5
.1
62
pl
aa
t
62.64
62
N
.
A
59
62.45
62.68
X=6473250 62.35
Ülase tn 1c
79502:030:0009
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
46
Y=657650
.
Elamumaa 100% 62 62.44
620 m² 74
H
räästas 65.68 62
. Olemasolev olukord
1 62.86
E 52 62.56
hari 70.70 62.44 .
62
C 62.77
1 62.64 29 N. Lunini tn 20
62.
62.44
pl
aa
74
62.45 79503:005:0010 Leppemärgid
S H
t
Ülase tänav 4
T1
9 62.49 Ühiskondlike ehitiste maa 100%
Ülase tn 1b .
62.58 62
79503:005:0029
62.97
3 329 m² Planeeringuala piir
79502:030:0008
Transpordimaa 100%62.58 A
Elamumaa 100% hari 68.76
H 1 258 m² Katastriüksuse piir
701 m² 1 62.47 63.01
E katus 69.12
K
r
räästas 66.2662.50 41
.
62.65 63.01 Olemasolev hoone/ehitis
62 62.56
B
1 48
.
62.39 62 63.03
62.54
Naaberkinnistu ehitise tuleohutuskuja 8 m
63.00 62.45
62.70 62.85 30 28
aiamaa tn 62.72 Olemasolev asfaltkattega pind
75
. 62.80
se 62
t.
räästas 66.22 a 63.09 31
l 6
2.6
orien
Ülase tn 1a hari 72.45 Ü 7
62.41 Olemasolev killustik-, kivi-, kruusakattega pind
79502:030:0006 62.94
kaa
vpa 62.80
1H l
Elamumaa 100%
rha
62.36
63.22
Olemasolev betoonpind
836 m² H
l
1 62.40
62.28 62.92 62.56 Olemasolev kõnnitee
62.99 62.88 34 63.29 62.89
62.58 63.03 63.02 27
2
H
vi 63.06 Olemasolev juurdepääs sõidukitele ja jalakäijatele
ki
.
Tulbi tänav T9 E t 33 63.22
be 63.40 32 63.11
79502:025:0021 35 Olemasolevad sõidusuunad
A 62.53
Transpordimaa 100% 1
63.14 Tulbi tn 12
2 800 m²
A
62.81 79503:005:0005
62.65 63.22 26 Olemasoleva kinnistu katastriandmed
kill bassein Tootmismaa 100%
A 36 63.45
25 7 510 m²
44 63.07
20
24
63.25 62.84
kivid
77
. kill 63.15
1H
63
62 62.53
.
Tulbi tn 12 62.99 Olemasolevad tehnovõrgud
08
2H 62.
7 A
80 23 3
be
Hüdrant . 79503:005:0005
62
63
t
Tootmismaa 100%
.1
nr 324 a
aj 63.16 Veetoru
4
63
40 63.60 lam
at 63.26 7 510 m²
.2
k
63
korsten
1
korsten 92.63
.0
63.20 63.31
63.69 63.19
Kanalisatsioonitoru
9
63.12
63.14 62.80
41 63.13 22
63
63.11 63.21
t
63.49 be Sademeveekanalisatsioonitoru
.1
62
7
63
.
t tn 63.32
66
be 20
.2
63.28 t
se be
1
63.35 la
Drenaažitoru
62.
A
Ü 63.34
H
69
1
ka
42 63.17
3H
Ülase tänav T3
pi
63.41 Madalpingekaabel, valgustuspost ja elektrikilp
d
t 63.39
be
79502:025:0022
43 21 63.09
Kaugküttetorude katus 74.71 katus 73.11 63.17 63.22
Transpordimaa 100% 63.36 63.41 39 Madalpinge õhuliin
40
. 63.25 suubumine maa-alla
63 3 545 m² 63.21
so ka
63.44
Keskpingekaabel
A
63.24 63.22
oj m
12
bet 63.19
63.23
us b
63.24
63.16 Gaasitoru
t
63.06
or r
63.24 63.27 63.19
A 63.39 63.33
us
63.26 63.06 63.25 63.30
e
kr 63.13
t
63.20 63.48 Kaugküttetorustik, maa-alune
i
2 63.28
ku
63.46 kill 16
63
63.37 63.32
63.26 17
.
63.11
27
2 14 63.28 63.60
63.40 63.30 15 Kaugküttetorustik, maapealne
63.46 18 63.33
63.
hari 72.00 63.46
63.14 63.18
63.40
08
hari 71.59 1 63.26 Sidekanalisatsioon
2H
E
63.22
63.39 63.34
A
räästas 69.86
63.33 19
63.29
A
63.41 63.36 Sidekaabel
63 05
Ülase tn 2
63
63.22 63.37
.18
63
.
79502:026:0001 3 63.23 63.18
.
Sidevalguskaabel
Tu
14
63.
63.12
63
Elamumaa 100% 63.25
63.
63.32
.1
34
63.29
l
63.36
8
bi
44
A
870 m² A
a
63.12 Sundvaldusega tehnovõrgu ala
kl
63.25
tn
63.24 63.39 63.64
13
ar
4 63.22
pl
63.02
aat
olp
63.34 AJ
A
63.24 63.15
"
63.22 Märkused:
sa
63.12 63.16 9 amõ
i
j 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
.
63.16 12 ar
ol
63.35 63.09 et M
" a
b
bet
et 11
b moodustavad ühtse terviku.
63.
10
63.35 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Metricus OÜ poolt juulis 2021
31
SR 94641
63
5 katus 69.08
63 6
bet
62
A
.
.
H = 63.62Tulbi tn 12aA koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 21G8706). Alusplaani mõõtkava
13
17
6
63
.
3
.
9
7 3
63
63.13
63.24 6
A
63.
.0
63.
AJ u "
.0
u
63.
p on 1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
6
79503:005:0013
20
k
6
A er
19
l
63
K ul
24
" 6
8 r6Tootmismaa 100%
.
n 30 Katastriüksuste andmed on joonisele kantud 07.07.2021 seisuga.
12
63.
63.01
63.
63.14 257 m² 9
63.06 6 37 34
.9 631
. 3. Joonisel on kujutatud Ülle Jõgar (Aktiniidia OÜ, töö nr 49/22) poolt
Kullerkupu tn 1 6
00
63.
A 9
63.13 katus 67.98 0
. koostatud "Tartu Tulbi tn 12 denroloogiline hinnangu" tulemusi.
63
79502:026:0008 63.00 63
05
.08
63
62.93 4
.4
Elamumaa 100% 6
3 38 62. 63
.
.0
6 98
06
6
.0 Planeeringu koostamisest huvitatud isik Asukoht
873 m² Kr 63
OÜ Hendrikson & Ko
Dendroloogilise hinnangu leppemärgid Planeeringu koostamise korraldaja
Gren Tartu AS Tartu linn
A
Raekoja plats 8
Tartu Linnavalitsus
63.
63.
4 puittaime number 35
.0
63.06 6 Tartu 51004
63. 6
31
.1
63.
63.06 6
55
46
vpa Planeeringu nimetus
54
4
II väärtusklass 34
.2 Ruumilise keskkonna planeerija
63.
6
.33
63
Liisi Ventsel
25
3
.7
la Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
63
3
III väärtusklass 63.28
6
ak
r
p
.
tel 740 9800
16
.
l
A
A
o.
lo
63
[email protected] Kuupäev
63.
63.18
IV väärtusklass
.19
un
40
N. Lunini tn 16
63.
633.2
Joonis
63.
i
4 27.04.2023
6
2
ki
.
.1 5
15 63 79301:001:0203
20
6
.
V väärtusklass
29
A
A
63
vi
63
63.12
Olemasolev olukord
63.
9 6 Ühiskondlike ehitiste maa 100%
.2
1
. 3.
2
63 0
3
Kullerkupu tänav T1
28
10 725 m²
vooljas pargitatar 79502:026:0019
Transpordimaa 100%
dendroloogilist objekti ei leitud 3 483 m² Töö nr 20003786 Mõõt 1:500 Joonise nr 3
63 .
63
.0
7
18
SK-43
N. Lunini tn 22 // Viljandi mnt 2 x=6473260,90
N hari 70.94 79502:030:0005
Elamumaa 100%
y=657790,52
MAAPIND 62.34
KAAS 62.34 MET
Ülase tn 1d
2 845 m² PÕHI 59.20
79502:030:0010 RAKE 500/560 PE
Elamumaa 100% 1. 59.20 PEH 800
2. 59.20 PEH 800
621 m²
1
H
räästas 65.56
3. 60.15 PP 315
4. 60.74 PE 200 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
N.
E
62.49
Lu
5
.4
62
1
D
Põhijoonis
ni
5
.1
62
pl
nit
aa
t
62.64
62
än
.
A
59
62.45
62.68
Leppemärgid
av
62.35
Ülase tn 1c
S 79502:030:0009
Elamumaa 100% 62
46
.
62.44
Planeeringuala piir
620 m² .74
räästas 65.68 62 Katastriüksuse piir
2.
H
1 62.86
0
E 52 62.56
hari 70.70 62.44 .
4.
62 Olemasolev hoone
C 62.77
5
1 62.64 29 N. Lunini tn 20
62.
62.44
pl
aa
74
H 62.45 79503:005:0010 Planeeritud hoonestusala
t
Ülase tänav 4
T1
9 Ühiskondlike ehitiste maa 100%
0.
. 62.49
Ülase tn 1b 62.58 62 62.97
5
79503:005:0029 3 329 m² Planeeritud energiasalvesti rajamise ala
79502:030:0008
Transpordimaa 100%62.58 A
Elamumaa 100% hari 68.76
H 1 258 m² Planeeritud ehitiste suurim lubatud ehitisealune pind, illustreeriv lahendus
701 m² 1 62.47 63.01
E katus 69.12
K
r
räästas 66.2662.50 41
.
62.65 63.01 Planeeritud maapinna lohu illustreeriv paiknemine
62 62.56
B
1 48
.
62.39 62 63.03
62.54
Naaberkinnistu ehitise tuleohutuskuja 8 m
63.00 62.45
62.70 62.85 30 28
aiamaa tn 62.72 50 m kuja eluhoonetest ja transpordirajatistest vedelkütuse mahuti rajamiseks
75
. 62.80
se 62
t.
räästas 66.22 a 63.09 31
l 6
2.6
orien
Ülase tn 1a hari 72.45 Ü 7
62.41 Planeeritud energiasalvestit ümbritsev plats (kaldega salvesti suunas)
79502:030:0006 62.94
kaa
vpa 62.80
1H l
5.
Elamumaa 100%
rha
62.36 Olemasolev säiliv juurdepääs sõidukitele ja jalakäijatele
0
63.22
836 m² H
l
1 62.40
62.28 62.92 62.56 Planeeritud juurdepääs sõidukitele ja jalakäijatele
62.99 62.88 34 63.29 62.89
2.
27
6.
62.58 63.03 63.02 P10
0
.
0
H 40 Planeeritud sõiduautode parkimiskohad ja arv, illustreeriv lahendus
2
2 vi 63.06
ki
3.
E t. 33
Tulbi tänav T9 63.22
be 63.11
7
63.40 32
79502:025:0021 35 Olemasolevad ja planeeritud sõidusuunad
A 62.53
Transpordimaa 100% 1
0.
63.14
5
2 800 m²
A
Planeeritud ruumivajadusega kütuseveok (poolhaagis pikkusega 15,4 m) pöördekoridori joontega
62.81 P10
62.65 63.22 26
kill bassein
Planeeritud kõrghaljastatud ala illustreeriv paiknemine
A 36 63.45
25
44 63.07
20
5.
24 Planeeritud säilitatav puu võra ligikaudse ulatusega
0
63.25 62.84
Tulbi tn 9 kivid
77 63.15 H
1
. kill
1H
4.
79502:025:0011
63
0 62 62.53
3. Planeeritud säilitatava puu arvutuslik juurestiku kaitseala ulatus
.
Tulbi tn 12
5
62.99
08
Elamumaa 100% 2H 6 A
0 2.
7
2. 80 23 3
be
. 79503:005:0005
856 m² 62
63
t
Tootmismaa 100% Planeeritud puu illustreeriv paiknemine
.1
a
aj 0
.
63.16 4
4
63
40 63.60 lam
H at 63.26 7 510 m²
.2
1 k
63
korsten
1
9
korsten 92.63
.0
E
63.69
63.20
63.19
63.31 Planeeritud tänava elementide jooned
9
63.12
63.14 62.80
41 63.13 22 62.56
63
63.11
63.49 be
t 63.21 Planeeritud katendiga ala (tooniga tähistamata ala, vt märkus 6)
.1
62
7
63
.
t tn 63.32
66
be 20
.2
63.28 t
se e
5.
4 b Olemasolev kõnnitee
1
63.35 la 1.
0
62.
A
Ü 63.34
H
69
1
ka
0 42 63.17
2. Planeeritud kõnnitee illustreeriv lahendus
3H
Ülase tänav T3
pi
63.41
d
t 63.39
0 be
79502:025:0022
5. 21
53.
63.09
43 Kaugküttetorude katus 74.71 63.17
Transpordimaa 100% 0
katus 73.11 63.22
39 Planeeritud haljasala illustreeriv lahendus
5.
3 63.36 63.41
3
40
.
63 3 545 m²
2. 63.25 suubumine maa-alla
0 plan. energiasalvesti, 63.21
2. Planeeritud tugevdatud murukate, murukivi, kivi vms illustreeriv lahendus
so ka
63.44
H=30 m
A
63.24 63.22
oj m
12
bet 63.19
63.23
us b
63.24
63.16 Planeeritud piirdeaed/ juurdepääsu värav
t
63.06
or r
63.24 63.27 63.19
A 63.39 63.33
us
63.26 63.06 63.25 63.30
Planeeritud jalakäijate põhiline liikumine
e
kr 63.13
t
63.20 63.48
i
2 63.28
ku
63.46 kill 16
63
63.37 63.32
63.26 17
.
63.11 Planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus
27
2 14 63.28 63.60
500
. 63.30 15
63.40
63.46 18 63.33
63.
hari 72.00 63.46
63.14 63.18
63.40 Likvideeritav objekt (tehnovõrk, puu)
08
hari 71.59 1 63.26
2H
E
63.22
63.39 63.34 633
.9
A
räästas 69.86 . .30 Tulbi tn 12
an d 63
3 Pl se 63.33
2. u 19
63.29 l
63.41 a
- 63.36 79503:005:0005
A a 2tk
63 05
Ülase tn 2 a Olemasoleva kinnistu katastriandmed
63
63.22 63.37 m d
i
.
t Tootmismaa 100%
18
63
u
.
79502:026:0001 h
3 ma
63.23 63.18
.
Tu
14
7 510 m²
63.
63.12
63
Elamumaa 100% 63.25
63.
63.32
.1
34
63.29
l
63.36
8
bi
44
A
870 m² A
a
63.12
kl
63.25
tn
täiteala 63.24 63.39 13
63.64
r
4 63.22
pl
lpa
äravooluga
A
63.02
aat
63.34 AJ
A
63.24 63.15 63.22
sa"
63.12 9 mõ
i
o
63.16 a
aj
.
63.16 12 r
l
63.35 63.09 bet Ma
"
bet
o
3.
bet 11
63.
10
5
63.35 0
31
SR 94641 4.
63
5 katus 69.08
63 6
bet
62
A
63.
.
.
H = 63.62Tulbi tn 12aA
13
17
6
63
.
3
.
9
7 3
63
63.13
63.24 6
A
12
63.
.0
63.
AJ u "
.0
u
4.
63.
p
6
79503:005:0013
20
k
6
A er
19
l
63
ul
0
K
24
" 6 63.14
8 r6
Tootmismaa 100%
16
.
n 30
12
.
A
3
.
6 63.14
63
63.01
Ehitusõigus
63.
63.14 257 m² 9
63.06 6 37 34
.9 631
.
Kullerkupu tn 1 6
00
63.
63.
A 9
63.13 tuulutuspüstik katus 67.98 0
.
63
63.00 63
50
79502:026:0008
05
12
.08
Krundi aadress Tulbi tn 12
63
4
.0
62.93 4
Elamumaa 100% 6
3
täitmiskoht 38 62. 63.
.
.0
6 98
0
06
5
2.
3
63.
6
.0 63. 63.21
873 m² 63
Kr
la
09
k 63.21
par Krundi pindala 7 510 m²
.o.
l
A
ol 13 631
.4
6.
63.
3. 8 3 1
63.
63.
0 6 .1 9
63.06 635
.
76 2
3 63 Krundi kasutamise lubatud soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa-ala 0-100 %
63. 6
.
23
63
11 1
A
3. 1
. .4 9
63.
63.06 6
55
46
63.16 3
7 6 56 3
63
ol
.
vpa 1
6
.
22
sihtotstarve*
54
3 .2 25
63.16 6 . elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa-ala 0-100 %
3.
3
4
.
3
66 2 5 6 a
23
2 j
.
.5 .2
ma
. A
63.
16
42 63 3
ol
63.
. 6
3 63 s
63.
63.
mi
6
63
23
3 i
63.
A
63
3
. k katlamaja, boilerjaam (12745); muu erihoone (12749); veetorn (22225);
30
.ka
63 r
63.
25
32
a
.
ap
7
63. 8 63
a
23
3
.
