Korrastamistingimuste esitamine

KORRALDUS 29.05.2023 nr DM-122327-12 Talteri liivakarjääri korrastamistingimuste esitamine 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81, Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirja nr 1-1/21/137 „Keskkonnaameti teabehalduse kord“, Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punkti 2.5.3 ning tuginedes Saku Vallavolikogu 24.03.2023 otsusele, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 08.03.2023 kirjale, KMG OÜ 05.12.2022 esitatud taotlusele, otsustan: 1.1. Anda KMG OÜ-le maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-509103 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused: 1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve. 1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusele nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“. 1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada tehisveekoguks, Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigale sobivaks alaks. 1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded. 1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. 1.1.2.2. Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav. 1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded. 1.1.3.1.Selgitada välja nõlvade, kasvukihiga ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukiht ja/või mulla katmise vajaduse korral fikseerida mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded. 1.1.4. Veekogu rajamise nõuded. 1.1.4.1. Korrastamise käigus rajatava veekogu sügavus kujundada valdavalt üle 2 m. 1.1.4.2. Korrastamise käigus rajatava veekogu põhi kujundada lauge ja ühtlane. 1.1.4.3. Korrastamise käigus rajatava veekogu ümbrus tuleb tasandada, et see ei oleks inimestele ega loomadele ohtlik. 1.1.4.4. Veekogu nõlvad/kaldad tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon. 1.1.4.6. Veekogu nõlvad ei tohi olla järsumad kui looduslik varisemisnurk. Korrastamise käigus rajatava veekogu nõlvad rajada nõlvusega ülevalpool veetaset suhtega vähemalt 1:2, allpool veetaset 1:5. Võimaluse korral jätta eespool mainitud nõlvad laugemad. 1.1.5. Täiendavad tingimused. 1.1.5.1. Karjääri lõunaosas (Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuval alal) tuleb rajada ca 5 ha suurune kõredele ja kivisisalikele sobiv elupaik. Pärast elupaiga rajamist tuleb läbi viia elupaigakompleksi hindamine üks kord aastas (kevadisel sigimisajal) viie aasta jooksul. Elupaigakompleksi hindamise peab läbi viima liigiekspert kasutades kõre ja kivisisaliku riikliku seire metoodikat. Võimalik elupaigakompleksi hindamise teostaja tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna liigikaitse bürooga. Elupaigakompleksi hindamise aruanne tuleb esitada Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna liigikaitse büroole jooksva aasta lõpuks. 1.1.5.2. Korrastamisprojekti koostamisel tuleb kaasata liigiekspert(id), kelle juhiste järgi määratakse täpsemad kõrede kudemisveekogude ning kivisisalike liivavallide asukohad ja suurused. Korrastamisprojekt tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna liigikaitse bürooga. 1.1.5.3. Ekspertide hinnangul tuleb kõre puhul korrastustööd viia läbi perioodil septembri keskpaik – oktoobri keskpaik ning kivisisaliku puhul juuli lõpp – septembri algus. Maastikul võib osutuda keerukaks kahe liigi elupaiga ala eristamine ning alad ka mõnevõrra kattuvad, millest lähtuvalt tuleb liivakarjääri elupaiga ala korrastamine viia läbi perioodil augusti lõpp – oktoobri keskpaik. Selleks ajaks on eeldatavalt kõre veekogudest juba väljunud, kuid pole veel talvituma asunud ning kivisisalike munad haudunud ja noorloomad pinnasest väljunud 1.1.5.4. Elupaiga ala korrastamine tuleb läbi viia liigiekspertide juhendamisel. 1.1.5.5. Elupaiga ala ei tohi katta pinnasega ega taimestada. 1.1.5.6. Elupaiga alale konstrueerida 4 kuni 5 laugete kallastega, erineva suuruse ja sügavusega kudemisveekogu, mille sügavus ei tohi ületada 0,5 m. Kudemisveekogude projekteerimisel ja rajamisel tuleb jälgida, et veekogud ei muutuks püsivaks. Peab säilima võimalus veekogude ära kuivamiseks juulikuu lõpus ja augustikuus. Kudemisveekogude konstrueerimine peab toimuma liigieksperdi juhendamisel. 