Valla seisukoht kirjalikult esitatud üldplaneeringu ettepanekute kohta

HIIUMAA VALLA ÜLDPLANEERINGU EELNÕULE JA KSH ARUANDELE AVALIKUSTAMISEL ESITATUD KIRJALIKUD ETTEPANEKUD JA VALLA SEISUKOHAD SEISUGA 26.04.2023 Järjek Ettepaneku Ettepaneku Ettepaneku sisu Ettepanekuga valla seisukoht orranu esitamise esitaja arvestatud (jah/ei) mber aeg 2.01 06.03.2023 Sven Ettepanek: jah Arvamusega arvestatakse. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi poolt Kriggulson Palun korrigeerida olulise üleujutusala riskiga ala piiri Üldplaneeringu eelnõus Väike-Sadama 3, katastritunnus 37101:003:0021, 2018 aastal modelleeritud 1.55 m (EH2000) või Eesti Veeprojekt OÜ töö alusel 2.02 osas või laiendatult ka ümbritsevale alale ja viia piir vastavusse tegelike kõrgusandmetega, Maaameti andmetega ja Üldplaneeringu m (EH2000) kus leiti, et oluline üleujutusrisk tuleks määrata Kärdla rannas asuvale aluseks oleva Uuringu andmetega ja tulemusega. Titekivile märgitud kõrgusjoonest. Leiame, et esimene variant on siiski teaduspõhisem, kuna me tegelikult ei tea kuidas see joon Titekivile raiuti. Kas ja kuidas seejuures arvestati lainetust jne. Samuti võib arutleda, et 1967 tormist alates on maapinnatõus koos Titekiviga merepinna suhtes ca 90 mm. 2.02 07.03.2023 Erametsaliit Tüüpkiri ei Esitatud arvamuses puudub konkreetne arvamus Hiiumaa valla üldplaneeringule. Üldplaneeringu koostamise protsess ja ka teavitamine on toimunud vastavalt planeerimisseadusele ning selles toodud põhimõtetele (PlanS § 8…§ 12). Üldplaneeringu koostamisel on aluseks planeerimisseaduse § 75 kohased ülesanded. PlanS § 75 lg 1 p 21 kohast piirangut lageraie langi suurusele või raievanusele ei ole üheski kohas seatud. Edasisel planeeringu koostamisel vaadatakse metsadega seonduvad tingimused saabunud arvamuste raames üle. 2.03 14.03.2023 Karmen Soovin lisa täpsustusi seoses üldplaneeringu Pühalepa Kärdla piirkonna kohta. Lisatud pildil punasega piiritletud ala (Nuudi jah Arvamusega arvestatakse. Nuudi maaüksuselt eemaldatakse väärtusliku Kääramees 63901:001:0771) on muudetud elamumaaks, kuid üldplaneeringul on märgistatud kui täisväärtuslik põllumaa. Kas antud visuaal põllumajandusmaa tähistus. üldplaneeringul on eksitus või kas see seab edasisi piiranguid alale? Tulevane siht on antud ala kasutada elamumaana ning vajadusel paluksin üldplaneeringus korrektuurid teha. 2.04 16.03.2023 Martti Võsa Palun minu kinnistu Vesiheina, aadressiga Nasva küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond , katastritunnus 20501:001:1760 taotleda ei Arvamusega ei arvestata. Üldplaneeringu korduva üleujutusega ala piiri käsitluse üldplaneeringusse ehituskeeluvööndi vähendamist, et ehitada eramu. Mul on olemas ka kehtiv detailplaneering, mis on lisatud tulemusel asub vaid väike osa hoonestusalast ranna piiranguvööndi (skeemil sinine manusesse. pidevjoon) metsas ning detailplaneering Vesiheina maaüksusel on ilma ehituskeeluvööndit vähendamata elluviidav, kui üldplaneeringu korduva üleujutusega ala piir sellisel kujul kehtestatakse. Kogu ehituskeeluvööndi ja korduva üleujutusega ala piiri teema vaadatakse koostöös Keskkonnaametiga uuesti läbi ning võimalikud on erinevad variandid. 2.05 17.03.2023 Keskkonnamin Teeme ettepaneku määrata Nurmenuku (20501:001:0819) ja Sinilille (20501:001:0818) katastriüksustele maakasutuse jah Arvamusega arvestatakse. Maaüksustele määratakse segahoonestuse maa-ala isteerium juhtotstarbeks segahoonestuse maa-ala. Eelpoolnimetatud katastriüksuste sihtotstarbed on 80% elamumaa ja 20% ärimaa. juhtotstarve. Teeme ettepaneku määrata Võilille (20501:001:0817), Raudrohu (20501:001:0816), Mooni (20501:001:0815), Karikakra jah Arvamusega arvestatakse. Maaüksustele määratakse segahoonestuse maa-ala (20501:001:0814) ja Angervaksa (20501:001:0813) katastriüksustele maakasutuse juhtotstarbeks segahoonestuse maa-ala. juhtotstarve. Eelpoolnimetatud katastriüksuste sihtotstarbed on 50% ärimaa ja 50% elamumaa, kuid hetkel määratud juhtotstarve äri- ja teenindusettevõtte maa-ala ei luba elamu ehitust. Teeme ettepaneku määrata Männiku tee 1 (20501:001:0117) katastriüksusele täies ulatuses maakasutuse juhtotstarbeks väikeelamu jah Arvamusega arvestatakse. Maaüksustele määratakse segahoonestuse maa-ala maa-ala või segahoonestuse maa-ala. juhtotstarve. Kuivõrd üldplaneering näeb piirkonnas tootmisalade laienemist siis on eelistatud pigem segahoonestuse maa-ala kui väikeelamu maa-ala. Teeme ettepaneku määrata Väike-Sadama tn 2a (20501:001:0722) katastriüksusele maakasutuse juhtotstarbeks väikeelamu maa-ala jah Arvamusega arvestatakse. Maaüksustele määratakse väikeelamu maa-ala juhtotstarve  Ei soovita kasutada Saksamaa näidet lõhnahäiringu ja välisõhu saaste osas ohutuks kauguseks peetavate objektide kauguste kohta. ei Arvamusega ei arvestata. KSHs toodud Saksamaa näited on kirjeldus selle kohta, kui See võib eksitada planeeringu elluviijaid. Alati tuleb hinnata konkreetse heiteallika mõju planeeritavas asukohas, et tagada Eestis kaugele lõhna mõjud ulatuda võivad ja kuna Eestis sellist kokkuvõtlikku ülevaadet kehtivate nõuete tagamine. pole, annavad aimu lõhna mõjude võimaliku ulatuse osas. Samuti on KSHs välja toodud näitena, et "Nimetatud kaugusi saab ja võib vähendada, kui rakendatakse lõhna emissioone vähendavaid meetmeid või kui lõhna leviku modelleerimine näitab, et ebameeldiva lõhna häiringuid ei esine sellisel kaugusel." Üldplaneeringuga ei kehtestata nimetatud näidete alusel mingisuguseid piiranguid või tingimusi seoses lõhnaga. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.9.1 on loetletud Hiiumaal olevaid sadamaid (nii need, mis on registrisse kantud kui ka need, jah Arvamusega arvestatakse. Täname tähelepaneku eest! mida hetkel registris ei ole veel). Seletuskirja punktis 11 olevas tabelis 6 on mainitud veel kahte sadamat (Lesta ja Sarve), mis ei ole samuti registrisse kantud. Ka need sadamad peaks olema samuti kajastatud punkti 5.9.1 loetelus. Sadamate arendamisel tuleb tagada keskkonnanõuete (reostustõrje ja laevajäätmete) täitmine arvestades osutatavaid teenuseid. jah Arvamusega arvestatakse. Tingimus lisatakse üldplaneeringu seletuskirja. KSH aruande leheküljel 15 on vaja kehtivad põhjavee kaitstuse kategooriad muuta veeseaduse § 68 alusel ja aruannet vastavalt jah Arvamusega arvestatakse. KSH aruannet korrigeeritakse vastavalt ettepanekule. nendele kaitstuse kategooriatele korrigeerida. Joonis 1.5 põhjavee kaitstuse kaart on vaja asendada mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse teemakaardi väljavõttega. Palume lisada Hiiumaal levivad põhjaveekogumid ja nende seisundid vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse 2020.a seisundite hindamise tulemustele, andmed on kättesaadavad keskkonnaportaalist https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/põhjavesi. Palume KSH aruande eelnõud täiendada lisades hinnang planeeringuga kaetud tegevuste (nt sademevee suublasse juhtimine, jah Arvamusega arvestatakse. KSH aruannet täiendatakse vastavalt ettepanekule. supelranna-alade kavandamine, puhkealade arendus, sadamate arendus, ehituskeeluvööndi vähendamine jne) mõju pinnaveekogude vee kvaliteedile. 2.06 17.03.2023 Maaeluministe Maaeluministeerium nõustub Hiiumaa valla üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud kaitse- ja jah Täname tunnustamast! erium kasutustingimustega ning KSH aruandes toodud järelduste ja hinnangutega. Täname üldplaneeringu koostajaid ja Hiiumaa Vallavalitsust senise hea koostöö eest ja kinnitame, et Maaeluministeerium on ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üldplaneeringus ja selle elluviimisel parimad lahendused maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks. 2.07 20.03.2023 Mart Kaups Kaupmar OÜ le kuulub Rehemäe kinnistu kadastriüksustega Roose 20501:001:1826 , Jah Arvamusega arvestatakse. Maaüksustele määratakse segahoonestuse maa-ala Kaupmar OÜ Rehemäe 20501:001:1825 ja Vahtramäe 20501:001:1824 . juhtotstarve Üldplaneeringu eelnõus on nende sihtotstarbeks määratud ärimaa. Leian, et selline sihtotstarve piirab täiesti põhjendamatult minu maade kasutamist tulevikus. Lähitulevikus on mul soov Vahtramäe kadastriüksus äritegevusest tervikuna välja viia ja kasutada seda elamumaana. Sama võimalus peaks ka teiste kadastriüksustega säilima. Ettepanek oleks Rehemäe kinnistu sihtotstarbeks määrata segahoonestuse maa-ala (ÜS) 2.08 21.03.2023 Andres Niglas Tutvusin Hiiumaa valla uue üldplaneeringu eelnõuga Hiiumaa valla kodulehel. Eelnõu joonisel Pühalepa Kärdla piirkond on Jah Arvamusega arvestatakse. Kergliiklustee märgitakse olemasolevate riigiteede baasil, planeeritud kergliiklustee minule kuuluva Partsi katastriüksuse 63901:001:0911 piirile. Teatan, et ma ei nõustu, et kergliiklustee et tagada sidusus Partsi bussipeatusega. planeeritakse katastriüksuse piirile. teen ettepaneku, et planeeritavaks kergliiklustee rajamiseks kasutatakse ära olemasolevaid teid ja planeeritav kergliiklustee kulgeks Paluküla-Partsi teelt (mis on osaliselt eraomandis, kuid teed hooldab Hiiumaa vald) mööda 12106 Partsi-Kuri teed 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja teele. Sellega oleks tagatud ka kohalikele elanikele ohutu juurdepääs Partsi bussipeatusse. Teise variandina on kergliiklustee rajamiseks võimalus kasutada olemasolevat Partsimõisa teed. Partsimõisa tee on osaliselt eraomandis, kuid seda hooldab Hiiumaa vald. 2.09 22.03.2023 Ragnar Teas & Väga ebameeldiva uudisena lugesin välja kavandatavast kergliiklusteest "Sõru sadam - Tohvri supluskohani". Meie seisukoht on Selgitatakse Selgitame, et üldplaneeringus on teejooned esitatud üldisena ehk täpne lahendus ning Piret Teas kindel, uut teed või olemasoleva tee laiendamine kinnistu suunas ei ole võimalik ega lubatud. Juba täna on probleeme maa-alade vajadus selgitatakse projekteerimisel. Seletuskirja peatükk nr 5.2 selgitab: lumelükkamisega. Palume kaaluda planeeritud kergliiklustee ümber nimetada või täpsustada Tohvri vanadekodu ristmikust "Üldplaneeringus esitatud kergliiklustee vajadus tähendab, et esitatud lõigul tuleb supluskohani. Täna on seal kehvas seisus kruusatee, see siis laiendada ja pinnata kas asfalti või freesasfaltiga, et oleks autodel tagada ohutu liikumisega lahendus jala- ning kergliiklusvahendite kasutajatele. Kas üksteisest möödumiseks ruumi ning kaoks ära liigne tolmamine. kergliiklusele ehitatakse eraldi tee või muudetakse olemasolevat teed selliselt, et Suvisel ajal võib ka teelõigu kiirust piirata 30km/h-ni alates Sõru Sadamast või hoopiski õuealaks ümber nimetada. oleks tagatud ohutu liikumine, otsustatakse edasisel projekteerimisel. Kergliiklusteede kavandamisel on oluline, et need oleksid katkematud, ühendaksid olulisi sihtpunkte (elu- ja töökohad, teenuste osutamise kohad, pargid ja puhkekohad) ja moodustaksid pideva võrgustiku." Olemasolevad hooned Kabeli kinnistul asuvad sisuliselt kinnistu piiril ning lahenduste projekteerimine Kabeli kinnistule on teoreetiliselt välistatud. Kiiruspiirangute määramine ei kuulu üldplaneeringuga määratavate hulka ning nendega seonduvate ettepanekute osas võib pöörduda riigitee valdaja Transpordiameti poole. 2.10 26.03.2023 Valdis Laid, Mina ei ole nõus, et OÜ Leesla talu Farmi kinnistule Paope külas on planeeritud kohalik tee. arvestame osaliselt Arvamusega arvestatakse osaliselt. Läbiv tee haru, mis kulgeb Tuulemäe kinnistu Leesla talu OÜ suunas eemaldatakse kohalike teede hulgast, kuna see teenindab vaid ühte kinnistut. Edelaservas kulgev tee teenindab mitmeid kinnistuid ning sellel on vajalik tagada avalik kasutus. 2.11 27.03.2023 Eesti Palume lisada Hiiumaa üldplaneeringusse (täpsemalt peatükki 4.1.6 „Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused“) tingimuse, mis jah Leiame, et ettpanek on asjakohane ja kaalumist väärt. Täpsemad sõnastused ja Ornitoloogiaüh muudaks rannikupiirkonda ehitatavad hooned lindudele oluliselt ohutumateks. Kuna Hiiumaad läbib mitu peamist lindude vajalikud tingimused pannakse paika üldplaneeringu edasisel koostamisel. ing rändekoridori, on paljude uuringute ja Sõrve sääre kogemuste põhjal alust arvata, et Hiiumaa rannikutel võivad klaasirikkad fassaadid rändlindudele tõsist ohtu valmistada. Pikem seletuskiri lisatud manusena. Tingimuse soovituslik sõnastus oleks järgmine: „Kui uus või oluliselt ümberehitatav hoone või muu klaasi või pleksiklaasi sisaldav rajatis asetseb kuni 1 km kaugusel rannajoonest, tohib klaasi või pleksiklaasi osakaal hoone või rajatise ühe külje kohta ületada 30% vaid juhul, kui ehitusprojektis või detailplaneeringus on välja toodud lahendused, mis vähemalt 85% klaaspinna ulatuses vähendavad oluliselt lindude kokkupõrgete riski. Kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste rahastusel ehitatavatele hoonetele ja rajatistele laienevad mainitud nõuded kuni 5 km kaugusele rannajoonest. Näiteid sobilikest lahendustest leiab [sisestada asukoht].“ Ettepanekuga seoses tuleks üldplaneeringusse, selle lisadesse või mujale avalikult kättesaadavasse kohta lisada täpsem nimekiri sobilikest lahendustest: „Vähendamaks lindude kokkupõrkeid klaaspindadega sobib kasutada: 1. spetsiaalset linnusõbralikku klaasi (näiteks Saflex® FlySafe™, Ornilux®, 4BIRD); 2. muud silmatorkava mustriga klaasi, kus mustrielementide vahe on maksimaalselt 10 cm; 3. täielikult või suuremas osas matistatud poolläbipaistvat klaasi või vitraažklaasi; 4. akna välisküljel paiknevat žalusiid, võrestikku või sääsevõrku tingimusel, et neid hoitakse lindude sügisesel ja kevadisel rändeperioodil püsivalt akna ees; 5. kuni 20 cm laiustest ruutudest koosnevat akent; 6. akna ees rippuvaid või fikseeritud ≥3 mm jämeduse ja 10 cm vahedega nööre (näiteks ilmastikukindel Paracord tüüpi nöör); 7. lühema elueaga klaasimärgiseid (näiteks kleeplint, aknakile, kleebised, klaasivärvid, kriidimarker) tingimusel, et igal rändeperioodil on nende abil klaasile moodustatud maksimaalselt 10 cm laiade tühimikega silmapaistev muster; 8. muud arhitektuursed või tehnilised lahendused, mille puhul võib eeldada kokkupõrkeriski olulist vähenemist.“ 2.12 27.03.2023 Mart Soovin tulla Hiiumaa püsielanikuks ning soetasin eelmine aasta Õngu külas asuvad Õnneoja 20501:001:1548 ja Päikesekiire analüüsitakse Väärtuslikku põllumajandumaa kihti täpsustatakse ning eelmiste üldplaneeringute Espenberg 20501:001:1547 kinnistud. Oleme koos Emmaste osavalla Maa- ja Ehitusspetsialistiga uut üldplaneeringut uurinud ning soovin poolt antud määrangud analüüsitakse asukohapõhiselt läbi. Arvamusega arvestamine teha ettepaneku hoonestusala ulatuses väärtuslik põllumaa maha võtta. Kehtivas ÜP’s on tegemist potensiaalse elamumaaga. sõltub täpsema analüüsi põhjal. Ettepanek eemaldada väärtuslik põllumaa: (vt lisatud skeem) 2.13 27.03.2023 Toomas Ettepanek 2.1: Liita rohevõrgustikuga kõik olemasolevad kaitsealade vööndid. Ei Ettepanekuga ei arvestata. Kaitse- ja hoiualade ning muude kaitsealuste Kokovkin loodusobjektidega seonduvat reguleerib Looduskaitseseadus ning selle läbi on nende alade kaitse ja looduslike aladena säilitamine tagatud. Kaitsealade ja nende erinevate vööndite lausaline rohevõrgustiku koosseisu hõlmamine ei ole seetõttu vajalik. Väärtuslikud maastikud ja kaitsealad. Eksperdid on teinud tubli tööd väärtuslike maastike piiritlemisega. Küsimus on jällegi selles, Ei Väärtuslike maastike metoodika kohaselt ei peagi otsene seos looduskaitsealadega et ÜP väärtuslikud maastikud kattuvad osaliselt kaitsealadega, mille kaitse-eesmärgiks on muuhulgas loodusmaastike kaitse. ilmnema kuna hinnatakse ka teisi väärtusi. Millega on põhjendatud, et näiteks Kõpu poolsaare põhjarannik või Määvli raba ei ole väärtuslik maastik ÜP mõistes? (vt. Joonis 2). (Ettepanekut ei ole). Ettepanek 1.1: Lisada Üldplaneeringu eelnõusse info Hiiumaa valla kuulumisest UNESCO biosfääri programmiala koosseisu. jah Arvamusega arvestatakse. Vastav info lisatakse seletuskirja. Ettepanek 2.2: Arvata rohevõrgustiku koridoriks laidude kaar Öakse-Saarnaki-Hanikatsi-Vareslaid-Kõrgelaid-Ahelaid-Kõverlaid. Osaliselt arvestatakse Arvamusega arvestatakse osaliselt. Laiud lisatakse rohevõrgustiku tugialaks. Mereala ei kuulu üldplaneeringu koosseisu ning sinna ei ole võimalik planeeringulisi määratlusi anda. Kultuuripärand. Kultuuripärandi (eriti vaimse ehk mittemateriaalse kultuuripärandi) sidumine planeeringuga jääb suureks jah Pärandkultuuri objektid ja pühapäigad vaadati üldplaneeringu koostamise töörühmas küsimuseks ja mõistan, et antud teema on laiem kui üldplaneeringu ulatus. Planeerimisseadus sätestab üldplaneeringu ülesandeks üle ning otsustati üldplaneeringus kajastada vaid neid objekte, mis on oma teiste seas kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine. iseloomulikult ruumiga seotud objektid, ei ole riikliku kaitse all, kuid omavad Väidan, et kultuuripärandina on üldplaneeringus käsitletud põhiliselt ehituslikku kultuuripärandit ning välja on jäänud paljud kohaliku pärandi edasikandmisel olulist rolli. Eelkõige teadlikkuse tõstmise kohaliku identiteedi või vaimse pärandiga seotud objektid. Nii ei leia ÜP-st objekte nagu Ristimägi, Ülendi pärn või Tubala vai. eesmärgil, et pärand säiliks. Eraldi kaitsetingimusi ja avalikku juurdepääsu vajadust Mõistan, et enamasti nad juba sisalduvad kultuurimälestiste registris, mistõttu võiks väita, et nad ei ole kohaliku tähtsusega ÜP-ga ei seata. Objektide täpne nimekiri selgub planeeringu edasisel koostamisel. kultuuripärandi objektid? ÜP koostamise lähteseisukohtades on Muinsuskaitseameti arvamus: Kaardistada mälestistest ja miljööväärtuslikest aladest välja jäävad ajalooliselt väärtuslikud hooned, monumendid, pühakohad, kalmistud, sillad, teed, tähised jne, analüüsida nende seisundit ning lisada säilimiseks ja traditsiooniliseks kasutuseks vajalikud tingimused. Ning vastav Valla seisukoht: Kohalik kultuuripärand kaarditatakse ja seatakse vajalikud tingimused. Minu meelest võiks veel kord hinnata, kas Muinsuskaitse ameti arvamus on leidnud piisaval määral planeeringus kajastust. Üles jääb küsimus: kas üldplaneeringu kultuuriväärtuste osa on praegusel kujul piisav vaimse kultuuripärandi kaitseks. (Ettepanekut ei ole). Ettepanek 2.3: Kasutada tekstis läbivalt mõistet „rohevõrgustiku tugiala“. jah Arvamusega arvestatakse. Mõisted parandati. Peatükkide numeratsioon. Üldplaneeringu eelnõu alapeatükkide numeratsioon ei ole alati korrektne. jah Arvamust arvestatakse, numeratsioon korrigeeritakse. Ettepanek 5.1: Parandada peatükkide 2.2 ja 2.3 alapeatükkide numeratsioon. 2.14 28.03.2023 Jüri Teppo Hiiumaa vallas, Emmaste osavallas, Lepiku külas, Peetri tee asukoht ei kattu Niidimäe ( Dagopen OÜ, töö nr 15-16 ) ja Leparanna jah Arvamust arvestatakse. Tee asukoht korrigeeritakse. ( Dagopen OÜ, töö nr 08-59) kehtestatud detailplaneeringutega. Palun Peetri tee asukoht viia kooskõlla kehtestatud detailplaneeringutega. 2.15 29.03.2023 Sander Palun muuta maa juhtotstarvet kinnistul Hellamaa töökoda, Hellamaa küla, Hiiumaa vald. Jah Arvamusega arvestatakse. Maaüksustele määratakse maalise asustuse maa-ala Pielberg Uus juhtotstarve: Elamumaa 90% / Ärimaa 10% juhtotstarve, mis vastab uue katastriüksuse sihtotstarbega. Katastri üksus : 63901:003:2510 Kinnistu on praegu tootmise maa-ala (ärimaa). 2.16 29.03.2023 Martin Lauri Kärdla osas tooksin kergliiklustee osas muudatuse tõmbaksin joone kahe lõigu vahel. Vaata pilti. Manuses ka DP kus see juba osalt Jah Arvamusega arvestatakse. Kerliiklustee lisatakse üldplaneeringusse. Täname planeeritud. tähelepaneku eest! Väga toetan ideed, kus me muudame mõtteviisi mis loob eeldused paremaks liikumiseks, millel keskmes on jalgsi või rattaga Selgitatakse Selgitame, et täpsed liikluskorralduslikud lahendused pannakse paika järgmistes liikumine. „muudaksime mõtteviisi ning käsitleksime tänavaid kui jalakäigualasid, kuhu aeglasel kiirusel lubame liikuma ka etappides sõltuvalt asukohast. mootorsõidukeid. Kitsast tänavast pool oleks kasutada jalakäijatele ja ratturitele ning pool autodele.“ Väga toetan ka ideed, kus – „ühendada jalakäiguteedega omavahel pargid ning jõgede ääres kulgevad kallasrajad, saame linnas jah Võtame teadmiseks. Üldplaneeringus püütakse selleks kõik eeldused luua ja vajalikud olulisi kohti läbiva teekonna, mis looks mitmeid otseteid ja muuhulgas ühendab ka sadama keskusega. Lisaks saaks hõlpsasti kulgemised markeerida. linnaruumis tähistada teekonna, mis suunab inimesi liikuma punktist punkti, kulgedes erinevate teenuste, äride, spordiväljakute, kultuuriasutuste, sadama, parkide ja keskväljaku vahel. Selline teekond sobib nii jalutamiseks kui sportimiseks, kuid samal ajal toimib ka linna tutvustava giidina.“ 2.17 30.03.2023 Toomas Villo, Kasela kinnistu omanik ei nõustus Kasela kinnistu osalise määramisega rohealaks ning teeb ettepaneku määrata Kasela kinnistu Analüüsitakse Küsimust arutatakse edasisel planeeringu koostamisel tuginedes muuhulgas Eurosec OÜ; tervikuna segahoonestusalaks. detailplaneeringu algatamise protsessis tehtavatele lahendusele. Margo Koppel Kontsept Arhitektuuribür oo OÜ 2.18 31.03.2023 Jaan Sadul Härma küla Tihe 17501:002:0560, palus oma majapidamise rohekoridori alast välja võtta (punane joon skeemil). jah Arvamusega arvestatakse. Rohevõrgustiku koridori piirkonnas täpsustatakse. 2.19 30.03.2023 Maa-amet Üldplaneeringu joonisel Kõrgessaare-Tahkuna piirkonna põhijoonis ning kaardirakenduses on Pihla turbatootmisalale (loa nr HII- jah Arvamusega arvestatakse. Maa-alale märgitakse mäetööstuse maa-ala juhtotstarve. 011, loa omaja AS Hiiu Turvas, kehtiv kuni 05.05.2025) märgitud tehnoehitise maa-ala (OT) juhtotstarve. Seletuskirja peatükis 4.2.12 Mäetööstuse maa-ala (TM) on märgitud (tsiteerin): „Mäetööstusmaana ei näidata kehtiva kaevandusloaga Pihla turbatootmisala kus tootmine on lõppenud millel üldplaneering näeb ette päikeseelektrijaama rajamise.“ Sama mõtet on korratud ka peatükis 7.3.3 Päikeseparkide rajamine. Märgime, et Pihla turbatoomisala korrastamise suunaks on taastuv soo. Kuigi kaevandamisluba aegub 05.05.2025, ei ole käesolevaks ajaks maavaravaru Pihla turbatootmisalal ammendunud – hästilagunenud turvast on mäeeraldise piires arvel 455,6 tuh t ning vähelagunenud turvast 59,8 tuh t. Maa-ametile teadaolevalt ei ole mäeeraldisel korrastamistegevusega alustatud. Märgime, et vajaduse korral võib kaevandamisloa omaja AS Hiiu Turvas kaevandamisluba pikendada. Üldplaneeringu materjalidest ei selgu, millisele allikale tuginedes väidetakse, et tootmine turbatootmisalal on lõppenud. Informeerime, et 17.03.2023 jõustus MaaPS muudatus, mille kohaselt võib Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus lubada teatud tingimustel taastuvenergia ehitiste ehitamist aladel, kus maavara kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei ole. Täpsemad tingimused on toodud MaaPS §14 lõikes 21. Maa-amet lähtub Hiiumaa valla üldplaneeringu kooskõlastamisel uuendatud seaduses sätestatust. Üldplaneeringus mäetööstusmaa juhtotstarbe määramata jätmise korral aladel, kus on kehtiv kaevandamisluba ja pole teada lähiaastatel maavaravaru ammendumist, on planeering vastuolus MaaPS §-ga 14. Üldplaneeringus tervikliku ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume üldplaneeringu joonistel märkida mäetööstuse maa-ala juhtotstarve ka Pihla turbatootmisalale. Juhul kui on teada riigimaa valitseja Keskkonnaministeeriumi kindel kavatsus anda peale kaevandamise lõppu maa kasutusele tehnoehitise maa-alana ja kaevandamisloa omaja on kavandanud kaevandamisega lähiajal lõpetada ja muuta loas korrastamise suunda, siis palume sellekohane informatsioon esitada teadmiseks Maa-ametile. Kui nimetatud kokkuleppeid ei ole, siis on kehtiva kaevandamisloaga alal vajalik määrata mäetööstuse (või turbatootmise) maa-ala juhtotstarve. Seletuskirja peatükis 4.3 detailplaneeringu koostamise kohustus on märgitud, et muuhulgas on detailplaneeringu koostamine jah Arvamusega arvestatakse. Seletuskirja peatükki 4.3 detailplaneeringu koostamise kohustuslik keskkonnamõjutustega, sh ka suurõnnetuse ohuga või ohtlike ettevõtete, uute tööstus- ja tootmishoonete kohustus selliselt, et kaevandamisloa taotlemise korral koostatakse detailplaneering kavandamisel. Märgime, et eeltoodu võib kohalduda ka maavarade kaevandamisele. Selgitame, et maardlate aladel antakse vaid kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral. kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koostamist. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Igakordne detailplaneeringu koostamise kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvumisel detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha vajadusel põhjendatud kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise igakordne kaalutlemata nõudmine üldplaneeringus oleva tingimuse tõttu halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14. Palume täpsustada seletuskirja peatükki 4.3 detailplaneeringu koostamise kohustus selliselt, et kaevandamisloa taotlemise korral koostatakse detailplaneering vaid kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral.  Üldplaneeringu jooniste ning kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike metsamaastikega. Seletuskirjas peatükis 15.2 jah Arvamusega arvestatakse. Esialgne eesmärk ei olnud reguleerida raadamist. Väärtuslikud metsamaastikud märgitud piirangud halvendavad märkimisväärselt juurdepääsu maavaravarule, mistõttu on need Täiendame peatükki 15.2 tingimsuega: Väärtuslikud metsamaastikud esitatud vastuolus MaaPS § 14. Selgitame, et maavara kaevandamiseks on vajalik eelnevalt eemaldada seda katvad pinnasekihid, kus metsamajanduslikud tingimused ei rakendu kaevandamisloa taotlemisel ja kehtiva asuvad taimede juured. Selle tagajärjel ei ole võimalik taimestiku säilitamine. Väikestel aladel, nagu 20x20 meetrit või 50 m kaevandamisloaga aladel toimuva raadamise korral. laiustel ribadel, ei ole võimalik maavara majanduslikult otstarbekalt kaevandada. Tingimused, mis keelavad taimestiku eemaldamise suurematel aladel ning eeldavad taimestiku kohest taastumist või taastamist, välistavad maavarade kaevandamise. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega sätestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadustest. Vastuolu eemaldamiseks palume mitte märkida väärtuslikku metsamaastikku maardlate aladele, esitada tingimused soovituslikena või märkida seletuskirjas, et peatükis 15.2 Väärtuslikud metsamaastikud esitatud tingimused ei rakendu kaevandamisloa taotlemisel ja kehtiva kaevandamisloaga aladel toimuva raadamise korral. Üldplaneeringu joonise Üldplaneeringu Emmaste piirkonna kaart ning kaardirakenduse kohaselt kulgeb üle Männamaa jah Arvamusega arvestatakse. Viidatud tingimus viiakse üldplaneeringu seletuskirja. kruusamaardla (registrikaart nr 0496) lääneserva planeeritud 110 kV õhuliini koridor. Seletuskirja peatükis 7.1 Elektrivõrk on märgitud, et üldplaneeringuga kavandatakse uus 110 kV pingega elektriõhuliin Emmaste alajaamast Leigri külla ning määratakse selleks 300 m laiune trassikoridor. KSH aruande peatükis 3.2.1 Geoloogia (eelkõige radoon, põhjavesi) ja maavarad on märgitud, et elektrivõrgu projekteerimisel arvestada piirkonnas olemasoleva maardlaga ning paigutada elektriliinide vahepostid selliselt, et need ei jää maardla alale või et postide arv maardla-alal on viidud miinimumi. Maa-amet nõustub KSH aruandes märgituga, palume see ära märkida ka seletuskirjas. Üldplaneeringu joonisel Üldplaneeringu Kärdla-Pühalepa piirkonna põhijoonis ning kaardirakenduses on märgitud planeeritud jah Arvamusega arvestatakse. Viidatud teed eemaldatakse. kohalik tee Partsi – Loja tee, mis läbib Partsi kruusamaardlat (registrikaart nr 0459) ning Partsi VIII liivakarjääri (loa nr KL- 513788, loa omaja AS Tariston, luba kehtiv kuni 07.12.2037), Partsi 2 kruusakarjääri (loa nr HIIM-017, loa omaja aktsiaselts KIIRKANDUR, luba kehtiv kuni 01.11.2037) ja Partsi VI kruusakarjääri (loa nr L.MK/324485, loa omaja AS Tariston, luba kehtiv kuni 13.01.2029). Selgitame, et kõige pikema kehtivusajaga kaevandamisluba kehtib 2037. aasta lõpuni, mis tähendab, et nimetatud tee rajamine saab suure tõenäosusega võimalikuks alles kõige varasemalt 2038. aastal. Tee rajamine üle kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldiste eeldab kokkuleppeid kaevandamislubade omajatega ning üldjuhul ka maavara ammendumist. Palume kaaluda, kas üldplaneeringus on asjakohane kajastada planeeritavat teed, mille rajamine üldplaneeringu kehtivusaja jooksul on suure tõenäosusega ebatõenäoline. Üldplaneeringu materjalides planeeritava tee säilitamise korral palume seletuskirja lisada, et Partsi – Loja tee rajamine on võimalik peale maavaravaru ammendumist ning kaevandamislubade aegumise järgselt, kui kaevandamislubade omajatega ei jõua teistsugusele kokkuleppele. Üldplaneeringu joonisel Kõrgessaare-Tahkuna piirkonna põhijoonis ning kaardirakenduses on Ninametsa lubjakivimaardla jah Selgitame, et ptk 16 on põhimõtteliselt nõue esitatud: "Maapõue ja maavara kaitse lääneosale märgitud virgestuse maa-ala ning planeeritav parkla. Juhime tähelepanu, et vajaduse ilmnemisel võidakse Ninametsa põhimõtted on määratud maapõueseaduses ning sellest lähtuvalt tuleb maardlatega lubjakivimaardlas alustada kaevandamisega. Ninametsa lubjakivimaardlaga kattuvale alale rajatiste või hoonete (ka ajutiste) kattuvatel aladel, kui maavara pole ammendunud, ehitusseadustiku mõistes püsiva rajamisel on vajalik saada igakordne MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Palume täiendada seletuskirja vastavalt eeltoodud iseloomuga ehitiste ja rajatiste kavandamisel küsida Keskkonnaministeeriumilt või selgitusele ning märkida, et vajaduse ilmnemisel pole virgestuse maa-ala ega sellele rajatud objektid takistuseks kaevandamisele valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba." Ninametsa lubjakivimaardlas. 