TTJA seisukohad hoonete energiatõhususe direktiivi muutmisel

7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 20.12.2021 [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 15.01.2022 nr 1-9/2021/0059 10122, Tallinn TTJA seisukohad hoonete energiatõhususe direktiivi muutmisel Austatud Ketli Lindus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) toetab Euroopa Komisjoni soovi ning algatust kiirendada liikmesriikide hoonefondi renoveerimist, muutmaks hooneid energiatõhusamateks ja modernsemateks. See aitab nii Eestil kui ka Euroopa Liidul tervikuna liikuda kliimaneutraalsuse poole. TTJA vaatas läbi Euroopa Komisjoni ettepanekud hoonete energiatõhususe direktiivi ja selle lisade muutmiseks ning esitab järgmised tähelepanekud ja ettepanekud (paksus kirjas punktid mõjutavad otseselt senist TTJA tööd): 1) Artiklid 2, 6 ja 7 ning lisa III. Toetame ambitsioonikate eesmärkide (null heitega hooned, etapiviisiline oluline rekonstrueerimine) seadmist nii uute hoonete ehitamisel, kui ka olemasolevate hoonete renoveerimisel, kuid need peaksid olema kulutõhusad. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt peab uute elamute energiatõhusus suurenema 25-75 kWh/m2a, võrreldes hetkel kehtivate nõuetega. Eestil tuleks hinnata, kas elamutele kehtestatavad null heite piirmäärad on Eesti kontekstis liiga ambitsioonikad ning vajadusel esitada riigipoolne ettepanek. Ettepanek kohaselt peavad avalikud hooned olema null heitega hooned alates 2027, seetõttu leiame, et Euroopa Komisjon peaks ettepoole tooma ka kulutõhusa metoodika ülevaatamise (hetkel planeerib Komisjon metoodika üle vaadata hiljemalt 30.06.2026), kuna see mõjutab oluliselt (avalike) hoonete projekteerimise etappi ja ehitusmaksumust saavutamaks null heitega hooned. TTJA eeldab, et muudatus hakkab kehtima 2027. aastal ehitusloa saanud ehitistele, kuid antud hooneid hakatakse projekteerima oluliselt varem. 2) Artikkel 5. Toetame miljööväärtuslike ja ehitismälestisteks loetud hoonetele miinimumnõuete kehtestamist, mis arvestab jätkusuutlikke muinsuskaitse nõudeid. Näiteks Eesti kohalike omavalitsuste hoonete mahust (~4,3 milj. m2) on muinsuskaitse või miljööväärtusliku piiranguga hooneid 7% (~0,32 milj. m2). Enamasti on piirangutega hooned just linna keskused, millel on oht nö. tühjaks joosta (puuduseks kõrged energiahinnad, ligipääsetavus ja kehv sisekliima). Koos miinimumnõuete kehtestamisega Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  tuleks luua ka finantsilised toetusmeetmed nõuete täitmiseks. 3) Artikkel 7 ja 12. Toetame ideed, et uute hoonete miinimumnõuded ei hõlma vaid energiatõhusust, vaid sätestavad ka sisekliima nõuded, tuleohutusnõuded ja ligipääsetavuse nõuded. Samuti laadimistaristu valmiduse seadmist kõikidele korterelamute parkimiskohtadele ning kohustuslike rattaparklate rajamist (sh. ka elektrirataste laadimise võimekusega). See aitaks kaasa nii elukvaliteedi tõusule kui ka vähendaks ka transpordi sektori mõju kliimaeesmärkide saavutamisel. 4) Artikkel 8-10 ja 15. Tervitame ambitsioonikaid eesmärke, renoveerida avalikud hooned aastaks 2030 vähemalt E klassi tasemele. Samas tuleb reaalselt hinnata selle eesmärgi mõju ehitushindadele. Eesti kohalike omavalitsuste puhul on renoveerimise vajadus u. 12 % ehk u. 0,48 milj m2 kogu kohaliku omavalitsuse valduses olevast suletud netopinnast (~70 000 m2 aastas). 5) Artikkel 8-10 ja 15 . Toetame hoonete digitaalse renoveerimispassi loomist – näiteks Eesti puhul võiks tulevikus ehitisregister seal olevate andmete põhjal soovitada võimalikke renoveerimistöid (ei piirdu vaid energiatõhususega, aga ka nt. soovitus hinnata rõdupaneelide kinnitusi). Samuti peaks renoveerimispass olema nn. pidevalt uuenev/igal hetkel ajakohane – sinna peaks kantama ka tehnosüsteemide ülevaatuste tulemused, mida nimetatakse artiklis 20. 