dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Edastuskiri

Terviseamet · 2. märts 2026
Viit
9.3-2/26/1750-1
Registreeritud
2. märts 2026
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Nõmme Linnaosa Valitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-2 Teenuste terviseohutuse alane riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms
Toimik
9.3-2/2026
Vastutaja
Karmen Põld (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond)
Lahendamise tähtaeg
1. aprill 2026

Failid

  • 📎E-kiri.eml27312 KB
  • 📎image001.png
  • 📎LISA 4 Illustratiivne materjal.zip19884 KB
  • 📎PT EELNÕU Lehtpuu 17 elamu püstitamine A.docx50 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Alice Laanemägi" <[email protected]> Saaja: "Undisclosed recipients:" Teema: Lehtpuu tn 17 kinnistule kavandatava üksikelamu püstitamise projekteerimistingimuste eelnõu avalik väljapanek Kuupäev: 2026-03-02 07:01 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Nõmme Linnaosa Valitsus avalikustab Lehtpuu tn 17 kinnistule kavandatava üksikelamu püstitamise projekteerimistingimuste eelnõu koos illustreeriva materjaliga (hoone eskiis). Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub Lehtpuu tn 17 kinnistu pereelamute juhtotstarbega alal, kus võivad paikneda ühe või kahe korteriga omal krundil paiknevad elamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused. Projekteerimistingimuste eesmärk on määrata tingimused Lehtpuu tn 17 kinnistule üksikelamu püstitamiseks. Vastavalt Nõmme linnaosa üldplaneeringule võib hoone kahekorruselise hooneosa võib kavandada vähemalt 6 m kaugusele piiridest ning ühekorruselise hooneosa, maksimaalse kõrgusega kuni 5 m, võib kavandada vähemalt 4 m kaugusele naaberkrundi piiridest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks tuleb teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ja koostöö dokumenteerida. Ehitise kaugus naaberkinnistutest peab olema kooskõlas tuleohutus- ja insolatsiooninõuetega ning naabrusõigusega. Arvestades piirkonna hoonestust ja Nõmme linnaosa üldplaneeringut võib suurim lubatud hoonealune pind olla kuni 270 m² ja hoone kõrgus kuni 9 m. Kohaliku omavalitsuse üksus võib planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alusel lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1. ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2. üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Projekteerimistingimuste taotluse ja selle lisamaterjalide avalik väljapanek toimub 13. märtsist kuni 27. märtsini 2026 Nõmme Linnaosa Valitsuse ruumides, Valdeku tn 13, I korruse fuajees, küsida infoletist. Projekteerimistingimuste taotlusega nr 2611002/00612 ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud projekteerimistingimuste eelnõuga on võimalik tutvuda veebiaadressil: https://veeb.tallinnlv.ee/pilv/index.php/s/wmulo7GqMRPWqFx. 1. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks on avaliku väljapaneku lõppemise kuupäev. 2. Juhul, kui eelnevas punktis nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata. Menetlusosaline loetakse asja arutamisest avalikul istungil loobunuks, kui haldusorgan on väljapaneku alguses või menetlusest teatamisel teinud ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata ja menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (alus haldusmenetluse seaduse § 50 lõige 3). Info tel 645 7300. Ettepanekud ja vastuväited palume esitada e-posti aadressil: [email protected] <mailto:[email protected]> . Parimate soovidega, Alice Laanemägi Nõmme arhitekt Volitatud arhitekt 7 Linnamajanduse osakond Tel +372 6457300 Üksikelamu Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn Eelprojekt Kaust Digitaalne Töö nr 00125 Omanik: Frank Õim Kontakt: Frank Õim GSM +372 5032008 E-mail: [email protected] Tellija: Frank Õim Kontakt: Frank Õim GSM +372 5032008 E-mail: [email protected] Projekteerija: On Arhitektid OÜ Lootus pst 103a Tallinn 11619 Eesti / Estonia Tel / faks +372 6466793 Registrikood 10847424 MTR kood EP10847424-0001 Kutsetunnistus nr 010122 E-mail: [email protected] www.onarhitektid.ee Kontakt: Harry Klaar EAL-liige GSM +372 5221545 E-mail: [email protected] Tallinn 2025 GSPublisherVersion 1403.0.10.29 Üksikelamu, Lehtpuu tn 17 Fotod olemasolevast olukorrast Eelprojekt, kuupäev 12.12.2025 Harry Klaar / On Arhitektid OÜ GSPublisherVersion 1403.0.10.29 Üksikelamu, Lehtpuu tn 17 Perspektiivvaated, leht 01 Eelprojekt, kuupäev 12.12.2025 Harry Klaar / On Arhitektid OÜ GSPublisherVersion 1403.0.10.29 Üksikelamu, Lehtpuu tn 17 Perspektiivvaated, leht 02 Eelprojekt, kuupäev 12.12.2025 Harry Klaar / On Arhitektid OÜ GSPublisherVersion 1403.0.10.29 Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn Uusehitus / Eelprojekt Kaust nr Digitaalne Töö nr 00125 Tellija: Frank Õim Lehtpuu tn 15 Nõmme linnaosa Tallinn 10913 Harjumaa Eesti / Estonia Kontakt: Frank Õim +372 5032008 E-mail: [email protected] Omanik: Frank Õim Lehtpuu tn 15 Nõmme linnaosa Tallinn 10913 Harjumaa Eesti / Estonia Kontakt: Frank Õim +372 5032008 E-mail: [email protected] Projekteerija: On Arhitektid OÜ Lootuse pst 103a Tallinn 11619 Eesti / Estonia Registrikood 10847424 MTR kood EP 10847424-0001 E-mail: [email protected] www.onarhitektid.ee Kontakt: Harry Klaar EAL-liige, Volitatud Arhitekt 7 +372 5221545 E-mail: [email protected] Tallinn 2025 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn 3. Seletuskirja sisukord 3.1 Üldosa 3.2 Asendiplaaniline kirjeldus 3.3 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus 3.4 Konstruktsioonide kirjeldus 3.5 Välisviimistluse ja välisdetailide kirjeldus 3.6 Siseviimistluse ja sisedetailide kirjeldus 3.7 Avatäidete kirjeldus 3.8 Tulekaitse kirjeldus 3.9 Keskkonnakaitse kirjeldus 3.10 Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse lahendus 3.11 Veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademevete kanalisatsiooni lahendus 3.12 Tugevoolu, nõrkvool ja automaatika lahendus 3.13 Energiatõhususe miinimumnõuded 3.14 Tehnilised näitajad 3.15 Tehniliste näitajate võrdlustabel On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 2 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn Seletuskiri 3.1 Üldosa Käesoleva eelprojekti staadiumiga antakse arhitektuur-ehituslik lahendus Tallinna linnas, Nõmme linnaosas, Lehtpuu tn 17 kinnistul olemasoleva amortiseerunud ja lammutatava üksikelamu asemele uue üksikelamu püstitamiseks. Eelprojekti koostamise eesmärgiks on kavandada arhitektuur-ehituslikult heatasemeline, funktsionaalselt läbimõeldud, võimalikult energiatõhus ning mahult ja viimistluselt olemasoleva keskkonna ja antud piirkonna miljööga sobiv üksikelamu. Normdokumendid − Ehitusseadustik; − Päästeseadus; − Tuleohutuse seadus; − Rahvatervise seadus; − Töötervishoiu ja tööohutuse seadus; − Jäätmeseadus; − Looduskaitseseadus; − Kemikaaliseadus; − Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 a määrus nr 176 "Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded"; − Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 a määrus nr 377 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses"; − Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 a määrus nr 12 "Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord"; − Sotsiaalministri 30.11.1999 a määrus nr 75 „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas“; − Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"; − Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 a määrus nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused"; − Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 a määrus nr 63 "Hoone Energiatõhususe miinimumnõuded"; − Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 29.05.2018 a määrus nr 28 “Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitisele”; − Keskkonnaministri 03.06.2022 a määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“; − Siseministri 07.01.2013 a määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsiooni-süsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsiooni-süsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord"; − Siseministri 30.03.2017 a määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded"; − Siseministri 12.12.2022 a määrus nr 44 "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule"; − Sotsiaalministri 04.03.2002 a määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid"; − Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023. a määrus nr 3, „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“; − EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“; − EVS-EN ISO 7345:2018 „Thermal performance of buildings and building components - Physical quantities and definitions“; − EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 "Päevavalgus hoonetes"; − EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“; − EVS 843:2016 „Linnatänavad“; − EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“; − EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“; − EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; − EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“; − EVS 920-5:2023 “Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused”; − EVS-EN ISO 10077-1:2017 „Akende, uste ja luukide soojuslik toimivus. Soojusläbivuse arvutus. Osa 1: Üldosa“; − EVS-EN 12207:2016 „Aknad ja uksed. Õhuläbilaskvus. Klassifikatsioon“; − EVS-EN 12208:2003 „Aknad ja uksed. Veepidavus. Klassifikatsioon“; − EVS-EN 12210:2016 „Aknad ja uksed. Vastupanu tuulekoormusele. Klassifikatsioon“; − EVS 1627:2021 „Uksed, aknad, rippfassaadid, võred ja luugid. Sissemurdmiskindlus. Nõuded ja klassifikatsioon“; − ET-, ETF-jms kartoteegid; − ET-1 0207-0068 „Hea ehitustava“; − MaaRYL 2010 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Hoone ehituse pinnasetööd“; − Tarindi RYL 2010 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid“; − Sisetööde RYL 2013 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Hoone sisetööd“; On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 3 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn − Maalritööde RYL 2012 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid“. Kavandatud üksikelamu arhitektuur-ehitusliku projekteerimistööde aluseks on võetud Kavandatud üksikelamu arhitektuur- ehitusliku projekteerimistööde aluseks on võetud NÕMME LINNAOSA EHITUSMÄÄRUS (II EHITUSPIIRKOND), FIE EIMAR VALLNERI poolt koostatud TALLINN, NÕMME LINNAOSA, LEHTPUU TN 15, KINNISTU JA LÄHIÜMBRUSE GEODEETILINE PLAAN, töö nr GA-910, kuupäev 19.12.2015, Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse X-GIS 2.0 maainfo kaardimaterjal ja hilisemad projekteerimistööde käigus tehtud Tellija ning projekteerija vahelised otsused ja kokkulepped. Käesolev arhitektuuri osa eelprojekt koosneb seletuskirja tekstiosast, jooniste graafilisest osast ning kõigist erinevatest projektiosadest ja projektilisadest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse lahutamatu terviku. Kavandatud hoonestuse edasised projekteerimis- ja ehitustööd peavad toimuma arhitektuuri osa põhi- ja tööprojekti järgi ning arhitektuuri osa põhi- ja tööprojekti vaadata ehitamisel koos EK-osa (ehituskonstruktiivse osa) ning eriosade projektidega - AS- / MA- / TL-osa (välistehnovõrkude, maastikuarhitektuurne osa, vertikaalplaneerimise ja liikluskorralduse), VK-osa (veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide osa), SK-osa (sademevete kanalisatsioonisüsteemide osa), KV-osa (kütte- ja ventilatsioonisüsteemide osa), J-osa (jahutusesüsteemide osa), SO-osa (tsentraalkütte ja soojasõlme osa), EL-osa (tugevvoolu ja elektripaigaldise osa), EN-osa (nõrkvoolu ja nõrkvoolupaigaldise osa), EA-osa (hooneautomaatika osa), TO- osa (tuleohutuse osa) ning SA-osa (sisearhitektuurne ja sisekujunduse osa), EE-osa (energiatõhususe osa) jms juurde kuuluvate projektide ja projektiosadega. Kavandatud üksikelamu edasise projekteerimis- ja