Käskkiri

KÄSKKIRI 11.02.2022 nr 1-2/22-019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koolitusjuhendi kinnitamine Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse § 31 lg 8 ja 9 ning majandus- ja taristuministri 07. detsembri 2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 5 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 alusel: kinnitan 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koolitusjuhendi (Lisa 1); tunnistan kehtetuks 2. 10.10.2020 käskkirja nr 1-2/20-039 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koolitusjuhendi kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Margit Tammistu  2 Lisa 1 KINNITANUD peadirektor 11.02.2022 käskkirjaga nr 1-2/22-019 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI KOOLITUSJUHEND ULDSÄTTED 1. Käesoleva koolitusjuhendi eesmärgiks on ühtlustada koolitustegevuse korraldust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis (edaspidi Amet) ning anda terviklik ülevaade ja vajalikud juhtnöörid koolitussüsteemi arendamiseks Ameti tasandil. Käesolev dokument annab mudeli koolitustegevuse korraldamiseks ja on aluseks koolitussüsteemi hindamisele. 2. Koolitusjuhendi koostamisel on võetud aluseks koolitust reguleerivad õigusaktid. KOOLITUSE KORRALDUSE PÕHIMÕTTED 3. Personali koolitamisel arvestatakse avaliku teenistuse kui terviku, Ameti ja teenistujate individuaalseid vajadusi ning avaliku teenistuse koolituse prioriteete. 4. Iga teenistuja vastutab ise enesearendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eest vähemalt teenistuskohal esitatavate nõuete (ametijuhendis kehtestatud nõuded) ulatuses. 5. Teenistuja esitab oma täiendkoolituse soovid vahetule juhile, mis edastatakse vahetu juhi poolt personalinõunikule. 6. Teenistuja on kohustatud osalema talle koolitusplaanis või vahetu juhi poolt määratud koolitustel. Koolitusest mitte osalemisest tuleb teavitada oma vahetut juhti ja personalinõunikku. 7. Koolitusteenuste pakkuja valimisel peab personalinõunik üldjuhul jälgima, et täiendkoolituse läbiviijal oleks tegevusluba või ta on esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks. 8. Koolitusvormide valikul eelistatakse grupikoolitusi, majasiseseid koolitusi ja iseseisvat õpet kui paindlikumaid vorme võrreldes avalikult väljapakutud koolitustega. 9. Koolituselt puudumise erakorraliste tööülesannete tõttu või asendaja määramise otsustab vahetu juht. Koolituselt puudumise puhul peab teenistuja sellest teavitama nii vahetut juhti kui ka personalinõunikku. 10. Koolituselt puudumise mõjuvaks põhjuseks loetakse edasilükkamatuid tööülesandeid ja neid põhjuseid, mis lubavad puududa teenistuskohalt. Koolituselt puudumise korral esitab teenistuja personalinõunikule kirjaliku selgituse. 11. Vajadusel täidab teenistuja pärast koolituse läbimist tagasisidelehe. KOOLITUSTEGEVUSE KORRALDAMINE 12. Koolitustegevuse korraldamises osalejate ülesanded ja vastutus: 12.1. juhtkond: tagab võimalused Ameti teenistujate koolituseks, kinnitab koolitustegevuseks vajalikud dokumendid ja eelarve, toetab õpitu rakendamist töösituatsioonis. 12.2. osakonna juhatajad: osalevad koolitusplaani väljatöötamisel, selgitavad oma alluvate koolitusvajadused, edastavad koolitusplaani koostamiseks koolitusvajadused töö planeerimise  3 infosüsteemi PlanPro või personalinõunikule ja toetavad õpitu rakendamist töösituatsioonis, vajadusel korraldades õpitu jagamise teistele teenistujatele. 12.3. teenistujad: vastutavad enesetäiendamise, pädevuse tõstmise ja koolitusel osalemise eest. Teevad ettepanekuid koolituse paremaks korraldamiseks. 