Aruanne

Nakkushaiguste esinemine, immunoprofülaktika ja järelevalve tulemused Eestis 2016. aastal © Terviseamet Sisukord Soolenakkushaigused .............................................................................................................3 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) .............................................................5 Salmonelloosid (A02) .........................................................................................................6 Šigelloos (A03) ................................................................................................................12 Kampülobakterenteriit (A04.5) .........................................................................................13 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) ...................................................................................17 Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) .............................................................................18 Rotaviirusenteriit (A08.0) .................................................................................................20 Norwalk-viirusnakkus (A08.1) .........................................................................................22 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3) ..............................................................................................................................25 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1).......................................................................................27 Amöbiaas (A06) ...............................................................................................................28 Krüptosporidioos (A07.2) .................................................................................................29 Piisknakkushaigused.............................................................................................................29 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) ...................................29 Gripi hooaeg 2015/2016 ...................................................................................................30 Läkaköha (A37.0) .............................................................................................................34 Difteeria (A36) .................................................................................................................38 Leetrid (B05) ....................................................................................................................39 Punetised (B06; P35.0) .....................................................................................................40 Mumps (B26) ...................................................................................................................40 Meningokokknakkus (A39) ..............................................................................................42 Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) ............................................43 Sarlakid (A38) ..................................................................................................................44 Tuulerõuged (B01) ...........................................................................................................45 Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) ..........................................................................47 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) ........................................................49 Viirushepatiidid ja HIV ........................................................................................................51 A-viirushepatiit (B15).......................................................................................................51 Äge B-viirushepatiit (B16)................................................................................................52 Äge C-viirushepatiit (B17.1).............................................................................................55 E-viirushepatiit (B17.2) ....................................................................................................57 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) ........................................................................58 Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) ..................................................................................59 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) ........................................................................61 Muud zoonoosid ...................................................................................................................67 Leptospiroos (A27) ...........................................................................................................67 Tulareemia (A21) .............................................................................................................68 Listerioos (A32) ...............................................................................................................68 Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5) ........................................................69 Marutõbi ja loomahammustused (T14.1)...........................................................................71 Toksoplasmoos (B58; P37.1) ............................................................................................72 Puukidega levivad nakkushaigused .......................................................................................73 Puukentsefaliit (A84) ........................................................................................................73 1  Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) ...........................................................................75 Sugulisel teel levivad haigused .............................................................................................78 Süüfilis (A50-A53) ...........................................................................................................78 Gonokokknakkus (A54)....................................................................................................79 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) .......................................................81 Muud nakkushaigused ..........................................................................................................84 Poliomüeliit (A80) ............................................................................................................84 Malaaria (B50-B54)..........................................................................................................85 Leegionärihaigus (A48.1) .................................................................................................86 Teetanus (A33-A35) .........................................................................................................86 Dengue hemorraagiline palavik (A90) ..............................................................................87 Helmintiaasid .......................................................................................................................88 Difüllobotriaas (B70.0) .....................................................................................................88 Laste, noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava raames ........90 Reisimisega seotud nakkushaigused .....................................................................................93 Nakkushaigete hospitaliseerimine .........................................................................................96 Nakkushaiguste surmajuhud .................................................................................................97 Järelevalve tulemused ...........................................................................................................98 2  Soolenakkushaigused Joonis 1 Soolenakkustesse haigestumise struktuur 1996, 2006 ja 2016 Joonis 2. Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2016 (haigete arv) Soolenakkustesse haigestumises on välja kujunenud sesoonsus, tõus oli kevadel märtsis- aprillis ja talvel novembris-detsembris. Kevadine tõus on põhjustatud noroviirusnakkuse ja salmonelloosiga, talvine - noroviirusnakkusega. 53,5% registreeritud soolenakkuste üldarvust moodustavad viiruslikud soolenakkused, 38,6% bakteriaalsed soolenakkused ja 7,9% algloomade poolt põhjustatud soolenakkused. 3 Joonis 3. Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004–2016 Võrreldes 2015. aastaga ei muutunud märgatavalt summaarne haigestumine soolenakkustesse. Haigestumine salmonelloosi suurenes 3 korda, šigelloosi 41,7% võrra, amöbiaasi 22,2% võrra, Norwalk-viirusnakkusesse 2 korda. Haigestumine E. coli soolenakkusesse suurenes 5,6 korda, samal ajal vähenes enterohemorraagiliste E. coli nakkuste arv 37,5% võrra. Haigestumine Yersinia enterocolitica enteriiti vähenes 15,1% võrra, rotaviirusenteriiti 2,4 korda, muudesse täpsustatud soolenakkustesse 31,9% võrra. Samuti vähenes haigestumine krüptosporidioosi. Haigestumine kampülobakterenteriiti ja lambliaasi on 2015. aastaga võrdne. Joonis 4. Soolenakkuste haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) 4 Soolenakkustesse haigestumus oli suurem (arvestades kõiki registreeritud soolenakkusi) Ida- Virumaal (548,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (255,2) ja Järvamaal (214,9). Joonis 5. Soolenakkustesse haigestumise struktuur maakonniti, 2016 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) Kõhutüüfuse ja paratüüfuste haigusjuhte ei esinenud. 2016. a uusi bakterikandjaid ei avastatud, aasta lõpuks oli Eestis kroonilisi kõhutüüfuse bakterikandjaid arvel 18 ja kroonilisi paratüüfus B bakterikandjaid oli teada üks. Joonis 6. Kõhutüüfuse ja paratüüfus B krooniliste bakterikandjate arv, 2000–2016 5 27,8% kõhutüüfuse bakterikandjatest elas Tartumaal, 16,7% Pärnumaal, 11,1% Tallinnas, 11,1% Ida-Virumaal, 11,1% Raplamaal, 5,6% Harjumaal, 5,6% Jõgevamaal, 5,6% Järvamaal ja 5,6% Lääne-Virumaal. Paratüüfuse B bakterikandja elab Tallinnas. Viimase 16 aastaga on Eestis krooniliste bakterikandjate arv vähenenud 2,7 korda. Bakterikandjate keskmine vanus on 73,4 aastat. Joonis 7. Kõhutüüfuse ja paratüüfus B krooniliste bakterikandjate vanus, 2005–2016 2016. aastal vaktsineeriti kõhutüüfuse vastu 1 719 inimest, nendest lapsi vanuses 0-14 a vaktsineeriti 48, noorukeid vanuses 15-17 a – 39 ja täiskasvanuid 1_632. Revaktsineeriti 33, neist lapsi vanuses 0-14 a – 1 ning täiskasvanuid 32. Salmonelloosid (A02) Registreeriti 358 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 27,2. Võrreldes eelneva aastaga suurenes registreeritud juhtude arv 3,0 korda (2015. a oli 118 haiget ehk 9,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati laboratoorselt 100,0% juhtudest. Joonis 8. Salmonelloos, 1994–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) 6 Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa ja Jõgevamaa. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (152,9 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (32,6), Harjumaal (22,2) ja Järvamaal (19,5). Joonis 9. Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) 64,5% haigetest olid lapsed vanuses 1-9 aastat, 11,7% – isikud vanuses üle 50 aastat. Mehi oli 45,8%, naisi 54,2%. 52,5% haigestunutest olid koolieelsed organiseeritud lapsed, 10,1% koolieelsed kodused lapsed, 10,9% kooliõpilased ja 15,9% – töötavad isikud. Sagedamini olid salmonelloosi põhjustajateks S. Enteritidis (34,1% juhtudest), S Infantis (31,6%), S. Typhimurium (20,7%) ja monofaasiline S. Typhimurium (3,6%). Tuvastati ka teisi serotüüpe: S. Bovismorbificans (1), S. Corvallis (1), S. Derby (2), S. Haifa (1), S. Isaszeg (1), S. Javiana (1), S. Kentucky (1), S. Kenya (1), S. Mbandaka (1), S. Muenchen (1), S. Oranienburg (1), S. Poona (2), S. Stanley (1), S. Stanleyville (1), S. Telelkebir (1), S. Thompson (3). Joonis 10. Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2016 7 Tabel 1. Eestis registreeritud salmonellade serotüübid, 2000–2016 Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 serotüübid S. Aba 1 S. Abony 2 S. Adelaide 1 S. Agona 1 1 3 1 1 1 1 6 2 25 2 S. Alagbon 1 S. Altona 1 S. Amsterdam 1 S. Apeyeme 1 S. Arizona 2 1 1 S. Bareilly 1 S. Be 1 S. Blockley 1 2 S. Bovismorbificans 6 1 1 1 S. Braenderup 1 1 1 1 S. Brandenburg 1 1 1 1 2 2 1 S. Bredeney 1 S. Canada 1 1 S. Chester 1 1 S. Choleraesuis 1 1 1 1 S. Claibornei 1 S. Coeln 1 1 S. Concord 2 1 S. Corvallis 1 1 1 1 1 S. Denver 1 S. Derby 1 1 1 3 10 1 1 2 S. Dublin 1 1 S. Eastbourne 1 S. Edinburg 1 S. Emek 1 S. Enteritidis 476 233 279 150 89 247 370 352 535 204 325 232 218 62 27 36 122 S. Essen 1 S. Galiena 1 S. Give 1 S. Hadar 1 2 1 1 1 S. Haifa 1 S. Heidelberg 1 1 S. Hidalgo 1 S. Indiana 1 S. Infantis 5 3 2 10 3 2 5 22 2 6 8 24 113 S. Isangi 1 1 8 Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 serotüübid S. Isaszeg 1 S. Java 1 1 1 2 S. Javiana 1 S. Kaapstad 1 S. Kentucky 1 1 4 1 1 1 S. Kenya 1 S. Kingston 1 S. Kottbus 1 1 1 S. Lagos 4 S. Lexington 1 S. Lindenburg 1 S. Litchfield 1 2 S. Livingstone 12 S. Lomita 1 S. Manchester 1 S. Manhattan 1 S. Mbandaka 1 1 1 2 1 1 S. Mikawasima 4 S. Mission 1 S. Montevideo 1 2 1 S. Muenchen 1 1 S. Muenster 1 S. Newport 1 1 1 2 S. Norton 1 S. Ohio 1 S. Oranienburg 1 S. Orientalis 1 S. Orion 1 S. Papuana 1 2 S. Poona 1 1 2 S. Rissen 1 1 1 S. Saintpaul 2 2 2 2 1 S. Sandiego 1 1 1 S. Sanjuan 1 S. Schwarzengrund 1 1 S. Singapore 1 S. Stanley 3 1 2 1 2 1 S. Stanleyville 1 S. Zanzibar 1 5 1 1 S. Telelkebir 1 1 S. Thompson 1 1 3 S. Tshiongwe 3 1 2 1 2 S. Tudu 1 9 Salmonellade 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 serotüübid S. Typhimurium 31 26 33 8 18 33 51 32 48 26 50 41 24 24 27 22 74 S. Typhimurium 12 4 12 13 monofaasiline S. Weltevreden 1 S. Westhampton 1 1 S. Wippra 1 S. Virchow 1 1 4 3 1 2 1 1 1 S. Virginia 1 S. Worthington 1 Tabel 2. Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2016 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Ampitsilliin 63,1 66,4 33,6 Gentamütsiin 60,0 98,6 1,4 Klooramfenikool 60,0 97,7 2,3 Kolistiin 60,0 100,0 0,0 Meropeneem 60,3 100,0 0,0 Sulfametoksasool 60,0 67,4 32,6 Tetratsükliin 60,0 67,0 33,0 Trimetoprim 59,5 74,2 25,6 Tsefotaksiim 62,8 100,0 0,0 Tseftasidiim 64,5 100,0 0,0 Tsiprofloksatsiin 67,0 68,8 31,2 Tabel 3. Salmonellade resistentsus, 2006–2016 (%) Preparaat 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Ampitsilliin 12,2 11,7 15,7 15,1 11,6 16,7 16,1 20,5 25,3 26,0 33,6 Gentamütsiin 0,0 2,1 3,6 1,5 0,0 0,9 4,2 3,0 0,0 1,1 1,4 Kanamütsiin 0,0 1,5 2,8 1,2 2,1 0,5 1,1 1,2 Klooramfenikool 0,9 3,8 4,3 4,6 3,7 1,9 1,1 10,8 5,5 3,2 2,3 Kolistiin 0,0 0,0 Meropeneem 0,0 0,0 0,0 Nalidiksiinhape 6,9 7,1 7,6 8,5 8,6 7,0 20,8 10,4 Streptomütsiin 4,4 11,4 9,9 6,4 10,4 5,8 11,0 19,1 Sulfametoksasool 34,5 25,8 32,6 Sulfoonamiid 9,1 7,3 8,4 5,0 11,6 7,0 10,3 21,0 Tetratsükliin 7,6 17,0 12,2 7,3 9,8 5,2 11,9 19,1 12,8 21,5 33,0 Trimetoprim 6,1 1,4 5,4 3,4 4,2 3,1 2,2 6,4 6,2 6,4 25,6 Tsefotaksiim 0,7 1,0 3,5 3,3 3,1 1,1 0,8 0,6 1,2 0,0 0,0 Tseftasidiim 0,0 0,0 0,0 Tsiprofloksatsiin 0,5 1,6 0,6 2,0 2,1 1,1 3,4 7,6 15,0 11,0 31,2 2016. a teostati Terviseameti Kesklaboris kultuuri tundlikkuse lisauuring 86,6% (2015. a - 78,8%, 2014. a – 79,6%, 2013. a – 86,2%, 2012. a – 64,1%, 2011. a – 54,3%, 2010. a – 45,6%, 2009. a – 65,9%, 2008. a – 40,4%, 2007. a – 31,8%). Avastati 70 multiresistentset salmonellat (kolme ja enama preparaadi suhtes). 10 49,7% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 6,1% haigetest registreeriti kolletes kahe ja kolme haigega. Esines kaks rühmaviisilist haigestumist lasteaeadades: Ida-Virumaal 88 haigusjuhuga (S. Infantis) ja Tallinnas 70 haigusjuhuga (S. Enteritidis). Esines kaks haigestumise tõusu: märtsis-aprillis haigestus 117 inimest (32,7% üldarvust) ja augustis-oktoobris 160 inimest (44,7% üldarvust). Hospitaliseeriti 35,2% haigetest. Joonis 11. Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2016 (haigete arv) 25 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses üks, Indias üks, Kreekas kaks, Lätis neli, Poolas üks, Taanis üks, Tais neli, Türgis viis, Ungaris kolm, Venemaal kolm). Joonis 12. Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005–2016 (% haigete üldarvust) 11 Šigelloos (A03) Haigestus 17 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,3 (2015. a oli 12 juhtu ehk 0,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 13. Šigelloos, 1994–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (2,8 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (2,0), Järvamaal (3,3) ja Tartumaal (0,7). 82,4% juhtudest oli tegemist Sh. sonnei, 11,8% Sh. flexneri ja 5,9% Sh. dysenteriae põhjustatud šigelloosiga. 82,3% haigetest olid täiskasvanud alates 20. eluaastast, 17,7% lapsed vanuses 5-14 a. 41,2% haigetest oli naissoost. 70,6% moodustasid töötavad isikud, 17,6% kooliõpilased, 5,9% mittetöötavad isikud ja 5,9% eelkooliealised lapsed. Joonis 14. Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2016 12 Haigestumise tõus oli sügisel, septembrist detsembrini haigestus 58,8% haigete üldarvust. Enamus haigusjuhtudest olid sporaadilised, esines kaks kollet kahe ja kolme reisimisega seotud juhuga. Hospitaliseeriti 41,2% haigetest. 15 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit: Aserbaidžaanis (kolm Sh. sonnei), Colombias (Sh. flexneri), Dominikaani Vabariigis (Sh. sonnei), Egiptuses (Sh. sonnei), Etioopias (Sh. flexneri), Gruusias (kaks Sh. sonnei), Indias (kaks Sh. sonnei), Kambodžas (Sh. sonnei), Marokos (Sh. sonnei), Singapuris (Sh. dysenteriae) ja Türgis (Sh. sonnei). Joonis 15. Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004–2016 Kampülobakterenteriit (A04.5) Haigusjuhte registreeriti 382, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 29,0 (2015. a diagnoositi 364 haigusjuhtu ehk 27,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 16. Kampülobakterenteriit, 1997–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) 13 Nakkushaigust registreeriti 12 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (57,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (45,8), Pärnumaal (38,6) ja Tallinnas (36,6). Joonis 17. Kampülobakterenteriidi haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) 45,0% haigetest olid lapsed vanuses 0-9 aastat, 20,7% – isikud vanuses 20-39 aastat. Mehi oli 53,7%, naisi 46,3%. 39,7% haigestunutest olid koolieelikud, 16,2% – kooliõpilased ja 24,1% – töötavad inimesed. Joonis 18. Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005–2016 65,7% juhtude puhul oli tegemist C. jejuni (251 juhtu) poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. 23 juhul tuvastati C. coli, 108 juhul (28,3%) jäi tekitaja tüpeerimata. Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kinnitavaks meetodiks oli PCR 84 juhul, PCR järgneva külviga 31 juhul, külv 267 juhul. 14 Joonis 19. Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005–2016 Haigestumise tõus oli kevadel-suvel, maist augustini haigestus 50,3% registreeritud haigetest. 96,1% kampülobakterenteriidi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 3,9% haigetest registreeriti kolletes kahe-nelja haigega. Puhanguid ei esinenud. Hospitaliseeriti 58,6% haigetest. Joonis 20. Haigestumine kampülobakterenteriiti kuude lõikes, 2016 (haigete arv) 15 Joonis 21. Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005–2016 (% haigete üldarvust) 19 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Armeenias üks, Austrias üks, Bulgaarias viis, Kreekas kaks, Lätis üks, Maltal üks, Marokos üks, Soomes üks, Suurbritannias üks, Tais üks, Türgis üks, Valgevenes üks ja Venemaal kaks). Tabel 4. Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2016 Uuritud tüvede Preparaat arv Tundlik (%) Resistentne (%) Asitromütsiin 229 96,9 3,1 Erütromütsiin 302 95,4 4,6 Tetratsükliin 300 41,5 58,1 Tsiprofloksatsiin 301 16,6 83,4 Tabel 5. Campylobacter’i resistentsus, 2007–2016 (%) Preparaat 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Gentamütsiin - - 0,0 - 1,5 1,0 0,0 - - - Ampitsilliin - 0,0 0,0 - 35,5 41,1 34,7 - - - Amoksitsilliin/ - - - 0,0 - 9,8 6,4 0,6 - - Klavulaanhape Asitromütsiin - - - - - - - - 4,0 3,1 Erütromütsiin 6,5 6,7 0,0 0,0 2,1 1,3 0,9 0,4 3,0 4,6 Tetratsükliin 21,9 26,5 21,0 20,5 28,8 19,2 21,2 45,2 68,6 58,1 Nalidiksiinhape 51,2 19,2 45,8 31,2 42,3 67,3 59,2 - - - Tsiprofloksatsiin 50,0 37,0 49,7 45,7 57,4 65,3 60,3 78,8 86,1 83,4 16 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) Registreeriti 45 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,4 (2015. a oli 8 juhtu ehk 0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 22. E. coli soolenakkus, 2000-2016 (100 000 el. kohta) 44 juhul kinnitati diagnoos laboratoorselt, ühel juhul põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt kinnitatud juhuga. Laboratoorse kinnituse meetodiks oli 40 juhul nukleiinhappe või toksiini määramine, neljal juhul külv. Haigusjuhte oli Tallinnas (0,7 100 000 el. kohta), Ida-Virumaal (2,3), Järvamaal (3,3), Lääne- Virumaal (3,4), Pärnumaal (41,0), Raplamaal (5,9) ja Tartumaal (0,7). Haigete arvu suurenemise põhjuseks Pärnumaal oli kaasaegse laboratoorse diagnostikameetodi rakendamine. 46,6% haigetest olid 0-9-aastased lapsed, 26,7% – 60-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 53,3%, naisi 46,7%. 44,4% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 26,7% - mittetöötavad isikud. Hospitaliseeriti 77,8% haigetest. Joonis 23. E. coli soolenakkuse diagnoosi kinnituse meetod, 2000–2016 17 Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Esines kaks surmajuhtu. Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, 51,1% haigetest haigestusid juulist oktoobrini. Joonis 24. E. coli soolenakkusesse haigestumine kuude lõikes, 2016 (haigete arv) Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) Registreeriti 45 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,4 (2015. a oli 53 haiget ehk 4,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti 9 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal (13,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (8,1) ja Järvamaal (6,5). 16 juhul tegemist oli Y. enterocolitica O:3 serogrupiga. Joonis 25. Yersinia enterocolitica enteriit, 1994–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) 18 Joonis 26. Yersinia enterocolitica enteriidi haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) 35,6% haigetest olid lapsed vanused 1–4 aastat ning 15,6% - isikud vanuses üle 60 aastat. 55,6% haigetest oli mehi, 44,4% naisi. 37,8% haigetest olid koolieelikud, 20,0% – töötavad isikud. Rühmaviisilist haigestumist ei esinenud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Hospitaliseeriti 53,3% haigetest. Sesoonsus ei ole välja kujunenud. Suurem haigestumiste arv oli aprillis. Joonis 27. Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumine kuude lõikes, 2016 (haigete arv) 19 Rotaviirusenteriit (A08.0) Haigusjuhte oli 396, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 30,1 (2015. a oli 963 haiget ehk 73,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 28. Rotaviirusenteriit, 1999–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigeid registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Kõrgem haigestumus oli Põlvamaal (148,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (71,6), Tartumaal (37,9) ning Tallinnas (32,6). Joonis 29. Rotaviirusenteriidi haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Maksimaalne haigete arv oli kevadel, märtsist juunini haigestus 50,0% haigete üldarvust. 20 Joonis 30. Rotaviirusenteriiti haigestumine kuude kaupa, 2012–2016 (haigete arv) Haigetest 64,1% olid 0-4-aastased lapsed, enamik haigestunutest olid koolieelsed lapsed (76,3%). Haigetest oli mehi 48,7%, naisi 51,3%. 85,1% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 14,9% haigetest registreeriti kolletes 2–5 juhuga. Hospitaliseeriti 84,3% haigetest. 16 juhul nakatuti väljaspool Eestit (Ameerika Ühendriikides üks, Bulgaarias viis, Hiinas üks, Hispaanias üks, Horvaatias üks, Indias üks, Malaisias üks, Soomes üks, Suurbritannias üks, Tais üks, Türgis üks ja Venemaal üks). 2016. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu 12 466 last. Joonis 31. Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999–2016 21 Tabel 6. Laste hõlmatus immuniseerimisega rotaviirusnakkuse vastu, 2016 (%) RV1(2) RV2(3) Vakts-tud Vakts- Vakts- Alal. Vaktsineeri- 0-3 kuud 4-6 kuud 7- 11 kuud tud tud v/n misest keeldunud 29 päeva 29 päeva 29 päeva 1a 7k-4a 0-4a 0-4a KOKKU 42,6 81,4 87,9 86,8 49,1 0,2 5,5 Tallinn 41,0 79,2 85,9 84,3 49,6 0,2 6,1 Harjumaa 44,0 75,7 79,5 80,9 47,5 0,1 7,9 Hiiumaa 11,1 63,2 94,7 83,1 55,3 0,0 11,0 Ida-Virumaa 65,4 85,5 93,7 89,4 50,2 0,8 6,0 Narva 37,2 82,4 90,5 88,9 46,7 0,4 5,2 Jõgevamaa 36,4 95,5 95,6 97,9 51,3 0,1 1,5 Järvamaa 41,3 86,8 94,0 95,7 59,5 0,4 2,4 Läänemaa 38,8 80,6 87,3 95,3 47,9 0,0 3,5 Lääne-Virumaa 40,0 87,2 97,3 92,4 55,1 0,1 2,8 Põlvamaa 24,1 90,4 84,2 81,3 43,2 0,1 5,5 Pärnumaa 40,1 84,5 88,9 88,8 47,4 0,0 6,1 Raplamaa 49,2 88,9 91,6 93,6 45,5 0,1 3,6 Saaremaa 40,0 72,0 92,2 91,5 44,5 0,3 2,9 Tartumaa 43,1 84,3 91,9 89,9 50,9 0,1 4,7 Valgamaa 41,3 82,8 81,6 83,1 39,6 0,3 7,2 Viljandimaa 39,5 82,4 88,6 92,5 50,6 0,2 4,0 Võrumaa 56,6 81,6 88,9 78,3 39,8 0,1 6,0 Joonis 32. 