Arvamuse küsimine

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] 23.05.2023 nr DM-124454-6 Arvamuse küsimine Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa muutmise taotluse kohta Keskkonnaamet on võtnud menetlusse Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 83-806, 10115) Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa muutmise taotluse. Nõuetele vastav taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 11.04.2022 nr DM-124454-1 all. Olemasolev Sargvere uuringuum (uuringuloa nr L.MU/516567; kehtivusaeg 12.09.2022 kuni 12.09.2025) pindalaga 5,48 ha asub Järva maakonnas Paide linnas Sargvere külas katastriüksustel Metsatuka (katastritunnus 56701:001:0658). Uuringuluba soovitakse laiendada 1,07 ha võrra ka Santeri katastriüksusele (katastritunnus 56701:001:0725). Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Nurmsi õppevälja piiranguvööndiga. Maapõueseaduse § 27 lg 5 sätestab, et kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab loa andja uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Lähtuvalt ülaltoodust palub Keskkonnaamet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel esitada 30 päeva jooksul arvamus käesolevale kirjale lisatud geoloogilise uuringu loa taotluse osas. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Viktoria Burtin vanemspetsialist maapõuebüroo Lisa: Taotlus 11.04.2023.bdoc Viktoria Burtin 5688 5603 [email protected] 2(2)   1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Caspar Rüütel Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/5, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Sargvere Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 6.55 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0567 Paide linn Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, ehitusliiv teede- ja üldehitus, täitepinnas 240 tuh m³ Liiv, täitepinnas teede- ja üldehitus, täitepinnas 240 tuh m³ Kruus, teede- ja üldehitus, täitepinnas 240 tuh m³ ehituskruus Kruus, täitepinnas teede- ja üldehitus, täitepinnas 240 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 10 Puuraukude arv 30 Uuringukaeveõõnte arv 30 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Sargvere_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Sargvere_.asice Maaomanike nõusolekud Lisa 3: Santeri_MU_kooskolastus.asice Muud lisad Lisa 4: Uuringuruumi_piir__Sargvere_.dgn Lisa 5: 7.1_7235293_2_15.03.2023_Valjaminev_kiri.asice  Saatja: Caspar Rüütel <[email protected]> Saaja: Margus Viiklepp, Rein Kallas, info transpordiamet Teema: Mäeküla - Koeru – Kapu tugimaantee nr 25 teekaitsevöönd Tere! Marina Minerals OÜ pöördub transpordiameti poole küsimusega, mis hõlmab Mäeküla - Koeru – Kapu tugimaantee nr 25 teekaitsevööndit. Ettevõte on teostanud geoloogilise uuringuloa nr L.MU/516567 alusel geoloogilised uuringud ehitusmaavara otsinguks ja keskkonnaregistris kinnitamiseks riigile kuuluval Metsatuka maaüksusel (tunnus 56701:001:0658). Välitööde käigus sai ilmsiks, et NSVL-u aegse karjääri täiteliiva varu on praktiliselt ammendatud ja alale on ladustatud ohtralt ebaseaduslikku prügi (vt manus). Ehitusmaavara tarbevaru tasemel edasiseks uurimiseks perspektiiv kadus. Täna soovib ettevõte uurinuruumi laiendada eraomandis oleva Santeri nimelise maaüksuse peale (tunnus 56701:001:0725), kus teadaolevalt maavaravaru jätkub ja seda saaks täiendaval uurimisel tulevikus ära kasutada kavandatava Mäeküla liiklussõlme ehituseks (vt manus LISA 1). Kuna perspektiivne täitematerjali levikuala on väike, siis pöördume Transpordiameti poole küsimaks, kas peate võimalikuks Mäeküla - Koeru – Kapu tugimaantee 30 meetrise teekaitsevööndi mõningast vähendamist nii, et tugimaantee liiklusohutus oleks tagatud? Vajadusel esitage omapoolsed tingimused, kui tugimaantee teekaitsevööndi osaline vähendamine on võimalik. Rõhutame siinjuures seda, et tegu oleks vaid ühele projektile suunatud arendusobjektiga, kus pärast varu ammendumist ala koheselt korrastatakse. Eeldatav täitematerjali maht on u 20 000 m3 ehk u 40 000 tonni. Tagasisidet ootama jäädes! Lugupidamisega Caspar Rüütel Juhatuse liige Marina Minerals OÜ Jalgpalli 21, Tallinn 11312, Estonia M +372 5698 7373 E [email protected] Caspar Rüütel Teie 06.03.2023 Marina Minerals OÜ [email protected] Meie 15.03.2023 nr 7.1-7/23/5293-2 Riigitee 25 teekaitsevöönd Teavitate, et Marina Minerals OÜ soovib uuringuruumi eraomandis oleva Santeri maaüksuse peale (kat tunnus 56701:001:0725), kus teadaolevalt maavaravaru leidub ja seda saaks täiendaval uurimisel tulevikus ära kasutada kavandatava Mäeküla liiklussõlme ehituseks. Kuna perspektiivne täitematerjali levikuala on väike, siis pöördute Transpordiameti poole küsimaks, kas peetakse võimalikuks riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu 30 meetrise teekaitsevööndi mõningast vähendamist nii, et tugimaantee liiklusohutus oleks tagatud. Vajadusel soovite, et Transpordiamet esitab omapoolsed tingimused, kui tugimaantee teekaitsevööndi osaline vähendamine on võimalik. Transpordiamet, tutvunud esitatud taotlusega, märgib järgmist: - kehtiv Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015,1) ei tee takistusi geoloogiliste uuringute läbiviimiseks; - EhS §§ 70-72 sätestavad teede kaitsevööndite ulatuse ja nende kasutamise piiranguid, mh on tee kaitsevööndis keelatud eemaldada ning kuhjata pinnast, kaevandada maavara. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda vaid tee omaniku nõusolekul; - teede kaitsevööndite ulatust saab muuta vaid läbi KOV üldplaneeringute; - Mäeküla liiklussõlme eelprojektiga seonduvalt piiranguid ei ole, sest Santeri kinnisasjale (kat tunnus 56701:001:0725) ega sellega vahetult külgnevale alale projektiga teerajatisi ei kavandata. Transpordiamet ei tee takistusi maavara geoloogiliseks uuringuks riigitee 25 km 0,77-0,98 piirneval Santeri kinnistul tingimustel: 1. Peale uuringute lõpetamist tuleb riigitee kaitsevöönd korrastada; 2. Uuringutega teemaale sisenemine ei ole lubatud. Eeldades, et uuringutega leitakse kaevandamisväärset maavara, annab Transpordiamet tingimused hilisemaks maavara kaevandamise loa taotlemiseks: 1. Vastavalt EhS § 70 lg 3 on kaeveloa taotlemine lubatud vähima kaugusega 13 m riigitee 25 teekatte servast, sama kehtib ka aT varude kinnitamisel; 2. Mäeeraldise ja teenindusmaa piirid peavad ühtima riigitee poolsel küljel; 3. Vastavalt ristumiskohtade vahekauguste juhendile on lubatud mahasõitude vahekaugus tugimaanteel liiklussagedusega vahemikus 500-1500 sõidukit minimaalselt 150 m, sh arvestatakse mõlemas sõidusuunas olemasolevaid ristumisi. Seega uut mahasõitu (maavara väljaveoteeks) sellesse riigitee lõiku kavandada ei saa. 4. Maavara kaevandamise loa taotlus kooskõlastada Transpordiametiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisa: esitatud taotlus Lisaadressaat: Keskkonnaamet [email protected] 2 (2)  Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu loa muutmise põhjendus. Keskkonnaamet väljastas 12.09.2022 korraldusega nr DM-119904-15 Marina Minerals OÜ-le geoloogilise uuringu loa nr L.MU/516567 (kehtivusajaga kuni 12.09.2025) Sargvere uuringuruumis pindalal 5,48 ha Metsatuka kinnistul (56701:001:0658). Metsatuka kinnistu puhul on tegu endise Pukimäe (Sargvere) prügilaga ja kunagise karjääriga, mistõttu on reljeef alal väga muutlik (absoluutsed kõrgused ~66 - 71 m; joonis 1). Novembris 2022. a tehti geoloogilise uuringu välitööd Sargvere uuringuruumis vastavalt välja antud uuringuloale ja loas sätestatud tingimustele. Välitöödel kaevati kokku 10 kaevandit. Pärast kaevandite kaevamist, geoloogilise situatsiooni kirjeldamist ja proovide võtmist kaevandid likvideeriti nõuetekohasel ning koostati Keskkonnaametile uuringuaukude likvideerimise akt. Geoloogilise uuringu välitöödel selgus, et uuringruum on valdavas osas jäätmetega kaetud ja liikumine lahtise prügi ning kinni katmata prügivallide tõttu raskendatud ja muuhulgas ka ohtlik. Laboratoorsete tööde, välitööde kirjelduste ja mõõdistuste andmetel ei ole uuringruumi setete kvaliteet piisavalt hea ning maht piisavalt suur, et oleks seda mõistlik maavaravaruna arvele võtta. Metsatuka kinnistust kirde ja ida suunda jääb eraomandisse kuuluv Santeri kinnistu (56701:001:0725), mille omanik on huvitatud maavaravaru uuringust (pindalal ~1,07 ha). Santeri kinnistu puhul on tegu kõrval olevast vanast karjäärialast kõrgema maapinna reljeefiga loodusliku maa-alaga (Joonis 1). Võib eeldada, et kinnistu piires leidub vähemalt 2 - 3 m liivakihti. Kuna Sargvere uuringuruum jääb vahetult Santeri kinnistu kõrvale, on mõistlik Santeri kinnistu liita olemasoleva Sargvere uuringuruumi koosseisu ning interpreteerida kogutud Sargvere geoloogilise uuringu andmeid koos täiendavalt juurde uuritavate andmetega Santeri kinnistul. Marina Minerals OÜ soovib seega Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/516567 muuta laiendades uuringuruumi piire pindalaliselt ~1,07 ha võrra. Uuringu- ruumi uus pindala on 6,55 ha. Peale uuringruumi pindala ja piiride muutmise muid muudatusi loas ei ole. 2. Geoloogilise uuringu eesmärk. Marina Minerals OÜ on kaevandamisettevõte, mis arendab välja ja võtab kasutusse perspek- tiivseid ehitusmaavarade leiukohti. Ettevõtte eesmärgiks on võtta kasutusse perspektiivseid maavara leiukohti, mis toetaksid suuremate linnade arengut ning ehitustegevust ja/või suurobjektide täitematerjalidega varustatust. Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu eesmärgiks on Tallinn - Tartu maantee ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring ning sobivusel selle arvele võtmine maavara aktiivse tarbevaruna. Kvaliteetse maavara esinemise korral on arendajal soov taotleda keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee (nr 2) ehituse ja renoveerimise tõttu on piirkonna nõudlus ehitusmaavarade järele olulisel määral suurenenud. Riigi eelarvestrateegia 2021 - 2024 ning 2021. a riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt kehtestatud Riigiteede teehoiu- kava 2021- 2030 üheks eesmärgiks põhimaanteede (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn- Pärnu) neljarealiseks väljaehitamine. Nii on ka taotletava objekti asukoha valikul silmas peetud just selle lähedust Tallinn - Tartu maanteele ning Riigiteede teehoiukava 2021-2030 Lisa 41, mille kohaselt soovitakse Tartu maanteel alates 2025. aastast alustada Mäeküla möödasõidu ehitustöödega. Maavara kaevandamise eesmärgil taotletav Sargvere uuringruum on kavandatud justnimelt seda objekti silmas pidades, mis tähendab, et maavara olemasolul ja selle võimalikul kasutamisel eeldatakse leiukohale kiiret ekspluatatsiooni ning ammendunud ala korrastamist. Joonis 1. Sargvere uuringuruumi reljeef (kasutatud on Maa-ameti WMS rakendust) Nii on ka taotletava objekti asukoha valikul silmas peetud just selle lähedust Tallinn - Tartu maanteele ning Riigiteede teehoiukava 2021-2030 Lisa 42, mille kohaselt soovitakse Tartu maanteel alates 2025. aastast alustada Mäeküla möödasõidu ehitustöödega. Maavara kaevandamise eesmärgil taotletav Sargvere uuringruum on kavandatud justnimelt seda objekti silmas pidades, mis tähendab, et maavara olemasolul ja selle võimalikul kasutamisel eeldatakse leiukohale kiiret ekspluatatsiooni ning ammendunud ala korrastamist. Antud eeldusi silmas pidades, on uuringuloa taotleja Tallinn - Tartu maantee Mäo liiklussõlmest Tartu suunal välja valinud Sargvere uuringuruumi, mille piires tehakse esmalt kindlaks maavara olemasolu ning seejärel uuringutulemustest lähtuvalt tehakse kindlaks selle kasutamisvõimalused. Taotletavas uuringuruumis leiduvat materjali on eelduslikult võimalik kasutada tee katendi või muldkeha ehituses. Sargvere uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. 1 Ehitusobjektid TEN-T teedel ja teiste olulise mõjuga teelõikudel aastatel 2025-2030, sh Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 eesmärgiks seatud Tartu, Pärnu ja Narva suunaliste põhimaanteede neljarealiseks ehitamise indikatiivne ehitamise kava. 2 Ehitusobjektid TEN-T teedel ja teiste olulise mõjuga teelõikudel aastatel 2025-2030, sh Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 eesmärgiks seatud Tartu, Pärnu ja Narva suunaliste põhimaanteede neljarealiseks ehitamise indikatiivne ehitamise kava.  3. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus. 3.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus. Taotletav uuringuruum teenindusala pindalaga 6,55 ha asub Järva maakonnas Paide linnas Sargvere külas riigimaal Metsatuka (56701:001:0658), mille valitseja on Keskkonna- ministeerium ja volitatud asutus Maa-amet ning eraomandis asuval kinnistul Santeri (56701:001:0725). Uuringuruum külgneb lääneosas Iva (56504:001:0239), edela- ja lõunaosas Soone (56504:001:0196). Lõunas jätkub ka Metsatuka (56701:001:0658) kinnistu. Kirdesse jääb Tiiu kinnistu (56701:001:0856). Taotletava uuringuruumi teenindusala idaserv kattub riigitee Mäeküla – Koeru – Kapu (nr 25) kaitsevööndiga. Uuringuruum asub tee välimisest servast 13 m kaugusel. Uuringuruumi piiri moodustamisega teekaitsevööndisse on kooskõlastanud Transpordiamet. Avalikus kasutuses oleva kohaliku Puki tee (nr 5650226) äärmise sõiduraja välimine serv asub taotletava uuringuruumi teenindusala lääneservast kuni 3 m kaugusel. Taotletava uuringuruumi teenindusala kagu- ja idaosa läbivad Elektrilevi OÜ alla 1 kV pingega elektriõhuliinid BIO ja AMKA.3x50+70 (VID koodid vastavalt M6057590 ja 5523095; kaitsevööndid 2 m liini teljest) koos mastitõmmitsa või toega (VID kood 109148628; kaitsevöönd 1 m projektsioonist maapinnal). Maaparandussüsteem SARGVERE (tunnus 6112410010070002) asub taotletavast uuringu- ruumist kuni 9,4 m kaugusel läänes. Kogu uuringuruumi teenindusala kattub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik alaga (tunnus LTA1000001) ja riigikaitselise ehitise Nurmsi õppevälja piiranguvööndiga (tunnus 75). Uuringuruumist ~51,6 m kaugusele loodesse jääb veehaarde puurkaev nr PRK0022683. Taotletava uuringuruumi teenindusala edelaservast ~16,5 m asub veehaarde puurkaev nr PRK0022685, mille kaitsevööndiga on kattuvus 33,5 m ulatuses. Piirkond on kaitsmata põhjaveega ala. Lähim looduslik veekogu on Esna jõgi (VEE1124100A), mis jääb taotletava uuringuruumi teenindusalast ~1,7 km kaugusele loodesse. Suurematest keskustest jääb Paide linn 6,5 km kaugusele läände, Sargvere küla ligikaudu 400 m kaugusel kirdesse. Vahetult lõunas asub paralleelselt uuringuruumiga avalik Puki tee (nr 5650226 ja). Lähimad elumajad asuvad vahetult uuringuruumi piirist lõunas Mäeküla (56701:001:0732) kinnistul, läänes ~30 m kaugusel Puki (56504:001:0197), ~50 m kaugusel kirdes Tiiu (56701:001:0856), ~145 m kaugusel kagus Liblikamäe (56504:001:0400) ja ~90 m kaugusel loodes Iva (56504:001:0237) katastriüksustel. Taotletava uuringuruumi ala on valdavalt metsamaa. Uuringuruumi teenindusala on ligikaudu 2 - 3 m sügavune vana karjäärisüvend, absoluutkõrgustel 65,2 - 70,0 m. Taotletava Sargvere uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Taotletava uuringuruumi teenindusalale lähim maardla on ligikaudu 2,8 m kaugusel idas asuv Kareda dolokivimaardla (registrikaart 793). Maardlas kaevandab OÜ Väo Paas kaevandamise loa nr L.MK/300504 alusel Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldisel. Lähimad kvaternaari- setetega seotud ehitusmaterjalide maardlad on ligikaudu 17 km kaugusel läänes asuv Aasuvälja liivamaardla (registrikaart 967), kus kaevandab AS Tariston Aasuvälja liivakarjääri mäeeraldisel (luba nr Jarm-054) ja Liivamäe liivamaardla (registrikaart 549), kus kaevandab AS Tariston Liivamäe II ja Liivamäe III liivakarjäärides (luba nr JARM-024 ja KL-508239). Ligikaudu 20 km kaugusel ida suunas asub Hällimäe kruusamaardla (registrikaart 179), kus kaevandab OÜ Revelstok kaevandamise loa nr L.MK/317719 alusel. 4. Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihining katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu. Maa-ameti kaardirakenduses oleva mullastiku kaardi alusel on taotletava uuringuruumi piires kattepinnaseks valdavas osas kahkjas leetunud mullad, kus lõimiseks on peenliivast saviliivani, sh 1 - 3 cm paksune kasvukiht. Võivad esineda veerised läbimõõduga 1 - 10 cm. Põhja- ja loodeosas esinevad 0,25 m paksuse huumushorisondiga leostunud gleimullad, kus lõimiseks on liivsavi ja 0,3 - 0,35 m paksusega õhukesed madalsoomullad, kus lõimiseks turvas, liivsavi ja tolmjas liivsavi. Edelanurgas leetjas leetjad saviliiv- ja liivsavimullad. Geoloogilise kaardi mõõdus 1 : 400 000 andmeil esinevad taotletavas uuringuruumis glatsiofluviaalsed setted (veeristik, kruus, liiv). Geoloogilise baaskaardi mõõtkavas 1 : 50 000 andmeil esineb taotletava uuringuruumis valdavas osas Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (eriteraline liiv, Q1jrVr_fg). Vastavalt pinnakatte andmepunktidele on kvaternaarisetete paksus 3 - 5 m. Ala lähiümbruses on tehtud Geoloogia Valitsuse poolt 1973. aastal geofüüsikalised uurimis- tööd (Luht, I., 1973; EGF 3241). Vastavalt aruandele on aluspõhjakivimit katva kvaternaar- setete paksus 0,5 - 3,0 m. Eesti Geoloogiakeskuse 2014. aasta Kareda dolokivimaardla varu ümberhindamise aruande (Tuuling, T. 2014; EGF 8383) põhjal on kvaternaarisetete paksus 0,8 - 4,8 m (sh mullakihi paksus 0,2 - 0,4 m), mis on esindatud veeriseid ja munakaid sisaldava pruunikashalli liivsavimoreeniga ja ka rähkse lokaalmoreeniga. Põlva rajooni klaasidolomiitide uuringu käigus teostati uuringutööd taotletava Sargvere uuringuruumist ~6 km põhjas Esna objektil ja 0,9 km kaugusel lõunas Koigi II objektil (Lodjak, T., 1981; EGF 3878). Esna objektil puuriti 13 puurauku, mille andmetel on kvaternaarisetete paksus 5 - 12 m. Setted on esindatud pruunikas- hallide savikas-karbo- naatsete moreenidega, millel lasub õhuke (0,3 - 0,4 m) kasvukiht. Veetase oli maapinnast 0,6 - 2,3 m sügavusel. Koigi objektil puuriti 7 puurauku, kus kvaternaarisetete paksus ulatub 2,0 - 2,5 meetrini. Setted on esindatud pruunikashallide moreenidega ja kasvukihist (0,3 - 0,4 m). Veetase oli maapinnast 1,4 - 9,6 m sügavusel. Uuringuruumi lamamiks on Ülem-Raikküla alamkihistu lubja- ja dolokivi (S1rk2). Ülem- Devoni karbonaatsete kivimite veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid. Taotletava Sargvere uuringuruumi teenindusala on põhjavee looduslikult nõrgalt kaitstud piirkonnas. Taotletava uuringuruumi teenindusala on vana karjäärisüvend, millest on kunagi liiva kaevandatud, kuid puuduvad andmed, et antud alal oleks varem maavara geoloogilisi uuringuid tehtud ja maavara kaevandamiseks mäeeraldist vormistatud. Ehitusgeoloogilisi uuringuid on tehtud taotletavast uuringualast ligikaudu 400 m edela suunda jääval katastriüksusel (56701:001:0753). Uuringu (Parbo, A., 2006; nr 30434) andmetel on kvaternaarisetete paksus 0,9 - 2,7 m (sh kasvukiht 0,3 - 0,6 m), mis on esindatud saviliiva ja aleuriidiga. Vett puurimistööde ajal ei ilmunud. Uuringuruumist ~860 m kaugusel põhjas teostatud uuringute (Miidel, M., 1972; nr 6291 ja Miidel, M., 1971; nr 5238) põhjal esineb kvaternaarisetete kiht kuni 3,6 meetrini (sh kasvukiht 0,2 - 0,6 m), mis on esindatud tolmliiva, saviliivmoreeni ja lubisetetena. Olemasoleva informatsiooni põhjal võib hinnata kvaternaarisetete paksuseks 3 - 5 meetrit. Geoloogilise uuringuga on võimalik kindlaks teha, kas ja kui paksult esineb liiva/kruusa levik süvendis ja äärealadel. Kruusa- ja liivakihte/läätsi võib esineda ka saviliiva ja moreenikihi sees/all. Eeldades, et maavaraks sobilikke setteid leidub uuringuruumis ligikaudu 6 ha pindalal ning kasuliku kihi paksuseks on keskmiselt 4 m, on maavara hinnanguliseks mahuks 240 tuh m3. Taotletava Sargvere uuringuruumis lasuva maavara kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist. Ehitusliiva- ja kruusa nõuetele vastavat materjali saab kasutada teedeehituses ja üldehitus- töödel, madalakvaliteedilist täiteliiva ja -kruusa saab kasutada teede mullete ehitamiseks ja täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. 5. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogiline uuring peab välja selgitama kaevandamisväärse maavara olemasolu uuringu- ruumis ja piiritlema selle leviku, tegema kindlaks maavaralasundi peamised lasumis- tingimused, sh kasuliku kihi ja katendi paksuse ning selle koostise, hüdrogeoloogilised ja keskkonnakaitselised ning samuti mäetehnilised tingimused. Arvestades piirkonna geo- loogilist ehitust, kus ala lõuna- ja kaguosas on maapinna muutlikkus suur, rajatakse uuringu- punktid ekskavaatoriga. Uuritava kihi paksuseks on eeldatud maksimaalselt kuni 5 m. Kuid selleks, et oleks tagatud kasuliku kihi lamamini uurimine, on uurimissügavuseks määratud varuga kuni 10 m. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Kuna taotletava ala maapind on reljeefne, siis rajatakse uuringupunktid tihedamalt. Graafilisele lisale on kantud uuringuvõrk tihedusega ligikaudu 70 × 70 m, mis eeldaks ~20 kaeveõõne rajamist. Kasuliku kihi lasundi välja kontuurimiseks võib osutuda vajalikuks uuringupunktide rajamine väikeste vahemaade tagant. Seepärast on loa taotlusesse märgitud varuga kuni 30 kaevandi rajamine. Juhul kui kaevanditega ei õnnestu kasuliku kihi lamamit avada, planeeritakse kaevandeid dubleerivate puuraukude rajamine (maksimaalselt 30 puurauku). Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid laboratoorseteks määranguteks. Proovid võetakse litoloogiliste erimite kaupa, millest tehakse katsed ja analüüsid vastavalt määruses nr 52 ettenähtud nõuetele (terastikulise koostise määramine, vajadusel purunemiskindluse määrang killustikust fr 10 - 14 mm standardi EVS-EN 1097-2 järgi, lisaks ka setete filtratsiooni omadused). Laboratoorsete tööde maht kujuneb välja uuringu käigus. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse puuraukudes/kaevandites põhjavee tasemed. Rajatud puuraukude/kaevandite suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. Geoloogilise uuringu käigus uuringupunkte elektripaigaldise kaitsevööndisse ja puurkaevude sanitaarkaitsevööndisse ei rajata. Maavaravaru kinnitamine kooskõlastatakse vastavate asutustega. Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. 6. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed. Kavandatavaks tegevuseks on Järva maakonnas Paide linnas Sargvere külas Sargvere uuringu- ruumi geoloogilise uuringu läbiviimine 6,55 hektaril. Paide linna valla üldplaneeringu kohaselt ei ole taotletava uuringuruumi teenindusalal kavandatud muid tegevusi ega piiranguid. Looduskaitse- ja Natura 2000 alasid ega kaitsealuste liikide leiukohti taotletava uuringuruumi teenindusalale ei jää. Samuti puuduvad seal muinsuskaitselised piirangud. Lähimad elumajad asuvad vahetult uuringuruumi piirist lõunas Mäeküla (56701:001:0732) kinnistul, läänes ~30 m kaugusel Puki (56504:001:0197), ~40 m kaugusel kirdes Tiiu (56701:001:0856), ~80 m kaugusel kirdes Iva (56504:001:0237) ja ~145 m kaugusel kagus Liblikamäe (56504:001:0400) katastriüksustel. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt (maksimaalselt 2 - 3 päeva) päevasel ajal tööpäevadel. Mõju ei ulatu väljapoole uuringuruumi teenindusala. Planeeritavate tööde aeg on võimalik kooskõlastada kõrval elavate kohalike elanikega. Kavandatav tegevus hõlmab endas ekskavaatoriga kuni 30 kaevandi rajamist, mille sügavus ei ületa 10 meetrit. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt (2 - 3 päeva) päevasel ajal. Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Kavandatav uuring viiakse läbi masinatega, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuse- energiat. Uuringupunktide rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Puuraugud ja kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastava- sisuline likvideerimise akt. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisu- korda. Muid jäätmeid uuringu käigus ei tekitata. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 7. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis- jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus. Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud puuraugud/kaevandid likvideeritakse vastavalt nõuetele pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjelda- mine, proovide võtmine, veetaseme fikseerimine jne) on tehtud. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb geoloogilise uuringu loa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uurimistöö käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamis- jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud/kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vajaminev proovikogus liiva puhul on ~5 kg, filtratsioonimooduli määramiseks vajaminev proovikogus on ~20 kg. 8. Töö ajakava. - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööd (kaevandite/puuraukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) – 2 nädalat; - Välimaterjalide ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine – 2 kuud; - Uuringu aruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 04.04.2023. a. Taotleja: Marina Minerals OÜ Caspar Rüütel / allkirjastatud digitaalselt / Juhatuse liige Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Kadri Mikkelsaar / allkirjastatud digitaalselt / Geoloogiainsener  KOOSKÕLASTUS Mina, Jaan Sapp (isikukood 36902194936) , Santeri maaüksuse omanik (katastritunnus 56701:001:0725 ), asukohaga Sargvere küla Paide linn Järva maa, olen teadlik ja nõus ettevõtte Marina Minerals OÜ poolt minu kinnisasjale geoloogilise uuringuloa taotluse esitamisega. Annan käeolevaga omapoolse nõusoleku uuringuteks . Jaan Sapp /allkirjastatud digitaalselt / Santeri maaüksuse omanik 04.04.2023