Saatja: "Alice Laanemägi" <
[email protected]>
Saaja: "Undisclosed recipients:"
Teema: Lehtpuu tn 17 kinnistule kavandatava üksikelamu püstitamise projekteerimistingimuste eelnõu avalik väljapanek
Kuupäev: 2026-03-02 07:01
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Nõmme Linnaosa Valitsus avalikustab Lehtpuu tn 17 kinnistule kavandatava
üksikelamu püstitamise projekteerimistingimuste eelnõu koos illustreeriva
materjaliga (hoone eskiis).
Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Lehtpuu tn 17 kinnistu
pereelamute juhtotstarbega alal, kus võivad paikneda ühe või kahe
korteriga omal krundil paiknevad elamud ning väikesed lähipiirkonda
teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega
seonduvad ettevõtted ja asutused.
Projekteerimistingimuste eesmärk on määrata tingimused Lehtpuu tn 17
kinnistule üksikelamu püstitamiseks.
Vastavalt Nõmme linnaosa üldplaneeringule võib hoone kahekorruselise
hooneosa võib kavandada vähemalt 6 m kaugusele piiridest ning
ühekorruselise hooneosa, maksimaalse kõrgusega kuni 5 m, võib kavandada
vähemalt 4 m kaugusele naaberkrundi piiridest.
Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks tuleb teha koostööd
naaberkinnistu omanikuga ja koostöö dokumenteerida. Ehitise kaugus
naaberkinnistutest peab olema kooskõlas tuleohutus- ja
insolatsiooninõuetega ning naabrusõigusega.
Arvestades piirkonna hoonestust ja Nõmme linnaosa üldplaneeringut võib
suurim lubatud hoonealune pind olla kuni 270 m² ja hoone kõrgus kuni 9 m.
Kohaliku omavalitsuse üksus võib planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alusel
lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut
koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel
olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda
teenindavad rajatised, kui:
1. ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud
keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;
2. üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja
ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevad
tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka
üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
Projekteerimistingimuste taotluse ja selle lisamaterjalide avalik
väljapanek toimub 13. märtsist kuni 27. märtsini 2026 Nõmme Linnaosa
Valitsuse ruumides, Valdeku tn 13, I korruse fuajees, küsida infoletist.
Projekteerimistingimuste taotlusega nr 2611002/00612 ning Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti koostatud projekteerimistingimuste eelnõuga on
võimalik tutvuda veebiaadressil:
https://veeb.tallinnlv.ee/pilv/index.php/s/wmulo7GqMRPWqFx.
1. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse
korras antav õigusakt puudutada, on õigus esitada menetlust läbiviivale
haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks on avaliku väljapaneku
lõppemise kuupäev.
2. Juhul, kui eelnevas punktis nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid
või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku
istungit läbi viimata.
Menetlusosaline loetakse asja arutamisest avalikul istungil loobunuks, kui
haldusorgan on väljapaneku alguses või menetlusest teatamisel teinud
ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata ja
menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks
esitanud selle suhtes vastuväiteid (alus haldusmenetluse seaduse § 50
lõige 3).
Info tel 645 7300. Ettepanekud ja vastuväited palume esitada e-posti
aadressil:
[email protected] <mailto:
[email protected]> .
Parimate soovidega,
Alice Laanemägi
Nõmme arhitekt
Volitatud arhitekt 7
Linnamajanduse osakond
Tel +372 6457300
Üksikelamu
Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
Eelprojekt
Kaust Digitaalne
Töö nr 00125
Omanik: Frank Õim
Kontakt: Frank Õim
GSM +372 5032008
E-mail:
[email protected]
Tellija: Frank Õim
Kontakt: Frank Õim
GSM +372 5032008
E-mail:
[email protected]
Projekteerija: On Arhitektid OÜ
Lootus pst 103a
Tallinn 11619
Eesti / Estonia
Tel / faks +372 6466793
Registrikood 10847424
MTR kood EP10847424-0001
Kutsetunnistus nr 010122
E-mail:
[email protected]
www.onarhitektid.ee
Kontakt: Harry Klaar
EAL-liige
GSM +372 5221545
E-mail:
[email protected]
Tallinn 2025
GSPublisherVersion 1403.0.10.29
Üksikelamu, Lehtpuu tn 17
Fotod olemasolevast olukorrast
Eelprojekt, kuupäev 12.12.2025
Harry Klaar / On Arhitektid OÜ
GSPublisherVersion 1403.0.10.29
Üksikelamu, Lehtpuu tn 17
Perspektiivvaated, leht 01
Eelprojekt, kuupäev 12.12.2025
Harry Klaar / On Arhitektid OÜ
GSPublisherVersion 1403.0.10.29
Üksikelamu, Lehtpuu tn 17
Perspektiivvaated, leht 02
Eelprojekt, kuupäev 12.12.2025
Harry Klaar / On Arhitektid OÜ
GSPublisherVersion 1403.0.10.29
Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
Uusehitus / Eelprojekt
Kaust nr Digitaalne
Töö nr 00125
Tellija: Frank Õim
Lehtpuu tn 15
Nõmme linnaosa
Tallinn 10913
Harjumaa
Eesti / Estonia
Kontakt: Frank Õim
+372 5032008
E-mail:
[email protected]
Omanik: Frank Õim
Lehtpuu tn 15
Nõmme linnaosa
Tallinn 10913
Harjumaa
Eesti / Estonia
Kontakt: Frank Õim
+372 5032008
E-mail:
[email protected]
Projekteerija: On Arhitektid OÜ
Lootuse pst 103a
Tallinn 11619
Eesti / Estonia
Registrikood 10847424
MTR kood EP 10847424-0001
E-mail:
[email protected]
www.onarhitektid.ee
Kontakt: Harry Klaar
EAL-liige, Volitatud Arhitekt 7
+372 5221545
E-mail:
[email protected]
Tallinn 2025
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
3. Seletuskirja sisukord
3.1 Üldosa
3.2 Asendiplaaniline kirjeldus
3.3 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus
3.4 Konstruktsioonide kirjeldus
3.5 Välisviimistluse ja välisdetailide kirjeldus
3.6 Siseviimistluse ja sisedetailide kirjeldus
3.7 Avatäidete kirjeldus
3.8 Tulekaitse kirjeldus
3.9 Keskkonnakaitse kirjeldus
3.10 Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse lahendus
3.11 Veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademevete kanalisatsiooni lahendus
3.12 Tugevoolu, nõrkvool ja automaatika lahendus
3.13 Energiatõhususe miinimumnõuded
3.14 Tehnilised näitajad
3.15 Tehniliste näitajate võrdlustabel
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 2
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
Seletuskiri
3.1 Üldosa
Käesoleva eelprojekti staadiumiga antakse arhitektuur-ehituslik lahendus Tallinna linnas, Nõmme linnaosas, Lehtpuu tn 17
kinnistul olemasoleva amortiseerunud ja lammutatava üksikelamu asemele uue üksikelamu püstitamiseks. Eelprojekti
koostamise eesmärgiks on kavandada arhitektuur-ehituslikult heatasemeline, funktsionaalselt läbimõeldud, võimalikult
energiatõhus ning mahult ja viimistluselt olemasoleva keskkonna ja antud piirkonna miljööga sobiv üksikelamu.
Normdokumendid
− Ehitusseadustik;
− Päästeseadus;
− Tuleohutuse seadus;
− Rahvatervise seadus;
− Töötervishoiu ja tööohutuse seadus;
− Jäätmeseadus;
− Looduskaitseseadus;
− Kemikaaliseadus;
− Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 a määrus nr 176 "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded";
− Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 a määrus nr 377 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses";
− Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 a määrus nr 12 "Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord";
− Sotsiaalministri 30.11.1999 a määrus nr 75 „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas“;
− Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile";
− Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 a määrus nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused";
− Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 a määrus nr 63 "Hoone Energiatõhususe miinimumnõuded";
− Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 29.05.2018 a määrus nr 28 “Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded
ehitisele”;
− Keskkonnaministri 03.06.2022 a määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning
sorditud jäätmete liigitamise alused“;
− Siseministri 07.01.2013 a määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsiooni-süsteemile ja ehitistele, kust tuleb
automaatse tulekahjusignalisatsiooni-süsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate
edastamise ja sellest loobumise kord";
− Siseministri 30.03.2017 a määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded";
− Siseministri 12.12.2022 a määrus nr 44 "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule,
paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule";
− Sotsiaalministri 04.03.2002 a määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid";
− Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023. a määrus nr 3, „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“;
− EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;
− EVS-EN ISO 7345:2018 „Thermal performance of buildings and building components - Physical quantities and
definitions“;
− EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 "Päevavalgus hoonetes";
− EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“;
− EVS 843:2016 „Linnatänavad“;
− EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;
− EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“;
− EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;
− EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“;
− EVS 920-5:2023 “Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused”;
− EVS-EN ISO 10077-1:2017 „Akende, uste ja luukide soojuslik toimivus. Soojusläbivuse arvutus. Osa 1: Üldosa“;
− EVS-EN 12207:2016 „Aknad ja uksed. Õhuläbilaskvus. Klassifikatsioon“;
− EVS-EN 12208:2003 „Aknad ja uksed. Veepidavus. Klassifikatsioon“;
− EVS-EN 12210:2016 „Aknad ja uksed. Vastupanu tuulekoormusele. Klassifikatsioon“;
− EVS 1627:2021 „Uksed, aknad, rippfassaadid, võred ja luugid. Sissemurdmiskindlus. Nõuded ja klassifikatsioon“;
− ET-, ETF-jms kartoteegid;
− ET-1 0207-0068 „Hea ehitustava“;
− MaaRYL 2010 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Hoone ehituse pinnasetööd“;
− Tarindi RYL 2010 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid“;
− Sisetööde RYL 2013 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Hoone sisetööd“;
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 3
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
− Maalritööde RYL 2012 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja
viimistluskombinatsioonid“.
Kavandatud üksikelamu arhitektuur-ehitusliku projekteerimistööde aluseks on võetud Kavandatud üksikelamu arhitektuur-
ehitusliku projekteerimistööde aluseks on võetud NÕMME LINNAOSA EHITUSMÄÄRUS (II EHITUSPIIRKOND), FIE EIMAR
VALLNERI poolt koostatud TALLINN, NÕMME LINNAOSA, LEHTPUU TN 15, KINNISTU JA LÄHIÜMBRUSE
GEODEETILINE PLAAN, töö nr GA-910, kuupäev 19.12.2015, Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse X-GIS 2.0
maainfo kaardimaterjal ja hilisemad projekteerimistööde käigus tehtud Tellija ning projekteerija vahelised otsused ja
kokkulepped.
Käesolev arhitektuuri osa eelprojekt koosneb seletuskirja tekstiosast, jooniste graafilisest osast ning kõigist erinevatest
projektiosadest ja projektilisadest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse lahutamatu terviku. Kavandatud hoonestuse
edasised projekteerimis- ja ehitustööd peavad toimuma arhitektuuri osa põhi- ja tööprojekti järgi ning arhitektuuri osa põhi- ja
tööprojekti vaadata ehitamisel koos EK-osa (ehituskonstruktiivse osa) ning eriosade projektidega - AS- / MA- / TL-osa
(välistehnovõrkude, maastikuarhitektuurne osa, vertikaalplaneerimise ja liikluskorralduse), VK-osa (veevarustuse ja
kanalisatsioonisüsteemide osa), SK-osa (sademevete kanalisatsioonisüsteemide osa), KV-osa (kütte- ja
ventilatsioonisüsteemide osa), J-osa (jahutusesüsteemide osa), SO-osa (tsentraalkütte ja soojasõlme osa), EL-osa
(tugevvoolu ja elektripaigaldise osa), EN-osa (nõrkvoolu ja nõrkvoolupaigaldise osa), EA-osa (hooneautomaatika osa), TO-
osa (tuleohutuse osa) ning SA-osa (sisearhitektuurne ja sisekujunduse osa), EE-osa (energiatõhususe osa) jms juurde
kuuluvate projektide ja projektiosadega.
Kavandatud üksikelamu edasise projekteerimis- ja ehitustöödega seotud kõik muudatused konstruktsioonide, mõõtude,
materjalide, viimistluse, avatäidete, piirete, detailide jms osas kooskõlastada kõigepealt projekti autori, projekteerija ja siis
Tellijaga, lisaks arvestada asjaoluga, et autori, projekteerija või Tellija nõudmisel / soovil tuleb valmistada tootjal / valmistajal /
ehitajal omal kulul näidis- või proovitükid / detailid, samuti teha värvinäidised ja / -proovivärvimised.