1-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega rotaviirusnakkuse vastu maakonniti, 2016 (%) Norwalk-viirusnakkus (A08.1) Haigusjuhte oli 805, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 61,2 (2015. a oli 396 haiget ehk 30,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). 22 Haigeid registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (192,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (121,7), Järvamaal (94,4) ja Võrumaal (85,4). Joonis 33. Norwalk-viirusnakkus, 2002–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) 73,2% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 12,8% haigetest registreeriti kolletes 2–4 ja 3,5% kolletes 6-8 juhuga. Esines neli rühmaviisilist haigestumist 15-28 juhuga. Joonis 34. Norwalk-viirusnakkuse haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Haigetest 60,9% olid 0-4-aastased lapsed, 12,3% isikud vanuses üle 60 aastat. Enamik haigestunutest olid koolieelsed lapsed (65,1%) ja mittetöötavad inimesed (15,3%). Mehi oli 52,9%, naisi 47,1%. Hospitaliseeriti 84,6% haigetest. 29 juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Araabia Ühendemiraatides üks, Egiptuses üks, Hispaanias kaks, Türgis kaks, Ungaris üks ja Venemaal 22). Maksimaalne haigete arv haigestus märtsis (15,9% haigete üldarvust). 23 Joonis 35. Norwalk-viirusnakkuse haigestumise vanuseline struktuur, 2005–2016 Joonis 36. Norwalk-viirusnakkusesse haigestumine kuude kaupa, 2015-2016 (haigete arv) 24 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3) Registreeriti 271 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 20,6 (2015. a oli 398 juhtu ehk 30,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti 12 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (109,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (50,6) ja Saaremaal (29,9). 42,8% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed, 36,2% – üle 60-aastased isikud. Naissoost haigeid oli 55,4% ja meessoost 44,6%. 44,6% haigestunutest olid koolieelikud, 43,9% – mittetöötavad isikud. Joonis 37. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Neljal juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Bulgaarias üks, Hispaanias üks, Lätis üks ja Venemaal üks. Tekitajaks on neljal juhul adenoviirus). Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 79,9% haigetest. Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 42,4% Clostridium difficile, 40,2% adenoviirus, 13,3% enteroviirused, 2,6% Clostridium perfringens. Üksikjuhtudel oli tekitajaks astroviirus (2), Clostridium spp (1) ja Klebsiella pneumoniae (1). Mõõdukas haigestumise tõus oli novembris-detsembris. 25 Joonis 38. Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumine kuude kaupa, 2015-2016 (haigete arv) Joonis 39. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005–2016 26 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) Registreeriti 187 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 14,2 (2015. a oli 181 juhtu ehk 13,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Joonis 40. Lambliaas, 1991-2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Harjumaal (32,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (24,6) ja Läänemaal (16,3). Joonis 41. Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Haigetest 89,8% olid lapsed vanuses 1-14 a. Mehi oli 56,1%, naisi 43,9%. 64,8% haigestunutest moodustasid koolieelikud (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka kodused), 26,7% – koolilapsed. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Sesoonsus ei ole välja kujunenud, oli kaks mõõdukat tõusu märtsis ja novembris. 27 Joonis 42. Lambliaasi haigestumine kuude kaupa, 2015-2016 (haigete arv, diagnoosimise kuupäeva järgi) Amöbiaas (A06) Registreeriti 11 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,8 (2015. aastal oli 9 juhtu ehk 0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Haigeid registreeriti Viljandimaal (kuus haigusjuhtu ehk 12,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (kolm haigusjuhtu ehk 3,5 juhtu 100 000 el. kohta) ja Narvas (kaks haigusjuhtu ehk 3,3 juhtu 100 000 el. kohta). Haigetest 45,4% olid lapsed vanuses 1-9 a. Mehi oli 27,3%, naisi 72,7%. 36,4% haigestunutest moodustasid eelkooliealised lapsed, 36,4% töötavad isikud. 45,4% haigetest viibisid haiglaravil. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. 72,7% haigetest haigestusid maist augustini. Joonis 43. Amöbiaas, 1997–2004 ja 2013–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) 28 Krüptosporidioos (A07.2) Registreeriti üks haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,1 (2015. aastal oli 4 juhtu ehk 0,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud. Haigusjuht registreeriti Tallinnas (0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 44. Krüptosporidioos, 1985–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haige oli naissoost, vanusrühmast 15-19 a, viibis haiglaravil, paranes. Nakatumine toimus oletatavalt Kreekas. Piisknakkushaigused Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) 2016. aastal registreeriti 170116 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 12 927,3 (2015. aastal oli 163 806 juhtu ehk 12 449,0 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused moodustasid 88,4% Eestis registreeritud nakkushaigustest. Haigetest oli mehi 46,4% ja naisi 53,6%. 49,2% moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 22,6% vanuses 20-39 a. Kõige suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (16 241,3 100 000 el. kohta), Narvas (15 773,6) ja Tartumaal (15 682,4). Maksimaalne haigete arv (7 751 juhtu) registreeriti 6. nädalal (2015. aastal – 6 513 juhtu 8. nädalal). 2016. aastal registreeriti 8 584 gripi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 652,3 (2015. aastal oli 3 703 juhtu ehk 281,4 100 000 el. kohta). Haigetest oli mehi 48,8% ja naisi 51,2%. 47,0% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 0-14 a, 22,2% isikud vanuses 20-39 a ja 18,1% – üle 50-aastased isikud. Kõige suurem haigestumus oli Tallinnas (955,1 100 000 el. kohta), Ida-Virumaal (897,5) ja Narvas (896,0). Maksimaalne haigete arv registreeriti 6. nädalal – 1 175 gripijuhtu (2015. aastal – 9. nädalal 526 haigusjuhtu). 29  Tabel 7. Gripi vastu vaktsineerimine, 2004–2016 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Vaktsineeritute arv 24066 29277 23648 23983 20750 32666 17375 17119 13618 18130 17382 20331 34665 sh lapsi kuni 14a 2100 2479 1923 1441 2074 3757 1714 1421 939 1274 1184 1458 1031 Vaktsineeritud elanikkonnast % 1,8 2,2 1,8 1,8 1,5 2,4 1,3 1,3 1,0 1,4 1,3 1,5 2,6 Gripi hooaeg 2015/2016 Eestis haigestus 2015/2016 hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi 70 000 kuni 75 000 inimest. Võrreldes eelmise hooajaga suurenes grippi haigestunute arv 40% võrra. Raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu hospitaliseeriti 970 inimest. Haiglaravi vajanud patsientide arv suurenes 45 protsendi võrra, sealhulgas 56 protsendi võrra kasvas intensiivravi vajanute arv. Surmajuhtude arv jäi eelmise hooajaga samale tasemel. Hooaja intensiivsust võib hinnata mõõdukalt kõrgeks. Hooaja omapäraks oli: • ringluses oli üheaegselt ja peaaegu võrdsetes proportsioonides kaks gripiviiruse alatüüpi (A/H1N1pdm2009 & B /Victoria) • suhteliselt kerge kliiniline pilt ning palju gripile mitteiseloomulikke kliinilisi vorme • suurenenud hospitaliseerimiste arv • suurenenud hospitaliseerimist vajanud laste arv vanuses kuni 14 a, mis moodustas 48% kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest. Eelmisel hooajal vaid 30%. Gripi etioloogia Laboratoorselt kinnitati 1870 gripiviirust, neist 1049 A gripiviirust ja 811 B gripiviirust. Alatüpeeriti 173 A gripiviirust ja 17 B-gripiviirust. A-gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et 172 (93,7%) korral oli tegemist A(H1N1)pdm09 ning ühel korral A(H3N2) gripiviiruse tüvega. Alatüpeeritud B gripiviirustest olid kõik B/Victoria tüved. A gripiviiruse A(H1N1)pdm09 tüvi on olnud aastaid kasutusel gripivastase vaktsiini ühe komponendina. Seni pole täheldatud muutusi pandeemilise gripiviiruse A(H1N1)pdm09 geneetilises ega antigeenses struktuuris ega ka patogeensuses, seega ringlev gripiviirus A(H1N1)pdm09 langes hästi kokku vaktsiinitüvega. Gripi vastu on aga Eestis vaktsineeritud ainult 1,1 protsenti elanikkonnast, nende hulgas 5499 tervishoiutöötajat. Vaktsineerimisega hõlmatus vanemaealiste seas, kes on peamine riskirühm gripi suhtes, moodustas 1,4%. Gripi haigestumise raskusaste* Gripiviiruse A(H1N1)pdm2009 põhjustatud haigestumise kulgu loetakse kergeks, samas on tal kõrgeim levimus laste seas. Paljudel juhtudel põetakse grippi väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib ühest küljest levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Teisest küljest raskendab ta enda tervise seisundit, kuna püstijalu põdemisel on suurem risk saada tõsiseid tüsistusi. Sellega saab seostada haiglaravi vajanute arvu 45 protsendilist suurenemist. Raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu hospitaliseeriti 970 inimest. 48 protsenti haiglaravivajanutest olid lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat. Eelmistel hooaegadel moodustas laste hospitaliseerimise protsent 20-30 % kogu gripi tõttu hospitaliseeritutest. 30 28,6% hospitaliseerinutest olid vanemaealised patsiendid, haiglaravi vajas selles vanuserühmas 274 inimest. Teisel kohal olid lapsed vanusrühmas 0-4 eluaastat, neist vajas haiglaravi 248 ehk 25,8 protsenti. Tööealiste vanusrühmas 20-64 eluaastat vajas haiglaravi 206 ehk 21,5 protsenti. Tähelepanuväärne on, et hooaja algusest kuni märtsini vajasid hospitaliseerimist põhiliselt lapsed. Selle perioodi jooksul hospitaliseeriti 75% kõikidest hospitaliseerimist vajanud lastest. Olukord hakkas muutuma märtsi teisest poolest, mil hakkas jõuliselt kasvama hospitaliseerimist vajanud vanemaealiste inimeste arv. Viimase 1,5 kuu jooksul hospitaliseeriti 152 vanemaealist patsienti, ehk 57,4 % kogu hooaja vältel selles vanusrühmas hospitaliseeritutest. Joonis 45. Hospitaliseerimiste arv, 2015/2016 Üheks põhjuseks võib olla grippi haigestunud laste jätmine vanavanemate hoolde. Laps läheb pärast tervenemist tagasi kooli/lasteaeda, aga vanemaealised hooldajad haiglasse. Näiteks oli juhtum, kus infarktist toibunud vanavanem sattus pärast kontakti palavikuhaigete lastelastega uuesti haigla intensiivravisse ning vaatamata kõikidele kasutusele võetud ravimeetmetele tema elu gripi käest päästa ei suudetud. Gripi tõttu vajas intensiivravi kokku 69 inimest vanuses 7 – 91 eluaastat, neist vanemaealisi patsiente (65 ja vanem) oli 33 ehk 47,8% (eelmisel hooajal 77,3%), sama palju oli ka tööealisi patsiente vanuses 29-64 inimesi. Üle 75 % tööealistest intensiivravi vajanutest patsientidest olid vanuses 50 aastat ja üle. Sel hooajal vajas gripi tõttu intensiivravi kolm last vanuses 7-15 eluaastat. Intensiivravi osakonda sattus 6,7% (eelmisel hooajal 6,9%) kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest, kusjuures intensiivravi vajanute protsent oli kõrgeim tööealiste patsientide seas 16,9%, vanemaealised - 13,2%, lapsed – 0,65%. 31 Joonis 46. Hospitaliseeritute, intensiivravi vajanute ja surnute proportsioonid vanuse järgi Intensiivravisse sattunutest suri 28,9%, ehk igas kolmas (eelmisel hooajal - 47,7 %) neist vanemaealistest intensiivravisse sattunud patsientidest suri 65 protsenti, tööealistest patsientidest 35 protsenti. Joonis 47. Hospitaliseeritute, intensiivravi vajanute ja surnute proportsioonid hooaegade järgi Intensiivravisse sattunutest 63-l inimesel ehk 91,3%-l olid kaasuvad haigused. Kolm inimest olid (nende endi väitel) eelnevalt terved, kolme inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid. 32 Kaasuvatest haigustest olid esikohal südame-veresoonkonnahaigused – 54,7%. Puhtalt kardiovaskulaarsed haigused olid 54,3% inimestel, ülejäänutel lisandusid ka muud haigused nagu diabeet (25,7%), ülekaalulisus (17,1%), neeruhaigused (10%). Teisel kohal olid haigused, mis on seotud immuunpuudulikkusega (10.1%) ja ülekaalulisega (11,45), diabeet ja kopsuhaigused. Kõik patsiendid said hapnikuravi läbi maski või olid juhitaval hingamisel/kunstlikul ventileerimisel. 11 patsiendi puhul (17,2%) võib oletada haiglasisest nakkust, kuna need inimesed olid hospitaliseeritud muude tervisehäirete tõttu ning gripi diagnoos pandi neile hiljem. Neist kuus inimest suri. Surmajuhud Kaheksa haigla andmetel suri gripi tõttu 20 inimest. Surnutest 13 (65%) olid vanemaealised, 6 inimest vanuses 29-64, ning üks laps vanuses 14. Kõik gripi tõttu surnud kuulusid riskirühmadesse, kõikidel lisandusid kaasuvad haigused. Kõik olid vaktsineerimata. Haiglaravi kestvus oli keskmiselt 17 p (1-50p) Põhjused, mis viisid surmani • Vaktsineerimatus • Antiviraalse ravi ebapiisav kasutamine • Patsientide hiline pöördumine arsti poole ______________________________________________________________________________ * Kokkuvõte tugineb SA E-tervise andmetel ning Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Laste haigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt saadetud andmetel. 33 Joonis 48. Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur, 1994–2016 Läkaköha (A37.0) Registreeriti 74 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,6 (2015. a oli 77 juhtu ehk 5,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Valgamaal (36,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (11,5), Tartumaal (10,3) ja Lääne- Virumaal (10,1). Joonis 49. Läkaköha, 1945–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigestusid peamiselt 40-59-aastased isikud (29,7%) ning üle 60-aastased isikud (28,4%). Haigete keskmine vanus oli 43,1 aastat. 34 Joonis 50. Läkaköha haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Joonis 51. Läkaköha haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1999–2016 35 Joonis 52. Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999–2016 Töötavad isikud moodustasid 41,9% haigete üldarvust, mittetöötavad isikud 33,8%, kooliõpilased 10,8% ja koolieelsed lapsed 10,3%. Haigestunutest oli naisi 63,5%, mehi 36,5%. Kahel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Venemaal). Hospitaliseeriti 2,7% haigetest. Haigestumise tõus esines talvel-kevadel, jaanuarist maini haigestus 58,1% haigetest. Sporaadilised haigusjuhud moodustasid 85,1% üldarvust. 14,9% haigetest registreeriti kolletes 2-3 juhuga. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Haigetest 23% olid vaktsineeritud. Joonis 53. Läkaköhasse haigestumine kuude lõikes, 2015-2016 (haigete arv) 36 Tabel 8. Immuniseeritud läkaköha haigete viimase kaitsepookimise ja haigestumise vaheline intervall, 2016 üle 6 aasta 7-12 kuud Teadmata 2 nädalat 3 nädalat 2-6 kuud KOKKU 2 aastat 3 aastat 4 aastat 5 aastat 6 aastat 1 nädal 1 aasta 1 kuu 1 doos 0 2 doosi 1 1 3 doosi 2 2 4 doosi 1 1 1 3 6 5 doosi 1 2 1 4 6 doosi 0 Teadmata dooside arv 1 3 4 KOKKU 0 0 0 0 1 1 2 0 2 1 1 0 6 3 17 Tabel 9. Laste hõlmatus immuniseerimisega läkaköha vastu, 2016 (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n I revakts. II revakts. Vaktsineerimisest 7k.-10a. 2a. 0-10a. 2-10a. 7-10a. keeldunud 0-10a KOKKU 95,2 93,7 0,1 93,1 88,9 3,9 Tallinn 94,4 91,3 0,1 91,8 86,8 4,4 Harjumaa 95,3 91,2 0,1 93,5 91,7 3,7 Hiiumaa 96,8 92,9 0,4 97,6 98,1 2,9 Ida-Virumaa 98,3 98,7 0,1 97,0 96,7 1,2 Narva 97,1 95,5 0,1 95,8 95,3 2,5 Jõgevamaa 98,9 99,2 0,0 98,2 96,5 0,9 Järvamaa 97,9 96,6 0,0 97,2 95,6 1,9 Läänemaa 97,3 95,8 0,1 96,3 95,9 1,7 Lääne-Virumaa 96,9 97,3 0,1 95,8 93,4 2,8 Põlvamaa 96,5 96,7 0,0 95,0 92,5 3,1 Pärnumaa 96,0 92,5 0,0 94,5 91,3 3,3 Raplamaa 97,7 95,7 0,1 97,5 96,9 2,3 Saaremaa 97,6 97,5 0,2 96,2 95,2 1,8 Tartumaa 96,7 96,2 0,1 95,9 92,4 2,9 Valgamaa 95,7 92,5 0,1 94,8 94,2 3,8 Viljandimaa 96,7 95,9 0,0 96,2 94,8 2,8 Võrumaa 96,7 93,6 0,1 95,3 94,3 3,1 37 Joonis 54. 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega läkaköha vastu maakonniti, 2016 (%) 2016. aastal vaktsineeriti läkaköha vastu 14 024 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 939, noorukeid (15-17 a) – 16 ja täiskasvanuid – 69. Revaktsineeriti 36 553 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 25 500, noorukeid (15-17 a) – 10 704 ja täiskasvanuid – 349. Difteeria (A36) 2015. aastal ei registreeritud difteeria haigusjuhte (viimane haigusjuht esines Eestis 2001. aastal). Difteeria tekitaja suhtes uuriti 150 tonsilliidihaiget, tuvastati kaks mittetoksigeenset C. diphtheriae. Tabel 10. Laste hõlmatus immuniseerimisega difteeria ja teetanuse vastu, 2016 (%) Vakts-tud Vakts-tud I rev. II rev. Alal. v/n Vaktsineerimisest 2a 7k.-14a. 2-14a. 7-14a. 0-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 93,7 95,9 94,4 91,6 0,1 3,3 Tallinn 91,3 94,4 92,0 87,1 0,1 4,4 Harjumaa 91,2 95,3 93,5 91,7 0,1 3,7 Hiiumaa 92,9 96,8 97,6 98,1 0,4 2,9 Ida-Virumaa 98,7 98,3 97,0 96,7 0,1 1,2 Narva 95,5 97,1 95,8 95,4 0,1 2,5 Jõgevamaa 99,2 98,9 98,3 96,6 0,0 0,9 Järvamaa 96,6 97,9 97,2 95,6 0,0 1,9 Läänemaa 95,8 97,3 96,3 95,9 0,1 1,7 Lääne-Virumaa 97,3 96,9 95,8 93,4 0,1 2,8 Põlvamaa 96,7 96,5 95,0 92,5 0,0 3,1 Pärnumaa 92,5 96,0 94,5 91,4 0,0 3,3 Raplamaa 95,7 97,7 97,5 96,9 0,1 2,3 Saaremaa 97,5 97,7 96,2 95,2 0,2 1,8 Tartumaa 96,2 96,8 96,0 92,8 0,1 2,9 Valgamaa 92,5 95,7 94,8 94,2 0,1 3,8 Viljandimaa 96,1 96,8 96,2 94,8 0,0 2,8 Võrumaa 93,6 96,7 95,3 94,3 0,1 3,0 38 Joonis 55. 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu maakonniti, 2016 (%) 2016. aastal vaktsineeriti difteeria vastu 14 109 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 947, noorukeid (15-17 a) – 18 ja täiskasvanuid – 144. Revaktsineeriti 61 997 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 25 521, noorukeid (15-17 a) – 10 772 ja täiskasvanuid – 25 704. Leetrid (B05) 2016. aastal registreeriti 2 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2015. a oli 4 haigusjuhtu ehk 0,3 juhtu 100 000 el. kohta). Leetrite suhtes uuriti 77 vereseerumi proovi. Diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Haigusjuhud registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haiged olid vanuses 40-59 aastat, üks mees ja üks naine, töötavad isikud. Andmed immuniseerimisstaatuse kohta puudusid mõlemal haigel. Haigestumine toimus jaanuaris ja märtsis. Mõlemal juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses ja Indoneesias). Haiged hospitaliseeriti. Surmajuhtumeid ega rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Joonis 56. Leetrid, 2000–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) 39 Punetised (B06; P35.0) 2016. aastal punetiste haigusjuhte ei olnud (2015. a samuti ei esinenud). Punetiste suhtes uuriti 477 vereseerumi proovi. Joonis 57. Punetiste ja leetrite laboriseire, 2004–2016 (uuritud proovide arv) Mumps (B26) Registreeriti 4 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2015. a oli 3 haiget ehk 0,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid püstitati seroloogilise uuringu alusel ühel ning kliinilise pildi alusel kolmel haigel. Haigusjuhud registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (3,0) ja Tartumaal (0,7). Joonis 58. Mumps, 2000–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) 40 Haigete seas oli kaks last vanuses 4-9 aastat (organiseeritud koolieelik ja koolilaps) ning kaks täiskasvanut vanuses 20-49 aastat (üks töötav ja üks mittetöötav isik. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. Joonis 59. Mumpsi diagnoosi kinnituse meetod, 2005–2016 Rühmaviisilisi haigestumisi ei olnud, kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Kõik haiged viibisid kodusel ravil. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Saksamaal). 75% haigetest haigestusid oktoobris-novembris. Haigestunutest kaks olid vaktsineeritud, kahel haigel puudusid andmed immuniseerimise kohta. 2016. aastal vaktsineeriti leetrite, punetiste ja mumpsi vastu 13 177 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 005, noorukeid (15-17 a) – 17 ja täiskasvanuid – 155. Revaktsineeriti 10 797 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 10 468, noorukeid (15-17 a) – 182 ja täiskasvanuid – 147. Tabel 11. Laste hõlmatus immuniseerimisega leetrite, punetiste ja mumpsi vastu, 2016 (%) MMR Leetrid Punetised Mumps Vakts- Vaktsineeri- Vakts- Revakts. Alal. Vakts-tud Revakts. Vakts- Revakts. tud misest keeld tud 13-14a. v/n 1-14a. 13-14a. tud 13-14a. 2a. 0-14a 1-14a. 1-14a 1-14a. KOKKU 93,2 3,8 95,4 87,4 0,6 95,4 87,4 95,4 87,4 Tallinn 90,9 5,2 93,7 85,3 0,2 93,7 85,3 93,7 85,3 Harjumaa 90,5 4,2 94,5 85,8 0,1 94,5 85,8 94,5 85,8 Hiiumaa 89,3 4,3 95,2 92,0 0,2 95,2 92,0 95,2 92,0 Ida-Virumaa 98,5 1,2 98,2 88,9 7,5 98,2 88,9 98,2 88,9 Narva 95,5 2,5 97,0 94,7 0,2 97,0 94,7 97,0 94,7 Jõgevamaa 98,3 1,2 98,5 94,1 0,0 98,5 94,1 98,5 94,1 Järvamaa 95,3 1,8 97,5 91,1 0,1 97,5 91,1 97,5 91,1 Läänemaa 93,9 1,8 96,8 90,6 0,1 96,8 90,6 96,8 90,6 Lääne-Virumaa 96,1 2,9 96,4 83,4 0,1 96,4 83,4 96,4 83,4 Põlvamaa 95,7 3,2 96,1 81,5 0,1 96,1 81,5 96,1 81,5 41 Pärnumaa 92,6 3,8 95,5 85,6 0,1 95,5 85,6 95,5 85,6 Raplamaa 94,9 2,6 97,5 93,2 0,1 97,5 93,2 97,5 93,2 Saaremaa 95,7 1,6 97,5 89,8 0,5 97,5 89,8 97,5 89,8 Tartumaa 96,2 3,3 96,3 89,2 0,1 96,3 89,2 96,3 89,2 Valgamaa 93,7 3,7 95,3 88,7 0,3 95,3 88,7 95,3 88,7 Viljandimaa 95,6 2,8 96,4 85,0 0,2 96,4 85,0 96,4 85,0 Võrumaa 92,9 3,0 96,3 93,9 0,2 96,3 93,9 96,3 93,9 Joonis 60. 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega MMR vaktsiiniga maakonniti, 2016 (%) Meningokokknakkus (A39) Registreeriti 5 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2015. a oli 4 haiget ehk 0,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Kliiniliselt avaldus haigus meningokokktseemiana (üks haigusjuht), meningiidina (kolm juhtu) ja täpsustamata meningokokknakkusena (üks haigusjuht). Letaalseid juhte ei olnud. Ühel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Austrias). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne-Virumaal (1,7) ja Pärnumaal (1,2). Haigestunutest 40,0% olid lapsed vanuses 0-4 a ja 60,0% – 20-49-aastased isikud. Mehi oli 80,0%, naisi 20,0%. Haigusjuhud olid sporaadilised. 60% haigetest haigestus sügisel (septembrist novembrini). 80,0% haigetest hospitaliseeriti. Mikrobioloogiliselt oli tekitajaks kahel juhul N. meningitidis serogrupp B ning kolmel juhul serogrupp ei ole teada. 2016. aastal vaktsineeriti meningokokknakkuse vastu 191 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 40 ja täiskasvanuid – 151. Revaktsineeriti 9 täiskasvanud isikut. 42 Joonis 61. Meningokokknakkus, 1991–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) Registreeriti 48 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,6 (2015. a oli 49 juhtu ehk 3,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus 45 juhul kopsupõletikuna ja kolmel juhul täpsustamata nakkusena. Oli neli letaalset juhtu. Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumine oli Pärnumaal (20,5 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (20,2) ja Harjumaal (3,9). Enamus haigestunutest olid üle 50-aastased isikud (91,7%). Mehi oli 60,4%, naisi 39,6%. 81,3% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Haigestumine esines kevadel, veebruarist maini haigestusid 50,0% registreeritud haigestunutest. Hospitaliseeriti 91,7% haigetest. Tabel 12. Laste hõlmatus immuniseerimisega Haemophilus influenzae tüüp b vastu, 2016. a (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n Revakts Vaktsineerimisest 7k-14a 2a. 0-14a 2-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 87,3 93,8 0,1 76,1 3,0 Tallinn 88,7 91,6 0,1 71,5 3,5 Harjumaa 89,7 91,2 0,1 86,0 3,6 Hiiumaa 86,8 92,9 0,4 85,9 2,9 Ida-Virumaa 85,6 98,4 0,4 73,3 1,0 Narva 86,0 95,7 0,1 71,3 2,5 Jõgevamaa 86,4 99,2 0,0 73,7 0,9 Järvamaa 86,8 96,6 0,0 79,7 1,8 Läänemaa 85,2 95,8 0,1 78,3 1,6 Lääne-Virumaa 87,0 97,3 0,1 79,3 2,7 Põlvamaa 84,9 96,7 0,0 77,1 2,8 Pärnumaa 86,6 92,5 0,0 74,4 3,3 Raplamaa 88,1 95,7 0,2 87,2 1,9 Saaremaa 85,4 97,5 0,1 71,0 1,7 43  Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n Revakts Vaktsineerimisest 7k-14a 2a. 0-14a 2-14a. keeldunud 0-14a Tartumaa 85,5 96,1 0,1 78,9 2,7 Valgamaa 81,7 92,5 0,1 72,2 3,7 Viljandimaa 85,0 95,9 0,0 76,9 2,7 Võrumaa 84,5 93,6 0,1 76,2 2,9 Joonis 62. 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega Haemophilus influenzae tüüp b vastu maakonniti, 2016. a (%) 2016. aastal vaktsineeriti Haemophilus influenzae tüüp B vastu 13 882 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 862 ja täiskasvanuid – 20. Revaktsineeriti 12 143, nendest 0-14 a lapsi – 12 131, noorukeid (15-17 a) - 11 ja täiskasvanuid – 1. Sarlakid (A38) Registreeriti 280 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 21,3 (2015. a vastavalt 413 ja 31,4). Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Järvamaa ja Läänemaa. Suurem haigestumus oli Tartumaal (45,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (32,1), Tallinnas (29,0) ja Harjumaal (21,6). Haigestunutest 91,8% moodustasid 1-9-aastased lapsed. Mehi oli 55,0%, naisi 45,0%. 82,5% haigetest olid eelkooliealised lapsed, 15,0% – kooliõpilased. Haigestumise tõus oli esimesel poolaastal. Jaanuarist maini haigestus 54,3% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 5% haigetest. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. 44 Joonis 63. Sarlakite haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Joonis 64. Sarlakid, 1990–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Tuulerõuged (B01) Registreeriti 5 846 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 444,2 (2015. a vastavalt 6_819 ja 518,2). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Narvas (1270,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (1123,2) ja Viljandimaal (583,0). 45 Joonis 65. Tuulerõuged, 1985–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Joonis 66. Tuulerõugete haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Haigestunutest 56,1% moodustasid 1-4-aastased ja 31,6% – 5-9-aastased lapsed. 69,4% haigestunutest moodustasid organiseeritud koolieelikud, 15,3% kodused lapsed ja 12,5% kooliõpilased. Mehi oli 51,4%, naisi 48,6%. Haigestumisel on selgelt kujunenud sesoonsus haigestumise tõusuga talvel-kevadel. 2016. aastal oli enim haigusjuhte esimesel poolaastal ja novembris-detsembris. Jaanuarist maini haigestus 53,9% haigete üldarvust, novembris- detsembris 25,6%. 46 Joonis 67. Tuulerõugetesse haigestumine kuude lõikes, 2014-2016 (haigete arv, registreerimise kuupäeva alusel) 2016. aastal vaktsineeriti tuulerõugete vastu 397 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 265, noorukeid (15-17 a) – 4 ja täiskasvanuid – 128. Immunoglobuliinprofülaktikat rakendati kahel juhul (täiskasvanud isikutele). Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) Registreeriti 143 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,9 (2015. a oli 90 juhtu ehk 6,8 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus järgmiselt: septitseemiana 15,4% juhtudest, meningiidina 4,2% juhtudest, septitseemia+kopsupõletikuna 1,4%, kopsupõletikuna 79,0% juhtudest. Oli 11 letaalset juhtu. Joonis 68. Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2005–2016 47 Neljal juhul võib oletada nakatumist väljaspool Eestit (Hispaanias üks, Rootsis kaks ja Soomes üks). Nakkushaigust registreeriti 9 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (43,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (31,5) ja Lääne-Virumaal (23,5). Joonis 69. Pneumokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Terviseameti laboris toimus 2013.-2016. a S. pneumoniae kultuuride tüpeerimine (kokku 211 kultuuri, neist tüpeeriti lõpuni 197), avastati 32 erinevat serotüüpi. Serotüüp 3 moodustas 19,8% kõikidest tekitajatest, 14 – 10,6%, 7F – 8,1%, 23F – 6,6%, 4 – 6,6%. Joonis 70. S. pneumoniae serotüübid, 2013-2016 (n=197) Haigetest 72,0% olid 50-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 54,5%, naisi 45,5%. 66,4% haigete üldarvust moodustasid mittetöötavad ja 18,9% töötavad isikud. Oli kaks haigestumise tõusu, kevadel ja sügisel. Veebruaris-mais haigestus 39,2% haigete üldarvust, augustis-novembris 34,3% haigete üldarvust. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. 96,5% haigetest hospitaliseeriti. 48 Joonis 71. Pneumokokknakkusesse haigestumine kuude lõikes, 2014-2016 (haigete arv) 2016. aastal vaktsineeriti pneumokokknakkuse vastu 1 206 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 837, noorukeid (15-17 a) – 6 ja täiskasvanuid – 363. Revaktsineeriti 166 inimest, nendest 0- 14 a lapsi – 66, täiskasvanuid – 100. Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) Registreeriti 35 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,7 (2015. a oli 18 juhtu ehk 1,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). 82,8% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. 24 juhul (68,6%) esines enteroviirusmeningiit ja –entsefaliit, ühel juhul oli tekitajaks Varicella-Zoster viirus, ühel juhul hantaviirus ja kolmel juhul Epstein-Barri viirus. Haigusjuhte registreeriti 7 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Harjumaal (5,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal (5,9), Tallinnas (4,3) ja Järvamaal (3,3). Joonis 72. Muud viirusentsefaliidid ja –meningiidid, 1997–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) 49 Joonis 73. Muude viirusentsefaliitide ja -meningiitide haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Haigetest 65,8% olid 0-9-aastased lapsed, 17,2% – 20-39-aastased isikud. Mehi oli 45,7%, naisi 54,3%. 48,6% haigestunutest olid koolieelsed lapsed, 22,9% kooliõpilased, 17,1% – töötavad isikud. Kahel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Rootsis ja Suurbritannias). Haigestumise tõus oli suvel-sügisel, juulist oktoobrini haigestus 74,3% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised, rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 94,3% haigetest. Joonis 74. Muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse haigestumine kuude lõikes, 2014-2016 (haigete arv) 50  Viirushepatiidid ja HIV A-viirushepatiit (B15) Esines 7 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2015. a haigestus 6 inimest ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati seroloogiliselt. Joonis 75. A-viirushepatiit, 2007–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigestunuid registreeriti Tallinnas (0,5 juhtu 100 el. kohta), Ida-Virumaal (3,5), Tartumaal (0,7) ja Võrumaal (2,9). Joonis 76. A-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) 51 Kolmel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Brasiilias, Bulgaarias ja Türgis). 57,1% haigusjuhtudest olid sporaadilised. Esines üks kodune kolle kolme juhuga. 57,1% haigetest olid vanuses üle 40 aastat, 28,6% - lapsed 10-14 aastat. Mehi oli 85,7%, naisi 14,3%. 28,6% haigestunutest olid töötavad, 28,6% mittetöötavad isikud ja 28,6% kooliõpilased. 2016. aastal vaktsineeriti A-viirushepatiidi vastu 2 650 inimest, neist 0-14 a lapsi – 439, noorukeid (15-17 a) – 103, täiskasvanuid – 2 108. Revaktsineeriti 16 täiskasvanud isikut. Joonis 77. A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud isikute arv, 1999–2016 Äge B-viirushepatiit (B16) Registreeriti 8 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,6 (2015. a oli 6 juhtu ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 78. Äge B-viirushepatiit, 1990–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) 52 Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,5 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,6), Narvas (1,6), Lääne-Virumaal (3,4), Põlvamaal (3,5) ja Pärnumaal (1,2). Haigestunutest oli 30-39-aastaseid 25,0% ja üle 40-59-aastaseid 75,0%. Mehed ja naised haigestusid võrdselt. Joonis 79. Ägeda B-viirushepatiidi haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Joonis 80. Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1990–2016 53 87,5% haigetest moodustasid töötavad ja 12,5% mittetöötavad inimesed. 62,5% haigestunutest jäid haigeks teisel poolaastal (augustist detsembrini). Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Saksamaal). Hospitaliseeriti 50,0% haigetest. Kahel juhul võib oletada nakatumist heteroseksuaalsel teel, ühel juhul narkootikumide parenteraalsel kasutamisel. Riskitegurid jäid välja selgitamata viiel juhul. Joonis 81. Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 1990–2016 Tabel 13. Laste hõlmatus B-viirushepatiidi immuniseerimisega, 2016 (%) Vakts-tud Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/näid. Vaktsineeri 7k-14a 2a 13-14a. 0-14a. misest keeld 0-14a KOKKU 95,1 92,5 96,3 0,1 3,9 Tallinn 93,8 90,0 96,5 0,1 4,9 Harjumaa 94,0 90,1 94,1 0,0 4,1 Hiiumaa 96,5 94,6 99,4 0,1 3,4 Ida-Virumaa 97,5 98,2 99,0 0,1 1,1 Narva 97,0 95,9 99,1 0,1 2,5 Jõgevamaa 98,0 97,9 98,5 0,0 1,5 Järvamaa 97,6 96,3 97,9 0,0 1,9 Läänemaa 96,6 95,3 95,9 0,1 2,1 Lääne-Virumaa 96,4 97,5 96,0 0,1 3,0 Põlvamaa 95,2 92,8 95,5 0,0 4,0 Pärnumaa 95,1 90,6 95,2 0,0 3,9 Raplamaa 97,2 94,9 97,3 0,1 2,3 Saaremaa 97,0 96,0 96,4 0,2 2,2 Tartumaa 95,3 94,1 95,4 0,1 4,3 Valgamaa 93,7 92,9 92,7 0,2 5,4 Viljandimaa 96,3 95,4 96,4 0,1 3,1 Võrumaa 95,7 92,9 97,6 0,1 3,9 54 Joonis 82. 2-aastaste laste hõlmatus B-viirushepatiidi vaktsineerimisega maakonniti, 2016 (%) 2016. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 15 134 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 906, noorukeid (15-17 a) – 57 ja täiskasvanuid – 1 171. Revaktsineeriti 1 laps ja 184 täiskasvanud isikut. Immunoglobuliinprofülaktikat rakendati ühel juhul (lapsele 0-14 a). Äge C-viirushepatiit (B17.1) Registreeriti 15 ägedat C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,1 (2015. a oli 10 juhtu ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 83. Äge C-viirushepatiit, 1994–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) 55 Kõik haigusjuhud olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (2,4 juhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (0,7), Ida-Virumaal (1,2), Narvas (1,6) ja Lääne- Virumaal (3,4). 53,4% haigestunutest olid üle 40-aastased ning 20,0% – 20-29-aastased isikud. Esines 2 haigusjuhtu 1-4-aastaste laste seas ning 2 haigusjuhtu 15-19-aastaste noorukite seas. Mehi oli 33,3% ja naisi 66,7%. 40,0% moodustasid mittetöötavad, 33,3% töötavad inimesed, 13,3% eelkooliealised lapsed ning 6,7% kooliõpilased. Joonis 84. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus soo järgi, 1994–2016 Joonis 85. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001–2016 56 Haiged haigestusid aastaringselt. Kõik haiged viibisid kodusel ravil. Oletatavad nakatumise viisid olid: perinataalne nakatumine 13,3%, narkootikumide parenteraalne kasutamine 26,7% juhtudest, sugulisel teel 6,7% juhtudest, töötamine verega 6,7% juhtudest. 46,7% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata (2015. a – 40,0%, 2014. a – 39,3%, 2013. a – 39,3%, 2012. a – 58,3%, 2011. a – 46,5%, 2010. a – 94,1%, 2009. a – 64,2%, 2008. a – 53,1%, 2007. a – 55,6%). Joonis 86. Ägeda C-viirushepatiidi oletatav nakatumise viis, 2003–2016 E-viirushepatiit (B17.2) 2016. aastal registreeriti kuus haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,5 (2015. aastal oli üks haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,1). Haigusjuht registreeriti Tallinnas (0,7 100 000 elaniku kohta) ja Harjumaal (2,0). Kõik juhud on laboratoorselt kinnitatud, kahel juhul on teada viiruse genotüüp (genotüüp 3 ühel juhul ja genotüüp 1 ühel juhul). Neljal juhul toimus nakatumine arvatavasti väljaspool Eestit (Bangladeshis kahel juhul, Hispaanias ühel juhul ja Venemaal ühel juhul). Joonis 87. E-viirushepatiit, 2012–2016 (haigete arv) 57 66,7% haigestunutest olid üle 40-aastased ning 33,3% – 15-29-aastased isikud. Mehi oli 66,7% ja naisi 33,3%. 50% moodustasid töötavad, 33,3% üliõpilased ja 16,7% vanaduspensionärid. Haiged haigestusid talvel ja sügisel. Hospitaliseeriti 100% haigetest. Joonis 88. E-viirushepatiit. Haigestumine kuude kaupa, 2016 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) Registreeriti 17 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,3 (2015. a oli 26 juhtu ehk 2,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 89. Krooniline B-viirushepatiit, 2004–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (1,9 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (2,0), Ida-Virumaal (2,3), Narvas (3,3) ja Pärnumaal (2,4). 64,7% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 50 aastat ja rohkem ning 23,5% – 30-39- aastased isikud. Mehi oli 58,8%, naisi 41,2%. Tegevusala järgi: 41,2% haigetest olid töötavad ja 47,1% – mittetöötavad isikud. Hospitaliseeriti 11,8% haigetest. 58 Oletatavad nakatumise viisid on teada kahel juhul (perinataalselt ja narkootikumide parenteraalsel kasutamisel). 88,2% juhtudest jäi riskitegur teadmata. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Nigeerias). Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) Registreeriti 202 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 15,4 (2015. a vastavalt 229 ja 17,4). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Joonis 90. Krooniline C-viirushepatiit, 2004–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Haigusjuhte registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (54,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (30,1) ja Pärnumaal (20,5). 50,5% haigestunutest olid vanuses 30-49 aastat, 20,3% moodustasid 50-59-aastased isikud. Töötavad isikud moodustasid 34,2% haigetest, mittetöötavad isikud 57,4% haigetest (sealhulgas kinnipeetavad, kelle osakaal haigete üldarvust oli 29,2%). Mehi oli 56,4%, naisi 43,6%. Hospitaliseeriti 8,4% haigetest. Oletatav nakatumise viis (riskitegur) on teada 45,5% juhtudest. C-hepatiidi viiruse genotüüp on teada 33 juhul: 1a – 8 juhtu, 1b – 11 juhtu, 2 – 1 juht, 3a – 13 juhtu. 59 Joonis 91. Kroonilise C-viirushepatiidi riskitegurid, 2010–2016 Joonis 92. Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004–2016 60  HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) Kokku on Eestis aastate jooksul diagnoositud (seisuga 31.12.2016. a) HIV-nakkust 9492 inimesel. 2016. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 229, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 17,4 (2015. a vastavalt 270 ja 20,5). Enim 2015. a avastatud nakatunuid elab Tallinnas (48,5%) ja Ida-Virumaal (koos Narvaga, 38,9%). Joonis 93. HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Tabel 14. HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 1987–2016 Kokku 1987- 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 1999 Tallinn 64 25 528 377 323 262 263 263 240 216 150 165 205 148 185 138 132 111 3795 Harjumaa 6 3 56 22 39 25 15 12 15 14 43 11 12 7 4 3 287 Hiiumaa 1 1 2 Ida- 11 56 454 261 245 224 147 150 143 123 114 97 81 79 73 63 59 55 2435 Virumaa Narva 1 302 409 215 183 193 121 162 170 160 75 71 54 52 50 59 53 34 2364 (eraldi) Jõgevamaa 1 1 1 1 1 5 Järvamaa 1 3 1 1 2 2 3 1 2 16 Läänemaa 1 1 1 1 1 5 Lääne- 2 1 8 3 20 11 6 9 17 10 2 4 6 3 5 4 2 8 121 Virumaa Põlvamaa 1 1 1 1 5 1 Pärnumaa 4 1 2 1 3 1 2 6 33 3 1 2 2 3 2 Raplamaa 4 3 1 1 2 1 20 1 3 1 3 Saaremaa 2 1 2 1 1 12 1 4 Tartumaa 1 4 13 20 16 64 66 40 20 19 15 20 16 8 10 347 9 6 Valgamaa 1 2 1 1 1 7 1 Viljandimaa 3 1 2 1 2 1 2 2 1 1 1 18 1 Võrumaa 2 1 1 4 Muu 11 4 1 16 Kokku: 96 390 1474 899 840 743 621 668 633 545 411 372 370 315 325 291 270 229 9492 61 Joonis 94. HIV-nakkus ja HIV-tõbi, 1995–2016 (registreeritud juhtude arv) Vanusrühmas 0-14 a ei diagnoositud ühtegi juhtu. Enamik nakatunutest on vanusrühmades 30-39 (42,4%), 20-29 (21,8%) ja 40-49 (20,5%). HIV-nakatunutest 60,7% on mehed ja 39,3% naised. Joonis 95. HIV-nakkus. Vanuseline jaotus, 2000–2016 (%) 62 Joonis 96. HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000–2016 (%) Oletatavad levikuteed on teada 69,1% 2016. aasta jooksul avastatud HIV-positiivsetest: parenteraalne (narkootiliste ainete süstimine) – 30 (13,1% üldarvust), heteroseksuaalne – 113 (49,3%), homoseksuaalne – 9 (3,9%), täpsustamata seksuaalne – 8 (3,5%). Joonis 97. HIV-nakkuse oletatavad levikuteed ja riskifaktorid, 2012-2016 Ühtegi nakkuse ülekandmist emalt lapsele ei registreeritud. 63 Joonis 98. HIV-nakkus lastel vanuses 0-4 a, 2000-2016 (juhtude arv) 2016. aastal uuriti HI-viiruse suhtes kokku 157 472 isikut. Kokku uuriti aasta jooksul 198 441 proovi. Joonis 99. HI-viiruse suhtes uuritud isikute arv, 2006–2016 64 Tabel 15. HI-viiruse suhtes uuritud isikud uuringupõhjuste kaupa, 2011–2016 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv Uuritute arv positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed Uuritud kontingent Neist Neist Neist Neist Neist Neist HIV-tõvestunutega seksuaalvahekorras 5 5 4 5 4 olnud isikud Narkootiliste ainete 13 8 5 1 tarvitajad Suguhaiged 1 2 Abordilõppega 3 rasedused Vere- ja 58 393 3 65 164 4 63 972 4 63199 2 62683 4 57917 3 elundidoonorid Rasedad 31 633 20 21049 19 18 554 15 16546 17 17281 14 13898 9 Vere ja organite retsipiendid Relvajõududes 19 57 73 1 2 1 teenivad isikud Kinnipeetavad isikud 3 970 53 3937 46 3456 29 3534 31 3178 28 2572 19 Kliinilistel näidu- 2 4 stustel uuritud isikud Anonüümselt uuritud 4 035 26 6 058 27 5 390 42 6324 27 8307 36 9419 19 isikud Tervishoiutöötajad 771 773 1 401 913 894 773 1 Profülaktiliselt 48 632 244 47 551 206 58 795 225 61271 204 66233 184 72893 176 uuritud isikud Epidemioloogilistel näidustustel uuritud isikud Tabel 16. Testimine HI-viiruse suhtes maakonniti, 2016 Piirkond Testitud isikute arv Testide arv Tallinn 93249 133373 Harjumaa Hiiumaa 164 164 Ida-Virumaa 5577 6105 Narva 5525 5614 Jõgevamaa 448 448 Järvamaa 692 692 Läänemaa 787 787 Lääne-Virumaa 1324 1324 Põlvamaa 474 474 Pärnumaa 9448 9448 Raplamaa 433 433 Saaremaa Tartumaa 37694 37778 65  Piirkond Testitud isikute arv Testide arv Valgamaa 427 571 Viljandimaa 1230 1230 Võrumaa Kokku 157472 198441 HIV-tõbe diagnoositi 41 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 3,1 (2015. aastal 19 juhtu ehk 1,4 100 000 el. kohta). Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2016. a) HIV-tõbi diagnoositud 494 inimesel. Tabel 17. HIV-tõve registreerimine maakonniti, 1988–2016 Kokku 1988- 2000- 1999 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Maakond/ aasta Tallinn 7 3 11 10 11 27 27 15 5 10 15 11 10 7 26 195 Harjumaa 1 2 1 4 1 2 1 10 4 5 2 2 1 5 41 Hiiumaa 1 1 Ida-Virumaa 1 4 9 7 13 21 12 6 6 9 5 1 4 1 99 Narva (eraldi) 5 7 8 11 13 10 8 3 15 5 2 5 2 2 96 Jõgevamaa 1 1 2 Järvamaa 1 1 2 Läänemaa 1 1 Lääne- 1 1 1 1 1 3 3 2 13 Virumaa Põlvamaa 0 Pärnumaa 1 3 1 2 7 Raplamaa 1 1 2 Saaremaa 1 3 4 Tartumaa 1 1 1 1 4 Valgamaa 1 1 1 3 Viljandimaa 0 Võrumaa 0 Muu/teadmata 23 1 24 Kokku: 23 9 11 27 30 34 57 61 38 25 39 36 24 20 19 41 494 2016. aastal registreeriti nakkushaigust Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Lääne- Virumaal, Pärnumaal ja Saaremaal. Suurem haigestumus oli Saaremaal (9,0 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (6,1) ja Lääne-Virumaal (3,4). 48,8% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 30-39 aastat, 39,0% – 40-59 aastat. Mehi oli 58,5%, naisi 41,5%. 66 Tabel 18. Haigused ja seisundid, mille alusel diagnoositi HIV-tõbi, 2016 Indikaatorhaigus Haigete arv Aju toksoplasmoos 1 Immuunoblastiline lümfoom 1 Entsefalopaatia 1 Kurtumussündroom 4 Kurtumussündroom + söögitorukandidiaas 1 Täpsustamata lümfoom 1 Pneumocystis jirovecii pneumoonia 6 Progresseeruv multifokaalne leukoentsefalopaatia 3 Söögitorukandidiaas 2 Muud liiki või identifitseerimata mükobakternakkused, dissemineerunud või kopsuväline 1 Mycobacterium tuberculosis etioloogiaga kopsutuberkuloos 3 Tsütomegaloviirushaigus 1 Oportunistlikud nakkused, täpsustamata 1 Teadmata 15 Muud zoonoosid Leptospiroos (A27) Registreeriti 3 leptospiroosi juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2015. a oli 2 juhtu ehk 0,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Haigusjuhte registreeriti Ida-Virumaal (1,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne-Virumaal (1,7) ja Saaremaal (3,0). Joonis 100. Leptospiroos, 1995–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud (ühel juhul Leptospira Pomona, kahel juhul Leptospira spp). Kõik haiged olid meessoost, vanuses üle 40 a, hospitaliseeriti, paranesid. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. 67 Tulareemia (A21) 2016. aastal registreeriti üks haigusjuht, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,1 (2015. aastal tulareemiat ei esinenud). Haigusjuhte registreeriti Tartumaal (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 101. Tulareemia, 1995–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud. Haige oli meessoost, vanuses üle 60 a, vanaduspensionär, viibis kodusel ravil, paranes. Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Listerioos (A32) Registreeriti 9 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,7 (2015. a oli 11 juhtu ehk 0,8 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigus esines Tallinnas (0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Narvas (3,3), Pärnumaal (3,6) ja Raplamaal (2,9). Joonis 102. Listerioos, 2004–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) 68 Kõik diagnoosid oli laboratoorselt kinnitatud. Kliiniliselt avaldusid haigusjuhud järgmiselt: meningiit 33,3%, septitseemia 44,4%, muud vormid või täpsustamata listerioos 22,2%. 44,4% haigetest olid vanuses 40-59 aastat, 55,6% vanuses üle 60 aastat. Vanaduspensionärid moodustasid 55,6% haigetest, mittetöötavad isikud 33,3% haigetest. Hospitaliseeriti 100% haigetest. Esines 2 surmajuhtu. Joonis 103. Listerioosi kliinilised vormid, 2004–2016 (n=53) Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud (A98.5) Registreeriti 11 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2015. a oli 14 juhtu ehk 1,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 104. Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud, 1999–2016 (haigete arv) Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,2 100 000 el. kohta), Ida-Virumaal (2,3), Jõgevamaal (3,2), Lääne-Virumaal (6,7), Pärnumaal (1,2) ja Viljandimaal (4,2). 69 Joonis 105. Neerusündroomiga hemorraagilise palaviku (A98.5) haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) 63,6% haigetest moodustasid 20-59-aastased isikud ning 36,4% – üle 60-aastased isikud. Kõik haiged olid meessoost. 72,7% olid töötavad ja 27,3% – mittetöötavad isikud. Hospitaliseeriti 90,9% haigetest. Letaalseid juhte ei olnud. Ühel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Soomes). 63,6% haigetest haigestus teisel poolaastal (augustis-detsembris). Joonis 106. Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud. Haigestumine kuude kaupa, 2014–2016 (haigete arv) 70 Marutõbi ja loomahammustused (T14.1) 2016. aastal inimesed marutõppe ei haigestunud (viimane haigusjuht registreeriti 1986. a). Registreeriti 1 320 loomahammustuse juhtu, 100 000 elaniku kohta 100,3 (2015. a vastavalt 1329 ja 101,0). Joonis 107. Loomahammustuste ja marutaudi põdenud loomade arv, 2000–2016 Enim registreeriti loomahammustusi Põlvamaal (251,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (202,1), Narvas (185,8) ja Ida-Virumaal (149,4). Joonis 108. Loomahammustused maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) 71 Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (67,7%) ja kassid (28,6%). Inimesi rünnanud loomade seas olid veel hiir, hobune, jänes, kukk, kits, kobras, kährik, metssiga, naarits, nirk, nugis, orav, pesukaru, rebane, rott, tšintšilja, tuhkur ja vares. Kolmel juhul toimus puremine väljaspool Eestit (Argentiinas, Filipiinidel ja Lätis). Puretud inimeste vanuseline jaotus: kuni 14-aastaseid – 25,6%, 50-aastaseid ja vanemaid – 31,7%. Mehi oli 44,2%, naisi 55,8%. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel ei olnud 2016. aastal marutaudi loomadel (2012.-2015. a ei olnud, 2011. a – 1, 2010. a ei olnud, 2009. a – 3, 2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja 2005. a – 266 loomal). 2016. a vaktsineeriti marutõve vastu 470 inimest, neist 0-14 a. lapsi – 54, noorukeid (15-17 a.) – 6, täiskasvanuid – 410. Revaktsineeriti 88 täiskasvanud isikut. Immunoglobuliinprofülaktikat rakendati ühel juhul (täiskasvanud isikule). Toksoplasmoos (B58; P37.1) Registreeriti 6 toksoplasmoosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2015. a oli üks juht ehk 0,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud toksoplasmoosi ei registreeritud. Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (0,7 100 000 el. kohta), Harjumaal (1,3) ja Viljandimaal (2,1). 66,7% haigetest moodustasid 30-39-aastased isikud, 16,7% 20-29-aastased ning 16,7% üle 60-aastased isikud. Mehi oli 33,3%, naisi 66,7%. Kõik haiged olid töötavad isikud, kõik viibisid kodusel ravil. Letaalseid juhte ega nakatumist väljaspool Eestit ei olnud. Joonis 109. Toksoplasmoos, 1997–2016 (haigete arv) 72  Puukidega levivad nakkushaigused Puukentsefaliit (A84) Puukentsefaliiti registreeriti 81 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 6,2 (2015. a oli 116 juhtu ehk 8,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 110. Puukentsefaliit, 1970–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) 98,8% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt, 1,2% – kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose alusel. Nakkushaigust registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (29,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (16,9) ja Hiiumaal (10,7). Joonis 111. Puukentsefaliidi haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) 73 42,0% haigetest olid 50-aastased ja vanemad isikud, 32,1% – isikud vanuses 30-49 aastat. Joonis 112. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2016 (%) Mehi oli 46,9%, naisi 53,1%. 29,6% moodustasid mittetöötavad ja 43,2% – töötavad inimesed. Kõik haiged haigestusid aprillist oktoobrini, juunis-septembris haigestus 85,2% haigete üldarvust. Joonis 113. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2015-2016 Hospitaliseeriti 67,9% haigestunutest. Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti 8 juhul. Oletatav nakatumine toimus sagedamini Harjumaal (16,0% haigete üldarvust), Saaremaal (12,3%), Ida-Virumaal (7,4) ja Tartumaal (6,2%). Nakatumise koht jäi teadmata 43,2% juhtudest. Nakatumist väljaspool Eestit ei toimunud. Nakatumist alimentaarsel teel ei olnud. 74 2016. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 11 661 inimest, neist lapsi vanuses 0-14 a 3 951, noorukeid vanuses 15-17 a – 520 ja täiskasvanuid 7 190. Revaktsineeriti 18 593, neist lapsi vanuses 0-14 a – 3 412, noorukeid vanuses 15-17 a – 927 ning täiskasvanuid 14 254. Joonis 114. Puukentsefaliidi haigestumus ja elanikkonna hõlmatus immuniseerimisega, 1999–2016 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) Registreeriti 1 420 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 107,9 (2015. aastal oli 1 402 juhtu ehk 106,5 100 000 elaniku kohta). Joonis 115. Lyme’i tõbi, 1992–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) 75,3% haigusjuhtudest kinnitati diagnoos laboratoorselt, 24,7% diagnoosi püstitati kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõigis maakondades. Suurem haigestumus oli Saaremaal (633,2 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (267,4), Läänemaal (264,4) ja Pärnumaal (206,0). 75 Joonis 116. Lyme’i tõve haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) 52,8% haigetest olid vanuses 50 aastat ja vanemad, 29,9% – 30-49-aastased isikud. Mehi oli 38,0%, naisi 62,0%. 56,4% moodustasid töötavad ja 30,4% mittetöötavad inimesed. 68,8% haigetest haigestusid juulis-oktoobris. Joonis 117. Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2002–2016 (%) Hospitaliseeriti 3,2% haigestunutest. Nakatuti sagedamini Harjumaal (20,2% haigete üldarvust), Saaremaal (11,9%), Pärnumaal (3,9%) ja Tartumaal (3,6%). Nakatumise koht jäi teadmata 44,3% juhtudest. 10 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Lätis kolm, Leedus kaks, Rootsis kaks, Saksamaal üks, Soomes üks ja Venemaal üks). 76 Joonis 118. Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2015-2016 (haigete arv) 77  Sugulisel teel levivad haigused Süüfilis (A50-A53) Registreeriti 27 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 2,1 (2015. a oli 25 haiget ehk 1,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud süüfilise haigusjuhte ei olnud. Varast süüfilist diagnoositi 74,1% haigete üldarvust. Joonis 119. Süüfilise haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Joonis 120. Süüfilis, 2001–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Nakkushaigust registreeriti 9 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Saaremaal (6,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (3,5), Järvamaal (3,3) ja Narvas (3,3). Tallinnas registreeriti 40,7% juhtude üldarvust (2015. a – 56,0%, 2014. a – 44,1%, 2013. a – 44,7%, 2012. a – 48,8%, 2011. a – 58,2%, 2010. a – 53,6%, 2009. a – 35,6%, 2008. aastal – 66,2%). 62,9% haigetest moodustavad isikud vanusrühmast 30-49 a, 22,2% – 20-29 a. Mehi oli 63,0%, naisi 37,0%. 78 Joonis 121. Varajase süüfilise osakaal, 2000–2016 (%) Joonis 122. Süüfilise haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2016 (%) Gonokokknakkus (A54) Registreeriti 96 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 7,3 (2015. a oli 121 juhtu ehk 9,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa, Saaremaa, Viljandimaa ja Võrumaa. Suurem haigestumus oli Tallinnas (10,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (10,5) ja Tartumaal (10,3). Tallinnas registreeriti 47,9% juhtude üldarvust. (2015. a – 36,4%, 2014. a – 39,0%, 2013. a – 40,4%, 2012. a – 48,4%, 2011. a – 56,2%, 2010. a – 45,9%, 2009. a – 41,7%). Haigetest 56,3% olid vanuses 20-29 aastat, 20,8% – 30-39 aastat. Mehi oli 29,2%, naisi 70,8%. 79 Joonis 123. Gonokokknakkuse haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Joonis 124. Gonokokknakkus, 2001–2016 (100 000 el. kohta) 2016. aastal uuriti Terviseameti Kesklaboris kaks N. gonorrhoeae kultuuri antimikroobse tundlikkuse suhtes. Mõlemad kultuurid olid tundlikud tseftriaksooni, tsiprofloksatsiini ja tsefiksiimi suhtes, üks kultuur oli tundlik azitromütsiini suhtes. Tabel 19. Neisseria gonorrhoeae resistentsus, 2014–2016 (%) Preparaat, kultuuride arv 2014 (13) 2015 (19) 2016 (2) Azitromütsiin 0,0 5,3 0,0 Tseftriaksoon 0,0 0,0 0,0 Tsiprofloksatsiin 15,4 31,6 0,0 Tsefiksiim 0,0 0,0 0,0 Penitsilliin - 0,0 - Tsefotaksiim - 0,0 - 80 Joonis 125. Gonokokknakkuse haigusjuhtude jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2016 (%) Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) Registreeriti 1 275 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 96,9 (2015. a oli 1_351 juhtu ehk 102,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 126. Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused, 2001–2016 (100 000 el. kohta) Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Suurem haigestumus oli Raplamaal (143,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (134,9), Tallinnas (126,1) ja Tartumaal (113,1). Tallinnas registreeriti 41,9% juhtude üldarvust (2015. a – 39,2%, 2014. a – 36,5%, 2013. a – 30,9%, 2012. a – 34,4%, 2011. a – 35,8%, 2010. a – 37,4%, 2009. a – 38,0%, 2008. aastal – 40,3%). Kolmel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Rootsis, Šveitsis ja Tais). 81 Joonis 127. Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Haigetest 59,8% olid vanuses 20-29 aastat, 19,8% – 15-19 aastat ja 14,0% – 30-39-aastat. Mehi oli 12,0%, naisi 88,0%. Joonis 128. Sugulisel teel levivate klamüüdihaiguste jaotus vanusrühmade kaupa, 2005–2016 (%) 82 Joonis 129. Sugulisel teel levivate klamüüdiahaiguste jaotus soo järgi, 2000–2016 83  Muud nakkushaigused Poliomüeliit (A80) Viimane haigusjuht registreeriti Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 60 heitveeproovi, enteroviirust identifitseeriti 8 proovis (13,3%). Tabel 20. Laste hõlmatus immuniseerimisega poliomüeliidi vastu, 2016 (%) Vakts-tud Vakts- I rev. II rev. Alal. v/n Vaktsineerimisest 7k.-14a. tud 2a 2-14a. 7-14a. 0-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 95,9 93,7 94,4 91,6 0,1 3,3 Tallinn 94,4 91,3 92,0 87,0 0,1 4,4 Harjumaa 95,3 91,2 93,5 91,7 0,1 3,7 Hiiumaa 96,8 92,9 97,6 98,1 0,4 2,9 Ida-Virumaa 98,3 98,7 97,0 96,7 0,1 1,2 Narva 97,1 95,5 95,8 95,4 0,1 2,5 Jõgevamaa 98,9 99,2 98,3 96,0 0,0 1,0 Järvamaa 97,9 96,6 97,2 95,6 0,0 1,9 Läänemaa 97,3 95,8 96,3 95,9 0,1 1,7 Lääne-Virumaa 96,9 97,3 95,8 93,4 0,1 2,8 Põlvamaa 96,6 96,7 95,1 92,6 0,0 3,0 Pärnumaa 96,0 92,5 94,5 91,4 0,0 3,3 Raplamaa 97,7 95,7 97,5 96,9 0,1 2,3 Saaremaa 97,7 97,5 96,2 95,2 0,2 1,8 Tartumaa 96,8 96,2 96,0 92,8 0,1 2,9 Valgamaa 95,7 92,5 94,8 94,2 0,1 3,8 Viljandimaa 96,8 96,3 96,2 94,8 0,0 2,8 Võrumaa 96,7 93,6 95,3 94,3 0,1 3,0 Joonis 130. 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega poliomüeliidi vastu maakonniti, 2016 (%) 2016. aastal vaktsineeriti poliomüeliidi vastu 14 070 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 948, noorukeid (15-17 a) – 12 ja täiskasvanuid – 110. Revaktsineeriti 25 667 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 25 464, noorukeid (15-17 a) – 3 ja täiskasvanuid – 200. 84 Malaaria (B50-B54) Registreeriti 1 sissetoodud haigusjuht, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2015. aastal – vastavalt 4 ja 0,3). Nakkust registreeriti Tartumaal (0,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos on kinnitatud laboratoorselt (Plasmodium vivax). Haige oli töötav isik, meessoost, vanusrühmast 30-39 aastat, hospitaliseeriti, paranenud. Oletatav nakatumine toimus Indias, kust patsient on pärit. Joonis 131. Malaaria, 2000–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Joonis 132. Malaaria haigete jaotus tegevusala järgi, 1962–2016 85 Leegionärihaigus (A48.1) Registreeriti 14 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,1 (2015. a oli 6 juhtu ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkust registreeriti Tallinnas (1,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,7), Ida- Virumaal (2,3), Lääne-Virumaal (3,4) ja Saaremaal (3,0). Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. 21,4% olid vanusrühmast 30-49 aastat, 35,7% vanusrühmast 50-59 aastat, 42,9% – üle 60-aastased. Mehi oli 35,7%, naisi 64,3%. 57,1% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 35,7% töötavad isikud. Hospitaliseeriti 92,8% haigetest. Kolmel juhul lõppes haigus surmaga. Kolmel juhul toimus nakatumine oletatavalt väljaspool Eestit (Venemaal). 50,0% patsientidest haigestusid augustis-septembris. Joonis 133. Leegionärihaigus, 1999–2016 (haigestumus 100 000 el. kohta) Teetanus (A33-A35) Haigusjuhte ei registreeritud (2015.-2014. aastal ei registreeritud, 2013. aastal – üks haigusjuht, 2012. aastal ei registreeritud, 2011. aastal – kaks haigusjuhtu). Joonis 134. Teetanus, 1995–2016 (haigete ja surmajuhtude arv) 86 2016. aastal vaktsineeriti teetanuse vastu 14 109 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13 947, noorukeid (15-17 a) – 18 ja täiskasvanuid – 144. Revaktsineeriti 61 999 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 25 521, noorukeid (15-17 a) – 10 772 ja täiskasvanuid – 25 706. Sealhulgas trauma puhul vaktsineeriti 24 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 13, noorukeid (15-17 a) – 5 ja täiskasvanuid – 6. Revaktsineeriti 17 353 inimest, nendest 0-14 a lapsi – 17, noorukeid (15-17 a) – 8 ja täiskasvanuid – 17 328. Joonis 135. Teetanuse traumapuhune immuniseerimine, 1995–2016 (vaktsineeritud ja revaktsineeritud isikute arv ning % elanikkonnast) Dengue hemorraagiline palavik (A90) 2014. aastal registreeriti 9 sissetoodud haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 0,7 (2015. a oli vastavalt 12 ja 0,9). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (0,7 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (0,6), Läänemaal (4,1), Lääne-Virumaal (1,7), Raplamaal (2,9), Tartumaal (0,7) ja Viljandimaal (2,1). 77,8% haigetest olid vanuses 20-39 aastat, 22,2% vanuses 40-59 aastat. Mehi oli 33,3%, naisi 66,7%. Kõik haiged olid töötavad isikud. 33,3% haigetest hospitaliseeriti. Surmajuhte ei olnud. Kõik haiged haigestusid jaanuaris- veebruaris. Nakatumine toimus väljaspool Eestit (Filipiinidel üks, Indoneesias kolm, Keenias üks, Kuubas üks, Tais kolm). 87  Helmintiaasid 2016. aastal uuriti Eestis helmintiaaside suhtes 17 896 roojaproovi ja 1 132 perianaalkaabet. Avastati 24 difüllobotriaasi nakkuse juhtu. Joonis 136. Elanike koprohelmintoloogilised uuringud, 1990–2016 (% elanikkonnast) Difüllobotriaas (B70.0) Registreeriti 24 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,8 (2015. aastal vastavalt 32 ja 2,4). Joonis 137. Difüllobotriaas, 2000–2016 (100 000 el. kohta) Juhtusid registreeriti 9 maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Jõgevamaal (6,4), Ida-Virumaal (5,8) ja Viljandimaal (4,2). 88 Joonis 138. Difüllobotriaasi haigestumus maakonniti, 2016 (100 000 el. kohta) Haigestunutest 29,2% olid 30-39-aastased ja 66,7% – 40-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 54,2%, naisi 45,8%. 45,8% haigestunutest olid töötavad ja 50,0% – mittetöötavad isikud. Haiguse esinemist registreeriti aastaringselt. 89  Laste, noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava raames 2016. aastal immuniseeriti Eestis lapsi 11 nakkushaiguse vastu: tuberkuloos, B-viirushepatiit, rotaviirusnakkus, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid ja Haemophilus influenzae tüüp b. Immuniseerimiskavas on ettenähtud täiskasvanute korduvvaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Viimase viie aasta jooksul on esinenud immuniseerimistega hõlmatuse osas vähene langustrend (va vaktsineerimine B-viirushepatiidi ja rotaviirusnakkuse vastu). Tabel 21. Immuniseerimisega hõlmatuse tendentsid Eestis 2012-2016 (%) Vaktsineerimine nakkushaiguste vastu 2012 2013 2014 2015 2016 (hõlmatud laste vanused) Difteeria, teetanus (7 k. – 14 a.) 97,0 96,7 96,4 96,2 95,9 Läkaköha (7 k. – 10 a.) 96,3 96,0 95,7 95,4 95,2 Hib-nakkus (2 a.) 95,1 95,1 95,0 94,1 93,8 Leetrid, punetised, mumps 96,3 96,0 95,7 95,5 95,4 (1 – 14 a.) B-hepatiit (7 k.-14 a.) 84,4 89,6 93,3 95,2 95,1 Poliomüeliit (7 k. – 14 a.) 97,0 96,7 96,4 96,2 95,9 Tuberkuloos (0 – 11 k.) 97,9 95,9 95,1 95,5 95,1 Rotaviirus-nakkus (1 a.) - - - 65,6 86,8 Märkus: WHO laste vaktsineerimise soovituslik hõlmatustase difteeria, teetanuse, leetrite, punetiste, mumpsi, poliomüeliidi vastu on 95,0% ja läkaköha vastu 90,0%. B-viirushepatiit Eestis hakati vaktsineerima teismelisi B-viirushepatiidi vastu 1999. a. Alates 2000. a. alustati vastsündinute vaktsineerimisega Tallinnas ja 2003. a. kogu Eestis. 2016. a moodustas vaktsineerimisega hõlmatus B-viirushepatiidi vastu 1-aastastel 92,6% ja 13-aastastel 97,3%. Enne vaktsineerimisega alustamist haigestus Eestis B-viirushepatiiti sadu inimesi aastas, enamik neist olid lapsed ja noored täiskasvanud. 2016. a registreeriti Eestis 8 ägedat B- viiruhepatiidi haigusjuhtu. Alates 2010. a ei esine haigusjuhte laste seas. Tuberkuloos Immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi tuberkuloosi vastu 1-5. elupäeval ühe vaktsiinidoosiga. Korduvvaktsineerimine ei ole näidustatud. Üle 3 kuu vanustele lastele on vajalik enne BCG-vaktsiini manustamist teha tuberkuloosi test, sel juhul immuniseeritakse BCG-vaktsiiniga vaid negatiivse tuberkuloosi testiga lapsi. BCG vaktsinatsioonijärgse immuunsuse kestuse aeg on teadmata, kuid on alust arvata, et see väheneb 10. aasta pärast. Hõlmatus tuberkuloosi vastase vaktsineerimisega lastel püsis Eestis ajalooliselt kõrgel tasemel (92 kuni 99%). 2016. a. vähenes kuni 1-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega võrreldes 2015. a. ning moodustas 95,1%. 31. detsembri 2016. a. seisuga on Eestis 5969 vaktsineerimata last vanuses 0 kuni 14 aastat, neist 58,5% (3489) on Tallinnas ja Harjumaal. Vaktsineerimata lapsed moodustavad tuberkuloosi riskirühma. Enne vaktsineerimise rakendamist (1948. a.) registreeriti Eestis tuhandeid haigusjuhtu aastas. 2016. a. registreeriti meil 166 tuberkuloosi haigusjuhtu. 90 Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Haemophilus influenzae tüüp b Eestis alustati vaktsineerimisega difteeria vastu 1945-1949. a., teetanuse vastu -1951. a., läkaköha vastu – 1957. a. ja poliomüeliidi vastu 1959. a. 2016. a. moodustas vaktsineerimisega hõlmatus 1-aastastel lastel difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b vastu 93,2%. Pärast vaktsineerimisega alustamist on vähenenud tunduvalt ülalmainitud haiguste koormus. 2016. a. registreeriti Eestis vaid 74 läkaköha haigusjuhtu. Viimased poliomüeliidi haigusjuhud esinesid Eestis 1961. a., viimased difteeria haigusjuhud registreeriti 2001.a. Vaktsineerimine b-tüüpi hemofiilusnakkuse vastu on immuniseerimiskavas alates 2005.a., selle eesmärgiks on invasiivsete haigusvormide ennetamine väikelastel. Mumps, punetised, leetrid Eestis alustati vaktsineerimisega leetrite vastu 1967. a., mumpsi vastu 1981. a. ja punetiste vastu 1993. a. 31. detsembri 2016. a. seisuga on MMR vaktsiiniga immuniseeritud 95,4% lastest vanuses 1- 14 aastat. Vaktsineerimata laste arv vanuserühmas 3-14 aastat on 6574, neist 3867 ehk 58,8% elavad Tallinnas ja Harjumaal. Vaktsineerimisega hõlmatus mumpsi, punetiste ja leetrite vastu 2-aastastel on 93,2%. WHO Euroopa Regionaalselt Verifitseerimiskomisjonilt otsuse kohaselt on leetrite ja punetiste endeemiline levik Eestis lõppenud ning ülalmainitud haigused on elimineeritud. Eestis esineb endiselt sporaadilisi leetrite haigusjuhte. WHO hinnangul tuleb stabiilse epidemioloogilise olukorra säilitamiseks jätkata leetrite ja punetiste elimineerimisele suunatud tegevusi (haiguste seire, varajane diagnostika, teavitamine ja nakkustõrje meetmete rakendamine sh laste ning täiskasvanute vaktsineerimine). Rotaviirusnakkus Vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu on immuniseerimiskavas alates 1. juulist 2014. a. Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage hospitaliseerimise vajadus olid peamised põhjused rotaviirusnakkuse vaktsineerimise lisamiseks riiklikusse immuniseerimiskavasse. 2014. a vaktsineeriti rotaviirusnakkuse vastu 5 174, 2015. a - 11 076 ja 2016. a – 12 466 väikelast, mille tulemusel vähenes Eestis tunduvalt rotaviirusenteriitide arv. 2016. a registreeriti Eestis 396 rotaviirusnakkuse haigusjuhtu, mis on 3,6 korda vähem kui 2013.a. Korduvvaktsineerimised 2016. a. jätkusid probleemid korduvvaktsineerimiste õigeaegsusega. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu 2-aastastel moodustas 82,5% (2015. a. - 82,5%). Hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega suurenes võrreldes 2015. a ja moodustas 7-aastastel 78,7% (2015. a - 78,4%). Esimese korduvvaktsineerimisega 95% hõlmatuse tase saavutati Eestis alles 8-aastastel. Teise korduvvaktsineerimisega 95% hõlmatuse tase saavutati Eestis 13-aastastel. Hõlmatus kolmanda korduvvaktsineerimisega difteeria ja teetanuse vastu 15-17-aastastel vähenes võrreldes 2015. a. ja moodustas 80,2% (2015. a. – 89,5%). Hõlmatus leetrite, punetiste ja mumpsi korduvvaktsineerimisega 14-aastastel vähenes võrreldes 2015. a. ja moodustas 91,5% (2015. a. - 92,1 %). 91 Täiskasvanute korduvvaktsineerimine difteeria ja teetanuse vastu Täiskasvanute difteeria-teetanuse vastane korduvvaktsineerimine on immuniseerimiskavas alates 2008. a. Traumapuhust teetanuse immuunprofülaktikat tehakse difteeria ja teetanuse toksoidiga, mis tagab täiskasvanutel immuunsuse püsimise ka difteeria vastu. 2016. a. korduvvaktsineeriti difteeria vastu 25704 ja teetanuse vastu 25706 täiskasvanut, neist 67,4% seoses traumaga. Tabel 22. Täiskasvanute difteeria ja teetanuse vastu korduvvaktsineerimine, 2004-2016 Aasta Difteeria Teetanus (korduvvaktsineeritud inimeste arv) (korduvvaktsineeritud Kokku sh trauma puhul sh plaaniliselt inimeste arv) 2004 26850 27500 21243 6257 2005 27167 28786 20019 8767 2006 32207 32343 20719 11624 2007 32888 32987 20040 12947 2008 30606 31498 19325 12173 2009 27082 27168 17028 10140 2010 26091 26225 17392 8833 2011 28710 28771 17292 11479 2012 27710 27714 17700 10014 2013 25424 25424 17468 7956 2014 23537 23537 17881 5656 2015 24720 24720 18034 6686 2016 25704 25706 17328 8378 Tabel 23. Vaktsineerimine gripi vastu, 2015-2016 Aasta Vaktsineeritud inimeste arv erinevates vanuserühmades 0-4.a 5-14.a 15-49.a 50-64.a 65.a ja Kokku vanem 2015 439 1019 10079 4942 3852 20331 2016 1031 2173 15473 8949 7039 34665 Keeldumised vaktsineerimisest Viimase viie aasta jooksul esines vaktsineerimisest keeldumise osas vähene kasvutrend. Tabel 24. Keeldumised vaktsineerimisest (%) ja vaktsineerimata laste arvud, 2016 Vaktsineerimine Keeldumised Vaktsineerimata laste arv (vanuserühm) Difteeria-teetanus (1–14 a.) 3,3% 7 403 Läkaköha (1–10 a.) 3,9% 6 501 Mumps, punetised, leetrid (2–14 a.) 3,8% 7 481 Poliomüeliit (1–14 a.) 3,3% 7 399 B-viirushepatiit (1–14 a.) 3,9% 9 019 Haemophilus influenzae b (1-5 a.) 3,0% 3 712 Tuberkuloos (0-14 a.) 2,6% 5 969 Rotaviirusnakkus (0-4 a.) 5,5% 1 793 (1-aastastel) 92  Reisimisega seotud nakkushaigused Tabel 25. Reisimisega seotud nakkushaigused, 2016 Haigete nendest Nakkushaigus Nakatumise riigid üldarv aastas imporditud Bulgaaria 1 Hispaania 1 Adenoviirusenteriit 15 4 Läti 1 Venemaa 1 Brasiilia 1 A-viirushepatiit 7 3 Bulgaaria 1 Türgi 1 B-viirushepatiit krooniline 16 1 Nigeeria B-hepatiit äge 8 1 Saksamaa Bangladesh 2 E-viirushepatiit (äge) 6 4 Hispaania 1 Venemaa 1 Filipiinid 1 India 1 Indoneesia 2 Dengue viiruspalavik 9 9 Kenya 1 Kuuba 1 Tai 3 Ameerika Ühendriigid 1 Costa Rica 1 Egiptus 1 Gripp (lab. kinnitatud) 733 9 Tai 1 Tansaania 4 Venemaa 1 Armeenia 1 Austria 1 Bulgaaria 5 Kreeka 2 Läti 1 Malta 1 Kampülobakterenteriit 382 19 Maroko 1 Soome 1 Suurbritannia 1 Tai 1 Türgi 1 Valgevene 1 Venemaa 2 Rootsi 1 Klamüüdiahaigused 1246 3 Šveits 1 (sugulisel teel levivad) Tai 1 Krüptosporidioos 1 1 Kreeka Egiptus 1 Leetrid 2 2 Indoneesia 1 Leegionärihaigus 14 3 Venemaa Läkaköha 74 2 Venemaa Loomahammustus 1320 3 Argentina 1 93  Haigete nendest Nakkushaigus Nakatumise riigid üldarv aastas imporditud Filipiinid 1 Läti 1 Malaaria (P. vivax) 1 1 India Meningokokknakkus 5 1 Austria Rootsi 1 Muud viirusmeningiidid 35 2 Suurbritannia 1 Neerusündroomiga 11 1 Soome hemorraagiline palavik Araabia Ühendemiraadid 1 Egiptus 1 Hispaania 2 Noroviirusnakkus 805 29 Türgi 2 Ungari 1 Venemaa 22 Hispaania 1 Pneumokokknakkus 143 4 Rootsi 2 Soome 1 Leedu 2 Läti 3 Rootsi 2 Puukborrelioos (Lyme`i tõbi) 1420 10 Saksamaa 1 Soome (Ahvenamaa) 1 Venemaa 1 Ameerika Ühendriigid 1 Bulgaaria 5 Hiina 1 Hispaania 1 Horvaatia 1 India 1 Rotaviirusenteriit 396 16 Malaisia 1 Soome 1 Suurbritannia 1 Tai 1 Türgi 1 Venemaa 1 Egiptus 1 India 1 Kreeka 2 Läti 4 Poola 1 Salmonelloos 358 25 Taani 1 Tai 4 Türgi 5 Ungari 3 Venemaa 3 Aserbaidzaan 3 Colombia 1 Shigelloos 17 15 Dominikaani Vabariik 1 Egiptus 1 Etioopia 1 94  Haigete nendest Nakkushaigus Nakatumise riigid üldarv aastas imporditud Gruusia 2 India 2 Kambodža 1 Maroko 1 Singapur 1 Türgi 1 Süüfilis 27 1 Gruusia Belgia 1 Holland 2 Tuulerõuged 5846 6 Portugal 1 Soome 1 Taani 1 KOKKU 175 Joonis 139. Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2004–2016 Joonis 140. Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005–2016 95  Nakkushaigete hospitaliseerimine Tabel 26. Haiglaravil viibinud patsientide osakaal, 2016 Nakkushaigus % E-viirushepatiit 100,0 Krüptosporidioos 100,0 Leetrid 100,0 Leptospiroos 100,0 Listerioos 100,0 Malaaria 100,0 Pneumokokknakkus 96,5 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid 94,3 Leegionärihaigus 92,8 Haemophilus influenzae nakkus 91,7 Hantaviiruslikud hemorraagilised palavikud 90,9 Norwalk-viirusnakkus 84,6 Rotaviirusenteriit 84,3 Muud täpsustatud soolenakkused 83,0 Meningokokknakkus 80,0 E. coli soolenakkus 77,8 A-viirushepatiit 71,4 Puukentsefaliit 67,9 Kampülobakterenteriit 58,6 Jersinioos 53,3 B-viirushepatiit, äge 50,0 Amöbiaas 45,4 Muud ja täpsustamata viirushepatiidid 44,4 Šigelloos 41,2 Salmonelloos 35,2 Dengue palavik 33,3 B-viirushepatiit, krooniline 11,8 C-viirushepatiit, krooniline 8,4 Sarlakid 5,0 Difüllobotriaas 4,2 Lyme'i tõbi 3,2 Läkaköha 2,7 Lambliaas 2,1 Gonokokknakkus 1,0 Tuulerõuged 0,6 Loomahammustused 0,5 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused 0,2 C-viirushepatiit, äge 0,0 Mumps 0,0 Süüfilis 0,0 Toksoplasmoos 0,0 Tulareemia 0,0 96  Nakkushaiguste surmajuhud Tabel 27. Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2003–2016 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Nakkushaigus KOKKU Pneumokokknakkus 2 5 3 4 1 3 6 6 9 8 11 58 H. influenzae nakkus 1 2 2 2 4 2 4 17 Pneumokokk- ja H. 1 1 Influenzae seganakkus Meningokokknakkus 4 1 1 1 2 1 1 11 Listerioos 2 2 1 3 2 10 Leegionärihaigus 1 2 1 2 2 4 2 3 17 Leptospiroos 1 1 Läkaköha 1 1 Neerusündroomiga 1 1 hemorraagiline palavik Salmonelloos 1 1 1 1 2 1 1 8 Šigelloos 1 1 Malaaria 1 1 2 Äge A-viirushepatiit 2 2 Äge B-viirushepatiit 1 1 Krooniline B- 1 1 viirushepatiit Creutzfeldt-Jakobi tõbi 1 3 4 Kampülobakterenteriit 1 1 2 Teetanus 1 1 Norwalk-viirusnakkus 1 1 1 3 Soole muud täpsustatud 1 2 10 13 bakternakkused E. coli soolenakkus 1 2 3 Rotaviirusenteriit 1 1 Gripp ? ? ? ? ? ? 13 8 10 4 8 22 21 29 115 KOKKU 1 6 3 9 10 8 19 13 21 16 24 43 38 63 274 2016. aastal ei registreeritud kõhutüüfust, paratüüfusi, botulismi, brutselloosi, difteeriat, ehhinokokoosi, erlihhioosi, kaasasündinut süüfilist, katku, koolerat, leeprat, marutõbi, ornitoosi, poliomüeliiti, siberi katku. 97  Järelevalve tulemused Tabel 28. Järelevalve immuniseerimiskohtade üle, 2016. a Tegutsevate Kontrollitud Kontrollitud Kontrolli- Talitus Esindus objektide objektide objektide miste arv arv % üldarv Harjumaa 505 99 19,6 99 Raplamaa 31 12 38,7 12 Põhja Järvamaa 30 10 33,3 10 talitus Kokku/ 566 121 21,4 121 talituse keskmine Tartumaa 144 73 50,7 76 Jõgevamaa 31 12 38,7 13 Põlvamaa 29 24 82,8 24 Lõuna Valgamaa 29 19 65,5 19 talitus Viljandimaa 61 36 59,0 36 Võrumaa 38 26 68,4 26 Kokku/ 332 190 57,2 194 talituse keskmine Pärnumaa 73 40 54,8 40 Läänemaa 30 11 36,7 11 Lääne Saaremaa 26 11 42,3 11 talitus Hiiumaa 7 7 100,0 7 Kokku/ 136 69 50,7 69 talituse keskmine Ida-Virumaa 153 39 25,5 39 Lääne-Virumaa 64 19 29,7 19 Ida talitus Kokku/ 217 58 26,7 58 talituse keskmine Kokku/ Eesti keskmine 1251 438 35,0 442 98 Tabel 29. Järelevalve nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje meetmete täitmise üle, 2016. a Tegutsevate Kontrollitud Kontrollitud Kontrolli Talitus Esindus objektide objektide objektide miste arv arv % üldarv Ida talitus Ida-Virumaa 139 64 46 64 Lääne-Virumaa 43 14 33 16 Kokku/talituse 182 78 43 80 keskmine Lääne 26 17 65 17 talitus Pärnumaa Läänemaa 29 19 66 19 Hiiumaa 8 8 100 8 Saaremaa 19 10 53 10 Kokku/talituse 82 54 66 54 keskmine Lõuna 22 10 45 10 talitus Jõgevamaa Põlvamaa 26 22 85 22 Tartumaa 120 52 43 52 Valgamaa 19 12 63 12 Viljandimaa 40 19 48 19 Võrumaa 27 18 67 18 Kokku/talituse 254 133 52 133 keskmine Põhja 353 79 22 81 talitus Harjumaa Järvamaa 24 8 33 8 Raplamaa 28 11 39 11 Kokku/talituse 405 98 24 100 keskmine Kokku/ Eesti keskmine 923 363 39 367 99