3
. l 2 63.28 Lubatud hoonete ja rajatiste
63
.
18
286
3
6 k 3
63.
r
63.
6
s
27
i
63.
63.28 a korsten (23025); muu energiatööstuse rajatis (energiasalvesti) (23029),
mõ
3 7
p
.
63.
28
2
. 3
.
16
.
l 3 63
A
6 d
32
2
A
o me a
3.
j kasutamise otstarbed**
ugj
.
40
ol õe
l
ar
20
33 .
Ma rajatis vedelkütuse hoidmiseks (24221).
63
s
63.
63
63.18
.19
un
ahu
40
32 A
63.
.
N. Lunini tn 16
Ko
3 hoonet (katlamaja, alajaam ja võimalik abihoone), 2 olulise
31
Hoonete ja olulise avaliku huviga
63.
633.2
63.
1
i
4 3
6
2 .
ki
6H
22
.
.1 5
3
rru
15 63 79301:001:0203 6
20
6
.
29
A
A
63.
63 rajatiste suurim lubatud arv krundil avaliku huviga rajatist (olemasolev korsten ja energiasalvesti)
t
vi
63
63.12
spa
ust
63.
9 6 Ühiskondlike ehitiste maa 100%
63.
63.
.2
1 3
25
. .
2
63.
3 0
3
Kullerkupu tänav T1 6
rkl
28
37
37
10 725 m²
36
or
63.28
a
79502:026:0019 Hoonete ja olulise avaliku huviga rajatiste
63.28 1888 m² (25 % krundi pindalast)
u
Transpordimaa 100% suurim lubatud ehitisealune pind
Olemasolevad tehnovõrgud 3 483 m²
63 .
63
.0
Hoonete suurim lubatud abs. kõrgus
7
katlamaja - 74,71 m, abihooned 69,1 m
18
Veetoru
Dendroloogilise hinnangu leppemärgid
Olulise avaliku huviga rajatiste Olemasoleva korstna kõrgus (abs. 92,63 m) säilib. Plan. energiasalvesti
Kanalisatsioonitoru 4 puittaime number suurim lubatud kõrgus suurim lubatud abs. kõrgus 93,3 m (suhteline kõrgus maks. 30 m).
Sademeveekanalisatsioonitoru II väärtusklass
* Krundi kasutamise sihtotstarve vastavalt Tartu linna üldplaneeringu juhtotstarbes määratule.
Drenaažitoru III väärtusklass ** Lubatud ehitise kasutamise otstarbed on määratud vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015
Märkused: määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
Madalpingekaabel, valgustuspost ja elektrikilp IV väärtusklass 1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
moodustavad ühtse terviku.
Madalpinge õhuliin vooljas pargitatar 2. Planeeringuala pindalaga u 0,9 ha hõlmab Tulbi tn 12 krunti ja selle lähiala
Keskpingekaabel (piirnevad Tulbi ja Ülase tänava maa-alad).
dendroloogilist objekti ei leitud
3. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Metricus OÜ poolt juulis 2021
Gaasitoru koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 21G8706). Alusplaani mõõtkava on Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste Projektijuht
Gren Tartu AS Tartu linn
Kaugküttetorustik, maa-alune Raekoja plats 8
andmed on joonisele kantud 07.07.2021 seisuga. Liisi Ventsel
Planeeritud maa-aluse kütusemahutiga (illustreeriv lahendus) seotud leppemärgid 4. N.Lunini tänaval kulgevad tehnovõrgud on joonisele kantud Tartu Veevärk AS-st Tartu 51004
Kaugküttetorustik, maapealne Töö nimetus
saadud teostusjooniselt, N.Lunini tn 16 kulgevad jahutustorustikud on joonisele Ruumilise keskkonna planeerija
6 m kuja: hoonetest täitmiskoha, tuulutuspüstaku ja maa-aluste mahutite
kantud Gren tartu AS-st saadud teostusjooniselt.
Sidekanalisatsioon Liisi Ventsel
5. Eskiisjoonisel on kujutatud arhitektuurivõistluse võidutöö "Kliiniline jahutus", Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
rajamiseks; täitmiskohast tuulutuspüstakuni tel 740 9800
Sidekaabel Kolm Koma Arhitektid, illustreerivat lahendust katlamaja juurdeehituse, 30 m
[email protected] Kuupäev
Maa-aluste mahutite ala (7x15m; kui ülesõidetav, siis 8x16m) kõrguse energiasalvesti ja maapinnalohu osas.
Sidevalguskaabel 6. Sõidutee, parkimis- ja krundisisese liiklusala, ehitiste ümbruse, jm alade 27.04.2023 Joonis
Kütusemahutiga seotud elemendid, seadmestik (täitmiskoht, tuulutuspüstak) katendid täpsustatakse projekteerimisel. Põhijoonis
Sundvaldusega tehnovõrgu ala
Töö nr 20003786 Mõõt 1:500 Joonise nr 4
SK-43
N. Lunini tn 22 // Viljandi mnt 2 x=6473260,90
N hari 70.94 79502:030:0005
Elamumaa 100%
y=657790,52
MAAPIND 62.34
KAAS 62.34 MET
Ülase tn 1d
2 845 m² PÕHI 59.20
79502:030:0010 RAKE 500/560 PE
Elamumaa 100% 1. 59.20 PEH 800
2. 59.20 PEH 800
621 m²
1
H
räästas 65.56
3. 60.15 PP 315
4. 60.74 PE 200 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
N.
E
62.49
Lu
5
.4
62
1
D
Tehnovõrgud
ni
5
.1
62
pl
nit
Sademevee eesvool
aa
t
62.64
62
än
N.Lunini tänava DN 800
.
A
59
62.45
62.68
av
62.35
Ülase tn 1c sademeveetorustikus
S 79502:030:0009
Elamumaa 100% 62
46
.
62.44
620 m² .74
H
räästas 65.68 62
1 62.86
E
62.44 52
. 62.56 Leppemärgid
hari 70.70
62
C 62.77
1 62.64 29 N. Lunini tn 20
62.
62.44
Planeeringuala piir
pl
aa
74
H 62.45 79503:005:0010
t
Ülase tänav 4
T1
9 62.49 Ühiskondlike ehitiste maa 100%
Ülase tn 1b 62.58 6 2. 62.97 Katastriüksuse piir
79503:005:0029 3 329 m²
79502:030:0008
Transpordimaa 100%62.58 A
Elamumaa 100% hari 68.76
Olemasolev hoone väljaspool planeeringuala
H 1 258 m²
701 m² 1 62.47 63.01
E katus 69.12
Planeeritud hoonestusala
K
r
62.65 63.01
räästas 66.2662.50 41
.
62 62.56
1
B
48
Planeeritud energiasalvesti rajamise ala
.
62.39 62 63.03
62.54 62.45
63.00
62.70 62.85 30 28 Planeeritud ehitiste suurim lubatud ehitisealune pind, illustreeriv lahendus
aiamaa tn 62.72 planeeritud tuletõrje
75
. 62.80
se 62
t.
räästas 66.22
la veevõtukoht63.09 31 6
2.6
50 m kuja eluhoonetest ja transpordirajatistest vedelkütuse mahuti rajamiseks
orien
Ülase tn 1a hari 72.45 Ü 7
62.41
79502:030:0006 62.94
kaa
vpa 62.80
Planeeritud tänava elementide jooned
1H l
Elamumaa 100%
rha
62.36
836 m² H
0
. 63.22
14
l
1 62.40
Planeeritud piirdeaed/ juurdepääsu värav
62.28 62.92 62.56
62.99 62.88 34 63.29 62.89
62.58 63.03 63.02 27 Olemasolev säiliv juurdepääs sõidukitele ja jalakäijatele
H
2 vi 63.06
ki
.
Tulbi tänav T9 E t 33 63.22
Planeeritud juurdepääs sõidukitele ja jalakäijatele
be 63.40 32 63.11
79502:025:0021 35
A 62.53
Transpordimaa 100% 1
Planeeritud säilitatav puu võra ligikaudse ulatusega
63.14
2 800 m²
A
62.81
62.65 63.22 26 Planeeritud säilitatava puu arvutuslik juurestiku kaitseala ulatus
kill bassein
A 36 63.45
25
44 63.07 Planeeritud puu illustreeriv paiknemine
20
24
63.25 62.84
Tulbi tn 9 kivid
77 H
1
79502:025:0011 . kill
1H
63.15 Likvideeritav objekt (tehnovõrk, puu)
63
62 62.53
.
Tulbi tn 12 62.99
08
Elamumaa 100% 2H 62. A
80 23 73
be
Hüdrant . 79503:005:0005
856 m² 62 Tulbi tn 12
63
t
Tootmismaa 100%
.1
nr 324 a
aj 63.16
4
79503:005:0005
63
40 63.60 lam
H at 63.26 7 510 m² Olemasoleva kinnistu katastriandmed
.2
1 k
63
korsten Tootmismaa 100%
1
9
korsten 92.63
.0
E 63.20 63.31
63.69 63.19
9
63.12 7 510 m²
63.14 62.80
41 63.13 22 62.56
63
63.11 63.21
t
63.49 be
.1
62
7
Olemasolevad tehnovõrgud
63
.
t tn 63.32
66
be 20
.2
63.28 t
se be
1
63.35 la
62.
A
Ü 63.34
H Veetoru
69
1
ka
42 63.17
3H
Ülase tänav T3
pi
63.41
d
t 63.39
be Kanalisatsioonitoru
79502:025:0022
43 21 63.09
Kaugküttetorude katus 74.71 katus 73.11 63.17 63.22
Transpordimaa 100% 63.36 63.41 39
40
. 63.25 suubumine maa-alla
63 3 545 m²
plan. energiasalvesti, 63.21 veetoru katkestus Sademeveekanalisatsioonitoru
so ka
63.44 veekaevus
A
Drenaažitoru
63.24 63.22 H=30 m
oj m
12
bet 63.19
63.23
us b
63.24
63.16
t
63.06
or r
63.24 63.27 63.19
A 63.39 63.33 Madalpingekaabel, valgustuspost ja elektrikilp
us
63.26 63.06 63.25 63.30
e
kr 63.13
t
63.20 63.48
i
2 63.28
ku
63.46 kill 16 Madalpinge õhuliin
63
63.37 63.32
63.26 17
.
63.11
27
2 14 63.28 63.60
63.40 63.30 15
63.46 18 63.33 Keskpingekaabel
63.
hari 72.00 63.46
63.14 63.18 Var3
63.40
08
hari 71.59 1 63.26
2H
E
63.22
63.39 63.34 633
.9
Gaasitoru
A
räästas 69.86 . .30
an d 63
63.29 Pl u
lse 63.33 19
63.41
a-a k 63.36
2t
A
63 05
Ülase tn 2 a Kaugküttetorustik, maa-alune
63
63.22 63.37 m id
.
t
18
63
u
.
79502:026:0001 h
3 ma
63.23 63.18
.
Tu
14
63.
63.12
63
Elamumaa 100% 63.25
63.
63.32 Kaugküttetorustik, maapealne
.1
34
63.29
l
63.36
8
bi
44
A
870 m² A
a
63.12
kl
63.25
tn
täiteala 63.24 63.39 13
63.64 Sidekanalisatsioon
r
4 63.22
pl
lpa
äravooluga
A
63.02
aat
63.34 AJ
A
63.24 63.22
63.12
63.15
9 s
ia" Sidekaabel
mõ
o
63.16 ja
.
63.16 12 ar
l
63.35 63.09 bet Ma
"
bet
o
t
be 11 Sidevalguskaabel
63.
10
63.35
31
SR 94641
63
5 katus 69.08
63 6
bet
62
A
Sundvaldusega tehnovõrgu ala
63.
.
.
H = 63.62Tulbi tn 12aA
13
17
6
63
.
3
.
9
7 3
63
63.13
63.24 6
A
12
63.
.0
63.
AJ u "
.0
u
63.
p
6
79503:005:0013
20
k
6
A er
19
l
63
K ul
24
" 6 63.14
8 r6
Tootmismaa 100%
16
.
n 30
12
.
A
3
.
6 63.14
63
63.01
63.
63.14 257 m² 9
63.06 6 37 34
.9 631
.
Planeeritud tehnovõrgud
Kullerkupu tn 1 6
00
veetoru
63.
63.
A 9
63.13 tuulutuspüstik katus 67.98 0
.
63
79502:026:0008 63.00 63
05
12
katkestus
.08
Veetoru ja tuletõrje veevõtukoht
63
62.93 44
Elamumaa 100% 6 täitmiskoht 38 62. 63.
veekaevus 3
.
.0
6 98
06
35
63.
6
.0 63. 63.21
873 m² 63
Kr
la
09
k 63.21
par Sademeveekanalisatsioonitoru
.o.
l
A
ol 13 631
.4
6.
63.
3. 8 3 1
63.
63.
0 6 .1 9
63.06 635
.
76 2
3 63 Soojustoru
63. 6
.
23
63
11 1
A
3. 1
. .4 9
63.
63.06 6
55
46
63.16 3
7 6 56 3
63
ol
.
vpa 1
6
.
22
54
63.16 63 .2 .25
3.
3
4
.
3
66 2 5 6 a
23
2 j
.
.5 .2
ma
. A
63.
16
42 63 3 Kaugjahutustoru ja selle kulgemise variandid
ol
63.
. 6
3 63 s
63.
63.
mi
6
Var1
63
23
3 i
63.
A
63
3
. k
30
.ka
63 r
63.
25
32
a
.
ap
7
63. 8 63
a
23
3
.
3
. l Var2 2 63.28
63
.
18
286
3
6 k 3
63.
r
63.
6
s
27
i Gaasitoru liitumispunkt krundi piiril
63.
63.28 a planeeritud
mõ
3 7
p
.
63.
28
2
. 3
.
16
.
l 3 63
A
6 d
32
2
A
o me a
3.
j
ugj
.
40
ol õe
l
ar
20
33 .
Ma
63
gaasitorustiku s
63.
63
63.18
.
Tänavavalgustusposti ümbertõstmise vajadus
19
un
ahu
40
32 A
63.
liitumispunkt
.
N. Lunini tn 16
Ko
31
Var1
63.
633.2
63.
1
i
4 3
6
2 .
ki
6H
22
.
.1 5
3
rru
15 63 79301:001:0203 6
20
6
.
29
A
A
63.
63 Tehnovõrgu servituudi seadmise vajadus
t
vi
63
63.12
spa
ust
63.
9 6 Ühiskondlike ehitiste maa 100%
63.
63.
.2
1 3
25
. .
2
63.
3 0
3
Kullerkupu tänav T1 6
rkl
28
37
37
10 725 m²
36
or
63.28
a
79502:026:0019
63.28
u
Transpordimaa 100%
3 483 m²
63 .
63
.0
7
Planeeritud maa-aluse kütusemahutiga seotud leppemärgid
18
6 m kuja: hoonetest täitmiskoha, tuulutuspüstaku ja maa-aluste mahutite
rajamiseks; täitmiskohast tuulutuspüstakuni
Maa-aluste mahutite ala (7x15m; kui ülesõidetav, siis 8x16m)
Kütusemahutiga seotud elemendid, seadmestik (täitmiskoht, tuulutuspüstak)
Märkused:
Kütusetoru
1. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Dendroloogilise hinnangu leppemärgid
2. Planeeringuala pindalaga u 0,9 ha hõlmab Tulbi tn 12 krunti ja selle lähiala (piirnevad Tulbi ja Ülase tänava maa-alad).
3. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Metricus OÜ poolt juulis 2021 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 21G8706). 4 puittaime number
Alusplaani mõõtkava on 1:500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuste andmed on joonisele Planeeringu koostamisest huvitatud isik Asukoht
II väärtusklass OÜ Hendrikson & Ko
kantud 07.07.2021 seisuga. Planeeringu koostamise korraldaja
Gren Tartu AS Tartu linn
4. N.Lunini tänaval kulgevad tehnovõrgud ja N.Lunini tn 20 asuv tänavapolne veetorustik on joonisele kantud Tartu Veevärk AS-st Raekoja plats 8
III väärtusklass Tartu Linnavalitsus
saadud teostusjooniselt. Tartu 51004
Planeeringu nimetus
5. Joonisel on kujutatud arhitektuurivõistluse võidutöö "Kliiniline jahutus", Kolm Koma Arhitektid, illustreerivat lahendust katlamaja IV väärtusklass Ruumilise keskkonna planeerija
juurdeehituse, 30 m kõrguse energiasalvesti ja maapinnalohu osas.