Kinnistul ja selle lähialal tee- ja pinnakatete rajamisel ja ehitamisel juhinduda Maa RYL 2010 ning Infra RYL 2010 I osa ja Infra
RYL 2006 II osa normist ja nõuetest, kinnistul ja selle lähialal krundipiirete ja tugimüüride rajamisel ja ehitamisel lähtuda
Tarindi RYL 2010, Maa RYL 2010 ning Infra RYL 2010 I osa ja Infra RYL 2006 II osa normist ja nõuetest ning
välistehnovõrkude rajamisel ja ehitamisel lähtuda Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 normist ja nõuetest, olemasolevate
välistehnovõrkude paiknemine ja kõrgusmärgid täpsustada ehitustööde käigus. Kinnistul ja selle lähialal välistehnovõrkude
krundipiirete, tugimüüride jms rajamisel ja ehitamisel tagada olemasoleva ja projekteeritud madal- ja kõrghaljastuse
kasvutingimuste säilimine ning mitte rajada ja ehitada välistehnovõrke krundipiirdeid, tugimüüre jms lähemale kui 1,0 m / 2,0 m
olemasoleva ja projekteeritud madal- ja kõrghaljastuse tüvedest, samuti mitte istutada ja rajada madal- ja kõrghaljastust
lähemale kui 1,0 m / 2,0 m olemasolevale ja projekteeritud välistehnovõrkudele, krundipiiretele, tugimüüridele jms. Kinnistul ja
selle lähialal kogu ehitustööde vältel kaitsta ning tagada olemasoleva madal- ja kõrghaljastuse kasvutingimuste säilimine,
olemasoleva madal- ja kõrghaljastuse katsemeetmed vt maastikuarhitektuurse osa projekt.
Kavandatud üksikelamu ja kinnistul toimuvad ehitustööd on kavandatud ühe etapilisena, see hõlmab olemasoleva
amortiseerunud üksikelamu lammutust, uue üksikelamu püstitamist, krundiväravate ja -piirete püstitamist ning uute
tehnovõrkude rajamist, platside, juurdepääsu- ja käiguteede rajamist koos haljastus- ja heakorrastustöödega.
3.2 Asendiplaaniline kirjeldus
3.2.1 Üldosa
Maa-ameti üldandmed:
Nähtus Sisu
Omanik / Kaasomanikud: Frank Õim
Aadress: Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Lehtpuu tn 17
Tunnus: 78404:408:4720
Sihtotstarve 1 / 2 / 3: Elamumaa 100% / - / -
Pindala: 1647,0 m²
sh ehitiste alune maa: 115,0 m²
Haritav maa: -
Looduslik rohumaa: -
Metsamaa: -
Õuemaa: 1647,0 m²
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 4
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
Muu maa: -
sh veealune maa: -
3.2.2 Olemasolev olukord
Kavandatud üksikelamu kinnistu, suurusega 1647,0 m², katastritunnusega 78404:408:4720, paikneb Tallinna linnas, Nõmme
linnaosas, Lehtpuu tn 17 kinnistul. Vastavalt NÕMME LINNAOSA EHITUSMÄÄRUSELE asub krunt II ehituspiirkonnas, mis on
põhiline eramute ala, ja vastavalt NÕMME LINNAOSA ÜLDPLANEERINGULE miljööväärtusliku hoonestusala mõjuvööndis
ning on hoonestatud olemasoleva üksikelamu ja abihoonega, samuti paikneb krundil väike kasvuhoone ja kaev. Antud
piirkonnas on ajalooliselt väljakujunenud ühtne ja kindlatele kriteeriumitele vastavad maaüksuste suurused, põhimahus
monofunktsionaalne hoonestus, selge struktuuriga tänavate võrk ning ka ühtlane parkmetsana krunte läbiv kõrghaljastus, mille
kogu kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Samas võib tõdeda, et piirkonna üldmiljööd ei mõjuta just olulisel määral tänaseks
väljakujunenud kinnistute suurused, hoonestuse paigutus kruntidel ega ka erinevatel ajajärkudel rajatud hoonestuse üldine
olemus, vaid eelkõige ühtlane krunte läbiv parkmets, hoonestuse sobiva suurusega mahud, liigendused ja proportsioonid,
samuti hoonete vahelised kujad, hoonestustiheduse suhteline hõredus ning hoonestust ühildav materjalikäsitlus, kus
materjalikäsitlus peamiselt väljendub fassaadi välisviimistluse osas - erinevate paigutustega, laiustega ja värvitoonidega
puidust välisvooderlaudise näol ning erinevate kivi- ja krohvipindade näol, samuti ka visuaalselt hoomatavate katuse
välisviimistluse osas - valtsitud terasplekk- ja katusekivikatte näol.
Kavandatud üksikelamu krunt külgneb idaküljel Lehtpuu tänavaga (kahesuunaline 1+1 liikluskorraldus) ja muuosas elamumaa
sihtotstarbeliste naaberkinnistutega, kus Nõmme linnaosa üldise arhitektuurse miljöö seisukohalt lõunaküljel paiknev krunt on
hoonestatud väärtusliku uue rekonstrueeritud ja laiendusega eluhoonega, edelaküljel paiknev krunt on hoonestatud
väheväärtusliku uue / ümberehitatud eluhoonega, lääneküljel paiknev krunt on hoonestatud väga väärtusliku eluhoonega ning
põhjaküljel paiknev krunt on hoonestatud võrdlemisi veidra ümberehituste ja laiendustega eluhoonega. Krunt on hetkel
hoonestatud väheväärtusliku üksikelamu, abihoone kasvuhoone jms, samuti on krunt piiratud krundiväravate ja -piiretega.
Lisaks paikevad krundil olemasolevat hoonestust teenindavad pinnase-, looduskivi- ja betoonkattega sissekäigu- ja sõiduteed
/ pandused ja trepistikud ning välistehnovõrgud – veetrass, kanalisatsioonitrass, õlimahuti, madalpinge õhuliin ja sidetrass,
kuid samas puuduvad neil igasugused koormavad kitsendused, kaitsevööndid ja servituudid. Krundil paikneb esialgse
hinnangu kohaselt haljastuslikult oluline (III väärtusklass), haljastuslikult väheväärtuslik (IV väärtusklass) ja haljastuslikult
nõrga väärtusega (V väärtusklass) olemasolev madal- ja kõrghaljastus, mis liigiliselt koosneb peamiselt mändidest, kaskedest,
vahtratest ning vilja- ja ilupuudest / -põõsastest, muuosas on krunt kaetud parkmetsale ja õuealale omase murukattega. Krunt
on ristkülikukujuline, ida- ja läänesuunaline ning ühtlase maapinna kaldega, kus kõrgeim kõrgusmärk ~47,41 on kagukülje
nurga punkti vahetusläheduses ja madalaim kõrgusmärk ~46,80 on edelakülje nurga punkti vahetusläheduses, seega on
krundi keskmine kõrgustevahe ligikaudu ~0,6 m.
3.2.3 Lahenduse kirjeldus
Kavandatud üksikelamu projekteerimisel ja krundi planeerimisel on lähtutud NÕMME LINNAOSA EHITUSMÄÄRUSE II
ehituspiirkonna kohta toodud tingimustest, kus ehitusala paikneb kinnistupiirist Lehtpuu tänava poolsel e krundi idaküljel 5,0 m
kaugusel, krundi lõuna-, lääne- ja põhjaküljel 6,0 m kaugusel. Sarnaselt naaberkinnistute hoonestuse paiknemisest Lehtpuu
tänava läänepoolse küljega, va üksikud erandid ajaloolise hoone paikemisest tingituna, asuvad hooned tänavapoolsel küljel
üldiselt krundipiirist ca ~5,0-6,0 m kaugusel. Kavandatud üksikelamu krundil lammutatakse kõik krundil paikevad
olemasolevad ehitised ja rajatised, samuti krundiväravad ja -piirded ning likvideeritakse kõik krundil paiknevad olemasolevad
sissekäigu ja -sõiduteed ning platsid. Uue kavandatud üksikelamu asukoht säilitatakse olemasolevas lammutatava
amortiseerunud üksikelamu asukohas, mis annab võimaluse säilitada kogu olemasolev väärtuslik ja oluline kõrghaljastus ning
luua krundile funktsionaalselt otstarbekas ja piirkonnale omane krundijaotus. Krundile on projekteeritud ühine grupeeritud
sissekäik ja -sõit krundi idaküljel paiknevalt Lehtpuu tänavalt ning krunt on jagatud ümber kavandatud üksikelamu
funktsioonidest lähtuvateks nn tsoonideks, kus kinnistu idaküljele on projekteeritud sissekäigu- ja sissesõiduala, sõidukite
manööverdamisala garaaži sisenemiseks (4 parkimiskohta) ja asukoht prügikonteineritele, lõuna- ja lääneküljele
välisterrassiga hooviala ning põhjaküljele nö majandushooviosa, kust saab ühtlasi olema ka pääs tagahoovi. Krundile ühiselt
funktsionaalse jaotusele on kavandatud krundil loogiline liikumis- ja liiklusskeem jalakäijatele ja sõidukitele, projekteeritud
platsid, juurdepääsu- ja käiguteed (laiusega 3,5 m), tagatud on liikumine ümber kavandatud üksikelamu. Krundile
projekteeritud platsid, juurdepääsu- ja käiguteed kaetakse osaliselt betoonkivikattega ja osaliselt betoonmurukivikattega,
muuosas kaetakse krunt vajadusel kasvumullaga ning külvatakse ja / või istutatakse õuealale ja / või parkmetsale omane
muru- ja taimkatte. Projekteeritud platsid, juurdepääsu- ja käiguteed eraldatakse haljasaladest krundi maa-alal madala
peidetud teeääristamise süsteemiga. Kavandatud üksikelamu krunt piiratakse kõikidest külgedest uute krundiväravate ja -
piiretega, kõrgusega kuni 1500 mm, kus krundipiire on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist soklimüürile kombineerituna
osaliselt krohvitud väikeplokkidest postidega, osaliselt müüriga ning osaliselt teraskanttorust postidega vertikaalsete
puitlattidest balustraadiga. Kavandatud üksikelamu krundil likvideeritakse olemasolevad välistehnovõrgud kuni
liitumispunktideni / -kaevudeni ning kavandatud üksikelamu varustamiseks vajalike välistehnovõrkudega on projekteeritud
krundile Lehtpuu tänaval paiknevatest liitumispunktidest / -kaevudest uus veetrass, kanalisatsioonitrass ning madalpinge
mõõte- ja liitumiskilbist madalpinge maakaablitrass ning sidetrass uue üksikelamuni, muuosas ei ole projekteeritud krundile
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 5
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
välistehnorajatis- / võrke, samuti ei ole ette nähtud krundile muid sarnaseid koormavaid kitsendusi, kaitsevööndeid, servituute
jms.
3.2.4 Liikluskorraldus
Kavandatud üksikelamu krundile on projekteeritud ühtne grupeeritud sissekäik ja -sõit krundi idaküljel paiknevalt
kahesuunalise 1+1 liikluskorraldusega Lehtpuu tänavalt, kus pöörete sooritamine krundile on ettenähtud ühelt sõidurajalt.
Krundile on tagatud pääs jalakäijatele, kergliiklusvahenditele ja sõidukitele, samuti krundil vaba juurdepääs jalakäijatel
üksikelamuni ja krundi rekreatsioonialadele, sõidukitel juurdepääs garaažis paiknevale neljale parkimiskohale ning vajadusel
liikumine ümber kavandatud üksikelamu, lisaks on tagatud nõuetekohane juurdepääs sissekäigu ja -sõidu kõrval paiknevatele
jäätmeliikide kaupa kogumisega prügikonteinerite regulaarseks tühjendamiseks. Lahendatakse täpsemalt järgmistes
projektistaadiumites, vt MA- ja TL-osa projekt.
3.2.5 Teed ja platsid
Kavandatud üksikelamu ja krundil ehitustööde ja heakorrastustööde käigus võimalike tänava maa-alal sõidu- ja kõnnitee
asfaltbetoonkatte ja haljasala murukatte vigastuste korral taastatakse tänavamaa-ala tee- ja pinnakatendid. Krundi väline
sissekäigu- ja sissesõidutee on projekteeritud betoonkivikattega ning krundi sisene sissekäigu- ja sissesõidutee on
projekteeritud betoonkivikattega, värvitoon: must, ja betoonmurukivikattega, värvitoon: must, ning prügikonteinerite asukohas
betoonkivikattega, värvitoon: must. Krundile rajatavad sissekäigu- ja sissesõiduteed ning parkimisplatsid peavad olema
sademevett läbilaskva katenditega. Krundi väliste sissekäigu- ja sissesõiduteede rajamisel ei tohi säilitatava puittaimestiku
juurestiku kaitsealal (võra projektsioon maapinnal) kaevetööde tegemiseks kasutada mehhaanilisi kaeve- ja
tihendusvahendeid ning selles osas teha teekatete aluskonstruktsioonide rajamisel kaevetööd käsitsi, samuti ei tohi
paigaldata krundi väliste sissekäigu- ja sissesõiduteede teekatete eraldamiseks äärekivisid ja pinnakatete eraldusribasid.
Krundi sisesed sissekäigu- ja sissesõiduteed eraldada haljasaladest maapinnaga tasa oleva madala peidetud teraslehest
pinnakatete eraldusribaga, mille maksimaalne rajamissügavus võib olla ca 100 mm ja mille paigutamisel järgitakse
olemasoleva maapinna kaldeid ja vertikaalplaneerimise järgseid pikikaldeid. Lahendatakse täpsemalt järgmistes
projektistaadiumites, vt MA- ja TL-osa projekt.
3.2.6 Haljastus ja heakorrastus
Kavandatud üksikelamu ja krundil ehitustööde ja heakorrastustööde käigus säilitatakse üldjoontes krundi olemasolev
maapinnareljeef ning piirkonna parkmetsale ja õuealale omane olemasolev madal- ja kõrghaljastus. Kavandatava üksikelamu
ja krundil paiknev olemasoleva madal- ja kõrghaljastuse miljööliselt väärtuslikum osa säilitatakse täies mahus. Enne järgmiste
projektistaadiumitega jätkamist tuleb krundiomanikul / -valdajal koostada Lehtpuu tn 17 krundil paiknevate taimede haljastuslik
hinnang vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusele nr 45 „PUU RAIEKS JA HOOLDUSLÕIKUSEKS LOA
ANDMISE TINGIMUSED JA KORD“. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA- ja TL-osa projekt.
3.2.7 Sademeteveed ja vertikaalplaneering
Kavandatud üksikelamu katustele tekkivad sademeveed kogutakse katustelt kokku sademevete rennide ja lehtrite abil ning
juhitakse katustel alla sademevete torude kaudu, katuselt tulevad ja krundil tekkivad sademeveed kogutakse maapinnalt
kokku teede, platside ja maapinna piki- ja põikkalletega ning juhitakse ümber kavandatud üksikelamu perimeetri, sissekäigu ja
-sõiduteede servades paiknevatele haljasaladele ning immutatakse maapinda, vältida sademevete juhtimist ja sattumist
naaberkinnistutele ning juhtimist reoveekanalisatsiooni. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA- ja TL-
osa projekt.
3.2.8 Krundipiirded ja -väravad
Kavandatud üksikelamu krundil lammutatakse kõik olemasolevad krundiväravad ja -piirded ning krunt piiratakse kõikidest
külgedest uute krundiväravate ja -piiretega, kõrgusega kuni 1500 mm, kus krundipiire on projekteeritud monoliitsest
raudbetoonist soklimüürile kombineerituna osaliselt krohvitud väikeplokkidest postidega, osaliselt müüriga ning osaliselt
teraskanttorust postidega vertikaalsete puitlattidest balustraadiga. Krundiväravate- ja piirete rajamisel ja ehitamisel kindlasti
arvestada olemasoleva ja projekteeritud maapinna kalletega ja kõrgustega ning kohtades, kus maapind tõuseb / langeb näha
ette krundipiirdele astmed. Krundiväravate- ja piirete rajamisel ja ehitamisel tagada olemasoleva madal- ja kõrghaljastuse
kasvutingimuste säilimine ning krundiväravate- ja piirete rajamisel ja ehitamisel puittaimedele lähemale kui 2,0 m teha
monoliitsest raudbetoonist sokli- / vundamendimüür monoliitsest raudbetoonist kohtvundamentidega ja sillatud soklipaneelina,
vältides puittaime juurestiku vigastamist, samuti mitte istutada ja rajada projekteeritud madalhaljastust lähemale kui 1,0 m ning
projekteeritud kõrghaljastust lähemale kui 2,0 m krundiväravatele ja -piiretele. Asendiplaaniline lahendus vt joonised AR-4-001
– AR-003.
Enne krundiväravate ja -piirete valmistamist ja ehitamist kindlasti kontrollida krundiväravate ja -piirete kogust, krundiväravate
ja -piirete konstruktsiooni (vajadusel lisada täiendavaid kinnitusi, ühendusi, detaile jms) ning olemasoleva olukorra, maapinna
kõrguste ja avade tegelikke mõõte. Kõik krundiväravate ja -piirete valmistamisega ja ehitamisega seotud muudatused,
krundiväravate ja -piirete konstruktsiooni, profiilide, mõõtude jms osas, samuti materjalide, viimistluste, värvitoonide jms osas
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 6
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
kooskõlastada autorijärelvalve käigus projekteerijaga ja siis Tellijaga. Krundiväravate ja -piirete valmistamisel ja ehitamisel
tagada profiilide, detailide, ühenduste, kinnitite, kruvide jms kohtkindel ja püsiv kinnitus, profiilide, detailide, ühenduste,
kinnitite, kruvide jms sirge, looditud, mõõdetud ja korrektne paigutus, ühendus ja kinnitus kohtade tasasus ning vältida teravaid
nurki, servi ja ääri, kus on võimalik vigastada kätt, samuti vältida krundipiirete ja väravate valmistamisel ja ehitamisel hoonete,
rajatiste, pinnakatete jms viimistluse vigastamist ning olemasoleva madal- ja kõrghaljastuse vigastamist.
3.2.9 Välis-, fassaadi- ja krundivalgustus
Kavandatud üksikelamu ning krundi sissekäigu- / sissesõidu teede ja platside, sissepääsude / välisterrasside ja fassaadide
valgustamiseks on projekteeritud maapinda süvistatud ja maapinnapealse paigutusega pollarvalgustid, varikatuse
konstruktsiooni süvistatud ja pinnapealse paigutusega laevalgustid ja välisseina konstruktsiooni süvistatud ja pinnapealse
paigutusega seinavalgustid, mis on varustatud LED-valgusallikaga, hämaraanduriga ja aegreleega ning maksimaalse
valgusvärvusega 3000K. Välisvalgustite tüüp, olemus, mõõdud, valgusallikas ja viimistlus lahendatakse täpsemalt eraldi
koostatava valgustuse projektiga, kus tuua välja eraldi kasutatavate välisvalgustite olulisemad omadused ning vastavus
fotobioloogilise ohutusele, välisvalgustite valimisel lähtuda standardist EVS-EN 62471:2008 „LAMPIDE JA LAMPSEADMETE
FOTOBIOLOOGILINE OHUTUS“, kus aktsepteeritavateks klassideks on RG0 ja RG1, samuti ei tohi kavandatav
välisvalgustuslahendus häirida keskkonda valgusreostusega. Välisvalgustite olemus ja viimistlus peab haakuma kavandatava
üksikelamu arhitektuurmiljöölise lahendusega, samuti välisvalgustite valik, paigutus ja kogus täpsustada ja kooskõlastada
projekteerija ja Tellijaga, välisvalgustite paigaldamisel ja kinnitamisel lähtuda valgusti tootja / valmistaja / tarnija
paigaldusjuhenditest. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA- ja EL/EN-osa projekt.
Enne valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika jms valmistamist ja tellimist kindlasti kontrollida eelnevalt
olemasolevat olukorda, aluskonstruktsioone, avade ja karkassi tegelikke mõõtmeid, avanemissuundasid, koguseid ja
komplekteerimist, samuti paigaldamis- / kinnitamisvõimalusi. Tagada valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika
jms paigaldamisel ja kinnitamisel, samuti juhtmete ja kaablite paigaldamisel ja kinnitamisel, risti- ja paralleelsuunaline (või
joonisel toodud suunaline) sirge, looditud ning korrektne paigutus (juhtmed ja kaablid paigaldada grupeeritult), arvestada
läbivate sihtide, joonte, vuukide jms selge ning loogiline kokkulangemine, lisaks vältida valgustite käsitlemisel ja paigaldamisel
nende purunemist, vigastamist, muljumist vms.
3.2.10 Lastemänguväljak ja puhkenurgad
Kavandatud üksikelamu puhkenurgana ja eluruumide suvise pikendusena on projekteeritud eluhoone kahe küljega liituv
maapinna tasandilt tõstetud puitkattega välisterrass, välisterrassi inventar lahendatakse täpsemalt eraldi koostatava
maastikuarhitektuuri projektiga. Välisterrassi inventari ja elementide olemus ja viimistlus peab haakuma kavandatud
üksikelamu arhitektuuri lahendusega, täpsustatakse ehitusjärelvalve käigus, elementide valik ja kogus täpsustada ja
kooskõlastada projekteerija ja Tellijaga, inventari paigaldus vastavalt tootja / valmistaja / tarnija juhenditele. Lahendatakse
täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA- ja AR-osa projekt.
3.2.11 Prügikastid ja prügikonteinerid
Kavandatud üksikelamu krundi sissepääsu / -käigu juures on betoonkivikattega aluspinnal sorteeritud jäätmeliikide kaupa
kogumisega kaherattaga prügikonteinerid mahuga 140 l, kokku 3 tk, mõõdud 480(b)x650(l)x1065(h) mm, standard värvitoon:
hall. Prügikonteinerite valikul, paigutamisel ja jäätmete kogumisel lähtuda Jäätme- ja pakendiseadusest, Tallinna
Jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmekäitlusega tegeleva ettevõtte soovitustest, samuti kinnistuomanikul / valdajal sõlmida leping
jäätmekäitlusega tegeleva ettevõttega prügikonteinerite regulaarseks tühjendamiseks. Lahendatakse täpsemalt järgmistes
projektistaadiumites, vt MA- ja TL-osa projekt.
3.2.12 Pinnase ladustamine ja käitlemine
Kavandatud üksikelamu krundil enne ehitustööde alustamist koorida kasvumuld kavandatud üksikelamu aluselt pinnalt ja
vahetusläheduses ning paigutada krundile sobivasse kohta muldesse. Pärast ehitustööde lõppu kasutuskõlblik pinnas
paigaldada krundile ringi, kooritud kasvumuld planeerida ja tasandada projekteeritud haljasaladele vastavalt
vertikaalplaneerimise projektile. Planeeritud ja tasandatud kasvumullale külvata ja / või istutatakse õuealale ja / või
parkmetsale omane muru- ja taimkatte, krundivaldajal tagada regulaarne murukatte hooldamine. Tee- ja pinnakatete rajamisel
juhinduda Maa RYL 2010 ja Infra RYL 2006 I osa nõuetest. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA-
ja TL-osa projekt.
3.2.13 Kommunikatsioonid ja liitumispunktid
Kavandatud üksikelamu krundil likvideeritakse olemasolevad välistehnovõrgud kuni liitumispunktideni / -kaevudeni ning
kavandatud üksikelamu varustamiseks vajalike välistehnovõrkudega on projekteeritud krundile Lehtpuu tänaval paiknevatest
liitumispunktidest / -kaevudest uus veetrass, kanalisatsioonitrass ning madalpinge mõõte- ja liitumiskilbist madalpinge
maakaablitrass ning sidetrass uue üksikelamuni , muuosas ei ole projekteeritud krundile välistehnorajatis- / võrke, samuti ei
ole ette nähtud krundile muid sarnaseid koormavaid kitsendusi, kaitsevööndeid, servituute jms. Kommunikatsioonidega
liitumispunktid, ühendused / liitumised trasside, torustike, kaablitega jms lahendatakse täpsemalt edasises
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 7
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
projekteerimiskäigus ja eraldi AS-osa (asendiplaani ja välistehnovõrkude osa), TL-osa (vertikaalplaneerimise osa), VK-osa
(veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide osa), SK-osa (sademevete kanalisatsioonisüsteemide osa), KV-osa (kütte- ja
ventilatsioonisüsteemide osa), J-osa (jahutusesüsteemide osa), EL-osa (tugevvoolu ja elektripaigaldise osa), EN-osa
(nõrkvoolu ja nõrkvoolupaigaldise osa) EA-osa (hooneautomaatika osa) jms projektidega vastavalt võrguvaldajate tehnilistele
tingimustele ja liitumislepingutele.
Välistehnovõrkude ja -tehnoseadmete ehitamisel ja rajamisel lähtuda LVI RYL2002 normist ja nõuetest, olemasolevate
välistehnovõrkude paiknemine ja kõrgusmärgid täpsustada ehitustööde käigus. Välistehnovõrkude ja -tehnoseadmete,
krundiväravate ja -piirete, sissekäigu- ja sissesõiduteede jms rajamisel ja ehitamisel tagada olemasoleva madal- ja
kõrghaljastuse kasvutingimuste säilimine ning mitte rajada ja ehitada välistehnovõrkude ja -tehnoseadmete, krundiväravate ja
-piirete, sissekäigu- ja sissesõiduteede jms lähemale kui 2,0 m olemasoleva madal- ja kõrghaljastuse tüvedest, samuti mitte
istutada ja rajada madal- ja kõrghaljastust lähemale kui 2,0 m olemasolevatele ja projekteeritud välistehnovõrkudele ja -
tehnoseadmetele, krundiväravatele ja -piiretele, sissekäigu- ja sissesõiduteedele vms.
3.3 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus
3.3.1 Hoone plaaniline kontseptsioon
Olemasolev väheväärtuslik ja amortiseerunud üksikelamu on kavandatud lammutada ja selle asemele täpselt samas
asukohas on kavandatud rajada uus kaasaja nõuetele ja piirkonnamiljöö tingimustele vastav uus üksikelamu,
plaanilahenduselt lihtsam, hoonemahult sulandavam ja materjalikäsitluselt piirkonnamiljööle sobivam ja tasakaalustatum.
Kavandatud üksikelamu on projekteeritud väga selge plaanilahendusega, kus hoone on jagatud nö kaheks osaks - kompaktne
funktsionaalselt läbimõeldud eluruumide osa, mis on ruudukujulise plaaniga, ning avar multivõimalustega hobisaal koos
katusekorrusel väikese lõõgastusalaga, mis on ristkülikukujulise plaaniga. Need kaks eraldi seisvat hooneosa osa omavahel
ühendatud, moodustades hoonest kompaktse L-kujulise plaanilahendusega terviku.
