Classification of environmental conditions – Part 3: Classification of groups of environmental parameters and their severities EVS-EN 60794, Optical fibre cables IEC/TR 60797, Residual strength of string insulator units of glass or ceramic material for overhead lines after mechanical damage of the dielectric IEC 60826, Design criteria of overhead transmission lines IEC/TR 61000-1 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 1: General IEC/TR 61000-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment IEC 61000-3, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3: Limits EVS-EN 61000-4, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4: Testing and measurement techniques EVS-EN 6100-5, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 5: Installation and mitigation guidelines EVS-EN 6100-6-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 6-2: Generic standards – Immunity standard for industrial environments EVS-EN 61109, Insulators for overhead lines - Composite suspension and tension insulators for a.c. systems with a nominal voltage greater than 1000 V – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 61300-3, Fibre optic interconnecting devices and passive components – Basic test and measurement procedures IEC/TR 61597, Overhead electrical conductors – Calculation methods for stranded bare conductors EVS-EN 61897, Overhead lines - Requirements and tests for Stockbridge type aeolian vibration dampers EVS-EN IEC 61936-1 Power installations exceeding 1 kV AC and 1,5 kV DC - Part 1: AC IEC-CISPR 18-1 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 1: Description of phenomena IEC-CISPR 18-2 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 2: Methods of measurement and procedure for determining limits IEC-CISPR 18-3 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 3: Code of practice for minimizing the generation of radio noise Lisaks eelnevale tuleb lähtuda Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõuetest projekteerimisele ja ehitusele. Alusdokumentatsiooni pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine: 1. Eesti ja EL õigusaktid 2. Eesti standardid (EVS) 3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.) 5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.) 6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus, tuleb arvestada eelpool mainitud normi nõudeid. Juhul, kui Elering AS poolt koostatud juhendi nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad, tuleb täita Elering AS poolt antud juhendi nõudeid. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 9 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 2.4. Keskkonnatingimused Kõik elektripaigaldise osad, sh kõrgepinge jaotusseade, seadmed, aparaadid, abisüsteemid, hoone ning muu säärane, mis puutuvad kokku väliskeskkonna tingimustega, peavad olema projekteeritud töötama järgmistes väliskeskkonna tingimustes (vt IEC 62271-1): Välitemperatuur: +35˚C kuni -40˚C Maksimaalne õhuniiskus: 100 % Maksimaalne päikesekiirgus: kuni 1 000 W/m2 (vt IEC 60721-2-4) Tuule baaskiirus: 21 m/s Maastikutüüp II Maksimaalne jäitekihi paksus: 10 mm Lumekihi maksimaalne paksus maapinnast: 500 mm Kõrgus merepinnast: kuni 1000 m Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lumekihi paksust, mis võib talvest talve erineda. Lumi, jäätumine ja madal välitemperatuur võivad mõjutada tööde ajakava. Maanduste projekteerimisel on võetud ümbritseva pinna baastemperatuuriks 15°C. 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed 110 ja 330 kV õhuliini arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisadena või eriosade seletuskirjadena: 10350K2_TP_AA-3-01-002_Tehnilised-lahteandmed 10350K2_TP_EK1-3-01-001_Seletuskiri-vundament 10350K2_TP_EL-3-01-001_Seletuskiri-luhisvool 10350K2_TP_EL-3-01-002_Seletuskiri-maandus 2.6. Projektlahenduse ülesehitus Projektlahendused, lähteseisukohad ja kvaliteedinõuded on kirjeldatud vastavates alajaotistes: • Vundamendid EK1 • Maanduspaigaldised EL1 • Mastid EL2 ja EK2 • Isolaatorketid EL3 • Juhtmed ja piksekaitsetrossid EL4 • Kiudoptilised sideliinid EN Ristuvate ja lähispaiknevate tehnorajatiste ümberehitamine lahendatakse eraldi projektidega. Projektid koostatakse: • liinehituse käigus kahjustatud maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks • ristuvate Elektrilevi liinide ümberehituseks (selle ilmnemisel) • liikluskorralduse muutmiseks ristuvatel teedel 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused 3.1. Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliini trassi kirjeldus Rekonstrueeritava 330 kV õhuliini trassi pikkuseks on 158,92 km, mis asub Mustvee valla, Peipsiääre valla, Tartu valla, Luunja valla, Kastre valla, Kambja valla, Nõo valla, Elva valla, Otepää valla ja Valga valla territooriumil. Mustvee-Tsirguliina liinilõik saab alguse uuest Mustvee 330 kV alajaamast, mis lahendatakse eraldi hankega (olemasoleva masti 256 juures) ja lõpeb Tsirguliina alajaamas. Liini paiknemine kohalike omavalitsuste territooriumidel on järgmine: Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 10 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023  Mustvee vallas mastivahemikus 193-326, pikkusega 44 km (sellest köite 10350K1 mahus olev Viru- Mustvee lõik mastivahemik 193-256, 20,5 km; ja Mustvee-Tsirguliina lõik mastivahemik 256-326 23,5 km);  Tartu vallas mastivahemikus 327-367, pikkusega 13 km, ja 395-408, pikkusega 4,5 km;  Peipsiääre vallas mastivahemikus 368-394, pikkusega 9 km;  Luunja vallas mastivahemikus 409-429, pikkusega 7 km;  Kastre vallas mastivahemikus 430-493, pikkusega 20 km;  Kambjas vallas mastivahemikus 494-544, pikkusega 16 km;  Nõo vallas mastivahemikus 545-588, pikkusega 14 km;  Elva vallas mastivahemikus 589-650, pikkusega 26 km;  Otepää vallas mastivahemikus 651-669, pikkusega 7 km;  Valga vallas mastivahemikus 670-722, pikkusega 19 km. Liinilõik on üheahelaline, rekonstrueerimisega rajatakse valmidus paigaldada ka teine 330 kV ahel mastivahemikus 480-509 (olemasoleva numeratsiooni järgi), st paigaldatakse mastid kaheahelalise juhtme valmiduseks, kuid juhtmed paigaldatakse üheahelalised. 330 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 80 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 40 m liini teljest mõlemale poole. Liinikoridori laius 80 m väldib puude langemise liinidele. Vähemalt 14-30 päeva enne ehitustöid teavitada kõiki kinnistuomanikke täiendavalt tööde alustamisest nende kinnistul. Kinnistu omanike kontaktandmete käsitlemisel jälgida Eleringi poolt koostatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. 3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused Vastavalt Keskkonnaameti tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast. 1. Allpool toodud tabelis on piirangud toodud keeldude ja soovitustena. Võimalusel palume soovitustest rangelt kinni pidada, et mitte häirida tundlikke liike. 2. Liinikoridor ületab Jõgeva ja Tartu maakonnas ka mitmeid vooluveekogusid, kus õhuliini rekonstrueerimistööd jäävad veekogude kalda ehituskeeluvööndisse, kus käeoleval juhul ehituskeeld ei laiene. Veekaitsevööndis tuleb vältida pinnase kahjustamist ja muud tegevust, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. Veekaitseliste vööndite kitsendused on toodud looduskaitseseaduses ja veeseaduses. KKR kood märkus 6. KLO9127416 Keelatud on tööd elupaigas 15.veebruarist kuni 31. juulini. 7. KLO9127383 Soovituslik on vältida töid liigi elupaigaga piirnevas trassilõigus 15. märtsist kuni 31. augustini, et mitte häirida liigi pesitsemist. 8. KLO9127382 Soovituslik on vältida töid liigi elupaigaga piirnevas trassilõigus 15. märtsist kuni 31. augustini, et mitte häirida liigi pesitsemist. 9. KLO9307306 Keelatud on taimede kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Soovituslik on tööd kavandada väljapoole vegetatsiooniperioodi ajavahemikku september kuni aprilli algus. 10. KLO9307307 Keelatud on taimede kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Soovituslik on tööd kavandada väljapoole vegetatsiooniperioodi ajavahemikku september kuni aprilli algus. 11. KLO9307308 Keelatud on taimede kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Soovituslik on tööd kavandada väljapoole vegetatsiooniperioodi ajavahemikku september kuni aprilli algus. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 11 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 12. KLO9307254 Keelatud on taimede kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Soovituslik on tööd kavandada väljapoole vegetatsiooniperioodi ajavahemikku september kuni aprilli algus. KLO9126719 Soovituslik on vältida töid liigi elupaigaga piirnevas trassilõigus 15. märtsist kuni 31. augustini, et mitte häirida liigi pesitsemist. 13. KLO9119295 Elupaiga (liini all asuva tiigi ja kraavi) kahjustamine on keelatud. KLO9125162 KLO9125161 14. KLO1200249 Allee puude kahjustamine on keelatud. 15. KLO3002329 Elupaiga kahjustamine on keelatud. Elupaika ei kahjustata, kui töödega püsitakse rangelt liinialusel maal. 16. KLO3002028 Elupaiga kahjustamine on keelatud. Elupaika ei kahjustata, kui töödega püsitakse rangelt liinialusel maal. 17. KLO1200257 Allee puude kahjustamine on keelatud. 18. KLO9320339 Elupaiga kahjustamine on keelatud. 19. KLO9121484 Tegemist on maas pesitseva linnuliigielupaigaga. Soovituslik on vältida töid liigi elupaigas 1. märtsist kuni 31. juulini. 20. KLO3001132 Elupaiga kahjustamine on keelatud. Töid on lubatud teostada oktoobrist RAH0000259 kuni aprilli alguseni. 3.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad 330 kV elektri-õhuliini L353 rekonstrueerimisega kavandatud tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 tegevuste nimistusse, mistõttu keskkonnamõju hindamine ei ole kohustuslik. Tööde võimalikku mõjualasse jäävad aga Natura 2000 võrgustiku alad (Peeda jõe loodusala, Prange loodusala), mistõttu OÜ Hendrikson & Ko on koostanud „Viru-Tsirguliina ja Tartu-Valmiera elektri-õhuliini rekonstrueerimise KMH eelhinnangu“ (28.04.2022, töö nr 22004222). Järgnevalt on esitatud järeldused ja meetmed, mis nimetatud eelhinnangus välja tuuakse. Kavandatava tegevuse mõjualaks võib lugeda rekonstrueeritava õhuliini koridore (st kaitsevööndi ala, mille koguulatus on 80 m). Kuna liinikoridore ei laiendata, ei vähene ka looduslike koosluste osakaal ja liinikoridoriga külgnevad alad säilivad olemasoleval kujul. Mõju külgnevatele aladele võib esineda vaid läbi mürahäiringu, mis piirdub ehitusperioodiga. Eelhinnang järeldas, et rekonstrueerimisprojekti elluviimisel on välistatud ebasoodsate mõjude avaldumine Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Sellest tulenevalt ei ole vajadust algatada keskkonnamõju hindamist ka Natura võrgustiku kaitse tagamiseks, eeldusel, et rakendatakse järgnevaid võimalikku keskkonnamõju minimeerivaid/vältivaid meetmeid:  Pesitsusperioodil (15. veebruar – 15. juuni) vältida rekonstrueerimistöid liigi elupaigas (KLO9127416) piirneval trassilõigul.  Soovituslik on vältida perioodil 15. märts – 31. august rekonstrueerimistöid liigi elupaiga (KLO3000909) ja liigi elupaiga (KLO3000580) läheduses asuvatel liiniosadel.  Tungivalt soovituslik on vältida häiringuid 15. märts – 30. august liigi elupaikade (KLO3000536, KLO9127383) lähistel.  Tungivalt soovituslik on vältida ehitustöid 1. märts – 31. juuli liigi elupaigas (KLO9121484).  Arvestada asjaoluga, et kõikides piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse.  Kõikides käsitletud taimede kasvu-/leiukohtades, mis jäävad planeeritavate tööde alale, tuleks töid läbi viia külmunud pinnasega. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 12 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023  Luke ega ka Kavastu pargi alleed ei tohi ehitustöödel kahjustada ning juhul, kui tekib vajadus pargi alleede puude eemaldamiseks või võrade kujundamiseks, tuleb Keskkonnaametilt selleks nõusolek saada.  Veekogude lähistel tuleb arvestada veekaitseliste vööndite kitsendustega, mis on määratud looduskaitseseaduse ja veeseadusega.  Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. 3.3. Transpordiameti nõuded ja kitsendused Vastavalt Transpordiameti tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast: 1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 2. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-is. 3. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 4. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaanid. 5. Riigiteede lõikumiskohtades elektriliinidega 330 kV tuleb ette näha liiklusmärkide paigaldamine, mis keelavad sõidukite peatumise nende liinide kaitsevööndis. 6. Riigiteedega ristumistel tuleb seletuskirjas anda tehnoloogiline kirjeldus kuidas õhuliinid üle tee viiakse. Kui kasutatakse abimaste (raame) kuhu õhuliinid ajutiselt asetuvad (enne pingutamist), siis tuleb anda joonis (tüüpjoonis) abimastide paiknemisest riigitee suhtes. Kindlasti ei tohi abimaste asetada riigitee muldkehasse ja nad peavad olema ohutul kaugusel sõiduteest. 7. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviik tee muldkehast teha vähemalt 1,5 m sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. 8. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi. 9. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 10. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 11. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti juhenditest (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid-1). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet. 12. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 13 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 13. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 14. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 15. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid. 16. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 17. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 18. Vajadusel peab Tehnovõrgu omanik enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval www.transpordiamet.ee – Uudised, ametist ja kontakt – Blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 19. Projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja- kontakt/dokumendid/blanketid jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 20. Info riigiteede remontide kohta: a) Riigitee nr 3 teelõik km 38,853-50,216 on taastusremondi objekt 2021. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. b) Riigitee nr 13162 teelõik km 0,740-3,840 oli katte ehitamise objekt 2021. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. c) Riigitee nr 3 teelõik km 67,100-75,300 oli rekonstrueerimistööde/ taastusremondi/remondi- /liiklusohtliku koha likvideerimise objekt 2017. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2017. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. d) Riigitee nr 3 teelõik km 13,077-18,19 oli taastusremondi objekt 2017. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2017. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. e) Riigitee nr 14107 teelõik km 0,022-3,511 on säilitusremondi objekt 2023. aastal. f) Riigitee nr 22233 teelõik km 1,255-8,375 oli säilitusremondi objekt 2019. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2019. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 14 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 g) Riigitee nr 22246 teelõik km 5,800-5,830 on liiklusohtliku koha likvideerimise objekt 2023. aastal. h) Riigitee nr 45 teelõik km 13,911-25,774 oli taastusremondi objekt 2018. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. i) Riigitee nr 22267 teelõik km 1,747-6,192 on katte ehitamise objekt 2021. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. j) Riigitee nr 22266 teelõik km 0,058-3,070 oli katte ehitamise objekt 2018. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. k) Riigitee nr 22266 teelõik km 0,080-3,210 on liiklusohtliku koha likvideerimise objekt 2022. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2022. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. l) Riigitee nr 22262 teelõik km 5,035-7,034 on katte ehitamise objekt 2021. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. m) Riigitee nr 22142 teelõik km 2,601-6,129 on säilitusremondi objekt 2023. aastal. n) Riigitee nr 61 teelõik km 26,676-30,501 oli taastusremondi objekt 2020. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2020. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. o) Riigitee nr 2 teelõik km 199,475-200,155 oli liiklusohtliku koha likvideerimise objekt 2018. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. p) Riigitee nr 22188 teelõik km 0,043-8,400 on säilitusremondi objekt 2022. aastal. q) Riigitee nr 46 teelõik km 1,950-12,972 oli rekonstrueerimistööde objekt 2021. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. r) Riigitee nr 22183 teelõik km 0,490-4,970 oli katte ehitamise objekt 2021. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. s) Riigitee nr 22182 teelõik km 0,000-4,822 oli katte ehitamise objekt 2021. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. t) Riigitee nr 3 teelõik km 152,000-159,600 on tee-ehitustööde objekt 2021. aastal. u) Riigitee nr 22162 teelõik km 0,700-9,220 oli katte ehitamise objekt 2019. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2019. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 15 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 v) Riigitee nr 3 teelõik km 174,000-177,778 oli taastusremondi objekt 2017. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2017. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. w) Riigitee nr 3 teelõik km 177,706-190,299 on taastusremondi objekt 2021. aastal. x) Riigitee nr 23153 teelõik km 0,026-2,367 on säilitusremondi objekt 2021. aastal. y) Riigitee nr 69 teelõik km 50,029-57,006 oli rekonstrueerimistööde objekt 2019. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2019. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. z) Riigitee nr 23230 teelõik km 0,000-2,834 oli säilitusremondi objekt 2021. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. aa) Riigitee nr 23151 teelõik km 0,992-3,358 on säilitusremondi objekt 2021. aastal. bb) Riigitee nr 3 teelõik km 190,299-203,924 on rekonstrueerimistööde objekt alates 2020. aastast. cc) Riigitee nr 23123 teelõik km 1,319-7,057 on säilitusremondi objekt 2021. aastal. dd) Riigitee nr 3 teelõik km 204,000-219,671 oli taastusremondi objekt 2018. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. Lennuameti osakonna märkused: Lähtudes lennundusseaduse § 35 lg 4 esitab Transpordiameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade üksus järgmised tingimused, mis kehtivad mastidele kõrgusega 45 meetrit maapinnast või enam: 1. Mast tuleb tähistada sektsiooniti valge ja punase (või oranži) värviga. 2. Valge ja punane (või oranž) tähistus peab katma masti täispikkuses. Masti pikkus tuleb jagada 7 võrdseks osaks ning sellele vastavalt arvutada ühe värvisektsiooni kõrgus. Alumine ning tipmine sektsioon peavad olema punased (või oranžid). 3. Masti 227Y täiskõrguse saavutamisel palume teostada masti koordinaatide ning kõrguse ülemõõtmine ning teavitada kirjalikult koos teostusjoonisega Transpordiameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade üksust. Mastide juurdepääsuteed ja mahasõidud riigiteedelt Juurdepääsuteena peetakse silmas tee/rada, mis viib mastini. Juurdepääsutee võib olla ka rada, mis on kandvamal pinnasel. Näiteks põldudele ei ole vaja teid ehitada. Käesoleva projekti mahus on toodud potentsiaalsed lahendused juurdepääsuteedele riigiteedega piirnevatele mastidele. Joonistel on näidatud juurdepääsuteed, mis tuleb potentsiaalselt rajada ning, millele on mõeldud kas uus mahasõit või tee/rada asub riigitee kaitsevööndis. Juurdepääsuteede rajamise võimalused ja vajalikkus tuleb liini ehitajal enne ehitustööde algust uuesti üle vaadata. Kui ehitaja leiab, et on vaja ajutisi ehitusaegseid juurdepääsuteid riigiteedelt, siis seda tuleb ehitajal eraldi menetleda. Ehitaja peab esitama Transpordiametile taotluse koos asukoha plaani ja mahasõidu asukoha ning tüüplahendiga (tee projektiga) ja kasutusaja pikkuse kohta. Transpordiamet vaatab taotluse läbi asukoha põhiselt ning ehitajaga sõlmitakse ajutise ristumiskoha ehitamise leping. Liiklusmärkide paigaldamine Liiklusmärkide valmistamine ja paigaldamine peab vastama EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ nõuetele. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 16 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 3.4. Põllumajandus- ja Toiduameti nõuded ja kitsendused Tulenevalt sellest, et rekonstrueeritav õhuliin paikneb suures osas maaparandusehitiste maa-alal, tuleb arvestada järgnevate PTA tingimustega. 1. Rekonstrueeritava Viru – Tsirguliina 330 kV õhuliini L353 projekti alusplaanile kanda kõigi projektiga hõlmatud maa-alale jäävate maaparandusehitiste drenaažisüsteemid ja kraavid. Maaparandussüsteemi teostusjoonised taotleda Põllumajandus- ja Toiduameti vastava maakonna esindusest. 2. Maaparandussüsteemi uuendamise ja rekonstrueerimise lahenduse projekteerimiseks kaasata vastav MATER spetsialist (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse alal kantud ettevõtja) (MaaParS § 52 lg 2 ja § 35 lg 2). 3. Uurida maaparandussüsteemi teostusjooniste alusel drenaažisüsteemide paiknemist elektriliini mastide asukohtades mahus, mis võimaldab hinnata, kas maaparandussüsteemi toimimist tagav lahendus on tehtav uuendustöödega (MaaParS § 52) või tuleb maaparandusehitis rekonstrueerida (MaaParS § 28). 4. Võimalusel valida mastidele selline asukoht, et masti vundament ja selle rajamine ei kahjusta drenaaži. Mastide vundamendi asukoha valikul tuleb arvestada, et maaparandussüsteemi teostusjoonised on informatiivsed ja ei kajasta maaparandusrajatiste täpseid asukohti. 5. Kui maaparandussüsteemi toimimise saab tagada uuendustöödega, siis arvestada järgnevate tingimustega: 5.1. Projekteerimisele eelnevate uurimistööde käigus teha kindlaks mastide asukohas maaparandussüsteemi rajatiste täpne paiknemine (nii plaaniliselt kui sügavus maapinnast), samuti dreeni/kollektori materjal ja (sise)läbimõõt. 5.2. Eelnevas punktis 5.1 kirjeldatu asemel võib projektis näha ette maaparandussüsteemi uuendamiseks põhimõtteline lahendus. Sellisel juhul annab maaparandussüsteemil ehitustööde tegemiseks kaasatud MATER registreeringuga ehitaja ehitamise ajal, peale konkreetse sõlme avamist ja enne ehitamisega jätkamist täpse lahenduse drenaažisüsteemi ümberehitamiseks kaevamistööde piirkonnas (Ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel 17.07.2015 kehtestatud määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 lg 9). 5.3. Ehitusprojekt kooskõlastada PTA-ga (MaaParS § 50 lg 1 ja 4). 5.4. Maaparandussüsteem tuleb uuendada meetodil, mis tagab drenaažisüsteemi tõrgeteta toimimise nii ehitamise ajal kui ka ehitamise järgselt. 5.5. Maaparandussüsteemi uuendustööd kooskõlastada kinnistu omanikega, kelle maal töid kavandatakse ja piirinaabritega, kui töid kavandatakse kinnistu piiril asuval rajatisel. 5.6. Maaparandussüsteemide uuendamise üle peab tegema järelevalvet MATER registreeringuga ettevõtja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse omanikujärelevalve alal kantud ettevõtja) (MaaParS § 52 lg 2). 5.7. Kõikjal, kus tehtavate kaevetöödega või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse maaparandussüsteemide toimimisvõime, sealhulgas rikutakse maaparanduskraavide ning eesvoolude nõlvad ja kaldad, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime s.h kraavide kallaste ja nõlvade nõuetekohane seisund taastada (MaaParS § 44 lg 3). 5.8. Uuendamistööd dokumenteerida ja teostusdokumentatsioon esitada viie päeva jooksul uuendamistööde lõpetamisest arvates Põllumajandus- ja Toiduametile ning maaparandussüsteemi omanikele (MaaParS § 52 lg 3). 5.9. Mastide ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb uuendada hiljemalt vahetult peale elektriliini mastide vundamentide valmimist. 6. Kui maaparandussüsteemi toimimist ei saa tagada uuendustöödega, tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida, selleks: 6.1. Taotleda PTA-lt maaparandussüsteemi projekteerimistingimused (MaaParS § 12 ja § 13) 6.2. Maaparanduse uurimistööde käigus koguda ehitusprojekti koostamiseks vajalikud lähteandmed (MaaParS § 17). Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 17 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 6.3. Lähtuvalt projekteerimistingimustest ja uurimistööde tulemustest koostada maaparanduse ehitusprojekt (MaaParS § 16). 6.4. Taotleda PTA-lt ehitusluba maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks (MaaParS § 21 ja MaaParS § 22). 