2.20 30.03.2023 Koit Tikk 09.02.2022 algatati Hiiu Valla poolt detailplaneering Lepiku-Kassarisoo kinnistute paremaks majandamiseks silla rajamiseks üle jah Vastav ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on üldplaneeringus esitatud neid eraldava jõe. järjekorranumbriga nr 45. Detailplaneeringuga pole me edasi läinud ,soovitati sild lisada valmivasse Hiiu Valla Üldplaneeringusse. Palun lisada see sild üldplaneeringusse.Kõik vajaminev informatsioon Vallavalitsuse korralduses. 2.21 31.03.2023 Hiiumaa Ettepaneku asukoht: PTK 7. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. jah Arvamusega arvestatakse. Andmed uuendatakse. Metsaselts Ettepanek: Parandada fiiberoptilist kaarti. Selgitus: Fiiberoptiline ELA SA kaart ei ole ajakohane. Ettepaneku asukoht: 2.2.1 lk 7 Hiiumaa on Eesti ääremaa, vähe atraktiivne ettevõtluskeskkond (laenu ei saa, … jah Arvamusega arvestatakse. Korrigeerime teksti Ettepanek: soodsat laenu ei saa. Selgitus: Laenu ikka saab, aga ei saa teiste piirkondadega võrdsetel tingimustel, tingimused ebamõistlikud. Ettepaneku asukoht: p 12 lk 63. rohevõrgustiku tugialadel ehitamisel peab katkematu tugiala laius olema vähemalt 200 m. Kui jah Arvamusega arvestatakse. Loetelu täiendatakse otsustajaga. konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d) Ettepanek: muuta sõnastust laiendades kaasatute loetelu ja määrata otsustaja. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb vallavalitsusel/volikogul teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse asjakohased eksperdid; Selgitus: Selgusetuks jääb otsustaja ja kaasatute ring, mis peab olema tasakaalus. Kaasata ka omandiõigust valdavaid eksperte. Ettepaneku asukoht: p 12 lk 63. rohevõrgustiku aladel tuleb metsa majandada viisil, mis rohevõrgustikku ei kahjusta ning tagada Analüüsime Võtame seisukoha teadmiseks. Koostööd tehakse erinevate osapooltega ning metsa vähemalt 50m laiuste katkematute metsaga kaetud koridoride säilimine. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole puudutavad tingimused vaadatakse saabunud ettepanekute alusel üle. võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d). Ettepanek: rohevõrgustiku aladel tuleb metsa majandada viisil, mis võimaldab rohevõrgustiku toimimise ning tagada vähemalt 50m laiuste katkematute metsaga kaetud koridoride säilimine. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb vallavalitsusel teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse asjakohased eksperdid. Selgitus: Selgusetuks jääb otsustaja ja kaasatute ring, mis peab olema tasakaalus. Metsamajandamine mõjutab rohevõrgustikku mitmel moel ja võib mingit toimimise funktsiooni kahjustada ja mingit funktsiooni parandada. Seega tuleks pigem hinnata rohevõrgustikui toimimist. Ettepaneku asukoht: p 15.1 lk 87. vanemat (> 60a) männi- ja segametsa (okas- ja lehtpuud) majandada püsimetsana; Analüüsime Võtame seisukoha teadmiseks. Koostööd tehakse erinevate osapooltega ning metsa Ettepanek: vanemat (> 60a) männi- ja segametsa (okas- ja lehtpuud) majandada raieviisidega, mis ei tekita üle 2 ha lagedaid sirgete puudutavad tingimused vaadatakse saabunud ettepanekute alusel üle kaasates servadega alasid. Võimalusel kasutada maastikuarhitekti soovitusi vallavalitsuse tellimusel. Selgitus: Miljööd rikuvad suured ja seejuures erinevaid huvigruppe. sirgete piirjoontega lagedad alad. Loodusesse sobituvad väikesed raielangid sageli ilmestavad maastikku ja loovad tänu servaefektile soodsaid elupaiku nii taimestikule kui loomastikule. Samuti on väikeste lagedate alade metsastamine edukam ja võimaldab paremini valida kasvupaika sobivaid puuliike. Ettepaneku asukoht: endisi lehtmetsaga kaetud ja väärtusliku taimestikuga (kaitsealused liigid) puisniite majandada püsimetsana. Analüüsime Võtame seisukoha teadmiseks. Koostööd tehakse erinevate osapooltega ning metsa Ettepanek: endisi lehtmetsaga kaetud ja väärtusliku taimestikuga (kaitsealused liigid) puisniite majandada viisil, mis tagab puudutavad tingimused vaadatakse saabunud ettepanekute alusel üle kaasates väärtusliku taimestiku säilimise. Selgitus: Püsimetsana majandamine ei võimalda mõnel juhul väärtusliku taimestiku säilitamist. seejuures erinevaid huvigruppe. Eesmärk peaks olema väärtusliku taimestiku säilitamine, mitte metsa raieviisi valik. Ettepaneku asukoht: p 15.2 lk 68. väärtuslikul metsamaastiku kõrgendatud avaliku huvi ulatus täpsustatakse metsakorraldustööde Analüüsime Võtame seisukoha teadmiseks. Koostööd tehakse erinevate osapooltega ning metsa käigus koostöös metsaomaniku ja kohaliku omavalitsusega; puudutavad tingimused vaadatakse saabunud ettepanekute alusel üle kaasates Ettepanek: välja jätta. Selgitus: Metsaomanikul puudub vastav kohustus: sellekohase seejuures erinevaid huvigruppe. metsamajandamiskava koostamine. Kui KOV soovib seda, siis tuleb see teenus omanikule tasuta osutada. Ettepaneku asukoht: p 15.2 lk 68. kasutatavad raieliigid peavad tagama võimalikult paljude puude säilimise koos jätkusuutliku Analüüsime Võtame seisukoha teadmiseks. Koostööd tehakse erinevate osapooltega ning metsa metsauuendusega ning raiutava ala täius ei tohi minna madalamale kui 0.5 (turberaie põhimõtted või valikraie, mida tehakse puudutavad tingimused vaadatakse saabunud ettepanekute alusel üle kaasates püsimetsana majandamise eesmärgil üksikute puude ja väikehäilude raiumisega. Väikehäilude läbimõõt võib olla kuni 20 meetrit). seejuures erinevaid huvigruppe. … Ettepanek: majandada raieviisidega, mis ei tekita üle 2 ha lagedaid sirgete servadega alasid. Võimalusel kasutada maastikuarhitekti soovitusi vallavalitsuse tellimusel. Selgitus: Väga vastuoluline, seadusele mittevastav ja praktiliselt teostamatu tingimuste kompleks. Sellistel tingimustel ei ole metsa uuendamine tagatud. Ettepaneku asukoht: p 15.2 lk 69. kui lageraie on hädavajalik, siis ei raiuta laiemalt kui 50m ribana ja pindala ei ületa 1 ha. Uue Analüüsime Võtame seisukoha teadmiseks. Koostööd tehakse erinevate osapooltega ning metsa lageraie võib teha siis, kui kõrvalolevatel majandatud üksustel on puud kasvanud vähemalt 5m kõrguseks ning alla 30 a metsa puudutavad tingimused vaadatakse saabunud ettepanekute alusel üle kaasates osakaal perimeetris ei tohi olla rohkem kui 33%. Näiteks kui männi raievanus on keskmiselt 90a, siis tähendab, et vähemalt 2/3 seejuures erinevaid huvigruppe. raielangi servast peaks külgnema juba noore, >5m kõrguse metsaga; Ettepanek: majandada raieviisidega, mis ei tekita üle 2 ha lagedaid sirgete servadega alasid. Võimalusel kasutada maastikuarhitekti soovitusi vallavalitsuse tellimusel. Uue lageraie võib raiuda eelmise lageraie kõrvale, kui liitumisel on eelnevale raielangile kasvanud vähemalt 5 m kõrgune noorendik. Selgitus: Endise kaitsemetsa majandamise regulatsioonile sarnanev piirang. Selle tagajärjeks olid maksimaalse suurusega pikad ja kitsad raielangid (50 m lai ja 200 m pikk), mis ei sobitunud loodusesse ja ei uuenenud sageli edukalt.  Ettepaneku asukoht: p 15.2 lk 69. jah Arvamusega arvestatakse. - raiejäätmed tuleb kogu raiealal kokku koguda ja ära viia; Ettepanek: raiejäätmed tuleb raielangilt koondada, eemaldada või peenestada. Selgitus: Alati ei ole raiejäätmete eemaldamine mõistlik, metsamulda pole mõtet vaesustada. Ettepaneku asukoht: lk 6/86 Selgitame Selgitame, et hea elukeskkonna loomise ja säilimise eesmärgil planeeringuga ei Lisada stsenaariumite lähteseisukohtadesse: soovita seada tingimusi ulatuses, mis seaksid eraomandi kasutamise ohtu või oleksid Hiiumaa metsadest on ligi ⅔ erametsad. Austatakse eraomandi puutumatust, mistõttu planeeringuga erametsade majandamisele ebamõistlikult piiravad. Kavandatavad tingimused ei ole ka käsitletavad sundvalduse piirangute seadmisel hüvitatakse need õiglaselt ja koheselt. Selgitus: Juhul kui eraomandi kasutamise võimalusi piiratake seadmisena. Täpsem sõnastus tingimuste muutmiseks töötatakse välja planeeringu omavalitsuse poolt rohkem kui Metsaseadus seda ette näeb tuleb valla poolt selleks leida ka kompensatsioonimehhanismid. järgmises etapis, kaasates erinevaid huvigruppe Ettepaneku asukoht: lk 77; Ettepanek: Lisada nimekirja ja kaardile Soera metsanduslik õpperada; Selgitus: Rada on sobilik igas jah Arvamusega arvestatakse. Rada lisatakse üldplaneeringusse. vanuses kasutajatele ja lisaks liikumisrõõmule saab rajalt ning metsanduslikust väliõppeklassist ka metsanduslikke teadmisi Ettepaneku asukoht: lk 63 ei Üldplaneering koostatakse vastavuses planeerimisseadusega. Planeerimisseadus ei Ettepanek: Rohevõrgustikku hulka planeeritavad kinnistud eelnevalt kooskõlastada kirjalikult maaomanikega. Selgitus: näe tingimuste seadmisel ette kõigilt maaomanikelt kirjaliku nõusoleku saamist. Maakonnaplaneeringuga ei ole määratud piiranguid, mis tekivad üldplaneeringuga. Üldplaneeringu koostamise protsess ja ka teavitamine on toimunud vastavalt planeerimisseadusele ning selles toodud põhimõtetele (PlanS § 8…§ 12). Üldplaneeringu koostamisel on aluseks planeerimisseaduse § 75 kohased ülesanded. 2.22 31.03.2023 Mati Matto Arvata rohevõrgustiku tugialast välja Rebasheina 39201:003:0013 kinnistu. Siin näen veel ka lisaks ilmselget vastuolu ei Arvamusega ei arvestata. Palume selgitada milles seisneb konkreetne vastuolu. Rohevõrgustiku plaaneerimisjuhendiga. Arvata rohevõrgustiku aladest välja Uue-Matse 39201:004:4672, Matse 39201:004.0579 ja Karu 39201:004:0576 kinnistud. ei Arvamusega ei arvestata. Rohevõrgustiku toimimise seisukast ei ole võimalik määrata Soovitan Teil kasutada selleks eelistatult Riigimetsa maid. seda omandi alusel. Arvata planeeritavate väärtuslike maastike hulgast välja Papsiniidu 63902:001:0127 kinnistu. See maatükk müüdi mulle ei Arvamusega ei arvestata. Selgitame, et väärtuslik maastik ei välista põllumaana. Seejuures polnud juttugi, et see on potensiaalne väärtuslik maastik. Usun, et müüja ei soovinud mind tahtlikult petta. põllumajanduslikke tegevusi ega maaharimist. Arvata väärtuslike põllumaade hulgast välja Nisu 63902:001:0433 kinnistu. Nisu kinnistu väärtusliku põllumaa hulka arvamine ei Arvamusega ei arvestata. Maaüksuse ja kogu ümbritseva piirkonna mulla boniteet on kindlasti kohatu. Tegelikult on tegemist väheviljaka halva ligipääsetavusega põllumaaga. maakonna keskmisest kõrgem. Väärtusliku põllumajandusmaa määramisel järgitakse Maaeluministeeriumi suuniseid. 2.23 31.03.2023 Eleonora Saue Olen Hiiessaare külas asuvate kinnistute Saue (63901:001:0080) ja Aadu (63901:001:2700) omanik. Teen ettepaneku Analüüsime Arvamusega arvestatakse. Väärtuslike põllumajandusmaa vaadatakse täiendavalt üle üldplaneeringu projektis Pühalepa osavalla Hiiessaare külla ka minu maadele planeeritud väärtusliku põllumaa ala planeeringust ning hinnatakse kas kehtivate üldplaneeringutega määratud arendusalad on tänasel välja jätta. Nendel maadel ei ole maaparandussüsteemi. hetkel asjakohased. Kehtiva Pühalepa vallaosa üldplaneeringu järgi on see maa-ala planeeritud väikeelamute maaks ja sellisena olen maid planeerinud kasutada. 2.24 31.03.2023 Arvu Kastein Palun näha planeeringus ette Antstooma tee asukoha muutmise võimalus. Hetkel läbib tee Lõõtsa talu elamu ja abihoone (garaaz, jah Kohalik tee näidatakse uues asukohas. Selgitame, et tee väljaehitamine on arendaja kuur, katlamaja) vahelist õueala. Lipparuõue kinnistul puudub tänase tee asukoha tõttu õueala üldse. Samuti läheb tee läbi endise kohustus ning valminud tee hoolduskohustus antakse üle kohalikule omavalitsusele. talukoha hoonete kohtade vahelt (hooned on kavas tulevikus taastada). Antstooma tee on kevadest sügiseni intensiivses kasutuses, teed kasutavad lisaks tavapärasele liiklusele ka mototuristid kelle kaardil see on, prügiauto ja muu rasketehnika (põllutehnika). Kellegi teekasutust piirata ei soovi ja eelkõige ohutuskaalutlusel on soov teekohta tulevikus muuta vastavalt asendiplaanil näidatud ettepanekule. Palun arvata väärtusliku metsamaa alt välja asendiplaanil näidatud õuealana näidatud piirkond. Oleme siiani kaardil näidatud ala ei Väärtuslik mets ei ole määratud õuealale. Väärtuslik metsamaastik on määratud kavandanud, kujundanud ja hooldanud Lõõtsa talu õueala juurde kuuluva parkmetsana ja ei ole seda vahetult avalikuks kasutuseks miljööväärtuslikul alal paiknevale metsamaa kõlvikule, mis on osa küla väärtuslikuks plaaninud. Samas ei ole ka piiranud ega takistanud kellelgi metsas jalutamast (aiad ja eramaa märgid puuduvad). miljööst. 2.25 31.03.2023 MTÜ Kassari Palume kanda järgmised maaüksused Spordirajatiste ( või siis teile sobiva nende kasutusotstarbele sobiva kategooria ) maana Jah Arvamusega arvestatakse. Alad märgitakse virgestuse maa-ala juhtotstarbena. Ratsamatkad üldplaneeringusse: Vajadusel lepitakse kokku täpse ulatuse osas. 1.Kassari Ratsaväljakud, mis on registreeritud riiklikus spordiregistris spordiobjektina.https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/5689/kassari_ratsaspordivaljakud (vt kaart.ala märgitud punase joonega) Kassari arengukava näeb sinna ette rajatisi, mis on ratsaspordiga tegelemiseks hädavajalikud. 2.Koidma Ratsaväljakud. vt. (kaart). MTÜ Kassari Ratsamatkad on aktiivselt tegev nii vabariiklikel võistlustel kui ka rahvusvahelisel tasandil. 2022 a. Toimusid Koidmal esmakordselt FEI rahvusvahelise kestvusratsutamise võistlused. 2.26 31.03.2023 RMK, Andres Sääretirbi telkimisala FID 54 jah Arvamusega arvestatakse. Tammeveski Ettepanek: virgestusala piir viia kokku PLK piiriga, nii oli ka sisendettepanekus. P 4.2 Maakasutuse juhtotstarbe määramine (lk 26) Analüüsime Selgitame, et tihedamalt asustatud alade ümber olevad maade osas tuleb kaaluda RMK haldusaladele peamiselt Kärdla linna piiril ja Kalanas on planeeritud asukohavaliku mõjuanalüüsi koostamata erinevaid huvisid. Lahenduse muutmiseks on vajalik konkreetsete asukohtade osas segahoonestuse, väikeelamu, jäätmekäitluse, tehnoehitise ja tootmise alad, millega me ei saa nõustuda. Need maad on vajalikud soovid läbi arutada. Muudatuslahendused töötatakse välja planeeringu järgmises RMK põhitegevuseks. etapis. Mitmete alada puhul on lähtutud täna kehtivast üldplaneeringust. Selgitame, et üldplaneering annab juhtotstarbe puhulvõimaluse, mis ei piira senist kasutust. Üldplaneeringu edasisel koostamisel tehakse koostööd ja vaadatakse olukorrad asukohapõhiselt üle. P 12 Rohevõrgustiku toimimine (lk 63) Analüüsime Arvamus võetakse teadmiseks. Täpsem sõnastus tingimuste muutmiseks töötatakse Rohevõrgustiku aladel tuleb metsa majandada viisil, mis rohevõrgustikku ei kahjusta ning tagada vähemalt 50m laiuste välja planeeringu järgmises etapis, kaasates erinevaid huvigruppe. katkematute metsaga kaetud koridoride säilimine. Ettepanek sõnastada tingimus ümber - 50 meetri nõude täitmist ei suuda keegi kontrollida ja tekitab näiteks metsamaal lihtsalt väljakujunenud puistute täiendavat fragmenteerumist. Teeme ettepaneku sõnastada nimetatud punkt ümber järgnevalt: rohevõrgustiku aladel tuleb metsa majandamiseks tehtavad tööd planeerida selliselt, et metsamaa kõlvikut ei katkestata rohevõrgustiku ulatuses lagedaks raiutava alaga. P 14 Väärtuslike põllumajandusmaade määramine (lk 65) jah Arvamusega arvestatakse. Väärtuslikud põllumajandusmaad vaadatakse koostöös üle Väärtuslikeks põllumaadeks on määratud metsamaade lagedamaid otsi, mis piirnevad põldudega. Selliste poollagedate alade puhul ning tehakse korrektuurid on metsastamine (v.a. põlluna kasutatavad osad) kõige mõistlikum kasutus. Teeme ettepaneku üheskoos täpsustada väärtuslike põllumaade paiknemine riigimetsamaal. P 15.1 Väärtuslikud maastikud (lk 66) Analüüsime Arvamus võetakse teadmiseks. Täpsem sõnastus tingimuste muutmiseks töötatakse Maakasutuse muutmisel ja maastikuhoolduse kavandamisel tuleb võimalusel: välja planeeringu järgmises etapis, kaasates erinevaid huvigruppe. -vältida metsaistutamist põllu- ja rohumaadel; Ei pea keeldu mõistlikuks, palume eemaldada või täpsustada. Kasutusest väljas olevad rohumaad paratamatult võsastuvad. -säilitada vanemaid puudesalusid ja üksikpuid põldude vahel ja teede ääres; Palume täpsustada üldplaneeringus, millistele tingimustele vastavad puistud väärtuslikel maastikel kvalifitseeruvad „vanemaks puudesaluks“. -vanemat (> 60a) männi- ja segametsa (okas- ja lehtpuud) majandada püsimetsana; Teeme ettepaneku täpsustada üldplaneeringu tekstis, millistele tunnustele peab mets vastama, et selle kohta saaks öelda – mets on majandatud püsimetsana. Üldplaneeringuga seatavad piirangud peavad olema kõigile ühtemoodi arusaadavad. -endisi lehtmetsaga kaetud ja väärtusliku taimestikuga (kaitsealused liigid) puisniite majandada püsimetsana. Palume täpsustada üldplaneeringus, millistele tingimustele vastavad puistud väärtuslikel maastikel kvalifitseeruvad nimetatud kriteeriumi (endised lehtmetsad) alla. Samuti teeme ettepaneku täpsustada üldplaneeringu tekstis, millistele tunnustele peab mets vastama, et selle kohta saaks öelda – mets on majandatud püsimetsana. Üldplaneeringuga seatavad piirangud peavad olema kõigile ühtemoodi arusaadavad. Ükski metsakasvatuslik või raietöö ei too kaasa maakasutuse muutumist, maad kasutatakse endiselt edasi metsa hoidmiseks ja kasvatamiseks. Teeme ettepaneku täpsustada pealkirja, lisades sinna „metsatööde planeerimisel ja tegemisel“. P 15.2 Väärtuslikud metsamaastikud (lk 67) Analüüsime Arvamus võetakse teadmiseks. Täpsem sõnastus tingimuste muutmiseks töötatakse Väärtuslikule metsmaastikule määratakse järgmised tingimused: välja planeeringu järgmises etapis, kaasates erinevaid huvigruppe. - väärtuslikul metsamaastiku kõrgendatud avaliku huvi ulatus täpsustatakse metsakorraldustööde käigus koostöös metsaomaniku ja kohaliku omavalitsusega; Teeme ettepaneku muuta sõnastust „…täpsustatakse ala majandamise kava koostamise käigus koostöös…..“. Metsakorraldustöö on spetsiifiline termin ja tähendab eraldisel kasvavate puude ja metsa erinevate tunnuste kirjeldamist andmebaasides metsatakseerimise käigus. Metsakorraldus ei ole kuidagi seotud puhkemetsade piiride määramisega. -raied kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise registreerimist; Teeme ettepaneku täpsustada sõnastust „Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt hallatavates metsades määratakse raieala suurused ja raieviisid koostöös kohaliku omavalitsusega koostatavates metsamajandamiskavades.“ Ei ole mingit mõtet nõuda metsateatise kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega, kui metsateatise esitamise aluseks on KOV ja RMK vahel kooskõlastatud ala metsamajandamise kava. - väärtuslikku metsaala käsitletakse ühe tervikuna, millel välja raiutud või välja langenud puud asendatakse või asenduvad kasvukohale looduslikult omaste puudega, mille tulemusel kujuneb erivanuseliste ja eriliigiliste puistute olem ühel tervikalal (tervikala so ÜP kaardil märgitud väärtuslikud metsaalad ühe iseloomuga piirkonnas või selle ümber); See ei ole tingimus majandamiseks, vaid pigem sissejuhatavat teksti ja neid metsi iseloomustav osa. Ettepanek tõsta 15.2 peatüki algusesse. -kasutatavad raieliigid peavad tagama võimalikult paljude puude säilimise koos jätkusuutliku metsauuendusega ning raiutava ala täius ei tohi minna madalamale kui 0.5 (turberaie põhimõtted või valikraie, mida tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil üksikute puude ja väikehäilude raiumisega. Väikehäilude läbimõõt võib olla kuni 20 meetrit). Taotleda erivanuselist struktuuri – säilitada alusmetsa, põõsaid ja noori puid. Taotleda puistu liigirikkust. Säilitada väga vanu ja huvitava võrakujuga puid, osalt ka jalal kuivanud puid, kui need ei kujuta endast ohtu teedel liiklejatele; P 15.2 Väärtuslikud metsamaastikud (lk 67) ... jätk Analüüsime Arvamus võetakse teadmiseks. Täpsem sõnastus tingimuste muutmiseks töötatakse Tingimuse esimene pool (peab tagama võimalikult jätkusuutliku metsauuenduse) ja teine pool (täius ei tohi minna madalamale kui välja planeeringu järgmises etapis, kaasates erinevaid huvigruppe. 0,5) on üksteist metsakasvatuslikult välistavad tingimused. Juhul, kui täius ei tohi neis metsades minna alla 0,5 siis jätkusuutlik uuendamine võimalik ei ole. Ettepanek tingimus sõnastada alljärgnevalt: kasutatavad raieliigid peavad tagama võimalikult paljude puude säilimise koos jätkusuutliku metsauuendusega. Seda tingimust võib täiendada lausega – raieala väljanägemine (raieviis) ja raiutava ala suurused (pindala) kooskõlastatakse ala metsa majandamise kava koostamise ja kooskõlastamise käigus. -suuremate alade (häilude ja ribade) täielikult lagedaks raiumine saab olla põhjendatud vaid metsa tervislikust seisundist tulenevalt või juhul, kui muul viisil ei ole võimalik tagada metsalise ilme säilitamiseks vajalikku metsauuendust; Ettepanek jätta välja mitte midagi ütlev sõnade ühend „suuremate alade (häilude ja ribade) täielikult“. Ettepanek on sõnastada tingimus, alustades sõnast „Ala lagedaks raiumine saab olla…“. Iga ala raieliik (kas lage või mõni muu) sõltub kohapealsetest oludest ja see lepitakse kokku ja arutatakse läbi metsa majandamise kavas. Kui on tingimustesse kirja pandud, et riigimetsas toimuvad tööd kokku lepitud kava alusel, siis sellised punktid ÜP tekstis ei olevajalikud. -kui lageraie on hädavajalik, siis ei raiuta laiemalt kui 50m ribana ja pindala ei ületa 1 ha. Uue lageraie võib teha siis, kui kõrvalolevatel majandatud üksustel on puud kasvanud vähemalt 5m kõrguseks ning alla 30 a metsa osakaal perimeetris ei tohi olla rohkem kui 33%. Näiteks kui männi raievanus on keskmiselt 90a, siis tähendab, et vähemalt 2/3 raielangi servast peaks külgnema juba noore, >5m kõrguse metsaga;  RMK ei ole nõus planeerimisseadusele tuginedes piirangute seadmisest metsa majandamisele. Metsa majandamisele ÜP käigus piirangu seadmine kuni 1 ha või 50 m laius lageraiele ei ole kuidagi mõistlik ja ei taga metsade majandamisele ja uuendamisele alati ökonoomseid ja mõistlikke lahendusi. Raieala suurused, raieviisid ja piirid sõltuvad alati kohalikest spetsiifilistest looduslikest ja muudest tingimustest ning mingi väga range piiri kehtestamine võib tekitada kasu asemel hoopis metsale tulevikus kahju. Samuti jääb arusaamatuks terminite „perimeeter“ ja „raielangi serv“ kasutamine antud kontekstis. Millisest perimeetrist ja pikkusest seda osakaalu ja 2/3 raielangi servast arvutades otsustajad lähtuma peavad. Kui selline tingimus on tingimata vajalik, siis teeme ettepaneku sõnastada see alljärgnevalt – väärtusliku metsa alal planeeritakse töid eesmärgiga ühtlustada alal kasvavate puistute vanuselist jaotust. -laoplatsid tuleb korrastada 1 kuu jooksul peale materjali äravedu, peenike puidusodi tuleb hajutada selliselt, et taimestik suudaks kasvuperioodil sellest läbi kasvada; Ettepanek: „1 kuu jooksul“ asemel „esimesel võimalusel“. -raielankidele ja väljaveo teedele ei tohi jätta sügavamaid roopaid kui 20 cm. Ettepanek: „väljaveo teedele“ asemel „kokkuveoteedele“- tähendab traktori veoteed langilt laoplatsile. Väljaveotee on maantee, mida mööda sõidab autotransport. ÜP teksti lugedes arusaamatuks, mida täpsemalt mõeldakse püsimetsanduse all – millistele tingimustele ja millistes piirides peavad metsad vastama, et saaks öelda, need on majandatud püsimetsa põhimõtteid järgides. Väärtuslike metsade peatükis lk 68 oleks nagu defineeritud püsimetsandus: „turberaie põhimõtted või valikraie, mida tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil üksikute puude ja väikehäilude raiumisega.“ See tähendab seda, et nooremates, kui tänase seaduse järgi raieküpsed metsad, püsimetsakasvatust teha ei saa (valikraie ja turberaie nooremates metsades on keelatud). Sellise arusaama korral tekitab nõue, mis puudutab väärtuslikke maastikke (vanemat (> 60a) männi- ja segametsa (okas- ja lehtpuud) majandada püsimetsana) vähemalt riigimetsades olukorra, kus 1500-st hektarist KAH alade majandatavast metsast ei saa teha mingeid raieid (k.a. hooldusraieid) ca 500 hektari ulatuses. Need metsad ei ole veel raieküpsuse eas ja kuna ÜP tekstis on karm nõue nende püsimetsana majandamiseks, siis on tulemuseks see, et muud raied neis metsades on ÜP järgi keelatud. 2023 a. ilmunud „Metsandusteatmik“ (Eino Laas, Veiko Uri) lk 307 tõdetakse mõiste „püsimetsakasvatus“ all järgmist: arukaske ja mändi ei saa kasvatada Eesti reeglite järgi püsimetsana või püsimetsas. Teeme ettepaneku täpsustada üldplaneeringu tekstis, millistele tunnustele peab mets vastama, et selle kohta saaks öelda – mets on majandatud püsimetsana. Üldplaneeringuga seatavad piirangud peavad olema kõigile ühtemoodi arusaadavad. Hiiumaa väärtuslikes metsades lähtub RMK oma plaanides sellest, et neis metsades oleks nii noori, keskealisi kui ka vanemaid puid ja ka metsa, mis jääb raietest puutumata. Metsa eluringist tulenevalt tuleb selleks, et mets oleks kogu aeg olemas ja temast oleks tänasega samalaadset rõõmu ja kasu inimestele ka tulevikus, teha siiski mõistlikul määral noortele ja keskealistele puudele ruumi, kus neil oleks võimalus kasvada suurteks ja tugevateks. Millised on parimad metsamajanduslikud võtted selleks, on juba konkreetse majanduskava koostamisega lahendatav. Majanduskava koostamiseks ei ole tingimata vajalik üldplaneeringusse karmide ja mitmeti mõjuvate tingimuste kirjutamine, kuid üldplaneering ka ei takista sellise tegevuskava koostamist juhul, kui sellega ei keelustata kehtiva seadusandlusega lubatavaid raieviise. Tänaseks on 10 a. majanduskava koostatud koostöös valla ja kogukonnaga järgmistel KAH aladel: Hausma-Paluküla, Kärdla linn, Leemeti, Luidja-Paope küla, Puski küla, Ristna-Kalana küla, Meelste-Tahkuna küla ja Õngu küla. ÜP eelnõust ei selgu, kas ja kuidas tavametsanduse praktikale ja teaduslikele põhimõtetele tuginevate kavadega arvestatakse. „Metsandusteatmik“ (2023 Eino Laas, Veiko Uri) käsitleb mõistet „püsimetsandus“ järgmiselt (lk 310): püsimetsandus (ingl permanent forestry) – väär termin püsimetsakasvatuse kohta. „Metsandus“ ise on veel suuremahulisem mõiste kui „metsa- ja puidusektor“. Sellise kujuga megatermin „püsimetsandus“ tähendaks kogu metsandussektori ümberorienteerimist ja - struktueerimist uue paradigma järgi, mida õnneks tagasihoidlikul viisil rakendatav püsimetsakasvatus ei eelda metsa alternatiivse kasvatusmeetodina. 2.27 31.03.2023 Meelis Vastavalt 03. märtsil 2023 Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ja selles toodud jah Arvamusega arvestatakse. Alale märgitakse korterelamu maa-ala juhtotstave. Pielberg planeeringu koostamise eesmärkide ning koostatud eskiislahenduse alusel palun määrata Kärdla linna Liiva tn 1 krundi juhtfunktsiooniks korterelamu maa-ala (EK). 2.28 01.04.2023 Reet Ellermäe Juhin tähelepanu, et Emmaste alajaam paikneb 2021.aastast Rannakülas katastriüksusel 20501:001:0305 ja 35kV elektriliin Analüüsime Üldplaneeringu käsitlust muudetakse selliselt, et Emmaste-Leigri liini käsitletakse hargnemispunktist (mast nr. 5 ) endise alajaamani on likvideeritud. Praeguse 35kV liini kaitsevöönd 25 +25 m. (postide nr. 1-5 näitlikuna. Täpse asukoha ja liinikoridori määramiseks algatatakse vajadusel vahel) on elamutele Jõekase, Elleri ,Männa, Kalmu, Majaka jt. kinnistutel liiga lähedal. Planeeritava 110 kV liini kaitsevöönd eriplaneering, mis tegeleb asukohaalternatiivide kaalumise ning koridori paika 40+40m õhuliini ja 300 m liinikoridori rajamine muudab elukeskkonna Rannakülas ebaturvaliseks ja elamiskõlbmatuks. Uue panemisega. Täpsed lahendused 110 kV liinide osas selguvad eriplaneeringu merekaabli võiks maale tuua mast nr.5 juures ja asendada alajaama ja mast nr.5 vahe kaabelliiniga, mis oleks elanikele ohutum. koostamise käigus. 2.29 01.04.2023 Erki Vabamets Avaldaja kaasomandis on Hiiumaa vallas Hiiessaare külas asuv Vabametsa kinnistu (katastritunnus 20501:001:1367, registriosa Analüüsime Arvamusega arvestatakse edasisel koostamisel. Ehituskeeluvööndi ulatuses osas 13891550) ja Aasa kinnistu (katastritunnus 20501:001:1797, registriosa 22946750). jätkame sobiva lahenduse väljatöötamist koostöös Keskkonnaametiga. Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõuga (edaspidi Eelnõu) kavandatakse vähendada Hiiessaare külas (Hiiessaare poolsaarel) Kogu EKV ala kattub III kaitsekategoori taimeliikide harilik käoraamat (Gymnadenia ehituskeeluvööndit järgmiselt (sinisega viirutatud ala, väljavõte Eelnõu lisaks olevast Pühalepa-Kärdla piirkond kaardilehelt. Sama conopsea), hallkäpp (Orchis militaris), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) ja kaardilehe leppemärkide selgituses on märgitud, et kõnealune sinisega viirutatud ala tähistab „Varasemalt üldplaneeringuga tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) leiukohtadega ning osa EKV alast III vähendatud ehituskeeluvööndi ala“ (vt p 11, Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ja väljakujunenud ehitusjoon). Olen seisukohal, et kaitsekategooria taimeliigi pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) leiukohaga. Seega täna kehtiva üldplaneeringuga ei ole ehituskeeluvööndit antud piirkonnas selliselt vähendatud ja Eelnõu lisaks oleva Pühalepa- on alal ehitustegevuse soovi korral kindlasti vajalik taimestiku inventuuri läbiviimine. Kärdla piirkonna kaardilehe andmed ei vasta selles osas tõele. See nähtub, kui võrrelda ülal esitatud kaarti ning Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu lisaks nr 2 olevat kaarti. Viimasele ei ole sellist ehituskeeluvööndi vähendamist kantud. Lisaks asub näiteks Leemendi kinnistu (katastritunnus 63901:001:0149, registriosa 30033) Maa-Ameti katastriüksuse kitsenduste kaardi andmetel kogu ulatuses ranna või kalda ehituskeeluvööndis ning ranna või kalda piiranguvööndis. Samuti asub Aadu kinnistu (katastritunnus 63901:001:2700, registriosa 721033) suures osas ehituskeeluvööndis. Nimetatud kinnistud on hoonestamata. Järelikult ei ole antud ala puhul tegemist „Varasemalt üldplaneeringuga vähendatud ehituskeeluvööndi alaga“, nagu on märgitud Eelnõus, vaid Eelnõuga kavandatakse luua muudatus senises lahenduses ja luua uus – seadusest tulenevale ehituskeelualale ehitusõigust andev planeeringulahendus. Samuti olen seisukohal, et ehituskeeluvööndi vähendamine antud piirkonnas ei ole põhjendatud ja ehituskeeluvööndi vähendamine oleks vastuolus looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-s 34 sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärgiga. See mõjuks kahjulikult sealsele looduskooslusele ja liigirikkusele. LKS § 38 lg 1 p 1 järgi on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal meresaartel 200 meetrit. Sellest erandi tegemiseks peavad ehituskeelu vähendamist õigustavad asjaolud kaaluma üles ehituskeeluvööndi eesmärgi ja sellega kaitstavad hüved. Eeltoodust tulenevalt palun mitte kavandada Hiiessaare külas ehituskeeluvööndi vähendamist ning ÜP lahendust enne ÜP vastuvõtmist vastavalt muuta. Ühtlasi palun Hiiumaa vallavalitsuselt selgitust: 1. kelle taotlusel või ettepanekul (huvitatud isik?) ja millistel põhjendustel soovib Hiiumaa vallavalitsus kõnealuses asukohas ehituskeeluvööndit vähendata ning 2. miks on vallavalitsuse hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamine (ehk üldreeglist erandi tegemine) antud kohas vajalik? 2.30 01.04.2023 Ahti Vohu, Hiiumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust nähtub, et üle Hausma külas asuva Põllu jah Nimetatud kaablitrassi asukohad näidatakse edasises planeeringu koostamises Peeter Vohu kinnistu (registriosa nr 511233) on planeeritud elektri maakaabelliin koos kaitsevööndiga. Olulist tähendust omab asjaolu, et näitlikuna (näitlik trass seejuures nihutatakse) ning omandipiirnaguid sellega ei nimel planeeritud maakaabelliin jookseb täpselt pikki kinnistu keskelt, mitte mööda kinnistu piire või muu sarnane lahendus. seata.Täpne kaabli koridor koos omandipiirangute seadmisega selgitatakse vajaduse Maakaabelliini rajamine pikki Põllu kinnistu keskelt riivab oluliselt Põllu kinnistu omaniku õigust oma kinnisasja vallata, kasutada tekkimisel eriplaneerinuguga. ja käsutada ning Peeter Vohu on kategooriliselt üle Põllu kinnistu maakaabelliini planeerimise vastu. Märgime, et üldplaneeringu eelnõus esitatud maakaabelliini asukoha lähipiirkonnas on nii riigi kui ka munitsipaalomandis kinnistuid, millele on võimalik 2.31 02.04.2023 Tiit Sokk maakaabelliini Seoses Hiiumaarajada valla ilma eraomaniku üldplaneeringu õiguseid riivamata. kehtestamisega pöördun ma teie poole ettepanekuga vähendada ehituskeelu vööndit ja Ei Arvamusega ei arvestata. Selgitame, et üldplaneeringuga ei määrata õueala ulatust. korrigeerida Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Tilgu kinnistu katastriüksuse 36802:003:0640 õueala. Palun laiendada Üldplaneeringus kasutatakse alusandmetena Eesti topograafia andmekogu (ETAK) katastriüksuse 36802:003:0640 õueala joonisel (Tilgu õueala laiendus 1) nähtava punktiiriga piiratud helebeezi maa-ala osa võrra. ajakohaseid andmeid neis muudatusi tegemata. Kui on soov esitata parandusettepanek Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmete osas tuleb pöörduda otse Maa-ameti poole. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 1 kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. 2.32 02.04.2023 Kaja ja Lembit Soovime teha ettepaneku Hiiumaa valla üldplaneeringusse Kärdla piiri nihutamise kohta. Jah Praegune põhimõte on, et linna ja tiheasususega ala piir on pandud paika Vainumäe Ettepanek puudutab Kärdla piiri ja ei tohiks olla vastuolus tiheasustusalaga: katastriüksuste piiride põhjal. Juhul kui arvamuse esitaja esitab üldplaneeringu 1. piir võiks minna mööda olemasolevat kraavi Vainu kinnistu 63901:001:1590 koostamise ajal vastava kokkuleppe, et RMK nõustub linna piiri ja väike-elamumaa või märkimisega, siis üldplaneeringu lahenduses tehakse vastav muudatus. 2. Karja tänav 1 juurdelõige 20401:001:0135 tipust kuni RMK matkaraja truubini Oleme suhelnud ka RMK Hiiumaa metsaülem Andres Tammeveskiga. 2.33 02.04.2023 Maris Rõmmel Mulle(Maris Rõmmel/ isikukood 48203220296) kuuluv Peedu talu, mis asub Lõbembe külas, on lisatud Hiiu valla üldplaneeringu Analüüsime Planeeringu edasisel koostamisel tehakse koostööd ja selgitatakse väärtusliku punktis 17.4 kohaliku tähtsusega üksikobjektide nimekirja(number kaardil 14). Seda on tehtud mind teavitamata. Kuna majas elab üksikobjekti määramise põhimõtteid. minu kohe 90- aastaseks saav vanaema, kelle tervislik seisund võib kiiresti muutuda, tuleb meil teha hädavajalikke ehitus- ja renoveerimistöid. Kuna väärtusliku üksikobjekti korrastamisel tuleb plaanitav tegevus kooskõlastada kohaliku omavalitsuse vastava valdkonna spetsialistiga, on see meie jaoks täiesti võimatu ja vastuvõetamatu. Elumaja ehitusaasta on 1908 ja rehetuba 1836, et sinna lastega tulevukus elama asuda, tuleb tohutult renoveerida. Seda teeme vastavalt oma rahalistele võimalustele ja valla spetsialistide soovitused käiksid meile üle jõu. Meie huvi on kõike vana säilitada nii palju kui võimalik. Palun meie talu(Peedu talu, Lõbembe küla) eemaldada Hiiu valla üldplaneeringu kohaliku tähtsusega üksikobjektide nimekirjast. 2.34 02.04.2023 Linda Tikk Säästliku turismi planeerimisel Hiiumaale ja Kassari saarele räägime virgestusaladest ja kergliiklusteedest, juba on võimalik Analüüsime Selgitame, et Suuremõisa-Putkaste-Käina ühendamine kergliiklusteena on laenutada rattaid otse Heltermaa sadamast. üldplaneeringuga ette nähtud ja sellekohase tingmärgina põhijoonisel kajastatud. Vea Tutvudes kergliiklusteede planeerimisega Hiiu Valla üldplaneeringus, selgus tõsiasi, et saare mõnigi osa on jäetud tõttu oli üldplaneeringu seletuskirjas tee märgitud lõiguna Emmaste küla- Käina vaeslapse ossa. Suuremõisast kuni Putkasteni ja Kassari saarel on Üldplaneeringus planeeritud ainult 1 teejuppi Orjaku rist - alevik, mille parandame. Edasisel üldplaneeringu kosotamisel kaalutakse Kassari Lussuliiva supluskoht 1km. Pühalepa kiriku juurest viis vana allee (algul tammealle, siis Sanglepa allee) kunagi Käina kriku poole. kergliiklustee märkimist. Selle tee taastamiseks kergliiklusteena on Käina valla ja Pühalepa valla poolt tellitud omal ajal isegi projekt.(Pühalepa kiriku juurest bussijaama ja Suuremõisast kuni Viilupi küla teeotsani on kergliiklustee juba tehtud). Nüüd aga pole idee kajastatud isegi üldplaneeringus.See ajalooline allee väärib kaitset ja lugupidamist ning tema kasutuselevõtt kergliiklusteena täidaks seda eesmärki. Ka Kassari vajab kergliiklusteid, et ohutult randa jõuda või rattaga saarega tutvuda, sest varem metsvahel looklevad rattarajad on eraomanduses, kuhu võõrais ei soovita ja suvisel ajal liiklus Kassari mäel väga tihe.Kassari saare arengukavas on nende rajamine sisse kirjutatud.http://www.kassarimaa.ee/uploads/MATERJAL/Arengu kava/Kassari_saare_arengukava_2008-2015.pdf 2.35 02.04.2023 RKIK (Riigi 1. Palume kavandada üldplaneeringus Tahkuna külas asuvale Mereseire radarijaama kinnisasjale (katastriüksus 39201:004:0349, Jah Arvamusega arvestatakse. Mereseire radarijaama kinnisasjale (katastriüksus Kaitseinvesteer praegune sihtotstarve maatulundusmaa) riigikaitsemaa juhtotstarve. Kinnisasi kuulub Eesti Vabariigile, selle valitseja on 39201:004:0349) määratakse riigikaitsemaa maa-ala juhtotstarve. ingute Kaitseministeerium ja volitatud asutus RKIK. Kinnisasi on antud Kaitseministeeriumi valitsemisele riigikaitseliste ülesannete Keskus), Katri täitmiseks ning sel eesmärgil on kavas seda ka edaspidi kasutada. Peame oluliseks, et vastav otstarve kajastuks selgesti ka Raudsepp üldplaneeringus. 2. Palume kajastada üldplaneeringus perspektiivset merele orienteeritud harjutusala (perspektiivne riigikaitse eripiirkond), mis on Jah Arvamusega arvestatakse. Eripiirkonnad kajastatakse üldplaneeringus alusandmetena. kavandatud Kõpu poolsaarest lõuna poole merealale, ning sellega seotud maalt merele laskeharjutuste ala Kõpu poolsaare rannikul. Perspektiivne merele orienteeritud harjutusala on kajastatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 kehtestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus (seal nimetatud „planeeritud laskeharjutuste ala“) ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestatud Eesti mereala planeeringus (seal nimetatud „perspektiivne riigikaitse eripiirkond“). Sama perspektiivse riigikaitse eripiirkonnaga seotud maalt merele laskeharjutuste ala Kõpu poolsaare rannikul on kajastatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65 kehtestatud Hiiu maakonnaplaneeringus 2030+. Üldplaneeringu eelnõu tekstiosa peatükis 2.1 on küll märgitud, et planeeringuala kontaktvööndiks on mereala ning selle osas kehtib Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, kuid märgitud ei ole viidet Eesti mereala planeeringule. Samuti ei ole üldplaneeringu eelnõus praegu kajastatud Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonisel märgitud maalt merele laskeharjutuste ala. Arvestades, et vastavalt Hiiu maakonnaplaneeringule 2030+ ja Eesti mereala planeeringule puudutab perspektiivne riigikaitse eripiirkond koos maalt merele laskeharjutuste alaga osaliselt rannikut, siis palume seda kajastada ka üldplaneeringus (vt Eesti mereala planeeringu kaardirakendus https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala- planeering ja Hiiu maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu- maakonnaplaneering-2030/ ). 2.36 02.04.2023 Raivo Välba Kas lennujaama laiendamine on Tallinna lennujaama või Hiiumaa Vallavalitsuse huvi? Milles see huvi väljendub? Mis läheb jah Arvamusega arvestatakse. Lennuraja laiendamiseks ei ole vajalik täiendav maa- reaalselt paremaks ehitades välja pikema lennuraja? Mis saab muutuda võrreldes tänasega? Kas tänane seis on vallal kaardistatud, vajadus ning üldplaneeringuga laiendamist ette ei nähta. milline võimekus on lennujaamal praegu ning missugust vajadust momendil rahuldada ei saa? Olemasolevale rajale saavad maanduda kuni 78 kohalised ATR tüüpi lennukid millega on võimalik teenindada kuni 105 000 reisijat aastas. Samuti on hetkel käigusolev Saab 340 võimeline teenindama kuni 44 000 reisijat aastas tänase lennugraafiku järgi.Samas, ilmastikuolusid raha eest muuta ei saa. Pikem rada ei mõjuta madalat pilvisust ega tihedat udu. Olenemata lennuraja pikkusest halbade ilmastikuoludega lennuk maanduda ei saa. Sellel on otsene seos lennujaama paiknemisega mere läheduses ning lennujaama seadmete võimekuses. Miks ei teavitatud maade omanikke keda antud üldplaneering puudutab? Selles on väga tugevalt mõjutatud mitmete talude maad. Selgitame Selgitame, et üldplaneeringu eelnõus on lennuliikluse toimimiseks vajalikud kehtivad Minu maade puhul mõjutab piiranguala nii minu maid kui ka elumaja. kitsendused esitatud üldistatuna ning alusandmetena. Kohalik omavalitsus ei kehtesta üldplaneeringuga lennuliikluspiiranguid vaid need seab Transpordiamet tuginedes lennundusseaduse § 34' lg 7'-le. Kehtivate lennuliikluspiirangutega on võimali tutvuda Maa-ameti lennunduse kaardirakenduses aadressil: https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA27&user_id=at&LANG=1&WIDTH =2260&HEIGHT=1240&zlevel=0,495000,6505000 Mida tähendab Hiiumaa valla üldplaneeringu KSH aruande eelnõus Tabel 3.10 välja pakutud variandi 1 puhul „kompenseeritakse Selgitame Selgitame, et üldplaneeringu eelnõu koostamisel kaaluti erinevaid lennuvälja Pendi”? arengustsenaariume, mis leiavad kajastamist KSH-s. Üldplaneeringu eelnõu lennuvälja laiendamist ette ei näe. KSH aruandes tabelis 3.10 on lennuraja alternatiiv 1 juures välja toodud, et tulenevatest lennuraja kasutuspiirangutest on võimalik, et Pendi kinnistu tuleb kasutuspiirangut tuleks selle alternatiivi korral kompenseerida, kuna antud kinnistu jääb maandumissektorisse. See võib tähendada kinnistu omanikult väljaostmist või sundvõõrandamist. Olemasoleva info põhjal on alternatiiv 2 kõige väiksemate kaasuvate mõjudega. Kui KSH aruanne tõdeb ka, et lennuvälja planeerimisel ning sobivaima asukoha valikul on vajalik läbi viia täpsemad mõjuhindamised. •„Mida tahetakse saavutada ja mitme aasta jooksul?”. Kui turistid ja roheline mõtteviis on valla huvi siis peaks kaaluma jah Selgitame, et üldplaneeringus lennuraja pikendamist ei kavandata. parvlaevaühenduse parendamist ja laevade üleviimist gaasile. See läheks kokku rohelise saarega. Lennuraja pikendamine ja taristu väljaehitamine nõuab miljoneid. Ehk saaks neid miljoneid kasutada laevaliikluse juures. Ostes võimsamad ja KIIREMAD laevad, mis sõidavad tihedama graafiku alusel. Lisaks sadamatesse bussiliiklust erinevatesse sihtkohtadesse: Tallinn, Pärnu, Tartu… Minu ettepanek on muuta minu omandis olev KÜ 63901:001:0978 sihtotstarve maatulundusmaast tootmismaaks (perspektiivne ei Arvamusega ei arvestata. Selgitame, et tegu on Palade-Partsi väärtusliku maastiku ja päikeseparkide ala). Selleks on ÜP KSH eelnõus tekitatud võimalused peatükis 1.5.2 Energiamajandus. Tuuleenergia kõrval on väärtuslik põllumajandusmaaga kus energiataristu rajamine ei ole sobilik ja kooskõlas oluliseks taastuvenergia allikaks päikeseenergia. Hiiumaa valla arengukavas 2035+ on valdkondliku eesmärgina esitatud „Kõik üldplaneeringus käsitletud põhimõtetega. Hiiumaa piirkonnad on varustatud kvaliteetse elektrienergiaga, mis toodetakse enamikus osas kohalikest taastuvatest allikatest (päike, tuul)“. 2.37 03.04.2023 Ken Poola Esindan MTÜ Hiiumaa Motoharidust. jah Arvamusega arvestatakse. Maa-ala käsitletakse eriotstarbelise spordirajatise maa- Kuulsin, et üldplaneering ettepanekute aeg kohe lõppemas. Oleksime huvitatud ja olen nii vallavanema kui ka Jürgen Vahtraga alaga. Tehakse koostööd KEskkonnameti ja RMK-ga suhelnud ja sooviksime lisada võiumaliku krossi raja asukoha. Pidasin silmas vana prügimäe tagust ala, mis kunagi oli vist Kaitstavad loodusobjektid otseseid kindlalid takistusi ei sea, EELISe kohaselt on loomsete jäätmete matmis koht. Asukoht keskuse suhtes väga hea ja pinnad meile sobiv. Kui Nurstes kõva pinnas siis seal väga hea lähimad kaitsealused taimeliikide elupaigad enam kui 50 m kaugusel näidatud alast ja liivane mis annaks treeningutele väga suure edasi mineku. Hetkel me Nurstes trenne ei saa teha kuna suur osa vee all. Lisan pildid. kui jäädakse ettepanekus näidatud ala piiridesse, siis taimi ei mõjutata. Elamuid ja ka kaitsealuseid linde mõnesaja meetri raadiuses pole. Ala kattub aga projekteeritava Hiumaa rahvuspargi territooriumiga. Seega otsustamise koht, kas krossirada sinna sobiks. Tegemist on küll lageda alaga, aga olemasolevat taimkatet krossirada kahjustaks. 2.38 03.04.2023 Paap Kõlar Hiiumaa üldplaneeringu eelnõu ja seletuskiri on puudulikud mitmes aspektis. ei Ettepanek vajab täpsustamist. Arvamuses puudub konkreetne ettepanek Esitan mõned olulisemad märkused. üldplaneeringu lahenduse kohta. Üldplaneering koostatakse vastavalt Külastusmajanduse käsitlus on puudulik ja lühinägelik. planeerimisseaduses käsitletud ülesannetele. Selgitame, et üldplaneering ei ole Turismimajanduslikud võimalused on analüüsimata ja avamata. turismimajanduse arengukava. Samuti ei ole eraldiseisvana eesmärgiks käsitleda Kui väärtustatakse turismi siis tuleb suunata teenused ka külastajatele ning tulemustest võidab ka kohalik elanik. kõikvõimalikke spordi- ja puhketegevusi vaid määratleda üldine maakasutus, Ehitus- jm. nõuded ei arvesta rannikualade äärmuslikke ilmastikutingimusi ning kogu turismimajanduse hooajalisusest tulenevaid juurdepääsud ja detailsete ruumiliste arengute jaoks vajalikud tingimused. Palume paratamatuid vajadusi. esitada konkreetseid näiteid, kus on kasutamata võimalusi, puudusi või milles seisneb Raba ei ole puhkeala ega puhkepiirkond vaid paremal juhul episoodiline külastuskoht. lahenduse lühinägelikkus. Millised eitusnõuded siis arvestaksid rannikualade Matkaradade ja kergliiklusteede osatähtsust on kohaliku majanduse kui terviku seisukohast üle tähtsustatud. äärmuslikke ilmastikutingimusi ning kogu turismimajanduse hooajalisusest Surfi ja veespordi- kui võtmetähtsusega rekreatsioonivõimalustele ja tingimustele pole üldse tähelepanu pööratud. tulenevaid paratamatuid vajadusi? Kuna üldplaneeringu ulatus ei ole mereala, siis vee- Keskkonnasuhetes ja kaitse/kasutuse küsimustes on lubamatult ignoreeritud BKA kontseptsiooni ja ökosüsteemset käsitlust. alade kasutus sellega ei määratleta. Palume soovi korral esitada konkreetsed näited Taastuvenergeetika osas on ignoreeritud kohalikke ressursse ja võimalusi. või ettepanekud. ÜP aluseks peaks olema sotsiaalmajanduslik analüüs. Olen valmis ülaltoodud küsimusi vajadusel täpsustama ja täiendama. 2.39 03.04.2023 Toivo Saue Teen ettepaneku jätta Hiiessaare külas määratlemata väärtusliku põllumaa massiiv. Analüüsime Väärtusliku põllumajandusmaa andmed vaatakse täiendavalt üle ning seejuures Seal ei ole maaparandussüsteemi. analüüsitase varasemate üldplaneeringutega määratud arendusalasid. Seal väljal oli enne 1939.aastat 9 talu, mis hävitati seoses Nõukogude okupatsiooniga. Nüüd tahetakse umbes sama teha, keelates seal ehitamise. Kehtivas vallaosa üldplaneeringus on sinna lubatud ehitada 8-10 väikeelamut. 2.40 03.04.2023 Toivo Saue Teen ettepaneku praegune Pühalepa osavalla Röösna tee planeerida terves pikkuses valla teeks (avalik kasutus). jah Arvamusega arvestatakse. Varasemas üldplaneeringus oli samuti käsitletud avaliku teena. 2.41 03.04.2023 Toivo Saue Märkus kasutatava alusplaani kohta. Kaardil on Liivaoja nagu Maa-ameti kaardil. Kahjuks on Liivaoja tegelik kulgemine - vee Selgitame Selgitame, et üldplaneeringu aluskaardil kasutatakse Eesti topograafia andmekogu voolamine - hoopis teine kui seal näidatud. Vabaduse tänava otsas just. Kaibaldi poolt tulev vesi läheb eelkõige Sõnajala tänava (ETAK) andmeid. Andmed ajakohastatakse järgnevates üldplaneeringu etappides. pikendusse ja sealt Autobaasi kraavi. Kui vett tuleb rohkem, siis Vabaduse tänava äärde ja sealt Kammiojja. Vabaduse tänava Kuna ETAK andmed koostatakse kindlate standardite alusel siis kohalik omavalitsus otsast lõuna ja ida poole - Liivaojja - vesi ei voola. ei pea õigeks aluskaardi andmeid valikuliselt muutma hakata. 2.42 03.04.2023 Muinsuskaitsea soovitame kaaluda riikliku kultuuripärandi käsitlusse järgneva info lisamist: Arvestatakse osaliselt Kohalik omavalitsus ei pea vajalikuks muinsuskaitseseaduses defineeritud met, Katrin Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud kaitsevööndi käsitlust üldplaneeringus kajastada, kuna see on riikliku muinsuskaitse Koit maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui õigusaktis ei ole määratud teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50 m, küsimus ja võib üldplaneeringu kehtivuse perioodil seaduses muutuda, mis võib tihedalt koos asuvatele mälestistele võib olla määratud ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse tekitada väärarusaamu ja ebakõlasid. Eesti planeerimispraktikas on sellekohaseid ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. õpetlikke näiteid. Ettepanekust arvestatakse ning lisatakse seletuskirja järgnev: Mälestistena riikliku kaitse all olevad hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv "Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub kasutusotstarve. Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus. Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi kultuurimälestiste registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine, (detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida. jms) registrist üle kontrollida." Eemaldada lk 68 lause: Ehitus- ja kaevetööde puhul kultuurimälestise alal, on projekteerimise raames täiendavalt vajalik enne jah Arvamust arvestatakse ning lause eemaldatakse. ehitustegevust läbi viia arheoloogilised uuringud. Arheoloogilisi uuringute tegemine ei ole alati vajalik, seda hinnatakse iga projektiga eraldi. Soovitame lisada ptk 17.4. Kohaliku tähtsusega väärtuslike üksikobjektide määramine: Riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike jah Arvamust arvestatakse ning lõik lisatakse seletuskirja. üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse. Hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Soovitame lisada ptk 17 Ehituslik kultuuripärand eraldi peatükina looduslikke pühapaikasid käsitlev osa, et tõsta teadlikkust ning jah Arvamust arvestatakse ning pühapaikade käsitlus lisatakse. Käsitletavad objektid tagada nende säilimine. Seletuskirja lisatav tekst koos kaitse alla võetud pühapaikade ja mittekaitstud pühapaikade tabelitega on vaadatakse kohaliku omavalitsuse poolt üle ja määratakse asjakohased tingimused. lisatud eraldi failina; Täpne lahendus selgub planeeringu edasisel koostamisel. Soovitame riikliku kaitseta pühapaigad (Tabel 2 lisatud failis) võtta kohaliku kaitse alla koos kaitsevööndiga 50 m ulatuses Arvestame soovitust Arvamust arvestati osaliselt. Kohalik omavalitsus hindas Tabel 2 toodud objekte ning pühapaiga ümber; osaliselt seisukohad on esitatud allpool. 1. Nõmba ohvriallika kajastamist üldplaneeringus ei peeta vajalikuks. See asub eramaal ning kohalik omavalitsus ei näe selle osas avalikku huvi. See on veekoguna kaitstud sh on sellele õigusaktidega määratud ehituskeelu- ja piiranguvöönd. Kohalik omavalitsus ei ole vastu looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepanekuga võtta objekt riikliku kaitse alla. 2. Aru allikas kajastamist üldplaneeringus ei peeta vajalikuks. See asub eramaal ning kohalik omavalitsus ei näe selle osas avalikku huvi. See on veekoguna kaitstud sh on sellele õigusaktidega määratud ehituskeelu- ja piiranguvöönd. Kohalik omavalitsus ei ole vastu looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepanekuga võtta objekt riikliku kaitse alla. 3. Ohvriaid (kiviring kõverlaiul) kajastamist üldplaneeringus ei peeta vajalikuks. Laiud on õigusakidega kaitstud ning juurdepääs sinna on küllaltki piiratud. Kohalik omavalitsus nõustub looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepanekuga võtta objekt riikliku kaitse alla. 4. Tammistu allikat ja tiigi kajastamist üldplaneeringus ei peeta vajalikuks. Objekti säilimist toetab ehituskeeluvöönd ja maastikukaitseala. Kohalik omavalitsus nõustub looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepanekuga võtta objekt riikliku kaitse alla. 5. Ohvrikivi (Soonlepa küla) kajastamist üldplaneeringus ei peeta vajalikuks. Objekti säilimist toetab ehituskeeluvöönd. Kohalik omavalitsus nõustub looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepanekuga võtta objekt riikliku kaitse alla.  6. Ohverdi mägi (Tempa küla) kajastamist üldplaneeringus ei peeta vajalikuks kuna puudub avalik huvi ja juurdepääs. Kohalik omavalitsus nõustub looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepanekuga võtta objekt riikliku kaitse alla. 7. Loitsukivi (Heiste küla) kajastatakse loodusliku pühapaigana üldplaneeringus. 8. Kaplimäe (mägipe küla) kajastamist üldplaneeringus ei peeta vajalikuks. Mägi asub looduskaitsealal ja on seega riiklikult piisavalt kaitstud. Kohalik omavalitsus nõustub looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepanekuga võtta objekt riikliku kaitse alla. 9. Keevaallik (mägipe küla) üldplaneeringus ei peeta vajalikuks. Piirkonnas on looduskaitseala, see asub ehituskeeluvööndis ning on kohaliku omavalituse vaatest piisavalt kaitstud. Kohalik omavalitsus nõustub looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepanekuga võtta objekt riikliku kaitse alla. 10. Matse mäe / kuninga haua kajastamist üldplaneeringus ei peeta vajalikuks. Kohalik omavalitsus nõustub looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepanekuga võtta objekt riikliku kaitse alla. 11. Kivi, kus ei lastuv magada (Reheselja küla) asub teeperve lähedal ning kuna ettepanekut selle riikliku kaitse alla võtmine ei ole kaalumisel, siis kohalik omavalitsus peab vajalikuks selle kajastamist üldplaneeringus, et tagada objekti säilimine. 12. Trepikivi kajastatakse üldplaneeringus loodusliku pühapaigana. 13. Vanapagana jälgedega kivi (Reheselja küla) kajastatakse üldplaneeringus loodusliku pühapaigana. 14. Aluskivi (Vanamõisa küla) kajastamist üldplaneeringus ei peeta vajalikuks. Kohalik omavalitsus nõustub looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepanekuga võtta objekt riikliku kaitse alla. 15. Pühast lepas (Viiri küla) järelejäänud kändu ei peeta vajalikus üldplaneeringus kajastada. Objekt on hävinud. 16. Põhjatu augu (Kolga küla) on veekogu millele rakenduvad sellekohased õigusaktid sh on tegu nitraaditundliku alaga. KOV ei näe ohtu paiga hävimisele. Piirkonnas kaitsealuse liigi elupaik, mis tagavad objekti säilimise ja selle kajastamist üldplaneeringus ei peeta vajalikuks. 18. Leevälja ohvrikivi (Lõpe küla) kajastatakse loodusliku pühapaigana üldplaneeringus. 19. Suurjärve (Lehtma küla) on looduskaitseliste piirangutega hästi kaitstud ning täiendavat kaitset üldplaneeringuga ei peeta vajalikuks määrata. Palume kanda riikliku kaitseta looduslikud pühapaigad üldplaneeringu kaardile eraldi kaardikihina. jah Kohaliku omavalituse poolt üle vaadatud pühapaigad esitatakse üldplaneeringu põhijoonisel. Lisada Malvaste kalmistule ka kalmistu maa-ala juhtotstarve. jah Arvamusega arvestatakse. Malvaste kalmistule märgitakse kalmistu maa-ala juhtotstarve. Lisada Reigi kalmistule ka kalmistu maa-ala juhtotstarve. jah Arvamusega arvestatakse. Reigi kalmistule märgitakse kalmistu maa-ala juhtotstarve. Lisada plaanidele MKA poolt saadetav arheoloogiatundlikute alade kaardikiht. Prognoositud arheoloogiatundlike alade seletuskiri jah Arvamusega arvestatakse. Arheoloogiatundlikute alade kaardikiht lisatakse, kui see koos kaardiga edastatakse 2023. aasta lõpuks. kohalikule omavalitsuse kättesaadavaks saab. Soovitame muuta Putkaste mõisa ja seda teenindavate hoonete maa juhtotstarvet tootmismaalt segahoonestuse maa-alaks jah Arvamusega arvestatakse.  Soovitame lisada eelnõusse kirjeldus ja tingimused kaardile kantud kauni vaatega koha kohta; jah Arvamusega arvestatakse. Kauni vaatega kohad sisustatakse seletuskirjas. Palume tuua välja kohad, kus mälestiste maa-ala juhtotstarvet on muudetud ning lisada analüüs selle mõjust riikliku jah Arvamusega arvestatakse. Juhtotstarbed vaadatakse üle ning KSHs esitatakse muutuse kultuuripärandi objektidele; nt Tahkuna tuletorn (reg-nr 23481), Kummistu kalmistu (reg-nr 22295) korral mõju hinnang. Tahkuna tuletornu maaüksusel kehtib detailplaneering, millega kooskõla hinnatakse täiendavalt üle. Küsimuse edasise lkaalumisel tehakse Muinsuskaitseametiga koostööd. Kummistu kalmistu osas on hetkel tegemist üldkasutatava maa sihtotstarbega ja sellele on määratud kalmistu maa-ala juhtotstarve. Tegemist on täpsustava juhtostarbe määramisega ning kuna määratud on kalmistu maa-ala, siis ka olemasoleva olukorraga võrreldes midagi ei muutu ning mõjud puuduvad. Analüüsida mõju Paluküla kirikule, kui mälestise kaitsevöödis oleva Liblika kinnistu (63901:001:0142) ärimaa juhtotstarve jah Arvamusega arvestatakse. Juhtotstarbed vaadatakse üle ning KSHs esitatakse muutuse asendatakse tehnoehitise juhtotstarbega. korral mõju hinnang. Soovitame tuua ptk 3.3.2. eraldi välja mitte kaitsealune arheoloogiapärand ja lisada järgnev ülevaade: „Tuginedes sellele, et Arvamusega on Arvamusega on arvestatud. Vastav info on üldplaneeringu eelnõu seletuskirjas ptk arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida arvestatud 17.4. ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogia-tundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: ▪ KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt täpsustada Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus; ▪prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada jah Arvamusega arvestatakse. arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2023. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. 2.43 03.04.2023 Tõnis Hiiu Vallavalitsuse 06.07.2016 korraldusega nr. 311 on kehtestatud Reigi küla, Kootsaare maaüksuse detailplaneering. jah Kehtivad detailplaneeringu kehtivad seni kuni need kehtetuks tunnistatakse. Porgand, Detailplaneering on käesoleval ajal kehtiv. Detailplaneeringu kohaselt on Kootsaare maaüksus (39201:004:0721) jagatud kolmeks Üldplaneeringuga ei saa otseselt muuta kehtivat detailplaneeringut. Juhul kui kohalik Poolsaar OY osaks, millest kahele moodustatavale maaüksusele (suurusega 2,42 ha ja 2 ha) on määratud elamumaa sihtotstarve ja ehitusõigus omvalitsus leiab, et üldplaneeringu koostamisel on möödapääsmatu alustada seni üksikelamu ehitamiseks koos abihoonetega (kummalegi maaüksusele 3 hoonet). Käesolevaks ajaks on kaks moodustatavat kehtinud detailplaneerinute kehtetuks tunnistamist siis kajastatakse vastav info maaüksust välja mõõdetud ja piiripunktidega tähistatud (lisatud foto) ning jätkub menetlus nende kandmiseks maakatastrisse ja üldplaneeringus ning antakse vastavast vajadusest teada puudutatud isikutele. kinnistusregistrisse. Avalikul arutelul olnud üldplaneeringu eelnõus detailplaneeringute kehtetuks Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja planeerimisseaduse § 82 lg 2 sätestatust palun teatada, kas kavandatav Hiiumaa valla tunnistamist ette ei olnud nähtud. Kohalik omavalitsus selgitab lisaks, et üldplaneering võib mingil viisil mõjutada Kootsaare maaüksuse detailplaneeringu kehtivust, sh kas kavandatav üldplaneering võib üldplaneering ei ole ainus, mis mõjutab ja tagab kehtiva detailplaneeringu elluviimist. kitsendada või piirata Kootsaare maaüksusele detailplaneeringuga määratud ehitusõigust seoses kahe uue maaüksuse (kinnistu) Detailplaneeringu elluviimine võib saada takistatud riiklike õigusaktide muutumise moodustamisega. tõttu või näiteks kui on avastatud planeeringualal mõni kaitsealune liik, mida seal Juhul, kui kavandatav üldplaneering kitsendab või piirab Kootsaare maaüksusele ülal viidatud detailplaneeringuga määratud planeeringu koostamise ajal ei olnud. ehitusõigust, siis ei nõustu Poolsaar OÜ kavandatava üldplaneeringuga selles osas ja vaidleb sellele vastu. 2.44 03.04.2023 Toomas Lk 22/ 4.1.2 Maaüksuste hoonestamine p.4 „Maakorraldustoimingute läbiviimisel…) jah Kohalik omavalitsuse seisukohast on tingimus vajalik ennekõike selleks, et isikutel ei Vikerpuur Küsimus – Kas selle punkti järgimine ei või tekitada õiguslikke probleeme? oleks maaüksuste jagamisel automaatselt õigustatud ootust, et igale moodustavate maaüksuste puhul on tegu ehituskrundiga millel saab hiljem ehitusõiguse. Kui soov on saada ehitusõigus siis on vajalik taotleda projekteerimistingimused või läbi viia detailplaneeringu koostamine.  Lk36/tabel 2 Planeeritud kergliiklusteed. jah Arvamusega arvestatakse. Täname tähelepaneku eest! Märkus: Emmaste küla – Käina alevik 9.2 km peaks olema Suuremõisa küla - Käina alevik. Lk 57/Täiendavate piirangute aluseks olev 1% tõenäosusega üleujutuse kõrgusväärtuse määramine. Selgitame Tulenevalt veemõõdujaamade andmete iseloomust ja GisPlan OÜ poolt 2020 Küsimus – Kas ja kuidas on põhjendatud Heltermaa prognoosi kasutamine Jausa, Kassari ja Õunaku lahel? koostatud uuringu piiratud mahust jaotati Hiiumaa tsoonideks, kus arvestati vastava tsooni jääva veemõõdujaama väärtust. Oleme nõus, et selliselt tekib tehislik kõrgusväärtuse üleminekupunkt. Heltermaa ja Sõru väärtuste vahel on selle üleminekupunkti kõrguste erinevus 11 cm, mis maastikul ei tingi märkimisväärset ulatuse erinevust. Üldplaneeringu koostamisel hinnatakse kas andmed on täpsustunud ning kas on võimalik ja praktiliselt vajalik teostada täpsem analüüs ja teostada andmete interpoleerimine (sujuvalt kokku viia) maastikumudelil kaotamaks määratava riskijoone tehislikud üleminekupunktid. Juhime tähelepanu, et ka Keskkonna agentuur tegeleb piiratud aladel riskipiirkondade määratlemisega ning teeb seda lõiguti ning kasutades ühte fikseeritud kõrgusväärtust. Tänaseks avalikustatud riskipiirkonnad on leitavad: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua Lk 59/Tabel 5 Detailplaneeringutega vähendatud tulevikus perspektiivselt vähendatavad ehituskeeluvööndid. jah Arvamust arvestatakse. Üldplaneeringu eelnõu nägi nimetatud vähendamise ette ning Ettepanek - vähendada DP menetluses oleva Küüramäe, Lageda ja Sammalkivi maaüksustel ehituskeeluvööndi ulatust 100 m sellele rakenduvad lisatingimused. Keskkonnamet juhtis tähelepanu, et KSH analüüs korduva üleujutuse piirist üldplaneeringuga, ilma detailplaneeringut lõpuni menetlemata. Detailplaneeringu ainuke eesmärk on on puudulik ning alal asuvat kaitstavat seeneliiki ei saa ümber asustada. ehituskeeluvööndi vähendamine st. ei planeerita maaüksuste kruntideks jagamist vms. ehituskoormust suurendavaid ettevõtmisi. Üldplaneeringu edasisel koostamisel otsustatakse, kas vähendus jäetakse üldplaneeringusse sisse. Kaitsekategooiasse kuuluva seeneliigi kroonliudik (Sarcosphaera coronaria) ning III kaitsekategooriasse kuuluva seeneliiki kuld-soverbiell aga ümberasustada ei saa, kuid alal säilib piisavalt ruumi, et kavandada ehitisi väljapoole elupaika. Ala arendamisel tuleb konsulteerida elustikueksperdiga hoonete ja taristu paigutamise ja raadamistööde alaga seoses, et oleks tagatud kaitstavate liikide elupaikade säilimine alal. Lk 67/Väärtuslikud metsamaastikud ja kaardikiht „Planeeritud väärtuslik metsamaastik“. jah Arvamust arvestatakse. Väärtuslike metsamaastike käsitlus ja alad vaadatakse Sõnastusest jääb eksitav mulje, et Hiiumaal ongi ainult need üksikud metsamaastikud väärtuslikud. Samas on osadest terviklikuna üle kuna selle kohta on esitatud mitmeid arvamusi. metsamaastikest (näiteks Sääretirbil) jäänud tänaseks alles ainult maastik. Ettepanek – Rõhutada sõnastuses esile toodud metsamaastike erilist väärtust ja ajakohastada kaardikiht. 2.45 03.04.2023 Üllar Metsand 7.1.Elektrivõrk Analüüsime Arvamusega võimalusel arvestatakse. Sellised lahendused on sõltuvad väga paljudest Ringtoide? ettearveamatutest teguritest ning kohalik omavalitsus ei saa neid ette näha. Nimetatud Hiljutisel energeetikakonverentsil rääkis Sutter võimalusest panna merre kaabel Hanko – Hiiumaa – Saaremaa – Kuramaa. Toidaks võimalik taristu on ilmselgelt riikliku huvi omav rahvusvaheline objekt, mis vajaks ära meretuulepargid ja vastuvõtuvõimsused Soomes ja Lätis ka olemas. Vast peaks enne planeeringu kehtestamist seda varianti lahendamist riigi eriplaneeringu koostamise raames (planeerimisseadus § 27). tõsisemalt uurima. Ka strateegiliselt võib see olla parem lahendus, kui jälle põhjarannikule uus kaabel paigaldada. 15.1.väärtuslikud maastikud Analüüsime Tingimused ja selle sõnastused vaadatakse üldplaneeringu edasisel koostamisel üle lk. 66 on kirjas: vältida ehitamist: ...... ning vajadusel muudetakse sõnastust. asendaksin keelata ehitamist: põlistes okas- ja segametsades 15.2.Väärtuslikud metsamaastikud lk 68. jah Arvamusega arvestatakse. Tingimused vaadatakse uuesti üle võttes arvesse saabunud Siin palju ilusaid tahtmisi, mis metsamajanduslikult on väga küsitavad. Peaks koos ekspertidega uuesti läbi töötama sisendit. Lugesin ka Kristiina Hellströmi analüüsi. Siit vist paljud soovitused on leidnud koha eelnõus. Üldiselt olen Kristiinaga nõus, kuid jah Arvamusega arvestatakse. Tingimused vaadatakse uuesti üle võttes arvesse saabunud kõikjal, kus ta soovitab püsimetsandust, lisaksin klausli ( kui metsakasvukohatüüp seda võimaldab). sisendeid erinevatelt osapooltelt. Kahjuks ei leidnud soovitusi Luidja lepiku kohta. Lepikut on viimane aeg hakata rekonstrueerima. Üldplaneeringus võiks sees olla ka Suuremõisa lossi park. Korrastada täies ajaloolises ulatuses. ei Selgitame, et Suuremõisa lossi park on riiklikult kaitstud nii loodus- kui muinsuskaitse seisukohast ning kohalik omavalitsus ei pea vajalikus täiendavate tingimuste seadmist riiklikult kaitstud objekti osas. 2.46 03.04.2023 Bradly Roberts 1.Planeerida Hausma külas ranna ehituskeeluvöönd piki mereäärset külateed, eesmärgiga jätta ehituskeeluvööndist välja Hausma jah Arvamusega on selliselt arvestatud. Varasemate üldplaneeringute vähendused jäävad küla olemasolevate elamute / suvilate õuealad, mis jäävad teest sisemaa poole. Ei nõustu väljapakutud ehituskeeluvööndiga ja teen kehtima. ettepaneku vähendada ehituskeeluvööndit kogu Hausma küla ulatuses või vähemalt Kotkapesa kinnistul (63901:001:0870) eelpool toodud ulatuses. 2.Muuta planeeritava hüdrandi asukohta nihutades selle 12165 Kärdla-Hausma-Lennujaama tee ristmiku piirkonda, kus see on Analüüsime Kohalik omavalitsus on hetkel seisukohal, et asukoht olemasolevate hoonete suhtes paremini ligipääsetav kui kitsal metsavaheteel planeeritud asukohas. on selles asukohas hea. Seletuskirjas on selgitatud, et veevõtu asukoht on üldine. Kohalikus omavalitsuses on koostöös Päästeametiga käsil veevõtukohtade inventeerimine ning üldplaneeringu edasisel koostamisel hinnatakse uute asukohtade käsitlus uuesti üle. 3.Planeerida avalik supluskoht Lautri kinnistule (63901:001:0860), sest seal asub väljakujunenud avalik supluskoht ning tegemist ei Arvamusega ei arvestata. Hausma tee alguses on avalik supluskoht koos taristuga on ajaloolise küla lautrikohaga. Nimetatud koht on lähipiirkonnas ainuke, kus on ligipääs veele kindlalt kaldalt. Tagada rajatud ning piirkonnas pole täiendavate supluskohtade arendamine asjakohane. supluskohale avalik juurdepääs jala ja rattaga. 4.Ei nõustu Käinas Tobiase tn 2 elamu määramisega väärtuslikuks üksikobjektiks. Plaanime hoone loomulikult säilitada, hoone jah Arvamusega arvestatakse. Hoone eemaldatakse väärtuslike üksikobjektide nimekirjast. arhitektuurset iseloomu ja detaile säilitades ja väärtustades korda teha, ümber ehitada ja laiendada ning ei vaja selleks valla poolseid täiendavaid piiranguid. Hoone asub tänavatest eemal ega mõjuta Käina miljööd. 5.Ei nõustu ranna ehituskeeluvööndi määramisega Käina lahe ääres asuvatele Väike-Mõrra, Väike-Magevee, Väike-Põlismetsa ja ei Arvamusega ei saa arvestada. Vaatamta sellele, et Keskkonnaamet on andnud loa Väike-Pakkvahi kinnistutele, sest nimetatud kinnistud on varasemalt eraldatud ranna poolsetest suurematest kinnistutest 2012.aastal maaüksuse kruntideks jagamiseks ja elamumaa sihtotstarbe määramiseks eesmärgiga kinnistutele hoonete püstitamiseks. Nimetatud kruntimine tehti koostöös kohaliku omavalitsusega ning omanikul on ei ole alal tänase teadmise kohaselt ehitustegevus võimalik. Toona oli põhjendatud ootus sinna hoonete püstitamise võimaldamiseks. Ehituskeeluala vähendamist toetab ka reljeef ja ajaloolise külatee Keskkonnaamet seisukohal, et elamumaa sihtotstarbega maaüksused jäävad olemasolu. Nimetatud kinnistud ei asu üldplaneeringus määratud üleujutusriskiga alas. Planeerida ranna ehituskeeluvööndi piir väljapoole ranna piirangu ja ehituskeeluvööndit. Väike-Mõrra, Väike-Magevee, Väike-Põlismetsa ja Väike-Pakkvahi kinnistute lääne poolsele piirile. Kõik nimetatud kinnistud on hõlmatud Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala koosseisu. Seejuures kattuvad kõik kinnistud peale Väike-Mõrra kinnistu Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübiga puiskarjamaad (9070). Väike- Mõrra, Väike-Magevee kinnistud jäävad sisuliselt täies ulatuses Esiküla merikotka püsielupaiga territooriumile, mis tähendab, et seal ei ole praegusel hetkel enam ehitustegevust võimalik lubada. Ka Väike-Põlismetsa ja Väike-Pakkvahi kinnistud kattuvad osaliselt Esiküla merikotka püsielupaigaga ning kõik kinnistud kattuvad merikotka elupaigaks määratud ala piiridega. Lisaks on kõikidel kinnistute kattuvus III kaitsekatogooria taimeliigi veripunane koldrohi kasvukohaga. Seega ei näe reaalselt võimalust antud alal praegusel ajahetkel enam ehitustegevuse lubamiseks ja ei ole võimalik ka EKV vähendamine. 2.47 03.04.2023 Silver Vohu Vastavalt Hiiumaa üldplaneeringu eelnõule on planeeritud üle minule kuuluva Tuuliku kinnistu (kat. 63901:001:1033) 110 kV Analüüsime Edasisel planeeringu koostamisel kaalutakse trassikoridori paiknemist ja kujutatakse elektrikaabli liin 40m laiuse trassikoridoriga. Sellisel kujul on Tuuliku kinnistu kaetud enam kui poole ulatuses trassikoridoriga see näitlikuna (informatiivsena). Elektriühendus mandri või tuuleparkidega ning kinnistu ehitus- ja planeerimistegevus sõltub võimaliku elektriühendust käsitleva riigi eriplaneeringu tulemustest. Leian, et kavandatakse eriplaneeringuga kui selle rajamiseks üldplaneeringu elluviimse sellisel kujul koormab üldplaneeringu lahendus liigselt Tuuliku kinnistu võimalikku kasutamist tulevikus, sealhulgas jätab kinnistu perioodil vajadus tekib. arendamise sõltuvusse määramatu ajakuluga riikliku eriplaneeringu tulemustest. Minule teadaolevalt on naaberkinnistu (Kopli) omanikul valmisolek trass läbi juhtida temale kuuluvalt maalt. Teen ettepaneku selles osas muuta trassi asukohta. 2.48 03.04.2023 Helle Porgand Praeguse üldplaneeringu menetlemisest sain teada samuti viimasel hetkel ja panin tähele, et minu kinnistule on lisandunud Üldplaneeringu eelnõus asub märgitus alal üldistatud looduskaitseline piirang. Tegu erinevate värvitoonidega märgistatud ja seda läbivad erinevat värvi katkendjooned, mille tähendus ei ole mulle täielikult arusaadav. on III kaitsekategooria taimeliikide kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia) ning Leppemärkide põhjal järeldan siiski, et minu kinnistule laieneb täiendavalt osaliselt rohelise katkendjoonega märgitud hall käpp (Orchis militaris) leiukohad. Seega vajaks EKV vähendust ja ehitusõiguse rohevõrgustiku ala. jaoks taimestiku inventuuri. See kas kinnistu jääb ranna ehituskeeluvööndisse selgub Mul on sellega seonduvalt üks väga suur mure. Olen juba 2005 aastal üldplaneeringus vormistatud erinevate kitsendustega edasisel planeeringu koostamisel koostöös Keskkonnaametiga. kaotanud enda elamumaa sihtotstarbega kinnistul elamute rajamise õigust ja ma väga sooviksin, et uue üldplaneeringuga ei seataks minu elamumaa sihtotstarbega kinnistule täiendavaid piiranguid ega kitsendusi ja võimaldataks mul siiski Emmaste vallaga kooskõlastatult kinnistule hooneid ehitada kogu 2005 aastal kehtestatud üldplaneeringus selleks lubatud alale (lisatud orienteeruv joonis) . Ma väga palun võimalikke täiendavaid piiranguid minu kinnistutele mitte laiendada, kuna vastasel korral on uus üldplaneering minu suhtes lihtsalt täiesti ebaõiglane. 2.49 03.04.2023 Kristel Meie, allakirjutanud Hagaste, Värssu, Puliste, Hellamaa ja Kuri külade elanikud, oleme vastu Hiiumaa valla uue üldplaneeringu Analüüsime Üldplaneeringu koostamisel on olnud eesmärk lubada hoonestust vaid rannapoolsesse Härmson ja eelnõuga esitatud ettepanekule vähendada ehituskeelu vööndit Kuri-Hellamaa-Hagaste rannikumaastikul (Ehituskeelu vööndi metsa serva ning sarnase mustri ja mahuga nagu on olemasolevad. Edasisel Hagaste, vähendamise ettepanekud nr 53, 54, planeeringu koostamisel kaalutakse ehituskeeluvööndi vähendamist selliselt, et Värssu, 64). vähendamise ulatus piirduks vaid piiratud alaga metsa servas, mis tagab avatud põllud Puliste, ja vaated mere suunas. Hellamaa, Väljavõte KSHst: Kattuvad Väinemere linnuala ja loodusalaga. Hellamaa ja Värssu Kuri külade külla kavandatud EKV vähendamise alad (läänepoolsed osad kattuvad väikeluikge elanikud (Cygnus columbianus bewickii) leiukohaga). EELISe (07.02.2023) kohaselt toitumisala, seejuures viimane vaatlus toimunud 2015. Liigi kaitsetegevuskava (2018) kohaselt on olulised lagedad alad, mida lõhuvad hooned, teed, põldudevahelised puuribad jms. Eelnevast lähtuvalt tuleks lagedate alade säilitamise eesmärgil hoonestus planeerida võimalikult metsaala lähedale, Seejuures väljapoole loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe. 2.50 03.04.2023 Miina Kiiver Palun vähendada ehituskeeluvööndit kollane joon pildil ja anda luba ehitada Pildre kinnistule 63901:001:3120 Suuresadama külas. ei Arvamusega ei arvestata. Pildre kinnistu kuulub Väinamere loodusala koosseisu (lisaks ka Väinamere linnuala koosseisu) ning suur osa kinnistust on kaetud esmatähtsa Natura elupaigaga 9010* (vanad loodusmetsad), osa kinnistust kattub esmatähtsa elupaigatüübiga 6270* (liigirikkad niidud lubjavaesel mullal), ning osa esmatähtsa elupaigatüübiga 1630* (rannaniidud), mis sisuliselt välistab seal ehitustegevuse. 2.51 03.04.2023 ELF (Eestimaa Rohevõrgustiku alad kattuvad laias laastus Eestimaa Looduse Fondi poolt esitatud Hiiumaa rahvuspargi ettepanekualadega, kuid Analüüsime Arvamus võetakse teadmiseks. Metsade ja rohevõrgustiku teemad vaadatakse Looduse Fond) kohati on jäänud siiski mõned piirkonnad välja. Teeme ettepaneku lisada rohevõrgustikku kõik ettepaneku alla jäävad alad, sest see planeeringu edasisel koostamisel üle ning sõnastatakse tingimused. aitab siduda ühtseks tervikuks Hiiumaa loodusväärtused ja -maastiku. Hiiumaa rahvuspargi ettepanekualad paiknevad kõik riigimaal, mis tähenab, et konfliktid piirangute seadmisel oleksid väiksemad ning lihtsamini teostatavad, sest riigimetsad peavad täitma avalikke funktsioone ja kaitsma loodusväärtusi . Tingimused riigi omandisse kuuluval metsamaal peavad rohevõrgustiku edukaks toimimiseks välistama uuendusraied, lubatud ei Arvamusega sellisel kujul ei arvestata. Lausaliselt kõikjal rohevõrgustikus, kuhu on võiks olla püsimetsana majandamine. hõlmatud suur osa Hiiumaa metsadest, selliste nõuete kehtestamine on liiga suurte Lisaks uuendusraiete keelule tuleb elurikkuse hoidmiseks rohevõrgustiku aladele seada veelgi tingimusi. Näiteks seada sisse piirangute seadmine metsa majandamisele ning seda ei toeta ka metsaseadus. Edasisel lindude jt loomade pesitusaegse rahu tagamiseks raietöid välistav periood (majandusmetsades 15.04.-15.07, kaitstavatel aladel planeeringu koostamiel vaadatakse metsade ja rohevõrgustiku ja väärtuslike metsade 15.03.-31.08), samuti lisada nõuded raiejärgselt metsa jäetava surnud puidu osas ning säilikpuude jätmise nõue, samuti tuleb käsitlus saabunud arvamuste valguses üle. keelata raietööde käigus pinnase kahjustamine. Teeme ettepaneku seada väärtuslike metsamaastike majandamiseks üldjoontes samad tingimused nagu panime ette rohevõrgustiku Analüüsime Väärtuslikel metsamaadel olidki sarnased tingimused juba olemas. Kohati oli nii majandamiseks – keelata uuendusraied ja rakendada täiendavaid meetmeid elurikkuse kaitseks nagu näiteks pesitsusrahu erametsaomanike esindajad, kui RMK neile vastu. kehtestamine, surnud- ja säilikpuude nõude rakendamine, pinnasekahjustuste välistamine. Teemat analüüsitakse ÜP koostamisel edasi ja täpsem sõnastus tingimuste muutmiseks töötatakse välja planeeringu järgmises etapis, kaasates erinevaid huvigruppe. 2.52 03.04.2023 Meelis Tamme I ei Arvamusega ei arvestata. Tegu on osaga väärtusliku põllumajandusmaa massiivist. 4.1.2 Maaüksuste hoonestamine mille killustamine ei ole mõistlik. alapunkti: ▫ Emmaste, Kalana, Hausma-Rehemäe, Luidja, Lõpe-Ala-Sakla ja Kõrgessaare aleviku Nõmmerga tee piirkonnas 0,5 ha; Lisades sinna: "Puurkaevu tee, Hausma küla" Põhjendus: tegemist on elamuehituseks perspektiivse piirkonnaga kus on ka hetkel mitu ehitust pooleli. Puurkaevu teed läbib Palade-Kärdla vee- ja kanalisatsioonitrass ning piirkonnas on olemas elektrivarustus. Hajaastustuse minimaalse kinnistu suuruse piirang 1 ha on Puurkaevu teel ebaproportsionaalne nõue ning piirab omanike võimalusi kinnistu arendamiseks. II Joonis 12. Vähim üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse suurus. "Vähim elukondlikult hoonestatava maaüksuse suurus 0,5 ha" Laiendada joonist, kaasates sinna Puurkaevu tee, Hausma küla 2.53 03.04.2023 Enefit Green, kas ÜP-ga planeeritakse järgmine elektriliini trassikoridor või mitte: maakaabelliin (võimalik ühendus meretuulepargiga). ÜP ei Arvamusega ei arvestata. Üldplaneeringusse kantakse nimetatud kaablikoridorid Karmo Kõrvek seletuskirjast loeb ühelt poolt välja, et ÜP koostamisel ei ole meretuuleparkidest tulenevate võimsuste mandrile juhtimise näitlikuna. Meretuuleparkide või mandri vaheliste ülekandeliinide rajamiseks vajadusega arvestatud, teisalt on liin ÜP joonistel tähistatud kui planeeritud elektrivõrk ning ÜP seletuskirjas antud tingimused 110 algatatakse vajadusel eriplaneering, mis analüüsib erinevaid trassivariante ja määrab kV+ maakaabli kavandamiseks; omandi piirangu ulatused. kas eeltoodud maakaabelliini kavandamiseks on vajalik eriplaneeringu koostamine või mitte. See on momendil ebaselge, sest ÜP ei Arvamusega ei arvestata. Üldplaneeringusse kantakse nimetatud kaablikoridorid seletuskirjas räägitakse nii eriplaneeringu koostamisest nii soovituse kui vajaduse vormis. Lisaks on juba antud tingimused 110 näitlikuna. Meretuuleparkide või mandri vaheliste ülekandeliinide rajamiseks kV+ maakaabelliini kavandamiseks ega ole öeldud, et eriplaneeringu koostamisega vajaduse kohtade osas tulevad tingimused algatatakse vajadusel eriplaneering. hoopis eriplaneeringust. Teeme ettepaneku, et maakaabelliini asukoht planeeritaks üldplaneeringuga. See annaks võimaluse kasutada üldplaneeringu ei Arvamusega ei arvestata. Üldplaneeringusse kantakse nimetatud kaablid näitlikuna. tingimusi tulevikus projekteerimisfaasis alusena, samas saab hiljem otsustada ka eriplaneeringu kasuks kui asjaolud kavandatud Meretuuleparkide või mandri vaheliste ülekandeliinide rajamiseks algatatakse asukoha osas mingil põhjusel muutuvad. Samuti teeme ettepaneku säilitada ÜP-s võimalus, et võimaliku meretuulepargiala vajadusel eriplaneering. Maakonnaplaneering näeb ette maakaabelliinid. maismaa liinid rajatakse õhuliinina. 2.54 03.04.2023 Villem Vohu Üldplaneeringu maaüksuste juhtotstarbe ja ehitustingimuste kirjeldus koostoimes rohealade kirjeldusega langevad vaid osaliselt jah Arvamusega arvestatakse. Üldplaneeringus määratud maalise asustuse maa-ala kokku Kopli, Juhani ja Koplipõllu (63901:001:1042 / 63901:001:1044 / 63901:001:1045) kehtiva detailplaneeringu lahendusega. juhtotstarve on kooskõlas detailplaneeringus määratuga ning sinna on võimalik Sellisel kujul on lahendus eksitav. Ettepanek on rohealad ja planeeritud hoonestusalad üldplaneeringus viia nimetatud elamuid rajada. Rohevõrgustiku koridori kulgemine muudetakse. detailplaneeringuga vastavusse. Lisaks ülalkirjeldatud detailplaneeringule on piirkonna kuue kinnistuomaniku (Juhani, Kopli, Koplipõllu, Põllu, Tuuliku ja Tülli) Selgitame Selgitame, et üldplaneering kajastab avalikku huvi omavaid teid kohalike teedena. kokkulepe kasutada kinnistutele juurdepääsuks plaanil markeeritud juurdepääsuteed. Ettepanek on kirjeldada nimetatud Antud rajamata eratee ei oma avalikku huvi ega vaja ülsplaneeringus kajastamist. juurdepääsutee analoogiliselt teiste erateedega üldplaneeringus. Kuna teed veel ei ole, siis ei kajastu see ka üldplaneeringus kasutatud aluskaardil. Hausma küla juurdepääsud kallasrajale ei ole markeeritud üldplaneeringus. Praktikas kasutatakse ujumiskohana „Saueri silla“ ei Arvamusega ei arvestata. Kohalik omavalitsus ei näe antud juurdepääsu osas piisavat nimelist kohta Lautri kinnistul koos juurdepääsudega kallasrajale üle naaberkinnistute. Kehtivas üldplaneeringus on vähemalt üks avalikku huvi. Lähipiirkonna kinnistuomanikel on võimalik iseseisvalt sõlmida nimetatud juurdepääsudest ka vastavalt markeeritud. Lisaks peaks olema planeeritud lautrikohaga Kõlu ja Peetri kinnistute piiril kokkulepped vastavate juurdepääsude kasutamiseks. olema seotud ka avalik juurdepääs kallasrajale. Ettepanek on kanda üldplaneeringusse vastavad juurdepääsud kallasrajale. Üldplaneeringus on Hausma külas planeeritud üks veevõtukoht asukohaga Kuuseranna kinnistul (markeeritud plaanil punktina). Analüüsime Olemasolevad ja planeeritavad veevõtukohad vaadatakse täiendavalt üle ning Antud kohas on küll kõige suurem hoonete kontsentratsioon külas aga sellesse punkti paakautoga juurdepääs on äärmiselt keeruline kaalutakse esitatud asukohta veevõtukoha märkimist. Kohaliku omavalitsuse ja (kitsas tee, mis lennujaama poolses otsas läheb üle pinnaseteeks). Lisaks eeldab antud kohas veevõtukaevu rajamine mere suunas Päästeameti koostöös toimub hetkel olemasolevate veevõtukohtade inventeerimine. veeühenduse rajamist. Ettepanek lisada täiendav veevõtukoht riigimaantee äärde Kopli ja Koplipõllu kinnistu kuivenduskraavile (markeeritud plaanil ristiga).  Üldplaneeringus on kavandatud uue min 110 kV maakaabelliini rajamine läbi Hausma küla. Kaabelliini 40 m laiune trassikoridor Analüüsime Üldplaneeringusse kantakse nimetatud kaablikoridorid näitlikuna (käsitlust on planeeritud läbi põllumajandusmaade (sh. läbi aiamaa) ja rannikuäärse loodusliku kadakamaastiku. Ettepanek muuta trassi muudetakse). Meretuuleparkide või mandri vaheliste ülekandeliinide rajamiseks selliselt, et see asuks metsamaal ja kinnistute piiridel vastavalt lisatud joonisele (esitatud kahe võimaliku alternatiivina). Kopli ja algatatakse vajadusel eriplaneering. Juhani kinnistu osas annan omanikuna kinnituse, et olen valmis trassi paiknemist läbi rääkima. Sõltuvalt lahendusvariandist on Pakutud alternatiiv läbib mõnevõrra pikemalt III kaitsekategooria taimeliikide täiendavateks osapoolteks kas Ahio kinnistu omanik või lisaks Kääri, Kivi, Peetri ja Kõlu kinnistute omanikud. elupaiku, kui ÜP alternatiiv. Samuti tükeldab rohevõrgustikku mõnevõrra rohkem. Samas liiguks see pakutud alternatiiv pikki rohekoridori, mitte risti läbi rohekoridori. tõenäoliselt rohevõrgustikus ei muutuks see loomade liikumisele otseseks takistuseks. 2.55 03.04.2023 Maia Aaslepp 1.Palume vähendada, ehituskeelu vööndit Tuuliku kinnistul Jausa külas 17502:001:0276 100 meetri võrra ehk rannajoonest 100 ei Arvamusega ei arvestata. Kinnistu rannaäärne ala kuulub Väinamere loodusala ja meetrit jääks ehituskeeluvööndiks. Väinamere linnuala koosseisu ja kattub esmatähtsa Natura elupaigatüübiga rannaniidud (1630*). Seega ilmselt ehitustegevus seal reaalne pole ja EKV vähendamine pole tõenäoline. 