Keskkonnamõju hindamise aruande esitamine kooskõlastamiseks

Helen Manguse Keskkonnaamet Keskkonnakorralduse büroo juhataja 16.05.2023 nr KA.01-06/26-11 [email protected] [email protected] [email protected] Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande esitamine nõuetele vastavuse kontrollimiseks Austatud Helen Manguse Seoses VKG Kaevandused OÜ poolt 15.03.2021 esitatud Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotlusega nr T- KL/1005024-3, esitasime 24.11.2022 Keskkonnaametile asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimiseks „Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande“ (edaspidi KMH aruanne). Keskkonnaamet andis oma seisukoha KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi 23.01.2023 kirjas nr 6-3/22/9074-18. Keskkonnaametile esitasime 27.02.2023 kirjaga nr KA.01-06/26-1 täiendatud KMH aruande koos lisadega Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 21 kohaseks avalikustamiseks. Keskkonnaamet saatis e-kirja 08.03.2023 ebatäpsuse korrigeerimiseks. 09.03.2023 kirjaga nr KA.01-06/26-3 saatsime uuesti korrigeeritud KMH aruande avalikustamiseks. KMH aruanne oli avalikul väljapanekul 14.03.2023-12.04.2023. Avalikust väljapanekust ning avalikust arutelust teavitas Keskkonnaamet osapooli oma 13.03.2023 kirjaga nr 6-3/22/9074-21. Avalikkust teavitati ka Ametlikes Teadaannetes (kuulutus nr 2049630), kohalikus lehes Põhjarannik ning Alutaguse ja Lüganuse omavalitsuste infokanalites. KMH aruande avalik arutelu toimus 20. aprillil 2023 kell 14:00 Maidla rahvamajas ja veebikeskkonnas Microsoft Teams. Avalikustamisel laekunud seisukohad ja ülevaade nende arvestamisest on toodud KMH aruandes peatükis nr 13.1, laekunud kirjad koos vastuskirjadega on lisas 8. Käesolevaga esitame KeHJS § 22 lõike 1 kohaselt KMH aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margus Kottise Margus Loko juhatuse liige juhatuse liige VKG Kaevandused OÜ Telefon 334 2782 Registrikood 10854884 Järveküla tee 14/1 Faks 337 5044 E-post [email protected] 30328 Kohtla-Järve www.vkg.ee Lisad: Ojamaa laienduse KMH aruanne Lisa 1 Joonised Lisa 2 KMH programm Lisa 3 hüdrogeoloogiline mudeldus Lisa 4 üleujutuste mudeldus Lisa 5 kaevanduse tehniliste lahenduste ekspertiis Lisa 6 müra ja vibratsiooni hinnang Lisa 7 asjaomaste asutuste seisukohad Lisa 8 aruande avalikustamisel laekunud seisukohad Lisa 9 Keskkonnaloa taotlus T-KL_1005024-3.pdf (taotluse lisad sisaldavad konfidentsiaalset informatsiooni ja on vastavalt piirangutele kättesaadavad infosüsteemist KOTKAS dokumendina nr DM-112149-11: https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?represented_id=&document_id=4 7915) Teadmiseks: Karl Kupits, Maves OÜ, [email protected] Merilin Keerme [email protected] VKG Kaevandused OÜ www.vkg.ee 2/2  Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne mai 2023 mai 2023 Töö nimetus: Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Töö number: 21067 Tellija: Osaühing VKG Kaevandused Juhtekspert: Karl Kupits Koostajad: Karl Kupits, Tuuli Vreimann, Mirjam Mehine Kontrollija: Karl Kupits Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................4 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT.......................................................8 3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .........................................................................................11 4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND .........................................................................................13 4.1 TEHNORAJATISTEST PÕHJUSTATUD KITSENDUSED ............................................................................13 4.2 SOTSIAALNE KESKKOND ..............................................................................................................14 4.3 KULTUURIVÄÄRTUSED ................................................................................................................15 4.4 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA ..............................................................................................16 4.5 PINNAVESI ...............................................................................................................................19 4.6 MAASTIK .................................................................................................................................24 4.7 ELUSLOODUS............................................................................................................................24 4.8 LOODUSVARAD .........................................................................................................................25 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ....................26 6 HINDAMISMETOODIKA...................................................................................................................39 6.1 VEEKESKKOND ..........................................................................................................................39 6.2 MÜRA JA VIBRATSIOON ..............................................................................................................40 6.3 MAAKASUTUS ..........................................................................................................................40 6.4 LOODUSKESKKOND ....................................................................................................................40 6.5 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS .........................................................................................41 6.6 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE .....................................................................................................41 6.7 TEHNILINE TEOSTUS ...................................................................................................................41 6.8 KLIIMA ....................................................................................................................................42 7 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU....................................................................................43 7.1 VEEKESKKOND ..........................................................................................................................43 7.1.1 Mõju põhjaveele ................................................................................................ 43 7.1.2 Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusrisk .................... 55 7.1.3 Mõju pinnavee kvaliteedile ............................................................................ 57 7.2 HEITED VÄLISÕHKU....................................................................................................................61 7.3 KLIIMA ....................................................................................................................................63 7.3.1 Kaevandamise mõju kliimamuutustele ..................................................... 63 7.3.2 Kliimamuutuste mõju kaevandamisele ..................................................... 64 7.4 MÜRA JA VIBRATSIOON ..............................................................................................................65 7.4.1 Müra ...................................................................................................................... 65 7.4.2 Vibratsioon.......................................................................................................... 67 7.5 JÄÄTMETEKE ............................................................................................................................70 7.6 MAAKASUTUS JA MAASTIK ..........................................................................................................70 7.7 MÕJU LOODUSVARADELE ...........................................................................................................71 7.8 INIMENE JA ASUSTATUD ALAD .....................................................................................................72 15. mai 2023 2 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 7.9 LOODUSKESKKOND ....................................................................................................................72 7.10 KUMULATIIVNE MÕJU ................................................................................................................72 7.11 PUISTANGU SÜTTIMISE RISK ........................................................................................................73 7.12 KAEVANDAMISE ALTERNATIIVID TEHNILISEST VAATEST .....................................................................73 7.13 KESKKONNASEISUNDI TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI KAVANDATAVAT TEGEVUST ELLU EI VIIDA .............75 8 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE .......................................................................................................77 9 SEIRE ...............................................................................................................................................78 10 LEEVENDAVAD MEETMED ..............................................................................................................79 11 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................................81 12 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ..........................................................................................83 13 AVALIKUSTAMISE TULEMUSED ......................................................................................................88 13.1 LAEKUNUD SEISUKOHAD .............................................................................................................88 13.2 AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL ..................................................................................................105 13.3 OSALEJATE NIMEKIRI................................................................................................................107 14 KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................................109 Lisa 1 – joonised Joonis 1 – kavandatava tegevuse asukoht Joonis 2 – plokkide paiknemine Joonis 3 – põlevkivimaardlad ja kaevandused Joonis 4 – tehnorajatistest põhjendatud kitsendused Joonis 5 – veekaitselised kitsendused Joonis 6 – põhjaveekogumid Joonis 7 – maakattetüübid Joonis 8 – piirkond 1930. aastal Lisa 2 – keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega Lisa 3 – hüdrogeoloogiline mudeldus Lisa 4 – üleujutuste mudeldus Lisa 5 – kaevanduse tehniliste lahenduste ekspertiis Lisa 6 – müra ja vibratsiooni hinnang Lisa 7 – asjaomaste asutuste seisukohad Lisa 8 – aruande avalikustamisel laekunud seisukohad 15. mai 2023 3 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 1 SISSEJUHATUS Osaühing VKG Kaevandused esitas Keskkonnaametile 07.05.2019 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-055 muutmise taotluse (kirja number 12-2/19/341). Keskkonnaloa taotlust korrigeeriti lõplikult 15.03.2021 (kirja number DM-112149-11). Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa menetlusse ja algatas 22.04.2021 kirjaga nr DM- 112149-16 keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). Osaühing VKG Kaevandused taotleb Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laiendamist Aidu ja Kohtla kaeveväljale ning Ojamaa uuringuväljale, mille tulemusel suureneks mäeeraldise pindala 279,16 ha võrra (lisa 1 joonis 1). Taotletava laiendamise tulemusena suureneks mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivne tarbevaru 10 091 tuhande tonni võrra. Lisaks taotleb Osaühing VKG Kaevandused Ojamaa põlevkivikaevandusele antud veeloa nr L.VV/3247881 ja jäätmeloa nr L.JÄ/3327501 liitmist keskkonnaloaga nr KMIN- 055. Vee- ja jäätmeloa liitmine KMH koosseisu ei kuulu. Ojamaa põlevkivikaevandusele on lisaks antud õhusaasteluba nr L.ÕV/325263 1. Osaühing VKG Kaevandused märkis esitatud taotluses, et sisuliselt ei ole käitise tegevuses välisõhuvaldkonnaga seotud muudatusi toimunud, kuid hetkel kehtiva õhusaasteloa versiooni väljastamisest alates on õhusaasteloa lubatud heitkoguste projekti (edaspidi LHK projekt) koostamise aluseks olnud heitkoguste arvutamise määrusega kehtestatud metoodikad muutunud. Eelnevast tulenevalt taotleb Osaühing VKG Kaevandused õhusaasteloale nr L.ÕV/325263 kantud andmete muutmist ning antud õhusaasteloa liitmist keskkonnaloaga nr KMIN-055. Õhusaasteloa liitmine KMH koosseisu ei kuulu, kuid kavandatava tegevuse heiteid välisõhku tuleb hinnata. 1 Alates taotluse esitamisest on vahepeal muudetud veeluba kaks korda ning jäätme- ja õhuluba mõlemat ühe korra. Seega on vaja hiljema lubade menetlemise raames nende andmeid ajakohastada. KMH vaates olulisi sisulisi muudatusi ei tehtud, vaid pikendati olmevee kaevu kasutusaega, parandati sõnastust põhjaveeseire teostamise kohta viitega seirekavale, muudeti aheraine ladustamiseks lubatud koguseid, lisati mobiilsele killustiku purustajale alternatiivne asukoht ning viidi loanõuded vastavusse muudetud määrustega. 15. mai 2023 4 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Keskkonnaamet algatas KMH tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1 ning § 6 lõike 1 punktile 28 mis sätestab KMH kohustuslikkuse künnisväärtused: pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Põhjuseks on toodud asjaolu, et Kohtla kaeveväljal kaevandamist seni läbi viidud KMH- de käigus hinnatud ei ole. Otsuses on juhitud tähelepanu, et tuleb hinnata Kohtla kaevevälja liitmisega seonduvat kumulatiivset mõju, kuid ei ole vaja üle hinnata mõjusid, mis on juba varasemate KMHde käigus hinnatud. Tähelepanu tuleb pöörata muutunud olukorrale võrreldes varasemate KMHdega. Olemasoleva tegevusega põhjustatud mõju on hinnatud keskkonnamõju hindamisega: • OÜ VKG Aidu Oil poolt kavandatava Ojamaa põlevkivikaevanduse rajamise ja põlevkivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. TPÜ Ökoloogia Instituut. Kirde-Eesti osakond. 2003. – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 16.06.2004 kirjaga nr 32-9-1/3970. • Ojamaa kaevanduse tehnokompleksi rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine. OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2007 – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 2008. • Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa kaevanduse konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamine. OÜ Hendrikon & Ko. 2010. ning on väljastatud keskkonnaload: • maavara kaevandamiseks luba nr KMIN-055 • vee erikasutuseks luba nr L.VV/324788 • saasteainete heitmiseks välisõhku luba nr L.ÕV/325263 • jäätmete käitlemiseks luba nr L.JÄ/332750 Ümbruskonnas on mitmeid põlevkivikaevandusi, mis avaldavad kumulatiivset mõju. Enne Ojamaa kaevanduse rajamist toimunud tegevuste kumulatiivse mõjuga on arvestatud eelviidatud Ojamaa keskkonnamõju hindamise aruannetes. Ojamaa kaevanduse kumulatiivse mõjuga on arvestatud ka hiljem läbi viidud keskkonnamõju hindamistes: • Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamine. Kobras AS. 2010. – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 08.07.2010 kirjaga nr 11-2/3960-4. 15. mai 2023 5 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne • Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ramboll Eesti AS. 2010. – heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 07.09.2010 kirjaga nr V 6-8/36833-8 • Aidu III mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine. OÜ Alkranel. 2011 – heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 23.01.2012 kirjaga nr 12-9/4574-10. Kattub taotletava laiendusega, tellijaks oli AS Eesti Energia Kaevandused, kes kaevandamisest loobus. • AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri vee erikasutusloa, välisõhu saasteloa ja jäätmeloa keskkonnamõju hindamine. AS Pöyry Entec. 2011. – Heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 16.03.2011 kirjaga nr V 6- 7/11/7367-2 • AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Hendrikon & Ko. 2017–- heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 15.01.2019 kirjaga nr 6 3/18/2820 18 Uus-Kiviõli kaevanduste osas on algatatud uus KMH kaevandatava aastase põlevkivi koguse suurendamiseks. Selle programm on nõuetele vastavaks kinnitatud Keskkonnaameti 01.08.2022 kirjaga nr 6-3/22/8837-7. Keskkonnamõju hindamise aruanne on hetkel koostamisel. Kaevandamise laienemise mõju Aidu kaevevälja ulatuses on hinnatud. Kaevandamise mõju Kohtla kaevevälja ulatuses hinnatud ei ole (Joonis 1). Kuna Aidu kaevevälja mõju on hinnatud kümme aastat tagasi, käsitletakse KMH aruandes kogu laiendusala. See on oluline ka koosmõju hindamiseks. Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaameti 04.08.2022 kirjaga nr 6-3/22/9074 -6. 15. mai 2023 6 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 1 Kaeveväljade paiknemine. 15. mai 2023 7 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT Kavandatava tegevuse eesmärk on kaevandada põlevkivi, mis on tooraineks olemasolevale VKG Oil AS põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Taotletav Ojamaa kaevanduse mäeeraldis paikneb Eesti põlevkivimaardla lääneosas, Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla ja Alutaguse valla territooriumil (lisa 1 joonis 1 ja joonis 2). Taotletava mäeeraldise (olemasolev kaevandus pluss lisanduvad plokid) pindala on 1 895,72 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 50,38 ha. Seisuga 31.05.2021 oli taotletava mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivse tarbevaru kogus kokku 44 602,4704 tuhat tonni ning aktiivse reservvaru kogus 693 tuhat tonni. Ettevõte kaevandab hetkel maavara kaevandamise lubade KMIN-55, KMIN-066 ja L.MK/333465 alusel vastavalt Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldistel. Ojamaa põlevkivikaevanduse ning Sompa kaevanduse mäeeraldistele on kehtestatud ühine aastamäär 3 500 tuhat tonni. Vastavalt Keskkonnaministri 03.10.19 käskkirjale nr 1- 2/19/659 on ettevõtte kaevandamise aastamäär alates 01.01.20 3 472 tuhat t/a. Ojamaa põlevkivikaevanduse keskkonnaluba nr KMIN-055 kehtib kuupäevani 27.09.2029. Osaühing VKG Kaevandused keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist käesoleva menetluse raames ei taotle. Kohtla kaevevälja lisamine on põhjendatud võimalusega ammendatud Aidu karjääri ja Ojamaa kaevanduse vahele jääva põlevkivi väljamisega Ojamaa kaevanduse kaudu (lisa 1 joonis 3). Vastasel juhul oleks põlevkivi väljamise võimalus üksnes eraldi kaevanduse rajamisel. Laienduse ala moodustab terviku olemasoleva Ojamaa kaevandusega, sellest tulenevalt on keskkonna, eelkõige loodusvara säästlikuks ja ratsionaalseks kasutamiseks otstarbekas maavaravaru väljata olemasoleva kaevanduse töötamisel. Laienduse alal olevate kaeveväljade hilisem iseseisev avamine ei ole majanduslikult otstarbekas, tulenevalt geoloogistest tingimustest, vähesest põlevkivivarust ning ümbritsevatest kaevandatud aladest. Põlevkivi kaevandamine Ojamaa kaevanduses toimub järgmiselt: I etapp – maa-alune osa, põlevkivi kaevandamine Šahtide-strekkide läbindamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhkeauke puuritakse puurseadme abil. Lõhkeaukude laadimine toimub mobiilse laadimisseadme abil, mis on paigutatud allmaatööde nõuetele vastavatele autodele. Põlevkivi kaevandamiseks rajatakse laienduse alale sisenemiseks maa-alune ühendusstrek läbi Kohtla kaevevälja 15. mai 2023 8 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 17. ploki või uus maapealne kaldsüvend (vt kavandatava tegevuse alternatiive peatükis 3 „Reaalsete alternatiivide kirjeldus“) Analoogselt Ojamaa kaevandusele, kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega kaasnevad kaod hoidetervikutes kuni 30%. Tervikud hoiavad maapinda üleval. Kaevandamisel välditakse geoloogilise rikkevööndi läbimist ning vähendatakse neis piirkondades kaevandatavate kambrite suurust ja jäetakse suuremad, igavese püsivusega, tervikud. Seetõttu ei kaasne kavandatava tegevusega ka langatusi. Eelpurustamine toimub maa-alustes konveierite purustites põlevkivi laadimise kohas. Kaevandusest tulev kaevis on tükisuurusega 0–400 mm, mis suunatakse mööda konveiersüsteemi purustus- ja sorteerimiskompleksi (edaspidi lühendina PSK). II etapp – purustamine ja sorteerimine PSK-s purustatakse kaevandusest tulev kaevis esmalt tükisuuruseni 0–125 mm ning sõelumise teel eraldatakse 25–125 mm tükisuurusega kaevis edasiseks töötlemiseks rikastusvabrikusse. Alla 25 mm tükisuurusega kaevis (peenpõlevkivi) suunatakse otse müüki. III etapp - rikastamine Põlevkivi rikastamisel kasutatavaks tehnoloogiaks on rikastamine rasketes vedelikes. Rikastamisel kasutatakse magnetiidipulbri ja vee suspensiooni – kaevis juhitakse läbi raske vedelikuga rikastamisseadme, kus põlevkivi ujub pinnal ning aheraine vajub põhja. Trummelseparaatorites toimub raskes suspensioonis põlevkivi ja aheraine eraldamine üksteisest. Rikastamise protsessis saadakse järgmised produktid: • kaubapõlevkivi tükisuurusega 25-125 mm; • kaubapõlevkivi tükisuurusega kuni 25 mm; • hiib – põlevkivi peenfraktsioon 0-3 mm; • aheraine. Rikastamise tulemusel on aheraine orgaanikasisaldus vastavalt teostatud analüüsidele 8-9%. IV etapp – aheraine käitlus Trummelseparaatoritest saadetakse eraldunud aheraine mööda konveierit väljalaadimise punkrisse. Punkrist laetakse kalluritesse ja viiakse kas taaskasutamisele või vaheladustamisele. Põlevkivi kaevandamine toimub samamoodi ka laiendataval alal, rikastamine jätkub sama tehnoloogiaga Ojamaa olemasolevas kompleksis. 15. mai 2023 9 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Kaevandatava ala laiendamisega ei plaanita kaevandamise aja pikendamist. Täiendav maavara väljatakse kehtivas kaevandusloas sätestatud maksimaalse kaevandamise aastamäära piires, mis ei too endaga kaasa keskkonnalubades heitemäärade tõstmise vajadust, kuna lubatud heitkogused on laiendatavaks tegevuseks piisavad. Maapõueseaduse §80 järgi lasub arendajal kohustus kaevandatud maa korrastada. Keskkonnaloa taotluse lisaks oleva seletuskirja järgi hõlmavad kaevandamisjärgsed korrastamistööd tehnoloogiliste puuraukude ja šurfide likvideerimist, maapinna korrastamist, allmaarajatiste demonteerimist ja kaevanduskäikude korrastamist. Korrastamise projekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti seatud tingimustest, mis väljastatakse kaevandusloa omajale sellekohase taotluse esitamisel. 15. mai 2023 10 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS Kavandatava tegevuse reaalseteks alternatiivideks on: 1. kaevanduse laienduse alale sisenemine läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki; 2. kaevanduse laienduse (Aidu III mäeeraldis) alale sisenemine läbi uue kaldsüvendi; 3. laiendusest loobumine. Muid reaalseid kavandatava tegevuse alternatiive ei ole. Alternatiiv 1 ehk kaevanduse laienduse alale sisenemine läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki (lisa 1 joonis 2) on üks kahest võimalikust Ojamaa kaevanduse laienduse võimalusest. Põlevkivi kaevandamiseks laienduse alal rajatakse ühendusstrekid Ojamaa kaevandusega. Laienduse alal toimub kaevandamine Ojamaa kaevanduse taristu kaudu. Analoogselt Ojamaa kaevandusele, kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega kaasnevad kaod hoidetervikutes kuni 30%. Kaevise transport võrreldes tänasega ei muutu – see transporditakse konveierlindiga maa alt Ojamaa kaevanduse rikastusvabrikusse. Alternatiiv 2 ehk läbi uue kaldsüvendi sisenemine on teine võimalik Ojamaa kaevanduse laienduse võimalus. Sisenemine kaevanduse laiendusse toimub järgmiselt: olemasolevale tootmisalale kaevatakse kaldsüvend, ligikaudse kaldega 7°, sügavusega kuni 8 m, pikkusega 80 m ja laiusega 40 m (Joonis 2). Sellesse rajatakse betoontunnelid ja süvend täidetakse. Peale täitmist jääb maapinnale kaks betoonehitist. Sisenemise- väljumise asukohta rajatakse põlevkivi kaevandamiseks üks tuulutusšurf ja kolm puurauku. Kaevis liigub uue kaldsüvendi konveierilt planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse konveieriliinile (ei kuulu mõju hindamise mahtu) ja sealt konveieriga edasi Ojamaa kaevanduse rikastusvabrikusse ehk eraldi taristut ei rajata. Kuni Ojamaa varude ammendumiseni kasutatakse Ojamaa kaevanduse senist väljumist ja laienduse osa (Aidu III) väljumist paralleelselt. Alternatiivide 1 ja 2 täpsem lahti kirjutus on toodud aruande lisas 5. 15. mai 2023 11 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne kaldsüvendi orienteeruv asukoht Joonis 2 Alternatiivi 2 korral rajatava kaldsüvendi orienteeruv asukoht (aluskaart: Maa-amet 2021). 