6.5. Maaparandusehitise rekonstrueerimine viia läbi enne liinirajatise ehitamist (MaaParS § 50 lg 5). Lisaks drenaažkuivendusega maaparandussüsteemile on projekteeritaval alal ristumisi jõgede, ojade ja erinevate kraavisüsteemidega. Üldised juhised drenaažisüsteemide taastamistöödele: Dreenitorude taastamisel on oluline teada, et enamus taastamist vajavate savitorude läbimõõdud on erinevad kaasajal toodetavatest PVC (polüvinüülkloriidist) materjalist toodetavate torude läbimõõtudest. Sellest tulenevalt ei ole võimalik paigaldatud dreenitorusid ühendada kasutuses olevate standardsete liitmike ja muhvide abil. Töö tegijal on vaja leida kombineeritud parimaid võimalikke tänapäeva standarditele mittevastavaid lahendusi, mis võimaldaks tagada kuivendussüsteemide tõrgeteta toimimisvõime peale taastustöid. Alljärgnevates tabelites 1 ja 2 on toodud tänapäeval toodetavate PVC dreenitorude ja varasematel aegadel toodetud savitorude läbimõõdud, mille alusel on võimalik savitorustikke ja kaasaegseid PVC materjalist torusid kokku ühendada. Paigaldatavate PVC materjalist torude ühendamiseks olemasoleva savitorustikuga tuleb sobitada PVC materjalist torustike läbimõõdud savitorude läbimõõtudega (vt. tabelid 1 ja 2) nii, et ühendatavad savitorustiku otsad saaks siirdada paigaldatavate PVC torude sisse (näiteks: savitoru de 101mm sobib PVC di 113 mm jne.). Vastupidine ühendamine (PVC toru siirdamine savitorusse) ei ole soovitav, sest see vähendaks dreenitoru läbilaskevõimet. Soovitav on katta ühenduskoht muhviga, milleks võib kasutada standardse muhvi puudumisel sobiva läbimõõduga pikuti läbilõigatud PE drenaažitoru. Kui dreenitoru paigaldatakse ebastabiilsele pinnasele (möll, turvas, liigniiske pinnas, jmt. ) tuleb torustiku Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 18 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 paigaldamiseks rajada killustikule laudalus, mis väldib toru aluse vajumist. Taastustöödel on soovitav kasutada kookoskattega PVC drenaažitorusid. Drenaažitoru vedamisel ja laadimisel ei tohi kahjustada plasttoru. Plasttoru peab laopaigas olema kaitstud otsese päikesekiirguse, löökide ja teravate esemete eest. Kookoskattega plasttoru ei tohi välistingimustes hoida üle kuue kuu. Allpool on toodud maaeluministri 28.03.2019 määruse nr. 38 maaparandussüsteemi ehitamise täpsemate nõuete väljavõtted, mida on oluline töö teostajal teada: § 8. Drenaažitoru paigaldamise nõuded (1) Drenaažikaeviku kaevamist ja drenaažitoru paigaldamist alustatakse drenaažisüsteemi suudmest, liikudes vastuvoolu. Drenaažisüsteemi lõpus oleva drenaažitoru ots sulgetakse pinnasetihedalt. (2) Drenaažitoru paigaldatakse drenaažikaevikusse vahetult pärast selle kaevamist. Drenaažitoru ei tohi paigaldada veeldunud kaevikusse. (3) Kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud drenaažitoru katmist teisiti, kaetakse see vahetult pärast paigaldamist 15–20 sentimeetri paksuse mullakihiga. § 9. Drenaažikaeviku kinniajamise nõuded (1) Drenaažikaevik aetakse kinni üksnes pärast seda, kui omanikujärelevalve toiminguid tegev vastutav spetsialist on kontrollinud drenaažitoru drenaažikaevikusse paigaldamise õigsust, teinud selle kohta märke ehitustööde päevikusse ja allkirjastanud kaetud tööde akti. (2) Drenaažikaeviku tagasitäites ei tohi olla üle kümnesentimeetrise läbimõõduga kive ega külmunud pinnasetükke. (3) Drenaažisüsteemi suudmest ülespoole tihendatakse kaeviku täitepinnas kogu suudmetoru ulatuses. Detailne lahendus pärast drenaažide lahti kaevamist lahendada vastavalt reaalsele olukorrale, lähtudes tehnilistes tingimustes toodud nõuetest. Näidislahendused drenaažisüsteemide taastamistöödele: Masti vundamentide rajamisel kahjustada saavate torustike töövõime tuleb taastada möödavoolutorustiku rajamisega. Kahjustada saanud drenaažitorustik eraldada töösse jäävast osast otsakorgiga. Eesvoolude ja kuivenduskraavide ületamisel rasketehnikaga võtta kasutusele vajalikud meetmed, et vältida rajatiste kahjustamist. Kraavide ja eesvoolude kahjustamisel tuleb taastada nende kuju ja töövõime. 3.5. Elektrilevi tehnilised tingimused Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 19 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus iseteeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/partnerile/tegevuste-kooskolastamise-vorm. Ülevaade liini ristumistest Elektrilevi liinidega on toodud projektis eraldi. Ristumiste puhul on kontrollitud, et ristmeväljade gabariidid vastaksid kehtivatele nõuetele. Ristuvate Elektrilevi liinide ümberehitust ette nähtud ei ole. Juhtme ehitusaegseteks kerimistöödeks vajaminevate katkestuste või paigaldatavate tõkete kohta täpsemaid Elektrilevi tingimusi hetkel ei ole. Viimased küsitakse kas kaitsevööndis tegutsemise loa või katkestuste taotlemise mahus. 3.6. Telia märkused Tööde teostamine Telia liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult kehtiva tegutsemisloa alusel, mille väljastab siderajatise omanik. Töötamisel liinirajatise kaitsevööndis tuleb kinni pidada juhenditest https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid. Telia Eesti AS liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt asjaõigusseaduse rakendusseaduse §-le 15. 3.7. RMK nõuded ja kitsendused Riigimetsa Majandamise Keskuse tingimused: 1. RMK hallatavatel maaüksused, mida liin läbib, s.h. liini kaitsevöönd ja töödeks kasutatavad alad viia peale tööde lõppemist endisesse seisukorda 1 kuu jooksul. 2. Kaitsevööndist väljapoole jääv töödeks vajalikul alal teostatavad tegevused kooskõlastada vähemalt 1 kuu enne tööde algust ja alad viia peale tööde lõppemist endisesse seisukorda 1 kuu jooksul. 3. Palume tähistada katastriüksuse piiripunktid, et need tööde käigus säiliksid. Piirmärkide kahjustamisel taastada need vastavalt piiriprotokollis kirjeldatule. 4. Demonteeritavad mastid, liinid ja vundamendid vedada ära ja käidelda seaduses ette nähtud viisil vastavalt projektile. 5. RMK on andnud maad kasutusse liini kaitsevööndis. Tööde käigus kooskõlastada tegevused maa kasutajatega, mis on kaitsevööndis: 5.1. Valgamaa metskond on andnud kasutusse Aakre metskond 115 (katastritunnus 60801:002:0987); 5.2. Valgamaa metskond on andnud kasutusse Aakre metskond 130 (katastritunnus 60802:002:0753). 3.8. Muinsuskaitseameti nõuded ja kitsendused Muinsuskaitseameti andmetel jäävad elektriliini rekonstrueerimise alasse järgmised objektid, millele kehtivad järgnevad tingimused: 1.1. Mastide 428 ja 429 vahel läbib elektriliin Kavastu mõisa pargi (reg-nr 7214) alleed. Uue liini paigaldamisel mastide vahele mitte kahjustada mõisaallee puid. 1.2. Mast 451 on arheoloogiamälestise kalmistu reg-nr 12881 kaitsevööndis või selle vahetus läheduses. Kanda projektijoonisele nii kalmistu kui ka selle kaitsevööndid. Kui uue masti paigaldustööd toimuvad vaid olemasoleva masti alal, ei ole arheoloogilised uuringud uue masti paigaldamisel vajalikud, kuid masti asukohta nihutades, tuleb kalmistu ja selle kaitsevööndi alal läbi viia arheoloogilised uuringud (jälgimise vormis). 1.3. Masti 476 lähistel asub võimalik kalmistu Kalmumägi (TÜ andmebaasi ID 5641), mis ei ole seni riikliku kaitse alla jõudnud. Kalmistu asub „Sabali talu heinamaal, Uniküla Pori talust 0,1 km W, väikesel künkal.“ Uue masti ehitamisel olla tavapärasest tähelepanelikum arheoloogiliste leidude, sh inimluude ja kultuurkihi leidmise osas. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 20 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 1.4. Mastide 550 ja 551 vahel läbib elektriliin Luke mõisa pargi (reg-nr 7234) alleed. Uue liini paigaldamisel mastide vahele mitte kahjustada mõisaallee puid. 1.5. Masti 621 lähistelt on asulakoht (TÜ andmebaasi ID 11001), mis ei ole seni riikliku kaitse alla jõudnud. Piirkonnas tuleb olla tavapärasest tähelepanelikum arheoloogiliste leidude ja kultuurkihi leidmise osas. 2. Kaitsealuste mälestiste (kalmistu reg-nr 12881) juures, kui uut masti ei paigaldata täpselt olemasoleva asukohale, tuleb kaevetöödel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetodiks: jälgimine, vajadusel kaevamised). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp. 3. Arheoloogilisi uuringuid peab läbi viima vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Mälestised“ → „Majandustegevusteated ja pädevustunnistused“ → „Filtreerimine, arheoloogiamälestised“ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=activitylicence 4. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring on juriidilisele isikule hüvitatav töödele kulunud maksumusest pooles ulatuses (1500 euro piires). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine ). 5. Väljaspool mälestise ja kaitsevööndi ala toimuvatel kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 3.9. Maa-ameti nõuded ja kitsendused Vastavalt Maa-ameti tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast. 1. Maa-amet esitas ülevaate riigi omandis olevatest kinnistutest (mille volitatud asutus on Maa-amet), mida liini rekonstrueerimine puudutab, ning samuti reformimata maadest (lähteandmetes: 10350K2_TP_AA-1-01-008_TT-Maa-amet-AK-piirang). Rendile ja kasutusvaldusse antud kinnistute puhul palume projekti elluviimisel kinnisasjadel tehtavatest töödest teavitada ja nende teostamise aeg kokku leppida kinnisasjade kasutajatega. 2. Rekonstrueeritav elektriõhuliini lõik jääb Valga, Tartu ja Jõgeva maakondades järgmiste maardlate ja mäeeraldiste maadele: 2.1. Õru (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart 688) turbamaardla 2.2. Priipalu (registrikaart 134) turbamaardla 2.3. Tatra (Nõo, Unipiha, Luke) (registrikaart 607) turbamaardla 2.4. Ahja (Ahja-Lutsu, Vanamõisa) (registrikaart 627) turbamaardla 2.5. Laukasoo (registrikaart 201) turbamaardla 2.6. Kaiu (registrikaart 298) turbamaardla 2.7. Kullavere (registrikaart 295) turbamaardla 2.8. Puhatu (registrikaart 198) turbamaardla 2.9. Eesti põlevkivimaardla Permisküla uuringuvälja (registrikaart 1) maardlaosa 2.10. Narva kaevevälja (registrikaart 10) maardlaosa 2.11. Narva põlevkivikarjäär II (loa nr KMIN-046; loa omaja Enefit Power AS) teenindusmaa 2.12. Laukasoo turbatootmisala (loa nr L.MK/329744; loa omaja AS Tartu Jõujaam) ja Laukasoo II turbatootmisala (loa nr L.MK/320527; loa omaja AS Tartu Jõujaam) mäeeraldised ja nende teenindusmaad 2.13. taotlev Sirgala karjääri mäeeraldis (loa taotleja Enefit Power AS) Maardlate nimistu piiriandmeid saab kasutada WFS teenuse kaudu, lisainfo: https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/Maardlate_WFS_teenus_kihid.pdf või küsida andmeid failidena Maa-ametist. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 21 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 3. Palume projekti koostamisel ja tööde läbiviimisel arvestada MaaPS 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“ sätestatud nõuetega. 3.10. ELA SA nõuded Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse nõuded: 1. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11). 2. Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna. 3. Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel. 4. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastav tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste tööde tegemiseks:  mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit;  mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustööd;  puude istutamine ja langetamine;  vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine, veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;  pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine;  muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. 5. EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee. Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga. 3.11. Kaitseministeeriumi märkused Kaitseministeeriumil ei olnud tingimusi rekonstrueerimistööde läbiviimiseks. 3.12. AS Gaasivõrk märkused AS Gaasivõrk ei väljastanud tehnilisi tingimusi, kuna gaasitorusid ei jää tööpiirkonda kavandatud trassi järgi. 3.13. AS Tartu Jõujaam seisukoht Elektri-õhuliin L353 läbib osaliselt ka AS-i Tartu Jõujaam kasutuses olevat turbatootmisraba Laukasoo II. AS Tartu Jõujaam soovib, et nii ettevalmistatavaid kui ka rekonstrueerimistöid ei viidaks läbi turbamaardla alal juunist kuni augustini. 3.14. Eesti Raudtee üldised nõuded 1. Tööd raudtee kaitsevööndis teostada vastavalt Ehitusseadustiku § 73 „Raudtee kaitsevöönd“ sätestatule. 2. Tööd raudtee maal teostada vastavalt ASi Eesti Raudtee infrastruktuuridirektori käskkirjale „AS EVR Infra raudteeinfrastruktuuril ja raudteemaal tööde tegemiseks õiguste andmise kord“ (vt www.evr.ee-Ärikliendile-Eeskirjad ja tasud, Eesti Raudtee taristul ja raudteemaal tööde tegemiseks õiguste andmise kord). Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 22 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 3. Tööloa taotluse esitamisel näidata tellija ja omanikujärelevalve kontaktandmed. 4. Tööd raudtee maa-alal tuleb teostada ainult raudtee teemehaaniku tase 4 või tase 5 kutsekvalifikatsiooni omava vastutava tööjuhi juuresolekul, kes määrab vajadusel tingimused rongiliikluse ajutiseks piiramiseks. 5. Tööloa saamiseks tuleb ASile Eesti Raudtee esitada teostamise tehnoloogia, milles näidata: 5.1. Taotletav „akna“ kestvus (kuupäevad, alguse ja lõpu kellaaeg) ja planeeritavate tööde kirjeldus koos tööde tehnoloogiast ja iseloomust tulenevate oluliste nõuetega; 5.2. Kasutatava tehnika loetelu, paiknemine ja juurdepääs. 6. Arvestada alates 15.04.2019 kehtiva ASi Eesti Raudtee taristul akende taotlemise, tellimise ja eraldamise korraga (http://www.evr.ee/et/arikliendile#eeskirjad-ja-tasud). 7. Pärast tööde lõpetamist peab ASi Eesti Raudtee territoorium olema korrastatud ja taastatud esialgsel kujul. Tööde lõpetamisest teavitada kolme tööpäeva jooksul. 8. Tööde teostamisel arvestada Eesti Raudtee elektrivõrkude ameti tingimustega. 8.1. Kaks ööpäeva enne tööde algust kutsuda kohale AS Eesti Raudtee esindaja. 8.2. Mehhanismide lähenemine pingestatud elektripaigaldise osadele lähemale kui 3 meetrit on keelatud. 8.3. Tööde teostamiseks on võimalik 10kV elektrivõrkude ameti õhuliini välja lülitada. Väljalülitamise aeg korrigeeritakse vastavalt kehtivale liiklusgraafikule. 8.4. Ehitustööde käigus tagada olemasolevate ASi Eesti Raudtee elektrivõrkude ameti kommunikatsioonide säilivus. 8.5. Õhuliinide rikkumisest teavitada koheselt energiadispetšerit (tel 615 8715, 615 8728) ja tagada võimalikult kiiresti taastamine. 8.6. Töökohal peab olema ASi Eesti Raudtee poolt kooskõlastatud projekt. 9. Täiendavalt informeerime, et lähtudes Vabariigi Valitsuse 27.06.2019 valitsuskabineti nõupidamise otsusest kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks transpordis elektrifitseerida raudteeliiklus, mille kohaselt teostatakse kontaktvõrgu eelplaneering 2020. aastal ning kontaktvõrgu projekteerimine ning ehitus aastatel 2021-2028. Eelpoolnimetatud otsuse alusel on AS Eesti Raudtee ülesandeks alustada 25 kV kontaktvõrgu eelplaneeringu koostamist ning projekteerimist raudteelõikudel Tallinn-Tapa-Narva; Tapa-Tartu-Valga; Tartu-Koidula-Piusa; Ülemiste –Muuga; Kopli jaam. 10. Arvestada AS Eesti Raudtee telekomi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) täiendavate tingimustega:  CCS (turvangusüsteemi moderniseerimine) ajakavaga: o Tartu-Valga lõigul: tööde algus detsember 2023; o Tartu-Koidula lõigul: tööde algus juuni 2022. 4. Tehniline lahendus 330 kV liin Olemasolevate liinide ehitusaasta ja liinile monteeritud juhtmed on järgnevad: Viru-Tsirguliina L353 ehitusaasta 1971-1972, juhe AS-400, ASO-400, tross TK-70, S-70. L353 liini rekonstrueerimisel paigaldatakse mastid üldjuhul olemasolevate mastide asemele. Lisatud tabelites ja plaanidel on kajastatud kõik projekti mahus paigaldatavad mastid. 330 kV rekonstrueeritav liin tuleb ehitada ümber vastavalt Eleringiga kooskõlastatud katkestuste graafiku alusel. Sõltuvalt liinide katkestustest võib tekkida vajadus ajutiste ühenduste rajamiseks. Optika ühendused 330 kV õhuliinile paigaldatakse üldjuhul 2x48-kiuline Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetross. Antud köite maht on põhiliini trassi rajamine, haruühendused on kajastatud eraldi köidetes, seega antud projekti mahus tuleb tagada ainult optika skeemis toodud ühendamise võimalused kohtades, kuhu on nähtud ühendused. Optika ühenduste ümbervõtmine saab toimuda Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 23 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 pärast põhiliini või põhiliini alajaama vahelise lõigu valmimist, kuna ehitamise perioodil peab säilima olemasoleva sidekaabli töösolek ja pikaajalised katkestused ei ole lubatud. Lahendatavad optika ühenduskohad:  Viru 330 kV alajaamaga ühendatakse 2x48 kiuline SM OPGW.  Mustvee 330 kV alajaamaga ühendatakse 2x48 kiuline SM OPGW (liin L352).  