Edastuskiri

SIDEKAEV SAP-003 TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR POS 1 KRUNDI TUNNUS KRUNDILE JUURDEPÄÄSU TINGLIK ASUKOHT M PLANEERITAV KRUNDI HOONESTUSALA 20-350 HOONE PÕHIMAHU SUUND / KATUSEKALDE NURK POS 7 ÜH 1854 m2 p2 PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL EP SÕIDUSUUNAD Ümb 76,00 er tõ OLEMASOLEV VEETORU 278 3 2 /-1 steta OLEMASOLEV KANALISATSIOON p2 v ole 4, E 20-350 OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOON 00 maso Olemasoleva optilise sidekaabli ümbertõstmise OLEMASOLEV MADALPINGE-KAABEL lev o võimaldamiseks kavandatav sidekanalisatsioon sidekaevuni SAP-003 OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN ptilin Tinglik drenaaživee e sid OLEMASOLEV SIDEKAABEL immutamise vajadusega ala M POS 8 ekaa OLEMASOLEV VALGUSKAABEL 1792 m2 b el Kavandatav sidekaev OLEMASOLEV DRENAAŽ KKsS metallluugiga Kavandatav liitumiskilp elektrivõrguga liitumiseks EP PLANEERITUD VEETORU Kavandatav liitumiskilp LT 80,50 269 3 20-350 PLANEERITUD KANALISATSIOON elektrivõrguga liitumiseks 2 /-1 0 0 E Kavandatav liitumispunkt K1 PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOON p2 ühisveevõrguga PLANEERITUD MADALPINGE-KAABEL R 8,50 Kavandatav liitumispunkt 20-350 ühiskanalisatsiooniga PLANEERITUD TÄNAVALGUSTUSE MADALPINGE-KAABEL POS 10 1740 m2 PLANEERITUD SIDELIIN POS 6 OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖNDI ULATUS Ole 1783 m2 ma OLEMASOLEVA ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖNDI ULATUS sole EP 1m LIINIST MÕLEMALE POOLE v si L OLEMASOLEVA KANALISATSIOONITORU KAITSEVÖÖNDI der E 20-350 76,00 267 3 ULATUS 2m TORUST MÕLEMALE POOLE E L aja Kavandatav liitumiskilp 2 /-1 tis elektrivõrguga liitumiseks OLEMASOLEVA SADEMEVEE DRENAAŽITORU KAITSEVÖÖNDI POS 9 p2 ULATUS 2m TORUST MÕLEMALE POOLE 1513 m2 Kavandatav liitumispunkt TEHNOVÕRGU PLANEERITUD KAITSEVÖÖNDI ULATUS EP ühisveevõrguga S 79,00 Kavandatav liitumispunkt LUBATUD sihtotstarve detailplaneeringu liikides 227 3 M ühiskanalisatsiooniga Lubatud kõrgus hoonete hoonete 2 /-1 abs. ehitisealune lubatud arv p2 korruste arv +/- pind krundil POS 1 M 50 1500 m2 EP -3 SIHTOTSTARVE ÜKSIKELAMUMAA 20 EP 20-350 LT TEE JA TÄNAVA MAA E 80,50 225 3 ÜH KATASTRI SIHTOTSTARVE ÜLDKASUTATAV MAA 2 /-1 POS 5 p2 1763 m2 L KATASTRI SIHTOTSTARVE TRANSPORDIMAA 20-35 0 20 -3 EP 50 POS 2 S KATASTRI SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARBETA MAA 76,00 Kavandatav liitumispunkt 1515 m2 264 3 M KATASTRI SIHTOTSTARVE MAATULUNDUSMAA 2 /-1 M ühiskanalisatsiooniga p2 E KATASTRI SIHTOTSTARVE ELAMUMAA EP Kasu 79,50 tuse Kavandatav liitumispunkt 227 3 Kavandatav liitumiskilp ühisveevõrguga 2 /-1 elektrivõrguga liitumiseks s 30 m teekatte servast st vä Kirjaliku kokkuleppega määratletud olemasoleva p2 Kavandatav liitumispunkt ljas s ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 5 m ulatus ühisveevõrguga 20 -3 idera Kavandatav liitumiskilp 50 Kavandatav liitumispunkt elektrivõrguga liitumiseks ühiskanalisatsiooniga jatis 20-350 Riigimaantee teekaitsevööndi ulatu 20-350 Kavandatav liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga 30,00 POS 4 Kavandatav liitumispunkt 1628 m2 ühisveevõrguga 20 -3 L 50 EP tis POS 3 aja er 1562 m2 sid 77,00 224 3 as EP M älj 2 /-1 tv Kavandatav liitumiskilp es 78,50 p2 tus elektrivõrguga liitumiseks 234 3 su Ka Kavandatav liitumispunkt 2 /-1 ühiskanalisatsiooniga E p2 Kavandatav liitumispunkt ühisveevõrguga Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 10m ulatus Kavandatav ühiskanalisatsiooni E reoveepumpla Tinglik liitumispunkt ühisveevõrguga L MÄRKUSED 1. Nõuded hoonete paiknemisele ja ehitiste arhitektuurilised ja kujnduslikud nõuded vt. Seletuskiri punkt 9; 2. Koordinaadid L-Est97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. 3. Planeeritud tehnovõrkude paiknemine on skemaatiline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel M täiendavalt taotletavate tehniliste tingimuste alusel. 04 KK 27.02.2026 Näidatud krundil POS 8 olemasolevale drenaažitorule kitsenduse ulatus ja drenaazivee võimaliku immutusala tinglik ulatus 03 KK 15.12.2025 Muudetud POS 1, POS 2 ja POS 3 ühisveevõrgu ja ühiskanalisatsiooniga liitumise ühendustorustike skemaatilised asukohad 02 KK 05.12.2025 Lisatud liitumiskilp elektrivõrguga POS 7 ja POS 8 krundipiirile Vers. Muutja Kuupäev Kirjeldus Töö nr Planeeringu nimetus Tallinna 58, 71018 Viljandi Saarepeedi külas katastriüksuse Paju (71503:001:0124 ) Registrikood 12267932 2024-11-23 DETAILPLANEERING (kovID DP 370) MTR EEP002408 Planeerija Kalle Kadalipp 01.12.2025 Asukoht Mõõt 1:500 Paju, Saarepeedi küla, Viljandi vald, Versioon DP koostamise korraldaja Viljandi Vallavalitsus Viljandimaa 04 Tellija Staadium Joonise nimetus Osa-grupp-jrk.nr. Jamso Teenused OÜ DP Põhijoonis JN100 Käesolevat joonist ei ole lubatud kasutada osaliselt või muudetud kujul ilma Projektikoda OÜ nõusolekuta  Viljandi vald Saarepeedi küla katastriüksus 71503:001:0124 PAJU DETAILPLANEERING KovID:DP370 Vaade planeeritavale alale läänest. Maa.ameti fotoladu. 07.06.2023 ülelend Planeeringu koostamise korraldaja: Viljandi Vallavalitsus Huvitatud isik Jamso Teenused OÜ Anu Oinberg [email protected] Koostaja Projektikoda OÜ registrikood 12267932 MTR reg nr EEP002408 Tallinna 58, 71018 Viljandi Töö nr 2024-11-23 Planeerija: Kalle Kadalipp Volitatud arhitekt 7 [email protected] +372 511 4378 Versioon 07 27.02.2026 Viljandi, detsember 2025  2/20 DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ..............................................4 1.1 Üldosa...................................................................................................................................4 1.2 Algatamiskorraldus ..............................................................................................................4 1.3 Geodeesia .............................................................................................................................8 1.4 üldplaneering ........................................................................................................................8 1.5 Kehtivad detailplaneeringud ..............................................................................................10 2 Ruumilise arengu eesmärgid ......................................................................................................10 3 Planeeringuala ja selle mõjuala kirjeldus ...................................................................................10 4. PLANEERINGUALA ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused .......................................10 5 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ..................................................................10 6 KRUNDI HOONESTUSALA ...................................................................................................11 7 KRUNDI EHITUSÕIGUS .........................................................................................................11 7.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed ........................................................................................11 7.2 Hoonete suurim lubatud arv ...............................................................................................11 7.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind .........................................................................11 7.4 Hoone lubatud maksimaalne kõrgus ..................................................................................11 7.5 Hoone lubatud maksimaalne sügavus ................................................................................12 8 HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED ..........................................................................12 9 EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED ......................12 10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS ....................................13 10.1 Tänavate liikluskorraldus ja krundile pääs .........................................................................13 10.2 Parkimine ja krundisisene liikluskorraldus ........................................................................13 11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ...................................................13 11.1 Haljastus .............................................................................................................................13 11.2 Heakorrastus, prügi kogumine ...........................................................................................13 12 EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE .....................................14 13 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE ........................................................14 13.1 Olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised ...........................................................................14 13.2 Veevarustus ........................................................................................................................14 13.3 Tuletõrje veevarustus .........................................................................................................15 13.4 Heitvee kanalisatsioon........................................................................................................15 13.5 Sademevee ärajuhtimine ....................................................................................................15 13.6 Elektrivarustus ....................................................................................................................16 13.7 Sidevarustus .......................................................................................................................16 13.8 Soojavarustus .....................................................................................................................16 14 LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID .....................................16 15 KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED .......................................................16 15.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine ............................17 15.2 Müra ja vibratsioon ............................................................................................................17 Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  3/20 15.3 Välisõhu kvaliteet ...............................................................................................................17 15.4 Radoonioht .........................................................................................................................17 15.5 Insolatsioonitingimused .....................................................................................................17 15.6 Energiatõhusus ..................................................................................................................18 16 SERVITUUTIDE SEADMINE JA EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED .................................................................................................18 16.1 Ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused .............................................18 16.1.1 Üldised nõuded ...........................................................................................................18 16.1.2 Riigimaantee teekaitsevöönd...........................................................................................18 16.1.3 Tehnovõrkude kitsendused .........................................................................................19 16.2 ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ..........................................................................19 16.3 Ohualad ..............................................................................................................................19 16.4 Juurdepääs avalikult kasutatavale teele ..........................................................................19 17 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED..............................................19 18 PLANEERINGU ELLUVIIMINE .........................................................................................19 JOONISED: 1. Põhijoonis JN100 M 1:500 LISAD 1. ML105 Situatsiooniskeem M 1:5000 2. ML106 Tugiplaan M 1:500 3. ML100 Fotod asukohast 4. RI 100 Ruumilised illustratsioonid 5. MD 201 Viljandi Vallavalitsuse 1.07.2025 korraldus 262 „Paju katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ 6. UU 103 W Vara OÜ töö nr GD25142 “Viljandi vald, Saarepeedi küla, Paju (71503:001:012) geodeetiline alusplaan“, Viljandi 2025 7. ML 100 Transpordiameti seisukohad DP koostamiseks 8. ML 100 Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39964843 9. ML 100 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 506272 Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  4/20 SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1.1 ÜLDOSA Viljandi Vallavalitsus algatas 1.07.2025 korraldusega nr 262 Saarepeedi külas katastriüksuse 71503:001:012 Paju maa-ala detailplaneeringu. Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 1,67 hektarit. Planeeringuala katastriüksuse sihtotstarve on olemasolevana maatulundusmaa 100%. Üldplaneeringu kohaselt on taotletava detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarve reserveeritud elamuala (EV). Detailplaneeringu koostamise tingis tellija soov jagada katastriüksuse maa-ala kruntideks ning määrata nendele ehitusõigus väikeelamute rajamiseks. 1.2 ALGATAMISKORRALDUS Viljandi Vallavalitsus algatas 1.07.2025 korraldusega nr 262 Saarepeedi külas katastriüksuse 71503:001:012 Paju maa-ala detailplaneeringu. Algatamisel seati järgmised lähteseisukohad: 1. Ehitusõigus 1.1 Krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa (E), Transpordimaa (L). Võimalikud kõrval otstarbed määrata detailplaneeringuga. 1.2 Eesmärk Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada kinnistu väikeelamumaa ja transpordimaa kruntideks ning määrata moodustavatele kruntidele ehitusõigus väikeelamute rajamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,67 ha. 1.3 Hoonete suurim lubatud arv krundil Määrata detailplaneeringuga. 1.4 Hoonete suurim lubatud Määrata detailplaneeringuga. ehitisealune pind krundil 1.5 Hoonete lubatud maksimaalne Määrata detailplaneeringuga kõrgus krundil 1.6 Hoonete suurim lubatud sügavus Tingimusi ei seata krundil 2. Muud nõuded 2.1 Detailplaneeringu ülesanded Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1 kuni 9, 11, 12, 17 ja 22 sätestatud ülesanded. 2.2 Lähtematerjalid • Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 65 „Saarepeedi valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Saarepeedi valla üldplaneering. Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  5/20 • Riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75 kehtestatud Viljandi maakonnaplaneering 2030+. • Viljandi Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319 „Viljandi valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ning üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“ vastuvõetud Viljandi valla üldplaneering. • Eeltoodut arvestades hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevat koosmõju. Vajadusel tuleb käesolevas detailplaneeringus määrata negatiivsete mõjude leevendamise meetmed. 2.3 Uuringute vajadus • Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. Planeeringuala topo- geodeetiline uuring peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele. Geodeetiline alusplaan peab katma detailplaneeringuala ning vajadusel ka lähiala. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. • Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata ning seletuskirjas kajastada selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sh seada keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Kui menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse vms, siis tuleb need vastavalt vajadusele läbi viia. Uuringute eest tasumine on planeeringu koostamisest huvitatud isiku kohustus. 2.4 Nõuded vormistamisele • Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Planeering vormistatakse ja ehitatakse üles vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. • Detailplaneeringu joonised koostada mõõtkavas M 1:500. Joonisele märgitakse planeeringu nimetus, joonise nimetus, mõõtkava, koostamise kuupäev, planeeringu koostamise korraldaja ja planeeringu koostaja. Kokkuleppel Viljandi Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  6/20 Vallavalitsusega on lubatud jooniste mõõtkava muuta. 2.5 Planeeringuala kruntideks Krundijaotus määrata detailplaneeringuga. jaotamine 2.6 Hoonestusalad Detailplaneeringuga määrata hoonestusalad, piiritledes krundi osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Kõik ehitised peavad mahtuma hoonestusala sisse, kuna detailplaneeringu alas sees on võimalik määrata vajalike ehitiste ja rajatiste ehitusõigust. Detailplaneeringus seada tingimused ehitusloa/ ehitusteatise kohustuseta ehitiste püstitamiseks. 2.7 Arhitektuurilised ja kujunduslikud Määrata detailplaneeringuga tingimused 2.8 Tehniline taristu Uute kavandatavate tehnovõrkude liitumise korral või olemasolevate tehnovõrkude liitumiskohtade muutmisel tuleb detailplaneeringu koostamiseks taotleda võrgu valdaja tehnilised tingimused. Väljastatavad tehnilised tingimused tuleb esitada detailplaneeringu lisade hulgas. Kui detailplaneeringu lahendus näeb ette avalikus kasutuses välisvalgustuse ja tehnorajatised, siis detailplaneeringu elluviimise tingimuseks on sellise taristu väljaehitamine arendaja kulul. 2.9 Liikluskorraldus Määrata detailplaneeringuga. Kui detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seotud rajatised, siis planeeringu elluviimise tingimuseks on nende väljaehitamine arendaja kulul. 2.10 Haljastus ja heakord Määrata detailplaneeringuga. Kui detailplaneeringuga kavandatakse avalikus kasutuses olevaid haljasalasid, siis on nende rajamine arendaja/krundi omaniku kohustus. 2.11 Krundi piirded Piirdeaedade/hekkide vajadus näha ette detailplaneeringuga 2.12 Servituudi seadmise vajadus Vajadusel näha ette detailplaneeringuga. 2.13 Detailplaneeringu eelnõu/eskiisi Detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) koostamine on koostamise vajadus kohustuslik. Samuti servituudi seadmise vajadus kui on seda vaja seada. Eelnõu põhjal hindab Viljandi Vallavalitsus täiendavalt isikute kaasamise vajadust. Eskiis tuleb esitada vähemalt ühes eksemplaris paberkandjal omavalitsusele. 2.14 3D lahendus Detailplaneeringu eelnõu lisana tuleb koostada vähemalt üks 3D joonis. 2.15 Detailplaneeringu esitamine Vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku kooskõlastamiseks ja vastuvõtmise korraldamiseks esitatakse planeeringu seletuskiri otsuse tegemiseks ja nõutud joonised paberkandjal ning elektrooniliselt koos tehnovõrkude valdajate Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  7/20 arvamusega ning muu planeeringu koostamise dokumentatsiooniga. 2.16 Detailplaneeringu vormistus enne Kehtestamiseks esitatakse planeering kehtestamist elektrooniliselt (joonised dwg/dgn/shp ja pdf formaadis, seletuskiri doc ja pdf formaadis, faili nimed sisuga kooskõlas) ning paberkandjal vähemalt ühes eksemplaris. Eraldi köitena/kaustana lisamaterjal, mille koosseisus peavad olema detailplaneeringu menetlusdokumendid: kirjad, koosolekute protokollid, kuulutused, kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud aktid, koostatud uuringud/hinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, kooskõlastused, esitatud arvamused, illustreeriv materjal jms. Lisade kausta komplekteerimisel peavad faili nimed vastama sisukorrale. Samuti tuleb esitada vastavalt PLANK süsteemi juhendile vormistatud kujul detailplaneeringu kaust. 1. 3. Ajakava. Kaasamine ja koostöö 3.1 Detailplaneeringu koostamise Detailplaneering peab olema esitatud eeldatav ajakava vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul alates algatamisest. Detailplaneering koostatakse eeldatavalt 2025 – 2027 aastate jooksul. Kui detailplaneeringut ei esitata kohalikule omavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul planeeringu algatamisest arvates, siis peab planeeringu koostamisest huvitatud isik esitama kohalikule omavalitsusele taotluse lähteseiskohtade muutmise või täiendamise vajaduse väljaselgitamiseks. 3.2 Koostöö valitsusasutustega Detailplaneering koostatakse koostöös järgmiste asutustega: * Päästeamet; * Transpordiamet; * Täiendavalt kaasatakse ametkondi, kui detailplaneeringu sisust nähtuvalt tekib selleks vajadus. 3.3 Kaasatavad isikud Planeeringu koostamisse kaasatakse: * Töö sisust nähtuvalt tehnovõrkude omanikud, kelle taristuga liitumisühendust kavandatakse või muudetakse; * 71503:001:0123 (Kuuse); * 71503:001:0188 (Saarepeedi park); * 89901:001:2431 (Keskuse tee); * 71503:001:0200 (Videviku tee 1 a); * 71503:001:0104 (Lõuna tee 1); Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  8/20 * 71503:001:0103 (Keskuse tee 1); * 71503:001:0185 (metsa tee 1); * 71503:001:0570 (Keskuse tee 6); * 71503:001:0124 (Paju); * Telia Eesti AS; * Elektrilevi OÜ; * Teised isikud planeerimisseaduse § 127 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel, kes selleks soovi avaldavad või kelle huve võib planeering puudutada, kui see selgub planeeringu koostamise käigus. 1.3 GEODEESIA Planeeringu koostamisel on geodeetilise alusena kasutatud W Vara OÜ tööd nr GD25142 “Viljandi vald, Saarepeedi küla, Paju (71503:001:012) geodeetiline alusplaan“, Viljandi 2025. 1.4 ÜLDPLANEERING 05.11.2013 moodustus Viljandi vald, mis on Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla õigusjärglane. Taotletaval detailplaneeringualal kehtib Saarepeedi Vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 65 „Saarepeedi valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Saarepeedi valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering. Detailplaneeringuala asub Saarepeedi küla kompaktse asustusega alal. Üldplaneeringu kohaselt on taotletava detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarve reserveeritud elamuala (EV). Kehtiva üldplaneeringuga seatakse järgmised asjakohased nõuded: Punktis 2.1 väljatooduna tuleb ehitamisel arvestada loodusliku ümbrusega. Vältida tuleb suuremaid pinnavormide muutmisi juurdepääsu teede või hoonete paigutamiseks nõlvadel. Maastiku struktuur peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Arvestada tuleb ehitise arhitektuurilist sobivust lähiümbrusse ja kogu vaatevälja. Ehitis peab olema kestev ja otstarbekas ning ilus, hoonestuskompleks vormikujunduslikult harmoneeritud, samas ka paikkonna looduslikku atraktiivsust säilitav. Ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada kogu vaateväljaga. Ehitise püstitamisel tuleb samuti silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, elektriliinid jt) oleksid optimaalse pikkusega. Kehtiva üldplaneeringu punktis 2.3 on seatud, et olemasoleva hoonestuse säilitamiseks, korrastamiseks ja laiendamisel kompaktse asustusega aladel tuleb arvestada elamuehitusel järgnevate ehitustingimustega: • krundi minimaalne suurus, mis tagab ehitusõiguse väikeelamualal on 1500m2; • hoonete korruselisus on 2, • elamukrundile on lubatud rajada kuni üks eluhoone ja kuni kaks abihoonet; • hoone maksimaalne kõrgus 1-2 korruselistel on 8 m; • valdavaks katuseliigiks on viilkatus (ühes hoonete kompleksis hoonete põhimahud sarnaste katustega); • tingimused fassaadile: materjalidena kasutada naturaalset materjali; • ehitusprojektidega näha ette hoonete fassaadide ja piirdeaedade värvilahendused. • elamukrundi maksimaalne täisehitus võib olla kuni 15 %; • ühes kvartalis kasutada sarnase kaldega katuseid; Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  9/20 • olemasoleva hoonestusega alal määratakse katusetüüp, kalle, kõrgus ja välimus seal domineeriva hoone- ja katusetüübi järgi. Kehtiva üldplaneeringu punktis 2.4 on kirjeldatud nõuded piiretele. Piirete rajamisel on lubatud piirdeaia tüüp: puit, lippaed, erandjuhul värvitud võrkaed ainult heki kaitseks. Kinnistu (krundi) tänava, tee, avaliku väljaku või avaliku haljasala poolsesse äärde ei või rajada läbipaistmatuid piirdeid ja piirded ei või olla kõrgemad kui 1,5 m (kõrgem lubatud ainult turvanõuete puhul). Piirdeaed peab olema vähemalt 15% ulatuses läbipaistev. Väljaspool krundi piiri on piirdeaedade rajamine keelatud. Joonis 1. Väljavõte Saarepeedi valla üldplaneeringu kaartist Joonis 2. Väljavõte Viljandi menetluses olevast üldplaneeringu joonisest 2.3 Maakasutus, Jämejala, Viiratsi, Vana-Võidu, Saarepeedi, Pärsti piirkond Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  10/20 1.5 KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD Planeeringualal ja selle lähiümbruses kehtivad detailplaneeringud puuduvad. 2 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Ruumilise arengu eesmärgiks on planeeringuala maa-ala jagada väikeelamumaa ja transpordimaa kruntideks, määrata kruntide hoonestamiseks tingimused ja kavandada tugimeetmed selle teostamisel lähtudes üldisematest valla üldplaneeringuga määratavatest arengusuundadest. 3 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS Planeeringuala hõlmab katastriüksuse Paju (kat 71503:001:012) maa-ala. Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 1,67 hektarit. Planeeritav ala on olemasolevana hoonestamata maatulundusmaa, mis külgneb lõunast ja läänest- Keskuse tee maa-alaga, lääne-loode suunal hoonestatud elamumaa kinnistutega Keskuse tee 6 ja Keskuse tee 8, põhjast Kuuse maatulundusmaa kinnistuga, idast Saarepeedi pargi maa-alaga. Planeeritavast alast itta Saarepeedi pargi maa-ala taha jääb riigi kõrvalmaantee nr 24131 Taari-Auksi tee km 2,935-2,984. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 714 autot ja kiiruspiirang 40 km/h. Ala on reljeefne moodustades kagu-loodesuunalise oru krundi lääne ja idapiiride vahel madalama osaga krundi keskel Kõrguste vahe planeeringualal kõrgema (abs 73,20 krundi lääneosas Keskuse tee ja Keskuse tee 6 krundi nurgaalal ja madalaima punkti (planeeringuala keskel abs. 66,25) vahel on ligikaudu 6,95 m. Planeeringuala on piiratud osaliselt põhjapiiril naaberkrundi kuusenoorendiku ja idapiiril kõrg ja madalhaljastusega, mis oma kasvukohalt jääb valdavalt naabermaaüksustele Saarepeedi pargi maa- alale. Põhja küljest piirab planeeringuala tihe keskmises kasvueas kuusehekk. Planeeringualast läände ja loodesse jääb ühepereelamute ala, edelasse korterelamute ala. Teisel pool Keskuse teed lõunas asub hoonestamata maatulundusmaa ala, mis avab vaated planeeritavale alale 24131 Taari-Auksi teelt. 4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED Planeeringuala jagamine elamumaa kruntideks ja ala arendamine eramupiirkonnaks on loogiliseks jätkuks ja täienduseks juba olemasolevale väikeelamute piirkonnale. 5 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek jagada planeeringuala 9-ks üksikelamumaa krundiks (POS 1-9) ja üheks transpordimaa maaüksuseks (POS 10). Lahendus on kajastatud joonisel JN100 . Kruntide suurused on: Krunt POS 1 1500 m2 Krunt POS 2 1515 m2 Krunt POS 3 1562 m2 Krunt POS 4 1628 m2 Krunt POS 5 1763 m2 Krunt POS 6 1783 m2 Krunt POS 7 1854 m2 Krunt POS 8 1792m2 Krunt POS 9 1513 m2 Krunt POS 10 1740 m2 Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  11/20 6 KRUNDI HOONESTUSALA Hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid. Hoonestusala piire võivad ületada hoonete ehitisealuse pinna hulka mitte arvestatavad osad tingimusel, et on tagatud tuleohutuse nõuded. Projekteeritavad maa-alused ja maapealsed rajatised võivad asuda hoonestusalalt väljas va. varjualune. Kruntidele POS 1 kuni 9 ehitatavad hooned peavad asuma käesolevas planeeringus joonisel „JN100 Põhijoonis“ määratud hoonestusalal. Hoonestusalasse ei ole keelatud rajada teid/platse ja istutada haljastust, puid ning põõsaid. Hoonestusala on näidatud joonisel JN100 „Põhijoonis“. 7 KRUNDI EHITUSÕIGUS 7.1 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED Käesoleva detailplaneeringuga määratud „krundi kasutamise sihtotstarve“ määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Kruntide POS 1 kuni POS 9 planeeritud kasutussihtotstarve on ÜKSIKELAMUMAA ja krundil POS 10 TRANSPORDIMAA . Üksikelamumaa sihtotstarbega kruntidel on lubatud ehitise kasutamise otstarvete loetelu Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” Lisa järgselt taristuministri 22 augusti 2025 a määruse nr 54 sõnastuses 11101 Üksikelamu, 12744 Elamu, kooli vms abihoone. 7.2 HOONETE SUURIM LUBATUD ARV Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud arv“ on eraldiseisvate hoonete maksimaalselt lubatud arv krundil. Hoonete suurim lubatud arv planeeringuga määratud krundil on kokku 3 eraldiseisvat hoonet (põhihoone ja 2 abihoonet). 7.3 HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind“ on defineeritud Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 §-s 19, mille järgselt on see hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Pindala hulka ei arvata hoone küljes olevat: • vihmaveesüsteemi; • päikesekaitsevarjestust; • terrassi; • kaldteed ning treppi; • valguskasti; • vundamendi taldmikku; • tehnosüsteemi ja -seadme osa; • liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; • kuni ühe meetri laiust katuseräästast; • hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente. Kehtiva üldplaneeringu järgselt on lubatud krundi täisehituse ulatus 15 % krundi pindalast. Lubatud ehitisealuse pinna suurus kruntidel on toodud joonisel JN100 PÕHIJOONIS. 7.4 HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS Planeeringus määratud “Hoone lubatud maksimaalne kõrgus” on riiklikus kõrgussüsteemis määratud kõrgusarv hoone kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  12/20 süvendeid ja kõrgendusi. Hoonel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata. Peahoone lubatud kõrgus on 8 m. Peahoone lubatud maksimaalne kõrgus (EH2000) krundil on toodud joonisel JN100 PÕHIJOONIS. Abihoonete lubatud kõrgus on kuni 5 m. 7.5 HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE SÜGAVUS Ehitise sügavus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõige alumise maa-aluse korruse viimistletud põranda kõrgusele, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Hoonete maksimaalne lubatud sügavus on 4m. 8 HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED Planeeritavale alale rajatavad hooned peavad kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja ning ehitamise ning olemasolu vältel olema ohutud. Hoonete tuleohutusklassile planeeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata. Hoonete tuleohutusklass ja vajadusel tuletõkkesektsioonideks jagamine määrata ehitusprojektis. Ehitamise ajal tuleb rakendada meetmed olemasoleva säilitatava kõrghaljastuse kaitsmiseks. Samuti tagada olemasolevate kommunikatsioonide jätkuv toimimine ja vajadusel nende kaitse. 9 EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED Detailplaneeringuga määratud arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on: • Välisviimistlusmaterjalina kasutada naturaalseid materjale. Viimistlusmaterjalide värvitoonidele erinõudeid ei seata; • Hooned tuleb projekteerida hoonestusalale järgides hoonestusaladel seatud kõrguslikke piiranguid (vt punkt 7.4). Hoonestusalad on tähistatud joonisel JN100 PÕHIJOONIS; • Hooned tuleb projekteerida põhimahu ja harjajoonega käesolevas planeeringus joonisel JN100 PÕHIJOONIS määratud suunal. Hoone kõrvalmahtudel ja väikestel hoonemahtudel võib kasutada ka muud üldise lahendusega sobivat suunda; • Kruntidel POS 1, POS 2 ja POS 3 rakendatakse põhimahu ja harjajoone kohustuslikule suunale järgmisi erisusi: o krundil POS 1 peab kavandatav elamuhoone paiknema külje või otsa põhimahuga Keskuse tee poolsel hoonestusala piirialal jätkamaks väljakujunenud olemasolevate hoonete paiknemise lahendust Keskuse tee ääres; o Krundil POS 2 peab kavandatav elamuhoone paiknema pikema küljega Keskuse tee poolsel hoonestusala piirialal jätkamaks väljakujunenud olemasolevate hoonete paiknemise lahendust Keskuse tee ääres. Lubatud on elamuhoone paiknemine orienteerituna ida-lääne suunaga küljega avanevana lõunasse tingimusel, et krundile POS 3 kavandatav hoone orienteeritakse samamoodi. Viimase paiknemislahendi korral peab hoone paiknema krundi idaosas; o Krundil POS 3 peab kavandatav elamuhoone olema orienteeritud pikema hoonemahuga ida-lääne suunaliselt küljega avanevana lõunasse või paiknema pikema küljega Keskuse tee poolsel hoonestusala piirialal jätkamaks väljakujunenud olemasolevate hoonete paiknemise lahendust Keskuse tee ääres. Viimast lahendust on lubatud kasutada vaid juhul kui krundil POS 2 paigutatakse elamuhoone paiknema pikema küljega Keskuse tee poolsel hoonestusala piirialal; • Kruntidele POS 1 kuni POS 9 on lubatud rajada üks eluhoone ja kuni kaks abihoonet; Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  13/20 • Hoonete maksimaalne lubatud korruselisus on elamuhoonel kuni 2 korrust, abihoonel 1 korrus. Lubatud on keldrikorrus; • Hoonete põhimahu katusekalle on lubatud 20⁰-35⁰; • Piirde kõrgus on lubatud kuni 1,5 m; Väljaspool krundi piiri on piirdeaedade rajamine keelatud; • Kruntide omavahelise piirde rajamisel, tuleb piirde materjalis ja rajamiskõrguses kokku leppida krundinaabrite vahel juhindudes vajadusel asjaõigusseaduses sätestatust; • Piirdeaia materjalidest on lubatud horisontaalne või vertikaalne laudis, võrkpiire, hekk; 10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS 10.1 TÄNAVATE LIIKLUSKORRALDUS JA KRUNDILE PÄÄS Üldist liikluskorraldust piirnevatel teedel planeeringuga ei muudeta. Juurdepääs planeeritavatele kruntidele POS 1, POS 2 ja POS 3on munitsipaalomandis olevalt Keskuse teelt (7150028). Keskuse teelt on kavandatud ka pääs planeeritud jaotustänavale, kust on pääsud kruntidele POS 4 kuni POS 9. Planeeringualale rajatav tee (krunt POS 10) on planeeritud anda avalikku kasutusse. Krundi POS 10 jätmisel avalikku kasutusse on lähtuvalt algatamiskorralduse lisa 2 punktile 2.9 seatud, et planeeringu elluviimise tingimuseks on tee väljaehitamine arendaja kulul. Tee ehitusprojekti koostamiseks taotleda tingimused kohalikult omavalitsuselt. Kruntidele juurdepääsude täpsed asukohad täpsustatakse koostatavate ehitusprojektidega. Peajuurdepääsu rajamine krundilt POS 10 kruntidele POS 2 ja POS 3 ei ole lubatud. 10.2 PARKIMINE JA KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS Detailplaneeringuga on määratud: • Parkimisnormatiivi täitmine tuleb korraldada krundil. Tänava maa-alale parkimise kavandamine ei ole lubatud; • Planeeringuala kruntidele on planeeritud nõudena minimaalselt 2 parkimiskohta krundile. • Parkimisnormatiivi nõude täitmise lahendus anda ehitusprojektiga. Parkimisnormatiivi nõude täitjaks loetakse ka kohta projekteeritavas garaažis või varjualuses • Jalgvärava(te) asukoht (nende rajamisel) määrata ehitusprojektiga; • Krundisisese liikluskorralduse ja parkimise lahendus esitada ehitusprojektis; • Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääs on olemasolevatelt teedelt ja planeeritud teelt planeeringualal. 11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED 11.1 HALJASTUS Planeeritav ala on olemasolevana olulise kõrghaljastuseta lage ala. Ala idapiiri osas kasvavad krundil okas- ja lehtpuud. Üksikud puud kasvavad ka olemasolevana planeeritava ala edelaservas. Olemasoleva haljastuse säilitamise/likvideerimise kohustust detailplaneeringuga ei seata. Krundi haljastuse lahendus esitada ehitusprojekti koosseisus. Krundile POS 10 kõrghaljastuse rajamist mitte kavandada. 11.2 HEAKORRASTUS, PRÜGI KOGUMINE • Juurdesõidutee maaüksusel POS 10 teostada tolmuvaba katendiga. • Kruntidel POS 1 kuni POS 9 rajatav katendiga (kivisillutis, terrass, bassein jms.) ala ja hoone(te) ehitisealune pind kokku ei tohi ületada 50 % krundi pindalast (ülejääv osa krundi pindalast peab jääma haljastatuks). Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  14/20 • Sademevesi immutada krundi haljasmaal. Vajadusel rajada sademevee kompensatsiooni kogurid. Soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet. • Jäätmete kogumine krundil peab olema vastavuses jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende rakendusaktides ning Viljandi valla jäätmehoolduseeskirjas ja Viljandi valla jäätmekavas toodud nõuetega. Kogumiskonteinerite asukohad paigutada juurdepääsutee lähedusse, nende täpne asukoht määrata ehitusprojektis. 12 EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitiste tuleohutuse kavandamisel ja ehitiste vaheliste tuleohutuskujade määramisel juhinduda Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ” ja standardisarja EVS 812 nõuetest, mille järgi minimaalne lubatud vahekaugus hoonestamisel tuletõkkemeetmeid kavandamata on naaberkinnistute hoonetest 8 m. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Rakendavad meetmed ja nende ulatus määrata ehitusprojektiga kaasates lahendusse ka olemasolevad hooned nende säilitamisel planeeringus näidatud tuleohutuskuja ulatuses. Minimaalset nõutavat tuleohutusklassist TP3 (maksimaalne hoone kõrgus normatiivselt lubatud 9m) rangemat tuleohutusklassi ei ole planeeringuga nõutavana määratud. Hoone tuleohutusklass määrata ehitusprojektiga. Krundil põlevmaterjali ladustamisel tuleb juhinduda Tuleohutuse seadusest ja Siseministri 27.05.2024 määrusest nr.14, „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” Planeeritava ala kruntide hoonete juures peab normatiivselt olema tagatud võimalus päästetehnikaga sõita vähemalt 50 m kaugusele hoone peasissekäigust. Krundil POS 10 paikneb umbteena juurdepääsutee kruntidele pikkusega 135 m. Tee lõpus on ümberpööramiseks laiendus kuhu mahub ring raadiusega 8,5 m. Ümberpööramisel saab kasutada abipinnana ka 4 m laiust ala kruntide POS 6 ja POS 7 vahel. Ümberpööramisala ja juurdepääsutee kandevõimeks näha ette 25 T. 13 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE 13.1 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED Planeeringualal asuvad: o Telia Eesti AS sideliin planeeringuala kagunurgas o Telia Eesti AS valguskaabelliin o OÜ Ramsi VK reoveeülepumpla o Keskuse teelt reoveepumplasse viiv OÜ-le Ramsi VK kuuluv isevoolne kanalisatsioonitorustik o Reoveepumplast lähtuv OÜ-le Ramsi VK kuuluv survekanalisatsiooni torustik o Madalpinge toitekaabel reoveepumpla teenindamiseks o Teadmata päritoluga drenaažitoru Nimetatud tehnorajatised on näidatud koos kaitsevööndiga detailplaneeringu joonistel JN100 Põhijoonis ja ML106 Tugiplaan. Drenaažitorule kaitsevööndit näidatud ei ole. 13.2 VEEVARUSTUS Planeeringuala kruntide veevarustuse tagamine on kavandatud Keskuse teel asuvast Ramsi VK OÜ- le kuuluvast ühisveevärgi torustikust. Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  15/20 Ühisveevärgi torustikust kruntideni rajatakse veetorustik koostatava ehitusprojekti alusel. Torustiku tinglik paiknemine ja liitumispunktid on näidatud joonisel JN100 Põhijoonis. Liitumispunktide täpne asukoht määratakse OÜ Ramsi VK väljastatavate tehniliste tingimuste alusel koostatava ehitusprojekti ja sõlmitavate liitumislepingutega. Peale torustike väljaehitamist antakse need kuni liitumispunktideni sõlmitava lepinguga üle Ramsi VK OÜ-le. 13.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr.10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ §6 (1) peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. §6 (2) järgi veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid ja §6 (3) järgi veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel. §6 (5) järgi võib esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt ja kui see ei paikne linnas ega alevis. Planeeringualale lähim olemasolev veevõtukoht asub planeeringualast edela suunas asuval Pumbajaama tee 4 maaüksusel (katastritunnus 71503:001:0140), VID 2841, kaugus planeeringualast linnulennult ca 130m, mööda päästetehnikaga sõidetavat teed planeeringuala kaugeima krundini ca 370m (vt ML105 situatsiooniskeem). Veevõtu kohas peab olema tagatud nõuetekohane juurdepääs ja veevõtu võimalus päästeautodele. 13.4 HEITVEE KANALISATSIOON Planeeringuala kruntide reoveelahendus on kavandatud ühendamisega olemasolevasse OÜ-le Ramsi VK kuuluvasse ühiskanalisatsiooni. Kruntide POS 1 kuni POS 3 liitumiseks rajatakse liitumisvõimalus uute paigaldatavate kaevudega Keskuse tee maa-alal asuvasse torustikku. Kruntide POS 4 kuni POS 9 ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga on kavandatud koguda reoveed nendelt kruntidelt krundi POS 10 maa-alale ehitatava torustikuga Keskuse tee äärde rajatavasse reoveepumplasse ja sealt edasi survekanalisatsiooniga isevoolsesse olemasolevasse ühiskanalisatsiooni torustikku. Planeeringu joonisel JN100 Põhijoonis on näidatud ühendused (liitumispunktid) ühiskanalisatsioonitorustikuga tinglikuna. Tegelik lahendus ja kruntide liitumispunktid ühiskanalisatsiooniga selgitatakse OÜ Ramsi VK poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel koostatava ehitusprojektiga. Peale torustike väljaehitamist antakse kanalisatsioonirajatised kuni liitumispunktideni sõlmitava lepinguga üle Ramsi VK OÜ-le. Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks tuleb sõlmida liitumisleping. Krundi POS 2 maa-alale jääb olemasolev OÜ Ramsi VK kuuluv reoveepumpla koos seda teenindavate rajatistega. Olemasolevale reoveepumplale ja seda teenindavatele rajatistele tuleb tagada hooldusvõimalus ja talumise kohustus asjakohase servituudi seadmisega OÜ Ramsi VK kasuks. Hooldusvõimaluse tingimused ja lahendus (juurdepääsu ala masinatega juurdepääsuks kohaldamine jms.) ning seatava servituudi ulatus kirjeldatakse ehitusprojektiga. Kirjalik kokkuleppe olemasolu krundi POS 2 omaniku ja OÜ Ramsi VK vahel on vältimatuks eelduseks ehitusloa väljastamisel. 13.5 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Planeeringuala on reljeefilt kausjas heade filtratsiooniomadustega pinnasega. Hoonete katustelt ja platsidelt kogunev sademevesi hajutada ja immutada maksimaalselt krundi haljasmaal. Vajadusel rajada kruntidele sademevee kompensatsioonimahutid. Olemasolev maapinna reljeef on langusega planeeritud teemaa-ala krundi POS 10 suunas. Rajatava tee ja sademevee immutuse, kogumise. hajutusalade lahendus lahendada ehitusprojektiga. Lubatud on ehitusprojekti koostamisel vältimatu vajaduse ilmnemisel immutuse, kogumise. hajutusalade Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  16/20 lahendusse kaasata ka krundiga piirnevaid elamukruntide alasid. Kitsendused seada ehitusprojekti alusel kruntide väljamõõtmisel. Planeeringuala krundile POS 8 jääb Keskuse tee 6 krundilt lähtuv olemasolevana laiemat ümbruskonda teenindav sademevee drenaažitorustik. Torustiku toimimine tuleb säilitada. Lubatud on hoonestusalale jääva torustiku uude asukohta tõstmine. Drenaaži suubumisalale on näidatud joonisel JN100 Põhijoonis kruntidele POS 8 ja POS 7 tinglik drenaaživee immutamise vajadusega ala. Krundil 10 asuva tee ehitusprojektide koostamisel selgitada võimalused sademeveega seotud olukorra rahuldava lahenduse leidmiseks ja kavandada soovitused või nõuded kruntide POS 8 ja POS 7 immutusala osas. 13.6 ELEKTRIVARUSTUS Planeeritava alast läänes Keskuse teega külgnevana asub olemasolev Elektrilevi OÜ-le kuuluv alajaam Hommiku (Viljandi M) Elektrivarustuse väljaehitamiseks planeeringualal juhinduda Elektrilevi OÜ tehnilistest tingimustest 506272 (lisa 9). Toide nähakse ette planeeringuala kruntidel olemasolevast alajaamast Hommiku 0,4 kV liinina. Kruntide liitumispunktide tinglikud asukohad on näidatud joonisel JN100_Põhijoonis. Asukohad täpsustatakse ehitusprojektiga. Elektritoide tuleb näha ette maakaabliga. Krundile POS 10 rajatavale teele on selle lääne poolsele küljele kavandatud tänavavavalgustuse rajamine. Toide valgustitele näha ette maakaabliga. 13.7 SIDEVARUSTUS Olemasolevana läbib planeeritavat ala selle kaguosas Telia Eesti AS vasksidekaabel pinnases ja optiline sidekaabel pinnases. Vastavalt Telia Eesti AS väljastatud telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 39964843 (Lisa 8) on planeeritud lahendusega ette nähtud optilise sidekaabli väljatõstmine planeeritavalt krundilt POS 7 kavandatavale avaliku tee maa-ala krundile POS 10 koos sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitusega sidekaevust SAP-003 planeeringualast kirdes. Võimalik lahend on välja pakutud joonisel JN100 Põhijoonis. Samal joonisel on näidatud tinglikud asukohad moodustatavate kruntide sidevõrguga ühendavatele sideliinirajatistele (individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustikusisendid planeeritavast põhitrassist). Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale Sidelahenduse tööprojekti koostamiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Vältimatult vajalik on planeeringualale jäävate olemasolevate liinirajatiste kaitsmine ehitustööde käigus. Olemasolevas asukohas säiliva optilise maakaabli kaitsmiseks, kui selle peale nähakse ehitusprojektiga ette näiteks kõvakattega tee, siis tuleb kaabel lahti kaevata ja kaitsta poolitavate kaablikaitsetorudega. 13.8 SOOJAVARUSTUS Piirkonnas kaugküttevõrguga liitumisvõimalus puudub. Kruntide soojavarustus lahendada keskkonnasäästliku lahendusega (soojuspump, pelletikatel jms). 14 LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID Keskkonnaregistri kohaselt puuduvad planeeringualal looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud olemasolevad või kavandatavad kaitstavad loodusobjektid või keskkonnaregistri maardlate nimistus olevad maardlad. 15 KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  17/20 15.1 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUD TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele ei ole detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine nõutav, kuna detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kavandatava tegevusega ja detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt vahetu või kaudne mõju, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON Müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842:2003, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ ja sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Mürataseme mõõtmisel rakendada määruses kirjeldatud mõõtmise meetodeid. Hoone ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada seatud nõuetega. Riigiteelt lähtuva liiklusest põhjustatud liiklusmüra normtaseme ületamist planeeringualal hinnanguliselt ei toimu (väikene liikluskoormus ja lubatud sõidukiirus, planeeringuala reljeef ja kõrghaljastuse olemasolu planeeringuala ja riigitee vahelisel alal). Häiringute leevendusmeetmete vajaduse ilmnemisel rakendada meetmed olukorra normaliseerimiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks riigitee liiklusest tuleneva müra vähendamiseks. Piirkonna mürahäiringute vähendamiseks rakendada planeeringu alal järgmisi meetmeid: • Hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemid) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid mürasummutamiseks; • Säilitada planeeringualal riigitee poolses osas kõrg- ja madalhaljastus; • vältida mürarikkaid tegevusi tavapärase tööaja välisel ajal. Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 01.10.2025 määrusest nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud nõuetest. Liiklusest tingitud vibratsioon planeeringualal jääb eeldatavalt normatiivide piiresse. Planeeritud hoonete puhul piisab nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks tavapäraste vibratsiooni levikut takistavate ehituslike meetmete rakendamisest. Vibratsiooni levikut takistab massiivsete konstruktsioonide kasutamine. 15.3 VÄLISÕHU KVALITEET Planeeringuala arendamisel lisanduv liikluskoormus on väike ning sellega ei kaasne õhukvaliteedi piirväärtuste lähedast saastetaset. Planeeringualale kavandatud tegevused ei mõjuta välisõhu kvaliteeti märgatavalt. 15.4 RADOONIOHT Eesti geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi (2023) andmetel jääb ala pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega alale. Hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vajadusel rakendada meetmeid vastavalt EVS 840:2017, „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 15.5 INSOLATSIOONITINGIMUSED Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse, sh päikesevalguse olemasolu) normeerib Euroopa standard EVS-EN 17037 "Päevavalgus hoonetes". Standardi kohaselt tuleb detailplaneeringu Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  18/20 staadiumis elamute asukoht ja hoonete asetus valida selliselt, et eluruumides oleks kindlustatud vähemalt kolmetunnine katkematu insolatsioon (otsese päikesevalguse pääsemine ruumi) päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22 augustini. Planeeritud hoonestusalad paiknevad hoonestamata maa-alal. Insolatsiooni tagamise võimalus on detailplaneeringu koostamise ajal kontrollitud programmiga Archicad 28. 