12.4. personalinõunik vastutab Ameti eesmärke toetava süsteemse ja tulemusliku teenistujate koolituste korraldamise ning andmete õiguslikkuse eest Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP). KOOLITUSTEGEVUSE PROTSESS 13. Koolitusvajaduste analüüs. 13.1. Koolitusvajaduste analüüsi eesmärk on välja selgitada keda, mis teemal ja millist koolitusvormi kasutades koolitada, et toetada Ameti eesmärkide saavutamist. 13.2. Koolitusvajaduste analüüsimine põhineb: 13.2.1 Ameti tegevuse ja strateegiliste eesmärkide analüüsil; 13.2.2 vastava aasta valdkondlike tegevusplaanide analüüsil; 13.2.3 teenistujate arenguvestluste ja kompetentside hindamise tulemustel. 13.3. Koolitusvajaduse analüüsi tarbeks vajaliku info kogumise eest vastutab personalinõunik, kes koostöös juhtkonna ja struktuuriüksuste juhtidega kogub ning täpsustab koolitustegevusega seotud Ameti strateegilised ja lühiajalised eesmärgid, tegevusprioriteedid ja ülesanded ning koondab need aasta koolitusplaani. 14. Koolituste korraldamine ja koolitusplaan 14.1. Koolitusplaani koostab personalinõunik hiljemalt jaanuari lõpuks. 14.2. Koolitusplaani kooskõlastab peadirektor ning osakonna juhatajad võtavad selle teadmiseks. 14.3. Personalinõunik sisestab koolitust puudutava info (koolituse toimumise aeg ja koht, koolitaja andmed, koolituse sisu ja koolitusel osalejate andmed) RTIP-i (välja arvatud kesksed koolitused, mis on eelnevalt RTIP-i juba sisestatud). 14.4. Kõik Ametisse ja teenistujatele laekuvad siseriiklikud koolituspakkumised edastatakse personalinõunikule, kes koondab ja süstematiseerib saadud info. 14.5. Koolitusplaanis fikseerimata koolitusest osa võtta soovija edastab vahetu juhiga kooskõlastatud koolitussoovi personalinõunikule. 14.6. Personalinõunik teavitab teenistujat tehtud otsusest. Kui personalinõunik on andnud nõusoleku koolitusel osalemiseks, registreerib koolitusel osaleja ennast vastavale koolitusele. Kui teenistuja soovib osaleda tasuta välisel koolitusel, teavitab ta kohe pärast registreerimiskinnituse saamist personalinõunikku. Personalinõunik teeb koolitusel osalemise kohta vastavasisulise kande RTIP-i. 14.7. Koolitusteenuse pakkujate ja/või lektorite valikul tehakse otsus hinna ja kvaliteedi suhtest lähtuvalt. 14.8. Võõrkeelte õppimist loetakse tööalaseks koolituseks, kui teenistuja ametijuhendis on kindlaks määratud tasemenõue õpitava keele osas või erandjuhtudel vahetu juhi põhjendatud  4 taotluse alusel. 15. Koolituste aruandlus ja koolituste tulemuslikkuse hindamine. 15.1. Koolitusaruande, statistika ja tagasiside kokkuvõtte koostab personalinõunik järgmise aasta jaanuarikuu jooksul ning esitab juhtkonnale teadmiseks. KOOLITUSE RAHASTAMINE 16. Koolituskuludeks vajalikud summad kinnitatakse Ameti eelarves ja koolitusplaanis. 16.1. Koolituse kulude hulka arvatakse: 16.1.1 otsesed koolituskulud (kursuse tasu, lektoritasu, õppematerjalide maksumus); 16.1.2 kaudsed kulud (ruumide üür, teenistuslähetuse kulud, transpordi kulud jne). 16.2. Kaudsete koolituskulude hüvitamise (sh. osalise hüvitamise ulatuse) otsustab peadirektor, kui hüvitamise ulatus ei ole kindlaks määratud õigusaktide või käesolevate põhimõtetega. Kui väliskoolitusel on tagatud tasuta toitlustamine, võib proportsionaalselt vähendada teenistuslähetuse kulude hüvitamist. 16.3. Koolitused, mis toimuvad vähemalt 50 km kaugusel alalisest teenistuskohast vormistatakse koolituslähetusena. 17. Koolituskulude hüvitamine. 17.1. Kokkuleppel Ametiga võib teenistuja osaleda koolitusplaani välisel koolitusel, millele kohaldub omaosalus vastavalt ATS § 31 lõikele 9. Selleks esitab teenistuja vastavasisulise avalduse, milles märgib omaosaluse protsendi koolituse kogumaksumusest. Koolituskulud hüvitatakse peadirektori kirjaliku nõusoleku alusel, milles nähakse ette teenistuja omaosaluse määr. 17.2. Koolitusarvete õigsust kontrollivad personalinõunik ja finantsnõunik. 