Mustvee 330 kV alajaamaga ühendatakse 2x48 kiuline SM OPGW (liin L353).  Tsirguliina 330 kV alajaamaga ühendatakse 2x48 kiuline SM OPGW.  Tsirguliina alajaamaga on ühendatud 48 SM OPGW (liin L354, köide 10350K4).  Kuuste 110 kV alajaamaga ühendatakse 192 SM OPGW.  Rõngu 110 kV alajaamaga ühendatakse maakaabliga 48 SM OPGW.  Alajõe 110 kV alajaamaga ühendatakse 48 SM OPGW. Optiline sidekaabel otsastada alajaama juhtimishoone sideruumis olemasolevas sidekapis täismahus LC/UPC Duplex adapteritega 19” 1U paneelis (Mustvee, Kuuste - LC/UPC Quad adapteritega 19” 1U paneelis). Optiline kaabel ja paneel sidekapis tähistada (kaabli tüüp, lõigu otspunktid). 4.1. Ristumised Ristumistel tehnorajatistega on tagatud nõuetekohased õhkvahemikud 330 kV õhuliini mastide asukoha ja kõrguse valikuga. Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ning Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“. Nõutavad õhkvahemikud 330 kV suurima juhtme temperatuuri korral:  Maantee, raudtee või veetee 10m  Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 8,5m  Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 7,5m  Maapinnani avatud maastikul 7,5m  Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 3,85m Teedega ristumine ehitustööde ajal Ehitustööde käigus tuleb välistada juhtmete langemine teemaale. Selleks paigaldada spetsiaalsed tõkked. Tõkete rajamise tehnoloogia ja nõuded on kirjeldatud joonisel 10350K2_TP_EL-5-04_v01- Teedega ristumiste tehnoloogia. Peamised tingimused tõkete rajamisele on järgmised:  Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele, kuid tuleb arvestada, et tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Ajutiste tõkete konstruktsioonid, näha ette kraavi servast ja/või mulde nõlvast min tõkete paigaldamiskaeviku sügavuse kaugusele.  Ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud teegabariidiks võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav teegabariit.  Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei tohi ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema väljaspool teed ja sellega külgnevat vaba ruumi.  Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse võtma eelpoolnimetatud tingimusi. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 24 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023  Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva.  Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali ladustamiseks ja töövahendite paigaldamiseks teele või teemaale tuleb taotleda liiklusväliste tööde luba. 4.2. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine Haljasalal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava või juurde veetava sobiva pinnasega ja laotada taastatavale alale enne kaevetöid eemaldatud ja juurde veetud kasvupinnas ja külvata pärast kohaliku omavalitsuse heakorra spetsialisti poolt heakskiidetud muruseeme. Rohumaal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava pinnasega ja laotada taastatavale alale enne kaevetöid eemaldatud või juurde veetud kasvupinnas. Olemasoleva kupitsa muldkeha tasandada ümbritseva pinnasega, üle jäävat pinnast võib kasutada teiste demonteeritavate mastide juures, kus ära veetava betooni mahust tingituna on vaja pinnast lisada. Peale ehitustööde lõpetamist täidetakse vundamendisüvendid mineraalse täitematerjaliga. Täitepinnase kihid tihendatakse ja platsi pind tasandatakse ning lisatakse haljasalal min 150mm kasvupinnas. Projekti raames vältida teede katete ning äärekivide kahjustada saamist. Peale tööde või töölõigu lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee plaadid, äärekivid jne), kraavid, truubid, mulded esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette nähtud teisiti. Vältida roomiktehnikaga asfaltkatete lõhkumist, vajadusel rakendada meetmeid, näiteks laudteed. Vältida veekogude kallaste kahjustamist, vajadusel tuleb pinnase kaitseks kasutada kaitsematte. Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohta. Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest. Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Peale ehitustööde lõppu, vajadusel ka ehitus- ja lammutustööde ajal, puhastada transporditeed tolmust ja prahist. 4.3. Mastitüüpide kirjeldus Käesolevas projektis kasutatakse järgnevaid 330 ja 330/330 kV mastitüüpe: 330 kV vantidega kandemast ja nurga-kandemast Õhuliini sirgetele lõikudele ja liini pöördenurkadele kuni 20° (va põllumaa) on ette nähtud vantidega torumastid. Mastidel on kahes tasapinnas traaversid ja alumine jäikustugi. Vandid on kolmes tasapinnas. Kandemasti eriversioon on muudetud vantide paigutuse ja tugevamate jalgadega avariid piirav mast, mis talub kõigi juhtmete ja trosside ühepoolset katkemist. Nurga-kandemast erineb tava-kandemastist jalgade tugevuse ja vantide ebasümmeetrilise paigutuse poolest. Sõltuvalt liini pöördenurgast (<9° või 9 – 20°) muudetakse mastil isolaatorkettide kinnituskohti. Masti tüüp: - 3S0G üheahelaline vantidega kandemast - 3S0GD üheahelaline vantidega avariid piirav kandemast - 3S1G üheahelaline vantidega nurga-kandemast 330 kV vabaltseisev portaal kandemast Õhuliini paiknemisel haritaval põllumaal on ette nähtud paigaldada vabaltseisev portaal kande- või nurga-kandemast eesmärgiga vähendada masti alla jäävat pindala. Mastil on kahes tasapinnas Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 25 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 traaversid. Mastide tugevuse tagavad sisemised jäikusraamid ja tõmmitsad. Mastide alumises osas on 6 meetri kõrgune läbisõitu võimaldav ava. Sõltuvalt liini pöördenurgast (<9° või 9 – 20°) muudetakse nurga-kandemastil isolaatorkettide kinnituskohti. Masti tüüp: - 3S0F1 üheahelaline vabaltseisev portaal kandemast - 3S1F1 üheahelaline vabaltseisev portaal nurga-kandemast 330 kV vabaltseisev Y nurga-ankrumast Nurga-ankrumastidena kasutatakse kuumtsingitud vabaltseisvat Y-tüüpi metallsõrestikmasti. Mastist on kaks sama kujuga, aga erineva tugevusega versiooni 3T5Y ja 3T9Y. Esimene neist on kasutatav liini pöördenurgani ~50°, samuti avariid piirava mastina väikese nurga korral. Tugevam versioon sobib kasutamiseks liini nurgani ~90° ja avariid piirava mastina suurematel nurkadel. Tüüpide sobivus konkreetsete nurkade ja visangupikkuste korral on iga masti puhul kontrollitud. Masti tüüp: - 3TxY üheahelaline vabaltseisev Y nurga-ankrumast 330/330 kV mast 1T Kaheahelaline metallsõrestik-kandemast nurgale 0°. 4T Kaheahelaline vabaltseisev A-tüüpi metallsõrestik-nurga-ankrumast, tüüpselt (standardne kaalu- /tuulevisang) nurgale kuni 60°. 5T Kaheahelaline vabaltseisev A-tüüpi metallsõrestik-ankrumast, tüüpselt (standardne kaalu- /tuulevisang) lõpumast või hargnemismast. Lennuohutusest tulenevad täiendavad masti tähistamise nõuded Mastide 4T-27, 5T-25 puhul on ületatud masti kõrgus 45m, mille korral kooskõlastatakse tegevus täiendavalt Transpordiameti lennundusosakonnaga. Lisatud joonistel ja tabelites on kajastatud kõik projekti mahus ehitatavad mastid koos koordinaatide ja kõrgustega. Allolevas tabelis on eraldi toodud välja mastid, mille kõrgus olemasolevast maapinnast on üle 45m. Mastide tippude abs. kõrguste arvutamisel on võetud aluseks olemasolev maapinna kõrgus ja liidetud sinna juurde masti alla planeeritava vundamendi kõrgus. Mastid, mille tipu kõrgus on üle 45m, tuleb värvida seitsme osana puna-valgeks, seejuures ülemine ja alumine osa on värvitud punaseks. Liin Masti Masti L-est X L-est Y Maapinna Masti Masti tipu number tüüp kõrgus kõrgus kõrgus abs. abs. (m) (m) (m) L353 480 5T-25 670120,440 6462609,470 70,25 54,5 124,75 L353 489 5T-25 668030,990 6460597,498 71,80 54,5 126,3 L353 499 4T-27 665597,020 6458253,780 79,84 55,5 135,34 L353 500 5T-25 665343,860 6458151,450 76,52 54,5 131,02 L353 509 5T-25 662722,710 6457339,590 86,71 54,5 141,21 Joonistel 10350K0_TP_EK2-7-….., on esitatud mastide ülevaate ja tööjoonised. Mastide projekteerimisel ja valmistamisel on lähtutud standardist EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV Osa 1: Üldnõuded – ühised eeskirjad, ja selle rahvuslikust lisast EVS-EN 50341-2-20, ning Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 26 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 Siseõhkvahemikud visangus ja mastil Vastavalt tellija soovile peavad mastid olema teenindatavad Un > 230 kV liinide korral „bare hand“ ja Un ≤ 230 kV tuleb lähtuda „hot stick“ meetodist tulenevalt. Mastid tuleb varustada turvaredelite ja TURVATIKAS kukkumispidurdussüsteemiga. 