1.1.5.7. Elupaiga ala kõige lõunapoolsem osa tuleb säilitada avatuna. Kivisisalikule on oluline munemiseks sobivate päikesele avatud liivaalade olemasolu, mistõttu tuleks alale kujundada liivavalle (umbes 2-4 m kõrguseid ja laugeid). 1.1.5.8. Elupaiga ala tuleb eraldada ~1 m kõrguse ja 1 m laiuse puhtast liivast tammiga karjäärialale tekkivast sügavast tehisveekogust. Tammi ehitamisel ei tohi kasutada katendit või orgaanikaga segunenud liiva. 2. ASJAOLUD KMG OÜ (registrikood 16196755, aadress Betooni tn 28, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 13816 Harju maakond) esitas 05.12.2022 Keskkonnaametile taotluse Talteri liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.12.2022 dokumendina nr DM-122327-1). 2(6) KMG OÜ-le kuulub keskkonnaluba nr KL-509103 (kehtivusajaga kuni 11.12.2033), mille alusel kaevandatakse Tallinna-Saku liivamaardla Talteri liivakarjääri mäeeraldisel ehitus- ja täiteliiva. Talteri liivakarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas riigi omandisse kuuluval katastriüksusel Männiku harjutusväli (katastritunnus 71801:001:0982), mille riigivara valitseja on Kaitseministeerium. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 31,17 ha. Keskkonnaloale kantud kaevandatud maa kasutamise otstarbeks on tehisveekogu ning kõre ja kivisisaliku elupaik. Mäeeraldise ning selle teenindusmaa lõunaosa kattuvad Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga piiranguvööndiga (keskkonnaregistri kood KLO3100695) ning Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga (keskkonnaregistri kood KLO3000592), I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre; keskkonnaregistri kood KLO9101954) elupaigaga ning II kategooria kaitsealuse liigi Lacerta agilis (kivisisalik; keskkonnaregistri kood KLO9120194) elupaigaga. 3. KAALUTLUSED 3.1. Õiguslik alus Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab maavara kaevandamise keskkonnaloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab keskkonnaloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet keskkonnaloa omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul kui see on hinnatud), keskkonnaloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Juhul, kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, arvestatakse ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lõikes 9 sätestatud nõuetest. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel 14.02.2023 kirjaga nr DM-122327-2 kohaliku omavalitsusüksuse (Saku vald), maaomaniku (Kaitseministeerium) ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust Talteri liivakarjääri korrastamistingimuste väljastamiseks. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vastas 08.03.2023 kirjaga nr 4-1/23/717-2 (registreeritud KOTKAS 13.03.2023 nr DM-122327-4), milles nõustus Talteri liivakarjääri korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuste eelnõude kohta. Saku Vallavalitsus vastas 09.03.2023 kirjaga nr 6-4/26-2 (registreeritud KOTKAS 13.03.2023 nr DM-122327-5), milles palus pikendada vastamistähtaega. 3(6) Saku Vallavalitsus vastas 24.03.2023 kirjaga 1-3/15 (registreeritud KOTKAS 28.03.2023 nr DM-122327-7), milles Saku Vallavolikogu märkis järgmist: Maves OÜ poolt 2022. a valminud töö „Tallinn-Saku liivamaardla kaevandamise suundumuste uuring“ lisa 4 kohaselt on Talteri liivakarjääri korrastamisel soovitatud rajada 5 kõre sigimisveekogu. Korrastamistingimuste eelnõus on Keskkonnaameti poolt ette nähtud 3–4 sigimisveekogu. Meie poolt viidatud uuring on juba varasemalt korduvalt Keskkonnaametile esitatud ja sellega seoses palume uuesti kaaluda, kas 3–4 kudemisveekogu rajamine on piisav. Muus osas on korrastamistingimused ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangus esitatu sobilik. Eelnevast lähtuvalt tegi Saku Vallavolikogu ettepaneku Keskkonnaametil kaaluda, kas kolme kuni nelja kõre kudemisveekogu rajamine on piisav või tuleb tõsta see arv viieni. Muus