Kavandatud üksikelamu esimesel korrusel paiknevad esik-garderoob-koridor, avatud lahendusega köök, elutuba,
magamistuba, kabinet, pesemisruum / WC, tehnoruum ja garaaž-hobiruum ning teisel korrusel garaaž-hobiruumi kohal väike
lõõgastusala. Kavandatud üksikelamule on projekteeritud üks sissepääs eluruumidesse ja eluruumide suvise pikendusena üks
väljapääs elutoast välisterrassile ning üks sissesõit garaaž-hobiruumi ja väljapääs välisterrassile.
3.3.2 Hoone mahuline kontseptsioon
Olemasolev väheväärtuslik ja amortiseerunud üksikelamu on kavandatud lammutada ja selle asemele täpselt samas
asukohas on kavandatud rajada uus kaasaja nõuetele ja piirkonnamiljöö tingimustele vastav uus üksikelamu,
plaanilahenduselt lihtsam, hoonemahult sulandavam ja materjalikäsitluselt piirkonnamiljööle sobivam ja tasakaalustatum.
Kavandatud üksikelamu on projekteeritud kahest üksteisest erineva vormikäsitlusega mahust, kus on ruudukujulise plaaniga
hooneosa on kavandatud lamekatusega ja ristkülikukujulise plaaniga hooneosa on kavandatud viilkatusega, neid kahte
omavahel ühendatud hooneosa seob üheks tervikuks katusetasapinnas varikatuste ja parapettide vöö, samuti väga selge ja
konkreetne materjalikäsitlus.
Kavandatud üksikelamu on projekteeritud ühe korruselisena, väljaarvatud viilkatusega hooneosa, kus on ära kasutatud
katusekujust tingitult ka osaliselt teise korruse pinda ja nii on saavutatud hoonemahus sisemine ka vertikaalne kihistus. Nii on
ruudukujulise plaaniga hooneosa viimistletud peamiselt vertikaalse välisvooderlaudise ja horisontaalse looduskivikattega ning
ristkülikukujulise plaaniga hooneosa viimistletud vertikaalse välisvooderlaudise ja vertikaalse valtsitud terasplekk-kattega.
Seega, üksikelamu järgib oma mahu, vormi, stiili jms osas, samuti ka ühilduva ja läbiva materjalikäsitluse poolest, antud
piirkonnas ajalooliselt väljakujunenud üldise miljöö omapära ning kujunduslikku stiili.
3.3.3 Ruumide eksplikatsioon
Üksikelamu ruumide eksplikatsioon, esimene korrus:
Jkr nr Ruumi nimi Suletud netopind Avatud netopind
101 Esik-garderoob 6,2 m² 12,4 m²
102 Koridor 6,7 m² - m²
103 Köök 10,8 m² - m²
104 Elutuba 20,5 m² 97,5 m²
105 Magamistuba 12,0 m² - m²
106 Kabinet 9,0 m² - m²
107 Pesemisruum / WC 7,0 m² - m²
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 8
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
108 Tehnoruum 3,6 m² - m²
109 Garaaž ja hobiruum 99,0 m² 13,0 m²
Suletud ja avatud netopind kokku: 174,8 m² 122,9 m²
Suletud ja avatud brutopind kokku: 211,4 m² 211,4 m²
Üksikelamu ruumide eksplikatsioon, teine korrus:
Jkr nr Ruumi nimi Suletud netopind Avatud netopind
201 Sisetrepp 2,9 m² - m²
202 Garaaži ja hobiruumi rõdu 40,2 m² - m²
Suletud ja avatud netopind kokku: 43,1 m² - m²
Suletud ja avatud brutopind kokku: 46,1 m² - m²
3.3.4 Arhitektuurinõuded
Kavandatud üksikelamu arhitektuur-ehitusliku projekteerimistööde aluseks on võetud NÕMME LINNAOSA EHITUSMÄÄRUS
(II EHITUSPIIRKOND), FIE EIMAR VALLNERI poolt koostatud TALLINN, NÕMME LINNAOSA, LEHTPUU TN 15, KINNISTU
JA LÄHIÜMBRUSE GEODEETILINE PLAAN, töö nr GA-910, kuupäev 19.12.2015, Maa- ja Ruumiameti geoportaali
kaardirakenduse X-GIS 2.0 maainfo kaardimaterjal ja hilisemad projekteerimistööde käigus tehtud Tellija ning projekteerija
vahelised otsused ja kokkulepped. Käesoleva ehitusprojektiga üksikelamu ning krundi projekteerimisel ja planeerimisel on
arvestatud eelpool loetletud õigusaktides ja dokumentides sisalduvate arhitektuurinõuete, tingimuste, ehitusala, piirangute
jms, samuti geodeetilisel alusplaanil toodud maapinna kõrguste, koordinaatide, kinnistupiiridega jms.
3.4 Konstruktsioonide kirjeldus
3.4.1 Üldosa
Käesoleva eelprojekti staadiumiga antakse arhitektuur-ehituslik lahendus Tallinna linnas, Nõmme linnaosas, Lehtpuu tn 17
kinnistul olemasoleva amortiseerunud ja lammutatava üksikelamu asemele uue üksikelamu püstitamiseks. Eelprojekti
koostamise eesmärgiks on kavandada arhitektuur-ehituslikult heatasemeline, funktsionaalselt läbimõeldud, võimalikult
energiatõhus ning mahult ja viimistluselt olemasoleva keskkonna ja antud piirkonna miljööga sobiv üksikelamu.
Kavandatud üksikelamu ja kinnistul toimuvad ehitustööd on kavandatud ühe etapilisena, see hõlmab olemasoleva
amortiseerunud üksikelamu lammutust, uue üksikelamu püstitamist, krundiväravate ja -piirete püstitamist ning uute
tehnovõrkude rajamist, platside, juurdepääsu- ja käiguteede rajamist koos haljastus- ja heakorrastustöödega.
Tarindid valmistatakse, paigaldatakse ja ehitustöid tehakse kehtivate seaduste, määruste, standardite jms normide ning HEA
EHITUSTAVA (ET-1 0207-0068) reeglite kohaselt. Ehitustöödel juhindutakse Maa RYL 2010, Tarindi RYL 2010, Viimistlus
RYL 2000 ja Sisetööde RYL 2013 nõuetest. Valdkonnad, kus Eesti ehitusnormid puuduvad, on võetakse aluseks Soome
ehitusnormid ja juhised.
3.4.2 Geodeetilised uuringud
-
3.4.3 Ehitusgeoloogilised uuringud
-
3.4.4 Radoongaasi uuringud
-
3.4.5 Vundamendid
Kavandatud üksikelamu vundamendid on projekteeritud maa-aluses osas hüdroisolatsiooniga kaetud ja soojustatud
täisbetoneeritud COLUMBIA-KIVI õõnesbetoonplokkidest vundamendiseinad koos monoliitsete raudbetoonist
vundamendilinttaldmikega ning maapealses osas hüdroisolatsiooniga ja CAPAROL CAPATECT WDVS soojusisolatsiooni-
liitsüsteemiga täisbetoneeritud COLUMBIA-KIVI õõnesbetoonplokkidest sokliseinad koos monoliitsete raudbetoonist vöödega.
Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt.
3.4.6 Välisseinad
Kavandatud üksikelamu välisseinad on projekteeritud erineva välis- ja siseviimistluslahendusega energiatõhusad
puitkarkassiga ja mineraalvillast soojustusega välisseinaelementidest väliseinad, kus lõplik välis- ja siseviimistluse lahendus
paigaldatakse / teostatakse peale välisseinaelementide paigaldamist. Lahendatakse täpsemalt järgmistes
projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt, heliisolatsiooni ja akustika nõuded, vt täpsemalt AK-osa projekt.
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 9
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
3.4.7 Sisekandeseinad
Kavandatud üksikelamu sisekandeseinad on projekteeritud erineva siseviimistluslahendusega täisbetoneeritud COLUMBIA-
KIVI õõnesbetoonplokkidest, kus lõplik siseviimistluse lahendus paigaldatakse / teostatakse peale müüritise valmimist ja
erineva siseviimistluslahendusega puitkarkassiga ja mineraalvillast soojustusega siseseinaelementidest sisekandeseinad, kus
lõplik siseviimistluse lahendus paigaldatakse / teostatakse peale siseseinaelementide paigaldamist. Lahendatakse täpsemalt
järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt, heliisolatsiooni ja akustika nõuded, vt täpsemalt AK-osa projekt.
3.4.8 Sisevaheseinad
Kavandatud üksikelamu sisevaheseinad on projekteeritud erineva siseviimistluslahendusega kuumtsingitud teraskarkassil
mineraalvillast soojustusega ja kipskiudplaadist kattega. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja
EK-osa projekt, heliisolatsiooni ja akustika nõuded, vt täpsemalt AK-osa projekt.
3.4.9 Põrandad
Kavandatud üksikelamu põrandpinnasel on projekteeritud tihendatud drenažeerivale tagasitäitele, tihendatud killustikalusele ja
monoliitse raudbetoonplaadiga soojustatud põrandad. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-
osa projekt.
3.4.10 Vahelaed
Kavandatud üksikelamu vahelagi on projekteeritud täispuidust / liimtäispuit talastikuga kombineeritult vineerplaatidest
tasapinna ja põrandalaudkattega. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt,
heliisolatsiooni ja akustika nõuded ei esitata.
3.4.11 Katused
-
3.4.12 Katuslaed
Kavandatud üksikelamu katuslagi on projekteeritud osaliselt lamekatusena ja osaliselt viilkatusena. Lamekatuse osas
puittalade / -karkassiga, mineraalvillast soojustusega ja PVC-katusekattega ning viilaktuse osas puitsarikate / -karkassiga
mineraalvillast soojustusega ja valtsitud terasplekk-kattega. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja
EK-osa projekt, heliisolatsiooni ja akustika nõuded, vt täpsemalt AK-osa projekt.
3.4.13 Välistrepid ja trepipiirded
Kavandatud üksikelamu sissepääsu ette on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist ühe tasapinnaga madal välistrepp,
välistrepil kaldelise põhjaga jalapuhastusresti süvend, milles kuumtsingitud terasrestist jalapuhastusrest, tagada
jalapuhastusresti aluselt kaldeliselt pinnalt sademevete äravool ja jalapuhastusresti aluse pinna puhastamise võimalus, samuti
resti kohtkindel kinnitus välistrepi külge (vältida resti kõikumist ja kolisemist). Välistrepile ei ole projekteeritud trepipiirdeid.
Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt.
3.4.14 Sisetrepid ja trepipiirded
Kavandatud üksikelamu garaaž ja hobiruumi on projekteeritud teraskanttorust kesktalaga ja spoonitud liimpuidust konsoolsete
astmelaudadega ühemarsiline sisetrepp, sisetrepi teras- ja puitprofiilide / -detailide omavahelised ühendused lahendab
sisetrepi valmistaja. Sisetrepi välisküljele on projekteeritud terasprofiilidest õhuline trepipiire, trepipiirde teras- ja puitprofiilide /
-detailide omavahelised ühendused lahendab trepipiirde valmistaja. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites,
vt AR-, SA- ja EK-osa projekt.
3.4.15 Välispandused ja välispandusepiirded
Kavandatud üksikelamu sissesõidu ette on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist madal kaldelise pealispinnaga
välispandus. Välispandusele ei ole projekteeritud pandusepiirdeid. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt
AR- ja EK-osa projekt.
3.4.16 Sisepandused ja sisepandusepiirded
-
3.4.17 Välisterrassid ja välisvariseinad
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist kohtvundamentidel paiknev, ilmastikukaitsevahendiga
sügavimmutatud peensaetud puittalastikuga ja ilmastikukaitsevahendiga sügavimmutatud hööveldatud PHL-sooniliste
terrassilaudadest põrandakattega välisterrass. Välisterassile ei ole projekteeritud terrasspiirdeid ja variseinu. Lahendatakse
täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt.
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 10
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
3.4.18 Siseterrassid ja sisevariseinad
-
3.4.19 Välisrõdud ja välisrõdupiirded
-
3.4.20 Siserõdud ja siserõdupiirded
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud garaaži ja hobiruumi kohale siserõdu, siserõdu on projekteeritud täispuidust /
liimtäispuit talastikuga kombineeritult vineerplaatidest tasapinna ja põrandalaudkattega. Siserõdu välisküljele on projekteeritud
terasprofiilidest õhuline rõdupiire, rõdupiirde teras- ja puitprofiilide / -detailide omavahelised ühendused lahendab rõdupiirde
valmistaja. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR-, SA- ja EK-osa projekt.
3.4.21 Välisvarikatused ja väliskatted
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud sissepääsu ja -sõidu kohale ning osalises ulatuses välisterrassi kohale konsoolne
välisvarikatus, välisvarikatus on lahendatud analoogselt lamekatuse põhiosaga. Lahendatakse täpsemalt järgmistes
projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt.
3.4.22 Sisevarikatused ja sisekatted
-
3.4.23 Välisripplaed ja -topeltlaed
-
3.4.24 Siseripplaed ja -topeltlaed
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud osaliselt kommunikatsioonide ja tehnoseadmete varjamiseks, ruumikõrguse
vähendamiseks, heli- ja soojusisolatsiooniks ning osaliselt valgustite paigutamiseks ja valguslagede / -karniiside
moodustamiseks ripp- ja topeltlaed. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja SA-osa projekt.