4.4. Vundamendid – üldine kirjeldus Liinitrassi geoloogiline iseloomustus on ära toodud projekti lisas AA-9-02. Allpool esitatud lahenduste kirjeldused on põhimõttelised, et anda ülevaade tööde iseloomust, mis on vajalik projekti kooskõlastamiseks trassivaldajatega. Õhuliini vundamentide arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja vundamentide rajamise selgitused ehitajale on toodud eraldi vundamendi osa seletuskirjana 10350K2_TP_EK1-3-01- 001_Seletuskiri-vundament. Lahendused tüüpelementidega Võimalusel kasutatakse vundamentide lahendustes eelnevalt tehases valmistatud tüüpelemente - vant-kandemastide puhul TVS seeria elemente ja ankruplaate ning vabaltseisvate mastide puhul F seeria elemente. Juhul kui kohalik geoloogia on keeruline või arvutuslikud koormused mastilt on liiga suured, võib osutuda vajalikuks vundamendi valamine kohapeal. Sellisel juhul võivad vundamendi kuju ja mõõtmed erineda tüüpelementidest. Vantkandemastide ankruplaatide mõõtmed ja rajamissügavus sõltuvad kohalikust geoloogiast, veetasemest ning mõjuvast koormusest. Ankruplaatide planeeritav maksimaalne rajamissügavus on 4,5 meetrit. Vaivundamendid Juhul kui mõjuvad koormused on liiga suured või kohalikud geoloogilised tingimused keerulised, kasutatakse vaiasid. Tõmbe- ja survekoormuste esinemisel vundamendil kasutatakse injektsioon- ankruvaiu. Kui vundamendile mõjuvad ainult tõmbe- või survekoormused, võib sõltuvalt geoloogiast ja koormustest tulla kõne alla ka alternatiivsete vaiade kasutamine (mikrovaiad, kruvivaiad vms). Vaiade arv, asetus ja pikkus sõltub geoloogilistest tingimustest ning mõjuvatest koormustest. Sõltuvalt koormustest võib osutuda vajalikuks vaiade rostvärgid omavahel ühendada taladega. Rostvärke ühendava tala materjalina kasutatakse kas terast või raudbetooni. Materjali valik sõltub koormustest ja masti asukoha ligipääsetavusest. Vaivundamentide rostvärgid rajatakse olemasolevale maapinnale võimalikult lähedale. Rostvärkide peale rajatakse raudbetoonist või terasest postament, mille külge ankurdatakse masti jalg. Vundamentide rajamine Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järeltihenemist. Eriosa tööprojektis tuleb täpsustada killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus. Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise. Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse eriosa tööprojektis. Peale vundamendi elementide monteerimist või vajadusel valamist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid. Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse eriosa tööprojektis, kuna see sõltub kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 27 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. 4.5. Mastiosade kaitsmine põrkepiiretega Vastavalt 700 seerias toodule tuleb mastide kaitseks, mis asuvad teele liiga lähedal, paigaldada täiendavad kaitsetõkked. Piirete, tõkete või leevendite vajalikkuse analüüsil on lähtutud Transpordiameti dokumendist „Piirded riigiteedel, juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“. Ohutustaseme valikul tuleb lähtuda seejuures ohutasemest 1 ning väärtusest AE. Olenemata tee valdajast tuleb täiendavad põrkepiirded/ leevendid paigaldada kõikide teede korral, kus mast asub eelnimetatud juhistest teele liiga lähedal. Viimase vajadus on selgitatud välja vastavalt eelduslikule max sõidukiirusele ja masti asukohale tee suhtes. Kohad, kus põrkepiirete paigaldus on ette nähtud, on toodud joonisel 10350K2_TP_AS-4-05_001_Põrkepiirded. Lahendusena kasutada metallist põrkepiirded, mis paigaldada masti, tõmmitsa või vundamendi osast 1 m kaugusele, täpsem piirde ulatus on toodud joonisel. 4.6. Maandus ja potentsiaaliühtlustus Trassi üldine iseloomustus Arvestades liini üldiseid maandussüsteemide koostamise põhimõtteid, asub valdavalt maandussüsteemi toimiv osa kavandataval liinil 1-6 m sügavusel, erandina on maandurina toimivad vaivundamendi injektsioonvaiad, mille sügavus sõltub geoloogiast. Pinnase eritakistuse väärtused jäävad üldjuhul antud lõigus vahemikku 50-500Ω·m. Tulenevalt lõikude iseloomustusest on üldjuhul liini trassil pinnase eritakistused alla 500Ω·m, mis võimaldavad kasutada ära masti maandussüsteemi osana masti r/b- ja vaivundamente. Õhuliini mastide maandus ja potentsiaaliühtlustus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus ehk eelkõige äikesekaitse, ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Õhuliini maanduste arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused maandussüsteemi rajamiseks on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10350K2_TP_EL-3-01-002_Seletuskiri-maandus. Antud liin kulgeb põhilises osas metsades ja põllumaal, kuid samas on ka kohti, kus inimeste või koduloomade sagedane viibimine mastide juures on tõenäoline. Kohtades, kus inimeste ja koduloomade sagedane viibimine on tõenäoline, tuleb näha ette täiendavad meetmed puute- ja sammupingete tagamiseks. Konkreetne lahendus masti asukohas on toodud eraldi maanduse joonistel. Maandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule eelneval suveperioodil. Kui teostusmõõdistusel osutub maanduspaigaldise maandustakistus lubatust suuremaks, kontrollitakse viimase väärtus enne teostusjooniseid projekteerija poolt arvutustega üle. Kui mõõdetud tulemus tagab antud kohas siiski liini ja inimeste ohutuse, fikseeritakse muudatus teostusjoonisel. Kui tulemus ei rahulda maanduspaigaldisele esitatud nõudeid, lisatakse mastile vajaliku pikkusega rõht- või vertikaalmaanduselektroodid vastavalt täiendatud projektlahendusele juurde. Iga antud masti tehniline lahendus on kajastatud käesolevas projektis eraldi joonisel. 4.7. Faasijuhtme tüüp, üldine iseloomustus 330 kV õhuliinile on nähtud ette kolm juhet faasis, terasalumiiniumjuhtmetega 402-AL1/52-ST1A. Osajuhtmed paigaldada kolmnurka omavahelise kaugusega 400 mm. Juhtmed peavad vastama standardi EVS-EN 50182 nõuetele. Juhtmete terassüdamikud ja terasalumiiniumjuhtmed peavad olema määritud vastavalt standardi EN 50182 case 2 kohaselt (määrdeta on ainult välimise kihi traadid). Täiendavaid märgupalle juhtmetele ega OPGW ette nähtud ei ole. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 28 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 Pikiprofiili koostamisel on arvestatud üldjuhul juhtme mehaanilise pingega paigaldusel 65 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C, millest on arvestatud profiilile juurde juhtme lõplik venimine. Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumidele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud tabelis 10350K2_TP_EL3-7-05-01-001_Faasijuhtme-tehn. 4.8. OPGW Õhuliinile paigaldatakse 2x48-kiuline Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetross. OPGW kinnitustarvikud valitakse vastavalt tootjapoolsele juhendile. Optiline kiud vastab kehtivale standardile ITU-T G.652D LL. Kadude vähendamise eesmärgil trossid sektsioneeritakse kuni 10 km pikkuste lõikudena, mille ühes punktis on tross maandatud. OPGW kinnitatakse mastidele isolaatoritel, mis on varustatud 40 mm sädevahemikuga. Erandinda maandatakse tross alajaamast järgneval 10 mastil. Täpsem trossi paigalduse skeem on toodud 10350K2_TP_EN-5-01-001_Optika-üldskeem. 4.9. Isolatsioon ja liinitarvikud Õhuliini isolatsioonitase peab vastama normile, kus nõutav ühiklekkeraja pikkus ≥ 34,7 mm/kV. Erandina kasutada ristumisel põhimaanteega piirnevatel mastidel isolatsioonitaset ≥ 43,3 mm/kV kohta. 330 kV liini kandekettides tuleb kasutada 160 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN IEC 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 210 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN IEC 60372. Vastavalt tellija erinõuetele tuleb kasutada lõhestatud juhtmete korral ainult kahe osajuhtme vahelisi pooljäikasid täismetall distantshoidikuid. Kolme osajuhtmega faasijuhtmetes kasutatakse distantshoidikuid kolmese grupina, kus nende omavaheline samm on 5 m. Liinile monteerida linnutõkkeluuad 330 kV kandekettide kohale. Liinitarvikute kasutamisel tuleb lähtuda üldnõuete peatükis toodud standarditest ja Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. 