Ettepanekute küsimine

Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2023-007 Mai 2023 Tellija: Lüganuse Vallavalitsus Huvitatud isik: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE TÖÖSTUSJÄÄTMETE PRÜGILA DETAILPLANEERING DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Ettepanekute küsimiseks Juhatuse liige: Erki Kõnd Projektijuht/planeerija: Teele Nigola (volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7) Maastikuarhitekt-planeerija: Priit Paalo Kontrollija: Ene Kõnd Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Sonda tee 11 (30901:001:0005), Sonda tee 11a (30901:001:0009), Sonda tee 13 (30901:001:0001), Sonda tee 15 (30901:001:0015), Sonda tee 17 (30901:001:0016), Sonda tee 19 (30901:001:0013), Sonda tee 23 (30901:001:0014), Sonda tee 25 (30901:001:0019) ja Kivipõllu (44201:001:0934) X= 6583900, Y= 666400 Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohad Töö nr 2023-007 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering STAADIUM: Detailplaneeringu lähteseisukohad OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Sonda tee 11 (30901:001:0005), Sonda tee 11a (30901:001:0009), Sonda tee 13 (30901:001:0001), Sonda tee 15 (30901:001:0015), Sonda tee 17 (30901:001:0016), Sonda tee 19 (30901:001:0013), Sonda tee 23 (30901:001:0014), Sonda tee 25 (30901:001:0019) ja Kivipõllu (44201:001:0934) TÖÖ EESMÄRK: Tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine TÖÖ LIIK: Detailplaneering TÖÖ TELLIJA (DP koostamise Lüganuse Vallavalitsus korraldaja): Registrikood 77000223 Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 20, 43199 Kontaktisik: Kaie Metsaots Tel +372 5361 8707 [email protected] DP algataja, vastuvõtja, Lüganuse Vallavolikogu kehtestaja HUVITATUD ISIK: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Registrikood 10186158 Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Turu tn 3, 43125 Kontaktisik: Andrea Eiche Tel +372 505 2195 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Eksperdid (töögrupp): Teele Nigola – projektijuht/planeerija (volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7) [email protected] Priit Paalo – maastikuarhitekt-planeerija (volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (kutstunnistus 155387)) [email protected] Silvia Türkson – maastikuarhitekt-planeerija Kontrollija: Ene Kõnd – kontrollija Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 2 / 13 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohad Töö nr 2023-007 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001; • Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik; • Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 3 / 13 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohad Töö nr 2023-007 ad SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................... 5 1.1. DETAILPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE .................................................................................................................................. 5 2. PLANEERINGU ÜLDANDMED ............................................................................................................................... 5 3. PLANEERINGU EESMÄRK ...................................................................................................................................... 7 4. ALUSDOKUMENDID, ÕIGUSAKTID, PLANEERINGUD, JUHENDID ................................................................. 8 4.1. ALUSPLAAN ....................................................................................................................................................................................... 8 5. DETAILPLANEERINGU SISU ................................................................................................................................... 8 6. DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS ......................................................................................................................... 9 7. DETAILPLANEERINGU MENETLUS ....................................................................................................................... 9 8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ................................................................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJALID ......................................................................................................................................... 13 Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 4 / 13 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohad Töö nr 2023-007 ad 1. SISSEJUHATUS 1.1. DETAILPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE Kiviõli Linnavolikogu kehtestas 17.01.2008 otsusega nr 160 Kiviõli linnas Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (edaspidi ka KKT) esitas 21.10.2020 Lüganuse Vallavalitsusele taotluse Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu muutmiseks. Planeerimisseaduse (vastu võetud 28.01.2015, edaspidi ka PlanS) § 140 lg 7 sätestab, et detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering. Lüganuse Vallavolikogu algatas 21.06.2021 otsusega nr 313 detailplaneeringu muutmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Lüganuse Vallavalitsuse ja KKT koosolekul 02.09.2021 täpsustati detailplaneeringu menetluse algatamisega seotud aspekte ning leiti, et detailplaneering ja KSH tuleb uuesti algatada. Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering ja KSH algatati uuesti Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsusega nr 325. 2. PLANEERINGU ÜLDANDMED Planeeringuala asukoht Planeeringuala asub Kiviõli linna loodeservas Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaanteest põhja suunas (skeem 1). Ala hõlmab Kiviõli Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu alale jäävaid katastriüksusi ning vahetus läheduses asuvaid katastriüksusi. Prügilat soovitakse laiendada ida, põhja ja kirde suunas nii, et uus ala liituks olemasoleva prügilaga, oleks seotud olemasoleva taristuga ja ei koormaks uusi maid. Skeem 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa-amet, 21.03.2023) Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 5 / 13 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohad Töö nr 2023-007 ad Planeeringualaga hõlmatud katastriüksused (skeem 2): • Sonda tee 11 (kü tunnus 30901:001:0005, 100% tootmismaa, eraomand); • Sonda tee 11a (kü tunnus 30901:001:0009, 100% tootmismaa, eraomand); • Sonda tee 13 (kü tunnus 30901:001:0001, 100% tootmismaa, eraomand); • Sonda tee 15 (kü tunnus 30901:001:0015, 100% tootmismaa, eraomand); • Sonda tee 17 (kü tunnus 30901:001:0016, 100% üldkasutatav maa, riigiomand); • Sonda tee 19 (kü tunnus 30901:001:0013, 100% jäätmehoidla maa, eraomand); • Sonda tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014, 100% tootmismaa, eraomand); • Sonda tee 25 (kü tunnus 30901:001:0019, 100% üldkasutatav maa, munitsipaalomand); • Kivipõllu (kü tunnus 44201:001:0934, 100% tootmismaa, omandi ulatus selgitamisel). Skeem 2. Planeeringualale jäävad katastriüksused (aluskaart ja katastriandmed: Maa-amet, 21.03.2023) Planeeringuala suurus Planeeringuala suurus on ca 1,22 km2. Detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringuga Detailplaneering on kehtivat Kiviõli linna üldplaneeringut (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14) muutev. Detailplaneeringu muutmisega kaasneb Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 katastriüksuste lisamine varem koostatud Uue tuhamäe detailplaneeringu planeeringualasse ning maakasutuse sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla maaks: ohtlike jäätmete käitluse maaks, mis tingib üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajaduse PlanS § 142 lg 1 p 1 (üldplaneeringuga määratud Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 6 / 13 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohad Töö nr 2023-007 ad maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine) alusel. PlanS § 142 lg 2 alusel kohaldatakse sellisel juhul detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Lisaks sätestab sama paragrahvi lg 3, et kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (vastu võetud 22.02.2005, edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb üldplaneeringu korral algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi ka KSH). Lisaks on KeHJS § 6 lg 1 p 22 kohaselt KSH läbi viimine kohustuslik, kui kavandatakse ohtlike jäätmete ladestamist. Detailplaneeringule koostatakse KSH keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusastmes. Planeeringu osapooled Planeeringu osapooled on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Planeeringu osapooled Osapoole roll Täitja Planeeringu algataja Lüganuse Vallavolikogu Planeeringu vastuvõtja Lüganuse Vallavolikogu Planeeringu kehtestaja Lüganuse Vallavolikogu Planeeringu koostamise korraldaja Lüganuse Vallavalitsus Detailplaneeringu ja KSH koostaja Kobras OÜ Huvitatud isik Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (KKT) Kinnistu omanik Eraomand Sonda tee 11 (kü tunnus 30901:001:0005), Sonda tee 11a (kü tunnus 30901:001:0009), Sonda tee 15 (kü tunnus 30901:001:0015), Sonda tee 19 (kü tunnus 30901:001:0013), Sonda tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014) ja Sonda tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014), omanik Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (registrikood 10186158) Eraomand Sonda tee 13 (kü tunnus 30901:001:0001), omanik PVS Kinnisvara OÜ (registrikood 14393500) Munitsipaalomand Sonda tee 25 (kü tunnus 30901:001:0019), omanik Lüganuse Vallavalitsus Riigiomand Sonda tee 17 (kü tunnus 30901:001:0016), valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet 3. PLANEERINGU EESMÄRK Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu maakasutust ning kaasata planeeringualasse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 katastriüksused. Detailplaneeringu koostamise sisuliseks eesmärgiks on tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala määramine ning ehitusõiguse andmine prügila laiendamiseks. Lisaks katastriüksuste sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla maaks. Detailplaneeringute üldised eesmärgid on määratletud PlanS § 126. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 7 / 13 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohad Töö nr 2023-007 ad 4. ALUSDOKUMENDID, ÕIGUSAKTID, PLANEERINGUD, JUHENDID • Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (vastu võetud 22.02.2005), jäätmeseadus (vastu võetud 28.01.2004), „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38) ja teised õigusaktid. • „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50). • „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ (Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133). • Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu ja strateegilise hindamise algatamine (Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsus nr 325); • Kiviõli linna üldplaneering (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14). • Koostamisel olev Lüganuse valla üldplaneering (vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022 otsusega nr 87). • Ida-Viru maakonnaplaneering (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25). • Planeeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 (Hades Geodeesia OÜ, 2021, töö nr 3208). • Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused (küsib planeerija). • Kiviõli Keemiatööstuse prügila sulgemisprojekt. Eelprojekt (Entec Eesti OÜ, 2021, töö nr 1310/21). • Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laiendus. Geoloogiliste tingimuste analüüs (IPT Projektijuhtimise OÜ, 2021, töö nr 21-09-1698). • Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, 2021, töö nr 7-20.1/79/2021). • Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laiendamine. Eelprojekt (Entec Eesti OÜ, 2023, töö nr 1310/22) (koostamisel). 4.1. ALUSPLAAN Detailplaneeringu koostamisel võetakse aluseks 2021. aastal Hades Geodeesia OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan (Hades Geodeesia OÜ, 2021, töö nr 3208). Geodeetiline alusplaan on koostatud M 1:500 täpsusastmega, EH200 kõrgussüsteemis ja L-Est’97 koordinaatide süsteemis. Geodeetiliste tööde tegemisel on lähtutud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.04.2016 määrusest nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. 5. DETAILPLANEERINGU SISU • Detailplaneeringu sisu peab vastama PlanS nõuetele. • Olemasoleva olukorra kirjeldus (planeeritava ala asukoht ja piir, lähiümbrus, naaberkinnistud sihtotstarvetega, õigusaktidest tulenevad piirangud ja kitsendused, senised kokkulepped maakasutuse kitsendusete kohta, kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, hooned, rajatised ja teised tehisobjektid, liikluskorraldus, looduslikud tingimused, pinnavorm, taimkate jms). • Planeeringuala kruntideks jaotamise põhimõtte selgitus ja kruntide pindalad. Planeeringus anda nii krundi kasutamise sihtostarve kui ka katastriüksuste sihtotstarve nii seletuskirjas kui ka põhijoonisel. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 8 / 13 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohad Töö nr 2023-007 ad • Planeeritavate hoonestusalade paiknemine ja ehituslikud tingimused. Ehitusõigus ja ehituslikud tingimused anda tabelina põhijoonisel. • Planeeringuala liikluskorraldus, sh juurepääs rajatistele, sõidukite liikumissuunad jm. • Tehnovõrkude ja rajatiste paiknemine ja tehnovarustuse põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude rajatisi võib püstitada ka väljaspoole hoonestusala. o näidata olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid; o esitada planeeritud tehnovõrkude trasside põhimõttelised asukohad vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele; o tagada nõutavad vahekaugused hoonetest ja teistest tehnovõrkudest. • Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, sh kinnistu minimaalne haljastuse protsent. • Kuritegevuse riske vähendavad nõude ja tingimused lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002. • Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks (jäätmekäitlus, müra, vibratsioon, saasterisk jm). • Servituudi vajadus ja ulatus. Servituutide alad kanda tehnovõrkude joonisele. • Planeeringu rakendamise võimalused: elluviimise võimalused, ajakava, tegevuste kirjeldus, kokkulepete sõlmimise lühikokkuvõte, elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja. 6. DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS • Detailplaneering koosneb seletuskirjast, joonistest ja lisadest. Seletuskiri peab sisaldama ka tiitellehte ja sisukorda. • Jooniste hulka peavad kuuluma vähemalt: o asukohaplaan; o lähipiirkonna funktsionaalsed seosed; o põhijoonis; o tehnovõrkude joonis. • Seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. • Kogu joonistel kujutatud informatsioon peab olema kajastatud ka seletuskirja tekstis. • Joonistel peavad kõik piirikihid olema üheaegselt loetavad. • Planeering peab olema koostatud vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. • Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on planeeringu juurde kuuluv lisa. • Planeeringu lisades tuleb esitada vähemalt üks planeeringut iseloomustav kolmemõõtmeline illustratsioon. 7. DETAILPLANEERINGU MENETLUS • Vastavalt haldusmenetluse seaduse (vastu võetud 06.06.2001) § 5 lg 5 sätestatule, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid on menetluse ajal muutunud, koheldakse menetluse alguses kehtinud Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 9 / 13 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohad Töö nr 2023-007 ad õigusnorme. Detailplaneeringu (edaspidi ka DP) menetlus toimub seega planeeringu algatamise ajal kehtinud PlanS redaktsiooni (kehtivusaeg 01.05.2019 kuni 12.01.2022) alusel. • DP koostamisel kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetluse nõudeid. (PlanS § 142 lg 2) • Koostatakse DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus, mis esitatakse Lüganuse Vallavalitsusele läbivaatamiseks. • Lüganuse Vallavalitsus esitab DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks kaastavatele isikutele ja asutustele (vt ptk 8) ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Ettepanekute alusel tehakse vajalikud muudatused. Lõplikud dokumendid avalikustatakse Lüganuse Vallavalitsuse veebilehel. (PlanS § 81) • Koostatakse DP ja KSH aruande eelnõu, mis esitatakse Lüganuse Vallavalitsusele läbivaatamiseks. • Lüganuse Vallavalitsus korraldab DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste põhjal tehakse vajalikud muudatused. (PlanS § 82–84) • Lüganuse Vallavalitsus esitab DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks kaasatavatele isikutele ja asutustele (vt ptk 8). Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud, loetakse DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastatuks. Laekunud kooskõlastuste ja arvamuste põhjal tehakse vajalikud muudatused. (PlanS § 85) • Lõplikud dokumendid esitatakse Lüganuse Vallavalitsusele koos lisadega ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt. Lüganuse Vallavolikogu teeb vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et planeering vastab õigusaktidele ja valla ruumilise arengu eesmärkidele ning et DP koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi. (PlanS § 86) • Lüganuse Vallavalitsus korraldab DP avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehakse vajalikud muudatused. (PlanS § 87-89) • DP esitatakse heaks kiitmiseks Rahandusministeeriumile. Koos DP-ga esitatakse avalikul väljapanekul laekunud kirjalikud arvamused, mida DP koostamisel ei arvestatud, ja DP koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht arvamuste arvestamata jätmise kohta. DP kiidetakse heaks või keeldutakse DP heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle esitamisest arvates. (PlanS § 90) • Heakskiidetud DP esitatakse lõplikul kujul Lüganuse Vallavolikogule koos lisadega ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt. Paberkandjal eksemplaril peavad lisad (menetlusdokumendid) olema paigutatud kronoloogilises järjekorras. Lüganuse Vallavolikogu kehtestab DP. (PlanS § 91 lg 1) 8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE DP koostamisel kohaldatakse koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. (PlanS § 142 lg 2). Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ning kaastakse isikuid ja asutusi vastavalt PlanS § 127 nõuetele. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 10 / 13 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohad Töö nr 2023-007 ad (1) Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. (2) Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Kui detailplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kaasatakse detailplaneeringu koostamisse ka isikud ja asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kehtestab planeeringute koostamisel osalevate asutustega koostöö tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise alused. Määruses on asutuste kaupa ära nimetatud, milliste valdkondade korral tuleb vastava asutusega teha koostööd ja planeering kooskõlastada. Järgnevalt on nimetatud asutused, kellega PlanS § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 põhjal koostööd tehakse ning asutused ja isikud, kes kaasatakse PlanS § 127 lg 2 alusel: • Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, maaomanik); • Rahandusministeerium (üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise üle järelevalve tegija); • Keskkonnaministeerium (riigiomandis oleva Sonda tee 17 katastriüksuse valitseja); • Maa-amet (riigiomandis oleva Sonda tee 17 katastriüksuse omaniku volitatud esindaja; reformimata riigimaa Kivipõllu katastriüksuse esindaja; Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 3 ja keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 11 punktist 5 tulenevalt kooskõlastatakse planeering Maa-ametiga, kui planeeringualal asub maavarade registris olev maardla osa); • Lüganuse Vallavalitsus (munitsipaalomandis oleva Sonda tee 25 omanik); • PVS Kinnisvara OÜ (eraomandis oleva Sonda tee 13 omanik); • piirinaabrid; • Kaitseministeerium (Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 1 tulenevalt kooskõlastatakse planeering Kaitseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või kui planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise; planeeringualal asub pommivarjend, mille säilitamise vajadus kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga); • Keskkonnaamet (Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 §3 punktist 2 tulenevalt kooskõlastatakse planeering Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju); • Politsei- ja Piirivalveamet (Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 8 tulenevalt kooskõlastatakse planeering Politsei- ja Piirivalveametiga, kui planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist); • Põllumajandus- ja Toiduamet (Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 9 tulenevalt kooskõlastatakse planeering Põllumajandus- ja Toiduametiga, kui planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist); Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 11 / 13 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohad Töö nr 2023-007 ad • Päästeamet (Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 10 tulenevalt kooskõlastatakse planeering Päästeametiga, kui planeeringuga kavandatakse ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamist, kui planeeringualal või selle vahetus läheduses asub ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte või kui planeering käsitleb tuleohutusnõudeid; planeeringualal asub pommivarjend, mille säilitamise vajadus kooskõlastatakse Päästeametiga); • Terviseamet (käitise töötajate ja piirkonna elanike tervishoiu, keskkonnatervise, kemikaaliohutuse eestseisja ja elluviija); • Keskkonnaühenduste Koda (keskkonnakaitse huvide eest seisja, ühendab 11 Eesti erinevat valitsusvälist keskkonnaorganisatsiooni); • Varinurme Küla Selts (piirkonna elanike huvide eest seisja). Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 12 / 13 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohad Töö nr 2023-007 ad KASUTATUD MATERJALID Õigusaktid 1. Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004. 2. Haldusmenetluse seadus, vastu võetud 06.06.2001. 3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 4. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. 5. Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded, riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50. 6. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused, Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133. 7. Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded, keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38. 8. Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded, majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34. Muud allikad 1. Kiviõli linna üldplaneering, kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14. 2. Uue tuhamäe maa-ala detailplaneering, kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega nr 160. 3. Ida-Viru maakonnaplaneering, kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. 4. Entec Eesti OÜ, 2021. Kiviõli Keemiatööstuse prügila sulgemisprojekt. Eelprojekt (töö nr 1310/21). 5. Entec Eesti OÜ, 2023. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laiendamine. Eelprojekt (töö nr 1310/22) (koostamisel). 6. Hades Geodeesia OÜ, 2021. Planeeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 (töö nr 3208). 7. IPT Projektijuhtimise OÜ, 2021. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laiendus. Geoloogiliste tingimuste analüüs (töö nr 21-09-1698). 8. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, 2021. Kiviõli poolkoksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine (töö nr 7-20.1/79/2021). 9. Maa-ameti geoportaal: https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis (viimati vaadatud 21.03.2023). 10. Planeeringute andmekogu (PLANK) juhendid: https://planeerimine.ee/digi/plank/plank-juhendid/ (viimati vaadatud 15.03.2023). Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 13 / 13 Koostaja: Kobras OÜ Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2023-010 Mai 2023 Tellija: Lüganuse Vallavalitsus Huvitatud isik: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE TÖÖSTUSJÄÄTMETE PRÜGILA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS Ettepanekute küsimiseks Juhatuse liige: Erki Kõnd KSH juhtekspert: Urmas Uri (KMH litsents nr KMH0046) KSH juhteksperdi abi: Maris Palo KSH juhteksperdi abi: Noeela Kulm Kontrollija: Ene Kõnd Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Sonda tee 11 (30901:001:0005), Sonda tee 11a (30901:001:0009), Sonda tee 13 (30901:001:0001), Sonda tee 15 (30901:001:0015), Sonda tee 17 (30901:001:0016), Sonda tee 19 (30901:001:0013), Sonda tee 23 (30901:001:0014), Sonda tee 25 (30901:001:0019) ja Kivipõllu (44201:001:0934) X= 6583900, Y= 666400 Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine STAADIUM: Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Sonda tee 11 (30901:001:0005), Sonda tee 11a (30901:001:0009), Sonda tee 13 (30901:001:0001), Sonda tee 15 (30901:001:0015), Sonda tee 17 (30901:001:0016), Sonda tee 19 (30901:001:0013), Sonda tee 23 (30901:001:0014), Sonda tee 25 (30901:001:0019) ja Kivipõllu (44201:001:0934) TÖÖ EESMÄRK: Nõuetekohase keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine keskkonnamõju hindamise täpsusastmes, hinnates planeeringu elluviimisega avalduvaid mõjusid keskkonnale, töötades välja ettepanekud ja meetmed, mis ennetaks ja leevendaks detailplaneeringust tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA (DP ja KSH Lüganuse Vallavalitsus koostamise korraldaja): Registrikood 77000223 Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 20, 43199 Kontaktisik: Kaie Metsaots Tel +372 5361 8707 [email protected] KSH algataja ja vastuvõtja: Lüganuse Vallavolikogu DP KOOSTAMISEST Kiviõli Keemiatööstuse OÜ HUVITATUD ISIK: Registrikood 10186158 Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Turu tn 3, 43125 Kontaktisik: Andrea Eiche Tel +372 505 2195 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Eksperdid (töögrupp): Urmas Uri – juhtekspert (KMH litsents nr KMH0046) Tel +372 730 0310 [email protected] Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0159) Maris Palo – keskkonnaekspert Marite Paat – keskkonnaekspert Kadri Hänni – keskkonnaekspert Kontrollija: Ene Kõnd – kontrollija Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 2 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001; • Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik; • Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 3 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................... 5 1.1. DETAILPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE .................................................................................................................................. 5 1.2. KSH EESMÄRK, NÕUDED SISULE JA MENETLUSELE ........................................................................................................................ 5 2. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE ......................................................................................................................... 6 3. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA ........................................................................................................ 8 3.1. OLEMASOLEVA PRÜGILA KIRJELDUS ................................................................................................................................................ 8 3.2. PRÜGILA LAIENDUSE KAVANDAMINE ............................................................................................................................................11 3.2.1. ALTERNATIIVID ........................................................................................................................................................................13 4. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ....................................................14 5. PLANEERITAVA ALA JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................... 20 5.1. MAASTIK ..........................................................................................................................................................................................20 5.2. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED..........................................................................................................22 5.2.1. GEOLOOGILINE EHITUS ..........................................................................................................................................................22 5.2.2. PÕHJAVESI...............................................................................................................................................................................23 5.3. ASUSTUS JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................................................30 5.4. VÕRGUD JA INFRASTRUKTUUR ......................................................................................................................................................33 5.5. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................................................................................................................34 5.6. ÕHUKVALITEET ................................................................................................................................................................................36 5.7. JÄÄKREOSTUS ..................................................................................................................................................................................37 5.8. TAIMESTIK, LOOMASTIK JA KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID........................................................................................................38 5.9. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID JA ALAD ...............................................................................................................................39 6. MÕJU HINDAMISE ULATUS JA EELDATAVALT KAASNEVAD OLULISED KESKKONNAMÕJUD .............. 39 7. KASUTATAV METOODIKA ................................................................................................................................... 45 8. PLANEERINGU JA KSH PROTSESS...................................................................................................................... 46 8.1. OSAPOOLED JA TÖÖRÜHM ............................................................................................................................................................46 8.2. EELDATAVALT MÕJUTATAVAD VÕI PLANEERINGUST HUVITUVAD ISIKUD JA ASUTUSED ..........................................................48 8.3. KSH AJAKAVA .................................................................................................................................................................................49 KASUTATUD MATERJALID ......................................................................................................................................... 51 LISAD Lisa 1. Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 4 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad 1. SISSEJUHATUS 1.1. DETAILPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE Kiviõli Linnavolikogu kehtestas 17.01.2008 otsusega nr 160 Kiviõli linnas Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (edaspidi ka KKT) esitas 21.10.2020 Lüganuse Vallavalitsusele taotluse Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu muutmiseks. Planeerimisseaduse (vastu võetud 28.01.2015, edaspidi PlanS) § 140 lg 7 sätestab, et detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering. Lüganuse Vallavolikogu algatas 21.06.2021 otsusega nr 313 detailplaneeringu muutmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH). Lüganuse Vallavalitsuse ja KKT koosolekul 02.09.2021 täpsustati detailplaneeringu menetluse algatamisega seotud aspekte ning leiti, et detailplaneering ja KSH tuleb uuesti algatada. Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering ja KSH algatati uuesti Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsusega nr 325 (lisa 1). Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu maakasutust ning kaasata planeeringualasse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 katastriüksused. Detailplaneeringu koostamise sisuliseks eesmärgiks on tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala määramine ning ehitusõiguse andmine prügila laiendamiseks. Lisaks katastriüksuste sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla maaks. Detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut (Kiviõli linna üldplaneering, kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14) muutev. Detailplaneeringu muutmisega kaasneb Sonda tee 11, Sonda tee 11a, Sonda tee 13 katastriüksuste lisamine varem koostatud Uue tuhamäe detailplaneeringuga hõlmatud alasse ning maakasutuse sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla maaks: ohtlike jäätmete käitluse maaks, mis tingib üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajaduse PlanS § 142 lg 1 p 1 (üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine) alusel. PlanS § 142 lg 2 alusel kohaldatakse sellisel juhul detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Lisaks sätestab sama paragrahvi lg 3, et kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (vastu võetud 22.02.2005, edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p 22 kohaselt on KSH läbi viimine kohustuslik, kui kavandatakse ohtlike jäätmete ladestamist. 1.2. KSH EESMÄRK, NÕUDED SISULE JA MENETLUSELE Vastavalt KeHJS paragrahvile 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5 sätestatule, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid on menetluse ajal muutunud, koheldakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Detailplaneeringu koostamisele ja KSH läbiviimisele rakendub seega algatamise otsuse tegemise ajal kehtinud PlanS redaktsioon (kehtivusaeg 01.05.2019 kuni 12.01.2022) ja KeHJS redaktsioon (kehtivusaeg 01.01.2021 kuni 31.10.2021), edaspidi viidatakse dokumentides vastavatele redaktsioonidele. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 5 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Detailplaneeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse PlanS tulenevaid menetlusnõudeid (§ 2 lg 3). Tulenevalt PlanS § 124 lõikest 7 lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest, kuna detailplaneeringule on algatatud KSH. Sellest lähtudes kohalduvad PlanS 6. peatükis esitatud nõuded KSH menetlusprotsessile (paralleelselt detailplaneeringu menetlusega). PlanS § 80 sätestab nõuded KSH väljatöötamise kavatsuse sisule. Nõuded KSH aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad KeHJS-st (PlanS § 2 lg 3). Detailplaneeringu koostamise korraldaja (Lüganuse Vallavalitsus) esitab keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse enne selle avalikustamist selle kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad KSH väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta. KSH aruanne valmib koos detailplaneeringuga (on selle juurde kuuluv lisa), mis sisaldab KeHJS § 40 lõigetes 2–4 nimetatud teavet. KSH aruanne koostatakse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande täpsusega, et oleksid hõlmatud hilisemas etapis ehitusloa taotluse sisuks olevad tegevused, st võimalusel käsitletakse KSH aruande koostamisel täiendavalt KeHJS § 20 nõutud teavet (KMH aruande sisu kohta käivad nõuded). Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess lõppeb PlanS järgi KSH aruande vastuvõtmisega. Tulenevalt PlanS § 86 teeb kohaliku omavalitsuse volikogu pärast KSH aruande tulemuste lisamist planeeringusse planeeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et planeering vastab õigusaktidele ning on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega. Samuti kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et planeeringu koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi. Vajadusel tehakse KSH aruandes korrektuure ja täiendusi kuni detailplaneeringu kehtestamiseni. 2. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE Planeeringuala asub Kiviõli linna loodeservas Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaanteest põhja suunas (joonis 1). Ala hõlmab Kiviõli Uue tuhamäe maa-ala planeeringualale jäävaid katastriüksusi ning vahetus läheduses asuvaid katastriüksusi. Prügilat soovitakse laiendada ida, põhja ja kirde suunas nii, et uus ala liituks olemasoleva prügilaga, oleks seotud olemasoleva taristuga ja ei koormaks uusi maid. Planeeringuala suurus on ca 1,22 km2. Planeeringuga on haaratud järgmised katastriüksused (joonis 2): • Sonda tee 11 (kü tunnus 30901:001:0005, 100% tootmismaa, eraomand); • Sonda tee 11a (kü tunnus 30901:001:0009, 100% tootmismaa, eraomand); • Sonda tee 13 (kü tunnus 30901:001:0001, 100% tootmismaa, eraomand); • Sonda tee 15 (kü tunnus 30901:001:0015, 100% tootmismaa, eraomand); • Sonda tee 17 (kü tunnus 30901:001:0016, 100% üldkasutatav maa, riigiomand); • Sonda tee 19 (kü tunnus 30901:001:0013, 100% jäätmehoidla maa, eraomand); • Sonda tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014, 100% tootmismaa, eraomand); • Sonda tee 25 (kü tunnus 30901:001:0019, 100% üldkasutatav maa, munitsipaalomand); • Kivipõllu (kü tunnus 44201:001:0934, 100% tootmismaa, omandi ulatus selgitamisel). Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 6 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Joonis 1. Planeeringuala asukoht (Maa-amet, 21.03.2023) Joonis 2. Planeeringualale jäävad katastriüksused (aluskaart ja katastriandmed: Maa-amet, 21.03.2023) Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 7 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad 3. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA Detailplaneeringu koostamise sisuliseks eesmärgiks on tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala määramine ning ehitusõiguse andmine prügila laiendamiseks. Lisaks katastriüksuste sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla maaks. Planeeringuga lahendatakse tööstusjäätmete prügila laiendamiseks vajaminev ala, kruntide moodustamine, krundi hoonestusalade määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalike asukohtade määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine ning servituutide seadmine. 3.1. OLEMASOLEVA PRÜGILA KIRJELDUS Kiviõli linn rajati ca 100 aastat tagasi, kui linnas alustati põlevkivitööstuse rajamist. Luba põlevkivikaevanduse rajamiseks saadi 1922. aastal ning põlevkivi termilise töötlemisega alustati 1924. aastal. Esmalt rajati idapoolne ehk vana tuhamägi, mis on praegu kasutusel seikluspargina. Läänepoolne ehk uus tuhamägi on jagatud kaheks osaks, millest üks kuulub riigile ja teine KKT-le. Riigile kuuluv osa suleti perioodil 2010–2014, kuid KKT prügila on jätkuvalt kasutusel. KKT prügila rajamisele eelnes Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega nr 160) koostamine, mille eesmärgiks oli kruntide moodustamine. Prügila rajamiseks koostati Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksi prügila eelprojekt (Entec AS, 2006) ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksiprügila ehitusprojekt (AS Pöyry Entec, 2008) ning prügila ehitamiseks väljastati Kiviõli Linnavalitsuse poolt 08.02.2008 ehitusluba nr 410. Prügila esimese etapi ehitustööd lõpetati 2009. aasta juunis, misjärel väljastati 09.07.2009 Kiviõli Linnavalituse poolt prügila kasutamiseks kasutusluba nr 673. Prügila ehitustööd võeti lõplikult vastu vastuvõtuülevaatusel 18.05.2011. Praegu toimub olemasoleva prügila kasutamine KKT Oil OÜ keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 alusel (kehtivusaeg 31.12.2007–…). Kompleksloa L.KKL.IV-171223 tabeli J2 (andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul) andmetel on lubatud jäätmete kõrvaldamine (toimingukood D5) kokku mahus kuni 669 726 t/a, mis jaguneb põlevkivilendtuha (10 01 97, 166 553 t/a), põlevkivikoldetuha (10 01 98, 173 797 t/a) ja põlevkivi poolkoksi (05 06 97*, 329 376 t/a) vahel (KOTKAS, 03.02.2023). Ladestatud jäätmete kogused ja liik Kiviõli Keemiatööstuse OÜ andmete kohaselt on põlevkivi kasutuse arvestuse järgi perioodil 2001 kuni 2021 prügilasse ladestatud 4 556 000 m3 tööstusjäätmeid, millest 82% moodustas poolkoks ja 18% tuhk (tahke soojuskandjaga seadmete (TSK) tuhk) / soojuselektrijaama (SEJ) tuhk). Aja jooksu on suurenenud ladestatud jäätmete kogus, kuid on vähenenud poolkoksi osatähtsus ladestatavate jäätmete kogusest, olles viimase viie aasta jooksul 68% (joonis 3). Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 8 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Joonis 3. KKT prügilasse ladestatud jäätmed (Entec Eesti OÜ, 2023) Prügila alus 2009. aastal rajatud KKT prügila paikneb varasema tööstusjäätmete ladestu peal. Varasem ladestu jagati 2008. aastal kaheks. Ladestust pool (Sonda tee 17), mis kuulub riigile, on suletud. Teisele poolele (Sonda tee 19) rajati KKT tööstusjäätmete prügila. Prügila all paiknevad paksu kihina, kuni 20 m, praktiliselt veetihedad pinnased (filtratsioonimoodul1,63 x 10-7 kuni 1,12 x 10-8 m/s), mis osutusid geotehniliselt sobilikuks prügila rajamiseks. Jäätmete ladestamise tehnoloogia TSK tuha ladestamine prügilas toimub nn tuhakärgede rajamise meetodil, mis võimaldab tuhka ja poolkoksi ladestada eraldi, kuid samas ladestus (joonis 4). Tuhakärje seinad rajatakse ca 1 m kõrgustena värskest poolkoksist, ca 0,5 m paksuste tihendatavate kihtidena. Enne tuha transporti tuleb lisada selle niisutamiseks vett piisavas koguses, et vältida selle lendumist ja tuha muutumist kleepuvaks enne selle ladestamist. Tuha ladestamiseks sõidavad veokid poolkoksist seintega kärje sisse lahtisest küljest ja kaadavad tuhakuhilad üksteise kõrvale. Tuhk paigutatakse kärgedesse hüdratiseerumise tagamiseks ja tolmamise vältimiseks niisutatuna, 0,5 m kihtidena. Tuhakihi kogupaksus võib olla maksimaalselt 1 m, millega tagatakse hüdratiseerumise esimeses etapis eralduva soojuse hajumine. Hüdratiseerumisel tuleb jälgida sademete hulka (vajalik kogus on vähemalt 80–100 mm) ja vajadusel lisada vett. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 9 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Joonis 4. Jäätmete ladestamine kärgedena (Entec Eesti OÜ, 2023) Prügila vettpidav väliskiht Prügila nõlvade stabiilsuse ja ka veetiheduse nõude tagamiseks rajatakse tuhakärje välisnõlv tihendatud värskest poolkoksist tammina, mille paksus on vähemalt 10 m. Väliskiht moodustatakse trapetsilise ristlõikega tammina, mille välisnõlva kalle on 1:3, mis annab seega kalde ka kogu jäätmelademele. Tammide rajamisel tuleb värske poolkoks ladestada 0,5 m paksuste tihendatud kihtidena. Õige paigaldamistehnoloogia järgimisel moodustub prügilale geotehniliselt püsiv ja vett mitteläbilaskev tõke (filtratsioonimoodul k=10 -8 m/s), mis on ka geotehniliselt stabiilne. Prügila sulgemiseks vajalik värskest poolkoksist veetihe väliskiht nõlvadele rajatakse seega samaaegselt jäätmete ladestamisega. Prügila olemasolev kujundus Prügila kujundamisel on alates algusest järgitud põhimõtet, et prügila välisnõlv on kaldega kuni 1:3, mis tagab selle tehnikaga hooldatavuse ja ka prügila keha geotehnilise stabiilsuse. Samuti on see vajalik sademevee kiireks ära juhtimiseks. Prügila ülemine osa nn platoo osa, nähti ette kaldega 6º. Prügila täitmiseks ja hoolduseks on kavandatud hooldusteed ning sademevee ärajuhtimiseks sademeveekraavid. Prügila alumisele perimeetrile on rajatud poolkoksist tamm, millel paikneb kogu prügilat ümbritsev hooldustee koos sademeveekraaviga. Kraavist juhitakse veed ühtlustustiikidesse, vett kasutatakse ladestatava materjali ja prügila teede niisutamiseks või pumbatakse tehasesse taaskasutusele. Ühtlustustiigid mahuga ca 55 000 m3 paiknevad ladestu lääneküljel. Tiigid rajati olemasolevale maapinnale tammide rajamisega ning tehti veetihedaks HDPE 1,5 mm kilega. Kasutusel on kolm omavahel ühenduses olevat järjestikku toimivat tiiki sügavusega ca 2,5 m. Sademevee pumpamiseks tehasesse on rajatud kompaktpumpla, milles on kaks pumpa tootlikkusega ca 8,0 l/s ja tõstekõrgusega H=25,0 m. Olemasoleva KKT prügila sulgemine Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 10 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Varasemalt projekteeritud prügila sulgemislahenduse mahu ammendumisele lähenemise tõttu koostati 2021. aastal ladestu sulgemisprojekt (Entec Eesti OÜ, 2021), millega nähti prügilale ette uus kujundus, mis suurendaks prügila mahtu ja pikendaks selle kasutusaega. Detailplaneeringu koostamisel ja KSH läbiviimisel on võimalik üldjoontes lähtuda koostatud sulgemisprojektist, mida praeguseks muutunud asjaoludele vastavalt vajadusele veel täpsustatakse. Prügila mahu suurendamiseks kujundati prügilale uus tipp, mille kõrguse määramisel järgiti kehtivat detailplaneeringut. Uue kujunduse tulemusel saaks ladestada olemasolevasse prügilasse veel täiendavalt ca 3 milj m3 tööstusjäätmeid. Prügila kujundusel järgiti varasemaid kujunduspõhimõtteid, välisnõlvad on kaldega 1:3 ning tipu ümbrusesse rajatav platoo 6º. Uue kujunduse tulemusel muutusid hooldustee ja sademeveekraavide asukohad, millest tulenevalt koostati kraavidele uued arvutused ning tehti ettepanekud nende nõlva ja põhja kindlustuse osas. Uue kujunduse stabiilsuse hindamiseks koostati stabiilsusarvutused (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021a), mille põhjal määrati tingimused nõlvade stabiilsuse tagamiseks. Kui jäätmeid ladestatakse nõuetekohaselt kärgedesse, on rajatav ladestu kogu paksuses vett mitteläbilaskev. Iga uus kärg on eelnevale vettpidavaks katteks ja järgnevale vettpidavaks põhjaks. Samuti on vettpidavad ka ladestu 10 m paksused värskest tihendatud poolkoksist välisnõlvad. Ladestu projektkõrguse saavutamisel tuleb ladestu katta vähemalt 4 m paksuse tihendatud poolkoksi kihiga. Kattekihi rajamisel tuleb värske poolkoks ladestada 0,5 m kihtidena (+/- 5 cm). Õige paigaldamistehnoloogia järgimisel moodustub prügilale geotehniliselt püsiv ja vett mitteläbilaskev tõke. 3.2. PRÜGILA LAIENDUSE KAVANDAMINE Prügila laienduse ala kavandatakse olemasolevast prügila mäemassiivist põhja, kirde ja lääne suunda (joonis 5). Kavandatav prügila laiendus ühendatakse olemasoleva KKT prügilaga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamisel on arvestatud laienduse ala etappide kaupa rajamise ja kasutamisega, kuid joonistel ei eristata konkreetsete etappide ala, mis täpsustuvad hiljem. Detailplaneeringuga kavandatakse kruntide jaotus, mis arvestab üldjoontes prügila laiendamise võimaliku etapilisusega, ning nähakse ette maksimaalne ladestamise ala suurus ja kõrgus. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 11 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Joonis 5. Võimalik prügila laienduse ala Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 6 lg 2 kohaselt peab prügila kavandatav kasutusiga olema vähemalt 25 aastat. Samas ei ole detailplaneeringu puhul tegemist uue prügila kavandamisega, vaid prügila laiendusega. Kavandatav laienduse ala võimaldab jäätmete pikaajalist (vähemalt 25 aasta jooksul) ladestamist. Prügila laiendamisel tuleb tagada keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 nõuetele vastavad prügila aluse ja külgede omadused. Uutel hõivatavatel aladel rajatakse prügila aluse nõuetele vastavuse tagamiseks tehisbarjäär. Aladel, kus on varasemalt ladestu sulgemisel või tööstusjäätmete ladestamise käigus rajatud vettpidav kiht, tehisbarjääri ei rajata. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse, et prügila alalt kogutav sademevesi (valgvesi) juhitakse ladestule rajatavate kraavidega sademevee ühtlustustiikidesse. Tiikidest võetakse vett prügila teede ja ladestatavate jäätmete niisutamiseks või pumbatakse vett tehasesse taaskasutamiseks. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse ladestusala suurenemisest tingitud kogutava sademevee (valgevee) koguse suurenemisega ning lahendatakse ühtlustustiikide mahu suurendamine olemasolevate tiikide rekonstrueerimise ja/või uue ühtlustustiigi kavandamisega. Nõuetele vastav ladestu on kogu paksuses vett mitteläbilaskev, seega puudub vajadus nõrgvee kogumissüsteemi kavandamiseks. Laienduse ala optimaalseks kasutamiseks kavandatakse juurdepääsuteed nii ida kui ka lääne suunast. Juurdepääsuteede lahenduse kavandamisel arvestatakse laiendusala etapilise rajamisega ja kasutamisega. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 12 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Olemasoleva KKT prügila ja kavandatava prügila laienduse sulgemisel tuleb tagada keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 nõuetele vastav katmine. Jäätmete ladestamise tehnoloogia Kuna pikemas vaates puudub kindlus poolkoksi tekke osas, on koostatud uuring TSK-500 tahke soojuskandja meetodil tekkiva tuha kuivladestamise tehnoloogia väljatöötamiseks ilma poolkoksi kasutuseta (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022). Uuringu eesmärgiks oli välja pakkuda tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim lahendus KKT-s tekkiva TSK-500 seadme tuha kuivladestamiseks põhimõttelise lahenduse tasemel. Uuringu tulemusel koostati ladestamise kontseptsioon. Täpsemalt käsitletakse ladestamise tehnoloogiat KSH aruandes. 3.2.1. Alternatiivid Prügila laiendus kavandatakse olemasoleva KKT prügila ja riigi suletud prügila vahetusse lähedusse ning osaliselt ka olemasoleva KKT prügila ala peale. Riigi suletud prügilast itta jäävale kavandatavale laiendusalale on varasemalt tööstusjäätmeid (põlevkivi tuhk ja poolkoks) ladestatud ning ka olemasolevast KKT prügilast itta jääv ala on tööstusest varasemalt tugevalt mõjutatud. Laienduseks kavandatavad alad on seega keskkonnasäästlik variant, kuna vajadus hõivata uusi alasid on minimaalne. Asukoha alternatiivide käsitlemine KSH raames ei ole seega asjakohane. Põlevkivitööstuses toimuvate arengute tõttu tuleb arvestada, et sektori tootmismahud ei pruugi olla pikalt ette prognoositavad. Kavandatav laiendusala võimaldab jäätmete ladustamist pika perioodi jooksul, kuid samas arvestatakse laienduse ala etappide kaupa rajamise ja kasutamisega, mis võimaldab detailplaneeringu realiseerimisel lähtuda põlevkivitööstuses toimuvatest arengutest. Mahu alternatiivide käsitlemine KSH raames ei ole seega asjakohane. Ettevõtte kasutatav ladestamise tehnoloogia lähtub pikaajalisest kogemusest, ajakohaseimast infost põlevkivitööstuse jäätmete ladestamise tehnoloogiate ja võimalike keskkonnamõjude kohta. Koostatud on uuring TSK-500 tahke soojuskandja meetodil tekkiva tuha kuivladestamise tehnoloogia väljatöötamiseks ilma poolkoksi kasutuseta (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022). Praegu kasutatavat ladestamise tehnoloogiat ja uuritud tahke soojuskandja meetodil tekkiva tuha kuivladestamise tehnoloogiat käsitletakse KSH aruandes, et hinnata ladestamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju. Tegemist ei ole KSH tähenduses tehnoloogiliste alternatiividega, kuna tehnoloogia valik oleneb tootmisel tekkivast poolkoksi kogusest. KSH aruandes ei käsitleta 0-alternatiivi reaalse võrreldava alternatiivina. Olemasoleva KKT prügila maht on ammendumas, seega on prügila laienduse planeerimine ettevõtte tegevuse jätkamiseks möödapääsmatu. Kavandatav prügila laiendus ühendatakse olemasoleva KKT prügilaga, seega tuleb prügila laiendamine kavandada koostoimes KKT prügila sulgemisega. Ühtlasi on prügila laienduse kavandamisel asjakohane käsitleda prügila laiendusalade ammendumise järgset sulgemist. Nõuded prügila või selle osa sulgemisele sätestab keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38. Määruse § 35 lg 1 p 1 põhjal katab prügila käitaja ladestamise lõppemisel ohtlike jäätmete prügila jäätmelademe isolatsioonikihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga. Määruse § 35 lg 3 sätestab, et kui Keskkonnaamet on keskkonnamõju hindamise aruannet arvestades veendunud, et sadevete ärajuhtimist ja pinnase ning põhjavee kaitset on võimalik tagada ka muu konstruktsioonilise lahendusega, mis annab lõikes 1 sätestatuga samaväärse tulemuse, võib amet lubada muuta lõikes 1 sätestatud prügila kattekonstruktsiooni. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 13 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Olemasoleva KKT prügila sulgemise ja kavandatava prügila laienduse sulgemise alternatiivid Alternatiiv 1: ladestamise lõppemisel kaetakse jäätmelade isolatsioonikihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 § 35 lg 1 p 1 nõuetele. Alternatiiv 2: jäätmelademe sulgemine toimub vastavalt KSH VTK peatüki 3.1 osas „Olemasoleva KKT prügila sulgemine“ kirjeldatule. Lademe nõlvade värskest poolkoksist veetihe väliskiht rajatakse ladestamisega samalaadselt ning projektkõrguse saavutamisel kaetakse jäätmelade 4 m paksuse poolkoksi kihiga. Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 § 35 lg 1 p 1 kirjeldatud katet ei rajata. 4. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Riigi jäätmekava 2014-2020 Riigi jäätmekava aastateks 2014-2020 (vastu võetud vabariigi Valitsuse 13.06.2014 korraldusega nr 256) kehtib kuni uue Riigi jäätmekava kehtestamiseni. Jäätmekava kohaselt pärineb valdav osa (83%) Eestis tekkivatest jäätmetest põlevkivisektorist (põlevkivi kaevandamisest, põlevkiviõli ja -elektri tootmisest), seejuures liigitub osa põlevkivitöötlemisel tekkinud jäätmetest ka ohtlikeks jäätmeteks (nt poolkoks). Tekkiv jäätmekogus sõltub põlevkiviõli nõudlusest maailmaturul ning põlevkivielektri nõudlusest Eesti ja lähiriikide elektriturgudel. Jäätmekavas on strateegiliseks eesmärgiks võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel. Uute tehnoloogiate rakendamisega on põlevkivienergeetikas aastate jooksul saavutatud märkimisväärne jäätmete vältimise efekt. Lisaks on vähenenud tekkivate jäätmete keskkonnaohtlikkus. Kuigi tänane põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tehnoloogia on saavutanud suhteliselt hea taseme, vastates suuremas osas parima võimaliku tehnika nõuetele, tuleb põlevkivitööstuse ressursitõhususe parandamist jätkata ka edaspidi. Sellegipoolest tekib paratamatult ka tulevikus põlevkivitööstuses suures koguses jäätmeid, mida ei ole võimalik taaskasutada ning tuleb seega tagada jäätmete ohutu ladestamise võimalused. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 Põlevkivi arengukavas (kinnitatud Riigikogu 16.03.2016 otsusega) on esitatud kokkuvõttev tabel põlevkivitööstuse keskkonnamõjust. Jäätmetekke valdkonnas on nimetatud järgmised probleemid: 1. tekitatud ohtlike jäätmete kogus on suur ning kasvab koos kaevandamiskogusega. Teket saaks vähendada mäemassi rikastades, kuid ligikaudu samavõrra suureneb siis kaevandamisjäätmete osakaal; 2. jäätmed tuleb valdavalt ladestada, sest nende taaskasutus on väike. Seni rakendatud meetmetena on välja toodud järgmist: 1. ohtlikud jäätmed ladestatakse nõuetekohastesse prügilatesse; 2. jäätmete tekke suurenemist takistab kehtestatud põlevkivi kaevandamise aastamäär. Kuna põlevkivi kasutamisel tekkivate ohtlike jäätmete maht on suur, on oluline ladestada need jäätmed keskkonnanõudeid järgides. Tekitatud jäätmete maht sõltub kaevandatud põlevkivi kogusest, seega võib Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 14 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad jäätmete teket piiravaks teguriks lugeda ka põlevkivi kaevandamisele kehtestatud kaevandamise aastamäära. Lisaks on saastamise vähendamiseks kehtestatud saastetasud, millest suurim osatähtsus on jäätmete ladestamise tasudel. Põlevkivi arengukava kavandab põlevkivi kaevandamise aastamääraks 20 mln t mitmeaastase keskmise kogusena. Põlevkivitööstuse jäätmete ladestamisega kaasneva mõjuna on arengukavas muuhulgas välja toodud, et põlevkivitööstuse taristu rajamine ja jäätmete ladestamine toob kaasa elupaikade hävimist. Lisandub saaste otsene ja kaudne mõju. Jäätmete ladestamise otsese ja kaudse mõju tulemusel on jäätmete ladustamise aladel elustik äärmiselt vaene. Arengukavas on juhitud ka tähelepanu, et põlevkivitööstuse arengu tõttu muutuvad ladestatavate jäätmete koostis ja omadused. Muutustega kaasneb väheuuritud omadustega põlevkivituha koguse kasv, mistõttu on vajalik uuringutega täpsustada nende tuhajäätmete jäätmekäitluse keskkonnanõudeid, sh jäätmete ohutu ladestamise ja seire nõudeid. KKT tööstusjäätmete prügila laiendamisel tuleb tagada nõuetekohane prügila rajamine ning arvestada vajadusega minimeerida taristu rajamise ja jäätmete ladestamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Prügila kavandamisel tuleb arvestada ladestatavate jäätmete koostise ja omadustega. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ Ida-Viru maakonnaplaneeringu (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) kohaselt on planeeringualal linnalise asustuse ala (joonis 6). Laienduse põhjapoolsel osal on tegemist ka peamise tööstus- ja logistika-alaga (joonis 7). Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on maakonna eelisarendatavateks aladeks keskustesse ja nende vahetusse lähedusse määratud linnalise asustuse alad, mis on nii elupiirkondade kui ka ettevõtlusalade arendamiseks, aktiivsete puhkepiirkondade, logistikaalade jm linnalise maakasutuse kavandamiseks. Ala edela- ja lääneosas, kus on metsa- ja rohumaa, on määratud rohelise võrgustiku ala (joonis 6). Maakonnaplaneeringuga on rohevõrgustiku eesmärgiks seatud Ida-Virumaale iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimise tagamine; looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmise tagamine ning säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel. Rohevõrgustiku moodustamisel on lähtutud loodusliku ja bioloogilise mitmekesisuse säilimise vajadustest ning võrgustiku funktsioneerimise eeldustest. Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on omavahel ühendatud funktsioneerivaks tervikuks. Kogu võrgustiku toimimine toetub tuumaladele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest. Rohelise võrgustiku sidususe tagavad koridorid. Maakonnaplaneeringus on antud suunised rohelise võrgustiku tingimuste seadmiseks üldplaneeringute koostamisel. Muu hulgas on tingimusena toodud, et kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmed nende negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks ning kavandatavate tegevustega ei tohi kaasneva põhja- ja pinnavee reostusohtu. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 15 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Detailplaneeringu ala Joonis 6. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnplaneeringu 2030+ kaardist „Ruumilised väärtused“ Detailplaneeringu ala Joonis 7. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnplaneeringu 2030+ kaardist „Tehnilised võrgustikud“ Kiviõli linna üldplaneering Planeeringualal kehtib Kiviõli linna üldplaneering (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14). Olemasoleva KKT prügila alal on määratud jäätmekäitluse maa-ala ning riigi suletud prügila alal haljasala ja parkmetsa maa-ala (joonis 8). Prügila laienduse maa-ala on osaliselt määratud tootmise ning haljasala ja parkmetsa maa-ala. Detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtiva üldplaneeringuga ette nähtud maakasutust. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 16 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Detailplaneeringu ala Joonis 8. Väljavõte Maa-ameti geoportaali planeeringute kaardirakenduse üldplaneeringute kaardist (Maa- amet, 25.01.2023) Koostatav Lüganuse valla üldplaneering Lüganuse valla üldplaneering on vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022 nr 87 otsusega. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 23.01.2023 kuni 26.02.2023 ning avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud aprilli alguses. Avalikul väljapanekul oleva eelnõu maakasutusplaanil (viimati muudetud 30.11.2022) on prügila alast põhjas ning riigi suletud prügila alal ja lähiümbruses määratud maakasutuse juhtotstarbeks jäätmekäitluse maa, mis on kooskõlas detailplaneeringuga kavandatava maakasutuse otstarbega (joonis 9). Lüganuse valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud prügila laiendamise vajadusega ja ala on määratud jäätmekäitluse maa-alaks. Prügila laienduse eelprojektis on selgitatud, et kuna Lüganuse valla koostatav üldplaneering ja KSH ei tegele prügila laiendamise teemaga piisava detailsusega on vajalik koostada uus detailplaneering ja KSH. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 17 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Detailplaneeringu ala Joonis 9. Väljavõte koostatava Lüganuse valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul oleva eelnõu maakasutusplaanist (viimati muudetud 30.11.2022) Praegu kehtiv Uue tuhamäe maa-ala detailplaneering Praegu kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega nr 160) eesmärgiks oli kruntide moodustamine. Planeeringuala hõlmas praegust Sonda tee 15 (kü tunnus 30901:001:0015), Sonda tee 17 (kü tunnus 30901:001:0016), Sonda tee 19 (kü tunnus 30901:001:0013), Sonda tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014), Sonda tee 25 (kü tunnus 30901:001:0019) ja Kivipõllu (kü tunnus 44201:001:0934) katastriüksust (joonis 10). Sonda tee 17 katastriüksusele (krunt 1) määrati 100% ulatuses haljasala maa sihtotstarve. Krundil asub poolkoksiladestu ala, mis oli kavas sulgeda. Krundile lubati rajada teid ja kommunikatsioone (drenaaž, elektrikaabel, pumplad), kraave ja basseini ning teenindusalad (pinnasekihtide ladustamiseks ja segamiseks). Poolkoksiladestu lubatud kõrguseks on 145 m, mis kavandati saavutada mäetipu tasandamisel sulgemistööde käigus. Sonda tee 19 katastriüksusele (krunt 2) määrati 100% ulatuses ohtlike jäätmete käitluse maa sihtotstarve. Krundile hoonestusnäitajaid ei antud. Krundile lubati kuni 145 m kõrguse poolkoksiladestu mäe rajamist ning prügila teenindamiseks vajalike rajatiste (piirdetamm ja kraav, äravoolutorustik kraavist sajuveebasseini, Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 18 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad sajuveebassein, pumpla ja survetorustik, ladestusala välisvalgustus koos elektriliini ja mastalajaamaga, ajutised teed ladestusalal) rajamist. Kivipõllu katastriüksusele (krunt 3) määrati 100% ulatuses tootmishoonete maa sihtotstarve ning lubati ehitada 10 hoonet kõrgusega kuni 20 m. Sonda tee 25 katastriüksusele (krunt 4) määrati haljasala maa sihtotstarve. Hoonestusnäitajaid krundile ei antud. Detailplaneeringu koostamisega samaaegselt viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (heaks kiidetud Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 28.06.2007 kirjaga nr 32-12-1/29494-2). Kasutatava keemiatööstuse prügila rajamiseks koostati eel- ja ehitusprojekt ning prügila ehitamiseks väljastati Kiviõli linnavalitsuse poolt 08.02.2008 ehitusluba nr 410. Prügila esimese etapi ehitustööd lõpetati juunis 2009, mille järel väljastati 09.07.2009 Kiviõli linnavalituse poolt prügila kasutamiseks kasutusluba nr 673. Prügila ehitustööd võeti lõplikult vastu vastuvõtuülevaatusel 18.05.2011. Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu maakasutust ning kaasata planeeringualasse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 katastriüksused. Joonis 10. Praegu kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu (2008) põhijoonis Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 19 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad 5. PLANEERITAVA ALA JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 5.1. MAASTIK Maastikuliselt paikneb planeeringuala Viru lavamaal, kus maastiku eripära on kujundanud rõhtkihilise paese aluspõhja maapinnalähedus ja lõhestatus tektoonilistest lõhedest, mandrijää valdavalt kulutav tegevus, Soome lahe klimaatiline mõju ja inimtegevus. Põlevkivi kasutamise ja ümbertöötlemisega on oluliselt muudetud pinnamoodi, põhja- ja pinnavete liikumist, suurendatud asustust ja teedevõrku. (Arold, 2005) Planeeringuala asub Kiviõli linna loodeservas Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaanteest põhja suunas. Prügilast kirdes ja idas paikneb tootmisala (joonis 11 ja 12). Olemasolev KKT prügila ja riigi suletud prügila moodustavad mäekujulise massiivi, mille põhja-, lääne- ja lõunaserv on suhteliselt järskude kujundatud nõlvadega, kuid suletud prügila idaserva juures on reljeefi muutus laugem. Maa-ameti kõrgusandmete põhjal on suletud prügila tipu kõrgus ca 135,3 m ja olemasoleva KKT prügila kõrgus ca 96,3 m (joonis 13). Planeeringuala põhja- ja lääneosa on madalal soostunud ja osaliselt metsaga kaetud ala, kus maapinna absoluutkõrgus on ca 50 m. Puittaimestik on alal suhteliselt madal, veidi kõrgemaid puid kasvab eelkõige ala põhjaosas. Joonis 11. Vaade põhja suunast planeeringualale ja läheduses asuvale tootmisalale (Maa-ameti fotoladu, pildistamise aeg 30.05.2021) Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 20 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Joonis 12. Vaade edela suunast planeeringualale ja läheduses asuvale tootmisalale (Maa-ameti fotoladu, pildistamise aeg 19.06.2020) Maakatte kõrgus Planeeringuala Joonis 13. Maapinna ja maakatte kõrgus planeeringualal ja läheduses (Maa-amet, 26.01.2023) Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 21 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad 5.2. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 5.2.1. Geoloogiline ehitus Ala geoloogiline kirjeldus on esitatud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laienduse geoloogiliste tingimuste analüüsi (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021b) põhjal. Tööstusjäätmete prügila on rajatud tasandikule, kus õhukese pinnakatte all avanevad aluspõhja kihid. Aluspõhjaks on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi põlevkivi vahekihtidega ning põlevkivi. Kihid on kohati väga murenenud. Aluspõhja pealispind paikneb absoluutkõrgustel 47–54 m. Looduslik pinnakate koosneb moreensetest savipinnastest ja/või jääjärvelisest savimöllist-möllsavist. Savipinnaste paksus puuraukudes ulatub kohati kuni 1,5 meetrini, kuid enamasti on kihi paksus väiksem ning kohati kiht puudub. Uuritud ala edelaosas esineb pinnakattes liivpinnas. Pinnakatte pealmise kihi moodustavad tehispinnased ja loodusliku pinnakatte ülemine osa (muld, kohati turvas). Kui mulla paksus on enamasti 0,1–0,3 m, siis tootmisjäätmetest (poolkoks, tuhk) koosnevad tehispinnased esinevad ladestu alal suures paksuses. 5.2.1.1. Maavarad Maa-ameti maardlate kaardirakenduse (seisuga 26.01.2023) põhjal jääb planeeringuala edelaosale Eesti põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli uuringuvälja (MRD0000015, registrikaardi nr 30) kõige idapoolseim osa (joonis 14). Planeeringuala ulatuses on tegemist uuringuvälja plokiga 9, mille pindala on 42,51 ha, keskmine paksus 1,87 m ja passiivse reservvaru maht on 1280 tuh t. Planeeringualast ca 0,2 km kaugusel kirdes on Aseri fosforiidimaardla ploki 28 passiivne tarbevaru. Lähim aktiivne mäeeraldis on planeeringualast ca 0,5 km kaugusel läänes asuv Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär, kus toimub kaevandamine OÜ Kiviõli Keemiatööstuse kaevandamisloa nr KMIN-045 alusel. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi poolt 2014–2015 koostatud töö „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ põhjal jääb detailplaneeringu ala kagu- ja lõunaosale altkaevandatud ala, mis on valdavalt langetatud ala, kuid ala serval on tegemist langetatud ala servakonsooliga, mille püsivuse klass on hinnatud kvaasistabiilseks. Töö seletuskirja kohaselt vajub langetatud maa kaevandamise käigus, kuid võib esineda maa järel- või hilisvajumist. Ala kasutamisel tuleb silmas pidada maa vajumise võimalikkust ja niiskusrežiimi muutust. Langetatud ala servakonsoolide kvaasistabiilsel alal on hoonete ja rajatiste ehitamine üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras, geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel. Kvaasistabiilne maa käitub esialgu kui stabiilne, kuid hiljem võib seal esineda maa vajumist ja varinguid. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 22 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Planeeringual a Joonis 14. Maardlad, mäeeraldised ja altkaevandatud alad planeeringualal ja ümbruses (Maa-ameti maardlate kaardirakendus, 26.01.2023) 5.2.2. Põhjavesi Informatsioon põhjaveekihtide kohta on esitatud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laienduse geoloogiliste tingimuste analüüsi (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021b) põhjal. Infot on täiendatud tuginedes EELIS ja VEKA andmebaasi andmetele, varasematele seiretulemustele (KESE andmebaas ja KKT edastatud seiretulemused) ning Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi kaardirakenduse andmetele. Hüdrogeoloogiline liigestus Alal levivad järgmised põhjaveekihid (ülalt alla): • tehnogeenne ja kvaternaaripinnastega seotud veekiht (Q); • Ordoviitsiumi lõheliste lubjakividega seotud veekiht (O); • Ordoviitsium-Kambriumi veekiht (O-Ca); • Kambrium-Vendi veekiht (Ca-V). Prügila mõjutsoonis on kaks ülemist veekihti, mis on alumistest veekihtidest (O-Ca, Ca-V) eraldatud savikast glaukoniitliivakivist ning graptoliit-argilliidist koosneva suhtelise veepidemega. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 23 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Puurkaevude (joonisel 15 2294, 2307 ja 2321) andmetel on suhtelise veepideme paksus 5–6 m ning veepideme pealispind paikneb maapinnast umbes 43–48 m sügavusel (absoluutkõrgusel 5–10 m). Silur-Ordoviitsiumi veekihi voolusuund Joonis 15. Planeeringualal asuvad EELIS ja VEKA andmebaasi kantud kaevud ning piirkonnas asuvad prügila seireks kasutatud kaevu1,2 (kaevud: EELIS, 21.03.2023; aluskaart: Maa-amet, 21.03.2021) Tehnogeenne ja kvaternaaripinnastega seotud veekiht Veekiht levib enamasti tehnogeensetes pinnastes (täites ja mullas), teised kvaternaarisetted veekihina tulevad arvesse ainult ala edelaosas esinevate liivpinnaste levikualal. Pinnakatte savikad setted (moreen, möllsavi- savimöll) moodustavad tingliku veepideme, kuid väikese paksuse ja katkendliku leviku tõttu on selle isoleeriv efekt väike. Veekiht toitub alale langevatest sademetest. Prügila lasundis oleva vee kohta on mõningad andmed 2005. aastal tehtud uuringust, mille käigus mõõdeti veetase tol ajal eksisteerinud vaatluskaevudes RA15 ja RA16 (joonis 16). Platoode piirkonnas oli veetase kõrgemal platoo II keskosas (absoluutkõrgusel 52–53 m) ning langes lasundi servade poole. Platoo I äärtes 1 Seirekaevu katastrinumbriga 2307 asukoht andmebaasides on ebatäpne, KKT edastatud info kohaselt asukohas kaevu ei ole. 2 Joonisel on Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi hüdrogeoloogia teemakaardi info põhjal näidatud Silur- Ordoviitsiumi veekihi voolusuund. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 24 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad paiknes veetase absoluutkõrgustel 49–50 m. Mäemassiivi põhjanõlval paiknes veetase maapinnast ca 15 m sügavusel, absoluutkõrgusel 53,5 m. Riigi suletud prügila lasundis kujuneva nõrgvee seire jaoks rajati sulgemisprojekti raames seirekaev NV1 (joonisel 15 50276; joonisel 16 NV1). Seire põhjal on üldiselt seirekaevu veetase väga madalad ja kohati on seirekaev olnud ka kuiv (EKUK, 2023a). Joonis 16. Prügila konfiguratsioon 2005. aastal tehtud uuringu ajal. Punase tähisega on näidatud vaatluskaevud R15 ja R16 ja mustaga 2011. aastal rajatud seirekaevud (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021b) Ordoviitsiumi lõheliste lubjakividega seotud veekiht Lubjakividega seotud veekiht (Silur-Ordoviitsiumi veekiht) esineb kogu prügila alal, veekihi paksuseks on kaevude ja varasemate uurimistööde järgi 35–38 m. Riikliku sulgemisprojekti raames rajati lubjakividega seotud veekihti kolm seirekaevu (joonisel 15 50273, 50274 (likvideeritud) ja 50275, joonisel 16 PV1, PV2 ja PV3). Seireandmed näitavad, et veekihti dreenib lõunas paiknev Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 25 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad suletud Kiviõli kaevandus, kuhu suundub prügila alalt põhjaveevool. Viimased vaatlusandmed pärinevad 2020. aastast. Vaatlusandmete järgi võib järeldada, et märkimisväärseid muutusi põhjaveerežiimis viimase 10 aasta jooksul pole toimunud. Veejuhtivus Poolkoksi veejuhtivust lasundis on IPT Projektijuhtimine OÜ aastate jooksul uurinud väga paljudes töödes Kiviõlis ja Kohtla-Järvel asuvates poolkoksiladestutes, nii laboris kui ka in situ katsetega kohapeal. Tihendatult lasundisse paigaldatud poolkoksi, samuti TSK tuha ja poolkoksi koosladestamisel filtratsioonimooduliks on 0,005 m/ööp ning tihendamata poolkoksi filtratsioonimooduliks 0,1 m/ööp. Liiva filtratsioonimooduliks on hinnanguliselt 2–5 m/ööp. Pinnakatte savikate pinnaste filtratsioonimoodul on hinnanguliselt 0,01 m/ööp. Lubjakivi filtratsioonimoodulit on pumpamiskatsetega määratud varasemates töödes. Töödes tehtud katsete järgi on leitud, et filtratsioonimoodulid võivad varieeruda suurtes piirides, olenedes lubjakivi lõhelisusest. Töödes määratud filtratsioonimoodulid on olnud vahemikus 1 kuni 106 m/ööp. Nõrgvee ja põhjavee kvaliteet Vee kvaliteedi hindamisel lähtutakse ohtlike ainete sisalduse piirväärtustest, mis on toodud keskkonnaministri 04.09.2019 määruses nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused põhjavees on esitatud künnis- ja piirarvude kaudu. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millest suurema väärtuse korral loetakse põhjavesi reostunuks ja tuleb rakendada meetmeid reostuse likvideerimiseks ja põhjavee kvaliteedi parandamiseks. Künnisarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral loetakse piirkonna põhjavee kvaliteet heaks. Nõrgvee kvaliteeti on uuritud seirekaevus NV1 (joonisel 15 50276, joonisel 16 NV1), mis rajati tööstusjäätmete prügila sulgemise raames 2011. aastal. Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila järelseire raames tehakse nõrgvee seiret kaks korda aastas. Seiretulemuste põhjal on tihti olnud madala taseme tõttu võimalik mõõta vaid veetase, võimalusel on mõõdetud nõrgvee elektrijuhtivust ja temperatuuri ning võimalusel on võetud veeproove. Nõrgvees on analüüsitud monoaromaatsete süsivesinike, polüaromaatsete süsivesinike (PAH), ühe- ja kahealuseliste fenoolide, arseeni ja naftasaaduste (C10-C40) sisaldust. Valdavalt on määratud näitajad olnud alla määramispiiri. (EKUK, 2023a) Riigile kuuluva prügila sulgemisprojekti raames rajati lubjakividega seotud veekihti kolm seirekaevu, (joonisel 15 50273, 50274 (likvideeritud) ja 50275, joonisel 16 PV1, PV2 ja PV3). Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila järelseire raames tehakse põhjavee seiret kaks korda aastas kolmest seirekaevust. PV1 andmetes on viimaste aastate seire põhjal suur kõikuvus (veetase, fenoolide, benseeni ja arseeni sisaldus). Saasteainete sisaldus on tõusnud viimasel kahel aastal. On esinenud künnisarvu ületavaid fenoolide ja benseeni sisaldusi ning ka piirarvu ületavaid fenoolide sisaldusi. Sagedamini olnud künnisarvu ületavat arseeni sisaldust, mis on viimastel aastatel samuti tõusnud. Muutused võivad olla seotud varasemalt puurkaevu läheduses hoiustatud põlevkivi niisutamisega (isesüttimise vältimiseks), mis varasemalt reostuse lahjenemist ja veetaseme tõusu põhjustas. Eeldatavalt on põlvkivi hoiustamise lõpetamise järel taastunud põhjavee esialgne, tugevalt saastunud seisund. PV2 (uus seirekaevu asukoht alates 2014 II poolaastast X=6583487, Y=666302) tulemustes on kohati tuvastatud naftasaaduste esinemine madala sisaldusega. 