6. Joonisel kujutatud tehnovõrkude lahendus on illustreeriv ning tuleb täpsustada vastavate projektidega. vooljas pargitatar Liisi Ventsel Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
tel 740 9800
7. Kõik tehnovõrgud, mille toimimine peab olema tagatud, tuleb vajadusel ümber ehitada.
dendroloogilist objekti ei leitud
[email protected] Kuupäev
25.04.2023 Joonis
Tehnovõrgud
Töö nr 20003786 Mõõt 1:500 Joonise nr 5
Versioon 18.05.2023 /// Töö nr 20003786
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala
detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 20003786 Tartu 2023
Tartu Linnavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
Liisi Ventsel Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija (alates 04.2022) Projektijuht-planeerija (kuni 03.2022)
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 176298) Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Gren Tartu AS (endine Anne Soojus AS)
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
SISUKORD
A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ...................................... 5
1.1 Energiasalvesti ehitamise vajadus Tulbi tn 12 krundil .......................................................................6
1.2 Energiasalvesti tööpõhimõtted ja eelised ...........................................................................................7
2 PLANEERINGU- JA MÕJUALA ÜLEVAADE, ANALÜÜS NING JÄRELDUSED ... 9
2.1 Olemasolev olukord ............................................................................................................................9
2.2 Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja linnaehituslike seoste analüüs ning analüüsil
põhinevad järeldused ............................................................................................................................ 10
2.3 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele....................................................................... 14
2.4 Ruumilise arengu eesmärgid ........................................................................................................... 15
3 LIIKUMISVIISIDE ANALÜÜS ................................................................................ 16
4 RISKIANALÜÜS .................................................................................................... 18
5 PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................. 19
5.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused .............................................................. 19
5.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 20
5.3 Krundi hoonestusala ........................................................................................................................ 20
5.4 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................................... 21
5.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 21
5.5.1 Juurdepääsuteed ja liikluskorraldus ........................................................................................ 21
5.5.2 Parkimiskorraldus .................................................................................................................... 22
5.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 23
5.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 24
5.7.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................................ 24
5.7.2 Vertikaalplaneerimine .............................................................................................................. 25
5.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .............................................................................................. 26
5.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................ 26
5.8.2 Elektrivarustus ja välisvalgustus ............................................................................................. 27
5.8.3 Gaasivarustus ......................................................................................................................... 28
5.8.4 Soojusvarustus ........................................................................................................................ 28
5.8.5 Jahutusvarustus ...................................................................................................................... 28
5.8.6 Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................................... 28
5.8.7 Energiasalvesti ........................................................................................................................ 28
5.8.8 Vedelkütuse mahuti ................................................................................................................. 29
5.9 Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus ................................................................................................ 29
5.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................. 30
5.11 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 30
5.11.1 Jäätmed................................................................................................................................. 30
5.11.2 Reostusoht ............................................................................................................................ 31
5.12 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 31
5.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 32
5.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............................... 32
5.13.2 Planeeringu elluviimise võimalused ...................................................................................... 33
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 35
C - JOONISED .......................................................................................................... 37
(Joonised esitatud digitaalselt eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000
2. Mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 3 000
3. Olemasolev olukord M 1 : 500
4. Põhijoonis M 1 : 500
5. Tehnovõrgud M 1 : 500
6. Ruumilised illustratsioonid -
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 5
A - SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA
EESMÄRK
Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Tartu Linnavolikogu 01.07.2021 otsus nr 346
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine .
Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks kaugkütte
ja -jahutussüsteemi ehitiste rajamiseks.
Planeeringuala pindalaga ca 0,9 ha hõlmab Tulbi tn 12 krundi ja osaliselt krundiga piirnevaid
Tulbi ja Ülase tänavaid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Metricus OÜ poolt juulis 2021 koostatud
maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 2 1G8706). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on
L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Planeeringu koostamise käigus viidi veebruar -mai 2022 läbi arhitektuurivõistlus. Võistluse
võidutööks valiti Kolm Koma Arhitektid töö Kliiniline jahutus. Planeeringu lahendus lähtub
võidutööst.
Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohase s osas
kasutatud:
▪ Tartu linna üldplaneering (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega
nr 373);
▪ planeeringu algatamise ajal kehtinud eelmine üldplaneering (kehtestatud Tartu
Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr. 494);
▪ Tartu linna energia- ja kliimakava Tartu energia 2030;
▪ 2022. a läbi viidud planeeringuvõistluse võidutöö d Kliiniline jahutus (Kolm Koma
Arhitektid OÜ);
▪ Inventuuri Tartu Tulbi tn 12 Dendroloogiline hinnang , Aktiniidia OÜ, töö nr 49/22;
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale
detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis
täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade
kaustas.
6 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
1.1 Energiasalvesti ehitamise vajadus Tulbi tn 12 krundil
Vajaduse energiasalvesti rajamiseks tingib piirkonna areng, mille raames rajatakse uued
kliinikumi korpused, ülikool rekonstrueerib olemasolevaid õppehooneid ning Ravila tn äärde
planeeritakse suurt äri- ja õppehoonete linnakut. Nimetatud suurte hoonete jahutamine on
mõistlik lahendada tsentraalse jahutussüsteemi kaudu, sest see on oluliselt
keskkonnasäästlikum ning ökonoomsem võrreldes alternatiiviga , kus iga uus hoone ehitab
omale eraldi jahutusseadmed. Kaugjahutus tervikuna vajab ühe MWh jahutuse tootmiseks
umbes kaks korda vähem energiat võrreldes klientide lokaalsete lahendusseadmetega.
Seetõttu väheneb keskkonna jalajälg ning CO2 emissioon.
Jahutuse baaskoormus planeeritakse katta Turu t änava külmajaama baasil, kuid suviste
tippude katmiseks on vaja lisalahendust. Alternatiiv energiasalvestile on rajada jahutuse
tippude tarvis jahutuse tipujaam. Olemasolevalt on Tartus kaks külmajaama: 2015. aastal
avati Tartus 8 MW võimsusega kesklinna külmajaam, mis asub Turu tänava ääres Emajõe
läheduses; 2017. aastal valmis 5,4 MW võimsusega Aardla külmajaam. Jahutusvõrgu pikkus
oli 2022 aasta lõpu seisuga u 12 km. Aastal 2030 on Tartus kaugjahutuse tegelik võimsuse
vajadus hinnanguliselt 25 MW aastas ning tarbimismaht umbes 29 GWh.
Kaugjahutusvõrgu eripära võrreldes kaugküttega seisneb selles, et jahutusvõrk nõuab sama
võimsuse transpordiks ligi viis korda suuremat tsirkuleerivat veevoolu hulka kui kaugküte e hk
torustikud peavad olema mitu korda suuremad. Seetõttu pole kaugjahutuse tipuvajaduste
transport suurte vahemaade taha mõistlik ning jahutusvee aku peab asuma suurte tarbijate
läheduses.
Teine põhjus, mis soosib energiasalvesti ehitust, on võimalus sama energiasalvesti
kasutamiseks soojusenergia salvestamiseks talvisel perioodi. Kuna talvel piisab
jahutusteenuse tagamiseks Kesklinna (Turu tänava) jahutusjaama võimsusest, on mõist lik
seda talvel kasutada soojusenergia salvestuseks. See võimaldab vähendada fo ssiilse kütuse
kasutust ning suurendab piirkonna soojusvarustuskindlust. Lisaks vähendab selline lahendus
olemasoleva Tulbi tänava katlamaja tööaega ning koos sellega ka piirkondlikku õhusaastet.
Soojusenergia salvestus on vajalik rajada Tartu linna erinev atesse piirkondadesse.
Kaugjahutusest tekkiv jääkenergia on vajalik taaskasutada kaugkütte energiana, mistõttu on
mõistlik see integreerida olemasolevate katlamajade juurde. Nii saab ära kasutada
olemasoleva infrastruktuuri, sh jääksoojuse edastamiseks küttevõrku.
Kaugjahutuse toetava tegevusena näeb Tartu linna energia- ja kliimakava Tartu energia 2030
ette Turu, Aardla ja Tulbi piirkonna ühtse kaugjahutusvõrgu välja arendamist koos
energiasalvestusega. Kaugjahutuse eesmärk tarbimismahu saavutamiseks on Tu ru ja Aardla
külmajaamade ühendamine keskseks kaugjahutusvõrguks (vt skeem 1). Võrku on ette nähtud
toetama Tulbi tn 12 katlamaja juurde rajatav külmaaku (energiasalvesti), mis võimaldab katta
suviseid tippe ning annab lisavarustuskindluse haiglate tarvis.
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 7
Skeem 1. Olemasolev ja planeeritav kaugjahutusvõrk. Planeeringuala on tähistatud musta täpiga.
Tulbi tn 12 krunt on ainus soojuse tootmiseks ette nähtud asukoht piirkonnas, mistõttu on
mõistlik selle juurde integreerida ka kaugjahutuseks vajalik taristu. Tulbi katlamaja on osa
terviklikust kaugküttesüsteemist, mis tagab kütmise varustuskindluse, võrgu hüdraulika,
tarbimistippude katmise ning reservvõimsused erijuhtudeks. Jub a olemasoleva, töötava ja
kõikidele nõuetele vastava katlamaja asukoha muutmine ei ole mõeldav, sest see tooks kaasa
äärmiselt suured kulud maa soetamiseks, uute soojusvõrkude ning katlamaja rajamiseks, uute
elektri- ja gaasiühenduste loomiseks. Nimetatud tegevused tõstavad soojuse hinda
tarbijatele, mida energiatootja soovib vältida ja mis ei ole kooskõlas ka Tartu en ergia- ja
kliimakavaga.
Detailplaneeringuga on ette nähtud olemasoleva katlajama laiendamise võimalus. See on
vajalik, et paigaldada sinna vajalikud tehnoloogilised seadmed. Samuti on vajalik näha ette
võimalus soojuspumba paigaldamiseks, mis on oluline varustuskindluse suurendamiseks ning
energiasalvesti soojusmahtuvuse suurendamiseks. Soojuspump edastab eelistatult
jääksoojuse soojusvõrku, mida kasutakse Tartu linna soojusvarustuse tagamiseks.
Soojuspump jms seadmed paigaldatakse helikindlasse siseruumi.
1.2 Energiasalvesti tööpõhimõtted ja eelised
Kaugjahutus projekteeritakse temperatuurigraafikule 6/16ºC. Hooneid varustatakse jahutatud
veega, mille temperatuur on 6 kraadi. Hoone jahutussüsteemides tõuseb vee temperatuur 16
kraadini ning see suunatakse jahutusjaama, kus vesi jahutatakse uuesti 6 kraadini
(vt skeem 2).
8 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
Skeem 2. Illustratsioon kaugjahutuse toimimise kohta.
Energiasalvesti 1 on mahuti, milles on puhas vesi. Energiasalvesti tööpõhimõte põhineb
stratifikatsioonil, mille tulemusena toimub erinevate temperatuuridega vee kihistumine ehk
väiksema tihedusega soe vesi tõuseb pinnale ja suurema tihedusega jahe vesi vajub põhja .
Sooja ning külma veekihi vahele jääb n-ö segunenud temperatuuriga ala (vt skeem 3). Et
energiasalvesti soojussalvestuse maht oleks suurem, on soovitatav teha energiasalvesti
suurema kõrguste vahega. Sellisel juhul on segunenud temperatuuriga veekihi paksuse suhe
mahuti kõrgusesse väiksem ehk see suurendab salvesti efektiivset soojusmahutavust. Vee
temperatuuri muudetakse vee vahetuse abil, nt pumbatakse kü lma vett sisse ja sooja vett
välja. Energiasalvesti kasutamisel puudub müra, suits, vibratsioon, kütused jms.
Skeem 3. Energiasalvesti tööpõhimõtte illustratsioon. Punasega on soe vesi ning sinisega külm vesi.
Nende vahel on segunenud temperatuuriga kiht.
Energiasalvesti on kahesüsteemne, suvel kasutatakse kaugjahutuse ja talvel kaugkütte
tagamiseks. Energiasalvesti projekteeritakse „avatud anumana“ ehk seal puudub surve. Vee
tase mahutis on konstantne ning seda kontrollib automaatika. Selleks, et energiasalvesti
ühendada otse kaugjahutusvõrguga, peab energiasalvesti kõrgus olema suurem kui
jahutusvõrgu staatiline rõhk ehk jahutusvõrgu kõrgeim punkt ( vt skeem 4). See on lisategur
ohutuse tagamiseks. Kaugkütte režiimis eraldatakse energiasalvesti soojusvõrgust
soojusvahetitega, kuna soojusvõrgu rõhud ei võimalda otse ühendamist.
1 Energiasalvesti sünonüümidena on kasutusel ka sõnad: akupaak, salvestusaku, salvesti, mahuti.
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 9
0
Skeem 4. Läbilõige Turu tn 16a külmajaama ja Aardla katlamaja asukohtade kõrgusest ning
energiasalvesti (skeemil nimetusega: aku) kõrguse vajadusest.
2 PLANEERINGU- JA MÕJUALA ÜLEVAADE,
ANALÜÜS NING JÄRELDUSED
2.1 Olemasolev olukord
Planeeringualaks on Tulbi tn 12 kinnistu ja kinnistuga piirnevad Tulbi ja Ülase tänava maa -
alad. Planeeringuala pindala on u 0,9 ha.
Tulbi tn 12 kinnistu omanik on Tartu linn. Kinnistu koormati 20.10.2000 hoonestusõiguse
seadmise lepingu alusel hoonestusõigusega, omanikuna on registrisse kantud Gren Tartu AS
(endine AS Anne Soojus).
Tulbi tn 12 kinnistu (kt 79503:005:0005) pindala on 7 510 m², sihtotstarve on tootmismaa
100%. Ehitisregistri (EHR) andmetel asub kinnistul katlamaja (EHR kood 104034262)
ehitisealuse pinnaga 956 m², suhtelise kõrgusega 11,5 m ja trafoalajaam „Maarjamõisa“ (EHR
kood 104034264) ehitisealuse pinnaga 121 m². Lisaks asub katlamaja läänenurgas ligi u 29 m
kõrgune korsten. Krundi täisehitus on u 14 %.
Katlamaja paikneb kinnistu läänenurgas. Katlamaja asetus Tulbi ja Ülase tänavate suhtes ei
arvesta tänavate kulgemise suunaga, st et katlamaja fassaad ei ole paralleel ne külgnevate
tänavatega ega järgi Tulbi ja Ülase tänavate ääres paiknevate üksikelamute ehitusjoont.
Kohati ulatub katlamaja hoone nurk ja serv kinnistu piirini.
Katlamaja toimib täisautomaatselt ning on mehitamata, mistõttu igapäevaselt kinnistule
liikumist ei toimu. Kinnistul käiakse u 1-2 korda nädalas sõiduauto mõõtu hooldusautodega.
Veoautode liikumist ei toimu.
Kinnistule on juurdepääs Ülase ja Tulbi tänava telt. Jalakäijatele on lisaks juurdepääs Tulbi
tänavalt jalgvärava kaudu. Kinnistu on piiratud aiaga.
Umbes pool kinnistust on haljastatud. Enamus haljastatud alast paikneb kinnistu idapoolsel
osal, haljasribana ka Tulbi tn piiri ääres. Haljastatud alad on kaetud muruga, alal kasvab puid,
põõsaid ja hekke (dendroloogilise hinnangu alusel 32 dendroloogilist objekti). Dendroloogilise
hinnangu alusel 2 on ligikaudu pooled Tulbi tn 12 kinnistul ja naaberkinnistutel piiri vahetus
naabruses kasvavatest dendroloogilistest objektidest madala (IV väärtusklass) haljastusliku
väärtusega. Dendroloogilise hinnangu alusel on planeeringualal määratud kaks II
väärtusklassi kuuluvat dendroloogilist objekti – Tulbi tn 12 kinnistul asuv hariliku tamme
püramiidjas vorm (joonisel puittaim nr 4) ja Tulbi tänava transpordimaal asuv suurelehine pärn
(joonisel puittaim nr 42). Dendroloogiline inventuur tuvastas planeeringualal neli invasiivset
2 Tartu Tulbi tn 12 Dendroloogiline hinnang, Aktiniidia OÜ, töö nr 49/22
10 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
võõrliiki: vooljas pargitatar, kanada kuldvits, väikeseõie ne lemmalts ja harilik tõlkjas ehk
rakvere raibe. Voolja pargitatra kogumiku asukoht on märgitud planeeringu joonistele ja
dendroloogilise ülevaate skeemile (planeeringu lisades). Kanada kuldvits, väikeseõiene
lemmalts ja harilik tõlkjas on esindatud üksikute isenditega mistõttu neid joonisele kantud ei
ole. Nimetatud võõrliigid kasvavad peamiselt väljaspool vaadeldavat kinnistut, selle vahetus
naabruses. Ainult kanada kuldvitsa leidub üksikute isenditena ka Tulbi tn 12 kinnistul.
Katlamajast lõunasse jääv ala (2018. a lammutatud hoone osas) on kaetud killustikuga.
Olemasolev katlamaja ja killustikuga kaetud ala on ümbritsetud asfaltiga kaetud pinnaga.
Tulbi tn 12 kinnistul on olemas vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, gaasi-, kaugkütte- ja
sidevarustus. Katlamaja kasutab kütusena maagaasi. Kinnistu lõunaosas kulgeb mitmeid
maa-aluseid tehnovõrke – alajaama(de) ja hoone vahelised ning alajaamadesse suunduvad
elektrikaablid; ida-lääne suunaliselt läbi kinnistu kulgevad kaugkütte-, vee- ja
kanalisatsioonitorud. Leidub ka tehnovõrke, mis on tööst väljas. Eespool nimetatud
tehnovõrgud kulgevad ka Tulbi ja Ülase tänavatel.
Planeeringuala lõunapiiril, alajaamast „Maarjamõisa“ idas ja lõunas, on u 1 m laiuselt
määratud sundvaldusega tehnovõrgu ala Elektrilevi OÜ kasuks (Maa-ameti kitsenduste
rakenduses: vid 40811050857190416-2).
Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 3.
2.2 Planeeringuala mõjuala funktsionaalsete ja
linnaehituslike seoste analüüs ning analüüsil põhinevad
järeldused
Planeeringuala situatsioon on kujutatud joonisel nr 1 Situatsiooniskeem. Planeeringuala
mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on esitatud planeeringu joonisel nr 2
Mõjuala funktsionaalsed ja linnaehitusliku d seosed.
Planeeringuala asub Maarjamõisa linnaosas, Maarjamõisa asumis . Planeeringuala piirneb
kahest küljest tänavatega – põhjaküljest Ülase tänavaga ja lääneküljest Tulbi tänavaga . Tulbi
ja Ülase tänavate ääres paiknevad üksikelamutega hoonestatud elamumaa kinnistud. Põhja-
ja läänekaarde jäävate kahekorruseliste üksikelamute kruntide pindalad on vahemikus u 620–
1031 m 2 , täisehitus vahemikus 12–22 %. Lõunasse jäävad Tulbi tn 12a krundil paiknev
Kullerkupu 66:(Veeriku) alajaam, N. Lunini tn 16 kinnistul paiknev Tartu Ülikooli Kliinikumi
väliparkla ja planeeringuala piirist u 30 m kaugusele jääv viiekorruseline parkimismaja. Idas,
N. Lunini tn 20 kinnistul, planeeringuala piiri vahetus läheduses paikneb kõrvalhoone ja
N. Lunini tänava poolses osas kaarhall ning linnulennult u 50 m idas asub Mathieseni park.
Kagus, linnulennult u 120 m kaugusel, paikneb Tartu Ülikooli Kliinikumi Meditsiinilinnaku
hoone lähim osa. Planeeringuala mõjuala illustreerib skeem 5.
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 11
Tartu Ülikooli
Biomeedikum
Parkimismaja
Mathieseni park
Tartu Ülikooli Kliinikumi
Meditsiinilinnak
Skeem 5. Vaade planeeringualale ida poolt. Planeeringuala on tähistatud punase joonega. Foto: Maa-
ameti fotoladu, pildistatud 09.05.2021.
Planeeringuala paikneb madalama hoonestusega üksikelamute piirkonna ning hajusamalt
paikneva, kuid kõrgema ja massiivsema hoonestusega (TÜ Kliinikumi Meditsiinilinnaku ja
parkimismaja) piirkonna piiril.
Tuginedes planeeringuala ja selle mõjuala olemasolevale olukorrale nähtub, et
planeeringuala olemasolev hoonestuslaad (hoone maht, kõrgus, paiknemine krundil) on
tulenevalt hoone (katlamamaja) funktsioonist oluliselt erinev kahest suunast ümbritsevate
üksikelamumaade hoonestuslaadist. Planeeringuala hoonestuslaadi saab tinglikult võrrelda
ida- ja lõunakaarde jäävate TÜ Kliinikumi hoonestusega, eriti naaberkinnistul N. Lunini tn 16
asuva parkimismajaga, kus hooned on kõrge mad (parkimismaja suhteline kõrgus 20 m,
L. Puusepa tn 8 meditsiinilinnaku üheksakorruselise hoone suhteline kõrgus 39 m) ja
massiivsemad (parkimismaja ehitisealune pind 1921,6 m 2 , meditsiinilinnaku ehitisealune pind
25 427,3 m 2 ), kuid hoonete ümber on ka hoonestusest vaba ruumi. Kinnistute täisehitus on
N. Lunini tn 16 kinnistul 18 %, N. Lunini tn 20 kinnistul 14 % ja L. Puusepa tn 8 kinnistul 29 %.
Planeeringuga on määratud ehitusõigus katlamaja juu rdeehituseks, energiasalvesti ja maa-
aluste vedelkütuse (diiselkütuse) mahutite rajamiseks. Katlamaja juurdeehituse kõrgus (abs.
kõrgus 74,71 m) lähtub olemasoleva katlamaja kõrgusest. Olemasoleva hoone maht on
liigendatud ning juurdeehitus täiendab mahuli st liigendatust, vähendades seeläbi hoone
visuaalset massiivsust. Planeeringulahendus järgib katlamaja juurdeehituse osas üldiselt
krundi varasemat hoonestuslaadi, mis oli enne katlamaja osalist lammutamist (vt Skeem 6).
12 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
Skeem 6. Maa-ameti ortofotod – vasakpoolne pildistatud 10.04.2017, parempoolne pildistatud
14.04.2019 (tänaseni säilinud olukord). Esiplaanil Tulbi tn 12 krunt.
Maa-aluste vedelkütuse mahutite maapealsete osade (tuulutuspüstak, täitmiskoht) visuaalne
ja linnehituslik mõju puudub (vt ka ptk 5.8.8).
Energiasalvesti suhteline kõrgus 30 m (planeeritud abs. kõrgus 93,3 m) lähtub
üldplaneeringuga lubatust ja tehnoloogilisest vajadusest (vt ptk 1.2, Skeem 4). Tulenevalt
planeeringuala paiknemisest lähemal pigem üksikelamutele ning arvestades plane eritud
ehitusõigust võib hinnata, et visuaalse mõju suhtes on kõige tundlikumad põhja - ja
läänekaares asuvad üksikelamud. Seetõttu on oluline tagada linnaehituslikult sobiv ja
atraktiivne planeeringulahendus, mis omab võimalikult vähe negatiivset, sh visua alset, mõju.
Kvaliteetse linnaruumi tagamiseks, atraktiivsema lahenduse leidmiseks ja negatiivsete
mõjude vähendamiseks on planeeringu koostamise käigus läbi viidud arhitektuurivõistlus,
mille võidutöö Kliiniline jahutus (autor Kolm Koma Arhitektid OÜ) on planeeringulahenduse
aluseks (vt illustreerivaid jooniseid). Arhitektuurivõistluse läbiviimisel tehti koostööd naabrite
ja Veeriku kogukonna esindajatega. Võidutöö lahendus näeb ette:
▪ Energiasalvesti paikneb üksikelamutest optimaalsel kaugel, tagatud on varjude
minimaalne ulatumine Ülase tänava üksikelamuteni ;
▪ Energiasalvesti fassaadi arhitektuurne lahendus (ribiline struktuur) muudab
energiasalvesti erinevatest suundadest vaadeldes visuaalselt kergemaks ja
õhulisemaks. Arhitektuurne lahendus muudab energiasalvesti efektseks ja
enesekindlaks maamärgiks, arhitektuurseks objektiks;
▪ Katlamaja juurdeehitus on kavandatud varasemalt hoonestatud alale;
▪ Planeeringuala territoorium korrastatakse – säilivad hooneosad renoveeritakse,
uuendatakse haljastust, katendeid, piirdeaiad ;
▪ Ala korrastamine ja ehitiste arhitektuurne lahendus tagab planeeringualale senisest
märgavalt esteetilisema terviklahenduse.
Võrreldes olemasoleva olukorraga, suureneb Tulbi tn 12 krundi ehitise alune pind (sh
energiasalvesti alune pind) u 790 m 2 võrra, kokku 1888 m 2 . Krundi täisehitus suureneb 14 %-
lt 25 %-ni. Suurenev ehitusõigus vastab hoonestuslaadilt pigem ida- ja lõunakaarde jäävate
kinnistute hoonestuslaadile. Võttes arvesse krundi täisehitust enne lammutustöid (vt Skeem
6) on näha, et krundi planeeritud täisehitus on võrdväärne varasema täisehitusega. Teisalt,
paiknedes üksikelamute läheduses, on arhitektuurivõistluse võidutööga leitud arhitektuurne
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 13
lahendus, mis mõjutab negatiivselt kõige vähem naabrusesse jäävaid üksikelamuid.
Planeeringulahendus arvestab arhitektuurivõistluse võidutöö lahendusega , seades
planeeritud ehitistele arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused (vt ptk 5.6) ning
planeerides energiasalvesti rajamise ala on üksikelamutest võimalikult kaugel (lähim elamu
jääb ala servast u 48 m kaugusele, energiasalevesti täpne asukoht leitakse projektiga ).
Planeeringuala funktsionaalne seos mõjualaga on käsitletav kaugkütte ja -jahutuse ning
kliimaneutraalsuse tagamise aspektist (v t ptk 1.1). Planeeritava tegevuse tõttu jääb
Tulbi tn 12 kinnistu jätkuvalt kinniseks territooriumiks ega suurene mõjuala tänavate
liikluskoormus. Planeeringuala ja mõjuala liikumisviise kajastav analüüs on esitatud ptk 3
Liikumisviiside analüüs.
Planeeringualast linnulennult u 60 m lõunasse jääb üldplaneeringuga määratud Maarjamõisa
miljööala (N. Lunini tn 12 kinnistu), mis planeeringualal kavandatule täiendavaid tingimusi ei
sea.
Mõjualas kehtestatud detailplaneeringud
Planeeringu mõjualas on kehtestatud neli detailplaneeringut (vt joonis nr 2).
Käesoleva planeeringuala Ülase tänava vastasküljel on kehtestatud Ülase 1c krundi
detailplaneering 3, millega on ette nähtud planeeringuala jagamine kaheks elamumaa krundiks
ning määratud ehitusõigus väikeelamute ehitamiseks. Planeeringuga kavandati Ülase tänava
elamumaade poolsesse serva kõnnitee. Planeering on elamute osas ellu viidud, Ülase
tänavale kõnniteed rajatud ei ole.
Planeeringualast lõunas on kehtestatud kaks detailplaneeringut :
L. Puusepa tn 2 // 4 // 6 // 8 krundi ja lähi ala detailplaneeringuga 4 on naaberkinnistule
N. Lunini tn 16 krundile määratud ehitusõigus parkimismaja ehitamiseks ning L. Puusepa tn
2 // 4 // 6 // 8 krundil TÜ kliinikumi meditsiinilinnaku laiendamiseks (6 hoonet, 9 korrust,
maksimaalne abs. kõrgus 104,5 m, suurim lubatud ehitisealune pind 33 450 m 2 ).
Planeeringuga kavandatud parkimismaja on ehitatud ning meditsiinilinnaku osas on
planeering elluviimisel.
Tulika tn 1, N. Lunini tn 12, N. Lunini tn 14, N. Lunini tn 16 ja lähiala detailplaneerin guga 5 on
planeeringulast linnulennult u 110 m kaugusel edelas kavandatud Tulika tn 1 ja 1a kruntide
liitmine ning määratud ehitusõigus multifunktsionaalse päevakeskuse ehitamiseks (1 hoone,
2 korrust, suurim lubatud ehitisealune pind 700 m 2 ). Lisaks on kavandatud jalakäijate
liiklemisalad (kõnniteed), mis ühendavad Tulika tänavat Kullerkupu ja N. Lunini tänavatega.
N. Lunini tn 12 asuva Maarjamõisa mõisa hooned ja ümbrus on planeeritud säilitada.
Nimetatud planeering on osaliselt kehtiv – Tulika tn 1, 1a, N. Lunini tn 12, 14 ja 14b osas.
Planeeringut ei ole ellu viidud.
Planeeringualast linnulennult u 110 m kirdes on kehtestatud N. Lunini 13 ja lähiala
detailplaneering 6. Planeering näeb ette ala jagamise kolmeks väikeelamu ehitusõigusega
elamumaa krundiks (N. Lunini tn 9, 11 ja 13). Planeering on ellu viidud.
3 Ülase 1c krundi detailplaneering, kehtestatud Tartu Linnavolikogu 20.12.2002 otsusega nr 486
4 L.Puusepa tn 2 // 4 // 6 // 8 krundi ja lähiala detailplaneering , kehtestatud Tartu Linnavolikogu 12.10.2017
otsusega nr 503
5 Tulika tn 1, N. Lunini tn 12, N. Lunini tn 14, N. Lunini tn 16 ja lähiala detailplaneering, kehtestatud Tartu
Linnavolikogu 05.12.2017 otsusega nr 150.
6 N. Lunini 13 ja lähiala detailplaneering, kehtestatud Tartu Linnavolikogu 09.05.2002 otsusega nr 553.
14 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
Mõjualas kehtestatud detailplaneeringute alusel säilib mõjuala olemasolev maakasutus,
krundistruktuur ning suures plaanis ka hoonestus (v.a Tulika tn 1 ja 1a krun did, kus
planeeritud ehitusõigust ei ole ellu viidud).
2.3 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohane strateegiline
planeerimisdokument on Tartu linna üldplaneering 2040+.
Planeeringuala asub üldplaneeringuga määratud arhitektuurse l üksusel M7. Tulbi tn 12 krundi
maakasutuse juhtotstarbeks on üldplaneeringuga määratud tehnoehitise maa-ala (OT) 7
(vt Skeem 7), toetava otstarbena on lubatud kuni 20% ärimaa maa -ala kohaseid ehitisi.
Üldplaneeringu kohaselt on Tulbi tn 12 krundil lubatud olemasoleva hoone laiendamine ja
uute ehitiste püstitamine. Täisehituseks on määratud 50%. Tuleb järgida ehitusjoont. Piirded
on lubatud.
Skeem 7. Väljavõte Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kaardist. Planeeringuala on tähistatud musta
joonega. OT tähistab tehnoehitise maa-ala; T tootmismaa-ala; ÜH ühiskondliku hoone maa-ala; EV
väikeelamu maa-ala.
Üldplaneeringus toodud üldiste tingimuste kohaselt tuleb tehnoehitiste (alajaamad, pumplad,
puhastid) ehitamisel, sh rekonstrueerimisel, tagada sobilik linnaruumi kvaliteet – maapealsed
ehitised peavad sobima ümbritsevasse piirkonda. Vajaduse korral tuleb kasutada
välisviimistluses standardlahendustest erinevaid materjale, ehitiste asukoht tuleb valida
ehitusjoonte ja kaitsealuste objektide ja alade suhtes sobiv jne. Maapealsed tehnoehitised
peavad sulanduma keskkonda või taotluslikult erinema.
Üldplaneeringu kohaselt on Tulbi tn 12 krunt määratud perspektiivseks lühiajalise soojus -
ja/või jahutusenergia salvestusaku (energiasalvesti) asukohaks ning akupaagi
(energiasalvesti) suurimaks lubatud kõrguseks on maapinnast 30 m. Lisaks on
üldplaneeringuga Tulbi tn 12 krunt planeeritud perspektiivse asukohana jääksoojusest
tsentraalsete soojuspumpade abil kaugkütte soojuse tootmiseks olemasoleva tootmisüksuse
(katlamaja) juurde. Üldplaneeringu kaardirakenduse kohaselt on N. Lunini tänava suunalt
planeeringualani kavandatud perspektiivne kaugjahutustoru.
7 Üldplaneeringu kohaselt on tehnoehitise maa-ala kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja
jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise,
elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise, sideehitise ning jäätmehoidla maa-ala.
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 15
Üldplaneeringu kohaselt ei tohi kõrghaljastuse osakaal olla üldjuhul väiksem kui 10% ning nii
külastajate kui ka töötajate seisukohalt tuleb kaaluda krundisisestele haljasaladele puhkeala
rajamist. Kuna Tulbi tn 12 kinnistul külastajaid ei käi ning igapäevaselt töötajaid ei ole
(käiakse kohal hooldustöödeks), siis krundisisesele haljasalale puhkeala rajamise vajadus
puudub. Kui planeeringuala hoonesse tekib igapäevaseid töökohti, tuleb kaaluda krundisisese
puhkeala rajamist.
Planeeringualasse osaliselt jäävad Tulbi ja Ülase tänavad on Tartu linna üldplaneeri nguga
määratletud kui kõrvaltänavad, kuhu on ette nähtud jalg - ja jalgrattatee paiknemine mõlemal
pool sõiduteed. Kuna nimetatud tänavad ei ole üldplaneeringuga määratud jalgrattatee
võrgustiku osana, on käesoleva planeeringuga lahendatud jalgteede (kõnnit ee) paiknemine.
Tulbi tänavale on jalgtee kavandatud mõlemale poole sõiduteed. Ülase tänavale on jalgtee
kavandatud ühele poole sõiduteed, kuna tänavamaa katastriüksuse laius ei võimalda
planeerida normikohast sõiduteed ja kahepoolset kõnniteed (vt täpsema lt ptk 3).
Üldplaneering näeb ette, et planeeringuala hoonestuse kavandamisel tuleb järgida
ehitusjoont. Tulenevalt olemasoleva katlamaja paiknemisest külgnevate tänavate
ehitusjoonte suhtes (vt ptk 2.1) ja katlamaja juurdeehituse võimalikest tehnoloogilistest
vajadustest, ei ole Tulbi tn 12 krundi hoonetele otstarbekas kohustuslikku ehitusjoont
määrata. Küll on planeeringuga määratud hoonestusala selliselt, et olemasoleva hoone
lammutamisel ja uue ehitamisel peab arvestama hoonestusala 5 m kaugusega krundi piirist.
Üldplaneeringuga kavandatud kaugküte ja -jahutus toetavad Tartu energia- ja kliimakavas
Tartu energia 2030+ võetud kliimaeesmärkide saavutamist. Taastuvenergial põhinev
kaugküte- ja jahutus koos energiasalvestuse ning jääksoojuse kasutamisega on olulised
vahendid kliimaeesmärkide saavutamiseks.