15. mai 2023 12 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND 4.1 Tehnorajatistest põhjustatud kitsendused Kavandatava tegevuse alal on mitmeid elektriõhuliine (lisa 1 joonis 4). Ala keskosas asub 19/6 alajaam „Jaoskonna 3B 110/6“. Alajaama kulgeb lääne poolt 110 kV elektriliin. Alajaamast väljuvad ida suunas VKG kaevanduse maakaabelliinid. Läbi ala kulgeb keskpingeliin. Alal olevad elamud on ühendatud elektrivõrguga läbi elektriõhuliinide. Maakaabelliinidel, erineva pingeklassidega õhuliinidel ja alajaamal on erinevad kaitsevööndid. Kaitsevööndite ulatused ja kaitsevööndis tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ehitusseadustik. §70, 77. Riigikogu 11.02.2015 seadus. • Seadme ohutuse seadus. Riigikogu 18.02.2015 seadus. • Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. Ehitusseadustiku §77 lg 2 p 1 järgi on elektripaigaldise kaitsevööndis omaniku loata muuhulgas keelatud teha mistahes mäe- ja lõhkamistöid. Alal on kümme geodeetilist märki (lisa 1 joonis 4). Geodeetiliste märkide kaitsevööndistes tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ruumiandmete seadus. Riigikogu 17.02.2011 seadus. §25, 26. • Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord. §17. Keskkonnaministri 28.06.2013 määrus nr 50. Ruumiandmete seaduse §26 lg 1 p 1 järgi on geodeetilise märgi kaitsevööndis omaniku loata muuhulgas keelatud mäe- ja lõhkamistööd. 15. mai 2023 13 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Aidu karjääris asub Kaitseliidu lasketiir ning selle piiranguvöönd ulatub kavandatava tegevuse alale (lisa 1 joonis 4). Kaitsevööndis tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Ehitusseadustik. §120, 121. Riigikogu 11.02.2015 seadus. • Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta. Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16. Ehitusseadustiku §120 lg 1 p 2 järgi tuleb ehitise püstitamine riigikaitse ehitise piiranguvööndis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Juhul kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis saadab kaevandamisloa andja Kaitseministeeriumile Maapõueseaduse §49 lg 4 järgi kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks2 ja lg 9 järgi kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks. Kavandatava tegevuse ala kaguosa on kaetud maaparandushoiualaga (OJA/TTP-444 MÄETAGUSE; lisa 1 joonis 4). Alal tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega: • Maaparandusseadus §4, 44-47, 49-51. Riigikogu 16.05.2018 seadus. • Maaparandushoiutööde nõuded §2. Maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75. Maaparandushoiuala kavandatavale tegevusele otseselt piiranguid ei sea eeldades, et kaevandamisega ei toimu langatamist (peatükk 2 „Kavandatava tegevuse eesmärk, kirjeldus ja asukoht“) ja kaevandusvett ei juhita maaparandushoiualale. Sideehitistest ja avalikest teedest põhjustatud kitsendusi kavandatava tegevuse alal ei ole. 4.2 Sotsiaalne keskkond Maa-ameti aadressiandmete rakenduse alusel on ala peaaegu asustamata (lisa 1 joonised 4 ja 5). Otseselt alale jääb üks majapidamine (Sala, 49801:001:0506). Kavandatava tegevuse alaga vahetult piirneb veel üks majapidamine (Neruti, 2 Keskkonnaameti 22.01.2021 kiri nr DM-112149-7 ja Keskkonnaameti 16.03.2021 kiri nr DM-112149-13 15. mai 2023 14 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 44901:003:0720). Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävad ühiskondlikest või eluhoonetest veel: • Nõmme - 44901:003:0080 • Roosti - 44901:003:0780 • Oja - 43801:001:0049 • Arumäe - 49801:001:0307 (VKG tootmiskompleks) • Lähte - 49801:001:0465 (kuulub VKG-le, elanikke ei ole) • Leveti - 49801:001:0202 • Siitase - 49801:001:0233 Ülevaade kavandatava tegevusega kaasneva põhjavee alanduslehtri piirkonda jäävatest kaevudest on kirjeldatud peatükis 7.1.1 „Mõju põhjaveele“. 4.3 Kultuuriväärtused Kultuuriväärtusi kavandatava tegevuse alale ei jää. 15. mai 2023 15 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 4.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia Taotletav mäeeraldis jääb osaliselt või täielikult neljale põhjaveekogumile3;4 (lisa 1 joonis 6): Keemiline Koguseline Kogum Kirjeldus seisund seisund Kambriumi–Vendi Gdovi Keemiline seisund on ohustatud soolase vee sissetungi tõttu. põhjaveekogum (1) hea hea Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada veevarustuse olukorda. Kambriumi-Vendi Kloriidide kõrge sisaldus. Voronka põhjaveekogum Põhjavee reostumist võivad põhjustada konstruktsioonidefektidega halb hea (2) puurkaevud või laialdane reostus põhjaveekogumi loodeosas, kus veevahetus on märksa intensiivsem kui mujal kogumis Ordoviitsiumi-Kambriumi Põhjaveekogumi seisundit mõjutab kõikjal veevõtt veevarustuseks, Virumaa põhjaveekogum hea hea põlevkivikaevanduste kuivendamine ja kogumiga seotud Ida-Eesti vesikonnas (5a) veekompleksi looduslik seisund on kohati säilinud vaid põhjarannikul 3 Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. 2019. 4 Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Eesti Geoloogiateenistus. 2020. 15. mai 2023 16 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Keemiline Koguseline Kogum Kirjeldus seisund seisund veekompleksi väljealal, kus veevõtt on suhteliselt väike ning veekompleks jääb aktiivse veevahetuse vöösse. Koos põhjaveekogumi lasumussügavuse suurenemisega lõuna suunas väheneb ilmastikutingimuste mõju põhjavee seisundile, veevahetustingimused halvenevad ning vastavalt suureneb veevõtu ja põlevkivikaevanduste kuivendamise mõju põhjaveetasemete režiimile. Ordoviitsiumi Ida-Viru Halva seisundi põhjustajaks on põlevkivi kaevandamine. põlevkivibasseini Põhjaveekogumi põhjaveerežiim sõltub looduslike faktorite põhjaveekogum (7) (sademed, aurumine jm) ja kaevanduste (nt Estonia, Viru) ning karjääride (Narva, Sirgala) veeärastuse koosmõjust. Aluspõhja põhjaveekihtide veerežiimile avaldab otsest mõju kaevandusvee väljapumpamine, mille tulemusena on töötavate Halb halb kaevanduse ümber kujunenud ulatuslikud veetaseme alanduslehtrid, mis maapinnalt esimeses, Nabala–Rakvere veekihis ulatuvad 0,5– 2 km, Keila–Kukruse veekihis 5–7 km ja Lasnamäe-Kunda veekihis isegi kuni 25 km kaevandustööde piirist. Põhjavee keemilist koostist põhjaveekogumis on oluliselt mõjutanud põlevkivi kaevandamine. Aeratsioonitingimuste muutudes ja aeratsioonivöö laienedes ning õhuhapniku juurdepääsul varem 15. mai 2023 17 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Keemiline Koguseline Kogum Kirjeldus seisund seisund anaeroobsetes tingimustes olnud kivimitele suureneb kaevandusvees SO42− sisaldus looduslikult sisalduselt 60–100 mg/l kuni väärtusteni ~350 mg/l. Suletud kaevanduste veega täitumisel võivad sulfaatide sisaldused lühiajaliselt suureneda isegi sisaldusteni >1000 mg/l. Kaevandustest toimuva veeärastuse tulemusena satub sulfaadirikas põhjavesi pumplate kaudu settebasseinidesse, kust voolab edasi ümbruskonna pinnaveekogudesse. Sulfaadirikas vesi võib maapinnale jõuda ka suletud kaevanduste täitumisel. Sulfaadi kontsentratsioonide järsk suurenemine põlevkivibasseini lähedastes pinnaveekogudes on selgeks märgiks kaevandustegevuse mõjust. Kaudselt seotud ökosüsteemiks on muu hulgas Muraka-Ratva soostik5. 5 Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus, 2019. 15. mai 2023 18 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 4.5 Pinnavesi Kavandatava tegevuse alale jäi KMH programmi koostamise ajal Raudjõe (VEE1069600) säng6 (lisa 1 joonis 5). Säng oli Maa-ameti ortofotode ja Kaldaerofotode andmeil kuiv. Sängi põhi on 47,5 m abs, Aidu karjääri veetase on 44 m abs (Maa-ameti kaardirakendus, lennu aeg 19.06.2020). Säng on olnud kuiv selle rajamisest (vahemikus 2009-2012). Eelnevalt asus jõe säng Aidu karjääri aladel (lisa 1 joonis 8), kuid on ka seal okupatsiooniaja algusest olnud sirgendatud kraaviks. Piirkond on olnud soine ja tõenäoliselt vajanud kuivendamist. Raudjõe (kraavi) säng kulgeb Ojamaa jõkke. Jõe veetase on samadel andmetel 44,5 m abs. Ojamaa jõgi voolab kavandatava tegevuse ala lääneservas. Kavandatava tegevuse ala lõunaserv piirneb Ojamaa peakraaviga. Ojamaa jõel on kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd ning veekaitsevöönd. Ojamaa peakraavil puuduvad ehituskeeluvöönd ja piiranguvööndid. Kuna käesoleva aruande koostamise ajaks on Raudjõgi keskkonnaregistrist kustutatud, siis sellele ranna ja kalda piirangud ei rakendu. Kavandatava tegevuse alast põhja poole jääb Aidu karjääri veega täidetud tranšeede võrk. Veevõrku valmistatakse inimestele üldkasutusse võtmiseks (sõudekanal jm) ning rakendatakse tegevusi loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks. 2020. aasta kogumite vahehinnangu7 põhjal on Ojamaa jõe seisund halb. Halva seisundi põhjuseks on märgitud Ni sisaldus vees. Hinnangu andmisel on tuginetud 2015. aasta seireandmetele8 seirejaamas SJA0571000 (Joonis 3). Analüüsitulemused näitavad nikli filtreeritud sisaldust. Aasta keskmine väärtus on 4,125 µg/l. Veekeskkonnas prioriteetsete ainete määrus9 seab aasta keskmiseks piirväärtuseks 4 µg/l allmärkusega, et need keskkonnakvaliteedi piirväärtused viitavad ainete 6 Keskkonnaministeerium on oma 21.12.2021 kirjaga nr 17-6/21/2188-5 teinud Keskkonnaagentuurile ettepaneku kustutada Raudjõgi keskkonnaregistrist veekogude nimistust. 7 Pinnaveekogumite seisundiinfo. Keskkonnaportaal. 8 Jõgede hüdrokeemiline seire 2015. a. 9 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused. Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 15. mai 2023 19 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne biosaadavatele kontsentratsioonidele. Pole selge, milline osa 2015. aasta seirel mõõdetud väärtusest on biosaadav. 15. mai 2023 20 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 3. Kavandatav mäeeraldis, heitveelasud, riiklikud seirejaamad ja vooluveekogud. Aluskaart: Maa-amet, andmed Keskkonnaportaal. 15. mai 2023 21 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Viru alamvesikonnas uuriti 2021.aastal LIFE IP CleanEST projekti tegevuse C.8 raames nikli ja selle ühendite sisalduste suurenemise põhjuseid ja nikliprobleemistiku ulatust kaevandustest mõjutatud veekogudes10. Uuringu eesmärgiks oli täpsustada nikli probleemistiku ulatust ja Aidu veekogude kasutamisvõimalusi tulevikus ja saada ülevaade vajalikest meetmetest, mis võimaldaksid leevendada nii töötavate kui ka suletud (k.a. sulgemisel vajalikud tegevused) kaevandusalade negatiivset mõju veekeskkonnale. Muuhulgas arvutati biosaadava nikli kogused. Uuring hõlmas muu hulgas Ojamaa jõe keemilise kvaliteedi uuringut. Selle raames võeti 2021. aastal jõest ja Ojamaa kaevanduse Sompa ja Kohtla settebasseinide väljalaskudest veeproove ning muu hulgas analüüsiti ka Ni sisaldust. Ülevaade nikli sisaldusest Ojamaa jões ja Ojamaa kaevanduse settebasseinidesse suunatavas vees ja väljalaskudes on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Seire tulemuste järgi jäi Ojamaa kaevanduse Kohtla settebasseinist Ojamaa peakraavi ja Ojamaa kaevanduse Sompa settebasseinist Kiikla peakraavi juhitava vee niklisisaldus vahemikku 3,3-7,4 µg/l. Niklisisaldus Ojamaa jões enne Aidu vee lisandumist (Joonis 3) oli filtreerituna vahemikus 1,7-5 µg/l. Nagu ka eelnevalt toodud, sätestab keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 piirväärtuse nikli ja selle ühenditele aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtuse biosaadavale kontsentratsioonile, siis kasutati biosaadavuse mudeleid, et selgitada biosaadava nikli kontsentratsioon. Ojamaa kaevanduse väljalaskudest nikli biosaadavust ei hinnatud, kuid seda tehti Ojamaa jões enne kaevandusvete suubumist ja enne Aidu karjääri vee suubumist (Joonis 3). Arvutuste järgi oli nikli biosaadavus oluliselt alla piirväärtuse. Uuringu tulemuste järgi ületas kasutatud mudelite järgi biosaadava nikli ja selle ühendite sisaldus oluliselt kehtestatud piirväärtust (4 μg/l) Aidu karjääri sügavates tranšeeveekogudes (suurem on nikli sisaldus nende vee põhja- kihtides) ja Aidu vee väljavoolus Ojamaa jõkke. Tõenäoliseks peeti piirväärtuse ületamist Ojamaa jõelõigul Aidu isevoolsest väljalaskmest Purtse jõeni. Teiste uuringupunktide veeproovides jäid biosaadava nikli sisaldused mudelite järgi enamasti alla 4 μg/l. Küll aga toodi uuringus välja, et biosaadavuse mudelitega saadud tulemused on esialgsed, sest Euroopas väljatöötatud biosaadavuse mudelid pole kavandatud kasutamiseks sedavõrd suure karedusega11 vees. Töös tehti ettepanek lisada Purtse jõe valgala Kiviõli karjääri, Ojamaa kaevanduse, ehitatava Uus-Kiviõli kaevanduse keskkonnalubadesse nikli ja biosaadavuse mudelite 10 LIFE/IPE/EE/000007 alategevus C.8 Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku kujundamine kaevandatud aladel. Nikli uuring pinnavees Ida-Virumaal Purtse valgalas 2021. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2022. 11 Üldkaredus ca 10 mg-ekv/l ja rohkem, biosaadavuse mudelites on karedus Ca või Mg sisalduse järgi 15. mai 2023 22 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne rakendamiseks vajalike näitajate (Ca, Mg, DOC ja pH) määramine kaevandusvee heitveelaskmetes ja suublaseires. Tabel 1. Ülevaade nikli sisaldusest Ojamaa jões ja Ojamaa kaevanduse väljalaskudes 2021. aastal. Andmed: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Seirepunkt Koha täpsustus Kuupäev Ni Ni µg/l µg/l Filtreeritud SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 20.01.2021 2,3 2,3 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 16.02.2021 2,4 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 10.03.2021 2 1,9 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 26.04.2021 3,8 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 12.05.2021 3,5 3,3 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 03.06.2021 5 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 14.07.2021 3,4 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 10.08.2021 3,1 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 05.10.2021 3,1 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 19.10.2021 2,9 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 10.11.2021 1,7 SJA0571000 Ojamaa jõgi enne Aidu vee lisandumist 09.12.2021 2,7 SJA0498000 Ojamaa jõgi, Tarumaa 19.01.2021 0,85 0,83 SJA0498000 Ojamaa jõgi, Tarumaa 11.03.2021 0,57 0,57 SJA0498000 Ojamaa jõgi, Tarumaa 12.05.2021 1,2 1,1 SJA0498000 Ojamaa jõgi, Tarumaa 13.05.2021 1 SJA0498000 Ojamaa jõgi, Tarumaa 14.07.2021 0,52 SJA0498000 Ojamaa jõgi, Tarumaa 06.10.2021 0,22 SJA0498000 Ojamaa jõgi, Tarumaa 09.11.2021 0,79 POHOO21967 Ojamaa Kohtla settebasseini sissevool 04.03.2021 7,2 POHOO21967 Ojamaa Kohtla settebasseini sissevool 03.06.2021 10 IV182 Ojamaa Kohtla settebasseini väljalask 10.03.2021 6,2 6,2 IV182 Ojamaa Kohtla settebasseini väljalask 03.06.2021 7,4 IV182 Ojamaa Kohtla settebasseini väljalask 05.10.2021 5,3 IV182 Ojamaa Kohtla settebasseini väljalask 15.12.2021 3,9 POHOO23985 Ojamaa Sompa settebasseini sissevool 04.03.2021 6,9 POHOO23985 Ojamaa Sompa settebasseini sissevool 03.06.2021 7,2 IV199 Ojamaa Sompa settebasseini väljalask 10.03.2021 7,2 4 IV199 Ojamaa Sompa settebasseini väljalask 03.06.2021 4,8 IV199 Ojamaa Sompa settebasseini väljalask 05.10.2021 3,3 IV199 Ojamaa Sompa settebasseini väljalask 15.12.2021 6,4 Ojamaa kaevanduse väljalaskude niklisisaldust mõõdeti ka 2022. aastal kontrollseire käigus. KOTKAS andmebaasis olevate seirearuannete andmetel mõõdeti niklisisaldust 2022. aasta augustis ja mais nii Ojamaa Kohtla kui Sompa settebasseinide väljavoolust. Kohtla settebasseini väljavoolus olid nikli sisaldused suuremad (vahemikus 5,3-5,4 µg/l) 15. mai 2023 23 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne ning Sompa settebasseini väljavoolus väiksemad (3-3,2 µg/l). Biosaadava nikli sisaldust ei määratud. Ojamaa jõkke suubuvad: • Põllualuse peakraavi kaudu Viru kaevanduse põhjavee ümberjuhtimise väljalask (Enefit Power AS keskkonnaluba nr L.VV/330323). • Kiikla peakraavi kaudu Ojamaa kaevanduse Sompa settebasseini väljalask (VKG Kaevandused OÜ keskkonnaluba nr L.VV/324788) ja Kiikla reoveepuhasti heitveelask (Alutaguse Haldus OÜ keskkonnaluba nr L.VV/326189). • Ojamaa peakraavis Ojamaa kaevanduse Kohtla settebasseini heitveelask ja Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti väljalask (VKG Kaevanduse luba, mis hõlmab ka Sompa settebasseini). Ojamaa jõkke suubub ka Aidu karjääri vesi. 4.6 Maastik Võrreldes okupatsioonieelse ajaga on kavandatava tegevuse ala pöördumatult muudetud. Muutmise põhjuseks on olnud soiste alade kuivendamine ja põlevkivi kaevandamine (Aidu karjäär). Tolleaegsetest talukohtadest on säilinud Neruti (Maa- ameti ajaloolised kaardid). Maapind alal on lauge. Absoluutkõrgus kirdeservas on 50 m ja edelaservas 45 m (vahemaa 3 km). 4.7 Elusloodus Kaitstavaid loodusobjekte alal ei asu. Lähimad Natura alad, Muraka linnuala (RAH0000075) ja Muraka loodusala (RAH0000158) jäävad 3,7 km kaugusele lõunasse. Nende vahele jääb olemasolev Ojamaa kaevandus. Ala on kaetud ca 80% ulatuses metsaga. 0,4 ha suurune metsatukk on tunnistatud vääriselupaigaks (VEP000131). Maakattetüübid ja vääriselupaiga asukoht on toodud lisas 1 joonisel 7. Ligi 15% alast kasutatakse põlluna. 15. mai 2023 24 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 4.8 Loodusvarad Peale põlevkivi kavandatava tegevuse alal muid maavarasid ei asu. Põhjavee kui loodusvara kohta on toodud info peatükis „4.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia“. Alal asuvad põllumaad ja metsamaad. 15. mai 2023 25 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Euroopa roheline kokkulepe12 Euroopa roheline kokkulepe on 2019. aasta detsembris tööd alustanud Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni katusstrateegia, mille abil saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa. Eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kaitsta keskkonda ning teha seda viisil, mis ei sea ohtu ühenduse majandust ega kahjusta kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe. Kliimaneutraalsuseks nimetatakse olukorda, kus inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud kasvuhoonegaasid tagasi kinni püütakse või seotakse ehk inimtekkeliste kasvuhoonegaaside mõju kliimale on neutraalne. • Euroopa Liidus on kokku lepitud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheitkoguseid 2030. aastaks 55% (võrreldes 1990. aastaga) ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 64%.13 Kavandatud tegevuse üldine eesmärk on fossiilsete maavarade kaevandamine ja lõpptulemusena tooraine tagamine VKG OIL AS põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Kaevandamise plaanitud lõpp Ojamaa kaevanduses on aastal 2029. Arvestades kaevandamise lõppu, ei mõjuta kavandatud tegevus seatud eesmärke. Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ14 „Eesti 2035” on riigi pikaajaline „Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele. Strateegia on jaotatud viieks strateegiliseks sihiks: • Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed • Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud 12 Communication From the Commission. The European Green Deal. Brussels, 11.12.2019. 13 Rahvusvaheline aruandlus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 14 Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine. Riigikogu 12.05.2021 otsus 15. mai 2023 26 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne • Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik • Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond • Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Olulisim kavandatava tegevusega seotud aluspõhimõte on: Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Säästva arengu eesmärkide elluviimise eelduseks on kultuuri-, sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise. Kaevandamise ajal panustab tegevus Eesti ja piirkondlikku majandusse ning vähendab ääremaastumist. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava15 seab eesmärgiks aastaks 2035 vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 8 mln CO2 ekvivalenttonnini (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor) ja saavutada kliimaneutraalne majandus. Kavandatud tegevuse üldine eesmärk on fossiilsete maavarade kaevandamine ja lõpptulemusena tooraine saamine põlevkivi- ja keemiatööstusele. Kaevandamise plaanitud lõpp Ojamaa kaevanduses on aastal 2029. Arvestades kaevandamise lõppu, ei mõjuta kavandatud tegevus seatud eesmärke. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (2023 uuendustega)16 Põhialuste visioon ja eesmärgid on: 1. Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Tagatud on kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutustega kohaneda, et kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. 2. Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. 15 Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava 16 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 15. mai 2023 27 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Otseselt põlevkivi ja selle kasutamist Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050 ei käsitleta. Energeetika osas seatakse aastaks 2050 suunaks kliimaneutraalsus ning soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgulist laiemat kasutuselevõttu ning tööstuslikes protsessides motiveeritakse tööstust kasutama valdavalt vähese süsinikuheitega kütuseid. Kaevandamise plaanitud lõpp Ojamaa kaevanduses on aastal 2029. Arvestades kaevandamise lõppu, ei mõjuta kavandatud tegevus seatud eesmärke. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203017 Kliimamuutustega kohanemise arengukava peamine eesmärk on suurendada riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse osas seab arengukava järgneva eesmärgi: „Kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht.“ Eesmärgi saavutamise meetmeks on kliimamuutusest tingitud riskide ennetamine energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel, mille tegevused on tihedalt seotud energiamajanduse arengukavaga aastani 2030. Meetmed suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Arengukavas peetakse oluliseks, et energiamajanduse arengu pikaajalisel planeerimise võetaks arvesse ka muutuvaid kliimatingimusi ja nende mõju energia tootmisele ja elektri toimetamisele tarbijateni. Samuti peetakse oluliseks nii taastumatu kui taastuva energiaressursi osakaalu ning energia varustuskindluse tagamist läbi piisavate ja kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste ja energiatootmise hajutamine. Arengukava järgi oli 2013. aasta statistika põhjal Eesti suurim taastumatu energiaressurss põlevkivi ning on seda eeldatavalt ka aastail 2030 ja 2050. Suurima primaarenergia kasutusega energiaressursiks 2015. aastal oli samuti põlevkivi. Aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutused mõjutavad energiaressursside saadavust suhteliselt vähe. Kõige vähem mõjutavad ilmastikuolud ja nende muutused põlevkivi energiaressursi kasutamist. Prognoositud muutused ei mõjuta kasutatava põlevkiviressursi suurust ning põlevkivist elektri tootmist mõjutavad prognoositud kliimamuutused marginaalselt. 17 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 15. mai 2023 28 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Lähtudes eeltoodust ei ole kavandatav tegevus vastuolus antud arengukavaga. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-203018 “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel. Arengukava strateegilised eesmärgid on: • põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; • põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; • põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine. Kavandatava tegevuse ellu viimiseks on algatatud keskkonnamõju hindamine, mille eesmärk on olulise negatiivse keskkonnamõju vältimine. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava seab eesmärgiks aastaks 2030 hoida allmaa- kaevandamise kadude osakaal alla 29,2% ning taaskasutada vähemalt 40% tekkinud aherainest. Kavandatava kaevandamisega kaasnevad kaod jäävad alla 29,2%. Laiendatud Ojamaa kaevanduse aheraine teke ja taaskasutus jäävad olemasoleval jäätmeloal seatud nõuete piiresse (teke 2,8 mln t ja taaskasutus vähemalt 40% kolme aasta keskmisena). Kavandatav tegevus on kooskõlas Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava eesmärkidega. „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ aastate 2016-2020 tulemuste analüüs19 teadvustab viimastel aastatel hoogustunud kliimaneutraalsuse poole liikumise ambitsioone. Selle tõttu nähakse vajadust ka põlevkivi arengukava viia 18 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016. 19 „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“ aastate 2016-2020 tulemuste analüüs. Keskkonnaministeerium. 2022. 