15.6 ENERGIATÕHUSUS Sõltuvalt planeeringualale rajatava(te)st hoone(te) kasutusotstarbest tuleb nende projekteerimisel rakendada energiatõhususe nõudeid, mis on seatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusega nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. 16 SERVITUUTIDE SEADMINE JA EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED 16.1 EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED 16.1.1 Üldised nõuded Üldised nõuded ehitise kaitsevööndile on kirjeldatud Ehitusseadustiku 8. peatükis. Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Kaitsevööndis on keelatud: 1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; 2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast; 3) takistada ehitisele juurdepääsu; 4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist; 5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist; 6) muud seaduses sätestatud tegevused. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus: 1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel; 2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist; 3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega. 16.1.2 Riigimaantee teekaitsevöönd Planeeringu maa-alale (krundid POS 4 ja 5) ulatub riigi kõrvalmaantee 24131 Taari-Auksi tee teekaitsevöönd. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  19/20 16.1.3 Tehnovõrkude kitsendused Tehnovõrkudele rakendatakse kitsendust kaitsevööndi ulatuses. Ehitise kaitsevööndi ulatus on määratud Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ja Keskkonnaministri 16.12.2006 määrusega nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“. Planeeritud tehnorajatistele nagu vee- ja kanalisatsioonitorustik, elektrikaabelliinid, sideliinid jms puhul on planeeringuga määratud servituudi määramise vajadus tehnovõrgule kaitsevööndi ulatuses. 16.2 ÜHISKANALISATSIOONI REOVEEPUMPLA KUJA Kanalisatsiooniehitise kuja on kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud kaugus elamust. Olemasolevana jääb planeeringuala krundi POS 2 maa-alale OÜ Ramsi VK kuuluv reoveepumpla. Planeeringulahendusega on kavandatud täiendava reoveepumpla rajamine planeeritavale tee maa- ala krundile POS 10. Reoveepumpla asukoht planeeritud krundil POS 10 on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ §7 rakendatakse neile normatiivselt kuja ulatust 10 m (vooluhulk kuni 10 m3/d). Olemasoleva reovee pumpla kuja on planeeringuga vähendatud minimaalselt lubatud 5 meetrile eeldusel, et reoveepumpla valdaja ja maaomanik lepivad kirjalikult lahenduse nõusolekus kokku. Kui kokkulepet ei saavutata ei tohi hoonet ehitada reoveepumplale lähemale kui 10 m. Reoveepumplale peab olema tagatud takistusteta juurdepääs igal ajal. 16.3 OHUALAD Käesoleva detailplaneeringuga hõlmatud maa-alale ei ulatu ohtlikest käitistest, ettevõtetest lähtuvaid määratud ohualasid. 16.4 JUURDEPÄÄS AVALIKULT KASUTATAVALE TEELE Planeeringuala kruntidel POS 1, POS 2 ja POS3 on juurdepääs avalikult kasutatavalt Keskuse teelt. Planeeringuala kruntidele POS 4 kuni POS 9 juurdepääsu tagamiseks avalikult kasutavalt Keskuse teelt on planeeringuga moodustatud teemaa-ala krunt POS 10, mis on kavandatud planeeringujärgsel väljaarendamisel üle anda Viljandi vallale avalikuks kasutamiseks. Kui mingil põhjusel vallale üleandmist ei toimu, siis tuleb juurdepääsu tagamiseks avalikult maalt seada iga moodustatava üksikelamumaa krundi tarvis seda juurdepääsu servituut krundile POS 10. 17 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine. Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid: • Üldkasutatavalt maa-alalt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad projekteerida visuaalselt võimalikult avatuna, hästi jälgitavana; • Parkimisalad ja sissepääsud projekteerida välisvalgustusega; • Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel; • Üldkasutataval maa-alal kasutada vastupidavaid, süttimatuid ja kuritegevusele mittekutsuvaid konstruktsioone ja ehitusmaterjale; • Tagada keskkonna korrashoid. 18 PLANEERINGU ELLUVIIMINE Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23  20/20 Planeeringuala kinnistute omanikel on võimalus planeeritud maakasutuse ja ehitusõiguse realiseerimiseks detailplaneeringus sätestatud tingimustel ajal, mil neil tekib selleks tahe. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju. Planeeringu elluviimise eelduseks on, et planeeringu koostamisest huvitatud isik sõlmib Viljandi Vallavalitsusega PlanS § 131 lõikest 2 tuleneva halduslepingu ja seab vajalikuks osutuvad servituudid. Koostas Kalle Kadalipp Volitatud arhitekt 7, kutsetunnistus 166917 Paju DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2024-11-23 Kaasatavad ametid 02 . 0 3 .202 6 nr 7-2/ 2 5 / 7 - 20 Paju katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel esitame Teile kooskõlastamiseks Saarepeedi külas Paju katastriüksuse detailplaneeringu, mis algatati Viljandi Vallavalitsuse 0 1 . 0 7 .202 5 korraldusega nr 262 . Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 1,67 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada kinnistu väikeelamumaa ja transpordimaa kruntideks ning määrata moodustavatele kruntidele ehitusõigus väikeelamute rajamiseks. Kõik detailplaneeringu materjalid on üleval Viljandi valla veebilehel , kus on võimalik nendega tutvuda. Palume vastavalt p laneerimisseaduse § 133 lg 2 alusel anda tagasisidet 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul vastanud, siis detailplaneering loetakse vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt ) Evelin Orik e hitusosakonna juh t Lisa: DP370 Paju katastriüksuse detailplaneering Gerly Eiche [email protected] , 5335 9450 VILJANDI VALLAVALITSUS Kaasatavad ametid 02.03.2026 nr 7-2/25/7-20 Paju katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel esitame Teile kooskõlastamiseks Saarepeedi külas Paju katastriüksuse detailplaneeringu, mis algatati Viljandi Vallavalitsuse 01.07.2025 korraldusega nr 262. Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 1,67 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada kinnistu väikeelamumaa ja transpordimaa kruntideks ning määrata moodustavatele kruntidele ehitusõigus väikeelamute rajamiseks. Kõik detailplaneeringu materjalid on üleval Viljandi valla veebilehel, kus on võimalik nendega tutvuda. Palume vastavalt planeerimisseaduse § 133 lg 2 alusel anda tagasisidet 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul vastanud, siis detailplaneering loetakse vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Orik ehitusosakonna juht Lisa: DP370 Paju katastriüksuse detailplaneering Gerly Eiche [email protected], 5335 9450 Sakala 1, Viiratsi alevik 5303 5482 Registrikood 75038606 Viljandi vald [email protected] EE231010302005452008 SEB Pank 70101 Viljandi maakond www.viljandivald.ee EE062200221029282691 Swedbank