osas nõustus Saku Vallavolikogu korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõudega. Keskkonnaamet märgib, et 3-4 sigimisveekogu soovitus tuleneb OÜ Inseneribüroo STEIGER 2013 aastal koostatud Saku valla Männiku küla Tallinna-Saku liivamaardla Talteri liivakarjääri vertikaalsuunalise laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandest, mille koostamisel osales sama liigiekspert, mis Maves OÜ poolt 2022. a koostatud Tallinn-Saku liivamaardla kaevandamise suundumuste uuringus. Võttes arvesse mõlema dokumendi soovitusi ning liigieksperdi arvamust muudame punkti 1.1.5.6. järgmiselt: „Elupaiga alale konstrueerida 4 kuni 5 laugete kallastega, erineva suuruse ja sügavusega kudemisveekogu, mille sügavus ei tohi ületada 0,5 m. Kudemisveekogude projekteerimisel ja rajamisel tuleb jälgida, et veekogud ei muutuks püsivaks. Peab säilima võimalus veekogude ära kuivamiseks juulikuu lõpus ja augustikuus. Kudemisveekogude konstrueerimine peab toimuma liigieksperdi juhendamisel.“ Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas 14.02.2023 korrastamistingimuste eelnõu KMG OÜ-le arvamuse avaldamiseks. KMG OÜ vastas 22.02.2023 kirjaga (registreeritud KOTKAS 27.02.2023 nr DM-122327-3), milles palus täpsustada punkti nr 1.1.5.1. Antud punkti kohaselt tuleb rajada karjääri territooriumile 5 ha suurune kõrede ja kivisisalike elupaik. Pärast elupaiga rajamist tuleb läbi viia elupaigakompleksi hindamine üks kord aastas viie aasta jooksul. KMG OÜ palus täpsustada, kes peab korraldama nimetatud seire ja aruandluse. KMG OÜ juhtis tähelepanu asjaolule, et Talteri karjäär paikneb riigikaitsemaal, kus KMG OÜ-l pärast kaevandamise loa lõppu lõpeb ka antud maa kasutamise õigus. Keskkonnaamet märgib, et maa kasutusõiguse lõppedes ei lõpe kohustused ja vastutus. Seire teostamiseks ei ole maakasutamise õigus vajalik analoogselt riikliku seirega ning seire ja aruandluse peab korraldama kaevandaja. Vajadusel tuleb alal viibimine kooskõlastada maa omaniku/haldajaga, näiteks kui maaomanik on alal viibimist piiranud vastavate märkidega. Seirekohustuse lisamisel on lähtutud Talteri II liivakarjääri KMH aruandest. Iga aastase järelseire tulemusel saab selgitada korrastamistööde sobivust kõrele ja kivisisalikule ning vajadusel teha seire alusel võimalike korrektuure. Keskkonnaamet küsis DM-122327-8 kirjaga nr 27.04.2023 kohaliku omavalitsusüksuse (Saku 4(6) vald), maaomaniku (Kaitseministeerium) ja KMG OÜ arvamust Talteri liivakarjääri korrastamistingimuste andmise täiendatud eelnõule. KMG OÜ vastas 25.05.2023 kirja teel (registreeritud KOTKAS 25.05.2023 nr DM-122327-9), milles nõustus Talteri liivakarjääri korrastamistingimuste andmise eelnõuga. Saku Vallavalitsus vastas 25.05.2023 kirjaga nr 6-4/26-5 (registreeritud KOTKAS 29.05.2023 nr DM-122327-10), milles märkis, et eelnõud vastavuses Saku Vallavolikogu 23.03.2023. a otsusega nr 15 ja Saku Vallavalitsus nõustub esitatud eelnõudega (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega). 3.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõige punkti 2 ja § 27 lõige 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu, selle kohta kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Määruse § 3 punkti 12 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda, kui pealmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine toimub suuremal kui 25 hektari suurusel alal. Talteri liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 31,17 ha. Eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 6 1 sätestatud kriteeriumitest. Lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 jätab Keskkonnaamet 29.05.2023 otsusega nr DM-122327-11 „Talteri liivakarjääri korrastamistingimuste väljastamise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata keskkonnamõju hindamise Talteri liivakarjääri korrastamisele. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5(6) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Teadmiseks: Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Saku Vallavalitsus Carmen Tau spetsialist maapõuebüroo 6(6)