15. mai 2023 29 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne ambitsioonidega kooskõlla. See võib tähendada põlevkivi arengukava kiiremat ümber kirjutamist kui aastaks 2030. Energiamajanduse arengukava aastani 203020 Eesti energiapoliitika arengukavas lähtutakse sellest, et tarbijatele oleks tagatud mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, et keskkonnamõjud oleksid aktsepteeritavad ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja kliimapoliitikaga. Samuti peab energiamajanduse arenguplaanide rakendamine olema majandusliku konkurentsivõime poolest kõige kasulikum. Veel määrab uus kava lähtekohad taastuvenergia ja energiasäästu tegevuskavadele ning hoonete renoveerimise visioonile. Põlevkivi kaevandamise ja energeetika kohta on kirjutatud järgmist: Kasutusele võetud uued tehnoloogilised lahendused põlevkivienergeetikas näitavad põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jätkamise võimalikkust ka oluliselt karmistuvate keskkonnapiirangute tingimustes. /…/ Arengukavaga nähakse ette põlevkivist elektritootmise vähenemist ja põlevkiviõli tootmise suurenemist. Tootmisefektiivsust lisab kõrvalproduktide (nt generaatorgaas, poolkoksigaas) kasutamine elektritootmiseks. Välja on toodud, et põlevkiviõli tootjate plaanide realiseerumisel realistlik aastane toodang enam kui 2,5 miljonit tonni põlevkiviõli. Tööstusharu osakaal Eesti majanduses loodud kogu lisandväärtusest on ligikaudu 6%. Tuleb arvesse võtta, et arengukava on koostatud enne ambitsioonikate Roheleppe plaanide kokku leppimist ja arengukava käsitleb tegevusi kuni aastani 2030. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et kavandatav tegevus on kooskõlas energiamajanduse arengukavaga aastani 2030. Vabariigi Valitsus on 18.11.2021 algatanud Energiamajanduse arengukava aastani (ENMAK) 2035 koostamise. Dokumendi koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. 20 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. 15. mai 2023 30 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Kuivõrd dokument on veel koostamisel ei ole võimalik täpsemaid seoseid kavandatava tegevuse ja arengudokumendi vahel välja tuua. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 203021 Strateegia toob seonduvalt põlevkivi kaevandamisega välja järgmised probleemid: • vajadus tõhustada väärindamise tehnoloogiat, et vähendada jäätmete teket • kaevandamisest põhjustatud koormus joogiveevarustusele • kaevandamise tõttu suur veekõrvalduse osakaal • langatustest põhjustatud maapinna vajumine ja selle tõttu veerežiimi muutus Keskkonnastrateegias nähakse probleemi lahendusena maavara kaevandamismahu vähendamist (põlevkivi baastasemena on võetud 11 mln tonni aastas). 2020. aastal oli põlevkivi kaevandamismaht 9 mln tonni, millest 4,8 mln tonni kaevandas Enefit Power AS, 3,3 mln tonni kaevandas VKG Kaevandused OÜ ja 0,9 mln tonni OÜ Kiviõli Keemiatööstus22. Samas Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 näeb aastamäärana 20 mln tonni, mis on kinnitatud ka maapõueseadusega (§ 46 lg 3)23. Lähtuvalt kavandatava tegevuse eesmärgist, ei ole võimalik rakendada keskkonnastrateegias toodud lahendust vähem põlevkivi kaevandada. Küll on võimalik seda teha kiiresti. Kaevandamise plaanitud lõpp, 2029, tagab suhteliselt kiire kaevandamise. Samuti on käesolevas mõju hindamises käsitletud kaevandamismahu vähendamise kõrval muid leevendavad meetmed kaevandamisega seotud probleemide lahendamiseks (koormus joogiveevarustusele, veekõrvaldus, langatused). Ojamaa kaevanduses kasutatav kamberkaevandus välistab langatuste tekkimist. Mõju põhjavee koguselisele seisundile sõltub kaevandusala suurusest ja kaevandamise kiirusest. Mida kiiremini kaevandatakse, seda lühemat aega toimub vee dreenimine. Mida väiksemalt alalt kaevandatakse, seda vähem vett dreenitakse. Kuivõrd kaevandamise käigus põlevkivi väärindamist ei toimu, kaevandamise järgselt põlevkivi rikastatakse ja neid protsesse on käsitletud varasemates mõju hindamistes, siis antud juhul see asjakohane ei ole. 21 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud riigikogu 14.02.2007. 22 Maavaravarude koondbilanss 2020. Maa-amet. 2021. 23 Maapõueseadus. Riigikogu 27.10.2016 seadus. 15. mai 2023 31 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Koostamisel on Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD)24, mille eelnõu käsitleb põlevkivi kaevandmaist üksnes läbi üldise kliimaneutraalsuse eesmärgi ega sea muid piiranguid ega eesmärke põlevkivi kaevandamisele ega kasutamisele. Laiemalt on käsitletud arengukava eelnõus maavarade kaevandamist. Maavarade valdkonna eesmärk aastaks 2030 on järgmine: „Maavarade kaevandamisel ei ületata keskkonna taluvuse piiri ja tagatakse kaevandatud alade korrastamine“. Eesmärgi saavutamise mõõdikutena on toodud järgnevad: • kaevandamisloa lõppedes on kaevandatud ala korrastatud • kaevandamistegevusega seotud mõjude ja häiringute piirnormidest kinni pidamine • põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine kasutamise määr. Kavandatava tegevuse lõpus kaevandatud maa-ala korrastatakse lähtuvalt koostatavast Keskkonnaametilt saadavatelt korrastustingimustest ja koostatavast korrastamisprojektist. Kaevandamistegevusega kaasnevaid mõjusid hinnatakse käesolevas töös. Peatükis 9 „Seire“ on kirjeldatud seiremeetmeid, mille abil on võimalik kontrollida kaevandamistegevustega kaasnevate võimalike häiringute vastavust hinnatud mõjudele ja seatud loatingimustele. Põlevkivi rikastamisel tekkiva aheraine kasutamise määra käesolevas mõjuhindamises ei käsitleta, see on kajastatud ja reguleeritud jäätmeloas nr L.JÄ/332750. Maapõuepoliitika põhialused aastani 205025 Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Prioriteetsetest arengusuundadest puutuvad kavandatava tegevusega otsesemalt kokku: 2.1. Maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on alati eelnevalt analüüsitud ning tegutsemisel valitakse kõige sobivamad lahendused. Riik suunab tegevuse korraldamisel rakendama võimalikult keskkonnasäästlikku ja innovaatilist tehnoloogiat. Kavandatava tegevuse mõjude hindamiseks viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. 24 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eelnõu 25 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Võetud vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega. 15. mai 2023 32 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 2.2. Kaevandatud maa ja maapõue korrastamine on tagatud ning selleks rakendatakse parimaid meetodeid ja kogemusi, arvestades terviklikku ja sobivaimat lahendust ning piirkonna arengut. Korrastamistingimused määratakse keskkonnaloas. 2.3. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Seejuures ei tarbita taastuvat maapõueressurssi üle taastumise määra ja uuritakse võimalusi taastumatute maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega ning ressursside kasutamise tõhusamaks muutmiseks. Kaevandamisloa taotluse järgi on kaevandamise eesmärgiks sisendi saamine põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Põlevkivi kasutamine põlevkiviõli ja/või kemikaalide tootmiseks loob maavarale lisandväärtust. Aherainet ei ladestata vaid taaskasutatakse. Keskkonnamõjude vähendamise eesmärgil viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine on seotud eelkõige kaevandatava põlevkivi kasutamisega ning kaevandamisel tekkivate jäätmete ringlussevõtuga (aheraine). Kuna need teemad jäävad käesoleva keskkonnamõju hindamise skoobist välja, siis selles osas hinnangut ei anta. Aheraine ringlussevõttu käsitleb jäätmeluba nr L.JÄ/332750. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu maapõuepoliitika põhialustega aastani 2050. Ida-Eesti veemajanduskava 2022-202726 Veemajanduskava järgib VRD27 põhimõtet saavutamaks kõikide veekogumite hea seisundiklass, välja arvatud juhul kui kogumile on kehtestatud erand. Mõju hindamise käigus hinnati kavandatava tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele, sh kogumitele lähtudes samadest põhimõtetest. Veemajanduskavaga on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (7) halvale koguselisele ja keemilisele seisundile seatud VRD28 art 4.5 erand. See lubab hea seisundi mitte saavutamist. Erand kehtib vähemalt aastani 2027, mil erandi põhjendatus 26 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 27 VRD – veepoliitika raamdirektiiv 28 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. 15. mai 2023 33 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne uuesti üle vaadatakse. Muudele kavandatavast tegevusest mõjutatud pinna- ega põhjaveekogumitele erandeid seatud ei ole. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+29 Strateegi visioon on: Aastaks 2030 on Ida-Viru maakond majanduslikult hästi arenenud, kiirete transpordiühendustega ning hinnatud elukeskkonnaga regioon, moodustades osa arenevast Soome lahe majanduspiirkonnast. Strateegia eesmärgid üldiselt kavandatava tegevusega ei seostu. Kuivõrd on puutepunkte eesmärgiga: Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakonnas kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele. Selle eesmärgi saavutamise üks vahend on keskkonnamõju hindamise läbi viimine, millega kindlustatakse, et kavandatav tegevus ei põhjustaks talumatut mõju looduskeskkonnale. Arengustrateegias sedastatakse: Arengustrateegia rakendamise perioodil jääb Ida-Viru maakonna suurimaks majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus, kuid ühest majandusharust sõltuvuse vähendamiseks, jätkatakse tegevusi maakonna majanduskeskkonna mitmekesistamiseks. Põlevkivisektori väliste tööstusinvesteeringute ja teenindussektori osakaalu kasv, väikeettevõtluse areng ning uute ja nutikate lahenduste kasutamine loob täiendavad võimalused ettevõtluse arengus. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu arengustrateegiaga. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+30 Maakonnaplaneeringu järgi jääb Ida-Virumaal põlevkivi kaevandamine lähimatel aastakümnetel oluliseks majandusvaldkonnaks. 29 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. 30 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. 15. mai 2023 34 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Põlevkivisektori edasist arengut suunates tuleb silmas pidada pinnasele, maastikele, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele ning välisõhule ja teistele keskkonnatervise komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajadust. Maakonnaplaneeringuga nähakse põlevkivi kaevandamise jätkamist, lisaks olemasolevatele kaevandamisaladele (sh Uus-Kiviõli), perspektiivis ka Estonia II ja Sonda kaevandustes; seda juhul, kui kaevandustegevusega kaasnevad mõjud on hinnatud ja maksimaalselt leevendatud (KMH kaevandamisloa taotluse käigus). Põlevkivi kaevandamisega seotud taristu edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teha koostööd Maanteeameti (nüüdseks Transpordiamet) ja teiste avalike teede omanikega, et lahendada kaevandamisega seotud taristu ristumised avalike teedega. Kaevandamisala teenindavate avalike teede temaatikat tuleb käsitleda järgnevates planeeringutes ja vajadusel näha ette teede kandevõime tõstmine ning seisukorra vastavusse viimine arendustegevusega kaasneva liikluskoormusega. Alutaguse valla arengukava 2022-203031 Arengukavas on märgitud järgmist: Põlevkivisektori tuleviku käekäigust sõltub suurel määral nii Ida-Viru maakonna kui ka Alutaguse valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu, valla eelarvetuludes on suur osa põlevkivi kaevandamisega seotud ressursitasudel. Samas on põlevkivi kaevandamine olulise negatiivse keskkonnamõjuga, mõjutades pinnast, maastikku, elusloodust, põhja- ja pinnavett ning välisõhku. Valla põhjaosa põhjaveerežiim on häiritud ja maastikud mõjutatud tänaseks juba suletud põlevkivikaevanduste langatustest. Valla looduskeskkonnaga seonduvate väljakutsete hulgas on ka põlevkivi kaevandamisega seotud muutused maastikus, põhjavee omadustes ja kaevandamisjärgselt kaasnevad maapinna võimaliku vajumise ja veerežiimi muutuste näol. Selle lahendusena nähakse koostööd riigi ka kaevandamis- ning tootmisettevõtetega. Kavandatava tegevusega ei kaasne langatusi, küll aga mõju põhjaveele ning seda on käsitletud peatükis 7.1 „Veekeskkond“. Samuti käsitletakse arengukavas perspektiivi, mil valla jaoks võtmetähtsusega põlevkivi kasutamise lõpetamine rohepöörde käigus toob endaga kaasa mitmeid väljakutseid. Need on valdavalt seotud põlevkivikaevandamisest saadavate maavara 31 Alutaguse valla arengukava 2022-2030. Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 27.10.2022 määrusega nr 18. 15. mai 2023 35 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne kaevandamisõiguse tasude vähenemisega ning sellest tulenevalt valla majandusarengu ja elanike sotsiaalse heaolu tagamisega. Alutaguse valla üldplaneering32 Üldplaneeringus on põlevkivikaevandamisele toodud järgmised nõuded: • Põlevkivi ümberlaadimissõlm, kus toimub kaevise ümberlaadimine, peab müra ja tolmu leviku tõkestamiseks paiknema hoones. • Kui kaevanduste logistikaga seotud kaubapõlevkivi trassid kavandatakse rajada Alutaguse valla territooriumile, siis tuleb nende asukoha leidmiseks teha asukohavalik koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega • Põlevkivikaevanduste puhul vältida kaevanduste teenindusmaade rajamist väärtuslikele põllumajandusmaadele. Nõuded ei ole kavandatava tegevuse seisukohast asjakohased, kuna kasutatakse ära olemasolev maapealne taristu. Üldplaneering näeb alt kaevandatud alade kasutamisele ette järgmised tingimused: Maa tüüp Hoonete ja rajatiste Põllu- ja metsamajanduslik ehitamine maaviljelus Püsiv Piirangud puuduvad Piirangud puuduvad Stabiilne Võib rajada kergeid ehitisi Piirangud puuduvad Langatatud Tuleb silmas pidada järel- või Tuleb silmas pidada võimalikku hilisvajumist niiskusrežiimi muutumist Kvaasistabiilne Ehitamine lubatud ainult Tuleb arvestada võimaliku saagi geotehnilise analüüsi läbinud hävimisega projektide alusel Veevarustuse seisukohast on antud järgmine suunis: Kaevanduspiirkondade mõjualas tuleb rajada kvaliteetse veevarustuse tagamiseks sügavamaid kaeve, mis jäävad põlevkivikaevandustsooni mõjuulatusest välja. 32 Alutaguse valla üldplaneering. Kehtestatud Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285. 15. mai 2023 36 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Vastavalt taotlusele33: Analoogselt Ojamaa kaevandusele, kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega kaasnevad kaod hoidetervikutes kuni 30%. Kamberkaevandamise meetodil jäetakse kaeveõõnte vahele tervikud, mis hoiavad maapinda üleval, seega langatuste ja liigniiskuse tekkimise tõenäosus on väike. Põlevkivi kaevandamine ei sea piiranguid praeguse maakasutuse jätkumisele. Altkaevandatud aladele uute ehitiste projekteerimisel ja rajamisel kehtivad ehituslikud tingimused, arvestada tuleb maa-aluste tervikute paiknemisega. Sellise kaevandamise tagajärjel säilib stabiilne maapind. Kaevanduse mõjuala ulatus ja vajalikud meetmed veevarustuse säilitamiseks antakse peatükis 7 „Eeldatavalt oluline keskkonnamõju“. Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-202834 Arengukavas on põlevkivitööstuse kohta toodud järgmist: Lüganuse valla üheks teravamaks väljakutseks on põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tulemusena tekkinud keskkonnamõjude leevendamine. Ühelt poolt on oluline endiste kaevandus- ja karjäärialade taaskasutusele võtmine, teisalt ka kaevandamise tulemusena tekkinud taristuprobleemide (nt veevarustus, sadevesi) lahendamine koostöös arendajatega. Kogu piirkonna suurim ettevõte Kiviõli Keemiatööstus on valla kõige olulisem tööandja, teisalt on keemiatööstusega seotud ka keskkonnaküsimused. Eraldi teemaks on uute võimalike kaevanduste lisandumine piirkonda, mis võiks kaasa tuua suures mahus töökohti, samas aga ka arvestavat mõju keskkonnale. Arengukava ei võta seisukohta, kas kaevandamine peaks laienema. Sõnastusest võib välja lugeda, et kaevandamises nähakse positiivset sotsiaalset mõju aga ohukohaks on keskkonnamõju. Käesoleva mõju hindamisega antakse hinnang keskkonnamõju olulisusele (peatükk 7 „Eeldatavalt oluline keskkonnamõju“) ning vajadusel tehakse ettepanek mõjude vähendamiseks või leevendamiseks (peatükid 9 „Seire“ ja 10 „Leevendavad meetmed“). 33 VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laienduse taotlus. 2020. VKG Kaevandused OÜ 34 Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-2028. Vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018 määrusega nr 39. 15. mai 2023 37 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Lüganuse valla üldplaneering35 Planeering on koostamisel. Käesoleva mõju hindamise programmi koostamise ajal (09.2021) oli üldplaneeringu kaardil36 plaanitud kaevandusalale tsoneeritud väärtuslikku põllumaad ning rohelist võrgustikku. Sarnaselt Alutaguse valla üldplaneeringule, tuuakse ka koostatava Lüganuse valla üldplaneeringu seletuskirjas välja tingimused altkaevandatud aladel ehitamiseks. Sealjuures on toodud, et ehitamisele eelnevalt tuleb täpsustada ehitustingimusi vastavalt maa oleku klassifikatsioonile ning arvestada tühikute ja tervikute paiknemist. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringu hetkeplaanidega. 35 Uue üldplaneeringu koostamine - Lüganuse vald (lyganuse.ee) 36 Lüganuse valla üldplaneering (hendrikson.ee) 15. mai 2023 38 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 6 HINDAMISMETOODIKA Töö viidi läbi vastavalt KMH algatamise hetkel kehtinud KeHJS37 redaktsioonile ja KMH täpsustatud nõuetele38. Aruandes on viidatud õigusaktides toodud teemasid käsitletud vastavalt programmis toodud täpsustustele. Mõju hindamine viidi läbi Keskkonnaameti 04.08.2022 kirjaga nr 6-3/22/9074-6 nõuetele vastavaks kinnitatud programmis toodud metoodika alusel. 6.1 Veekeskkond Kaevandusmõjude hindamiseks koostati piirkonna põhjavee liikumise mudel. Põhjaveemudeli koostamise metoodika on toodud lisas 3. Mudeli tulemuste põhjal saadi ülevaade ärajuhitava veekoguse kohta. Selle põhjal anti hinnang veeloa muutmise vajaduse kohta ning kavandatavast tegevusest tingitud põhjavee alanduslehtri kohta. Aruandes toodi välja soovitused põhjavee seire teostamiseks ning kaevanduseelse põhjavee seisundi fikseerimiseks (peatükid 7.1.1 „Mõju põhjaveele“ ja 9 „Seire“). Lisaks hinnati KMH aruande koostamisel kavandatava tegevusega kaasnevat mõju põhjaveekogumite seisundile sh hinnates põhjaveekaitse eesmärkide erandite rakendamist. Mõju hindamisel modelleeriti kaevandusest ära juhitavast põhjaveest põhjustatud üleujutuse riski suublaks olevates pinnaveekogudes lisas 4 toodud metoodika alusel. Vooluhulkade sisendandmeteks on põhjavee mudeli tulemused. Modelleerimistulemused andsid sisendi eesvoolude kaevandusvee ärajuhtivusvõime hindamiseks. Välja pumbatavate veekoguste prognoosimisel arvestati ka olemasoleva Ojamaa kaevanduse veekoguseid. Ära juhitavate saasteainete hinnang Vee ekspert tutvus veeloa alusel tehtud ära juhitava kaevandusvee seire ja muude asjakohaste piirkonnas läbi viidud seirete ja uuringute andmetega ning andis selle 37 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu poolt Vastu võetud 22.02.2005. 38 Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34. 15. mai 2023 39 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne põhjal hinnangu, kas lisanduv kaevandusvesi võib takistada veekogumi hea seisundi saavutamist. Hinnangu andmisel tugineti ka LIFE IP CleanEST 2022. aasta sügisel valminud (4.5 Pinnavesi) aruandele, mis muu hulgas käsitles ka biosaadava nikli teemat. Täiendavaid veekeskkonnaalaseid uuringuid keskkonnamõju hindamise käigus ei tehtud. Mõju hindamisel kirjeldati kavandatava tegevuse seiret, asjakohasel juhul ka leevendavaid meetmeid, sealhulgas kavandatava tegevuse eelse pinnavee kvaliteedi seisundi fikseerimist. Samuti hinnati Purtse jõe veetaseme fikseerimise võimalikkust. 6.2 Müra ja vibratsioon Müra ja vibratsiooni leviku selgitamiseks viidi läbi olemasoleva olukorra mõõtmine. Mõõdeti maa-aluse lõhkamisega, killustiku laadimise, tootmiskompleksi töö ja kaevanduse šurfidega kaasnevat müra ja lõhkamisega kaasevat vibratsiooni nii toimiva kaevanduse plahvatuse epitsentri kohal (maa peal) kui ka lähima elamu õuealal. Alad valiti vastavalt sellele, kus asub kaevandamise aktiivne osa uuringu ajal. Kaevanduse olemasolevale olukorrale ning edasisele tegevusele anti hinnang tuginedes saadud mõõtmisandmetele, standarditele, juhendmaterjalidele jm allikatele. Täpsem metoodika on toodud lisas 6. KMH juhtekspert koostas ettepanekud olemasoleva olukorra fikseerimiseks, et vältida kaevandamise ajal vaidlusi rajatistele tekkinud võimalike kahjustuste põhjuste osas. 6.3 Maakasutus Juhtekspert kontakteerus piirkonna põllumajandustootjaga ja uuris intervjuu vormis, kas on teada selge vahe kaevandusalal oleva põllu harimisel võrreldes põhjavee alanduslehtri välise põllu harimisega. 6.4 Looduskeskkond Aidu karjääri veetaseme muutumisele anti hinnang hüdrogeoloogilise mudelduse põhjal. Mudelduse tulemust arvestades andis juhtekspert hinnangu mõju olulisusest Aidu karjääri veekogudesse loodavatele ökosüsteemidele (peatükk 7.1.1 „Mõju põhjaveele“). 15. mai 2023 40 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 6.5 Keskkonnamõju hindamise ulatus Ruumiline ulatus Keskkonnamõju hindamise ulatuse aluseks on erinevate mõjude ulatus. Mõju ulatus põhjaveele piirdub põhjavee olulise alanduse ulatusega, mis tuvastati põhjaveemudeli koostamisel. Suublatele avalduvat mõju (võimalik veetaseme tõus) hinnati kuni Purtse jõeni (kaasa arvatud). Müra ja vibratsioon jäävad kaevanduse lähiala piiresse. Käsitlemist vajasid majapidamised, mis jäävad kaevanduse piirist kuni 0,5 km kaugusele. Ajaline ulatus Mõjusid hinnatati kuni kaevandamise lõppemiseni, et anda ülevaade pärast kaevandamist stabiliseerunud olukorrast. Olemasolevate andmete piires arvestati ka ümbruskonna teiste olemasolevate kaevanduste elueaga. 6.6 Alternatiivide võrdlemine Null alternatiivi käsitleti kui olemasoleva olukorra kirjeldust. Null alternatiivi ei kaasatud võimalike alternatiivide võrdlusesse. Juhul, kui selgus, et kavandatav tegevus ületas keskkonna taluvuspiiri, otsiti mõju vältimise või leevendamise meetmeid. Need on koondatud peatükki 10 „Leevendavad meetmed“. Mõjude hindamisel toodi iga mõjuvaldkonna juures välja alternatiividega kaasnev mõju. Alternatiivide võrdlus on toodud peatükis 8 „Alternatiivide võrdlemine“. 6.7 Tehniline teostus Kavandatava tegevuse alternatiivid erinevad üksteisest kaevanduse laiendusse sisenemise tehnilise lahenduse poolest. Alternatiiv 1 puhul toimub kaevandusalale sisenemine läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki ning alternatiiv 2 puhul läbi uue kaldsüvendi. Mõju hindamises võrreldi esimese ja teise alternatiivi tehnilise lahenduse rakendatavust. Volitatud mäeinseneri (tase 8) eksperthinnangu põhjal selgitati, kumb lahendustest on tehniliselt otstarbekam ning anti hinnang arendaja kinnitusele langatuskindluse kohta. 15. mai 2023 41 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 6.8 Kliima Keskkonnamõju hindamise aruandes anti hinnang Ojamaa laiendusel kaevandustegevusest (mitte põlevkivi kasutamisest) põhjustatud CO2 heitkogusele. Kavandatava tegevuse mõju kliimale hinnati kuni väljatud põlevkivi rikastamiseni ja aheraine käitluseni. Antud keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata otseselt kaevandamisega (sh materjali rikastamine ja aheraine ladustamine) seotud mõjusid keskkonnale, sh kliimale ja sellepärast ei käsitletud käesolevas aruandes põlevkivi edasise kasutamisega seotud kliimamõjusid. 15. mai 2023 42 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 7 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU Lähtuvalt mõjuhindamise programmist ei käsitleta käesolevas aruandes järgnevaid keskkonnaaspekte, mille osas pole põhjust eeldada olulist keskkonnamõju: • Valgus, soojus, kiirgus • Jäätmeteke • Kultuuriväärtused • Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju. 7.1 Veekeskkond 7.1.1 Mõju põhjaveele Kogu piirkond (Alutaguse vald, Lüganuse vald) on põlevkivi kaevanduste põhjavee dreenimisest oluliselt mõjutatud. Kaevanduse laiendamine annab täiendava panuse põhjaveekihtide alanduslehtrite laienemisele. Mõju hindamise raames koostati põhjaveemudel selgitamaks Ojamaa kaevanduse laiendusega kaasneva põhjavee alanduslehtri ulatus ja välja pumbatava vee kogus (vt Lisa 339). Mudeli tulemusena hinnati kavandatava tegevuse mõju põhjaveekogumite seisundile, ümbruskonna kaevudele ning pinnaveekogude (jõed, Aidu karjäär) veerežiimile (viimast vt peatükis 7.1.2 „Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusrisk“). Mudel koostati eeldusel, et kaevandamine (see tähendab, et ka põhjavee välja pumpamine) toimub kolm aastat. Läbi mudeldati alternatiivid40: 1. Ojamaa kaevanduse laienduse alale sisenetakse läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki; 2. Ojamaa kaevanduse laiendusse sisenetakse rajatava kaldsüvendi kaudu. Välja pumbatava vee kogused Ojamaa kaevanduse vesi juhitakse Sompa settebasseinist Kiikla peakraavi (VEE1069400), mis omakorda suubub Ratva ojja (VEE1069100), ning Kohtla settebasseinist Ojamaa peakraavi (VEE1069500), mis suubub Ojamaa jõkke 39 Polikarpus, M., 2022 Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires. Eesti Geoloogiateenistus. 