Detailplaneering on üldplaneeringus ette nähtud peamiste s trateegiliste eesmärkidega
kooskõlas – kavandatud on üldplaneeringu kohane maakasutus ja otstarve;
arhitektuurivõistluse võidutööst lähtuvalt on tagatud planeeringulahenduse sobilik linnaruumi
kvaliteet ja sobivus piirkonda; tagatud on kõrghaljastuse 10% o sakaal krundi pindalast.
Eelpool kirjeldatud põhjendustel ei ole antud asukohas võimalik Ülase tänaval rajada
kahepoolset kõnniteed ja planeeringualal ei ole asjakohane määrata ehitusjoont.
Detailplaneering on kooskõlas nii algatamise ajal kehtinud kui hetkel kehtiva
üldplaneeringuga.
2.4 Ruumilise arengu eesmärgid
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad peatükis 1.1 toodud strateegilistele
vajadusele ja käesolevas peatükis (ptk 2) toodud planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile
ning analüüsil põhinevatele järeldustele. Planeeringu ala ruumilise arengu eesmärgid on:
▪ Tartu linna üldplaneeringu ning energia- ja kliimakava Tartu energia 2030 elluviimine,
st rajada Tulbi tn 12 krundile kaugjahutussüsteem, et tagada kaugjahutuse võimalus
antud piirkonnas;
▪ Leida energiasalvestile sobiv asukoht ja määrata arhitektuuritingimused selliselt, et
energiasalvesti võimalik negatiivne (eelkõige visuaalne) mõju ümbritsevatele
elamukruntidele oleks minimaalne;
▪ Täpsustada Tulbi ja Ülase tänavate lahendust ning muuta jalakäijate liikumine
ohutumaks;
▪ Tõsta Tulbi tn 12 krundi esteetilist terviklahendust ja atraktiivsust .
16 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
3 LIIKUMISVIISIDE ANALÜÜS
Liikumisviiside analüüsi koostamisel on aluseks võetud erinevaid Tartu linna liikluse ja
transpordiga seotud uuringuid ja prognoose ning analüüsitud planeeringulahendusega
lisanduva liikluse mõju olemasolevale tänavavõrgule. Planeeringuala ümbritsevate tänavate
ja kliinikumi parkla liiklusega seotud kitsaskohtade sisendiks on planeeringuala naabrite
esindaja hinnang ning kogemused. Planeeringualaga külgnevate tänavate parkimist on
hinnatud tuginedes Maa-ameti ortofotodele ja kaldaerofotodele.
Planeeringualaga külgnevad Tulbi, Ülase ja Kullerkupu tänavad on Tartu linna
üldplaneeringuga määratletud kui kõrvaltänavad 8. Nimetatud tänavatel liiklusloendusi ja
liiklusprognoose läbi viidud ei ole. Ülase tänava ääres on 23 üksikelamuga hoonestatud
krunti, millest neli asuvad planeeringualaga piirneva Ülase tänava lõigul ning Kullerkupu
tänaval 17 üksikelamuga hoonestatud kr unti. Planeeringualaga piirnevalt Tulbi tänava lõigult
üksikelamute kruntidele juurdepääsu ei ole. Arvestades üksikelamute kruntide arvu , võib
hinnata, et kohalike elanike liikumisest tekkiv tipptundide (hommikune ja õhtune)
liiklussagedus võib vastata kru ntide arvule. Hinnanguliselt pool üksikelamute liiklusest (u 20
autot) kasutab juurdepääsuks Ravila tänavat ja pool Tulbi ja N. Lunini tn suunda. Tulbi, Ülase
ja Kullerkupu tänavatel esineb ka TÜ kliinikumi parklaga seotud liiklust (enamus parklaga
seotud liiklusest liigub N. Lunini tänaval ning kõrvaltänavatel sõidab eeldatavalt väike osa
parkijatest), mis hajub eeldatavalt ühtlaselt päeva peale. Hinnanguliselt jääb nimetatud
kõrvaltänavate liiklussagedus alla 100 a/h, olles vastavuses üldplaneeringuga mää ratud
kõrvaltänava liiklussageduse normiga.
Planeeringuala lähedusse jääb kaks bussipeatust: Viljandi mnt tänaval "Tulbi“ peatus ja
N. Lunini tänaval meditsiinilinnaku ees „Maarjamõisa haigla“ peatus. Hinnates lähiala elanike
teekonda nimetatud peatustesse, võib arvata, et peatustesse liigutakse valdavalt mööda Tulbi
tänavat.
Planeeringualast u 50 m kaugusel idas kulgeb N. Lunini tänav ning u 70 m kaugusel
põhjasuunas kulgeb Viljandi mnt tänav, mõlemad on üldplaneeringu kohaselt kohalikud
jaotustänavad 9. Liikluskoormust N. Lunini ja Viljandi mnt tänavatel kajastab viimatine,
Inseneribüroo Stratum poolt koostatud „Liiklusuuringute aluseks koostatud
liiklusintensiivsuse kaart 2021“ 10, kus on kajastatud 2020. a liiklussagedus õhtusel tipptunnil.
Nimetatud kaardi andmetel on liiklussagedus mõlemal sõidusuunal kokku N. Lunini tänaval
283-323 ja Viljandi mnt tänaval 453-469 sõidukit tunnis. Võrreldes 2017. a 11 on N. Lunini tn
liiklussagedus mõnevõrra kasvanud (2017. a vastav näit 221-317 sõidukit tunnis) ning
Viljandi mnt liiklussagedus langenud (2017. a vastav näit 538-583 sõidukit tunnis). Vaadeldes
liiklussageduse kaarte, võib järeldada, et N. Lunini tänava liiklussagedus Riia tänava suunalt
kuni N. Lunini põik tänava ristumiseni on kasvanud eeldatavalt TÜ Kl iinikumi parkimismaja
kasutuselevõtuga 2020. a. Viljandi mnt tänaval on liiklussagedus Ravila - N. Lunini vahelisel
lõigul linnast väljuval suunal jäänud samaväärseks, linna sissetuleval suunal aga kahanenud.
Eelnev analüüs näitab, et planeeringuala läheda le jäävatel kohalikel jaotustänavatel on
liiklussagedused pigem samaväärsed või kahanenud.
Olulist mõju planeeringuga külgnevate Tulbi ja Ülase tänavate ning lähialasse jääva
Kullerkupu tänava liiklusele avaldab TÜ Kliinikumi meditsiinilinnak. Maa -ameti ortofotode ja
kaldaerofotode alusel on näha, et tööpäeviti pargitakse mõlemale poole Tulbi tänavat.
Valdavalt esineb sellist parkimist planeeringualaga külgneval Tulbi tn lõigul. Lisaks pargitakse
8 Kõrvaltänav on mittekeskne, elamuala tänav (juurdepääs), mis võib olla ühenduses kohaliku jaotustänavaga.
Kõrvaltänaval on oluline sotsiaalne roll, ta on tihti planeerimisühiku ainus avalik koht. Tipptunnil mootorsõidukite
liiklussagedus peaks soovitatavalt jääma alla 100 a/h.
9 Kohalik jaotustänav on juurdepääs, mis üldjuhul ühendab madalama hierarhiaga juurdepääse
jaotusmagistraaliga, erandina ka põhimagistraaliga, üldjuhul kulgevad kohalikel jaotustänavatel ühissõidukite
liinid
10 https://www.tartu.ee/et/uurimused/liiklusuuringute -aluseks-koostatud-liiklusintensiivsuste-kaart-2021
11 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017. aastal, Stratum OÜ, 2017
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 17
Tulbi tn 12 krundi juurdepääsude/väravate lähedusse ja ette, takistades katlamaja
territooriumile juurdepääsu. Võib eeldada, et parkijateks on meditsiinilinnaku kasutajad
(töötajad, patsiendid), kes ei soovi parkida tasulistes TÜ kliinikumi avaparklates või
parkimismajas või on seal kohad täitunud.
Kohalike elanike esindaja tagasiside alusel on meditsiinilinnaku arengu tõttu suurenenud kõigi
lähiala tänavate liikluskoormus – liigeldakse kõikides suundades, eriti on liikluskoormuse
kasvu täheldada Tulbi ja Kullerkupu tänavatel. Liikluskoormuse kasv avaldub ka Tulbi, Ü lase
ja Kullerkupu tänavate ääres parkimise (sh valesti parkimise) suurenemises – pargitakse
haljasaladele; pargitakse üksikelamu kruntide väravate läheduses selliselt, et väljasõit on
raskendatud või takistatud; pargitakse ristmikele liiga lähedal. Planee ringualast lõunasse
jäävasse TÜ Kliinikumi avaparklasse ja parklast välja liigutakse kõikidelt eelnimetatud
tänavatelt. Avaparklat kasutatakse ka läbisõiduks.
Tulbi, Ülase ja Kullerkupu tänavatel puuduvad kõnniteed, mistõttu mõjutab suurenenud
liikluskoormus ja (valesti) parkimine kohalike elanike (lapsed, lemmikloomaga jalutajad,
lapsevankriga vanemad) jalgsi ja jalgrattaga liikumise mugavust ja ohutust, eriti talvisel ajal.
Tulbi tänav on planeeringualaga piirnevas lõigus kahesuunaline, u 9,5 m laiuse sõiduteega
(pargitakse mõlemal pool teed) , ilma kõnniteedeta. Kõrvaltänava liigile mittevastav (standardi
Linnatänavad kohaselt on kõrvaltänava laius projektkiirusel 30 km/h 5 m) sõidutee laius
tekitab võimaluse sõidutee ääres reguleerimata parkimiseks. Kuna Tulbi tänav on eeldatavalt
oluline jalakäijate liikumistee (nt Veeriku kauplusesse, bussipeatustesse, TÜ Kliinikumi), on
oluline tagada jalakäijate ohutus. Samuti on oluline täpsustada parkimisvõimalused. Tulbi
tänavale tuleb kavandada kõnniteed, haljasribad ja normikohane sõidutee. Parkimine on
soovitatav välistada planeeringualaga piirnevas lõigus mõlemal pool tänavat ja Tulbi tänava
katastriüksuse tupiku osas, mis ulatub kuni Tulbi tn 12a alajaama krundini.
Ülase tänav on kahesuunaline, ilma kõnnitee deta ning planeeringualaga piirnevas lõigus
küllaltki kitsas (tänavamaa katastriüksuse laius kitsamas kohas u 6,2 m, sõidutee laius
4-5,5 m). Kitsaste olude tõttu tuleb Ülase tänaval rakendada üldplaneeringuga määratust
(jalg- ja jalgrattatee paiknemine mõlemal pool sõiduteed) erinevaid lahendusi ning kitsastele
oludele vastavat liikluskorraldust.
Ülase tänaval esineb ka juhuslikku parkimist, mis takistab kruntide väravatest väl jasõitu.
Ohutumate ja mugavamate liiklustingimuste loomiseks tuleb Ülase tänavale kavandada
kõnnitee, soovitatavalt elamumaade poolsele küljele. Sõidutee laiuse määramisel lähtuda
minimaalsest vajadusest, mis võimaldaks kahesuunalist liiklust ning liiklusk orralduse
määramisel rakendada liikluse rahustamise võtteid (nt sõidu eesõiguse märk tänava kitsama
koha läbimiseks).
Planeeringualal toimiva katlamaja ja planeeritud arenduse spetsiifikat arvestades on
planeeringuala arenduse tõttu põhjustatud liikluskoor mus piirnevatele ja lähiala tänavatele
marginaalne alljärgnevatel asjaoludel:
▪ Katlamaja ja planeeritud arendus on täisautomaat ne/mehitamata.
▪ Katlamaja hoones olemasolevate kontoriruumide kasutusele võtul võib igapäevaselt
krundile liikuda u 4 autot;
▪ Hooldusautod (pikkusega kuni 5 m), liiguvad katlamaja territooriumile hinnanguliselt
1-2x nädalas;
▪ Varustuskindluse tagamiseks planeeritud diiselkütuse mahuti täitmine toimub
u 15,4 m pikkuse kütuseveokiga (poolhaagis) 5-10x aastas.
18 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
Käesoleva arendusega seotud kõige suuremaks liiklusmõjuks on kütuseveoki liikumine
katlamaja territooriumile. Kuigi eeldatavalt liigub kütuseveok katlamaja territooriumile 5 -10x
aastas ja selle igapäevane mõju on marginaalne, on oluline tagada tänavatel liiklejate ohutus
ka neil vähestel kordadel, kui kütuseveok tänavatel liigub. Arvestades poolhaagise
pöörderaadiuseid, on tõenäoline, et Tulbi tänavalt väljasõidul (nt 180 kraadise
tagasipöördega) ulatub kütuseveok pöördel vastassuunavööndisse. Liiklushäiringute
leevendamiseks on soovitatav mahutite täitmine planeerida ajale, mil tänavate liiklus on
hõredam.
Arvestades eelpool kirjeldatud probleeme ja planeeritud arenduse spetsiifikat, võib järeldada,
et kõrvaltänavate liikluse problemaatika on seotud pigem TÜ Kliinikumiga, kuid ar vestada
tuleb ka liiklusruumi lisanduva kütuseveoki ruumivajadusega. Olemasoleva problemaatika ja
lisanduva kütuseveoki liiklusest tuleneva mõju leevendamiseks on vajalik täpsustada
tänavate lahendus (selgelt piiritletud sõidutee, rajada kõnniteed, haljasa lad) ning keelata
parkimine kohtades, kus see takistab kruntidele juurdepääsu.
4 RISKIANALÜÜS
Riskianalüüsi koostamise vajadus tuleneb planeeringu algatamise korralduses esitatud
lähteseisukohast, mille kohaselt on vajalik esitada kavandatu osas riskianalüüs. Riskianalüüs
annab ülevaate planeeringulahendusega kavandatu ohtlikkusest ja teeb ettepaneku
ohutusmeetmete rakendamiseks projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Riskianalüüs on koostatud koostöös Hendrikson & Ko juhtiveksperdi Juhan Ruut` iga ja Gren
Tartu AS spetsialistidega. Riskianalüüsi aluseks on kehtiv seadusandlus ja kogemus
analoogsete (energiasalvesti) ehitistega.
Käesoleva detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus olemasoleva katlamaja
juurdeehituseks, 30 m kõrguse energiasalvesti ja 200 m 3 (vastab u 170 tonnile)
kogumahutavusega maa-aluste diiselkütuse mahutite (2 mahutit) rajamiseks (vt ka ptk.5.8.8).
Planeeritud maa-aluste diiselkütuse mahutite kogumahtu (200 m 3 vastab 170 tonnile)
arvestades, ei ole tegemist kemikaaliseaduse 12 alusel käsitletava C-kategooria ohtliku
ettevõttena ega suurõnnetuse ohuga ettevõttega, kuna diislikütuse ohtlikkuse alammäär on
majandus- ja taristuministri 2.02.2016 määruse nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja
ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse ka tegooria määramise kord 1 Lisa
tabel 2 punkt 34 järgi 1000 tonni. Seetõttu puudub kemikaaliseaduse mõistes vajadus
riskianalüüsi koostamiseks.
Ohtude määratlemine ja ohutusmeetmed
Kavandatava tegevusega seotud võimalikest õnnetustest on potentsiaalselt kõige tõsisemate
tagajärgedega need, mis on seotud kütuse transportimise, käitlemise ja ladustamisega.
Samas on nende tekkimise tõenäosus väike ( mahuti seadmete projekteerimisel ja käitamisel
rakendatakse erinevaid ohutusmeetmeid) ja olemuselt on tegemist standardsituatsioonidega.
Maa-aluste kütusemahutite projekteerimisel, ehitamisel ja käitlemisel tuleb rakendada
tavapäraseid meetmeid juhtumite (nt naftasaaduste väljavoolamine, tulekahju) vältimiseks ja
nende tagajärgede piiramiseks inimese tervisele ja keskkonnale. Kütusemahutite
12 Kemikaaliseadus 1 , Riigikogu poolt vastu võetud 29.10.2015
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 19
projekteerimisel tuleb arvestada kehtiva seadusandluse ja standarditega. Olulisemad
tingimused maa-aluste kütusemahutite projekteerimiseks on:
▪ Maa-aluste mahutite asukoha projekteerimisel tuleb arvestada selle täitmis- ja tühjendusava
50 m kujaga13 veeseaduse § 140 lg 1 nimetatud hoonetest;
▪ Maa-aluste mahutitega seotud lahenduste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda
standardist EVS 812-5:2014 Ehitise tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate
tuleohutus ning kehtivast seadusandlusest.
Energiasalvesti on mahuti, milles on puhas vesi (vt ka ptk 1.3), mistõttu puuduvad
looduskeskkonna ja kemikaaliga seotud ohud. Energiasalvesti on kavandatud 30 m kõrgune,
hinnangulise mahutavusega u 4300 m 3 . Energiasalvestiga seotud vähetõenäoliseks ohuks
ümbritsevale keskkonnale võib hinnata mahuti lekkimist, veelgi ebatõenäolisemaks ohuks
veega täidetud mahuti purunemist ja kogu vee laialipaiskumist. Kirjeldatud ohud on seotud
konstruktsioonide projekteerimise ja ehitamise kvaliteediga .