3.4.25 Välisuksepaled ja välisuksepiirajad
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud energiasäästlike välisuste võimalikult energiatõhus spetsiaalsete tihendite,
täitevahu ja tarvikutega paigaldusviis, selleks paigaldada välisuksed tüüpse SFS INTEC tarvikutega paigaldussüsteemi abil
soojustuse väliskihti ning maksimaalsel võimalikul määral ja ulatuses viia välisseina soojusisolatsiooni- ja välisviimistluskihid
välisukseraamile, takistamata välisukse nõuetekohast avanemist. Välisuksepaled on viimistletud välisseinapinnast eenduva
valtsitud terasplekist mahulise profiiliga ning välisukse, lävepakkude ja katteliistude paigaldus, kinnitamine, tihendamine jms
teostada vastavalt uksevalmistaja nõuetele. Kohtades, kus välisuks ei tohi avaneda välis- / siseakna, välisseina, välispiirete
jms vastu, asendatakse välisseina küljes lingi või sanga kohal olev löögikaitseks PVC-nupp põrandakonstruktsiooni
paigaldatava halli värvi kummipiirajaga, täpsustada ehitusjärelvalve käigus Tellijaga.
3.4.26 Siseuksepaled ja siseuksepiirded
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud osaliselt energiasäästlike siseuste võimalikult energiatõhus ja osaliselt hea
helipidavusega sisesuste võimalikult hea heliisolatsiooniga spetsiaalsete tihendite, täitevahu ja tarvikutega paigaldusviis.
Siseuksepaled on viimistletud analoogselt muuosa külgneva siseseina siseviimistlusele ning siseukse, lävepakkude ja
katteliistude paigaldus, kinnitamine, tihendamine jms teostada vastavalt uksevalmistaja nõuetele. Kohtades, kus siseuks ei
tohi avaneda välis- / siseakna, siseseina, sisepiirete jms vastu, asendatakse siseseina küljes lingi või sanga kohal olev
löögikaitseks PVC-nupp põrandakonstruktsiooni paigaldatava halli värvi kummipiirajaga, täpsustada ehitusjärelvalve käigus
Tellijaga.
3.4.27 Välisaknapaled ja välisaknapiirded
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud energiasäästlike välisakende võimalikult energiatõhus spetsiaalsete tihendite,
täitevahu ja tarvikutega paigaldusviis, selleks paigaldada välisaknad tüüpse SFS INTEC tarvikutega paigaldussüsteemi abil
soojustuse väliskihti ning maksimaalsel võimalikul määral ja ulatuses viia välisseina soojusisolatsiooni- ja välisviimistluskihid
välisaknaraamile, takistamata välisakna nõuetekohast avanemist. Välisaknapaled on viimistletud välisseinapinnast eenduva
valtsitud terasplekist mahulise profiiliga ning välisakna, aknaveeplekkide, -laudade ja -katteliistude paigaldus, kinnitamine,
tihendamine jms teostada vastavalt aknavalmistaja nõuetele. Vajadusel turvalisuse tõstmiseks paigaldada akendele võtmega
lukustatava lukuga aknakäepide / -link, täpsustada ehitusjärelvalve käigus Tellijaga.
3.4.28 Siseaknapaled ja siseaknapiirded
-
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 11
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
3.4.29 Välisvariseinad ja väliskatted
-
3.4.30 Sisevariseinad ja sisekatted
-
3.4.21 Välisredelid ja väliskäiguteed
-
3.4.29 Siseredelid ja sisekäiguteed
-
3.4.30 Korstnad ja läbiviigud
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud tüüpne isolatsioonikihiga kamina metallmoodulkorsten, sisemõõt Ø 200 mm,
välismõõt Ø 300 mm, metallmoodulkorsten peab vastama ja sobima küttekolde olemusega ning sobima kaminale
paigaldamiseks, korstna paigaldamisel ja läbiviikude tegemisel lähtuda korstna tootja / valmistaja / tarnija paigaldusjuhenditest
ja sõlmlahendustest. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja SA-osa projekt.
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed / väljaviigud. Lahendatakse täpsemalt
järgmistes projektistaadiumites, vt AR-, KV-, VK-osa projekt.
3.4.31 Sademevete äravoolusüsteem
Kavandatud üksikelamu katuslagedele on projekteeritud lamekatusega hooneosas sisemine sademee äravoolusüsteem ning
viilkatusega hooneosas välimine katuseräästasse süvistatud sademevee äravoolurennid ja välimine välisviimistluse taha
peidetud sademevee äravoolutorud. Sademevee äravoolulehtrid, -rennid ja -torud varustada spetsiaalse elektriküttekaabliga,
vt EL-osa projekt. Paigaldamisel lähtuda sademevete äravoolusüsteemi tootja / valmistaja / tarnija paigaldusjuhenditest ja
sõlmlahendustest. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja VK-osa projekt.
3.4.32 Katuseturvavarustus
Kavandatud üksikelamu katuslagedele on projekteeritud lamekatusega hooneosas tüüpne ABS-LOCK SYS LIFELINE
SYSTEMS kombineeritud pollar- ja tross turvasüsteem tüüp: ABS-Lock SYS - TRAVERSABLE, paigaldus ja kinnitus teha
vastavalt standardile EN 795:2012 C ja CEN/TS 16415:2013, ning viilkatusega hooneosas tüüpne katusesild VESIVEK
T350B2, kinnitustugi CL-KAT, mõlemal katusesilla küljel turvasiin, kinnitus teha vastavalt standardi EN 516 klassi 2 kohaselt
(turvaköite kinnituspunktid, turvaköis EN 353-2) ja tüüpne katuseredel VESIVEK HELMI valtsplekkkatusele, kinnitus teha
vastavalt standardi EN 12951 klassi 2 kohaselt (turvaköite kinnituspunktid, turvaköis EN 353-2). Lahendatakse täpsemalt
järgmistes projektistaadiumites, vt AR-osa projekt.
3.4.33 Katusetuulutid ja katusetuulutus
Kavandatud üksikelamu katuslagedele on projekteeritud lamekatusega hooneosas tüüpsed katusetuulutid, nii et üks
katusetuuluti paigaldatakse minimaalselt ~80 m² katusepinna kohta ja / või eraldi paiknevale / seisvale / moodustuvale
katuseosale, katusetuulutite paigaldamisel lähtuda katusetuulutite ja katusekattematerjali tootja / valmistaja / tarnija
paigaldusjuhenditest ja sõlmlahendustest, ning viilkatusega hooneosas aluskate ja katusekatte / aluskatte aluse tuulutusvahe
tuuldumine, tuulutuse sissevõtuava näha ette katuseräästast ning tuulutuse väljundava katuseharja. Lahendatakse täpsemalt
järgmistes projektistaadiumites, vt AR-osa projekt.
3.4.34 Sildid ja detailid
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud tänavapoolsele hooneküljele välisseina külge kinnitatud tüüpne aadresstähis
tänava nime ja hoone numbriga, kogus 1 tk, aadresstähis tüüpne, vastavalt normidele ja standardile, kooskõlastada
autorijärelvalve käigus kindlasti projekteerijaga ja Tellijaga.
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud läänepoolsele krundi küljele tüüpne klaasplastikust mastiga, tüüpse
ankurdussüsteemiga ja raudbetoonist kohtvundamendiga lipumast, kogus 1 tk, lipumasti kõrgus maapinnast ~8000 mm,
lipumast tüüpne, lihtsakoeline, ornamendi- ja dekoorivaba, kooskõlastada autorijärelvalve käigus kindlasti projekteerijaga ja
Tellijaga.
3.4.35 Kommunikatsioonid ja tehnoseadmed
Kavandatud üksikelamu valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika jms juhtmed, kaablid ja torud, samuti
ventilatsiooni- ja küttesüsteemide kanalid, torud ja seadmed, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide püstikud,
magistraalid ja seadmed loodida täpselt, kinnitada sirgjooneliselt risti või paralleelselt konstruktsioonidega (või joonisel toodud
suunaliselt) ja viimistleda eriti korrektselt, kaabeldused ja torustikud paigutada ja ehitada osaliselt varjatud ehitusviisiga (üld- ja
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 12
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
eluruumides) ja osaliselt eksponeeritud ehitusviisiga (abi- ja tehnoruumides), kommunikatsioonide paigaldamiseks kasutada
spetsiaalseid, karbikuid, renne, kaabliredeleid, tugesid, kinniteid jms, samuti paigaldada kommunikatsioonid ja tehnoseadmed
grupeeritult. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt KV-, J-, VK-, SK-, EL-, EN- ja EA-osa projekt.
Enne valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika jms valmistamist ja tellimist kindlasti kontrollida eelnevalt
olemasolevat olukorda, aluskonstruktsioone, avade ja karkassi tegelikke mõõtmeid, avanemissuundasid, koguseid ja
komplekteerimist, samuti paigaldamis- / kinnitamisvõimalusi. Tagada valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika
jms paigaldamisel ja kinnitamisel, samuti juhtmete ja kaablite paigaldamisel ja kinnitamisel, risti- ja paralleelsuunaline (või
joonisel toodud suunaline) sirge, looditud ning korrektne paigutus (juhtmed ja kaablid paigaldada grupeeritult), arvestada
läbivate sihtide, joonte, vuukide jms selge ning loogiline kokkulangemine, lisaks vältida valgustite käsitlemisel ja paigaldamisel
nende purunemist, vigastamist, muljumist vms.
3.5 Välisviimistluse ja välisdetailide kirjeldus
3.5.1 Üldosa
Olemasolev väheväärtuslik ja amortiseerunud üksikelamu on kavandatud lammutada ja selle asemele täpselt samas
asukohas on kavandatud rajada uus kaasaja nõuetele ja piirkonnamiljöö tingimustele vastav uus üksikelamu,
plaanilahenduselt lihtsam, hoonemahult sulandavam ja materjalikäsitluselt piirkonnamiljööle sobivam ja tasakaalustatum.
Kavandatud üksikelamu on projekteeritud kahest üksteisest erineva vormikäsitlusega mahust, kus on ruudukujulise plaaniga
hooneosa on kavandatud lamekatusega ja ristkülikukujulise plaaniga hooneosa on kavandatud viilkatusega, neid kahte
omavahel ühendatud hooneosa seob üheks tervikuks katusetasapinnas varikatuste ja parapettide vöö, samuti väga selge ja
konkreetne materjalikäsitlus. Nii on ruudukujulise plaaniga hooneosa viimistletud peamiselt vertikaalse välisvooderlaudise ja
horisontaalse looduskivikattega ning ristkülikukujulise plaaniga hooneosa viimistletud vertikaalse välisvooderlaudise ja
vertikaalse valtsitud terasplekk-kattega. Seega, üksikelamu järgib oma mahu, vormi, stiili jms osas, samuti ka ühilduva ja
läbiva materjalikäsitluse poolest, antud piirkonnas ajalooliselt väljakujunenud üldise miljöö omapära ning kujunduslikku stiili.
Kavandatud üksikelamu välis- ja siseviimistluse ehitamisel juhinduda Viimistlus RYL2000 ja Sisetööde RYL2013 nõuetest.
3.5.2 Välisviimistlustabel ja välisviimistlusmaterjalide kirjeldus
Välisviimistlusmaterjalide asukohad ja kirjeldus vt AR-osa joonised: AR-6-001 - AR-6-104.
Kavandatud üksikelamu ning krundi ehitiste ja rajatiste betoon-, kivi-, krohvi- ja puitpindade krohvide, värvide, lakkide ja
lasuuride värvitoonid on võetud CAPAROL-i värvikataloogidest ning teras- ja terasplekkpindade värvitoonid on võetud
RAUTARUUKKI RACOLOR värvikataloogist ja RAL-värvikataloogist.
3.6 Siseviimistluse ja sisedetailide kirjeldus
3.6.1 Üldosa
Olemasolev väheväärtuslik ja amortiseerunud üksikelamu on kavandatud lammutada ja selle asemele täpselt samas
asukohas on kavandatud rajada uus kaasaja nõuetele ja piirkonnamiljöö tingimustele vastav uus üksikelamu,
plaanilahenduselt lihtsam, hoonemahult sulandavam ja materjalikäsitluselt piirkonnamiljööle sobivam ja tasakaalustatum.
Kavandatud üksikelamu on projekteeritud väga selge plaanilahendusega, kus hoone on jagatud nö kaheks osaks - kompaktne
funktsionaalselt läbimõeldud eluruumide osa, mis on ruudukujulise plaaniga, ning avar multivõimalustega hobisaal koos
katusekorrusel väikese lõõgastusalaga, mis on ristkülikukujulise plaaniga. Need kaks eraldi seisvat hooneosa osa omavahel
ühendatud, moodustades hoonest kompaktse L-kujulise plaanilahendusega terviku. Kavandatud üksikelamu esimesel korrusel
paiknevad esik-garderoob-koridor, avatud lahendusega köök, elutuba, magamistuba, kabinet, pesemisruum / WC, tehnoruum
ja garaaž-hobiruum ning teisel korrusel garaaž-hobiruumi kohal väike lõõgastusala.
Kavandatud üksikelamu välis- ja siseviimistluse ehitamisel juhinduda Viimistlus RYL2000 ja Sisetööde RYL2013 nõuetest.