ehitustöödega seotud kõik muudatused konstruktsioonide, mõõtude, materjalide, viimistluse, avatäidete, piirete, detailide jms osas kooskõlastada kõigepealt projekti autori, projekteerija ja siis Tellijaga, lisaks arvestada asjaoluga, et autori, projekteerija või Tellija nõudmisel / soovil tuleb valmistada tootjal / valmistajal / ehitajal omal kulul näidis- või proovitükid / detailid, samuti teha värvinäidised ja / -proovivärvimised. Kinnistul ja selle lähialal tee- ja pinnakatete rajamisel ja ehitamisel juhinduda Maa RYL 2010 ning Infra RYL 2010 I osa ja Infra RYL 2006 II osa normist ja nõuetest, kinnistul ja selle lähialal krundipiirete ja tugimüüride rajamisel ja ehitamisel lähtuda Tarindi RYL 2010, Maa RYL 2010 ning Infra RYL 2010 I osa ja Infra RYL 2006 II osa normist ja nõuetest ning välistehnovõrkude rajamisel ja ehitamisel lähtuda Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 normist ja nõuetest, olemasolevate välistehnovõrkude paiknemine ja kõrgusmärgid täpsustada ehitustööde käigus. Kinnistul ja selle lähialal välistehnovõrkude krundipiirete, tugimüüride jms rajamisel ja ehitamisel tagada olemasoleva ja projekteeritud madal- ja kõrghaljastuse kasvutingimuste säilimine ning mitte rajada ja ehitada välistehnovõrke krundipiirdeid, tugimüüre jms lähemale kui 1,0 m / 2,0 m olemasoleva ja projekteeritud madal- ja kõrghaljastuse tüvedest, samuti mitte istutada ja rajada madal- ja kõrghaljastust lähemale kui 1,0 m / 2,0 m olemasolevale ja projekteeritud välistehnovõrkudele, krundipiiretele, tugimüüridele jms. Kinnistul ja selle lähialal kogu ehitustööde vältel kaitsta ning tagada olemasoleva madal- ja kõrghaljastuse kasvutingimuste säilimine, olemasoleva madal- ja kõrghaljastuse katsemeetmed vt maastikuarhitektuurse osa projekt. Kavandatud üksikelamu ja kinnistul toimuvad ehitustööd on kavandatud ühe etapilisena, see hõlmab olemasoleva amortiseerunud üksikelamu lammutust, uue üksikelamu püstitamist, krundiväravate ja -piirete püstitamist ning uute tehnovõrkude rajamist, platside, juurdepääsu- ja käiguteede rajamist koos haljastus- ja heakorrastustöödega. 3.2 Asendiplaaniline kirjeldus 3.2.1 Üldosa Maa-ameti üldandmed: Nähtus Sisu Omanik / Kaasomanikud: Frank Õim Aadress: Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Lehtpuu tn 17 Tunnus: 78404:408:4720 Sihtotstarve 1 / 2 / 3: Elamumaa 100% / - / - Pindala: 1647,0 m² sh ehitiste alune maa: 115,0 m² Haritav maa: - Looduslik rohumaa: - Metsamaa: - Õuemaa: 1647,0 m² On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 4 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn Muu maa: - sh veealune maa: - 3.2.2 Olemasolev olukord Kavandatud üksikelamu kinnistu, suurusega 1647,0 m², katastritunnusega 78404:408:4720, paikneb Tallinna linnas, Nõmme linnaosas, Lehtpuu tn 17 kinnistul. Vastavalt NÕMME LINNAOSA EHITUSMÄÄRUSELE asub krunt II ehituspiirkonnas, mis on põhiline eramute ala, ja vastavalt NÕMME LINNAOSA ÜLDPLANEERINGULE miljööväärtusliku hoonestusala mõjuvööndis ning on hoonestatud olemasoleva üksikelamu ja abihoonega, samuti paikneb krundil väike kasvuhoone ja kaev. Antud piirkonnas on ajalooliselt väljakujunenud ühtne ja kindlatele kriteeriumitele vastavad maaüksuste suurused, põhimahus monofunktsionaalne hoonestus, selge struktuuriga tänavate võrk ning ka ühtlane parkmetsana krunte läbiv kõrghaljastus, mille kogu kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Samas võib tõdeda, et piirkonna üldmiljööd ei mõjuta just olulisel määral tänaseks väljakujunenud kinnistute suurused, hoonestuse paigutus kruntidel ega ka erinevatel ajajärkudel rajatud hoonestuse üldine olemus, vaid eelkõige ühtlane krunte läbiv parkmets, hoonestuse sobiva suurusega mahud, liigendused ja proportsioonid, samuti hoonete vahelised kujad, hoonestustiheduse suhteline hõredus ning hoonestust ühildav materjalikäsitlus, kus materjalikäsitlus peamiselt väljendub fassaadi välisviimistluse osas - erinevate paigutustega, laiustega ja värvitoonidega puidust välisvooderlaudise näol ning erinevate kivi- ja krohvipindade näol, samuti ka visuaalselt hoomatavate katuse välisviimistluse osas - valtsitud terasplekk- ja katusekivikatte näol. Kavandatud üksikelamu krunt külgneb idaküljel Lehtpuu tänavaga (kahesuunaline 1+1 liikluskorraldus) ja muuosas elamumaa sihtotstarbeliste naaberkinnistutega, kus Nõmme linnaosa üldise arhitektuurse miljöö seisukohalt lõunaküljel paiknev krunt on hoonestatud väärtusliku uue rekonstrueeritud ja laiendusega eluhoonega, edelaküljel paiknev krunt on hoonestatud väheväärtusliku uue / ümberehitatud eluhoonega, lääneküljel paiknev krunt on hoonestatud väga väärtusliku eluhoonega ning põhjaküljel paiknev krunt on hoonestatud võrdlemisi veidra ümberehituste ja laiendustega eluhoonega. Krunt on hetkel hoonestatud väheväärtusliku üksikelamu, abihoone kasvuhoone jms, samuti on krunt piiratud krundiväravate ja -piiretega. Lisaks paikevad krundil olemasolevat hoonestust teenindavad pinnase-, looduskivi- ja betoonkattega sissekäigu- ja sõiduteed / pandused ja trepistikud ning välistehnovõrgud – veetrass, kanalisatsioonitrass, õlimahuti, madalpinge õhuliin ja sidetrass, kuid samas puuduvad neil igasugused koormavad kitsendused, kaitsevööndid ja servituudid. Krundil paikneb esialgse hinnangu kohaselt haljastuslikult oluline (III väärtusklass), haljastuslikult väheväärtuslik (IV väärtusklass) ja haljastuslikult nõrga väärtusega (V väärtusklass) olemasolev madal- ja kõrghaljastus, mis liigiliselt koosneb peamiselt mändidest, kaskedest, vahtratest ning vilja- ja ilupuudest / -põõsastest, muuosas on krunt kaetud parkmetsale ja õuealale omase murukattega. Krunt on ristkülikukujuline, ida- ja läänesuunaline ning ühtlase maapinna kaldega, kus kõrgeim kõrgusmärk ~47,41 on kagukülje nurga punkti vahetusläheduses ja madalaim kõrgusmärk ~46,80 on edelakülje nurga punkti vahetusläheduses, seega on krundi keskmine kõrgustevahe ligikaudu ~0,6 m. 3.2.3 Lahenduse kirjeldus Kavandatud üksikelamu projekteerimisel ja krundi planeerimisel on lähtutud NÕMME LINNAOSA EHITUSMÄÄRUSE II ehituspiirkonna kohta toodud tingimustest, kus ehitusala paikneb kinnistupiirist Lehtpuu tänava poolsel e krundi idaküljel 5,0 m kaugusel, krundi lõuna-, lääne- ja põhjaküljel 6,0 m kaugusel. Sarnaselt naaberkinnistute hoonestuse paiknemisest Lehtpuu tänava läänepoolse küljega, va üksikud erandid ajaloolise hoone paikemisest tingituna, asuvad hooned tänavapoolsel küljel üldiselt krundipiirist ca ~5,0-6,0 m kaugusel. Kavandatud üksikelamu krundil lammutatakse kõik krundil paikevad olemasolevad ehitised ja rajatised, samuti krundiväravad ja -piirded ning likvideeritakse kõik krundil paiknevad olemasolevad sissekäigu ja -sõiduteed ning platsid. Uue kavandatud üksikelamu asukoht säilitatakse olemasolevas lammutatava amortiseerunud üksikelamu asukohas, mis annab võimaluse säilitada kogu olemasolev väärtuslik ja oluline kõrghaljastus ning luua krundile funktsionaalselt otstarbekas ja piirkonnale omane krundijaotus. Krundile on projekteeritud ühine grupeeritud sissekäik ja -sõit krundi idaküljel paiknevalt Lehtpuu tänavalt ning krunt on jagatud ümber kavandatud üksikelamu funktsioonidest lähtuvateks nn tsoonideks, kus kinnistu idaküljele on projekteeritud sissekäigu- ja sissesõiduala, sõidukite manööverdamisala garaaži sisenemiseks (4 parkimiskohta) ja asukoht prügikonteineritele, lõuna- ja lääneküljele välisterrassiga hooviala ning põhjaküljele nö majandushooviosa, kust saab ühtlasi olema ka pääs tagahoovi. Krundile ühiselt funktsionaalse jaotusele on kavandatud krundil loogiline liikumis- ja liiklusskeem jalakäijatele ja sõidukitele, projekteeritud platsid, juurdepääsu- ja käiguteed (laiusega 3,5 m), tagatud on liikumine ümber kavandatud üksikelamu. Krundile projekteeritud platsid, juurdepääsu- ja käiguteed kaetakse osaliselt betoonkivikattega ja osaliselt betoonmurukivikattega, muuosas kaetakse krunt vajadusel kasvumullaga ning külvatakse ja / või istutatakse õuealale ja / või parkmetsale omane muru- ja taimkatte. Projekteeritud platsid, juurdepääsu- ja käiguteed eraldatakse haljasaladest krundi maa-alal madala peidetud teeääristamise süsteemiga. Kavandatud üksikelamu krunt piiratakse kõikidest külgedest uute krundiväravate ja - piiretega, kõrgusega kuni 1500 mm, kus krundipiire on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist soklimüürile kombineerituna osaliselt krohvitud väikeplokkidest postidega, osaliselt müüriga ning osaliselt teraskanttorust postidega vertikaalsete puitlattidest balustraadiga. Kavandatud üksikelamu krundil likvideeritakse olemasolevad välistehnovõrgud kuni liitumispunktideni / -kaevudeni ning kavandatud üksikelamu varustamiseks vajalike välistehnovõrkudega on projekteeritud krundile Lehtpuu tänaval paiknevatest liitumispunktidest / -kaevudest uus veetrass, kanalisatsioonitrass ning madalpinge mõõte- ja liitumiskilbist madalpinge maakaablitrass ning sidetrass uue üksikelamuni, muuosas ei ole projekteeritud krundile On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 5 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn välistehnorajatis- / võrke, samuti ei ole ette nähtud krundile muid sarnaseid koormavaid kitsendusi, kaitsevööndeid, servituute jms. 3.2.4 Liikluskorraldus Kavandatud üksikelamu krundile on projekteeritud ühtne grupeeritud sissekäik ja -sõit krundi idaküljel paiknevalt kahesuunalise 1+1 liikluskorraldusega Lehtpuu tänavalt, kus pöörete sooritamine krundile on ettenähtud ühelt sõidurajalt. Krundile on tagatud pääs jalakäijatele, kergliiklusvahenditele ja sõidukitele, samuti krundil vaba juurdepääs jalakäijatel üksikelamuni ja krundi rekreatsioonialadele, sõidukitel juurdepääs garaažis paiknevale neljale parkimiskohale ning vajadusel liikumine ümber kavandatud üksikelamu, lisaks on tagatud nõuetekohane juurdepääs sissekäigu ja -sõidu kõrval paiknevatele jäätmeliikide kaupa kogumisega prügikonteinerite regulaarseks tühjendamiseks. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA- ja TL-osa projekt. 3.2.5 Teed ja platsid Kavandatud üksikelamu ja krundil ehitustööde ja heakorrastustööde käigus võimalike tänava maa-alal sõidu- ja kõnnitee asfaltbetoonkatte ja haljasala murukatte vigastuste korral taastatakse tänavamaa-ala tee- ja pinnakatendid. Krundi väline sissekäigu- ja sissesõidutee on projekteeritud betoonkivikattega ning krundi sisene sissekäigu- ja sissesõidutee on projekteeritud betoonkivikattega, värvitoon: must, ja betoonmurukivikattega, värvitoon: must, ning prügikonteinerite asukohas betoonkivikattega, värvitoon: must. Krundile rajatavad sissekäigu- ja sissesõiduteed ning parkimisplatsid peavad olema sademevett läbilaskva katenditega. Krundi väliste sissekäigu- ja sissesõiduteede rajamisel ei tohi säilitatava puittaimestiku juurestiku kaitsealal (võra projektsioon maapinnal) kaevetööde tegemiseks kasutada mehhaanilisi kaeve- ja tihendusvahendeid ning selles osas teha teekatete aluskonstruktsioonide rajamisel kaevetööd käsitsi, samuti ei tohi paigaldata krundi väliste sissekäigu- ja sissesõiduteede teekatete eraldamiseks äärekivisid ja pinnakatete eraldusribasid. Krundi sisesed sissekäigu- ja sissesõiduteed eraldada haljasaladest maapinnaga tasa oleva madala peidetud teraslehest pinnakatete eraldusribaga, mille maksimaalne rajamissügavus võib olla ca 100 mm ja mille paigutamisel järgitakse olemasoleva maapinna kaldeid ja vertikaalplaneerimise järgseid pikikaldeid. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA- ja TL-osa projekt. 3.2.6 Haljastus ja heakorrastus Kavandatud üksikelamu ja krundil ehitustööde ja heakorrastustööde käigus säilitatakse üldjoontes krundi olemasolev maapinnareljeef ning piirkonna parkmetsale ja õuealale omane olemasolev madal- ja kõrghaljastus. Kavandatava üksikelamu ja krundil paiknev olemasoleva madal- ja kõrghaljastuse miljööliselt väärtuslikum osa säilitatakse täies mahus. Enne järgmiste projektistaadiumitega jätkamist tuleb krundiomanikul / -valdajal koostada Lehtpuu tn 17 krundil paiknevate taimede haljastuslik hinnang vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusele nr 45 „PUU RAIEKS JA HOOLDUSLÕIKUSEKS LOA ANDMISE TINGIMUSED JA KORD“. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA- ja TL-osa projekt. 3.2.7 Sademeteveed ja vertikaalplaneering Kavandatud üksikelamu katustele tekkivad sademeveed kogutakse katustelt kokku sademevete rennide ja lehtrite abil ning juhitakse katustel alla sademevete torude kaudu, katuselt tulevad ja krundil tekkivad sademeveed kogutakse maapinnalt kokku teede, platside ja maapinna piki- ja põikkalletega ning juhitakse ümber kavandatud üksikelamu perimeetri, sissekäigu ja -sõiduteede servades paiknevatele haljasaladele ning immutatakse maapinda, vältida sademevete juhtimist ja sattumist naaberkinnistutele ning juhtimist reoveekanalisatsiooni. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA- ja TL- osa projekt. 3.2.8 Krundipiirded ja -väravad Kavandatud üksikelamu krundil lammutatakse kõik olemasolevad krundiväravad ja -piirded ning krunt piiratakse kõikidest külgedest uute krundiväravate ja -piiretega, kõrgusega kuni 1500 mm, kus krundipiire on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist soklimüürile kombineerituna osaliselt krohvitud väikeplokkidest postidega, osaliselt müüriga ning osaliselt teraskanttorust postidega vertikaalsete puitlattidest balustraadiga. Krundiväravate- ja piirete rajamisel ja ehitamisel kindlasti arvestada olemasoleva ja projekteeritud maapinna kalletega ja kõrgustega ning kohtades, kus maapind tõuseb / langeb näha ette krundipiirdele astmed. Krundiväravate- ja piirete rajamisel ja ehitamisel tagada olemasoleva madal- ja kõrghaljastuse kasvutingimuste säilimine ning krundiväravate- ja piirete rajamisel ja ehitamisel puittaimedele lähemale kui 2,0 m teha monoliitsest raudbetoonist sokli- / vundamendimüür monoliitsest raudbetoonist kohtvundamentidega ja sillatud soklipaneelina, vältides puittaime juurestiku vigastamist, samuti mitte istutada ja rajada projekteeritud madalhaljastust lähemale kui 1,0 m ning projekteeritud kõrghaljastust lähemale kui 2,0 m krundiväravatele ja -piiretele. Asendiplaaniline lahendus vt joonised AR-4-001 – AR-003. Enne krundiväravate ja -piirete valmistamist ja ehitamist kindlasti kontrollida krundiväravate ja -piirete kogust, krundiväravate ja -piirete konstruktsiooni (vajadusel lisada täiendavaid kinnitusi, ühendusi, detaile jms) ning olemasoleva olukorra, maapinna kõrguste ja avade tegelikke mõõte. Kõik krundiväravate ja -piirete valmistamisega ja ehitamisega seotud muudatused, krundiväravate ja -piirete konstruktsiooni, profiilide, mõõtude jms osas, samuti materjalide, viimistluste, värvitoonide jms osas On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 6 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn kooskõlastada autorijärelvalve käigus projekteerijaga ja siis Tellijaga. Krundiväravate ja -piirete valmistamisel ja ehitamisel tagada profiilide, detailide, ühenduste, kinnitite, kruvide jms kohtkindel ja püsiv kinnitus, profiilide, detailide, ühenduste, kinnitite, kruvide jms sirge, looditud, mõõdetud ja korrektne paigutus, ühendus ja kinnitus kohtade tasasus ning vältida teravaid nurki, servi ja ääri, kus on võimalik vigastada kätt, samuti vältida krundipiirete ja väravate valmistamisel ja ehitamisel hoonete, rajatiste, pinnakatete jms viimistluse vigastamist ning olemasoleva madal- ja kõrghaljastuse vigastamist. 3.2.9 Välis-, fassaadi- ja krundivalgustus Kavandatud üksikelamu ning krundi sissekäigu- / sissesõidu teede ja platside, sissepääsude / välisterrasside ja fassaadide valgustamiseks on projekteeritud maapinda süvistatud ja maapinnapealse paigutusega pollarvalgustid, varikatuse konstruktsiooni süvistatud ja pinnapealse paigutusega laevalgustid ja välisseina konstruktsiooni süvistatud ja pinnapealse paigutusega seinavalgustid, mis on varustatud LED-valgusallikaga, hämaraanduriga ja aegreleega ning maksimaalse valgusvärvusega 3000K. Välisvalgustite tüüp, olemus, mõõdud, valgusallikas ja viimistlus lahendatakse täpsemalt eraldi koostatava valgustuse projektiga, kus tuua välja eraldi kasutatavate välisvalgustite olulisemad omadused ning vastavus fotobioloogilise ohutusele, välisvalgustite valimisel lähtuda standardist EVS-EN 62471:2008 „LAMPIDE JA LAMPSEADMETE FOTOBIOLOOGILINE OHUTUS“, kus aktsepteeritavateks klassideks on RG0 ja RG1, samuti ei tohi kavandatav välisvalgustuslahendus häirida keskkonda valgusreostusega. Välisvalgustite olemus ja viimistlus peab haakuma kavandatava üksikelamu arhitektuurmiljöölise lahendusega, samuti välisvalgustite valik, paigutus ja kogus täpsustada ja kooskõlastada projekteerija ja Tellijaga, välisvalgustite paigaldamisel ja kinnitamisel lähtuda valgusti tootja / valmistaja / tarnija paigaldusjuhenditest. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA- ja EL/EN-osa projekt. Enne valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika jms valmistamist ja tellimist kindlasti kontrollida eelnevalt olemasolevat olukorda, aluskonstruktsioone, avade ja karkassi tegelikke mõõtmeid, avanemissuundasid, koguseid ja komplekteerimist, samuti paigaldamis- / kinnitamisvõimalusi. Tagada valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika jms paigaldamisel ja kinnitamisel, samuti juhtmete ja kaablite paigaldamisel ja kinnitamisel, risti- ja paralleelsuunaline (või joonisel toodud suunaline) sirge, looditud ning korrektne paigutus (juhtmed ja kaablid paigaldada grupeeritult), arvestada läbivate sihtide, joonte, vuukide jms selge ning loogiline kokkulangemine, lisaks vältida valgustite käsitlemisel ja paigaldamisel nende purunemist, vigastamist, muljumist vms. 3.2.10 Lastemänguväljak ja puhkenurgad Kavandatud üksikelamu puhkenurgana ja eluruumide suvise pikendusena on projekteeritud eluhoone kahe küljega liituv maapinna tasandilt tõstetud puitkattega välisterrass, välisterrassi inventar lahendatakse täpsemalt eraldi koostatava maastikuarhitektuuri projektiga. Välisterrassi inventari ja elementide olemus ja viimistlus peab haakuma kavandatud üksikelamu arhitektuuri lahendusega, täpsustatakse ehitusjärelvalve käigus, elementide valik ja kogus täpsustada ja kooskõlastada projekteerija ja Tellijaga, inventari paigaldus vastavalt tootja / valmistaja / tarnija juhenditele. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA- ja AR-osa projekt. 3.2.11 Prügikastid ja prügikonteinerid Kavandatud üksikelamu krundi sissepääsu / -käigu juures on betoonkivikattega aluspinnal sorteeritud jäätmeliikide kaupa kogumisega kaherattaga prügikonteinerid mahuga 140 l, kokku 3 tk, mõõdud 480(b)x650(l)x1065(h) mm, standard värvitoon: hall. Prügikonteinerite valikul, paigutamisel ja jäätmete kogumisel lähtuda Jäätme- ja pakendiseadusest, Tallinna Jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmekäitlusega tegeleva ettevõtte soovitustest, samuti kinnistuomanikul / valdajal sõlmida leping jäätmekäitlusega tegeleva ettevõttega prügikonteinerite regulaarseks tühjendamiseks. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA- ja TL-osa projekt. 3.2.12 Pinnase ladustamine ja käitlemine Kavandatud üksikelamu krundil enne ehitustööde alustamist koorida kasvumuld kavandatud üksikelamu aluselt pinnalt ja vahetusläheduses ning paigutada krundile sobivasse kohta muldesse. Pärast ehitustööde lõppu kasutuskõlblik pinnas paigaldada krundile ringi, kooritud kasvumuld planeerida ja tasandada projekteeritud haljasaladele vastavalt vertikaalplaneerimise projektile. Planeeritud ja tasandatud kasvumullale külvata ja / või istutatakse õuealale ja / või parkmetsale omane muru- ja taimkatte, krundivaldajal tagada regulaarne murukatte hooldamine. Tee- ja pinnakatete rajamisel juhinduda Maa RYL 2010 ja Infra RYL 2006 I osa nõuetest. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA- ja TL-osa projekt. 3.2.13 Kommunikatsioonid ja liitumispunktid Kavandatud üksikelamu krundil likvideeritakse olemasolevad välistehnovõrgud kuni liitumispunktideni / -kaevudeni ning kavandatud üksikelamu varustamiseks vajalike välistehnovõrkudega on projekteeritud krundile Lehtpuu tänaval paiknevatest liitumispunktidest / -kaevudest uus veetrass, kanalisatsioonitrass ning madalpinge mõõte- ja liitumiskilbist madalpinge maakaablitrass ning sidetrass uue üksikelamuni , muuosas ei ole projekteeritud krundile välistehnorajatis- / võrke, samuti ei ole ette nähtud krundile muid sarnaseid koormavaid kitsendusi, kaitsevööndeid, servituute jms. Kommunikatsioonidega liitumispunktid, ühendused / liitumised trasside, torustike, kaablitega jms lahendatakse täpsemalt edasises On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 7 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn projekteerimiskäigus ja eraldi AS-osa (asendiplaani ja välistehnovõrkude osa), TL-osa (vertikaalplaneerimise osa), VK-osa (veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide osa), SK-osa (sademevete kanalisatsioonisüsteemide osa), KV-osa (kütte- ja ventilatsioonisüsteemide osa), J-osa (jahutusesüsteemide osa), EL-osa (tugevvoolu ja elektripaigaldise osa), EN-osa (nõrkvoolu ja nõrkvoolupaigaldise osa) EA-osa (hooneautomaatika osa) jms projektidega vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ja liitumislepingutele. Välistehnovõrkude ja -tehnoseadmete ehitamisel ja rajamisel lähtuda LVI RYL2002 normist ja nõuetest, olemasolevate välistehnovõrkude paiknemine ja kõrgusmärgid täpsustada ehitustööde käigus. Välistehnovõrkude ja -tehnoseadmete, krundiväravate ja -piirete, sissekäigu- ja sissesõiduteede jms rajamisel ja ehitamisel tagada olemasoleva madal- ja kõrghaljastuse kasvutingimuste säilimine ning mitte rajada ja ehitada välistehnovõrkude ja -tehnoseadmete, krundiväravate ja -piirete, sissekäigu- ja sissesõiduteede jms lähemale kui 2,0 m olemasoleva madal- ja kõrghaljastuse tüvedest, samuti mitte istutada ja rajada madal- ja kõrghaljastust lähemale kui 2,0 m olemasolevatele ja projekteeritud välistehnovõrkudele ja - tehnoseadmetele, krundiväravatele ja -piiretele, sissekäigu- ja sissesõiduteedele vms. 3.3 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus 3.3.1 Hoone plaaniline kontseptsioon Olemasolev väheväärtuslik ja amortiseerunud üksikelamu on kavandatud lammutada ja selle asemele täpselt samas asukohas on kavandatud rajada uus kaasaja nõuetele ja piirkonnamiljöö tingimustele vastav uus üksikelamu, plaanilahenduselt lihtsam, hoonemahult sulandavam ja materjalikäsitluselt piirkonnamiljööle sobivam ja tasakaalustatum. Kavandatud üksikelamu on projekteeritud väga selge plaanilahendusega, kus hoone on jagatud nö kaheks osaks - kompaktne funktsionaalselt läbimõeldud eluruumide osa, mis on ruudukujulise plaaniga, ning avar multivõimalustega hobisaal koos katusekorrusel väikese lõõgastusalaga, mis on ristkülikukujulise plaaniga. Need kaks eraldi seisvat hooneosa osa omavahel ühendatud, moodustades hoonest kompaktse L-kujulise plaanilahendusega terviku. Kavandatud üksikelamu esimesel korrusel paiknevad esik-garderoob-koridor, avatud lahendusega köök, elutuba, magamistuba, kabinet, pesemisruum / WC, tehnoruum ja garaaž-hobiruum ning teisel korrusel garaaž-hobiruumi kohal väike lõõgastusala. Kavandatud üksikelamule on projekteeritud üks sissepääs eluruumidesse ja eluruumide suvise pikendusena üks väljapääs elutoast välisterrassile ning üks sissesõit garaaž-hobiruumi ja väljapääs välisterrassile. 3.3.2 Hoone mahuline kontseptsioon Olemasolev väheväärtuslik ja amortiseerunud üksikelamu on kavandatud lammutada ja selle asemele täpselt samas asukohas on kavandatud rajada uus kaasaja nõuetele ja piirkonnamiljöö tingimustele vastav uus üksikelamu, plaanilahenduselt lihtsam, hoonemahult sulandavam ja materjalikäsitluselt piirkonnamiljööle sobivam ja tasakaalustatum. Kavandatud üksikelamu on projekteeritud kahest üksteisest erineva vormikäsitlusega mahust, kus on ruudukujulise plaaniga hooneosa on kavandatud lamekatusega ja ristkülikukujulise plaaniga hooneosa on kavandatud viilkatusega, neid kahte omavahel ühendatud hooneosa seob üheks tervikuks katusetasapinnas varikatuste ja parapettide vöö, samuti väga selge ja konkreetne materjalikäsitlus. Kavandatud üksikelamu on projekteeritud ühe korruselisena, väljaarvatud viilkatusega hooneosa, kus on ära kasutatud katusekujust tingitult ka osaliselt teise korruse pinda ja nii on saavutatud hoonemahus sisemine ka vertikaalne kihistus. Nii on ruudukujulise plaaniga hooneosa viimistletud peamiselt vertikaalse välisvooderlaudise ja horisontaalse looduskivikattega ning ristkülikukujulise plaaniga hooneosa viimistletud vertikaalse välisvooderlaudise ja vertikaalse valtsitud terasplekk-kattega. Seega, üksikelamu järgib oma mahu, vormi, stiili jms osas, samuti ka ühilduva ja läbiva materjalikäsitluse poolest, antud piirkonnas ajalooliselt väljakujunenud üldise miljöö omapära ning kujunduslikku stiili. 3.3.3 Ruumide eksplikatsioon Üksikelamu ruumide eksplikatsioon, esimene korrus: Jkr nr Ruumi nimi Suletud netopind Avatud netopind 101 Esik-garderoob 6,2 m² 12,4 m² 102 Koridor 6,7 m² - m² 103 Köök 10,8 m² - m² 104 Elutuba 20,5 m² 97,5 m² 105 Magamistuba 12,0 m² - m² 106 Kabinet 9,0 m² - m² 107 Pesemisruum / WC 7,0 m² - m² On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 8 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn 108 Tehnoruum 3,6 m² - m² 109 Garaaž ja hobiruum 99,0 m² 13,0 m² Suletud ja avatud netopind kokku: 174,8 m² 122,9 m² Suletud ja avatud brutopind kokku: 211,4 m² 211,4 m² Üksikelamu ruumide eksplikatsioon, teine korrus: Jkr nr Ruumi nimi Suletud netopind Avatud netopind 201 Sisetrepp 2,9 m² - m² 202 Garaaži ja hobiruumi rõdu 40,2 m² - m² Suletud ja avatud netopind kokku: 43,1 m² - m² Suletud ja avatud brutopind kokku: 46,1 m² - m² 3.3.4 Arhitektuurinõuded Kavandatud üksikelamu arhitektuur-ehitusliku projekteerimistööde aluseks on võetud NÕMME LINNAOSA EHITUSMÄÄRUS (II EHITUSPIIRKOND), FIE EIMAR VALLNERI poolt koostatud TALLINN, NÕMME LINNAOSA, LEHTPUU TN 15, KINNISTU JA LÄHIÜMBRUSE GEODEETILINE PLAAN, töö nr GA-910, kuupäev 19.12.2015, Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse X-GIS 2.0 maainfo kaardimaterjal ja hilisemad projekteerimistööde käigus tehtud Tellija ning projekteerija vahelised otsused ja kokkulepped. Käesoleva ehitusprojektiga üksikelamu ning krundi projekteerimisel ja planeerimisel on arvestatud eelpool loetletud õigusaktides ja dokumentides sisalduvate arhitektuurinõuete, tingimuste, ehitusala, piirangute jms, samuti geodeetilisel alusplaanil toodud maapinna kõrguste, koordinaatide, kinnistupiiridega jms. 3.4 Konstruktsioonide kirjeldus 3.4.1 Üldosa Käesoleva eelprojekti staadiumiga antakse arhitektuur-ehituslik lahendus Tallinna linnas, Nõmme linnaosas, Lehtpuu tn 17 kinnistul olemasoleva amortiseerunud ja lammutatava üksikelamu asemele uue üksikelamu püstitamiseks. Eelprojekti koostamise eesmärgiks on kavandada arhitektuur-ehituslikult heatasemeline, funktsionaalselt läbimõeldud, võimalikult energiatõhus ning mahult ja viimistluselt olemasoleva keskkonna ja antud piirkonna miljööga sobiv üksikelamu. Kavandatud üksikelamu ja kinnistul toimuvad ehitustööd on kavandatud ühe etapilisena, see hõlmab olemasoleva amortiseerunud üksikelamu lammutust, uue üksikelamu püstitamist, krundiväravate ja -piirete püstitamist ning uute tehnovõrkude rajamist, platside, juurdepääsu- ja käiguteede rajamist koos haljastus- ja heakorrastustöödega. Tarindid valmistatakse, paigaldatakse ja ehitustöid tehakse kehtivate seaduste, määruste, standardite jms normide ning HEA EHITUSTAVA (ET-1 0207-0068) reeglite kohaselt. Ehitustöödel juhindutakse Maa RYL 2010, Tarindi RYL 2010, Viimistlus RYL 2000 ja Sisetööde RYL 2013 nõuetest. Valdkonnad, kus Eesti ehitusnormid puuduvad, on võetakse aluseks Soome ehitusnormid ja juhised. 3.4.2 Geodeetilised uuringud - 3.4.3 Ehitusgeoloogilised uuringud - 3.4.4 Radoongaasi uuringud - 3.4.5 Vundamendid Kavandatud üksikelamu vundamendid on projekteeritud maa-aluses osas hüdroisolatsiooniga kaetud ja soojustatud täisbetoneeritud COLUMBIA-KIVI õõnesbetoonplokkidest vundamendiseinad koos monoliitsete raudbetoonist vundamendilinttaldmikega ning maapealses osas hüdroisolatsiooniga ja CAPAROL CAPATECT WDVS soojusisolatsiooni- liitsüsteemiga täisbetoneeritud COLUMBIA-KIVI õõnesbetoonplokkidest sokliseinad koos monoliitsete raudbetoonist vöödega. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt. 3.4.6 Välisseinad Kavandatud üksikelamu välisseinad on projekteeritud erineva välis- ja siseviimistluslahendusega energiatõhusad puitkarkassiga ja mineraalvillast soojustusega välisseinaelementidest väliseinad, kus lõplik välis- ja siseviimistluse lahendus paigaldatakse / teostatakse peale välisseinaelementide paigaldamist. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt, heliisolatsiooni ja akustika nõuded, vt täpsemalt AK-osa projekt. On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 9 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn 3.4.7 Sisekandeseinad Kavandatud üksikelamu sisekandeseinad on projekteeritud erineva siseviimistluslahendusega täisbetoneeritud COLUMBIA- KIVI õõnesbetoonplokkidest, kus lõplik siseviimistluse lahendus paigaldatakse / teostatakse peale müüritise valmimist ja erineva siseviimistluslahendusega puitkarkassiga ja mineraalvillast soojustusega siseseinaelementidest sisekandeseinad, kus lõplik siseviimistluse lahendus paigaldatakse / teostatakse peale siseseinaelementide paigaldamist. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt, heliisolatsiooni ja akustika nõuded, vt täpsemalt AK-osa projekt. 3.4.8 Sisevaheseinad Kavandatud üksikelamu sisevaheseinad on projekteeritud erineva siseviimistluslahendusega kuumtsingitud teraskarkassil mineraalvillast soojustusega ja kipskiudplaadist kattega. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt, heliisolatsiooni ja akustika nõuded, vt täpsemalt AK-osa projekt. 3.4.9 Põrandad Kavandatud üksikelamu põrandpinnasel on projekteeritud tihendatud drenažeerivale tagasitäitele, tihendatud killustikalusele ja monoliitse raudbetoonplaadiga soojustatud põrandad. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK- osa projekt. 3.4.10 Vahelaed Kavandatud üksikelamu vahelagi on projekteeritud täispuidust / liimtäispuit talastikuga kombineeritult vineerplaatidest tasapinna ja põrandalaudkattega. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt, heliisolatsiooni ja akustika nõuded ei esitata. 3.4.11 Katused - 3.4.12 Katuslaed Kavandatud üksikelamu katuslagi on projekteeritud osaliselt lamekatusena ja osaliselt viilkatusena. Lamekatuse osas puittalade / -karkassiga, mineraalvillast soojustusega ja PVC-katusekattega ning viilaktuse osas puitsarikate / -karkassiga mineraalvillast soojustusega ja valtsitud terasplekk-kattega. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt, heliisolatsiooni ja akustika nõuded, vt täpsemalt AK-osa projekt. 3.4.13 Välistrepid ja trepipiirded Kavandatud üksikelamu sissepääsu ette on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist ühe tasapinnaga madal välistrepp, välistrepil kaldelise põhjaga jalapuhastusresti süvend, milles kuumtsingitud terasrestist jalapuhastusrest, tagada jalapuhastusresti aluselt kaldeliselt pinnalt sademevete äravool ja jalapuhastusresti aluse pinna puhastamise võimalus, samuti resti kohtkindel kinnitus välistrepi külge (vältida resti kõikumist ja kolisemist). Välistrepile ei ole projekteeritud trepipiirdeid. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt. 3.4.14 Sisetrepid ja trepipiirded Kavandatud üksikelamu garaaž ja hobiruumi on projekteeritud teraskanttorust kesktalaga ja spoonitud liimpuidust konsoolsete astmelaudadega ühemarsiline sisetrepp, sisetrepi teras- ja puitprofiilide / -detailide omavahelised ühendused lahendab sisetrepi valmistaja. Sisetrepi välisküljele on projekteeritud terasprofiilidest õhuline trepipiire, trepipiirde teras- ja puitprofiilide / -detailide omavahelised ühendused lahendab trepipiirde valmistaja. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR-, SA- ja EK-osa projekt. 3.4.15 Välispandused ja välispandusepiirded Kavandatud üksikelamu sissesõidu ette on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist madal kaldelise pealispinnaga välispandus. Välispandusele ei ole projekteeritud pandusepiirdeid. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt. 3.4.16 Sisepandused ja sisepandusepiirded - 3.4.17 Välisterrassid ja välisvariseinad Kavandatud üksikelamule on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist kohtvundamentidel paiknev, ilmastikukaitsevahendiga sügavimmutatud peensaetud puittalastikuga ja ilmastikukaitsevahendiga sügavimmutatud hööveldatud PHL-sooniliste terrassilaudadest põrandakattega välisterrass. Välisterassile ei ole projekteeritud terrasspiirdeid ja variseinu. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt. On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 10 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn 3.4.18 Siseterrassid ja sisevariseinad - 3.4.19 Välisrõdud ja välisrõdupiirded - 3.4.20 Siserõdud ja siserõdupiirded Kavandatud üksikelamule on projekteeritud garaaži ja hobiruumi kohale siserõdu, siserõdu on projekteeritud täispuidust / liimtäispuit talastikuga kombineeritult vineerplaatidest tasapinna ja põrandalaudkattega. Siserõdu välisküljele on projekteeritud terasprofiilidest õhuline rõdupiire, rõdupiirde teras- ja puitprofiilide / -detailide omavahelised ühendused lahendab rõdupiirde valmistaja. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR-, SA- ja EK-osa projekt. 3.4.21 Välisvarikatused ja väliskatted Kavandatud üksikelamule on projekteeritud sissepääsu ja -sõidu kohale ning osalises ulatuses välisterrassi kohale konsoolne välisvarikatus, välisvarikatus on lahendatud analoogselt lamekatuse põhiosaga. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja EK-osa projekt. 3.4.22 Sisevarikatused ja sisekatted - 3.4.23 Välisripplaed ja -topeltlaed - 3.4.24 Siseripplaed ja -topeltlaed Kavandatud üksikelamule on projekteeritud osaliselt kommunikatsioonide ja tehnoseadmete varjamiseks, ruumikõrguse vähendamiseks, heli- ja soojusisolatsiooniks ning osaliselt valgustite paigutamiseks ja valguslagede / -karniiside moodustamiseks ripp- ja topeltlaed. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja SA-osa projekt. 3.4.25 Välisuksepaled ja välisuksepiirajad Kavandatud üksikelamule on projekteeritud energiasäästlike välisuste võimalikult energiatõhus spetsiaalsete tihendite, täitevahu ja tarvikutega paigaldusviis, selleks paigaldada välisuksed tüüpse SFS INTEC tarvikutega paigaldussüsteemi abil soojustuse väliskihti ning maksimaalsel võimalikul määral ja ulatuses viia välisseina soojusisolatsiooni- ja välisviimistluskihid välisukseraamile, takistamata välisukse nõuetekohast avanemist. Välisuksepaled on viimistletud välisseinapinnast eenduva valtsitud terasplekist mahulise profiiliga ning välisukse, lävepakkude ja katteliistude paigaldus, kinnitamine, tihendamine jms teostada vastavalt uksevalmistaja nõuetele. Kohtades, kus välisuks ei tohi avaneda välis- / siseakna, välisseina, välispiirete jms vastu, asendatakse välisseina küljes lingi või sanga kohal olev löögikaitseks PVC-nupp põrandakonstruktsiooni paigaldatava halli värvi kummipiirajaga, täpsustada ehitusjärelvalve käigus Tellijaga. 