40 Mudeldatud alternatiivide numbrid lisas 3 on võrreldes keskkonnamõju hindamise programmis ja aruandes toodule vastupidised. 15. mai 2023 43 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne (VEE1068700). Veeloas (L.VV/324788) on ära juhitava vee hulgaks määratud kuni 31 587 840 m3 aastas ja 87 744 m3/d. Mudelduse tulemusel järeldati, et Ojamaa kaevanduse laienduselt välja pumbatava vee hulk on: 1. alternatiivi 1 (laienduse alale sisenetakse läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki) korral kuni 51 600 m3/d ehk 18,8 mln m3/a; 2. alternatiivi 2 (laiendusse sisenetakse rajatava kaldsüvendi kaudu) korral kuni 50 700 m3/d ehk 18,5 mln m3/a. Kuna alternatiivid erinevad üksteises minimaalselt, arvestatakse laiendusega lisanduva pumbatava vee koguseks kuni 52 000 m3/d ja 19 mln m3/a. EGT poolt 2021. aastal mõõdetud vee hulgad Ojamaa kaevanduse Sompa settebasseini väljavoolust allavoolu jäävas Kiikla peakraavi suudme seirepunktis olid vahemikus 0,27 – 0,62 m3/s ning Ojamaa kaevanduse Kohtla settebasseinist allavoolu jäävas Ojamaa peakraavi suudme seirepunktis 0,15-0,2 m3/s.41 Arendaja esitatud andmetel välja pumbatava vee hulgad on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 2) ja joonisel (Joonis 4)42. Tabel 2 Ojamaa kaevandusest välja pumbatava vee hulgad 2019 2020 2021 2022 mln m3/a 23,5 23,5 22,5 24,4 aasta keskmisena mln m3/kuus 2,0 2,0 1,9 2,0 arvutusliku keskmisena m3/d 64 000 64 000 62 000 67 000 arvutusliku keskmisena m3/s 0,74 0,74 0,72 0,77 Kuu pumpamismahud jäävad vahemikku 1,5 – 2,7 mln m3. Maksimaalse kuu pumpamise maht on arvutuslikult 89 000 m3/d. Kirjeldatud perioodi arvutuslik keskmine vooluhulk on 0,75 m3/s. 41 Osjamets, M., Polikarpus, M,. Hunt, M., Raidla, V., Männik, M., Ani, T., Marandi, A. 2022. Ojamaa kaevanduse ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhja- ja pinnaveeseire 2021. aastal. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 42 Andmed Osaühingult VKG Kaevandused. Algandmed on kuupõhised pumpamismahud. Ülejäänud väärtused on kuu andmete põhjal arvutatud. 15. mai 2023 44 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 2 800 000 2 600 000 pumbatud vee hulk m3 2 400 000 2 200 000 2 000 000 2019 1 800 000 2020 1 600 000 2021 1 400 000 2022 1 200 000 1 000 000 Joonis 4 Ojamaa kaevandusest välja pumbatava vee kogused. Sellest lähtuvalt võib Ojamaa kaevanduse laienduse käitamise kolmandal aastal kogu Ojamaa kaevandusest välja pumbatav veehulk olla kuni 3 3 89 000 + 52 000 = 141 000 m /d ja 23,5 + 19 = 42,5 mln m /a. Veeloas sätestatud päeva koguse piiresse jäävad üksnes optimistlikumad prognoosid. Soovitav on veeloas vooluhulkasid muuta vastavalt: • aastane ärajuhitava vee kogus 42,5 mln m3; • päevane ärajuhitava vee kogus 141 0000 m3, eeldusel, et arvestus käib kuu keskmise põhjal. Ette pandud mahtude juures on oluline tähele panna, et Ojamaa kavandus veel laieneb. Viimaste aastate pumpamise andmed näitavad, et laienemine enam vee mahtudele olulist mõju ei ole avaldanud. Rohkem mängivad rolli sademed, lumikate ja lumikatte sulamine. Lisaks ei ole mudelisse lisatud Kohtla kaevevälja plokkide 2 ja 3 ammendamist. Küll on selge, et mida lähemale liigutakse plokkides 2 ja 3 uputatud Kohtla kaevandusele, seda suurem saab olema Ojamaa kaevandusse tungiva vee hulk. Kuna mudelis on omajagu määramatust, mida ei ole võimalik mõistlike pingutustega vähendada, on kasutatud pigem pessimistlikke kui optimistlikke parameetreid (kihtide veejuhtivus). Seetõttu võib eeldada, et ka Ojamaa kaevanduse ammendamisel ning 2. ja 3. ploki osalisel väljamisel muudetavasse veeloasse soovitatud veekoguseid tõenäoliselt ei ületata. Mõju põhjaveekogumite seisundile Kaevandustegevus sügaval lasuvaid põhjaveekogumeid nr 1 ja nr 2 ei mõjuta, sest need on kaetud Lontova savidest koosneva regionaalse veepidemega. Ka Ordoviitsiumi- Kambriumi Virumaa põhjaveekogumile Ida-Eesti vesikonnas (5a) puudub otsene mõju. (Lisa 1 joonis 6) 15. mai 2023 45 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistatud põlevkivivarud ise paiknevad põhjaveekogumis nr 7, mis on tervikuna juba varasema kaevandustegevuse tõttu halvas keemilises ja koguselises seisundis43. Täiendav põhjavee välja pumpamine avaldab negatiivset mõju põhjaveekogumi nr 7 veebilansile ehk koguselisele seisundile. (Lisa 1 joonis 6) Veemajanduskavaga44 on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (7) halvale koguselisele ja keemilisele seisundile seatud VRD45 art 4.5 erand. See lubab hea seisundi mitte saavutamist. Erand kehtib vähemalt aastani 2027, mil erandi põhjendatus uuesti üle vaadatakse. Erandi üheks tingimuseks on seisundi halvenemise vältimine. Teatud tingimustel on lubatud seisundi ajutine halvenemine (VRD art 4.6), kuid nende tingimuste alla kuuluvad ainult looduslikud asjaolud. Antud juhul võib kavandatavat tegevust VRD mõistes teostavaks lugeda, kuna Ojamaa kaevanduse laienduse mõju koguselisele seisundile on võrreldes teiste mõjuritega väga väike ning on põhjust eeldada, et mäeeraldis on ammendatud enne aastat 203346. Pärast kaevanduse ammendumist selle mõju põhjavee koguselisele seisundile lakkab. Vältida tuleb olukorda, kus Ojamaa kaevanduse laienduse ja olemasoleva Ojamaa kaevanduse vahele jääb peale kaevanduse ammendumist ühendus (17 plokk), sest Ojamaa kaevanduse veetase peaks tõusma pärast veega täitumist võimalikult kõrgele (46–48 m abs), et ei tekiks pöördumatut mõju Arvila sihtkitsevööndi elustikule. Mõju kaevudele Kavandatav tegevus avaldab mõju Kvaternaari ja Keila-Kukruse veekihile. Kvaternaari veekihi kasutajaid võimaliku mõju raadiuses ei ole. Keila-Kukruse veekihis tekkiv maksimaalne (kolmandal aasta) alanduslehter on toodud alloleval joonisel (Joonis 5). 43 Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 44 Veemajanduskavad 2022-2027 45 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. 46 Juhul kui 2027. aasta veemajanduskavades erandi seadmist enam põhjendatuks ei peeta, tuleb hea seisund saavutada aastaks 2033. 15. mai 2023 46 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 5 Veetaseme muutus 3. aasta järel Keila-Kukruse veekihis 15. mai 2023 47 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Kaevanduse alale jääb Sala maaüksuse (49801:001:0506) kaev. Kaev ei ole registreeritud veekatastris. Eesti Geoloogiateenistuse poolt läbi viidud mõõtmise tulemused on järgmised (juuni 2021): • koordinaadid: X: 6576803,7; Y: 678642,7, Z: 50.11 (kaevu toru ots); • veetase maapinnast 8,2 m, toru otsast 8,70 m; • sügavus 63 m, (põhjas tundub olevat muda). • manteltoru hinnanguline sügavus 34-36 m maapinnast. Puurkaev tõenäoliselt avab Lasnamäe-Kunda veekihti. Kaevanduse alanduslehtri mõjualas olevad ja keskkonnaregistrisse kantud kaevud on loetletud allolevas tabelis (Tabel 3). 15. mai 2023 48 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 3 Kaevanduse alanduslehtri piirkonda jäävad kaevud 47 KKR kood maaüksus kaevu ots- O3kl–kk ehitus- sügavus vett andev veetase veetaseme veeko- veekiht tarve alandus m aasta m osa m kuupäev gum* 49801:001:0307 PRK0025900 olmevesi 2–3 2009 87 70–82 15,6 31.10.2009 05a O-Cm Arumäe 49801:001:0033 PRK0061832 tootmisvesi 1–2 2020 27 4,5–27 11 05.05.2020 07 kl-kk Aiaotsa 49801:001:0033 PRK0061833 tootmisvesi 1–2 2020 27 4,5–27 11 14.05.2020 07 kl-kk Aiaotsa 49801:001:0033 PRK0061834 tootmisvesi 1–2 2020 28 4,5–28 12 06.06.2020 07 kl-kk Aiaotsa 49801:001:0033 PRK0061835 tootmisvesi 1–2 2020 27 4,5–27 11 11.05.2020 07 kl-kk Aiaotsa 43801:001:0049 PRK0052810 olmevesi 8-9 2014 45 29,6–45 6,3 22.08.2014 07 ls-kn Oja 44901:003:0720 PRK0004119 olmevesi 10-11 1992 65 35,6–65 9,5 28.09.1992 07 ls-kn Neruti 47 Andmed pärinevad veekastastrist seisuga 10.2022. Välja arvatud veekiht, mis on tuletatud kaevu sügavuse ja veekatastris toodud geoloogilise ehituse järgi. 15. mai 2023 49 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne KKR kood maaüksus kaevu ots- O3kl–kk ehitus- sügavus vett andev veetase veetaseme veeko- veekiht tarve alandus m aasta m osa m kuupäev gum* 44901:003:0780 PRK0004226 olmevesi 5-6 1992 64,5 32,5–64,5 11,2 11.11.1992 07 ls-kn Roosti 44901:003:0080 PRK0056832 olmevesi 3–4 2017 170,5 163,7–170,5 51,9 01.09.2017 02 vr Nõmme 49801:001:0390 hüdrogeolo PRK0016387 Kohtla metskond ogiline 8–9 2002 30,5 24–30,5 07 kl-kk 17 uuring * kogumite nimetused: 02 - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum 05a - Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas 07 - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum 15. mai 2023 50 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Arumäe ja Aiaotsa maaüksustele jäävad kaevud kuuluvad arendajale ning nendele avalduv mõju ei ole käsitletav välismõjuna. O-Cm kaevule kl-kk veekihi alanemine kolme aasta jooksul mõju ei avalda. Kl-kk kaevudes (PRK0061832, PRK0061833, PRK0061834, PRK0061835) alaneb veetase meetri võrra. Veesammas on kaevudes 16m, mistõttu veeandvusega probleeme ei ole. Arendajal on vaja veenduda, et kaevu asetatud pumbad oleks veetaseme alanemist arvestades piisavalt sügaval. Sala ja Neruti maaüksuste kaevud asuvad kaevanduse alal või selle vahetul piiril. Mõlemad kaevud avavad ls-kn veekihti. Mõju nendele on sarnane. Üldiselt ls-kn veetase kaevanduse mõjul mõnevõrra alaneb, seda võib põhjustada kaevu kehv konstruktsioon, mille tõttu hakkab surveline ls-kn vesi lekkima kl-kk kihti. Kaevude seisukorrad teada ei ole. Veesammas on kümnete meetrite paksune, mis tähendab, et veesamba alanemine mõne meetri võrra ei ohusta vee saadavust. Probleemiks osutub kaevandatava kihi lõhkamisega tekkiv füüsiline mõju kaevudele. Võib suhteliselt kindlalt väita, et mingi kahjustuse kaevud lõhkamiste tõttu saavad. Seetõttu tuleb koheselt, kui lõhkamisi enam 100 m raadiuses ei teostata, Sala ja Neruti kaevud asendada uutega ning olemasolevad likvideerida48. Omanikega kokkuleppel on soovitatav uued kaevud rajada O-Cm kihti kuna sealne vesi on joogikõlblikum. Samas kaasneb omanikule vee sügavamalt pumpamise kulu. Olemasolevates Sala ja Neruti kaevudes mõõta veetasemeid sagedusega korra kuus, alustades kohe pärast keskkonnaloa väljastamist. Mõõtmise eesmärk on selgitada võimalikud veetaseme muutused. Kui olemasolevates Sala ja Neruti maaüksuste kaevudes veetase alaneb kaevandamise ajal rohkem kui viis meetrit49, tuleb omanikele vee pumpamisega kaasnevad kulud hüvitada (elektrikulu saab arvutada kasutades hinnangulist tarbitavat vee kogust, pumba võimsust ja pumpamiseks kuluvat aega). Uutest kaevudest vee pumpamise kulu hüvitamine ei ole põhjendatud, sest kui omanik soovib puhtama veega O-Cm kihti, on see tema vaba valik ja kui ta valib siiski ls-kn kihi, on korralikult rajatud kaevus veetase võrreldav tänasega. 48 Likvideerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ 49 Veetase kõigub ka looduslikult. 5m on hinnanguliselt see piir, millest alates on täiendav mõju selge ja sügavamalt pumpamise lisakulu arusaadavam. 15. mai 2023 51 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Oja ja Roosti kaevud on rajatud ls-kn veekihti. Kaevud asuvad kaevandusest piisavalt kaugel, et lõhkamise füüsikalist mõju põhjust eeldada ei ole. Kaevude rajamise kvaliteet ei ole teada. Kui kaevud on rajatud halvasti või lagunenud, võib survelisest ls-kn kihist toimuda leke kl-kk kihti läbi lekkiva manteltoru või manteltoru taguse tühimiku. Veesammas on mõlemas kaevus kümnete meetrite paksune ja see tähendab, et vee andi mõne meetrine veetaseme alanemine ei mõjuta. Küll see võib mõjutada vee pumpamise elektrikulu. Veetaseme oluline (5 m või rohkem) alanemine on siiski vähe tõenäoline. Oja ja Roosti kaevudes mõõta veetasemeid sagedusega kord kuus alates keskkonnaloa saamisest. Veetaseme mõõtmine lõpetada kaevanduse täitumisel veega. Kui kaevudes veetase alaneb kaevandamise ajal rohkem kui viis meetrit, tuleb omanikele vee pumpamisega kaasnevad kulud hüvitada (elektrikulu saab arvutada kasutades hinnangulist tarbitavat vee kogust, pumba võimasust ja pumpamiseks kuluvat aega). Kaevanduse täitumisel veega alanduslehter kaob ja veetase taastub. Nõmme maaüksuse kaev asub kl-kk alanduslehtri piiril. Kaev avab Cm-V Vr veekihi. Kaevandamisel puudub mõju selle kaevu veetasemele. Kohtla metskond 17 kaev on keskkonnaregistris50 arvel kui hüdrogeoloogiline uuringukaev. Eesti Geoloogiateenistuse töötajad kaevu ette antud koordinaatidelt ei leidnud. Kaevust selles asukohas ei ole teadlik ka Eesti Energia keskkonnaspetsialist 51. Endise Geoloogiakeskuse andmebaasis on kaevule antud koordinaadid, mis on ligilähedased seirekaevu 257 asukohaga. Samas ei ühti mõlema kaevu tehnilised kirjeldused52. Sellest lähtuvalt võib teha järelduse, et kaevu ette antud asukohas ei eksisteeri ja selle leidmine võib olla keeruline. Kohtla metskond 17 kaev tuleb avalike andmete seast (Maa-amet, Veekataster jne) kustutada, kuid jätta ajaloolise mälu huvides arhiivi. Andmete korrigeerimisega peab tegelema Keskkonnaagentuur. Kaevandamise lõppemine Kaevandamise lõppedes täituvad veega Ojamaa kaevandus ja selle laiendus. Sõltumata valitud alternatiivist tuleb Ojamaa kaevanduse ja selle laienduse vaheline ühendus Kohtla kaevevälja 17. ploki läbindamisel tamponeerida. Ojamaa kaevanduse veetase peaks tõusma pärast veega täitumist võimalikult kõrgele (46–48 m abs), et ei tekiks pöördumatut mõju Alutaguse rahvuspargi Arvila sihtkitsevööndile 50 Veka (keskkonnainfo.ee) seisuga 10.2022 51 Toomas Nestori e-kiri 20.10.2022. 52 Maile Polikarpus (EGT) 20.10.2022 15. mai 2023 52 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne (KLO110188853). Ühendus läbi 17. ploki tähendab sisuliselt, et Ojamaa kaevandusest liigub vesi Ojamaa kaevanduse laiendusse ja sealt läbi õhukese terviku Aidu karjääri, mille tulemusel veetasemed Ojamaa ja Ojamaa kaevanduse laienduses ühtlustuvad. (Lisa 3) Ojamaa kaevanduse laienduses taastub veetase enam-vähem samale tasemele, mis oli enne kaevandamist – 42,5–43 m abs (Lisa 3). Varasemalt on juhtunud, et suletud kaevanduses taastunud veetase põhjustab maapinnal üleujutusi. See juhtub olukordades, kus asulad on rajatud kaevanduse kuivendava mõju ajal ning ühel hetkel dreeniv mõju lakkab. Kuna Ojamaa kaevanduse laiendus kaevandatakse lühikese ajaga, pole siin selliseid probleeme põhjust prognoosida. Isegi juhul, kui oluliselt paranenud vee juhtivuse tõttu tekiks tugevam vee liikumine, ei ole lähipiirkonnas asustatud alasid, mis jääksid madalamale kui 43,5 m abs (Joonis 6). Sellest kõrgusest madalamal on Aidu karjääri vee osa, mis mingil määral hakkab dreenima Ojamaa kaevanduse laienduse veega täitunud osa. Aidu karjääri vesi suubub Ojamaa jõkke, see Purtse jõkke ja siis merre. 53 Kaitstavad loodusobjektid (keskkonnaportaal.ee) 15. mai 2023 53 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 6 Alla 43,5 m abs jäävad alad Kokkuvõtvalt võib väita, et kavandatava tegevusega kaasnev mõju ei erine oluliselt alternatiivide 1 ega 2 lõikes ning ei avalda olulist negatiivset mõju põhjaveest sõltuvatele tegevustele juhul, kui rakendatakse järgmisi leevendusmeetmeid: • Veeloas vooluhulkasid muuta vastavalt: o aastane ärajuhitava vee kogus 42,5 mln m3; o päevane ärajuhitava vee kogus 141 0000 m3, eeldusel, et arvestus käib kuu keskmise põhjal. • Olemasolevates Sala ja Neruti kaevudes mõõta veetasemeid sagedusega korra kuus alustades kohe pärast keskkonnaloa väljastamist kuni kaevanduse täitumiseni veega. 15. mai 2023 54 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne • Kui olemasolevates Sala ja Neruti maaüksuste kaevudes veetase alaneb kaevandamise ajal rohkem kui viis meetrit, tuleb omanikele vee pumpamisega kaasnevad kulud hüvitada. • Koheselt, kui lõhkamisi enam 100 m raadiuses ei teostata, Sala ja Neruti kaevud asendada uutega ning olemasolevad likvideerida. Omanikega kokkuleppel on soovitatav uued kaevud rajada O-Cm kihti kuna sealne vesi on joogikõlblikum. Uutest kaevudest pumpamisega kaasnevate kulude hüvitamine ei ole põhjendatud. • Oja ja Roosti kaevudes mõõta veetasemeid sagedusega kord kuus alates keskkonnaloa saamisest. Veetaseme mõõtmine lõpetada kaevanduse täitumisel veega. Kui kaevudes veetase alaneb kaevandamise ajal rohkem kui viis meetrit, tuleb omanikele vee pumpamisega kaasnevad kulud hüvitada (elektrikulu saab arvutada kasutades hinnangulist tarbitavat vee kogust, pumba võimasust ja pumpamiseks kuluvat aega). • Kohtla metskond 17 kaev tuleb avalike andmete seast (Maa-amet, Veekataster jne) kustutada, kuid jätta ajaloolise mälu huvides arhiivi. • Sõltumata valitud alternatiivist tuleb Kohtla kaevevälja 17. ploki läbindamisel Ojamaa kaevanduse ja selle laienduse vaheline ühendus tamponeerida. 7.1.2 Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusrisk Aidu karjääri veetase Ojamaa kaevanduse laiendusest veeärastuse kolmandal aastal moodustab laienduse kaudu välja pumbatavast veest üle 70% Aidu karjäärist filtreeruv vesi (Lisa 3). Filtratsioonimahuks on hinnatud kuni 37 400 m3/d. Aidu karjääri aastast väljavoolu teada ei ole, kuid kaudsete meetoditega (mõõdetud 2022. aasta juuli vooluhulka) võib väita, et kirjeldatud filtratsioon on väiksem karjääri praegusest väljavoolust. Aidu karjääri väljavoolus varieerub veetase 42,5 m abs ümber mõnekümne sentimeetri ulatuses. Võib eeldada, et Ojamaa kaevanduse laienduse avades veetase mõnevõrra alaneb, kuid mitte oluliselt. Väljavool võib väga kuivadel perioodidel ka lakata. Ojamaa kaevanduse laienduse sulgedes veerežiim karjääris taastub. Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusriskid Ojamaa kaevanduse laienduse rajamine toob endaga kaasa pinnaveerežiimi muutuse. Aidu karjäärist väljuva vee hulk väheneb, sest osa sellest filtreerub Ojamaa kaevanduse laiendusse. Samas Ojamaa jões veehulk ei vähene, sest kaevandusse filtreerunud vesi pumbatakse jõkke tagasi. Selgitamaks sellise hüdroloogilise režiimi muutuse mõju üleujutustele, koostati mõju hindamise raames pinnaveekogude vooluhulkade mõju 15. mai 2023 55 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne mudel (Lisa 454). Mudeliga hinnati mõju Ratva ojast kuni Purtse jõeni Lüganuse asula juures. Veeteele jäävad Ratva oja, Ojamaa jõgi ja Purtse jõgi. Mudelis võeti eelduseks, et kogu vesi pumbatakse Ratva ojja. Olemasoleval kaevandusel on pumpla ka Ojamaa peakraavil, mis samuti suubub Ojamaa jõkke, kuid Ratva ojast allavoolu. See tähendab, et võeti arvesse kõige ebasoodsam võimalik olukord (kogu vesi juhitakse Ojamaa jõkke võimalikult ülemjooksul). Analüüs toimus suurvee vooluhulkade vastu. Suurveega põhjustatud üleujutusi võib lugeda paratamatuteks. Kui aga kaevanduse laiendamine muudab need üleujutused mastaapsemateks, tuleb hinnata täiendava üleujutusala mõjusid peamiselt elanikkonnale. Suurveeaegsete vooluhulkade alusandmetena kasutati piirkonnas ajalooliselt mõõdetud andmeid. Olemasolevate andmete analüüsil täheldati Purtse jõe Lüganuse lävendi juures oluline pikaajaline kevadise vooluhulga maksimumi vähenemise trend, mis oli suurusjärgus -0,32 m3/s aastas, nii et sajandi jooksul toimus vähenemine peaaegu 50% ulatuses. Sarnane vooluhulga vähenemise trend on leitud peaaegu kõikides Eesti vooluveekogudes, mille vooluhulka on pikaajaliselt seiratud 55. Selle peamiseks põhjuseks on peetud kliimamuutust. Täpsemalt, seoses talvise veeakumulatsiooni vähenemisega on kevadised suurveed muutunud haruldasemateks ja madalamateks. Kitsamalt Ojamaa jões toimunud pikaajalist vähenemise trendi pole teada, kuid tõenäoline on, et kliimamuutuste valguses, kavandatava tegevusega kaasnev suurenev kevadise vooluhulga maksimum kompenseerib selle pikaajalist langustrendi, kuid ainult väikses osas ja ajutiselt, kaevandamise perioodil. Kui sajandi jooksul toimunud vooluhulga vähenemine on olnud suurusjärgus 50%, siis kavandatava tegevusega kaasnev suurenemine on tagasihoidlikum. Mudeldusega jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus mõjutab Ojamaa jõe ja Purtse jõe veehulkasid minimaalselt, kuna nende suurveeaegsed veemahud on sedavõrd suured. Kõrgvee piir ei nihku enamikes kohtades kaugemale kui 5 m. Ojamaa jões toimuvad niigi üleujutused, kusjuures kevadine kõrgvesi tõuseb uuritud alal mõnikord jõesängist välja, moodustades kuni poole kilomeetri laiuse üleujutusala. Sellest tulenevalt puudub ka kavandatava tegevuse eelselt vajadus fikseerida Purtse jõe veetase. 54 Piirimäe, K. 2022. Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusriskide hinnang. 55 Piirimäe; Kr, Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, Kr, Reitalu, T. 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid. Aruanne. Riigihange nr: 223733. 15. mai 2023 56 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Kokkuvõtvalt Kavandatav tegevus ei põhjusta ei Ojamaa jões, Ratva ojas ega mujal veestikus olulist maksimaalse veetaseme tõusu. Kõrgveepiir ei nihku enamikes kohtades võrreldes baasstsenaariumiga kaugemale kui 5 m ning enamustes kohtades jääb nihe 1 m piiresse. Täiendavasse üleujutusalasse elamuid ega õuealasid ei jää. Kavandatav tegevus kompenseerib ajutiselt ja väikses osas Ojamaa jões toimunud pikaajalist kevadise maksimaalse vooluhulga vähenemise trendi. Purtse jõe veetasemetele on kavandatava tegevuse mõju mõõtmatult väike. Kavandatava tegevuse mõju lakkab pärast Ojamaa kaevanduse laienduse veega täitumist. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju üleujutuste risk ei erine oluliselt alternatiivide 1 ega 2 lõikes. 7.1.3 Mõju pinnavee kvaliteedile OÜ VKG Kaevandused omab veeluba L.VV/324788, millega on sätestatud keskkonda juhitavad saateained ja nende suurimad lubatud sisaldused suublasse juhitavas vees. Käesoleva keskkonnamõju hindamise käigus analüüsiti ettevõtte omaseire raames ajavahemikul 2020 I kvartal kuni 2022 III kvartal mõõdetud saasteainete (heljum, KHT, pH, BHT7, Nüld, Püld, naftasaadused, ühe- ja kahealuselised fenoolid) kontsentratsioonide vastavust veeloas ja pinnaveele kehtestatud piirväärtustega ning pinnaveekogumite väga hea või hea seisundi näitajatele56;57. Tulemuste järgi jäid mõõdetud väärtused Ojamaa kaevanduse Sompa ja Kohtla settebasseinidest suublasse juhitavas vees alla veeloas sätestatud ja pinnaveele kehtestatud piirväärtuseid ning jäid pinnaveekogumile kehtestatud väga hea või hea füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate piiresse. 56 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused. Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 57 Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused. Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19. 15. mai 2023 57 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Vastavalt kaevandamisloa KMIN-055 tingimustele peab OÜ VKG Kaevandused seirama mäeeraldisel ja sellega külgnevas piirkonnas muuhulgas ka pinnavee kvaliteeti. Seiret tehakse igal aastal kokku üheksas seirepunktis, kus neljal korral aastas mõõdetakse vee füüsikalis-keemilisi näitajaid ning alates 2020. aastast teatud seirepunktides ka vooluhulki. See tähendab, et on olemas piisavad võrdlusandmed olemasolevast olukorrast ning on fikseeritud kavandatava tegevuse eelne pinnavee kvaliteet. Sellest tulenevalt ei ole vajalik eraldiseisvalt kaevandamise eelselt pinnavee kvaliteeti fikseerida. Käesoleva keskkonnamõju hindamise käigus analüüsiti pinnavee seire keskmiseid andmeid perioodil 2004–2021. Ülevaade pinnaveeseirepunktidest ja Ojamaa kaevanduse väljalaskmetest on toodud järgneval joonisel (Joonis 7). Vee kvaliteet seirepunktis 1 - Ojamaa peakraavi suue, mis asub vahetult allavoolu Ojamaa kaevanduse Kohtla settebasseini heitveelasust, on vee kvaliteet füüsikalis-keemiliste näitajate osas perioodil 2004–2021 vastanud heale või väga heale seisundiklassile, välja arvatud kolmel aastal (2004, 2010 ja 2019), mil üldlämmastiku kontsentratsioon on olnud kas kesine või väga halb. Pinnaveeseirepunkt 3 Kiikla peakraavi suudmes iseloomustab Ojamaa kaevanduse Sompa settebasseini mõju Kiikla peakraavi vee kvaliteedile. Kusjuures oluline on märkida, et lisaks kaevandusveele juhitakse Kiikla peakraavi ka Kiikla küla reoveepuhasti heitvesi. Kiikla peakraavi suudme seirepunkti 3 füüsikalis-keemilised näitajad on pea kõikide seireaastate keskmistena vastanud heale või väga heale seisundiklassile, va 2013. aasta üldlämmastiku sisaldus, mis vastas kesisele klassile. Seirepunktis 8 Ojamaa jõgi (peale kaevandusvete suubumist) oli mõõdetud füüsikalis- keemilistest näitajatest mitte heas seisundiklassis üldfosfori sisaldus 2020. aastal. Muude näitajate osas ja ülejäänud aastatel vastasid füüsikalis-keemilised näitajad heale või väga heale kvaliteedile. 