5. Demontaaži tööd Käesoleva köite mahus hõlmavad demontaažitööd rekonstrueeritavat liiniosa. Demonteeritavad mahud esitatakse eraldi tabelis. Liinijuhtmed ja piksekaitsetross Haritaval maal ja lihtsasti ligipääsetaval metsa-alal demonteeritakse esmalt juhtmed koos isolaatorkettidega. Juhtmed lastakse koos isolaatorkettidega alla, klemmid, isolaatorid ja vibratsioonisummutid eraldatakse juhtmelt ning juhe keritakse mööda maad kokku. Ristmeväljade demonteerimisel klemmitakse juhe vajadusel rullikutele ja keritakse maha. Soistel ja pehme pinnasega metsa-aladel, kus mastidele ligipääs on keeruline, kukutatakse juhtmed ja isolaatorid koos mastiga maha ning purunenud isolaatorid korjatakse maapinnalt kokku. Kohtades, kus on ristumised teede ja ristuvate objektidega, tuleb juhtmete langemine ristuvatele objektidele tõkestada turvaväravatega või kasutada juhtmete demonteerimiseks trossi ja abinööri, millega tõmmata juhe eelnevalt üle ristuvate objektide. Seejuures demonteeritav juhe ei tohi puutuda ega lasta kukkuda ristuvatele objektidele. Peale juhtme eemaldamist vabastada nöör ja kerida kokku. Tänavate ja raudteega ristumise likvideerimisel kasutada juhtmete eemaldamiseks eelkirjeldatud lahendust. Abitrosside ja pilootnööri kasutamisel on tänavaliikluse sulgemine vajalik ainult peale juhtmete demonteerimist üheks korraks abinööri allalaskmise hetkeks, lühiajaliselt. Kõikide teedega ja ristuvate objektide loetelu on toodud mastide tabelis. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 29 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 Õhuliini juhtmete demontaažitöödel raudteega ristumisvisangus, tuleb eelnevalt tööde täpne aeg kooskõlastada raudtee operaatorfirmaga. Töödeks tuleb valida aeg, kus puudub rongiliiklus. Mastid Demonteerimisele kuuluvad antud projekti alaga piiritletud mastid. Demonteerimisel kasutada järgmist tehnoloogiat. Mastid kukutatakse maapinnale. Kui masti kukutamiseks ei ole piisavalt ruumi, siis tõstetakse see maha kraanaga. Vabaltseisva betoonmasti kukutamiseks kaevatakse üks külg lahti ja tagumiselt küljelt ekskavaatoriga lükates kukub mast soovitud suunda ümber. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Betoonmastide traaversid eraldada masti tüvest ning utiliseerida. Vabaltseisvate metallsõrestikmastide langetamiseks lõigatakse masti tagumiste jalgade vöövinklid läbi ja tõmmatakse mast trossi abil pikali. Vundamendid Metallsõrestikmastide vundamendi kael kaevata lahti ja purustada ühe meetri sügavuselt maa seest. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Masti, mille maasse kinnitus on teostatud monteeritavate raudbetoon seenvundamentidega ja asub kõrgel kupitsal (üle 0,8m), tuleb seenvundamendid lahti kaevata ja transportida ehitusjäätmete töötlemisega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusnõuetele. Masti vundamendi eemaldamiseks piisab lahti kaevamiseks kitsastes oludes ~0,5m alast ümber vundamendi maapealse osa. Tavaolukorras kohtades, kus on ette nähtud rohu või muruala taastamine, on arvestatud 1,5m alaga ümber masti, viimane on pinnase silumiseks, saavutamaks mastialusele platsile ühtlase pinna. Taastamise kohta on toodud info eraldi peatükis. Isolaatorid Demonteerida kasutuseta jäävad isolaatorketid. Kõik isolaatorketid ja tarvikud on ette nähtud utiliseerida. Täpsemad mahud esitatakse demontaaži spetsifikatsioonis. Demontaaž ja jäätmete käitlemine Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest. Demonteeritavad mastid, mastidetailid, vundamendid ja juhtmed on objekti piirkonnas toodud asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis. Komponentide demontaaž, liigiti kogumine, vedamine ja käitlejale üle andmine tuleb teostada jäätmeseaduse nõuete kohaselt. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadi jupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis. Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te)sse konteineri(te)sse ja transportida jäätmekäitluskohta. Keskkonnareostuse või -ohtlike objektide ilmnemisel koheselt teavitada Keskkonnaameti kohalikku osakonda. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 30 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 6. Elektripaigaldise kaitsevööndis puude, põõsaste ja okste raiumine Puude, põõsaste ja okste raiumine elektripaigaldise kaitsevööndis toimub vastavalt ehitusseadustiku § 70 lõike 8 alusel kehtestatud määrusele „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. 7. Mastide tähistamine Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks tavatähisele tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega, millel on liini ja masti number. Mastide numbrid vastavalt numeratsiooniskeemile. Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised mastide teepoolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise tõlgendamist. Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, „Õhuliinide tähistamine“. 8. Nõuded töövõtule ja töövõtjale Tööde teostaja peab vastama seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuse registris. Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd, kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja tellijale üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos nõuetekohasust tõendava auditiga. Kõik materjalid peavad olema uued ning täitma tellija nõuetega sätestatud nõudeid ning nad peavad olema heaks kiidetud kooskõlas töövõtulepingu juhistega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema varustatud vajalike sertifikaatidega ja materjalide passidega. Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid ja tellija poolt esitatud täiendavad nõuded moodustavad üksteist täiendades tervikliku objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme järgides, tuleb töövõtjal paluda täiendavaid selgitusi. Tööde selgituse lisas olevate dokumentide pädevusjärjekord on järgmine: • Pakkumiste ja lepinguga seotud dokumentides toodud andmed; • Projekti seletuskiri; • Joonised. Tööde mahtu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele: • elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid; • maandustakistuse mõõtmine; • potentsiaaliühtlustusahelate kontroll; • kaetud tööde aktid ja teostusjoonised: o maandusseadme kohta; o faasijuhtmete ja piksekaitsejuhtide kohta; o monteeritava vundamendi, vaia ja betoonitööde kohta; Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx  Tööprojekt L353 Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimine 10350K2 K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin Lk 31 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 10.05.2023 o masti metalli ja paigalduse kohta; • teostusjoonised, mis hõlmab: projekteeritava objektiga seonduvaid teostusjooniseid, elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit. Lisaks eelpool toodud dokumentidele arvestada tellija 700 seerias toodud juhistega objekti vastuvõtmisel täiendavate dokumentide esitamise vajadusega. Töövõtja peab hoidma objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari on vajalik märkida töö ajal tehtud kõik muudatused. Kõik joonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üleantavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal. Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi juhul, kui Eleringil vastav dokument varasemalt puudub. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: • kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; • süsteemide lühikirjeldus; • hooldusgraafik; • süsteemide hoolduseks vajalik info. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt vastavate seadmetega. Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded. Faili nimi: 10350K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri.docx Köidete jaotus 10350K1 Köide K1 Viru-Mustvee L352 330 kV õhuliin 10350K2 Köide K2 Mustvee-Tsirguliina L353 330 kV õhuliin 10350K3 Köide K3 Ajutine ühendus L301- L354 330 kV õhuliinil 10350K4 Köide K4 Piksekaitsetrossi vahetus L354 Tsirguliina-Valmiera 330 kV õhuliinil 10350K5 Köide K5 Piksekaitsetrossi vahetus L141 Kuuste-Põlva 110 kV õhuliinil 10350K6 Köide K6 Rõngu alajaama optika ühendus 10350K7 Köide K7 L104C Alajõe haru ühendus 10350K8 Köide K8 L104C Alajõe haru ühendus 10350D1 Köide D1 110 kV õhuliini L104C demontaaž