Energiasalvesti lekkeohu vältimise ohutusmeetmena tuleb projekteerimisel ja ehitamisel
arvestada:
▪ Energiasalvesti projekteerida silindrikujulisena (kõige stabiilsem vorm) ;
▪ Lähtuda kehtivast seadusandlusest ja normidest, kasutada kvaliteetseid materjale.
Vähetõenäolise veelekke ohutusmeetmena tuleb lekkevee vastuvõtmiseks ja hajutamiseks
energiasalvestit ümbritsev katendiala vähemalt 50 cm ulatuses olemasolevast maapinnast
madalamale viia. Veelekke ohutusmeetmena on lubatud ka teised planeeringu elluviimisel
asjakohased lahendused (nt kõrgemad vallid energiasalvesti ümber). Planeeringuala
kirdenurka on sademevee ja energiasalvesti lekkevee vastuvõtmiseks (puhver,
immutamiseks) kavandatud maapinnalohk .
5 PLANEERINGULAHENDUS
5.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku
põhjendused
Planeeringulahenduse elluviimisel saavad täidetud ptk 2.4 loetletud ruumilise arengu
eesmärgid ja ptk 2.3 kirjeldatud üldplaneeringuga planeeritu ning strateegilised eesmärgid,
sh kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
Planeeringulahendusega on Tulbi tn 12 krundile kavandatud olemasoleva katlamaja
juurdeehitus, 30 m kõrguse energiasalvesti ja maa-aluse vedelkütuse (diiselkütus) mahutite
rajamine. Planeeringulahenduse valiku aluseks on arhitektuurivõistluse võidutöö Kliiniline
jahutus (autor Kolm Koma Arhitektid OÜ), koostöö võidutöö arhitektiga, naabrite ja Veeriku
kogukonna esindajatega, arendaja ja omavalitsusega.
Vedelkütuse mahutite vajadus tuleneb k augkütteseadusest 14, mille kohaselt on
soojusettevõtja kohustatud tagama reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab
soojusvarustuse kolme ööpäeva jooksul. Vedelkütuse mahutid on planeeritud maa -alustena
ning ei oma visuaalset mõju.
13 Keskkonnaministri 20.09.2019 määrus nr 42 Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla
ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus
14 Kaugkütteseadus 1 § 7, Riigikogu poolt vastu võetud 11.02.2003
20 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
Planeeritud energiasalvesti ja maa-aluste vedelkütuse (diiselkütus) mahutite asukoha valikul
on lähtutud põhimõttest, et need paikneksid elamutest võimalikult kaugel. Vedelkütuse
mahutite asukoha kavandamisel on lähtutud asjakohasest seadusandlusest ja standardist (vt
ptk 5.8.8). Energiasalvesti rajamiseks on arhitektuurivõistluse võidutööst lähtuvalt määratud
ala, mille ulatuses võib energiasalvesti asukohta projektiga täpsustada. Väljaspool määratud
ala ei ole energiasalvesti rajamine lubatud. Võimaldamaks katlajama juurdeehitust täna
teadaolevas mahus ja perspektiivis, on hoonestusala kavandatud olemasoleva katlamajaga
külgnevatel aladel ning krundi lõunapoolsel alal. Määratud arh itektuuritingimuste eesmärgiks
on tagada linnaruumi kvaliteet ja atraktiivsus.
Planeeritud haljastuse lahendus lähtub üldplaneeringust ja läheseisukohtadest, mille kohaselt
peab kõrghaljastus moodustama minimaalselt 10 % krundi pindalast. Suurem kõrghaljastatud
ala on kavandatud krundi kirdenurka, kuna antud alal on olemasolevat kõrghaljastust . Lisaks
on haljasala piires kavandatud vertikaalplaneerimise teel rajada maapinnalohk krundi
sademevee ja võimaliku (kuid vähetõenäolise) energiasalvesti veelek ke puhvrina.
Tuginedes liikumisviiside analüüsile ( ptk 3), on planeeringuga kavandatud osaliselt
planeeringualasse jäävate Tulbi ja Ülase tänavate uus lahendus. Mõl emale tänavale on
planeeritud jalakäijate ohutumaks liikumiseks kõnniteed. Tänavate uus lahendus võimaldab
jalakäijatele ohutumat liikumist, vähendab mitte -elanike parkimist nimetatud tänavatel ja
juurdepääsude läheduses.
5.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega Tulbi tn 12 ja lähiala katastriüksuste piire ei muudeta.
5.3 Krundi hoonestusala
Planeeringuga on määratud Tulbi tn 12 krundil hoonestusala, mille piires on lubatud rajada
ehitusõigusega määratud ehitisi (hoon eid ja rajatisi). Väljaspool hoonestusala on lubatud
ehitada väikesemamahulisi rajatisi (nt kütusemahutiga seotud elemendid nagu täitmiskoht ja
tuulutuspüstikud, tehnoloogilised kapid, var ikatused, jmt). Hoonestusala sees on piiritletud
energiasalvesti rajamise ala, mille piires tuleb energiasalvesti rajada. Energiasalvesti
rajamise ala ei välista hoonestusala piires muu ehitusõiguse elluviimist .
Olemasolev katlamaja ja korsten paiknevad osaliselt üle planeeritud hoonestusala. Üle
hoonestusala jäävaid hoone ja ehitise osasid on lubatud renoveerida. Planeeritud
hoonestusala tuleb järgida uue hoonestuse ehitamisel - kui olemasolevad ehitised
lammutatakse, tuleb uushoonestus ehitada 5 m kaugusel krundi piirist.
Hoonestusala ja energiasalvesti rajamise ala on antud suuremad kui hoonete/rajatiste suurim
lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus täpsustada hoonestuse ja
energiasalvesti paiknemist ning konfiguratsiooni.
Hoonestusala määramise aluseks on Tulbi ja Ülase tänavatel väljakujunenud ehitusjoone
paiknemine u 5 m krundi piirist, alajaama paiknemine ning arhitektuurivõistluse võidutöö
lahendus katlamaja juurdeehituse, energiasalvesti ja maapinna lohu paiknemise osas.
Hoonestusalad on seotud krundi piiridega, paiknedes tänavapoolsetest krundi piiridest 5 m
kaugusel ja naaberkruntide piirist 4 m kaugusel. Alajaama „Maarjamõisa“ juures on
hoonestusala kaugus 3,5 m lõunapoolsest krundi piirist.
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 21
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.
5.4 Krundi ehitusõigus
Ehitusõigus on toodud Põhijoonisel (joonis nr 4) tabelina.
Planeeringuga määratakse ehitusõigus olemasoleva katlamaja hoone laiendamiseks
(juurdeehituse tegemine), 30 m kõrguse energiasalvesti ehitamiseks, maa-aluste vedelkütuse
mahutite (ptk 5.8.8) ning muude krundil asuvate hoonete ja rajatiste toim imiseks ning
töötajate heaoluks vajalike ehitiste ehitamiseks . Rajatiste (nt varikatused, tehnoloogilised
rajatised) ja abihoonete(kuni 5 m kõrged ja ehitisealuse pindalaga kuni 20 m 2 ) arv ei ole
piiratud.
Planeeritud ehitusõigusega nähakse ette olemasoleva katlamaja hoone, korstna ning
alajaama „Maarjamõisa“ säilitamine. Lubatud on olemasoleva hoone, korstna ja alajaama
täielik või osaline lammutamine ning rekonstrueerimine vastavalt määratud ehitusõigusele.
Katlamaja hoone kõrgust ei ole lubatud muuta. Lubatud on päikesepaneelide (vt ptk 5.6) ja
katlamaja tööks vajalike tehnoseadmete paigaldamine katus tele.
Põhijoonisel toodud ehitise kasutamise otstarvete loetelu ei ole lõplik. Kohalikul omavalitsusel
õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata ehitise kasutamise otstarbeid, kui need sobivad
krundi kasutamise sihtotstarvetega ja/või kui need on vajalikud planeeritud tegevuse
elluviimiseks/tööks.
5.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Juurdepääsuteede asukohtade ja liiklus - ning parkimiskorralduse lahendus tugineb ptk 3
toodud Liikumisviiside analüüsile.
5.5.1 Juurdepääsuteed ja liikluskorraldus
Olemasolev juurdepääs Tulbi tn 12 krundile Ülase tänavalt säilib. Tulbi tänava suunalt säilib
olemasolev jalakäijate juurdepääs. Olemasolev juurdepääs kru ndi lõunapiiril tuleb sulgeda.
Uus juurdepääs sõidukitele ja jalakäijatele on planeeritud Tulbi tänavalt, krundi läänepiiril.
Uus juurdepääs võimaldab krunti teenindavatele sõidukitele (sh kütuseveok) mugavamat
juurdepääsu. Juurdepääsude asukohti on lubatud muuta (nihutada), kui see on vajalik
tulenevalt projekteeritavast hoonestusest , rajatiste paiknemisest ja/või liiklusohutuse
tagamiseks. Juurdepääsude täpsem lahendus tuleb leida projektiga.
Planeeritud vedelkütuse mahuti kütusega täitmiseks on vajalik tagada kütuseveoki
juurdepääs krundile (hinnanguliselt kuni 10 korda aastas, vt ptk 3), vajalikud pöörderaadiused
tänaval kui ka krundisiseselt. Kui krundisisese hoonestuse ja energiasalvesti projekteeritud
lahendus võimaldab, on soovitatav kütuseveoki liikumine lahendada krunti läbisõitvana –
sissesõit Tulbi tänavalt, väljasõit Ülase tänavalt. Kui kütuseveoki sõitmine läbi krundi ei ole
võimalik, tuleb kütuseveoki juurdepääs lahendada Tulbi tänavalt.
Planeeringulahendus näeb ette planeeringualale jäävate Tulbi ja Ülase tänavate elementide
(sõidutee, kõnnitee, haljasala) uue lahenduse . Kõnni- ja sõidutee laiuste kavandamisel on
aluseks standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tänava liigiks kõrvaltänav ning projekteerimise
22 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
lähtetasemeks „hea“. Jalakäijate ohutumaks liikumiseks on planeeritud 2 m laiused kõnniteed
– Tulbi tänavale kummalegi poole sõiduteed ja Ülase tänavale kitsaste olude tõttu
elamumaade poolsesse tee äärde. Sõiduteede laiuseks on planeeritud üldjuhul 5 m, kuid
Ülase tänaval tuleb kitsaste olude tõttu kasutada erandlikke lahendusi ja liikluse rahustamise
võtteid (nt liikluskorralduslikult sõidu eesõiguse märgiga). Tulbi tänavale on kavandatud
mõlemale poole sõiduteed haljasribad. Tänaval parkimise lahendus tuleb määrata
teeprojektiga. Tulbi tänaval planeeritud Tulbi tn 12 juurdepääsu esisel alal tuleb
projekteerimisel täpsustada kõnni- ja sõidutee vaheline katend, mis võimaldaks kütuseveoki
pöörderaadiusest tulenevalt ülesõitu. Planeeritud tänavate elemendid tuleb täpsustada
projekteerimisel.
Krundisiseselt on vaja tagada vaba ruum kütuseveoki man ööverdamiseks, ümber
pööramiseks või läbisõiduks.
Sõidukite tagurdamine tänavamaal on keelatud.
5.5.2 Parkimiskorraldus
Planeeringuala parkimine on lahendatud planeeringuala siseselt. Krundile kavandatavate
ehitiste kasutamise otstarbeid on võimalik rakendada m ahus, mis võimaldab tagada
üldplaneeringukohaste tingimuste täitmise krundil.
Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtade näitlik arvutus on suurima võimaliku ehitusmahu
korral vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad, normatiivi valiku aluseks on võetud ehitise
asukohana väikeelamute ala. Sõiduautode näitlik parkimisarvutus on esitatud ka vastavalt
uuringus Parkimiskohade vajaduse määramine Tartu linnas (inphysica technology OÜ, 2022)
leitud koefitsiendile. Nimetatud uuringu kohaselt on soovita tav planeeringualale kavandada
parkimiskohti standardikohasest parkimisnormatiivist 76 %. Normikohane parkimisarvutus on
esitatud Tabelis 1.
Tabel 1. Sõiduautode parkimisarvutus
Suletud Normijärgne Uuringu kohane15 Planeeritud
Ehitise liik Parkimisnorm
brutopind arvutus arvutus parkimiskohtade arv
Tööstusettevõte
1888 m2 1 pk / 90 sb kohta 1888 m2 / 90= 21 21*76 %=16 6
(katlamaja)
Asutus
200 m2 1 pk / 40 sb kohta 200 m2 / 40= 5 5*76 %=3,8 4
(kontoriruumid)
KOKKU 10
Arvestades olemasoleva katlamaja ja planeeritud ehitiste täisautomaatset toimimist
(katlamaja igapäevaseks tööks töötajaid ei liigu), on katlamaja tööks vajaliku parkimiskohtade
arvu planeerimisel võetud aluseks parkimiskohtade hinnanguline vajadus kuuele
(hooldus)autole. Katlamaja hoones asuvate kontoriruumide kasutuse võtul on arvutuslik
parkimiskohtade vajadus neljale autole.
Parkimiskohtade täpne arv, asukoht ja mõõtmed täpsustatakse projekteerimisel vastavalt
tegelikule vajadusele. Lisaks tuleb planeeritud maa-aluste vedelkütuse mahutite asukohast
tulenevalt arvestada parkimiskohtade projekteerimisel, et sõidukite parkimine ei tohi tekitada
täiendavat tuleohtu ega takistada päästetöid 16.
15 Vastavalt uuringus Parkimiskohade vajaduse määramine Tartu linnas (inphysica technology OÜ, 2022) leitud
koefitsiendile
16 EVS 812-5:2014 p.5.2.11.
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 23
Jalgrataste parkimiskohtade planeerimiseks vajadus puudub, kuna kinnistule liigutakse
hooldusautoga ning töötajaid igapäevaselt kohapeal ei viibi. Vajadusel on lubatud rajada
jalgrataste parkimiskohti, mille arvu kavandamisel tuleb lähtuda tegelikust vajadusest.
Parkimiskohtade põhimõtteline lahendus on kujutatud Põhijoonisel.
5.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning
ehituslikud tingimused
Planeeritavate ehitiste arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramise aluseks on
arhitektuurivõistluse võidutöö Kliiniline jahutus (autor Kolm Koma Arhitektid) lahendus ning
koostöö võidutöö autoritega.
Energiasalvesti on kavandatud iseseisva rajatistena.
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Tulbi tn 12 kinnistule on:
▪ Tagada tuleb kogu tootmiskompleksi arhitektuu rne ja visuaalne terviklikkus,
arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja ümbritseva keskkonna kvaliteeti
parandav;
▪ Planeeringulahenduse elluviimisel renoveeritakse/korrastatakse olemasoleva
katlamaja ja krundil asuva alajaama fassaadid ning piirdeaiad. Olemasolevate
hoonete ja piirdeaedade renoveerimine võib toimuda etapiviisiliselt (nt piirdeaiad
uuendatakse uue juurdepääsu rajamisel ja vertikaalplaneerimisel, olemasolev
katlamaja renoveeritakse juurdeehituse korral );
▪ Energiasalvesti asukoht ja väliskuju peab olema linnaehituslikult sobiv ja visuaalselt
atraktiivne;
▪ Energiasalevesti fassaadi lahenduses lähtuda liigendatud varjestusribi /ribilise
struktuuri põhimõttest, mis jagab mahu visuaalselt väiksemaks ja
inimmõõtmelisemaks;
▪ Ehitiste ehitamisel tuleb kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale, keelatud on
algupäraseid matkivate materjalide kasutamine;
▪ Energiasalvesti on iseseisev rajatis, arhitektuurse lahenduse esile toomiseks tuleb
energiasalvesti ümber jätta teistest ehitistest või rajatistest piisavalt vaba ruumi;
▪ Tehnorajatised nagu tehnilised kapid, redelid, vedelkütuse mahuti(d), jm on soovitav
varjata või kujundada keskkonda sobiva materjali ja värviga;
▪ Kui katlamaja põhihoonet laiendatakse või territooriumi sisse pääse muudetakse
olulisel määral, tuleb kogu territooriumile planeerida arhitektuurse lahendusega
kokkusobiv piirdeaed.
▪ Soovitav on valgustada neid rajatiste ja hoonete osi ning krundi territooriumi, mis on
vajalikud krundi sihtotstarbeliseks kasutamiseks ning kuritegevuse riski
vähendamiseks. Lisaks funktsionaalsele valgustusele arhitektuurse valgustuse
planeerimisel peab see olema põhjendatud ning mitte tekitama ülemäärast
valgusreostust;
▪ Valgustuse kavandamisel vältida erksaid, vahetuvate värvidega jms valgusallikaid,
kasutada vaid kollast või sooja valget tooni valgusallikaid;
▪ Projekteeritavad tehnovõrguliinid tuleb ette näha maa -alustena;
▪ Lubatud katusetüüp ja -kalle: lame- ja kaldkatus kaldega 0-20º;
▪ Lubatud välisviimistlusmaterjalid: kvaliteetsed mat erjalid, keelatud on kasutada
imiteerivaid materjale. Materjalide valikul on soovitav lähtuda soojussaare efekti
leevendamise põhimõtetest, kasutades materjale, mis vähendavad soojuse
akumuleerimist;
24 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
▪ Lubatud katusekatte materjalid: katusekaldele vastav mat erjal.