15. mai 2023 58 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 7. Ojamaa kaevanduse pinnavee seirepunktid ja heitveelaskmed. Andmed: VKG Kaevandused OÜ, EELIS. Aluskaart: Maa - amet 2022. 15. mai 2023 59 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Ojamaa kaevanduse ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhja- ja pinnaveeseire 2021. aasta aruande58 järgi asub seirepunkt nr 8 Ojamaa jõe alamjooksul, kus on segunenud Ojamaa jõe vesi kaevandusveega. Ojamaa jõe vooluhulk kõigub suurtes piirides. Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) poolt 2021. aasta jooksul mõõdetud vooluhulgad jäid vahemikku 0,47–4,5 m3/s. Seirearuande järgi võib jões mõõdetud vooluhulkade ja elektrijuhtivuse põhjal järeldada, et 2021. a juuni lõpust kuni septembri alguseni moodustas Ojamaa jõe voolu ainult kaevandusvesi ning osa jõe veest ühes kaevandusveega läheb kaevandusega piirnevatel jõelõikudel põhjaveetoiteks. Vastavalt käesoleva töö raames tehtud hüdrogeoloogilise mõju hindamisele (lisa 3, peatükk 7.1.1 „Mõju põhjaveele“), suurenevad kavandatava tegevuse käigus kaevandusest välja pumbatava vee hulgad. Seega võib eeldada, et kaevandusvesi jääb jätkuvalt mõjutama Ojamaa jõge. Küll aga võttes arvesse Ojamaa kaevanduse settebasseinidest suublasse juhitava vee füüsikalis-keemilisi näitajaid ja arvestades, et põhjavee kvaliteet laienduse alal on sama, ei muutu vee puhastamise tehnoloogia ning alates 2004. aastat läbi viidud seirete tulemustel ei oma kavandatav tegevus olulist mõju pinnavee füüsikalis-keemilistele näitajatele ja seeläbi ka jõe ökoloogilisele seisundile, pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline Ojamaa jõe füüsikalis-keemilisele seisundiklassile. Küll aga on oluline jätkata senist suublaseiret ja pinnaveeseiret. Läbi viidud uuringute ja kontrollseire käigus on mõõdetud nikli sisaldusi nii Ojamaa kaevanduse Kohtla kui Sompa settebasseinide väljalaskudes ning saadud tulemused on ületanud 4 μg/l, kuid vaid 2021. aasta uuringus (peatükk 4.5) on selgitatud Ni biosaadavad kontsentratsioonid59. Ni biosaadavad kontsentratsioonid aga Ojamaa väljalaskudes kehtestatud piirväärtust ei ületanud. Probleemiks osutus aga Aidu karjäär, mille sügavates tranšeeveekogudes ja Aidu vee väljavoolus Ojamaa jõkke olid nikli biosaadavad kontsentratsioonid üle kehtestatud piirväärtuste. Kavandatava laienduse rajamisega kaasneb juurdevool kaevandusse Aidu karjäärist (mahus kuni 37 400 m3/d ehk 0,43 m3/s, lisa 3) ning ja samal ajal väheneb väljavool Aidust Ojamaa jõkke. Seega 58 Osjamets, M., Polikarpus, M,. Hunt, M., Raidla, V., Männik, M., Ani, T., Marandi, A. 2022. Ojamaa kaevanduse ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhja- ja pinnaveeseire 2021. aastal. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere 59 Keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused.“ piirväärtus nikli ja selle ühenditele on kehtestatud aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtuse biosaadavale kontsentratsioonile. 15. mai 2023 60 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne võib eeldada, et Aidu karjääri alalt kandub Ojamaa laienduse alale ka suurema niklisisaldusega vett. Nikli absoluutkoguse suurenemine ei ole usaldusväärselt prognoositav. Aidu karjääri poolt kaevandusse juurdevool võib ületada Aidu karjääri väljavoolu, mille tulemusena hakkab Aidu karjääri veetase langema. Välja on pakutud leevendusmeede, mille kohaselt Aidu karjääri veetaseme hoidmiseks kriitilisel piiril, võib osa kaevandusveest pärast settebasseini Aidu karjääri tagasi juhtida. Selline tegevus segab Aidu karjääri vett – karjääri põhjakihi vesi filtreerub kaevandusse ja tagasi pumbatav vesi satub karjääriveekogu pinnakihti. Kas ja mil määral põhjustab veeringlus Aidu karjääri põhjakihi vee segunemist pinnakihi veega nii, et see avaldaks olulist mõju nikli sisaldusele Ojamaa jões, ei ole võimalik usaldusväärselt kvantitatiivselt prognoosida. Mõju selgitamiseks tuleb kaevanduse laienduse töö käigus veeseire abil hinnata nikli biosaadavust. Kvalitatiivselt võib hinnata, et karjäärist filtreerub kõrgema nikli kontsentratsiooniga vesi ning tagasi juhitakse põhjaveega lahjendatud vesi. See tähendab, et niklit võetakse suhtarvuna ära rohkem, kui antakse tagasi. Absoluutväärtuses ei ole märkimisväärset vahet, kas nikkel juhitakse Ojamaa jõkke läbi Ojamaa kaevanduse või otse. Selle mõjuga on käsitletud eelmises lõigus. Arvestades, et kavandatava tegevuse võimalik mõju kestab mõned aastad ja on piirkondlik (allavoolu lahjeneb lisanduva veega) ei ole põhjust kaevandustegevusega kaasnevat pidada oluliseks negatiivseks mõjuks. Lisaks on tegemist pöörduva võimaliku mõjuga. Mõju jälgimiseks tuleb Ojamaa kaevanduse pinnaveeseiresse (Joonis 7) lisada nikli biosaadavust hinnata aitavad näitajad: Ni, Ca, Mg, DOC ja pH. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud pinnaveele esinevad kuni kaevandamisloa lõppemiseni 2029. aastal. Kokkuvõtvalt Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju Ojamaa jõe ökoloogilisele seisundile. Kavandatava tegevuse mõju pinnavee kvaliteedile ei erine alternatiivide 1 ega 2 lõikes. Jätkata tuleb senist suublaseiret ja pinnaveeseiret. Ojamaa kaevanduse pinnaveeseiresse tuleb lisada nikli biosaadavust hinnata aitavad näitajad: Ni, Ca, Mg, DOC ja pH. 7.2 Heited välisõhku Ojamaa kaevanduse välisõhu heiteallikateks on teenindusmaal asuva rikastusvabriku purustuskompleksi korsten, katlamaja korsten, kütusemahutid (2 tk) ning mobiilne killustiku tootmise kompleks (purusti koos sõelumiskompleksiga). Lisaks sellele asuvad 15. mai 2023 61 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne mäeeraldise territooriumil kaevanduse tuulutusšurfid. Olemasolevast kaevandusest tulenevaid heitkoguseid on arvutanud Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi Ökoloogia keskuse Kirde-Eesti osakond 2018. aastal (arvutusi on täpsustanud Alkranel OÜ 2020. ja 2022. aastal) ning saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku on väljastatud ka keskkonnaluba nr L.ÕV/325263. Vastavalt keskkonnaloa tingimustele tuleb teha saasteainete (NOx, SO2, CO, NH3, CH4, H2S) heitkoguste kontrollmõõtmisi üks kord kolme aasta jooksul lõhketööde teostamise ajal lõhketöödele lähimast tuulutusšurfist. Kavandatava tegevusega lisandub uue heiteallikana tuulutusšurf. Kaevanduse laiendamisel aastane lõhketööde maht ei suurene ja seetõttu ei muutu ka aastased heitkogused. Kaevanduse maapealset taristut täiendatakse alternatiivi 1 puhul ühe tuulutusšurfi ja kolme tehnilise puurauguga elektrikaablitele. Läbi puuraukude heiteid välisõhku ei kandu. Alternatiivi 2 puhul lisanduvad võrreldes alternatiiviga 1 maapealse taristuna uus sisenemiseks-väljumiseks kasutatav kaldsüvend, seda katvad betoonehitised ning kolm tehnilist puurauku tuletõrje veevarustuseks, mis olulist mõju välisõhule kaasa ei too. Plaanitav kaldsüvend koos betoonehitistega ja veevarustuse puuraugud rajatakse olemasolevale tootmisalale. Ojamaa kaevanduse laiendamisega kaasnevaid õhuheitmeid on hinnanud 60 hajumisarvutustega Alkranel OÜ , kes oma töös on välja toonud, et alternatiivide erinevus seisneb ainult rajatava tuulutusstreki mõõtmetes, mis on suurem 1. alternatiivi puhul61. Töö tulemuste järgi tekivad lisanduva heiteallika tööle rakendamisel kõrgemad saastetasemed heiteallika (tuulutusšurfi) vahetus läheduses. Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et tekkivad saastetasemed on võrreldes varasemaga ainult mõnevõrra kõrgemad vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ja vesiniksulfiidi osas. Hajumisarvutuste tulemuste põhjal ei ületata kavandatava tegevuse kummagi alternatiivi puhul kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid. Alternatiivi 2 (kaldsüvendi rajamine) puhul olid arvutatud maksimaalsed hetkelised heitkogused võrredes alternatiiviga 1 suuremad. Küll aga olid maksimaalsed hetkelised heitkogused 60 VKG Kaevandused õhusaasteloa (välisõhu saasteloa) LHK projekti täiendused Ojamaa kaevanduse laiendamisel ja mobiilse purustaja alternatiivse asukoha ning muutunud tööajadünaamika korral (ilma Purustaja OÜ heiteallikate koosmõjuta). Alkranel OÜ, 2022. 61 Alternatiivi 1 puhul ei rajata uut maapealset sisenemisteed taotletavale mäeeraldisele, vaid sisenemine toimub maa alt strekki põhjasuunaliselt pikendades. 15. mai 2023 62 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne tuulutusõhuga väljumisel tuulutusšurfist 1 h keskmisena mõlema alternatiivi puhul võrdsed. Samuti on hajumisarvutustes välja toodud, et kuna aastast summaarset kaevandamismahtu seoses Ojamaa kaevanduse laienemisega Aidu kaeveväljale ei muudeta, siis seoses uue tuulutusšurfi rajamisega ei suurene kõikide tuulutusšurfide summaarsed aastased heitkogused võrreldes varasemate summaarsete aastaste heitkogustega. Ehk kaevandatakse sama intensiivselt, aga muutub kaevandamise asukoht. Samaks jäävad ka maksimaalsed hetkelised heitkogused. Samuti jõuti järeldusele, et tuulutusšurfidest lõhkamistööde ajal teostatud mõõtmistulemuste põhjal on saasteainete hetkelised heitkogused jäänud madalamaks hajumisarvutustes kasutatud arvutuslikest hetkelistest heitkogustest. Kokkuvõttes ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju välisõhule. Mõju ei erine alternatiivide 1 ega 2 lõikes. Jätkata tuleb kehtiva keskkonnaloaga ette nähtud kontrollmõõtmisi kõikide tuulutusšurfidest väljuvas õhus, neile tuleb lisada taotletava mäeeraldise jaoks rajatav tuulutusšurf. 7.3 Kliima 7.3.1 Kaevandamise mõju kliimamuutustele Põlevkivi kaevandamisega seotud mõjud kliimale avalduvad nii otseselt kaevandamisel kui ka kaudselt rikastatud põlevkivi edasisel kasutamisel (nt elektritootmiseks), väärindamisel (nt põlevkiviõli, põlevkivikemikaalide tootmisel) ning väärindamise tulemusel saadud toodete edasisel kasutamisel (nt põlevkiviõlist energiatootmisel). Antud keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata otseselt kaevandamisega (sh materjali rikastamine ja aheraine ladustamine) seotud mõjusid keskkonnale, sh kliimale ja sellepärast ei käsitleta käesolevas aruandes põlevkivi edasise kasutamisega seotud kliimamõjusid. Põlevkivi kasutamisega seotud mõjusid tuleb hinnata ja on hinnatud vastavate tehaste rajamise või keskkonnaloa taotlemise protsessides. VKG OIL AS-le on väljastatud keskkonnaload nr L.KKL.IV-198338, KKL/300389 ja L.KKL.IV-46640 energiakandjate ja keemiatoodete tootmiseks, milles on toodud ka välisõhku väljutavad saasteained ja nende lubatud aastased heitkogused. 15. mai 2023 63 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Statistikaameti andmete järgi oli mäetööstuses62 2020. aastal tekitatud süsinikdioksiidi heitkogus 80 700 t ning tervikuna Eestis tekkiva süsinikdioksiidi heitkogus63 9 343 tuhat tonni. Ehk kogu mäetööstuses tekkivad süsinikdioksiidi heitkogused on enam kui 100 korda väiksemad kogu riigis tekkivatest heitkogustest. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev mõju kliimale on tingitud kaevandamisega kaasnevatest õhuheitmetest ning neid käsitleb keskkonnaluba nr L.ÕV/325263. Vastavalt keskkonnaloas toodule on süsinikdioksiidi aastaseks heitkoguseks 4 922,68 t. OÜ Alkranel koostatud lubatud heitkoguste projekti60 järgi lisanduva tuulutusšurfiga summaarsed aastased heitkogused ei suurene, sest ei suurene ka aastane kaevandamismaht. Seetõttu ei suurene ka Ojamaa põlevkivikaevandusest lähtuva süsinikdioksiidi heitkoguste osakaal kogu mäetööstuses tekkivate aastaste heitkoguste hulgas (see on ca 6%). Ojamaa kaevanduse laiendusel kaevandustegevusest põhjustatud CO2 heitkogus ja seeläbi ka kaevandustegevuse otsene mõjukliimale on võrreldes kogu riigist tekkivate heitkogustega ja nendega kaasnevate mõjudega väheoluline. Kavandatava tegevuse alternatiivide 1 ega 2 lõikes mõju kliimale ei erine. 7.3.2 Kliimamuutuste mõju kaevandamisele Põlevkivi kaevandamine toimub maa all, kuhu kliimamuutuste otsene mõju (kuuma-, külmalained, tormid, sajuhood) ei ulatu. Kliimamuutustele on rohkem avatud maapealne taristu (hooned, elektriliinid, ventilatsiooniavad). Taristu on rajatud viimase 15 aasta jooksul. Taristu rajamiseks on normid, milleks lähtutakse. Normidele vastavust kontrollitakse läbi kasutusloa menetluse. Kontrolli teostab muuhulgas Päästeamet, kelle ülesanne on ka looduslike kriisitingimuste (tormid jm) tagajärgede vähendamine. Kliimamuutustest võib olla mõjutatud kaevandusest välja pumbatava põhjavee hulk. Sellega arvestati põhjavee uuringus. Oluline on siinkohal märkida, et kaevandamist taotletakse kuni aastani 2029, „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ prognoosid sademete hulga suurenemise osas on koostatud perioodi 2041– 2100 kohta. Kliimamuutustega kohanemise eesmärgil arvestati selle mõjuga põhjavee kogusele. Muus osas kliimamuutustega olulisi riske ei kaasne. 62 Statistikaameti andmebaas KK31: ÕHUHEITMETE ARVEPIDAMINE 63 Statistikaameti andmebaas KK83: KLIIMAMUUTUS 15. mai 2023 64 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 7.4 Müra ja vibratsioon Täiendavate tehniliste puuraukude ja tuulutusšurfi ning alternatiiv 2 puhul uue kaldsüvendi rajamisega kaasneb lühiajaline lokaalne müra ja vibratsioon, mis varasemalt kaevanduste rajamise ja laienemise mõju hinnanud KMH-de puhul on määratletud väheoluliseks.64;65 Peatüki koostamisel on tuginetud lisas 6 toodud müra ja vibratsiooni hinnangule66. 7.4.1 Müra Kaevandatud materjali transpordiviisid ei muutu, mistõttu materjali veost tingitud müratase ei suurene. Kavandatava tegevusega kaasnev liiklusmüra on tingitud töötajate liikumisest, kuid pole ette näha, et see kaevanduse laienemisel suureneks. Seetõttu mõju hindamisel kavandatava tegevusega kaasnevat liiklusmüra ei hinnatud. Kavandatava tegevusega kaasnevat müra ja vibratsiooni on hinnanud Akukon Eesti OÜ oma 2022. aastal koostatud töös „Ojamaa põlevkivikaevanduse müra ja vibratsiooni hinnang“ (lisa 6), kus hinnangu andmisel tugineti muuhulgas 02.06.2022 mõõdetud helirõhu- ja vibratsioonitasemetele. Ojamaa kaevandusega kaasneva müra põhjustajateks on teenindusmaal olev tootmiskompleks, lõhkamine ja tuulutusšurfid. Tehtud mõõdistuste ja arvutuste järgi ulatub kavandatava tegevuse elluviimisel teenindusmaal asuvast tootmiskompleksist lähima elamuni (Leveti kü nr 49801:001:0202) päevasel ajavahemikul kuni 46 dB suurune ja öisel ajavahemikul 44 dB suurune tööstusmüratase. See tähendab, et on täidetud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses67 nr 71 toodud II kategooria tööstusmüra sihtväärtus päevasel ajal (50 dB) ja öisel ajal täidetud piirväärtus (45 dB). 64 Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamine. Kobras AS. 2010 65 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. 2017. OÜ Hendrikson & Ko. 66 Akukon Eesti OÜ. Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang. 2022 67 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 15. mai 2023 65 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Kuna kavandatava tegevuse elluviimisel tootmiskompleksis muutuseid ei tule, siis pole põhjust eeldada ka muutuseid müratasemetes. Tootmiskompleksiga kaasnevat mõju ei saa pidada oluliseks. Kavandatava tegevuse käigus rajatakse uus tuulutusšurf (koordinaatidega 6577753; 679883). Läbi viidud uuringute tulemuste järgi ulatub šurfidest ~250 m kaugusel kuni 30 dB suurune müratase. Rajatavale tuulutusšurfile lähimad elu- ja ühiskondlikud hooned (Lähte ja Arumäe katastriüksustel) asuvad 750 m kaugusel, mistõttu pole põhjust eeldada kehtestatud piirväärtuste ületamist ei päevasel ega öisel ajal ja seetõttu pole ka tuulutusšurfi rajamisega kaasnev mõju oluline. Lõhkamiste puhul on tegemist lühiajaliste müraallikatega, millel pole keskmise minuti ja tunni ekvivalentsele helirõhutasemele väga suurt mõju. Lõhkamise ajal ulatub lõhkamise epitsentrist 80-100 m kaugusel 30 dB suurune müratase. Mõõtmisandmete järgi kandub lõhkamisest tingitud päevane tööstusmüra piirväärtust ületav müratase (50 dB) ca 15 m kaugusele, öist piirväärtust ületav müra ca 35 m kaugusele. Taotletavale mäeeraldisele ja vahetult selle piirile jääb kaks elamut (Sala ja Neruti katastriüksustel). Häiringute leevendamiseks tuleb lähemal kui 100 m põhikaardil märgitud õuealast pidada kinni Keskkonnaministri 26.05.2020 määruses nr 29 toodud nõudest teha impulssmüra põhjustavaid tööd vaid tööpäevadel kella 7.00-19.00. Alternatiivi 2 puhul rajatakse uus kaldsüvend. Samasugune on olemas juba töötava Ojamaa kaevanduse teenindusmaal. Arvestades, et Ojamaa kaevanduse mõõtmiste käigus ei tuvastatud müraallikaid kaldsüvendi juures ning tegemist on kinnise hoonega, siis lisanduv kaldsüvend ei mõjuta müratasemete suurusi Ojamaa teenindusmaal. Hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb pöörata tähelepanu välispiiretele, et tagada ehitise heliisolatsiooninõue. Kuna normtasemed põhinevad keskmisel helitasemel ja arvestab kogu päeva hinnatud müra taset päevasel ajavahemikul (7-23), siis hetkeline helitase võib varieeruda küllalt suures vahemikus ning normtasemete täitmine ei tähenda, et kaevanduse tegevusest tingitud müra poleks väljaspool kaevanduse territooriumi ja eluhoonete sees üldse kuulda. Mürast, aga ka vibratsioonist tekkivate võimalike häiringute leevendamiseks tuleb kaevandamisloa omanikul teavitada hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmist hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. 15. mai 2023 66 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 7.4.2 Vibratsioon Kaevandamine toimub lõhkamistega, mis toob endaga kaasa vibratsiooni. Lõhkamised ei ole pidevad ja on käsitletavad üksiksündmustena. Vibratsioon võib häirida elamismugavust, keskendumist või und, põhjustada hoonete või vara kahjustusi. Vibratsiooni levik ja mõjuala on kõige suurem pehme pinnase piirkonnas, seevastu kõva pinnase korral võib suuremaks probleemiks olla struktuurimüra (ground-borne noise). Maapinna kaudu leviv vibratsioon sõltub ka maapinna geoloogiast ning hoonete konstruktsioonist. Üldiselt on vibratsiooni ebamugavustsoon palju laiem kui võimalike kahjustuste piirkond. Ojamaa maa-aluste lõhkamiste ajal mõõdeti vibratsiooni 02.06.2022 ca 400 m kaugusel lõhkamise epitsentrist Mesila katastriüksusel (49801:001:0290) eluhoone vundamendil, eluhoone sees (magamistoa põrandal) ja välisterritooriumil. Vibratsioonitase hoone konstruktsioonidel ei ületanud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega68 nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ päevasel ajal kehtestatud vibratsiooni piirtasemeid ega DIN 4150-3 standardis69 toodud soovituslikke lühiajalise vibratsiooni piirväärtusi eluhoonetes. Vastavalt ISO 2631-1 standardi70 lisas C toodud vibratsiooni mõju hinnangule võib mõõdetud vibratsioonikiirendus olla mõnele tundlikule inimestele tajutav, kuid üldjuhul ei tohiks põhjustada ebamugavustunnet lõhkamiste ajal. Tehtud mõõtmiste järgi on lõhkamise epitsentris tekkivad vibratsioonitasemed üle kehtestatud normide. Kui eeldada, et kõik tingimused on samad sh maapinna geoloogia, laengute suurus, hoone seisukord/konstruktsioonid jms ning eeldades lihtsustatult, et vibratsioon väheneb kaugenedes lineaarselt, siis 100 m kaugusel hoonest on vibratsiooni vibrokiirenduse tase (m/s2) hinnanguliselt 5 korda kõrgem Mesila kinnistul mõõdetust. Selle põhjal võib eeldada, et ka ca 100 m kaugusel lõhkamise epitsentrist vastaks tekkivad vibratsioonitasemed kehtestatud normile. Samas tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et mõõtmised on teostatud päevasel ajal (07.00–23.00) ja saadud tulemusi on võrreldud päevasel ajal kehtivate piirväärtustega. Need mõõdetud vibratsiooni väärtused on jäävad ka alla öisel (23.00–07.00) ajal kehtestatud piirväärtustele. Juhul kui aga lõhkamise epitsenter oleks hoonetest 100 m kaugusel, jääksid tekkivad vibratsioonitasemed alla päevastele piirväärtustele, kuid 68 https://www.riigiteataja.ee/akt/110061?leiaKehtiv 69 DIN-4150-3:1999 „Structural vibration Part 3: Effects of vibration on structures“ 70 ISO 2631–1 (1997). Mechanical vibration and shock — Evaluation of human exposure to whole-body vibration — Part 1: General requirements. International Organization for Standardization, Geneve 1997 15. mai 2023 67 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne oleks ligilähedased öisele piirnormile. See kõik põhineb aga eeldustele, et tingimused tehtud mõõdistustega on samad. Vibratsioonist tingitud häiringute vähendamiseks tuleb vältida lõhkamisi öisel (vahemikus 23-7) ajal elamutele lähemal kui 100 m. Nagu ka eelnevalt toodud, võib vibratsioon omada mõju nii tervisele kui inimese varale läbi vibratsioonist tingitud kahjustuste. Seetõttu on tuleb lõhketööde tegemisel ja laengute määramisel lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määrusest71 nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“. See tähendab, et vibratsiooni tugevust saab määrata lõhketööde planeerimisel. Lõhkematerjaliseaduse järgi tuleb lõhketööd teha vastavalt lõhketöö projektile ja ohutusnõudeid järgides. Lõhketöö parameetrid ja kasutatavad abivahendid peavad tagama, et lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise tõttu avalduvad mõjud oleksid lõhketöö ohualasse jäävatele ehitistele ja seadmetele minimaalsed. Lisaks sellele tuleb arvestada ka sellega, et kaevandamisel hoonete läheduses tuleb kindlasti välistada varingute teke. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määrusele72 nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“ tuleb varingu tõkestamiseks jätta kaitsetervik, mille suuruse määrab vastutav spetsialist. Kaitsetervik ei kuulu kaevandamisele. Samuti tuleb antud määruse järgi kamberkaevandamisviisil rakendada mäemassiivi võimaliku ebastabiilsuse korral kaevandamisel abinõusid maapinna vajumise ja varisemise ärahoidmiseks või juhtimiseks. Mäemassiivi ülevalhoidvad tervikud peavad olema piisava tugevusega. See tähendab, et lõhkamistega kaanevast vibratsioonist tingitud olulise mõju vältimiseks hoonetele ning maapinna püsivuse tagamiseks tuleb esmalt kaevandamisprojektis selgitada kas ja kui suures ulatuses määeraldise kohale jäävate hoonete (nii elu- kui ka kõrvalhoonete, sealhulgas Neruti katastriüksusel asuvate hoonete ja Kuhjatise katastriüksusel asuva alajaama) alla tuleb jätta kaitsetervik. Samuti tuleb võimalike kahjude tuvastamiseks dokumenteerida hoonete seisukord erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresoleku enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Lisaks sellele tuleb eelnevalt kirjeldatud eelduste kontrollimiseks ja täiendavate tingimuste rakendamise vajaduse selgitamiseks teha kontrollmõõtmised lõhketöödega kaasneva vibratsiooni hindamiseks kaevandustöödele lähima hoone juures (sh hoone vundamendil) kui töödega on jõutud hoonele lähemale kui 500 m. 71 https://www.riigiteataja.ee/akt/112092017004 72 https://www.riigiteataja.ee/akt/112022021007?leiaKehtiv 15. mai 2023 68 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Kokkuvõtvalt Kavandatava tegevusega kaasnev oluline müra ja vibratsioon on tingitud lõhkamistest, kuid olulisi mõjusid ja häiringuid on võimalik vähendada ebaolulisele tasemele rakendades järgnevaid meetmeid: • uue kaldsüvendi rajamise korral tuleb hoone projekteerimisel ja ehitamisel pöörata tähelepanu välispiiretele, et tagada ehitise heliisolatsiooninõue; • lõhkamistega kaanevast vibratsioonist tingitud olulise mõju vältimiseks hoonetele ning maapinna püsivuse tagamiseks tuleb esmalt kaevandamisprojektis selgitada kas ja kui suures ulatuses määeraldise kohale jäävate hoonete (nii elu- kui ka kõrvalhoonete, sealhulgas Neruti katastriüksusel asuvate hoonete ja Kuhjatise katastriüksusel asuva alajaama) alla tuleb jätta kaitsetervik: • lõhketööde tegemisel ja laengute määramisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määrusest73 nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“; • mürast ja vibratsioonist tingitud häiringute leevendamiseks tuleb lähemal kui 100 m põhikaardil märgitud õuealast pidada kinni Keskkonnaministri 26.05.2020 määruses nr 29 toodud nõudest teha impulssmüra põhjustavaid tööd vaid tööpäevadel kella 7.00-19.00; • mürast, aga ka vibratsioonist tekkivate võimalike häiringute leevendamiseks tuleb kaevandamisloa omanikul teavitada hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit; • teha kontrollmõõtmised lõhketöödega kaasneva vibratsiooni hindamiseks kaevandustöödele lähima hoone juures (sh hoone vundamendil) kui töödega on jõutud hoonele lähemale kui 500 m; • võimalike kahjude tuvastamiseks tuleb dokumenteerida hoonete seisukord erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresoleku enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Alternatiivide 1 ega 2 lõikes kaasnevates mõjudes olulisi erinevusi ei esine. 