Edastuskiri

OTSUS Kiiu 18.juuni 2025 nr 20 Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu algatamiseks. Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistud on moodustatud vastavalt Kuusalu Vallavolikogu 03.05.2017 otsusega nr 24 kehtestatud Ilmastalu küla Metsaserva kinnistu detailplaneeringule. Detailplaneeringuga kavandati alale 6 elamukrunti suurustega, transpordimaa krunt ning ehitusõiguseta maaüksus rohealana. Alale on vastavalt planeeringu lahedusele seatud reaalservituut Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute juurdepääsu tagamiseks. Uue detailplaneeringu algatamise taotlusega soovitakse alale kavandada 17 üksikelamukrunti, minimaalse suurusega 1200 m2. Juurdepääs kinnistule on võimalik rajada olemasolevalt munitsipaalomandis olevalt Kupu tee katastriüksuselt. Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistud asuvad Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt haja-asustuses piirnedes tiheasustusalaga, osaliselt perspektiive elamualal ja osaliselt rohevööndi alal. Kehtestatud detailplaneeringuga on täpsustatud vööndite asetust. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on haja-asustuses elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest 30,0 m. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus on kehtivat üldplaneeringut muutev kavandatavate krundisuuruste osas. Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud asjaoluga, et ala piirneb olemasoleva tiheasustusalaga, läheduses on planeeringu elluviimiseks vajalik taristu ja Kuusalu alevikus ei ole piisaval hulgal elamukruntide arendamiseks sobilikke alasid. Menetluses olevas üldplaneeringus on planeeritav ala kavandatud liita Kuusalu alevikuga ning tiheasustusalaga. Üldplaneeringuga tiheasustusaladele lubatud minimaalseks krundisuuruseks on menetluses olevas üldplaneeringus määratud 1200 m2. Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus. Algatajaks ning kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa; [email protected]; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee. Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p-le 10 peab andma planeeringu koostaja eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ on toodud nimekiri tegevustest, mille korral peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu ning kaaluma keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Antud määruse § 13 p-le 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda elamurajooni rajamisel. Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Margus Kirsi poolt on koostatud kavandatava elamuala keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei kavandata detailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esitas Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. Maa- ja Ruumiamet esitas oma seisukoha (12.05.2025 kiri nr 6-3/25/1575-2), milles annab sisendi detailplaneeringu koostamise ning detailplaneeringu algatamise eelnõu osas ja määrab täiendava kooskõlastuse vajaduse Terviseametiga, kuna planeeringuala piirneb riigiteega ning teelt lähtuvad võimalikud kahjulikud mõjud: müra, vibratsioon, õhusaaste jms võivad kahjustada inimeste tervist. Ameti esitatud märkustega on eelnõu koostamisel arvestatud. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha (26.02.2025 kiri nr 6-5/25/1891-2), mille kohaselt on amet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus. Transpordiamet esitas oma seisukohad ja tingimused detailplaneeringu koostamiseks 10.03.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/1687-2. Kuusalu Vallavalitsus edastas detailplaneeringu algatamise eelnõu 29.01.2025 tutvumiseks ning soovi korral arvamuse avaldamiseks planeeritaval alal juurdepääsuservituuti omavate Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute omanikele. Kalda 19a kinnistu omanik teavitas vallavalitsust, et tal ei ole vastuväiteid elamukruntide kavandamise osas, kuid sooviks on tagada detailplaneeringuga juurdepääs oma kinnistule. Kalda tn 17a ning 21a kinnistute volitatud esindaja teavitas vallavalitsust antud kinnistute omanike soovist kavandada kinnistutele elamumaa sihtotstarve ning ehitusõigused ja palus kaasata planeeritavasse alasse Kalda tn 17a ning 21a kinnistud. Kuusalu vallavalitsus korraldas 31.03.2025 Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute ning Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute omanike seisukohtade ärakuulamiseks koosoleku. Koosoleku ning selle järgnenud omavaheliste arutelude tulemusel jäid kinnistute omanikud seisukohtadele, et jätkatakse Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu menetlusega, milles arvestatakse Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute juurdepääsu vajadusega. Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistutele algatatakse vastavalt kinnistute omanike avaldustele eraldiseisev detailplaneering. Avaldus Ilmastalu küla Kalda tn 17a ja 21a kinnistute detailplaneeringu algatamiseks on laekunud Kuusalu vallavalitsusele 06.06.2025.a Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu algatamise taotlusega 12.11.2024 koosolekul ning 10.04.2025 koosolekul Ilmastalu küla Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute omanike sooviga kavandada kinnistutele ehitusõigused. Komisjon toetas detailplaneeringu algatamise tingimusel, et detailplaneeringu menetluse käigus uuritakse võimalikke müratõkke meetmeid ning need kirjeldatakse ka detailplaneeringus arendaja kohustusena. Vastav tingimus on lisatud algatatava detailplaneeringu koostamise lähteülesandesse. Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks muuhulgas korraldada ruumilist planeerimist, planeerimisseaduse § 8, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi, § 124 lõike 10, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamise korraldajaks kohaliku omavalitsuse üksus, § 124 lg 6, § 142 lg 6, § 142 lõike 6 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 punkti 22, § 33 lõiked 3 – 6 ja § 35 lõike 5, § 33 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel ja Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2025 istungi ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute ning lähiala detailplaneering. 2. Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt lisas 1 toodud eelhinnangule. 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Ulve Märtson volikogu esimees  Lisa 1 Kuusalu Vallavolikogu 18.06.2025 otsusele nr 20 ILMASTALU KÜLA METSAÄÄRE TEE 1, 2, 3, 4, 5, 7, METSAÄÄRE TEE JA METSASERVA KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edasipidi KeHJS) § 33. 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Ilmastalu küla Metsaserva arenduse siseselt kinnistu piiride muutmine ja kinnistute hoonestamine. Planeeringuala hõlmab Ilmastalu küla Metsaserva (katastritunnus 35301:001:1723; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 13 007 m2), Metsaääre tee (katastritunnus 35301:001:1724, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1842 m²), Metsaääre tee 1 (katastritunnus 35301:001:1725, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3712 m²), Metsaääre tee 2 (katastritunnus 35301:001:1721, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3591 m²), Metsaääre tee 3 (katastritunnus 35301:001:1726, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3632 m²), Metsaääre tee 4 (katastritunnus 35301:001:1727, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3609 m²), Metsaääre tee 5 (katastritunnus 35301:001:1728, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3601 m²), Metsaääre tee 7 (katastritunnus 35301:001:1722, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3640 m²). Juurdepääs arendusele on tagatud selle lõuna küljelt piirnevalt Kupu teelt. 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Planeeringuala asub Kuusalu aleviku kõrval ja omab head ühendust suurimate keskustega. Planeeringuala asub valla suurima keskuse vahetuses läheduses, aga samas paikneb looduslikus elukeskkonnas. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga. Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku ja atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste keskustega. Planeeringuala paikneb Ilmastalu külas ja piirneb Kuusalu alevikuga. Planeeringualalt tuleva tee kaudu on võimalikult mugavalt ja kiirelt jõuda piirkonna suurimate keskusteni. Lisaks paikneb planeeringualal maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku ala. Planeeringuala, mis kattub rohevõrgustiku alaga ei kuulu hoonestamisele ning säilitatakse metsana. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga. Kuusalu valla arengukava 2023-2028 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, töökohti ja vaba aja veetmise võimalusi pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kuusalu valla arengukavaga. Kuusalu Valla üldplaneeringu kohaselt asuvad Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistud haja-asustuses piirnedes tiheasustusalaga, osaliselt perspektiive elamualal ja osaliselt rohevööndi alal. Kehtestatud detailplaneeringuga on täpsustatud vööndite asetust. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on haja-asustuses elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest 30,0 m. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus on kehtivat üldplaneeringut muutev kavandatavate krundisuuruste osas. Joonis 1. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust 2.2. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest. 3.1. Maakasutus Planeeringuala hõlmab Ilmastalu küla Metsaserva arendust. Planeeringualal ei asu ehitisregistri ega ortofotode andmetel hooneid ega rajatisi. Planeeringuala piirinaabrid on põhjas Tarvametsa (35203:004:0161), idas Vennaniidu (35203:004:0020), lõunas Kupu tee (35301:001:1418), läänes Kupu tee 15 (35201:004:1410), Kalda tn 21a (35203:004:0257), Kalda tn 19a (35203:004:0256) ja Kalda tn 17a (35203:004:0255). 3.2. Vee kasutus Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning need selguvad detailplaneeringu menetluse ning hoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Planeeringualal läheduses on kehtestatud Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga järgsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid. Trassidega liitumise võimalikkuse osas tuleb läbi rääkida trasside haldajaga. Joonis 1 Joonis 2. Põhjavee kaitstus planeeringualal (nõrgalt kaitstud põhjaveega ala). 3.3. Muude loodusressursside kasutus Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. 3.4. Looduskeskkonna kirjeldus 3.4.1. Pinnas Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kandle kihistu lubjakivi raudooididega. Planeeringuala kõrgusandmed jäävad 37,5 m ja 35 m vahele ja vähenevad ida suunas. Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on Kuusalu vallas kõrge radoonisisaldusega pinnas. Radooniriski vältimiseks on vajalik rakendada ennetavaid või leevendavaid meetmeid. 3.4.2. Taimkate ja loomastik Planeeringualal asub Kuusalu aleviku tiheasustusala vahetus läheduses. Planeeringuala põhja küljel on Tallinn-Narva mnt, mis on oluliseks takistuseks loomade liikumisele. Lõuna ja ida pool on metsamaa säilinud ning loomadel on võimalik alal liikuda ilma inimhäiringuteta. Kuusalu aleviku ümbruse metsi iseloomustab toitevaese mullastikuga männikud, mis paiknevad liivasel pinnasel. Toiteainete vähesuse tõttu puudub rikkalik alustaimestik. Loomastikust leidub planeeringualal tõenäoliselt metsast ala eelistav loomastik. Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad kinnistul keskmiselt leetunud leedemuld (LII), gleistunud keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld (L(k)IIg) ja väga õhuke madalsoomuld (M`) (Joonis 3. Planeeringuala mullastiku jaotus.Joonis 3). Joonis 3. Planeeringuala mullastiku jaotus. 3.4.3. Veestik Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kinnistul puuduvad maaparandussüsteemid. Kinnistul asub kraavitus. 3.4.4. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 4.1.1 Mõju pinnasele Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike. 4.1.2 Mõju veestikule Planeeringuala asub Kuusalu reoveekogumisala läheduses. Reoveekogumisalal on rajatud ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon, millega saab tõenäoliselt liituda. Kui sellega liitumine ei ole võimalik, siis tuleb veevarustus lahendada planeeringuala siseselt. Ühisveevärgi ja - kanalistastsiooniga liitumiseks tuleb ühendust võtta kanalisatstiooni haldajaga ning eelistada kanalisatstiooni lahendamist sellisel viisil. Juhul kui ühiskanalisatsiooniga liitumine ei ole võimalik tuleb kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Ka kanaliastiooni lahendamine lokaalselt ei põhjusta objektiivse teabe puhul olulist keskkonnamõju. Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Kavandatavad ehitusalad on kaugel Loo jõest ning sellest tulenevalt ei oma negatiivset mõju jõe elustikule. Planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele. 4.1.3 Mõju õhule Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike. 4.1.4 Mõju kliimale Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoone kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoone rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Planeeringuala paikneb Tallinn - Narva mnt vahetus läheduses. Tihedast liikluses võib tekkida ülenormatiivne müra elamualale. Ülenormatiivset mõju on võimalik vähendades rakendades erinevaid meetmeid. Detailplaneeringu koostamise käigus on vajalik hinnata tekkivat mõju maanteelt ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Leevendavate meetmete rakendamisega on võimalik välistada potentsiaalne tekkiv ülenormatiivne müra. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. 4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav tegevusega rajatakse elamuala. Planeeringuala paikneb Kuusalu aleviku vahetus läheduses. Uus elamuarendus moodustab loogilise arengu Kuusalu alevikule ning sobib olemasolevasse keskkonda. Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri. Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei kaasne. Planeeringuala asub hoonestatud kinnistute vahel, seega mõju elanikkonnale on eeldatavalt minimaalne. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Kavandatu tulemusena ei muutu olemasolev maakasutus. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele. 4.5 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist ühekordse ja lühiajalise protsessiga, mille mõjud looduskeskkonnale on püsivad. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju. 5. Kokkuvõte Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu koostas: Margus Kirss Kuusalu Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist  Lisa 2 Kuusalu Vallavolikogu 18.06.2025.a otsusele nr 20 ILMASTALU KÜLA METSAÄÄRE TEE 1, 2, 3, 4, 5, 7, METSAÄÄRE TEE JA METSASERVA KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE Planeeringu koostaja: tellija valikul vastavalt kehtivale seadusandlusele. Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg on kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates. I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUSED 1.Taotlus detailplaneeringu algatamiseks. 2. Kuusalu valla üldplaneering. II ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD 1.Kuusalu valla üldplaneering. III PLANEERITAVA ALA ULATUS Planeeritav ala hõlmab Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistuid ning kinnistutega piirnevat Kupu tee katastriüksust. III DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE 1. Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7 ja Metsaääre tee kinnistute ümberkruntimine elamukruntideks (minimaalse suurusega 1200 m2) ning neid teenindavateks maaüksusteks. Metsaserva kinnistu kavandada ala teenindava rohealana, millele ette näha kõrghaljastuse taastamine. Planeeritava ala põhjaküljele kavandada müravall, täiendava kõrghaljastusega ala. 2. Kruntidele ehitusõiguse seadmine üksikelamute ning nende abihoonete rajamiseks. 3. Kalda tn 17a, 19a ja 21a juurdepääsutee lahendamine. 4. Liikluskorralduse lahendamine, sh Kupu tee väljaehitamiseks vajalike tingimuste seadmine. 5. Tehnovarustuse kavandamine, sh OÜ-ga Kuusalu Soojus ühisveevärgiga liitumise tingimuste täpsustamine. 6. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine, sh maantee äärse haljasala vööndi kavandamine. 7. Tallinn-Narva maanteelt tuleneva müra leevendusmeetmete välja töötamine ning tingimuste seadmine. 8. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. 9. Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastav analüüs esitada seletuskirja eraldi peatükina. 10. Detailplaneeringu elluviimise kavas kirjeldada ala arendaja kohustused teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks enne vastavatele elamukruntidele ehituslubade väljastamist. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida Kuusalu Vallavalitsuse ja kinnistute omaniku vahel vastav notariaalne leping. IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD 1.Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000. V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD 1.Teostada topo-geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega. 2.Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500. 3.Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo-geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist. VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE 1.Detailplaneering koostada topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. 2.Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ning vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele 1.1-1/50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 3.Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse kohta. 4.Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale. 5.Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet; 5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites. 6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad. 7. Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevöönditega. võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas. 8. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sadevee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi ning tagada alal asuva maaparandussüsteemi toimimine. VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ 1. Päästeameti Põhja päästekeskus 2. Transpordiamet 3. Maa- ja Ruumiamet 4. Terviseamet 5. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad 6. Ilmastalu küla Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute omanikud 7. Planeeritavate kinnistute omanik 8.Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse. VIII DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD 1. Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Lepingu projekti edastab vallavalitsuse planeeringute spetsialist huvitatud isikule. 2.Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 3.Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: o Väljavõtet üldplaneeringust ning üldplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendusi; o Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi; o Eskiisi seletuskirja; o Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, meetmeid müra leevendamiseks, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust. 4.Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee. 5. Vajadusel peale eskiislahenduse avalikustamist korrigeeritud detailplaneeringu põhilahendus esitatakse vallavalitsusele ametitega kooskõlastamiseks. Tehnovõrkude valdajatega korraldab planeeringu kooskõlastamise huvitatud isik või siis tema poolt valitud planeeringu koostaja. 6. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit ning kokkuleppeid eramaadel asuva juurdepääsutee kasutamise osas või vastavad notariaalsed servituudilepingud. 7. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee. 8. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee. 9. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 10. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates. 11. Kehtestamiseks esitada Kuusalu Vallavalitsusele planeeringute riikliku andmekogu (PLANK) jaoks vajalik digitaalne planeering planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering edastatakse vallavalitsuse poolt PLANK- kontrollsüsteemi. Kontrolli mitte läbinud detailplaneering tagastatakse planeeringu koostajale korrigeerimiseks enne kehtestamist. 12. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest ühe eksemplari paberkandjal.  Terje Kraanvelt Teie 29.01.2025 nr 7-1/313 vallavanem Kuusalu Vallavalitsus Meie 26.02.2025 nr 6-5/25/1891-2 [email protected] Seisukoht Metsaääre tee 1-5 ja 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Austatud Terje Kraanvelt Esitasite Keskkonnaametile seisukoha andmiseks Kuusalu Vallavolikogu otsuse „Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning lähiala keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu koos lisadega1. Planeeringuala suurusega 3,67 ha hõlmab Harjumaal Kuusalus vallas Ilmastalu külas asuvaid Metsaserva, Metsaääre tee, Metsaääre tee 1, Metsaääre tee 2, Metsaääre tee 3, Metsaääre tee 4, Metsaääre tee 5, Metsaääre tee 7 kinnistuid2. Detailplaneeringu eesmärgiks on Ilmastalu küla Metsaserva arenduse siseselt kinnistu piiride muutmine ja kinnistute hoonestamine. Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistud on moodustatud vastavalt Kuusalu Vallavolikogu 03.05.2017 otsusega nr 24 kehtestatud Ilmastalu küla Metsaserva kinnistu detailplaneeringule. Detailplaneeringuga kavandati alale 6 elamukrunti suurustega 3600 m2, transpordimaa krunt ning ehitusõiguseta maaüksus rohealana. Uue detailplaneeringu algatamise taotlusega soovitakse alale kavandada 17 üksikelamukrunti, minimaalse suurusega 1200 m2. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt ei jää planeeringualale looduskaitseseaduse (LKS) alusel kaitstavaid loodusobjekte. Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik3. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel. Tutvunud esitatud materjalidega peab Keskkonnaamet vajalikuks juhtida tähelepanu järgnevale: 1. Otsuse eelnõu teise lehekülje teises lõigus on kirjutatud: Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p-st 4 peab andma 1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.01.2025 nr 6-5/25/1891 all. 2 Katastritunnused vastavalt 35301:001:1723, 35301:001:1724, 35301:001:1725, 35301:001:1721, 35301:001:1726, 35301:001:1727, 35301:001:1728 ja 35301:001:1722. 3 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  planeeringu koostaja eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ on toodud nimekiri tegevustest, mille korral peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu ning kaaluma keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Antud määruse § 16 lõige 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda muu käesolevas määruses nimetamata tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Eelhinnang koostati, sest leiti, et sellises mahus elamuala loomisel tuleb kaaluda keskkonnamõjude hindamise koostamise vajadust. Keskkonnameti hinnangul on käesoleval juhul asjakohane viidata pigem KeHJS § 6 lg 2 p-le 10 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 13 p-le 2 kui KeHJS § 6 lg 2 p-le 22 ja määruse nr 224 § 16 p-le 1, kuna tegemist on uue elurajooni rajamisega. Samuti kuna tegemist on Kuusalu valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, siis tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ka PlanS § 124 lg 6, § 142 lg 6 ja KeHJS § 33 lg 2 p- de 1 ja 3 alusel. Tulenevalt sellest palume ära muuta ka otsuse eelnõu otsustavas osas toodud KSH algatamise kaalumise alused. Samuti palume teha kindlaks, et otsuse eelnõus ja selle lisas 1 „ILMASTALU KÜLA METSAÄÄRE TEE 1, 2, 3, 4, 5, 7, METSAÄÄRE TEE JA METSASERVA KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG“ (edaspidi eelhinnang) toodud KSH algatamise vajalikkuse kaalumise alused oleksid ühesugused. 