2.Lillepoti 63902:001:0347, Köögi 63902:001:0346 ja Tara 63902:001:0294 kinnistutel Soonlepa külas vähendada Analüüsime Võimalusel arvestatakse osaliselt. Kohalik omavalitsus kaalub võimalust Lillepoti ehituskeeluvöönd 100 meetri võrra. Ehk rannajoonest jätta ehituskeeluvöönd 100 m. kinnistu põllumaale jäävas osas ning teeb selles osas koostööd Keskkonnametiga. Kõik nimetatud kinnistud on hõlmatud Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala koosseisu. Seejuures kattuvad kinnistud Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpidega puiskarjamaad (9070), kadastikud (5130) ja esmatähtsa elupaigatüübiga rannaniidud (*1630). Seega ilmselt ehitustegevuse seal reaalne pole ja EKV vähendamine pole perspektiivikas. 3.Anna 63902:001:4720 Vahtrepa külas vähendada ehituskeeluvöönd 150 meetri võrra ehk rannajoonest jätta ehituskeeluvöönd ei Arvamusega ei arvestata. Kinnistu on hõlmatud Väinamere loodusala ja Väinamere 150 m. linnuala koosseisu. Seejuures kattub kinnistu II kaitsekategooria taimeliigi harilik muguljuur leiukohaga terves ulatuses. Natura elupaikade kaardikihil ei ole natura elupaika antud kinnistule näidatud, kuid eraldi on EELIS infosüsteemis kogu alale määratud poollooduslik kooslus rannaniidud (*1630), mis on Väinamere loodusala kaitse eemärkides nimetatud esmatähtis elupaigatüüp. Seega ilmselt ehitustegevuse seal reaalne pole ja EKV vähendamine pole perspektiivikas. 2.56 03.04.2023 Kevin Kasser Hiiumaa Valla üldplaneeringu eelnõus ning selle lisas 4. “Hiiumaa üldplaneeringu alusuuring ‘Korduva üleujutusega ala piiri Hiiumaa vald on esitatud põhimõtetega nõus, kuid on niiöelda tupikseisus. Probleem määramine ja ehituskeeluvööndi täpsustamine.” tõusetub õiguslikke küsimusi, mis on Hiiumaa valla elanike kui ka Hiiumaa valla on riikliku õigusakti ebamäärasuse või selle arusaamatu tõlgendusega. Hiiumaa vallal enda arengu suhtes olulised. Uuringu eesmärgiks oli ette nähtud looduskaitseseaduses (edaspidi: LKS) § 35 lõike 31 alusel ei oleks midagi selle vastu, kui ehituskeeluvööndit arvestatakse lihtsasti arusaadavast kaardistada Hiiumaa rannikutel asuvad korduva üleujutusega riskipiirkonnad ning kehtestada üldplaneeringuga korduva põhikaardile märgitud vee piirist ning seadust tõlgendatakse selliselt nagu viitab üleujutusega piirid. Õiguskantsler oma kirjas. Selleks, et õiguskantsleri seisukoht KKMin-le siduvaks ... saaks on vaja kohtulahendit. AB Artes Terrae (planeeringu lepinguline konsultant) Kokkuvõtteks tuleb tunnistada, et õiguslikult on ehituskeeluvööndite ja korduva üleujutusala piiri määramine suureks pöördus 2019 aastal selles küsimuses täiendavalt Õiguskantsleri poole kus küsiti, et vaidlusallikaks. On selge, et omandipiiranguid tuleb vältida. Alusuuringus on öeldud järgmist: “Võib arutleda, et KOV-il ei peaks milliseid edasisi samme küsimuse lahendamisel on astutud. Õiguskantsler saatis tegelikult olema erilist huvi KÜA piiri määramiseks üldplaneeringuga, kui ainuõige lahendus on 1 m samakõrgusjoon, mis on juba küsimuse edasi Riigikogu keskkonnakomisjonile, Rahandusministeeriumile ja seaduses sätestatud.” Arvestades ülalpool väljatoodud argumente ja selgitusi võib paremaks lahenduseks olla seega seadusest Keskkonnaministeeriumile. Laekus vaid Rahandusministeeriumi seisukoht, et lähtumine ning ehituskeeluvööndi arvestamine seaduse alusel ehk veepiirist. Omandiõiguse piiranguid võib niigi seada üksnes "planeeringu koostamise käigus tehtav tõhus koostöö üldplaneeringu koostamise seaduse või volitusnormi alusel, kuid mitte kohaliku omavalituse üldaktina. Eesmärgiks on omandiõiguse piirangute seadmisel korraldaja ja Keskkonnaameti vahel aitab Teie kirjas tõstatatud probleemi vältida kogu riigipinnal ühesuguste kriteeriumitega arvestamine.6 Üleujutusriskide maandamiseks saab Hiiumaal riskipiirkonnad eraldi ning jõuda õiguspärase ja osapooli rahuldav planeeringulahenduseni". Vastus viitab kaardistada ning erilist tähelepanu vajavatele kohtadele määrata vajadusel sundvaldus. Ühetaoline rakendus korduva üleujutusala jällegi, et segaduse seaduse tõlgendamisel peavad lahendama omavalitsused. määramisel oleks omandipiirangutele liialt invasiivne ning ei täida oma eesmärki. Õiguslikult tuleb selliste probleemide puhul Hiiumaa vald ja selle eellased on aastaid püüdnud Keskkonnaministeeriumile riiklikult kokku leppida, et vaatamata seadustest lähtutakse üldplaneeringute koostamisel ainult materiaalõiguslikest üldnormidest, keerulist olukorda selgitada. Tõlgenduses, kus korduva üleujutusega ala piiri ja mis konkreetselt määratlevad ehituskeeluvööndit ja veepiiri. Üldplaneering peab olema era -ja avalikes huvides tasakaalus ning seaduses märgitud ehituskeeluvööndite ulatus käsitletakse liituvatena sõideti üle rakenduma valla arengukava ja mõistliku eelarvepoliitika alustel. kehtivatest üldplaneeringutest, mis olid koostatud kogukondi kaasavalt. Lahendusteks pakuti, et tuleb teha uus üldplaneering, kus KOV valib ise millisest joonest vööndi määramine algab. ÜP alusuuringu koostamisel oli teada seisukoht, et Keskkonnaamet ei kooskõlasta üldplaneeringut, kui korduva üleujutusega ala piiriks on määratud põhikaardile märgitud veepiir (täna on Hiiumaal selliseid kehtivaid üldplaneeringuid, mis seda teevad). Sellest tulenevalt pakkus uuring välja võimaliku meetodi, mis vastaks põhimõtteliselt Keskkonnaministeeriumi vaatest korduva üleujutusala määrangule, kuid samas ei lööks senist planeerimispraktikat pea peale ja võiks kohaliku kogukonna vaatest olla vastuvõetav. Tänaseks on Keskkonnameti seisukoht, et ka uuringu alusel määratud korduva üleujutusala piir ole piisavalt laia ulatusega ning et määrata tuleks seaduses kirjeldatud üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Kuna arutelu, kas vööndeid tuleb looduskaitseseaduse alusel liita ei kuulu väljapool kohtuid arutamisele siis on omavalitsus seisus kus on vaid üks õige lahendus, mis tähendab ehituskeeluvööndi joont keskeltläbi 324 m rannajoonest ning järgmine 15 aastat vaieldakse tõenäoliselt ligi 2400 hoone õueala ulatuse üle. Samuti tekib suur hulk kehtivaid detailplaneeringuid mis jäävad uue määrangu kohaselt ehituskeeluvööndisse, millel on vajalikud kooskõlastused, kuid ehituskeeluvööndi vähendamist ei ole tehtud sest varasema arusaama kohaselt ei olnud see vajalik. Kohalik omavalitsus püüab edasise planeerimisprotsessis siiski rakendada seadusega antud planeerimisautonoomiat, tuua välja kaalukad argumendid ning leida Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumiga mõistliku lahendi. 2.57 03.04.2023 Andrus Objekt: Rannapaargu, Lubjaahju 3; Kärdla jah Arvamusega arvestatakse. Ilumets, Rannapaargu detailplaneeringus on plaanitud päästesõidukite ja hooldussõidukite ning busside HMPK tagasipööramiskoht alljärgneval kinnistul (lisatud väljavõte planeeringust). Kinnistu: Lubjaahju tn 3b (37101:003:0058) Plaanitud: Supelranna maa-ala (SP) kollane Ettepanek: muuta üldplaneerinu eelnõus vastav ala osaliselt – Liikluse maa-alaks (L) sinine 2.58 03.04.2023 Andrus Objekt: SADAMA tn 13a, kat. nr. 37101:004:0003 (nn. Näkisaar) jah Arvamuse andjaga on suheldud ning olemaolev roheala juhtotstarve vastab Ilumets, Detailplaneeringu eelnõus on plaanitud - Roheala (H) ettepaneku tegija soove. Luxfire Kinnstu on ümbritsetud Näkitiigi ja Nuutri jõega ning piirneb Sadama tänavaga. Lisatud plaanid. Ettepanek: muuta üldplaneerinu eelnõus vastav ala virgestuse maa-alaks (P) Kaaluda sama ka munitsipaalomandis oleva kinnistuga, mis asub teasel pool Sadama tänavat lasteaia vastas, lähiaadressiga Kalda haljasala (20501:001:0185) 2.59 03.04.2023 Andrus Objekt: Puiduladu Heltermaa külas jah Arvamusega arvestatakse, kui keskkonnanõuded on tagatud. Volmeri kinnistu serva Ilumets, Kinnistud: ulatub II ja III kaitsekatekooria taimede leiukoht, aga valdavas osas on kinnistud HMPK VOLMERI 63901:001:1104 kaitsealuste loodusobjektide piirangust vabad MEGAVATI 20501:001:0200 PINKA TEE 20501:001:0201 PIGI 20501:001:0202 PAE 63901:001:1066 ANKRU 63902:001:1560 Ettepanek: muuta üldplaneerinu eelnõus vastavad alad – Tootmise maa-alaks (T) sinine Lisatud kaardid. 2.60 03.04.2023 Andrus Objekt: Mereküla, Suuresadama küla (Laiumets) 63901:001:1304 jah Arvamusega arvestatakse. Ilumets, Mereküla detailplaneeringus on plaanitud virgestuse maa-ala (P). Kinnistu on hõlmatud Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala koosseisu. Luxfire Kinnistu: Mereküla (63901:001:1304) Seejuures kattub kogu kinnistu Väinamere loodusala kaitse-eesmärgiks olevate Juurdepääs avalikult teelt elupaigatüüpidega puiskarjamaad (9070), esmatähtsa elupaigatüübiga rannaniidud Lisatud plaanid. (1630*) ning vanad loodusmetsed (9010*). Seega niisama jalutamiseks puhkealaks Ettepanek: muuta üldplaneerinu eelnõus vastav ala virgestuse maa-alaks (P) sobib. ehitada sinna ilmselt ei saa. 2.61 03.04.2023 Andrus Objekt: MERILOO, Mudaste küla 39201:004:4520 jah Arvamusega arvestatakse. Ilumets, Kinnistu asub Kõrgessaare – Mudaste hoiualal. Apestex Juurdepääs rekonstrueeritavalt Heinamaasääre teelt, mis on koosluste hoolduseks vajalik taristu, rekonstrueerimise prioriteetsusklassiga II (kaitsekorralduskava). Lisatud plaanid. Ettepanek: muuta üldplaneeringu eelnõus vastav ala virgestuse maa-alaks (P). 2.62 03.04.2023 Tõnu Kaptein Planeering kehtestatakse volikogu otsusega ja seega peab vastama nii vormilt kui sisult haldusaktidele kehtestatud nõuetele ning Arvestame osaliselt Üldplaneering koostamise õiguslikuks aluseks on planeerimisseadus. järgima hea halduse põhimõtteid, ehk siis olema selge, üheselt mõistetav ja kooskõlas hetkel kehtiva seadusega. Planeeringuga Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik tutvumisel ja ka mitmete tuttavate ettevõtjatega arutledes planeeringu teemal jääb siiski liiga palju ebaselgeks, tundub mitmeti väljapanek toimus planeerimisseaduse § 82 kohaselt. Konkreetne korraldus koos mõistetavana või ka õigus- ning õiglusvastasena. Eelnõust ei selgu milline on planeeringu koostamise ja kehtestamise õiguslik alus viidetega seadustele koostatakse kui haldusakti hakatakse vastu võtma või (viide Planeerimisseaduse asjakohastele sätetele), ka edasi puuduvad paljuski viited õigusnormidele millega antakse volitusnorm kehtestama. Üldplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses § 75 esitatud planeeringuga kaasnevate õiguste ja vabaduste piiramiseks või laiendamiseks ning kas nende kehtestamine on planeerijale ülesandeid ning vastav info on esitatud valla kodulehel. Üldplaneeringus seletuskirjas seadusega soovituslik või kohustuslik? Planeeringu eelnõus kasutatakse hulgaliselt termineid ja väljendeid mis ei ole igapäevases on pigem hoidutud väga konreetsetele seadusepunktidele viitamisest, kuna seadused kõnepruugis tavapärased või on mitmeti mõistetavad ja ei ole selgitatud nende tähendust planeerinu mõistes ning millel puudub võivad üldplaneeringu kehtimise perioodil muutuda ning on varasemast näiteid, kus viide õigusakti sättele mis sisutaks antud mõiste. Planeeringu eelnõu punktis 26 „Üldplaneeringus kasutatud mõisted“ on küll see põhjustab segadusi planeeringu elluviimisel. Nõustume, et eskiisis esitatud viide püütud mõningaid antud planeeringu osa vähetähtsatena tunduvaid mõisteid sisustada kuid see ei ole kindlasti piisav. Samas on Pärnu linna üldplaneeringule ei ole kohane ning sellest viitest loobutakse. Mõisted lisatud viide et „Mõistete käsitlusel on aluseks võetud Pärnu linna üldplaneeringus toodud mõisted, mida on vastavalt vajadusele ühtlustatakse ning selgitatakse edasise planeeringu koostamise juures lahti. täiendatud ja töödeldud“, tekib küsimus, miks just Pärnu, mis on ühist Pärnu linnal ja Hiiumaa saarel? Mõningaid probleeme on tekitanud asjaolu, et kõik mõistete tähendused ei ole Planeeringu eelnõule lisatud digitaalne kaardirakendus ja pdf kaardid erinevad oluliselt, lisatud leppemärkide kaart erineb oma riiklikul tasandil paika pandud ehk iga üldplaneering sisustab need paljuski ise. ülesehitusel ja ka sisult digitaalse kaardi ja pdf kaartidele lisatutest, millised andmed väljendavad planeeringu koostajate tegelikku nägemust? Kuna planeeringuga seonduv mõjutab otseselt ja pikaajaliselt väga paljude vallaelanike ja ettevõtete igapäevategevusi ning arenguplaane peaks planeering olema lihtsalt mõistetav kõigile nii koha-, kui valdkonnapõhiselt. 1. Eelnõu punktis 1 on vaid viide Hiiumaa Vallavolikogu 18.10.2018 otsusele nr 90 millega algatati uue üldplaneeringu Selgitame Üldplaneeringu algatamise otsuse ja selle lähtealustega saab tutvuda koostamine. Ettepanek: lisada ka viide Planeerimisseaduse paragrahvile 74 ning edaspdi kõigi teemade puhul mis tulenevad https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering. Omavalitsus ei näe vajadust muuta planeerimissadusest viited sama seaduse asjakohastele sätetele lühikese selgiutusega kas antud osas on tegemist omavalitsuse üldplaneeringu algatamise otsust. Üldplaneeringu seletuskirja lisatakse lõik õiguse või kohustusega. vastavatele lähtealuste kohta. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (edaspidi ETHS) § 14' lõige 11 kohustas omavalitsusel uue üldplaneeringu koostamise algatama ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates. Seega puudub haldusreformi käigus ühinenud omavalitsustel kaalutlusruum selle osas, kas jätkata olemasolevate üldplaneeringute elluviimisega või mitte. 2.Kuigi elnnõus on palju termineid mille sisustamine tekitab tavakodanikule raskusi, toon siinkohal vaid mõned näited: roheala, jah Arvamusega arvestatakse. Mõisted tuuakse seletuskirja algusesse, neid täiendatakse ja tugiala, rohevõrgustik, koridor, ehitustingimuste eripiirkond, täiendavate ehituspiirangutega ala jne. Kuigi arvatavalt kõigi ühtlustatakse. Selgitame, et enamik mõisteid on õigusnormides sisustamata, kuid mõistetel on eelnõu koostajal ka teadaolev tähendus ning võibolla on seda ka tehtud mingis planeeringu osas, selle lisas või muus üldplaneeringus need sisustatakse. kehtivas õigusaktis on koha- või teemapõhisel planeeringuga tutvumisel neid väga keeruline leida. Ettepanek: tuua eelnõu punkt 26 „Üldplaneeringus kasutatud mõisted“ planeeringu eelnõu tekstiosa algusesse ning selgitada kõigi planeeringus üldises kõnepruugis vähekasutatavate mõistete tähendust, kas viitega õigusnormile kus on mõiste sisustatud, või selgitada mõistet antud planeeringu tähenduses, jättes välja olemasolevast antud planeeringu osas tähtsust mitteomavad mõisted. 3.Kaardite omavahelise erinevuse ning erinevusena tekstiosast toon näitena kergliilustee Käinast Suuremõisa millest on juba Arvestame osaliselt Arvamusega arvestatakse osaliselt. Selgitame, et Suuremõisa-Putkaste-Käina kümmekond aastat räägitud. ühendamine kergliiklusteena on üldplaneeringuga ette nähtud ja sellekohase Digikaardil on see tee olemas, kuid eelnõu tekstiosa tabelis 2.“ Planeeritud kergliiklusteed“ ja ka piirkonna pdf kaardil on vaid tingmärgina põhijoonisel kajastatud. Vea tõttu oli üldplaneeringu seletuskirjas tee teelõik Käina – Putkaste pikkusega 0,4 km, mis lõpeb erakinnistul asuva tühjanaseisva mõisahoone juures. märgitud lõiguna Emmaste küla- Käina alevik. Täname veale tähelepanu juhtimise Ettepanek: planeerida kergliiklustee kogu Käina -Suuremõisa vahelisel lõigul arvestades eeskätt kohalike elanike vajadustega eest. Üldplaneeringus ei peeta vajalikuks määrata kavandatud kergliiklusteede täpseid kellele on see igapäevaseks ohutuks liikumiseks ja liiklemiseks hädavajalik. prioriteetsusklasse või rajamise järjekorda. Rajamise järjekord sõltub võimaluste ja Ettepanek: Putkastes tuua kergliiklustee elamute piirkonda kust elab enamus küla elanikkonnast, pidada vajalikuks selle lõigu ja vajaduste kaalumisel planeeringu elluviimisel. vähemalt Vaemlani ulatuva lõigu väljaehitamine eelisjärjekorras, sest tegemist on mitmesaja elanikuga piirkondade ühendusteega Käina keskusega mida kasutatake aktiivselt nii jalgsi kui jalgrattal liiklemiseks igapevaselt ning mis on täna suhteliselt tiheda liiklusega valgustamata maanteel liigeldes väga ohtlik. Ettepanek: kontrollida üle kogu planeeringu eelnõu, viia omavahel kooskõlla erneva kaardid ja tekstiosa, kasutada ühtseid leppemärke ja nende seletusi. 4.Juba aastaid on tõsiseks probleemiks olnud mööda 1 meetri kõrgusjoont kulgev ranna ja kalda veekaitsevöönd ning sealt edasi jah Arvestame ettepanekuga. Kohalik omavalitsus mõistab probleemi olemust ja ei olev piirangu- ja ehituskeeluvöönd mis kohati ulatuvad nii õuealadele kui kasutuses olevate põldudele tuues lisaks ehituskeelule nõustu samuti ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi määramisega 1 meetri samalaiusele piiranguvööndile kaasa hulgaliselt piiranguid muule majandustegevusele, (Looduskaitseseadus § 37). Kui kõrgusjoonest ning nõustub Õiguskantseri seisukohaga, et arvestada tuleks vööndeid Looduskaitseseadue § 38 lubab planeeringutega ehituskeeluvööndit vähendada ja mõningatel juhtudel ka ehituskeeluvööndis Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist (nagu õuealadele uue ehitise püstitada ei ole piiranguvööndi ulatust võimalik vähendada seega jääb ka vähendatud ehituskeeluvööndis veekaitsevööndu puhul - veeseadus § 118 lg 3). Valla seisukohtade kujunemise osas kehtima Looduskaitseseadusse § 37 (3) nõue mis keelab „6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning palume vaadata vastust Keskkonnametile (kiri nr 2.68). Kohalik omavalitsus teeb maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või edasisel planeeringu koostamisel Keskkonnaametiga koostööd, et jõuda mõistlike tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki lahendusteni ja ühisele arusaamale veekogudest tulenevate kitsenduste määramise veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja osas. Selgitame, et kohalik omavalitsus saab määrata üldplaneeringuga vaid korduva põllumajandustöödeks.“ Seega võib tekkida õigus küll ehitada kuid väljaspool tiheasustusala ka ehitamiseks ega õueala üleujutala piiri mitte täpset ehituskeeluvööndi ulatust. Näiteks, kui seadusandja kujundamiseks ning hooldamiseks mootorsõidukiga liigelda ei tohi. Ettepanek: Arvestades asjaolu et Planeerimisseaduse § 75 (1) otsustab üldplaneeringu kehtimise ajal viia looduskaitseseadusest tulenev 9) kohaselt on planeeringu ülesandeks korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja ka Looduskaitseseaduse § 35 toetab ehituskeeluvöönd 200 meetrilt 100 meetrile siis see on võimalik. Selle tõttu seda põhimõtet ning ei määratle täpset metoodikat leian et just korduva üleujutusala piiri korrigeerimine arvestades tegelikku näidatakse ehituskeeluvööndi joont üldplaneeringus informatiivsena ning olukorda selliselt et piirangu- ja ehituskeeluvöönd ei ulatuks juba hoonestatud kinnistute õuealadele ega tootmishoonete kehtestatakse vaid korduva üleujutusega ala piir. teenindusalasse ilma et sellest tekiks otest kahju kaldaalale mille kaitseks piiranguvööndid looduskaitseseadusega on kehtestatud. Ehituskeeluvööndi vähendamine võiks sel juhul vajalik vaid erandjuhtudel. Kuna korduva üleujutusala määramine on õiguslikult seotud vaid kehtestatud üldplaneeringuga on tegemist õiguslikul alusel kehtestatud vöönditetga mida saab muuta vaid üldplaneeringu muutmisega, ega oleks informatiivsed nagu praegune eelnõu ette näeb. 5.Veel mõtteid, ettepanekuid: 1) Põmmumajandusettevõtjatega arutati väärtulike põllumajandusmaade käsitlust 1)Kuna põllumaa väärtus põllumajandustootja jaoks oleneb peale mullaviljakuse Hiiumaal kus intensiivtootmises põllukultuure üldplaneeringus 6 mail 2021. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemisel on siiski kasvatakse vähe, põhiliselt asukohast ja väljakujunenud kasutusviisist, peaks minu hinnangul kogu täna kasutuses olev põllumaa vajalik lähtuda mingitest mõõdetavatest kriteeriumitest. Planeeringu koostamisel on kuuluma väärtusliku põllumaa hulka. Kuigi statistiliselt võib tunduda Hiiumaal põllumajanduse osakaal väike on lähtutud Maaeluministeeriumi suunistest ja Eestis üldlevinud käsitlusest. Kohalik põllumajanduslike tegevusega hõivatud ning saavad sellest erineval määral tulu sajad majapidamised. omavalitsus on seisukohal, et arendussurve Hiiumaal ei ole nii suur, et kõikidele Arvestades asjaolu et minule teadaolevalt ei ole seda teemat kordagi huvigrupiga avalikult arutatud oleks see arutelu väga vajalik. põllumajandusmaadele oleks vajalik piiranguid seada. 2)Ka mitte kõigi planeeritavate miljööväärtuslike alade maaomanikega ei ole siiani plaani arutatud, mis oleks heal tasemel 2) Koostöö ja kaasamine toimub planeerimisseaduses kirjeldatud viisil. Kõigil on planeeringu puhul samuti väga oluline. võimalik esitada ettepanekuid ja osaleda aruteludel. 3)Planeeringu eelnõu kohaselt ulatub tiheasustusala Käinas suures osas kaitseala sihtkaitsevööndisse, ehituskeeluvööndisse jne. 3) Tegu on tänase alevikuga. Alevik on oma olemuselt tiheasustusega ala ning Miks? Palun parandada. mitmetes õigusaktides selliselt käsitletud. 4)Kärdla linna laienemisel jääb eelnõu kohaselt ka edaspidi linna alast välja kaks linnaga tihedalt seotud ala, kalmistu ja 4) Kohalik omavalitsus ei näe põhjust, et kalmistu ja reoveepuhasti peaks jääma reoveepuhasti. Oleks igati loogiline mahutada ka need linnaruumi. tiheasustusega alale. Mõlema objektiga käivad kaasas piirangud nin tihedama 5)Käsitlemata on eelnõus kalmistutega seonduvad teemad: asustuse kujunadamine nende objektide ümber ei ole asjakohane. a)Kalmistud on kindlasti osa meie miljööväärtuslikest aladest, kultuuripärandist, pärandkultuurist, mis vajab senisest paremat 5) Oleme nõus, et kalmistute heakorra osas saab teha parndusi. Üldplaneeringuga ei esiletoomist, kaitset ja korrashoidu. lahendata detailselt kalmistu korrashoiu, parkimise ja jäätmete kogumisega b)Paljud kalmistud vajavad lähiajal laiendamist, ka kalmistu maa-ala suurendamist. seonduvaid küsimusi. Kaalume üldise kalmistute peatüki esitamist seletuskirjas, et c)Jäätmemajanduse korraldamine kalmistutel, liigiti kogumine, biojäätmete kogumine, kompostimine, visuaalselt korrektsel viisil. kirjeldada ära kalmistute arengu üldpõhimõtted. Palume esitada konkreetsed näited, Vajadusel selleks uute alade leidmisega. millistel kalmistutel on vajalik kalmistu maa-ala suurendamine. d)Juurdepääsuteede ja parkimiskorralduse parendamine. e)Valla eeskujul, kogukonna kaasamisel annab siin lihtsate vahenditega palju ära teha. Planeeringu eelnõust ei leia viiteid Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialaga seonduvale, millised võiks siin olla uued jah Vastav seostamine tehakse, täpne sisu otsustatakse planeeringu edasisel koostamisel. võimalused hiidlase ja looduse koostöös. Minu hinnangul on tegemist olulise teemaga mida tuleks planeeringus käsitleda. Palume võimalusel täiendada ettepanekut ja tuua näiteid tingimustest, mis oleks otseselt seostatavad biosfääri programmiala arvestades või kas Teie arvates esineb vastuolusid üldplaneeringu tingimuste ja biosfääri kaitseala vahel. Samasisuline arvamus on esitatud kirjaga nr 2.13. 2.63 03.04.2023 Priit Aun, 39201:002:0074 kuulub kas osaliselt või täielikult rohevõrgustiku alale. Anname teada, et arvestades kompensatsioonimeetmete ei Arvamusega ei arvestata. Üldplaneering on avalik kokkulepe, kus täidetakse Uuepõllu Mets puudumist on OÜ Uuepõllu Mets täielikult vastu käesolevas. kirjas nimetatud kinnistute arvamisele rohevõrgustiku ja/või planeerimisseaduses toodud ülesannete alusel kohalike väärtuste kaitse, seades selleks väärtusliku põllumaa ja/või vajalikke tingimusi. Üldplaneeringu eesmärk on Hiiumaa loodus- ja maastikuväärtuse väärtuslike maastike koosseisu. hoidmine, mis on kohaliku eluskeskkonna ja selle eripärade säilitamise seisukohast vajalik. Väärtuslikku põllumajandusmaad viidatud maaüksusele pole märgitud. Kehtiv õigus ei näe ette kohustust asuda nende tingimuste määramiseks kompensatsioonimeetmeid välja töötama. Palume võimalusel selgitada millised seatavad tingimused ja mis ulatuses Teie omandi kasutamise huve piiravad. Katastriüksus ei Arvamusega ei arvestata. Üldplaneering on avalik kokkulepe, kus täidetakse 39201:003:0361 on arvatud ka väärtuslike põllumaade koosseisu. planeerimisseaduses toodud ülesannete alusel kohalike väärtuste kaitse, seades selleks Anname teada, et arvestades kompensatsioonimeetmete puudumist on OÜ Uuepõllu Mets täielikult vastu käesolevas vajalikke tingimusi. Üldplaneeringu eesmärk on Hiiumaa loodusväärtuste ning kirjas nimetatud kinnistute arvamisele rohevõrgustiku ja/või väärtusliku põllumaa ja/või toidutootmiseks vajalik maade kaitse. Kehtiv õigus ei näe ette kohustust asuda nende väärtuslike maastike koosseisu. tingimuste määramiseks kompensatsioonimeetmeid välja töötama. Palume võimalusel selgitada millised seatavad tingimused ja mis ulatuses Teie omandi kasutamise huve piiravad. katastriüksus ei Arvamusega ei arvestata. Üldplaneering on avalik kokkulepe, kus seatakse 39201:002:0074 osaliselt ka väärtuslike maastike hulka. Anname teada, et arvestades kompensatsioonimeetmete puudumist on OÜ planeerimisseaduses toodud ülesadeid täites tingimused kohalike väärtuste kaitseks. Uuepõllu Mets täielikult vastu käesolevas Üldplaneeringu eesmärk on Hiiumaa loodus- ja maastikuväärtuse hoidmine, mis on kirjas nimetatud kinnistute arvamisele rohevõrgustiku ja/või väärtusliku põllumaa ja/või väärtuslike maastike koosseisu. kohaliku eluskeskkonna ja selle eripärade säilitamise seisukohast vajalik. Väärtuslikku põllumajandusmaad viidatud maaüksusele pole märgitud. Kehtiv õigus ei näe ette kohustust asuda nende tingimuste määramiseks kompensatsioonimeetmeid välja töötama. Palume võimalusel selgitada millised seatavad tingimused ja mis ulatuses Teie omandi kasutamise huve piiravad. 2.64 03.04.2023 Kristi Ugam 1)Vormistada Prähnu rand avalikuks rannaks. jah Arvamusega on arvestatud. Prähnu on üldplaneeringu eelnõus (vt ptk 9) märgitud supelrannana ning on kantud üldplaneeringu põhijoonisele. 2)Arendada Leisu koolimaja Lääne-Hiiumaa teenuskeskuseks. Arvestatakse osaliselt Üldplaneeringu eelnõus on maa-alale määratud ühiskondliku ehitise maa-ala juhtotstarve. Maa-ala juhtotstarve muudetakse segahoonestue maa-alaks kuna üldplaneeringu elluviimise perioodil võib olla sinna vajalik leida sellele alale teisi kasutusi. Segahoonestuse maa-ala juhtotstarve jätab otsustamise osas vabamad käed ja võimaldab selle arendamist teenuskeskusena. Üldplaneering ei pane detailselt paika kindlat hoone kasutust ning selle osas tuleb teha konkreetsed võimalustele ja vajadustele vastavad poliitilised otsused. Üldplaneering tõstab hoone esile kohaliku tähtsusega üksikobjektina ehk hoone tuleks algupärasel kujul säilitada. 3)Otsustada Hiiumaa pikaajalises arengus loobuda mahukatest tööstusarendustest. Palume selgitust Palume võimalusel selgitada, mida üldplaneeringu eelnõus mahuka tööstusarenduse all silmas peetakse. Teatud majanduskeskkond on vajalik, et saarel oleksid töökohad, jätkusuutlik elukeskkond inimesele ning pistikupeast tuleks elektrivool. 2.65 03.04.2023 Inge Talts, 1. ÜP seletuskirjas (lk.42) antakse projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused 35 kV õhuliinide rekonstrueerimine pingele jah Arvestame arvamusega. Hiiu Tuul 110 kV, s.h tingimus „Kärdla linna piires tuleb rekonstrueerimisel kaaluda õhuliini asendamist maakaabliga”. Palun see tingimus MTÜ muuta ja sõnastada: „Kärdla linna piires tuleb rekonstrueerimisel kasutada maakaablit.” Üldplaneeringuga kavandatakse (seletuskiri lk. 43) uus 110 kV pingega elektriõhuliin Emmaste alajaamast Leigri külla ning jah Küsimus arutatakse erinevate osapooltega täiendavalt üle. Võimalikud uued määratakse selleks 300 m laiune trassikoridor. Vastavalt planeerimisseaduse § 56 määrab maakonnaplaneering taristu asukoha ja kõrgepingeliinid, ühendus mandri või tuuleparkidega lahendatakse vajadusel annab suunised üldplaneeringu koostamiseks. Hiiumaa maakonna maakonnaplaneering1 (lk. 55) näeb ette, et elektriliinide eriplaneeringuga, kui ühenduse jaoks üldplaneeringu elluviimise perioodil vajadus tekib. rekonstrueerimisel või uue elektriliini kavandamisel eelistatakse asukohta, mis kulgeb olemasoleva elektriliini trassikoridoris. Üldplaneeringus kajastatakse liinid näitlikena. Samuti ei ole maakonnaplaneeringus käsitletud võimaliku variandina Emmaste - Leigri elektriliini. Emmaste-Leigri elektriliin kattuks osaliselt II kaitsekategooriasse kuuluva väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) elupaikadega. Väikeluige jaoks on üks suurimaid ohtusid elektriliinid. Kuna kõrgepingeliini maakaablisse panek (ka osaliselt) on väga kulukas, siis ilmselt seda ei rakendata. Samuti kahjustaks Emmaste-Leigri kõrgepingeliin rohevõrgustiku sidusust. Seega teeb Hiiu Tuul ettepaneku Hiiumaa valla üldplaneeringust välja jätta 110 kV pingega elektriõhuliin Emmaste alajaamast Leigri külla, kuna see kahjustab Hiiumaa loodust ja ei ole kooskõlas Hiiumaa maakonna maakonnaplaneeringuga. Juhul, kui kunagi peaks selguma hädavajadus Emmaste- Leigri kõrgepingeliini rajamiseks, saab seda teha läbi eriplaneeringu. 