▪ Energiasalvesti horisontaalpind on soovitav katta linnutõkkega, vältimaks lindude
kogunemisest tulenevaid häiringuid (nt lindude kisa).
Ehitiste ehituslikud tingimused on:
▪ Energiasalvesti sisuks oleva mahuti peab olema silindrikujuline;
▪ Vedelkütuse (diiselkütus) mahutid peavad olema maa -alused;
▪ Lubatud on projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi.
Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest
või kavandada need ehitiste osade külge (katus, fassaad, varjestusribi). Mistahes
tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja
tingimused:
▪ Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
▪ Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
▪ Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid.
5.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
5.7.1 Haljastus ja heakord
Planeeringualal asuva haljastuse kohta on koostatud dendroloogiline inventuur Tartu
Tulbi tn 12 Dendroloogiline hinnang (Ülle Jõgar, Aktiniidia OÜ, töö nr 49/22).
Planeering näeb ette säilitada kaks II väärtusklassi puittaime – Tulbi tn 12 kinnistul asuv
hariliku tamme püramiidjas vorm (joonisel puittaim nr 4) ja Tulbi tänava transpordimaal asuv
suurelehine pärn (joonisel puittaim nr 42) . Võimalusel tuleb säilitada III väärtusklassi
puittaimed, kui need ei jää ette planeeringulahenduse elluviimisele. IV ja V väärtusklassi
puittaimed on lubatud likvideerida. Planeeringu joonisel on esitatud ettepanek likvideeritavate
III, IV ja V väärtusklassi puude osas, mis jäävad tõenäoliselt ette ehitustegevusele või on V
väärtusklassiga. Likvideeritavad puittaimed tuleb täpsustada ehitusprojekti käigus.
Planeeringuala taimekooslus kuulub IV väärtusklassi ega oma looduskaitselist väärtust .
Säilitatavate puude kaitseks tuleb ehitustegevuse käigus arvestada juurestiku kaitsealaga,
vajadusel rakendada juurestiku kaitseks erimeetmeid. Tulbi tänaval puittaime nr 42 kõrval
planeeritud kõnnitee kaugus puu tüvest on lubatud alates olemasolevast asfaldi -muru piirist
(u 1,4 m puu tüvest) kuna selles ulatuses on puu juured juba kahjustada saanud. Sama puu
kasvutingimuste tagamiseks on vajalik puu tüvest Ülase tänava suunas säilitada 5 m pikkune
haljasriba. Ehitustööde ajal tuleb tagada planeeringualal ning naaberkinnistul kasvavate
puude kasvutingimuste säilimine, rakendades kaitsemeetmeid kõrghaljastuse juurestiku, tüve
ja võra kaitsmiseks. Ehitusplatsi ja selle juurdepääsutee lähedale jäävate puude võrade all
tuleb kaevetöödel ja mehhanismidega sõites võimalikult vältida puu maapinnalähedaste juurte
kahjustamist. Hea on viia läbi enne suuremaid kaevetöid puude lähedal proovikaevamised, et
täpsustada jämedamate juurte paiknemist mullas. Võimalikult tuleb säilitada puu jämedamaid
kui 25 mm läbimõõduga juuri, sest jämedamate juurte läbikaevamisel võivad puud muutuda
tormihellaks. Ehitustööde ajal tuleb vältida säilitatavate puude tüvede vigastamist. Selleks
tuleb lehtpuude tüved katta vähemalt 2 meetri kõrguste kaitselaudadega kuni võra alumiste
oksteni ja okaspuude ümber paigaldada ajutised piirdeaiad. Vä ltida ehitustööde ajal puu
võrade vigastamist.
Dendroloogilise inventuuri käigus avastatud planeeringualal kas vavatest invasiivsetest
võõrliikidest kuuluvad keskkonnaministri määruses nr 126 “Looduslikku tasakaalu ohustavate
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 25
võõrliikide nimekirja” (vastu võetud 07.10.2004) vooljas pargitatar ja kanada kuldvits.
Looduslikku tasakaalu ohustavate taimeliikide isendid tuleb hävitada. Et vältida võõrliikide
edasist levikut, tuleb hoiduda ka nende kasvukohast pärit mulla kasutamist haljastuses.
Krundi pindalast minimaalselt 10 % peab olema kõrghaljastatud. Kõrghaljastatud alade
illustreeriv paiknemine on kujutatud Põhijoonisel. Suurem kõrghaljastatud ala on kavandatud
krundi kirdenurka. Lisaks on kõrghaljastatud ala kavandatud Tulbi tn piiri äärde. Tulbi tn 12
krundi uushaljastus tuleb lahendada ehitusprojekti koosseisus. Haljastuse kavandamisel tuleb
arvestada säilivate ja rajatavate tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega.
Planeeringuga on kavandatud haljasribad Tulbi tänavale, vähesel määral ka Ülase tänavale.
Tänava haljasribad on planeeritud murukattega, kuna tänaval kulgevad olemasolevad maa-
alused tehnovõrgud. Võimalusel on lubatud haljasribadele istutada põõsaid ja puid.
Kõrghaljastatud alade paiknemist on lubatud muuta arvestades kõrghaljastusele seatud
tingimusi. Mitmekesistamaks linnaloodust, on soovita tav kõrghaljastatud alasid kujundada
ökoloogiliselt mitmekesisena. Haljastuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada
olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude kaitsevöönditega ja tehnorajatiste
paiknemisega. Istutatavate puude liik, arv ja asukohad, võimaliku madalhaljastuse lahendus
ning muud parameetrid (liik/liigid, istutusskeem, istikute arv jms) antakse ehitusprojekti
mahus vastavalt standardile EVS 811:2002 Hoone projekt. Haljastuse rajamisel tuleb
arvestada standardi EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetega nagu tänavahaljastusele vajalik
kasvuruum, tugevdatud kasvupinnas (tugipinnas), kõvakattega alale puude kavandamine.
Taimeliigi valikul tuleb arvestada taime maa -aluse ja -pealse ruumivajaduse ning sobiva
tänavaruumi olemasoluga. Alla 3 m haljasriba korral tuleb kasvupinnase mahtu suurendada
kõvakatte alla rajatava tugipinnasega.
Tulbi tn 12 krunt tuleb piirata piirdeaiaga. Piirdeaiad peavad kulgema mööda krundi piiri, v.a
kui mööda krundi piiri kulgemine ei ole põhjendatud/vajalik ja eristus on kokkuleppel
naaberkinnistu omanikuga (nt olemasolev piir deaed alajaamade juures, piirdeaia/värava
tagasiaste Ülase tänaval). Täiendavalt on lubatud rajada krundisiseseid piirdeid. Piirdeaiad
peavad olema arhitektuurse lahendusega kokkusobiv ad.
5.7.2 Vertikaalplaneerimine
Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sade meveed hoonetest ja tehnorajatistest eemale
ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele ning tänavamaale.
Planeeritud kõrghaljastatud alale on kavandatud maapinnalohk, kuhu tuleb suunata krundi
sademeveed ja energiasalvesti vähetõenäolised lekkeveed. Maapinnalohu suurus, sügavus,
kuju ja paiknemine tuleb lahendada edasisel projekteerimisel.
Energiasalvesti ümber rajatav katendiala tuleb vähemalt 50 cm ulatuses olemasolevast
maapinnast madalamale viia, tekitades energiasalves ti vähetõenäolise lekkeohu
maandamiseks ohutuskausi, kust omakorda tuleb vesi juhtida nõvade või torustike kaudu
krundi kirdeosasse kõrghaljastatud alale planeeritud maapinnalohku. Maapinnalohk tuleb
rajada selliselt, et see ei muutuks aktiivseks tiigiks. Põhjendatud juhul ja kooskõlas
omavalitsusega ning vajadusel piirinaabriga on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.
Sademevee täpsem lahendus on kirjeldatud ptk. 5.8.1.
26 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
5.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Tehnovõrkudega varustatus on lahendatud võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste
tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse
projekteerimisel. Projekteerimisel arvestada juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile)
asukohtade ja haljastusega. Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kujutatud joonisel nr 5
Tehnovõrgud.
Ehitustegevusele (sh pinnasetööd) või haljastuse rajamisele ette jäävad ning tööst väljas ja
kasutusele mitte jäävad tehnovõrgud tuleb likvideerida – töö käigus pinnasest eemaldada.
Tehnovõrgud, mille toimimine peab olema tagatud (nt võimalikule ehitustegevusele ette
jäävad kaugküttetorud ja „Kullerkupu“ alajaama suunduvad maakaablid) , tuleb vajadusel
ümber ehitada. Kõik tehnovõrkude torud ja kaablid on planeeritud maa -alustena.
5.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja sademevee lahendamise aluseks on Tartu Veevärk
AS 30.09.2022 tehnilised tingimused nr INF/627.
Veevarustus
Olemasolev veeühendus säilib. Kavandatavad ehitised varustada veega Tulbi tänava
veetorustikust, Tulbi tn 12 olemasoleva veeühenduse ja veem õõdusõlme kaudu.
Vajadusel tuleb olemasolevast veeühendusest kavandada tuletõrjevee mahuti täitmine ja
pealevool 10 l/s 3 h jooksul (vt ptk.5.9).
Tulbi tn 12 krundi lõunaosa läbib AS-le Tartu Veevärk kuuluv veetorustik. Tulbi tn 12 kinnistut
läbiv veetoru tuleb katkestada Tulbi tänaval asuvas veekaevus (Tulbi tn 12 kinnistu piiri
kõrval, tänava alal) ning N. Lunini tn 20 kinnistul asuvas veekaevus.
Reoveekanalisatsioonivarustus
Olemasolev reoveekanalisatsiooniühendus, mille eesvooluks on Tulbi tänav, säilib.
Planeeringu elluviimisel lisanduv reoveekanalisatsioon juhtida krundil asuvasse
olemasolevasse reoveekanalisatsioonitorustikku. Kavandada sellek s vajalikud täiendavad
torulõigud. Kinnistul asuv olemasolev amortiseerunud torustik tuleb vajadusel
rekonstrueerida.
Planeeringuala lõunaosas kulgeva kanalisatsioonitorustiku eesvooluks on N. Lunini tänava
kanalisatsioonitorustik. Edasisel projekteerimisel tuleb teostada kanalisatsioonikaevude
uuring, täpsustada millised torustikud kinnistul töötavad ja on vajalikud ning millised mitte.
Vajadusel torud likvideerida või tõsta ümber.
Sademeveevarustus
Planeeringuga on ette nähtud lahkvoolne kanalisatsioon. P laneeringuala Tulbi tn poolsel osal
leidub sademevee restkaeve, mis on juhitud reoveekanalisatsioonitorustikku. Sademe - ja
drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Seetõttu tuleb kõik
sademe- ja drenaaživee ühendused reoveekanalisatsiooniga katkestada.
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 27
Planeeringuga on kavandatud Tulbi ja Ülase tänavatele sademeveetorud. Sademeveetorude
eesvooluks on N. Lunini tänaval asuv sademeveekanalisatsioonitorustik DN800 .
Tulbi tn 12 krundi sademeveed on lubatud lahendada vertikaalplaneerimise teel immutades
(nt kavandatud maapinnalohus) või koguda krundil kokku ning juhtida Tulbi või Ülase tänavale
planeeritud sademeveetorusse. Maapinna lohk tuleb varustada ülevooluga
sademeveekanalisatsiooni.
Sademevee immutamise võimalikkuse osas planeeringu koostamise ajal teadaolevaid
takistusi ei ole. Põhjavesi on planeeringualal keskmiselt ja suhteliselt kaitstud 17 -
planeeringuala põhjaserv asub keskmiselt kaitstud alal, enamus planeeringualast asub
suhteliselt kaitstud alal. Põhjaveetase pole kõrge ning jääb u 5 m sügavusele maapinnast.
Lähimate (maasoojus)puuraukude (u 230 m kaugusel idasuunas Viljandi mnt 23 kinnistul,
60 m sügavused puuraugud) läbilõigete alusel on näha piirkonna geoloogia: esimene kiht 7 m
saviliiva, teine kiht 53 m liivakivi savi vahekihtidega. Sademevee immutamise eelduseks Tulbi
tn 12 krundil on ehitusgeoloogiliste uuringute teostamine, mille tulemustest lähtuvalt tuleb
hinnata pinnase sademevee immutamise sobilikkust. Sademevee immutamisel tuleb
arvestada keskkonnaministri määruses nr 61 sätestatud nõu deid 18.
Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb planeeringualal
sademevee vooluhulka (l/s) piirata. Vooluhulga (l/s) reguleerimiseks kasutada võimalikul
määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning planeerida krundile reguleeriv maht
(mahuti, torud vmt). Nõuded vooluhulga piiramiseks tuleb täpsustada ehitusprojekti
koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes.
Katuse sademevesi tuleb suunata väljaspool hoonet maapinnale, kust see voolab
sademeveelehtritesse ja restkaevudesse.
Sademeveekanalisatsiooni planeerimisel tuleb arvestada võimaliku maksimaalse
paisutustasemega torustikus. Võimalikust paisutustasemest madalamal asuvate
sademeveeneelude ja –rajatiste vahetu ühendamine sademeveetorustikku ei ole lubatud.
Kasutada tuleb uputustõkkeseadmeid ning pumpamist.
Enam kui 10-kohaliste parklate sademevee puhastamiseks planeerida kruntidele liivapüüdur
ja I-klassi õlipüüdur.
Maa-aluste vedelkütuse mahutite täitmis- ja tühjendusava ümbruses olevatelt katenditelt tuleb
sademevesi kokku koguda ning juhtida läbi õlipüüduri tänavamaal asuvasse
sademeveekanalisatsiooni. Õlipüüduri asukoht tuleb täpsustada projekteerimisel.
5.8.2 Elektrivarustus ja välisvalgustus
Olemasolev elektrivarustus säilib. Kavandatud on säilitada ka planeeringualal asuv alajaam
„Maarjamõisa“.
Krundisisene välisvalgustus tuleb lahendada edasisel projekteerimisel järgides
välisvalgustusele esitatud tingmusi (vt ptk 5.6).
Planeeritud Tulbi ja Ülase tänavatel kõnniteede rajamisel tuleb Ülase ja Tulbi tänava
olemasolev tänavavalgustus kõnnitee rajamisel krundi piiridele lähemale tõsta.
17 Geoportaali 1: 50 000 geoloogiline baaskaart, Maa-ameti kaardirakendus
18 Keskkonnaministri 08.11.2019 vastu võetud määrus nr 61 "Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe-,
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused 1 "
28 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
5.8.3 Gaasivarustus
Gaasivarustuse lahendamise aluseks on AS Gaasivõrk 15.09.2022 tehnilised tingimused nr 3-
5/178-22.
Olemasolev gaasiühendus säilib. Gaasivarustust kasutatakse katlamajas soojuse tootmiseks.
Uus liitumispunkt on ette nähtud kinnistupiirile. Enne kinnistupiiri ette näha sulgseade , kuid
mitte lähemale kui 1 m teiste kommunikatsioonide liitumis - ja sõlmpunktidele ning mitte
sissesõiduteede alla, mis on kooskõlas kehtivate normidega. Krundisisene gaasitorustiku
kulgemine lahendatakse edasisel projekteerimisel.
Täiendavad täpsemad nõudmised gaasipaigaldistele väljastatakse eel -/põhi-/tööprojekti
tehniliste tingimuste väljastamisel . Gaasiosa tööprojekti koostamiseks taotleda AS -lt
Gaasivõrk tehnilised tingimused. Gaasivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt
liitumislepingule.
Ehitatavale gaasitorustikule tuleb näha ette servituudi/kasutusõiguse ala vastavalt kehtivatele
normidele.
5.8.4 Soojusvarustus
Katlamaja soojusvarustuseks olev kaugkütteühendus säilib. Täiendav soojusvarustus
(vajadusel) tuleb lahendada olemasoleva torustiku baasil. Säilivad ka katlamajast lähtuvad
kaugküttetorustikud.
Planeeringuga on kavandatud Tulbi tänavale Ülase ja Kullerkupu tänavate suunalt
perspektiivsed kaugküttetorude võimalikud ühenduskohad sõidutee maa -alal.
5.8.5 Jahutusvarustus
Planeeritud energiasalvesti tuleb ühendada N. Lunini tn 16 kulgeva olemasoleva Dn300
kaugjahutustorustikuga. Täpsem lahendus leida eraldi projektiga.
5.8.6 Telekommunikatsioonivarustus
Olemasolev sidevarustus säilib. Planeeringualal täiendav sidevarustus tuleb lahendada
olemasoleva liitumise baasil. Tööprojekti koostamiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised
tingimused.
5.8.7 Energiasalvesti
Planeeringuga on ette nähtud kuni 30 m kõrguse energiasalvesti rajamine. Energiasalvesti
täitmine veega toimub krundisisestest võrgutorustikest (kaugkütte - või kaugjahutustorustik).
Planeeritud energiasalvesti tuleb rajada joonisel kujutatud energiasalvesti rajamise ala piires .