Sisearhitektuuri lahendus antakse eraldi sisearhitektuuri osa projektiga järgmistes projektistaadiumites, vt SA-osa projekt.
3.7 Avatäidete kirjeldus
3.7.1 Üldosa
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud energiasäästlike avatäidete võimalikult energiatõhus spetsiaalsete tihendite,
täitevahu ja tarvikutega paigaldusviis, selleks paigaldada avatäited tüüpse SFS INTEC (või analoog) tarvikutega
paigaldussüsteemi abil soojustuskihti ning maksimaalsel võimalikul määral ja ulatuses viia välisseina, põranda ja vahe- /
katuslae soojusisolatsiooni- ja välisviimistluskihid avatäidete raamile takistamata avatäidete nõuetekohast avanemist.
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 13
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
Avapaled viimistleda puitlaudade, -liistudega ja -karniisidega või analoogselt muuosa külgneva välissokliseina, välis- ja
siseseina, põranda ja vahelae ning katuse ja katuslae välisviimistlusele ning veeplekkide, ukselävepakkude, aknalaudade ning
kattelaudade / -liistude ja karniiside paigaldus, kinnitamine, tihendamine, isoleerimine, hermetiseerimine jms teostada
vastavalt avatäidete valmistaja nõuetele.
Avatäidete, klaaskatuste, klaasseinte, klaaspiirete jms klaasingud ja klaaspaketid peavad vastama Eesti Ehitusmaterjalide
Tootjate Liidu juhendile "OHUTUD KLAASINGUD", EETL AT 6-2019, klaaspaketi välimine ja sisemine klaas peab olema
isikuturvaklaas ning vastama klassifikatsioonile 1B1, lisaks läbikukkumisohu korral klassifikatsioonile P2A.
3.7.2 Klaasitud välisuksed
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud alumiiniumprofiilidest ukselengis / -raamis kolmekordse päiksekatse- ja
energiasäästuklaasidega energiatõhusa klaaspaketiga klaasitud välisuksed. Lahendatakse täpsemalt järgmistes
projektistaadiumites, vt AR- ja SA-osa projekt.
3.7.3 Välistõstuks
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud kuumtsingitud terasprofiilidest juhtsiinidega alumiiniumprofiilidest raamis siledate
suuremõõtmeliste alumiiniumplekist kattega soojustatud lamellidega välistõstuks. Lahendatakse täpsemalt järgmistes
projektistaadiumites, vt AR- ja SA-osa projekt.
3.7.4 Siseuksed
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud sõrmtapitud liimpuitprofiilidest ukselengis / -raamis toruplaattäitega sile
puitkiudplaadist ukselehekattega siseuksed. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja SA-osa
projekt.
3.7.5 Niiskuskindlad siseuksed
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud niiskuskindlast sõrmtapitud liimpuitprofiilidest ukselengis / -raamis toruplaattäitega
sile puitkiudplaadist ukselehekattega niiskuskindlad siseuksed. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt
AR- ja SA-osa projekt.
3.7.6 Klaasitud välisaknad
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud alumiiniumprofiilidest aknalengis / -raamis kolmekordse päiksekatse- ja
energiasäästuklaasidega energiatõhusa klaaspaketiga klaasitud välisaknad. Lahendatakse täpsemalt järgmistes
projektistaadiumites, vt AR- ja SA-osa projekt.
3.7.7 Välisventilatsioonirestid
Kavandatud üksikelamule on projekteeritud spetsiaalne tüüpne ülekatteservaga alumiiniumprofiilidest raamis kaldelise
alumiiniumplekist žalusiikattega tasapinnaline (vajadusel reguleeritava avanemisega) välisventilatsioonirestid. Lahendatakse
täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- KV-, J-, VK-, EL-, EN- ja EA-osa projekt.
3.8 Tulekaitse
3.8.1 Üldosa
Käesoleva eelprojekti staadiumiga antakse arhitektuur-ehituslik lahendus Tallinna linnas, Nõmme linnaosas, Lehtpuu tn 17
kinnistul olemasoleva amortiseerunud ja lammutatava üksikelamu asemele uue üksikelamu püstitamiseks. Eelprojekti
koostamise eesmärgiks on kavandada arhitektuur-ehituslikult heatasemeline, funktsionaalselt läbimõeldud, võimalikult
energiatõhus ning mahult ja viimistluselt olemasoleva keskkonna ja antud piirkonna miljööga sobiv üksikelamu.
Kavandatava üksikelamu näitajad:
Hoone tulepüsivuse klass TP-3
Hoone korruselisus 2 korrust
Hoone kasutusotstarve I kasutusviis
Hoone kandetarindite tulepüsivus -
Hoone tuletõkkesektsiooni tarindite tulepüsivus EI60
Hoone tuletõkkesektsiooni avatäidete tulepüsivus EI35
Hoone kasutusviis I kasutusviis (Üksikelamu)
Hoone eripõlemiskoormus Alla 600 MJ/m²
Hoone tuleohuklass I tuleohuklass (tinglikult tuleohutud või vähese tuleohuga toimingud)
Hoone tulekaitsetase I tulekaitsetase (esmased kustutusvahendid ning autonoomne tulekahjusignalisatsioon)
Tuleohutuse lahendus antakse eraldi tuleohutuse osa projektiga järgmistes projektistaadiumites, vt TO-osa projekt.
3.9 Keskkonnakaitse
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 14
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
3.9.1 Üldosa
Kavandatud üksikelamu krundi heakorra tagamiseks tuleb korrektselt ehitada ja rajada krundivälised ja -sisesed käigu- ja
sõiduteed, platsid ja haljasalad, selgelt määratleda krundi funktsionaalne skeem, samuti peab olema ehituslikult teostuselt
kvaliteetsed ja kõrgetasemelised ehitised ning rajatised, krundiväravad ja -piirded, välisvalgustus ja tehnovõrgud ning krundil
tagatud korrapärane ja regulaarne madal- ja kõrghaljastuse hooldamine. Samuti maaüksuse omanikul / valdajal lasub
kohustus krundil ja krundi vahetusümbruses aastaringselt koordineeritud ja regulaarne puhastus-, koristus- ja hooldustööde
tegemine. Lisaks, tagada suvel korrapärane ja regulaarne haljasalade muru- ja taimkatte niitmine ja hooldamine ning talvel
korrapärane ja regulaarne teede ja platside lumekoristus ja libedusetõrje.
3.9.2 Pinnase ladustamine ja käitlemine
Kavandatud üksikelamu krundil enne ehitustööde alustamist koorida kasvumuld kavandatud üksikelamu aluselt pinnalt ja
vahetusläheduses ning paigutada krundile sobivasse kohta muldesse. Pärast ehitustööde lõppu kasutuskõlblik pinnas
paigaldada krundile ringi, kooritud kasvumuld planeerida ja tasandada projekteeritud haljasaladele vastavalt
vertikaalplaneerimise projektile. Planeeritud ja tasandatud kasvumullale külvata ja / või istutatakse õuealale ja / või
parkmetsale omane muru- ja taimkatte, krundivaldajal tagada regulaarne murukatte hooldamine. Tee- ja pinnakatete rajamisel
juhinduda Maa RYL 2010 ja Infra RYL 2006 I osa nõuetest. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA-
ja TL-osa projekt.
3.9.3 Ehitus- ja lammutusjäätmed
Kavandatud üksikelamu krundil lammutatakse kõik krundil paikevad olemasolevad ehitised ja rajatised, samuti krundiväravad
ja -piirded ning likvideeritakse kõik krundil paiknevad olemasolevad sissekäigu ja -sõiduteed ning platsid, samuti kavandatud
üksikelamu krundil likvideeritakse kõik olemasolevad välistehnovõrgud kuni liitumispunktideni / -kaevudeni.
Lammutustööde lahendus antakse eraldi lammutuse osa projektiga järgmistes projektistaadiumites, vt LA-osa projekt.
3.10 Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse lahendus
3.10.1 Üldosa
Kavandatud üksikelamu valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika jms juhtmed, kaablid ja torud, samuti
ventilatsiooni- ja küttesüsteemide kanalid, torud ja seadmed, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide püstikud,
magistraalid ja seadmed loodida täpselt, kinnitada sirgjooneliselt risti või paralleelselt konstruktsioonidega (või joonisel toodud
suunaliselt) ja viimistleda eriti korrektselt, kaabeldused ja torustikud paigutada ja ehitada osaliselt varjatud ehitusviisiga (üld- ja
eluruumides) ja osaliselt eksponeeritud ehitusviisiga (abi- ja tehnoruumides), kommunikatsioonide paigaldamiseks kasutada
spetsiaalseid, karbikuid, renne, kaabliredeleid, tugesid, kinniteid jms, samuti paigaldada kommunikatsioonid ja tehnoseadmed
grupeeritult. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt KV-, J-, VK-, SK-, EL-, EN- ja EA-osa projekt.
Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse lahendus antakse eraldi kütte, ventilatsiooni ja jahutuse osa projektiga järgmistes
projektistaadiumites, vt KVJ-osa projekt.
3.11 Veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademevete kanalisatsiooni lahendus
3.11.1 Üldosa
Kavandatud üksikelamu valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika jms juhtmed, kaablid ja torud, samuti
ventilatsiooni- ja küttesüsteemide kanalid, torud ja seadmed, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide püstikud,
magistraalid ja seadmed loodida täpselt, kinnitada sirgjooneliselt risti või paralleelselt konstruktsioonidega (või joonisel toodud
suunaliselt) ja viimistleda eriti korrektselt, kaabeldused ja torustikud paigutada ja ehitada osaliselt varjatud ehitusviisiga (üld- ja
eluruumides) ja osaliselt eksponeeritud ehitusviisiga (abi- ja tehnoruumides), kommunikatsioonide paigaldamiseks kasutada
spetsiaalseid, karbikuid, renne, kaabliredeleid, tugesid, kinniteid jms, samuti paigaldada kommunikatsioonid ja tehnoseadmed
grupeeritult. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt KV-, J-, VK-, SK-, EL-, EN- ja EA-osa projekt.
Veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademevete kanalisatsiooni lahendus antakse eraldi veevarustuse, kanalisatsiooni ja
sademevete kanalisatsiooni osa projektiga järgmistes projektistaadiumites, vt VK- ja SK-osa projekt.
3.12 Tugevoolu, nõrkvoolu ja automaatika lahendus
3.12.1 Üldosa
Kavandatud üksikelamu valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika jms juhtmed, kaablid ja torud, samuti
ventilatsiooni- ja küttesüsteemide kanalid, torud ja seadmed, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide püstikud,
magistraalid ja seadmed loodida täpselt, kinnitada sirgjooneliselt risti või paralleelselt konstruktsioonidega (või joonisel toodud
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 15
On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn
suunaliselt) ja viimistleda eriti korrektselt, kaabeldused ja torustikud paigutada ja ehitada osaliselt varjatud ehitusviisiga (üld- ja
eluruumides) ja osaliselt eksponeeritud ehitusviisiga (abi- ja tehnoruumides), kommunikatsioonide paigaldamiseks kasutada
spetsiaalseid, karbikuid, renne, kaabliredeleid, tugesid, kinniteid jms, samuti paigaldada kommunikatsioonid ja tehnoseadmed
grupeeritult. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt KV-, J-, VK-, SK-, EL-, EN- ja EA-osa projekt.
Tugevoolu, nõrkvoolu ja automaatika lahenduslahendus antakse eraldi tugevoolu, nõrkvoolu ja automaatika osa projektiga
järgmistes projektistaadiumites, vt EL-, EN- ja EA-osa projekt.
3.13 Energiatõhususe miinimumnõuded
Energiatõhususe lahenduslahendus antakse eraldi energiatõhususe osa projektiga järgmistes projektistaadiumites, vt EE-osa
projekt.
3.14 Tehnilised näitajad
Töö nimetus: Üksikelamu, Lehtpuu tn 17
Katastriüksuse aadress: Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Katastriüksuse tunnus: 78404:408:4720
Kasutusotstarve: Elamumaa 100%
Kinnistu pindala: 1647,0 m²
Ehitisealune: 259,9 m²
Korruselisus (mp / ma): 2 / -
Suletud netopind kokku: 217,9 m²
sh 1. korrus netopind: 174,8 m²
sh 2. korrus netopind: 43,1 m²
Suletud brutopind kokku: 257,5 m²
sh 1. korrus brutopind: 211,4 m²
sh 2. korrus brutopind: 46,1 m²
Ehitise maht: 628,6 m³
Köetav pind: 217,9 m²
Eluruumide pind: 78,7 m²
Mitteeluruumide pind: 139,2 m²
Üldkasutatavate ruumide pind: - m²
Tehnoruumide pind: 3,6 m²
Tulepüsivusklass: TP3
Mõõdud (pikkus / laius / kõrgus / sügavus): 17,1 m / 15,9 m / 7,4 m / - m
Abs hoone nullkõrgus (EH2000): ±0,000 = täpsustatakse järgnevas projektistaadiumis
Abs hoonekõrgus (EH2000): täpsustatakse järgnevas projektistaadiumis
Arhitekt,
Harry Klaar
EAL liige, Volitatud arhitekt 7
23.12.2025
On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 16
N
35 052
15 900
6 000
Lehtpuu tn
C
B
A
6 300
8 700
6 142
4
6 114
6 600
4
Sissepääs garaaži
sõidukitega
6 600
Sissepääs kinnistule
3
17 100
5 800
Sissepääs kinnistule
Sissepääs garaaži
3
17 100
2
5 800
Väljapääs
3 800
hoonesse
Peasissepääs
Väljapääs
2
1
2 522
3 800
1
7 600
6 300
8 700
C
B
37 382
A
15 900 Lehtpuu tn
6 000
Tehnilised näitajad:
Töö nimetus: Üksikelamu, Lehtpuu tn 17
Katastriüksuse aadress: Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Katastriüksuse tunnus: 78404:408:4720
Kasutusotstarve: Elamumaa 100%
Kinnistu pindala: 1647,0 m²
Ehitisealune: 259,9 m²
Korruselisus (mp / ma): 2 / -
Suletud netopind kokku: 217,9 m²
sh 1. korrus netopind: 174,8 m²
Projekteeritud üksikelamu sh 2. korrus netopind: 43,1 m²
Projekteeritud välisterrass Suletud brutopind kokku: 257,5 m²
sh 1. korrus brutopind: 211,4 m²
Krundi õueala / aed sh 2. korrus brutopind: 46,1 m²
Krundipiir eeldatav (vastavalt Maa-ameti kaardile) Ehitise maht: 628,6 m³
Köetav pind: 217,9 m²
Ehitusjoon põhihoone
Ehitusjoon abihoone
Üksikelamu, Lehtpuu tn 17
Krundipiir vastavalt Lehtpuu 15 geoalusele Asendiskeem M 1/500
Eelprojekt, kuupäev 12.12.2025
Märkused: Käesoleva projekti arhitektuuri osa selgitused, märkused ja nõuded vt joonis AR-9-001. Harry Klaar / On Arhitektid OÜ
GSPublisherVersion 1403.0.10.29
EELNÕU PROJEKTEERIMISTINGIMUSED digitaalse allkirjastamise kuupäev Ehitustegevuse liigi täpsustus Lehtpuu tn 17 elamu püstitamine Projekteerimistingimuste andja Asutus Tallinna Linnaplaneerimise Amet Asutuse registrikood 75023823 Ametniku nimi Ametniku ametinimetus Taotluse andmed Liik Hoone püstitamine Number 2611002/00612 Kuupäev 2 2 .01.2026 Kinnisasja andmed Koha aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Nõmme linnaosa, Lehtpuu tn 17 K atastritunnus : 78404:408:4720 Krundi pindala: 1647 m 2 Otstarve: elamumaa 100% Projekteerimistingimuste andmise alus ja põhjendused : Projekteerimistingimuste koostamise aluseks on planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõiked 5 ja 6, ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lõige 4 ja Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas § 34 lg 1 , Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneering (edaspidi ka NÜP) ning esitatud projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/00612 . Käsitletav kinnistu asub alal, kus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks või laiendamiseks üle 33% esialgsest mahust tuleb PlanS § 125 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt koostada detailplaneering. Kohaliku omavalitsuse üksus võib planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alusel lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Kohalik omavalitsus saab väljastada PlanS § 125 lõike 5 erisust rakendades projekteerimistingimused ühele konkreetsele ehitusloakohustuslikule hoonele, juhul kui kavandatav tegevus vastab samaaegselt PlanS § 125 lõike 5 punktidele 1 ja 2. Seaduse sätte eesmärk on anda võimalus loobuda kulukamast ja aeganõudvamast detailplaneeringu menetlusest lihtsamatel juhtudel, juhul kui linnaehituslik situatsioon on piisavalt selge ning detailplaneering ei pakuks täiendavat väärtust. Olukorras, kus on täidetud kõik tingimused kiirema ja lihtsama menetluse läbiviimiseks, ei ole detailplaneeringu menetlus põhjendatud. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) § 5 lõikest 2 tuleneva põhimõtte kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 § 34 lg 1 ja PlanS § 125 lg 5 kohaselt teostab kaalutulusõigust Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka amet) detailplaneeringu koostamise kohustusest loobumisel. Ametile esitati projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/00612 koos illustratiivse materjaliga Lehtpuu tn 17 kinnistule üksikelamu püstitamiseks. Illustratiivse materjali kohaselt soovitakse olemasolev elamu lammutada ning püstitada uus üksikelamu, mille ehitisealune pindala on 2 6 0 m 2 . NÜP kohaselt on piirkonna maakasutuse juhtfunktsiooniks pereelamute ala, kus võivad olla ühe või kahe korteriga omal krundil paiknevad elamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused. Kavandatav on üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsiooniga kooskõlas. Lehtpuu tn 17 kinnistu on hoonestatud, kinnistul paikneb ehitisregistri andmete kohaselt 2 -korruseline üksikelamu (ehitisregistri kood 10100 9801 ) ehitisealuse pinnaga 1 15 m 2 . Piirkond on valdavalt hoonestatud üksikelamutega. Iseloomulik on lahtine hoonestusviis, kus põhihooned paigutuvad krundile vabalt, kuid asuvad tänavapoolsest krundipiirist vähemalt 5 m kaugusel. Ühtset ehitusjoont ei ole välja kujunenud. Lähiala kruntidel suurusega 1095-2051 m 2 , paiknevad valdavalt 2 korruselised kaldkatusega üksikelamud. Mõnedel kinnistutel paikneb lisaks põhihoonele veel üks elamu ning ka 1 -2 abihoonet, mis paiknevad kinnistute piiril. Lähiümbruse elamute kõrgused jäävad vahemikku 7 - 12 m . Põhihoonete ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 92 m 2 - 2 6 8 m 2 . NÜP näeb ette kruntidel suurusega 1 601 - 19 00 m 2 suurima lubatud hoonetealuse pinna 2 7 0 m 2 , siis NÜP-ist ja piirkonna analüüsist tulenevalt on võimalik määrata Lehtpuu tn 17 elamu ehitisealuseks pinnaks 2 7 0 m 2 ja kõrguseks 9 m . PlanS § 125 lõike 5 kohaldamise eeldused projekteerimistingimuste alusel hoone püstita miseks detailplaneeringu kohustusega alal on täidetud. Lehtpuu tn 17 kinnistu asub olemasoleva hoonestuse vahel ja alal, kus on välja kujunenud piirkonnale iseloomulik hoonestuslaad, ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, ning N ÜPst tulenevad projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad kasutus- ja ehitustingimused. Uue hoone püstitamine on väheolulise ruumilise mõjuga, mistõttu puudub antud juhul alus eeldada avaliku huvi olemasolu ressursimahuka detailplaneeringu koostamiseks. Seejuures ei kaitseks detailplaneeringu menetlus rohkem vahetute piirinaabrite huve, keda Lehtpuu tn 17 kinnistule hoone püstitamine kõige rohkem mõjutab, kuna piirnevate naaberkinnistute omanikud on kaasatud nii projekteerimistingimuste kui ka sellele järgnevasse ehitusloa menetlusse. Uue h oone püstit amine käesolevates projekteerimistingimustes määratud tingimuste alusel on kooskõlas väljakujunenud keskkonna, sh asukoha hoonestuslaadi ja N ÜPga. Projekteerimistingimuste andmine ei ole vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. Kaasamine Ehitusseadustiku § 31 lõike 1, Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 § 38 ning HMS § 46jj kohaselt korraldab amet projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena. EhS § 31 lõike 4 kohaselt kaasas amet projekteerimistingimuste menetlusse Kaitseministeeriumi, Nõmme Linnaosa Valitsuse, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, Tallinna Strateegiakeskuse ning Tallinna Transpordiameti, kelle antud tingimused on toodud projekteerimistingimuste lisades . Arhitektuursed ja ehituslikud nõuded Hoone kasutamise otstarve: Üksik elamu ( 1 1 1 00 ) Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: Ü ks (1) püstitatav elamu . Asukoht: Kahekorruselise hooneosa võib kavandada vähemalt 6 m kaugusele piiridest. Ühekorruselise hooneosa maksimaalse kõrgusega kuni 5 m võib kavandada vähemalt 4 m kaugusele naaberkrundi piiridest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ja koostöö dokumenteerida. Ehitise kaugus naaberkinnistutest peab olema kooskõlas tuleohutus- ja insolatsiooninõuetega ning naabrusõigusega . Suurim lubatud ehitistealune pind: Püstitatav elamu kuni 2 70 m 2 sh kaetud terrassid, üle 1,0 m laiused katuseräästad ja üle 2,0 m² suurused maapinnale mittetoetuvad varikatused. Krundi hoonestustihedus ja täisehituse protsent esitada krundi tehniliste andmete koosseisus. Kõrgus ja vajaduse korral sügavus: 9 m / korruselisus 2 /-1 Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: Ehitis peab vastama ehitusseadustiku §-s 11 ja ehitusseadustiku alusel kehtestatud õigusaktides kindlaks määratud nõuetele, arvestama oma lahenduselt Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile (alus Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 § 35 lõige 2). Arvestada piirkonnas väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid, räästajoone kõrgust, aga ka naabrite privaatsusvajadust akende paigutusel jms. Hoone projekteerimisel vältida ümbritsevasse keskkonda sobimatute arhitektuursete võtete, materjalide ja detailide kasutamist. Välisviimistluses kasutada naturaalseid, kvaliteetseid ja väärikaid materjale. Piirkonnale mitteiseloomulike ja imiteerivate materjalide kasutamine ei ole lubatud. Ümarp alkehitised ei ole lubatud. Ehitusprojekti koosseisus anda hoone värvilahendus, mis harmoneerub piirkonna hoonete värvilahendusega. Esitada välisviimistluse lahendus (viimistlusmaterjalid, toon ja värvikood). 6.1 Tehnosüsteemid Kommunikatsioonid ja tehnoseadmed kavandada hoone mahtu või varjatud kujul hoonesse nii, et need ei risustaks ehitise välisilmet. Õhksoojuspumba seadmeid võib kavandada integreerides hoone arhitektuuri tänavalt mittevaadeldavasse asukohta maapinnal paiknevale alusele, kaetud puitrestiga, sokli või seinapinnaga sama värvitooni. E sifassaadi ette ei ole lubatud seadmeid paigaldada. Päikesepaneelid võib paigutada katusele hoone arhitektuurse lahendusega kokkusobivalt (vt Tallinna kodulehelt juhendit „ Päikesepaneelid linnaruumis “). Müra tekitavad seadmed paigutada nii, et tekkiv müra ei ületaks lubatud normtaseme piire. 7. Maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht: Vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. 8. Ehitusuuringu tegemise vajadus: Vastavalt Tallinna K eskkonna- ja Kommunaalameti (LISA 1) tingimustele; t eostada Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine. 9. Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: Vastavalt lisades (LISA 1) esitatud tingimustele. Lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine omal kinnistul, olemasoleva maapinna kõrgusi muuta võimalikult vähe. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on keelatud. Maapinnaga ühendatud haljastatud ala osakaal kavandada minimaalselt 50 % krundi pinnast . Kinnistule võib kavandada hoone arhitektuuriga sobiva ning naaberkinnistute piirete stiilist ja kõrgusest lähtuva piirdeaia ja väravad (kõrgusega kuni 1,5 meetrit maapinnast). Naaberkruntide piiril võivad olla võrkpiirded ja lähtuda naaberkinnistu piirete kõrgusest. Läbipaistmatuid piirdeid mitte kavandada. Autoväravad ei tohi avaneda tänavale. Parkimiskohad ja sissesõidutee eraldada naaberkinnistust haljaspuhvriga. Sillutatud jm kõvakattega alad kavandada naaberkinnistu piirist vähemalt 1,0 m kaugusele ning tänavapoolsest piirist eraldada haljaspuhvriga. Jäätmekonteinerite asukoht kavandada kinnistule varjatud kujul, soovitavalt piirde taha kõvakatendiga alale, jäätmekonteinerite asukoht tähistada asendiplaanil. Naaberkinnistust eraldada prügikonteinerid haljaspuhvriga. Normatiivsete parkimiskohtade arvu arvutamisel lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldusega number 723 kinnitatud Tallinna parkimisnormatiivist (tööpõhimõte). Taotlusele lisatud illustratiivne materjal on arhitektuurselt üldilmelt sobilik. Taotlusele lisatud illustratiivne materjal on informatiivse tähendusega ning ole ehitusprojekti koostamiseks siduv. Nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks Vajalikud tehnovõrgud ja tehnosüsteemid lahendada vastavalt piirkonna võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tingimustele . Nõuded ehitusprojekti vormistusele Ehitusprojekt vormistada majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „ Nõuded ehitusprojektile “ ning standardi EVS 932:2017 “Ehitusprojekt“ nõuetele. Hoonesse eluruumide kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusest nr 85 „ Eluruumile esitatavad nõuded “. Ehitusprojekti alusena kasutatav topo-geodeetiline alusplaan peab olema vastavuses majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusega nr 34 „ Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded “. Geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud projekti koostamiseks vajalikus mahus, sh. vajalikud hooned, rajatised ja haljastus naaberkinnistutel. Geodeesiafirmal esitada geodeetiline uurimustöö (joonise fail ja aruanne) digitaalselt Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi Geoveeb, kontrollimiseks ja registreerimiseks enne ehitusloa taotluse esitamist. Koostöö Ehitusprojekti koostamisel on soovitatav teha koostööd projekteerimistingimuste lisades nimetatud asutustega ning olemasolevate tehnovõrkude valdajatega, kelle võrkudega liitutakse ja kelle tehnovõrkude kaitsevööndites kavandatakse töid, samuti naaberkinnistu omanikega (vastavalt haldusmenetluse seadus § 11 lõike 1 punktile 3). Ehitusloa taotlus tuleb esitada ehitisregistri www.ehr.ee kaudu projekteerimistingimuste kehtivuse ajal. Amet esitab ehitusprojekti läbivaatamiseks teistele linna asutustele ja kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusprojektiga. Samuti esitab amet ehitusprojekti arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Projekteerimistingimuste kehtivus ja vaidlustamine: Projekteerimistingimused kehtivad 5 aastat. Põhjendatud juhul on võimalik esitada taotlus projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaja pikendamiseks eeldusel, et ehitise asukohast tulenevalt ümbritsev keskkond oluliselt ei muutu. Amet võib tunnistada projekteerimistingimused kehtetuks põhjendatud juhul. Juhul kui esineb vastuolu projekteerimistingimuste põhiaktis esitatud tingimuste ja selle lisades esitatavate tingimuste vahel, siis tuleb lähtuda projekteerimistingimuste põhiaktis esitatud tingimustest. Projekteerimistingimuste taotlus ja projekteerimistingimused koos lisadega ( LISA 1, LISA 2, LISA 3 LISA 4 ) esitada ehitusprojekti koosseisus. Projekteerimistingimusi on võimalik vaidlustada, esitades Tallinna Linnaplaneerimise Ametile vaide 30 päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamisest teada saamisest arvates või pöörduda kaebusega Tallinna Halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras. Lisad: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tingimused Tallinna Strateegiakeskus Tallinna Transpordiamet Illustratiivne materjal LISA 1 Tallinna Keskkonn a- ja Kommunaalameti tingimused Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitab Lehtpuu tn 17 kinnistule elamu püstitamise ehitusprojekti koostamiseks järgmised tingimused: 1. Teostada kinnistul ja selle piirist 5 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võra ulatusega ja väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Esitada dendroloogilise hinnangu materjalide kaust, mis on allkirjastatud vastavat kvalifikatsiooni omava töö teostaja poolt. 2. Säilitada maksimaalselt olemasolevat haljastust. Tagada I ja II väärtusklassi ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. 3. Mitte kavandada säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale kaevetöid nõudvaid lahendusi. Juhul kui seda ei ole võimalik vältida, esitada kohapõhised lõiked ja selgitused, kuidas juurestiku kaitsealale kavandatud kaevetööde käigus puude kasvutingimusi ei kahjustata. Hoonestus ja kõvakatete lahendus kavandada kinnistul võimalikult kõrghaljastust säästvalt. 4. Tehnovõrkude projekteerimisel kavandada tehnovõrgud maksimaalsel määral kõvakatte alla või olemasolevatesse tehnovõrkude koridoridesse, säilitada haljasalal olemasolevatele ja võimalusel projekteeritavatele puudele vajalik kasvuruum ja -tingimused. Mitte killustada kavandatavate tehnovõrkudega olemasolevaid haljasalasid. 4.1. Tehnovõrkude lahenduses arvestada ehitustöödeks vajaminevate kaevetööde ulatusega ja märkida asendiplaanile kaeviku tsoon. 4.2. Juhul kui ei ole võimalik vältida olemasolevate puude juurestiku kaitsealale trassikoridori kavandamist, võtta kasutusele erimeetmed (käsitsi kaeve, suundpuurimine, air-spade jne) puude kasvutingimuste säilitamiseks. Erimeetmete kasutamisel kajastada lahendust asendiplaanil, käsitsi kaeve korral esitada lahendusest kohtlõiked. 5. Käsitleda projektis ehitustööde-aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi, võra). Puude kaitse kirjelduse koostamisel juhinduda standardites EVS 843:2016 ja EVS 939-3:2020 ning Tallinna kaevetööde eeskirjas märgitud nõuetest, tuua välja projektis nõuded vastavalt kohapõhisele lahendusele. Puude võra kärpimise vajadusel taotleda hoolduslõikuse luba Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt, lõikuse peab teostama arborist. 6. Juhul kui nähakse ette puude raiet, tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt oma kinnistule. 7. Juhul kui kavandatakse uushaljastust, esitada asendiplaaniline lahendus ja tuua välja liigid ning nõuded istikutele (lehtpuuistiku kõrgus ja rinnasdiameeter, okaspuuistiku kõrgus ja juurekaela läbimõõt, põõsaistiku kõrgus ja vähim okste arv), istutus- ja hooldustöödele. Uushaljastuse projekteerimisel lähtuda sobivusest piirkonda. 8. Tagada üldplaneeringujärgne haljastuse osakaal (pereelamute alal kruntide min haljastatud pinna osakaal peab olema 50%), tuua välja vastav võrdlus. 9. Kinnistu asub kõrge või väga kõrge KOV Rn-riski klassiga (radoon) alal (Eesti pinnase radooniriski kaart). Projekteerimisel juhinduda standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ või vajadusel tellida pädevalt ettevõttelt radoonitaseme mõõtmised, et veenduda ohutuses. 10. Tehnoseadmete projekteerimisel arvestada, et tehnoseadmete poolt tekitatav müra ei tohi ületada normtasemeid kinnistu piiril (piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust). Müratasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" toodud normtasemeid. Esitada seadme tehnilise pass (rajatava tehnoseadme poolt tekitatav müratase, lubatud kaugus müratundlikust alast jm) või teostada akrediteeritud labori poolt vajalikud mõõtmised, mille põhjal oleks võimalik hinnata vastavust normile. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid. 11. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõudedmüra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusegahoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Vajadusel tuleb rakendada müravastaseid meetmeid, lähtudes standardist EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". 12. Kui mürataseme ületamine on ehituse eripärast lähtuvalt vältimatu, siis tuleb ehitustöid teostada päevasel ajal (soovitavalt tööpäeviti 09.00-18.00, kuid kindlasti mitte ajavahemikul 21.00-07.00). Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestvusest tuleb teavitada lähedal asuvaid elanikke. 13. Vibratsioonitasemed (sh ehitusaegne) ei tohi ületada elamutes ja ühiskasutusega hoonetes sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsioonimõõtmise meetodid“ sätestatud piirväärtusi. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid. 14. Ehitusprojekti mahus esitada asendiplaan ja vajadusel tehnovõrkude koondplaan, mis peavad olema vormistatud aktuaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil (M 1:500), mis vastab majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. 15. Tehnovõrkude projekteerimisel lahendada vajalikud tehnovõrgud ja tehnosüsteemid koostöös piirkonna tehnovõrkude valdajatega vastavalt nende tehnilistele tingimustele. Projektis (sh asendiplaanil) peavad olema ära märgitud kinnistu liitumispunktid kõikide tehnovõrkudega. 16. Ehitusprojektis lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine. Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Sademevesi käidelda võimalikult suures ulatuses omal kinnistul, hajutades selle haljasalale või võimalusel immutades pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega välistada sademevee valgumine tänavamaale või naaberkinnistutele. Ehitustööde tulemusena ei tohi halveneda naaberkinnistute veerežiim. 17. Sademeveekanalisatsiooni ja sademevee väljalaskude kaudu keskkonda juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused 1 “ § 5 ja 7 nõuetele. Reovee koosseis peab vastama Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ptk 5 nõuetele. 18. Ehitusprojekti koostamisel arvestada kõikide töömaa-alasse jäävate tehnovõrkude kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega. Ehitustöid olemasolevate tehnorajatiste kaitsevööndites võib teostada kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Tööde teostamisel juhinduda võrguvaldajate arvamustest või kooskõlastuste tingimustest. 19. Ehitusprojektiga koos esitada eraldi failis kaasamist vajavate võrguvaldajate nimekiri või kinnitus, et võrguvaldajate kaasamine pole vajalik. Võrguvaldajate tehnilised tingimused lisada ehitusprojektile. 20. Lammutusjäägid hoida kõvakattega pinnal ja välistada reostusohtliku sademevee valgumine pinnasesse. Välistada pinnase sattumine kraavidesse ja truupide-torude suudmetesse. 21. Kaeve- ja ehitustöödel reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ja tööstusmaa piirarvu (ärimaal ja elamumaal elumaa piirarvu) ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokku kogumine ja äravedu tuleb tellida vastavat keskkonnaluba omavalt ettevõttelt. Juhtumist teavitada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit. 22. Mänguväljaku projekteerimisel juhinduda standarditest EVS-EN 1176-1:2017+A1:2023 ja EVS-EN 1177:2018+A1:2024. Esitada mängualade lahendus, lisades skeemi koos mänguelementide nõutavate turvaaladega ja fotod tootekataloogist. 23. Ehitusprojektis lahendada katendite taastamine. Esitada asendiplaaniline lahendus ja katendi konstruktsioon ning ristlõiked. 24. Juurdepääsutee projekteerimisel linna maal arvestada sõidutee ja jalgtee laiusega vastavalt 3,5 m ja 1,5 m (st koos projekteerides 5 m) (Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 määrus nr 35 „Tallinna tänavate projekteerimise ja ehitamise nõuded“). Parkimine lahendada oma kinnistul. 25. Ehitusprojekti koostamisel arvestada piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega. Detailplaneeringute ajakohane info kajastub Tallinna planeeringute registris (https://tpr.tallinn.ee), ehitusprojektide ajakohane info kajastub Tallinna ehitusprojektide registris (http://ehitus.tallinn.ee) ja Ehitisregistris. Ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga. LISA 2 Tallinna Strateegiakeskuse tingimused Tallinna Strateegiakeskus esitab Päikese pst 89a kinnistule elamu püstitamise ehitusprojekti koostamiseks järgmised tingimused: Kõik ehituse ja lammutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb koguda tekkekohal liigiti ning käidelda juhindudes Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määruse nr 3 Tallinna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi Tallinna JHE) nõuetest. Tuua projektis välja tekkivate lammutusjäätmete hinnangulised kogused ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi koos nende edasise käitlemise ettepanekutega (tuua välja jäätmete võimalikud käitluskohad). Korralikud seadmed ja detailid, suunata võimalusel korduskasutusse. Käsitleda projektis jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna JHE nõudeid arvestades. Tekkekohal on kohustus koguda ja jäätmevedajale mahutiga üle anda biojäätmeid ja segaolmejäätmeid. 2026. aasta seisuga ei ole pakendijäätmed (plast- ja metall ja paber/kartong) osa korraldatud jäätmeveost, kuid suure tõenäosusega on tulevikus pakendijäätmed korraldatud jäätmeveo hulgas, mistõttu peab planeeritav olmejäätmete kogumiskoht olema piisavalt suur mahutamaks potentsiaalselt nelja erinevat mahutit lepingu kohta. Mahutite paigutamisel järgida Tallinna JHE § 21. Jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele esitatavad nõuded. Üksik- ja paariselamu elanikel on võimalik biojäätmeid mahutiga üleandmise asemel ka kompostida. Kompostimine peab vastama Tallinna JHE § 19 nõuetele. Ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskusega LISA 3 Tallinna Transpordiameti tingimused Tallinna Transpordiamet esitab Päikese pst 89a kinnistule elamu püstitamise ehitusprojekti koostamiseks järgmised tingimused: 1. Projekteeritav lahendus peab vastama järgnevatele standarditele ja normdokumentidele: 1.1. EVS 613:2023 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine” 1.2. EVS 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine” 1.3. EVS 615:2021 „Foorid ja nende kasutamine” 1.4. EVS-EN 1317 „Teepiirdesüsteemid“ 1.5. EVS EN 12368:2015 „Liikluse reguleerimise vahendid. Signaalseadmed” 1.6. EVS EN 12675:2001 „Traffic signal controllers - Funktional safety requirements” 1.7. EVS 843:2016 „Linnatänavad“ 1.8. Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldus number 723 „Tallinna parkimisnormatiiv (tööpõhimõte)“. 1.9. Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 määrus number 35 „Tallinna tänavate projekteerimise ja ehitamise nõuded.“ 1.10. Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 1.11. Vastavalt valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. 2. Projektis lahendada objekti ehitusaegne liikluskorraldus (kõiki liiklejagruppe arvestav). 3. Liikluskorraldusskeemil näidata parkimiskohtade paigutus, mõõdud ja manööverdusruumi laiused. 4. Projekti seletuskirjas näidata nii mootorsõidukite kui ka jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutused, välja tuua eraldi puudega inimeste sõidukite parkimiskohtade arv ning elektrisõidukite parkimiskohtadel laadimistaristute arv. Vajadusel täiendavalt selgitada, kui ei suudeta tagada normatiivset parkimist. 5. Ülaltoodud tingimustes nimetamata materjalide, seadmete või konstruktsioonide kasutamine projekteerimisel kooskõlastada täiendavalt Tallinna Transpordiametiga. 6. Ehitustöö käigus tekkivad projekti ja/või materjalide muudatused kooskõlastada Tallinna Transpordiametiga 7. Projekti liikluslahenduse välja töötamisel teha koostööd Tallinna Transpordiametiga. Projekt esitada kooskõlastamiseks Tallinna Transpordiameti liiklusosakonnale