Korrastamistingimuste taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KMG OÜ [email protected] 29.05.2023 nr DM-122327-11 Talteri liivakarjääri korrastamistingimuste taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Lähtudes KMG OÜ 05.12.2022 esitatud Talteri liivakarjääri korrastamistingimuste taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 8 1, maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 8 1 lõike 3 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 lõike 12, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Jätta algatamata Talteri liivakarjääri korrastamistingimuste taotlusele keskkonnamõju hindamine (KMH). 1.2. Kavandatavale tegevusele seatakse järgnevad erisused/keskkonnameetmed: 1.2.1. Karjääri lõunaosas (Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuval alal) tuleb rajada ca 5 ha suurune kõredele ja kivisisalikele sobiv elupaik. Pärast elupaiga rajamist tuleb läbi viia elupaigakompleksi hindamine üks kord aastas (kevadisel sigimisajal) viie aasta jooksul. Elupaigakompleksi hindamise peab läbi viima liigiekspert kasutades kõre ja kivisisaliku riikliku seire metoodikat. Võimalik elupaigakompleksi hindamise teostaja tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna liigikaitse bürooga. Elupaigakompleksi hindamise aruanne tuleb esitada Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna liigikaitse büroole jooksva aasta lõpuks. 1.2.2. Korrastamisprojekti koostamisel tuleb kaasata liigiekspert(id), kelle juhiste järgi määratakse täpsemad kõrede kudemisveekogude ning kivisisalike liivavallide asukohad ja suurused. Korrastamisprojekt tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna liigikaitse bürooga. 1.2.3. Ekspertide hinnangul tuleb kõre puhul korrastamistööd viia läbi perioodil septembri keskpaik – oktoobri keskpaik ning kivisisaliku puhul juuli lõpp – septembri algus. Maastikul võib osutuda keerukaks kahe liigi elupaiga ala eristamine ning alad ka mõnevõrra kattuvad, millest lähtuvalt tuleb liivakarjääri elupaiga ala korrastamine viia läbi perioodil augusti lõpp – oktoobri keskpaik. Selleks ajaks on eeldatavalt kõre veekogudest juba väljunud, kuid pole veel talvituma asunud ning kivisisalike munad haudunud ja noorloomad pinnasest väljunud Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 1.2.4. Elupaiga ala korrastamine tuleb läbi viia liigiekspertide juhendamisel. 1.2.5. Elupaiga ala ei tohi katta pinnasega ega taimestada. 1.2.6. Elupaiga alale konstrueerida 4 kuni 5 laugete kallastega, erineva suuruse ja sügavusega kudemisveekogu, mille sügavus ei tohi ületada 0,5 m. Kudemisveekogude projekteerimisel ja rajamisel tuleb jälgida, et veekogud ei muutuks püsivaks. Peab säilima võimalus veekogude ära kuivamiseks juulikuu lõpus ja augustikuus. Kudemisveekogude konstrueerimine peab toimuma liigieksperdi juhendamisel. 1.1.5.7. Elupaiga ala kõige lõunapoolsem osa tuleb säilitada avatuna. Kivisisalikule on oluline munemiseks sobivate päikesele avatud liivaalade olemasolu, mistõttu tuleks alale kujundada liivavalle (umbes 2-4 m kõrguseid ja laugeid). 1.1.5.8. Et vältida suurvee ajal vee sattumist sügavast karjäärialale tekkivast veekogust kõre elupaigaks kohandatud liivaplatoole ja seal olevatesse väikestesse kudemisveekogudesse, tuleb elupaiga ala eraldada ~1 m kõrguse ja 1 m laiuse tammiga. Tammi ehitamisel tuleb kasutada puhast liiva, et kokkupuutel veega ei leostuks tammist toitaineid veekogudesse. Tammi ehitamisel ei tohi kasutada katendit või orgaanikaga segunenud liiva. Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi (KeHJS § 12 lõige 11). 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 2.1. Keskkonnaamet liitis 24.11.2022 korraldusega nr DM-110863-18 KMG OÜ-le (registrikood 16196755, aadress Betooni tn 28, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 13816 Harju maakond) Talteri liivakarjääri ja Talteri II liivakarjääri keskkonnaload nr HARM-157 ja KMIN- 102. Uueks loa numbriks määrati KL-509103. 