73 https://www.riigiteataja.ee/akt/112092017004 15. mai 2023 69 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 7.5 Jäätmeteke Kuna aastaseid kaevandamismahte kavandatava tegevuse elluviimisel ei plaanita tõsta, siis jääb jäätmeteke Ojamaa jäätmeloaga kehtivate lubade piiresse. Lisanduv aheraine ei eelda teenindusmaa aluse pinna laiendamist. Sellest lähtuvalt ei toimu täiendavat maavõttu. Aheraine kasutamise tegevuskava on VKG Kaevandused OÜ esitanud Keskkonnaametile jäätmeloa muutmise menetluse nr M-117697 raames. Tegevuskava näeb ette kogu kaevandamise käigus tekkiva aheraine taaskasutamist. Ühe aheraine rakendusvaldkonnana kaalutakse aheraine kasutamist päikesepargi alustarindi rajamisel ja RailBalticu raudtee alusmaterjalina74. Aherainele kasutuse leidmine ei kuulu keskkonnamõju hindamise mahtu. Juhul, kui kavandatava tegevuse käigus selgub, et aheraine kasutamise tegevuskava ei ole võimalik täita, siis kaalutakse teisi võimalusi, sh kaevandamisjäätmehoidla rajamist, mis nõuab juba eraldiseisvat keskkonnamõju hindamist. Ringmajanduse ja jäätmehierarhia seisukohalt ei ole aga jäätmete ladestamine soositud tegevus. Samas ei ole välistatud ka olukord, kus perspektiivis töötatakse välja senisest tõhusam(ad) viis(id) aheraine ringlusesse võtmiseks. Aheraine ei ole ohtlik jääde. Jäätmeteke on juba varasemas mõju hindamises käsitletud keskkonnaaspekt ja seda mõju hindamise käigus täiendavalt põhjalikumalt ei käsitletud. 7.6 Maakasutus ja maastik Eeldades, et kavandatav tegevus ei too endaga kaasa langatusi (peatükk 7.12 „Kaevandamise alternatiivid tehnilisest vaatest“), pole põhjust ette näha mõju maastikule. Piirkonna maastik on kuigivõrd juba varasemate kaevandustegevustega oluliselt ümber kujundatud (nt Raudjõe kanali rajamine). Kavandatava tegevuse alale jääb metsa kuivendamiseks ette nähtud maaparanduse hoiuala (lisa 1, joonis 5). Hoiuala asub ka olemasolevate kaevanduste kohal ja ei ole teada nende kaevanduste olulist negatiivset mõju. Sellest lähtuvalt ei ole põhust eeldada ka rajatava kaevanduse olulist mõju maaparandussüsteemidele. Tõenäoliselt toob kaevanduse rajamine endaga kaasa metsade kuivendamisvajaduse vähenemise. 74 Enefit Power AS Estonia kaevanduse aheraine ja lubjakivi karjääridest kaevandatavate ehitusmaavarade kasutamisega kaasnevate mõjude hindamine Rail Baltic raudtee muldkeha ja kõrvalteede ehitamisel. Riigihange nr 234182 15. mai 2023 70 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Kaevandamisega ei plaanita langatusi, mis võiksid maaparandust negatiivselt mõjutada ja sulglohkusid tekitada. Mõju metsamaa kasutusele ei ole oluline. Kavandatava tegevuse alternatiivide 1 ega 2 lõikes mõju ei erine. Alternatiivi 2 korral rajatakse maa alla sisenemiseks vajalik ava olemasolevale tootmisalale. Seetõttu maavõttu ei toimu. Ei ole põhjust eeldada, et sisenemise rajamine võiks endaga kaasa tuua ala praeguse kasutusega võrreldes oluliselt erinevaid mõjusid. Alale jäävatel põllumaadel kuivendussüsteem puudub. See tähendab, et looduslikud tingimused on vee dreenimiseks juba praegu soodsad. Mõju hindamise käigus intervjueeritud piirkonna põllumajandustootja75 hinnangul avaldab töötav kaevandus mõju põuasematel aegadel. Siis kuivavad kaevanduse pealsed põllud kiiremini. Põllumajandustootja hinnangul aitaks mõju leevendada kaevandaja poolne abi niisutusvee hankimisel (vesi ja pumbad). Niisutamisega saab põllumajandustootja ise hakkama. Mõju olulisuse kirjeldamisel on probleemiks asjaolu, et kaevanduse osakaalu maa kuivamisel on keeruline, kui mitte võimatu usutaval tasemel määrata. Samas on selge, et kaevandusel mingi mõju on. Seetõttu abi piirkonna põllumajandustootjatele (Ermo Kasela, Ain Rego) põldude niisutamiseks on kaevandajale soovituslik, kuid mitte kohustuslik. Kaevanduse kuivendav mõju avaldub kuni kaevanduse lõppemise järgselt kaeveõõnte täitumiseni. 7.7 Mõju loodusvaradele Lisaks põlevkivile on kavandatava tegevuse piirkonnas loodusvaradest põhjavesi, mets ja väärtuslik põllumaa. Mõju põhjaveele on käsitletud peatükis 7.1.1 "Mõju põhjaveele“. Mõju metsale ja põllumaale on käsitletud peatükis 7.6 „Maakasutus ja maastik“. 75 Telefonivestlus Ermo Kasela’ga 04.11.2022 15. mai 2023 71 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 7.8 Inimene ja asustatud alad Kavandatava tegevuse mõjualas asulaid ei asu. Alale jääb üks majapidamine. Ala lähedusse (1 km) jääb veel 8 elu- või ühiskondlikku hoonet. Kavandatav tegevus võib inimest mõjutada läbi põhjaveetaseme alanduse. Põhjavee taset ja selle mõju joogiveekaevudele on käsitletud peatükis „7.1 Veekeskkond“. Inimese tervist ja vara mõjutada võivate müra, vibratsiooni, välisõhu saaste, valguse, soojuse ja kiirguse piirnormid eelduslikult kavandatava tegevusega ületatud ei saa. Neid teemasid on käsitletud peatükkides „7.2 Heited välisõhku“ ja „7.4 Müra ja vibratsioon“. Kavandataval tegevusel puudub muudes osades oluline mõju inimese heaolule (töö ja pere tasakaal, haridus ja oskused, kogukonna ja sotsiaalsed sidemed, kodanikuaktiivsus ja valitsemine, isiklik turvalisus, sissetulek ja jõukus, töökohad ja töötasud76). Kuigivõrd mõjutab kavandatava tegevuse elluviimine positiivselt tööhõivet ja selle läbi sissetulekut, sest kaevanduse laiendamine tähendab seonduvate töökohtade pikemat säilimist. 7.9 Looduskeskkond Looduskaitse seadusega kaitstavaid loodusobjekte kavandatava tegevuse alal ei asu. Piirkond on juba praegu oluliselt mõjutatud põlevkivi kaevandamisest. Maastikku on muutnud Aidu karjäär, veerežiimi Aidu karjäär ja maa-alused kaevandused. Kaevanduse laiendamisega kaasnevat mõju Aidu karjääri veetasemele on kirjeldatud peatükis 7.1 „Veekeskkond“. 7.10 Kumulatiivne mõju Oluline kumulatiivne mõju kaasneb põhjavee dreenimisega, kuna läheduses on mitmed töötavad maa-alused kaevandused. Piirkonna pinnaveevõrk on suublaks mitmete kaevanduste veele. Mõju hindamisel veenduti, et arvestades kogu keskkonnakasutust oleksid pinnaveekogud võimelised vastu võtma täiendav ärajuhitava vee (peatükk 7.1.2 „Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusrisk“). 76 Heaolu arengukava 2016-2023. Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldus nr 240 15. mai 2023 72 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Põhjaveetaseme mudeldamisel arvestati piirkonna teiste (sh planeeritavate Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II) kaevandustega. 7.11 Puistangu süttimise risk TPI Ökoloogia Instituut Kirde-Eesti osakonna 2001. aastal koostatud töös „AS Aidu Karjäär Kohtla kaevandusväljal mäetööde lõpetamisjärgse keskkonnamõju hindamine“ on kirjeldatud Kohtla kaevevälja puistanguid ning nende orgaanikasisaldust. Põlevkivi- ehk orgaanikasisalduseks on hinnatud puistangu nr 1 puhul 8-12%, puistangu nr 2 puhul kuni 23% ja puistangu nr 3 puhul ligikaudu 23%. Suured orgaanikasisaldused tulenesid väljatud mäemassi käsitsi rikastamise tehnoloogiast. Kohtla kaevevälja - korruseline lamepuistang nr 3, aga ka koonusekujuline puistang nr 1 olid süttimise vältimiseks isoleeritud. KMH aruandes nähti ette puistangute 1 ja 2 vormimist lamepuistanguteks isesüttimisohu vähendamiseks. Kavandatavast kaevandusest kaevandatava materjali rikastamise tulemuseks on põlevkivi ja aheraine. Täna kasutusel olevas Ojamaa kaevanduses kasutatakse kaasaegset raskel vedelikul ja trummelseparaatoril põhinevat põlevkivi rikastustehnoloogiat, mille tulemusel on aheraine orgaanikasisaldus vastavalt teostatud analüüsidele 8-9%. Sama rikastustehnoloogiat kavatsetakse kasutada ka Ojamaa kaevanduse laiendusest väljatud kaevise rikastamisel. VKG Kaevandused OÜ-s kaevandamisjäätmete ladestamist kaevandamisjäätmehoidlas ei toimu, tekkiv aheraine võetakse maksimaalselt ringlusesse lubjakivitäitematerjalina ning materjali hoiustatakse kuni turustamiseni ladudes. Ojamaa kaevanduse aheraine ladustamiseks on Keskkonnaamet väljastanud VKG Kaevandused OÜ-le jäätmeloa nr L.JÄ/332750. Aheraine on kavandatud ladustada ning taaskasutusse suunata vähem kui kolme aasta jooksul. Samuti on VKG Kaevandused OÜ-le väljastatud sertifikaat Ojamaa kaevanduse lubjakivitäitematerjalide kasutamiseks ehitustöödel ja tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalina. Eeltoodu põhjal võib eeldada, et kavandatavast kaevandusest, sh Kohtla kaevandusväljal asuvast osast, rikastamise tulemusena saadava aheraine ladustamisega kaasnev süttimisrisk ei ole oluline. 7.12 Kaevandamise alternatiivid tehnilisest vaatest Käesoleva mõju hindamise käigus koostas volitatud mäeinsener ekspertarvamuse, mille eesmärk oli hinnata: 15. mai 2023 73 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne • kaevandamiseks valitud tehnoloogia ratsionaalsust ja vastavust nõuetele • kaevandusse sisenemise erinevate viiside võimalikke aspekte. Eksperthinnang on toodud lisas 577. Alljärgnevalt on toodud eksperthinnangu kokkuvõte. Mäeeraldise laienduse varu avatakse kas: a) Põhja suunalise streki pikendusega Kohtla ja Aidu kaeveväljale, Kohtla tarbevaru ploki 17 kaudu. b) Või eraldi, uue kaldšahtiga, avades esmalt Aidu tarbevaru ploki 6. Keskkonnamõju seisukohast omab uue kaldšahti läbindamine rohkem visuaalset mõju kui sisulist. Olemasoleva Ojamaa kaevanduse põhja küljelt läbi Kohtla kaevevälja ploki minnes oleks maa peale ulatuv keskkonnahäiring väiksem ehk jääks ära ajutine müra, tolmu allikate liikumine üle Mäetaguse metskond 33 ja Arukivi kinnistute. Maa alt laiendusele liikumise korral tuleb arvestada, et täpselt Aidu maavara varuploki 6 lõunapiiril on karsti ilmingud. See tähendab, et keerulistesse oludesse satutakse koheselt. Pikaaegne mäetööde praktika kaevandustes kavandatava tegevusega samalaadsete projekttingimuste kohaselt ei ole täheldanud peakaeveõõnte kohal maapinna varinguid. Laiendusel samade parameetritega ja analoogse laekivimite geoloogilise ehituse tõttu ei ole ka siin varinguid ette näha. Vastavalt põlevkivi kasutamise riiklikule arengukavale 2016-2030 on eesmärgiks põlevkivi kaevandmise kadude vähendamine. Seega tuleb tervikud projekteerida tehniliselt minimaalsed aga inimestele kui keskkonnale (et ei toimuks laekivimite varinguid ega tervikute purunemist) ohutud. Varasemalt põlevkivi kaevandamisel kasutati kestustugevuse väärtuseks kamberploki tervikute arvutustes 2 aasta väärtust, mis põhjustab pärast kahe aasta ammendumist laekivimite ebastabiilsust ja ette ennustamatut varisemist. Tänaseks on sellest loobutud keskkonnahoiu ja ohutuse tõttu. Tervikute arvutustes kasutatakse kestustugevuse tegurit, mis vastab igavesele kestvusele. Arvestades laienduse mäetehnilist ja geoloogilist ehitust tuleb tervikute laius, pikkus mõõt suurem kui olemasoleval mäeeraldisel, aga sealjuures tagab laekivimite stabiilsuse ka pärast kaevandamise ammendamist rohkem kui 2 a möödumisel. 77 Kaljuste, V. 2022. Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang 15. mai 2023 74 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Kamberkaevandamisega ei ole võimalik kaevandada kui kaljuste kattekivimite paksus on <10 m. Sealjuures monoliitne osa. Mäeinseneri arvutuste kohaselt peaks kambrite ja tervikute laius jääma ~6,3 m piiresse. Kambrite ja tervikute mõõtmed täpsustatakse mäetööde projektis. Vastavalt kaevandamise ohutusnõuetele78 on keelatud töötada lähemal uppunud kaeveõõnele kui 200 m juhul kui puudub vastav projekt. Kaevandamisloa taotluse esitamise hetkel on teinud arendaja arvutuse tõkketerviku laiuse arvutuseks. Kuigi arvutustulemus näitab terviku laiuseks 23 m, valiti terviku laiuseks varuga 30 m ja vastavalt sellele on taotletud laienduse põhja piir. Volitatud mäeinsener kontrollis hüdrostaatilise surve abil tõkketerviku stabiilsust. Vee ning massiivi surve arvutus näitas, et tõkketerviku laius on ohutu ja stabiilne. Kokkuvõtvalt Uue kaldšahti rajamine või läbi kaevanduse alale sisenemine läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki on seotud erinevate tehniliste plusside ja miinustega, kuid mõlemad on ratsionaalselt võimalikud ning ei too endaga kaasa märgatavat mõju erinevust. Mäetöödel laienduse alal kavandatava kamberkaevandmise meetodile vajalikud kambrid ja tervikud tuleb projekteerida igaveste tervikute kestusteguri abil, et tagada laekivimite püsivus, st maapinna stabiilsus ka pärast mäetööde lõppu. Kavandatud tõkketervik ammendunud ja uppunud Aidu karjääri tranšee ja Ojamaa kaevanduse laienduse töötava kaeveõõne vahel on mäetööde mõistes stabiilne, ohutu keskkonnale, inimestele ja varale. 7.13 Keskkonnaseisundi tõenäoline areng juhul, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida Kavandatavast tegevusest loobumisel Ojamaa kaevanduses kaevandamine lõppeb mõne aasta jooksul. Kaevanduse dreenimine lõpetatakse ning kaevandus täitub veega. Mõnede aastate jooksul on Ojamaa jões märkimisväärselt vähem vett, sest peale pumpamine on lõppenud ja ei toimu ka olulist põhjaveest toitumist, sest vesi täidab kaevandust. Aastate jooksul veerežiim stabiliseerub. Eel kirjeldatud protsessid toimuvad ka kavandatava tegevuse elluviimisel aga u 6 aastat hiljem. 78 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määrus nr 172. Kaevandamise ohutusnõuded 15. mai 2023 75 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Kavandatavast tegevusest loobumine looduskeskkonna seisundile olulisi negatiivseid või positiivseid muutusi kaasa ei too kuna see piirkond on niigi kaevandustest mõjutatud. Kavandatavast tegevusest loobumisel jäävad olemata häiringud lähipiirkonna elanikele. Samas, võimalikud olulised häiringud (mõju puurkaevudele) on eelnevates peatükkides kirjeldatud leevendusmeetmetega minimeeritavad. 15. mai 2023 76 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 8 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE Kavandatava tegevuse reaalseteks alternatiivideks olid laienduse alale sisenemine läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki (alternatiiv 1) või läbi uue rajatava kaldsüvendi (alternatiiv 2) ning laienemisest loobumine (alternatiiv 3). Eeltoodu põhjal (peatükk 7 „Eeldatavalt oluline keskkonnamõju“) ei kaasne kavandatava tegevusega sedavõrd olulisi mõjusid, mille tõttu tuleks laienemisest loobuda ehk eelistada kavandatava tegevuse alternatiivi nr 3. Alternatiive 1 ja 2 eristab üksteisest peaasjalikult tehnilised aspektid, keskkonnamõju poolest üksteisest oluliselt ei erine. Mõnevõrra erinevad need üksteisest väljapumbatavate veehulkade osas – need on suuremad juhul kui rakendatakse alternatiivi 1 sisenemist alale läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki. Keskkonnamõju seisukohast ning tehnilisest vaatest on teostatavad nii alternatiiv 1 kui ka alternatiiv 2. 15. mai 2023 77 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 9 SEIRE Põhjavesi • Olemasolevates Sala ja Neruti kaevudes mõõta veetasemeid sagedusega korra kuus alustades kohe pärast keskkonnaloa väljastamist kuni kaevanduse täitumiseni veega. • Oja ja Roosti kaevudes mõõta veetasemeid sagedusega kord kuus alates keskkonnaloa saamisest kuni kaevanduse täitumiseni veega. Välisõhk • Jätkata tuleb kehtiva keskkonnaloaga ette nähtud kontrollmõõtmisi kõikide tuulutusšurfidest väljuvas õhus, neile tuleb lisada taotletava mäeeraldise jaoks rajatav tuulutusšurf. Pinnavesi • Jätkata senise suubla ja pinnaveeseirega • Kõikides senistes Ojamaa kaevanduse pinnaveeseirepunktides lisada mõõdetavate komponentidena Ni, Ca, Mg, DOC ja pH. Müra ja vibratsioon • teha kontrollmõõtmised lõhketöödega kaasneva vibratsiooni hindamiseks kaevandustöödele lähima hoone juures (sh hoone vundamendil) kui töödega on jõutud hoonele lähemale kui 500 m. 15. mai 2023 78 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 10 LEEVENDAVAD MEETMED Allolevalt on välja toodud kõik kavandatava tegevuse mõju ohjamiseks tõhusad keskkonnameetmed. Põhjavesi • Veeloas tuleb vooluhulkasid muuta vastavalt: o aastane ärajuhitava vee kogus 42,5 mln m3; o päevane ärajuhitava vee kogus 141 0000 m3, eeldusel, et arvestus käib kuu keskmise põhjal. • Koheselt, kui lõhkamisi enam 100 m raadiuses ei teostata, Sala ja Neruti kaevud asendada uutega ning olemasolevad likvideerida. Omanikega kokkuleppel on soovitatav uued kaevud rajada O-Cm kihti, kuna sealne vesi on joogikõlblikum. • Kui olemasolevates Sala ja Neruti maaüksuste kaevudes veetase alaneb kaevandamise ajal rohkem kui viis meetrit, tuleb omanikele vee pumpamisega kaasnevad kulud hüvitada. • Kui Oja ja Roosti kaevudes veetase alaneb kaevandamise ajal rohkem kui viis meetrit, tuleb omanikele vee pumpamisega kaasnevad kulud hüvitada (elektrikulu saab arvutada kasutades hinnangulist tarbitavat vee kogust, pumba võimasust ja pumpamiseks kuluvat aega). • Kohtla metskond 17 kaev tuleb avalike andmete seast (Maa-amet, Veekataster jne) kustutada, kuid jätta ajaloolise mälu huvides arhiivi. • Vältida tuleb olukorda, kus Ojamaa kaevanduse laienduse ja olemasoleva Ojamaa kaevanduse vahele jääb ühendus (17. plokk), sest Ojamaa kaevanduse veetase peaks tõusma pärast veega täitumist võimalikult kõrgele (46–48 m abs), et ei tekiks pöördumatut mõju Arvila sihtkitsevööndi elustikule. Välisõhk • Lisada keskkonnaloasse rajatav tuulutusšurf. Müra ja vibratsioon • uue kaldsüvendi rajamise korral tuleb hoone projekteerimisel ja ehitamisel pöörata tähelepanu välispiiretele, et tagada ehitise heliisolatsiooninõue. • lõhkamistega kaanevast vibratsioonist tingitud olulise mõju vältimiseks hoonetele ning maapinna püsivuse tagamiseks tuleb esmalt kaevandamisprojektis selgitada kas ja kui suures ulatuses määeraldise kohale jäävate hoonete (nii elu- kui ka kõrvalhoonete, sealhulgas Neruti katastriüksusel asuvate hoonete ja Kuhjatise katastriüksusel asuva alajaama) alla tuleb jätta kaitsetervik. 15. mai 2023 79 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne • lõhketööde tegemisel ja laengute määramisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määrusest79 nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ • mürast ja vibratsioonist tingitud häiringute leevendamiseks tuleb lähemal kui 100 m põhikaardil märgitud õuealast pidada kinni Keskkonnaministri 26.05.2020 määruses nr 29 toodud nõudest teha impulssmüra põhjustavaid tööd vaid tööpäevadel kella 7.00-19.00. • mürast, aga ka vibratsioonist tekkivate võimalike häiringute leevendamiseks tuleb kaevandamisloa omanikul teavitada hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. • teha kontrollmõõtmised lõhketöödega kaasneva vibratsiooni hindamiseks kaevandustöödele lähima hoone juures (sh hoone vundamendil) kui töödega on jõutud hoonele lähemale kui 500 m. • võimalike kahjude tuvastamiseks tuleb dokumenteerida hoonete seisukord erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresoleku enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Tehniline vaade • Mäetöödel laienduse alal kavandatava kamberkaevandmise meetodile vajalikud kambrid ja tervikud tuleb projekteerida igaveste tervikute kestusteguri abil, et tagada laekivimite püsivus, st maapinna stabiilsus ka pärast mäetööde lõppu. Maakasutus • Soovituslik on pakkuda kaevandajapoolset abi niisutusvee hankimisel (vesi ja pumbad) kaevanduse kohale jäävatele põllumajandustootjatele kuni kaevandamise lõpuni (kaeveõõnte täitumiseni veega). 79 https://www.riigiteataja.ee/akt/112092017004 15. mai 2023 80 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 11 KOKKUVÕTE Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laiendamine Aidu ja Kohtla kaeveväljale ning Ojamaa uuringuväljale. Taotletava mäeeraldise (olemasolev kaevandus pluss lisanduvad plokid) pindala on 1 895,72 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 50,38 ha. Kavandatava tegevuse reaalseteks alternatiivideks olid laienduse alale sisenemine läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki (alternatiiv 1) või läbi uue rajatava kaldsüvendi (alternatiiv 2) ning laienemisest loobumine (alternatiiv 3). Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnevat mõju ning jõuti järgnevatele järeldustele: • kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud lakkavad pärast Ojamaa kaevanduse laienduse veega täitumist • Ojamaa kaevanduse laienduse käitamise kolmandal aastal võib kogu Ojamaa kaevandusest välja pumbatav veehulk olla kuni 141 000 m3/d ja 42,5 mln m3/a. • kavandatav tegevus on vee raamdirektiivi mõistes teostav, kuna Ojamaa kaevanduse laienduse mõju Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi koguselisele seisundile on võrreldes teiste mõjuritega väga väike ning mõju koguselisele seisundile lakkab kaevanduse ammendumise järgselt • kavandatava tegevuse lõppedes taastub veetase enam-vähem samale tasemele, mis oli enne kaevandamist (42,5–43 m abs) • oluline negatiivne mõju põhjaveest sõltuvatele tegevustele puudub, kui rakendada ette nähtud leevendavaid meetmeid • kavandatav tegevus ei põhjusta ei Ojamaa jões, Ratva ojas ega mujal veestikus olulist maksimaalse veetaseme tõusu. Kõrgveepiir ei nihku enamikes kohtades võrreldes baasstsenaariumiga kaugemale kui 5 m ning enamustes kohtades jääb nihe 1 m piiresse. • kavandatav tegevus kompenseerib ajutiselt ja väikses osas Ojamaa jões toimunud pikaajalist kevadise maksimaalse vooluhulga vähenemise trendi. • Purtse jõe veetasemetele on kavandatava tegevuse mõju mõõtmatult väike. • kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju Ojamaa jõe ökoloogilisele seisundile • kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju välisõhule • Ojamaa laiendusel kaevandustegevusest põhjustatud CO2 heitkogus ja seeläbi ka mõjud kliimale on võrreldes kogu riigist tekkivate heitkogustega ja nendega kaasnevate mõjudega väheolulised 15. mai 2023 81 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne • kavandatava tegevusega kaasnev oluline müra ja vibratsioon on tingitud lõhkamistest, kuid olulisi mõjusid ja häiringuid on võimalik vähendada rakendades meetmeid • kavandatavast kaevandusest, sh Kohtla kaevandusväljal asuvast osast, rikastamise tulemusena saadava aheraine ladustamisega kaasnev süttimisrisk ei ole oluline • uue kaldšahti rajamine või läbi Ojamaa kaevanduse sisenemine on seotud erinevate tehniliste plusside ja miinustega, kuid mõlemad on ratsionaalselt võimalikud ning ei too endaga kaasa märgatavat mõju erinevust • mäetöödel laienduse alal kavandatava kamberkaevandmise meetodile vajalikud kambrid ja tervikud tuleb projekteerida igaveste tervikute kestusteguri abil, et tagada laekivimite püsivus, st maapinna stabiilsus ka pärast mäetööde lõppu • kavandatud tõkketervik ammendunud ja uppunud Aidu karjääri tranšee ja Ojamaa kaevanduse laienduse töötava kaeveõõne vahel on mäetööde mõistes stabiilne, ohutu keskkonnale, inimestele ja varale • kaevandamise mõju põldudele avaldub mõju põuasematel aegadel, kuid kaevanduse osakaalu maa kuivamisel on keeruline, kui mitte võimatu usutaval tasemel määrata Keskkonnamõju hindamise käigus jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega kaasnev mõju ei ole leevendavaid meetmeid rakendades oluline, mistõttu ei ole põhjust laienemisest loobuda ehk eelistada kavandatava tegevuse alternatiivi nr 3. Keskkonnamõju seisukohast ning tehnilisest vaatest on teostatavad nii alternatiiv 1 kui ka alternatiiv 2. Mõnevõrra erinevad need üksteisest väljapumbatavate veehulkade osas – need on suuremad juhul kui rakendatakse alternatiivi 1 ehk kaevanduse laeinduse alale sisenemist läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki. Kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude leevendamiseks nähti ette leevendavad meetmed ning seire pinnavee, välisõhu kvaliteedi, põhjavee taseme ja tegevusega kaasneva müra ja vibratsiooni jälgimiseks. 15. mai 2023 82 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 12 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD KMH aruande osas seisukohtade küsimisel laekunud ettepanekud ja vastused on toodud alljärgnevas tabelis: Seisukoht Seisukohaga arvestamine Rahandusministeerium 03.01.2023 kiri nr 14-3/9665-2 „1. peatükis 7.1.1. mõju põhjaveele on toodud, et Arvestatud. Sala ja Neruti kaevud avavad ls-kn veekihi, kus Veetase kõigub ka veetase kaevanduse tulemusel mõnevõrra alaneb. looduslikult. 5m on Samuti on toodud, et kui olemasolevates Sala ja hinnanguliselt see piir, millest Neruti maaüksuste kaevudes veetase alaneb alates on täiendav mõju selge kaevandamise ajal rohkem kui 5 meetrit, tuleb ja sügavamalt pumpamise omanikele vee pumpamisega kaasnevad kulud lisakulu arusaadavam. hüvitada. Palume aruandes täpsustada, miks on Vastav selgitus lisati aruandes hüvitamise piiriks arvestatud 5 meetrit? konkreetse soovituse juurde allmärkusena. 2. peatükis 7.1.1. on kirjas: koheselt, kui lõhkamisi Mitte arvestatud. enam 100 m raadiuses ei teostata, tuleb Sala ja Selleks tuleb kokku leppida Nerutikaevud asendada uutega ning olemasolevad ühtsed hüvitamise likvideerida. Omanikega kokkuleppel on soovitatav põhimõtted. Ei saa tekitada uued kaevud rajada O-Cm kihti kuna sealne vesi on olukorda, kus üks loa taotleja joogikõlblikum. … Uutest kaevudest vee pumpamise saab kõikide põlevkivi kulu hüvitamine ei ole põhjendatud sest kui omanik kaevandajate poolt soovib puhtamaveega O-Cm kihti, on see tema vaba põhjustatud mõju valik ja kui ta valib siiski ls-kn kihi, on korralikult kompenseerimise kohustuse. rajatud kaevus veetase võrreldav tänasega. Põlevkivisektori poolt Juhime tähelepanu, et ls-kn veekihi keemiline põhjustatud välismõjude seisund on halb põlevkivi kaevandamise tulemusena kompenseerimine on oluline (KMH lk 17) ja seega tuleb rajada uued kaevud teema aga tuleb lahendada sellised, millistega saab elanikke varustada hea sektoriüleselt (nt kvaliteediga veega. Vajadusel tuleb hüvitada ka O- keskkonnatasude kaudu), Cm veekihti avavatest kaevudest vee pumpamise või mitte loapõhiselt. See küsimus on oluline edastada 15. mai 2023 83 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine ka vee puhastamise kulu.“ Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumile, seisukohal, et Rahandusministeeriumi märkus kui keskkonnapoliitika kujundajale. Terviseamet 03.01.2023 kiri nr 9.3-4/21/14973-6 „-Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Võetud teadmiseks. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme Antud olukorras mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ maksimaalne müratase ei (edaspidi määrus nr 71) § 6 lg 2 kohaselt ületa normi rohkem kui maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra 10 dBA korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA. -Määruse nr 71 lisa 1 alusel impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.“ Keskkonnaministeerium 09.01.2023 nr 7-12/22/2504-6 „1. Teeme ettepaneku korrigeerida aruande ptk 5 Arvestatud. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste Vabariigi Valitsuse planeerimisdokumentidega (lk 30) aegunud viide tegevusprogrammi puudutav Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2021–2023. tekst kustutati. Põlevkivi Aruandes on märgitud, et „Vabariigi Valitsuse arengukava tulemusaruande tegevusprogramm 2021–2023 näeb ette põlevkivi sisu käsitlus lisati Põlevkivi arengukava ajakohastamist“. Viidata selle asemel arengukavat puudutava osa 2022. a valminud aruandele „Põlevkivi kasutamise lõppu. riiklik arengukava 2016–2030“ aastate 2016–2020 tulemuste analüüs“ (aruanne on leitav: https://envir.ee/ringmajandus/84õlevk/84õlevkivi), milles tuuakse samuti välja arengukava eesmärkide ajakohastamise vajadus. 15. mai 2023 84 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine 2. Eesti Geoloogiateenistuse koostatud töö „Ojamaa Arvestatud. kaevanduse laienemise hüdrogeoloogilise mõju Teemakäsitlus lisati peatüki hindamine Aidu III mäeeraldise piires“ (KMH aruande 7.1.3 lõppu. lisa 3) modelleerimistulemustel võib Aidu karjääri poolt kaevandusse juurdevool ületada Aidu karjääri väljavoolu, mille tulemusena hakkab Aidu karjääri veetase langema. Nimetatud töös on välja pakutud leevendusmeede, mille kohaselt Aidu karjääri veetaseme hoidmiseks kriitilisel piiril, võib osa kaevandusveest pärast settebasseini Aidu karjääri tagasi juhtida. Palume KMH aruannet täiendada, analüüsides Aidu karjääri veetaseme languse mõju veekogu veerežiimile ning hapnikuvaese vee põhjakihi muutusele (mida on seostatud kõrgemate nikli kontsentratsioonidega). Lisada aruandesse vajalikud leevendusmeetmed. 3. Täiendada aruande ptk 9 esitatud pinnavee Arvestatud. seirenõudeid ning lisada nikkel ja biosaadavuse Ette pandud komponendid mudeli rakendamiseks vajalikud näitajad (Ca, Mg, lisatud. DOC ja pH) kaevandusvee väljalaskmest ja suublast seiratavate näitajate hulka. 4. Teeme ettepaneku korrigeerida ptk 7.3.1 Arvestatud Kaevandamise mõju kliimamuutustele (lk 62) Lõppjäreldus on asendatud esitatud järeldust järgmiselt: „Ojamaa kaevanduse ette pandud sõnastusega. laiendusel kaevandustegevusest põhjustatud CO2 heitkogus ja seeläbi ka kaevandustegevuse otsene mõjukliimale on võrreldes kogu riigist tekkivate heitkogustega ja nendega kaasnevate mõjudega väheoluline. Kavandatava tegevuse alternatiivide 1 ega 2 lõikes mõju kliimale ei erine.“ Keskkonnaamet 23.01.2023 nr 6-3/22/9074-18 15. mai 2023 85 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Vastavalt keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr Arvestatud. 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule Peatüki 2 algust täiendit esitatavad täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr eesmärgi põhjalikuma 34) § 3 lg-le1 p 1 tuleb aruandes esitada kavandatava kirjeldusega. tegevuse kirjeldus, mis sisaldab tegevuse eesmärki ja vajadust ning täpset asukohta. Aruandes on täpne asukoht toodud, kuid kavandatava tegevuse eesmärk ning vajadus on napilt sõnastatud. Palume aruannet täiendada. Määruse nr 34 § 3 lg 2 kohaselt tuleb KMH aruandes Arvestatud. esitada reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus Lisati alternatiivi 1 kirjeldus ja koos valiku põhjenduste ja ala kaardiga. viide kaardile. Keskkonnaamet märgib, et aruande ptk-s 3 on kirjeldatud ainult alternatiivi 2 (kaevanduse laienduse alale sisenemine läbi uue kaldsüvendi). Palume aruandes kirjeldada ka alternatiivi 1 (kaevanduse laienduse alale sisenemine läbi Kohtla kaevevälja 17. ploki rajatava maa-aluse ühendusstreki) ning tuua selle asukoht kaardil välja. Samuti palume alternatiivide kirjelduses käsitleda ka nende valiku põhjendusi. Määruse nr 34 § 4 lg 1 kohaselt esitatakse KMH Arvestatud. aruandes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete Loodusvara kasutamise alternatiivsete võimalustega seotud asjakohase otstarbekuse kirjeldus keskkonnakasutuse kirjeldus ning hinnang lähtuvalt säästva arengu loodusvara kasutamise otstarbekusele, lähtudes põhimõtetest on peatükis 2. säästva arengu põhimõtetest. Palume lisada aruandesse loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang/kirjeldus lähtudes säästva arengu põhimõtetest. 15. mai 2023 86 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Keskkonnaamet märgib, et KMH aruanne peab Arvestatud osaliselt. sisaldama kogu määruse nr 34 lg-s5 toodut. Määruse KMH aruande sisu kirjeldava nr 34 § 5 lg 1 kohaselt peab aruanne sisaldama teavet määruse § 5 annab juhise asjakohaste keskkonnaelementide ja –aspektide ajakohase info kirjeldamiseks. kohta. Sama paragrahvi lg 2 p-i 4 kohaselt on Asjakohased küsimused nendeks lisaks maastikule ka looduslik mitmekesisus, lepitakse kokku KMH näiteks loomastik ja taimestik ja lg 3kohaselt Natura programmi etapis. Käesoleva 2000 võrgustiku alad ja kaitstavad loodusobjektid, KMH programmi koostamisel mida aruandes eriti või üldse käsitletud ei ole. Samuti selgus, et looduslik ei ole lisatud kaarti piirkonnas paiknevate tundlike mitmekesisus ja Natura 2000 loodusobjektide asukohtadega. Sama määruse § 5 lg ei ole antud juhul 4 kohaselt on aruandes vaja esitada kirjeldus asjakohased. Selletõttu ei ole keskkonnaseisundi tõenäolisest arengust juhul, kui põhjust esitada ka kaarti kavandatavat tegevust ellu ei viida. Selline kirjeldus tundlike loodusobjektide on praeguses aruande versioonis puudu. Palume asukohtadega. KMH veenduda, et aruandes oleks käsitletud kõik määruse programm on aruande osa, nr 34 §-s 5 toodu ning aruandes täiendada mistõttu saab igal hetkel kavandatava tegevuse ja selle reaalsete küsimuste tekkimisel selle alternatiivsete võimalustega eeldatavalt oluliselt juurde pöörduda. mõjutatava keskkonna kirjeldust lähtuvalt Lisati peatükk „7.13 looduslikust mitmekesisusest (nt loomastik ja Keskkonnaseisundi taimestik) ning kaitstavatest tõenäoline areng juhul, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida.“ Määruse nr 34 § 7 lg 1 kohaselt tuleb aruandes Arvestatud. esitada kavandatava tegevuse ja selle reaalsete Peatükki 10 lisati hinnang alternatiivsete võimaluste keskkonnameetmete, keskkonnameetmete sealhulgas seire, kirjeldus rajamis-, kasutamis-ja tõhususe kohta. lõpetamisetappide lõikes, sealhulgas nende kasutamise eeldatava efektiivsuse hinnang. Palume kirjeldada aruandes keskkonnameetmete kasutamise eeldatavat efektiivsust. 15. mai 2023 87 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 13 AVALIKUSTAMISE TULEMUSED KMH aruanne oli avalikul väljapanekul vahemikus 14.03.2023-12.04.2023. Avalikust väljapanekust ning avalikust arutelust teavitas Keskkonnaamet osapooli oma 13.03.2023 kirjaga nr 6- 3/22/9074-21. Avalikkust teavitati ka Ametlikes Teadaannetes kuulutus nr 2049630, kohalikus lehes Põhjarannik ning Alutaguse ja Lüganuse omavalitsuste infokanalites ning teadete tahvlitel. KMH aruande avalik arutelu toimus 20. aprillil 2023 kell 14:00 Maidla rahvamajas aadressil Maidla tee 56, Savala küla, 42301, Lüganuse vald, Ida Viru maakond ja veebikeskkonnas MS Teams. 13.1 Laekunud seisukohad Laekunud seisukohad ja ülevaade nendega arvestamisest on koondatud järgnevasse tabelisse. Laekunud kirjad koos vastuskirjadega on leitavad lisast 8. 15. mai 2023 88 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine MTÜ Roheline Pärnumaa 10.04.2023 e-kiri Ojamaa põlevkivikaevanduse loa muutmise menetluse (nr M-112149) KMH Arvestatud. Peatükki 12 on täiendatud aruande eelnõu peatükis 12 toodud ettepanekute autoreid ei ole samas peatükis seisukohad esitanud asutuste nimede ja kirjade toodud. Kas kõik ettepanekud on laekunud füüsilistelt isikutelt? Juriidiliste isikute numbritega. nimed ei ole kaitstud isikuandmete kaitse reeglitega ja peaksid olema ettepanekute juures märgitud. Kas Te seda märkasite, et nimetatud loamenetlusega hõlmatud alal asub KMH Küsimus on suunatud Keskkonnametile. programmi eelnõust nähtuvalt vääriselupaik ja sealjuures pole KMH eksperdid Selgitame, et ala juba praegu oluliselt pidanud vajalikuks käsitleda kaevandamise mõju looduslikule mitmekesisusele? mõjutatud, kavandatav tegevus oluliselt mõju Eelviidatud dokumendi sama ptk 12 lk-l 84 on ettepanekus toodud välja see juurde ei lisa. Seda on väljendatud ka puudujääk ja vastuolu õigusaktiga, aga eksperdid vastasid, et „Käesoleva KMH programmis (peatükk 6.10). programmi koostamisel selgus, et looduslik mitmekesisus ja Natura 2000 ei ole 2011. aastal on OÜ Alkranel taotletava alaga antud juhul asjakohased“, kuid ei põhjendanud Natura hindamise asjakohatust suures osas kattuval alal hinnanud töö „Aidu III muul viisil kui viidates KMH programmile. Küll aga täpsustati, et KMH programm mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise on aruande osa, mistõttu saab igal hetkel küsimuste tekkimisel selle juurde keskkonnamõju hindamine“ raames pöörduda. MTÜ Roheline Pärnumaa kasutaski seda võimalust ja pöördus selle allmaakaevandamise mõju nii vääriselupaigale juurde igal hetkel küsimuste tekkimisel, aga KMH programmist võis hoopis kui ka Natura 2000 alale. Aruande tulemuste lugeda, et „Piirkond on juba praegu oluliselt mõjutatud põlevkivi kaevandamisest. järgi olulist mõju kummalegi ei avaldu. Maastikku on muutnud Aidu karjäär, veerežiimi Aidu karjäär ja maa-alused kaevandused,“ mis viitab kumulatiivsete mõjude olemasolule ja Natura hindamise tegemise kohustusele. Ka KMH programmi leheküljel 27 on kehtivale 15. mai 2023 89 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine maakonnaplaneeringule viidates märgitud, et ,,Põlevkivisektori edasist arengut suunates tuleb silmas pidada pinnasele, maastikele, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele ning välisõhule ja teistele keskkonnatervise komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajadust,“ mis samuti viitab mõjude hindamise kohustusele ja lausa sellele, et mõjusid tuleb vähendada, mis näiteks võib tähendada keskkonnaohtlike lubade andmisest keeldumist. Kuidas peaks olema võimalik mõjusid vähendada, kui mõjude olemasolu maha vaikitakse (st mõjusid elusloodusele ja Natura alale asjakohaseks ei peeta ega hinnata), tundub KMH aruande eelnõust mõnevõrra ebaselge. Miks Keskkonnaamet niisuguseid KMH aruande eelnõusid tagasi ei lükka, vaid need avalikule väljapanekule paneb? Kuidas sellisel kujul KMH programmiga sai menetlus üldse olemasolevasse faasi liikuda? Vähem kui 4 km kaugusel asub Natura ala ja Natura hindamist pole tehtud, küll Küsimus on suunatud Keskkonnaametile. aga mainitud, et Natura alale asub lähemal juba olemasolev Ojamaa kaevandus. Selgitame, et olemasoleva Ojamaa kaevanduse Kas Keskkonnaamet ei leia, et veidi kahtlane on, kuidas väidetavalt ei rajamisel on käsitletud mõju Natura aladele TPÜ olemasoleval kaevandusel ega selle laiendusel pole Natura alale olulist Ökoloogia instituudi töös „OÜ VKG Aidu Oil negatiivset mõju ei eraldi ega kumulatiivselt? Või on olemasoleva Ojamaa poolt kaevandatava Ojamaa kaevanduse puhul Euroopa Komisjonilt Natura erandit taotletud ja see saadud? põlevkivikaevanduse rajamise ja põlevkivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine“. 15. mai 2023 90 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Vastavalt loa KMIN-055 kõrvaltingimustele seiratakse Muraka soostiku ökosüsteemide seisundit ja hüdroloogilise režiimi ning põhjavete vahelist seost ning metsiseid Kiikla metsise püsielupaigas. Eesti Roheline Liikumine, Eestima Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, MTÜ Loodusvõlu 11.04.2023 1.1 KMH aruandes tuginetakse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP) Arvestatud. Peatükki 5 on täiendatud aegunud redaktsioonile (lk 26). Aruandes on KPP kohta küll märgitud, et “Tuleb „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ uue arvesse võtta, et arengukava on koostatud enne ambitsioonikate Roheleppe redaktsiooniga. plaanide kokku leppimist ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023 näeb ette dokumendi ajakohastamist” (lk 27), kuid seda arvesse võtmist aruandest ei nähtu. 8. veebruaril 2023 võttis Riigikogu vastu KPP muudatused, millega muudeti mh punkte 1 ja 2. Muudatuste kohaselt ei ole enam Eesti eesmärk vähendada 2050. aastaks KHG heidet 80% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega (nagu seisab KMH aruandes lk 26 ja 27), vaid saavutada kliimaneutraalsus ehk kasvuhoonegaaside netonullheide. Palume viia aruanne kooskõlla kehtiva KPP-ga ja selgitada selles, kas ja kuidas mõjutab kavandatav põlevkivikaevanduse laiendus kliimaneutraalsuseni jõudmise eesmärki. 15. mai 2023 91 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine 1.2. KPP-d muutes tunnistas Riigikogu kehtetuks KPP punkti 11. Seega ei saa KPP Arvestatud. Peatükki 5 on täiendatud 11. punktile tuginedes väita, et kuna laienduse alal kaevandatakse põlevkivi „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ uue eesmärgiga väärindada seda VKG OIL AS põlevkiviõli- ja keemiatööstuses, on redaktsiooniga ning kustutatud viide kehtetule tegevus kooskõlas KPP p-ga 11 ja seega kooskõlas KPP-ga tervikuna (lk 27). punktile 11. Palume selle väite aruandest kustutada. 1.3. ENMAKile viitamisel (lk 29) palume KMH aruandes täpsustada, et ka ENMAK Arvestatud. Peatükki 5 on lisatud info koostatava on sisuliselt aegunud ning et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ENMAK 2035 kohta. alustanud ajakohase ENMAK 2035 koostamist. Uuendamisel lähtutakse EL kliimapoliitika sihtidest aastaks 2030 ja 2050 ning “Eesti 2035” arengustrateegias seatud eesmärgist saavutada 2050. aastaks Eestis kliimaneutraalsus. 1.4. Palume KMH aruandes välja tuua ning arvestada, et Eesti keskkonnastrateegia Arvestatud. Peatükki 5 on lisatud seosed aastani 2030 on sisuliselt aegunud ning koostamisel on keskkonna valdkonna keskkonnavaldkonna arengukavaga. strateegia (KEVAD), mis on plaanitud keskkonnastrateegiat asendama ja sisuliselt uuendama. 1.5. KMH aruandes on tuginetud aegunud Alutaguse valla arengukavale 2018– Arvestatud. Peatükki 5 on täiendatud Alutaguse 2030 (lk 34). Alutaguse vald on kehtestanud uue arengukava aastateks 2022– valla arengukavaga perioodiks 2022-2030. 2030. Uues arengukavas on varasemast põhjalikumalt käsitletud rohepööret ning põlevkivi kasutamise lõppu hiljemalt aastal 2040 (nt arengukava lk 9). Palume KMH raames hinnata kavandatava tegevuse seost kehtiva Alutaguse valla arengukavaga. 15. mai 2023 92 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine 1.6. Aruande kasutatud allikate loetelus on nimetatud Eesti pikaajalist Arvestatud. Peatükki 5 on lisatud kirjeldus arengustrateegiat “Eesti 2035”, kuid aruandest ei nähtu, et kavandatava tegevuse seosest arengustrateegiaga „Eesti 2035“, mis seost riigi arengustrateegiaga oleks kuskil analüüsitud. KMH programmi kohaselt menetluse käigus on aruandest ekslikult peaks seda käsitletama aruande 5. peatükis, kuid seda pole tehtud. Palume kustutatud. aruandes hinnata kavandatava tegevuse seost Eesti pikaajalise arengustrateegiaga “Eesti 2035”. 1.7. Palume aruandes hinnata ka kavandatava tegevuse seost Eesti Mitte arvestatud. Lähtume strateegiatest, millel Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna on laiapõhjaline kokkulepe ja pikaajalised valitsusliidu programmiga aastateks 2023–2027, sealhulgas plaaniga mitte “enam eesmärgid. avada uusi põlevkivikaevandusi” (valitsusliidu programm lk 2) ning sihiga eelistada “uute kaevanduste avamisele olemasolevate kaevanduste ära kasutamist” (valitsusliidu programm lk 13). 2.1. Aruandes ei ole käsitletud Ida-Virumaa õiglast üleminekut kliimaneutraalsele Arvestatud osaliselt. Hinnang leheküljelt 34 on majandusele ega kavandatava tegevuse seost Ida-Virumaa õiglase ülemineku kustutatud. territoriaalse kavaga. Sealhulgas on jäetud arvestamata Eesti riigi pikaajalise Samuti selgitame, et Ida-Virumaa õiglase sihiga lõpetada põlevkivi kasutamine Eesti energeetikas tervikuna hiljemalt 2040. ülemineku territoriaalses kavas viidatud eesmärk aastaks (õiglase ülemineku territoriaalne kava, lk 3). On märgitud järgmist: “Tuleb lõpetada põlevkivi kasutamine Eesti aga tõdeda, et hetkeseisuga ei ole riiklikul tasandil välja töötatud paketti, mis energeetikas tervikuna hiljemalt 2040 ei kajastu tagab kohalikele pehme ülemineku põlevkivimajandusest teistele otseselt muudes arengudokumentides ning on energiaallikatele” (lk 34). Aruandes ei ole põhjendatud, miks ei ole õiglase ülemineku territoriaalne kava selline “riiklikul tasandil välja töötatud pakett”. 15. mai 2023 93 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Palume 5. peatükis (“Kavandatava tegevuse seos strateegiliste toodud Kaja Kallase I valitsuse planeerimisdokumentidega”) hinnata kavandatava tegevuse kooskõla Ida- tegevusprogrammis. Virumaa õiglase ülemineku territoriaalse kavaga. Selgitame, et selliseid küsimusi ei lahendata kaevanduse loa põhiselt, seda tehakse üleriigiliselt või piirkondlike normidega. Kavandatava tegevuse seost peatükkis 5 täiendavalt õiglase ülemineku territoriaalse kavaga ei kajastata. Kavaga seatud 2. tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ raames ette nähtud kaevandamisega seotud tegevused on mõeldud eelkõige mahajäetud tööstusalade kohta ning ei näe ette tegevusi ega sea eesmärke aktiivsete või taotletavate mäeeraldiste osas. 2.2. Aruandes on sotsiaalmajanduslike mõjude hinnangus väidetud: “Kuigivõrd Mitte arvestatud. mõjutab kavandatava tegevuse elluviimine positiivselt tööhõivet ja selle läbi Keskkonnamõju hindamine keskendub eelkõige sissetulekut, sest kaevanduse laiendamine tähendab seonduvate töökohtade looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja läbi pikemat säilimist” (lk 70). Sealjuures pole antud arvulist hinnangut mõjutatavate selle inimese tervisele ja heaolule (puhas õhk, töökohtade hulgale. Samas lükkab kavandatav tegevus edasi põlevkivisektoris värske vesi). Ettepanek keskendub õigusaktide ja töötavate inimeste ümberõpet ning liikumist teistele tegevusaladele, mida on strateegiate üldisele mõju hinnangule plaanis õiglase ülemineku territoriaalse kava alusel toetada. Tegevus takistab (https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too- 15. mai 2023 94 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine rohepöörde elluviimist ehk täpsemalt Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamist, planeerimine-ja-korraldamine/mojude- süsinikuheite vähendamist ning põlevkivisektori töötajate ümberõpet, mida on hindamine), mis kindlasti ei ole keskkonnamõju mitmes viidatud arengudokumendis peetud oluliseks (nt Ida-Viru maakonna hindamise fookus. arengustrateegia). Palume aruandes täpsustada kaevanduse laiendamisega Juhime tähelapanu, et mõjude hindamise kaasnevate töökohtade arvu ja hinnata inimese heaolu mõju hindamise raames metoodika lepitakse kokku KMH programmi kavandatava tegevuse mõju terviklikult, sh mõju Ida-Virumaa majanduse etapis. KMH aruande sisu peab vastama mitmekesistamisele ning ajakohastes arengudokumentides sätestatud programmis kokkulepitule ja üldiselt ei laiene rohepöördega seotud tööhõive-eesmärkidele. sellest väljapoole. 3.1. Aruande kohaselt on kavandatava tegevuse eesmärk “kaevandada põlevkivi, Mitte arvestatud. mis on tooraineks olemasolevale VKG Oil AS põlevkiviõli- ja keemiatööstusele” (lk Põlevkivi kaevandamise lubatud määr 8). Seega ei ole kavandatava tegevuse eesmärk kaevandada põlevkivi n-ö otsustatakse riigiüleselt, mitte objektipõhiselt. kaevandamise pärast, vaid selleks, et võimaldada VKG Oil AS-il toota põlevkiviõli- Põlevkivi töötlemistehnoloogiale on VKG AS ja keemiatooteid. tütarettevõtetele väljastatud Aruandes on väide, et “Lähtuvalt kavandatava tegevuse eesmärgist, ei ole keskkonnakaitseload, mis ei kuulu käesoleva võimalik rakendada keskkonnastrateegias toodud lahendust vähem põlevkivi KMH fookusesse. kaevandada” (lk 30). Palume aruandes analüüsida ka alternatiivi põlevkivi vähem Põlevkivi rohelised tootmistehnoloogiad ja kaevandada, sellest ressursitõhusamalt põlevkiviõli ning keemiatooteid alternatiivsed lahendused toote saamiseks on valmistada või kasutada nende valmistamiseks hoopis alternatiivseid sisendeid asjakohased küsimused VKG põlevkivi põlevkivi asemel. Kui selline alternatiiv ei ole võimalik, palume seda põhjendada. töötlemise keskkonnakaitselubade, mitte kaevandamisloa raames. 15. mai 2023 95 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine 3.2. Palume ühe alternatiivina hinnata ka Ojamaa kaevanduse laiendamata jätmist Mitte arvestatud. ning VKG Oil AS-i põlevkivi hankimist teistest Eestis olemasolevatest Tegemist on põlevkivi kaevandamisloa taotluse kaevandustest. KMH-ga, millega tuvastatakse looduskeskkonnale avalduv mõju konkreetses kaevanduses. Aruandes on sisuliselt käsitletud ka mitte kaevandamist, mis on võrdlus olemasoleva olukorraga. Tooraine hankimine muudest allikatest ei ole konkreetse kaevandamisloa keskkonnamõju hindamise küsimus, tegemist on strateegilise otsusega, mille langetab loa andja lähtuvalt seadusandja poolt ette antud suunistest. 3.3. Palume hinnata ka null-alternatiivi keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikku mõju Mitte arvestatud. ning võrrelda seda teiste alternatiividega. Keskkonnamõju hindamise põhieesmärk on hinnata mõju looduskeskkonnale. Majanduskeskkonnale ja sotsiaalkeskkonnale hinnatakse mõju läbi looduskeskkonnale avalduva mõju. Näiteks puhas õhk, vee saadavus jne. Need hinnangud on antud. 15. mai 2023 96 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine 4.1. Lähtuvalt keskkonna kõrgetasemelise kaitse põhimõttest tuleb Mitte arvestatud. keskkonnamõju, sh kliimamõju hindamisel lähtuda parimatest saadaolevatest Keskkonnamõju hindamine lähtub riigi poolt teaduslikest teadmistest. Hiljuti avaldatud IPCC raporti kohaselt ületab ette antavatest normidest ja piiridest. olemasoleva fossiilkütuste taristu kasutamisega kaasnev süsinikuheide maailmas Kliimaeesmärkide saavutamise kohustus on alles jäänud 1,5-kraadise soojenemise süsinikueelarve ning on praktiliselt võrdne eelkõige riigil, mida ta saab rakendada läbi alles jäänud 2-kraadise soojenemise süsinikueelarvega. Sama fakt sisaldus ka juba seadusmuudatuste ja piirangute. Üleriigiliste 2022. aastal avaldatud IPCC raportis. Rahvusvahelise Energiaagentuuri koostatud strateegiliste eesmärkide kuni 1,5-kraadise kliimasoojenemise energiateekaardi järgi ei ole vaja enam saavutamine/lahendamine ei toimu läbi ühtegi uut fossiilkütuste kaevandust rajada. KeÜS §-s 8 on sätestatud keskkonna objektipõhiste keskkonnamõjude hindamiste. kõrgetasemelise kaitse põhimõte, millest tuleneb kohustus kliimamuutuseid pidurdada, ning Pariisi kokkuleppest tuleneb Eestile kohustus pingutada, et hoida kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires (art 2 lg 1 p a). Neid õiguslikke kohustusi arvestades ei saa põlevkivi kaevandamisega kaasnevat otsest ja kaudset süsinikuheidet lugeda tühiselt väikeseks, isegi kui kavandatava tegevusega vahetult põhjustatav süsinikuheide moodustab 6% Eesti mäetööstuse süsinikuheitest, mis omakorda moodustab vähem kui 1% kogu Eesti süsinikuheitest. Palume hinnata tegevuse mõju kliimale uusimate ja parimate teaduslike teadmiste pinnalt. 