6) Artikkel 9. Eesmärgid viia elamufond hiljemalt 2033.aastaks vähemalt E-klassi tasemele. Olemasolevate hoonetele väljastatud energiamärgiste arv (eriti elamute puhul) on Eestis pigem madal. Käesoleval hetkel ei ole seetõttu kindlaid andmeid, kui palju hooneid vajab renoveerimist. 7) Artikkel 16. Energiamärgiste võrreldavus üle Euroopa on tervitatav, aga pooldame hetkel energiamärgisel kuvatavate miinimumandmete säilimist (klass, energia tarbimine, taastuvenergia osakaal jne). Sest need annavad kiirelt kätte tulemuse ja võimaldavad hoonet võrrelda seda uute- või rekonstrueeritavata hoonete nõuetega. Lisas V ette nähtud täiendavad ehituselementide parameetrid (akende pindalad, U arvud jms) – TTJA arvamuse kohaselt võiksid need jääda hoone renoveerimispassi. Energiamärgisest ei tohiks saada mitme leheküljelist dokumenti, millest arusaamine muutub keeruliseks, vaid energiamärgis peaks olema osa renoveerimispassist (mitte seda dubleerima). Kui nimetatud lisaparameetrid peaksid jääma energiamärgise osaks, kasvaks oluliselt ka energiamärgise järelevalve maht (rohkem nõudeid mida kontrollida). 8) Artikkel 16 punktid 3-7. Nimetatud normid peaksid TTJA arvamuse kohaselt olema renoveerimispassi osa, mitte energiamärgisel. Energiamärgis peaks viitama renoveerimispassile ning kontaktpunktidele (one-stop-shop), kus antakse nõu renoveerimistöödeks (artikkel 9). Kui nimetatud lisaparameetrid peaksid jääma energiamärgise osaks, kasvaks oluliselt ka energiamärgise järelevalve maht (rohkem nõudeid mida kontrollida). 9) Artikkel 16 punktid 10 ja 11. Energiamärgise kehtivusaja vähendamine D-G klassi hoonetel 5 aastale. Komisjoni eesmärk on läbi lühema aja motiveerida renoveerimisele, kuid renoveerima motiveerib eelkõige rahaline võimekus, kui see mis klassiga hoone on. Komisjoni ettepanek tekitab liigset killustatust, millest tavakodanikul keeruline aru saada. Õigusselguse eesmärgil võiksid kehtivusajad erineda vastavalt aluseks olnud metoodikale (arvutuslik energiamärgis vs. tarbimisandmetel põhinev energiamärgis), mitte klassidele. Kehtivusaja killustatus klasside põhiselt mõjutab TTJA tööd, sest lisaks energiamärgise 2 (4)  tüübile ja väljastamise hetkele peaksime jälgima täiendavalt ka hoone energiaklassi, ehk kas energiamärgis on kehtiv või mitte. Alternatiivina Eesti puhul näeme ehitisregistri arendust, mis arvutab ise (osalise) energiamärgise välja, kuna Elering kogub juba elektri ja gaasi tarbimise andmeid. Kui see arendus käivituks, siis oleks võimalik kuvada pidevalt korrigeeritud hoone energiamärgis, mille kehtivusaeg ei oleks enam oluline. Samuti kaoks sellega ka täiendav lisakulu hoone omanikele. 10) Artikkel 17. Energiamärgise olemasolu ja selle kuvamine kinnisvara kuulutustel ja tehingutel. TTJA hinnangul on tegemist tarbijaõigusliku küsimusega, millel on energiatõhususe suurendamise seisukohalt üsna marginaalne mõju. Hetkel TTJA monitoorib energiamärgise info kuvamist (sh. loeme korrektseks kui tarbijat teavitatakse et energiamärgis puudub) Eesti kolmes suuremas kinnisvaraportaalis. Keskmine kinnisvarakuulutuste hulk on olnud viimasel kolmel aastal ~54 000 kuulutust, energiamärgise infot kuvatakse 65-70% juhtudel. Energiamärgiste kuvamise järelevalve (sh kuulutuste eemaldamine) on väga ressursimahukas ja aeganõudev ning TTJA hinnangul ebamõistlik, kuna kuulutused on tavaliselt üleval üsna lühikese perioodi jooksul. Eesti puhul oleks alternatiiv ja ka kõige vähem koormavam lahendus erasektorile eelmises punktis toodud ehitisregistri arendus. 11) Artikkel 18. Energiamärgise kuvamine avalikes hoonetes, peaks TTJA hinnangul Eesti kontekstis olema paindlik, nt nõue on täidetud kui andmed on olemas ehitisregistris ja 3D kaksikul (kaardirakendusel). 