Edastuskiri

Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Osaühing Härjanurme Mõis Tartu 2025 Eco Consult OÜ Tel: +372 5207704 Lao 2a-15, Tartu [email protected] 51010, Eesti www.ecoconsult.ee Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö tellija: osaühing Härjanurme Mõis Registrikood: 10212105 Aadress: Mõisavahe tee 28, Saduküla, 49011 Jõgeva vald, Jõgeva maakond Telefon: +372 53472136 E-post: [email protected] Töö teostaja: Eco Consult OÜ Registrikood: 16866084 Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Lao tn 2a-15, 51010 Telefon: +372 5207704 E-post: [email protected] Koostaja(d): Kerli Leetsaar, MSc © Eco Consult OÜ, autoriõigus. Käesolev dokument on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. © osaühing Härjanurme Mõis, varalised õigused 2 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ------------------------------------------------------------------------------------- 5 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA TEGEVUSE KIRJELDUS -------------------------- 7 2.1. Kavandatava tegevuse asukoht -------------------------------------------------------------------------------------- 7 2.2. Kavandatav tegevus---------------------------------------------------------------------------------------------------- 10 2.2.1. Tegevuse iseloom ja maht -------------------------------------------------------------------------------------- 10 2.2.2. Söötmine ja jootmine -------------------------------------------------------------------------------------------- 11 2.2.3. Sõnnikukäitlus ----------------------------------------------------------------------------------------------------- 11 2.2.4. Veevarustus ja reoveekäitlus ---------------------------------------------------------------------------------- 12 2.2.5. Küte, jahutus ja ventilatsioon---------------------------------------------------------------------------------- 12 2.2.6. Jäätmekäitlus ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 13 2.3. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ------------------------------------------------------------------------------ 13 3. KAVANDATUD TEGEVUSE ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ------------------------------------------------------------------------------------------------- 20 3.1. Looduskeskkonna kirjeldus ------------------------------------------------------------------------------------------ 20 3.1.1. Maastik ja geoloogia --------------------------------------------------------------------------------------------- 20 3.1.2 Põhja- ja pinnavesi -------------------------------------------------------------------------------------------- 22 3.1.3. Looduslik mitmekesisus -------------------------------------------------------------------------------------- 24 3.2. Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid ------------------------------------------------------------------- 25 3.3. Sotsiaalmajanduslik keskkond--------------------------------------------------------------------------------------- 27 3.4. Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus------------------------------------------------------------------ 27 3.5. Müratase ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 29 3.6. Välisõhu seisund -------------------------------------------------------------------------------------------------------- 29 4. KAVANDATUD TEGEVUSE JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED ---------------------- 30 4.1. Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine ------------------------------------------------- 30 4.2. Tegevuse energiamahukus ------------------------------------------------------------------------------------------- 31 4.3. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ---------------------------------------------------------------------------- 31 4.4. Heide vette --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 31 4.5. Heide pinnasesse ------------------------------------------------------------------------------------------------------- 32 4.2. Heide õhku --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 32 4.3. Müra teke ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 35 4.4. Vibratsiooni teke ------------------------------------------------------------------------------------------------------- 35 4.5. Valgushäiring ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 36 4.6. Soojus- ja kiirgushäiringud ------------------------------------------------------------------------------------------- 36 4.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ----------------------------------------- 36 5. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE -------------------------------------------------- 38 5.1. Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang-------------------------------------------- 38 5.1.1. Veisefarmi laiendamine ----------------------------------------------------------------------------------------- 38 5.1.2. Laiendatud veisefarmi käitamine ----------------------------------------------------------------------------- 41 3 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 5.2 Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest ---------------------- 44 5.2.1. Veisefarmi laiendamine ----------------------------------------------------------------------------------------- 44 5.2.2. Laiendatud veisefarmi käitamine ----------------------------------------------------------------------------- 44 5.3. Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega --------------------------------------------------- 45 5.4. Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ---------------------------------------------- 45 6. KOKKUVÕTE--------------------------------------------------------------------------------------- 47 LISAD -------------------------------------------------------------------------------------------------------- 48 Lisa 1. Saasteainete heide välisõhku ------------------------------------------------------------------------------------ 49 Loomade elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika ------------------- 49 Saasteainete koondandmed ------------------------------------------------------------------------------------------- 54 Lisa 2. Lõhnaaine esinemise hindamine -------------------------------------------------------------------------------- 56 Lõhnaaine heitkogused -------------------------------------------------------------------------------------------------- 56 Lõhnaaine heide lautadest --------------------------------------------------------------------------------------------- 56 Lõhnaaine heide hoidlatest--------------------------------------------------------------------------------------------- 57 Hajumisarvutused -------------------------------------------------------------------------------------------------------- 58 Järeldused ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 60 4 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Keskkonnamõju eelhindamise objektiks on osaühingu Härjanurme Mõis laiendatav Saduküla veisefarm, mille koosseisu hakkavad kuuluma olemasolevad ja rajatavad laudad, olemasolevad sõnnikuhoidlad, olemasolevad ja rajatavad silohoidlad ja olemasolevad vajalikud abihooned/ruumid. Saduküla veisefarmil on kehtiv keskkonnakompleksluba (L.KKL.JÕ-173736), mille alusel on farmis kohti kuni 1328-le piimalehmale, 830-le mullikale ja 420-le vasikale. Keskkonnamõjude eelhindamine viiakse läbi, et hinnata, millist mõju võib avaldada Saduküla veisefarmis planeeritav tegevus keskkonnale. Planeeritavaks tegevuseks on kompleksi laiendamine lautade juurde rajamise näol ning selle kaasajastamine, millega tagatakse muuhulgas loomadele paremad tingimused. Planeeritavaks maksimaalseks tootmisvõimsuseks farmis hakkab olema 1663 kohta piimalehmadele, 830 kohta mullikatele ja 500 kohta vasikatele. Ehk farmi laienemine toimuks 335 loomühiku võrra. Saduküla veisefarm asub Järva maakonnas Jõgeva vallas Saduküla külas Mõisavahe tee 28 (katastritunnus: 61101:002:1002), Mõisavahe tee 32 (katastritunnus: 61101:002:0800), Mõisavahe tee 30 (katastritunnus: 61101:002:1030) ning Mõisavahe tee 27 (katastritunnus: 61101:002:0124) maaüksustel. Kavandatava tegevuse elluviimisel toimub kahe lauda laiendamine, kahe uue lauda rajamine ning uute silohoidlate rajamine. Uute lautade rajamise tõttu ehitatakse üks tahesõnnikuhoidla ümber (vähendatakse 200 m 2 ulatuses), kuna see jääks osaliselt planeeritavale laudale ette, samuti tuleb nihutada söödahoonet. Ülejäänud olemasolevad laudad ja sõnnikuhoidlad säilivad, kuid toimub lautade renoveerimine selliselt, et loomakohti saaks ümber paigutada. Kaasajastamiseks vajalike tööde käigus tegeletakse ka maaüksuste heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega varustamise lahendamisega. Saduküla veisefarmi laiendamise puhul peab keskkonnamõjude olulisuse selgitamiseks andma keskkonnamõju hindamise eelhinnangu. Eelhinnangu vajadus määratakse mh vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 9 lõigetele 91 ja 92.1 Eelhinnang on koostatud Keskkonnaministri määruse nr 31 16.08.2017 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“2 alusel. Samuti on arvesse võetud asjakohasid juhendeid, sh „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhendit” 3. Eelhinnangu eesmärgiks on saada informatsiooni planeeritud tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise vajadus. Seejuures on võimalike keskkonnamõjude ja keskkonnaprobleemide kaardistamisel arvestatud nii ehitusaegsete mõjudega kui rajatiste ehitusjärgse kasutuselevõtu mõjudega. Eelhinnangu aruandes esitatud teave võimaldab otsustajal teha otsus keskkonnamõju hindamise algatamise osas. Käesolev eelhinnangu aruanne sobib tervikuna otsuse aluseks, kuid otsustajal võib olla, 1 TEGEVUSVALDKONDADE, MILLE KORRAL TULEB ANDA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJALIKKUSE EELHINNANG, TÄPSUSTATUD LOETELU1“. VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS NR 224. VASTU VÕETUD 29.08.2005. 2 “EELHINNANGU SISU TÄPSUSTATUD NÕUDED“. KESKKONNAMINISTRI MÄÄRUS NR 31. VASTU VÕETUD 16.08.2017. 3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANGU ANDMISE JUHEND, KESKKONNAMINISTEERIUM, 2017, HTTPS://KESKKONNAAMET.EE/KESKKONNAKASUTUS- KESKKONNATASU/KESKKONNAKORRALDUS/KESKKONNAMOJU-HINDAMINE#JUHENDID 5 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang lisaks eelhindamise aruandes toodule, veel täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada. Seetõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis. 6 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA TEGEVUSE KIRJELDUS 2.1. Kavandatava tegevuse asukoht Saduküla veisefarm asub Järva maakonnas Jõgeva vallas Saduküla külas Mõisavahe tee 28 (katastritunnus: 61101:002:1002), Mõisavahe tee 32 (katastritunnus: 61101:002:0800), Mõisavahe tee 30 (katastritunnus: 61101:002:1030) ning Mõisavahe tee 27 (katastritunnus: 61101:002:0124) maaüksustel. Farm asub Saduküla küla tiheasustuslikumast külakeskusest u 400 – 600 meetri kaugusel ja lähimast alevikust – Siimusti - u 7 km kaugusel. Mõisavahe tee 28 maaüksusel asuvad mitmed olemasolevad laudahooned, kõik vedelsõnnikuhoidlad (laguunid ulatuvad poolenisti ka teisele maaüksusele), üks tahesõnnikuhoidlatest, silohoidlad, puurkaevud ja abirajatised. Maaüksusele planeeritakse rajada kaks uut lauta. Kinnistu suuruseks on 399 561 m2, millest 300 035 m2 on haritav maa, 96 527 m2, 1826 m2 on õuemaa ning 2999 m2 on muu maa. Kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Mõisavahe tee 32 maaüksusel asuvad osaliselt olemasolevad vedelsõnnikulaguunid, tahesõnnikuhoidla, ning osad lautadest. Maaüksusel asuvad ka need laudad, mida soovitakse laiendada. Kinnistu suuruseks on 492 808 m2, millest 448 248 m2 on haritav maa, 1826 m2 on looduslik rohumaa, 1242 m2 on metsamaa, 37 266 m2 on õuemaa ja 4226 m2 on muu maa. Kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Mõisavahe tee 30 maaüksusele ulatub osaliselt olemasolev tahesõnnikuhoidla. Samuti asub seal kuivati. Kinnistu suuruseks on 23 325 m2, millest 17 108 m2 on haritav maa, 5751 m3 on õuemaa ja 466 m2 on muu maa. Kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa. Mõisavahe tee 27 maaüksusel asub varikatusega tahesõnnikuhoidla. Kinnistu suuruseks on 497 004 m 2, millest 448 027 m2 on haritav maa, 158 m2 on looduslik rohumaa, 367 m2 on metsamaa, 32 007 m2 on õuemaa ja 16 445 m2 on muu maa. Kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Käesoleva eelhindamise aruande koostamisel on lähtutud eeldusest, et Saduküla veisefarmi uued hooned ja rajatised rajatakse olemasoleva farmi koosseisu. Kuna farmi laiendus planeeritakse olemasoleva farmi koosseisu ning olemasolevale tootmisterritooriumile, siis farmi kaasajastamiseks vajalikud muutused maastikus ja läbiviidavates tegevustes oleks antud asukohas võrreldes uute territooriumite hõivamisega väiksemad. Farmi ümbritsevad maatulundusmaad (põllud) (Joonis 1). Idast piirneb farmi põhikompleks 14178 Pikknurme-Härjanurme teega (katastritunnus: 61101:002:0910). Saduküla veisefarmile lähimad elumajad või ühiskondlikud hooned (Mõisavahe tee 29, katastritunnus: 61101:002:0081; Mõisavahe tee 36, katastritunnus: 61101:002:0220; Härja tee 1, katastritunnus: 61101:002:0114; Mõisavahe tee 21, katastritunnus: 61101:002:0095) jäävad lähimatest heiteallikast mõõdetuna vähemalt 310 m kaugusele. 7 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Kavandatava tegevuse asukohal on hea ühendus teedevõrgustikuga ning olemas on liitumine elektrivõrguga. Farmikompleksi ümbritsevate maade iseloomustus on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Laiendatava farmikompleksi ümbritsevate maade iseloomustus 4 Katastritunnus Nimi Asukoht farmi suhtes Pindala, m2 Sihtotstarve 61101:002:1012 Mõisavahe tee 24 Põhi 97 028 Maatulundusmaa, 100% 24701:001:0568 Saduküla-Lennuvälja-Kalmistu tee Põhi 22 977 Transpordimaa, 100% 61101:002:1020 Mõisavahe tee 26 Kirre 18 303 Tootmismaa, 100% 61101:002:0910 14178 Pikknurme-Härjanurme tee Ida 97 035 Transpordimaa, 100% 61101:002:0091 Mõisavahe tee 34 Kagu 6086 Tootmismaa, 100% 61101:002:0082 Saduküla kool Kagu 24 298 Üldkasutatav maa. 100% 61101:002:0280 Mõisavahe tee 38 Kagu 4668 Elamumaa, 100% 61101:002:0920 14195 Pööraküla tee Lõuna 24 010 Transpordimaa, 100% 61101:002:0150 Piiri Lõuna 105 262 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0054 Arusoo Edel 227 981 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0013 Lätimetsa Edel 32 872 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0003 Miku Edel 33 565 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0105 Mopsiku Edel 38 914 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0052 Tõnurahva Edel 20 822 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0061 Tanirahva Edel 20 832 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0163 Mardikese Edel 26 109 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0104 Kopsiku Edel 72 407 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0602 Koolimetsa Edel 34 712 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0107 Sipsiku Edel 190 766 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0850 Värskapõllu Lääs 97 604 Maatulundusmaa, 100% 61101:001:0248 Varese Lääs 10 288 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0116 Nurme Põhi 9689 Tootmismaa, 100% 61101:002:0820 Mõisavahe tee 25 Kirre 483 423 Maatulundusmaa, 100% 61101:001:0123 Pikknurme metskond 94 Ida 483 856 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0410 Nigula Kagu 248 861 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0098 Koolipõllu Kagu 36 841 Maatulundusmaa, 100% 61101:002:0081 Mõisavahe tee 29 Kagu/lõuna 54 476 Ühiskondlike ehitiste maa, 100% 4 MAA- JA RUUMIAMETI KAARDIREGISTER, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE 8 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Osaühing Härjanurme Mõis Saduküla veisefarm Käitise asukohakaart Saduküla veisefarmi tootmisterritooriumi piir lähimad elumajad/vastuvõtjad olemasolevad hooned/rajatised Tr transpordimaa planeeritavad hooned/rajatised M maatulundusmaa olemasolevad silohoidlad T tootmismaa planeeritavad silohoidlad U ühiskondlike ehitiste maa Yld üldkasutatav maa Joonis 1. Laiendatava Saduküla veisefarmi asukoht 9 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 2.2. Kavandatav tegevus 2.2.1. Tegevuse iseloom ja maht Saduküla veisefarmi põhitegevusala on veiste intensiivkasvatus eesmärgiga toota piima. Ülesseatud tootmisvõimsus on kehtiva loa alusel 1328 lüpsilehma-, 830 noorlooma- ja 420 vasikakohta, juurde soovitakse rajada kaks lüpsilehmalauta ning laiendada noorlooma- ja vasikalauta, mis kasvatab farmis loomakohtade arvu. Toimub farmisisene loomade ümberpaigutamine, mille tulemusel hakkab Saduküla veisefarmis olema loomakohti järgmiselt: 1663 kohta piimalehmadele, 830 kohta mullikatele ja 500 kohta vasikatele ehk toimub farmi laienemine kuni 335 loomühiku võrra. Saduküla veisefarm hakkab koosnema järgmistest hoonetest ja rajatistest:  üheksa laudahoonet: 1. Laut nr 1-s hakkab kohti olema kuni 30-le piimalehmale ja 770-le mullikale; 2. Laut nr 2-s hakkab kohti olema kuni 500-le vasikale; 3. Laut nr 3-s hakkab kohti olema kuni 95-le piimalehmale ja 60-le mullikale; 4. Laut nr 4-s hakkab kohti olema kuni 360-le piimalehmale; 5. Laut nr 5-s hakkab kohti olema kuni 360-le piimalehmale; 6. Laut nr 6-s hakkab kohti olema kuni 348-le piimalehmale; 7. Laut nr 7-s hakkab kohti olema kuni 30-le piimalehmale; 8. Laut nr 8-s hakkab kohti olema kuni 220-le piimalehmale; 9. Laut nr 9-s hakkab kohti olema kuni 220-le piimalehmale;  kaks vedelsõnnikulaguuni;  neli ringhoidlat;  kolm tahesõnnikuhoidlat;  silohoidlad (olemasolevad kokku 24 000 m3, juurde rajatavad kokku 17 500 m3);  kaks puurkaevu;  lüpsikoda;  olmeplokk;  abiruumid;  söödaettevalmistusruum. Käitise aastaseks tootmismahuks hakkab pärast laienemist olema u 16 000 t piima. Veiste intensiivkasvatuse peamised tootmisetapid on: 1. Veiste pidamine:  söötade hoidmine ja segamine;  söötmine;  lüpsmine;  piima hoidmine; 2. Sõnnikukäitlus:  sõnniku eemaldamine laudast;  sõnniku hoidmine. 