4.2. KMH aruandes ei ole täpsustatud kliimamõju hindamise metoodikat. Palume Arvestatud. KMH hindamismetoodika peatükki 6 aruande 6. peatükis (“Hindamismetoodika”) selgitada, millise metoodika alusel on täiendatud KMH programmi peatükis 6.2 kliimamõju on hinnatud. kokku lepitud metoodikaga. 15. mai 2023 97 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine 4.3. KMH aruandes on tõdetud, et kaevandatav põlevkivi on sisendiks VKG Oil AS Mitte arvestatud. Vastavalt programmile põlevkiviõli- ja keemiatööstusele (lk 8 ja 27), kuid on jäetud hindamata hindame mõju kuni põlevkivi rikastamiseni ja kaevandatavast põlevkivist toodete valmistamise ja nende kasutamise mõju aheraine käitluseni. kliimale (lk 61). Fossiilkütuste kaevandamine ja tootmine on eelduseks nende Põlevkivi töötlemiseks on väljastatud eraldi kasutamisele, mis on kliimamuutuste peamine põhjus. Seepärast on asjakohane keskkonnaload, kus on kõiki keskkonnamõjusid hinnata põlevkivikaevanduse laiendamise KMH raames ka kaevandatavast juba käsitletud. Laiemas mastaabis hallatakse põlevkivist valmistatud toodete – eeskätt fossiilkütuste – kasutamise kliimamõju. mõjusid läbi riigi poolt kehtestatud Tõsiasi, et näiteks turba kaevandamise KMH käigus ei hinnata turba kasutamise heitepiirangute. keskkonnamõju (nagu on väidetud KMH programmis lk 57), ei õigusta suure süsinikuheitega tegevuse kaudse mõju hindamata jätmist, vaid osutab turba kaevandamise KMH puudulikkusele. Jaotades tihedalt seotud tegevuste keskkonnamõju hindamise erinevatesse menetlustesse (nn salami-slicing), ei ole võimalik hinnata kogu tegevuse mõju keskkonnale ning haldusorganil puudub otsuse tegemisel terviklik ülevaade kaasnevast mõjust. Palume aruandes anda hinnang kaevandatava põlevkivi kasutamisega kaasnevale kasvuhoonegaaside heitele. 4.4. Kui osa kavandatava tegevuse mõjust on varem hinnatud, tuleb sellele Arvestatud osaliselt. Käesolev keskkonnamõju tuginedes anda hinnang varasema hinnangu aja- ja asjakohasusele ning hindamine keskendub põlevkivi piisavusele ja mõju ülevaatlikult kirjeldada. Et KMH aruanne annaks tervikliku kaevandamisega seotud keskkonnamõjudele. ülevaate kavandatava tegevuse otsesest ja kaudsest mõjust, palume iga varasema Kaevandatud põlevkivi töötlemise mõjuhinnangu puhul, millele aruandes tuginetakse, anda hinnang varasema keskkonnamõju ohjavad teised 15. mai 2023 98 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine mõjuhinnangu piisavusele, ajaning asjakohasusele ning kokkuvõte varasema keskkonnakaitseload mis ei ole käesoleva mõjuhinnangu tulemustest. Sh palume anda hinnang kaevandamise kaudset keskkonnamõju hindamise fookuses. mõju ehk põlevkivi kasutamist reguleerivate lubade (L.KKL.IV-198338, Käesoleva KMH aruande koostamisel on KKL/300389 ja L.KKL.IV-46640, lk 61) keskkonnamõju hinnangutele ning tuua tuginetud varasematele mõjuhindamistele ning välja, kas need hinnangud on piisavad, ajakohased ning millist keskkonnamõju, ajakohastatud neid aspekte, mis seda vajasid sh kliimamõju on nende lubadega lubatud põhjustada. (näiteks põhjavee hinnang). Laiemalt hindavad varasemate väljastatud lubade ning KMH aruannete aja- ja asjakohasust lubade haldurid töö käigus (nt muudab vajadusel luba) ning käesoleva töö raames KMH ekspertgrupp. See tagab, et kasutatakse asja- ja ajakohaseid materjale. Nt oleme teinud ettepanekuid olemasolevate keskkonnalubade muutmiseks. 4.5. Aruandes on nenditud, et “OÜ Alkranel koostatud lubatud heitkoguste Mitte arvestatud. Programmis on kokku lepitud, projekti järgi lisanduva tuulutusšurfiga summaarsed aastased heitkogused ei mida hinnatakse. Hindamisel üldiselt suurene, sest ei suurene ka aastane kaevandamismaht” (lk 62). Aruandes ei ole kasutatakse ka proportsionaalse kulu põhimõtet, aga analüüsitud kaevanduse laiendamisega kaasneva kaevandustegevuse mis tähendab, et kui mingi avalduva mõju kumulatiivset mõju kliimale, st ei ole hinnatud laiendataval alal kaevandamise osakaal on eeldatavalt kogu mõjust väike, kuid ning maastiku korrastamisega tekkivat kasvuhoonegaaside heidet summaarsena selle välja arvutamise töömaht on suur, siis võib terve ala kasutusaja jooksul. Kliimamuutuste süvendamise seisukohalt ei ole selle pigem jätta arvutamata. Kaevandamise peamine mitte see, mitu tonni kasvuhoonegaase paisatakse atmosfääri kindlal ettevalmistamine ja lõpetamine on ilmselt 15. mai 2023 99 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine aastal, vaid see, kui palju neid jõuab atmosfääri kokku (nn süsinikueelarve). Sellest sarnase heitega kui kaevandamise tööajal, sõltub, kui palju Maa atmosfäär soojeneb. Kui kaevandusala ei laiendataks ning mistõttu seda ei ole mõtet eraldi detailselt lahti seal ei kaevandataks põlevkivi (null-alternatiiv), jääks ära ligi 5000 tonni suurune arvutada. CO2 heide igal aastal, mil kaevandus on praegu plaanitud töötama. Palume Selgitame, et kavandatava tegevuse puhul on hinnata kaevanduse kumulatiivset kasvuhoonegaaside heidet, st heidet, mis tekib tegemist allmaakaevandamisega. alates kaevanduse laiendamisest kuni maastiku korrastamiseni kogu ala kasutusaja jooksul. 4.6. KMH käigus ei ole hinnatud kaevandatava põlevkivi transpordi mõju Arvestatud osaliselt. KMH aruande peatükki 3 keskkonnale, sh kliimale. Põlevkivi transportimata ei ole võimalik seda „Reaalsete alternatiivide kirjeldus“ on täiendatud eesmärgipäraselt kasutada, st toota sellest põlevkiviõli või keemiatooteid. alternatiivi 1 osas järgnevalt: „Materjali transport Ettepaneku hinnata transpordi mõju, eeskätt kaasnevat müra, tegi ka Lüganuse võrreldes tänasega ei muutu – see vallavalitsus juba KMH programmile (KMH programmi eelnõu lk 63). 1. alternatiivi transporditakse konveierlindiga maa alt Ojamaa puhul pole põlevkivi transpordiviisi üldse kirjeldatud ega hinnatud selle kaevanduse rikastusvabrikusse.“ keskkonnamõju. 2. alternatiivi korral transporditakse põlevkivi konveierliiniga Nagu ka KMH programmis (peatükk 6.3) kokku ning kavandatava konveierliini mõju on jäetud hindamata põhjusel, et see ei kuulu lepitud, ei hinnata täiendavalt põlevkivi mõju hindamise mahtu (lk 11). Müra hinnangu juures on märgitud, et transpordist tingitud mõjusid. “Kaevandatud materjali transpordiviisid ei muutu, mistõttu materjali veost tingitud müratase ei suurene” (lk 63). Kui aga alternatiivide lõikes on transpordiviisid erinevad ning vähemalt 2. alternatiivi puhul muutub põlevkivi transpordiviis (kuna Uus-Kiviõli konveierliini pole veel rajatud) ja otsust ühegi alternatiivi kasuks ei ole veel tehtud, siis ei saa kindlalt väita, et transpordiviis ei muutu. Isegi kui transpordiviis ei muutu võrreldes praeguse olukorraga, mõjutab 15. mai 2023 100 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine põlevkivi transport siiski keskkonda negatiivselt. Seepärast palume kirjeldada transpordiviisi ka 1. alternatiivi puhul ning hinnata põlevkivi transportimise mõju, sh mõju kliimale. 4.7. KMH käigus on jäetud hindamata maastiku korrastamise keskkonnamõju, sh Mitte arvestatud. Maapealne korrastamine on mõju kliimale. Nagu on analüüsis tunnistatud, on arendajal tulenevalt MaaPS § 80 tuulutusšahtide ja kaldšahti likvideerimine, mis kohustus kaevandatud maa korrastada. Korrastamistingimused pannakse paika on väiksemahulised tööd. Peamine keskkonnaloas (lk 31). Eeltoodust nähtub, et korrastamine ei ole midagi, mida kaevandamise järgne töö on kaevandusšahti saaks ära jätta, vaid korrastamine kaasneb kaevandamistegevusega ning on osa täitumine põhjaveega, mida on peatükis 7.1.17.1 keskkonnaloa esemest. Seepärast tuleb tegevuse mõju hindamisel käsitleda ka „Mõju põhjaveele“ hinnatud. korrastamise mõju. Palume hinnata ka kaevandamise lõpetamise järel tehtavate Vastavalt maapõueseadusele tuleb kaevandatud korrastustööde mõju, sh mõju kliimale. maa korrastamiseks koostada korrastamisprojekt (seda on kirjeldatud ka peatükis 2). Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, hinnatakse keskkonnamõjusid asjakohasel juhul ka korrastamisprojekti koostamisel (selgub eelhindamise tulemusena). Seetõttu pole ka antud etapis asjakohane hinnata kaevandatud maa-ala korrastamisega kaasnevaid mõjusid. 15. mai 2023 101 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine 4.8. Aruandes on märgitud, et “Kliimamuutustele on rohkem avatud maapealne Arvestatud. Peatükki 7.3.2 „Kliimamuutuste mõju taristu (hooned, elektriliinid, ventilatsiooniavad), kuid nende kliimakindluse kaevandamisele“ on täiendatud infoga hoonete parendamine on pigem jooksva renoveerimise küsimus, sest need on juba kliimakindlusest. valdavalt olemas” (lk 62). Sellest ei ole aru saada, kui haavatav on juba olemasolev ning kaevanduse töötamiseks vajalik maapealne taristu kliimamuutuste tagajärgedele, kusjuures tuleb arvestada, et kliimamuutuste süvenedes muutuvad tagajärjed aina intensiivsemaks. Kuna maa all toimuv kaevandamine sõltub vahetult maapealse taristu toimivusest – näiteks selleks, et maa all töötavatel seadmetel oleks olemas elekter –, siis ei ole maapealse taristu toimepidevus kliimamuutuste tingimustes sugugi kõrvaline küsimus. Palume hinnata maapealse taristu, millest kaevandamine sõltub, haavatavust kliimamuutustele ja renoveerimisvajadust, et anda täielik hinnang kavandatava tegevuse haavatavusele kliimamuutustele. 4.9. Kliimamuutustega kohanemise kontekstis (lk 62) on jäetud märkimata, et Mitte arvestatud. Kaevandamisel arvestatakse põlevkivi kaevandamine otseselt ja kaudselt süvendab kliimamuutuseid ning riigi poolt kehtestatud meetmeid suurendab nõnda väljakutseid kliimamuutustega kohanemisel. See on kliimamuutuste vähendamiseks. Seda on asjakohane teave kliimamuutustega kohanemise seisukohalt. Palume selline käsitletud ka strateegiliste dokumentide osas, täpsustus aruandesse sisse viia. kus on kirjeldatud vastavust KKT-ga. Välja on toodud ka süsiniku kogus. 4.10. See, et KOHAK prognoosid sademete hulga suurenemise kohta on Selgitame, et üleujutuste ja põhjavee prognoosis koostatud perioodiks 2041–2100 ning kaevandamist taotletakse aastani 2029, ei on arvestatud halvima võimaliku stsenaariumiga, 15. mai 2023 102 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine tähenda, et kliimamuutuste tõttu juba muutunud veeringe ei mõjutaks mis on aja- ja asjakohased arvestades kaevandamist või et kaevandamine ei mõjutaks juba kliimamuutuste tõttu kaevandamise kestvust. See info on toodud ka muutunud veeringet (lk 62). peatükis 7.3.2 „Kliimamuutuste mõju kaevandamisele“. 5.1. Kavandatava tegevuse KMH raames on lubatud hinnata “ringmajanduse Arvestatud osaliselt. Peatükki 7.5 on täiendatud põhimõtete rakendamise võimalikkust ja asjakohasust” (KMH programm lk 27). järgnevate lausetega: „Ringmajanduse ja Ringmajanduse osa on jäätmete ringlussevõtt, mis kaevandamise puhul jäätmehierarhia seisukohalt ei ole aga jäätmete puudutab eeskätt aherainet. Samas ei ole KMH raames hinnatud aheraine ladestamine soositud tegevus. Samas ei ole kasutuselevõtu võimalusi ja perspektiivikust (lk 68). KMH aruande 31. leheküljel välistatud ka olukord, kus perspektiivis on väide, et “Aherainet ei ladestata vaid taaskasutatakse”, samas 68. leheküljel on töötatakse välja senisest tõhusam(ad) viis(id) nenditud, et kui aherainet ei ole võimalik kasutusse võtta, tuleb kaaluda aheraine aheraine ringlusesse võtmiseks. Aheraine ei ole ladestamist. Ladestamine aga ei ole kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega. käsitletav ohtliku jäätmena.“ Seega ei ole piisavalt hinnatud ringmajanduse põhimõtete rakendamise Aruandes (peatükk 7.11 „Puistangu süttimise võimalikkust ning ei ole ka ilmselge, et tekkivaid jäätmeid saab kasutusele võtta. risk“) on kajastatud, et aherainet on võimalik Palume KMH raames hinnata aheraine kasutuselevõtu võimalikkust lähtudes ringlusse võtta. See aga oleneb turuolukorrast. ringmajanduse põhimõtetest. Seda probleemi ei saa lahendada ühe KMH käigus kuivõrd riigi enda poolt aheraine kasutamise soodustamise vms. Seega sõltuvad aheraine taaskasutusvõimalused riiklikest valikutest, ehitusstandarditest. Kuivõrd aheraine ei kvalifitseeru ohtlikuks jäätmeks ei 15. mai 2023 103 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine kaasne sellega olulisi keskkonnariske ning on võimalik igal hetkel ringlusse võtta. Samuti on ekspertgruppseisukohal, et ringmajandust ei tohiks teha ringmajanduse pärast, sest see võib omakorda kaasa tuua suuremaid keskkonnaprobleeme. 5.2. Aruandes on viidatud varem välja antud jäätmeloale L.JÄ/332750, millega on Mitte arvestatud. Käesoleva KMH aruande reguleeritud aheraine käitlemine (lk 35). Palume aruandes anda jäätmetekke koostamisel on tuginetud varasematele peatükis (p 6.5) hinnang jäätmeloa väljastamisel tehtud keskkonnamõju mõjuhindamistele ning ajakohastatud neid hindamisele (selle piisavusele ning aja- ja asjakohasusele) ning ülevaade loaga aspekte, mis seda vajasid (näiteks põhjavee lubatud keskkonnamõjust, et kavandatava tegevuse KMH aruanne annaks hinnang). Laiemalt hindavad varasemate tervikliku ülevaate kaevandustegevuse otsesest ja kaudsest mõjust. väljastatud lubade ning KMH aruannete aja- ja asjakohasust lubade haldurid töö käigus (nt muudab vajadusel luba) ning käesoleva töö raames KMH ekspertgrupp. See tagab, et kasutatakse asja- ja ajakohaseid materjale. Nt oleme teinud ettepanekuid olemasolevate keskkonnalubade muutmiseks. 15. mai 2023 104 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 13.2 Avaliku arutelu protokoll Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu Asukoht: Maidla rahvamaja, MS Teams Algus 14.05 Lõpp 15.06 Osalejate nimekiri on toodud protokolli lõpus. Protokollis Tuuli Vreimann Karl Kupits teeb sissejuhatuse andes ülevaate KMH menetlusest, Merilin Keerme tutvustas kavandatavat tegevust. Karl Kupits tutvustab KMH aruannet ning teeb ülevaate avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohtadest ja ettepanekutest. Küsimused ja vastused Helve Pettai: Millest on lähtutud sellest, et kolme aastaga saate hakkama? Kas teie oma tootmismahu järgi? Margus Kottise: Põhimõtteliselt küll. Helve Pettai: Kuidas on Rääsa küla kaevudega? Margus Kottise: Need on Uus- Kiviõli kaevandusega seotud. Seal käib juba arendus. Helve Pettai: Kaugele Enefit Power on jäänud? Kaeveluba oli tunduvalt suurema ala peale. Margus Kottise: See on ka Uus-Kiviõli kaevandusega seotud. Heli Vilumets: Millal plaanite kaevandamisega alustada? Margus Kottise: Praegu on plaanitud 2027-2029. Heli Vilumets: Kas peab hakkama puurkaevu kindlustama? 15. mai 2023 105 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne Margus Kottise: Ei pea. Teil on selle puurkaevuga kõik okei ja kui peakski midagi juhtuma, siis see on meie kohustus. Heli Vilumets: Me ikka enne kontrollime üle, pärast öeldakse, et viga on meis. Tiit Rahe: Kui lähedal peaks teie arvates praegune Natura 2000 ala paiknema, et selle mõjusid praeguse tegevuse juures tuleks täpsemalt hinnata? Karl Kupits: Peaks paiknema mõju raadiuses. Ei saa rääkida kilomeetritest, vaid sellest kas ja kuhu mõju ulatub. Siin oli põhjavee alanduslehter välja joonistatud, see ei ulatu sinna. Räägime reaalsete mõjude ulatusest. Helve Pettai: Tervikud jäävad alla? Sama meetod? Margus Kottise: Kamberkaevandused, igavesed tervikud. Helve Pettai: Kuidas selle nikliga ikkagi siis on seal vees, et põhjapoole läheb suuremaks? Karl Kupits: Aidu karjääri põhjakihis on. Helve Pettai: Põhjakihist lähetegi natuke sügavamale. Margus Kottise: Ei lähe sügavamale. Helve Pettai: Maa alla minek. Kas see oli Purtse või selle kanali servas? Margus Kottise: Siit tundub, et kanali servas, aga kanal on ikkagi mõned sajad meetrid. See on Ojamaa kaevanduse territooriumil. Helve Pettai: Millal siis sinna koppa plaanite maha lüüa? Või kuidas see langatus on plaanitud? Margus Kottise: Mingit langatust ei ole plaanis. Rajatakse kaldšaht. Arno Paikles: Mis te ise eelistate? Margus Kottise: Pigem eelistame kaldšahti. Nad on võrdväärsed. Helve Pettai: Lintkonveieriga samasse rikastusvabrikusse. Margus Kottise: Lintkonveieriga rikastusvabrikusse. Sealt tuleb mööda Uus-Kiviõli konveier. Seal on üks sildade kaskaad tekkimas. Tuleb paralleelselt Uus-Kiviõli konveieriga ojamaale. Vähemalt esimeste plaanide kohaselt. Maris Kriisa: Kas tee, mis Ojamaalt edasi Sompa poole tuleb jääb avalikuks teeks? Kottise: Jah, ikka. Need teed jäävad avalikuks. 15. mai 2023 106 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 13.3 Osalejate nimekiri MS Teams vahendusel osalajad: Nimi E-mail Ave.Aadumae [email protected] Helen Manguse [email protected] Helena Gailan [email protected] Kaidi Karro [email protected] Kairi Terasmaa [email protected] Karin Sisask [email protected] Karl Kupits [email protected] Kristo Keevend [email protected] Margus.Loko [email protected] Martin Nurme [email protected] Merilin.Keerme [email protected] onnePilvet [email protected] Tiina Meesak Tiit Rahe [email protected] 15. mai 2023 107 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 15. mai 2023 108 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 14 KASUTATUD MATERJALID 1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. LIFE/IPE/EE/000007 alategevus C.8 Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku kujundamine kaevandatud aladel. Nikli uuring pinnavees Ida-Virumaal Purtse valgalas 2021. 2022 2. Osjamets, M., Polikarpus, M,. Hunt, M., Raidla, V., Männik, M., Ani, T., Marandi, A. 2022. Ojamaa kaevanduse ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhja- ja pinnaveeseire 2021. aastal. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere 3. Akukon Eesti OÜ. Ojamaa põlevkivikaevanduse müra, vibratsiooni hinnang. 2022 4. Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 28.06.2018 määrusega nr 53. 5. Alutaguse valla üldplaneering. Kehtestatud Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285. 6. AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. 2017. OÜ Hendrikson & Ko. 7. Communication From the Commission. The European Green Deal. Brussels, 11.12.2019. 8. DIN-4150-3:1999 „Structural vibration Part 3: Effects of vibration on structures“ 9. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud riigikogu 14.02.2007. 10. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Eesti Geoloogiateenistus. 2020. 11. Enefit Power AS Estonia kaevanduse aheraine ja lubjakivi karjääridest kaevandatavate ehitusmaavarade kasutamisega kaasnevate mõjude hindamine Rail Baltic raudtee muldkeha ja kõrvalteede ehitamisel. Riigihange nr 234182 12. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. 13. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. 14. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. 15. Heaolu arengukava 2016-2023. Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldus nr 240 16. Hirmuse I ja Hirmuse II hüdromeetrijaamad mõõteandmetega (vooluhulk, veetase, veetemperatuur) perioodist 1985-1989. Asukoht täpsustatakse aruande koostamise käigus. 17. https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 15. mai 2023 109 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 18. https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-tegevusprogrammi-aastateks- 2021-2023 19. https://www.riigiteataja.ee/akt/112022021007?leiaKehtiv 20. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+. 21. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. 22. Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamine. Kobras AS. 2010 23. ISO 2631–1 (1997). Mechanical vibration and shock — Evaluation of human exposure to whole-body vibration — Part 1: General requirements. International Organization for Standardization, Geneve 1997 24. Jõgede hüdrokeemiline seire 2015. a. 25. Kaevandamise ohutusnõuded. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määrus nr 172 26. Kaitstavad loodusobjektid (keskkonnaportaal.ee) 27. Kaljuste, V. 2022. Ojamaa kaevanduse laienduse mäetööd. Eksperthinnang 28. Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34. 29. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu poolt Vastu võetud 22.02.2005. 30. KIKi projekti nr 11808 „Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega“ raames valminud Tartu Ülikooli poolt 2018. aastal koostatud Virumaa põhjaveemudel 31. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 32. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 33. LIFE/IPE/EE/000007 alategevus C.8 Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku kujundamine kaevandatud aladel. Nikli uuring pinnavees Ida- Virumaal Purtse valgalas 2021. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2022. 34. Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded. Majandus- ja taristumnistri 08.09.2017 määrus nr 49 „ 35. Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-2028. Vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018 määrusega nr 39. 36. Lüganuse valla üldplaneering (hendrikson.ee) 37. Maa-ameti aadresside kaardirakendus 15. mai 2023 110 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne 38. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Võetud vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega. 39. Maapõueseadus. Riigikogu 27.10.2016 seadus. 40. Maavaravarude koondbilanss 2020. Maa-amet. 2021. 41. Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 42. Ojamaa hüdromeetrijaam, mõõteandmetega (vooluhulk, veetase, veetemperatuur) perioodist 1958-1965. Asukoht täpsustatakse aruande koostamise käigus. 43. Piirimäe, K. 2022. Ära juhitavatest veekogustest põhjustatud üleujutusriskide hinnang. 44. Piirimäe; Kr, Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, Kr, Reitalu, T. 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid. Aruanne. Riigihange nr: 223733. 45. Pinnaveekogumite seisundiinfo. Keskkonnaportaal. 46. Polikarpus, M., 2022 Ojamaa kaevanduse laienemise hüdrogeolooglise mõju hindamine Aidu III mäeeraldise piires. Eesti Geoloogiateenistus. 47. Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused. Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 48. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. 2019. 49. Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus, 2019. 50. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016. 51. Rahvusvaheline aruandlus | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 52. Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine. Riigikogu 12.05.2021 otsus 53. Statistikaameti andmebaas KK31: ÕHUHEITMETE ARVEPIDAMINE 54. Statistikaameti andmebaas KK83: KLIIMAMUUTUS 55. Timmusk, 2020. Juhend hüdroloogiliste karakteristikute määramiseks maaparanduse eesvoolude dimensioneerimisel. Uuendatud väljavõte RPUI 15. mai 2023 111 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne „Eesti Maaparandusprojekt“ 1989. aasta juhendist „Kuivendussüsteemide projekteerimisjuhend“. 56. Uue üldplaneeringu koostamine - Lüganuse vald (lyganuse.ee) 57. Veemajanduskavad 2022-2027 58. Veka (keskkonnainfo.ee) 59. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 60. VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laienduse taotlus. 2020. VKG Kaevandused OÜ 61. VKG Kaevandused õhusaasteloa (välisõhu saasteloa) LHK projekti täiendused Ojamaa kaevanduse laiendamisel ja mobiilse purustaja alternatiivse asukoha ning muutunud tööajadünaamika korral (ilma Purustaja OÜ heiteallikate koosmõjuta). Alkranel OÜ, 2022. 62. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. 15. mai 2023 112 Alutaguse Vallavalitsus [email protected] 29.05.2023 nr 6-3/23/7132-6 Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN- 055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande esitamine kooskõlastamiseks Arendaja (VKG Kaevandused OÜ) esitas Keskkonnaametile Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande (koostatud Maves OÜ poolt) nõuetele vastavuse kontrollimiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 lg 1 alusel). Otsustaja peab edastama KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks (KeHJS § 22 lg 2 alusel). Palume aruanne kooskõlastada või jätta kooskõlastamata oma pädevusvaldkonnast tulenevalt 30 päeva jooksul (KeHJS § 22 lg 3 alusel) aruande saamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: Ojamaa_KMH_aruanne_lisadega.zip Sama: Lüganuse Vallavalitsus ([email protected]), Keskkonnaministeerium ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Maa- amet ([email protected]), Kaitseministeerium ([email protected]), Rahandusministeerium ([email protected]), Põllumajandus- ja Toiduamet ([email protected]), Terviseamet ([email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Karin Sisask 5193 1960 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658