2. Eelhinnangu alapunktis 4.4 on kirjutatud: Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele kui järgitakse looduskaitseseaduses ning kaitsekorralduskavas sätestatut. Arusaamatuks jääb, mida selle lause all mõeldakse, kuna planeeringualale ega selle lähialasse ei jää LKS alusel kaitstavaid loodusobjekte. 3. Ilmastalu küla Metsaserva kinnistu detailplaneeringu seletuskirja4 alaptk-s 3.6 (lk 10) kirjutatakse: Planeeritav kinnistu jääb kehtiva üldplaneeringu kohase kaitsemetsa alale. Planeeringuga tehakse ettepanek kaitsemetsa taastamiseks, uutele kruntidele vajaliku maa reserveerimiseks. Kui kehtivas detailplaneeringus on Kuusalu valla üldplaneeringu kohase kaitsemetsaga arvestatud, siis algatatava detailplaneeringu KSH eelhinnangus seda teemat käsitletud ei ole. Palume eelhinnangus käsitleda, kas ja kuidas on tagatud üldplaneeringus toodud nõuded kaitsemetsa alale elamute kavandamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Egle Smith 5697 0213 [email protected] 4 Osaühing ASE töö nr PL-03-16/DP, Tallinn 2017. 2 (2)  Kuusalu Vallavalitsus Teie 29.01.2025 nr 7-1/313 [email protected] Mõisa tee 17 Meie 10.03.2025 nr 7.2-2/25/1687-2 74604, Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik Seisukohtade väljastamine Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu koostamiseks Olete teavitanud meid Kuusalu vallas Ilmastalu külas Metsaääre tee 1 (35301:001:1725), Metsaääre tee 2 (35301:001:1721), Metsaääre tee 3 (35301:001:1726), Metsaääre tee 4 (35301:001:1727), Metsaääre tee 5 (35301:001:1728), Metsaääre tee 7 (35301:001:1722), Metsaääre tee (35301:001:1724) ja Metsaserva (35301:001:1723) kinnistute detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamise kavatsusest ning palute meie arvamust algatamise otsuse eelnõule, lähteseisukohtadele ja KSH eelhinnangule. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine üksikelamukruntide moodustamiseks. Planeeritav ala külgneb riigitee nr 1 Tallinn-Narva tee km 41,57- 41,84. Nõustume KSH eelhinnangus tehtud ettepanekuga jätta detailplaneeringu KSH algatamata. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääs kinnistutele tagada kohaliku Kupu tee (35301:001:1418) kaudu. 2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. 4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas paiknevate planeeringutega. 6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja - rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 8. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 9. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 10. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustust planeeringualal määruse nr 71 kohaste müra normtasemete tagamiseks leevendusmeetmeid rakendada. Meie hinnangul ei ole ca 80 m kaugusele müraallikast kavandatav 2,5 m kõrgune pinnasevall piisav meede müra normtasemete tagamiseks, sest riigitee on kõnealuses lõigus suhteliselt kõrgel muldel ja vall paikneb müraallika suhtes kaugel. Sobilik on konsulteerida asjatundjaga. 11. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: Metsaserva põhijoonis Rita Źereen 5120275, [email protected] 2 (2)  Kuusalu Vallavalitsus [email protected] Arvamuse andmine Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu algatamisele Teie 29.01.2025 nr 7-1/313 Meie 12.05.2025 nr 6-3/25/1575-2 Kuusalu Vallavalitsus esitas Maa- ja Ruumiametile ( MaRu ) 29.01.2025 nr 7-1/313 ettepanekute saamiseks Kuusalu Vallavolikogu korralduse eelnõu „ Ilmatsalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute d etailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning lähiala keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“. MaRu pädevuses on ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete täitmine, sh vastavalt planeerimisseadusele ( PlanS ) planeering ute heakskiitmine ( PlanS § 90, §121). Eelnevast tulenevalt kaasatakse MaRu kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakond planeeringute koostamisse, mis esitatakse MaRu-le heakskiidu saamiseks. Planeeritav ala asub Ilmatsalu külas riigitee 1 Tallinn-Narva tee ääres. Alal kehtib Kuusalu Vallavolikogu 3.05.2017 otsusega nr 24 kehtestatud Ilmatsalu küla Metsaserva kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks on Ilmatsalu küla Metsaserva arenduse siseselt kinnistu piiride muutmine ja kinnistute hoonestamine. Detailplaneeringut menetletakse Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringut muutvana kavandatud kruntide suuruste osas. Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud asjaoluga, et ala piirneb olemasoleva tiheasustusalaga, läheduses on planeeringu elluviimiseks vajalik taristu ja Kuusalu alevikus ei ole piisaval hulgal elamukruntide arendamiseks sobilikke alasid. Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2009 otsusega nr 49 algatati Kuusalu valla üld planeering ning planeeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine. Menetluses olevas üldplaneeringus on planeeritav ala kavandatud liita Kuusalu alevikuga ning tiheasustusalaga. MaRu kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakond mär gib järgmist: 1. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Märgime, et üldplaneeringu muutmine peab jääma erandiks ning selle vajadust tuleb põhjalikult motiveerida. Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee Registrikood 70003098 Kehtiva Metsaserva kinnistu detailplaneeringuga on alale kavandatud 6 ligikaudu 3600 m 2 suurust e lamukrunti, transpordimaa krunt ning ehitusõiguseta maaüksus rohealana. Liiklusest tuleneva müra leevendamiseks on planeeringuala põhjaserva ette nähtud haljasvöönd ja kuni 2,5 m kõrgune vall. Planeeringuga tehakse ettepanek kaitsemetsa taastamiseks. Kõrgh aljastus planeeritavate hoonete ja Narva maantee vahel tuleb kinnistu piires taastada. Moodustatud kruntide pos nr 2, 3, 4 (Metsaääre tee 3, 5, 7) hoonestamata alast 50% ja kruntide pos nr 1, 5, 6 (Metsaääre tee 1, 2, 4) hoonestamata alast 20% ulatuses on ette nähtud reserveerida kõrghaljastusele. Detailplaneeringut realiseeritud ei ole. Uue detailplaneeringu algatamise taotlusega soovitakse alale kavandada 17 üksikelamukrunti, minimaalse suurusega 1200 m 2 . Lähtuvalt PlanS § 74 lõikest 5 on üldplaneering detailplaneeringu koostamise alus. Detailplaneering peab järgima üldplaneeringu põhimõtteid. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt asuvad kinnistud hajaasustuses , osaliselt perspektiivsel elamumaal ning plane eringualale ulatub osaliselt kaitsemets. Kuusalu alevikus on määratud kaitsehaljastuse ala hoonestamise erandiga. Erandiga alal on võimalik vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel väikeelamu kavandamine selliselt, et valdav osa maa-alast jääb toimima kaitseh aljastusena. Koostatavas üldplaneeringus on tehtud ettepanek Metsaserva planeeringuala liita Kuusalu aleviku territooriumiga. Üldplaneeringus on selgitatud, et tiheasutusega alal tuleb uute kruntide moodustamisel arvestada väljakujunenud krundistruktuuriga ja hoonestusjoonega. Lähtuda tuleb kvaliteetse elukeskkonna loomise vajadusest ning tagada avaliku ruumi olemasolu (haljasalad, mänguväljakud, uutel arengualadel rohevööndid). Märgime, et planeeringuala naabruses Kuusalu alevikus asuvate väikeelamumaa kruntide keskmine suurus on ligikaudu 1700 m 2 . PlanS § 12 lõike 2 kohaselt tuleb asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitleda ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Planeerimisel tuleb järgida PlanS § 8 alusel elukeskkonna parendamise põhimõtet. Tulenevalt eelnevast palume kohalikul omavalitsusel põhjalikult kaaluda ja põhjendada, kuidas mõjutab antud piirkonnas kuue 3600 m 2 suuruse krundi jagamine seitsmeteistkümneks krundiks senist el ukeskkonda ning hinnata, kas antud lahendus on piirkonda sobiv. Palume kaaluda detailplaneeringu lähteülesandes kõrghaljastuse osakaalu määramise vajadust. KSH eelhinnangu peatükis 2 on toodud seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Harj u maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb alale osaliselt rohevõrgustik. Kuusalu valla üldplaneering kohaselt asub planeeringuala kaitsemetsa maal. Palume peatükki täiendada ning kirjeldada vastavust kõrgema astme planeeringutele. Lähtudes esitatud mate rjalidest on MaRu seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetluse algatamine ei ole otstarbekas, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Samas märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punk tile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume eeltoodust detailplaneeringu koostamisel lähtuda. Detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu lõpus on toodud vaidlustamisviide, mille kohaselt on otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest teada saamise päevast alates. Märgime, et detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsus on menetlustoiming, mitte eraldiseisev haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega algatamise otsust üldjuhul kohtus vaidlustada ei saa ja seetõttu palume kohtus vaidlustamise viited eeln õust välja jätta. 2 PlanS § 127 lõike 1 alusel koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt eelnevast ja Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koo stöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktist 12 palume lisada lähteseisukohtade punkti 7. „Nõutavad detailplaneeringu kooskõlastused/koostöö“ Terviseamet, sest planeeringuala piirneb riigiteega ning teelt lähtuvad võimalikud kah julikud mõjud: müra, vibratsioon, õhusaaste jms võivad kahjustada inimeste tervist. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koosta misse kaasatud. Tulenevalt PlanS § 127 lõikest 3 võib detailplaneeringu koostamisse kaasata ka isiku, kelle huve võib planeering puudutada. Arvestades, et lähteseisukohad koostatakse konkreetse planeeringu kohta, soovitame neis anda ülevaade kinnistutest, mille omanikke planeeringu koostamisse kaasatakse. Ühtlasi palume kohalikul omavalitsusel tagada, et kõik puudutatud isikud, sh planeeringualaga piirnevate maaüksuste omanikud, oleksid detailplaneeringu koostamisse kaasatud. Palume enne detailplaneering u vastuvõtmist esitada detailplaneering koos lisamaterjalidega MaRu KOV planeeringute heakskiitmise osakonnale arvamuse avaldamiseks ning tulenevalt PlanS § 142 lõikest 4 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutuste määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik peadirektor Tuuli Saar 56831592 [email protected] 3 N LEPPEMÄRGID PLANEERITAVA ALA PIIR OLEMASOLEVAD KINNISTU PIIRID MOODUSTATAVATE KRUNTIDE PIIRID EP ÜKSIKELAMU MAA KRUNT .0 110 Tarvametsa HL LOODUSLIKU HALJASMAA KRUNT 35203:004:0161 28.3 LT SÕIDUTEE MAA-ALA KRUNT 177.9 riigimaantee kaitsevöönd 50 m KAVANDATAV HOONESTUSALA 71.0 1.0 TEHNORAJATISE (GAAS, SIDE) KAITSEVÖÖND/SERVITUUDIALA 71.0 Kalda tn 17 a RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖND (50 M) 25.0 35203:004:0255 31.0 32.0 1 1600 2 1700 3 1700 4 1700 5 1700 SOOVITUSLIK KAVANDATAVA ELAMU/ABIHOONE ASUKOHT 42.0 EP EP EP EP EP 6 2060 9/6 320 3 9/6 320 3 9/6 320 3 9/6 320 3 9/6 320 3 SOOVITUSLIK KRUNDILE SISSESÕIDU ASUKOHT EP 9/6 320 3 SOOVITUSLIK JÄÄTMETE KOGUMISMAHUTITE ASUKOHT 8.5 KAVANDATAVA KUNSTLIKU VEEKOGU SOOVITUSLIK ASUKOHT Kalda tn 19 a 35203:004:0256 3.6 10.0 KAVANDATAVA REOVEE PUMPLA ASUKOHT (KAITSEVÖÖND 10 M) 5.0 maagaasi jaotustorustik Kuusalu B3 gaasipaigaldise kaitsevöönd KAVANDATAV LIIKLUSMÜRA LEEVENDAV KAITSEHALJASTUS, 5.0 5.0 PUUDE RIVI , SOOVITATAVALT KUUSEHEKK 14 830 13 2200 LT 10.0 4.0 8.0 12.0 4.5 - -- Metsaserva tee LT 15 13 000 SÄILITATAV/KAVANDATAV KÕRGHALJASTUS ELAMU KRUNDIL. R- - Vennaniidu 17.0 320 m - - -- -- 35203:004:0020 ERINEVAD ILU - JA/VÕI VILJAPUUD JA -PÕÕSAD Kalda tn 21 a -- HL 35203:004:0257 15.0 -- -- -- ROHEALAL TAASTATAV KÕRGHALJASTUS 2.5 7 1610 5.0 ORIENT TEEMAPLANEERINGU JÄRGSE ROHEVÕRGUSTIKU PIIR EP 9/6 320 3 ORIENT ÜLDPLANEERINGU JÄRGSE KAITSEMETSA PIIR TIIK KEHTIVA DETAILPLANEERINGUGA NIHUTATUD KAITSEMETSA JA ROHEVÕRGUSTIKU ALA (1,92 ha) Kupu tee 15 8 1600 NÄHTAVUSKOLMNURK PEATEE-KÕRVALTEE PÕHIMÕTTEL 35201:004:1410 12.0 EP 10 1710 11 1630 12 1680 20X110 M PROJEKTIIRUS PEATEEL 50KM/H 9/6 320 3 4.5 9 1800 EP EP EP 25.0 EP 9/6 320 3 KEHTIV 2,5 M LAIUNE JA CA 338 M2 SUURUNE TEESERVITUUT 9/6 320 3 9/6 320 3 9/6 320 3 KAVNDATAVA UUSHOONESTUSE EHITUSJOON MAANTEE POOLT 10.0 2.0 Sidekaabli kaitsevöönd Kupu tee (valla tee nr 48) MÄRKUSED: 1. Krundi hoonestamata osast on ette nähtud kuni 50% katta (kõrg)haljastusega 2. Krundi kasutamist kitsendab liikusmüra leevandamiseks rajatav hekk Kolga metskond 44 1. PLANEERITAVAST ALAST JÄÄB CA 2.1 HA ÜLDPLANEERINGU KOHASE 35203:004:0124 KAITSEMETSA ALALE. 2. KÄESOLEVA PLANEERINGUGA ON KAVANDTAVATEL KRUNTIDEL RESERVEERITUD KRUNTIDE ARVULISED NÄITAJAD. KRUNTIDELE ULATUVAD KITSENDUSED. TINGIMUSTE JA SERVITUUTIDE SEADMISE ETTEPANEKUD MAAD KAITSEMETSA TAASTAMISEKS. 3. KRUNTIDEL POS NR 1,2,3,4,5 JA 6 ON ETTE NÄHTUD 50% HOONESTAMATA POS KRUNDI KRUNDI MAX HOONE MAX MAX KRUNDI AUTO KRUNTIDE KRUNTIDE LE ULATUVAD KITSENDUSED POS KRUNDI KRUNDI MAX HOONE MAX MAX KRUNDI AUTO KRUNTIDE KRUNTIDE LE ULATUVAD KITSENDUSED SERVITUUTIDE SEADMISE ETTEPANEKUD KRUNDI OSAST (KÕRG)HALJASTADA. NR AADRESS SUURUS KÕRGUS (m) HOONETE HOONETE SIHTOTSTARVE PARKIMIS- MOODUSTAMINE SERVITUUTIDE SEADMISE ETTEPANEKUD NR AADRESS SUURUS KÕRGUS (m) HOONETE HOONETE SIHTOTSTARVE PARKIMIS- MOODUSTAMINE (ETTEPANEK) (m2) ERALDI ARV EHITISE DETAILPLANEE- KOHTADE (KUI SUUR OSA JA MUUD TINGIMUSED (ETTEPANEK) (m2) ERALDI ARV EHITISE DETAILPLANEE- KOHTADE (KUI SUUR OSA JA MUUD TINGIMUSED 4. KRUNTIDEL POS NR 7,8,9,10,11 JA 12 ON ETTE NÄHTUD 20% HOONESTAMATA ELAMU/ KRUNDIL ALUNE RINGU / ARV MILLISE KINNISTU ELAMU/ KRUNDIL ALUNE RINGU / ARV MILLISE KINNISTU ABIHOONE PIND KATASTRI- ARVELT) ABIHOONE PIND KATASTRI- ARVELT) KRUNDI OSAST (KÕRG)HALJASTADA. (m2) ÜKSUSE LIIGILE (m2) ÜKSUSE LIIGILE 1. Krundi hoonestamata osast on ette nähtud kuni 50% katta (kõrg)haljastusega 1. Krundi hoonestamata osast on ette nähtud kuni 20% katta (kõrg)haljastusega EHITUSÕIGUSE TABEL 9 2 1 1800 m 9/6 2 1600 m 9/6 3 320 m2 EP/E 2+1 2. Krundi kasutamist kitsendab liikusmüra leevandamiseks rajatav hekk 3 320 m2 EP/E 2+1 Krundi suurus m2 Krundi posits. nr. 2 1. Krundi hoonestamata osast on ette nähtud kuni 50% katta (kõrg)haljastusega 2 1700m 9/6 3 320 m 2 EP/E 2+1 2. Krundi kasutamist kitsendab liikusmüra leevandamiseks rajatav hekk 1. Krundi hoonestamata osast on ette nähtud kuni 20% katta (kõrg)haljastusega Krundi kasutamise sihtotstarve või 10 2 1710m 9/6 3 320 m2 EP/E 2+1 sihtotstarbed 2 1. Krundi hoonestamata osast on ette nähtud kuni 50% katta (kõrg)haljastusega Hoonete lubatud max 3 1700 m 9/6 3 320 m2 EP/E 2+1 2. Krundi kasutamist kitsendab liikusmüra leevandamiseks rajatav hekk kõrgus m Hoonete lubatud max 2 Hoonete lubatud suurim arv krundil 1. Krundi kasutamist kitsendab liikusmüra leevandamiseks rajatav hekk ning 11 1630 m 9/6 3 320 m2 EP/E 2+1 1. Krundi hoonestamata osast on ette nähtud kuni 20% katta (kõrg)haljastusega ehitisealune pind m2 4 1700m 2 9/6 3 320 m2 EP/E 2+1 maagaasi jaotustorustiku kaitsevöönd 1+1m 2. Krundi hoonestamata osast on ette nähtud kuni 50% katta (kõrg)haljastusega 12 1680 m 2 9/6 3 360 m2 EP/E 2+1 1. Krundi hoonestamata osast on ette nähtud kuni 20% katta (kõrg)haljastusega -- -- -- 1. Krundi kasutamist kitsendab liikusmüra leevandamiseks rajatav hekk ning -- 2 5 1700m 9/6 3 320 m 2 EP/E 2+1 maagaasi jaotustorustiku kaitsevöönd 1+1m 2. Krundi hoonestamata osast on ette nähtud kuni 50% katta (kõrg)haljastusega 13 2200m 2 LT 6 2060 m 2 9/6 3 320 m2 EP/E 2+1 1. Krundi kasutamist kitsendab liikusmüra leevandamiseks rajatav hekk ja vall ning maagaasi jaotustorustiku kaitsevöönd 1+1m 2. Krundi hoonestamata osast on ette nähtud kuni 50% katta (kõrg)haljastusega 14 630 m 2 -- -- -- LT -- 7 1610 m 2 9/6 3 320 m2 EP/E 2+1 1. Krundi hoonestamata osast on ette nähtud kuni 20% katta (kõrg)haljastusega 15 13007 m 2 ---- -- -- HL -- 1. Krundile ulatub riigimaantee kaitsevöönd 50 m ca 20 m2 ulatuses 2. Krundi kasutamist kitsendab maagaasi jaotustorustiku kaitsevöönd 1+1m 1. Krundi hoonestamata osast on ette nähtud kuni 20% katta (kõrg)haljastusega 8 1600 m 9/6 EP/E 2+1 2 3 320 m2 A&T ARHITEKTID OÜ TÖÖ NR PL-01-25/DP VARIANT 2, 2026.01.13 REG. NR. 12788832, MTR EEP003477 MKA TEGEVUSLUBA EMU000138 OBJEKT Kuusalu vald Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, STAADIUM DP +372 566 52 900 ARHITEKTID Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute ning lähiala [email protected] DETAILPLANEERING PROJEKTI JUHT T.Skolimowski HUVITATUD ISIK MÕÕTKAVA M1:500 Arvo Arrak ARHITEKT T.Skolimowski LEHT 4 JOONIS LEHTI KRUNDIJAOTUSE JA EHITUSÕIGUSE PLAAN KUUPÄEV 01.2026  TERVISEAMET Kesklabori füüsikalabor HEALTH BOARD Central Physics Laboratory MÜRA PROGNOOSIE ARUANNE 6/4-6-2/1234 22.04.2016 Uurimuse tellija: ASE OÜ Tööstuse 47a Tallinn 10416 Tellija kontaktisik: Tiina Skolimowski tel.: +372 566 52 900 Töö teostamise alus: Tellimiskiri 31.03.2016 Terviseameti kesklabori füüsikalabori reg. 31.03.2016 nr FL2487 Objekti aadress: Metsaserva kinnistu (35203:004:0254), Ilmastalu küla, Kuusalu vald, Harjumaa Uurimuse eesmärk: Autoliiklusest põhjustatud müra prognoosimine ja kaardistamine Arvutusmetoodika:: EVS-ISO 9613-2:1926, NMPB-Routes-96 (France, EC-Interim), Direktiiv 2002/49/EÜ Mürakaardistamise tarkvara: CadnaA (ver. 3.7.123, BMP XL, Datakustik GmbH) Normatiivdokumendid: Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määrus nr 42 Protokoll on koostatud 12 lehel 2 eks., neist: 1. ASE OÜ 1 eks.; 2. Terviseameti kesklabori füüsikalabor 1 eks. Protokolli koosseisu kuuluvad: 1. Tiitelleht 1 lehel; 2. Müra prognoosimise kokkuvõte 3 lehel; 3. Objekti asendiskeemid vaated 3 lehel; 4. Müra arvutustulemused 1 lehel; 5. Lisad 4 lehel. Sergei Rušai Terviseameti kesklabori füüsikalabori juhataia Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 1/12 Terviseamet Terviseameti kesklabori füüsikalabor Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Kotka 2, 11315 Tallinn Registrikood 70008799 Telefon +372 694 3537, +372 694 3539 www.terviseamet.ee e-post: [email protected]  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1234 22.04.2016 Kokkuvõte Mürauuringu eesmärk Käesoleva mürauuringu eesmärgiks on T1 Tallinn-Narva põhimaantee 40,224 - 45,134 km lõigul autoliiklusest põhjusta- tud müra prognoosimine ja kaardistamine Metsaserva kinnistu (35203:004:0254) välisterritooriumil. Metsaserva kinnistu iseloomustus Planeeritav maa-ala (35203:004:0254) asub Ilmastalu külas, Kuusalu vallas, Harjumaal. Planeeritava maa-ala suurus on 3,67 ha. Planeeringuga tehakse ettepanek Metsaserva kinnistu jagamiseks kaheksaks elamukrundiks. Planeeringuga võimaldatakse hoonestatavatele elamumaa kruntidele rajada kuni 4 (ehitusloakohustuslikku) eraldiseis- vat hoonet, millest 1 on elamu. Kruntidele rajatavate hoonete kõrgused maapinnast on elamutel kuni 8 m ja abihoonetel kuni 6 m. Müraallika kirjeldus ja iseloomustus Peamiseks müraallikaks planeeritavate hoonete suhtes Metsaserva kinnistul on autoliiklus Tallinn-Narva põhimaanteel. Mürakaardistamine Kolmemõõtmelise (3D) akustilise mudeli ehitamiseks, müratasemete arvutamiseks ja mürakaardi koostamiseks kasutati Datakustik GmbH tarkvara CadnaA (ver. 3.7.123, BMP XL). Müra leviku arvutamise algoritm põhineb ISO 9613-2:1996 „Acoustics -- Attenuation of sound during propagation outdoors -- Part 2: General method of calculation” arvutusme-toodikal. Autoliiklusest põhjustatud müra arvutamiseks kasutati transpordimüra arvutusmetoodikat NMPB-Routes-96 (France, EC-Interim). Akustiline mudel sisaldab maastikku, olemasolevaid teid ja hooneid ning muid müra neelavaid või peegeldavaid rajatisi. Müratasemete arvutamisel ja mürakaartide koostamisel arvestati müraallikate geomeetriliste omadustega, olemasole- vate objektide müravarjestava toimega, müra neeldumisega õhus samuti maapinna reljeefi mõjuga. Samuti mudel arvestab autotranspordi sõidukiirust ja tee profiili (tee laiust, kõrgust maapinnast, sõiduradade arv, maan- teekate tüüp). Müratasemete arvutused teostati lähtudes sellest eeldusest, et sõidukid liiguvad vaadeldaval teelõigul püsiva kiirusega. Müralevi modelleerimisel ei ole arvestatud tuule mõju, temperatuuri gradienti ega müra neeldumist kõrghaljastusega. Vaadeldava ala hoonestuse mudel on koostatud kasutades tellija poolt esitatud materjale (Kuusalu valla ilmastalu küla Metsaserva kinnistu detailplaneering, kontaktvööndiplaan ja Metsaserva-DET-04-16, töö nr PL-03-16/DP), samuti Maa- ameti kaardirakendusest saadud infot. Mürakaardistamise lähteandmetena on kasutatud maanteeameti autotranspordi liiklusintensiivsuse 2015 aasta avali- kustatud andmeid, kus liiklusloenduse põhjal on T1 Tallinn – Narva põhimaantee 40,224 - 45,134 km lõigul liiklussagedus 8798 sõidukit ööpäevas (aasta keskmine väärtus), raskeveokite osakaal moodustas 12% ning 2030 aasta liiklusprognoosi andmeid1. Päevane, õhtune ja öine liiklussagedus tunnis on leitud vastavalt European Commission Working Group Assessment of Exposure to Noise (WG-AEN) antud arvutusskeemile. Arvutustes lähtuti vaadeldavatel teel lubatud maksimaalsest sõi- dukiirusest – 110 km/h (suvel perioodil). 2015 aasta liiklusloenduse andmed ja prognoositavad 2030 aasta liiklusintensiivsuse andmed on toodud tabelis 2.Müra arvutused planeeritaval maa-alal (35203:004:0254) teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast, iseloomustamaks inimese kuulmise kõrgust. Mürakaartide arvutuspunktide võrgustiku sammuks vertikaal- ja horisontaalsihis võeti 1 meeter. Liiklusmüra arvutustulemused Müra prognoosimiseks ja müraleviku kaardistamiseks Ilmastalu küla piirkonnas Metsaserva kinnistul valiti tüüpsituat- sioonid 2015 aasta ja 2030 aasta prognoositava liiklussageduse olukorras päevase ja öise aja kohta. 1 Liikluse prognoos 2030 aastaks tehti lähtudes aastate 2008 – 2015 liiklusloendamise andmetest ning esitatud aruan- des „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ liiklussageduse arvutamise metoodikast. Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 2/12  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Tabelis 3 on toodud müra arvutuslikud ekvivalenttasemed müratundliku hoone välisfassaadil LpA,eq (müraindikaatorid Ld -müra hinnatud tase kogu päeva vältel ja Ln -müra hinnatud tase öisel ajal) päevase ja öise ajavahemikute jaoks. Põhimaanteel Tallinn-Narva autoliiklusest põhjustatud müra arvutuste tulemusena koostati mürakaardid, mis iseloo- mustavad liiklusmüra levimist Metsaserva kinnistul. Mürakaardid on näidatud aruandes joonistel päevase (kl 7:00-23:00) ja öise (kl 23:00-7:00) ajavahemikute jaoks. Mürakaartidel värvidega märgitud müratasemete tsoonide samm on 5 dBA. Mürakaartide geograafilised koordinaadid näidati L-Est 97 süsteemis. Mürakaardid on toodud lisades: 1. 2015 aasta andmetel: • LISA 1-1 – Liiklusmüra kaart Ld,7:00-23:00; • LISA 1-2 – Liiklusmüra kaart Ln,23:00-7:00. 2. 2030 aasta prognoositava andmetel: • LISA 2-1 – Liiklusmüra kaart Ld,7:00-23:00; • LISA 2-2 – Liiklusmüra kaart Ln,23:00-7:00. Müra arvutustulemuste hindamine Eestis on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterri- tooriumil kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 (SOM nr 42). Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse: 1) päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust; 2) müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra); 3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra; 4) välismüra normimisel: hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria - tööstusala. Määruse kohaselt jaotatakse müra normtasemed (Tabel 1): Taotlustase – müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde sellekohane märkus. Piirtase – müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Kriitiline tase – müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud. Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed (LpA,eq,T, dB, päeval/öösel) I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria Taotlustaseme arvsuurused uutel pla- 50/40 55/45 60/50 65/55 neeritavatel aladel Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016lk. 3/12  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Taotlustaseme arvsuurus olemasole- 60/50 vatel aladel 55/45 60/50 70/60 651/551 Piirtaseme arvsuurused olemasoleva- 60/55 65/55 55/50 75/65 tel aladel 651/601 701/601 Kriitilise taseme arvsuurus olemasole- 65/60 70/65 75/65 80/70 vatel aladel 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel ruumides on arvestatud keskmise liiklussagedu- sega aastaringselt või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Liiklusest põhjustatud müra normtasemed elamu eluruumi- des, magamisruumides on 40 dB päevasel ajal ja 30 dB öisel ajal. Vastavalt Eesti standardi EVS 824:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” nõuetele peab antud müra- tingimustel sõiduteeäärsete eluhoonete välispiirete (fassaadide) heliisolatsiooni indeks R’tr,s,w olema vähemalt 35 dB (vt. EVS 824:2003 p.6.2, tabel 6.3), millele tuleb lisada parandustegur sõltuvalt projekteerivate ruumide välispiirde ja põran- dapinna suhtest (vt. EVS 824:2003 p.6.2, tabel 6.4). Märkused: Normtasemete määramine ei kuulu labori akrediteeritud mõõtealasse. Müra arvutustulemused ning mürakaardistamisel kasutatavad lähteandmed on salvestatud füüsikala- bori serveris. Mõõtis, arvutas ja koostas: Sergei Švõdkov Terviseameti kesklabori füüsikalabori vanemspetsialist Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016lk. 4/12  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Joonis 1. Metsaserva-kontaktvööndiplaan Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 5/12  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Joonis 2. Ilmastalu küla, Metsaserva kinnistu - ESKIIS2016 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016lk. 6/12  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Joonis 3. Müra kaardistamiseks koostatud 3D-mudeli ülevaade Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 7/12  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Tabel 2. Põhimaantee (T1) Tallinn - Narva km 40.224 - 45.134 loigul liiklussagedused aastal 2015 ja 2030 Liiklusloenduse aasta AKÖL, autot/ööpäevas VAAB+AR % 20151 8798 12 Päeval (kl. 07.00-19.00) 6545 12 Õhtul (kl. 19.00-23.00) 1478 9 Öösel (kl. 23.00-07.00) 774 6 20302 12638 12 Päeval (kl. 07.00-19.00) 9403 12 Õhtul (kl. 19.00-23.00) 2123 9 Öösel (kl. 23.00-07.00) 1112 6 Märkused: 1 - Maanteeameti loendamise aasta 2015 avalikustatud autotranspordi liiklusintensiivsuse andmed. Raskeveokite, busside ja autorongide osakaal autoliiklusvöös kuni 12 %. Sõidukiiruseks vaadeldaval teel võeti 110 km/h. 2 - autotranspordi liiklusintensiivsuse prognoos aastaks 2030. AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas; VAAB+AR – veoautod, autorongid ja autobussid. Tabel 3. Põhimaantee (T1) Tallinn – Narva. Liiklusmüra arvutatud tasemed eluhoonete välisfassaadidel sõiduteepoolsel küljel Olemasolev olukord 2015 a. Prognoositav olukord 2030 a. Arvutuspunkti asu- Arvutuspunkti Päevane (T1 + T2) Öine (T3) Päevane (T1 + T2) Öine (T3) Laiendmäära- koht/ kõrgus matus hoone nimetus maapinnast, m liiklusmüra tase liiklusmüra tase liiklusmüra tase liiklusmüra tase Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) EP1 eluhoone 2,0 53,8 46,3 55,3 47,9 3,4 EP1 eluhoone 4,0 54,4 46,7 55,9 48,3 3,3 EP2 eluhoone 2,0 54,9 47,4 56,5 49,0 3,2 EP2 eluhoone 4,0 56,0 48,2 57,6 49,8 3,3 EP3 eluhoone 2,0 55,7 48,0 57,2 49,6 3,2 EP3 eluhoone 4,0 56,5 48,5 58,0 50,1 3,3 EP4 eluhoone 2,0 56,7 49,0 58,2 50,6 3,0 EP4 eluhoone 4,0 57,6 49,7 59,2 51,3 3,1 EP5 eluhoone 2,0 53,4 46,1 55,0 47,6 3,2 EP5 eluhoone 4,0 55,9 48,2 57,5 49,7 3,5 EP6 eluhoone 2,0 54,1 46,7 55,7 48,3 3,4 EP6 eluhoone 4,0 54,6 46,9 56,1 48,5 3,3 EP7 eluhoone 2,0 55,0 47,5 56,6 49,0 3,1 EP7 eluhoone 4,0 56,3 48,2 57,9 49,8 3,1 EP8 eluhoone 2,0 56,2 48,6 57,8 50,2 3,0 EP8 eluhoone 4,0 57,2 49,1 58,8 50,7 3,2 Märkused: Müraprognoosi tulemuste hindamiseks kasutatakse liiklusmüra normtasemeid vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42; Vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2:2014 (p. 8.3.1) nõuetele tabelis 2 on toodud ka müra arvutuste andmeid kõrgus- tel 4 m. T1 = 12 (7.00–19.00); T2 = 4 (19.00–23.00); T3 = 8 (23.00–7.00) Arvutas ja koostas: vanemspetsialist Sergei Švõdkov Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 8/12  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 9/12  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 10/12  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 11/12  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 12/12  TERVISEAMET Kesklabori füüsikalabor HEALTH BOARD Central Physics Laboratory Seoses detailplaneeringuga Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Ilmastalu küla, Metsaserva kinnistul (ka- tastritunnus 35203:004:0254) esitati tellija poolt Terviseameti kesklabori füüsikalaborile Metsaserva- DET-09-16, töö nr PL-03-16/DP joonis „Krundijaotuse ja ehitusõiguse plaan“ (joonis 1), et koostada auto- liiklusest põhjustatud müraprognoos ja välismüravastaste meetmete (mürakaitse vall ja kõrghaljastuse suurendamine) rakendamisel näidata ära ka nende efektiivsus müra tõkestamisel ja meetmete raken- damisel kujunevad müratasemed. Vastavalt esitatud materjalidele on autoliikluse müra leevendamiseks kruntide Pos 2, 3 ja 4 maantee poolsele piirile soovitatud rajada kuni 3 m kõrgune looduslik mürakaitse vall ja kruntidel Pos 2, 3 ja 4 näha ette 50% hoonestamata krundi osal (kõrg)haljastus. Kolmemõõtmelise (3D) akustilise mudeli ehitamiseks, müratasemete arvutamiseks ja mürakaardi koostamiseks kasutati Datakustik GmbH tarkvara CadnaA (ver. 3.7.123, BMP XL), mürakaardistamise tingimusi ja lähteandmeid füüsikalabori 22.04.2016 aruandest nr 6/4-6-2/1234. Müra prognoosimiseks ja müraleviku kaardistamiseks Ilmastalu küla piirkonnas Metsaserva kinnistul valiti tüüpsituatsioonid 2015 aasta ja 2030 aasta prognoositava liiklussageduse olukorras päevase ja öise aja kohta ja välismüravastaste meetmete järgnevad variandid: • Variant 1 – Mürakaitse vallita ja metsata; • Variant 2 – Mürakaitse valliga; • Variant 3 – Mürakaitse metsaga; • Variant 4 – Mürakaitse valliga ja metsaga. Tabelites 1 ja 2 ja joonistel 2, 3, 4, ja 5 on toodud müra arvutuslikud ekvivalenttasemed müratundliku hoone välisfassaadil LpA,eq (müraindikaatorid Ld -müra hinnatud tase kogu päeva vältel ja Ln -müra hin- natud tase öisel ajal) päevase ja öise ajavahemikute jaoks. Tabelis 3 ja joonistel 6 ja 7 on toodud liiklusmüra vähendamise erinevate meetmete efektiivsus. Põhimaanteel Tallinn-Narva autoliiklusest põhjustatud müra arvutuste tulemusena koostati mürakaar- did, mis iseloomustavad liiklusmüra levimist Metsaserva kinnistul ja nende põhjal arvutati konfliktmü- rakaardid1 päevase (kl 7:00-23:00) ajavahemiku jaoks. Uue elamumaa planeerimisel tuleb arvestada, et elamu välisterritooriumil ei ületataks sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” § 5 lg 4 p 1 kehtestatud liiklusmüra normtasemeid. Antud juhul ei tohi liiklusmüra elamumaadel ehk II kategooria aladel ületada 55 dB päeval ja 45 dB öösel. Mürauuringu tulemustest lähtuvalt ületatakse eeltoodud liiklusmüra norme kõikidel planeerita- vate elamumaade välisterritooriumitel. Konfliktmürakaardid on toodud aruandes joonistel 8 kuni 15 Arvutas ja koostas: Sergei Švõdkov Terviseameti kesklabori füüsikalabori vanemspetsialist 1 Konfliktmürakaart näitab müra normtaseme ületamist dB(A). Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 1/9 Terviseamet Terviseameti kesklabori füüsikalabor Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Kotka 2, 11315 Tallinn Registrikood 70008799 Telefon +372 694 3537, +372 694 3539 www.terviseamet.ee e-post: [email protected]  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Joonis 1. Ilmastalu küla, Metsaserva kinnistu – Metsaserva-DET-09-16 Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 2/9  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Tabel 1. 2015.a. Liiklusmüra arvutatud tasemed eluhoonete välisfassaadidel 2 meetri kõrgusel maapinnast sõi- duteepoolsel küljel Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Name Vallita ja Metsata Valliga Metsaga Valliga ja Metsaga Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) EP1 eluhoone 53,9 45,6 53,9 45,6 52,6 44,3 52,6 44,3 EP2 eluhoone 53,7 45,3 53,8 45,4 52,3 43,9 52,4 44,0 EP3 eluhoone 53,6 45,3 53,7 45,4 52,3 44,0 52,4 44,1 EP4 eluhoone 54,4 46,0 54,4 46,1 52,8 44,4 52,9 44,5 EP5 eluhoone 53,1 44,7 53,1 44,8 50,7 42,3 50,7 42,4 EP6 eluhoone 54,2 45,9 54,3 45,9 52,3 44,0 52,4 44,1 60,0 55,0 Liiklusmüra tase Ld (dB) 50,0 45,0 40,0 EP1 eluhoone EP2 eluhoone EP3 eluhoone EP4 eluhoone EP5 eluhoone EP6 eluhoone Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Joonis 2. 2015.a. Liiklusmüra arvutatud tasemed eluhoonete välisfassaadidel päevasel ajal 50,0 Liiklusmüra tase Ld (dB) 45,0 40,0 EP1 eluhoone EP2 eluhoone EP3 eluhoone EP4 eluhoone EP5 eluhoone EP6 eluhoone Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Joonis 3. 2015.a. Liiklusmüra arvutatud tasemed eluhoonete välisfassaadidel öisel ajal Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 3/9  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Tabel 2. 2030.a. Liiklusmüra arvutatud tasemed eluhoonete välisfassaadidel 2 meetri kõrgusel maa- pinnast sõiduteepoolsel küljel Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Name Vallita ja Metsata Valliga Metsaga Valliga ja Metsaga Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) EP1 eluhoone 55,5 47,2 55,5 47,2 54,2 45,8 54,2 45,9 EP2 eluhoone 55,3 46,9 55,3 47,0 53,9 45,5 54,0 45,6 EP3 eluhoone 55,2 46,9 55,3 46,9 53,9 45,6 54,0 45,6 EP4 eluhoone 55,9 47,6 56,0 47,7 54,4 46,0 54,4 46,1 EP5 eluhoone 54,7 46,3 54,7 46,3 52,3 43,9 52,3 43,9 EP6 eluhoone 55,8 47,5 55,8 47,5 53,9 45,6 54,0 45,6 60,0 55,0 Liiklusmüra tase Ld (dB) 50,0 45,0 40,0 EP1 eluhoone EP2 eluhoone EP3 eluhoone EP4 eluhoone EP5 eluhoone EP6 eluhoone Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Joonis 4. 2030.a. Liiklusmüra arvutatud tasemed eluhoonete välisfassaadidel päevasel ajal 50,0 Liiklusmüra tase Ld (dB) 45,0 40,0 EP1 eluhoone EP2 eluhoone EP3 eluhoone EP4 eluhoone EP5 eluhoone EP6 eluhoone Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Joonis 5. 2030.a. Liiklusmüra arvutatud tasemed eluhoonete välisfassaadidel öisel ajal Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 4/9  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Tabel 3. Liiklusmüra vähendamise meetmete efektiivsus Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4 Name Vallita ja Metsata Valliga Metsaga Valliga ja Metsaga Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) EP1 eluhoone 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,3 -1,4 -1,3 -1,3 EP2 eluhoone 0,0 0,0 0,0 0,1 -1,4 -1,4 -1,3 -1,3 EP3 eluhoone 0,0 0,0 -0,1 0,0 -1,3 -1,3 -1,2 -1,3 EP4 eluhoone 0,0 0,0 -0,1 -0,1 -1,5 -1,6 -1,5 -1,5 EP5 eluhoone 0,0 0,0 0,0 0,0 -2,4 -2,4 -2,4 -2,4 EP6 eluhoone 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,9 -1,9 -1,8 -1,9 3,0 2,4 2,4 Liiklusmüra vähenemine (dB) 1,9 1,8 1,5 1,5 1,5 1,4 1,3 1,3 1,3 1,3 1,2 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 EP1 eluhoone EP2 eluhoone EP3 eluhoone EP4 eluhoone EP5 eluhoone EP6 eluhoone Variant 2 Variant 3 Variant 4 Joonis 6. 2030.a. Liiklusmüra vähendamine päevasel ajal erinevate meetmete kasutamisel 3,0 2,4 2,4 Liiklusmüra vähenemine (dB) 1,9 1,9 1,6 1,5 1,5 1,4 1,4 1,3 1,3 1,3 1,3 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 EP1 eluhoone EP2 eluhoone EP3 eluhoone EP4 eluhoone EP5 eluhoone EP6 eluhoone Variant 2 Variant 3 Variant 4 Joonis 7. 2030.a. Liiklusmüra vähendamine öisel ajal erinevate meetmete kasutamisel Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 5/9  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Joonis 8. 2016.a. Variant 1 – Konfliktmürakaart päevasel ajal Joonis 9. 2016.a. Variant 2 – Konfliktmürakaart päevasel ajal Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 6/9  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Joonis 10. 2016.a. Variant 3 – Konfliktmürakaart päevasel ajal Joonis 11. 2016.a. Variant 4 – Konfliktmürakaart päevasel ajal Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 7/9  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Joonis 12. 2030.a. Variant 1 – Konfliktmürakaart päevasel ajal Joonis 13. 2030.a. Variant 2 – Konfliktmürakaart päevasel ajal Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 8/9  Terviseamet Kesklabori füüsikalabor Joonis 14. 2030.a. Variant 3 – Konfliktmürakaart päevasel ajal Joonis 15. 2030.a. Variant 4 – Konfliktmürakaart päevasel ajal Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 9/9 Saatja: "Tiina Skolimowski" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneering Kuupäev: 2026-03-03 14:14 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Terviseamet 03.03.2026 [email protected] Kuusalu Vallavolikogu on algatanud 18.juuni 2025 otsusega nr 20 Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistu detailplaneeringu eesmärgiga muuta alal kehtivat detailplaneeringut ning moodustada 12 üksikelamumaa krunti. Alal kehtib Kuusalu vallavolikogu 03. mai 2017 otsusega nr 24 kehtestatud Ilmastalu küla Metsaserva kinnistu detailplaneering, mille lahendusele koostati 22.04.2016 mürahinnang nr 6/4-6-2/1234 (manuses). Koostamisel oleva detailplaneeringuga ei ole halvendatud kavandatavate elamute olukorda müra häiringute osas, võrreldes alal kehtiva detailplaneeringuga so elamute kaugused Narva maanteest jäävad ca 135 m kaugusele, vahepealse 10 aasta jooksul on suurelt osalt taastunud haljastus naaber ja planeeringuga kaetud kinnistutel. Seletuskirjas on mh kirjutatud: Käesoleva planeeringuga kavandatud haljastus elamumaa sihtotstarbega kruntidel peab täitma eelkõige kolme eesmärki: kaitset Tallinn-Narva maantee poolt tuleva liiklusmüra mõju eest, üldplaneeringu kohase kaitsemetsa taastamist ja kinnistu omaniku soovi ja vajadust oma õue haljastada, kujundada. Liiklusest tuleneva välismüra leevendamiseks tuleb rajada kruntide pos nr 1-6 maanteepoolsele krundi piirile tihe, kaherealine puude hekk ehk kaitsev haljasvöönd. Väljavõte Transpordiameti kirjast: Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustust planeeringualal määruse nr 71 kohaste müra normtasemete tagamiseks leevendusmeetmeid rakendada. Lähtuvalt eeltoodust palume Teil väljastada Terviseameti seisukohad uuendatud detailplaneeringu lahendusele. Lisad: Detailplaneeringu algatamise otsus ja ametkondade seisukohad Koostamisel oleva detailplaneeringu seletuskiri ja joonis Alal kehtivale detailplaneeringule koostatud mürauuring Lugupidamisega A&T Arhitektid OÜ, Tiina Skolimowski [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/