10 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Veiste intensiivkasvatuse tugitegevused on: 1. sööda varumine ja sisseost; 2. veevarustus ja reovee kogumine; 3. kütte- ja jahutusseadmete käitamine; 4. jäätmekäitlus; 5. veterinaaria tugiteenus; 6. sõnniku laotamine põldudele. Veiste pidamine toimub Saduküla veisefarmis vabapidamisena. Veiste pidamisel tekib nii vedel- kui ka sügavallapanusõnnikut. 2.2.2. Söötmine ja jootmine Sööda ja abimaterjalide hoidmiseks ja ettevalmistamiseks on käitises kasutusel söödaettevalmistusruum. Silo hoidmine hakkab toimuma kokku 13-s silotranšees. Käitises on olemas: viis tranšeed, mille iga mahutavus on 3250 m3, lisaks veel ka 2025 m3, 1900 m3, 1350 m3 ja 2475 m3-se mahutavusega silohoidlad. Olemasolevate hoidlate mahutavus on kokku 24 000 m3. Juurde rajatakse nelja tranšeega silohoidla, mille iga mahutavus hakkab olemas 4375 m3 ehk kokku hakkavad need mahutama 17 500 m 3 silo. Silohoidlad on varustatud silomahla ja sademetest tekkiva vee kogumiskaevudega, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Väljapumbatud vedelik suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Silohoidlad on ehitatud lekkekindlatest materjalidest, samuti on lekkekindlad ka silomahla kogumiskaevud. Loomade söötmine toimub söödamikseri abil mööda lauda keskel paiknevat söödakäiku. Põhisöödana kasutatakse silo ja haljassööta. Lisaks antakse vastavalt ratsioonile söödajahu, heina ja põhku ning söödalisandeid. Jootmiseks on paigaldatud jooturid. 2.2.3. Sõnnikukäitlus Saduküla veisefarmis tekib olemasolevas ja planeeritavas olukorras nii vedelsõnnikut kui ka sügavallapanusõnnikut. Olemasolevaid vedelsõnnikuhoidlaid on käitises kuus, millest kahe puhul on tegemist laguuntüüpi hoidlaga ning neli tükki on ringjat tüüpi vedelsõnnikuhoidlad. Hoidlad on kaetud loodusliku tiheda koorikuga. Ühe laguuni mõõtmed on 40 x 60 m ning see on 5 m sügav. Selle mahutavus on 10 000 m 3. Teise laguuni mõõtmed on 45 x 100 m ning see on 4 m sügav. Selle mahutavus on 14 800 m 3. Ringhoidlate diameetrid on 34,9 m, sügavused 6 m ning mahutavused 5000 m3. Vedelsõnnikuhoidlad on alt täidetavad ning on varustatud kontrollkaevudega. Arvustuslikult hakkab laiendatud käitises tekkima aasta jooksul 46 113,8 t (8 kuu jooksul 30 742,5 m 3). Kuna vedelsõnnikuhoidlate mahutavus hakkab kokku olema 44 800 m 3, saab käitises sõnnikut hoiustada vastavalt kehtestatud nõuetele (vähemalt 8 kuu koguse). Käitises on kolm tahesõnnikuhoidlat, millest üks on katusega ning asub põhikompleksist veidi eemal (u 300 m kaugusel). Ühe hoidla mõõdud on 35 x 40 m, kus hoiustatakse sõnnikut kuni 2,5 m kõrgusena. Hoidla mahutavus on 3500 m3. Teise katmata hoidla mõõdud on 20 x 42 m, kus hoiustatakse sõnnikut kuni 11 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 2,1 m kõrgusena. Hoidla mahutavus on 1800 m3. Katusega hoidla mõõdud on 23 x 45 m, kus saab sõnnikut hoiustada kuni 4 m kõrguse kihina. Hoidla mahutavus on 4140 m3. Arvustuslikult hakkab laiendatud käitises tekkima aasta jooksul 5625 t sügavallapanusõnnikut, mis teeb 8 kuu jooksul kokku 626,5 m3 (sügavallapanusõnniku mahumass 1,67 m3/t). Kuna tahesõnnikuhoidlate mahutavus on kokku 9440 m3, saab sõnnikut hoiustada vastavalt kehtestatud nõuetele. Sõnnikuhoidlad on ehitatud nii, et oleks tagatud põhja ja seinte lekkekindlus. Hoidlate konstruktsioone kontrollitakse regulaarselt ning vajadusel teostatakse hooldus- ja parandustöid. Konstruktsioonid on vastupidavad mehhaaniliste, termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes. Sõnniku laotamiseks kasutatakse spetsiaalseid laotureid. Sõnniku laotamisel arvestatakse ilmastikutingimuste ja tuule suunaga. Sõnniku laotusperiood kestab farmi maksimaalse kavandatava tegevuse korral (arvestades, et kõik loomakohad on täidetud) 20-30 päeva jooksul. Sõnnikut segatakse vedelsõnnikuhoidlates enne laotamist üks kord. Sõnniku laotamine toimub vastavalt plaanile, kus näidatakse ära laotatava sõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviis, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvate pinnaveekogude ja põhjaveehaarete asukohad. Sõnniku laotamise eesmärgiks on nii muldade viljakuse tõstmine kui ka sõnnikust efektiivselt vabanemine. Laotuspinnad on üldjuhul intensiivkasutuses olnud/olevad põllu- ja rohumaad. Maksimaalse kavandatud tegevuse realiseerumisel oleks ettevõttel vaja laotamiseks maad arvutuslikult 2452,5 ha. Ettevõttel on sõnniku laotamiseks maad 1800 ha ulatuses, lisaks saab jooksvalt maid juurde rentida. 2.2.4. Veevarustus ja reoveekäitlus Tootmistsükli vältel moodustub farmi veetarbimine loomade joogiveest, lüpsiseadmete ja lautade puhastamiseks mõeldud veest ja olmeveest. Loomade joogivee kulu aastas hakkab olema arvutuslikult u 58 300 m3 ja olmevee ning tehnoloogilisteks toiminguteks kuluva vee kogus aastas u 3900 m 3. Saduküla veisefarmis võetakse vett loomakasvatuse tarbeks Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumi puurkaevudest katastrinumbritega 60221 ja 11702. Puurkaevud paikneb laudakompleksi läheduses (X: 6505646, Y: 632625; X: 6505655, Y: 632520). Puurkaevudel on 50 m sanitaarkaitsealad. Saduküla veisefarmis suunatakse kompleksis tekkiv reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse. Käitises tekkiva reovee laotamine toimub koos vedelsõnnikuga põldudele. Määruse nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 5 lõike 6 kohaselt võib loomapidamishoones tekkivat reovett juhtida vedelsõnniku- või virtsahoidlasse või käidelda seda muul seadusega ettenähtud viisil. Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele. 2.2.5. Küte, jahutus ja ventilatsioon Olmeruumide küte ning soe tarbevesi tagatakse elektrienergia abil. Jahutusseadmeid kasutatakse lüpstud piima jahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril. Jahutuseks kasutatakse elektrienergiat. 12 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Piima jahutamisel tekkivat soojust kasutatakse tehnoloogilise vee soojendamiseks, mis hiljem kasutatakse lüpsiseadmete ja jahutite pesuks, samuti loomade joogivee soojendamiseks. Lautades tagatakse ventilatsioon läbi katusel asuvate avatud katuseharjade või korstnate kaudu. Toimub maksimaalne päevavalguse kasutamine. Vajadusel annavad lisavalgust LED-valgustid. Aastane elektrikulu olemasolevas olukorras on u 800 MWh aastas, kavandatava tegevuse eluviimise järgselt hakkab olema u 960 MWh. 2.2.6. Jäätmekäitlus Saduküla veisefarmis rakendatakse käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi konteineritesse või hoiuruumi ja antakse üle keskkonnaluba omavale käitlejale. Surnud loomad paigutatakse konteinerisse. Konteinerit tühjendab lepinguline parter regulaarselt, surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen. 2.3. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“5 peamine eesmärk on ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Eesmärgiks on tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Lisaks on üleriigilises planeeringus seatud eesmärgiks rohelise võrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine ja seada nende säilimist tagavad tingimused. Saduküla veisefarmi laiendamisel arvestatakse eespool mainitud planeeringus tooduga. Farmi laiendamine planeeritakse selliselt, et see vastaks kõikidele kehtestatud nõuetele. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 20306 eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Vajalik on loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet, tervist säästev ja toetav väliskeskkond. Saduküla veisefarmi laiendamisel arvestatakse eespool mainitud planeeringutes tooduga. Farmi laiendamine planeeritakse selliselt, et see vastaks kõikidele kehtestatud nõuetele. Farmi tegevus vastab PVT järeldustes toodud nõuetele.7 Farmis seiratakse saasteainete levikut, hoidmaks looduskeskkonna head seisundit. Farmi laiendamine loob juurde ka töökohti. 5 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+, HTTPS://PLANEERIMINE.EE/RUUMILINE-PLANEERIMINE-2/RIIGI-STRATEEGILISED-PLANEERINGUD/YRP/ 6 EESTI KESKKONNASTRATEEGIA AASTANI 2030, HTTPS://WWW.RIIGITEATAJA.EE/AKTILISA/0000/1279/3848/12793882.PDF 7 VEISTE INTENSIIVKASVATUSE EESTI PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA JUHENDI PÕHJAL KOOSTATUD PVT-JÄRELDUSED, LISA, KINNITATUD KESKKONNAMINISTRI 27.03.2015 KÄSKKIRJAGA NR 319, HTTPS://ENVIR.EE/RINGMAJANDUS/TOOSTUSHEIDE-JA-KEMIKAALID/PVT#EESTI-IGUSAKTID 13 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“8 visioon aastani 2030+ on piirkondade eripäradele toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ning inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede tagatus toimepiirkondades. Saduküla veisefarmi kavandatav tegevus Saduküla külas toetab Jõgeva maakonnas põllumajanduse valdkonnas majandussektori kasvu ning loob inimestele rohkem töökohti, laiendades olemasolevat tootmisala, kus on juba olemas vastav tehniline taristu. Jõgeva valla üldplaneeringus9 on välja toodud ruumilise arengu üheks eesmärgiks on luua võimalused atraktiivse ettevõtluskeskkonna toimimiseks ja tagada kohaliku ettevõtja vajadustest lähtuv taristu. Ruumilise arengu eesmärkide ja visiooni elluviimiseks on üldplaneeringus:  määratud planeeringuala kasutamis- ja ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused;  määratud maakasutuse juhtotstarbed;  antud suunised infrastruktuuri valdkonnale;  lahendatud teised üldplaneeringu ülesanded, et luua ruumilised eeldused valla strateegiliseks arenguks. Üldplaneeringu koostamisel on põhifookus valla ruumilise arengu põhimõtete ja visiooni elluviimisel läbi maakasutuse ning ehitustingimuste määramise. Arendus- ja ehitustegevus toimub läbi üldplaneeringus määratud ehitustingimuste. Detailplaneeringute ning ehitusprojektide koostamisel, projekteerimistingimuste väljastamisel jm arendustegevusi kavandades tuleb arvestada üldplaneeringus sätestatud tingimuste ja maakasutuse suundadega. Üldplaneeringus toodud üldised tingimused, mis puudutavad ka Saduküla veisefarmi laienemisplaane, on:  planeeritav lahendus peab arvestama selle asukohast tulenevate kitsenduste, lähiala planeeringute ja projektidega ning moodustama ruumilise terviklahenduse nii kavandataval alal kui ka piirkonnas laiemalt. Terviklahendus moodustub hoonestuse, teede, parkimise, tehnovõrkude, haljastuse jm vajalike valdkondade ühise käsitluse tulemusena.  Uue ehitise ehitamisel, olemasoleva objekti laiendamisel/rekonstrueerimisel tuleb rajatav objekt sobitada ümbritsevasse keskkonda. Lähtuda tuleb aja jooksul välja kujunenud asustusstruktuurist, hoonestuslaadist, olemasolevast ehitusjoonest, kui see on säilinud või tajutav. Üldjuhul tuleb järgida piirkonnas väljakujunenud traditsioonilist arhitektuurset ja ehituslikku lahendust või sobitada uus hoone olemasolevat keskkonda arvestavalt. Uus hoone ei tohi domineerida ega vähendada olemasoleva keskkonna terviklikkust. Täiendavalt tuleb arvestada looduslike, kultuuriliste, esteetiliste jm ümbritsevale piirkonnale omaste näitajatega.  Tehniline taristu (teed, tehnovõrgud jms) peab olema kavandatud võimalikult maad säästvalt ning vältida tuleb piirkonna ilme olulist muutmist.  Vältida tuleb ehitustegevust liigniisketel aladel. Turbaaladel on ehitustegevus keelatud. Üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna. Valdav otstarve tähendab, et kavandatu 8 EESTI REGIONAALARENGU STRATEEGIA 2014-2020. SISEMINISTEERIUM, 2014, HTTPS://ENERGIATALGUD.EE/SITES/DEFAULT/FILES/IMAGES_SALA/8/8B/SISEMINISTEERIUM._EESTI_REGIONAALARENGU_STRATEEGIA_2014-2020._2014.PDF 9 JÕGEVA VALLA ÜLDPLANEERING, HTTPS://PLANEERINGUD.EE/PLANK-WEB/#/PLANNING/DETAIL/20113969 14 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang elluviimisel peab vähemalt 51% maa-alast terviklikult käsitletava ala ulatuses vastama või sobituma kasutusotstarbelt üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele. Terviklikult käsitletava ala ulatuse määrab kohalik omavalitsus kaalutlusotsusena arengusoovi ning ruumilise olukorra põhjal. Üldplaneering annab maakasutuse osas üldised suunad, mida hiljem saab arenguplaanide selgumisel täpsustada vastavalt konkreetsele olukorrale. Üldistatud ruumikasutus võimaldab paindlikumat ning asukohapõhist lähenemist täpsemal kavandamisel, mis toimub läbi detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste. Maakasutuse juhtotstarvete piirid üldplaneeringu joonisel on tinglikud ja nende ulatus täpsustatakse üldplaneeringu elluviimisel lähtuvalt sobivusest piirkonna üldiste arengutega. Üldplaneeringu joonistel ei eristata olemasolevat ja planeeritud maakasutust, kuna see on ajas muutuv. Maa-alale, kuhu üldplaneeringuga ei ole juhtotstarvet määratud, on perspektiivis võimalik kavandada erinevaid uusi otstarbeid vastavalt omavalitsuse kaalutlusotsusele ning soovitud otstarbega ette nähtud tingimustele ning asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele. Juhtotstarbe määramisel on tegemist perspektiivse maakasutusega, millega ei kaasne kohest katastriüksuse sihtotstarbe muutust. Olemasolevat maakasutust saab jätkata seni, kuni omanik olulisi ehituslikke või ruumilisi muudatusi ellu viia ei soovi. Omavalitsuse kohustus on juhtumipõhiselt kaaluda, kas kavandatav tegevus on üldplaneeringu kohane või mitte ning sellele vastavalt valida vajalik menetlus. Üldplaneeringu alusel (Joonis 2) asuvad Saduküla veisefarmi olemasolevad rajatised tootmise maa-alal ning planeeritavad rajatised hakkaksid asuma kas tootmismaal või maa-alal, millele pole üldplaneeringuga juhtotstarvet määratud. Saduküla veisefarmi laiendamine toimuks olemasoleval tootmisterritooriumil ja kohe selle kõrval, seega tegevus vastaks üldplaneeringus toodule. Tootmise maa-alal on lubatud erinevad tootmis-, laohooned või rajatised, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned või rajatised ning neid teenindavad ehitised. Lisaks on lubatud kavandada tehno- jm eriehitisi, mis piirkonda sobituvad. Tootmise maa-alale seatud tingimused:  Eelisjärjekorras arendada välja olemasolevad ja üldplaneeringuga kavandatud äri- ja tootmismaad.  Kasutusest väljas oleva äri- ja tootmisala võib sobivate tingimuste korral täiendavalt kasutusele võtta ka muul otstarbel, nt elamu-, ühiskondliku hoone- või puhkealana, arvestades vastavate otstarvetega seotud tingimusi.  Arvestada tundlike alade (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad jm) paiknemisega lähinaabruses. Nendega vahetult külgneval alal ei ole lubatud kavandada olulist ruumilist mõju põhjustavat tegevust.  Elamute, ühiskondlike hoonete alade ja puhkealade vahetusse lähedusse lubada vaid selliseid äri- ja tootmistegevusi, millega kaasnevad häiringud inimeste tervisele ja heaolule on väheolulised. Olemasolevate tootmisalade kõrvale ei ole soovitav lubada uute elamute, puhkealade või teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja hooldekandeasutused) rajamist, kui ilmneb, et tootmisest tulenevalt ei suudeta tagada nendel aladel nõuetekohast välisõhu kvaliteeti ja normikohast mürataset. Sellistes olukordades tegevuste lubamise üle otsustamine peab toimuma kaalutlusotsuse alusel, et tagada tasakaal erinevate huvide ja õiguste vahel. 15 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang  Erineva otstarbega tegevuste üksteise lähedusse kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kui nõuetekohase välisõhu kvaliteedi tagamiseks (müra või õhusaaste vähendamiseks) on vajalik rakendada leevendusmeetmeteid, siis lasub nende kavandamise kohustus hilisemal tulijal.  Loomafarmide kavandamisel tuleb arvestada valitsevate tuulesuundadega. Laut tuleb võimalusel planeerida reljeefilt madalamale ja valitsevate tuulte suhtes allatuult ning sõnnikuhoidlad ümbritseda õhu liikumist suunavate barjääridega (hekid, puud, varjed).  Inimeste kaitseks müra, tolmu vms eest, on soovitav jätta piisava laiusega kõrghaljastatud puhvervöönd või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada eelkõige häiringut põhjustava objekti territooriumile.  Veokite vm raskeliikluse regulaarne liikumine kavandada võimalusel tundlikest aladest mööda ilma neid läbimata.  Kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele (sõiduauto, kaubaauto, jalgratas jm) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi.  Suure reostuskoormusega ettevõtte puhul on soovitav rakendada lokaalset eelpuhastust enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist.  Uute tööstusobjektide kavandamise varases staadiumis tuleb analüüsida konkreetse tehnoloogilise lahenduse veevajadust arvestades Jõgeva valla (põhja)veevarusid. Üldpõhimõtte kohaselt peavad tööstusettevõtted tehnoloogilise vee allikana kasutama pinnavett. Iga uue arenduse korral või olemasoleva tegevuse muutmisel, millega võib kaasneda välisõhu saastamine, lõhnaainete või müra teke ja levik välisõhus, tuleb enne tegevuse lubamist juhtumipõhiselt anda hinnang mõju olulisusele. Arvesse tuleb võtta teisi piirkonnas olemasolevaid ning teadaolevaid kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju nendega.  Tegevuste kavandamisel, mille jaoks on vajalik keskkonnaluba saasteainete väljutamiseks paiksest heiteallikast välisõhku (õhusaasteluba), tuleb hinnata lõhnahäiringu võimalikku esinemist, välisõhku väljutavate saasteainete koguseid ning teostada hajumisarvutused.  Arenduse korral, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid mille puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist, peab planeeringudokumentatsioon/projekt sisaldama mürahinnangut.  Tootmistegevuse kavandamisel, mis võib tõenäoliselt põhjustada saasteaine õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist, tuleb heiteallikate asukoha valikul vältida alasid, kus ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on välisõhku väljutatud saasteaine hajumine loodus- või tehisoludest tingitud põhjustel takistatud. Saasteallikad tuleb projekteerida selliselt, et saasteainete väljumiskõrgus tagab saasteainete nõutava hajumise maapinnalähedases õhukihis, et vältida välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist.  Tootmistegevusega ei tohi (eraldiseisvalt või koosmõjus teiste ettevõtetega) kaasneda olulisi negatiivseid keskkonnahäiringuid ümberkaudsetele aladele (saasteainete piirväärtuste ületamist väljaspool käitise territooriumi ja/või lõhnaaine häiringutaseme ületamist ja/või vastavale alale kehtestatud müra normtaseme ületamist). Keskkonnahäiringuid põhjustava tegevuse lubamise üle otsustamine peab toimuma kaalutlusotsuse alusel, et tagada tasakaal erinevate huvide ja õiguste vahel. 16 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang  Erineva otstarbega tegevuste üksteise lähedusse kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kui nõuetekohase välisõhu kvaliteedi ja müratasemete tagamiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeteid, siis lasub nende kavandamise kohustus hilisemal tulijal.  Kui puuduvad võimalused teede viimiseks tolmuvaba katte alla, tuleb eeskätt elamute ja ühiskondlike ehitiste läheduses olevatel teelõikudel teostada perioodiliselt (eelkõige kuival perioodil) tolmutõrjet.  Inimeste kaitseks õhusaaste ja välisõhus leviva müra ebasoodsate mõjude eest peab tootmistegevuse kavandaja (olemasoleva tegevuse muutmisel või uue planeerimisel) vajadusel rakendama ennetavaid ja leevendavaid meetmeid. Eelistada tuleks meetmeid, millega saab vähendada välisõhku väljutavaid saasteained ja lõhnaained ning müra levikut (ehituslikud, tehnoloogilised). Täiendavalt võib rajada müra levikut takistava/vähendava piirde ning võimalusel jätta või rajada kõrghaljastusega rohelise puhvertsooni (laius sõltub kavandatavast tegevusest). Kaitsehaljastus peab efekti omamiseks olema vähemalt 30 m laiune. Müratõke/puhvertsoon tuleb üldjuhul rajada häiringut põhjustava käitise piiridesse.  Teelt lähtuva mürahäiringu vähendamiseks on soovitav mitte kavandada uusi müratundlikke alasid ja hooneid (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud, teatud spordirajatised55) suurema liiklussagedusega teede vahetusse lähedusse (kaitsevööndisse) ning ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt olemasolevale raudteele lähemale kui 200 m hajaasustuses ja 100 m tiheasutuses. Alternatiivina peab tegevuse arendaja ise arvestama liiklusest tuleneva müraga ning tagama müra vastavuse normtasemele vajadusel läbi leevendavate meetmete (tegevuste/objektide paigutus arendusalal, vajadusel müratõke, hea heliisolatsiooniga materjalide kasutamine hoonete välispiiretel vms).  Müratekitavad tegevused on soovitatav suunata hoonetesse. Nende tootmis- ja ärimaade puhul, mis piirnevad elamu- ja tundlikemate ühiskondlike hoonete aladega, tuleb müratekitavad tegevused teostada võimalusel nende suhtes teisel pool tootmishoonet, et suunata müra tootmisala sisse.  Lõhnahäiringuid põhjustavate tegevuste läbiviimisel tuleb arvestada ilmastikuoludega.  Muu tegevuse kavandamisel tootmistegevuse piirkonda tuleb jälgida, et planeeritavad hooned varjestavad võimalikult suures ulatuses ümberkaudseid müraallikaid (kuna hooned toimivad ka müratõkestavate objektidena) ning müra suhtes tundlikud alad jäetaks kinnistu vaiksematesse osadesse. Saduküla veisefarmi laiendamiseks vajalikud laudad rajatakse olemasoleva farmikompleksi tootmisterritooriumile olemasoleva kompleksi kõrvale ning elumajade suhtes võimalikult kaugesse külge. Farmi laienemisplaanide tarbeks viiakse läbi keskkonnamõjude eelhindamine ning farmi laienemisel arvestatakse kõigi asjakohaste keskkonnamõjudega. Käesoleva aruande koostamise raames viidi läbi lõhnaainete esinemise hinnang, mille kohta täpsem kirjeldus ning saadud tulemused on toodud lisas (Lisa 2). Samuti on aruandes välja toodud erinevad meetmed, tagamaks lõhnaaine võimalikult väike levik väljapoole farmikompleksi territooriumi. Planeeritav farmi laiendus vastab üldjoontes ka muudele üldplaneeringus kehtestatud nõuetele, seega planeeritav tegevus vastab üldplaneeringus toodule. 17 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Osaühing Härjanurme Mõis Saduküla veisefarm Väljavõte üldplaneeringust Saduküla veisefarmi Maakasutuse juhtotstarve Alusinfo tootmisterritooriumi piir tootmise maa-ala puittaimestik olemasolevad hooned/rajatised elamu maa-ala haritav maa planeeritavad hooned/rajatised kalmistu maa-ala rohevõrgustik olemasolevad silohoidlad liikluse maa-ala T tugiala planeeritavad silohoidlad äri maa-ala K koridor Joonis 2. Saduküla veisefarmi ja selle lähipiirkonna maakasutus 18 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Lääne-Eesti veemajanduskava10 ja veemajanduskavade meetmeprogramm11. Saduküla veisefarmis arvestatakse Lääne-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammis olevate suuniste ja piirangutega ning põllumajanduse poolt veekeskkonnale avaldatava surve ja koormuse kasvu ennetamisega. Suunised või piirangute nõuded kattuvad osaliselt PVT-järeldustes12 tooduga. Seega, kuna farmi tegevus peab vastama PVT-järeldustes esitatule , siis saavad täidetud nõuded ka veevõttu ja reovett puudutavates küsimustes. Merestrateegia raamdirektiivi meetmekava13. Mere ökosüsteemi seisundit mõjutavad nii maismaal kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. Eesti asub Läänemere valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajuskoormusest pärinevaid toitaineid, mis põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist, millest põhilise osa moodustab väetiste kasutamine 14. Merestrateegia raamdirektiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitsemeetmeid. Saduküla veisefarmis rakendatakse keskkonnaseisundi säilitamiseks keskkonnakaitsemeetmeid, näiteks lekkekindlad laudad ja hoidlad. Sõnniku laotamine vastavalt plaanidele ja nõuetele. Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule”15 eesmärgiks on põllumajanduses pestitsiidide kasutamise vähendamine, toitainete kao vähendamine, väetiste kasutamise vähendamine, antimikroobikumide müügi vähendamine põllumajandusloomade ja vesiviljeluse tarbeks ja mahepõllumajanduse arendamine.16 Saduküla veisefarmis toimub loomade söötmine vastavalt loomagruppidele. Sellega aidatakse kaudselt vähendada loomakasvatuse keskkonna- ja kliimamõju. Samuti toimub farmis üldine veterinaarohutuse tagamine. Farmis kasutatakse sõnnikut mullaviljakuse tõstmisel. 10 LÄÄNE-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA 2022-2027, HTTPS://KLIIMAMINISTEERIUM.EE/VEEMAJANDUSKAVAD-2022-2027 11 MEETMEPROGRAMMI DOKUMENDID. HTTPS://KLIIMAMINISTEERIUM.EE/VEEMAJANDUSKAVAD-2022-2027#MEETMEPROGRAMMI-DOKU 12 VEISTE INTENSIIVKASVATUSE EESTI PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA JUHENDI PÕHJAL KOOSTATUD PVT-JÄRELDUSED, LISA, KINNITATUD KESKKONNAMINISTRI 27.03.2015 KÄSKKIRJAGA NR 319, HTTPS://KLIIMAMINISTEERIUM.EE/ELURIKKUS-KESKKONNAKAITSE/TOOSTUSHEIDE-JA-KEMIKAALID/PVT#EESTI- OIGUSAKTID 13 EESTI MERESTRATEEGIA MEETMEKAVA, HEAKSKIIDETUD VABARIIGI VALITSUSE 23.03.2017. A ISTUNGI PROTOKOLLILISE OTSUSEGA (PÄEVAKORRAPUNKT NR 1), 2016. HTTPS://ENVIR.EE/VESI-METS-MAAVARAD/MEREKESKKONNA-KAITSE/MERESTRATEEGIA 14 EESTI MEREALA KESKKONNASEISUND 2018. KESKKONNAMINISTEERIUM, 2019. HTTPS://KLIIMAMINISTEERIUM.EE/SITES/DEFAULT/FILES/DOCUMENTS/2021- 06/MERESEISUNDI%20MEMO%20EESTI%20KEELES.PDF 15 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE, STRATEEGIA „TALUST TALDRIKULE“ ÕIGLASE, TERVISLIKU JA KESKKONNAHOIDLIKU TOIDUSÜSTEEMI EDENDAMISEKS. EUROOPA KOMISJON, 2020. HTTPS://EUR-LEX.EUROPA.EU/LEGAL- CONTENT/ET/ALL/?URI=CELEX:52020DC0381 16 TALUST TOIDULAUANI. EUROOPA KOMISJON. HTTPS://EC.EUROPA.EU/INFO/LAW/BETTER-REGULATION/HAVE-YOUR-SAY/INITIATIVES/12183-JATKUSUUTLIKUD- TOIDUSUSTEEMID-STRATEEGIA-TALUST-TOIDULAUANI_ET 19 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 3. KAVANDATUD TEGEVUSE ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 3.1. Looduskeskkonna kirjeldus 3.1.1. Maastik ja geoloogia Jõgeva vald paikneb Vooremaa maastiku loodeserval, kus 20-30 m kõrgused voored vahelduvad soo- ja järvenõgudega. Geoloogilise aluspõhja moodustavad alamsiluri Raikküla lademe lubjakivi ja dolomiit, mis on kaetud 20-40 m (kohati ka kuni 84 m) paksuselt kvaternaari setetega. Voorestiku kvaternaari setetes esineb erineva vanusega moreene ja fluvioglatsiaalset kruusa ning liiva. Suur osa Jõgeva valla territooriumist paikneb Vooremaal, kus enamik voorestikust asub 45-85 m kõrgusvahemikus. Pinnakate on voorte kohal kuni 60 meetri paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja nendevahelistest väga paksudest liustikuveelistest kruusadest ning liivadest. Väiksemates künnistes on moreeni 10-20 m. Jõgeva valla lääneosas esinevad viljakad leostunud ja leetjad liivsavimullad karbonaatsel liivsavil. Muldade viljakus on valdavalt Eesti keskmisest kõrgem.17 Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse18 kohaselt on farmi asukohas aluspõhjaks Siluri ladestu Landovery ladestiku hulka kuuluv Raikküla lademe lubjakivi ja dolokivi ning pinnakatte settetüübiks on moreen. Mullastiku moodustavad farmi rajatiste alal põhiliselt leostunud ja leetjad mullad, kus on huumushorisondi tüsedus 25-27 m ning perspektiivne boniteet 63. Alal on osaliselt ka gleistunud leostunud ja leetjad mullad, mille huumushorisondi tüsedus on 23-25 m ning perspektiivne boniteet 55 19. Farmi asukoha geoloogiast annab aimu ka lähima puurkaevu (11702) geoloogilised läbilõiked (vastavalt puurkaevu arvestuskaardile)20:  liivsavi kruusa ja veerisega, gQIII – kihi tüsedus 2 m, kihi lamami sügavus 2 m;  lõheline dolomiit, S1rk – kihi tüsedus 19 m, kihi lamami sügavus 21 m;  lubjakivi ja savikas lubjakivi, S1rk – kihi tüsedus 9 m, kihi lamami sügavus 30 m;  lubjakivi, S1tm-rk – kihi tüsedus 26 m, kihi lamami sügavus 56 m;  lubjakivi ja savikas lubjakivi, S1tm – kihi tüsedus 4 m, kihi lamami sügavus 60 m. Veekihi lasuvussügavus 60 m. Uute rajatavate lautade ja silohoidlate asukohas on aruande koostamise ajal põllumaa. 17 JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2023 - 2035, HTTPS://WWW.RIIGITEATAJA.EE/AKTILISA/4081/2202/3008/NR%2048%20LISA.PDF# 18 MAA- JA RUUMIAMET, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE/XGIS2/PAGE/APP/GEOLOOGIA400K 19 MAA- JA RUUMIAMET, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE/XGIS2/PAGE/APP/MULLAKAART 20 VEKA. PUURKAEVU ARVESTUSKAART, HTTPS://VEKA.KESKKONNAINFO.EE/VEKA.ASPX?PKARVESTUS=-2063207200 20 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Maa- ja Ruumiameti Geoportaali maardlate rakenduse21 alusel farmi maa-alal maavarasid ei leidu (Joonis 3). Osaühing Härjanurme Mõis Saduküla veisefarm Geoloogiline iseloomustus aluspõhja kõrgus andmepunktides Saduküla veisefarmi maakatte paksus andmepunktides tootmisterritooriumi piir moreen soosetted jõesetted õhukese pinnakattega ala Joonis 3. Geoloogiline iseloomustus Saduküla veisefarmi ümbruses 21 MAA- JA RUUMIAMET, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE/XGIS2/PAGE/APP/MAARDLAD 21 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 3.1.2 Põhja- ja pinnavesi Saduküla veisefarm jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikku alasse (Joonis 4) 22. Nitraaditundlikuks loetakse veeseaduse alusel ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. Nitraaditundlik ala on määratud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 17 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri“. Kaitse-eeskirjaga on määratletud kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad ning kehtestatud kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Ühtlasi on nitraaditundlikule alale veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnanõuded põhja- ja pinnavee kaitseks. Saduküla veisefarmi ala asub geoloogilise baaskaardi alusel, arvestades maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikku kaitstust, maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest kaitsmata alal 23. Piirkonnas saadakse põhjavett Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumist. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks (S-O) levib Põlva-Pärnu joonest põhja pool ja on oluliseks veevarustuse allikaks pea kogu Eestis. Vettandvad kivimid on lubjakivid ja dolomiidid, mis on kohati tugevasti karstunud ja lõhestunud. Veekompleksi veeand sügavuse suurenedes väheneb. Voore nõlvadel on vesi surveline ning paljudes kohtades voolab põhjavesi ka allikatena maapinnale või lauspinnaliselt ning surve kaob. Nii on vee liikumise suund voore võlviosas põhiliselt vertikaalselt alla, mis jalamil muutub enam horisontaalseks kuni tõusuallika puhul isegi ülessuunatuks. See soodustab reostuse levikut kõrgendikelt sügavuse suunas ning seepärast on salvkaevude vesi reostuse eest vähem kaitstud kui reljeefi madalamates osades. Veekompleksi vesi on sügava lasumuse tõttu täielikult anaeroobses keskkonnas, põhjavees toimuvad protsessid kulgevad redutseerimise suunas. Taandavas keskkonnas puudub hapnik, sulfaatide sisaldus väheneb ja tekivad sellised gaasid nagu NH3 ja H2S. Seire tulemused näitavad fluoriidide kõrgendatud sisaldusi (2,0- 2,5 mg/l) veekompleksi vees, üsna väikesel territooriumil kõiguvad nimetatud keemilise näitaja sisaldused küllaltki laiades piirides. Kõrged üldraua iooni sisaldused korreleeruvad madalate fluoriooni sisaldustega ning vastupidi. Fluoriidide ülemäärast sisaldust võib seostada Pirgu lademe Kbentoniitide (vulkaaniline tuhk) kihtide esinemisega ja Porkuni lademe lubjakivides esineva fluoriidiga. 24 Saduküla külas asub üheksa puurkaevu, millest farmi koosseisu kuulub kaks ning mis asuvad farmikompleksi kõrval kirde suunas (puuraugu katastrinumbrid: 11702 ja 60221). Farmi territooriumil ega lähiümbruses looduslikke veekogusid ei ole, küll aga asub farmi territooriumil ja selle ümbruses mitmeid kraave. Farmi tootmisterritooriumit läbib 5,6 km pikkune Saduküla kraav (registrikood: VEE1027800), mis jääb tahesõnnikuhoidlast 350 m kaugusele ning mis suubub Kaave jõkke (registrikood: VEE1027200). Kaave jõgi asub lähimast heiteallikast arvestatuna u 1 km kaugusel ida suunas. Kaave jõgi on pinnaveekogumite seisundiinfo kohaselt heas seisus.25 Farmist u 1,4 km kaugusele lääne suunda jääb Pikknurme jõgi (registrikood: VEE1028300), mis suubub Pedja jõkke (registrikood: VEE1023700). Pikknurme jõgi on samuti hinnatud heas seisus olevaks. 22 MAA- JA RUUMIAMET, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE/XGIS2/PAGE/APP/KITSENDUSED 23 MAA- JA RUUMIAMET, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE/XGIS2/PAGE/APP/GEOLOOGIA50K 24 JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2023 - 2035, HTTPS://WWW.RIIGITEATAJA.EE/AKTILISA/4081/2202/3008/NR%2048%20LISA.PDF# 25 KESKKONNAPORTAAL, HTTPS://KESKKONNAPORTAAL.EE/ET/TEEMAD/VESI/PINNAVESI/PINNAVEEKOGUMITE-SEISUNDIINFO 22 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Sadukülas, käitisest u 500 m kaugusel, asub reoveekogumisala (registrikood: RKA0490134), kust kokku kogutud reovesi suunatakse Saduküla reoveepuhastisse (registrikood: PUH0490450), kust toimub heitvee väljalase (registrikood: HVL0490450) Saduküla kraavi.26 Osaühing Härjanurme Mõis Saduküla veisefarm Pinna- ja põhjavesi, tundlikud alad puurkaev reoveekogumisala puurkaevu sanitaarkaitseala veelase lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid allikad kaitsmata ala heas seisus vooluveekogum nõrgalt kaitstud ala vooluveekogu keskmiselt kaitstud ala Saduküla veisefarmi tootmisterritooriumi piir Joonis 4. Põhja- ja pinnavesi ning veekaitselised objektid Saduküla veisefarmi ümbruses 26 KESKKONNAPORTAAL, HTTPS://REGISTER.KESKKONNAPORTAAL.EE/REGISTER 23 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 3.1.3. Looduslik mitmekesisus Laiendatava farmi alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Tegemist on olemasoleva loomapidamiskompleksi asukohaga ning planeeritav tegevus hõlmab endas sarnast tegevust, kuid suurendatud mahus. Kavandatud tegevus ehk farmi laiendamine toimuks olemasoleva farmi tootmisterritooriumil ning osaliselt alal, kus asub aruande koostamise ajal põhiliselt põllumaa. Farmi tootmisterritooriumil ei asu LKS § 4 lg 1 nimetatud kaitstavaid loodusobjekte, alal ei paikne teadaolevalt loodusdirektiivi elupaigatüüpe ega ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti. Looduskaitse alla asuvaid objekte ei asu farmi vähemalt 1,3 km raadiuses. Farmile lähim avalikus registris mainitud looduskaitseline objekt asub u 1,8 km kaugusel - Pikknurme looduskaitseala (registrikood: KLO1000715) (Joonis 5). Tegemist on 2716,4 ha suuruse looduskaitsealaga, mille kaitse-eesmärk on: kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi; kaitsta ja taastada kaitsealuse liigi must-toonekure (Ciconia nigra) elupaika; kaitsta kaitsealuse liigi kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukohta. Käitisele lähim Natura 2000 ala asub 3,5 km kaugusel loode suunas. Selleks on Aidu loodusala (EELIS kood: RAH0000178, rahvusvaheline kood: EE0080104). Loodusala pindala on 315,62 ha. I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp vanad loodusmetsad (*9010); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Käitisele lähim Natura elupaik asub u 1,1 km kaugusel kagu suunas ning selleks on liigirikkad madalsood (7230).27 Ala, kuhu planeeritakse laiendada farmi, ei jää Natura 2000 alade koosseisu. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud keskkonnamõju hindamise hinnangu andmise juhendile, tuleb eelhinnang anda Natura 2000 alale juhul, kui kavandatava tegevuse mõjualasse jääb mõni nimetatud aladest. Kuna eeldatavalt planeeritava tegevuse mõjualasse Natura 2000 alasid ei jää, siis Natura eelhindamist läbi ei viida. 27 KESKKONNAPORTAAL, HTTPS://REGISTER.KESKKONNAPORTAAL.EE/REGISTER 24 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Osaühing Härjanurme Mõis Saduküla veisefarm Looduskaitselised objektid kaitseala Natura 2000 loodusala kaitstav looduse üksikobjekt niidud III kat. kaitsealune fauna Sood metsad Saduküla veisefarmi tootmisterritooriumipiir Joonis 5. Looduskaitselised objektid Saduküla veisefarmi ümbruses 3.2. Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid Lähim kultuurimälestis jääb laiendatavast farmist umbes 340 m kaugusele kagu suunda – Vabadussõja mälestussammas (kultuurimälestiste register: 27112). Farmist 700 m kaugusel asub Saduküla kalmistu (kultuurimälestiste register: 5850).28(Joonis 6) Farmi ümbrusesse jääb mitmeid pärandkultuuriobjekte, millest lähimad asuvad farmiga piirnevatel aladel. Farmist kirde suunda jäävad Saduküla mõisa turbakuur (registreerimisnumber: 611:MTH:011), Saduküla 28 MAA- JA RUUMIAMET, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE/XGIS2/PAGE/APP/KULTUURIMALESTISED 25 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang mõisa laut (registreerimisnumber: 611:MTH:009), Saduküla mõisa viinavabrik-õlletehas (registreerimisnumber: 611:MTH:006), Saduküla mõisa jääkelder (registreerimisnumber: 611:MTH:008), Saduküla mõisa ait-kuivati (registreerimisnumber: 611:MTH:010), Saduküla mõisa sepikoda (registreerimisnumber: 611:MTH:007), Saduküla mõisa häärber (registreerimisnumber: 611:MTH:002), Saduküla mõisa magasiait (registreerimisnumber: 611:MTH:004), Saduküla mõisa antvärkide elamu (registreerimisnumber: 611:MTH:003), Saduküla meierei (registreerimisnumber: 611:MTH:004), Saduküla tuulik (registreerimisnumber: 611:MTH:001). Farmist kagu suunda jäävad lähimad pärandkultuuriobjektid on Saduküla Vaga Joosepi kirik ja preestrimaja (registreerimisnumber: 611:KUL:001), Kursi õigeusu kihelkonnakool (registreerimisnumber: 247:KOO:006), Saduküla kõrts (registreerimisnumber: 611:KOR:001), Nigula rehielamu (registreerimisnumber: 247:REE:033).29 Osaühing Härjanurme Mõis Saduküla veisefarm Muinsuskaitse ja pärandkultuuriobjektid muinsuskaitseala Saduküla veisefarmi tootmisterritooriumi piir kultuurimälestis pärandkultuuriobjekt Joonis 6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid laiendatava Saduküla veisefarmi ümbruses 29 MAA- JA RUUMIAMET, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE/XGIS2/PAGE/APP/PARANDKULTUUR 26 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 3.3. Sotsiaalmajanduslik keskkond Laiendatav Saduküla veisefarm asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Saduküla külas. Saduküla külas on 2022. a seisuga 137 elanikku.30 Külas asub lasteaed-algkool, rahvamaja ja mõis. Saduküla veisefarmile lähimad elumajad või ühiskondlikud hooned (Mõisavahe tee 29, katastritunnus: 61101:002:0081; Mõisavahe tee 36, katastritunnus: 61101:002:0220; Härja tee 1, katastritunnus: 61101:002:0114; Mõisavahe tee 21, katastritunnus: 61101:002:0095) jäävad lähimatest heiteallikast mõõdetuna vähemalt 310 m kaugusele.31 3.4. Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus Ligipääs Saduküla veisefarmi rajatistele toimub mööda 14178 Pikknurme-Härjanurme teed (katastritunnus: 61101:002:0910). Farmi laiendusega teelt uusi mahasõite ei planeerita. Käitisesisesed teed ehitatakse pikemaks, millega tagatakse ligipääs uutele lautadele ja hoidlatele. Pikknurme-Härjanurme teel farmi kõrval on liiklussagedus 2024. a. seisuga 198 autot ööpäevas, millest sõidu- ja pakiautod moodustasid 86%, veoautod- ja autobussid 1% ja autorongid 13%. 32 Mõisavahe tee 28 maaüksusel (katastritunnus: 61101:002:1002) asuvad puurkaevud PRK0050359, millel on 50 m sanitaarkaitsealad ning mille mõjualasse uute ehitiste rajamist välditakse. Saduküla veisefarmi tootmisterritoorium asub osaliselt maaparandussüsteemidega kaetud maa-aladel. Uusi lautasid maaparandussüsteemidega kaetud maa-aladel ei planeerita, küll võib hakata osaliselt maaparandussüsteemiga kaetud maa-alal asuma silohoidla, kus peab arvestama nõuetega - Maaparandushoiutööde nõuded §2 ja Maaparandusseadus §4,44-47,49-51. Saduküla veisefarm asub uuringu alal - Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine – millele kohalduvad Maapõueseadus § 7, 8, 9 toodud nõuded. Samuti, kuna farm asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ning kaitsmata põhjaveega alal, peab arvestama tingimustega, mis on toodud: Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal; Veeseadus §36, 37. Lisaks peab uute hoonete ja rajatiste ehitamisel arvestama teega seotud piirangutega (Ehitusseadustik §71, 72; Planeerimisseadus §75, 126; Liiklusseadus §1, 5), olemasolevate elektriõhuliinide ja nende kaitsevööndiga (Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; Ehitusseadustik §70; Ehitusseadustik §77; Seadme ohutuse seadus §2; Seadme ohutuse seadus §3). Saduküla veisefarmi alale rakenduvad kitsendused on toodud järgneval joonisel (Joonis 7). 33 30 JÕGEVA VALLA ÜLDPLANEERING, HTTPS://PLANEERINGUD.EE/PLANK-WEB/#/PLANNING/DETAIL/20113969 31 MAA- JA RUUMIAMETI KAARDIREGISTER, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE 32 TRANSPORDIAMET, HTTPS://WWW.TRANSPORDIAMET.EE/LIIKLUSSAGEDUS 33 MAA- JA RUUMIAMET, HTTPS://XGIS.MAAAMET.EE/XGIS2/PAGE/APP/KITSENDUSED 27 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Osaühing Härjanurme Mõis Saduküla veisefarm Kitsendused geoloogilised piirangud gaasitorustik ja piiranguvöönd maaparandus ja seotud piirangud kultuurimälestis veehaare ja piiranguvöönd elektripaigaldised ja kaitsevööndid maantee ja seotud piirangud eesvoolu kaitsevöönd nitraaditundliku ala tegevuspiirang kaitstav loodusobjekt veekogu ja seotud piirangud sideehitis geodeetiline märk Joonis 7. Kitsendused Saduküla veisefarmi ümbruses (Allikas: Maa- ja Ruumiameti maainfo kaardirakendus, 05.09.2025) 28 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 3.5. Müratase Veisefarmi asukohas määrab mürataseme suuresti teedevõrk. Peamine on transpordimüra, oluline olme- või tööstusmüra piirkonnas puudub. Tootmisterritooriumiga piirnev Pikknurme-Härjanurme tee on suhteliselt madala koormuse ja müratasemega. 3.6. Välisõhu seisund Saduküla veisefarmi ümbruses ei ole ettevõtteid, kellele oleks väljastatud keskkonnaluba- või registreering ning kelle tegevuse käigus eralduks välisõhku saasteaineid. Välisõhu seisundit mõjutavad farmi piirkonnas olemasolevad Saduküla veisefarmi farmihooned ja sõnnikuhoidlad. Saduküla veisefarmil on kehtiv keskkonnakompleksluba, mille kohaselt lähtuvad farmikompleksist õhku metaani, ammoniaaki ja dilämmastikoksiidi ning saasteaineid kuivati põletusseadmest. Kehtiva loa kohaselt Saduküla veisefarmi tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju tulemusena heiteallikatest väljutatavate saasteainete vahel olulist koosmõju ei teki. Kehtivas loas toodud tootmisvõimsuse juures lõhnaaine esinemise hindamise kohaselt vastuvõtjate juures häiringutaseme ületamist ei toimu. 29 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 4. KAVANDATUD TEGEVUSE JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED 4.1. Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine Kavandatava tegevusega kaasneb muuhulgas ka ehitustegevus ning mistahes ehitustegevusega tarbitakse loodusvarasid. Tulenevalt planeeritud tegevuse iseloomust ja kavandatava ehituse mahtudest, on vastav ressursitarve mõõdukas, s.t ehituseks ning kavandatava tegevuse elluviimisjärgselt vajalikust ressursitarbest ei tulene eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Farmirajatiste rajamise käigus eemaldatakse ja paigutatakse ümber pinnast nii lauda vundamendi, sõnnikuhoidla ja silohoidla ehitusaluste pindade rajamisel. Eemaldatud pinnas ladustatakse nii, et kasvupinnast oleks hiljem võimalik kasutada haljastustöödel, muud täitepinnast aga reljeefi kujundamisel ja planeerimisel. Suuremahulist pinnase eemaldamist ei ole vajalik teostada. Peale ehitustöid taastatakse esialgne olukord võimalikult suures osas, kui seda võimaldavad erinevad tootmisega seotud nõuded (keskkonna-, hügieeni-, ohutuse vms). Farmirajatiste rajamiseks on vaja erinevaid materjale. Loodusvaradest on esikohal liiv, kruus ja killustik, mida kasutatakse ehitusaluste rajamiseks, täitepinnasena ning teistel kavandatava tegevusega seotud ehitustöödel. Ehitiste rajamiseks kasutatakse üldehitusmaterjale (kandekonstruktsioonid, soojustusmaterjalid, avatäited, viimistlusmaterjalid, torustikud, elektriinstallatsioonid jne), mille kogused ja koosseis täpsustatakse ehitusprojektides. Erinevate kommunikatsioonide rajamiseks kasutatakse plasttorusid, elektrikaableid ja teisi materjale, samuti piirete rajamiseks aiavõrku ja –poste jne. Käitises vajalikku sööta ja muid abimaterjale transporditakse juba olemasolevas olukorras teistelt objektidelt. Farmist välja transporditakse seal tekkivaid jäätmeid ja sõnnikut. Transpordiks kasutatakse maanteetransporti. Olemasolevas olukorras toimub samuti teedel transport, kuid farmi laiendamisel transpordikoormus tõuseb. Otseselt lautade ja abirajatiste rajamise protsessiks puhast vett ei kasutata. Puhast olmevett vajatakse loomade jootmiseks, farmi puhastamiseks ja olmetegevuseks ehk töötajate tarbeks. Vajalik olmevesi saadakse ettevõttele endale kuuluvatest puurkaevudest katastrinumbritega 11702 ja 60221. Eeldatav veekulu kasv võrreldes olemasoleva olukorraga on umbes 10 000 m 3 aastas. Kehtiva keskkonnakompleksloaga lubatud veevõtt puurkaevust nr 60221 on kuni 109 200 m 3 aastas ning puurkaevust nr 11702 on kuni 50 000 m3 aastas. Arvutuslikult oleks laiendatud farmis veekulu u 62 200 m3, seega ei ole vajalik puurkaevudest veevõtu koguse suurendamist taotleda. Vett võetakse Siluri- Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumist, mis on uuringute kohaselt koguselisuse ja keemilise seisundi poolest heas seisundis.34 34 KLIIMAMINISTEERIUM, HTTPS://KLIIMAMINISTEERIUM.EE/MERENDUS-VEEKESKKOND/VESI/VEEMAJANDUSKAVAD 30 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 4.2. Tegevuse energiamahukus Ehitustegevusaegne energiakasutus on seotud erinevate mehhanismide ja tööriistade kasutamisega ning on võrreldav teiste sarnaste ehitustöödega. Arvestades, et elektri ja kütuste kasutamine on majanduslik kulu, võib eeldada, et neid kasutatakse võimalikult otstarbekalt. Farmi käitamiseks vajalikku elektrienergiat ostetakse elektrivõrgust ning samuti kasutatakse piima jääkssoojust. Olemasolevas olukorras kulub elektrienergiat keskmiselt 800 MWh/a, pärast laienemist võib see tõusta u 960 MWh/a. Diislikütuse kulu sööda jagamisel ja sõnniku eemaldamisel lautadest on aastas olemasoleva olukorra puhul u 50 t ning pärast laienemist u 60 t. 4.3. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Farmi laienemiseks vajalike ehitustööde käigus pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Osaühing Härjanurme Mõis rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide nõuetele. Jäätmete kogumisel kasutatakse suletavaid konteinereid, et vältida tolmu ja lendprahi teket. Kõik tekkivad jäätmed antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele. Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Ohtlikud jäätmed kogutakse selleks ettenähtud suletavasse ruumi ja/või konteinerisse ning antakse käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale, surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen. Toimub vanarehvide korduvkasutamine silohoidlate katmisel. 4.4. Heide vette Saduküla veisefarmis on reovee teke seotud tehnoloogilise veekasutusega, kus suurema osa moodustab piimatootmisega seotud seadmete ja ruumide pesuvesi (piimajahutid, lüpsiseadmed ja piimaruum). Väiksem osa reoveest tekib inimeste olmetegevuse tulemusel. Olmest tuleneva reovee kogus hakkab olema arvutuslikult u 570 m³ ning tehnoloogilisest tegevusest u 3330 m 3 aastas. Veisefarmis suunatakse kompleksis tekkiv reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse. Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele. Seega välditakse põhjaveekogumi keemilise ja koguselise (vee kasutuse jälgimine) seisundi halvenemist. Puurkaevude sanitaarkaitsealadel välditakse põhjavee kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise. Puurkaevude sanitaarkaitsealadel tegeletakse vaid veehaarete ehitamise ja kasutamisega, alade hooldamisega (sh niitmisega). 31 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 4.5. Heide pinnasesse Ettevõtte tootmisprotsessid toimuvad ja kõiki ettevõttes kasutatavaid tooraineid käideldakse kinniselt või kinnistes ruumides. Lautade põrandad on betoneeritud, samuti on sõnnikuhoidlad lekkekindlad. Sellega välistatakse kõik kontrollimatud ja hajusad heitmed. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegevusega ette näha saasteainete viimist pinnasesse. Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on sõnniku kasutamine põllumajandusmaadel väetisena, millega kaasneb toitainete viimine pinnasesse. Veeseaduse35 paragrahvis 161 on sätestatud, et sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit (viie aasta keskmine) aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on Saduküla veisefarmi laienemise puhul vajalik arvutuslikult vähemalt 2452,5 ha laotuspindu. Sõnniku laotamiseks kasutatakse spetsiaalseid laotureid ning läga laotatakse otse mulda. Sõnnikuga laotamiseks on olemasolevas olukorras ettevõttel maid 1800 ha, lisaks saab vajaduse korral jooksvalt maid juurde rentida. 4.2. Heide õhku Planeeritud tegevuse teostamise alguses toimub ehitustegevus. Ehitustööde käigus mõjutavad õhukvaliteeti ehitusmasinad ja ehitusmaterjale transportivad masinad, mis paiskavad õhku heitgaase ja tolmuosakesi. Kavandatava tegevusega kaasneva ehitustegevuse mõjualas pikemaajaliselt viibivaid elanikke ei asu, kuna lähimad elumajad asuvad rohkem kui 310 m kaugusel, kuhu eeldatavalt saasteainete osakesed ei levi. Lühemaajaliselt mõjutab ehitustegevus läheduses asuvate teedel liiklejaid. Ehitustööde puhul on tegemist pigem lokaalse ja ajutise mõjuga, mis lakkab ehitustööde lõppemisel. Ehitustegevuse aegsete mõjude vähendamiseks tuleb tagada kasutatavate sõidukite ja seadmete tehniline korrasolek. Loomade pidamisel tekib lõhnavaid ühendeid. Lisaks lõhnaühenditele, eraldub selle tegevuse käigus välisõhku ka ammoniaaki, metaani ja dilämmastikoksiidi. Lõhnaühendeid eraldub lautadest, mille uksi hoitakse enamasti küll suletuna, kuid heide toimub katuseharjade või korstnate kaudu. Samuti lendub lõhnaühendeid ja saasteaineid sõnnikuhoidlatest. Ühendite lenduvuse vähendamiseks on hoidlad kaetud loodusliku koorikuga ning vedelsõnnikuhoidlates viiakse segamine läbi vaid enne hoidlate tühjendamisi. Võrreldes olemasoleva olukorraga rajatakse juurde kaks lauta, nelja tranšeega silohoidla ning toimub kahe lauda laiendamine. Lisaks on vajalik olemasoleva tahesõnnikuhoidla ümber ehitamine ning söödahoone nihutamine. Saduküla veisefarmi olemasolevate ja planeeritavate heiteallikate parameetrid on toodud järgnevas tabelis (Tabel 2). 35 VEESEADUS. RIIGIKOGU SEADUS. VASTU VÕETUD 30.01.2019 32 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tabel 2. Saduküla veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad ja nende parameetrid Heiteallika koordinaadid Väljuvate Heiteallika Heiteallika Heiteallika (keskpunkt) Heiteallika gaaside Heiteallika nimetus kõrgus joonkiirus, tähis mõõtmed, m temperatuur, maapinnast, m m/s X Y °C S1 Laut nr 1 6505449 632513 1 tk: 0.7x180 8 0.16 20 S2 Laut nr 2 6505420 632466 1 tk: 0.5x70 6 0.14 20 S3 Laut nr 3 6505445 632430 1 tk: 0.7x100 11 0.11 20 S4 Laut nr 4 6505456 632355 1 tk: 0.7x130 11 0.28 20 S5 Laut nr 5 6505466 632287 1 tk: 0.7x130 13 0.28 20 S6 Laut nr 6 6505480 632204 1 tk: 0.7x130 11.4 0.27 20 S7 Laut nr 7 6505519 632481 7 tk: 1.5x1.5 8 0.13 20 S8 Laut nr 8 6505569 632373 1 tk: 0.7x75 10 0.29 20 S9 Laut nr 9 6505577 632306 1 tk: 0.7x75 10 0.29 20 H1 Laguun nr 1 6505284 632390 1 tk: 40x60 2 0.1 20 H2 Laguun nr 2 6505303 632294 1 tk: 45x100 2 0.1 20 H3 Tahesõnnikuhoidla nr 1 6505435 632557 1 tk: 35x40 2 0.1 20 H4 Tahesõnnikuhoidla nr 3 6505419 632877 1 tk: 23x45 8 0.1 20 H5 Ringhoidla nr 1 6505379 632190 1 tk: Ø 34.9 3.5 0.1 20 H6 Ringhoidla nr 2 6505372 632242 1 tk: Ø 34.9 3.5 0.1 20 H7 Ringhoidla nr 3 6505364 632295 1 tk: Ø 34.9 3.5 0.1 20 H8 Ringhoidla nr 4 6505356 632345 1 tk: Ø 34.9 3.5 0.1 20 H9 Tahesõnnikuhoidla nr 2 6505616 632268 1 tk: 20x42 1 0.1 20 Saduküla veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad on esitatud järgneval joonisel (Joonis 8). Täpsemad andmed saasteainete ja heidete koguste kohta on toodud lisas (Lisa 1). Saasteainete heitega välisõhku kaasneb lõhnahäiring. Täpsemad andmed lõhnaheite kohta on toodud lisas (Lisa 2). 33 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Osaühing Härjanurme Mõis Saduküla veisefarm Heiteallikad S1 Laut nr 1 H1 Laguun nr 1 S2 Laut nr 2 H2 Laguun nr 2 S3 Laut nr 3 H3 Tahesõnnikuhoidla nr 1 S4 Laut nr 4 H4 Tahesõnnikuhoidla nr 3 S5 Laut nr 5 H5 Ringhoidla nr 1 S6 Laut nr 6 H6 Ringhoidla nr 2 S7 Laut nr 7 H7 Ringhoidla nr 3 S8 Laut nr 8 H8 Ringhoidla nr 4 S8 Laut nr 9 H9 Tahesõnnikuhoidla nr 2 heiteallikad elumajad/vastuvõtjad olemasolevad hooned/rajatised Saduküla veisefarmi tootmisterritooriumi piir planeeritavad hooned/rajatised planeeritavad silohoidlad olemasolevad silohoidlad Joonis 8. Saduküla veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad 34 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 4.3. Müra teke Kavandatava tegevusega kaasneb hoonete rajamisel mürarikas ehitustegevus. Müra ja teataval määral ka vibratsioon, olenevalt kasutatavatest töövõtetest, tekivad ehitusperioodil peamiselt erinevate ehitusmasinate kasutamisel. Lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st 59 peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. See tähendab, et kavandatavast tootmisterritooriumist väljapoole normtaset ületavat müra levida ei tohi. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodust rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul kl 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Arvestades, et ehitusmüra on teatud ehitusperioodil kestev müra ning ehitustööde eripärast tingitult ei ole mõistlik sellele päevaseks ajaks kehtestada normtasemeid, siis on need kehtestatud üksnes öiseks ajaks, kusjuures ehitusmüra tasemeid tuleb võrrelda tööstusmüra normtasemetega. See tähendab, et tootmisterritooriumilt lähtuv ehitusmüra ei tohi vahemikul kl 21.00- 7.00 ümbritsevatel maa-aladel ületada 45 dB(A). Sellest tulenevalt on soovitatav kõik ehitustööd teostada kella 07.00 ja 21.00 vahelisel ajal. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ning vältides asjatut müra teket. Ehitustegevus on ajutine, seega on ka müra teke on lokaalne ja ajutine ning mürahäiring lõppeb objekti valmimisel. Veisefarmi käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest kui ka ettevõtet teenindavast transpordist. Enamasti on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest tootmishoonete siseruumides. Uute rajatiste projekteerimisel ja rajamisel arvestatakse, et kasutatakse müra summutavaid tehnoloogiaid ning valitakse müra heitenormidele vastavaid mehhanisme. Arvestades tegevuse iseloomu ja lähimate müratundlike alade (elamumaade) kaugust farmist, ei ole ette näha olulist mürahäiringut (müranormide ületamist). Tegevusperioodil on suurimaks müraallikaks liiklus, mis tuleneb varustajate igapäevasest liikumisest piirkonnas. Kui intensiivse ehitustegevuse puhul järgitakse keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 öiseks ajaks seatud mürataseme piiranguid ning välditakse asjatut müra teket, siis ei ole kavandatava tegevuse puhul oodata olulist häiringut põhjustavat müra teket. Eeldatav lisanduv liikluskoormus ei põhjusta tõenäoliselt olulist mürataseme suurenemist naaberkinnistutel, millega võiks kaasneda lubatud piirväärtuste ületamine. 4.4. Vibratsiooni teke Veisefarmis puuduvad olulised vibratsiooniallikad. Teataval määral on vibratsiooni allikaks transport. Vibratsiooni taset vähendab transpordivahendite väike liikumiskiirus. Võimaliku ülemäärase vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendeid ja nende liikumisteid korras. Vibratsiooni võib tekkida ka ehitustööde käigus (nt pinnase tihendamisel), kuid vastav vibratsiooni teke on lühiajaline ja lokaalne ning seda võib lugeda väheoluliseks. 35 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 4.5. Valgushäiring Ettevõttes inimeste tavapärane tööaeg on päevasel ajal ning tootmisprotsessi käigus ei ole vaja kasutada võimsaid valgusallikaid ja ettevõtte tegevus ei põhjusta olulist valgusreostust. Mõningane valgusreostus võib tekkida pimedal ajal territooriumi valgustusest. Keskkonnas valgusreostuse vähendamiseks valitakse keskkonnaga sobivad valgusallikad, kasutatakse valgusallikate nutikat juhtimist ja välditakse valgustamist kohtadest ja ajal, kui valgustust ei vajata. 4.6. Soojus- ja kiirgushäiringud Kavandatava tegevusega, farmikompleksi laiendamisega ja käitamisega, ei kaasne tavaolukorras eeldatavalt keskkonnataluvusvõimet ületaval määral soojuse ega kiirguse eraldumist. 4.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Farmi laiendamisega seotud ehitamisega kaasneda võivad avariiolukorrad kattuvad ehitusobjektidel üldiselt esineda võivate olukordadega. Ehitus- ja pinnasetöödel võib esineda masinate ja seadmete kasutamisest ning riketest, ehitusmaterjalide ja kemikaalide käitlemise nõuete rikkumisest, töö- ja keskkonnaohutuse nõuete rikkumisest, olemasolevate kommunikatsioonide kaitse- vööndite ignoreerimisest ning üldiselt inimlikust eksitusest tulenevaid avariiolukordi. Avariiolukordadega võib kaasneda oht nii inimestele kui ka keskkonnale. Ehituspraktika näitab, et enamasti on tööõnnetuste põhjuseks elementaarsete ohutusnõuete eiramine. Sama kehtib üldjoontes ka keskkonnaalaste õnnetusjuhtumite puhul – eiratakse ohutusnõudeid, töötajad pole kasutatavate materjalide ja kemikaalide ohtlikest omadustest teadlikud ja ohutusnõuete täitmist ei kontrollita. Ennetav tegelemine nimetatud põhjustega tagab lõpptulemusena avariiolukordade riski vähendamise. Farmi käitamisel tekkida võivad avarii- ja eriolukorrad on eeskätt seotud tehniliste seadmete kasutamisel tekkida võivate eritingimustega. Veisefarmi käitamisel rakendatakse tehnilisi ohutusnõudeid nii mahutitele, mõõte- ja jälgimisseadmetele ning kommunikatsioonidele, kuid avariiolukordade riski need täielikult ei kõrvalda. Kannatada saavad sellistes olukordades eelkõige inimesed ja tehnika, samas pole välistatud ka keskkonnakahju lekete või tuleõnnetuse tõttu. Puhastusvahendite ja muude kemikaalide kasutatavad ja hoitavad kogused käitises on väikesed, samas järgitakse nii üldisi kui ka keskkonnaalaseid ohutusnõudeid. Selliste eelduste koosmõjul on tekkida võivate avariiolukordade tõenäosus väike. Käitaja tagab ohutusnõuete täitmise oma territooriumil ja väldib sinna kõrvaliste isikute sattumise, kuid on valmis ka nende ettearvamatust käitumisest ja ohutusnõuete rikkumisest tulenevateks olukordadeks. Äkkheitmeid farmi käitamisel ega ka tegevuse lõpetamisel eeldatavalt ei teki. Välistada ei saa lautade ja sõnnikuhoidlate põrandate (põhjade) leket. Tegemist on aga väga väikese tõenäosusega olukorraga, sest rajatisi pidevalt kontrollitakse ning farmi laiendamise tarvis rajatavad laut ja abirajatised on uued. 36 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Hädaolukordade ennetamiseks rakendatakse lekete varajase avastamise süsteemi. Äkkheidete ja õnnetusjuhtumite tekke puhuks on välja töötatud hädaolukorra plaan. 37 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 5. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE 5.1. Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang Järgnevalt käsitletakse omaette alapeatükkides farmi laiendamise jaoks vajalike ehitustööde aegset ja laienenud farmi käitamise tulemusel tekkivat võimalikku olulist keskkonnamõju selle erinevate mõjuvaldkondade kaupa. 5.1.1. Veisefarmi laiendamine Ülevaade veisefarmi laiendamiseks vajalike ehitus- ja pinnasetöödega kaasneda võivatest keskkonnamõjudest on esitatud allpool ning puudutab järgnevaid teemasid: vee saastumine, pinnase saastumine, õhu saastumine, jäätmeteke, müra ja vibratsioon, valgus ja kiirgus ning lõhn ja nende mõjude ulatusest. 5.1.1.1. Mõju sotsiaalsele keskkonnale Käitise laiendamise käigus tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega võib kaasneda mõju sotsiaalsele keskkonnale seoses tekkiva müra, jäätmetekke, õhusaaste ja objekti teenindava transpordikoormusega. Veisefarmi ehitust teenindav transpordikoormus on sarnane teiste ehitusobjektidega. Veisefarm asub külakeskusest eemal, seega farmini jõudmiseks pole otseselt vaja küla keskust läbida. Samuti on farmi laiendamisega seotud ehitusprotsessiga kaasnev transpordikoormuse tõus eeldatavalt lühiajaline ja väike. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale farmi laiendamisega seotud ehitustegevuse ajal ei ole eeldatavalt oluline. 5.1.1.2. Mõju loomastikule ja taimestikule Veisefarmi ehitustööde käigus loomastikule avalduv mõju pole mainimisväärne. Taimestikule avaldub negatiivne mõju sel määral, kui palju olemasolevat taimestikku tuleb ehitus- ja pinnasetööde käigus eemaldada. Läbiv põhimõte tööde teostamisel on taimestiku maksimaalne säilitamine, kuid ehitiste alla jääv puud/taimkate eemaldatakse ning ehitustööde summaarne mõju taimestikule on uute rajatiste alla jääval alal negatiivne. Farmi laienemine toimub asukohas, kus aruande koostamise ajal asub põhiliselt põllumaa. Käitise laienemiseks vajalike projekteerimis ja ehitustöödel peab arvestama valla üldplaneeringus tooduga. Negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavalt oluline. 38 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 5.1.1.3. Mõju pinnasele Veisefarmi ehitustööde käigus eemaldatakse, paigutatakse ümber ja planeeritakse pinnast ning asendatakse seda täitepinnasega (liiv, kruus, killustik). Pinnase omadusi ja koostist küll muudetakse, kuid pinnasereostust töö- ja keskkonnaohutuse nõuete järgimisel pole ette näha. Kokkuvõttes pinnasele olulist negatiivset mõju ei teki. Negatiivne mõju pinnasele veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavalt oluline. 5.1.1.4. Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale Veisefarmi laiendamise ala kõrval on käesoleval ajal toimiv farmikompleks. Tegemist on sihtotstarbelt maatulundusmaaga, kus see väljakujunenud maastikupilti oluliselt ei muuda. Ajutiselt võib ehitustööde vältel visuaalne olukord halveneda, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis kaob pärast ehitustööde lõppu, seega negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavalt oluline. 5.1.1.5. Mõju veekvaliteedile Kavandavate ehitustööde negatiivne mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile võib avalduda avariilise kütuse- või määrdeainete lekke puhul. Tööde läbiviimisel peab rangelt järgima keskkonnaohutuse nõudeid ohtlike ainete, sh kütuste hoidmisel ja kasutamisel ning rakendama reostuse tekkimisel viivitamatult selle likvideerimismeetmed. Ehitustööde käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ega pinnaveekogusse. Ohutusnõuete järgimisel pole olulist negatiivset mõju veekvaliteedile veisefarmi laiendamisel ette näha. 5.1.1.6. Mõju põhjaveetasemele Laiendatava käitise ehitustööde käigus ei võeta olulisel määral põhjavett, seetõttu mõju põhjaveetasemele eeldatavalt puudub. 5.1.1.7. Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn Välisõhu kvaliteedile võib veisefarmi laiendustööde käigus mõju avalduda masinate ja seadmete sisepõlemismootorite heitgaaside ning tööde teostamisel tekkiva tolmu tõttu. Lõhnaaineid ehitustööde käigus välisõhku ei suunata. Ehitusobjektil tuleb kasutada üksnes tehniliselt korras masinaid ja veokeid. Tolmu tekitavate tööde teostamisel tuleb jälgida, et see ei kanduks häirival määral väljapoole ehitusobjekti piire ning vajadusel, nt. pinnasetööde käigus rakendada kastmist. Tehnoloogiliste ja keskkonnaohutuse nõuete täitmisel olulist negatiivset mõju välisõhu kvaliteedile ehitustööde ajal eeldatavalt ei teki. 39 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 5.1.1.8. Jäätmetekke mõju Veisefarmi laiendustööde läbiviimisel tekkivad ehitus- ja segaolmejäätmed kogutakse vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale liigiti konteineritesse ja antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Tolmu ja lendprügi tekke vältimiseks kasutatakse kaetud konteinereid. Jäätmekäitluse nõuete täitmisel olulist negatiivset keskkonnamõju veisefarmi laiendamisel ei teki. 5.1.1.9. Mõju müra ja vibratsiooni tasemele Veisefarmi ehitustööde mõju müra ja vibratsiooni tasemele on seotud eelkõige ehitustegevuses kasutatavate masinate ja seadmetega. Erinevaid ehitusmasinaid, mehhanisme ja veokeid kasutatakse nii pinnasetööde, üldehitustööde kui haljastustööde läbiviimisel, samuti objekti teenindavaks transpordiks. Veisefarmi ehitustöid öösel teostada ei kavatseta, seega pole tõenäoline kehtestatud piirtaseme ületamine. Tööde teostamisel päevasel ajal püütakse müratasemeid minimeerida, kasutades objektil tehniliselt korras mehhanisme ja masinaid ning vältides asjatut müra teket. Ehitusel tekkiv müra ja vibratsioon on ajutise iseloomuga ja kaovad pärast ehitustööde lõppu. Lähtudes eelnevast, saab järeldada, et veisefarmi laiendamisega kaasnev ehitustegevus ei oma olulist negatiivset mõju müra ja vibratsiooni tasemele. 5.1.1.10. Mõju kliimale Veisefarmi ehitamise etapil olulist negatiivset mõju kliimale ei teki, kuna tegevuse tulemusel ei viida välisõhku olulises koguses kliimamuutust põhjustavaid saasteaineid. 5.1.1.11. Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile Kavandatava tegevuse maa-aladel ei asu kultuurimälestisi ega muinsuskaitsealasid. Lähiümbruse kultuurimälestistele ehitustegevusest eeldatavalt mõju ei avaldu. 5.1.1.12. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele Laiendatava veisefarmi alal kaitsealuseid alasid ja objekte ei asu. Ehitustegevuse võimalikud mõjud on pigem lokaalse iseloomuga, mistõttu ei kaasne planeeritud tegevusega kaitstavate loodusalade kaitse- eesmärkide täitmist segavaid mõjusid. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus eeldatavas mõjualas asuvate kaitstavate loodusalade kaitse-eeskirjades sätestatuga, seega võib eeldada, et mõju eelpool nimetatud objektidele puudub. 5.1.1.13. Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele Farmi laiendamiseks vajalike ehitustööde käigus ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat soojus- ega ioniseerivat kiirgust. Juhul, kui ehitustegevus toimub pimedal ajal, on vajalik kasutada ehitusala valgustamiseks prožektoreid, millega kaasneb võimalik valgusreostus. Eeldatavasti ei ole valgusintensiivsus selline, mis võiks avaldada olulist mõju. Seega farmi laiendamiseks vajalik ehitustegevus ei oma eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. 40 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 5.1.2. Laiendatud veisefarmi käitamine Veisefarmi käitamise puhul tekkivat keskkonnamõju tavapäraste kasutustingimuste juures kirjeldatakse järgnevalt. 5.1.2.1. Mõju sotsiaalsele keskkonnale Laiendatud, kui ka mitte laiendatud, veisefarmi käitamisega võib kaasneda mõju sotsiaalsele keskkonnale seoses tekkiva müra, õhusaaste ja objekti teenindava transpordi koormusega. Käitise tööga seotud müra ja õhusaastet käsitletakse edaspidistes peatükkides. Olemasolevat liikluskoormusust veisefarmi ümbritsevatel teedel on kirjeldatud eespool. Võrreldes olemasoleva olukorraga liikluskoormus suureneb. Farmi teenindava transpordiga kaasnev mõju on erinev võrreldes farmi kui punktallikaga. Sööda, abimaterjalide, sõnniku jm vedu teostatakse erinevatest piirkondadest/erinevatesse piirkondadesse ning seetõttu on mõju tajutav nendest aladest alates. Mida lähemale farmile, seda enam teenindav transport kumuleerub. Teenindava transpordiga kaasneb negatiivne häiring kogu marsruudil ning eeldatavalt võib selle mõju sotsiaalsele keskkonnale olla oluline. Mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda lisaks mürale ja transpordikoormuse tõusule läbi välisõhu kvaliteedi muutuse. Sotsiaalset keskkonda enim mõjutavaks teguriks on ebameeldivat lõhna omavad saasteined. Saduküla veisefarmi keskkonnakompleksloa muutmise raames järeldati, et käitise tegevusega võib kaasneda võimalike lõhnaainete esinemine, kuid eeldatavasti ei toimu lõhnaaine häiringutaseme ületamist vastuvõtja juures. Hindamaks, milline on lõhnaaine esinemine farmi ümbruses planeeritud tegevuse korral ehk siis, kui viiakse läbi farmi laiendamine, viidi läbi lõhnaaine modelleerimine, mille tulemustest näha, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures vastuvõtjate juures häiringutaseme ületamist toimuma ei hakka. Täpsemalt on lõhna puudutavat infot käsitletud aruande lisas (Lisa 2). Laiendatud veisefarmi käitamisega lõhnaheidet vähendavate meetmete rakendamisel (kooriku olemasolu või selle tekke soodustamine vedelsõnnikuhoidlatel) ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale. 5.1.2.2. Mõju loomastikule ja taimestikule Veisefarmi laienemine toimub aladele, mis on olemasolevas olukorras kasutusel enamasti põllumaana. Mõju taimestikule on farmi laienemisega seotud eelkõige ehitusetapis. Laiendatud farmi käitamisel puudub mõju loomastikule ja taimestikule, kuna kavandatava tegevuse käigus ei muudeta ega suleta loomade rändeteid, ei ohustata loomade elupaiku ega eemaldata taimestikku. Laiendatud veisefarmi käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju loomastikule ja taimestikule. 5.1.2.3. Mõju pinnasele Veisefarmi käitamisel kasutatakse puhastusaineid ja kütust. Pinnasele avalduv võimalik keskkonnamõju on seotud avariide ja õnnetusjuhtumite, mitte tavapäraste toimimistingimustega ning selle tõenäosus ja ulatus on väga väikesed. Seega oluline negatiivne mõju pinnasele veisefarmi käitamise ajal puudub. 41 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Veisefarm omab kaudset positiivset mõju pinnasele, kuna veisefarmi käitamisel tekib sõnnik, mida saab kasutada põlluviljakuse tõstmisel. Laiendatud veisefarmi käitamisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju pinnasele ning pigem omab see kaudset positiivset mõju. 5.1.2.4. Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale Veisefarmi käitamine ei too kaasa olulist mõju maakasutusele, maastikule ega visuaalsele keskkonnale, kuna ei põhjusta neis valdkondades olulisi muudatusi. Uued laudad ja rajatised sobivad valitud keskkonda, kuna tegemist on olemasoleva farmikompleksi asukohaga. Negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale ei ole eeldatavasti oluline. 5.1.2.5. Mõju veekvaliteedile Laiendatava veisefarmi veetarbimine ja reoveekäitlus ei avalda negatiivset mõju põhja- ega pinnavee kvaliteedile, kuna kavandatava tegevuse tulemusel ei juhita saasteaineid otse põhja- ega pinnavette. Tekkiv reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on sõnniku kasutamine väetisena põllumajandusmaadel. Laotamise võimalik mõju pinna- ja põhjaveele sõltub laotamisel kasutatavatest praktikatest, mis ei ole otseselt seotud veisefarmi laiendamisega. Veisefarmi laiendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju veekvaliteedile. 5.1.2.6. Mõju pinnaveetasemele Veisefarmi käitamisel ei kasutata pinnavett. Pinnveetaset võib eeldatavalt väga vähesel määral mõjutada territooriumilt keskkonda jõudev sademevesi. Veisefarmi käitamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinnaveetasemele. 5.1.2.7. Mõju põhjaveetasemele Veisefarmi tegevuse käigus tarbitakse põhjavett loomade jootmiseks, lautade ja lüpsiseadmete puhastamiseks ja seal töötavate inimeste olmevajaduste rahuldamiseks. Loomade arvu kavandatav suurendamine farmikompleksis ei põhjusta märgatavat lisakoormust põhjaveevarule. Veisefarmi laiendamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju põhjaveetasemele. 5.1.2.8. Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn Mõju välisõhu kvaliteedile põhjustavad peamiselt laudad, sõnnikuhoidlad ja kaudselt sõnniku laotamine. Vähemal määral mõjutavad välisõhu kvaliteeti käitist teenindavate transpordivahendite heitgaasid. Saasteainete heitkogused (veisekasvatuse juures tekkivad) võrreldes olemasoleva olukorraga farmi laiendamisel küll suurenevad, kuid tootmisterritooriumil ega selle piiril saasteainetele kehtestatud piirväärtusi ei ületata. Samuti ei toimu farmi laiendamisel lõhnahäiringu ületamist vastuvõtjate juures. 42 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Täpsemalt on saasteainete ja lõhnaainega seotud teemasid käsitletud aruande lisades. Laiendatud farmi käitamisega kaasnev saasteainete ja lõhnaainete mõju välisõhu kvaliteedile ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne. 5.1.2.9. Jäätmetekke mõju Veisefarmi käitamisel tekib peamiselt pakendijäätmeid, ohtlikke jäätmeid ja olmejäätmeid. Tekkivad jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba omavale isikule/ettevõttele. Kavandatava käitise tegevuse tulemusel tekkivate jäätmete käitlusnõuete järgimisel ei teki olulist negatiivset keskkonnamõju. 5.1.2.10. Mõju müra ja vibratsiooni tasemele Peamine müraliik veisefarmi käitamisega seoses on transpordimüra, oluline olme- või tööstusmüra piirkonnas puudub. Kuigi farmi laiendamisel liikluskoormus suureneb, pole see siiski eeldatavalt nii suur, et põhjustaks müra ja vibratsiooni sellises ulatuses, mis võiks põhjustada ümbruskonnas häiringuid. 5.1.2.11. Mõju kliimale Käitise mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitega (eelkõige metaan, dilämmastikoksiid) välisõhku. Lähtudes kliimamuutuste mastaapsusest ning üksiku farmi suhteliselt väiksest panusest kliimamuutustele, võib eeldada, et kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too kaasa olulist mõju kliimale. 5.1.2.12. Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile Kavandatava tegevuse maa-aladel ega lähiümbruses ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte, seega eeldatavalt neile laiendatud veisefarmi käitamisest tulenev mõju puudub. 5.1.2.13. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele Laiendatava veisefarmi asukohas ja sellega piirnevatel aladel kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad. Saduküla veisefarmist u 3,5 km kaugusel asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv loodusala, kuid kuna farmi tegevuse võimalikud mõjud on pigem lokaalse iseloomuga, siis laiendatud farmi käitamine kaitstava loodusala kaitse-eesmärkide täitmist segavaid mõjusid ei tekita ehk kavandatav tegevus ei ole vastuolus kaitstavate loodusalade kaitse-eeskirjades sätestatuga ning kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha olulist mõju kaitsealustele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele. 43 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 5.1.2.14. Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele Kavandatava tegevuse tulemusel ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat ioniseerivat kiirgust. Veisefarmi territoorium on pimedal ajal valgustatud ning seetõttu eraldub keskkonda valgust. Tegevus toimub tööstusrajatistega alal või selle kõrval ning lähimad elamud jäävad farmist vähemalt u 310 m kaugusele. Seega olulist mõju valguse tasemele ning soojuse ja kiirguse tasemele laiendatud veisefarmi käitamisega eeldatavalt ei kaasne. 5.2 Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest 5.2.1. Veisefarmi laiendamine Farmi laiendamiseks vajalike ehitustöödega kaasnev mõju on ruumiliselt piiritletud peamiselt tegevuse asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport. Farmi laiendamiseks vajalike ehitustöödega kaasnev mõju algab tegevuste alustamisega ja lõpeb pärast nende lõpetamist. Tegevus toimub päevasel ajal tööpäevadel. Erandjuhul tööde teostamisel öösel või puhkepäevadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja ümbritseva ala elanikke. Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teistest samas piirkonnas toimuvatest samalaadsetest tegevustest tingitud mõjuga. Selliste tegevuste koosmõju ei ületa tõenäoliselt piirväärtusi ega põhjusta pikaajalisi häiringuid lähiümbruse elanikele ja ettevõtetele. Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise ehitamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks jäätmeteke, müra, pinnase ja taimestiku eemaldamine, ajutised häiringud sotsiaalsele keskkonnale jne. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Õigete töövõtete ja tänapäevase tehnika kasutamisel ning ohutusnõuete järgimisel on nende esinemise tõenäosus väike. Farmi laiendamiseks vajalike ehitustöödega kaasnevad ehitus-, pinnase-, haljastus- ja muud tööd ei oma piiriülest mõju. 5.2.2. Laiendatud veisefarmi käitamine Laiendatud veisefarmi käitamisega kaasnev otsene mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud käitise asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport ja sõnniku laotamine. Kumuleeruv mõju on seotud eelkõige vee tarbimisega, reovee käitlemisega, saasteainete heitega välisõhku. Laiendatud veisefarmi kasutamisega kaasnev mõju algab selle alustamisega ja lõpeb selle sulgemisega; tavapärane käitamine toimub ööpäevaringselt nii töö- kui puhkepäevadel 24 tundi ööpäevas, 365 päeva aastas. Hooldus- ja remonditöid viiakse läbi vastavalt vajadusele. 44 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Veisefarmi paiksetest heiteallikatest välisõhku suunatavate saasteainetest on kirjutatud lisades (Lisa 1, Lisa 2). Eeldatavalt ei toimu piirkonna saastetasemes olulisi negatiivseid muutusi seoses laiendatud veisefarmi heiteallikate käitamisega. Müratasemed jäävad eeldatavasti alla poole kehtestatud piirväärtusi. Toimub käitise teenindamiseks tooraine ja tootmisjäägi vedudega seotud transpordikoormuse kasv. Käitise kasutamine ei põhjusta piiriülest mõju. Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise kasutamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks müra, saasteainete viimine välisõhku, teenindavast transpordist tulenev häiring jne. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Ohutusnõuete järgimisel ja leevendavate meetmete rakendamisel on nende esinemise tõenäosus väike. 5.3. Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega Farmi laiendamisel toimuvate ehitustööde ajal puudub eeldatavalt seos teiste samalaadsete olemasolevate ja kavandatavate tegevustega, kuna samalaadseid tegevusi eeldatava koosmõju piirkonnas teadaolevalt ei ole ega kavandata. Saduküla veisefarmi mõjualasse ei jää teisi ettevõtteid, millele oleks väljastatud keskkonnaluba ning mille tegevuste vahel võiks tekkida koosmõju. 5.4. Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks Saduküla veisefarmi laiendamiseks läbiviidavate ehitustööde käigus tuleb negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks kasutusele võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:  olemasoleva taimestiku, eriti kõrghaljastuse säilitamine võimalikult suures mahus;  eemaldatava pinnase nõuetekohane hoiustamine ja taaskasutamine pinnase planeerimiseks ja haljastustöödeks;  jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava keskkonnaloaga käitlejale;  kütuse ja kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;  vajalike mehhanismide ja masinate võimalikult efektiivne kasutamine, vältides liigse müra- ja õhusaaste teket;  lammutus- ja ehitusmaterjalide ning ehitusjäätmete hoidmine viisil, mis väldiks ümbruskonna prügistumist;  töötamine ainult argipäevadel, tööajal;  õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine. Laiendatud veisefarmi käitamisel tuleb negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks kasutusele võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:  tehniliste ja keskkonnanõuete järgimine käitise töötamisel;  käesolevas aruandes kirjeldatud käitise negatiivset keskkonnamõju leevendavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine, sh lõhnaheidet vähendavate meetmete rakendamisel ehk 45 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang vedelsõnnikuhoidlatel loodusliku kooriku mitte lõhkumine ja selle tekke soodustamine nt põhu lisamise näol;  käitist teenindavate sõidukite tehnilise korrasoleku tagamine ning nende liikumise planeerimine müra- ja välisõhu saaste vähendamiseks;  jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava keskkonnaloaga käitlejale;  puhtuse jälgimine lautades;  sõnniku õigeaegne eemaldamine lautadest;  sõnniku väljaveol ilmastikutingimuste jälgimine;  seadmete profülaktiline hooldus;  kasutatavate kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;  õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine;  koostöö kohaliku omavalitsuse ja muude huvirühmadega mõju vähendamiseks sotsiaalsele keskkonnale. 46 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang 6. KOKKUVÕTE Käesoleva keskkonnamõju eelhindamise eesmärgiks on koondada otsustajatele ja arendajatele vajalik teave Saduküla veisefarmi laiendamiseks vajalike ehitustöödega ja laiendatud farmi käitamisega kaasnevast keskkonnamõjust ja selle leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest. Kuna töö peamine eesmärk ei olnud õiguslik analüüs, vaid arendusega kaasnevate keskkonnamõjude olulisuse hindamine, siis on peatähelepanu pööratud just keskkonnaaspektidele. Iga sellise aruandega kaasneb teatud määramatus andmete puudumise ja nende interpreteerimise tõttu. Seetõttu on lähtutud halvimast võimalikust olukorrast ja ettevaatusprintsiibist, mida tuleks rakendada ka kavandatud tegevuse teostamisel. Otsustajatel on õigus seada tingimusi ja neid kontrollida. Peamised negatiivsed keskkonnamõjud, mis võivad veisefarmi laiendamisel ja laiendatud farmi käitamisel esineda, on järgmised: • ehitamisel tekkivad jäätmed ja nende käitlemine; • ehitamisel kasutatavate transpordivahendite ja mehhanismide tekitatav müra ja saasteainete heide õhku; • käitise käitamisel kasutatavate sõidukite tekitatav müra ja saasteainete heide õhku; • lautade käitamisega kaasnev heide välisõhku; • sõnnikuhoidlate käitamisega kaasnev heide välisõhku • veekasutus. Planeeritud tegevuse puhul toimub küll farmis uute lautade ja silohoidla rajamine ning loomühikute suurenemine ning selle läbi veevõtu suurenemine, saasteainete heitkoguste suurenemine ning transpordikoormuse tõus, kuid uute lautade rajamine võimaldab farmis loomi ümber paigutada ning nende elamistingimusi parandada. Saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi (Saduküla veisefarmist eralduvatele saasteainetele pole kehtestatud piirväärtusi). Samuti leiti, et lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15% aasta lõhnatundidest, seega olulist negatiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale farmi laienemisel eeldatavalt ei ole. Veemajanduskava kohaselt on Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum koguselisuse poolest heas seisundis ning planeeritav veevõtt seda oluliselt ei mõjuta. Kokkuvõtvalt saab öelda, et Saduküla veisefarmi laiendamine kavandatud kujul ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnahäiringu lõhna ega ka teiste saasteainete tasemete ülenormatiivse ületamist käitise ümbruses. Eelpooltoodu põhjal saab järeldada, et kui planeeritavates tegevustes arvestatakse keskkonna- ja teiste õigusaktide nõudeid, ei kaasne tegevuste ellu rakendamisel olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks on esitatud ptk 5.4. all. 47 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang LISAD 48 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Lisa 1. Saasteainete heide välisõhku Saduküla veisefarmis on põhilisteks välisõhu paikseteks heiteallikateks laudahooned ja sõnnikuhoidlad. Lautadest juhitakse saasteained välisõhku läbi katusel paiknevate väljatõmbeavade või korstnate. Farmi lautades on kasutusel loomulik ventilatsioon. Lautade väljatõmbeavad on koondatud iga lauda puhul üheks heiteallikaks, liites kõikide avade pindalad ning selle kaudu arvutatud koondpunktallika arvutuslik diameeter. Farmikompleksis peetakse piimalehmi, lehmmullikaid või pullmullikaid ja lehmvasikaid või pullvasikaid. Kuna vastavalt keskkonnaministri määrusele on lämmastiku sisaldus lehmvasikate väljaheidetes suurem kui pullvasikatel, on pullvasikad arvestatud lehmvasikateks. Kinnislehmad ja poegijad on arvestatud piimalehmadeks. Sõnnikuhoidlate puhul on heiteallikaks kogu hoidla pind. Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt on võrdlemisi väike. Kiirus oleneb temperatuuride erinevusest, saasteainete sisaldusest sõnnikus ja välisõhus jne. Eeldatud on, et saasteainete hoidlast väljumise kiirus jääb alla 0,1 m/s. Loomade elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika Saasteainete (NH3, CH4) heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest on arvutatud keskkonnaministri määruses nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades. Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas) järgmise valemiga: MNväljaheited = L × qN, kus: L –aastaloom, tk; qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma kohta määruse nr 66 lisa tabelis 9 esitatu põhjal. Loomakasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse, lähtudes lämmastikusisaldusest väljaheites, järgmise valemiga: MNH3laut = MNväljaheited × klaut / 100 × sk, kus: MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg; klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud määruse nr 66 lisa tabelites 2- 4; sk - – karjatamise korral arvutatakse määruse nr 66 §-s 6 esitatud valemiga, aastaringse laudaspidamise korral sk = 1. Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga: 49 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang MNH3sõnnikuhoidla = (MNväljaheited × sk – MNH3laut / 1,214) × ksõnnikuhoidla / 100, kus: MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 või 4 või §-s 5 esitatud valemite järgi, kg; sk – karjatamise korral arvutatakse määruse nr 66 §-s 6 esitatud valemiga, aastaringse laudaspidamise korral sk = 1; MNH3laut – arvutatakse määruse nr 66 §-s 6 esitatud valemiga, kg; 1,214 – ammoniaagilt lämmastikule ülemineku tegur; ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 5 esitatu põhjal. Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga: MCH4laut = L × qCH4laut × sk, kus: L – aastaloom, tk; qCH4laut –määruse nt 66 lisa tabelis 6 esitatud eriheide, kg/aastaloom; sk – karjatamise korral arvutatakse määruse nr 66 §-s 6 esitatud valemiga, aastaringse laudaspidamise korral sk = 1. Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutakse järgmise valemiga: MCH4sõnnikuhoidla = L × qCH4sõnnikuhoidla × sk, kus: L – aastaloom, tk; qCH4sõnnikuhoidla –määruse nr 66 lisa tabelis 7 esitatud eriheide, kg/aastaloom; sk – karjatamise korral arvutatakse määruse nr 66 §-s 6 esitatud valemiga, aastaringse laudaspidamise korral sk = 1. Sõnnikuhoidlast väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga: MN2Osõnnikuhoidla = MNväljaheited × sk × ksõnnikuhoidla / 100, kus: MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg; ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 8 esitatu põhjal. Lautadest ja sõnnikuhoidlatest eralduvate saasteainete (NH3, CH4 ja N2O) heitkogused on esitatud järgnevates tabelites (Tabel 3-Tabel 5). 50 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tabel 3. Ammoniaagi heitkogused laiendatava Saduküla veisefarmi lautadest ja sõnnikuhoidlatest NH3 heitkogus lautadest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast N Saasteaine Saasteaine Heite- Looma- Karjatamis- Karja- N N Toodangu sisaldus N heitkogus NH3 heitkogus allika Pidamisviis kohtade päevi, tk tamis- sisaldus Kuhu sisaldus rühm välja- lendumine lendumise tähis arv (24h) koefitsient heidetes välja- NH3-na, hoidlasse Sõnnikuhoidla tüüp protsent, välja- heidetes, g/s t/a suunatakse heidetes, g/s t/a kg/loom % % t/a t/a aastas Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S1 sõnnikueemaldus 30 0 1.00 153.600 4.608 7.5 0.011 0.346 H5 ringja põhiplaaniga, 10 4.323 0.014 0.432 (10000kg) >3 korda päevas, loomulik koorik vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, S1 Lehmmullikad sõnnikueemaldus 570 0 1.00 58.100 33.117 7.5 0.079 2.484 H6 ringja põhiplaaniga, 10 31.071 0.099 3.107 >3 korda päevas, loomulik koorik vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, S1 Lehmmullikad sõnnikueemaldus 200 180 0.51 58.100 5.890 7.5 0.028 0.442 H8 ringja põhiplaaniga, 10 5.526 0.018 0.553 >3 korda päevas, loomulik koorik vähene allapanu Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, S2 Lehmvasikad 500 0 1.00 34.200 17.100 5.0 0.027 0.855 H4 20 16.396 0.104 3.279 sügavallapanu varikatus Piimalehmad Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, S3 95 0 1.00 153.600 14.592 7.5 0.035 1.094 H3 40 13.691 0.174 5.476 (10000kg) sügavallapanu loomulik koorik Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, S3 Lehmmullikad sõnnikueemaldus 60 0 1.00 58.100 3.486 7.5 0.008 0.261 H8 ringja põhiplaaniga, 10 3.271 0.010 0.327 >3 korda päevas, loomulik koorik vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S4 sõnnikueemaldus 360 0 1.00 153.600 55.296 7.5 0.132 4.147 H2 laguun, loomulik 20 51.880 0.329 10.376 (10000kg) >3 korda päevas, koorik vähene allapanu 51 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang NH3 heitkogus lautadest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast N Saasteaine Saasteaine Heite- Looma- Karjatamis- Karja- N N Toodangu sisaldus N heitkogus NH3 heitkogus allika Pidamisviis kohtade päevi, tk tamis- sisaldus Kuhu sisaldus rühm välja- lendumine lendumise tähis arv (24h) koefitsient heidetes välja- NH3-na, hoidlasse Sõnnikuhoidla tüüp protsent, välja- heidetes, g/s t/a suunatakse heidetes, g/s t/a kg/loom % % t/a t/a aastas Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S5 sõnnikueemaldus 360 0 1.00 153.600 55.296 7.5 0.132 4.147 H1 laguun, loomulik 20 51.880 0.329 10.376 (10000kg) >3 korda päevas, koorik vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S6 sõnnikueemaldus 200 0 1.00 153.600 30.720 7.5 0.073 2.304 H2 laguun, loomulik 20 28.822 0.183 5.764 (10000kg) >3 korda päevas, koorik vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S6 sõnnikueemaldus 148 0 1.00 153.600 22.733 7.5 0.054 1.705 H8 ringja põhiplaaniga, 10 21.328 0.068 2.133 (10000kg) >3 korda päevas, loomulik koorik vähene allapanu Piimalehmad Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, S7 30 0 1.00 153.600 4.608 7.5 0.011 0.346 H9 40 4.323 0.055 1.729 (10000kg) sügavallapanu loomulik koorik Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S8 sõnnikueemaldus 220 0 1.00 153.600 33.792 7.5 0.080 2.534 H5 ringja põhiplaaniga, 10 31.704 0.101 3.170 (10000kg) >3 korda päevas, loomulik koorik vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S9 sõnnikueemaldus 220 0 1.00 153.600 33.792 7.5 0.080 2.534 H7 ringja põhiplaaniga, 10 31.704 0.101 3.170 (10000kg) >3 korda päevas, loomulik koorik vähene allapanu 52 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tabel 4. Metaani heitkogused laiendatava Saduküla veisefarmi lautadest ja sõnnikuhoidlatest CH4 heitkogus lautadest CH4 heitkogus sõnnikuhoidlast Heite- Looma- Karjatamis- Karja- allika Toodangu rühm kohtade päevi, tk tamis- Eriheide, Saasteaine heitkogus Kuhu Eriheide, Saasteaine tähis arv (24h) koefitsient kg/aasta/ hoidlasse Sõnnikuhoidla tüüp kg/aasta/ heitkogus loom g/s t/a suunatakse loom g/s t/a Vedelsõnnikuhoidla, ringja S1 Piimalehmad (10000kg) 30 0 1.00 128 0.122 3.840 H5 21 0.020 0.630 põhiplaaniga, loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja S1 Lehmmullikad 570 0 1.00 53 0.958 30.210 H6 6 0.108 3.420 põhiplaaniga, loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja S1 Lehmmullikad 200 180 0.51 53 0.336 5.373 H8 6 0.019 0.608 põhiplaaniga, loomulik koorik S2 Lehmvasikad 500 0 1.00 53 0.840 26.500 H4 Tahesõnnikuhoidla, varikatus 1.1 0.017 0.550 Tahesõnnikuhoidla, loomulik S3 Piimalehmad (10000kg) 95 0 1.00 128 0.386 12.160 H3 3 0.009 0.285 koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja S3 Lehmmullikad 60 0 1.00 53 0.101 3.180 H8 6 0.011 0.360 põhiplaaniga, loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, laguun, S4 Piimalehmad (10000kg) 360 0 1.00 128 1.461 46.080 H2 21 0.240 7.560 loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, laguun, S5 Piimalehmad (10000kg) 360 0 1.00 128 1.461 46.080 H1 21 0.240 7.560 loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, laguun, S6 Piimalehmad (10000kg) 200 0 1.00 128 0.812 25.600 H2 21 0.133 4.200 loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja S6 Piimalehmad (10000kg) 148 0 1.00 128 0.601 18.944 H8 21 0.099 3.108 põhiplaaniga, loomulik koorik Tahesõnnikuhoidla, loomulik S7 Piimalehmad (10000kg) 30 0 1.00 128 0.122 3.840 H9 3 0.003 0.090 koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja S8 Piimalehmad (10000kg) 220 0 1.00 128 0.893 28.160 H5 21 0.146 4.620 põhiplaaniga, loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja S9 Piimalehmad (10000kg) 220 0 1.00 128 0.893 28.160 H7 21 0.146 4.620 põhiplaaniga, loomulik koorik 53 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tabel 5. Dilämmastikoksiidi heitkogused hoidlatest N produktsioon Saasteaine heitkogus Heiteallika Dilämmastikoksiidi Heiteallika nimetus Sõnniku liik väljaheidetega tähis lendumine, % g/s t/a kokku), t/a H1 Laguun nr 1 Vedelsõnnik 55.296 0.1 0.002 0.055 H2 Laguun nr 2 Vedelsõnnik 86.016 0.1 0.003 0.086 H3 Tahesõnnikuhoidla nr 1 Sügavallapanusõnnik 14.592 1 0.005 0.146 H4 Tahesõnnikuhoidla nr 3 Sügavallapanusõnnik 17.100 1 0.005 0.171 H5 Ringhoidla nr 1 Vedelsõnnik 38.400 0.1 0.001 0.038 H6 Ringhoidla nr 2 Vedelsõnnik 33.117 0.1 0.001 0.033 H7 Ringhoidla nr 3 Vedelsõnnik 33.792 0.1 0.001 0.034 H8 Ringhoidla nr 4 Vedelsõnnik 32.108 0.1 0.001 0.032 H9 Tahesõnnikuhoidla nr 2 Sügavallapanusõnnik 4.608 1 0.002 0.046 Heitkoguste arvutamise näide S1 põhjal (karjatatavad mullikad): Lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas): MNväljaheited = 200 * 58,1 * 0,507 ≈ 5890 kg/a Loomakasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas): MNH3laut = 5890 * 7,5 / 100 = 442 kg/a Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas): MNH3sõnnikuhoidla = (5890 – 442/ 1,214) * 10 / 100 = 553 kg/a Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas): MCH4laut = 200 * 53 * 0,507 ≈ 5373 kg/a Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas): MCH4sõnnikuhoidla = 200 * 6 * 0,507 = 608 kg/a Sõnnikuhoidlast (H1) väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus (t/aastas): MN2Osõnnikuhoidla = 55,296 * 0,1 / 100 = 0,055 t/a Saasteainete koondandmed Laiendatavast Saduküla veisefarmist kokkuvõtvalt lähtuvad saasteained ning nende heitkogused on toodud järgnevas tabelis (Tabel 6). Tabel 6. Laiendatavast Saduküla veisefarmist lähtuvad saasteained ning nende heitkogused Saasteaine heitkogus Saasteaine CAS nr Saasteaine nimetus g/s t/a 7664-41-7 Ammoniaak 2.333 73.091 74-82-8 Metaan 10.175 315.738 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0.020 0.641 54 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Saduküla veisefarmist ei lähtu saasteaineid, millele oleks atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid, seega hajumisarvutusi läbi ei viidud ning vastavust piirväärtustele ei leitud. 55 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Lisa 2. Lõhnaaine esinemise hindamine Lõhnaaine heitkogused Lõhnaaine esinemise hindamine on teostatud vastavalt kliimaministri 06.07.2023 määrusele nr 37 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed". Saduküla veisefarmi puhul on lõhnaaineallikateks laudad ja sõnnikuhoidlad, mille puhul leiti lõhnaainete hetkelised heitkogused arvutuslikul teel. Lõhnaaine heide lautadest Lautade puhul arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: Q = qi × LÜ × k, kus Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – tootmistehnoloogiakohane eriheide vastavalt määruse nr 37 lisale, käitises tehtud mõõtmistele või käitises kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevale rahvusvahelisele metoodikale. Määruse nr 37 lisa kohaselt on see piimalehmade puhul 29 OU/LÜ/s, mullikate puhul 11 OU/LÜ/s ja vasikate puhul 10 OU/LÜ/s; LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika” Lisa 8 ning milleks on piimalehmade puhul 1, lehmvasikate puhul 0,14 ja lehmmullikate puhul 0,49. k – karjatamiskoefitsient. Arvutustes arvestati ka asjaoluga, et hoonega paralleelselt puhuva tuule korral on lenduvate saasteainete eritumine väliskeskkonda u 50 % võrra väiksem võrreldes risti puhuva tuulega36. Farmi piirkonnas on põhilised tuuled edela-kirde suunalised. Kuna Saduküla veisefarmi laudad ei asu tuulesuunaga täiesti paralleelselt, vaid väikese nurga all, siis on arvestatud, et lautade asetus vähendab lautadest lõhnaheidet 25%. Arvutusnäide S1 (karjatatavate mullikate) puhul: Q = 200 x 11 x 0,49 x 0,507 x 0,75 ≈ 409,8 ouE/s Ülejäänud lautade lõhnaaine heide on toodud järgnevas tabelis (Tabel 7). 36 SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL. PARIM VÕIMALIK TEHNIKA VEISTE INTENSIIVKASVATUSES. TARTU 2013. 56 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tabel 7. Lõhnaaine heitkogus lautade kaupa laiendatud Saduküla veisefarmi lautadest Nr Heiteallika Looma- Karjatamise Karjatamise- Eriheide, Loom- Heite vähene- Heitkogus, Toodangurühm plaanil nimetus kohtade arv päevi aastas, tk koefitsient ouE/LÜ/s ühik, LÜ mine, % ouE/s Piimalehmad 30 0 1.00 29 1 25 652.5 (10000kg) S1 Laut nr 1 Lehmmullikad 570 0 1.00 11 0.49 25 2304.2 Lehmmullikad 200 180 0.51 11 0.49 25 409.8 S2 Laut nr 2 Lehmvasikad 500 0 1.00 10 0.14 25 525.0 Piimalehmad 95 0 1.00 29 1 25 2066.3 S3 Laut nr 3 (10000kg) Lehmmullikad 60 0 1.00 11 0.49 25 242.6 Piimalehmad S4 Laut nr 4 360 0 1.00 29 1 25 7830.0 (10000kg) Piimalehmad S5 Laut nr 5 360 0 1.00 29 1 25 7830.0 (10000kg) Piimalehmad 200 0 1.00 29 1 25 4350.0 (10000kg) S6 Laut nr 6 Piimalehmad 148 0 1.00 29 1 25 3219.0 (10000kg) Piimalehmad S7 Laut nr 7 30 0 1.00 29 1 25 652.5 (10000kg) Piimalehmad S8 Laut nr 8 220 0 1.00 29 1 25 4785.0 (10000kg) Piimalehmad S9 Laut nr 9 220 0 1.00 29 1 25 4785.0 (10000kg) KOKKU 39651.8 Lõhnaaine heide hoidlatest Sõnnikuhoidlate puhul arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: Q = qi × S, kus Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – tootmistehnoloogia kohane eriheide vastavalt määruse nr 37 lisale, käitises tehtud mõõtmistele või käitises kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevale rahvusvahelisele metoodikale; S – pindallika pindala (m²). Kuna eriheidet sõnnikuhoidlatele pole määruses nr 37 välja toodud, on vastav eriheide võetud VDI- Standardist37. Selles metoodilises materjalis on tahesõnnikuhoidla ja vedelsõnnikuhoidla eriheideteks veisesõnniku puhul 3 OU/m2/s. Arvutustes on arvestatud, et vedelsõnnikuhoidlad on kaetud koorikuga (vajadusel lisatakse põhku), mistõttu heide väheneb 80%. 37 VDI-STANDARD: VDI 3894 BLATT 1: EMISSIONEN UND IMMISSIONEN AUS TIERHALTUNGSANLAGEN HALTUNGSVERFAHREN UND EMISSIONEN SCHWEINE, RINDER, GEFLÜGEL, PFERDE, 2011 57 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Arvutusnäide H1 puhul: Q = 3 × 2400 × 0,2 = 1440 OU/s Lõhnaaine heide kõikidest sõnnikuhoidlatest on toodud järgnevas tabelis (Tabel 8). Tabel 8. Lõhnaaine heitkogused Saduküla veisefarmi hoidlatest Heite vähenemise %, Nr plaanil Heiteallika nimetus Heiteallika pindala, m2 Eriheide, ouE/s-m2 Heitkogus, ouE/s arvestades katmisviisi H1 Laguun nr 1 2400.0 3 80 1440.0 H2 Laguun nr 2 4500.0 3 80 2700.0 H3 Tahesõnnikuhoidla nr 1 1400.0 3 - 4200.0 H4 Tahesõnnikuhoidla nr 3 1035.0 3 - 3105.0 H5 Ringhoidla nr 1 956.6 3 80 574.0 H6 Ringhoidla nr 2 956.6 3 80 574.0 H7 Ringhoidla nr 3 956.6 3 80 574.0 H8 Ringhoidla nr 4 956.6 3 80 574.0 H9 Tahesõnnikuhoidla nr 2 840.0 3 - 2520.0 KOKKU 16 260.9 Hajumisarvutused Piirkonnas lõhnaaine hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 2023. a vaatlusandmeid. Meteojaama valik toimub Airviro programmi puhul automaatselt (Tallinn, Aseri, Tartu ja Pärnu meteojaamade vahel). Kasutatud meteoroloogilisteks parameetriteks on tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm ja niiskus. Üheks lõhnatunniks arvestati tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist. Lõhnaainete hajumisarvutused maapinnalähedases õhukihis tekkiva kvaliteedi taseme hindamiseks on teostatud arvutiprogrammiga, milleks on Airviro. Hajumisarvutuste modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks võeti 50 × 50 m ning maa-ala suuruseks 2 x 2 km. Hajumiskaartide koostamiseks on kasutatud QGIS programmi. Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Hajumisarvutuste koostamisel on arvestatud heiteallikate ajadünaamikaga - on arvestatud, et heide lautadest ja vedelsõnnikuhoidlatest on pidev (tunnipõhine ajadünaamika) (vedelsõnnikuhoidlaid ei saa täiesti tühjaks pumbata) ning heide tahesõnnikuhoidlatest sõltub hoidlate täituvusest. Lisaks on ajadünaamikas arvestatud sellega, et lõhnaainete heide sõltub temperatuurist, seega külmematel kuudel heide hoidlatest väiksem. Joonis lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosuse kohta Saduküla veisefarmi ümbruses on esitatud allpool (Joonis 9). 58 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Osaühing Härjanurme Mõis Saduküla veisefarm Keskmine lõhnatundide esinemissagedus Lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus, % lähimad elumajad/vastuvõtjad >15 heiteallikad 11…15 maksimaalse arvutusliku taseme tekkimise asukoht 9…11 soovimatut lõhnataju iseloomustava lõhnatundide osakaalu isojoon 7…9 Saduküla veisefarmi tootmisterritooriumi piir 5…7 3…5 0,1…3 Joonis 9. Lõhnaaine esinemine Saduküla veisefarmi ümbruses 59 Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang Järeldused Saduküla veisefarmis jätkatakse veisekasvatusega, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Saduküla veisefarm on olemasolev töötav farm, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud. Lähim elumaja või ühiskondlik hoone (vastuvõtja) Saduküla veisefarmi heiteallikate suhtes arvestades asub lähimast heiteallikast umbes 310 m kaugusel. Objektiivse lõhnaaine esinemise hinnangu andmiseks on kasutatud lõhna hajumisarvutusi lõhnaühikute ja lõhnatundide alusel. Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Lõhnatundide lubatud arv aastas on 15% kogutundidest ehk 1314 tundi aastas. Lõhna häirivus on defineeritud kliimaministri määruses nr 37. Määruse kohaselt loetakse lõhnaaine esinemise osakaal elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks, kui standardi EVS 886-1 meetodit kasutades näitavad modelleerimistulemused aasta lõikes vähemalt 15%-list aasta lõhnatundide ületamist. Modelleerimistulemused näitavad, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures lõhnatundide esinemine farmi ümbruses on kuni 99,8% ning vastuvõtjate juures häiringutaseme ületamist ei toimu (lõhnatundide esinemine lähima vastuvõtja juures on maksimaalselt 12,3% ning lähima õueala/elamumaa juures on 12,6%). Tuleb arvestada, et modelleeritud tulemused on hinnangulised ja arvutatud halvimate hajumistingimuste korral. Lõhnaheidet saab vähendada preventiivselt, reguleerides sõnniku ebameeldivat lõhna läbi tasakaalustatud söötmise, mis optimeerib lõhnainete lähteühendite (N, S) sisaldust söödas, mis omakorda määrab lõhnainete sisalduse väljaheidetes. Söödaratsiooni valikul on käitises lähtutud eri loomrühmade vajadustest. Valkude ja aminohapete sisaldus söödas on pideva kontrolli all. Lisaks on tähtis lõhnaheite vähendamiseks sõnniku piisavalt sage eemaldamine laudast, puhtad loomad, seadmed ja konstruktsioonid. Lõhna levikul on olulised ka sõnniku omadused. Happesus, soojus ja kõrge tahke osa sisaldus suurendavad lõhnaainete heitkogust. Samuti on täheldatud korrelatsiooni ammoniaagi ja lõhnainete eritumise vahel, mis on seletatav mikrobioloogilise aktiivsusega substraadis. Sõnnikuhoidlad peaksid olema kaetud vähemalt loodusliku koorikuga ning kooriku purunemisel peaks soodustama selle kiiret tagasiteket (nt põhu lisamise näol). Vedelsõnniku segamist ja sõnniku väljaviimist kogu käitisest tuleks planeerida võimalikult jahedale perioodile, et vältida sõnniku temperatuuri tõusu ja seega suuremat lõhnainete emissiooni. Samas tuleb jälgida väetises olevate ainete omastamisvõimet, seega laotamine peaks toimuma kevadel vegetatsiooniperioodi alguses ning taliviljade puhul augustis/septembris. 60  EELNÕU KORRALDUS Jõgeva … . märts 20 2 6 nr Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Osaühing Härjanurme Mõis (registrikood 10212105, aadressil Saduküla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond) esitas Jõgeva Vallavalitsusele ehitusloa taotluse laudakompleksi laienduse noorkarjalauda rajamiseks Mõisavahe tee 32, Saduküla, Jõgeva vald. Lisandub 460 noorlooma, millest 172 looma on 6-12 kuused. Vasikaid loomühiku hulka ei arvestata ja seetõttu laieneb rajatava noorkarjalauda näol 86 loomühiku võrra. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemine või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõi ge 1 punkt 27 selgitab, et olulise keskkonnamõjuga tegevus on niisuguse farmi püstitamine, kus saab kasvata da rohkem kui 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Härjanurme Mõis OÜ tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6 ja § 11 lõike 3 kohaselt ei ole keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamine kohustuslik. KeHJS § 6 lõige 2 1 sätestab, et kui nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Ehitise laiendamis e kuulub KeHJS § 6 lõike 2 1 alla . KeHJS § 11 lõike 2 3 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõigete 2 või 2 1 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang (lisatud). Eelhinnangu järelduste põhjal ei kaasne Saduküla Mõisavahe tee 32 laudakompleksi laiendamisega rajatava noorkarja lauda rajamisel mõju keskkonnale . Kuid arvestades kogu käitise tegevust , tuleb rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat ja jä rgida õigusakte ja head põllumajandustava, et vähendada negatiivset mõju keskkonnale . Samuti t uleb jälgida hoidlate tehnilist seisundit ja kontrollkaevude täitumist. Peab olema tagatud ka võimekus reostuse likvideerimiseks. Jõgeva Vallavalitsus edastas …. .0 3 .202 6 kirjaga nr …. Keskkonnaametile ja Terviseametile arvamuse avaldamiseks osaühing Härjanurme Mõis Saduküla Mõisavahe tee 32 ehitusloa taotluses kavandatava tegevuse kohta koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Keskkonnaamet esitas oma arvamuse … märts 2026 kirjaga nr…. Terviseamet esitas oma arvamuse …. märts 2026 kirjaga nr…. Arvestades eeltoodut, eelhinnangu tulemusi ja asjaomaste asutuste arvamusi ning võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2 ja Jõgeva Vallavolikogu 17. mai 2018 määruse nr 38 „Volituse andmine keskkonnakaitse valdkonna seadustes pandud ülesannete täitmiseks“ § 2 lg 4 p 1 , v allavalitsus otsustab: Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine osaühingu Härjanurme Mõis poolt aadressil Saduküla Mõisavahe tee 32 kavandatud laudakompleksi laienduse ( noorkarjalauda rajamine) ehitusloa taotluse alusel, kuna ehitusloa taotluses planeeritud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju . Kui korraldusega on rikutud kellegi õigusi, võib ta esitada Jõgeva v allavalitsusele vaide või Tartu Halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest te a da saama. Nõuded vaidele sätestab haldusmenetluse seadus, nõuded kaebusele halduskohtumenetluse seadustik. (allkirjastatud digitaalselt) Karro Külanurm ( allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Katre Kivi vallasekretär 04.03 .2026 K eskkonnamõju hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Osaühing Härjanurme Mõis ( registrikood 10212105, aadressil Saduküla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond) esitas Jõgeva Vallavalitsusele ehitusloa taotluse laudakompleksi laienduse Mõisavahe tee 32 , Saduküla , Jõgeva vald . E hitusloa taotluse lisas oleva ehitusprojekti sele tuskirja kohaselt on rajatav asse noorkarjalaut a kavandat ud 380 looma kohta . Kirjavahetuses Mapri Ehitus OÜ-ga täpsustati loomade arvu , mille kohaselt on noorkarjalauta planeeritud 4 6 0 noorlooma , sealhulgas 172 looma vanuses 6-12 kuud, mis vastab 86 loomühikule. Osaühing Härjanurme Mõis on tellinud Eco Consult OÜ-lt Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu, milles on hinnatud osaühingu Härjanurme Mõis kavandatavat tegevust. See hõlmab farmikompleksi laiendamist uute lautade rajamise ning olemasolevate hoonete kaasajastamise näol. Ehitus toimub etapiti. Kogu farmi tootmisvõimsus suureneks 335 loomühiku võrra. Antud eelhinnangu koostamisel on aluseks võetud Eco Consult OÜ koostatud eelhinnang ja seda on kohandatud vastavalt Mõisavahe tee 32, Saduküla kinnistule. I EELHINNANG Kavandatav tegevus Saduküla veisefarm asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Sadukülas. Saduküla ning selle lähiümbrus on traditsiooniliselt olnud põllumajanduspiirkond. Saduküla veisefarm asub Mõisavahe tee 28 (katastritunnus 61101:002:1002, pindala 39,96 ha ), Mõisavahe tee 32 (katastritunnus 61101:002:0800), pindalaga 49, 3 ha), Mõisavahe tee 30 (katastritunnus 61101:002:1030, pindala 2,33 ha) ja Mõisavahe tee 27 (katastritunnus 61101:002:0124, pindala 49, 7 ha) . Härjanurme Mõis OÜ Saduküla veisefarmi põhi tegevus ala ks on piimakarjakasvatus (EMTAKi koodiga 01411) . Käitise tegevuseks on olemas kehtiv keskkonna kompleksluba nr L.KKL.JÕ-173736 ülesseatud tootmisvõimsusega kuni 13 28 lüpsilehma, 830 mullikat ning 420 vasikat. Mõisavahe tee 27 kinnistul asub varikatusega tahesõnnikuhoidla, Mõisavahe tee 28 asuvad mitmed olemasolevad laudahooned, kõik vedelsõnnikuhoidlad, üks tahesõnnikuhoidla, silohoidlad, puurkaevud ja abirajatised ning planeeritakse rajada kaks lauta, Mõisavahe tee 30 asuvad osaliselt olemasolevad vedelsõnnikulaguunid, tahesõnnikuhoidla ning osad lautadest ning Mõisavahe tee 32 asuvad osaliselt olemasolevad vedelsõnnikulaguunid, tahesõnnikuhoidla ning os ad lautadest. Kavandatav noorkarjalaut on planeeritud Mõisavahe tee 32 olemasoleva lauda (ehitisregistri andmetel ehitisregistri kood 114020591 Suurfarm I) pikendusena . Lisaks on farmil kavandatud rajada kaks lüpsilehmalauta. Sellest tulenevalt kasvab loomakohtade arv ning farmisiseselt paigutatakse loomi ümber. Selle tulemusel hakkab Saduküla veisefarmis olema 1663 kohta piimalehmadele, 830 kohta mullikatele ja 500 kohta vasikatele. Kuna farmi laiendus planeeritakse olemasoleva farmi koosseisu ning olemasolevale tootmisterritooriumile, siis farmi kaasajastamiseks vajalikud muutused maastikus ja läbiviidavates tegevustes oleks antud asukohas võrreldes uute territooriumite hõivamisega väiksemad. Samuti ei planeerita farmi laiendusega teelt uusi mahasõite. Saduküla veisefarmis peamised tootmisetapid on veiste pidamine (söötade hoidmine ja segamine, söötmine, jootmine), lüpsmine, piima hoidmine, sõnnikukäitlus (sõnniku eemaldamine laudast, sõnniku hoidmine). Tugitegevused on sööda varumine ja sisse ostmine, veevarustus ja reovee käitlemine, jäätmekäitlus, veterinaaria tugiteenus, sõnniku laotamine põldudele. Veiste pidamine toimub vabapidamisena ning tekib nii vedel- kui ka sügavallapanusõnnikut. Sõnnikuhoidlaid on kokku üheksa. Vedelsõnnikuhoidlaid on kuus, millest kahe puhul on tegemist laguunitüüpi hoidlaga ning neli on ringjat tüüpi. Hoidlad on kaetud loodusliku koorikuga. Eco Consult OÜ eelhinnangus on jõutud järeldusele, et ka laiendatud käitises tekkinud sõnniku kogus mahub olemasolevatesse hoidlatesse ära ja saab hoiustada vastavalt kehtestatud nõuetele (vähemalt 8 kuu koguse). Tahesõnnikuhoidla i d on kolm, millest üks on katusega. Samuti saab tahesõnnikut vastavalt kehtestatud nõutele hoiustada. Härjanurme Mõis OÜ-l on sõnniku laotamiseks maad ligikaudu 1 8 00 ha, kuid maksimaalse kavandatud tegevuse realiseerumisel oleks ettevõttel vaja laotamiseks 2 452,5 ha maad . Võimalus on maad rentida. Sõnniku transpordivahendid peavad olema lekkekindlad ja tehniliselt korras. Sõnniku laotamiseks kasutatakse spetsiaalseid laotureid ning läga laotatakse otse mulda. Sõnniku laotamisel arvestatakse ilmastikutingimuste ja tuule suunaga ning toimub vastavalt plaanile (sõnniku kogus, ala pindala, laotamisviis, laotusala põhjavee kaitstus jne.). Käitises olemasolevate silohoidlate mahutavus on kokku 24 000 m 3 ning juurde rajatakse nelja tran šeega silohoidlat mahutavusega kokku 17 500 m 3 . Silohoidlad on varustatud silomahla ja sademetest tekkiva vee kogumis kaevudega , mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Väljapumbatud vedelik suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse . Kehtiva keskkonnakompleksloa koosseisu kuulub kaks puurkaevu. Vett kasutatakse veiste joogiveeks ning lüpsisüsteemi ja – inventari pesuks. Loomade joogivee kulu aastas hakkab olema arvutuslikult ligikaudu 58 300 m 3 ja olmevee ning tehnoloogilisteks toiminguteks kuluva vee kogus aastas ligikaudu 3 900 m 3 . Käitises tekkiv reovesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlatesse ning laotamine toimub koos vedelsõnnikuga põldudele, mis on seadusandlusega kooskõlas. Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele. Seega välditakse põhjaveekogumi keemilise ja koguselise seisundi halvenemist. Loomade pidamisel eraldub välisõhku lõhnaühendeid ning gaase nagu ammoniaak, metaan ja dilämmastikoksiid. Heide pärineb peamiselt lautadest (ventilatsiooniavade ja korstnate kaudu) ning sõnnikuhoidlatest. Lenduvuse vähendamiseks on sõnnikuhoidlad kaetud loodusliku koorikuga ning vedelsõnniku segamine toimub üksnes enne hoidlate tühjendamist. Tekkinud jäätmed (sh pakendid, ohtlikud jäätmed, vanarehvid jne) antakse üle vastavat keskkonna luba omavale ettevõttele. Jäätmete käitlemisel vastavalt kehtestatud nõuetele, ei kujuta jäätmekäitlus käitises ohtu keskkonnale. Surnud loomad paigutatakse konteineritesse, mida tühjendab lepinguline partner regulaarselt. Surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen. Saduküla veisefarmi puuduvad olulised vibratsiooniallikad. Müra tekitajaks veiselautades on loomad, farmi teenindav transport (sh sööda jagamine, sõnniku eemaldamise seadmed), piimajahutusseadmed. Enamasti on tekkivad müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osas selle tekkest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seega on ebatõenäoline mürast põhjustatud häiringu tekkimine väljaspool farmi territooriumit. Ühtlasi uute rajatiste projekteerimisel ja rajamisel arvestatakse, et kasutatakse müra summutavaid tehnoloogiaid ning valitakse müra heitenormidele vastavaid mehhanisme. Farmi tegevus ei põhjusta olulist valgusreostust, kuna tavapärane tööaeg on päevasel ajal ning tootmisprotsessi käigus ei kasutata võimsaid valgusallikaid. Võimalikud avariiolukorrad on sõnniku- ja silohoidlate lekked, veetrasside purunemised, elektrikatkestus, tulekahju, masinate- ja seadmete rikked jne. Avariide vältimiseks on olemas juhendid. Personalile korraldatakse väljaõppeid, kes oskavad vastavalt olukorrale reageerida. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Saduküla veisefarmi tootmisalal kehtib Jõgeva valla üldplaneering . Ala jääb Pööra-Saduküla väärtuslikule maastikule . Lisanduvad olemasolevate farmi laiendused moodustavad ühtse põllumajandushoonete kompleksi ega tekita häirivat maastikulist ebakõla. 1. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Tootmisterritooriumi ümbritsevad enamuses maatulundus maa sihtotstarbega haritav maa ja idast piirneb Mõisavahe tee 32 14178 Pikknurme-Härjanurme teega. Käitisest ca 700 m kaugusel idas asub Saduküla (Pari) kraav, mis suubub Kaave jõkke (VEE1027200). Farm asub Saduküla külakeskusest ligikaudu 400-600 meetri kaugusel. Lähimad elamumajad või ühiskondlikud hooned on aadressidel Mõisavahe tee 21 , Mõisavahe tee 36 , Härja tee 1 ja Mõisavahe tee 29. Käitise tegevus mõjutab nii vahetus läheduses elavaid inimesi kui ka ümberkaudsete külade elanikke, kelle lähedusse jäävad põllumaad, kuhu sõnnikut laotatakse. Peamine mõju õhukvaliteedile tuleneb lämmastikuühendite, eelkõige ammoniaagi lendumisest lautadest, sõnnikuhoidlatest ja sõnniku põllule laotamisel. Sellega kaasneb ka võimalik lõhnahäiring, mis võib tugevneda ebasoodsate ilmastikuolude korral, kui saasteainete hajumine on takistatud. Kuna lõhnataju sõltub saasteainete kontsentratsioonist õhus, on lõhna levikut võimalik hinnata kontsentratsioonide alusel. Häiringute vähendamiseks tuleb rakendada ja järgida parimat võimalikku tehnikat ning tõhusaid juhtimissüsteeme. Loomapidamises tähendab see sõnniku piisavalt sagedast eemaldamist laudast, liigse niiskuse vältimist ning loomade, seadmete ja konstruktsioonide puhtana hoidmist. Samuti on oluline sõnnikuhoidlate katmine, et vähendada ammoniaagi lendumist ja lõhnalevikut. Sõnnik tuleb transportida põldudele võimalikult lühikese aja jooksul ning viia mulda esimesel võimalusel. Ebasoodsat mõju veele võivad põhjustada lekked punktreostusallikad nagu loomakasvatushooned, sõnnikuhoidlad ja silohoidlad. Hajureostust võib põhjustada sõnniku laotamine põldudele (lämmastiku jõudmine pinna- ja põhjavette). Kuna v eisefarmi tootmisterritoorium asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, sh kaitsmata põhjaveega alal , tuleb olla sellistel aladel eriti tähelepanelik ning järgima veeseaduses kehtestatud keskkonnakaitsenõudeid põhja- ja pinnavee kaitseks . Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. Ettevõttel tuleb järgida veeseadusest ning teistest õigusaktidest tulenevaid nõudeid, et vältida ja /või vähendada Saduküla veisefarmi käitamisest tekkida võivaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Käitise tootmisterritooriumi kõvakattega pinnad peavad olema puhtad, et vältida sademete veega sõnniku/söödajäätmete kandumine ümberkaudsetele haljasaladele ning sealt kraavidesse või põhjavette. Veisefarmi alal ei asu loodusobjekte, teadaolevalt ka mitte loodusdirektiivi elupaigatüüpe ning ei ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti. Farmile lähim avalikus registris mainitud looduskaitseline objekt on Pikknurme looduskaitseala, mis jääb ligikaudu 1,8 km kaugusele. Lähim Natura 2000 ala on Aidu loodusala, mis jääb 3,5 km kaugusele loode suunas . Tootmisala piires puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond. Ala, kuhu planeeritakse laiendada farmi, ei jää Natura 2000 alade koosseisu. Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse kohaselt ei asu to otmisalal kultuuri- ja ajaloo mälestisi. Lähim ajaloomälestis on Vabadussõja mälestussammas (registrikood 27112), mis jääb kavandatavast noorkarjalaudast ligikaudu 3 4 0 m kaugusele kagu suunda. Saduküla kalmistu (registrikood 5850) jääb 700 m kaugusele . 1. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Härjanurme Mõis OÜ tootmisterritoorium ja ka kavandatav noorkarja lau t ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning eeldatavalt ei mõjutata kavandatava tegevusega kaitsealasid , kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Saduküla Mõisavahe tee 32 noorkarja lauda laiendamise tulemusena suureneb farmis loomade arv 46 0 looma koha võrra , sealhulgas 172 looma vanuses 6-12 kuud . Keskkonnaministri 27.03.2015 kinnitatud käskkiri nr 319 „Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldusele“ sätestab , et veiste intensiivkasvatuses loetakse oluliseks muudatuseks lauda laiendami st juhul , kui lisandub üle 400 piimalehma, sõltumata sellest, kas enne laiendamist oli laudas 401 või 4000 lehma. Saduküla veisefarmis jätkatakse veisekasvatusega, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Lõhnahei te vähendamise üheks peamiseks ennetusmeetmeks on tasakaalustatud ja kontrollitud söötmine. Lisaks aitab lõhnaheidet vähendada sõnniku sage eemaldamine laudast ning loomade, seadmete ja konstruktsioonide puhtana hoidmine. Lõhna levikut mõjutavad ka sõnniku omadused (kõrgem temperatuur, happelisus, suur tahke aine sisaldus suurendavad lõhnainete eritumist). Sõnnikuhoidlad peaksid olema kaetud vähemalt loodusliku koorikuga ning kooriku purunemisel peaks soodustama selle kiiret tagasiteket. Vedelsõnniku segamist ja sõnniku väljaviimist kogu käitisest tuleks planeerida võimalikult jahedale perioodile, et vältida sõnniku temperatuuri tõusu ja seega suuremat lõhnainete emissiooni. Seega laotamine peaks toimuma kevadel vegetatsiooniperioodi alguses ning taliviljade puhul augustis või septembris. Arvestades käitise tegevuse üldisi tulemusi, selgus, et tegevuste tulemusel ei ületata piirmäärasid müra ja vibratsiooni osas. Kavandatava tegevusega ei suurene lubatud põhjavee kasutuskogused ja ka üleüldiselt Saduküla veisefarmi tegevustega ei kaasne lubatud põhjavee kasutuskoguseid, mistõttu eeldatavasti ei mõjuta kavandata tegevus põhjavee koguselist seisundit. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum koguselisuse poolest heas seisundis ning planeeritav veevõtt seda oluliselt ei mõjuta. 1. 4 . Eelhindamise tulemused Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edasipidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemine või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 27 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus niisuguse kodulinnu-, sea- või veisefarmi püstitamine, kus saab kasvata rohkem kui 60 000 lindu, 3000 siga kehamassiga üle 30 kilogrammi, 900 emist, 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Härjanurme Mõis OÜ tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6 ja § 11 lõike 3 kohaselt ei ole KMH algatamine kohustuslik. KeHJS § 6 lõige 2 1 sätestab, et kui nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Ehitise laiendamine kuulub KeHJS § 6 lõike 2 1 alla. Jõgeva Vallavalituse hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna: 1.4.1. K avandatav tegevus ei asu kaitseala de l ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava veiste arvu suurendamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid ; 1.4.2. Mõisavahe tee 32 noorkarja lauda laiendamisega puudub oluline õhukvalitee di muut mine ; 1.4.3. Looduslikult nõrgalt kaitstud põhjaveega ala l tuleb rangelt järgida veekaitsenõudeid (puurkaevude sanitaarkaitseala, kaldapiiranguvööndid jne); 1.4.4. Kõikidest veeseadusest tulenevatest nõuetest ning heast põllumajandustavast kinnipidamisel OÜ Härjanurme Mõis poolt Saduküla veisefarmi käitamisel ning sõnniku laotamisel eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Jõgeva Vallavalitsus lähtub teavitamisel KeHJS § 12 lõikest 2, mille kohaselt teavitatakse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ehitisregistri kaudu. Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et Saduküla Mõisavahe tee 32 kavandatud laudakompleksi laienduse rajatav loomkarjalaut ei avalda olulist keskkonnamõju. Lisatud Eco Consult OÜ koostatud Saduküla veisefarmi laiendamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Koostas: Taimi Eesmäe, keskkonnaspetsialist Keskkonnaamet Meie 4.03.2026 nr 7-1/275 [email protected] Terviseamet [email protected] Saduküla Mõisavahe tee 32 ehitusloa taotluses kavandatava tegevusele keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 22 kohaselt peab enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonna tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Jõgeva Vallavalitsus palub teie arvamust eelnõule hiljemalt 19. märtsiks 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karro Külanurm vallavanem Lisad: Keskkonnamõjude eelhinnang Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu Taimi Eesmäe 7766509, [email protected] Suur tn 5, 48306 Jõgeva linn, Jõgeva vald | +372 776 6500 | [email protected] | www.jõgeva.ee Registrikood 77000401 Saatja: [email protected] Saaja: [email protected] Teema: Saduküla Mõisavahe tee 32 ehitusloa taotluses kavandatava tegevusele keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks Kuupäev: 2026-03-04 13:43 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Jõgeva Vallavalitsus saatis teile dokumendi. Pealkiri: Saduküla Mõisavahe tee 32 ehitusloa taotluses kavandatava tegevusele keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks Dokumendi kuupäev: 04.03.2026 Registreerimise number: 7-1/275 Jõgeva Vallavalitsus Suur tn 5, 48306 Jõgeva linn, Jõgeva vald 776 6500 | [email protected] | www.jõgeva.ee <http://email.mg.jogeva.ee/o/eJxEzj1OxDAQQOHTxB3R_Dm2CxcroNiWG4zjcTaIEJRYOT9CFNs_PX237eexH_phX9qt3rtt97ccyPuAruYQfGJnGUOgiTHi5B4Z21yaxAaFkwImY5kLJcRCjcSSWzMBTcAgyMLsx5iqTgq-aoMWowwC2zJ-7otdOpq5zc5TF3tZax74lUapQiJKUjxysYoxzYOA_lvHhDDwuzvy-t32QaDbca2n6Wb979bz7Rm6K9NvAAAA__8FQUJW>