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 29
5.8.8 Vedelkütuse mahuti
Katlamaja varustuskindluse tagamiseks (maagaasi tarnete katkemine, külmad talved vm
avariiolukord) on planeeritud 2 maa-alust vedelkütuse mahutit kogumahutavusega 200 m 3 .
Vedelkütuse mahutites on lubatud hoiustada kütust, mille leektäp p on > 55 ºC (diiselkütus).
Vedelkütuse maa-aluse mahuti asukoha projekteerimisel tuleb arvestada selle täitmis - ja
tühjendusava 50 m kujaga 19 veeseaduse § 140 lg 1 nimetatud hoonetest ning standardi
EVS 812-5:2014 Tabel 1 Märkus 8 toodud 5 m kujaga ehitistest. Maa-aluse vedelkütuse
mahuti täpne asukoht tuleb projekteerida vastavalt kehtivale seadusandlusele ja normidele.
5.9 Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud :
▪ siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded;
▪ siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord ;
▪ Tuleohutuse seadus;
▪ Eesti Standardiga EVS 812-5:2014 Ehitise tuleohutus. Osa 5. Kütuseterminalide ja
tanklate tuleohutus.
Krundil olemasolevad ja planeeritud hooned on tuleohutuse järgi liigitatud VI (tööstus - ja
laohooned) kasutusviisiga hooneteks ning hoonete minimaalseks tuleohuklassiks on TP2.
Planeeringuala hoonete kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas sõltub hoone
suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest. Kui h oone suurima tuletõkkesektsiooni
eripõlemiskoormus on 0-600 MJ/m 2 , tuleb tagada veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s, kui
eripõlemiskoormus on 601-1200 MJ/m2, tuleb tagada veevooluhulk veevõtukohas 20 l/s.
Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul. Täpsem eripõlemiskoormus ja vajalik
väliskustutusvee veevooluhulk täpsustatakse hoone projekti käigus.
Tartu Veevärk tagab hüdrantidest vooluhulga 10 l/s. Kui projekteerimisel selgub, et hoonete
kustutamiseks vajalik veevooluhulk peab olema 20 l/s, tuleb krundisiseselt lahendada
täiendav väliskustutusvesi. Täiendav välis kustutusvesi on lubatud lahendada energiasalvesti
mahus või eraldi tuletõrjevee mahutitega, rajades need katlamaja hoone koosseisus
(hoonesiseselt) või maa-alusena. Mahutite täitmine on ette nähtud krundisisestest
võrgutorustikest (kaugjahutus- ja kaugküttetorustik) või otsevoolselt ühisveevärgi veetrassist .
Veevõtukoht (hüdrant) peab paiknema ehitisest üldjuhul 30 meetri kaugusel, et tagada
päästetehnika ohutus. Tuletõrje veevõtukohani peab olema tagatud päästesõidukite
juurdepääs igal ajal. Päästeautode juurdepääs on tagatud Ülase ja Tulbi tänavatelt.
Vastavalt tuleohutusnõuetele 20 peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud
piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja
keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui
hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja
nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid
põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Planeeringuala naaberkinnistutel asuvad hooned (N. Lunini tn 20 kõrvalhoone ja Tulbi tn 12a
alajaam) on ehitatud krundi piirile lähemale kui 4 m, mistõttu ulatub hoone 8 m tuleohutuskuja
19 Keskkonnaministri 20.09.2019 määrus nr 42 Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla
ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus
20 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded § 22
30 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
vähesel määral (u 3,5 m) planeeritud hoonestusalale. Nimetatud hoonete tuleohutuskuja
kattumisel planeeritud hoonestusalaga te kib hoonestusalal osa, kuhu ehitamisel tuleb
arvestada kehtivaid tuleohutusnõudeid.
Projekteerimisel ja planeeringu elluviimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh
ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel. A rvestada tuleb ka päästetehnika juurdepääsu
tagamisega hoonetesse ja päästetehnika raskusega .
5.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on oluline:
Tagada hea nähtavus (nii territooriumi valgustatus kui vaated naaberaladelt);
Piirata krundile sissepääsu (selgelt eristatavad sissepääsud) ja kasutada
lukustatavaid väravaid;
Eristada selgelt avalik ja eramaa, st eramaa piiramine piirdega.
Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja
vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks soovitatav arvestada lisaks veel järgnevaga:
Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;
Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust;
Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve;
Hoida ala korras;
Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
5.11 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui
järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja krundi igakordne omanik peab rangelt kinni
seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb
peamiselt planeeringualaga.
5.11.1 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Tartu linna
jäätmehoolduseeskirjale.
Tulenevalt planeeringuala hoonete funktsioonist ja arenduse spetsiifikast (mehitamata,
täisautomaatne toomishoone) ei teki planeeringuala l oluliselt jäätmeid. Jäätmete kogumine ja
logistika on korraldatud ettevõttesiseselt (planeeringu koostamisest huvitatud isik). Olenevalt
tekkinud jäätmete kogusest need kas vii akse teistele objektidele või tellitakse jäätmekäitleja
transport kohapeale. Planeeringu koostamise hetkel Tulbi tn 12 krundil regulaarse teenuse
vajadus puudub.
Suuremas koguses jäätmete teke on seotud ehitusaegse perioodiga. Ehitus - ja lammutusprahi
käitlemise üldnõuded on sätestatud Tartu linna jäätmehoolduseeskirjas.
Tänavate projekteerimisel kaalud a prügiurnide kavandamist kõnniteede äärde.
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 31
5.11.2 Reostusoht
Diiselkütuse mahutitest ja torustikust tuleneva võimaliku reostusohtu vältimiseks, tuleb täita
keskkonnaministri 20.09.2019 määruses nr 42 ”Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või
biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus” esitatud
nõudeid.
5.12 Servituudi seadmise vajadus
Tulbi tn 12 krundil kulgevad mitmed maakaabelliinid, mis suunduvad „Kullerkupu“ alajaama
ning paiknevad „Kullerkupu“ ja „Maarjamõisa“ alajamade vahel. Enamus maakaabelliinidel on
seadusejärgne talumiskohustus (maakaabelliinid, mis on rajatud enne 01.04.1999). Tulbi
tn 12 krundi lõunapiiril on Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel seatud u 1 m
laiuselt sundvaldusega tehnovõrgu ala Elektrilevi OÜ kasuks .
Planeeritud tehnovõrkudele tuleb seada isiklikud kasutusõigused või sundvaldused
võrguvaldajate kasuks tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Servituudialad täpsustatakse tehnovõrkude projekteerimise käigus. Olemasolevate ja
planeeritud tehnovõrkude servituudi seadmise vajadus on kujutatud Tehnovõrkude joonisel.
Planeeringuga on määratud juurdepääsuservituut (kujutatud Põhijoonisel) läbi Tulbi tn 12
krundi Tulbi tn 12a asuva „Kullerkupu“ alajaamani. Juurdepääsuservituudi laiuseks on
määratud 5 m ja alajaama esisel alal alajaama laiuselt. Servituudi täpsem a sukoht ja ulatus
tuleb täpsustada servituudi kokkuleppe sõlmimisel. Detailplaneeringuga on määratud
servituutide seadmise vajadus vastavalt Tabel 2 toodule.
Tabel 2. Servituutide seadmise ja tagamise vajadus
Valitsev kinnisasi/
Teeniv kinnisasi Servituut Servituudi sisu
isik
Juurdepääsuservituut annab õiguse sõita, käia
Tulbi tn 12a / Juurdepääsu- ja teenindada läbi teeniva kinnisasja.
Tulbi tn 12
elektrivõrgu valdaja servituut Juurdepääsuservituudi laius on 5 m, mis tuleb
täpsustada servituudi kokkuleppe sõlmimisel.
Isiklik Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu valdajale
Tulbi tn 12 Elektrivõrgu valdaja kasutusõigus õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja
või sundvaldus kulgevaid ja kinnisasjal asuvaid elektrikaableid.
Isiklik kasutusõigus annab kaugjahutusvõrgu
valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi
Tulbi tn 12a, Isiklik
Kaugjahutusvõrgu kinnisasja kulgevaid ja kinnisasjal asuvaid
N. Lunini tn 16, kasutusõigus
valdaja kaugjahutustorusid.
N. Lunini tn 20 või sundvaldus
Kaugjahutustorude täpsem asukoht ja servituudi
ulatus täpsustatakse projekteerimisel.
32 Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
5.13 Planeeringu elluviimine
5.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid
asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid
mõjusid ning vajadusel määrata seiremeetmed 21. Asjakohasus tähistab seotust konkreetse
planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud on planeeringu elluviimisega kaasnevad
mõjud, mis tulenevad otseselt planeeringulahendusest ja mida tuleb teadvustada ning millega
on vaja arvestada. 22
Käesoleva planeeringu asjakohane majanduslik mõju on seotud planeeringu elluviimisest
huvitatud isiku finantsiliste võimalustega (krundisisese ehitusõiguse elluviimine ja tänavatel
kõnniteede jm ptk 5.13.2 nimetatu väljaehitamine) ning kaudselt kaugkütte ja -jahutuse
teenuse pakkumisega. Energiasalvesti rajamisel suureneb teenust tarbivate hoonete jahutuse
efektiivsus, mis avaldab positiivset mõju tarbija hinnale (nt soodsamad hinnad) ja
keskkonnale (nt väheneb CO2 emissioon, vähem hoonepõhiseid müra tekitavaid
jahutusseadmeid).
Asjakohaseks kultuuriliseks mõjuks on hinnatud vaateid piirkonnale, läbi mille kujuneb
inimeste suhtumine piirkonda ja planeeritud lahendusse. Rajades üksikelamute vahetusse
lähedusse 30 m kõrgust silindrikujulist mahutit (energiasalvestit), muutub vaade
planeeringualale oluliselt. Kvaliteetse linnaruumi tagamiseks, atraktiivsema lahenduse
leidmiseks ja negatiivsete (visuaalsete) mõjude vähendamiseks viidi planeeringu koostamise
käigus läbi arhitektuurivõistlus, mille võidutööst Kliiniline jahutus (Kolm Koma Arhitektid OÜ)
planeeringulahendus ka lähtub. Arhitektuurses võidutöös kavandatud energiasalvesti asukoht
ja lahendus koos kavandatava katlamaja juurdeehitusega moodustavad ühtse terviku ja
enesekindla maamärgi. Võidutöö ideeks olev energiasalvesti fassaadi ribiline struktuur
muudab selle efektseks ning erinevatest suundadest vaadelduna teeb silinderja mahuti
õhulisemaks. Ala korrastamisega ja kõrghaljastuse rajamisega paraneb vaade
planeeringualale.
Planeeringuala ümbritsevad tänavad täidavad sotsiaalse t rolli – avalik ala, kus inimesed
liiguvad ja kohtuvad; ala, mis mõjutab oma lahendusega tänava kasutajate suhtumist ja
käitumist. Käesoleva planeeringuga on ümber kujundatud Tulbi ja Ülase tänavate senine
lahendus, et võimaldada jalakäijatele ohutut liikumist p laneeritud kõnniteedel ning vähendada
tänavatel juhuslikku parkimist. Planeeringulahenduse elluviimisel muutub jalakäijate liikumine
tänavatel meeldivamaks ja ohutumaks. Lisaks täpsustub sõidutee ja haljasribade lahendus,
mis annab sõidukijuhtidele indikatsiooni madalama piirkiirusega sõitmiseks ja selge info
parkimise võimaluse osas.
Looduskeskkonnale avalduvaid negatiivseid mõjusid ei tuvastatud, kuna Tulbi tn 12 krunt on
pikalt olnud kasutuses tootmismaana (alal on olnud rohkem hooneid ja tehnorajatisi, mis
tänaseks lammutatud), alal ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega muid loodusväärtusi.
Positiivse mõjuna võib välja tuua Tulbi tn 12 kõrghaljastatud alade suurenemise, mis
leevendab kliimariske (suurenev sademete hulk, soojussaare efekt), parandab krund i ja
lähiümbruse mikrokliimat, muudab ala esteetilisemaks, leevendab tänavate müra ja
tolmuhäiringuid ning võimaldab elurikkuse suurenemist. Planeeritud vedelkütuse mahutist
tulenevad võimalikud mõjud tuleb lahendada (nt mahutite täitmise ala sademeveed er aldi
kokku koguda ja puhastada liiva-õlipüüduris) projekteerimisel.
21 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded
§ 3 lg 2
22 https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/asjakohased-mojud/
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 33
Järgides planeeringu elluviimisel planeeringuga seatud tingimusi, on planeeringu
elluviimisega kaasnevad mõjud majanduslikule, kultuurilisele, sotsiaalsele kui ka
looduskeskkonnale positiivsed. Võimalikke negatiivseid mõjusid on planeeringulahendusega
leevendatud.
5.13.2 Planeeringu elluviimise võimalused
Planeeritud lahenduse elluviimisel (projektlahenduste koostamisel) tuleb välistada
negatiivsed mõjud looduskeskkonnale ning inimese tervisele j a heaolule. Planeeringu
elluviimisel tuleb tagada lahendused, mis ei põhjusta kolmandatele osapooltele kahjusid.
Selleks tuleb projektlahendustega tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks
naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutam ise käigus. Tekitatud kahjud
hüvitab isik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojektide koostamisel . Ehitised peavad olema
projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava, energi atõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike
põhimõtete järgi ning vastama Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tartu linnale kohustust detailplaneeringukohase Ülase
ja Tulbi tänavate lahenduste projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Tulbi tn 12 krundi detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike
tegevuste tegemise, rajatiste väljaehitamise ja sellega seotud kulutus ed kannab
planeeringust huvitatud isik detailplaneeringus sätestatud viisil, mahus ja ulatuses.
Tehnovõrgud ehitatakse välja igakordse krundi valdaja või omaniku poolt koostöös
tehnovõrke valdava ettevõttega.
Planeeringu elluviimise eelduseks on Tulbi tänav T9 k rundile kavandatud kahepoolse
kõnnitee, haljastuse, tugevdatud ala, sh sademeveekanalisatsiooni väljaehitamine. Avalike
rajatiste väljaehitamine planeeringuala ulatuses on planeeringu realiseerimise eelduseks.
Tartu linn ei võta kohustusi avalikuks kasutam iseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate
rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste, sealhulgas
sademeveekanalisatsiooni (edaspidi rajatised) väljaehitamiseks parkimisega vastavate
kulude kandmiseks. Rajatiste projekteerimine ja väljaehi tamine on planeeringust huvitatud
isiku kohustus. Kokkulepe rajatiste väljaehitamiseks tuleb sõlmida enne detailplaneeringu
kehtestamist.
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 35
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL
JA KOOSKÕLASTUSED
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering 37
C - JOONISED
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneering
Ruumilised illustratsioonid ja vaated
Arhitektuurivõistluse võidutöö „Kliiniline jahutus“. Autor : Kolm Koma Arhitektid OÜ
Illustratsioon 1. Vaade planeeringualale linnulennult kagust.
Illustratsioon 2. Vaade planeeringualale Kullerkupu tänavalt, Tulbi ja Kullerkupu tänavate ristmiku lähedalt.
Illustratsioon 3. Vaade planeeringualale kagust N. Lunini põik tänavalt, N. Lunini tänava ristmiku lähedalt.
Vaadete skeem
Vaade 1. Vaade planeeringualale loodest, planeeringualast u 200 m kaugusel Tulbi tn 5 ja 6 kinnistute juurest.
Vaade 2. Vaade planeeringualale läänest, planeeringualast u 270 m kaugusel Viljandi mnt ja Ravila tänavate ristmikult.
Vaade 3. Vaade planeeringualale kagust, planeeringualast u 60 m kaugusel N. Lunini ja N. Lunini põik tänavate ristmikult.
Vaade 4. Vaade planeeringualale kirdest, planeeringualast u 50 m kaugusel N. Lunini ja Ülase tänavate ristmikult.
Vaade 5. Vaade planeeringualale idast, planeeringualast u 210 m kaugusel N. Lunini põik tänavalt.
Vaade 6. Vaade planeeringualale kagust, planeeringualast u 160 m kaugusel N. Lunini tänavalt, TÜ Kliinikumi sissepääsu eest.
Vaade 7. Vaade planeeringualale põhjast, planeeringualast u 190 m kaugusel N. Lunini ja Tervishoiu tänavate ristmikult.
Vaade 8. Vaade planeeringualale läänest, planeeringualast u 200 m kaugusel Ülase tänavalt, Ülase tn 15 ja 16 majade juurest.
.
TARTU LINNAVALITSUS
LINNAPLANEERIMISE JA MAAKORRALDUSE OSAKOND
Päästeamet 19.05.2023 nr 9-3.2/DP-20-024
[email protected]
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
[email protected]
Tulbi tn 12 krundi ja lähiala detailplaneeringu
esitamine kooskõlastamiseks
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele "Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused" ning Tartu Linnavolikogu 02.07.2021. a otsusele nr 346 "
Tulbi tn 12 krundi detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine" esitame teile
kooskõlastamiseks nimetatud detailplaneeringu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Ahven
juhataja
Janne Schasmin
736 1261
[email protected]
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Raekoja plats 3 tel 736 1242 www.tartu.ee
51003 TARTU rg-kood 75006546
[email protected]