2018. ja 2019. aastal tuvastati künnisarvu Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 26 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad ületavaid fenoolide sisaldusi. Sagedamini on tuvastatud künnisarvu ületavaid PAH komponentide ja PAH summa sisaldusi, kuid sisaldused ei ületa piirarvu. PV3 tulemustes on tuvastatud fenoolide esinemist, sh künnisarvu ületavaid sisaldusi. (EKUK, 2023a) KKT Oil OÜ keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 kohaselt võetakse põhjavee proove puurkaevudest katastrinumbriga 2294 ja 2316 ning vaatluskaevust katastrinumbriga 26266 (KOTKAS, 28.03.2023). Põhjavee riikliku seire käigus on võetud veeproove kolmest seirekaevust ja kahest tarbekaevust. Kaks seirekaevu asub planeeringualast ca 0,35 km kaugusel (joonisel 15 26266 ja 26267) ja üks ca 0,6 km kaugusel (katastrinumber 19606) idas. Tarbekaev (katastrinumber 9003) asub olemasolevast prügilast ca 0,9 km kaugusel põhjas ning teine (katastrinumber 16664) ca 0,6 km edelas (joonis 15). Prügilaga seonduda võivateks saasteaineteks on monoaromaatsed süsivesinikud, PAH-id, fenoolid, arseen ning naftasaaduste (C10-C40) sisaldus. Seiretulemused näitavad, et nimetatud saasteainete sisaldus ei ületa keskkonnaministri 04.09.2019 määrusega nr 39 sätestatud piirväärtust põhjavees, enamikus jäävad ühendite sisaldused alla määramispiiri. Põhjaveekogumid Alale ulatub neli põhjaveekogumit (loetelu maapinnalt lähtuvalt): Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (nr 7), Ordoviitsium-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5a), Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum (nr 2) ja Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogum (nr 1) (EELIS, 02.02.2023). Põhjaveekogumite seisundite hindamine toimub iga 6 aasta järel. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022– 2027 kajastab Marandi et al. (2020) töös põhjaveekogumite seisundile antud hinnanguid, mis põhinevad varasema veemajanduskava (2014-2019) perioodi vältel kogutud põhjaveekogumite riikliku seirevõrgu andmetel. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (nr 7) keemiline ja koguseline seisund on 2020. aasta seisuga halb. 2014. aasta hindamise tulemusena oli põhjaveekogum samuti halvas keemilises ja koguselises seisundis. Põhjavee keemilist koostist põhjaveekogumis on oluliselt mõjutanud põlevkivi kaevandamine, mistõttu ei vasta põhjavee kvaliteet joogivee kvaliteedinõuetele. Põhjaveekogumi põhjaveerežiim sõltub looduslike faktorite (sademed, aurumine jm) ja kaevanduste (Estonia, Viru) ning karjääride (Narva, Sirgala) veeärastuse koosmõjust. Põhjaveekogumi lasuv veepide on ebaühtlase paksusega ning kogumi põhjavesi on valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Vettandvate kivimite avamusala on kaetud 2–10 meetri paksuse glatsiaalse, fluvioglatsiaalse ja limnoglatsiaalse geneesiga pinnakattekihiga, mis ei moodusta väljapeetud veepidet. Põhjaveekogum on halvas seisundis tulenevalt selle piirkonna kaevanduste tegevusest ning seisund ei parane enne nende sulgemist. (Marandi et al., 2020) Põhjaveekogumi peamised koormusallikad on näidatud joonisel 17. Kavandatava tegevuse piirkonnas on mõjuteguriteks jäätmete käitluskohad, Põhja-Kiviõli karjääri settebasseinid ja sademevesi. (Hartal Projekt OÜ, 2014) Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 27 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Joonis 17. Koormusallikad Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumis (Hartal Projekt OÜ, 2014; algallikas: Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2012) Ordoviitsium-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum (nr 5a 3 ) on 2020. aasta seisuga heas seisundis. Muutusi võrreldes 2014. aasta hinnanguga ei ole. Põhjaveekogum oli kõigi testide tulemusena heas seisundis, kuid järgeval seireperioodil peaks tähelepanu pöörama üldisele sulfaatide sisalduse muutusele. Kogumi keskmine sulfaatide sisaldus on hetkel küll madal, kuid sisaldustes on märgata tõusutrendi. (Marandi et al., 2020) Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum (nr 2) on 2020. aasta seisuga halvas keemilises seisundis. Keemilise seisundi testi tulemusena selgus, et seirekaevude aastakeskmiste kloriidide sisaldused on üle 75% läviväärtusest ning kloriidide sisalduse muutuses esineb mõningane tõusutrend. Järgmise hindamisperioodi vältel on vaja teostada uuring kloriidide muutuste kohta põhjaveekogumi lõunaosas ning antakse hinnang olemasolevate seirekaevude sobivuse kohta põhjaveekogumi seireks. 2014. aasta hindamise tulemusena oli põhjaveekogum heas keemilises seisundis. (Marandi et al., 2020) Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumi (nr 1) keemiline seisund on 2020. aasta seisuga hea. Võrreldes 2014. aasta hindamisega on põhjaveekogumi seisund sama. (Marandi et al., 2020) Kambrium-Vendi Voronka ja Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumi koguseline seisund on 2020. aasta seisuga hea (Marandi et al., 2020). 2019. aasta uuringu tulemusena said põhjaveekogumid koguselisest 3 Uus kogum nr 5a hõlmab praeguse kogumi nr 5 põhjaosa, mis võib olla kaudselt mõjutatud Ida-Virumaal toimuvast põlevkivi kaevandamisest. Kogum nr 5a hõlmab suuremat ala kui Ida-Virumaa põlevkivibassein ja seda põhjusel, et uue kogumi lääneosas paiknevad potentsiaalsed fosforiidimaardlad, mis võivad tulevikus kogumi seisundit mõjutada. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 28 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad seisundist lähtuvalt ohustatud hinnangu, kuna põhjaveekogumi looduslik põhjavee ressurss on väiksem kinnitatud põhjaveevarudest (Marandi et al. 2019). 2020. aastal tehtud hindamisel olid kõik Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumi koguselise seisundi testid positiivsed ning üldine põhjaveetase on tõustrendiga. Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumi koguseline seisund hinnati halvaks testide 1 (test põhjaveekogumi kui terviku üldise keemilise seisundi hindamiseks), 2 (test põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks soolase või muu vee sissetungi ohust lähtuvalt) ja 5 (test põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks joogiveest lähtuvalt) tõttu. Kuigi põhjaveekogumite kinnitanud varusid on välja antud üle kahe korra rohkem, on reaalne põhjaveetarbimine vaid umbes pool loodulikust põhjaveeressursist. Täpset hinnangut on raske anda, kuna piirkonnas on kinnitatud varud ka sellistele puurkaevudele, mis avavad nii põhjaveekogumit nr 1 kui ka 2. Edaspidi tuleb erinevate põhjaveekihtide omavahelisele seosele läbi mõlemat kihti avavate puurkaevude rohkem tähelepanu pöörata. Põhjaveekogum nr 2 on piirkonnas parema kvaliteediga vesi kui nr 1, mistõttu võib peamine kasutuse rõhk minna põhjaveekogumile nr 2. See omakorda võib tingida olukorra, kus mõlemat kihti avavate, reservis seisvate, puurkaevude kaudu hakkab soolasem vesi migreeruma Gdovi põhjaveekogumist Voronkasse. (Marandi et al., 2020) Põhjavee kaitstus Maa-ameti 1:50 000 geoloogiline baaskaardi kohaselt on planeeringualal esimene aluspõhjaline põhjaveekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest enamikus kaitsmata (joonis 18). Nõrgalt kaitstud ala on planeeringuala lääneserval, kus asuvad sademevee ühtlustustiigid. Planeeringual a Joonis 18. Esimese aluspõhjalise põhjaveekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest planeeringualal ja ümbruses (Maa-ameti 1:50 000 geoloogiline baaskaart, 26.01.2023) Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 29 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad 5.3. ASUSTUS JA MAAKASUTUS Planeeringuala asub Kiviõli linna loodeservas, hõlmates olemasoleva KKT prügilat ja riigi suletud prügilat ning vahetus läheduses asuvaid katastriüksusi. Riigi suletud prügila asub Sonda tee 17 katastriüksusel, mis on riigiomandis, Sonda tee 25 katastriüksus on munitsipaalomandis ning Kivipõllu katastriüksuse omandi ulatus on selgitamisel. Teised planeeringualasse kaasatud katastriüksused on eraomandis (joonis 19). Eraomandis katastriüksused kuuluvad valdavalt planeeringu koostamisest huvitatud isikule (KKT), kuid Sonda tee 13 omanikuks on PVS Kinnisvara OÜ. Planeeringuala Joonis 19. Katastriüksuste omandivorm planeeringualal ja ümbruses (Maa-amet, 26.01.2023) Detailplaneeringu alal on enamik katastriüksustest tootmismaa sihtotstarbega (joonis 20). Olemasoleva KKT prügila alaks olev Sonda tee 19 katastriüksuse sihtotstarve on jäätmehoidla maa ning Sonda tee 17 ja Sonda tee 25 katastriüksused on üldkasutatava maa sihtotstarbega. Planeeritav ala piirneb põhjas ja läänes maatulundusmaadega. Lääne suunas on ka mäetööstusemaa, kus asub Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär. Põhjas ja kirdes asuvad ka PRIA püsirohumaa ja põllukultuuride põllumassiivid (joonis 21). Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 30 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Idas on piirneval alal transpordimaa, tootmisemaa ja ärimaa sihtotstarbega alad. Planeeringualast kaugemal idas vana tuhamäe juures asuvad Kiviõli krossirada ja Kiviõli seikluspark, mille tegevused jäävad vähemalt 0,5 km kaugusele planeeritavast alast. Planeeringuala katastriüksused on valdavalt hoonestamata. Sonda tee 11, 13 ja 23 ja Kivipõllu katastriüksusel asuvad kõrval- või tootmishooned, Sonda tee 11a on hoone vundament ning Sonda tee 11 katastriüksusel asub pommivarjend (vt joonis 20). Lähim eluhoone asub Sonda tee 10 katastriüksusel (kü tunnus 30901:001:0010) ca 0,1 km kaugusel lõunas. Eluhooneid on ka ca 0,4 km kaugusel edelas Varinurme külas ning ca 0,4 km kaugusel kirde suunas Koljala külas. Alast kirde suunas asub KKT Oil OÜ tootmisüksus. Tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Planeeringualale ulatub väikeses ulatuses KKT Oil OÜ käitise ohuala (joonis 22). Ohuala raadius on 399,0 m ning ohtudeks on soojuskiirgus ja ülerõhk. Joonis 20. Maakasutus ja hoonestus planeeringualal ja ümbruses (aluskaart: Maa-amet, 30.03.2023; hooned: Maa-amet, 29.03.2023; katastriandmed: Maa-amet, 20.01.2023) Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 31 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Planeeringuala Joonis 21. PRIA põllumassiivid planeeringuala ümbruses (PRIA veebikaart, 22.03.2023) Planeeringuala Joonis 22. Ohtlikud ettevõtted ja ohualad planeeringualal ning ümbruses (Maa-amet, 20.03.2023) Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 32 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad 5.4. VÕRGUD JA INFRASTRUKTUUR Planeeringuala idaserval on tööstusega seotud raudtee ja planeeringualast lõunas on Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaantee (tee nr 17120), mille puhul tuleb arvestada transpordi mõjuga seotud kitsendustega (joonis 23). Kõrvalmaanteel oli 2021. aasta keskmine ööpäevane liiklus 1400 autot/ööp, millest 94% moodustasid sõiduautod ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 4% autorongid (Maa-ameti teeregistri kaardirakendus, 26.01.2023). Planeeringualal on olemasolevad olmevee puurkaevud, mille sanitaarkaitsealaga ulatus on 50 m, ning olemasolev kaevanduse puurkaev. Puurkaevu katastrinumbriga 2307 asukoht andmebaasides on ebatäpne, KKT edastatud info kohaselt asukohas kaevu ei ole (vt joonis 15). Ühtlustustiikidesse kogutava vee tehasesse taaskasutusele suunamiseks on rajatud kompaktpumpla, milles on kaks pumpa tootlikkusega ca 8,0 l/s ja tõstekõrgusega H=25,0 m. Ühtlustustiikidest suunatakse vett tehases taaskasutamiseks Sonda tee 15 katastriüksusel asuva tee ääres kulgeva veetrassi kaudu, mida kasutatakse ka Põhja-Kiviõli I ja II põlevkivikarjääri vee suunamiseks tehasesse. Pumpla ligikaudne asukoht Planeeringuala piir Joonis 23. Võrgud ja infrastruktuurid ning kaasnevad kitsendused planeeringualal ja ümbruses 4 (Maa-amet, 21.03.2023) 4 Vt ka joonist 15. Seirekaevu katastrinumbriga 2307 asukoht andmebaasides on ebatäpne, KKT edastatud info kohaselt asukohas kaevu ei ole. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 33 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad 5.5. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED Planeeringualal on olemasoleva prügilaga seotud sademeveekraavid, mille kaudu juhitakse ladestult kogutav sademevesi kolmest järjestikusest ühtlustustiigist koosnevasse süsteemi (joonis 24), vett kasutatakse ladestatava materjali ja prügila teede niisutamiseks või pumbatakse sealt edasi tehasesse taaskasutusele. Planeeringuala läänepiiril kulgeb Uuemõisa oja (VEE1070600). Vooluveekogu põhitelje pikkus on 5,9 km ja valgala 15,8 km2. Oja suubub Erra jõkke (VEE1070200). (EELIS, 26.01.2023) Looduskaitseseaduse (vastu võetud 21.04.2004) § 37 lg 1 punktist 3 tulenevalt on Uuemõisa oja piiranguvööndi ulatus 50 m ja § 38 lg 2 punktist 5 tulenevalt on ehituskeeluvööndi ulatus 25 m. Erra jõgi on määratletud veekogumina 1070200_1 (Erra), mille koondseisund on Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. aasta vahehinnangu põhjal halb, kuna keemiline seisund on hinnatud halvaks settes ja vees sisalduvate PAH komponentide tõttu. Erra jõe ökoloogiline potentsiaal on samuti hinnatud halvaks. Mittehea elemendina on nimetatud kalastik ja mittehea hinnangu põhjusena põlevkivitööstuse jääkreostus. (KeM, 2022) Planeeringualast põhjas ja läänes on maaparandussüsteemidega kaetud alad, kus on ka mitmeid maaparandussüsteemide eesvoole ja kraave (joonis 25). Planeeritava alaga piirnevas lõigus kuulub Uuemõisa oja riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude hulka (vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 määrusele nr 274). Joonis 24. Ühtlustustiigid olemasolevast KKT prügilast läänes (Maa-ameti fotoladu, pildistamise aeg 30.05.2021) Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 34 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Planeeringuala piir Joonis 25. Maaparandussüsteemid planeeringualal ja ümbruses (Maa-amet, 26.01.2023) Piirkonnas on pinnavee seiret tehtud seoses Põhja-Kiviõli I ja II põlevkivikarjääri pinnavee seirega (joonis 26). KKT Oil OÜ keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 kohaselt tehakse pinnavee seiret põlevkivikarjääri pinnavee seirega kokkulangevates seirepunktides U1 (Uuemõisa oja Enne karjäärivee suubumist Uuemõisa ojja; X=6583280, Y=665995) ja U2 (Uuemõisa oja pärast karjäärivee suubumist Uuemõisa ojja; X=6585310, Y=667100) (KOTKAS, 28.03.2023). Loa kohaselt on määratavad ained: pH, KHT, BHT7, SO4, üldfosfori, üldlämmastik, naftasaadused, hõljuvaine, NH4, üldkaredus, PAH, 1- ja 2-aluselised fenoolid. Seirepunktist U1 (Uuemõisa oja Enne karjäärivee suubumist Uuemõisa ojja) võeti veeproove kuni 2014. aasta lõpuni. Alates 2015. aastast ei olnud proovivõtmine võimalik, kuna oja oli kuiv. Seirepunktis U2 (Uuemõisa oja pärast karjäärivee suubumist Uuemõisa ojja) oli naftasaaduste, 1- ja 2-aluseliste fenoolide ning PAH summa sisaldus oli perioodil 2012 kuni 2015 (riigile kuuluva prügila sulgemise järel, mil kasutati olemasolevat KKT prügilat) valdavalt alla määramispiiri, ohtlike ainete sisaldusi Põhja-Kiviõli I ja II põlevkivikarjääri pinnavee seire raames edaspidi ei määratud. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 35 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Joonis 26. Põhja-Kiviõli I ja II põlevkivikarjääri pinnavee seire proovivõtukohad (karjääri keskkonnakompleksloa taotluse materjalides). KKT Oil OÜ keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 kohaselt tehakse pinnavee seiret seirepunktides U1 ja U2 Riigi prügila sulgemisega seoses tehti pinnavee seiret prügila läheduses asuvatest kraavidest. Prügilast kirdes asuvast seirepunktist nr 2 (X=6584858, Y=667237) tehti seiret 2011. ja 2012. aastal. Seirepunkti nr 2 tulemuste osas nenditi, et analüüsitulemustes oli näha muutusi, võrreldes varasemate proovidega, kuid järelduste tegemiseks on seireperiood liiga lühike. (AS Entec Eesti, 2012) Prügilast edelas asuvast seirepunktist nr 3 (X=6583374, Y=666322) tehti seiret 2013. ja 2014. aastal. 2014. aasta. sügisest alates on kraav olnud praktiliselt kuiv. Vähesel määral oli vett peale ühtlustusmahuti tühjendamist seoses selle puhastustöödega 2015. aasta detsembrikuus, mil oli võimalik võtta ka veeproov. 2016. aastast 2022. aastani pole kraavis vett olnud. Seirepunktis nr 3 jäi tulemuste põhjal naftasaaduste ning 1- ja 2-aluseliste fenoolide sisaldus alla määramispiiri. (EKUK, 2022) 5.6. ÕHUKVALITEET 2022. aasta välisõhu kvaliteedi pidevseire põhjal on Ida-Virumaa linnaõhu peamised probleemid seotud pigem spetsiifiliste ja antud piirkonnale iseloomulike saasteainetega. Ida-Virumaal tehti linnaõhu pidevseiret 2022. aastal Kohtla-Järvel ja Narvas. Probleemseks on näiteks vesiniksulfiid (H2S), mille tase ületab tihti saastetaseme tunnikeskmist piirväärtust, kuid võrreldes seire algusaastatega on H2S piirväärtuste ületuskordade arv pigem langustrendis. (EKUK, 2023b) Välisõhu kvaliteeti seiratakse alates 2021. aastast Kiviõli seirejaamas, mis paikneb planeeringualast ca 1,7 km kaugusel läänes. Seirejaamas mõõdetakse automaatanalüsaatoritega vesiniksulfiidi (H2S) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (NMHC) sisaldust välisõhus ning peenosakeste sisaldust (PM10). Lisaks mõõdetakse seirejaamas meteoparameetreid. (EKUK, Eesti välisõhu kvaliteet, https://ohuseire.ee/). Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 36 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Seoses Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemisega teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2011. aasta maist kuni 2012. aasta septembrini sulgemistööde aegset õhuseireseiret Kiviõlis asuvas mõõtepunktis (koordinaadid X=6583802, Y=668522), mis jääb planeeringualast ca 1,5 km kaugusele läände. Mõõtmiste eesmärgiks oli hinnata Kiviõli poolkoksi ladestu mõju sealse piirkonna välisõhu kvaliteedile. Mõõtmiste tulemusi on kajastatud mõõtmisperioodide 10.05–31.12.2011, 01.01–30.06.2012 ja 01.07– 27.09.2012 seirearuannetes (EKUK, 2012). Uuringu tulemuste puhul tuleb arvestada, et prügilasse ladestamise ja prügila sulgemise mõju oleneb kasutatavast ladestamise ja sulgemise tehnoloogiast ning tulemused ei ole otseselt kohaldatavad praegu kavandatavale prügila laiendusele. Saasteainete päritolu hindamiseks ning võimalike saasteallikate tuvastamiseks kasutati summeeritud saastevoogu, mis annab infot, kust pärineb koguseliselt suurem osa konteinerjaamas mõõdetud saastest. Enim peenosakeste saastet jõudis üldiselt mõõtepunktini edela suunast, kus paikneb ka Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tootmisterritoorium. Perioodil 01.01–30.06.2012 pärines peenosakeste saastet lisaks kagu suunast ja perioodil 01.07–27.09.2012 kirdest, mis viitab teistele piirkonnas asuvatele saasteallikatele. Perioodil 10.05–31.12.2011 pärinesid ülejäänud mõõteperioodi tulemustega võrreldes kõrgemad peenosakeste sisaldused ka lääne suunast, kus paikneb poolkoksiladestu. Perioodil 01.07–27.09.2012 poolkoksi ladestul olulist rolli peenosakeste saastetasemete kujunemisel ei olnud, lääne suunast kandus mõõtepunktini peenosakeste saastet ligikaudu 13% summaarsest kogusaastest. Maksimaalsed PM10 kontsentratsioonid jõudsid mõõtepunktini perioodil 10.05–31.12.2011 ja 01.01–30.06.2012 edelast, perioodil 01.07–27.09.2012 kirdest. (EKUK, 2012) Peenosakeste sisaldus välisõhus on normeeritud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75. Kogu mõõtmiste perioodi jooksul registreeriti ööpäevakeskmisest piirväärtusest kõrgem PM10 kontsentratsioon vaid ühel korral 2012. aasta esimesel poolaastal. Perioodil 01.01–30.06.2012 näitasid nii tunni- kui ka ööpäevakeskmine PM10 maksimaalne kontsentratsioon võrreldes varasema perioodiga tõusu, kuid mõõteperioodi keskmine peenosakeste sisaldus jäi eelmise seireperioodiga samale tasemele. Viimasel perioodil oli nii tunni- kui ka ööpäevakeskmine PM10 kontsentratsioon märkimisväärselt langenud ning langenud oli ka perioodi keskmine PM10 sisaldus. (EKUK, 2012) 5.7. JÄÄKREOSTUS Planeeringualale jäävad kaks EELIS andmebaasi (seisuga 23.03.2023) kantud jääkreostusobjekti (joonis 27): Kiviõli poolkoksi ladestus (JRA0000003) ja Kiviõli keemiatööstus (JRA0000117). Reostunud on pinnas ja põhjavesi, reostus on osaliselt lokaliseeritud. Planeeringualast ca 1,1 km kaugusel läänes on Sonda raketibaasi jääkreostusobjekt (JRA0000119), mis on andmebaasi info kohaselt likvideeritud. Planeeringualast ca 2,1 km kaugusel kirdes on jääkreostusobjekt Erra jõe reostunud põhjasetted (JRA0000082). (EELIS, 23.03.2023) Erra jõe jääkreostuse ohutustamise tööd on toimumas lõpptähtajaga 01.10.2023 (KeM, Uudised, https://envir.ee/uudised/erra-joge-ja-kivioli-kraavi-hakkab-puhastama-kroodi-oja-reostuse-kogemusega- kaurits). Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 37 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Joonis 27. Jääkreostusobjektid planeeringualal ja ümbruses (jääkreostusobjektid: EELIS, 23.03.223; aluskaart: Maa-amet, 23.03.2023) 5.8. TAIMESTIK, LOOMASTIK JA KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Kavandataval prügila laienduse alal on valdavalt tegemist tööstusliku alaga ning osaliselt ka metsamaaga (eelkõige ala põhja- ja idaosas). Planeeringuala lähiümbruses on metsamaa, rohumaa ja haritava maa kõlvikutega alasid. Kavandatava prügila laienduse eelprojekti (Entec Eesti OÜ, 2023) raames koostatud keskkonnamõju eelhinnangus (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, 2021) on välja toodud, et taimestik on omane pigem liigniisketele aladele, kus domineerivad lehtpuud. Puistul on eelkõige visuaal-esteetiline funktsioon Koljala ja Varinurme asulate elanike suhtes. Lisaks on välja toodud, et Uuemõisa oja kaldapuistus tehtud välitööd-jäljevaatlused viitasid, et oja kaldaid kasutavad piirkonnas aktiivselt metskitsed, metssead, rebased, jänesed, koprad ja põdrad. Eesti looduse infosüsteemi andmetel (seisuga 23.03.2023) ei asu planeeringualal ega lähiümbruses kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringualast ca 0,8 km kaugusel loodes asub märgalade männikud ja kaasikud (C3) tüüpi vääriselupaik (VEP128053). Vääriselupaigad asuvad ka 1,8 km kaugusel edelas. Planeeringualast ca 1,3 km kaugusel kagus asub Kiviõli looduskaitseala (KLO1000687), mille kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi. Kaitsealal asuvad ka III kaitsekategooriasse kuuluva hariliku kopsusambliku ( Lobaria pulmonaria) ja künnapuu (Ulmus laevis) leiukohad, vääriselupaigad ja inventeeritud Natura elupaigad. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid planeeringuala läheduses ei asu. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 38 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad 5.9. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID JA ALAD Planeeringualal ega lähiümbruses ei asu ühtegi muinsuskaitseobjekti. Lähim kultuurimälestis on ca 1,8 km kaugusel idas asuv koolihoone (registrinumber 13872). (Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, 25.01.2023) Planeeringualal ega lähiümbruses ei asu ka kohapärimusega seotud objekte. Lähim pärandkultuuri objekt on ca 0,9 km kaugusel idas asuv Holokausti ohvrite mälestuskivi (registreerimisnumber 309:MAL:001). (Maa-ameti kohapärimuse kaardirakendus, 25.01.2023) 6. MÕJU HINDAMISE ULATUS JA EELDATAVALT KAASNEVAD OLULISED KESKKONNAMÕJUD Detailplaneeringu kehtestamisega antakse ehitusõigus prügila laiendamiseks, selle juurdepääsuteede ja ladestu kasutamiseks vajaliku muu taristu ehitamiseks. Ehitusõiguse realiseerimine toimub järgnevalt koostatava projekti alusel ehitusloa andmisega. Ehitustegevuse jätkuks on prügila kasutamine, mis toimub vastava keskkonnakaitseloa alusel. Detailplaneeringu KSH raames käsitletakse prügila laienduse ehitusaegseid, kasutusaegseid ja sulgemise järel avalduvaid mõjusid. Kavandatav prügila laiendus ühendatakse olemasoleva KKT prügilaga. Käsitletakse ka olemasoleva KKT prügila sulgemisega seotud mõjusid. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast, sõltudes kaasnevate tagajärgede tekkimisest ja nende esinemise ulatusest ning vastuvõtjast, aga ka rakendatavatest meetmetest. Näiteks mõju põhjaveele võib avalduda kogu põhjaveekogumi ulatuses, visuaalne mõju võib avalduda mitmete kilomeetrite kaugusel, mõju pinnaveele võib levida eelkõige mööda vooluveekogusid allavoolu. Mõjud avalduvad intensiivsemalt prügila alal ja selle vahetus ümbruses. Prügila puhul on tegemist pika kasutusajaga objektiga, millega kaasnevad mõjud on valdavalt pikaajalised ja pigem pöördumatud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel on sisendiks koostatav detailplaneering, aga ka olemasoleva KKT prügila sulgemisprojekt ning koostatav prügila laienduse eelprojekt ja selle raames koostatud eelhinnang. Keskkonnamõju strateegiline hindamine koostatakse keskkonnamõju hindamise täpsusega, st käsitletakse planeeringuga kavandatud ehitusala määramisest ja muude sellega seonduvate lahendatavate ülesannete realiseerimisest tulenevaid mõjusid ümbritsevale looduskeskkonnale ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. Detailplaneering peab arvestama mõju hindamise tulemustega. KKT prügilas ladestatavad jäätmed on potentsiaalse keskkonnaohuga. Jäätmeseaduse § 6 lg 1 defineerib ohtlikud jäätmed – need on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Prügila laienduse kavandamisel hinnatakse sellise tegevuse jaoks kehtestatud õigusaktidest ja parimast võimalikust tehnikast (PVT) 5 tulenevate nõuetega arvestamist ning võimalikke keskkonnariske lähtudes looduslikest oludest, ala tundlikkusest ning vastupanuvõimest välistele mõjutustele. Prügila sulgemisel on oluline valida lahendus, mis 5 a) KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused. b) EC IPPC BREF dokument „Emissions from storage“, 2006. c) keskkonnaministri määrus 29.04.2004 nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 39 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad tagab ohtlike jäätmete isoleerituse väliskeskkonna mõjutustest ning väliskeskkonda jõudvate mõjude vältimise või minimeerimise. Detailplaneeringu realiseerimisel, arvestades prügila laiendamise, kasutamise ja sulgemisega, võib kaasneda oluline keskkonnamõju järgmistele keskkonnaelementidele, mida käsitletakse täpsemalt KSH aruande koostamisel: • mõju pinnavee kvaliteedile KSH aruandes hinnatakse prügila laienduse kasutamise ajal sademevee (valgvee) käitlusest tulenevat võimalikku mõju piirkonna veekogudele (eelkõige Uuemõisa oja), arvestades seejuures muutuvate sademevee (valgvee) käitlusmahtudega ja sademevee ühtlustustiikide rekonstrueerimise ja/või täiendava tiigi rajamisega. Prügila sulgemine on eeldatavalt positiivse mõjuga pinnaveele, sest jäätmed isoleeritakse keskkonnast. KSH aruandes käsitletakse prügila sulgemise järgset sademevee (valgvee) käitluse lahendust ja hinnatakse selle võimalikku mõju piirkonna veekogudele (eelkõige Uuemõisa oja). Mõju hindamisel lähtutakse olemasolevast teabest Uuemõisa oja veekvaliteedi ja seisundi kohta, olemasolevatest seireandmetest ühtlustustiigi veekvaliteedi kohta, olemasolevast ja kavandatavast sademevee (valgvee) käitluslahendusest, võimalikest prügila aluse konstruktsiooni rajamiseks kasutatavatest lahendustest (arvestades analoogsete ladestusalade puhul kasutatud lahendustega), võimalikest prügila katmise lahendustest ning seadusandlusest tulenevatest tingimustest; • mõju põhjavee kvaliteedile KSH aruandes hinnatakse prügila laienduse rajamise, kasutamise ja sulgemise mõju põhjavee kvaliteedile seoses sademevee (valgvee) käitlusest tuleneva potentsiaalse ohuga saasteainete sattumiseks põhjavette. Mõju hindamisel lähtutakse olemasolevast teabest piirkonnas olemasolevate kaevude ja nende veekvaliteedi kohta, piirkonnas levivate põhjaveekogumite ja nende seisundi kohta, kavandatavast sademevee (valgvee) käitluse lahendusest, võimalikest prügila aluse konstruktsiooni rajamiseks kasutatavatest lahendustest (arvestades analoogsete ladestusalade puhul kasutatud lahendustega), võimalikest prügila katmise lahendustest ning seadusandlusest tulenevatest tingimustest; • mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib eelkõige avalduda seoses mõjuga välisõhule ja müratasemele ning visuaalse mõjuga. Mõju võib eelkõige avalduda lähimate elamute juures, näiteks Varinurme ja Koljala külas, mis jäävad planeeringualast kirdesse ja edelasse. Mõju müratasemele ja välisõhu kvaliteedile on kirjeldatud allpool. Inimese tervist ja heaolu oluliselt mõjutavat mõju müratasemele ja välisõhu kvaliteedile kavandatavaga ei kaasne. Samas tuleb arvestada, et mõju inimese tervisele, heaolule ja varale avaldub erinevate mõjurite koosmõjus. Detailplaneeringu koostamisel teostatakse nähtavusanalüüs ja koostatakse visualiseeringud, kusjuures asukohad määratakse nähtavusanalüüsi abil. Visualiseeringud teostatakse lähimate elamute juurest ja punktidest, kus nähtavusanalüüsi alusel jääks prügila mäemassiiv näha ning paikneb mõni avalikult kasutatav objekt. KSH aruande koostamisel hinnatakse visualiseeringute põhjal kavandatavaga avalduvat visuaalset mõju; • mõju piirkonna majanduslikule situatsioonile Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 40 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad KKT puhul on tegemist piirkonna jaoks väga olulise tööstusettevõttega, mille tegevus ja arendamine avaldab piirkonna majandusele positiivset mõju. Ettevõtte tegevuse jätkumine, arenemine ja prügila laiendamise kaasnev ehitustegevus mõjutab otseselt piirkonna tööhõivet. Olemasoleva KKT prügila mahu ammendumise tõttu on ettevõtte tegevuse jätkumiseks prügila laiendamine möödapääsmatu. KSH aruandes käsitletakse sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mis on seotud ettevõtte tegevuse jätkumise võimaldamisega. • mõju kliimamuutustele Ladestamisel tekkivad jäätmed on tekkinud KKT Oil OÜ tootmistegevuse käigus. Prügila laiendamise detailplaneeringu KSH raames keskendutakse jäätmete ladestamise mõjule, seega ei käsitleta tootmistegevusest tulenevat mõju kliimale. Detailplaneeringuga kavandatava laienduse alale jääb ka metsaga kaetud ala. Metsadel on tähtis roll üleilmses süsinikuringes – need neelavad atmosfäärist süsihappegaasi (peamine kasvuhoonegaas) ja talletavad seda biomassis. KSH aruande koostamisel käsitletakse metsa raadamise mõju kliimale. KSH aruande koostamisel hinnatakse ka kliimamuutuste mõju kavandatavale tegevusele, st millised kliimariskid võivad kavandatavale tegevusele mõju avaldada ning millised on võimalikud mõjude maandamismeetmed; Järgnevalt on välja toodud mõjuvaldkonnad, mida ei käsitleta KSH aruandes täpsemalt, kuna detailplaneeringu realiseerimisel ei kaasne olulist keskkonnamõju, kui rakendatakse tavapäraseid või praeguseks juba teadaolevaid leevendusmeetmeid, või mille täpsemat käsitlemist KSH aruandes ei peeta vajalikuks eeldatava negatiivse mõju puudumise tõttu hoolimata võimalikust planeeringulahendusest: • mõju müratasemele Prügila laienduse kasutamisel ei lisandu täiendavaid mürarikkaid tegevusi võrreldes praegusega, kuid muutub prügilas toimuvate tegevuste ala ja muutub seega ka prügila mõjuala. Ladestamine toimub praegu olemasolevas KKT prügilas, kuid etappide kaupa võetakse kasutusele kavandatava laienduse ala (vt joonis 5), seega väheneb mõjuala ulatus läänes ning laieneb ida ja põhja suunas. Mõju müratasemele on seotud ka juurdepääsuteede paiknemisega. Laienduse ala optimaalseks kasutamiseks kavandatakse juurdepääsuteed nii lääne (praegu kasutatav juurdepääsutee) kui ka ida suunast. Kavandatava prügila laiendusega ei kaasne liikluskoormuse suurenemist. Ladestatava materjali vedu toimub ööpäeva ringselt ja liikluskoormus on ööpäeva lõikes ühtlane. Ööpäevas toimub ca 61 poolkoksi vedu (ca 3 autot tunnis), ca 50 TSK tuha vedu (ca 2 autot tunnis) ja ca 4 SEJ tuha vedu (intervaaliga 4 kuni 6 tundi). Ladestatava materjali veoga seotud liikluskoormus on seega väike ning ei kaasne norme ületavat mürataset. Planeeringualale lähim eluhoone asub Sonda tee 10 katastriüksusel (kü tunnus 30901:001:0010). Elamu jääb olemasolevast KKT prügila ladestusalast vähemalt 0,4 km kaugusele põhja poole ning kavandatava laienduse alast vähemalt ca 0,35 km kaugusele, kusjuures enamik laienduse alast jääb veelgi kaugemale ja on elamust eraldatud riigi suletud prügila mäemassiiviga. Elamu asub ca 0,1 km kaugusel planeeringuala lõunaserval kulgevast teest, mida mööda toimub praegu juurdepääs ladestusalale. Praegune juurdepääsutee jääb küll kasutusse, kuid idapoolse juurdepääsutee lisandumine vähendab koormust läänepoolsel teel. Arvestades laienduse alade paiknemist on ühtlasi idapoolse juurdepääsutee kasutamine tõenäoliselt eelistatud. Kavandatava prügila laienduse kasutuselevõtul on seega oodata prügilaga seotud müra vähenemist elamu Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 41 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad juures. Põhiliselt jääb elamu juures olevat mürataset mõjutama ca 50 m kaugusel asuv Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaantee, mille liikluskoormust prügila kasutamine ei mõjuta. Mitmeid elamuid asub ka prügilast edelas Varinurme külas, vähemalt ca 0,4 km kaugusel planeeringualast. Kavandatav prügila laienduse ala jääb elamutest kaugemale kui olemasolev KKT prügila, olles samuti elamutest eraldatud riigi suletud prügila mäemassiiviga. Idapoolse juurdepääsutee lisandumine vähendab mürateket praegu kasutataval juurdepääsuteel. Prügilast edela suunas on seega oodata prügilaga seotud müra vähenemist. Prügilast kirdes asuvad Koljala küla elamud, mis jäävad olemasoleva KKT prügila ladestusalast ca 1 km kaugusele. Kavandatava prügila laienduse põhja- ja kirdeosa (Sonda tee 25 ja Kivipõllu katastriüksusele kavandatav osa, vt joonis 5) jääb elamutest ca 0,4 km kaugusele. Lisaks kavandatakse idapoolne juurdepääsutee, mis on arvestades laienduse alade paiknemist tõenäoliselt eelistatud. Kavandatava prügila laienduse ala kasutusele võtmisel on mürarikkad tegevused Koljala küla elamutele varasemast lähema. Samas jääb vahekauguseks siiski vähemalt 0,4 km, mis tagab, et müra normtasemeid ületava mürataseme kujunemine elamute juures on välistatud. Mõju müratasemele võib avalduda ka kavandatava laienduse alade ehitusetapis. Tegemist tavapärase ehitustegevusega kaasneva põhiliselt ehitusmasinatest tingitud müraga, mis lakkab ehitustööde järel. Olenevalt kontrastist varasema olukorraga ja ka müra levikut mõjutavatest teguritest (nagu tuule suund ja looduslik mürafoon) võib prügila kasutamisest tulenev müra olla elamute juures kuuldav ning kohati mõjuda häirivalt, kuid tegemist ei ole olulise mõjuga müratasemele, mis võiks oluliselt mõjutada ka ümbruses elavate inimeste tervist ja heaolu ning mille vähendamiseks tuleks rakendada müra levikut takistavaid meetmeid. Teema põhjalikum käsitlemine KSH aruandes ei ole vajalik. Igal juhul on prügila kasutamisel asjakohane vältida ebavajalikku mürateket töökorralduslike meetmetega (nagu heas korras masinate kasutamine ja optimaalne logistika); • mõju välisõhule Prügila laienduse kasutamisel ei lisandu täiendavaid õhukvaliteeti mõjutavaid tegevusi võrreldes praegusega, kuid muutub prügilas toimuvate tegevuste ala ja muutub seega ka prügila mõjuala. Ladestamine toimub praegu olemasolevas KKT prügilas, kuid etappide kaupa võetakse kasutusele kavandatava laienduse ala (vt joonis 5), seega väheneb mõjuala ulatus läänes ning laieneb ida ja põhja suunas. Mõju välisõhule on seotud ka juurdepääsuteede paiknemisega. Laienduse ala optimaalseks kasutamiseks kavandatakse ladestusalale juurdepääsutee nii lääne (praegu kasutatav juurdepääsutee) kui ka ida suunast. Olemasolevas KKT prügilas ja laienduse korral kavandatava ladestamise tehnoloogia korral ei esine põlevkivitööstuse prügilatega tihti seostatavat H2S ja lõhna levikut, kuna ladestus ei teki kuumenemiskoldeid. Prügilas kasutatava jäätmete ladestamise tehnoloogia korral võib eelkõige olla probleemseks tolmu teke ladestamisel ja juurdepääsuteedel. Kasutatav tehnoloogia näeb ette tuha niisutamist ladestamiseks (tootmisseadme juures), seega rakendatakse ladestamisel meetmeid tolmu tekke vältimiseks. Vähest tolmamist võib esineda, kuna ladestatav tuhk on kuum ja kuivab kiirelt, kuid tolmamist saab minimeerida täiendava niisutamisega. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 42 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Kuna pikemas vaates puudub kindlus poolkoksi tekke osas, on koostatud uuring TSK-500 tahke soojuskandja meetodil tekkiva tuha kuivladestamise tehnoloogia väljatöötamiseks ilma poolkoksi kasutuseta (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022). Praeguses etapis ei ole teada, kas tuha kuivladestamise tehnoloogia puhul rajatakse täiendav laadimissõlm tehase või prügila territooriumile, kuid igal juhul tuleb ladestamisel tolmamise vähendamiseks tuhka vajadusele vastavalt niisutada. Tolmamist esineb ka juurdepääsuteedel, kuna enam kasutatavate teede pind muutub ajapikku veomasinate liikumise tõttu pudedaks. Ka juurdepääsuteedel on tolmamise vähendamiseks vajalik niisutamine. Mõju välisõhu kvaliteedile võib avalduda ka kavandatava laienduse alade ehitusetapis, mil toimuvad pinnasetööd ja ehitusaegne transport. Tegemist tavapäraste ehitustegevusega kaasnevate mõjudega, mis lakkavad ehitustööde järel. Ka välisõhule avalduva mõju puhul on oluliseks vastuvõtjate paiknemine ladestusala ja juurdepääsuteede suhtes. Analoogselt mürataseme korral kirjeldatule on kavandatava prügila laienduse kasutusele võtmisel oodata lõunas ja edelas asuvate elamute juures prügila mõju vähenemist. Kavandatava prügila laienduse ala kasutusele võtmisel on välisõhu kvaliteeti mõjutavad tegevused Koljala küla elamutele varasemast lähema. Samas jääb vahekauguseks siiski vähemalt 0,4 km ja rakendatakse meetmeid tolmamise vältimiseks. Olenevalt ilmastikuoludest võib kohati olla tolmamine intensiivsem, kuid teede niisutamise korral ei ole tegemist olulise mõjuga välisõhu kvaliteedile, mis võiks oluliselt mõjutada ka ümbruses elavate inimeste tervist ja heaolu. Teema põhjalikum käsitlemine KSH aruandes ei ole vajalik. • mõju pinnasele ja maavaradele Prügila laienduse rajamiseks tehakse ulatuslikul alal pinnasetöid, kuid tegemist on tööstusest varasemalt mõjutatud alaga ning ei kaasne märkimisväärset mõju loodusliku pinnase hävimise tõttu. Planeeringuala edelaosale ulatub Eesti põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli uuringuväli, kuid sellele alale prügila laiendust ei kavandata. Planeeringuala kagu- ja lõunaosale ulatub altkaevandatud ala, mis on valdavalt langetatud ala, kuid ala serval on tegemist langetatud ala servakonsooliga, mille püsivuse klass on hinnatud kvaasistabiilseks. Langetatud maa vajub kaevandamise käigus, kuid võib esineda maa järel- või hilisvajumist. Altkaevandatud alal on suures osas tegemist riigi suletud prügila ja selle ümbruses asuva alaga, kuhu on samuti varasemalt tööstusjäätmeid ladestatud. Olemasolev jäätmelade on võimaliku mõju altkaevandatud alale juba avaldanud, seega on nendel aladel vajumite esinemine ebatõenäoline. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi töö „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ seletuskirja kohaselt on langetatud ala servakonsoolide kvaasistabiilsel alal hoonete ja rajatiste ehitamine üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras, geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel. Teema täpsem hindamine KSH aruande koostamisel ei ole vajalik, kuid prügila laienduse projekteerimisel altkaevandatud alale, kus olemasolev jäätmelade puudub või on õhukese kihina, on asjakohane arvestada põhimõttega geotehnilise ekspertiisi tegemiseks; • mõju pinnavee režiimile Pürgila laiendusalade kasutamine ei mõjuta pinnavee režiimi, kuna prügila alalt kogunev sademevesi (valgvesi) suunatakse ühtlustustiikidesse ning vesi kasutakse ära prügila teede ja ladestatava tuha niisutamiseks või pumbatakse tehases taaskasutamiseks. Prügila sulgemise järel võidakse vett kasutada haljastatud prügilademe Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 43 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad kastmiseks, kuid kasutatav vee kogus on praegusega võrreldes väiksem, seega võib kohati olla vajalik ka liigse vee juhtimiseks keskkonda. Tõenäoline on vee juhtimine Uuemõisa ojja, mis on praegu prügilast ülesvoolu jäävas lõigus kuiv. Arvestades, et ka sademerohketel perioodidel on pürgila alalt vee kogunemise viibeaeg pikk ning Uuemõjusa ojja juhitakse vett alles sademevee (valgvee) ühtlustusbasseinide täitumise järel, siis ei kaasne ka prügila sulgemise järel suurte vooluhulkade juhtimist keskkonda ning ei esine olulist mõju pinnavee režiimile; • mõju põhjavee režiimile Teadaoleva info põhjal on piirkonnas põhjaveerežiim olnud pikema aja jooksul stabiilne. Planeeringu elluviimine ei muuda põhjaveerežiimi, kuna ei toimu põhjaveetaseme alandamist, depressioonilehtri tekitamist ega põhjavee toitumistingimuste olulist muutmist; • mõju loodusväärtustele, sh rohelisele võrgustikule, kaitsealustele taime- ja loomaliikidele ning Natura aladele Kavandataval prügila laienduse alal on osaliselt ka metsamaa, kuid üldiselt on tegemist tööstusest varasemalt mõjutatud alaga ning prügila rajamisega kaasneva looduslähedase ala vähenemise puhul ei ole tegemist olulise mõjuga, mida tuleks käsitleda KSH aruande koostamisel. Detailplaneeringu ala lääneserval on maakonnaplaneeringu kohane rohelise võrgustiku ala. Koostatava üldplaneeringu lahenduses (viimati muudetud 30.11.2022) on rohelise võrgustiku ulatust vähendatud ning see jääb planeeringualaga läänes piirnevale alale. Rohelise võrgustiku vähendamise alal on tegemist olemasoleva KKT prügila ja riigi suletud prügila äärse alaga, mis on osaliselt ka prügila ühtlustustiikide ala. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse ladestusala suurenemisest tingitud kogutava sademevee (valgevee) koguse suurenemisega ning lahendatakse ühtlustustiikide mahu suurendamine olemasolevate tiikide rekonstrueerimise ja/või uue ühtlustustiigi kavandamisega. Kui rajatakse uus ühtlustustiik, jääb ala kasutuse iseloom endiseks ja märkimisväärset mõju ala väärtusele ei kaasne. Detailplaneeringuga kavandatav ladestusala jääb planeeringuala põhja- ja idaosasse, olles rohelise võrgustiku alast kaugemal kui olemasolev KKT prügila. Rohelise võrgustiku toimimine planeeringualast läänes võib seega olla pigem mõjutatud juba toimuvast tegevusest ja mitte kavandatavast laiendusest. Planeeringuala põhjaosas ei jää olemasolev KKT küll prügila kavandatava laienduse ja rohelise võrgustiku vahele, kuid rohelist võrgustikku ja prügila laienduse ala eraldab vähemalt ca 0,25 km laiune ala. Olemasoleva KKT prügila ümbruses on häiringute mõju avaldunud juba pikemat aega, mistõttu puuduvad ka praegu lähialal loomadele ja lindudele sobilikud elupaigad. Detailplaneeringuga täiendavat märkimisväärset mõju rohelise võrgustiku toimimisele ei kaasne, KSH aruande koostamise raames ei ole seega rohelisele võrgustikule avalduva mõju käsitlemine vajalik. Läheduses puuduvad looduskaitsealused objektid, millele võiks avalduda prügila laiendamisega seotud mõju. Läheduses puuduvad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad, seega ei ole KSH raames vajalik Natura hindamise läbiviimine; • mõju kultuuriväärtuslikele objektidele ja aladele Planeeringuala läheduses ei asu kultuuriväärtuslikke objekte ja -alasid, seega on mõju nendele välistatud; • mõju loodusressursside kasutamisele Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 44 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Prügila laienduse ressursikulu on eelkõige seotud prügila aluse konstruktsiooni rajamisega ja ammendunud prügila katmisega. KSH aruandes käsitletakse prügila aluse konstruktsiooni rajamise ja sulgemisjärgse katmise nõudeid ja võimalusi, kuid uue aluse rajamise ulatus, konstruktsiooni lahendus ja materjalide maht selgub projekteerimisel. Prügila rajamisel kasutatakse ära olemasoleva KKT prügila ala, mille abil minimeeritakse uue aluse rajamise vajadust. Detailplaneeringu koostamisel ja KSH läbiviimisel arvestatakse ka laienduse etappide kaupa rajamisega. Tootmismaht ja ladestatavate jäätmete maht võib aja jooksul muutuda ning laienduse etappidena rajamine võimaldab seega vältida asjatut ressursikasutust. Prügila laienduse jaoks ehitusmaterjalide maht on eeldatavalt siiski suhteliselt suur, kuid ressursikasutus on paratamatu. Vajaminevad materjalid, loodusvaradest (kruus, killustik, liiv, savi, muld jms) hangitakse üldjuhul võimalikult lähedal asuvatest maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud keskkonnalubade menetluse raames. Valdav enamus prügila põhja vajalikke maavarasid on lähipiirkonnast transporditavad või isegi taaskasutatavad. Kavandatava prügila laienduse eelprojekti (Entec Eesti OÜ, 2023) raames koostatud keskkonnamõju eelhinnangus (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, 2021) toodi välja, et olemasoleva KKT prügila maksimaalse lubatud mahu saavutanud ladestusalade korrastamiseks on otstarbekas kasutada uute ladestusalade ehitamisel ülejäävat pinnast. Teema täpsem hindamine KSH aruande koostamisel ei ole vajalik, kuid aruandes kirjeldatakse pinnase kasutamise võimalusi. • mõju liikluskorraldusele Prügila laienduse kasutamisel jätkatakse endisel viisil jäätmete transporti KKT tootmisterritooriumilt prügila alale. Täpsustub juurdepääsuteede asukoht prügila alal, kuid ei kaasne liikluskoormuse või marsruutide muutust, mis võiks mõjutada liikluskorraldust olemasoleval teedevõrgul (näiteks Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaanteel); • kumulatiivsed mõjud Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha kumulatiivset mõju teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega. Kavandatav prügila laiendus ühendatakse olemasoleva KKT prügilaga. Mõju hindamisel arvestatakse läbivalt olemasoleva KKT prügila sulgemisega. Eraldi kumulatiivsete mõjude väljatoomine KSH aruandes ei ole vajalik; • piiriülene mõju Arvestades planeeringuala asukohta ja eesmärki, puudub kavandataval tegevusel piiriülene mõju. 7. KASUTATAV METOODIKA Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, juhendmaterjalidest (eelkõige Keskkonnaministeeriumi tellimusel ning OÜ Hendrikson & Ko, Säästva Eesti Instituudi ja Keskkonnaõiguse Keskuse koostöös valminud keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatust, 2017), varasemalt koostatud KKT tegevuse või sarnaste käitiste tegevusega seotud mõju hindamistest ning heast tavast. Mõju hindamine põhineb põhjus-tagajärg-mõju seoste väljatoomisel ja analüüsimisel. Mõjude prognoosimisel kasutatakse nii kvalitatiivset eksperdipoolset hinnangut kui ka kvantitatiivseid andmeid, mis tuginevad eelkõige kättesaadavatele uuringutele ja seireandmetele (näiteks riigi suletud prügila ja KKT Oil OÜ keskkonnakompleksloaga seotud seire). Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 45 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus teostatakse planeeringuala ja lähiümbruse ülevaatus(i), küsitakse informatsiooni asjassepuutuvate osapoolte (kohalik omavalitsus, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, maaomanikud) ja ametiasutuste käest. KSH aruandes käsitletavate alternatiivide (ptk 3.2.1) eeliste ja puuduste esitamisel on kavas kasutada analüütiliste hierarhiate meetodit (AHM) ehk Saaty metoodilist analüüsi või muud sobivat metoodikat. Saaty metoodiline analüüs töötati välja Ameerika Ühendriikides ca 20 aastat tagasi, Thomas L. Saaty poolt. Meetod on eeskätt mõeldud subjektiivsete hinnangute alusel tegutsevate süsteemide korrastamiseks ja kaalutletud otsusteni jõudmiseks. Saaty meetod põhineb objektide (antud juhul kriteeriumite ja seejärel kriteeriumite alusel alternatiivide) paarikaupa võrdlemisel. Meetod võimaldab keerukat otsustusprobleemi modelleerida hierarhilise struktuuri kaudu, kus kogu tegevus jaotatakse järgmisteks etappideks: • probleemi defineerimine; • eesmärgi defineerimine; • modelleerimine ehk süsteemi analüüs (tükeldamine) ja süntees (hierarhia koostamine); • mõjurite ehk kriteeriumite leidmine; • alternatiivide leidmine; • kriteeriumite paarikaupa võrdlemine; • alternatiivide paarikaupa võrdlemine iga kriteeriumi suhtes; • kriteeriumite osakaalude leidmine; • tulemuste analüüs. Kriteeriumid, mille alusel võrreldakse KSH aruandes käsitletavaid alternatiive, lähtuvad peatükis 5 kirjeldatud mõju valdkondadest, mis on alternatiivide omavahelisel võrdlemisel asjakohased. 8. PLANEERINGU JA KSH PROTSESS 8.1. OSAPOOLED JA TÖÖRÜHM Detailplaneeringu ja KSH osapooled on tabelis 1. KSH eksperdirühma koosseis on esitatud tabelis 2. Tabelis on nimetatud, milliseid valdkondi ja mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama. KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte. Planeeringu koostaja konsultandi töörühma koosseis on esitatud tabelis 3. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 46 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Tabel 1. Detailplaneeringu ja KSH osapooled Osapoole roll Täitja Detailplaneeringu ja KSH algataja Lüganuse Vallavolikogu Detailplaneeringu ja KSH vastuvõtja Lüganuse Vallavolikogu Detailplaneeringu kehtestaja Lüganuse Vallavolikogu Detailplaneeringu ja KSH koostamise Lüganuse Vallavalitsus korraldaja Detailplaneeringu ja KSH koostaja Kobras OÜ Huvitatud isik Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (KKT) Kinnistu omanik Eraomand Sonda tee 11 (kü tunnus 30901:001:0005), Sonda tee 11a (kü tunnus 30901:001:0009), Sonda tee 15 (kü tunnus 30901:001:0015), Sonda tee 19 (kü tunnus 30901:001:0013), Sonda tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014) ja Sonda tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014), omanik Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (registrikood 10186158) Eraomand Sonda tee 13 (kü tunnus 30901:001:0001), omanik PVS Kinnisvara OÜ (registrikood 14393500) Munitsipaalomand Sonda tee 25 (kü tunnus 30901:001:0019), omanik Lüganuse Vallavalitsus Riigiomand Sonda tee 17 (kü tunnus 30901:001:0016), valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet Tabel 2. KSH eksperdirühma koosseis Valdkond Ekspert KSH juhtekspert Urmas Uri (KSH juhtekspert ja KMH litsents nr KMH0046) Mõju õhukvaliteedile ja müratasemele Noeela Kulm (KMH litsents nr KMH0159) Mõju õhukvaliteedile ja müratasemele Maris Palo Mõju inimese tervisele ja heaolule, mõju kliimale Marite Paat Mõju inimese tervisele ja heaolule, mõju kliimale Kadri Hänni Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele Urmas Uri (KMH litsents nr KMH0046) Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kontrollija Ene Kõnd Tabel 3. Planeeringu koostaja töörühm koosseis Osapoole roll Täitja Planeerija Teele Nigola (volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7) Maastikuarhitekt-planeerija Priit Paalo (volitatud maastikuarhitekt, tase 7 (kutstunnistus 155387)) Maastikuarhitekt-planeerija, nähtavusanalüüsi visualiseeringud Silvia Türkson Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 47 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad 8.2. EELDATAVALT MÕJUTATAVAD VÕI PLANEERINGUST HUVITUVAD ISIKUD JA ASUTUSED DP koostamisel kohaldatakse koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. (PlanS § 142 lg 2). Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ning kaastakse isikuid ja asutusi vastavalt PlanS § 127 nõuetele. (1) Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. (2) Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Kui detailplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kaasatakse detailplaneeringu koostamisse ka isikud ja asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. KeHJS § 23 kohaselt on asjaomased asutused need asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Eelmises lauses nimetatud asutuste hulka võivad olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse iseloomust kuuluda Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse üksus ning teised asjaomased asutused. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kehtestab planeeringute koostamisel osalevate asutustega koostöö tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise alused. Määruses on asutuste kaupa ära nimetatud, milliste valdkondade korral tuleb vastava asutusega teha koostööd ja planeering kooskõlastada. Järgnevalt on nimetatud asutused, kellega PlanS § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 põhjal koostööd tehakse ning asutused ja isikud, kes kaasatakse PlanS § 127 lg 2 alusel: • Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, maaomanik); • Rahandusministeerium (üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise üle järelevalve tegija); • Keskkonnaministeerium (riigiomandis oleva Sonda tee 17 katastriüksuse valitseja); • Maa-amet (riigiomandis oleva Sonda tee 17 katastriüksuse omaniku volitatud esindaja; reformimata riigimaa Kivipõllu katastriüksuse esindaja; Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 3 ja keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 11 punktist 5 tulenevalt kooskõlastatakse planeering Maa-ametiga, kui planeeringualal asub maavarade registris olev maardla osa); • Lüganuse Vallavalitsus (munitsipaalomandis oleva Sonda tee 25 omanik); • PVS Kinnisvara OÜ (eraomandis oleva Sonda tee 13 omanik); • piirinaabrid; Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 48 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad • Kaitseministeerium (Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 1 tulenevalt kooskõlastatakse planeering Kaitseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või kui planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise; planeeringualal asub pommivarjend, mille säilitamise vajadus kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga); • Keskkonnaamet (Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 §3 punktist 2 tulenevalt kooskõlastatakse planeering Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju); • Politsei- ja Piirivalveamet (Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 8 tulenevalt kooskõlastatakse planeering Politsei- ja Piirivalveametiga, kui planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist); • Põllumajandus- ja Toiduamet (Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 9 tulenevalt kooskõlastatakse planeering Põllumajandus- ja Toiduametiga, kui planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist); • Päästeamet (Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 10 tulenevalt kooskõlastatakse planeering Päästeametiga, kui planeeringuga kavandatakse ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamist, kui planeeringualal või selle vahetus läheduses asub ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte või kui planeering käsitleb tuleohutusnõudeid; planeeringualal asub pommivarjend, mille säilitamise vajadus kooskõlastatakse Päästeametiga); • Terviseamet (käitise töötajate ja piirkonna elanike tervishoiu, keskkonnatervise, kemikaaliohutuse eestseisja ja elluviija); • Keskkonnaühenduste Koda (keskkonnakaitse huvide eest seisja, ühendab 11 Eesti erinevat valitsusvälist keskkonnaorganisatsiooni); • Varinurme Küla Selts (piirkonna elanike huvide eest seisja). 8.3. KSH AJAKAVA Alljärgnevas tabelis 4 on esitatud eeldatav detailplaneeringu (DP) koostamise ja KSH läbiviimise ajakava. Tabel 4. Detailplaneeringu (DP) koostamise ja KSH läbiviimise eeldatav ajakava Etapp Toimumise aeg Täitja DP ja KSH algatamine DP ja KSH algatati Lüganuse Vallavolikogu Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsusega nr 325 DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise Märts kuni aprill 2023 Kobras OÜ kavatsuse eelnõu koostamine DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise Mai kuni juuni 2023 Ettepanekuid küsib Lüganuse kavatsuse eelnõu kohta ettepanekute esitamine Vallavalitsus, esitavad (30 p jooksul) asjaomased asutused DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise Juuni 2023 Kobras OÜ kavatsuse eelnõu täiendamine vastavalt laekunud ettepanekutele KSH väljatöötamise kavatsuse ja esitatud Juuni 2023 Lüganuse Vallavalitsus ettepanekute avalikustamine planeeringu koostamise korraldaja veebilehel Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 49 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Etapp Toimumise aeg Täitja DP ja KSH aruande eelnõu koostamine Juuni kuni oktoober Kobras OÜ 2023 DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek November kuni Lüganuse Vallavalitsus (vähemalt 30 p) ja aruande avaliku väljapaneku detsember 2023 koostöös Kobras OÜ-ga tulemuste avalik arutelu (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist). Eelnev teavitamine vastavalt PlanS § 82 lg 4, 5 ja 6 ning § 83 lg 2 Esitatud arvamuste kohta seisukoha teatamine Detsember 2023 kuni Lüganuse Vallavalitsus (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku jaanuar 2024 koostöös Kobras OÜ-ga lõppemist). Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta informatsiooni avaldamine vastavalt PlanS § 84 lg 1 (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisestt) DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt Jaanuar kuni veebruar Kobras OÜ avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustele 2024 DP ja KSH aruande eelnõu esitamine Veebruar kuni märts Lüganuse Vallavalitsus kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks (30 2024 päeva jooksul eelnõu saamisest) KSH aruande täiendamine ja tulemuste lisamine Märts 2024 Kobras OÜ DP-sse DP ja KSH aruande vastuvõtmine Aprill 2024 Lüganuse Vallavolikogu DP avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva) ja Mai kuni juuni 2024 Lüganuse Vallavalitsus arutelu (45 päeva jooksul pärast avaliku koostöös Kobras OÜ-ga väljapaneku lõppemist) ning eelnev teavitamine vastavalt PlanS § 87 lg 5, 6 ja 7 ning § 87 lg 3 nõuetel Esitatud arvamuste kohta seisukoha teatamine Juuli 2024 Lüganuse Vallavalitsus (30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku koostöös Kobras OÜ-ga lõppemist). Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta informatsiooni avaldamine vastavalt PlanS § 89 lg 1 (30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumist) DP täiendamine vastavalt avaliku väljapaneku ja August 2024 Kobras OÜ arutelu tulemustele DP esitamine heakskiitmiseks (60 päeva jooksul September kuni Lüganuse Vallavalitsus DP esitamisest) november 2024 DP kehtestamine ning teavitamine vastavalt PlanS Hiljemalt veebruar Lüganuse Vallavolikogu § 91 lg 2–5 2025 Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 50 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad KASUTATUD MATERJALID Õigusaktid 1. Keskkonnamõju ja hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 2. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused, keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39. 3. Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded, riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50. 4. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused, Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133. 5. Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded, keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38. 6. Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded, majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34. 7. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid, keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75. 8. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 määrus nr 274. 9. Haldusmenetluse seadus, vastu võetud 06.06.2001. 10. Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004. 11. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. 12. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. 13. Maa-ameti põhimäärus, keskkonnaministri 02.05.2016 määrus nr 7. Strateegilised planeerimisdokumendid 1. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022−2027, kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357. 2. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1- 1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. 3. Kiviõli linna üldplaneering, kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14. 4. Lüganuse valla üldplaneering (koostamisel), vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022 otsusega nr 87. 5. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030, kinnitatud Riigikogu 16.03.2016 otsusega. 6. Riigi jäätmekava 2014-2020, vastu võetud vabariigi Valitsuse 13.06.2014 korraldusega nr 256. 7. Uue tuhamäe maa-ala detailplaneering, kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega nr 160. Andmebaasid 1. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (andmete seis on märgitud viite juures). 2. Keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS): https://kotkas.envir.ee/ (andmete seis on märgitud viite juures). 3. Keskkonnaseire infosüsteem (KESE): https://kese.envir.ee/ (viimati vaadatud 23.03.2023). 4. Maa-ameti fotoladu, https://fotoladu.maaamet.ee/ (andmete seis on märgitud viite juures). 5. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis (andmete seis on märgitud viite juures). 6. VEKA: https://veka.keskkonnainfo.ee/ (viimati vaadatud 21.03.2023). Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 51 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad Muud allikad 1. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 2. AS Entec Eesti, 2012. Tööstusjäätmete ja poolkoksiladestu sulgemine Kiviõlis. Seirearuanne nr 4 (juuli 2012 – detsember 2012). 3. AS Pöyry Entec, 2008. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksiprügila ehitusprojekt. 4. EC IPPC BREF dokument „Emissions from storage“, 2006. 5. Entec AS, 2006. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksi prügila eelprojekt. 6. Entec Eesti OÜ, 2021. Kiviõli Keemiatööstuse prügila sulgemisprojekt (töö nr 1310/21). 7. Entec Eesti OÜ, 2023. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laiendamine. Eelprojekt (töö nr 1310/22) (koostamisel). 8. Hartal Projekt OÜ, 2014. Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp. 9. Hendrikson & Ko OÜ, Säästva Eesti Instituudi ja Keskkonnaõiguse Keskus, 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. 10. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021a. Kiviõli Keemiatehase TSK tuha ja poolkoksi koosladustamise uue kontuuri (2021) nõlva stabiilsuse kontrollarvutus (töö nr 21-06-1683). 11. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021b. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laiendus. Geoloogiliste tingimuste analüüs (töö nr 21-09-1698). 12. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022. Põlevkiviõli tootmisseadme TSK-500 tahke soojuskandja meetodil tekkiva tuha optimaalse kuivladestamise tehnoloogia väljatöötamine ilma poolkoksi kasutuseta. 13. KeM, Uudised, 19.04.2022. Erra jõge ja Kiviõli kraavi hakkab puhastama Kroodi oja reostuse kogemusega Kaurits, https://envir.ee/uudised/erra-joge-ja-kivioli-kraavi-hakkab-puhastama-kroodi- oja-reostuse-kogemusega-kaurits (viimati vaadatud 23.03.2023). 14. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, 2021. Kiviõli pooloksi prügila laiendamise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhindamine (töö nr 7-20.1/79/2021). 15. Keskkonnaministeerium (KeM), 2022. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. aasta ajakohastatud vahehinnang. 16. KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused. 17. Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M., 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 18. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. 19. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), 2012. Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemistööde aegne õhuseire. 20. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), 2023a. Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila järelseire ja hooldus 2022. aastal. 21. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), 2023b. Välisõhu kvaliteedi seire 2022. Riiklik keskkonnaseire alamprogramm. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 52 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad 22. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), Eesti välisõhu kvaliteet: https://ohuseire.ee/ (viimati vaadatud 22.03.2023). 23. OÜ Hades Geodeesia, 2021. Geodeetiliste tööde aruanne. Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn (töö nr 3208). 24. PRIA veebikaart: https://kls.pria.ee/kaart/ (viimati vaadatud 22.03.2023). 25. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, 2015. Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine. Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn 53 / 53 Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad LISAD Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus Töö nr 2023-010 ad LISA 1. DETAILPLANEERINGU JA KSH ALGATAMISE OTSUS Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ  LÜGANUSE VALLAVOLIKOGU OTSUS Kiviõli 22. september 2021 nr 325 Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu ja strateegilise hindamise algatamine Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (registrikood 10186158) esitas 21.10.2020 Lüganuse Vallavalitsusele taotluse Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu muutmiseks. Kiviõli Linnavolikogu kehtestas 17.01.2008. a otsusega nr 160 Kiviõli linnas Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu. Lüganuse Vallavalitsuse ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ toimunud koosolekul 02.09.2021 täpsustati andmeid detailplaneeringu menetluse algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu maakasutust ning kaasata planeeringualasse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 kinnistud. Planeeringuala suurus on 1,18 km2. Planeeringuga lahendatakse tööstusjäätmete prügila laiendamiseks vajaminev ala, kruntide moodustamine, krundi hoonestusalade määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalike asukohtade määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, servituutide seadmine. Detailplaneeringu koostamise sisuliseks eesmärgiks on tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala määramine ja katastriüksuste sihtoststarvete muutmine jäätmehoidla maaks. Planeeringualasse on soov haarata Kiviõli Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu alale jäävad kinnistud ning kinnistud mis asuvad vahetus läheduses. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ soov on prügila laiendamine põhja- ja kirdesuunas nii, et uus ala liituks olemasoleva prügilaga, oleks seotud taristuga ja ei koormaks uusi maid. Planeeringuga haaratud katastriüksused: - Sonda tee 11 (katastritunnus 30901:001:0005, tootmismaa); - Sonda tee 11a (katastritunnus 30901:001:0009, tootmismaa); - Sonda tee 13 (katastritunnus 30901:001:0001, tootmismaa); - Sonda tee 17 (katastritunnus 30901:001:0016, üldkasutatav maa); - Sonda tee 19 (katastritunnus 30901:001:0013, jäätmehoidla maa); - Sonda tee 23 (katastritunnus 30901:001:0014, tootmismaa) - Sonda tee 25 (katastritunnus 30901:001:0019, üldkasutatav maa); - Kivipõllu (katastritunnus 44201:001:0934, tootmismaa). Katastriüksustel Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 asub endine tootmisala. Sonda tee 19 kinnistul asub kasutusel olev Keemiatööstuse poolkoksiprügila ja Sonda tee 17 katastriüksusel paikneb riigi poolt suletud tööstusjäätmete- ja poolkoksiprügila. Sonda tee 25 ja Kivipõllu katastriüksused on hoonestamata, seal on valdavalt kõrghaljastus. Sonda tee 23 katastriüksusel paikneb puurkaev PRK0002316. Detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut (Kiviõli linna üldplaneering) muutev. Detailplaneeringu muutmisega kaasneb Sonda tee 11, Sonda tee 11a, Sonda tee 13 katastriüksuste lisamine varem koostatud Uue tuhamäe detailplaneeringu planeeringualasse ning maakasutuse sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla maaks: ohtlike jäätmete käitluse maaks, mis tingib üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajaduse planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 punkti 1 alusel. Samas on detailplaneeringu lahendus kooskõlas uue koostatava Lüganuse valla üldplaneeringuga, kus on arvestatud prügila laiendamise vajadusega ning ala on määratud jäätmehoidla maaks. PlanS § 142 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lisaks määrab PlanS § 140 lg 7, et detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes samas seaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. PlanS § 142 lõike 2 alusel kohaldatakse sellisel juhul detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 punktist 22 ja § 33 lõike 1 punktist 1 ning planeerimisseaduse § 142 lõikest 3 kaasneb planeeringu algatamisega keskkonnamõju strateegiline hindamine. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 22 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbi viimine kohustuslik, kui kavandatakse ohtlike jäätmete ladestamist. Arvestades eeltoodud asjaoludega ja aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 124 lõikest 5, § 128 lõike 1, § 131 lõike 2, § 142 lõike 1 punkti 1, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikest 1 ning Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Kiviõli poolkoksiprügila detailplaneeringu muutmise algatamise taotlusest, Lüganuse Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Kiviõli linnas Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine eesmärgiga ladestada kirjeldatud maa-aladele keemiatööstuse tööstusjäätmeid. Planeeringuala suurus on ca 1,18 km2. 2. Kinnitada planeeringuala piir ja pindala vastavalt otsuse lisale 2. 3. Algatada detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegiline hindamine. 4. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Lüganuse Vallavolikogu, koostamise korraldaja on Lüganuse Vallavalitsus. 5. Volitada vallavanemat sõlmima detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga leping planeeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega kaasnevate kulude tasumiseks. 6. Volitada vallavanem sõlmima detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga leping detailplaneeringukohaste rajatiste (nt ligipääsutee vms) väljaehitamiseks ning nende tegevustega kaasnevate kulude tasumiseks. 7. Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Lüganuse Vallavalitsuses aadressil Keskpuiestee 20, Kiviõli linn, Lüganuse vald tööpäevadel kell 9:00 kuni 15:00 ja valla veebilehel www.lyganuse.ee. 8. Lüganuse Vallavalitsusel teatada detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest ajalehes Põhjarannik, Lüganuse valla lehes, väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Lüganuse valla veebilehel www.lyganuse.ee ning teavitada asjaomaseid asutusi ja isikuid. 9. Lüganuse Vallavolikogu 21.06.2021 otsus nr 313 „Kiviõli poolkoksiprügila detailplaneeringu muutmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ tunnistatakse kehtetuks. 10. Lüganuse Vallavalitsusel teatada otsuse punktis 9 nimetatud detailplaneeringu muutmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kehtetuks tunnistamisest planeerimisseaduse § 129 lõikes 2 sätestatud korras. 11. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 12. Käesoleva otsuse peale võib esitada Lüganuse Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule, Jõhvi kohtumajas Kooli 2a, 41532 Jõhvi, halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Risto Lindeberg vallavolikogu esimees Hr Andrea Eiche Lüganuse Vallavalitsus [email protected] Meie: 21.10.2020 nr 1.1-10.1/116 Kiviõli poolkoksiprügla detailplaneeringu muutmise taotlus Austatud hr Eiche Kiviõli Keemiatööstuse OÜ juhtis tähelepanu oma vastuskirjas Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas asjaolule, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ soovib lüganuse valla üldplaneeringu kujundamisel sätestada ettevõttele kuuluva Kiviõli poolkoksiprügila laiendamise suunised. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ näeb ühe variandina maade kasutust: Sonda tee 11 (kü 30901:001:0005); Kivipõllu (kü 44201:001:0934); Sonda tee 25 (kü 30901:001:0019) ja osaliselt ka Nahapõllu (kü 75101:003:0142) Kiviõli poolkoksiprügila laiendamiseks põhja- ja kirdesuunas, mis oleks olemasoleva prügila ja seotud taristu loogiliseks jätkuks ja ei koormaks uusi maid. Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008.a otsusega nr 160 kinnitas Kiviõli linnas Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu, vt. lisatud planeerimisjoonis ja otsus. Detailplaneeringus on ette nähtud poolkoksiprügila suurendamist planeerimise ala piires võrreldes olemasoleva poolkoksiprügila kujundusega, kuid selle teostamine eeldab maakasutuse sihtotstarbe muutmist. Detailplaneeringu põhilahenduse kohaselt krundi Sonda tee 25 kasutamise sihtotstarve on Sotsiaalmaa, Haljasaala maa ning krundi Kivipõllu kasutamise sihtotstarve on Tootmismaa: Tootmishoone maa. Krundid Nahapõllu ja Sonda tee 11 ei kuulunud detailplaneeringu kehtestamise ajal planeerimise alasse. Planeerimisseaduse § 142 sätestab, et „Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut“. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lisaks planeerimisseaduse § 140 lg 7 määrab, et Detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes käesolevas seaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest“. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Tel +372 685 0534 [email protected] Reg nr 10186158 Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE100575901 Tulenevalt eespool kirjeldatust taotleb Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kehtivat Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu muutmist järgmistes punktides ja arvestades, et detailplaneeringu muutmise eesmärk on Kiviõli poolkoksiprügila laiendamine ja sellest tingitud uue ladestamisala kasutusele võtmine: • algatada 2008. aastal kehtestatud Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu muutmist kruntide Nahapõllu (kü 75101:003:0142) ja Sonda tee 11 (kü kü 30901:001:0005) lisamisega planeerimisalasse; • kruntide Sonda tee 11 (kü 30901:001:0005); Kivipõllu (kü 44201:001:0934); Sonda tee 25 (kü 30901:001:0019) ja osaliselt ka Nahapõllu (kü 75101:003:0142) maakasutuse sihtotstarbe muutmist jäätmehoidla maaks: ohtlike jäätmete käitluse maa; • Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu muutmisest tingitud koostatavasse Lüganuse valla üldplnaneeringusse vajalike muudatuste tegemist; Lugupidamisega /allkirjastatud digitalselt/ Priit Orumaa Juhatuse esimees Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Tel +372 685 0534 [email protected] Reg nr 10186158 Turu 3, Kiviõli, 43125 Estonia www.keemiatoostus.ee KMKR nr EE100575901 Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsuse nr 325 Lisa 2. Planeeringuala LÜGANUSE VALLAVALITSUS Kaasatud asutused 16.05.2023 nr 6-2/1901-11 Ettepanekute küsimine Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering ja selle keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) algatati Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsusega nr 325. Detailplaneeringu eesmärk on muuta kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringuga (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega nr 160) määratud maakasutust ning kaasata planeeringualasse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 katastriüksused. Detailplaneeringu koostamise sisuliseks eesmärgiks on tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala määramine ja ehitusõiguse andmine prügila laiendamiseks, lisaks katastriüksuste sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla maaks. Planeeringuga on haaratud järgmised katastriüksused: Sonda tee 11 (katastritunnus 30901:001:0005, tootmismaa), Sonda tee 11a (30901:001:0009, tootmismaa), Sonda tee 13 (30901:001:0001, tootmismaa), Sonda tee 15 (30901:001:0015, tootmismaa) Sonda tee 17 (30901:001:0016, üldkasutatav maa), Sonda tee 19 (30901:001:0013, jäätmehoidla maa), Sonda tee 23 (30901:001:0014, tootmismaa), Sonda tee 25 (30901:001:0019, üldkasutatav maa) ja Kivipõllu (44201:001:0934, tootmismaa). Planeeritava ala kogupindala on ca 1,22 km2. Detailplaneering on kehtivat Kiviõli linna üldplaneeringut (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14) muutev. Detailplaneeringuga kaasneb Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 katastriüksuste lisamine varem koostatud Uue tuhamäe detailplaneeringu planeeringualasse ning maakasutuse sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla maaks: ohtlike jäätmete käitluse maaks, mis tingib üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajaduse PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 alusel. Detailplaneeringu lahendusega on arvestatud koostatavas Lüganuse valla üldplaneeringus. PlanS § 81 kohaselt esitame detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK planeerimisseaduses nõutud isikutele ja asutustele ettepanekute esitamiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 30 päeva. Planeeringu lähteseisukohad ja KSH VTK on kättesaadavad: https://bit.ly/41DYeaK. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marja-Liisa Veiser vallavanem Kaie Metsaots 5361 8707, [email protected] Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank