Vastuskiri

Teie 02.02.2026 nr 6-1/375 Kohtla-Järve Linnavalitsus [email protected] Meie 03.03.2026 nr 9.3-1/25/8067-3 Ettepanekud Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH programmile Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg 2 ettepanekute esitamiseks Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi. Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu ja KSH koostamise algatati Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.09.2025 otsusega nr 230. Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu eesmärk on määratleda kogu Järve linnaosa territooriumi ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused, täpsustada maakasutuse ja ehitamise tingimusi ning kujundada linnaosa mitmekesiseks ja atraktiivseks elamis-, ettevõtlus- ja tööstuspiirkonnaks. Planeeringuala piir ühtib Järve linnaosa piiriga. Planeeringuala suurus on ca 2157 ha. Üldplaneeringu KSH raames hinnatakse muuhulgas mõju inimese tervisele, pinnasele, veekvaliteedile, müra tekkele ja õhukvaliteedile. Samuti hinnatakse tööstusarengust tulenevate häiringuid ja kumulatiivseid mõjusid tootmis- ja elamualade piirialadel. Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähelepanu järgnevale:  Joogivee kvaliteet Lähtuvalt veeseaduse § 148 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud. Sellest tulenevalt tuleks vältida ehitiste planeerimist veehaarete sanitaarkaitsealadele. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena.  Supluskohad Kohtla-Järve Järve linnaosas on elanike seas populaarne koht suplemiseks Rahvapargi supluskoht, mille suplusvee kvaliteeti on kohaliku omavalitsuse üksus ka seiranud. Amet soovitab kaaluda maa-alale supluskoha juhtotstarbe määramist ning arvestada sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõudeid, et tagada suplejatele ohutud tingimused. Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574  Müratundlikud alad Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Planeerimisel tuleks arvestada olemasolevate ja planeeritavate maanteedega, tootmishoonete ja muude müra- ja saasteallikatega ning paigutada müra- ja saastetundlikud objektid (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) neist piisavalt kaugele, tagamaks müra normtasemetele vastavus. Varasemale kogemusele tuginedes juhib amet tähelepanu, et äritegevuse (nt autopesulad, tehnoseadmed, kauba laadimis- ja teenindustegevus) ja tootmistegevusega võib kaasneda müra, vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat müra keeruline hinnata (müra muutlik iseloom ja erinevate tegevuste koosmõju) ja häiringuid võib esineda ka normtasemetele vastavuse korral. Seetõttu tuleb ennetada konfliktseid olukordi ning vältida müraallikate ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist. Vajadusel kavandada leevendusmeetmeid, sh piisavad puhveralad müraallikate ja müratundlike alade vahele (nt haljasala või müra suhtes vähem tundlike hoonete ala). Arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Amet soovitab kaaluda välismüra kaardistamise läbiviimist Kohtla-Järve linna Järve linnaosa territooriumil, et kontrollida mürakategooriate vastavust tegelikule olukorrale. Mürakaardistamise tulemused oleks abiks ka piirkonna ruumilisel planeerimisel ja arenduste suunamisel.  Radoon Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub Kohtla-Järve linn kõrgendatud radooniriskiga piirkonnas. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning elamutes ja ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada riski tervisele. Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist planeeringualal teostada radoonitaseme mõõtmised ning vajadusel järgida EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ sätestatud nõudeid.  Valgus ja insolatsioon Kõrgemate hoonete ning olemasolevate hoonete vahetusse lähedusse uute hoonete rajamisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Uute kergliiklusteede planeerimisel arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Samuti võivad põhjustada häiringut tootmisterritooriumite ja spordiväljakute valgustatud alad.  Kaitsevööndid Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel lähtuda põhimõttest, et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeerita uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. 2(3)   Õhukvaliteet Lasteasutused ja teised üldkasutatavad hooned rajada eemale olemasolevatest ning võimalikest reostusallikatest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisu Tamm vaneminspektor (keskkonnatervis) Ida regionaalosakond 554 8431 [email protected] 3(3)