3. Hiiumaa valla ÜP seletuskirjas (lk. 43) märgitakse, et Hiiumaa elektrivõrgu sidumine otse mandriga on kajastatud üleriigilise Küsimus arutatakse erinevate osapooltega täiendavalt üle. Võimalikud uued planeeringus Eesti 2030+ ning maakonnaplaneeringus. Juhime tähelepanu, et üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ (lk. 38 joonis 10) on kõrgepingeliinid, ühendus mandri või tuuleparkidega lahendatakse vajadusel tähistatud Hiiumaa elektriühendust üle Vormsi mandrile kui „võimalikku elektriühendust” (mitte kui tulevast/planeeritavat eriplaneeringuga, kui ühenduse jaoks üldplaneeringu elluviimise perioodil vajadus elektriühendust). Üleriigilises planeeringus on esialgselt tähistatud Hiiumaast põhja pool asuvaid rannikumere alasid kui eelistatud alasid tekib. Viimast toetab asjaolu, et merealal ühenduse kavandamiseks on eriplaneering tuuleparkide rajamiseks. Riigikohtu otsusega on tühistatud Hiiu merealal tuuleparkide arendusalad. Rahandusministeeriumi ning MKM-i tõenäoliselt niikuinii vajalik ning joonobjekti oleks otstarbekas kavandada tervikuna. tellimusel 2022.a. valminud „Ruumiline eelanalüüs Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimiseks”2 kinnitas, et saarest põhja poole olevatele madalatele tuuleparke rajada ei saa. Seega on kadunud oluline põhjendus Hiiumaa ja Läänemaa vahelise kõrgepingeliini rajamiseks. Kõrgepingeliin Hiiumaa ja Läänemaa vahel mõjutab mõlemat maakonda. Läänemaa kehtivas maakonnaplaneeringus ei ole kajastatud lääne poolt (Hiiumaalt või Vormsist) tulevat kõrgepingeliini. Eleringi tellimusel 2014.a. valminud töös „Projekti „Hiiumaa elektrivarustuskindluse tõstmise sotsiaalmajandusliku uuringu ja tehnilise eeluuringu teostamine“ keskkonnamõju eelhinnang” (lk.18) märgitakse, et Hiiumaalt mandrile kavandatava liini kaitsevööndisse jäävad või piirnevad sellega järgmised kaitse- ja hoiualad: Väinamere hoiuala (KLO2000340 (Hiiu), KLO2000241 (Läänemaa), Vormsi maastikukaitseala (KLO1000220), Silma looduskaitseala (KLO1000197), Karjatsimere hoiuala (KLO2000256) või Väinamere hoiuala (KLO2000340 (Hiiu), KLO2000241 (Läänemaa)) ja Vahtrepa maastikukaitseala (KLO1000238). Nimetatud elektriliini rajamisel ei ole kaitsekorralduslikult oluliste elupaigatüüpide täielik vältimine võimalik. Laiud ja rannikuäärsed rannaniidud on olulised linnuliikide pesitsusalana. Väinamere laiud on oluliseks pesitsusalaks vähemalt 31 linnuliigile. Samuti on Vormsi ümbruse piirkond ja rannikualad olulised rändlindude peatus- ja toitumiskohad (nt mustvaeras (Melanitta nigra), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), aul (Clangula hyemalis) jt) ning ka sulgimispiirkonnad (nt kühmnokk-luik (Cygnus olor)). Vormsi maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on Lääne-Eesti saarestiku omapärase ja kergesti haavatava loodusmaastiku ning piirkonnale iseloomulike ohustatud pärandkultuurmaastike kaitse. Silma looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on Haapsalu lahe ja Noarootsi poolsaare jäänukjärvede ja roostike -- rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaikade kaitse ning ohustatud poollooduslike koosluste, rannaniitude säilitamine ja taastamine. Sellise mitut maakonda puudutavat suurt infrastruktuurirajatise rajamist saab kaaluda vaid eriplaneeringu kaudu. Hiiu Tuul palub viia Hiiumaa valla üldplaneeringust välja ringtoite rajamine, mis ei ole lahendatav Hiiumaa valla üldplaneeringuga. 4. Juhime tähelepanu, et mandrile mineva 110 kV elektriliini idapoolne alternatiiv võib Hiiu maakonna maakonnaplaneringu KSH Analüüsime Võimalikud uued kõrgepingeliinid, ühendus mandri või tuuleparkidega lahendatakse alusel (lk. 22) põhjustada Kukka-Luhastu loodusalale (RAH0000490) kaitse-eesmärgiks oleva metsaelupaiga (9050) kadu ning vajadusel eriplaneeringuga, kui ühenduse jaoks üldplaneeringu elluviimise perioodil sooelupaiga (7160) mõjutamist, samuti võib avaldada negatiivset mõju kaitseeesmärgiks olevale taimeliigile (soohiilakas). Seega ei vajadus tekib. Üldplaneeringus esitatakse näitlikud lahendused, mis ei ole siduvad ega saa rajada 110 kV elektriliini idapoolset alternatiivi. omandit piiravad. Viimast toetab asjaolu, et merealal ühenduse kavandamiseks on eriplaneering tõenäoliselt niikuinii vajalik ning joonobjekti oleks otstarbekas kavandada tervikuna. 5. Hiiumaa valla üldplaneeringu KSH (lk. 107) märgib, et rekonstrueerimisele minev elektritrass (35 kV asendatakse 110 kV) Selgitame Selgitame, et looduslike alade arvelt laiendamist tänase teadmise kohaselt ei toimuks. kattub Väinamere ja Pihla-Kurisu hoiualaga ning Pihla-Kaibaldi looduskaitsealaga. KSH aruande koostajad on seisukohal, et Üldplaneeringu käsitlust muudetakse selliselt, et uute 110 kV õhuliinide olemasoleva 35 kV elektriliinide rekonstrueerimisega 100 kV õhuliiniks, ei kaasne reaalset mõju kaitse- ja hoiualadele. Samas Hiiu kavandamiseks koostatakse eriplaneering. maakonna maakonnaplaneeringu KSH aruandes märgiti, et 110 kV elektriliinide Olemasolevate 35 kV elektriliinide rekonstrueerimisega 110 kV õhuliiniks, siis ei rajamine ja sihtide laiendamine: kaasne tegevusega täiendavat looduslike alade kasutuselevõttu, vaid järgitakse - Väinamere loodusalal (RAH0000605) võib elektriliini rajamine ja selle sihi laiendamine olemasolevate elektriliinide trassikoridori (kaablikoridor ja selle kaitsevöönd jäävad põhjustada kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade kadu ja niiduelupaikade mõjutamist samaks) ja seega reaalne mõju puudub. - Kõrgessaare- Mudaste linnuala l (RAH0000109) mõjutab elektriliini rajamine linnuala ja võib mõjutada kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku - Väinamere linnuala (RAH0000605) puhul võivad 110 kV elektriliini rajamine avaldada mõjutusi alale ning mõnedel juhtudel ka kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele või nende elupaikadele, olulised negatiivsed mõjud kaitseeesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele on enamusel juhtudel ilmselt siiski välditavad või leevendatavad - mõjutada Pihla-Kurisu loodusala (RAH0000485) kaitseeesmärgiks olevaid elupaiku (9080*, 6270*, 6530, 9020*), võimalikud on ka mõjud kaitseeesmärgiks olevatele elupaikadele Kuna on tekkinud oluline vastuolu maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu KSH aruandes, vajab üldplaneeringu KSH-s esitatud seisukoht täpsemat põhjendamist. Palun põhjendada, miks maakonnaplaneeringus esitatud loodusalade võimalikud kahjustused ei esine üldplaneeringu samalaadse tegevuse korral. 6. Hiiumaa valla üldplaneeringus (seletuskiri lk. 45) ja KSH aruandes (lk. 109 – 111) käsitletakse Hiiumaast põhja pool asuvate Analüüsime Arvamust arvestatakse küsimuse edasisel kaalumisel. Küsimus arutatakse erinevate hüpoteetilisi meretuuleparke ja nende ühendamist elektrivõrku läbi Hiiumaa. Riigikohtu otsusega kohtuasjas 3-16-1472 on osapooltega täiendavalt üle. Hiiumaa vald kaalub varianti, et võimalik ühendus tühistatud Hiiu merealal tuuleparkide arendusalad. Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi mandri ja/või tuuleparkidega lahendatakse vajadusel eriplaneeringuga, kui ühenduse tellimusel 2022.a. valminud „Ruumiline eelanalüüs Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimiseks”3 kinnitas, et saarest jaoks üldplaneeringu elluviimise perioodil vajadus tekib. Viimast toetab asjaolu, et põhja poole olevatele madalatele tuuleparke rajada ei saa. Hiiu Tuul palub jätta Hiiumaa valla üldplaneeringust ja KSH aruandest merealal ühenduse kavandamiseks on eriplaneering tõenäoliselt niikuinii vajalik ning välja kõik Loode-Eesti tuuleparki ja tema elektriühendusi puudutav, sest see arendus ei realiseeru. joonobjekti oleks otstarbekas kavandada tervikuna. Riigikohtu otsus ei ütle, et tuuleparke ei saa rajada, vaid ütleb, et tuuleparkidega seotud mõjusid, sh mõjusid seoses Natrua aladega, tuleb hinnata põhjalikumalt. 7. Hiiumaa valla üldplaneeringus kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist sadamates, s.h. Natura 2000 aladel paiknevates Analüüsime Arvamusega arvestatakse üldplaneeringu edasisel koostamisel ning tehakse koostööd sadamates. Üldplaneeringuga lubataks sadamates ehitustegevus ilma mahu/suuruse piirangut kehtestamata. KSH aruandes Keskkonnaametiga. Juhime tähelepanu, et kaitsealale sätestatud piirangud kehtivad tõdetakse, et sadama-ala (v.a. Suuresadam ja Tärkma sadam) ei kattu kaitsealuste lindude elupaikadega. On väga mõistetav, et olenemata üldplaneeringus seatud tingimustest. Ehk iga järgnev tegevus tuleb samuti linnud ei pesitse sadama ala, kuid sadama ala laiendamisel või ehitiste püstitamisel laieneb kooskõlastada kaitseala valitsejaga ning see ei saa olla vastuolus kaitseala kaitsealuste lindude jaoks ebasobiv tsoon. Hiiu Tuul teeb ettepaneku täpsustada Natura 2000 alal asuvate sadamate (piiramata) kaitseeesmärkidaga. Kohalik omavalitsus kaalub täiendavalt kas oleks otstarbekas ehitustegevuse mõju kaitseala eesmärkide ja terviklikkuse tagamisse. Palume teha valik, millised sadamad võiksid olla nn. mõne sadama puhul sõnastada detailplaneeringu koostamise kohustus. „turismisadamad” ja teistes sadamates jätta ehituskeeluvöönd vähendamata. Nendes sadamates, kus ehituskeeluvööndit vähendatakse, tuleb kehtestada ehitistele mahupiirang. 8. Hiiumaa valla üldplaneeringuga kavandatakse vähendada ehituskeeluvööndit väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) Analüüsime Arvamust võetakse planeeringu edasisel koostamisel arvesse. Ehituskeeluvööndi elupaigas Hellamaal ja Värssus ja merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaigas Orjaku külas. Arvestades Natura 2000 kaitseeesmärke vähendamise teema vaadatakse täiendavalt Keskkonnaametiga koostöös üle ning teeb Hiiu Tuul ettepaneku mitte vähendada nendel aladel ehituskeeluvööndit. kaalutakse vähenduste käsitlust. 9. Hiiumaa valla üldplaneeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist Kõpu loodusalal (RAH000493), mis kuulub Analüüsime Arvamust võetakse planeeringu edasisel koostamisel arvesse. Ehituskeeluvööndi Natura 2000 alade hulka. Plaanis on puhkealade arendamine. Hiiumaa maakonnaplaneeringu KSH aruandes (lk. 23) on märgitud, vähendamise teema vaadatakse täiendavalt Keskkonnaametiga koostöös üle. et puhkeala intensiivsem kasutamine Kõpu loodusalal võib avaldada mõjusid kaitseesmärkideks olevatele elupaikadele ja liikidele. Puhkealade intensiivsema kasutusega suureneb tallamiskoormus, mis võib negatiivselt mõjutada kaitseesmärgiks olevaid Natura metsa- ja rannikuelupaiku. Saame vaid nõustuda üldplaneeringu KSH väitega, et Kalana puhkealal ei ole kaitstavaid objekte, kuid puhkeala laiendamisel võivad naabruses olevad kaitstavad objektid kahjustatud saada. Teiste planeeritavate puhkealade (Hirmuste, Kaleste, Mägipe) puhul on ala võimalik kahjulik toime kaitstavatele elupaikadele ja ala terviklikkusele maakonnaplaneeringus tuvastatud. Hiiu Tuul teeb ettepaneku suunata üldplaneeringuga puhkealad Natura 2000 aladest väljapoole. 10. Hiiumaa valla üldplaneeringus kavandatakse ehituskeeluvööndi vähendamist Luidja loodusalal (RAH0000481; EE0040118) Selgitus Planeeringu edasisel koostamisel lähtutakse iga konkreetse juhu vajadustest, mõjudest avaliku puhkeala ja matkaradade purrete rajamiseks. Maakonnaplaneeringu KSH aruandes tuvastatakse, et puhkealade ja Keskkonnaameti seisukohast. Vajadusel märgitakse asukohapõhised tingimused. intensiivsema kasutusega suurneb tallamiskoormus, mis võib negatiivselt mõjutada kaitse-eesmärgiks olevaid Natura Keskkonnaamet on andnud seisukoha et "ei pea ehitiseks purret, mis koosneb kahest rannikuelupaiku. Hiiu Tuul teeb ettepaneku mitte vähendada ehituskeeluvööndit puhkeala rajamiseks ja kehtestada purrete palgist, kui need on toetatud jõe kallastele kinnitamata ning on teisaldatavad". Kui see ehitamisele mahupiirang (näiteks laius kuni 1 m). on konreetses asukohas piisav, siis ehituskeeluvööndi vähendamist üldplaneeringus ei märgita. 11. Tahkuna loodusalale (RAH0000498; EE0040133) planeeritakse puhkekoha ja lautrikoha rajamist. Maakonnaplaneeringu KSH- Jah Arvamusega arvestatakse. Ehituskeeluvööndi vähendamine ja virgestuse maa-ala s on fikseeritud, et Tahkuna loodusaalal puhkealade intensiivne kasutus võib põhjustada negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks eemaldatakse. Olemaoleva parkla ja lautrikoha tähistus jäetakse üldplaneeringusse olevatele elupaikadele, vajalik on Natura asjakohane hindamine. Hiiu Tuul teeb ettepaneku mitte rajada Tahkuna loodusalale sisse, kuna see kajastab tänast olukorda. Lõplik lahendus selgub koostöös puhkekohta ja lautrikohta. Keskkonnaameti ja RMK-ga. 12. Ettepanek: lisada üldplaneeringule Natura 2000 alade kaart. Jah Arvamusega arvestatakse. NATURA 2000 alad esitatakse üldplaneeringu alusandmetena. Avalikud ja ajakohased looduskaitselised kitsendused ja Natura 2000 alade paiknemine on kõigel saadaval Maa-ameti kaardirakenduses aadressil: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse 13. Palun üldplaneeringu dokumentides lindude puhul kasutada väljendit „elupaik” (või „pesapaik”) Ei Arvamusega ei arvestata. EELIS andmebaasis on suurte aladena näidatud just mitte „leiukoht”. "leikohad", mis on võrdväärne mõiste mõistega "elupaik". Tegemist ei ole võrdväärse mõistega "pesapaigale", kuna konkreetne peasapaik on kuskil EELIS andmebaasis näidatud ala sees. Kuna leiukoht ja elupaik on sisuliselt võrdsed mõisted, siis ettepanekuga ei arvestata. 14. Palun üldplaneeringusse sisse kanda Kaleste küla kohaliku kaitse alla võtmine vastavalt Selgitame Selgitame, et üldplaneeringu ja kohaliku kaitseala moodustamise protsessid on seni külakogukonna ettepanekule 20.02.2021. Eksperthinnang ja kaitse-eeskiri on koostatud. toimunud parallelselt ning edasise planeeringu koostamises otsustatakse tingimuste ja info ülekandmine. 15. Palun lisada ptk. 7.3.2. Väiketuulikute püstitamine viimasesse lõiku lause: „Mistahes kõrgusega Analüüsitakse Arvamust arutatakse Keskkonnametiga ning kui tingimust peetakse asjakohaseks, siis elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.” see see lisatakse seletuskirja. 16. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja kohaliku kogukonna vahel on olnud erinev nägemus metsade heast majandamisest. Analüüsitakse Selgitame kõrgendatud avaliku huviga metsade mõiste on RMK käsitlus mida pole RMK on deklareerinud, et kohalikele kogukondadele ja elanikele olulised kõrgendatud avaliku huviga metsaalad lepitakse kokku planeerimisseaduses. Hiiumaa valla üldplaneeringus on määratletud väärtuslikud kohaliku omavalitsusega üldplaneeringu koostamise käigus4. Palun tähistada Hiiumaa valla üldplaneeringus kõrgendatud avaliku metsamaastikud, mis riigmetsas ühtivad täna kokku lepitud KAH aladega või huviga metsaalad ja sõnastada nende alade majandamise põhimõtted. piirkondadega kus RMK võiks KAH metsa käsitlust rakendada.  17. Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele ja ühiskonnale on kujunemas ülemaailmseks trendiks, mille üks mõõdik on Analüüsitakse Teemat analüüsitakse põhjalikumalt. Väärtuslikke metsamaastike peatükk vaadatakse kasvuhoonegaaside heite vähenemine. Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti üle võttes arvesse laekunud arvamusi ja ekspertidelt saadud sisendeid. võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega.5 Riigikogu otsusega nähakse ette metsade süsinikuvaru säilitamine, säästva metsanduse põhimõtete arvestamine ja elurikkuse säilitamine 6. Tartu ülikooli säästva metsanduse teadur Raul Rosenvald on väljendanud, et lageraie Eesti metsades võimendab kliimamuutusi 7. Lageraiega majandamise puhul vabaneb metsast hulk süsinikku, mis siis alles aastakümnete jooksu uuesti deponeerub kasvavas metsas. Metsade mõõduka majandamise kaudu saab tagada nii süsiniku sidumise suurenemise kui ka elurikkuse säilimise 8. Metsade majandamisel toimuvad olulised muutused ka mulla süsinikuvarus. Maailma muldade süsinikuvarud on kolm korda suuremad kui süsinikuvarud biomassis (Körner, 2017). Metsade muldadesse on talletunud üle 2/3 kogu sealse ökosüsteemi süsinikuvarudest (Dixon et al., 1994). Kui võrrelda metsaökosüsteemi eri komponente, siis on mullas ladestunud süsinik kõige stabiilsem (Körner, 2017). Raiejärgselt kahaneb mulla orgaanilise süsiniku varu, kuna varise hulk väheneb ning lagunemine kiireneb.9 Pikendades raieintervalli, suurenevad metsaökosüsteemi süsinikuvarud (elus ja surnud puudes ja muudes taimedes, mullas) (Harmon et al., 2009; Hynynen et al., 2015), lisaks saab jämedast puidust valmistada rohkem selliseid tooteid, milles süsinik on pikemaajaliselt seotud (Felton et al., 2016). Lühema raieringi korral on küll puittoodetesse salvestunud süsiniku hulk suurem, kuid see ei asenda metsaökosüsteemi süsiniku vähenemist raiete tagajärjel. 10 Küpsete männikute majandamine püsimetsana on oluline ka mustikametsade säilitamiseks ja sellega hiidlastele traditsioonilise elu jätkamise võimaldamiseks. Mustikametsad saavutava täisküpsuse 80-aastaselt ja heade mustikametsade hulk Eestis väheneb. Lageraie puhul on mets tuultest tugevamalt mõjutatud. Värsked lageraied suurendavad tuule kiirust metsa servades, mille tõttu on kahjustuste esinemine ja ulatus suurem. Servades on eriti vastuvõtlikud tuule kahjustustele vanemad puistud (Zeng et al. 2004). Suured avatud alad on märgitud ka naaberalade tuulekahjustuste põhjusteks (Wilson 2004). Tiheda liitusega puistud on tuulekindlad vaid juhul, kui nende serv on tuultega harjunud. Vastasel juhul pääseb tuul puistu keskele ja tekitab ulatuslikke kahjustusi (Kosenkranius 1943).11 Palume Hiiu valla üldplaneeringus käsitleda Hiiumaa metsade majandamisel püsimetsanduse osakaalu suurendamise meetmeid, et võidelda ebasoovitavate kliimamuutustega ja säilitada elurikkust. 2.66 03.04.2023 Priidu Tikk 1. Palun sõnastage üldplaneeringu eesmärgiks: Luua ja kaitsta perekondadele sobivat elukeskkonda. jah Arvamusega arvestatakse. Hiiumaa arengutsenaariumite lähteseisukohtades tõstetakse esile peresõbralik elukeskkond. 2. Väärtuslikud põllumaad.- Palun parandage/täpsustage või ajakohastage andmeid, mis puudutavad põldude määratlust või jah Arvamusega arvestatakse. Andmeid korrigeeritakse. Väärtuslike põllumajandusmaade asupaikasid. Konkreetselt avastasin valed andmed, mis puudutavad Kassari saarel Tiigi ja Tamsepa kinnistuid. Kaks selgitavat andmete osas oleme tuginenud Põllumajandusuuringute Keskuse andmetele ja põhjust: 1) Vastavad kinnistud ei ole olnud kasutusel põllumaana vähemalt 30 aastat. 2) Kinnistutel kasvavad kõrged puud, võsa ja nõustume, et andmeid on vaja täiendavalt üldplaneeringu kontekstis täpsustada ja kadastik. paradada. 3. Planeeringus võiks rohkem mõelda kergliiklejatele. Tuleks loobuda kinnismõttest, et kergliiklusteed peaksid paiknema suurte Arvestatakse osaliselt Üldplaneeringus on kergliiklusteede võrk lahendatud. Esmane prioriteet on suuremate maanteede kõrval. Autode müra ja heitgaaside tuules tudimine ei ole niivõrd meeldiv ega kasulik. Lisaks kergliiklusteedele peaks teenuskeskuste sidususe tagamine, kus on peamised elu- töökohad. Kassari avalik taristu üldisemalt soodustama autost jalastumist- ühtlasi üleminekut jalgratastele, hobustele, soomesaanidele, paatidele jm kergliiklustee lisamist üldplaneeringusse kaalutakse edasisel koostamisel. transpordivahenditele. Argumendid: 1)Kergliiklejad säästavad rohkem meie loodust 2) Kergliiklejatest Hiiumaa külastajatel on Suuremõisa-Hermisto-Undama-Vilivalla-Nõmba suunda kaalutakse kajastada kui põhjust pikemalt ja hajutatumalt tarbida Hiiumaa teenuseid. 3) Värskes õhus, looduses liikleja saab terviklikuma ja sügavama matka ja/või rattamarsruuti. Leiame, et parkimisvõimalusi on piisavad ning Käinasse kogemuse Hiiumaast ja Hiiumaaga külgnevatest saartest. saab samuti parkida, kui on soov rattaga Kassarisse liikuda. Konkreetselt teen ettepaneku planeerida Suuremõisa- Nõmba kergliiklustee. Vastav marsuut on kattuv mitu kümnendit tagasi laialt kasutatud vana Suuremõisast Kärdlasse kulgeva maanteega. Trajektoor: Suuremõisa-Hermisto-Undama-Vilivalla-Nõmba. Ühtlasi võiks vald planeerida vaemlasse suuremat avalikku parklat, et inimestel oleks kindel ja mugav lahendus jätta enne Kassarile tulemist auto. 2.67 03.04.2023 Tiit Värva ja Teeme ettepaneku väikeelamumaa laiendust ja asustusüksuse piiri muutust Tareste küla piirkonnas mitte läbi viia. Selgitused vt. Ei Lahendus perspektiivsete elamualadega tugineb täna kehtivale üldplaneeringule Loigu ja Kaare lisatud kirjas. "Pühalepa valla keskosa üldplaneering". Kärdla vajab 15 aasta perspektiivis uusi tn piirkonna elamuarendusalasid ja piirkond on ühendatud Kärdla tänavate ja tehnovõrkudega siis elanikud on loomulik, et sellest saab Kärdla linna osa. 2.68 03.04.2023 Keskkonnaame Üldplaneeringu (edaspidi ÜP) seletuskirjas on välja toodud, et kergliiklusteede puhul, mis asuvad kultuurimälestiste alal või nende Jah Arvestame arvamusega. Põhimõte lisatakse kergliiklusteede peatükki. t kaitsevööndis, tuleb projekteerimistingimuste andmisel ja projekti koostamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Peame vajalikuks lisada, et mitmed kavandatud kergliiklusteed jäävad kaitstavatele loodusobjektidele või vahetult piirnevad nendega. Sellest tulenevalt tuleb kergliiklusteede projekteerimisel teha koostööd ka Keskkonnaametiga. Juhime tähelepanu, et Hiiessaare külas Kärdla metskond 366 kinnistule (katastritunnus 20501:001:0380) kavandatud parkimisala Jah Arvestame ja eemaldame planeeritud parkla ja ehituskeeluvööndi vähendamise jääb Väinamere hoiualale hoiualale1, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodusalana ja Väinamere linnualana, ettepaneku. Ala kattub täielikult kaitse-eesmärgiks oleva esmatähtsa elupaigatüübiga ning kogu ulatuses ka hoiuala ja loodusala kaitse eesmärgiks seatud loodusdirektiivi loodusdirektiivi2 I lisa elupaigatüüpidele, lood (alvarid - 6280*) ning elupaigatüübiga püsitaimestuga kivirannad (1220). mille kahjustamine on keelatud. Esmatähtsaid elupaiku peab veel eriti kaitsma ÜP ga kavandatakse Leigri külla endisele Pihla turbatootmisala päikesepaneelide arendusala ja määrab Pihla turbatootmisalale Jah Arvamusega arvestatakse. Pihla turbatootmisalale määratakse mäetööstusmaa maa- tehnoehitise maa ala juhtotstarbe. Päikeseelektrijaama edasine kavandamine toimub projekteerimistingimuste alusel ning vajalik on ala juhtostarve. Täiendavalt otsitakse uusi eelisarendatavaid alasid päikeseparkide läbi viia täiendav keskkonnamõju strateegiline hindamine, vähemalt eelhindamise tasemel. Juhime tähelepanu, et rajamiseks. projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise staadiumis ei viida läbi keskkonnamõjude strateegilist hindamist ( KSH), vaid keskkonnamõju hindamist (Pihla turbatootmisala korrastamise tingimused on välja antud Keskkonnaameti 28.06.2021 kirjaga nr DM 116058 1 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER on koostanud Pihla turbatootmisala korrastamise projekti (töö nr 22/4195). Korrastamise projekti eesmärk on ette näha ala taassoostamine ning läbi tehnoloogilise korrastamise luua sobilik veerežiim sootaimede levikuks alale. Selleks tõkestatakse kuivendusvete suunamine Armijõkke ja tõstetakse turbatootmis ala veetase tasemele, mis on piisav soo taastumiseks. Korrastatud maa on sihtotstarbelt taastuv soo. Keskkonnaameti hinnangul ei saa määrata Pihla turbatootmisalale tehnoehitiste maa ala juhtotstarvet, kuna pärast ala sooks taastamist ei ole see sobiv päikesepargi arendusalaks. Ala piirneb vahetult Pihla Kaibaldi looduskaitsealagalooduskaitsealaga3 ja moodustab pärast korrastamist sellega ühtse sookompleksi, mis võetakse tervikuna kasutusele seal piirkonnas elutsevate liikide (sh kaitsealuste linnuliikide) poolt. ÜP-ga määratakse supelrannad, kus rakenduvad looduskaitseseadusest tulenevad ehituskeeluvööndi tingimuste leevendused . Jah Arvamusega arvestatakse. Soonlepa supelrand nimetatakse ümber Heltermaa Palume täpsustada, kus asub planeeringu seletuskirjas nimetatud Soonlepa supelrand, mida ei ole kaardile kantud. Küll aga on supelrannaks ning paikneb Heltermaa küla Tambilõuka maaüksuse lõunaosas. kaardile kantud seletuskirjas nimetamata supelranna maa Heltermaal. Juhime tähelepanu, et valdav osa määratavatest Üldplaneeringusse lisatakse esitatud põhimõte, et kõikides kaitstavatele aladele supelrandadest jäävad looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud hoiu ja kaitsealadele, kus rakenduvad täiendavad piirangud jäävates supelrandades on supelranna rajatiste püstitamine lubatud üksnes juhul, kui tulenevalt nende alade kaitse eesmärkidest. Muuhulgas jääb ÜP ga kavandatav Hellamaa supelrand Väinamere hoiualale ja kogu sellega ei kahjustata ala kaitse eesmärke ning tegevus on kooskõlas vastavate alade ulatuses ka ala kaitse eesmärgiks seatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidele, mille kahjustamine on keelatud. ÜP seletuskirjas kaitse eeskirjade ja loodus kaitseseadusega. on eraldi välja toodud, et Kaleste puhke ja supluskohta rajatiste püstitamisel tuleb läbi viia taimestiku inventuur, millega välditakse supelranna teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamist loodusväärtustele. Peame vajalikuks ÜP sse lisada ka info selle kohta, et kõikides kaitstavatele aladele jäävates supelrandades on supelranna rajatiste püstitamine lubatud üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ala kaitse eesmärke ning tegevus on kooskõlas vastavate alade kaitse eeskirjade ja loodus kaitseseadusega. ÜP seletuskirjas on öeldud, et korduva üleujutusala piir leiti GisPlan OÜ 2020 aastal koostatud uuringu „Korduva üleujutusega ala Ei Hiiumaa vald ei nõustu arvamusega. piiri määramine ja ehituskeelu vööndi täpsustamine“ (ÜP lisa 4) põhjal. Piirjoone määramisel lähtuti põhimõttest, et sageda Planeerimisseaduse kohaselt on korduva üleujutusala piiri määramine kohaliku üleujutuse all mõistetakse iga omavalitsuse planeerimisotsus. Mõisted ja metoodikad selle määramiseks ei ole aastaselt toimuvat üleujutust. Keskkonnaagentuur on 2020. aastal koostanud analüüsi „Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja riiklikult paika pandud. Keskonnaamet ei kordagi konreetselt välja toonud milline on merer annikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade määramine“, mis näitab, et korduv kõrgvesi esineb kogu Eesti õige metoodika ja kui sageli peaks üleujutus aset leidma. Ükski uuring ei muutu mereranniku piirkonnas. Keskkonnaagentuuri analüüs, mille raames uuriti erinevaid olemasolevaid ruumiandmeid (sh ka automaatselt omavalitsusele planeerimisotsuse tegemisel automaatselt siduvaks. märgalade kaardikihte), sa telliitpilte ja veetasemete aegridasid, näitas, et kuigi korduv kõrgvesi ulatub väga erinevatele kaugustele Planeerimisteoorias räägitakse tihti jätkusuutlikkuse neljast sambast kus peale maismaa suunas, siis esineb see ühe meetri ulatuses kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m BK77 kõrgussüsteemis) kogu Eesti looduskeskkonna on veel majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid. Ei ole mereranniku piirkonnas. Keskkonnaministeerium on pidanud oluliseks, et uute üldplaneeringute koostamisel looduskaitseseaduse korrektne eeldada, et omavalitsus peab lähtuma planeerimisautonoomiat rakendades kohase korduva üleujutusega ala ja selle piiri määramisel mererannal arvestataks ka viidatud analüüsi tulemusi. Seejuures on vaid ühekülgsest vaatest. Üks oluline teema on põhiseadusest tulenev kaitse keskkonnaministeerium märkinud, et kohalikel omavalitsustel on võimalik looduskaitseseaduse § 35 lõikes 3 1 nimetatud ühest omandile. Hiiumaa vald leiab, et ehituskeeld on oluline omandit piirav kitsendus, meetrist erinev korduva üleujutusega ala piir määrata lisainformatsiooni ja kaalukate argumentide olemasolul. Näiteks Saaremaa mille ulatus peaks olema üheselt ja kõigile arusaadavalt defineeritud valla üldplaneeringus sisendina kasuta miseks on Interreg projekti Coast4us looduskaitseseaduses. Sellise kitsenduse ulatuse määramist ei saa jagada korraga raames teostatud Tallinna Tehnikaülikooli poolt töö „Ülevaade modelleerimisest ja üleujutusalad“, mille eesmärgiks oli välja kohaliku omavalitsuse ja seadusandja vahel ning Hiiumaa vald nõustub selgitada kõrgendatud riskiga üleujutusalad Saaremaal. Selles töös hinnati üleujutuse riske pe rspektiivis 10, 20 ja 50 aastat, Õiguskantsleri poolt 13.04.2016 kirjas nr 6-1/151125/1601576 seisukohaga. arvestades seejuures ka võimaliku kliimamuutuse mõjudega merevee tasemetele. Ka AS MAVES töös „Pärnu linna korduva (https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/ehituskeeluvoondig üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuring“ lähtuti korduva üleujutusega ala piiri määramisel a_seotud_kusimused.pdf) "9. Eeltoodud teine tõlgendus (ehituskeeluvööndit ja maapinna kõrgusarvudest, veetaseme esinemistõenäosustest, mullakaardist ja ranniku taimkattest. Seejuures üleujutusega ala piiri üleujutusala tuleb käsitleda paralleelsetena, mitte liituvatena) arvestab nii määramisel võeti lähtekohaks seaduses toodud korduva üleujutusega ala piir 1 m maapinna kõrgusväärtus, mida täpsustati ehituskeeluvööndi ja üleujutusala määramise eesmärke kui ka kinnistu omaniku piirkondlikult kombineeritud andmetega. Sarnast metoodikat korduvalt üleujutatava ala piiri määramiseks kasutati ka Haapsalu omandipõhiõigust ning sellest lähtuvat võimalikku soovi oma kinnistule midagi linna ja Lääneranna valla üldplaneeringute puhul. Hiiumaa valla ÜPs on korduva üleujutusega ala piir määratud vastavalt GisPlan ehitada. Seetõttu saab ja tuleb LKS § 35 lg 4 rakendamisel eelistada tõlgendust, mis OÜ 2020 aastal koostatud uuringule „Korduva üleujutusega ala piiri määramine ja ehituskeeluvööndi täpsustamine“. toob kaasa vähem omandipiiranguid. Ehituskeeluvööndi ja üleujutusala paralleelne käsitlus lähtub ka ajaloolisest tõlgendusmeetodist,6 mil ehitamine oli keelatud ehituskeeluvööndis ja sellest välja jääval üleujutataval alal." Selles uuringus on aluseks võetud üksnes veetasemete ühe aasta tõenäosusstsenaarium, põhjendusel, et üksnes sellise üleujutuse Hiiumaa vald on seisukohal, et tõlgendus kus korduva üleujutusega ala piiri ja kohta võiks väita, et üleujutus on korduv ja toimub sageli. Nimetatud uuringus on täielikult kõrvale jäetud nii mullastik kui ehituskeeluvööndi ulatust käsitletakse liituvatena on sündinud igasuguse ühiskondliku taimestik, kuna uuringu teostaja hinnangul võib neid piirangute seadmise mõistes pidada kaudseks. Uuringu koostaja on asunud diskusioonita ning sellega on varasemalt kohalike kogukondade kaasamisel sündinud seisukohale , et kinnisomandi kitsendamise suhtes on proportsionaalne arvestada üksnes selliseid üleujutusi, mis kindlasti leiavad üldplaneeringutest jõuliselt üle sõidetud. Hiiumaa vallale ei ole kuidagi vastuvõetav, aset igal aastal. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva et omandi põhiõiguste olulist piiramist (ehituskeeldu) oleks võimalik siduda ja kahjul iku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine põhjendada kuni 200m kaugusel paikneva taimestiku või mullasiku piiridega. tagamine4. Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja l ooduskaitseseaduse § des 37 39 sätestatud vööndi laiusest. Hiiumaa valla ÜPs korduva üleujutusega alade määramiseks kasutatud metoodika ei taga ranna kaitse eesmärkide täitmist, kuna sellise metoodika kasutamisel ulatub tegelik üleujutusala oluliselt kaugemale kui ranna ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd. Kasutatud metoodika puudust näitab ka see, et sellise metoodikaga leitud korduva üleujutusega ala piir jäi osades piirkondades põhikaardi rannajoonest mere poole (uuringus lk 11 on öeldud, et kui kõrgusmu delil modelleeritud joon jäi põhikaardile kantud rannajoonest mere poole, siis on korduvalt üleujutatava ala piiriks arvestatud põhikaardile kantud rannajoon). Uuringus on ka öeldud, et esitatud korduva üleujutusega ala ettepanek ei hõlma endas kõiki roost ikke, rannaniite ja sooldunud rannikumuldasid, kuna kõikide alade osas ei ole iga aastane üleujutus arvutuslikult tõestatud. Arvutuse tulemused rannikul varieerusid 0,48 0,62 m (EH2000) kõrgusväärtuse vahel, seejuures kogu Hiiumaa lõuna ja kaguranniku os as on korduva üleujutusega ala piiriks määratud 0,48 m kõrgusväärtus, mis on võrreldes Keskkonnaagentuuri analüüsis toodud 1 m kõrgusväärtusega BK77 süsteemis 76 cm võrra madalamal. ÜP seletuskirja tabelis 4 on toodud varasemalt üldplaneeringutega vähendatud ehituskeeluvööndi alad. Juhime tähelepanu, et jah Põhikaardile märgitud veekogu piir on sellise ulatusega omandiõiguse piirangu tabelis toodud ja ÜP joonistele kantud aladel Tohvri, Sepaste, Külama ja Valgu külades ei ole Emmaste valla ÜP ga ranna määratlemisel selge ja arusaadav ning selliselt määratud ka veekaitsevööndi ulatus (vt ehituskeeluvööndit vähendatud. Emmaste valla ÜP ga tehti nendel aladel ettepanek ranna ehituskeeluvööndit suurendada võrreldes veesseadus § 118). Suur osa Hiiumaa aastatuhande alguses koostatud sel hetkel kehtinud seadusjärgse ranna ehituskeeluvööndi ulatusega (200 m põhikaardi rannajoonest). Keskkonnaministri detailplaneeringuid on arvestanud ehituskeeluvööndi piiri tavalisest veepiirist ning nõusolekul nõusolekul5 vähendatud ehituskeeluvööndiga alad on kantud Emmaste valla üldplaneeringu kaartidele. Ülejäänud tänasel hetkel kehtib Kõrgessaare osavallas ning Sarve-Heltermaa-Salinõmme piirkondades on ranna ehituskeeluvöönd määratud 200 meetriga ehk tegemist on seadusjärgse ehituskeeluvööndi ulatusega, kus ka piirkonnas üldplaneering, mis on määranud korduva üleujutusega ala veepiirile. tänasel päeval kehtib seadusejärgne ehituskeeluvööndi ulatus (arvestades lisaks ka korduvat üleujutusala). Palume Keskkonnametil põhjendada ja tuua näited kuidas selline pikalt kasutuses olnud Keskkonnaameti/Keskkonnateenistuse poolt planeeringumenetlustes aksepteeritud praktika (arvestada ehituskeeluvööndit vee piirist) ei ole taganud ranna kaitseeesmärkide täitmist. ÜP seletuskirjas olevas tabelis nr 5 on nimetatud detailplaneeringuna, millega on ranna ehituskeeluvööndit vähendatud, Reigi saare Analüüsime Kõrgessaare Täna kehtivate Rahandusministeerium on AB Artes Terrae-le on antud detailplaneering. Juhime tähelepanu, et Reigi saare detailplaneeringuga ei ole ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Reigi saare probleemipüstituses vastunud järgmist: "oleme seisukohal, et planeeringu koostamise detailplaneering oli aluseks selle ala tiheasustusalaks määramisel, kus kehtib looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 3 kohaselt 50 m käigus tehtav tõhus koostöö üldplaneeringu koostamise korraldaja ja Keskkonnaameti laiune ehituskeeluvöönd. Reigi saar, nii nagu ka Kalana sadama ja Põhja Ristnanina piirkonnas olevad tiheasustusalad tuleb sellena vahel aitab Teie kirjas tõstatatud probleemi vältida ning jõuda õiguspärase ja osapooli kajastada ka ÜP joonistel. rahuldav planeeringulahenduseni". Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 5 on toodud ehitised, mille ehitamisele ranna või kalda ehituskeeluvööndis ei laiene jah Hiiumaa vald esitab edasisel planeeringu koostamisel kaalukad argumendid ja loodab looduskaitseseaduse § 38 lõikes 3 toodud ehituskeeld. Muuhulgas ei laiene ehituskeeld detailplaneeringuga või kehtestatud edasisele koostööle mõistlike planeerimisotsuste tegemiseks. üldplaneeringuga kavandatud sillale sillale8. Sellest tulenevalt ei ole vajalik taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist ÜP tabelis nr 6 nimetatud sildadele ja purretele, kuid ne nde asukohad peavad kajastuma ÜP joonistel. Tabelis 6 p 21 on ehituskeeluvööndi vähendamist vajava objektina nimetatud vaatetorni rajamine Tareste külla. Planeeringu jah Seonduv küsimus on esitatud üleval pool kirjaga nr 2.56 kaardile kantud ehituskeeluvööndi vähendamist vajava ala asukoht kattub olemasoleva ning värskelt rekonstrueeritud vaatetorni asukohaga. Palume täpsustada, kas ja mille tarbeks on seal ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik. ÜP seletuskirjas ja joonistel kajastuvad mitmed ehituskeeluvööndi vähendamised, mille kohta ÜP le koostatud KSH ütleb, et need jah Arvamusega arvestatakse. Üldplaneeringu edasisel koostamisel vaadatakse ei ole põhjendatud. Palume korrigeerida ÜP s olevat tabelit või selgitada, miks ei ole KSH tulemustega arvestatud. ehituskeeluvööndiga seonduv koostöös Keskkonnametiga üle ning tehakse KSHst tulenevad korrektuurid. Tabelis 6 on toodud kavandatavad ehituskeeluvööndi vähendamised. Juhime tähelepanu, et ÜP peab nimetama täpselt, milliste analüüsime Üldplaneeringu ülesandeks ei ole täpsete ehitiste ja hoonemahtude kavandamine vaid ehitiste tarbeks soovitakse igal alal ehituskeeluvööndit vähendada. Üldsõnalised selgitused „ sadama mitmekesise tingimused tulenevad maakastuse juhtotstarbest. Keskkonnaametil on võimalik arenguvõimaluste tagamine “, sadama ja selle lähiümbruse mitmekesise arengu tagamiseks “, olulise turismiobjekti tugineda maakasutuse juhtotstarbele ning esitada vajadusel lisatingimused või arenguvõimaluste tagamiseks “, puhkekoha j a lautrikoha arendamine “ jne ei võimalda aru saada, milliseid ehitisi on vajadus maksimaalsed piirmäärad, mille ületamise korral ei ole ranna või kalda eesmärgid aladel ehitada. Keskkonnaametil ei ole võimalik üldsõnalise põhjenduse alusel teha kaalutlusotsust ning keeldub tõenäoliselt täidetud. Samuti võib edasise koostöö käigus kaaluda detailplaneeringu koostamise vööndi vähendamisest. Palume iga ala kohta selgitada võimalikult täpselt, milliste ehitiste tarbeks (arv, ligikaudne pindala) on kohustust planeeritud ehituskeeluvööndi vähenduse alal. vajadus ehituskeeluvööndit vähendada. Tabelis 6 palume arvestada ka järgnevaga: Analüüsime Arvamusega arvestatakse. - nr 42 Avaliku puhkeala kavandamine. ÜP Kõrgessaare Tahkuna piirkonna kaardil on märgitud - viga parandatakse; ehituskeeluvööndi ( EKV vähendamise ala Paope avaliku puhkeala jaoks, kuid seal puudub - Kärdla sadam ja Kärdla vetelpääste sadama ala ehituskeeluvööndi vähendus esitati vastav numeratsioon. üldplaneeringus ühe ala ja vähendusena. Tulenevalt lahenduse muutumisest - nr 49 Kärdla sadama arenguvõimaluste tagamine. Tabelis 6 ei ole välja toodud Kärdla koostamise käigus on tekkinud ebakõla. Üldplaneering ja KSH aruanne viiakse vetelpääste sadama ehituskeeluvööndi vähendamist, mida on käs itletud KSH aruandes. Kas kooskõlla. see mahub Kärdla sadama alla? Palume täpsustada. - Kehtiv Meretooma kinnistu detailplaneering näeb lautrikoha juurde ette hoonete - nr 68 Meretooma kinnistu detailplaneering (lautrikoha hoonestus). Jääb ebaselgeks, mis ehitamise. hoonestus on lautrikohal vajalik. Palume täpsustada. Peame vajalikuks märkida, et ÜP s väljakujunenud ehitusjoone määramisel tuleb lähtuda Ei Kohalik omavalitsus tugineb väljakujunenud ehitusjööne määramisel kehtivale keskkonnaministeeriumi poolt antud selgitustest. Erandi rakendamiseks peavad olema täidetud haldusaktile "Kärdla linna üldplaneering" mis on varasemalt saanud asjaomaste kõik järgmised tingimused: asutuste kooskõlastused. Kärdla linna üldplaneeringus märgitud joon on seega - Planeeritav ehitis, millele erand rakendub, peab asuma tiheasustusalal. läbinud kaasamisprotsessi ning kehtimise ajal ennast heast küljest tõestanud. Palume - Piirkonnas peab olema varem välja kujunenud ehitusjoon, mis tähendab, et planeeritava ehitise lähiümbruses ja vahetult mõlemal võimaluse tuua näiteid probleemidest mida seni kehtinud väljakujunenud ehitusjoon pool asuvad olemasolevad õiguslikel alustel püstitatud ehitised, mis on kõik põhikaardile kantud veekogu pii rist sarnasel kaugusel. Keskkonnaameti vaatest on põhjustanud, et omavalitsus saaks neid kaalutlustes Ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoone tuvastamisel tuleb lähtuda konkreetsest kinnistust ja selle lähiümbrusest. arvesse võtta. Edaisel planeeringu koostamisel tehakse joone täpsustamisel koostööd. Seejuures moodustavad varem väljakujunenud ehitusjoone olemasolevad hooned, mitte rajatised või looduskai tseseaduse § 38 lõigetes 4 ja 5 nimetatud erandid. - Erandit saab rakendada vaid ehitamisele maismaa suunas ning olemasolevate ehitiste vahele, mis tähendab, et planeeritavast ehitisest mõlemal pool peavad varasemalt olema lähestikku asuvad ja veekogust sarnasel kaugusel asuvad olemasolevad õiguslikel alustel püstitatud ehitised, ning uut ehitist võib erandi alusel rajada vaid maismaa suunas, mitte lähemale veekogule (veekogu piirile, mida arvestatakse põhikaardile kantud piirist) kui on kõrval asetsevad juba olemasolevad ehitised. Juhime tähelepanu, et ÜP kaardile kantud väljakujunenud ehitusjoon ei vasta nimetatud tingimustele ning palume seda korrigeerida. Rohevõrgustik on looduslike ja poollooduslike alade ning muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud ja ökoloogiliselt jah Võtame teadmiseks. Võimalusel esitada konreetsed ettepanekud. toimiv võrgustik, mis on loodud ja mida hallatakse eesmärgiga tagada looduslike protsesside toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju. Rohevõrgustik peab olema sidus ja multifunktsionaalne. Rohevõrgustiku eesmärkide täitmise seisukohast on kõige ol ulisemad ökosüsteemid metsad, niidud ja märgalad, aga ka siseveekogud. Siseveekogud moodustavad nn sinivõrgustiku, mis rohevõrgustiku koosseisu kuuludes mitmekesistab selle funktsioone ja toimib tihti ka eri alade vahelist sidusust loova võrgustikuna. Rohe võrgustiku kontekstis on siseveekogudel oluline ülesanne mageveeliikidele elupaikade pakkumisel, mis aitab kaasa elurikkuse säilimisele. Veekogude kaldad toimivad omakorda elupaikade ja liikumiskoridoridena mitmetele maismaaliikidele. Eeltoodust lähtuvalt tuleks Keskkonnaameti hinnangul rohevõrgustikuga liita suuremas mastaabis vooluveekogusid ja nende kaldaid. Palume läbi mõelda rohevõrgustiku kaitseks seatavate piirangute rakendatavus. Kitsendused peavad lähtuma jah Võtame teadmiseks. Võimalusel esitada konreetsed ettepanekud. maakonnaplaneeringus toodud üldistest tingimustest, ent sisaldama konkreetseid käske ja keelde, millega maaomanikel arvestada tuleb. Kitsenduste praktilise rakendatavuse seisukohalt on oluline, et need oleksid selgete ja üheselt mõistetavate käitumisreeglitena sõnastatud. Otstarbekas on määrata se lged piiravad tingimused ka metsamaa raadamisel, tarastamisel ja tootmisterritooriumi moodustamisel. On suur tõenäosus, et täpsete ja üheselt mõistetevate piirangute seadmata jätmisel saab rohevõrgustik kahjustatud. Näitena saab aluseks võtta kehtestatud üldplaneeringutes olevad tingimused tingimused10. "Rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba Ei Tegu on üldtingimusega, mida tuleb järgida, et tagada rohevõrgustiku toimivus. (vahekaugus nt hoo nete, tarastatud õuealade jms vahel). Seejuures võib järgmine seesuguse vähenemisega koht olla minimaalselt Rohevõrgustiku toimivust tuleb hinnata iga toimingu juures, mis võib seda oluliselt 200 m kaugusel esimesest". Kas siin on mõeldud kohaliku omavalitsuse teavitamist vajavaid loa jaehitusteatisekohustuslikke piirata. Rohevõrgustikule seatud tingimusi peavad järgima ka teised asutused oma ehitisi või igasugust ehitustegevust? Kui piiratakse vaid kohaliku omavalitsuse teavitamist vajavat ehitustegevust, siis tuleb otsustusprotsessides ning maaomanikud nn vaba ehitustegevuse rakendamisel. Kui arvestada, et kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik kontrollida nn vaba ehitustegevust ning rohevõrgustiku eesmärgid saavad 50 kuskil on rohevõrgustiku koridoris on vabaks liikumiseks jäänud alla 50 m siis, tuleb m nõude puhul (vahemaa liiga väike) suure tõenäosusega kahjustada. Kohaliku omavalitsuse kontrolli alt väljas oleva vaba leida lahendused rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks. Oluliselt rangema tingimuse ehitustegevuse tõttu peaks risti suunas säilitatav katkematu koridori riba olema määratud oluliselt laiem kui 50 m. seadmist ei ole asjakohane põhjendada asjaoluga, et omavalitsust ei ole vaja mingitest toimingutest teavitada. Rohevõrgustiku koridoride laiust on põhjalikult analüüsitud Kohv (Kohv, 2007) töös. Uuringute tulemuste ja Eesti ekspertide hinnangute põhjal võib väita, et väikeimetajatele ja mitte metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud liikidele suunatud koridoride puhul peaks aitama 100 m laiusest loodusliku taimestikuga alast, millest vähemalt 50m laiune riba peab olema katkematu. Kanadas välja töötatud soovituste kohaselt peaksid metsaliikide liikumist toetavad koridorid olema minimaalselt 50 m laiused. Kui koridori eesmärk on lisaks loomade liikumisele ka liikidele sobivaid elupaiku pakkuda, siis peaksid koridorid olema 500 m laiad (Kutsar, Metspalu, Escbaum, Vahtrus, & Sepp, 2018).  KSH soovitus selle põhjal: Arvestades eelnevat ja asjaolu, et Hiiumaa vald on suures osas kaetud rohevõrgustikuga ning maastiku nö vaenulikkus, sh arendussurve ei ole suur, teeb KSH koostaja ettepaneku lisada tingimusena, et rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba. Seejuures võib järgmine seesugune vähenemisega koht olla minimaalselt 200 m kaugusel esimesest. Teise tingimusena tehakse ettepanek, et rohevõrgustiku tugialale ehitamisel peab tarastatud hoonete ja/ või elamuhoonete teenindamiseks vajalike rajatiste vahele jääma vähemalt 200 m laiune katkematu ala. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d). Rohevõrgustiku säilimise ja toimimise parandamise läbi kaasneb soodne mõju. Rohevõrgustiku avatud alasid võib kasutada loomade karjatamiseks. Karjamaade piirded on siiski rohevõrgustikus lubatud, kuid Selgitame ja Mõte on selles, et mitte ainult karjatamisperioodi vahelisel alal, vaid igal ajal, kui ajal, mil maa ei ole karjatamiseks kasutusel, tuleb tagada metsloomade vaba liikumine (näiteks avada otstes elektrikarjus). täpsustame parasjagu karjatamist ei toimu, tuleks elektrikarjus või karjaaed avada loomade Metsloomade vaba liikumine tuleb tagada igal ajal, mitte vaid karjatamisvabal perioodil. Palume punkti sõnastust täiendada. liikumiseks. Nt kasvõi öiseks ajaks avada. Rohumaadel karjatamise võimaldamiseks, on karja jooksu panemise vältimiseks piirded vajalikud, karjatamine on ka rohumaadele kasulik. Täpsustatud sõnastus: Rohevõrgustiku avatud alasid võib kasutada loomade karjatamiseks. Karjamaade piirded on siiski rohevõrgustikus lubatud, kuid ajal, mil maa ei ole karjatamiseks kasutusel, tuleb tagada metsloomade vaba liikumine (näiteks avada otstes elektrikarjus igal ajal, kui karjatamist parasjagu ei toimu). Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tugialadel Arvestatakse osaliselt. Üldplaneeringut täiendatakse, et looduslike aladena käsitletakse Eesti põhikaardi ei langeks alla 80% . Kuidas peetakse arvet looduslike alade pindala kohta? Metsamaa raadamise võimalust ETAK andmetes esitatud (jooksvalt uuenevad) kõlvikute alad: kavandades soovitame täpselt määrata eraldi tingimused rohevõrgustiku elementide lõikes. E_202_seisuveekogu_a, E_203_vooluveekogu_a, E_304_lage_a, E_305_puittaimestik_a ja E_306_margala_a. Vastavate kõlvikute liitmisel on võimalik monitoorida muutuseid looduslike alade osakaaludes rohevõrgustikul. Samuti soovitame kaaluda rohevõrgustiku säilimiseks tingimuste seadmist hajaasustuses ehitusõigust omava katastriüksuse suurusele, jah Hajaasustuses on ehitusõiguse jaoks vajalike maaüksuste vähimad suurused seatud. hoonete (õuealade) vahekaugusele koridoris, detailplaneeringu koostamise kohustusele, kattuvusel puhkealadega ning metsaraietele. Samuti on seatud tingimus metsaraiel. "Rohevõrgustiku aladel tuleb metsa majandada viisil, mis rohevõrgustikku ei kahjusta ning tagada vähemalt 50m laiuste katkematute metsaga kaetud koridoride säilimine." Piiratud õuealade ja hoonete osas kehtib eelpool käsitletud tingimus. Võimalusel palume esitada konkreetne ettepanek tingimuse osas. ÜP seab hajaasustuses paikneval rohevõrgustikul järgmised tingimused: jah Võtame arvamust arvesse planeeringu edasisel koostamisel. Väärtuslike metsade - Rohevõrgustiku aladel tuleb metsa majandada viisil, mis rohevõrgustikku ei kahjusta ning tagada vähemalt 50m laiuste katkematute metsaga käsitlus vaadatakse põhjalikult erinevate arvamuste valguses üle. kaetud koridoride säilimine “. Palume välja tuua need majandamisviisid, mis võivad rohevõrgustikku kahjustada. -Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d) d)“. Jääb arusaamatuks kas kaasajaks on maaomanik ning mis asutuse elustikueksperti peetakse pädevaks hinnangu andjaks. -Rohevõrgustiku aladel tuleb metsa majandada viisil, mis rohevõrgustikku ei kahjusta ning tagada vähemalt 50m laiuste katkematute metsaga kaetud koridoride säilimine “. Kuna rohevõrgustiku aladeks on märgitud enamik Hiiumaa metsast, siis eriarvamuste vältimiseks oleks vajalik lahti kirjutada , millistele näitajatele peab vastama metsaga kaetud koridor. ÜP seletuskirjas ja joonistel palume käsitleda ÜP alal paiknevaid looduskaitseseaduse § 4 tähenduses kaitstavaid loodusobjekte, sh tuua välja jah Arvamusega arvestatakse. Kihid lisatakse tugiinfona üldplaneeringu kaardirakendusse üle euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluvad linnu ja loodusalad. Kaitstavate loodusobjektide kihid peavad olema ja vajadusel joonistele. kasutatavad ka ÜP kaardirakenduses, et oleks võimalik jälgida plan eeritava tegevuse kattuvust nendega ning hinnata tegevuse võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Peame vajalikuks märkida, et ÜPs ei ole arvestatud KSH s tehtud ettepanekutega ehitusalade (kergliiklusteed, puhkealad, sadamaalad, jah Arvamusega arvestatakse. Üldplaneeringu lahendus vaadatakse üle ning KSHs tehtud parkimisalad, supelrannad, virgestusalad) ja ehituskeeluvööndi vähendamise kohta kaitstavatel loodusobjektidel. Palume ÜP viia kooskõlla ettepanekute ja leevendusmeetmetega arvestatakse. KSH aruandega või kui ÜP s ei arvestata KSH tulemustega, siis palume tuua põhjendused, miks seda ei tehta. Peatükk 15.1 Väärtuslikud maastikud, lk 67. -Vanemat (> 60a) männi ja segametsa (okas ja lehtpuud) majandada püsimetsana “. Palume jah Metsade peatükk vaadatakse põhjalikult üle. Mõisted defineeritakse. Endiste defineerida püsimetsa mõiste ning loetleda millised õigusaktidest tulenevad raied on lubatud ja millised keelatud. -Endisi lehtmetsaga kaetud puisniitude kaardikihti ei ole olemas. ja väärtusliku taimestikuga (kaitsealused liigid) puisniite majandada püsimetsana “. Palume täpsustada, kas on olemas ka kaardikiht, millised alad on endised puisniidud? 11. Peatükk 15.2 Väärtuslikud metsamaastikud, lk 67. jah Metsade peatükk vaadatakse põhjalikult üle ning arvestatakse esitatud ÜP seab väärtuslikule metsmaastikule järgmised tingimused: täpsustusvajadustega. - Väärtuslikul metsamaastiku kõrgendatud avaliku huvi ulatus täpsustatakse metsakorraldustööde käigus koostöös metsaomaniku ja kohaliku omavalitsusega “. Palume täpsustada, kas see tähendab, et metsa inventeerimisandmed ja kava kooskõlastatakse omavalitsusega või kaasatakse kohalik omavalitsus juba enne metsainventeerimist? -Suuremate alade (häilude ja ribade) täielikult lagedaks raiumine saab olla põhjendatud vaid metsa tervislikust seisundist tulenevalt või juhul , kui muul viisil ei ole võimalik tagada metsalise ilme säilitamiseks vajalikku metsauuendust “.Palume täpsustada, kes annab hinnangu vajaliku metsauuenduse tekke võimalikkuse kohta? - Kui lageraie on hädavajalik, siis ei raiuta laiemalt kui 50m ribana ja pindala ei ületa 1 ha. Uue lageraie võib teha siis, kui kõrvalolevatel majandatud üksustel on puud kasvanud vähemalt 5m kõrguseks ning alla 30 a metsa osakaal perimeetris ei tohi olla r ohkem kui 33%. Näiteks kui männi raievanus on keskmiselt 90a, siis tähendab, et vähemalt 2/3 raielangi servast peaks külgnema juba noore, >5m kõrguse metsaga Mis saab ulatuslikuma metsakahjustuse korral kui 50 m ribaga pole võimalik kahjustust likvidee rida? Palume täpsustada ja selgitada, mille ümber ja kui kaugel see nõue kehtib? Hetkel jääb selline teemakäsitlus arusaamatuks. - Raiejäätmed tuleb kogu raiealal kokku koguda ja ära viia Palume esitatut täiendada a rvestada tuleks metsa majandamise eeskirja § 9 tingimustega tingimustega11, et raidmete äravedu langilt ei ole lubatud loo ja nõmmemetsades. - Raietöid võib teostada vaid lindude pesitsemishooaja välisel ajal “. ÜPs tuleb konkreetselt välja tuua, millisesse ajavahemikku on arvestatud lindude pesitsusaeg, kuna ühist pesitsusaega ei ole õigusaktidega määratud. ÜP seletuskirjas on välja toodud sadama mõiste: „ Sadam on avaliku juurdepääsu, parkla ja veesõiduki vette laskmise võimalusega koht .“ jah Arvamusega arvestatakse. Mõisted ühtlustatakse kehtivate õigusaktidega. Sadamaseaduse § 2 lg 1 järgi on sadam veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised (sh muul, kai, slipp, rannakindlustus,kanal jt sadama sihtotstarbeliseks kasutuseks mõeldud hooned ja rajatised sadama territooriumil) ehk sadamaehitised. Siinkohal palume lähtuda sadama mõistest sadamaseaduses või kui on soovitud defineerida sadama maa ala, siis see vastavalt sõnastada. Lisaks on samas peatükis kirjutatud: „ Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud jah Arvamuse osas tehakse planeeringu edasisel koostamisel koostööd. Selgitame, et sadamaehitisele ja veeliiklusrajati sele. Viidatud sadamaehitisi ja veeliiklusrajatisi võib ehitada maismaa osas kogu juhtotstarbega märgitud üldplaneeringu ülesannetest ja täpsusastmest ei saa eeldada detailseid ehitiste ala ulatuses. Sadama maa alale on lubatud püstitada sadamat toetavate teenuste hooneid ja rajatisi. rajatisi.“. Siiski juhime tähelepanu asukohti ja lahendusi (detailplaneeringut). Samas lubab seadus ehituskeeluvööndit sellele, et nimetatud e randi rakendamiseks peavad konkreetsed sadamaehitised olema ÜP s (joonisel skeemidel ja/või seletuskirjas) üldplaneeringu alusel vähendada. Kaalutakse detailplaneeringu kohustuse seadmist kajastatud täpsusastmes, mis võimaldaks hinnata kavandatava sadamaehitise iseloomu (mis tüüpi või mastaapi sadamaehitisega on tegu), kuid selle täpse sõnastuse osas tehakse edasist tööd. Palume Keskkonnaametil kui kasutuskoormust ja keskkonnakoormust (sh mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele), nt muuli puhul orienteeruv pikkus, statsionaarse kai pädeval asutusel hinnata millistest piirväärtustest igal konkreetsel juhul peaks puhul orienteeruv silduvate aluste hulk jne. Praegu on ÜP s märgitud vaid väga üldiselt sadamaalad, samuti ei ole määratletud täpsemalt lähtuma ning need tingimused on võimalik üldplaneeringusse kanda. sadama kasutusfunktsiooni ega eesmärki. Sadamate planeerimisel on vajalik piisava detailsusega ÜP. Kui ÜP sadamaehitisi piisava täpsusega ei käsitle, on uute sadamaehitiste rajamiseks vajalik detailplaneering. Üldplaneeringu seletuskirja lk 39 kohaselt on põhijoonisele kantud olemasolevad sadamad, mille arendusvajadustega on arvestatud. Vastav jah Sadamate nimistu ja käsitlus vaadatakse üle. Sadamad, mis moodustavad maastikul loetelu on esitatud seletuskirja lk 40 ja see sisaldab ka kuut sadamat, mis ei ole kantud sadamaregistrisse. Siiski ei ole kajastatud nimekirjas maa-ala mõistes ühtse terviku käsitletakse ühe sadamana, kuna omand ja sadamate Sõru jahisadamat (sadamaregistrikood EE SRV) ega Kalana jahisadamat (sadamaregistrikood EE RJS). Samuti ei ole välja toodud Lesta sadam registreeringud on ajas muutuvad. Leiame, et nende fikseerimine pole Kuri külas, Sarve sadam, Sõeru sadam Kukka külas, kuigi need on märgitud ÜP kaardile ning soovitakse EKV vähendamist. Seega jääb üldplaneeringus otstarbekas. ebaselgeks, kas neid sadamaid planeeritakse või mitte. Palume nimekirja täiendada vastavalt olemasolevale olukorrale. Peame vajalikuks märkida, et nimetatud kuuest sadamast, mis ei ole kantud sadamaregistrisse, ei kajastu neli (Puulaiu sadam, Laidu sadam, jah Sadamate nimistu ja käsitlus vaadatakse üle. Lisaks hinnatakse veel registrisse Paadi kinnistu sadam, Kata talu paadisadam) ka ÜP joonistel. Lisaks juhime tähelepanu, et ÜP s nimetatud Paadi kinnistu sadam ja Kata talu kandmata sadamate osas avalikku huvi ning juhtotstarbe määramise vajadust. paadisadam ei ole ÜP joonisele kantud sadama juhtotstarbega alana, kusjuures Paadi kinnistule määratakse hoopis ärimaa juhtotstarve. Selgitame, et üldplaneering on tulevikku vaatav dokument, kus võib kavandada Samas on sadama juhtotstarve määratud Tähva poolsaarel olevatele lautrikohtadele (2 tk), kuigi ÜP kohaselt uutele sadamatele asukohti ei tänaste sildumisrajatiste (mis oma olemuselt on ruumis on sadamad) kujunemist märgita, kuna sellekohast vajadust ei ole ÜP koostamisel selgunud. Sadam on vees õidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse ametlikeks sadamateks. Kohalik omavalitsus ei nõustu väitega et üldplaneeringus osutamiseks kasutatav maa ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised (sh muul, kai, slipp, saab ette näha vaid sadamaid, mis täna on kantud sadamaregistrisse. rannakindlustus, kanal jt sadama sihtotstarbeliseks kasutuseks mõeldud hooned ja rajatised sadama territooriumil) ehk sadamaehitised (sadamaseadus § 2 lg 2). Sadamatele kehtib sadamaseadus ning registrisse kandmise kohustus (Sadamaregister). Seega saab sadamatena nii sadamaseaduse kui ka looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 mõistes käsitleda ainult sadamaregistrisse kantud sadamaid. Sadamaregistrisse kandmata sadamate puhul on tegemist isiklikuks otstarbeks kasutatavate sildumisrajatistega ning neile ei laiene looduskaitseseaduses toodud ehituskeeluvööndis ehitamise erand. Peatükk 5.9.2 Lautrikohad, lk 40 . Palume lisada täpsustuse, et lauter ei hõlma rajatisi. jah Arvamusega arvestatakse. Täpsustus lisatakse seletuskirja: "Lauter ei hõlma rajatisi. Vajadusel võib veeskamise ja randumise hõlbustamiseks loodulikke materjale vähesel määral ümber paigutada." ÜPs tuleb välja tuua kuidas on käsitletud maakasutuse piiranguid ja keskkonnariske, mis tulenevad jääkreostusobjektidest. Tuleb veenduda, et jah Kohalik omavalitsus kaalub jääkreostusobjektide ja prügilate kajastamist tugiinfona. oleks kajastatud kõikide kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevate jääkreostusobjektide staatus (riikliku või kohaliku tähtsusega objekt) Selgitame, et planeerimisseaduses esitatud üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ja seisund (reostus likv ideeritud/osaliselt likvideeritud/likvideerimisel/töid teostatud ei ole). Maakasutuse otstarbe muutmisel lähtuda seda ette ei näe. jääkreostusobjektidel paikneva pinnase vastavusest keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnase s“ võttes arvesse objekti korrastamisel saavutatud näitajad või näha ette täiendavad uuringud või objekti ohutustamine. Oluline on Jääkreostusobjektid võib välja tuua infokihina Keskkonnaprotaalist, kuid põhjalikum hinnata ka seda, kas nende alade pinnases ohtlike ainete sisaldus vastab elamumaa või tööstusmaa normidele, sama ka põhjavee analüüs ei ole otstarbekas. puhul. Kas on mingeid uuringuid tehtud, kui on jääkreostus ohutustatud või likvideeritud ning milline on olukord pärast seda Se da teemat on üldplaneeringus oluline kajastada, et saastunud ala de le nt elamuid ei plaanitaks rajada. Jääkreostusobjektide asukohad ning asjakohased uuringud ning ohutustamistööde lõpparuanded on kättesaadavad keskkonnaregistrist jaotuses „Jäätmed ja ohuobjektid“ „jääkreostusobjektid“ alt. Vabariigi Valitsuse poolt 07.10.2022 kinnitatud Lääne Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2022 2027 (edaspidi VMK) ja VMK jah Arvamusega arvestatakse. Veemajanduskava meetmeprogrammis toodu vaadatakse meetmeprogrammis on nimetatud veekogumite seisundi parandamiseks väljatöötatud meetmed, mille rakendajaks on teiste seas ka kohalik üle ja otsustatakse, kas ja mida üldplaneeringusse või KSH aruandesse kantakse. omavalitsus. Eelnevast tulenevalt palub Keskkonnaamet arvestada üldplaneeringu koostamisel VMK meetmeprogrammis toodud meetmetega, mille rakendajaks on vald. KSH aruandes on mainitud, et üldplaneeringussekantud ehituskeeluvööndi piir lähtub GisPlan OÜ (2020) poolt määratud korduva jah Kohalik omavalitsus ei nõustu esitatud seisukohaga. Kohalik omavalitsus analüüsib üleujutusega ala piirist, kuid ei ole analüüsitud kasutatud metoodika ja sellest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi ulatuse teemat täiendavalt ja esitab omalt poolt kaalukad argumendid. KSH aruannet määramisega seotud mõjusid ranna kaitse eesmärkidele. täiendatakse vastavalt ettepanekule. KSH aruandes on välja toodud, et ÜPga määratakse üleujutuse riskipiirkonnad ning ettepanekud vastavale alale tegevuste kavandamiseks. jah Arvamusega arvestatakse. Üldplaneeringus esitati 1% üleujutusrisk vastavalt Seejuures ei ole KSH aruandes analüüsitud kavandavate meetmete asjakohasust ja piisavust. koostatud uuringule. KSH aruannet täiendatakse vastavalt ettepanekule. Analüüsil tuuakse välja ehituskeeluvööndi vähendamise alade kattumine kaitstavata loodusobjektidega ning vajalikud meetmed analüüsitakse Teema analüüsitakse edaspidi põhjalikult üle ning tehakse koostööd loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide kaitseks, kuid ei ole analüüsitud kavandatava tegevuse mõjusid kõikidele rannikul Keskkonnaametiga. esinevatele looduskooslustele. Juhime tähelepanu, et randade ja kallaste kasutamise piirangud ei ole kehtestatud üksnes kaitsealuste alade ja liikide kaitseks. Ranna ja kaldaalad on ökoloogilises mõttes ökotonid piirialad, kus kohtuvad erinevad keskkonnad. Sellised alad on eriti Juhime tähelepanu, et valdavalt on EKV vähendamise aladele seatud edasisel olulised bioloogilise mitmekesisuse seisukohast, kuna lühikesel ruumigradiendil märkimisväärselt muutuvad keskkonnatingimused loovad arendamisel vähemalt keskkonnamõju eelhindamise tasemel mõjude hindamise nõue, sobiva elupaiga väga erinevatele liikidele. Ranna ja kaldaalade eripärane keskkond on koduks paljudele spetsiifilistele liikidele, mida muudes kui on teada detailsed arendussoovid. elupaigatüüpides ei pruugi leiduda. Sellest tuleneb ka vajadus randu ja kaldaid kaitsta. Lisaks rannale ja kaldale spetsiifilistele kooslustele laienevad looduskaitseseaduses seatud ranna ja kalda kaitse kitsendused ka muudele rannal esinevatele ja seeläbi rannale iseloomulikele looduslikele kooslustele. Ranna ja kaldakaitsevööndid on kehtestatud mitte ainult kaitsealuste, vaid kõikide seal elavate liikide ja looduslike elupaikade kaitseks. Ranna ja kalda kaitse eesmärgiks on muuhulgas ranna ja kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu analüüsitakse Teema analüüsitakse edaspidi põhjalikult üle ning tehakse koostööd tagamine. KSH aruandes on aga analüüsitud ainult ehituskeeluvööndi vähendamise mõju kallasraja kasutamisele, kuid jäetud täielikult Keskkonnaametiga. käsitlemata tegevuse võimalikkus lähtuvalt ranna ja kalda eripära arvestava asustuse suunamise vajadusest. Märgime, et üldreeglina on peamine ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamist toetav asjaolu maaüksusel asunud ajalooline asustus või piirkonnas väljakujunenud ehitusjoon. Ehituskeeluvööndi vähendamise mõju hindamisel on oluline arvestada ka ala reljeefi, üleujutusriske jms. Kui ehituskeeluvööndisse ehitamine analüüsitakse Teema analüüsitakse edaspidi põhjalikult üle ning tehakse koostööd toob kaasa vajaduse rannaala kuivendada ja/või maapinda tõsta, mõjutab see ilmselgelt rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamist Keskkonnaametiga. ning suurendab inimtegevuse kahjulikku mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamise mõjude hindamisel tuleb arvestada ka nende mõjudega. KSH s on ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekute käsitlemisel antud väga palju soovitusi kaitsealuste liikide ümberasustamiseks. See on analüüsitakse Teema analüüsitakse edaspidi põhjalikult üle ning tehakse koostööd pigem märk, et tegelikkuses tuleks kriitiliselt üle vaadata ehituskeeluvööndi vähendamiste kattuvused kaitsealuste liikide elupaikade ja Keskkonnaametiga. elupaigatüüpidega ning olulised kattuvused nendest planeeritud vähenduse aladest välja arvata. Kas sari küla Küüramäe, Lageda ja Sammalkivi detailplaneeringu alal paiknev ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga ala kattub II jah Teema analüüsitakse edaspidi põhjalikult üle ning tehakse koostööd kaitsekategooria seeneliigi kroonliudiku ( Sarcosphaera coronaria ) elupaigaga (kood KLO9600294) ja III kaitsekategooria seenelii gi kuld Keskkonnaametiga. soverbielli ( Sowerbyella imperialis ) elupaigaga (kood KLO9600294). KSH s on soovitatud vajadusel ümberasustamist, kuid seeneliikide puhul II kaitsekategooiasse kuuluva seeneliigi kroonliudik (Sarcosphaera coronaria) ning III ei ole ümberasustamine võimalik. Looduskaitseseaduse alusel on keelatud I ja II kaitsekategooria taimede ja se ente kahjustamine, sealhulgas kaitsekategooriasse kuuluva seeneliiki kuld-soverbiell aga ümberasustada ei saa, kuid korjamine ja hävitamine hävitamine13. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on alal säilib piisavalt ruumi, et kavandada ehitisi väljapoole elupaika. Ala arendamisel keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas elupaigas14, kuid kuld soverbielli elupaik on piiritletud vaid ühe leiupunkti alusel, tuleb konsulteerida elustikueksperdiga hoonete ja taristu paigutamise ja mistõttu ei tohi selle liigi ainsat tõendatud asukohta rikkuda ja liigi säilimist elupaigas ohustada. raadamistööde alaga seoses, et oleks tagatud kaitstavate liikide elupaikade säilimine alal. Omavalitsusele laekunud inventeerimisandmetest võib järeldada, et elupaik jääb ehituskeeluvööndi vähendamisel ikkagi ehituskeeluvööndisse. KSH aruandes on analüüsitud üksnes kallasrajale ja lautrikohtadele juurdepääsuteede küsimusi, kuid hindamata on jäetud sadamate analüüsime Üldplaneeringus on käistletud olemasolevaid sadamaid, millel on ette nähtud arendamisega (sh sadamate laiendamine, uute sadamaehitiste rajamine, uute funktsioonide lisandumine, süvendamine jms) kaasnevad minimaalsed arenguvajadused. Täpsed sadamate fuktsioonid, ehitised ja mõjud . Millised mõjud kaasnevad olemasolevate sadamate edasise arendamisega ja millisel määral on arendustegevus võimalik ilma süvendamisvajadused pannakse paika detailplaneeringus või ehitusprojektis, kus on loodusväärtusi kahjustamata? Ka Natura hindamise peatükis on sadamaid käsitletud üksnes ehituskeeluvööndi vähendamise kontekstis ning vajalik detailsem mõjude hindamine. Teema analüüsitakse edaspidi põhjalikult üle hinnatud selle võimalikke mõjusid maismaal. Palume aruannet täiendada. ning tehakse koostööd Keskkonnaametiga. KSH aruandes on käsitletud meretuuleparkide ühte võimalikest ühendusvariantidest (Hiiu maakonnaplaneeringu kohane ühendus ), mis analüüsime Üldplaneeringusse kantakse nimetatud kaablikoridorid näitlikuna. Üldplaneeringusse kulgeb läbi Hiiumaa. Nimetatud ühendus plaanitakse rajada üle Tahkuna poolsaare. KSH aruandes on kirjutatud , et maismaal, kus merekaabel lisatakse info et tuuleparkide ja mandriga ühendusliini rajamiseks algatatakse ühendatakse elektrivõrku, kattuks elektrivõrk mitmete II ja III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide kasvukohtadega ning Malvaste, Risti vajadusel eriplaneering. ja Kodeste külade piirkonnas erinevate vääriselupaikadega. Tähelepanuta on aga jäetud, et joonisele nr 3.32 kantud trass kulgeb läbi Tahkuna looduskaitseala looduskaitseala Kodeste metsa sihtkaitsevööndi, kus kaitse eeskirja § 12 ja looduskaitseseaduse § 30 lg 2 p 3 kohaselt on keelatud uute ehitiste püstitamine. Lisaks kattub planeeringus näidatud liinikoridor I kaitsekategooriasse kuuluva kassikaku ( Bubo bubo ) Palume aruandes kirjutatut korrigeerida. 4.1. Lk 113 on kirjutatud Mudaste küla lautrikoha tarvis ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku tegemisest. KSH aruandes on öeldud, et jah Kontrollime üle ja vajadusel täiendame KSH aruannet. Kõrgessaare Mudaste loodusala kaitse eesmärkides esitatud elupaigatüüpe ehituskeeluvööndi vähendamise alal ei paikne ning eelnevast lähtuvalt leiab KSH koostaja, et ebasoodne mõju Natura loodusalale puudub. Juhime tähelepanu, et planeeritav ehituskeeluvööndi vähendamine jääb peaaegu kogu ulatuses (välja arvatud olemasoleva teega kattuv ala) kaitstavatele elupaigatüüpidele rannaniidud (1630*) ja kadastikud (5130). 4.2. Tahkuna loodusalaga seoses on nimetatud kavandatavate tegevustena üksnes Tahkuna puhke ja lautrikoha rajamine. Märgime, et jah Arvestame ettepanekuga. Ehituskeeluvööndi vähendamine ja virgestuse maa-ala Tahkuna loodusalale, sh loodusala ees märgiks seatud elupaigatüübile vanad loodusmetsad (9010*) on kavandatud ka meretuuleparkide eemaldatakse. Olemaoleva parkla ja lautrikoha tähistus jäetakse üldplaneeringusse elektriühendusliin. sisse. Meretuuleparkide ühendusliin oli kavandatud Hiiumaa maakonnaplaneeringuga. Üldplaneeringusse kantakse nimetatud kaablikoridorid näitlikuna ning vajadusel algatatakse nende planeerimiseks eriplaneering. 4.3. Vanamõisa loodusalaga seoses on KSH aruandes käsitletud planeeritud kergliiklusteed Sõru sadam Tohvri supluskoht. Aruandes on jah Kontrollime üle ja vajadusel täiendame KSH aruannet. öeldud, et arvestades kergliiklusteede karakteristikuid (eraldusriba ja kergliiklustee laius kokku ca 6 m) ning asukohta (olemasoleva tee lähistel), ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju kaasnemist elupaigatüüpidele, kui kergliiklustee rajatakse olemasolevast teest ida poole, mis jääb väljapoole elupaigatüüpide asukohta. Märgime, et olemasolev Liivalauka tee piirneb vahetult mõlemalt poolt Vanamõisa loodusala eesmärgiks olevate elupaigatüüpidega kadastikud (5130) ja rannaniidud (1630*) ning kergliiklustee rajamine ol emasoleva tee kõrvale ilma, et see kattuks kaitstavate elupaigatüüpidega, ei ole võimalik. 4.4. Väinamere loodusalale jääva Tähva poolsaare osas on analüüsitud Lesta sadama arendusala mõjusid, kuid ei ole seda tehtud teiste analüüsime Teema analüüsitakse edaspidi põhjalikult üle. Tõenäoliselt loobutakse Tähvanina, Tähvapõllu ja Kuusi ku detailplaneeringuga kavandatud hoonestusõigusega lautrikohtade osas, millele taotletakse samuti ehituskeelvööndi vähendamise ettepanekutest Väinamere loodusala elupaikades. ehituskeeluvööndi vähendamist. Mõlemad ehituskeeluvööndi vähendamise sooviga lautrikohad jäävad Väinamere loodusala eesmärgiks olevale rannaniitude elupaigat üübile ja emaputke ( Angelica palustris ) elupaigale. 4.5. Kavandatava tegevuse mõju hindamisel loodusalade kaitse eesmärgiks seatud elupaigatüüpidele on mistahes tegevuse puhul eeldatud, et analüüsime Teema analüüsitakse edaspidi põhjalikult üle. KSH aruannet täiendatakse. tegevusega kaasnev mõju piirdub ehitusalaga. Sellest lähtuvalt on kõikide ehitustegevuste puhul seatud tingimuseks, et elupaigatüüpide soodsa seisundi säilitamiseks tuleb vältida ehitus ja arendustegevust elupaikade piires ning sel juhul ebasoodsad mõjud puuduvad. Keskkonnaameti hinnangul ei pruugi erinevate ehitus ja arendustegevuste mõjud piirduda konkreetse ehitusalaga. Mõjude hindamisel ei saa arvestada üksnes elupaigatüübi kaoga ehitiste alla jääval maal. Ala kasutuselevõtul nt elamu --, äri või tootmismaana kaasneb ehitustegevusega looduskooslusele iseloomuliku elustiku muutumine ja hävimine laiemal alal (ala kasutuse, kasutuskoormuse, veerežiimi, hooldusvõimaluste jms muutus). Natura eelhindamisel ei ole arvestatud kaudsete mõjudega. KSH aruandes lk 146 on toodud Kaleste küla puhkeala arendamisel leevendava meetmena: „Kuna ehituskeeluvööndi vähendamise alal on analüüsime Teema vajab edasist koostööd Keskkonnaameti ja RMK-ga. Tänaseks on puhkeala võimalik ette näha puhkeala arendamine väljapool Natura loodusala kaitse eesmärgiks oleva elupaigatüübi kasvukohta, tuleks laienduse märgitud alal välja arendatud. kavandamisel sellega arvestada .“ Palume täpsustada ja/või ümber sõnastada toodud leevendusmeede, kuna KSH ar uandes lk 130 on öeldud, et kuna kogu ehituskeeluvööndi vähendamise ala jääb nii Natura võrgustiku alale kui ka selle kaitse eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele, ei ole puhkekoha kavandamisel välistatud ebasoodne mõju elupaigatüüpidele ning ala arendami sest tuleb loobuda ehituskeeluvööndi vähendamise alale. KSH aruandest peaks üheselt välja tulema, kas kõnealuse ala arendamine on lubatud või mitte, arvestades võimalikke mõjusid. 6.1.1. jah Arvamusega arvestatakse. Parandame vea. KSH aruandes lk 18 on kirjutatud: „ Looduskaitseseaduse § 34 kohaselt ei laiene ehituskeeld kalda kindlustusrajatistele ega ka sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele “. Looduskaitseseaduse §34 puhul on eksitud viidatud § ga. Palume korrigeerida , sest ehituskeeluga seonduv on sätestatud looduskaitseseaduse § s 38. Looduskaitseseaduse § 38 lõik 4 punkt 2 alusel ei laiene ehituskeeld kalda kindlustusrajatistele ja looduskaitseseaduse § 38 lõik 5 punkt 2 alusel ei laiene ehituske eld kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. L ooduskaitseseaduse § 5 lõik 2 alusel nimetatakse mere kallast rannaks. Palume lause sõnastust ja looduskaitseseaduse § korrigeerida. 6.1.2. Läbivalt tuuakse KSH aruande eelnõus välja, et: „ EKV vähendamise eesmärgiks on luua võimalus sadama ala mitmekülgseks arenguks analüüsime Üldplaneeringus on käistletud olemasolevaid sadamaid, millel on ette nähtud rajada alale ehitisi, mis ei ole seotud ranna kindlustusrajatistega, piirivalve ega ka supelranna teenindamiseks vajalike ehitistega, näiteks minimaalsed arenguvajadused. Täpsed sadamate fuktsioonid, ehitised ja väikesemahulisi majutus --, kaubandus või toitlustuspindu “. Ebaselgeks jääb, kas EKV vähendamine laieneks ühtlasi ka rannakindlustustele ja süvendamisvajadused pannakse paika detailplaneeringus või ehitusprojektis, kus on erinevatele sadamarajatistele või on rannakindlustuste ja täiendavate sadamarajatiste planeerimiseks vajalik siiski eraldi detailplaneering. vajalik detailsem mõjude hindamine. Teema analüüsitakse edaspidi põhjalikult üle Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekute analüüsimisel ei ole käsitletud aspekte, mis on asjakohased rannakindlustuste või sadamarajat ning tehakse koostööd Keskkonnaametiga. iste osas (rannaprotsessid, erosioon jne). Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et rannakindlustused ja erinevad sadamarajatised tuleb ette näha detailplaneeringuga detailplaneeringuga16. See teema tuleb KSH aruandes konkreetselt välja tuua ja vajadusel teksti korrigeerida, kui on plaanis lubada rajada väikemahulisi majutus kaubandus või toitlustuspindu. 6.1.3. analüüsime Lesta sadama rajamise aluseks on kehtiv detailplaneering. Teema analüüsitakse KSH aruandes lk 28 (Kuri küla Lesta sadam sadam17) on kirjutatud: Lesta sadam on (osaliselt) valmis ehitatud, seejuures ehitusluba omamata. edaspidi põhjalikult üle koostöös Keskkonnaametiga. Antud juhtumiga tegeleb täpsemalt Keskkonnaamet Jääb selgusetuks, mida sellega konkreetselt on mõeldud. Keskkonnaamet on varasemalt oma 13.09.2022 kirjas kirjas18 juhtinud tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuse realiseerimiseks (sh sadamahoone ehitamiseks) peab Lesta sadam olema kantud sadamaregistrisse vastavalt sadamaseaduse § le 37. Tabelis 3.2. on välja toodud: „ Kuna valdav osa Lesta sadama alast kattub EELISe andmete kohaselt erinevate kaitsealuste liikide kasvukohtadega, on alal vajalik hoonestuse ja rajatiste paigutamiseks läbi viia taimestiku inventuur. Hoonestuse ja rajatised peab paigutama selliselt, et nende alla jääks minimaalselt kaitstavate taimeliiki de isendeid “. Jääb arusaamatuks , kuidas saab pidada võimalikuks ÜP ga vähendada EKV d, kui valdaval alal kasvavad kaitstavad liigid. KSH aruandes lk 29 on kirjutatud: „ Kuna sadam on tänaseks päevaks (vähemalt osaliselt) valmis ehitatud ning tegevusega ka asnenud mõjud Keskkonnaameti poolt täpsustamisel, tuleb alal rakendada mõjude leevendamist tagasi ulatuvalt kaitstes alal olevaid liike, mida ehitustegevusega kahjustatud ei ole. Täiendavad tegevused alal tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ning taotled a vastavalt EKV vähendamist “. Kas sellega on mõeldud, et juba rajatud rajatistele on vajalik veel eraldi EKV vähendamine? Lesta sadama kinnistul kehtib Järve piirkonna kinnistute detailplaneering detailplaneering19, millega on lubatud mh sadamarajatise ehitamine. Seega tuleb nimetatud asjaolusid täpsustada. Siinkohal peaks jääma seisukohale, et ÜP raames ei ole otstarbekas EKV vähendada, kui ei ole teada senist võimalikku mõju ning juba rajatud rajatiste osas peetakse vajalikuks eraldi EKV vähendamist. Samuti ka muudel juhtudel jääb ebaselgeks, kuidas EKV vähendamine on sadamate juures nö sobivaks peetud, kui puudub teave planeeritavate rajatise ligikaudse suuruse/mahu/paigutuse osas, kuid tõdetakse, et enamus alal on kaitstavad objektid (elupaik, taimeliigid vm). Eelkõige näiteks Sõeru sadam Kukka külas, Kõrgessaare sadam, Kassari sadam, Salinõmme sadam, Hiiessaare sadam. Kõik kaitstavatele loodusobjektidele kavandatud ehituskeeluvööndi vähendused tuleb üldplaneeringust välja võtta, sest need ei arvesta analüüsime Teema analüüsitakse edaspidi põhjalikult ja asukohapõhisel üle koostöös kaitstavate loodusväärtustega. Sadamate juures on EKV vähendamist soovitud, kuna soovitakse rajada näiteks väikesemahulisi majutus --, Keskkonnaametiga. kaubandus või toitlustuspindu. Siiski ei ole KSH aruandes käsitletud, kas selliste rajatiste jaoks EKV vähendamine ning ehitiste lubamine alal on Selgitame, et kaitstavate loodusväärtustega on KSH aruandes ja selle kaudu seatud ohutu (mereveetase, rannaprotsessid vm). Näiteks Tahkunas Tõrvanina puhkekoha arendamine asub piirkonnas, kus on tugev ranna erosioon. tingimusi seades siiski arvestatud. 6.1.4. analüüsime Teema analüüsitakse edaspidi põhjalikult ja asukohapõhisel üle koostöös On oluline, et ÜP s lähtutakse KSH aruandes toodud suunistest, mille kohaselt mingitest tegevusest tuleks loobuda (nt Vahtrepa küla Keskkonnaametiga. Tahkuna lautrikoha vastus on ülevalpool. Leemendi ja Väike Leemendi detailplaneeringu ja lautrikoha määramine, Tahkuna puhkekoha ja lautrikoha arendamine, Säärenina puhkekoha arendamine, Kaleste puhkekoha arendamine, Suursadama arendamine, Hiiessaare puhkekoha laiendamine ja lautri taristu). ÜP kaartidel ja seletuskirja tabelis 6 on need siiski kõik kajastatud. 6.1.5. jah Arvamusega arvestatakse. KSH aruanne korrigeeritakse. Lk 48 on ikkagi mõeldud KSH aruandes lk 48 on Sarve sadama EKV vähendamise osas räägitud ka Salinõmme sadamast: „ Üldplaneeringu koostamise käigus ei ole Sarve sadamat. Mõlemal juhul on tegemist viigerhülge temaatikaga. teada täpseid plaane Salinõmme sadamaarendamiseks …“. Palume üle kontrollida, millisest sadamast räägitakse. Kas mõlema sadama(Sarve Üldplaneeringuga ei määrata sadamate arengu täpseid parameetreid ning võimalikke sadam ja Salinõmme sadam) puhul on asjakohane viigerhüljeste temaatika ja vastavad soovitused tööde korraldamisel? Palume korrigeerida ehitusmahte. ning vastavalt täiendada tabelit 3.2. 6.1.6. analüüsime Arvamusega arvestatakse. Kontrollime üle ja vajadusel täiendame KSH aruannet. Hiiessaare sadama EKV d puudutav informatsioon on KSH aruandes varieeruv. Nimelt lk 61 ja tabelis 3.2. üks info, kuid lk 127 on esitatud täiendusi: „ Ehituskeeluvööndi vähendamise ala on soovitav vajadusel laiendada olemasole vast sadamakaist lääne suunda ja idasuunas elupaigatüübiga kattuval alal üldplaneeringust eemaldada. eemaldada.“. Sarnaseid erisusi on aruandes ka mujal nt Tärkma sadama osas, Salinõmme sadama osas, Sarve sadama osas jne, aga ka puhkealade osas nt Kaleste küla puhkea la kohta on tabelis 3.4. toodud, et arendamisest tuleb loobuda, kuid seda ei ole enam nimetatud lk 146. Juhime tähelepanu sellele, et aruandes peaks konkreetselt välja tulema, milliseid tegevusi saaks arendada ja millistel tingimustel. Erisuste vältimiseks võiks kasutada ka viitamist eelnevatele peatükkidele tabelitele, kui soovitakse vältida kordamist või lisada üks ülevaatlik tabel. Hetkel on olulised konkreetset teemat puudutavad aspektid aruandes laiali. 6.1.7. KSH aruandes lk 62 (Mudaste külas lautrik oha määramine) on välja toodud, et: „ Lautrikoht jah Arvamusega arvestatakse. Korrigeerime KSH aruannet on sobiv ala paatide veeskamiseks ja kaldapiirkonnas tuleb piirata laiemale alale mootorsõidukitega liikumine. Olemasoleva parkla ala kastus võib jätkuda senisel kujul “. Jääb ebaselgeks, miks on vajalik sellisel määral EKV vähendamine. 6.1.8. Puhkekohtade arendamise võimaldamiseks ehituskeeluvööndi vähendamine. Mitmetel juhtudel ei ole välja toodud, mis tüüpi rajatisi Analüüsitakse Täpsed puhkekohtade fuktsioonid ja ehitised pannakse paika detailplaneeringus või kavandatakse nt Paope puhkeala ja Ninaotsa puhkekoht. Kuna alad piirnevad lautrikohtadega oleks asjakohane täpsustus, milliseid rajatisi ehitusprojektis, kus on vajalik detailsem mõjude hindamine. Üldplaneeringut puhkekoha arendamise juures silmas peetakse. koostatakse üldplaneeringu täpsusastmes. Võimalusel täpsustatakse ja põhjendatakse lahendusi. 7. KSH aruandes tuleb anda hinnang j ääkreostusobjektidest tuleneda võivate maakasutuse piirangute ja keskkonnariskide kohta . Hetkel on jah Arvamusega arvestatakse. Jääkreostusobjekte ja suletud prügilaid kajastatakse peatükkides 1.2.1 (lk 225) ja 1.5.4 (268) esitatud vaid jääkreostusobjektide loetelu. Vt ka üldplaneeringu kohta esitatud märkus t 14.1. üldplaneeringus tugiinfona. 8. KSH aruande Lisas 1 lk 52 on märgitud, et korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud ka paberi ja kartongijäätmete kogumine. Palume üle jah Arvamusega arvestatakse. Korrigeerime KSH aruannet kontrollida vastava info õigsus, kuna Hiiumaa valla kodulehel ja seal leiduvates dokumentides infot paberi ja kartongijäätmete veo kohta ei leidu. Täiendavalt juhime kohaliku omavalituse tähelepanu sellele, et nii ÜPs kui KSH aruandes esineb hulgaliselt vormistusvigu, sh keeleliselt jah Arvamusega arvestatakse. Sõnastusi ja mõisteid korrigeeritakse. KSHs esitatuga ebakorrektseid ja seetõttu raskesti mõistetavaid lauseid, mida soovitame korrigeerida. Samuti juhime tähelepanu sellele, et nii ÜP s kui ka arvestatakse või põhjendatakse mitte arvestamist. KSH aruandes on läbivalt mainitud Kassari saart, kuid Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei kuulu Kassari enam meresaarte hulka. Tuletame meelde, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 kohaselt on KSH eesmärk arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimi sdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. KSH tulemustega tuleb arvestada ning üldplaneeringu lahendust korrigeerida või siis välja tuua selgitused, miks ei ole nendega arvestatud. 2.69 03.04.2023 Caspar Aru, Oleme arendamas üle-eestilist elektriautode laadimistaristut ja ning hetkel otsimas sobilike laadimisjaamade asukohti Hiiumaal. Jah Arvamusega arvestatakse. Märgime üldplaneeringu peatükis "Elektrivõrk" ära Elelevi OÜ Meie paigaldatavad laadimisjaamad on pool-kiired laadijad, mis on ettenähtud kohtadesse, kus inimene peatub vähemalt 2h või eesmärgi arendada Hiiumaal terviklikku laadimistaristut vastavalt ajas muutuvale kauem. Pool-kiire laadija saab ühendada erinevalt kiirlaadijast tavavõrguga ilma suuremahuliste elektritöödeta ja peakaitsme nõudlusele. Laadimistaristu oma detailsuses ei ole otseselt üldplaneeringuga vahetamiseta, kuna pool-kiire laadimisjaam ei tarbi võrgust korraga suurt hulka elektrienergiat ning tänu võimsusjaotuse lahendatav ülesanne, kuid kohalik omavalitsus on detailsemate küsimuste osasvalmis kontrollerile kasutab laadimiseks vaid seda elektrienergiat, mis asukoha tavatarbimisest üle jääb. koostööd tegema. Meie pöördumise eesmärk on selgitada välja, kas Hiiumaa Vallal oleks huvi meiega laadimistaristu väljaarendamisel koostööd teha? Linna roll seisneks avaliku ruumi st. võimalike sobilike asukohtade väljapakkumises ja/või meie pakutud asukohtade kooskõlastamises/heakskiitmises. Elelevi OÜ sõlmiks seejärel Hiiumaa Vallaga laadimisjaama paigalduslepingu, teeks kõik vajalikud investeeringud laadimisjaama paigaldamiseks ning jääks laadimisteenust osutavaks operaatorfirmaks. Vallale ei kaasneks laadimisjaamaga muud kohustust, kui see, et kuu lõpus esitab Vald Elelevi OÜ-le tarbitud elektrienergia kohta oma paketipõhise müügiarve, mille koostamiseks vajalikud andmed saadetakse automaatika abil kokkulepitud e-maili aadressile ning asukoht hoiab laadimiskohti tavahoolduse raames puhtana prügist, lumest jmt heakord. Koostöö korral saaks Elelevi OÜ laiendada oma laadimistaristut Hiiumaal, Hiiumaa Vald looks laadimistaristu näol soodsa pinnase elektrisõidukite kasvule, mis aitaks kaasa Valla keskkonnasõbralikumaks muutumisel ning näitaks eeskuju rohepöörde realiseerimisel.