18. Ressursimahuka koolituse leping ja kulud. 18.1. Tööalasel ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitakse kirjalik koolituskulude hüvitamise kokkulepe töötajaga või haldusleping ametnikuga, kellele võimaldatakse Ameti koolituskuludest osalemine ressursimahukal koolitusel. Vastav leping sõlmitakse juhul, kui koolituse maksumus ületab viiekordse töötasu alammäära ja kestab kalendriaasta jooksul kokku kauem kui 90 kalendripäeva ning selle vältel ametniku koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast. Ressursimahuka koolituse kulude arvestamise aluseks on nii otsesed kui kaudsed kulud. AMETI TEENISTUJATE KOOLITAJANA TEGUTSEMINE 19. Teenistuja tegutsemist koolitajana käsitletakse koolituse sisust ja teenistujate tööülesannetest lähtuvalt kas teenistuskoha ametijuhendi järgse, lisaülesannete täitmise raames toimuva või töövälise koolitustegevusena. 20. Teenistuskohajärgsete koolituste läbiviimise põhimõtted 20.1. Juhul kui nõustamise teavitus- või koolitustegevus sh sisekoolitus on ametijuhendis toodud ülesanne, mis kuulub teenistuja põhiülesannete hulka, siis toimub tegevus üldjuhul teenistuskohajärgse põhipalga eest (teenistuskohad, kus ilmneb pidev nõustamise, teavitamis- või koolitamisvajadus). 20.1.1 Juhul kui nõustamise, teavitus- või koolitustegevus sh sisekoolitus on täiendav ülesanne, mis ei kuulu teenistuja põhiülesannete hulka ning tegevus ei kajastu teenistuskohajärgses  5 põhipalgas (teenistuskohad, kus nõustamise, teavitus- või koolitamisvajadus ilmneb harva või ebaregulaarselt), siis otsustatakse, kuidas olulise ja mahuka lisaülesande või lisakoormuse korral konkreetseid teenistujaid motiveeritakse (nt teiste teenistusülesannete mahu vähendamine, paindliku tööaja rakendamine, lisatasu täiendava teenistusülesande täitmise eest vms). 20.1.2 Mõlemal juhul peab teenistuja vahetu juht olema teadlik teenistuja koolitustegevusest ja sellega kaasnevast koormusest. 20.1.3 Juhul kui otsustatakse, et täiendava ülesandena toimuva nõustamise, koolitus- või teavitustegevuse tellija või korraldaja poolne tasustamine on põhjendatud, tuleb vältida topelt tasustamist ning vormistada teenistuja koolituse toimumise ajaks puhkusele. Juhul kui teenistuja töö eripära ja koolitusega kaasneva koormuse tõttu ei ole võimalik rakendada palgata puhkusele vormistamist, tuleks koolituse tõttu edasi lükkunud tööülesanded täita paindliku tööaja alusel. 20.1.4 Juhul kui teenistuskohajärgne koolitus toimub töövälisel ajal (nt pärast tööpäeva lõppu), võib vahetu juhiga kokkuleppel ning koolituse ettevalmistamise ja läbiviimisega kaasnevat koormust arvestades rakendada paindlikku tööaega või käsitleda seda ületunnitööna. 20.1.5 Teenistuskohajärgsete koolituse läbiviimise põhimõtted kehtivad sõltumata koolituse korraldajast või tellijast. 21. Teenistuskohaväliste koolituste läbiviimise põhimõtted 21.1. Teenistuskohavälises koolitustegevuses osalemine on teenistusväline tegevus, mille suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduse piirangud: 21.1.1 teenistujal ei tohi tekkida huvide konflikti; 21.1.2 täiendav tegevus ei tohi kahjustada teenistusülesannete täitmist ja Ameti mainet; 21.1.3 koolitus peab toimuma töövälisel ajal (nt puhkuse vormistamine koolitustegevuses osalemise ajaks, osalise tööaja rakendamine kokkulepitud perioodiks, paindliku tööaja rakendamine, koolituste läbiviimine õhtusel ajal vms). 22. Teenistuskohavälise koolitustegevusena käsitletakse ka teenistusülesannetega otseselt mitteseonduvas täienduskoolituses ja tasemeõppes lektorina osalemist.