3.4.26 Siseuksepaled ja siseuksepiirded Kavandatud üksikelamule on projekteeritud osaliselt energiasäästlike siseuste võimalikult energiatõhus ja osaliselt hea helipidavusega sisesuste võimalikult hea heliisolatsiooniga spetsiaalsete tihendite, täitevahu ja tarvikutega paigaldusviis. Siseuksepaled on viimistletud analoogselt muuosa külgneva siseseina siseviimistlusele ning siseukse, lävepakkude ja katteliistude paigaldus, kinnitamine, tihendamine jms teostada vastavalt uksevalmistaja nõuetele. Kohtades, kus siseuks ei tohi avaneda välis- / siseakna, siseseina, sisepiirete jms vastu, asendatakse siseseina küljes lingi või sanga kohal olev löögikaitseks PVC-nupp põrandakonstruktsiooni paigaldatava halli värvi kummipiirajaga, täpsustada ehitusjärelvalve käigus Tellijaga. 3.4.27 Välisaknapaled ja välisaknapiirded Kavandatud üksikelamule on projekteeritud energiasäästlike välisakende võimalikult energiatõhus spetsiaalsete tihendite, täitevahu ja tarvikutega paigaldusviis, selleks paigaldada välisaknad tüüpse SFS INTEC tarvikutega paigaldussüsteemi abil soojustuse väliskihti ning maksimaalsel võimalikul määral ja ulatuses viia välisseina soojusisolatsiooni- ja välisviimistluskihid välisaknaraamile, takistamata välisakna nõuetekohast avanemist. Välisaknapaled on viimistletud välisseinapinnast eenduva valtsitud terasplekist mahulise profiiliga ning välisakna, aknaveeplekkide, -laudade ja -katteliistude paigaldus, kinnitamine, tihendamine jms teostada vastavalt aknavalmistaja nõuetele. Vajadusel turvalisuse tõstmiseks paigaldada akendele võtmega lukustatava lukuga aknakäepide / -link, täpsustada ehitusjärelvalve käigus Tellijaga. 3.4.28 Siseaknapaled ja siseaknapiirded - On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 11 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn 3.4.29 Välisvariseinad ja väliskatted - 3.4.30 Sisevariseinad ja sisekatted - 3.4.21 Välisredelid ja väliskäiguteed - 3.4.29 Siseredelid ja sisekäiguteed - 3.4.30 Korstnad ja läbiviigud Kavandatud üksikelamule on projekteeritud tüüpne isolatsioonikihiga kamina metallmoodulkorsten, sisemõõt Ø 200 mm, välismõõt Ø 300 mm, metallmoodulkorsten peab vastama ja sobima küttekolde olemusega ning sobima kaminale paigaldamiseks, korstna paigaldamisel ja läbiviikude tegemisel lähtuda korstna tootja / valmistaja / tarnija paigaldusjuhenditest ja sõlmlahendustest. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja SA-osa projekt. Kavandatud üksikelamule on projekteeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed / väljaviigud. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR-, KV-, VK-osa projekt. 3.4.31 Sademevete äravoolusüsteem Kavandatud üksikelamu katuslagedele on projekteeritud lamekatusega hooneosas sisemine sademee äravoolusüsteem ning viilkatusega hooneosas välimine katuseräästasse süvistatud sademevee äravoolurennid ja välimine välisviimistluse taha peidetud sademevee äravoolutorud. Sademevee äravoolulehtrid, -rennid ja -torud varustada spetsiaalse elektriküttekaabliga, vt EL-osa projekt. Paigaldamisel lähtuda sademevete äravoolusüsteemi tootja / valmistaja / tarnija paigaldusjuhenditest ja sõlmlahendustest. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja VK-osa projekt. 3.4.32 Katuseturvavarustus Kavandatud üksikelamu katuslagedele on projekteeritud lamekatusega hooneosas tüüpne ABS-LOCK SYS LIFELINE SYSTEMS kombineeritud pollar- ja tross turvasüsteem tüüp: ABS-Lock SYS - TRAVERSABLE, paigaldus ja kinnitus teha vastavalt standardile EN 795:2012 C ja CEN/TS 16415:2013, ning viilkatusega hooneosas tüüpne katusesild VESIVEK T350B2, kinnitustugi CL-KAT, mõlemal katusesilla küljel turvasiin, kinnitus teha vastavalt standardi EN 516 klassi 2 kohaselt (turvaköite kinnituspunktid, turvaköis EN 353-2) ja tüüpne katuseredel VESIVEK HELMI valtsplekkkatusele, kinnitus teha vastavalt standardi EN 12951 klassi 2 kohaselt (turvaköite kinnituspunktid, turvaköis EN 353-2). Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR-osa projekt. 3.4.33 Katusetuulutid ja katusetuulutus Kavandatud üksikelamu katuslagedele on projekteeritud lamekatusega hooneosas tüüpsed katusetuulutid, nii et üks katusetuuluti paigaldatakse minimaalselt ~80 m² katusepinna kohta ja / või eraldi paiknevale / seisvale / moodustuvale katuseosale, katusetuulutite paigaldamisel lähtuda katusetuulutite ja katusekattematerjali tootja / valmistaja / tarnija paigaldusjuhenditest ja sõlmlahendustest, ning viilkatusega hooneosas aluskate ja katusekatte / aluskatte aluse tuulutusvahe tuuldumine, tuulutuse sissevõtuava näha ette katuseräästast ning tuulutuse väljundava katuseharja. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR-osa projekt. 3.4.34 Sildid ja detailid Kavandatud üksikelamule on projekteeritud tänavapoolsele hooneküljele välisseina külge kinnitatud tüüpne aadresstähis tänava nime ja hoone numbriga, kogus 1 tk, aadresstähis tüüpne, vastavalt normidele ja standardile, kooskõlastada autorijärelvalve käigus kindlasti projekteerijaga ja Tellijaga. Kavandatud üksikelamule on projekteeritud läänepoolsele krundi küljele tüüpne klaasplastikust mastiga, tüüpse ankurdussüsteemiga ja raudbetoonist kohtvundamendiga lipumast, kogus 1 tk, lipumasti kõrgus maapinnast ~8000 mm, lipumast tüüpne, lihtsakoeline, ornamendi- ja dekoorivaba, kooskõlastada autorijärelvalve käigus kindlasti projekteerijaga ja Tellijaga. 3.4.35 Kommunikatsioonid ja tehnoseadmed Kavandatud üksikelamu valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika jms juhtmed, kaablid ja torud, samuti ventilatsiooni- ja küttesüsteemide kanalid, torud ja seadmed, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide püstikud, magistraalid ja seadmed loodida täpselt, kinnitada sirgjooneliselt risti või paralleelselt konstruktsioonidega (või joonisel toodud suunaliselt) ja viimistleda eriti korrektselt, kaabeldused ja torustikud paigutada ja ehitada osaliselt varjatud ehitusviisiga (üld- ja On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 12 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn eluruumides) ja osaliselt eksponeeritud ehitusviisiga (abi- ja tehnoruumides), kommunikatsioonide paigaldamiseks kasutada spetsiaalseid, karbikuid, renne, kaabliredeleid, tugesid, kinniteid jms, samuti paigaldada kommunikatsioonid ja tehnoseadmed grupeeritult. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt KV-, J-, VK-, SK-, EL-, EN- ja EA-osa projekt. Enne valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika jms valmistamist ja tellimist kindlasti kontrollida eelnevalt olemasolevat olukorda, aluskonstruktsioone, avade ja karkassi tegelikke mõõtmeid, avanemissuundasid, koguseid ja komplekteerimist, samuti paigaldamis- / kinnitamisvõimalusi. Tagada valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika jms paigaldamisel ja kinnitamisel, samuti juhtmete ja kaablite paigaldamisel ja kinnitamisel, risti- ja paralleelsuunaline (või joonisel toodud suunaline) sirge, looditud ning korrektne paigutus (juhtmed ja kaablid paigaldada grupeeritult), arvestada läbivate sihtide, joonte, vuukide jms selge ning loogiline kokkulangemine, lisaks vältida valgustite käsitlemisel ja paigaldamisel nende purunemist, vigastamist, muljumist vms. 3.5 Välisviimistluse ja välisdetailide kirjeldus 3.5.1 Üldosa Olemasolev väheväärtuslik ja amortiseerunud üksikelamu on kavandatud lammutada ja selle asemele täpselt samas asukohas on kavandatud rajada uus kaasaja nõuetele ja piirkonnamiljöö tingimustele vastav uus üksikelamu, plaanilahenduselt lihtsam, hoonemahult sulandavam ja materjalikäsitluselt piirkonnamiljööle sobivam ja tasakaalustatum. Kavandatud üksikelamu on projekteeritud kahest üksteisest erineva vormikäsitlusega mahust, kus on ruudukujulise plaaniga hooneosa on kavandatud lamekatusega ja ristkülikukujulise plaaniga hooneosa on kavandatud viilkatusega, neid kahte omavahel ühendatud hooneosa seob üheks tervikuks katusetasapinnas varikatuste ja parapettide vöö, samuti väga selge ja konkreetne materjalikäsitlus. Nii on ruudukujulise plaaniga hooneosa viimistletud peamiselt vertikaalse välisvooderlaudise ja horisontaalse looduskivikattega ning ristkülikukujulise plaaniga hooneosa viimistletud vertikaalse välisvooderlaudise ja vertikaalse valtsitud terasplekk-kattega. Seega, üksikelamu järgib oma mahu, vormi, stiili jms osas, samuti ka ühilduva ja läbiva materjalikäsitluse poolest, antud piirkonnas ajalooliselt väljakujunenud üldise miljöö omapära ning kujunduslikku stiili. Kavandatud üksikelamu välis- ja siseviimistluse ehitamisel juhinduda Viimistlus RYL2000 ja Sisetööde RYL2013 nõuetest. 3.5.2 Välisviimistlustabel ja välisviimistlusmaterjalide kirjeldus Välisviimistlusmaterjalide asukohad ja kirjeldus vt AR-osa joonised: AR-6-001 - AR-6-104. Kavandatud üksikelamu ning krundi ehitiste ja rajatiste betoon-, kivi-, krohvi- ja puitpindade krohvide, värvide, lakkide ja lasuuride värvitoonid on võetud CAPAROL-i värvikataloogidest ning teras- ja terasplekkpindade värvitoonid on võetud RAUTARUUKKI RACOLOR värvikataloogist ja RAL-värvikataloogist. 3.6 Siseviimistluse ja sisedetailide kirjeldus 3.6.1 Üldosa Olemasolev väheväärtuslik ja amortiseerunud üksikelamu on kavandatud lammutada ja selle asemele täpselt samas asukohas on kavandatud rajada uus kaasaja nõuetele ja piirkonnamiljöö tingimustele vastav uus üksikelamu, plaanilahenduselt lihtsam, hoonemahult sulandavam ja materjalikäsitluselt piirkonnamiljööle sobivam ja tasakaalustatum. Kavandatud üksikelamu on projekteeritud väga selge plaanilahendusega, kus hoone on jagatud nö kaheks osaks - kompaktne funktsionaalselt läbimõeldud eluruumide osa, mis on ruudukujulise plaaniga, ning avar multivõimalustega hobisaal koos katusekorrusel väikese lõõgastusalaga, mis on ristkülikukujulise plaaniga. Need kaks eraldi seisvat hooneosa osa omavahel ühendatud, moodustades hoonest kompaktse L-kujulise plaanilahendusega terviku. Kavandatud üksikelamu esimesel korrusel paiknevad esik-garderoob-koridor, avatud lahendusega köök, elutuba, magamistuba, kabinet, pesemisruum / WC, tehnoruum ja garaaž-hobiruum ning teisel korrusel garaaž-hobiruumi kohal väike lõõgastusala. Kavandatud üksikelamu välis- ja siseviimistluse ehitamisel juhinduda Viimistlus RYL2000 ja Sisetööde RYL2013 nõuetest. Sisearhitektuuri lahendus antakse eraldi sisearhitektuuri osa projektiga järgmistes projektistaadiumites, vt SA-osa projekt. 3.7 Avatäidete kirjeldus 3.7.1 Üldosa Kavandatud üksikelamule on projekteeritud energiasäästlike avatäidete võimalikult energiatõhus spetsiaalsete tihendite, täitevahu ja tarvikutega paigaldusviis, selleks paigaldada avatäited tüüpse SFS INTEC (või analoog) tarvikutega paigaldussüsteemi abil soojustuskihti ning maksimaalsel võimalikul määral ja ulatuses viia välisseina, põranda ja vahe- / katuslae soojusisolatsiooni- ja välisviimistluskihid avatäidete raamile takistamata avatäidete nõuetekohast avanemist. On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 13 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn Avapaled viimistleda puitlaudade, -liistudega ja -karniisidega või analoogselt muuosa külgneva välissokliseina, välis- ja siseseina, põranda ja vahelae ning katuse ja katuslae välisviimistlusele ning veeplekkide, ukselävepakkude, aknalaudade ning kattelaudade / -liistude ja karniiside paigaldus, kinnitamine, tihendamine, isoleerimine, hermetiseerimine jms teostada vastavalt avatäidete valmistaja nõuetele. Avatäidete, klaaskatuste, klaasseinte, klaaspiirete jms klaasingud ja klaaspaketid peavad vastama Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhendile "OHUTUD KLAASINGUD", EETL AT 6-2019, klaaspaketi välimine ja sisemine klaas peab olema isikuturvaklaas ning vastama klassifikatsioonile 1B1, lisaks läbikukkumisohu korral klassifikatsioonile P2A. 3.7.2 Klaasitud välisuksed Kavandatud üksikelamule on projekteeritud alumiiniumprofiilidest ukselengis / -raamis kolmekordse päiksekatse- ja energiasäästuklaasidega energiatõhusa klaaspaketiga klaasitud välisuksed. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja SA-osa projekt. 3.7.3 Välistõstuks Kavandatud üksikelamule on projekteeritud kuumtsingitud terasprofiilidest juhtsiinidega alumiiniumprofiilidest raamis siledate suuremõõtmeliste alumiiniumplekist kattega soojustatud lamellidega välistõstuks. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja SA-osa projekt. 3.7.4 Siseuksed Kavandatud üksikelamule on projekteeritud sõrmtapitud liimpuitprofiilidest ukselengis / -raamis toruplaattäitega sile puitkiudplaadist ukselehekattega siseuksed. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja SA-osa projekt. 3.7.5 Niiskuskindlad siseuksed Kavandatud üksikelamule on projekteeritud niiskuskindlast sõrmtapitud liimpuitprofiilidest ukselengis / -raamis toruplaattäitega sile puitkiudplaadist ukselehekattega niiskuskindlad siseuksed. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja SA-osa projekt. 3.7.6 Klaasitud välisaknad Kavandatud üksikelamule on projekteeritud alumiiniumprofiilidest aknalengis / -raamis kolmekordse päiksekatse- ja energiasäästuklaasidega energiatõhusa klaaspaketiga klaasitud välisaknad. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- ja SA-osa projekt. 3.7.7 Välisventilatsioonirestid Kavandatud üksikelamule on projekteeritud spetsiaalne tüüpne ülekatteservaga alumiiniumprofiilidest raamis kaldelise alumiiniumplekist žalusiikattega tasapinnaline (vajadusel reguleeritava avanemisega) välisventilatsioonirestid. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt AR- KV-, J-, VK-, EL-, EN- ja EA-osa projekt. 3.8 Tulekaitse 3.8.1 Üldosa Käesoleva eelprojekti staadiumiga antakse arhitektuur-ehituslik lahendus Tallinna linnas, Nõmme linnaosas, Lehtpuu tn 17 kinnistul olemasoleva amortiseerunud ja lammutatava üksikelamu asemele uue üksikelamu püstitamiseks. Eelprojekti koostamise eesmärgiks on kavandada arhitektuur-ehituslikult heatasemeline, funktsionaalselt läbimõeldud, võimalikult energiatõhus ning mahult ja viimistluselt olemasoleva keskkonna ja antud piirkonna miljööga sobiv üksikelamu. Kavandatava üksikelamu näitajad: Hoone tulepüsivuse klass TP-3 Hoone korruselisus 2 korrust Hoone kasutusotstarve I kasutusviis Hoone kandetarindite tulepüsivus - Hoone tuletõkkesektsiooni tarindite tulepüsivus EI60 Hoone tuletõkkesektsiooni avatäidete tulepüsivus EI35 Hoone kasutusviis I kasutusviis (Üksikelamu) Hoone eripõlemiskoormus Alla 600 MJ/m² Hoone tuleohuklass I tuleohuklass (tinglikult tuleohutud või vähese tuleohuga toimingud) Hoone tulekaitsetase I tulekaitsetase (esmased kustutusvahendid ning autonoomne tulekahjusignalisatsioon) Tuleohutuse lahendus antakse eraldi tuleohutuse osa projektiga järgmistes projektistaadiumites, vt TO-osa projekt. 3.9 Keskkonnakaitse On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 14 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn 3.9.1 Üldosa Kavandatud üksikelamu krundi heakorra tagamiseks tuleb korrektselt ehitada ja rajada krundivälised ja -sisesed käigu- ja sõiduteed, platsid ja haljasalad, selgelt määratleda krundi funktsionaalne skeem, samuti peab olema ehituslikult teostuselt kvaliteetsed ja kõrgetasemelised ehitised ning rajatised, krundiväravad ja -piirded, välisvalgustus ja tehnovõrgud ning krundil tagatud korrapärane ja regulaarne madal- ja kõrghaljastuse hooldamine. Samuti maaüksuse omanikul / valdajal lasub kohustus krundil ja krundi vahetusümbruses aastaringselt koordineeritud ja regulaarne puhastus-, koristus- ja hooldustööde tegemine. Lisaks, tagada suvel korrapärane ja regulaarne haljasalade muru- ja taimkatte niitmine ja hooldamine ning talvel korrapärane ja regulaarne teede ja platside lumekoristus ja libedusetõrje. 3.9.2 Pinnase ladustamine ja käitlemine Kavandatud üksikelamu krundil enne ehitustööde alustamist koorida kasvumuld kavandatud üksikelamu aluselt pinnalt ja vahetusläheduses ning paigutada krundile sobivasse kohta muldesse. Pärast ehitustööde lõppu kasutuskõlblik pinnas paigaldada krundile ringi, kooritud kasvumuld planeerida ja tasandada projekteeritud haljasaladele vastavalt vertikaalplaneerimise projektile. Planeeritud ja tasandatud kasvumullale külvata ja / või istutatakse õuealale ja / või parkmetsale omane muru- ja taimkatte, krundivaldajal tagada regulaarne murukatte hooldamine. Tee- ja pinnakatete rajamisel juhinduda Maa RYL 2010 ja Infra RYL 2006 I osa nõuetest. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt MA- ja TL-osa projekt. 3.9.3 Ehitus- ja lammutusjäätmed Kavandatud üksikelamu krundil lammutatakse kõik krundil paikevad olemasolevad ehitised ja rajatised, samuti krundiväravad ja -piirded ning likvideeritakse kõik krundil paiknevad olemasolevad sissekäigu ja -sõiduteed ning platsid, samuti kavandatud üksikelamu krundil likvideeritakse kõik olemasolevad välistehnovõrgud kuni liitumispunktideni / -kaevudeni. Lammutustööde lahendus antakse eraldi lammutuse osa projektiga järgmistes projektistaadiumites, vt LA-osa projekt. 3.10 Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse lahendus 3.10.1 Üldosa Kavandatud üksikelamu valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika jms juhtmed, kaablid ja torud, samuti ventilatsiooni- ja küttesüsteemide kanalid, torud ja seadmed, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide püstikud, magistraalid ja seadmed loodida täpselt, kinnitada sirgjooneliselt risti või paralleelselt konstruktsioonidega (või joonisel toodud suunaliselt) ja viimistleda eriti korrektselt, kaabeldused ja torustikud paigutada ja ehitada osaliselt varjatud ehitusviisiga (üld- ja eluruumides) ja osaliselt eksponeeritud ehitusviisiga (abi- ja tehnoruumides), kommunikatsioonide paigaldamiseks kasutada spetsiaalseid, karbikuid, renne, kaabliredeleid, tugesid, kinniteid jms, samuti paigaldada kommunikatsioonid ja tehnoseadmed grupeeritult. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt KV-, J-, VK-, SK-, EL-, EN- ja EA-osa projekt. Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse lahendus antakse eraldi kütte, ventilatsiooni ja jahutuse osa projektiga järgmistes projektistaadiumites, vt KVJ-osa projekt. 3.11 Veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademevete kanalisatsiooni lahendus 3.11.1 Üldosa Kavandatud üksikelamu valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika jms juhtmed, kaablid ja torud, samuti ventilatsiooni- ja küttesüsteemide kanalid, torud ja seadmed, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide püstikud, magistraalid ja seadmed loodida täpselt, kinnitada sirgjooneliselt risti või paralleelselt konstruktsioonidega (või joonisel toodud suunaliselt) ja viimistleda eriti korrektselt, kaabeldused ja torustikud paigutada ja ehitada osaliselt varjatud ehitusviisiga (üld- ja eluruumides) ja osaliselt eksponeeritud ehitusviisiga (abi- ja tehnoruumides), kommunikatsioonide paigaldamiseks kasutada spetsiaalseid, karbikuid, renne, kaabliredeleid, tugesid, kinniteid jms, samuti paigaldada kommunikatsioonid ja tehnoseadmed grupeeritult. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt KV-, J-, VK-, SK-, EL-, EN- ja EA-osa projekt. Veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademevete kanalisatsiooni lahendus antakse eraldi veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademevete kanalisatsiooni osa projektiga järgmistes projektistaadiumites, vt VK- ja SK-osa projekt. 3.12 Tugevoolu, nõrkvoolu ja automaatika lahendus 3.12.1 Üldosa Kavandatud üksikelamu valgustite, seadmete, tarvikute, andurite, automaatika jms juhtmed, kaablid ja torud, samuti ventilatsiooni- ja küttesüsteemide kanalid, torud ja seadmed, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide püstikud, magistraalid ja seadmed loodida täpselt, kinnitada sirgjooneliselt risti või paralleelselt konstruktsioonidega (või joonisel toodud On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 15 On Arhitektid OÜ Üksikelamu, Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn suunaliselt) ja viimistleda eriti korrektselt, kaabeldused ja torustikud paigutada ja ehitada osaliselt varjatud ehitusviisiga (üld- ja eluruumides) ja osaliselt eksponeeritud ehitusviisiga (abi- ja tehnoruumides), kommunikatsioonide paigaldamiseks kasutada spetsiaalseid, karbikuid, renne, kaabliredeleid, tugesid, kinniteid jms, samuti paigaldada kommunikatsioonid ja tehnoseadmed grupeeritult. Lahendatakse täpsemalt järgmistes projektistaadiumites, vt KV-, J-, VK-, SK-, EL-, EN- ja EA-osa projekt. Tugevoolu, nõrkvoolu ja automaatika lahenduslahendus antakse eraldi tugevoolu, nõrkvoolu ja automaatika osa projektiga järgmistes projektistaadiumites, vt EL-, EN- ja EA-osa projekt. 3.13 Energiatõhususe miinimumnõuded Energiatõhususe lahenduslahendus antakse eraldi energiatõhususe osa projektiga järgmistes projektistaadiumites, vt EE-osa projekt. 3.14 Tehnilised näitajad Töö nimetus: Üksikelamu, Lehtpuu tn 17 Katastriüksuse aadress: Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastriüksuse tunnus: 78404:408:4720 Kasutusotstarve: Elamumaa 100% Kinnistu pindala: 1647,0 m² Ehitisealune: 259,9 m² Korruselisus (mp / ma): 2 / - Suletud netopind kokku: 217,9 m² sh 1. korrus netopind: 174,8 m² sh 2. korrus netopind: 43,1 m² Suletud brutopind kokku: 257,5 m² sh 1. korrus brutopind: 211,4 m² sh 2. korrus brutopind: 46,1 m² Ehitise maht: 628,6 m³ Köetav pind: 217,9 m² Eluruumide pind: 78,7 m² Mitteeluruumide pind: 139,2 m² Üldkasutatavate ruumide pind: - m² Tehnoruumide pind: 3,6 m² Tulepüsivusklass: TP3 Mõõdud (pikkus / laius / kõrgus / sügavus): 17,1 m / 15,9 m / 7,4 m / - m Abs hoone nullkõrgus (EH2000): ±0,000 = täpsustatakse järgnevas projektistaadiumis Abs hoonekõrgus (EH2000): täpsustatakse järgnevas projektistaadiumis Arhitekt, Harry Klaar EAL liige, Volitatud arhitekt 7 23.12.2025 On Arhitektid OÜ / Seletuskiri / Uusehitus / Eskiisprojekt / 23.12.2025 / Dokumendi nimi: 00125_EP_AR-3-001_v01-seletuskiri 16 N 35 052 15 900 6 000 Lehtpuu tn C B A 6 300 8 700 6 142 4 6 114 6 600 4 Sissepääs garaaži sõidukitega 6 600 Sissepääs kinnistule 3 17 100 5 800 Sissepääs kinnistule Sissepääs garaaži 3 17 100 2 5 800 Väljapääs 3 800 hoonesse Peasissepääs Väljapääs 2 1 2 522 3 800 1 7 600 6 300 8 700 C B 37 382 A 15 900 Lehtpuu tn 6 000 Tehnilised näitajad: Töö nimetus: Üksikelamu, Lehtpuu tn 17 Katastriüksuse aadress: Lehtpuu tn 17, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastriüksuse tunnus: 78404:408:4720 Kasutusotstarve: Elamumaa 100% Kinnistu pindala: 1647,0 m² Ehitisealune: 259,9 m² Korruselisus (mp / ma): 2 / - Suletud netopind kokku: 217,9 m² sh 1. korrus netopind: 174,8 m² Projekteeritud üksikelamu sh 2. korrus netopind: 43,1 m² Projekteeritud välisterrass Suletud brutopind kokku: 257,5 m² sh 1. korrus brutopind: 211,4 m² Krundi õueala / aed sh 2. korrus brutopind: 46,1 m² Krundipiir eeldatav (vastavalt Maa-ameti kaardile) Ehitise maht: 628,6 m³ Köetav pind: 217,9 m² Ehitusjoon põhihoone Ehitusjoon abihoone Üksikelamu, Lehtpuu tn 17 Krundipiir vastavalt Lehtpuu 15 geoalusele Asendiskeem M 1/500 Eelprojekt, kuupäev 12.12.2025 Märkused: Käesoleva projekti arhitektuuri osa selgitused, märkused ja nõuded vt joonis AR-9-001. Harry Klaar / On Arhitektid OÜ GSPublisherVersion 1403.0.10.29 EELNÕU PROJEKTEERIMISTINGIMUSED digitaalse allkirjastamise kuupäev Ehitustegevuse liigi täpsustus Lehtpuu tn 17 elamu püstitamine Projekteerimistingimuste andja Asutus Tallinna Linnaplaneerimise Amet Asutuse registrikood 75023823 Ametniku nimi Ametniku ametinimetus Taotluse andmed Liik Hoone püstitamine Number 2611002/00612 Kuupäev 2 2 .01.2026 Kinnisasja andmed Koha aadress: Harju maakond, Tallinna linn, Nõmme linnaosa, Lehtpuu tn 17 K atastritunnus : 78404:408:4720 Krundi pindala: 1647 m 2 Otstarve: elamumaa 100% Projekteerimistingimuste andmise alus ja põhjendused : Projekteerimistingimuste koostamise aluseks on planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõiked 5 ja 6, ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lõige 4 ja Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas § 34 lg 1 , Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneering (edaspidi ka NÜP) ning esitatud projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/00612 . Käsitletav kinnistu asub alal, kus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks või laiendamiseks üle 33% esialgsest mahust tuleb PlanS § 125 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt koostada detailplaneering. Kohaliku omavalitsuse üksus võib planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alusel lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Kohalik omavalitsus saab väljastada PlanS § 125 lõike 5 erisust rakendades projekteerimistingimused ühele konkreetsele ehitusloakohustuslikule hoonele, juhul kui kavandatav tegevus vastab samaaegselt PlanS § 125 lõike 5 punktidele 1 ja 2. Seaduse sätte eesmärk on anda võimalus loobuda kulukamast ja aeganõudvamast detailplaneeringu menetlusest lihtsamatel juhtudel, juhul kui linnaehituslik situatsioon on piisavalt selge ning detailplaneering ei pakuks täiendavat väärtust. Olukorras, kus on täidetud kõik tingimused kiirema ja lihtsama menetluse läbiviimiseks, ei ole detailplaneeringu menetlus põhjendatud. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) § 5 lõikest 2 tuleneva põhimõtte kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 § 34 lg 1 ja PlanS § 125 lg 5 kohaselt teostab kaalutulusõigust Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka amet) detailplaneeringu koostamise kohustusest loobumisel. Ametile esitati projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/00612 koos illustratiivse materjaliga Lehtpuu tn 17 kinnistule üksikelamu püstitamiseks. Illustratiivse materjali kohaselt soovitakse olemasolev elamu lammutada ning püstitada uus üksikelamu, mille ehitisealune pindala on 2 6 0 m 2 . NÜP kohaselt on piirkonna maakasutuse juhtfunktsiooniks pereelamute ala, kus võivad olla ühe või kahe korteriga omal krundil paiknevad elamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused. Kavandatav on üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsiooniga kooskõlas. Lehtpuu tn 17 kinnistu on hoonestatud, kinnistul paikneb ehitisregistri andmete kohaselt 2 -korruseline üksikelamu (ehitisregistri kood 10100 9801 ) ehitisealuse pinnaga 1 15 m 2 . Piirkond on valdavalt hoonestatud üksikelamutega. Iseloomulik on lahtine hoonestusviis, kus põhihooned paigutuvad krundile vabalt, kuid asuvad tänavapoolsest krundipiirist vähemalt 5 m kaugusel. Ühtset ehitusjoont ei ole välja kujunenud. Lähiala kruntidel suurusega 1095-2051 m 2 , paiknevad valdavalt 2 korruselised kaldkatusega üksikelamud. Mõnedel kinnistutel paikneb lisaks põhihoonele veel üks elamu ning ka 1 -2 abihoonet, mis paiknevad kinnistute piiril. Lähiümbruse elamute kõrgused jäävad vahemikku 7 - 12 m . Põhihoonete ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 92 m 2 - 2 6 8 m 2 . NÜP näeb ette kruntidel suurusega 1 601 - 19 00 m 2 suurima lubatud hoonetealuse pinna 2 7 0 m 2 , siis NÜP-ist ja piirkonna analüüsist tulenevalt on võimalik määrata Lehtpuu tn 17 elamu ehitisealuseks pinnaks 2 7 0 m 2 ja kõrguseks 9 m . PlanS § 125 lõike 5 kohaldamise eeldused projekteerimistingimuste alusel hoone püstita miseks detailplaneeringu kohustusega alal on täidetud. Lehtpuu tn 17 kinnistu asub olemasoleva hoonestuse vahel ja alal, kus on välja kujunenud piirkonnale iseloomulik hoonestuslaad, ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, ning N ÜPst tulenevad projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad kasutus- ja ehitustingimused. Uue hoone püstitamine on väheolulise ruumilise mõjuga, mistõttu puudub antud juhul alus eeldada avaliku huvi olemasolu ressursimahuka detailplaneeringu koostamiseks. Seejuures ei kaitseks detailplaneeringu menetlus rohkem vahetute piirinaabrite huve, keda Lehtpuu tn 17 kinnistule hoone püstitamine kõige rohkem mõjutab, kuna piirnevate naaberkinnistute omanikud on kaasatud nii projekteerimistingimuste kui ka sellele järgnevasse ehitusloa menetlusse. Uue h oone püstit amine käesolevates projekteerimistingimustes määratud tingimuste alusel on kooskõlas väljakujunenud keskkonna, sh asukoha hoonestuslaadi ja N ÜPga. Projekteerimistingimuste andmine ei ole vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. Kaasamine Ehitusseadustiku § 31 lõike 1, Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 § 38 ning HMS § 46jj kohaselt korraldab amet projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena. EhS § 31 lõike 4 kohaselt kaasas amet projekteerimistingimuste menetlusse Kaitseministeeriumi, Nõmme Linnaosa Valitsuse, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, Tallinna Strateegiakeskuse ning Tallinna Transpordiameti, kelle antud tingimused on toodud projekteerimistingimuste lisades . Arhitektuursed ja ehituslikud nõuded Hoone kasutamise otstarve: Üksik elamu ( 1 1 1 00 ) Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: Ü ks (1) püstitatav elamu . Asukoht: Kahekorruselise hooneosa võib kavandada vähemalt 6 m kaugusele piiridest. Ühekorruselise hooneosa maksimaalse kõrgusega kuni 5 m võib kavandada vähemalt 4 m kaugusele naaberkrundi piiridest. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vaja teha koostööd naaberkinnistu omanikuga ja koostöö dokumenteerida. Ehitise kaugus naaberkinnistutest peab olema kooskõlas tuleohutus- ja insolatsiooninõuetega ning naabrusõigusega . Suurim lubatud ehitistealune pind: Püstitatav elamu kuni 2 70 m 2 sh kaetud terrassid, üle 1,0 m laiused katuseräästad ja üle 2,0 m² suurused maapinnale mittetoetuvad varikatused. Krundi hoonestustihedus ja täisehituse protsent esitada krundi tehniliste andmete koosseisus. Kõrgus ja vajaduse korral sügavus: 9 m / korruselisus 2 /-1 Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: Ehitis peab vastama ehitusseadustiku §-s 11 ja ehitusseadustiku alusel kehtestatud õigusaktides kindlaks määratud nõuetele, arvestama oma lahenduselt Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri- ja ehitustavasid ning välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujundusstiilile (alus Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määruse nr 36 § 35 lõige 2). Arvestada piirkonnas väljakujunenud arhitektuuristiili, sh katusekaldeid, räästajoone kõrgust, aga ka naabrite privaatsusvajadust akende paigutusel jms. Hoone projekteerimisel vältida ümbritsevasse keskkonda sobimatute arhitektuursete võtete, materjalide ja detailide kasutamist. Välisviimistluses kasutada naturaalseid, kvaliteetseid ja väärikaid materjale. Piirkonnale mitteiseloomulike ja imiteerivate materjalide kasutamine ei ole lubatud. Ümarp alkehitised ei ole lubatud. Ehitusprojekti koosseisus anda hoone värvilahendus, mis harmoneerub piirkonna hoonete värvilahendusega. Esitada välisviimistluse lahendus (viimistlusmaterjalid, toon ja värvikood). 6.1 Tehnosüsteemid Kommunikatsioonid ja tehnoseadmed kavandada hoone mahtu või varjatud kujul hoonesse nii, et need ei risustaks ehitise välisilmet. Õhksoojuspumba seadmeid võib kavandada integreerides hoone arhitektuuri tänavalt mittevaadeldavasse asukohta maapinnal paiknevale alusele, kaetud puitrestiga, sokli või seinapinnaga sama värvitooni. E sifassaadi ette ei ole lubatud seadmeid paigaldada. Päikesepaneelid võib paigutada katusele hoone arhitektuurse lahendusega kokkusobivalt (vt Tallinna kodulehelt juhendit „ Päikesepaneelid linnaruumis “). Müra tekitavad seadmed paigutada nii, et tekkiv müra ei ületaks lubatud normtaseme piire. 7. Maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht: Vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. 8. Ehitusuuringu tegemise vajadus: Vastavalt Tallinna K eskkonna- ja Kommunaalameti (LISA 1) tingimustele; t eostada Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine. 9. Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: Vastavalt lisades (LISA 1) esitatud tingimustele. Lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine omal kinnistul, olemasoleva maapinna kõrgusi muuta võimalikult vähe. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on keelatud. Maapinnaga ühendatud haljastatud ala osakaal kavandada minimaalselt 50 % krundi pinnast . Kinnistule võib kavandada hoone arhitektuuriga sobiva ning naaberkinnistute piirete stiilist ja kõrgusest lähtuva piirdeaia ja väravad (kõrgusega kuni 1,5 meetrit maapinnast). Naaberkruntide piiril võivad olla võrkpiirded ja lähtuda naaberkinnistu piirete kõrgusest. Läbipaistmatuid piirdeid mitte kavandada. Autoväravad ei tohi avaneda tänavale. Parkimiskohad ja sissesõidutee eraldada naaberkinnistust haljaspuhvriga. Sillutatud jm kõvakattega alad kavandada naaberkinnistu piirist vähemalt 1,0 m kaugusele ning tänavapoolsest piirist eraldada haljaspuhvriga. Jäätmekonteinerite asukoht kavandada kinnistule varjatud kujul, soovitavalt piirde taha kõvakatendiga alale, jäätmekonteinerite asukoht tähistada asendiplaanil. Naaberkinnistust eraldada prügikonteinerid haljaspuhvriga. Normatiivsete parkimiskohtade arvu arvutamisel lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldusega number 723 kinnitatud Tallinna parkimisnormatiivist (tööpõhimõte). Taotlusele lisatud illustratiivne materjal on arhitektuurselt üldilmelt sobilik. Taotlusele lisatud illustratiivne materjal on informatiivse tähendusega ning ole ehitusprojekti koostamiseks siduv. Nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks Vajalikud tehnovõrgud ja tehnosüsteemid lahendada vastavalt piirkonna võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tingimustele . Nõuded ehitusprojekti vormistusele Ehitusprojekt vormistada majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „ Nõuded ehitusprojektile “ ning standardi EVS 932:2017 “Ehitusprojekt“ nõuetele. Hoonesse eluruumide kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusest nr 85 „ Eluruumile esitatavad nõuded “. Ehitusprojekti alusena kasutatav topo-geodeetiline alusplaan peab olema vastavuses majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusega nr 34 „ Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded “. Geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud projekti koostamiseks vajalikus mahus, sh. vajalikud hooned, rajatised ja haljastus naaberkinnistutel. Geodeesiafirmal esitada geodeetiline uurimustöö (joonise fail ja aruanne) digitaalselt Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi Geoveeb, kontrollimiseks ja registreerimiseks enne ehitusloa taotluse esitamist. Koostöö Ehitusprojekti koostamisel on soovitatav teha koostööd projekteerimistingimuste lisades nimetatud asutustega ning olemasolevate tehnovõrkude valdajatega, kelle võrkudega liitutakse ja kelle tehnovõrkude kaitsevööndites kavandatakse töid, samuti naaberkinnistu omanikega (vastavalt haldusmenetluse seadus § 11 lõike 1 punktile 3). Ehitusloa taotlus tuleb esitada ehitisregistri www.ehr.ee kaudu projekteerimistingimuste kehtivuse ajal. Amet esitab ehitusprojekti läbivaatamiseks teistele linna asutustele ja kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusprojektiga. Samuti esitab amet ehitusprojekti arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Projekteerimistingimuste kehtivus ja vaidlustamine: Projekteerimistingimused kehtivad 5 aastat. Põhjendatud juhul on võimalik esitada taotlus projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaja pikendamiseks eeldusel, et ehitise asukohast tulenevalt ümbritsev keskkond oluliselt ei muutu. Amet võib tunnistada projekteerimistingimused kehtetuks põhjendatud juhul. Juhul kui esineb vastuolu projekteerimistingimuste põhiaktis esitatud tingimuste ja selle lisades esitatavate tingimuste vahel, siis tuleb lähtuda projekteerimistingimuste põhiaktis esitatud tingimustest. Projekteerimistingimuste taotlus ja projekteerimistingimused koos lisadega ( LISA 1, LISA 2, LISA 3 LISA 4 ) esitada ehitusprojekti koosseisus. Projekteerimistingimusi on võimalik vaidlustada, esitades Tallinna Linnaplaneerimise Ametile vaide 30 päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamisest teada saamisest arvates või pöörduda kaebusega Tallinna Halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras. Lisad: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tingimused Tallinna Strateegiakeskus Tallinna Transpordiamet Illustratiivne materjal LISA 1 Tallinna Keskkonn a- ja Kommunaalameti tingimused Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitab Lehtpuu tn 17 kinnistule elamu püstitamise ehitusprojekti koostamiseks järgmised tingimused: 1. Teostada kinnistul ja selle piirist 5 m ulatuses Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võra ulatusega ja väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Esitada dendroloogilise hinnangu materjalide kaust, mis on allkirjastatud vastavat kvalifikatsiooni omava töö teostaja poolt. 