2.2. KMG OÜ esitas 05.12.2022 Keskkonnaametile taotluse Talteri liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.12.2022 dokumendina nr DM-122327-1). 2.3. KMG OÜ-le kuulub keskkonnaluba nr KL-509103 (kehtivusajaga kuni 11.12.2033), mille alusel kaevandatakse Tallinna-Saku liivamaardla Talteri liivakarjääri mäeeraldisel ehitus- ja täiteliiva. 2.4. Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu selle kohta, kas kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga või mitte ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle (KeHJS § 3 lõike 1 punkt 1, § 6 lõike 2 punkt 2, § 61 lõige 3, § 7 punkt 2, § 9 lõige 1, § 11 lõiked 2 ja 4, MaaPS § 81 lõige 3 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõige 1 ja § 3 lõige 12). KMH vajalikkuse üle otsustades lähtutakse KMH eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast (KeHJS § 6 lõike 2 punkt 2, § 11 lõige 4). 3. EELHINNANG 2(12) Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJS § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJS § 61 lõige 5). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. KMG OÜ 05.12.2022 kiri (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.12.2022 dokumendina nr DM-122327-1); 2. keskkonnaluba nr KL-509103; 3. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (edaspidi määrus nr 12). 3.1. Kavandatav tegevus 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Talteri liivakarjääri kaevandatud maa korrastamine. Talteri liivakarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas riigi omandisse kuuluval katastriüksusel Männiku harjutusväli (katastritunnus 71801:001:0982), mille riigivara valitseja on Kaitseministeerium. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 31,17 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarbeks on tehisveekogu ning kõre ja kivisisaliku elupaik. Tavapäraselt kujundatakse nõlvad nõutud kalletega kaevandamise käigus ja karjääripõhi silutakse jooksvalt. Täiendavalt tuleb planeerida nende nõlvade korrastamine, mille osas on kaevandamine juba teostatud, kuid nõlvad vajavad täiendavat korrastamist ning täiendav karjääripõhja silumine, kus enam ei kaevandata, kuid on vaja teostada täiendavat silumist. Kuna kaevandatud maa korrastamise üks suund on veekogu rajamine, tuleb korrastamise käigus kujundada veerežiim selliselt, et oleks tagatud määrusega nr 12 kehtestatud nõuded. Veekogud, mida ei ole asukoha looduslike tingimuste tõttu kujundada määruse nr 12 kohasteks tehisveekogudeks, tuleb likvideerida täitmise või kraavituse teel, et korrastatud alal oleks tagatud metsa ja rohumaa rajamiseks sobiv veerežiim. Arvestades seda, et karjääriala korrastatakse osaliselt veekoguks, tuleks korrastamisel arvestada ka ala võimaliku rekreatiivse potentsiaaliga (kaldajoone kujundamine, puistu piiri kujundamine jne) ning kaaluda puhkeala loomist. Talteri liivakarjääri lõunaosa korrastatakse kõre ja kivisisaliku elupaigaks. Talteri II karjääri avamiseks tehtud keskkonnamõjude hindamise aruandes (OÜ Inseneribüroo STEIGER 2013. a Töö nr 13/1072) on öeldud, et liivaplatoole tuleb rajada kuni 0,5 m sügavused veekogud ja ala 3(12) tuleb eraldada ~1 m kõrguse ja 1 m laiuse tammiga karjäärialale tekkivast sügavast tehisveekogust – sellest tuleb lähtuda ka taotletava Talteri liivakarjääri korrastamisel. Lisaks tuleb elupaiga ala kõige lõunapoolsem osa säilitada avatuna, sest kivisisalikele on oluline munemiseks sobivate päikesele avatud liivaalade olemasolu. Sellest lähtuvalt tuleks alale kujundada liivavalle (umbes 2-4 m kõrguseid ja laugeid). Mäeeraldise põhja- ja keskossa moodustub veekogu. Korrastamisele kuluvad mahud ja tegevused täpsustatakse korrastamisprojektis. 3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud 09.04.2009 otsusega nr 22) järgi kattub Talteri liivakarjäär riigikaitsemaaga ja liivamaardlaga. Kehtestatud üldplaneeringu seletuskirja kohaselt asub Saku valla kirdeosas Kaitseministeeriumi hallatav maa, kus paiknevad Kaitseväe Männiku harjutusväli ja Männiku linnak. Harjutusvälja maa-ala ja piirid on kajastatud Vabariigi Valitsuse 11.09.2008 korralduse nr 394 ja selle lisaks oleva skeemi kohaselt. Harjutusvälja ja linnaku territooriumi arendamine toimub vastavalt ministeeriumi arengukavale. Kehtestatud üldplaneeringu seletuskirja kohaselt paikneb valla kirdenurgas vabariigi suurim ehitusliiva leiukoht. Kuna maardla territooriumil on suures osas põhjavee tase kõrge, kujunevad väljakaevatud kohtades sügavad veekogud. Saku valla uue üldplaneeringu (vastu võetud 17.02.2022 otsusega nr 8, kehtestamata) järgi kattub Talteri liivakarjäär riigikaitsemaaga, kaitstava liigi püsielupaiga sihtkaitsevööndiga, perspektiivse või rekonstrueeritava raudteekoridoriga, rohelise võrgustiku tuumalaga. Kehtestamata üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb tegevuste kavandamisel piiranguvööndis arvestada riigikaitselise ehitise töövõime säilimisega, tegevuste kooskõlastamisel Kaitseministeeriumiga tuleb lähtuda õigusaktidest. Rohelise võrgustiku kujundamisel võeti aluseks Harju maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering lähtus rohelise võrgustiku määramisel loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri säilitamise eesmärgist, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja vajaduste analüüsile. Rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima ning tagatud on loomade liikumiskoridorid: pärast karjääride korrastamist ei tohi karjääride nõlvad olla liialt järsud suurulukitele, korrastamistööde käigus tuleb kujundada lauged nõlvad ja karjääri ammendatud alad võimalikult palju metsastada. Harju maakonnaplaneeringu (kehtestatud 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) järgi kattub Talteri liivakarjääri rohelise võrgustikuga. Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt kujutab rohetaristu endast omavahel seotud rohelise ruumi võrgustikku, mis säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid ning pakub nii looduskeskkonnale kui inimestele vastavaid hüviseid. Rohetaristu nn ökosüsteemiteenuste pakkumise osas omandab Harju maakond suhteliselt tiheda inimasustuse kontekstis olulise tähtsuse. Rohelise võrgustiku 4(12) planeerimise eesmärgiks ei ole ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Antud juhul on tegemist maavara kaevandamise lõpetamisega kaasneva loomuliku ning seadusjärgse kohustusega, mistõttu ei ole korrastamine vastuolus planeeringute ja arengukavadega. Kaevandamise käigus tuleb kujundada mäeeraldise piiriäärsetele nõlvadele ohutud kalded. Talteri liivakarjääris tuleb veepealsed nõlvad moodustada nõlvusega 1:2 ja veealused nõlvad nõlvusega 1:5. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Planeeritav tegevus eeldab, et korrastataval alal on tegeletud kaevandamisega. Seega on alal karjääride rajamise ja nende töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesustunud. Looduslik mitmekesisus, taimestik ja loomastik saab hakata taastuma pärast karjääri korrastamist. 3.1.4. Tegevuse energiakasutus Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt ja korrastamisel on karjääris töötavad seadmed ja masinad. 3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Müra ja tahked peenosakesed (tolm) Korrastamistegevusega võib kaasneda pinnase laadimisel, transportimisel ja buldooseritöödel mõningane peenosakeste (PM) heide välisõhku. Korrastamistöödel kasutatavate masinate poolt tekitatav peenosakeste kontsentratsioon on väike materjali loodusliku niiskussisalduse tõttu. Peenosakeste eraldumise intensiivsus neil protsessidel sõltub kaevise niiskusest, peenfraktsiooni sisaldusest ja ilmastikutingimustest. Mäeeraldiselt peenosakeste levikut külgnevatele aladele vähendavad ka karjääri servaaladele rajatavad puistanguvallid. Müra tekitavad mäeeraldisel töötavad mehhanismid. Kaevandatud maa korrastamisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad masinad (nt ekskavaator, buldooser, kopplaadur, kallur vm). Transpordimasinatel on müratase normeeritud. Eestis kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suuremate mootoritega ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase 84-90 B piirides. Ekskavaatori, buldooseri ja frontaallaaduri müratase ei ületa transpordimasinate mürataset. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Pinna- ja põhjavesi Talteri liivakarjääris on keskkonnaloaga nr KL-509103 lubatud kaevandamine allpool põhjaveetaset. Tulevase veekogu sügavus jääb vahemikku 7,3 – 16,2 m. Eeldatav veetase on 5(12) vahemikus abs 45,23 m. Vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn Vibratsiooni tekitavad mäeeraldisel töötavad mehhanismid. Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Talteri liivakarjääri korrastamisel kasutatav tehnika peab vastama kehtestatud normidele ega tohi põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust korrastamistöödega ümbruskonnale ei kaasne. Kokkuvõtvalt ei erine korrastamistegevusega kaasneda võivad häiringud (müra, peenosakeste heide välisõhku) kaevandamistegevusega kaasnevatest häiringutest. Korrastamistegevus on seejuures palju lühiajalisem võrreldes keskkonnaloaga lubatud kaevandamistegevusele kuuluvast ajast. 3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kaevandatud maa korrastamisel ei teki jäätmeid. Korrastamisel kasutatakse ära mäeeraldistel olemasolevad materjalid nagu näiteks karjääripõhja tasandamisel tekkiv liiv ja karjääride nõlvadel hoiustatud kooritud katend. Kui korrastamisprojekti koostamisel ilmneb, et mõne vajaliku korrastamistöö tarbeks tuleb materjali mäeeraldisele sisse tuua, on vaja projektis välja tuua materjali täpne maht ning vajalikkuse põhjendus. Korrastatavale alale sissetoodav materjal tuleb ära kasutada korrastamise tarbeks. 3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Korrastamistööde teostamise potentsiaalseks reostusallikaks on masinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Masinate remonttööd tuleb teha selleks ettenähtud kohtades. Kaevandamismasinatest tingitud keskkonnareostuse vältimiseks tankimise ja hoolduse käigus tuleb välistada kütuse ja määrdeõlide sattumine karjääri põhjale ja sealtkaudu vette. Selleks tangitakse ja remonditakse masinaid vastavalt kohandatud platsidel. Kõik karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida kütuse ja õli lekkeid. Naftaproduktide lekkimise korral, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik. 3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete 6(12) alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht (sh sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel) puudub. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Talteri liivakarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas riigi omandisse kuuluval katastriüksusel Männiku harjutusväli (katastritunnus 71801:001:0982), mille riigivara valitseja on Kaitseministeerium. Korrastataval alal kehtib keskkonnaluba nr KL-509103, mille kehtivus lõpeb 11.12.2033. Sellest tulenevalt on katastriüksuse sihtotstarbeks määratud (maakatastriseadus § 182 lõige 4) 95% mäetööstusmaa ja 5% tootmismaa. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusele nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“. Keskkonnaloale nr KL- 509103 kantud korrastamise suund on tehisveekogu ning kõre ja kivisisaliku elupaik. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Varasema kaevandamise tulemusena ei ole ala bioloogiline mitmekesisus kuigi rikkalik. Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatul vaesestub. See saab hakata taastuma peale karjääride korrastamist. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Talteri liivakarjäär kattub lõuna osas ca 5 ha ulatuses Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga. Püsielupaigas kehtib keskkonnaministri 12.07.2006 määrusega nr 51 „Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” sätestatud kord. Elupaikade kaitse ja taastamise kaudu tuleb hoida ja parandada kõre seisundit ning vähendada väljasuremisohtu. Eelmainitud eesmärkide täitmise oluliseks eelduseks on sobivate elupaikade olemasolu ka tulevikus. Männiku kõre populatsiooni puhul on tegemist kogu maailma kõige põhjapoolsema kõre asurkonnaga, mistõttu on asurkonna looduskaitseline väärtus väga kõrge. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) alusel on kõre arvatud I kaitsekategooriasse (RT I 2004, 44, 313) ning kuulub ohustatud liigina Eesti punasesse nimestikku (eElurikkus 2014). Sellest tulenevalt on ülioluline kõre elupaikade teadlik ja liigi vajadusi arvestav majandamine. Männiku 7(12) kõre ja kivisisaliku püsielupaigas on kaitsekorra aluseks LKS ning määrus nr 51. Korrastamise tööde käigus võib avalduda vähene negatiivne mõju kõre ja kivisisaliku populatsioonidele, kuid korrastamise tulemusel loodud uutel elupaikadel on kõre ja kivisisalikule eeldatavalt positiivne mõju. Liivakarjääri kaguosast ca 200 m kaugusel asub III kaitsekategooria kahepaikse hariliku kärnkonna (Bufo bufo) elupaik (KLO9122253). Liivakarjäärist idas ca 220 m kaugusel asub III kaitsekategooriasse kuuluva valgelaup-rabakiili (Leucorrhinia albifrons) elupaik (KLO9200972). Talteri liivakarjäärist lõunas ja idas paiknevaid Tammemäe ja Männiku järvi kasutavad toitumisaladena II kaitsekategooria nahkhiireliigid veelendlane (Myotis daubentonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii). Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Korrastatav mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuuri või arheoloogilise väärtusega alad, mistõttu neile mõju puudub. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja vibratsioon. Korrastamistööde käigus ei eraldu välisõhku eeldatavalt märkimisväärses koguses peenosakesi (PM). Samuti pole näha, et müra piirnorme ületataks. Kaevandamise lõppemisel lõppevad karjääris kaevandamise käigus esinenud häirivad tegurid nagu müra, tolm ja vibratsioon ning antud piirkonna eluväärtus tõuseb. Peale korrastamist saab korrastatud alal hakata taastuma asukohale looduskeskkond. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Alljärgnevalt on toodud kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse hinnang koos põhjenduste ja selgitustega. 3.3.1. Mõju suurus. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus. Mõju ilmnemise tõenäosus. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Kavandatava tegevusega kaasneb müra, kaevandamine muudab ka maastiku väljanägemist ja 8(12) maapinna reljeefi, taimkate hävib. Korrastamise käigus moodustatav järv jääb rohevõrgusikku loodusliku takistusena lõikama, kuid samas luuakse uus kaldaelupaik ning täiendav joogikoht. Pärast varu ammendumist ala korrastatakse looduslähedase ilmega alaks, mis toimib rohelise võrgustiku osana edasi, mistõttu olulist mõju rohelise võrgustiku toimimisele ei kaasne. Talteri liivakarjääris on keskkonnaloaga nr KL-509103 lubatud kaevandamine allpool põhjaveetaset. Tulevase veekogu sügavus jääb vahemikku 7,3 – 16,2 m. Plaanitava tegevusega mõjutatakse kõre (I kaitsekategooria liik, EL loodusdirektiivi IV lisa ja Berni konventsiooni II lisa liik) ja kivisisalikku (II kaitsekategooria liik ja EL loodusdirektiivi IV lisa liik). Korrastamistegevuse juures tuleb arvestada kõre ja kivisisaliku Männiku püsielupaigas kehtiva kaitsekorra ja kõre ja kivisisaliku elupaiganõudlusega. Tegevuse käigus tekkida võiva negatiivse mõju minimeerimiseks tuleb järgida liigispetsialistide ja Keskkonnaameti antud ala korrastamise suuniseid. Võttes arvesse valgelaup-rabakiili ja hariliku kärnkonna elupaikade ning nahkhiirte toitumisala asukohta ning plaanitava tegevuse iseloomu, eeldatavalt ei põhjusta liivakarjääri korrastamine nimetatud kaitsealustele liikidele olulist häiringut, eeldusel, et kõik ohutusnõuded on täidetud (nt kaevandamismasinate põhjustatud reostus ei satu vette jms). Kaevandamismasinatest tingitud keskkonnareostuse vältimiseks tankimise ja hoolduse käigus tuleb välistada kütuse ja määrdeõlide sattumine karjääri põhjale ja sealtkaudu vette. Selleks tangitakse ja remonditakse masinaid vastavalt kohandatud platsidel. Kõik karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida kütuse ja õli lekkeid. Naftaproduktide lekkimise korral, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus alal paratamatul vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääride korrastamist. Kaevandamisega rikutud maastik korrastatakse korrastamisprojekti alusel enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Korrastamistööde käigus ei eraldu välisõhku eeldatavalt märkimisväärses koguses peenosakesi (PM). Samuti pole näha, et müra piirnorme ületataks. Kaevandamise lõpetamisega lõpevad karjääris kaevandamise käigus esinenud häirivad tegurid nagu müra, tolm ja vibratsioon ning antud piirkonna eluväärtus tõuseb. Karjääri korrastamisel ja sulgemisel jäätmeid ei teki. Kavandatud töödega ei kaasne mõjusid, mis oleksid seotud valguse, soojuse, kiirguse või lõhnadega. Selleks, et ei kahjustataks põhjavee kvaliteeti ning pinnast, tuleb tehnikat hooldada ja remontida selleks ettenähtud teenindusplatsil või korrastatavast alast väljaspool. Avariide vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Lähtudes eelnevast puudub Talteri liivakarjääri korrastamisel negatiivne mõju inimestele, sh 9(12) tervisele, heaolule ning varale, samuti mõju kultuuripärandile. 3.3.2. Mõju piiriülesus Piiriülest mõju ette näha ei ole, sest riigipiir asub u 42 km kaugusel Talteri liivakarjäärist. 3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Natura-eelhindamine ei ole vajalik, ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud. 3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Keskkonnaametile teadaolevalt ei jää tegevuse mõjualasse teisi toimuvaid või planeeritavaid tegevusi. 3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Täiendavad keskkonnauuringud ja leevendusmeetmed ei ole vajalikud. 3.4. Eelhinnangu järeldus Talteri liivakarjääris korrastamine avaldab rohevõrgustikule väheolulist negatiivset mõju ning rohevõrgustiku sidusus seetõttu ei vähene, kuna korrastamisega ei raadata täiendavalt metsa ega puistut. Müra ja saasteainete levik ei mõjuta eeldatavasti kohalikke elanikke ning kaitsealuseid liike. Korrastamise käigus luuakse uusi elupaiku kaitsealustele liikidele. Talteri liivakarjääri korrastamise tööd võivad avaldada lühiajaliselt vähest negatiivset mõju alal esinevatele kõredele ja kivisisalikele (nt loomade hukkumine ehitustehnika mõjul), kuid järgides liigispetsialistide ning Keskkonnaameti suuniseid on võimalik negatiivset mõju minimeerida. Tegevuse tulemusena luuakse uusi elupaiku kõredele ja kivisisalikele, millel on eeldatavalt pikaajalisem positiivne mõju nende liikide asurkonnale. Eeldatavalt ei kaasne liivakarjääri korrastamisega negatiivset mõju karjääri läheduses asuvatele kaitsealuste liikide elupaikadele (KLO9122253, KLO9200972) ning nahkhiirte toitumisaladele. Oluline keskkonnamõju puudub jäätmete, põhja- ja pinnavee, välisõhu ning kaitsealuste liikide osas ning seega KMH algatamine pole vajalik. 4. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis 14.02.2023 kirjaga nr DM-122327-2 KeHJS § 11 lg 2 2 kohaselt eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu KMG OÜ-le ja asjaomastele asutustele 10(12) (Saku Vallavalitsus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseministeerium) tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks hiljemalt 14.03.2023. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vastas 08.03.2023 kirjaga nr 4-1/23/717-2 (registreeritud KOTKAS 13.03.2023 nr DM-122327-4), milles nõustus Talteri liivakarjääri korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuste eelnõude kohta. Saku Vallavalitsus vastas 09.03.2023 kirjaga nr 6-4/26-2 (registreeritud KOTKAS 13.03.2023 nr DM-122327-5), milles palus pikendada vastamistähtaega. Saku Vallavalitsus vastas 24.03.2023 kirjaga 1-3/15 (registreeritud KOTKAS 28.03.2023 nr DM-122327-7), milles Saku Vallavolikogu märkis järgmist: Maves OÜ poolt 2022. a valminud töö „Tallinn-Saku liivamaardla kaevandamise suundumuste uuring“ lisa 4 kohaselt on Talteri liivakarjääri korrastamisel soovitatud rajada 5 kõre sigimisveekogu. Korrastamistingimuste eelnõus on Keskkonnaameti poolt ette nähtud 3–4 sigimisveekogu. Meie poolt viidatud uuring on juba varasemalt korduvalt Keskkonnaametile esitatud ja sellega seoses palume uuesti kaaluda, kas 3–4 kudemisveekogu rajamine on piisav. Muus osas on korrastamistingimused ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangus esitatu sobilik. Eelnevast lähtuvalt tegi Saku Vallavolikogu ettepaneku Keskkonnaametil kaaluda, kas kolme kuni nelja kõre kudemisveekogu rajamine on piisav või tuleb tõsta see arv viieni. Muus osas nõustus Saku Vallavolikogu korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõudega. Keskkonnaamet märgib, et 3-4 sigimisveekogu soovitus tuleneb OÜ Inseneribüroo STEIGER 2013 aastal koostatud Saku valla Männiku küla Tallinna-Saku liivamaardla Talteri liivakarjääri vertikaalsuunalise laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandest, mille koostamisel osales sama liigiekspert, mis Maves OÜ poolt 2022. a koostatud Tallinn-Saku liivamaardla kaevandamise suundumuste uuringus. Võttes arvesse mõlema dokumendi soovitusi ning liigieksperdi arvamust muudame punkti 1.1.5.6. järgmiselt: „Elupaiga alale konstrueerida 4 kuni 5 laugete kallastega, erineva suuruse ja sügavusega kudemisveekogu, mille sügavus ei tohi ületada 0,5 m. Kudemisveekogude projekteerimisel ja rajamisel tuleb jälgida, et veekogud ei muutuks püsivaks. Peab säilima võimalus veekogude ära kuivamiseks juulikuu lõpus ja augustikuus. Kudemisveekogude konstrueerimine peab toimuma liigieksperdi juhendamisel.“ KMG OÜ vastas 22.02.2023 kirjaga (registreeritud KOTKAS 27.02.2023 nr DM-122327-3), milles palus täpsustada punkti nr 1.1.5.1. Antud punkti kohaselt tuleb rajada karjääri territooriumile 5 ha suurune kõrede ja kivisisalike elupaik. Pärast elupaiga rajamist tuleb läbi viia elupaigakompleksi hindamine üks kord aastas viie aasta jooksul. KMG OÜ palus täpsustada, kes peab korraldama nimetatud seire ja aruandluse. KMG OÜ juhtis tähelepanu asjaolule, et Talteri karjäär paikneb riigikaitsemaal, kus KMG OÜ-l pärast kaevandamise loa lõppu lõpeb ka antud maa kasutamise õigus. Keskkonnaamet märgib, et maa kasutusõiguse lõppedes ei lõpe kohustused ja vastutus. Seire teostamiseks ei ole maakasutamise õigus vajalik analoogselt riikliku seirega ning seire ja aruandluse peab korraldama kaevandaja. Vajadusel tuleb alal viibimine kooskõlastada maa omaniku/haldajaga, näiteks kui maaomanik on alal viibimist piiranud vastavate märkidega. 11(12) Seirekohustuse lisamisel on lähtutud Talteri II liivakarjääri KMH aruandest. Iga aastase järelseire tulemusel saab selgitada korrastamistööde sobivust kõrele ja kivisisalikule ning vajadusel teha seire alusel võimalike korrektuure. Keskkonnaamet saatis DM-122327-8 kirjaga nr 27.04.2023 KeHJS § 11 lg 2 2 kohaselt eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse täiendatud eelnõu KMG OÜ-le ja asjaomastele asutustele (Saku Vallavalitsus, Kaitseministeerium) tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks. KMG OÜ vastas 25.05.2023 kirja teel (registreeritud KOTKAS 25.05.2023 nr DM-122327-9), milles nõustus Talteri liivakarjääri korrastamistingimuste andmise eelnõuga. Saku Vallavalitsus vastas 25.05.2023 kirjaga nr 6-4/26-5 (registreeritud KOTKAS 29.05.2023 nr DM-122327-10), milles märkis, et eelnõud vastavuses Saku Vallavolikogu 23.03.2023. a otsusega nr 15 ja Saku Vallavalitsus nõustub esitatud eelnõudega (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Teadmiseks: Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Saku Vallavalitsus Carmen Tau spetsialist maapõuebüroo Anna-Liisa Šavrak peaspetsialist liigikaitse büroo 12(12)