12) Artikkel 20. Tehnosüsteemide ülevaatused peaksid olema seotud hoone renoveerimispassiga, mis on pidevalt uuenev. Artikli mõju (hoone omanikele, hooldussektorile kui ka järelevalvele) on aga hetkel raske hinnata, kuna meil puuduvad andmed, kui võimsad tehnosüsteemid kuskil hoonetes paigaldatud. 13) Artikkel 22 (erapooletud eksperdid). Kuna lisanduvaid ülesandeid ja kontrollobjekte mis nõuavad erapooletu isiku kontorolli, on palju, siis riigil tuleks hinnata kas turul on piisavalt vajalikke kvalifitseeritud tööjõudu. Kui on puudu, siis tuleb hinnata kuidas soodustada sektori töötajate hulka. Järelevalve mõistes kasvaks kindlasti erapooletute isikute töö/pädevuse kontroll. 14) Artikkel 24 ja lisa VI (sõltumatu kontrollisüsteem). Eestis täidab hetkel seda ülesannet TTJA. Seni on olnud eelkõige järelevalve objektiks olnud energiamärgis (selle olemasolu ja kvaliteet). Ehitusloa menetluses kontrollib energiamärgise olemasolu ja kvaliteeti KOV. Ettepaneku alusel lisanduks veel renoveerimispasside, nutivõimekuse ja tehnosüsteemide ülevaatuste kontroll, mis võib kaasa tuua töökoormuse kasvu kontrollide teostamisel. 15) Lisa VI p 1. Euroopa Komisjon teeb ettepaneku et tuleb määrata energiamärgistele kvaliteedi klassid või ulatus. Ning selle kvaliteedi klassi peab määrama sõltumatu kontrollisüsteem. Miks ja kuidas on hetkel arusaamatu. Palume nimetatud punkti läbirääkimiste käigus täpsustada. 16) Lisa VI p 1d (sõltumatu kontrollisüsteemi ülesanded). Ettepanek rõhutab täiendavad ülesanded kohapealse kontrolliga (on-site checks), mis on Eesti kontekstis ebamõistlik, kui meie tarbimisandmetel põhinev arvutus metoodika jääb samaks. Eesti arvutusmetoodika olemasolevate hoonete puhul ei käsitle ehituselemente, see peaks jääma renoveerimispassi koosseisu. 17) Lisa VI p 2 (energiamärgiste kvaliteedi kontroll). Ebaselge on, milline on statistiliselt oluline hulk, mida kontrollitakse. Palume punkti läbirääkimiste käigus täpsustada. Seni on 3 (4)  Eesti puhul olnud see vahemikus 322-375 märgist. Ettepanek sätestab: 1 aasta jooksul väljastatud kogu energiamärgistest 90% puhul on kontrollitud/tagatud, et nende õigsus on 95%. (The independent control system shall ensure at least 90% of valid issued energy performance certificates with a statistical confidence of 95% for the evaluated period, which shall not exceed one year). Eelmisel aastal koostati Eestis ~3000 märgist, millest ~2200 oli arvutuslikud märgised (ehitusloa menetluses) ja ~800 tarbimisandmetel põhinevat märgist. Eesti puhul tuleks antud nõude kehtestamisel analüüsida, kes ja mis ulatuses oleksid pädevad vastavat kontrolli teostama (nt kas kohalikel omavalitsustel kui kasutusloa väljastajatel, on vastav võimekus ja ressurss). Ettepanek on võimaldada kontrolli automatiseerimist läbi digitaalsete lahenduste (nt Eesti puhul ehitisregister, vt p 10). 18) Lisa VI p 3 (järelevalve kohustus kinnisvarakuulutusetes). Siin punktis peaks jääma paindlikuks ning soovitame digitaalseid lahendusi, mida kirjeldasime punktis 11. Kokkuvõtvalt, eesmärgid peavad olema ambitsioonikad, kuid siiski teostatavad ning kulutõhusad. Eesti puhul kaaluda seetõttu niivõrd ambitsioonikate eesmärkidega arvestamist juba praeguse riigieelarve strateegia koostamisel. Euroopa Komisjoni ettepanek sisaldab palju täiendavat bürokraatiat (tõendamist, kohapealseid kontrolle, dubleerivad andmed energiamärgises ja renoveerimispassis), mida on võimalik siseriiklikult digilahendustega vältida, seetõttu on oluline, et säiliks Eestile võimalus ning paindlikus kasutada nutikaid digilahendusi (sääst ajas, maksumuses ning inimressursis). Eeltoodust tulenevalt teeb TTJA ettepaneku Eesti poolt teha ettepanek antud nõuded asendada alternatiivse digitaalse lahenduse rakendamisega. TTJA poolne kontaktisik, kui on vaja täpsustusi või selgitusi, on ehitus- ja raudteeosakonna peaspetsialist Riina Tamm (kontaktid allpool). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Riina Tamm 667 2180 [email protected] 4 (4)