2. Säilitada maksimaalselt olemasolevat haljastust. Tagada I ja II väärtusklassi ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. 3. Mitte kavandada säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale kaevetöid nõudvaid lahendusi. Juhul kui seda ei ole võimalik vältida, esitada kohapõhised lõiked ja selgitused, kuidas juurestiku kaitsealale kavandatud kaevetööde käigus puude kasvutingimusi ei kahjustata. Hoonestus ja kõvakatete lahendus kavandada kinnistul võimalikult kõrghaljastust säästvalt. 4. Tehnovõrkude projekteerimisel kavandada tehnovõrgud maksimaalsel määral kõvakatte alla või olemasolevatesse tehnovõrkude koridoridesse, säilitada haljasalal olemasolevatele ja võimalusel projekteeritavatele puudele vajalik kasvuruum ja -tingimused. Mitte killustada kavandatavate tehnovõrkudega olemasolevaid haljasalasid. 4.1. Tehnovõrkude lahenduses arvestada ehitustöödeks vajaminevate kaevetööde ulatusega ja märkida asendiplaanile kaeviku tsoon. 4.2. Juhul kui ei ole võimalik vältida olemasolevate puude juurestiku kaitsealale trassikoridori kavandamist, võtta kasutusele erimeetmed (käsitsi kaeve, suundpuurimine, air-spade jne) puude kasvutingimuste säilitamiseks. Erimeetmete kasutamisel kajastada lahendust asendiplaanil, käsitsi kaeve korral esitada lahendusest kohtlõiked. 5. Käsitleda projektis ehitustööde-aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi, võra). Puude kaitse kirjelduse koostamisel juhinduda standardites EVS 843:2016 ja EVS 939-3:2020 ning Tallinna kaevetööde eeskirjas märgitud nõuetest, tuua välja projektis nõuded vastavalt kohapõhisele lahendusele. Puude võra kärpimise vajadusel taotleda hoolduslõikuse luba Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt, lõikuse peab teostama arborist. 6. Juhul kui nähakse ette puude raiet, tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt oma kinnistule. 7. Juhul kui kavandatakse uushaljastust, esitada asendiplaaniline lahendus ja tuua välja liigid ning nõuded istikutele (lehtpuuistiku kõrgus ja rinnasdiameeter, okaspuuistiku kõrgus ja juurekaela läbimõõt, põõsaistiku kõrgus ja vähim okste arv), istutus- ja hooldustöödele. Uushaljastuse projekteerimisel lähtuda sobivusest piirkonda. 8. Tagada üldplaneeringujärgne haljastuse osakaal (pereelamute alal kruntide min haljastatud pinna osakaal peab olema 50%), tuua välja vastav võrdlus. 9. Kinnistu asub kõrge või väga kõrge KOV Rn-riski klassiga (radoon) alal (Eesti pinnase radooniriski kaart). Projekteerimisel juhinduda standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ või vajadusel tellida pädevalt ettevõttelt radoonitaseme mõõtmised, et veenduda ohutuses. 10. Tehnoseadmete projekteerimisel arvestada, et tehnoseadmete poolt tekitatav müra ei tohi ületada normtasemeid kinnistu piiril (piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust). Müratasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" toodud normtasemeid. Esitada seadme tehnilise pass (rajatava tehnoseadme poolt tekitatav müratase, lubatud kaugus müratundlikust alast jm) või teostada akrediteeritud labori poolt vajalikud mõõtmised, mille põhjal oleks võimalik hinnata vastavust normile. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid. 11. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõudedmüra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusegahoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Vajadusel tuleb rakendada müravastaseid meetmeid, lähtudes standardist EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". 12. Kui mürataseme ületamine on ehituse eripärast lähtuvalt vältimatu, siis tuleb ehitustöid teostada päevasel ajal (soovitavalt tööpäeviti 09.00-18.00, kuid kindlasti mitte ajavahemikul 21.00-07.00). Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestvusest tuleb teavitada lähedal asuvaid elanikke. 13. Vibratsioonitasemed (sh ehitusaegne) ei tohi ületada elamutes ja ühiskasutusega hoonetes sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsioonimõõtmise meetodid“ sätestatud piirväärtusi. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid. 14. Ehitusprojekti mahus esitada asendiplaan ja vajadusel tehnovõrkude koondplaan, mis peavad olema vormistatud aktuaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil (M 1:500), mis vastab majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. 15. Tehnovõrkude projekteerimisel lahendada vajalikud tehnovõrgud ja tehnosüsteemid koostöös piirkonna tehnovõrkude valdajatega vastavalt nende tehnilistele tingimustele. Projektis (sh asendiplaanil) peavad olema ära märgitud kinnistu liitumispunktid kõikide tehnovõrkudega. 16. Ehitusprojektis lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine. Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Sademevesi käidelda võimalikult suures ulatuses omal kinnistul, hajutades selle haljasalale või võimalusel immutades pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega välistada sademevee valgumine tänavamaale või naaberkinnistutele. Ehitustööde tulemusena ei tohi halveneda naaberkinnistute veerežiim. 17. Sademeveekanalisatsiooni ja sademevee väljalaskude kaudu keskkonda juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused 1 “ § 5 ja 7 nõuetele. Reovee koosseis peab vastama Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ptk 5 nõuetele. 18. Ehitusprojekti koostamisel arvestada kõikide töömaa-alasse jäävate tehnovõrkude kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega. Ehitustöid olemasolevate tehnorajatiste kaitsevööndites võib teostada kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Tööde teostamisel juhinduda võrguvaldajate arvamustest või kooskõlastuste tingimustest. 19. Ehitusprojektiga koos esitada eraldi failis kaasamist vajavate võrguvaldajate nimekiri või kinnitus, et võrguvaldajate kaasamine pole vajalik. Võrguvaldajate tehnilised tingimused lisada ehitusprojektile. 20. Lammutusjäägid hoida kõvakattega pinnal ja välistada reostusohtliku sademevee valgumine pinnasesse. Välistada pinnase sattumine kraavidesse ja truupide-torude suudmetesse. 21. Kaeve- ja ehitustöödel reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ja tööstusmaa piirarvu (ärimaal ja elamumaal elumaa piirarvu) ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokku kogumine ja äravedu tuleb tellida vastavat keskkonnaluba omavalt ettevõttelt. Juhtumist teavitada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit. 22. Mänguväljaku projekteerimisel juhinduda standarditest EVS-EN 1176-1:2017+A1:2023 ja EVS-EN 1177:2018+A1:2024. Esitada mängualade lahendus, lisades skeemi koos mänguelementide nõutavate turvaaladega ja fotod tootekataloogist. 23. Ehitusprojektis lahendada katendite taastamine. Esitada asendiplaaniline lahendus ja katendi konstruktsioon ning ristlõiked. 24. Juurdepääsutee projekteerimisel linna maal arvestada sõidutee ja jalgtee laiusega vastavalt 3,5 m ja 1,5 m (st koos projekteerides 5 m) (Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 määrus nr 35 „Tallinna tänavate projekteerimise ja ehitamise nõuded“). Parkimine lahendada oma kinnistul. 25. Ehitusprojekti koostamisel arvestada piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega. Detailplaneeringute ajakohane info kajastub Tallinna planeeringute registris (https://tpr.tallinn.ee), ehitusprojektide ajakohane info kajastub Tallinna ehitusprojektide registris (http://ehitus.tallinn.ee) ja Ehitisregistris. Ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga. LISA 2 Tallinna Strateegiakeskuse tingimused Tallinna Strateegiakeskus esitab Päikese pst 89a kinnistule elamu püstitamise ehitusprojekti koostamiseks järgmised tingimused: Kõik ehituse ja lammutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb koguda tekkekohal liigiti ning käidelda juhindudes Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määruse nr 3 Tallinna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi Tallinna JHE) nõuetest. Tuua projektis välja tekkivate lammutusjäätmete hinnangulised kogused ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi koos nende edasise käitlemise ettepanekutega (tuua välja jäätmete võimalikud käitluskohad). Korralikud seadmed ja detailid, suunata võimalusel korduskasutusse. Käsitleda projektis jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna JHE nõudeid arvestades. Tekkekohal on kohustus koguda ja jäätmevedajale mahutiga üle anda biojäätmeid ja segaolmejäätmeid. 2026. aasta seisuga ei ole pakendijäätmed (plast- ja metall ja paber/kartong) osa korraldatud jäätmeveost, kuid suure tõenäosusega on tulevikus pakendijäätmed korraldatud jäätmeveo hulgas, mistõttu peab planeeritav olmejäätmete kogumiskoht olema piisavalt suur mahutamaks potentsiaalselt nelja erinevat mahutit lepingu kohta. Mahutite paigutamisel järgida Tallinna JHE § 21. Jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele esitatavad nõuded. Üksik- ja paariselamu elanikel on võimalik biojäätmeid mahutiga üleandmise asemel ka kompostida. Kompostimine peab vastama Tallinna JHE § 19 nõuetele. Ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskusega LISA 3 Tallinna Transpordiameti tingimused Tallinna Transpordiamet esitab Päikese pst 89a kinnistule elamu püstitamise ehitusprojekti koostamiseks järgmised tingimused: 1. Projekteeritav lahendus peab vastama järgnevatele standarditele ja normdokumentidele: 1.1. EVS 613:2023 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine” 1.2. EVS 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine” 1.3. EVS 615:2021 „Foorid ja nende kasutamine” 1.4. EVS-EN 1317 „Teepiirdesüsteemid“ 1.5. EVS EN 12368:2015 „Liikluse reguleerimise vahendid. Signaalseadmed” 1.6. EVS EN 12675:2001 „Traffic signal controllers - Funktional safety requirements” 1.7. EVS 843:2016 „Linnatänavad“ 1.8. Tallinna Linnavalitsuse 29.07.2025 korraldus number 723 „Tallinna parkimisnormatiiv (tööpõhimõte)“. 1.9. Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 määrus number 35 „Tallinna tänavate projekteerimise ja ehitamise nõuded.“ 1.10. Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 1.11. Vastavalt valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. 2. Projektis lahendada objekti ehitusaegne liikluskorraldus (kõiki liiklejagruppe arvestav). 3. Liikluskorraldusskeemil näidata parkimiskohtade paigutus, mõõdud ja manööverdusruumi laiused. 4. Projekti seletuskirjas näidata nii mootorsõidukite kui ka jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutused, välja tuua eraldi puudega inimeste sõidukite parkimiskohtade arv ning elektrisõidukite parkimiskohtadel laadimistaristute arv. Vajadusel täiendavalt selgitada, kui ei suudeta tagada normatiivset parkimist. 5. Ülaltoodud tingimustes nimetamata materjalide, seadmete või konstruktsioonide kasutamine projekteerimisel kooskõlastada täiendavalt Tallinna Transpordiametiga. 6. Ehitustöö käigus tekkivad projekti ja/või materjalide muudatused kooskõlastada Tallinna Transpordiametiga 7. Projekti liikluslahenduse välja töötamisel teha koostööd Tallinna Transpordiametiga. Projekt esitada kooskõlastamiseks Tallinna Transpordiameti liiklusosakonnale
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →