Aruanne

Nakkushaiguste esinemine Eestis 2010. aastal © Terviseamet Sisukord Soolenakkushaigused ................................................................................................................. 3 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4)............................................................... 5 Salmonelloosid (A02) ............................................................................................................ 5 Šigelloos (A03) .................................................................................................................... 11 Kampülobakterenteriit (A04.5) ............................................................................................ 13 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4)...................................................................................... 16 Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) ............................................................................... 17 Rotaviirusenteriit (A08.0) .................................................................................................... 18 Norwalk-viirusnakkus (A08.1)............................................................................................. 20 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3)................................................................................................................................... 21 Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9) ................................ 23 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) ......................................................................................... 24 Piisknakkushaigused ................................................................................................................ 25 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) .................................... 26 Läkaköha (A37.0)................................................................................................................. 30 Difteeria (A36) ..................................................................................................................... 32 Mumps (B26) ....................................................................................................................... 33 Meningokokknakkus (A39).................................................................................................. 34 Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2).............................................. 35 Sarlakid (A38) ...................................................................................................................... 36 Tuulerõuged (B01) ............................................................................................................... 37 Tuberkuloos (A15-A19)....................................................................................................... 38 Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) ............................................................................ 38 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) ......................................................... 39 Viirushepatiidid ja HIV............................................................................................................ 40 A-viirushepatiit (B15) .......................................................................................................... 40 Äge B-viirushepatiit (B16)................................................................................................... 41 Äge C-viirushepatiit (B17.1)................................................................................................ 44 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) .......................................................................... 47 Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) ..................................................................................... 47 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) .......................................................................... 49 Zoonoosid................................................................................................................................. 51 Leptospiroos (A27) .............................................................................................................. 51 Toksoplasmoos (B58; P37.1) ............................................................................................... 52 Listerioos (A32) ................................................................................................................... 52 Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5)............................................................ 53 Loomahammustused (T14.1) ............................................................................................... 54 Puukidega levivad nakkushaigused.......................................................................................... 55 Puukentsefaliit (A84) ........................................................................................................... 55 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) ............................................................................. 57 Sugulisel teel levivad nakkushaigused ..................................................................................... 59 Süüfilis (A50-A53)............................................................................................................... 59 Gonokokknakkus (A54) ....................................................................................................... 61 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56)......................................................... 61 1  Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60)....................................................................... 62 Muud nakkushaigused.............................................................................................................. 63 Poliomüeliit (A80)................................................................................................................ 63 Malaaria (B50-B54) ............................................................................................................. 63 Nakkuslik mononukleoos (B27)........................................................................................... 64 Sügelised (B86) .................................................................................................................... 65 Helmintiaasid ........................................................................................................................... 65 Difüllobotriaas (B70.0) ........................................................................................................ 66 Askaridiaas (B77)................................................................................................................. 66 Enterobiaas (B80)................................................................................................................. 67 Reisimisega seotud nakkushaigused ........................................................................................ 69 Nakkushaiguste surmajuhud .................................................................................................... 72 Nakkushaigete hospitaliseerimine............................................................................................ 73 2  Soolenakkushaigused Joonis 1. Soolenakkustesse haigestumise struktuur, 1993 & 2001 & 2009 & 2010 100% E. coli nakkus 90% Jersinioos 80% Täpsustamata 70% soolenakkused 60% Muud soolenakkused 50% Norwalk-viirusnakkus 40% Rotaviirusenteriit 30% Shigelloos 20% Kampülobakterenteriit 10% 0% Salmonelloos 1993 2001 2009 2010 Joonis 2. Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2010 600 Täpsustamata 500 Viiruslikud 400 Bakteriaalsed Haigete arv 300 200 100 0 r r r r t r ar ill ts i i ai un us be be be ul be ua pr M är ru Ju ug em em m Ju oo an A M eb se A Ja kt ov pt Ve et O Se N D Kuud Soolenakkustesse haigestumises on välja kujunenud sesoonsus, haigestumise tõus oli kevadel märtsist maini. Tõus oli põhjustatud peamiselt rotaviirusnakkusest. 48,3% registreeritud soolenakkuste üldarvust moodustavad viiruslikud soolenakkused, 21,0% - soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused ja 18,2% - bakteriaalsed soolenakkused. 3 Joonis 3. Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004-2010 100% 90% Jersinioos 80% E.coli soolenakkus 70% Adenoviirus-enteriit 60% Kampülobakterenteriit 50% Rotaviirusenteriit 40% Norwalkviirus-enteriit 30% Shigelloos Salmonelloos 20% 10% 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Võrreldes 2009. aastaga on haigestumine soolenakkustesse vähenenud 5,4% võrra. Haigestumine salmonelloosi suurenes 58,6% võrra, E. coli soolenakkusesse – 20,0% võrra, kampülobakterenteriiti – 15,9% võrra, lambliaasi – 21,2% võrra, Jersinia enterocolitica enteriiti – 7,4% võrra. Haigestumine shigelloosi vähenes 11,5% võrra, rotaviirusenteriiti – 18,6% võrra, Norwalk-viirusnakkusesse – 2,5% võrra, muudesse täpsustatud soolenakkustesse – 14,1% võrra, täpsustamata soolenakkustesse – 11,0% võrra. Suurem soolenakkustesse haigestumus (arvestades kõiki registreeritud soolenakkuseid) oli Viljandimaal (440,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (419,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (378,5) ja Pärnumaal (364,0). Joonis 4. Soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2010 (100 000 el. kohta) Viljandim aa Harjum aa Läänem aa Pärnum aa Tallinn Tartum aa Põlvam aa Ee s ti Ida-Virum aa Järvam aa Narva Jõge vam aa Lääne -Virum aa Valgam aa Raplam aa Saarem aa Hiium aa Võrum aa 0,0 50,0 100,0 150,0 200,0 250,0 300,0 350,0 400,0 450,0 500,0 4 Joonis 5. Soolenakkustesse haigestumise struktuur maakonniti, 2010 100% Täpsustamata soolenakkused 90% Muud täpsustatud 80% soolenakkused 70% Norwalk-viirusnakkus 60% 50% Rotaviirusenteriit 40% Jersinioos 30% 20% Kampülobakterenteriit 10% 0% E.coli soolenakkus Tallinn Hiium aa Narva Võrum aa Harjum aa Pärnum aa Ida-Virum aa Tartum aa Viljandim aa Põlvam aa Järvam aa Raplam aa Jõgevam aa Valgam aa Läänem aa Saarem aa Lääne-Virum aa Shigelloos Salmonelloos Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) 2010. aastal registreeriti üks kõhutüüfuse haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (2009. aastal oli haigusjuhte kolm, haigestumus 100 000 el. kohta – 0,2). Haigusjuht registreeriti Harjumaal, mees vanusrühmas 15-19 a, üliõpilane. Diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Nakatumine toimus elukohas. 2010. a uusi pisikukandjaid ei avastatud, aasta lõpuks oli Eestis kroonilisi kõhutüüfuse pisikukandjaid arvel 20 ja kroonilisi paratüüfus B pisikukandjaid oli teada 3. 35,0% kõhutüüfuse pisikukandjatest elab Tartumaal, 15,0% Pärnumaal, a’ 10,0% Tallinnas, Ida-Virumaal ja Raplamaal ning a’ 5,0% Harjumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Lääne- Virumaal. 66,7% paratüüfuse B pisikukandjatest elab Tallinnas, 33,3% - Harjumaal. Viimase 15 aastaga on Eestis krooniliste pisikukandjate arv vähenenud 3,3 korda. Pisikukandjate keskmine vanus on 70,5 aastat. Tabel 1. Kõhutüüfuse ja paratüüfuse B krooniliste pisikukandjate arv, 2000–2010 Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kõhutüüfus 43 37 36 35 31 27 26 26 25 24 20 Paratüüfus B 9 8 8 7 6 6 5 3 3 3 3 Salmonelloosid (A02) Registreeriti 414 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 30,9. Võrreldes eelneva aastaga suurenes registreeritud juhtude arv 58,6% võrra (2009. a oli 261 haiget ehk 19,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). 5 Joonis 6. Salmonelloosi haigestumus, 1994-2010 60 H aig estu m u s 100 000 el. ko h ta 50 40 30 20 10 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Diagnoos oli bakterioloogiliselt kinnitatud 91,3% juhtudest, 8,0% juhtudest põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt tõestatud juhtudega. Nakkust registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (94,6 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (87,9), Viljandimaal (84,4) ja Tallinnas (31,9). Joonis 7. Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2010 (100 000 el. kohta) 57,8% haigetest olid lapsed vanuses 1–9 aastat, haigetest oli mehi 194 (46,9%) ja naisi 220 (53,1%). 53,8% haigestunutest olid koolieelsed lapsed, 17,9% - mittetöötavad inimesed. 6 Joonis 8. Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005-2010 100% 80% 60+ 50-59 60% 40-49 30-39 40% 20-29 10-19 5-9 20% 0-4 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Sagedamini olid salmonellooside põhjustajateks S Enteritidis (78,5% juhtudest) ja S Typhimurium (12,1%). Registreeriti ka harvaesinevad serotüübid: S Agona (6 juhtu), S. Arizona (1), S. Be (1), S. Bovismorbificans (1), S. Corvallis (1), S. Hadar (1), S Infantis (5), S. Isangi (1), S. Lexington (1), S. Tshiongwe (2), S Mbandaka (1), S. Schwarzengrund (1), S. Thompson (1), S Westhampton (1). Tabel 2. Eestis registreeritud salmonella serotüübid, 2000-2010 Salmonellade Kokku 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 serotüübid 2000- 2010 S Aba 1 1 S Agona 1 1 3 1 1 1 1 6 15 S Alagbon 1 1 S Altona 1 1 S Amsterdam 1 1 S Arizona 2 1 3 S. Be 1 1 S Blockley 1 1 S Bovismorbificans 6 1 7 S Braenderup 1 1 1 3 S Brandenburg 1 1 1 1 2 6 S Canada 1 1 2 S Chester 1 1 S Choleraesuis 1 1 S Claibornei 1 1 S Colindale 1 1 S Concord 2 2 S. Corvallis 1 1 S Denver 1 1 S Derby 1 1 1 3 S Dublin 1 1 S Eastbourne 1 1 S Edinburg 1 1 7  Salmonellade Kokku 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 serotüübid 2000- 2010 S Emek 1 1 S Enteritidis 476 233 279 150 89 247 370 352 539 204 325 3264 S Essen 1 1 S Galiema 1 1 S Give 1 1 S Hadar 1 2 1 1 5 S Heidelberg 1 1 S Hidalgo 1 1 S Infantis 5 3 2 10 4 2 5 31 S Indiana 1 1 S Isangi 1 1 2 S Java 1 1 2 S Kaapstad 1 1 S Kentucky 1 1 4 6 S Kingston 1 1 S Lagos 4 4 S. Lexington 1 1 S Lindenburg 1 1 S Lomita 1 1 S Manchester 1 1 S Manhattan 1 1 S Mbandaka 1 1 1 3 S Montevideo 1 2 3 S Muenchen 1 1 S Norton 1 1 S Newport 1 1 2 S Orion 1 1 S Panama 1 1 S Papuana 1 2 3 S Poona 1 1 S Rissen 1 1 S Saintpaul 2 2 2 6 S Sandiego 1 1 2 S Sanjuan 1 1 S Schwarzengrund 1 1 2 S Stanley 3 1 4 S Tshiongwe 3 1 2 1 2 9 S Thompson 1 1 2 S Typhimurium 31 26 33 8 18 33 51 32 48 26 50 356 S Virginia 1 1 S Virchow 1 1 4 3 1 2 12 S Westhampton 1 1 2 S Wippra 1 1 8 Tabel 3. Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2010 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Ampitsilliin 80,9 85,7 11,6 Klooramfenikool 51,9 96,3 3,7 Streptomütsiin 46,4 87,0 10,4 Sulfoonamiid 47,8 88,4 11,6 Tetratsükliin 46,6 89,6 9,8 Trimetoprim 75,6 95,8 4,2 Tsiprofloksatsiin 80,7 97,9 2,1 Gentamütsiin 51,7 100,0 0,0 Kanamütsiin 46,6 97,9 2,1 Nalidiksiinhape 50,7 91,0 8,6 Tsefotaksiim 70,8 96,9 3,1 Tabel 4. Salmonellade resistentsus, 2006-2010 (%) Preparaat 2006 2007 2008 2009 2010 Ampitsilliin 12,2 11,7 15,7 15,1 11,6 Klooramfenikool 0,9 3,8 4,3 4,6 3,7 Streptomütsiin 4,4 11,4 9,9 6,4 10,4 Sulfoonamiid 9,1 7,3 8,4 5,0 11,6 Tetratsükliin 7,6 17,0 12,2 7,3 9,8 Trimetoprim 6,1 1,4 5,4 3,4 4,2 Tsiprofloksatsiin 0,5 1,6 0,6 2,0 2,1 Gentamütsiin 0,0 2,1 3,6 1,5 0,0 Kanamütsiin 0,0 1,5 2,8 1,2 2,1 Nalidiksiinhape 6,9 7,1 7,6 8,5 8,6 Tsefotaksiim 0,7 1,0 3,5 3,3 3,1 2010. a uuriti 45,6% salmonellade tundlikkust 10–11 preparaadi suhtes (2009. a – 65,9%, 2008. a – 40,4%, 2007. a – 31,8%). Avastati 14 multiresistentset salmonellat. 53,6% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 10,6% haigetest registreeriti kolletes 2–5 juhuga, 35,8% - rühmaviisilistes haigestumistes 15 juhuga ja rohkem. 9 Joonis 9. Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2010 120 100 80 60 40 20 0 0 0 0 10 0 0 0 10 0 10 10 10 .1 .1 .1 .1 .1 t.1 .1 li. g. v. r. r. ts ai ni an ts pt ok eb ap u no au m är u de se ju ja ju m ve Maksimaalne haigete arv oli sügisel – 40,3% haigetest haigestus septembris-oktoobris. Hospitaliseeriti 39,1% haigetest. Joonis 10. Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005-2010 (% haigete üldarvust) 60 50 40 % 30 20 10 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 24 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (a’ neljal juhul toimus nakatumine oletatavalt Egiptuses ja Leedus, a’ kolmel juhul Bulgaarias, Lätis ja Türgis, kahel juhul Venemaal ning a’ ühel juhul Egiptuses, Indoneesias, Marokos, Mosambiigis, Portugalis). 10 Joonis 11. Salmonelloosi haigestumus Eestis, Soomes ja Rootsis, 1999-2010 70 60 50 40 Eesti Soome 30 Rootsi 20 10 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Šigelloos (A03) Haigestus 46 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,4. Võrreldes 2009. aastaga vähenes juhtude arv 11,5% võrra (2009. a oli 52 juhtu ehk 3,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 12. Šigelloosi haigestumus, 1994-2010 70 60 Haigestumus 100 000 el. kohta 50 40 30 20 10 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 11 Joonis 13. Šigelloosi haigestumus maakonniti, 2010 (100 000 el. kohta) Kõrgem haigestumus oli Viljandimaal (14,4 juhtu 100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (8,9), Jõgevamaal (5,4) ja Harjumaal (4,0). 52,2% juhtude puhul oli tegemist Sh. flexner, 34,8% Sh. sonnei, 2,2% Sh. boydii (üks haigusjuht) ja 2,2% Sh. dysenteriae (üks haigusjuht) põhjustatud šigelloosiga. 67,4% haigetest olid täiskasvanud alates 20. eluaastast, 71,7% haigetest oli naissoost, 39,1% moodustasid töötavad isikud. Joonis 14. Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2010 120 100 80 % 60 40 muu 20 S.flexneri 0 S.sonnei 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 12 Maksimaalne haigete arv haigestus augustist novembrini (43,5% haigete üldarvust). 73,9% šigelloosijuhtude üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 8,7% haigetest registreeriti kolletes 2 juhuga. Esines üks rühmaviisiline haigestumine 8 haigusjuhuga. Hospitaliseeriti 30,4% haigetest. Joonis 15. Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004-2010 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% sissetoodud haigusjuhud 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 18 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit: 7 juhul toimus nakatumine oletatavalt Egiptuses (kolm Sh. Flexneri, kolm Sh. Sonnei ja üks Shigella sp), neljal juhul Indias (üks Sh. Dysenteriae, üks Sh. Flexneri ja kaks Sh. Sonnei) ja a’ ühel juhul Aserbaidžaanis (Sh. Sonnei), Araabia Ühendemiraatides (Sh. Flexneri), Indoneesias (Sh. Boydii), Kenyas (Sh. sonnei), Lõuna-Aafrika Vabariigis (Sh. sonnei), Türgis (Sh. Flexneri) ja Venemaal (Sh. Sonnei). Kampülobakterenteriit (A04.5) Haigusjuhte registreeriti 197, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 14,5. (2009. a diagnoositi 170 haigusjuhtu ehk 12,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 16. Kampülobakterenteriiti haigestumus, 1999-2010 16 14 H a i g e s tu m u s 1 0 0 0 0 0 e l . k o h ta 12 10 8 6 4 2 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 13 Nakkushaigust registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Lääne-Virumaal (28,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (22,8) ja Tallinnas (21,5). Joonis 17. Kampülobakterenteriiti haigestumus maakonniti, 2010 (100 000 el. kohta) 40,1% haigetest olid lapsed vanuses 0–4 aastat, 51,3% haigetest oli meessoost. 46,2% haigestunutest olid koolieelikud, 22,3% – kooliõpilased ja 17,8% – töötavad inimesed. 92,9% juhtude puhul oli tegemist C. jejuni (156 juhtu) poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. 7,1% tekitajatest jäi tüpeerimata. Joonis 18. Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005-2010 100% 90% 80% 60+ 70% 50-59 60% 40-49 30-39 50% 20-29 40% 10-19 30% 5-9 20% 0-4 10% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 14 Joonis 19. Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005-2010 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% tüpeerimata 20% C. coli 10% C. jejuni 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Maksimaalne haigete arv oli suvel, juunist augustini kui haigestus 43,6% kõigist registreeritud haigetest. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 55,3% haigetest. Joonis 20. Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005-2010 (% haigete üldarvust) 80 70 60 50 % 40 30 20 10 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 19 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (a’ kolmel juhul Egiptuses, Indias ja Türgis, a’ kahel juhul Tais ja Venemaal, ning a’ ühel juhul Filipiinidel, Indoneesias, Lätis, Marokos, Saksamaal ja Ukrainas). 15 Joonis 21. Kampülobakterenteriiti haigestumus Eestis, Soomes ja Rootsis, 1999-2010 120 100 80 Ee sti 60 Soome Rootsi 40 20 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Tabel 5. Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2010 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Gentamütsiin 0,0 - - Ampitsilliin 0,0 - - Amoksitsilliin/Klavulaanhape 0,0 - - Erütromütsiin 94,9 100,0 0,0 Tetratsükliin 64,5 78,7 20,5 Nalidiksiinhape 16,2 68,8 31,2 Tsiprofloksatsiin 94,4 53,8 45,7 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) Registreeriti kuus haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4. 2009. a oli 5 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta. Viiel juhul on diagnoos kinnitatud Shiga-toksiini määramise meetodiga, ühel juhul - bakterioloogiliselt. Joonis 22. E.coli soolenakkuse diagnoosi kinnituse meetod, 2000-2010 100% 90% 80% epid. seose alusel 70% 60% toksiini määramine 50% külv 40% 30% 20% 10% 0% 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 16 Nakkust registreeriti ainult Ida-Virumaal (neli juhtu ehk 4,0 100 000 el. kohta) ja Tallinnas (kaks juhtu ehk 0,5 100 000 el. kohta). 50,0% haigetest olid 50-aastased ja vanemad isikud, 50,0% - alla 4-aastased lapsed. 66,7% haigetest olid meessoost, 50,0% eelkooliealised kodused lapsed. Hospitaliseeriti 66,7% haigetest. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Lõuna-Aafrika Vabariigis). 66,7% haigetest haigestus juunist augustini. Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) Registreeriti 58 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,3 (2009. a oli 54 haiget ehk 4,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 23. Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumus, 1994-2010 9 8 7 Haigestumus 100 000 el. kohta 6 5 4 3 2 1 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Nakkust registreeriti 9 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal (9,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (8,3) ning Viljandimaal (7,2). 51,7% haigetest olid lapsed vanused 0–4 aastat ning 17,3% - inimesed vanuses 20-39 aastat. 55,2% haigetest oli naissoost, 57,9% koolieelikud ning 14,0% - töötavad isikud. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Kahel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses ja Ameerika Ühendriikides). Hospitaliseeriti 50,0% haigetest. Maksimaalne haigestunute arv (44,8%) oli juunist septembrini. 17 Joonis 24. Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumus maakonniti, 2010 Rotaviirusenteriit (A08.0) Haigeid registreeriti 1 289, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 96,2. Võrreldes 2009. aastaga vähenes haigestumine 18,6% võrra (2009. a oli 1583 haiget ehk 118,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 25. Rotaviirusenteriiti haigestumus, 1994-2010 140 120 Haigestumus 100 000 el. kohta 100 80 60 40 20 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 18 Joonis 26. Rotaviirusenteriiti haigestumus maakonniti, 2010 Nakkust registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Harjumaal (150,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (138,3), Tallinnas (117,9) ning Narvas (117,8). Maksimaalne haigete arv oli kevadel, märtsist maini registreeritud 47,7% haigete üldarvust. Haigetest 83,8% olid kuni 4-aastased lapsed, enamik haigestunutest olid kodused koolieelikud (63,9%). Joonis 27. Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999-2010 100% 90% 80% ³ 60 70% 50-59 40-49 60% 30-39 20-29 % 50% 15-19 40% 10-14 5-9 30% 1-4 0 20% 10% 0% 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 19 Mehi oli 51,2%, naisi – 48,8%. 88,3% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 10,5% haigetest registreeriti kolletes 2–4 juhuga. Registreeriti üks rühmaviisiline haigestumine 16 haigusjuhuga. Hospitaliseeriti 87,5% haigetest. 8 juhul toimus nakatumine väljaspool Eestit (kolmel juhul toimus nakatumine oletatavalt Türgis, kahel juhul Bulgaarias ning a’ ühel juhul Indias, Indoneesias ja Soomes). Norwalk-viirusnakkus (A08.1) Haigeid registreeriti 627, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 46,8 (2009. a oli 643 haiget ehk 48,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Suurenes Norwalk-viirusnakkuse osatähtsus soolenakkustesse haigestumise struktuuris: üksikjuhtudest 2002. aastal ja 8% aastatel 2007-2008 kuni 15,4-15,8% soolenakkuste üldarvust 2009. ja 2010. aastal. Joonis 28. Norwalk-viirusnakkuse osakaal soolenakkuste struktuuris, 2002-2010 (%) 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Joonis 29. Norwalk-viirusnakkusesse haigestumus, 2002–2010 60 50 Haigestumus 100 000 el. kohta 40 30 20 10 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal (125,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (95,1) ja Tartumaal (76,2). 20 Joonis 30. Norwalk-viirusnakkusesse haigestumus maakonniti, 2010 Haigetest 37,9% olid 0-4-aastased lapsed ning 29,2% - üle 60-aastased isikud, enamik haigestunutest olid koolieelsed lapsed (39,9%). Mehi oli 49,9%, naisi – 50,1%. 63,8% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 16,1% haigetest registreeriti kolletes 2–8 juhuga. Rühmaviisilisi haigestumisi esines kolm. Rühmaviisilistes haigestumistes haigestus kokku 126 inimest ehk 20,1% haigusjuhtude üldarvust. Rühmaviisilised haigestumised esinesid haiglas (10 ja 14 juhtu) ja sõjaväeosas (102 juhtu). Hospitaliseeriti 79,3% haigetest. Välismaal nakatus tõenäoliselt üks inimene (0,2% juhtude üldarvust, Venemaal). Maksimaalne haigete arv oli jaanuarist aprillini, mil haigestus 85,5% registreeritud haigetest. Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3) Registreeriti 238 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 17,8 (2009. a oli 277 juhtu ehk 20,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti kõikides maakondades, v. a Hiiumaa ja Võrumaa. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (33,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (28,8) ja Tallinnas (26,8). 73,5% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed. Naissoost haigeid oli 48,7% ja meessoost – 51,3%. 75,2% haigestunutest olid koolieelikud. 21 Joonis 31. Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumus maakonniti, 2010 Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 80,2% adenoviirus, 8,8% enteroviirused, 5,9% Staphylococcus aureus, 1,7% Staphylococcus spp, 1,3% astroviirus. Üksikjuhtudel oli tekitajaks Citrobacter spp, Aeromonas hydrophila, J. kristenseni ja Morganella morganii. Joonis 32. Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005-2010 100% 90% 80% Astroviirus 70% Enteroviirused M organella 60% Proteus 50% Enterobacter Pseudomonas 40% Citrobacter Klebsiella 30% Clostridium difficile Stafylococcus 20% Adenoviirus 10% 0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Norras). Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 62,2% haigetest. Haigestumise mõõdukas tõus oli jaanuarist märtsini (30,7% haigusjuhtude üldarvust). 22 Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9) Soole täpsustamata nakkused moodustasid 21,0% registreeritud soolenakkuste üldarvust (2009. a – 22,3%, 2008. a – 24,2%, 2007. a – 38,2%). Haigeid registreeriti 831, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 62,0 (2009. a oli 934 haiget ehk 69,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 33. Soolenakkuste etioloogilise struktuuri dešifreerimine, 2000-2010 100% 90% täpsustatud etioloogia 80% täpsustamata etioloogia 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Haigusjuhte ei registreeritud Hiiumaal, Järvamaal ja Võrumaal. Suurem haigestumus oli Tartumaal (157,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (132,2) ja Viljandimaal (109,6). Joonis 34. Täpsustamata etioloogiaga soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2010 23 58,8% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed, naisi oli 54,2% ja mehi 45,8%. 66,2% haigestunutest olid koolieelikud. 88,1% soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkuste üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 8,7% haigetest registreeriti kolletes 2-4 juhuga. Registreeriti üks rühmaviisiline haigestumine 27 haigusjuhuga. Hospitaliseeriti 65,2% haigetest. Välismaal nakatus tõenäoliselt 20 inimest (2,4% juhtude üldarvust): Egiptuses 5, Itaalias kolm, Bulgaarias, Hollandis ja Soomes a’ kaks ning Kreekas, Poolas, Rootsis, Saksamaal, Tais ja Ukrainas a’ üks. Maksimaalne haigete arv oli talv-kevad, veebruarist aprillini haigestus 36,6% kõigist registreeritud haigetest. Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) Registreeriti 257 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 19,2 (2009. a oli 207 juhtu ehk 15,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Joonis 35. Lambliaasi haigestumus, 1994-2010 70 60 50 Haigestumus 100 000 el. kohta 40 30 20 10 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Nakkust registreeriti kõikides maakondades, v. a Jõgevamaa ja Võrumaa. Suurem haigestumus oli Viljandimaal (37,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (35,1) ja Harjumaal (34,0). Haigetest 78,9% olid lapsed vanuses 1–14. Mehi oli 48,6%, naisi 51,4%. 63,8% haigestunutest moodustasid koolieelikud (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka kodused), 25,3% - koolilapsed. Haigestumise sesoonsus ei olnud selgelt välja kujunenud, suvel oli mõõdukas haigestumise langus. Hospitaliseeriti 17,5% haigetest. 24 Joonis 36. Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2010 Piisknakkushaigused Joonis 37. Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur 1994 & 2002 & 2010 100% 80% Läkaköha 60% Mumps Punetised 40% Leetrid 20% 0% 1994 n=2227 2002 n=347 2010 n=1308 25 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) 2010. aastal registreeriti 152 383 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 11 368,3 (2009. aastal oli 240 897 juhtu ehk 17 964,9 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused moodustasid 87,6% Eestis registreeritud nakkushaigustest. Haigetest oli mehi 46,8% ja naisi 53,2%. 49,7% moodustasid lapsed vanuses kuni 14 a, 23,0% vanuses 20–39 a. Kõige suurem haigestumus oli Harjumaal (13 798, 0 100 000 el. kohta), Ida- Virumaal (12 765,4) ja Tallinnas (12 670,5). Maksimaalne haigete arv (4 567 juhtu) registreeriti 48. nädalal (2009. aastal – 13 508 juhtu 48. nädalal). 2010. aastal registreeriti 1 305 gripi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 97,4 (2009. aastal oli 10 771 juhtu ehk 803,2 100 000 el. kohta). Haigetest oli mehi 47,9% ja naisi 52,1%. 30,1% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 0–14 a, 54,0% haigeid oli vanuses 20–59 a ja 8,7% üle 60-aastaseid. Kõige suurem haigestumus oli Lääne-Virumaal (189,1 100 000 el. kohta), Tallinnas (140,5) ja Viljandimaal (140,1). Maksimaalne haigete arv registreeriti 1. nädalal – 317 gripijuhtu (2009. aastal – 49. nädalal 1 594 haigusjuhtu) Tabel 6. Gripi vastu vaktsineerimine, 2000–2010 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Vaktsineeritute arv 33057 25601 20685 26854 24066 29277 23648 23983 20750 32666 17375 sh lapsi kuni 14a 2949 1845 1532 2600 2100 2479 1923 1441 2074 3757 1714 Vaktsineeritud elanikkonnast % 2,4 1,9 1,5 2 1,8 2,2 1,8 1,8 1,5 2,4 1,3 Gripi hooaeg 2009/2010 Hooaeg 2009/2010 muutus erakordseks, kuna aprillis jõudis ringlusesse uus pandeemiline gripiviirus A/H1N1. Riigisisene levik jõudis Eestisse oktoobri lõpus. Kokku haigestus sel hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi kuni 124 000 inimest. Arvestuseks kasutati Ameerika Ühendriikide CDC poolt pakutavat mudelit. Sentinel- ja tavaseire andmete kasutamine oli raskendatud, kuna haigestumise kulg oli suhteliselt kergem, patsientide kliiniline pilt ei vastanud klassikalisele gripi juhudefinitsioonile ning inimesed ei pöördunud kergema haigestumise tõttu alati arsti poole. Erinevalt varasematest aastatest algas gripihooaeg nimetatud sügis-talvisel perioodil kaks kuud varem. Novembrist hakkas grippi haigestunute arv kiiresti kasvama - esimesel kahel nädala haigestunute arv kolmekordistus, edasi kasvutempo langes. Esimesel detsembri nädalal hakkas haigestumine vaibuma, kuid haigestumise intensiivsus püsis ikkagi kõrgel tasemel kuni märtsini (joonis 38). 26 Joonis 38. Pandeemia 2009/2010, haigestumuse trendid 70 60 Haigestumus100000el kohta 50 40 30 20 10 0 10 13 16 19 22 25 28 31 34 37 40 43 46 49 52 11 14 17 20 1 4 7 2 5 8 Nädalad 2009/2010 Esimesena haigestusid grippi lapsed. Koolilaste haigestumise kõrgpunkt oli kaks nädalat varem kui mudilastel. Seda kinnitasid ka puudumiste aruanded koolidest ja lasteaedadest. Haigestumise kõrgperioodil ulatus koolist puudumiste arv kuni 65%-ni (keskmiselt 45% ), kõrgeim oli 48. nädalal. Paraleelselt hakkas tõusma puudujate arv lasteaedades, kuid kõrgpunktini jõudis see lasteaedades kaks nädalat hiljem, 50. nädalaks. Puudujate osakaal jäi kõrgperioodil kuni 50% piiridesse, keskmiselt 35%.(joonis 39) Joonis 39. Grippi haigestumine vanusrühmade järgi Gripi etioloogiline struktuur Alates aprillist sai laboratoorse kinnituse 1371 A gripiviiruse proovi ja 36 B gripiviiruse proovi. Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et Eestis valitses täielikult A gripiviiruse alatüüp H1N1(2009) ehk pandeemiline gripiviirus, kahel juhul leiti A gripiviiruse alatüüp (H3N2), 225 A gripiviirust jäi alatüpeerimata. (Joonis 40) 27 Joonis 40. Laboratoorselt kinnitatud gripiproovid 180 160 140 Laboratoorselt kinnitatud gripi proovide arv 120 100 A gripiviirus B gripiviirus 80 60 40 20 0 10 13 16 19 22 25 28 31 34 37 40 43 46 49 52 11 14 17 20 1 4 7 2 5 8 Nädald Viiruste etioloogilise struktuuri alusel domineeris haigestumuse haripunktis A gripiviirus, mida leiti kuni 75 % uuritud proovidest. (Joonis 41) Joonis 41. Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur (%-des) 48.nädalal 5 8,8 Gr A/H1N1 Gr A 11,5 Gr B Prgr 1,06 ADENO 57,3 RSV 18,1 Raskekujuliste gripihaiguste iseloomustus Novembrist 2009 kuni märtsini 2010 vajas intensiivravi 149 gripidiagnoosiga patsienti, neist 125 last ja 24 täiskasvanut. Haiguse kulg oli raskem lastel. Intensiivravil olnud patsientidest 83,9% olid lapsed vanuses kuni 16. aastat ning neist omakorda alla aastaseid oli 38,8%. Läbi maski hapnikuravi said või olid juhtival hingamisel kokku 62 inimest ehk 41,6%. Neist 40 olid lapsed vanuses kuni 16 aastat (64,5%) ja neist omakorda 15 (37,5%) alla aasta vanused. Täiskasvanuid oli 22. 28 Joonis 42. Intensiivravi vajavate patsientide vanuseline jaotus ≥16 16% 1-4 37% 0-4 64% ≤1 28% 5-16 19% Surmajuhud 23. novembril 2009. a registreeriti esimene gripist tingitud surmajuht Eestis, 13 a poiss. Kokku suri 21 inimest, neist vanusrühmas 65+ -10 inimest, vanuses 28 - 65 - 8 inimest, ja 3 last (vanuses 3, 13 ja 14 a.). Haigestunute vanuseline jaotus Haigestunute vanuseline struktuur: ligi 60% uue gripi juhtudest registreeriti alla 20-aastastel isikutel, vanemate inimeste (üle 65-aastaste) osakaal oli haigestunute hulgas tunduvalt väiksem. Arvamus, et vanematel inimestel säilib teatud immuunsus pandeemilise viiruse vastu, leidis kinnitust. Haigestunute seas olid 18,6% lapsed vanuses kuni 5 aastat; 32,6% - lapsed vanuses 5 kuni 15.aastat; 45,9% - täiskasvanud vanuses 15-65 ning 2,9% vanemad inimesed. Joonis 43. Haigestunute vanuseline jaotus (%) 50 40 30 % 20 10 0 0-4 `5-14 15-65 65+ Vanusrühmad Inimesed, kes said immuunsuse gripi läbipõdemise järel Kõikidest 0 - 4 aastastest lastest põdes grippi 19,6%; 5-14 aastastest lastest põdes 19,4%; Täiskasvanutest vanuses 15-65 aastat haigestus 3,9%; Üle 65 aastastest haigestus 0,95%. 29 Läkaköha (A37.0) Registreeriti 1295 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 96,6 (2009. a oli 629 juhtu ehk 46,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 44. Läkaköhasse haigestumus, 1945-2010 600 500 Haigestumus 100 000 el. kohta 400 300 200 100 0 1947 1949 1951 1953 1955 1957 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2009 1945 1959 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 2007 Nakkust registreeriti kõikides maakondades, kõrgeim haigestumus oli Hiiumaal (316,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (275,5) ja Lääne-Virumaal (266,6). Joonis 45. Läkaköhasse haigestumus maakonniti, 2010 30 Haigestusid peamiselt 10–19 aastased noorukid (38,1%) ja 1–9-aastased lapsed (26,5%). Koolilapsed moodustasid 42,4%, koolieelikud – 22,6% ja töötavad isikud – 20,5% haigete üldarvust. Haigestunutest oli naisi 62,6%, mehi – 37,4%. Joonis 46. Läkaköhasse haigestunute vanus, 1999–2010 100% 60 a ja vanemad 50-59 aastat 80% 40-49 aastat 60% 30-39 aastat 20-29 aastat 40% 15-19 aastat 10-14 aastat 20% 5-9 aastat 0% 1-4 aastat 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 0 aastat Joonis 47. Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999-2010 25,0 20,5 19,9 20,0 18,0 17,0 16,3 15,1 15,0 Vanus aastates 15,0 14,1 14,0 12,7 10,7 10,0 8,6 5,0 0,0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Sporaadilised haigusjuhud moodustasid 82,5% üldarvust. Registreeriti 7 rühmaviisilist haigestumisest (10 haiget ja rohkem) haigete üldarvuga 101. Kõrgeim haigestumine oli kevadel, märtsist maini (haigestunud 33,4% haigetest). Hospitaliseeriti 6,4% haigetest. Haigetest oli 58,4% isikut vaktsineeritud. 31 Tabel 7. Immuniseeritud läkaköha haigete intervall viimase kaitsepookimise ja haigestumise vahel, 2010 üle 6 aasta 7-12 kuud Teadmata 2 nädalat 3 nädalat KOKKU 2-6 kuud 2 aastat 3 aastat 4 aastat 5 aastat 6 aastat 1 nädal 1 aasta 1 kuu 1 doos 2 2 3 7 14 2 doosi 1 1 1 11 2 16 3 doosi 3 4 16 2 1 2 1 1 34 1 65 4 doosi 2 2 3 2 11 13 51 47 35 32 8 13 286 16 521 5 doosi 1 2 3 7 6 3 22 Teadmata dooside arv 1 1 1 1 1 15 99 119 KOKKU 4 2 4 6 22 24 74 50 38 34 9 16 353 121 757 Tabel 8. Laste immuniseerimine läkaköha vastu, 2010 (%) Vakts-tud Vakts- Alal. v/n I revakts. II revakts. Vaktsineerimisest 7k.-10a. tud 2a. 0-10a. 2-10a. 7-10a. keeldunud 0-10a KOKKU 96,6 96,1 0,1 93,6 69,9 1,9 Tallinn 95,2 94,4 0,1 90,5 61,5 2,8 Harjumaa 95,9 96,6 0,1 90,2 73,6 2,3 Hiiumaa 96,7 92,9 0,1 95,4 67,7 2,6 Ida-Virumaa 98,4 98,6 0,3 96,2 68,9 0,6 Narva 97,6 97,3 0,1 95,2 65,2 1,3 Jõgevamaa 98,6 98,6 0,1 98,2 76,7 0,8 Järvamaa 97,5 97,1 0,1 96,6 73,6 1,3 Läänemaa 98,1 98,9 0,2 94,8 90,1 1,0 Lääne-Virumaa 97,9 96,8 0,1 96,7 70,9 1,1 Põlvamaa 97,5 97,0 0,0 95,0 75,5 1,5 Pärnumaa 95,7 95,4 0,1 93,6 72,2 2,1 Raplamaa 97,9 98,4 0,1 98,0 82,3 2,0 Saaremaa 97,6 96,5 0,2 95,4 73,1 1,3 Tartumaa 97,4 97,1 0,1 96,1 74,3 1,3 Valgamaa 96,9 97,1 0,2 96,2 76,3 2,1 Viljandimaa 97,6 96,1 0,1 96,5 76,6 1,3 Võrumaa 97,8 98,1 0,1 96,6 69,5 1,0 Difteeria (A36) 2010. a ei registreeritud difteeria haigusjuhte. Difteeriamikroobi suhtes uuriti 1226 tonsilliidihaiget. 32 Tabel 9. Laste immuniseerimine difteeria ja teetanuse vastu, 2010 (%) Vakts- Vakts-tud I rev. II rev. Alal. v/n Vaktsineerimisest tud 2a 7k.-14a 2-14a 7-14a 0-14a keeldunud 0-14a KOKKU 96,1 97,4 95,6 92,9 0,1 1,6 Tallinn 94,4 96,1 93,0 87,8 0,1 2,4 Harjumaa 96,6 96,7 94,4 92,3 0,1 1,9 Hiiumaa 92,9 97,5 96,6 95,7 0,1 2,3 Ida-Virumaa 98,6 98,8 97,7 95,0 0,1 0,5 Narva 97,3 98,2 96,5 92,3 0,1 1,1 Jõgevamaa 98,6 99,1 98,8 97,8 0,0 0,6 Järvamaa 97,1 97,8 97,4 95,0 0,1 1,2 Läänemaa 98,9 98,3 96,1 94,4 0,2 0,8 Lääne-Virumaa 96,8 98,4 97,5 94,9 0,1 0,9 Põlvamaa 97,0 98,2 96,6 96,3 0,0 1,1 Pärnumaa 95,4 97,3 96,0 94,4 0,1 1,6 Raplamaa 98,4 98,5 98,6 98,3 0,1 1,5 Saaremaa 96,8 98,3 97,0 95,5 0,1 1,0 Tartumaa 97,1 97,9 97,1 95,1 0,1 1,6 Valgamaa 97,1 97,6 97,0 95,7 0,2 1,8 Viljandimaa 96,1 98,2 97,7 96,5 0,1 1,0 Võrumaa 98,1 98,4 97,6 99,4 0,1 0,7 Mumps (B26) Registreeriti 13 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,0 (2009. a oli 11 haiget ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid püstitati kliinilise pildi alusel. Joonis 48. Mumpsi haigestumus, 1979-2010 800 12 700 Haigestumus 100 000 el. kohta 10 Haigestumus 100 000 el. kohta 8 600 6 500 4 400 2 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 300 200 100 0 79 81 83 85 87 89 91 93 95 97 99 01 03 05 07 09 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 Haigust registreeriti Tallinnas (haigestumus 1,5 100 000 el. kohta), Harjumaal (2,4) ja Tartumaal (2,7). 38,5% haigetest olid lapsed vanuses 5–14 a, 23,1% - isikud vanuses 20-29 aastat ning 15,4% - lapsed vanuses 1-4 aastat. Mehi oli 30,8%, naisi – 69,2%. Kooliõpilased moodustasid 38,5% haigete üldarvust, töötavad isikud – 38,5% ja koolieelikud – 23,1%. 33 Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Hospitaliseeritud üks haige. Enamus haigetest haigestus augustis-novembris (69,2% üldarvust). Haigestunutest oli vaktsineerimata 23,1%, vaktsineeritud 46,2% ning vaktsineerimisstaatus ei ole teada 30,8% juhtudest. Tabel 10. Laste immuniseerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu, 2010 (%) MMR Leetrid Punetised Mumps Vakts- Vaktsi Vakts- Revakts Alal. Vakts- Revakts. Vakts- Revakts tud neeri- tud v/n tud tud misest keeld 2a 0-14a 1-14a 13-14a 1-14a 1-14a 13-14a 1-14a 13-14a KOKKU 95,1 1,9 96,8 91,2 0,2 96,8 91,2 96,8 91,2 Tallinn 93,2 2,8 95,4 88,8 0,2 95,4 88,8 95,4 88,8 Harjumaa 94,5 2,2 95,7 83,9 0,1 95,7 83,9 95,7 83,9 Hiiumaa 92,9 1,8 97,6 87,1 0,3 97,6 87,1 97,6 87,1 Ida-Virumaa 97,9 0,5 98,8 91,1 0,1 98,8 91,0 98,8 91,1 Narva 97,6 1,1 98,1 88,3 0,1 98,1 88,1 98,1 88,3 Jõgevamaa 97,5 0,6 98,8 96,1 0,1 98,8 96,1 98,8 96,1 Järvamaa 96,8 1,2 98,0 95,3 0,1 98,0 95,3 98,0 95,3 Läänemaa 97,8 0,9 97,6 94,4 0,2 97,6 94,4 97,6 94,4 Lääne- Virumaa 96,4 0,9 98,1 94,1 0,2 98,1 94,1 98,1 94,1 Põlvamaa 96,3 1,1 97,9 95,4 0,0 97,9 95,4 97,9 95,4 Pärnumaa 95,8 1,8 96,8 94,2 0,1 96,8 94,2 96,8 94,2 Raplamaa 97,6 1,2 98,8 98,3 0,2 98,8 98,3 98,8 98,3 Saaremaa 96,5 1,0 98,2 97,5 0,3 98,2 97,5 98,2 97,5 Tartumaa 95,9 2,0 97,1 93,6 0,1 97,1 93,6 97,1 93,6 Valgamaa 96,8 1,4 97,4 88,8 0,3 97,4 88,8 97,4 88,8 Viljandimaa 95,7 1,1 98,1 93,1 0,2 98,1 93,1 98,1 93,1 Võrumaa 95,0 1,0 98,3 90,1 0,4 98,3 90,1 98,3 90,1 Meningokokknakkus (A39) Registreeriti 2 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2009. a oli 5 haiget ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Mõlemad diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Joonis 49. Meningokokknakkusesse haigestumus, 1991-2010 4 3,5 Haigestumus 100 000 el. kohta 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 34 Joonis 50. Meningokokknakkuse etioloogiline struktuur (N.meningitidis serotüübid), 2000-2010 100% 80% Y 60% C B 40% A 20% 0% 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Kliiniliselt avaldus haigus meningiidina. Letaalseid juhte ei esinenud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas ja Läänemaal. Haigestunutest oli üks laps ja üks täiskasvanu, mõlemad haiged olid mehed. Haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumised esinenud mai- ja juunikuus. Mõlemad haiged hospitaliseeriti. Mikrobioloogiliselt oli valdavalt tekitajaks ühel juhul N. meningitidis serogrupp B ja teisel juhul N. meningitidis serogrupp A. Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) Registreeriti 18 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,3 (2009. a oli 22 juhtu ehk 1,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus ühel juhul septitseemiana ja 17 juhul kopsupõletikuna. Letaalseid juhte ei registreeritud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (2,8 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (2,4) ja Pärnumaal (4,5). Enamus haigestunutest olid üle 40-aastased isikud (88,9%). Mehi oli 50,0% ja naisi 50,0%. 77,8% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed (pensionärid, töövõimetud ja kodutud). Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Haigusjuhte registreeriti aastaringselt. Hospitaliseeriti 100% haigetest. 35 Tabel 11. Laste immuniseerimine Haemophilus influenzae tüüp B vastu, 2010. a (%) Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/n Revakts. Vaktsineerimisest 7k-14a 2a. 0-14a 2-14a. keeldunud 0-14a KOKKU 51,6 96,1 0,1 38,3 1,3 Tallinn 58,1 94,5 0,1 45,3 1,9 Harjumaa 55,2 96,6 0,1 40,1 1,5 Hiiumaa 45,8 92,9 0,1 34,1 1,6 Ida-Virumaa 45,3 98,6 0,1 30,1 0,4 Narva 49,7 97,3 0,1 33,5 1,0 Jõgevamaa 41,4 98,6 0,0 28,6 0,5 Järvamaa 46,4 97,1 0,1 35,4 0,9 Läänemaa 43,1 98,9 0,0 35,6 0,4 Lääne-Virumaa 47,8 96,8 0,1 34,1 0,7 Põlvamaa 46,7 97,0 0,0 31,5 0,9 Pärnumaa 47,9 95,2 0,1 35,8 1,4 Raplamaa 46,8 98,4 0,0 36,1 1,0 Saaremaa 47,8 96,8 0,1 33,9 0,8 Tartumaa 52,0 97,1 0,1 38,1 1,4 Valgamaa 42,6 97,1 0,0 29,2 1,4 Viljandimaa 45,0 96,1 0,1 32,2 0,7 Võrumaa 44,0 98,1 0,1 34,5 0,8 Sarlakid (A38) Registreeriti 337 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 25,1 (2009. a vastavalt 284 ja 21,2). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa ja Jõgevamaa. Suurem haigestumus oli Põlvamaal (54,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (37,1) ja Võrumaal (34,3). Joonis 51. Sarlakitesse haigestumus maakonniti, 2010 36 Haigestunutest 93,4% moodustasid 1–9-aastased lapsed. Mehi oli 52,8%, naisi 47,2%. Oli kaks haigestumise tõusu – kevadel ja sügisel. Märtsist maini haigestus 28,5% ning oktoobrist detsembrini 43,0% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 6,8% haigetest. Tuulerõuged (B01) Registreeriti 6146 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 458,5 (2009. a vastavalt 8556 ja 638,1). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Tartumaal (738,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne-Virumaal (682,0), Harjumaal (680,7) ja Põlvamaal (651,6). Joonis 52. Tuulerõugetesse haigestumus maakonniti, 2010 Joonis 53. Tuulerõugetesse haigestumus, 1999-2010 700 600 Haigestumus 100 000 el. kohta 500 400 300 200 100 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 37 Haigestunutest 58,9% moodustasid 1-4-aastased ja 26,8% – 5-9-aastased lapsed. Mehi oli 50,9%, naisi 49,1%. Rohkem haigusjuhte oli kevadel, märtsis-mais registreeriti 37,5% haigete üldarvust. Tuberkuloos (A15-A19) Registreeriti 204 uut haigusjuhtu, haigestumus oli 15,2 juhtu 100 000 elaniku kohta (2009. a oli 275 juhtu ehk 20,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). 190 haigel oli hingamiselundite tuberkuloos (haigestumus 100 000 elaniku kohta 14,2). Joonis 54. Tuberkuloosi haigestumus, 1991–2010 50 Haigestumus 100 000 el. 45 40 35 30 kohta 25 20 15 10 5 0 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 Kõrgeim haigestumus tuberkuloosi oli Lääne-Virumaal (34,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (31,7) ja Ida-Virumaal (29,7). Ohurühmaks olid üle 40-aastased inimesed (67,1% haigete üldarvust). Mehed moodustasid 70,6% ja naised 29,4% haigestunutest. Haigusjuhte registreeriti aastaringselt. Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) Registreeriti 36 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,7 (2009. a oli 45 juhtu ehk 3,4 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Joonis 55. Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2006-2010 100% 90% 80% 70% Kombineeritud vormid 60% Meningiit 50% Septitseemia 40% 30% Kopsupõletik 20% 10% 0% 2006 2007 2008 2009 2010 38 Kliiniliselt avaldus haigus järgmiselt: septitseemiana 22,2% juhtudest, meningiidina 11,1% juhtudest, kopsupõletikuna 61,1% juhtudest ning septitseemia + kopsupõletikuna 5,6% juhtudest. Oli kaks letaalset juhtu. Nakkushaigust registreeriti viies maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (12,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (4,5) ja Läänemaal (3,6). Haigetest 44,4% olid 60-aastased ja vanemad ning 38,9% olid 30–59-aastased. Mehi oli 55,6%, naisi 44,4%. 55,6% haigete üldarvust moodustasid mittetöötavad ja 33,3% - töötavad isikud. Maksimaalne haigestumine esines veebruarist maini (61,1% haigete üldarvust). Kõik haigusjuhud olid sporaadilised ning kõik haiged hospitaliseeriti. Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) Registreeriti 107 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,0 (2009. a oli 25 juhtu ehk 1,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). 70,1% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Joonis 56. Muudesse viirusentsefaliitidesse ja –meningiitidesse haigestumus, 1997-2010 180 Haigestumus 100 000 el. 160 140 120 kohta 100 80 60 40 20 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Nakkushaigust registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Viljandimaal (62,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (22,7) ja Jõgevamaal (16,3). Haigetest 36,4% olid 10-14-aastased ning 23,4% – 5-9-aastased lapsed. Mehi oli 51,4%, naisi 48,6%. 57,9% haigestunutest olid kooliõpilased, 14,0% – eelkooliealised lapsed. Haigestumise tõus oli juulist septembrini, sel ajal haigestus 82,2% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest. 83,2% juhtudest moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 16,8% juhtudes registreeriti kolletes 2-4 juhuga. Kõik haiged olid haiglaravil. 39 Joonis 57. Muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse haigestumus maakonniti, 2010 Viirushepatiidid ja HIV A-viirushepatiit (B15) Esines 6 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2009. a haigestus 19 inimest ehk 1,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati seroloogilise uuringuga. Joonis 58. A-viirushepatiiti haigestumus, 1994-2010 80,0 8,0 70,0 6,0 Haigestumus 100 000 el. kohta 60,0 4,0 50,0 2,0 0,0 40,0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 30,0 20,0 10,0 0,0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Haigestunuid registreeriti Tallinnas (2 juhtu), Harjumaal (1), Jõgevamaal (2) ja Raplamaal (1). Viiel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (83,3% haigete üldarvust), sh Egiptuses kolm, Gambias üks ja Lätis üks. Kõik haiged olid vanuses 20–49 aastat, mehi oli 40 83,3% ning naisi 16,7%. 66,7% haigestunutest olid töötavad ja 33,3% - mittetöötavad inimesed. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Joonis 59. A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud isikute arv, 1999-2010 7000 Revaktsineeritud isikute arv 6000 Vaktsineeritud isikute arv 5000 4000 3000 2000 1000 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Äge B-viirushepatiit (B16) Registreeriti 23 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,7 (2009. a oli 29 juhtu ehk 2,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 60. Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumus, 1990–2010 45,0 40,0 35,0 30,0 25,0 20,0 15,0 10,0 5,0 0,0 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 19 19 19 19 19 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Registreeriti kaks ägedat B-viirushepatiidi + C- viirushepatiidi seganakkust. Nakkushaigust registreeriti neljas maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (8,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (8,3) ja Läänemaal (3,6). 41 Joonis 61. Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumus maakonniti, 2010 Haigestunutest oli 20–39-aastaseid 82,6%. Alla 20-aastastel ei esinenud ühtegi haigusjuhtu. Mehi oli 69,6%, naisi – 30,4%. Joonis 62. Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1990-2010 100% ³ 60 80% 50-59 40-49 30-39 60% 20-29 15-19 10-14 40% 7-9 5-6 3-4 20% 1-2 0 0% 90 92 94 96 98 00 02 04 06 08 10 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 69,6% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 26,1% töötavad inimesed. Sesoonsus ei ole välja kujunenud. Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Venemaal). Hospitaliseeriti 78,3% haigetest. 42 Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 43,5% juhtudest (2009. a – 13,8%, 2008. a – 18,9%, 2007. a – 22,7%), seksuaalne tee 13,0% (2009. a – 6,9%, 2008. a – 9,4%, 2007. a – 15,9%). 43,5% juhtude puhul jäi riskitegur välja selgitamata (2009. a – 75,9%, 2008. a – 67,9%, 2007. a – 56,8%). Joonis 63. Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 1990-2010 100% Muu iluteenus 90% 80% Tätoveerimine 70% Suguakt 60% Narkomaania 50% 40% Perinataalne nakatumine 30% Töötamine verega 20% 10% Meditsiinilised manipulatsioonid 0% Vere või plasma ülekanne 90 92 94 96 98 00 02 04 06 08 10 19 19 19 19 19 20 20 20 20 20 20 2010. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 28 392 inimest, neist 0-14 a lapsi – 26 695, noorukeid (15-17 a) – 88, täiskasvanuid – 1 609. Tabel 12. Laste immuniseerimine B-viirushepatiidi vastu, 2010 (%) Vakts-tud Vakts-tud Vakts-tud Alal. v/näid. Vaktsineeri 7k-14a 2a 13-14a. 0-14a. misest keeld 0-14a KOKKU 73,0 96,4 94,5 0,1 2,1 Tallinn 81,0 95,2 94,0 0,1 3,0 Harjumaa 73,5 96,3 95,0 0,1 2,4 Hiiumaa 64,1 92,9 90,1 0,1 1,5 Ida-Virumaa 74,1 98,6 96,2 0,1 0,9 Narva 76,2 97,6 89,3 0,1 1,6 Jõgevamaa 64,3 98,2 96,8 0,1 0,8 Järvamaa 65,9 97,4 96,9 0,1 1,3 Läänemaa 62,6 98,5 85,8 0,1 1,0 Lääne-Virumaa 66,4 97,5 95,5 0,1 1,4 Põlvamaa 65,2 96,7 95,1 0,1 1,8 Pärnumaa 67,1 96,7 94,3 0,1 1,8 Raplamaa 73,9 98,7 97,5 0,0 1,7 Saaremaa 66,9 95,9 98,3 0,1 0,8 Tartumaa 70,0 96,8 95,4 0,1 2,3 Valgamaa 62,4 95,9 93,7 0,1 2,8 Viljandimaa 65,8 95,1 96,2 0,1 1,2 Võrumaa 64,1 98,8 92,4 0,1 1,3 43 Äge C-viirushepatiit (B17.1) Registreeriti 34 ägedat C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,5 (2009. a oli 67 juhtu ehk 5,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 65. Ägedasse C-viirushepatiiti haigestumus, 1994-2010 30 H a ig e s tu m u s 1 0 0 0 0 0 e l. k o h ta 25 20 15 10 5 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Kõik haigusjuhud on laboratoorselt kinnitatud. Registreeriti kaks ägeda C-viirushepatiidi + ägeda B-viirushepatiidi seganakkust. Nakkushaigust registreeriti kuues maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (15,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (3,6), Tallinnas (3,0) ja Lääne- Virumaal (3,0). Joonis 66. Ägedasse C-viirushepatiiti haigestumus maakonniti, 2010 44 41,1% haigestunutest olid 20–39-aastased ning 41,2% - 40-59-aastased isikud. Mehi oli 67,6% ja naisi 32,4%. 50,0% moodustasid töötavad ja 32,4% mittetöötavad inimesed. Joonis 67. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus soo järgi, 1994-2010 100% 90% 80% 70% 60% Naised 50% Mehed 40% 30% 20% 10% 0% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Joonis 68. Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001-2010 100% 90% 80% ≥ 60 50-59 70% 40-49 60% 30-39 20-29 50% 15-19 40% 10-14 5-9 30% 1-4 20% 0 10% 0% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Haigusjuhte registreeriti aastaringselt. Kõik kolded olid ühe haigega, hospitaliseeriti 38,2% haigetest. Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 5,9% juhtudest (2009. a – 23,9%, 2008. a – 23,4%, 2007. a – 27,8%). 94,1% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata (2009. a – 64,2%, 2008. a – 53,1%, 2007. a – 55,6%). 45 Joonis 69. Ägeda C-viirushepatiidi oletatav nakatumise viis, 2003-2010 100% Tätoveerimine 80% Sugulisel teel 60% I/v narkootikumide 40% tarvitamine med. 20% manipulatsioonid 0% 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Joonis 70. Ägeda C-viirushepatiidi riskitegurid, 2003-2010 100% Teadmata On teada 80% 60% 40% 20% 0% 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 46 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) Registreeriti 32 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,4 (2009. a oli 33 juhtu ehk 2,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 71. Kroonilisse B-viirushepatiiti haigestumus, 2004-2010 4 3,5 3 Haigestumus 100 000 el. kohta 2,5 2 1,5 1 0,5 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Järvamaal ja Pärnumaal. Suurem haigestumus oli Narvas (16,0 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (5,0) ja Tallinnas (3,3). 43,8% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 20-39 aastat ning 43,8% - 40-59- aastased isikud. Mehi oli 62,5%, naisi 37,5%. Tegevusala järgi: 65,6% haigetest olid mittetöötavad ja 28,1% - töötavad isikud. Hospitaliseeriti 31,2% haigetest. Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) Registreeriti 246 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 18,4 (2009. a vastavalt 155 ja 11,6). Joonis 72. Kroonilisse C-viirushepatiiti haigestumus, 2004-2010 20 18 16 Haigestumus 100 000 el. kohta 14 12 10 8 6 4 2 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 47 Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Suurem haigestumus oli Narvas (138,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida- Virumaal (43,6) ja Harjumaal (19,9). 32,9% haigestunutest olid vanuses 20–29 aastat, 49,6% moodustasid 30-49-aastased isikud. 69,5% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 21,1% - töötavad isikud. Mehi oli 58,1%, naisi 41,9%. Hospitaliseeriti 24,8% haigetest. Oletatav nakatumise viis (riskitegur) on teada 51,2% juhtudest. Joonis 73. Kroonilise C-viirushepatiidi riskitegurid, 2010 Vere ülekanne Med. manipulatsioonid Töötamine verega Perinataalne nakatumine Uimastite i/v kasutamine Suguakt Tätoveerimine Joonis 74. Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004-2010 100% Ägedad 90% viirushepatiidid HCV krooniline 80% 70% HBV krooniline 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 48  HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2010. a) HIV-nakkust diagnoositud 7692 inimesel. 2010. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 372, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 27,8 (2009. a vastavalt 411 ja 30,7). Enim 2010. a avastatud nakatunuid elab Ida- Virumaal (koos Narvaga; 45,2%) ja Tallinnas (44,4%). Tabel 13. HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 1987-2010 1987- 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku 1999 Tallinn 64 25 528 377 323 262 263 263 240 216 150 165 2876 Harjumaa 6 3 56 22 39 25 15 12 15 14 43 11 261 Hiiumaa 1 1 Ida-Virumaa 11 56 454 261 245 224 147 150 143 123 114 97 2025 Narva (eraldi) 1 302 409 215 183 193 121 162 170 160 75 71 2062 Jõgevamaa 1 1 1 3 Järvamaa 1 3 1 1 2 2 3 13 Läänemaa 1 1 2 Lääne-Virumaa 2 1 8 3 20 11 6 9 17 10 2 4 93 Põlvamaa 1 1 1 1 4 Pärnumaa 4 1 2 1 3 1 2 6 20 Raplamaa 4 3 1 1 2 1 12 Saaremaa 2 1 2 1 1 7 Tartumaa 1 4 13 20 16 64 66 40 20 19 15 278 Valgamaa 1 2 1 4 Viljandimaa 3 1 2 1 2 1 2 12 Võrumaa 2 1 3 Muu 11 4 1 16 Kokku: 96 390 1474 899 840 743 621 668 633 545 411 372 7692 Joonis 75. HIV-nakkus ja HIV-tõbi, 1995-2010 1600 70 1400 60 HIV nakkus 1200 AIDS 50 HIV-nakkus, juhtude arv 1000 HIV-tõbi, juhtude arv 40 800 30 600 20 400 10 200 0 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 49 Vanusrühmas 0-4 a diagnoositi HIV-nakkus kahel lapsel. Enamik nakatunutest on vanusrühmades 20–29 (44,9%) ja 30–39 (32,5%). HIV-nakatunutest 61,3% on mehed ja 38,7% naised. Joonis 76. HIV-nakkus. Vanuseline jaotus, 2001-2010 (%) 100% 80% >50 40-49 60% 30-39 20-29 15-19 10-14 40% 5-9 1-4 0 20% 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Joonis 77. HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000-2010 (%) 50 45 40,9 42,2 40,9 37 38,7 40 35,8 33,1 35 29,7 30 27,8 23,5 % 25 20 20 15 10 5 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 2010. aastal uuriti HI-viiruse suhtes kokku 142 040 isikut (2009. aastal – 139 471, 2008. aastal – 136 699, 2007. aastal – 116 790). HIV-tõbe diagnoositi 25 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 1,9 (2009. aastal 38 juhtu ehk 2,8 100 000 el. kohta). Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2010. a) HIV-tõbi diagnoositud 315 inimesel. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas ja Lääne-Virumaal. Suurem haigestumus oli Harjumaal (7,9 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (5,9) ja Narvas (4,4). 50 72,0% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 20-39 aastat. Mehi oli 80,0%, naisi 20,0%. Tabel 14. HIV-tõve registreerimine maakonniti, 1988-2010 1988- 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku Maakond/aasta 1999 Tallinn 3 2 2 3 11 10 11 27 27 15 5 116 Harjumaa 1 2 1 4 1 2 1 10 22 Hiiumaa 1 1 Ida-Virumaa 1 4 9 7 13 21 12 6 73 Narva (eraldi) 5 7 8 11 13 10 8 3 65 Jõgevamaa 1 1 2 Järvamaa 0 Läänemaa 0 Lääne-Virumaa 1 1 1 3 Põlvamaa 0 Pärnumaa 1 1 Raplamaa 1 1 2 Saaremaa 1 1 Tartumaa 1 1 2 Valgamaa 1 1 1 3 Viljandimaa 0 Võrumaa 0 Muu/teadmata 23 1 24 Kokku: 23 3 2 4 11 27 30 34 57 61 38 25 315 Zoonoosid Leptospiroos (A27) Registreeriti üks leptospiroosi juht Tallinnas, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (2009. a oli üks juht ehk 0,07 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 78. Leptospiroosi haigestumus, 1994-2010 0,9 0,8 0,7 Haigestumus 100 000 el.kohta 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aasta 51 Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud (Leptospira bratislava). Haige oli mees vanuses üle 60 a, pensionär, hospitaliseeritud, paranes. Toksoplasmoos (B58; P37.1) Registreeriti 3 toksoplasmoosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2009. a oli neli juhtu ehk 0,3 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Haigusjuhud registreeriti Tallinnas ja Pärnumaal. Kõik haiged olid vanusrühmast 20-39 a. Mehi oli 33,3% ja naisi 66,7%. Kaasasündinud toksoplasmoosi ei registreeritud. Joonis 79. Toksoplasmoosi haigestumine, 1997-2010 20 Kaasasündinud 18 toksoplasmoos 16 14 12 Haigete arv 10 8 6 4 2 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Listerioos (A32) Registreeriti 5 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2009. a oli 3 juhtu ehk 0,2 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust esines Tallinnas (kolm juhtu), Harjumaal (üks) ja Pärnumaal (üks). Joonis 80. Listerioosi haigestumus, 2004-2010 0,7 0,6 0,5 Haigestumus100000el. kohta 0,4 0,3 0,2 0,1 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 52 Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud, kliiniliselt avaldus haigus ühel juhul listeeriaseptitseemiana, ühel juhul listeeriameningiidi ja –meningoentsefaliidina, kahel juhul täpsustamata listerioosina ning ühel juhul nahalisterioosina. Joonis 81. Listerioosi kliinilised vormid, 2004-2010 Muu/ täpsustamata 12% Meningiit/meni ngoentsefaliit 40% Septitseemia 48% Haigetest neli olid üle 50-aastased isikud (80,0%), üks – vanusrühmast 30-39 aastat. Kõik haiged hospitaliseeriti. Oli kaks letaalset juhtu. Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5) Registreeriti 5 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2009. a oli 17 juhtu ehk 1,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 82. Neerusündroomiga hemorraagilisse palavikku haigestumus, 1994-2010 18 16 14 12 Haigete arv 10 8 6 4 2 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Lääne-Virumaal (üks haigusjuht), Pärnumaal (3) ja Võrumaal (1). 53 60,0% haigetest moodustasid 20-29-aastased isikud. Mehi oli 80,0% ja naisi 20,0%. 40,0% moodustasid üliõpilased, 40,0% mittetöötavad ja 20,0% - töötavad isikud. Registreeriti ainult üksikjuhud. Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Letaalseid juhte ei olnud. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Loomahammustused (T14.1) Registreeriti 2002 loomahammustuse juhtu, 100 000 elaniku kohta 149,4 (2009. a vastavalt 2332 ja 173,9). Joonis 83. Loomahammustuste ja marutaudi põdenud loomade arv, 2003-2010 5000 Loomahammustused 900 4500 Marutaudi põdenud loomad 800 Marutaudi põdenud loomad (abs. Loomahammustused (abs. arv) 4000 700 3500 600 3000 500 arv) 2500 400 2000 300 1500 1000 200 500 100 0 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Enim registreeriti loomahammustusi Põlvamaal (300,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida- Virumaal (244,7) ja Tartumaal (221,2). Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (73,1%) ja kassid (22,9%). Inimesi rünnanud loomade seas olid hamster, hiir, hobune, kajakas, kobras, kukk, kährik, küülik, metssiga, mäger, naarits, nirk, nugis, nutria, ondatra, orav, poni, rebane, rott, siga, tšintšilja ja tuhkur. Märgatavalt on vähenenud metsloomade poolt puretud isikute osakaal, eelkõige rebaste ja kährikute suhtes. Joonis 84. Rebaste ja kährikute poolt puretud isikute % loomahammustuste üldarvust, 2003-2010 4 3,5 Rebased Kährikud 3 2,5 % 2 1,5 1 0,5 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 54 Aastad Puretud inimeste vanuseline jaotus: kuni 14-aastaseid – 22,4%, 50-aastaseid ja vanemaid – 31,7%. Mehi 46,7%, naisi – 53,3%. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel ei olnud 2010. aastal ühtegi marutaudi juhtu loomadel (2009. a – 3, 2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja 2005. a – 266 loomal). 2010. a vaktsineeriti marutaudi vastu 73 808 looma, neist koeri 66,1%, kasse 33,8%, hobuseid 0,08% ja tuhkruid 0,04%. 2010. a vaktsineeriti marutõve vastu 813 inimest, neist 0-14 a. lapsi – 95, noorukeid (15-17 a.) – 31, täiskasvanuid – 687. Revaktsineeriti 78 täiskasvanut. Immuunglobuliinprofülaktikat rakendati ühel juhul (täiskasvanud isik). Puukidega levivad nakkushaigused Puukentsefaliit (A84) Puukentsefaliiti registreeriti 201 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 15,0 (2009. a oli 179 juhtu ehk 13,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 85. Puukentsefaliiti haigestumus, 1970-2010 30 Haigestumus 100 000 el. kohta 25 20 15 10 5 0 1970 1972 1974 1976 1978 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 100,0% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Kõige suurem haigestumus oli Pärnumaal (44,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (43,2) ja Hiiumaal (39,6). 58,7% haigetest olid 40-aastased ja vanemad, 20,4% - vanuses 20–39 aastat. Mehi oli 52,2%, naisi – 46,8%. 38,8% moodustasid mittetöötavad ja 34,3% töötavad inimesed, 14,4% olid koolilapsed. Kõik haiged haigestusid märtsist novembrini, maksimaalne haigestunute arv oli augustikuus (20,9% haigete üldarvust). 55 Joonis 86. Puukentsefaliiti haigestumus maakonniti, 2010 Joonis 87. Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2010 45 40 35 30 Haigete arv 25 20 15 10 5 0 juuli.10 mai.10 juuni.10 jaan.10 veebr.10 apr.10 aug.10 märts.10 sept.10 nov.10 dets.10 okt.10 Hospitaliseeriti 80,6% haigestunutest. Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti 17 juhul. Oletatav nakatumine toimus sagedamini Pärnumaal (12,9% haigete üldarvust), Ida-Virumaal (10,4%) ning Saaremaal (8,0%). Nakatumise koht jäi teadmata 22,4% juhtudest. 2010. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 18 001 inimest, neist lapsi vanuses 0-14 a 5 561, noorukeid vanuses 15-17 a – 1 159 ja täiskasvanuid 11 281. Revaktsineeriti 15 274, neist lapsi vanuses 0-14 a – 2 784, noorukeid vanuses 15-17 a – 976 ning täiskasvanuid 11 514. 56 Joonis 88. Puukentsefaliiti haigestumus ja elanikkonna hõlmatus immuniseerimisega, 1999-2010 20 12,0 18 9,8 10,0 Haigestumus 100 000 el. kohta 16 Immuniseeritud isikute % 14 8,0 12 10 6,0 8 4,0 6 4 2,0 2 0 0,0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aasta Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) Registreeriti 1 721 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 128,4 (2009. aastal oli 1 787 juhtu ehk 133,3 100 000 elaniku kohta). Joonis 89. Lyme’i tõppe haigestumus, 1992-2010 (100 000 el. kohta) 140 120 100 80 60 40 20 0 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 85,3% haigusjuhtudest kinnitati diagnoos laboratoorselt, 14,7% diagnoosi püstitati kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõigis maakondades. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (1342,0 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (1168,7) ja Läänemaal (273,0). 57 Joonis 90. Lyme’i tõppe haigestumus maakonniti, 2010 35,5% haigetest oli vanuses 60 aastat ja vanemad, 38,3% - 40-59-aastased isikud. Mehi oli 34,1%, naisi 65,9%. 43,8% moodustasid töötavad ja 38,5% - mittetöötavad inimesed. 53,3% haigetest haigestusid juulis-oktoobris. Joonis 91 Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2010 300 250 200 Haigete arv 150 100 50 0 jaan.10 märts.10 apr.10 mai.10 juuni.10 juuli.10 aug.10 sept.10 okt.10 dets.10 veebr.10 nov.10 Hospitaliseeriti 8,4% haigestunutest. Oletatav nakatumine toimus sagedamini Saaremaal (19,9% haigete üldarvust), Harjumaal (9,6%) ja Hiiumaal (7,5%). Nakatumise koht jäi teadmata 27,3% juhtudest. 58  Sugulisel teel levivad nakkushaigused Joonis 92. Sugulisel teel levivatesse nakkushaigustesse haigestumus, 1994-2010 400 Süüfilis Gonokokknakkus 350 Klamüüdiahaigused Anogen gerpesviirusnakkus Haigestumus 100 000 el. kohta 300 250 200 150 100 50 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Süüfilis (A50-A53) Registreeriti 69 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 5,1 (2009. a oli 59 haiget ehk 4,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Registreeriti üks kaasasündinud süüfilise juht Narvas. Varast süüfilist diagnoositi 43,5% haigete üldarvust. Joonis 93. Süüfilise haigestumus maakonniti, 2010 59 Joonis 94. Kaasasündinud süüfilise juhud, 1991-2010 4,5 4 3,5 3 Juhtudearv 2,5 2 1,5 1 0,5 0 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Tabel 15. Süüfilisse haigestumus, 2001-2010 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Haigestumus (100 000 29,2 20,9 17,3 13,6 8,2 9,3 5,7 5,3 4,4 5,1 elaniku kohta) Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 53,6% juhtude üldarvust (2009. a – 35,6%, 2008. aastal – 66,2%). Suurem haigestumus oli Narvas (11,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (9,3) ja Ida-Virumaal (8,9). Vanusrühmade 20-29, 30-39 ja 40-49 aastat osakaal oli võrdne ja moodustas 23,2%. Mehi oli 50,7%, naisi 49,3%. Joonis 95. Varajase süüfilise osakaal, 2000-2010 120 100 80 60 % 40 20 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 60 Gonokokknakkus (A54) Registreeriti 109 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,1 (2009. a oli 127 juhtu ehk 9,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 45,9% juhtude üldarvust. (2009. aastal – 41,7%) Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (12,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (12,5) ja Põlvamaal (9,7). Haigetest 50,5% olid vanuses 20–29 aastat. Mehi oli 36,7%, naisi 63,3%. Joonis 96. Gonokokknakkusesse haigestumus maakonniti, 2010 Tabel 16. Gonokokknakkusesse haigestumus, 2001–2010 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Haigestumus 100 000 elaniku 48,1 39,5 34,0 38,5 21,4 20,8 13,0 10,9 9,5 8,1 kohta Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) Registreeriti 1737 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 129,6 (2009. a oli 2015 juhtu ehk 150,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Tallinnas registreeriti 37,4% juhtude üldarvust (2008. aastal – 38,0%). Suurem haigestumus oli Tartumaal (183,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (178,6) ja Tallinnas (162,8). Haigetest 60,9% olid vanuses 20–29 aastat ja 18,5% olid 15–19-aastased. Mehi oli 14,7%, naisi 85,3%. Tabel 17. Sugulisel teel levivatesse klamüüdiahaigustesse haigestumus, 2001-2010 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Haigestumus 306,3 293,1 219,1 199,4 188,6 188,0 184,8 163,9 150,3 129,6 100 000 elaniku kohta 61 Joonis 97. Sugulisel teel levivatesse klamüüdiahaigustesse haigestumus maakonniti, 2010 Joonis 98. Sugulisel teel levivate klamüüdihaiguste jaotus soo ja vanusrühmade kaupa, 2010 700 600 Mehed 500 Naised Haigete arv 400 300 200 100 0 0 1-4 5-9 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 üle85 Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60) Registreeriti 166 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 12,4 (2009. a oli 140 juhtu ehk 10,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti 12 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 54,2% juhtude üldarvust (2009. aastal – 40,7%). Suurem haigestumus oli Tallinnas (22,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Viljandimaal (21,6) ning Läänemaal (14,6). 62 Joonis 99. Anogenitaalsesse herpesviirusnakkusesse haigestumus maakonniti, 2010 Haigetest 34,4% olid vanuses 20–29 aastat ja 24,1% olid 30–39-aastased. Mehi oli 28,3%, naisi 71,7%. Tabel 18. Anogenitaalsesse herpesviirusnakkusesse haigestumus, 2001–2010 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Haigestumus 100 29,7 25,7 31,6 23,0 20,0 18,8 17,1 14,9 10,4 12,4 000 elaniku kohta Muud nakkushaigused Poliomüeliit (A80) Viimane haigusjuht esines Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 60 heitveeproovi, enteroviirust identifitseeriti 21 proovis (35,0%). Malaaria (B50-B54) Registreeriti üks sissetoodud haigusjuht Põlvamaal, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (2009. aastal – vastavalt 4 ja 0,3). Diagnoos kinnitati laboratoorselt (Plasmodium vivax). Haigestunu oli mees, vanusrühmast 40-49 a, hospitaliseeritud. Oletatav nakatumine toimus Guyanas (Aafrika) erareisil viibimise ajal. 63 Joonis 100. Malaaria haigete jaotus tegevusala järgi, 1962-2010 100% 90% 80% 70% 60% Muud Reisijad 50% Sõjaväelased 40% Meremehed 30% 20% 10% 0% 1962-1979 1980-1991 1992-2004 2005-2010 Nakkuslik mononukleoos (B27) Registreeriti 307 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 22,9 (2009. a vastavalt 244 ja 18,2). Diagnoos kinnitati laboratoorselt 97,1% juhtude puhul, 2,9% juhtudel püstitati diagnoos kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose alusel. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Võrumaa. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (43,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (33,2) ja Tallinnas (32,6). Joonis 101. Nakkusliku mononukleoosi haigestumus maakonniti, 2010 Haigetest 51,8% olid 1–9-aastased ja 18,2% olid 10–14-aastased lapsed. Mehi oli 47,6% ja naisi 52,4%. 43,3% haigestunutest moodustasid koolilapsed, 41,3% - eelkooliealised lapsed. 64 Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise tõus oli sügisel, septembris-novembris haigestunud isikute osakaal oli 32,9%. Hospitaliseeriti 46,6% haigetest. Sügelised (B86) Registreeriti 1072 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 80,0 (2009. a vastavalt 1200 ja 89,5). Haigusjuhud registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Põlvamaal (187,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (184,3) ja Järvamaal (163,3). 15–19-aastased moodustasid 20,4% haigete üldarvust, 20-29-aastased – 19,0%. Sooliselt jagunes haigestumine võrdselt. Haigestumise tõus oli sügisel, septembrist detsembrini registreeriti 51,3% juhtude üldarvust. Joonis 102. Sügelistesse haigestumus maakonniti, 2010 Helmintiaasid 2010. aastal uuriti Eestis helmintiaaside suhtes 17 231 roojaproovi ja 4 416 perianaalkaabet. Avastati 66 difüllobotriaasi, 363 askaridiaasi ning 1027 enterobiaasi juhtu. Tabel 19. Helmintiaaside suhtes uuritud roojaproovide arv, 2001-2010 Aasta 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Uuritud roojaproovide 26591 22687 16767 21587 25151 23571 22779 19082 17313 17231 arv Avastatud difüllobotriaasi 759 663 419 516 418 384 384 408 401 429 ja askaridiaasi % 2,9 2,9 2,5 2,4 1,7 1,6 1,7 2,1 2,3 2,5 65 Tabel 20. Enterobiaasi suhtes uuritud perianaalkaabete arv, 2001-2010 Aasta 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Uuritud perianaal- 23005 17572 12572 9828 8344 6940 8997 8033 4607 4416 kaabete arv Avastatud 2361 1194 838 882 835 867 782 806 873 1027 enterobiaasi % 10,3 6,8 6,7 9,0 10,0 12,5 8,7 10,0 18,9 23,2 Difüllobotriaas (B70.0) Registreeriti 66 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,9 (2009. aastal vastavalt 78 ja 5,8). Juhtusid registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Jõgevamaal (46,2), Tartumaal (18,0) ja Põlvamaal (9,7). Joonis 103. Difüllobotriaasi haigestumus maakonniti, 2010 Haigestunutest 59,1% olid 50-aastased ja vanemad, 27,3% - 30-49-aastased. Mehi oli 34,8%, naisi 65,2%. 53,0% haigestunutest olid mittetöötavad ja 34,8% - töötavad isikud. Parasiithaiguse esinemist registreeriti aastaringselt, väike haigestumise tõus oli septembris- oktoobris. Maksimaalne haigusjuhtude arv registreeriti oktoobris (11). Askaridiaas (B77) Registreeriti 363 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 26,8 (2009. a vastavalt 323 ja 24,1). Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Saaremaa, suurem haigestumus oli Hiiumaal (198,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Viljandimaal (156,3) ja Jõgevamaal (133,2). 66 Joonis 104. Askaridiaasi haigestumus maakonniti, 2010 Patsientidest 43,3% olid lapsed vanuses 1–9 aastat, 17,9% olid 60-aastased ja vanemad. Mehi oli 41,9%, naisi 58,1%. 37,5% patsientidest olid koolieelsed lapsed, 12,4% olid kooliõpilased, 24,0% - mittetöötavad ning 21,8% - töötavad isikud. Haigusjuhte avastati aastaringselt. Maksimaalne haigusjuhtude arv registreeriti juunis (45) ja septembris (46). Enterobiaas (B80) Registreeriti 1027 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 75,7 (2009. a vastavalt 873 ja 65,1). Juhtusi registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa, suurem haigestumus oli Põlvamaal (259,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (252,9) ja Raplamaal (212,7). Haigestunutest 32,4% olid 5–9-aastased ja 31,6% olid 1–4-aastased lapsed. Mehi oli 41,3% ja naisi 58,7%. 30,9% moodustasid lasteaia lapsed, 28,1% olid kooliõpilased ja 17,0% - kodused koolieelikud. Juhte avastati aastaringselt, enim septembris-novembris. 67 Joonis 105. Enterobiaasi haigestumus maakonniti, 2010 68  Reisimisega seotud nakkushaigused Tabel 19. Reisimisega seotud nakkushaigused, 2010 Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud Askaridiaas 363 1 Soome Egiptus 3, A-viirushepatiit 6 5 Gambia 1, Läti 1 B-viirushepatiit, äge 23 1 Venemaa Suurbritannia 1, C-viirushepatiit, äge 34 2 Venemaa 1 C-viirushepatiit, krooniline 246 1 Egiptus E. coli soolenakkus 6 1 Lõuna-Aafrika Gonokokknakkus 109 1 Tai Haemophilus influenzae nakkus 18 1 Suurbritannia Egiptus 3, Filipiinid 1, India 3, Indoneesia 1, Läti 1, Kampülobakterenteriit 197 19 Maroko 1, Saksamaa 1, Tai 2, Türgi 3, Ukraina 1, Venemaa 2 India 1, Loomahammustus 2002 2 Ukraina 1 Egiptus 1, India 1, Läkaköha 1295 5 Soome 1, Tai 1, Ukraina 1 Malaaria 1 1 Guyana (Lõuna Ameerika) Soome 1, Mumps 13 2 Suurbritannia 1 Egiptus 1, Nakkuslik mononukleoos 307 3 Rootsi 2 Neerusündroomiga 5 1 Kreeka hemorraagiline palavik Noroviirusnakkus 627 1 Venemaa Soome 1, Pneumokokknakkus 36 2 Venemaa 1 Leedu 1, Läti 1, Puukborrelioos 1721 7 Saksamaa 1, Soome 3, Venemaa 1 69  Haigete nendest Nakkushaigus üldarv imporditud Nakatumise riigid aastas haigusjuhud Bulgaaria 2, India 1, Rotaviirusenteriit 1289 8 Indoneesia 1, Soome 1, Türgi 3 Bulgaaria 3, Egiptus 5, Indoneesia 1, Leedu 4, Läti 3, Salmonelloosid 414 24 Maroko 1, Mosambiik 1, Portugal 1, Türgi 3, Venemaa 2 Araabia Ühendemiraadid 1, Aserbaidžaan 1, Egiptus 7, India 4, Shigelloosid 46 18 Indoneesia 1, Kenya 1, Lõuna-Aafrika Vabariik 1, Türgi 1, Venemaa 1 Soole muud täpsustatud 238 1 Norra bakter- ja viirusnakkused Norra 1, Sügelised 1072 3 Türgi 1, Venemaa 1 Tuberkuloos 204 1 Saksamaa Bulgaaria 2, Egiptus 5, Holland 2, Itaalia 3, Kreeka 1, Täpsustamata 831 20 Poola 1, soolenakkused Rootsi 1, Saksamaa 1, Soome 2, Tai 1, Ukraina 1 Kenya 1, Viirusmeningiidid 107 2 Venemaa 1 Ameerika Ühendriigid 1, Yersinia enterocolitica enteriit 58 2 Egiptus 1 KOKKU 135 70 Joonis 103. Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2004-2010 350 300 300 250 205 204 Haugusjuhtude arv 200 150 135 104 111 100 69 50 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad Joonis 104. Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005-2010 60 50 50 40 38 34 Riikide arv 30 30 27 20 18 10 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad 71  Nakkushaiguste surmajuhud Tabel 20. Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2003-2010 Nakkushaigus 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 KOKKU Pneumokokknakkus 2 5 3 4 1 15 Meningokokknakkus 4 1 1 1 2 1 10 Listerioos 2 2 4 Leegionärihaigus 1 2 1 4 Haemophilus 1 2 2 influenzae nakkus 5 Leptospiroos 1 1 Läkaköha 1 1 Neerusündroomiga 1 1 Salmonelloos 1 1 1 3 Šigelloos 1 1 Malaaria 1 1 Äge B-viirushepatiit 1 1 Creutzfeldti-Jakobi 1 1 tõbi Andmed Andmed Andmed Andmed Andmed Andmed Gripp puuduvad puuduvad puuduvad puuduvad puuduvad puuduvad 13 8 21 KOKKU 1 6 3 9 10 8 19 13 69 72  Nakkushaigete hospitaliseerimine Tabel 21. Haigete hospitaliseerimine, 2010 (kokku 3668 juhtu) Nakkushaigus % Creutzfeldti-Jakobi tõbi 100,0 Haemophilus influenxae nakkus 100,0 Kõhutüüfus 100,0 Leptospiroos 100,0 Listerioos 100,0 Malaaria 100,0 Meningokokknakkus 100,0 Neerusündroomiga hemorraagiline palavik 100,0 Pneumokokknakkus 100,0 Viirusentsefaliidid ja-meningiidid 100,0 Rotaviirusenteriit 87,5 Puukentsefaliit 80,6 Norwalk-viirusnakkus 79,4 Äge B-viirushepatiit 78,3 E. coli soolenakkus 66,7 Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused 65,2 Soole muud täpsustatud bakter- ja viirusnakkused 62,2 Kampülobakterenteriit 55,3 Y. Enterocolitica enteriit 50,0 A-viirushepatiit 50,0 Nakkuslik mononukleoos 46,6 Salmonelloos 39,1 Äge C-viirushepatiit 38,2 Krooniline B-viirushepatiit 31,3 Shigelloos 30,4 Krooniline C-viirushepatiit 25,2 Lambliaas 17,5 Süüfilis 17,4 Puukborrelioos 8,4 Mumps 7,7 Sügelised 7,2 Sarlakid 6,8 Läkaköha 6,4 Gonokokknakkus 4,6 Enterobiaas 3,3 Difüllobotriaas 1,5 Askaridiaas 1,1 Loomahammustused 0,8 Anogenitaalsed herpesviirusnakkused 0,6 Toksoplasmoos 0,0 2010. aastal ei registreeritud botulismi, brutselloosi, difteeriat, ehhinokokoosi, katku, koolerat, krüptosporidioosi, leegionärihaigust, leeprat, leetreid, marutõbe, paratüüfusi, poliomüeliiti, punetisi, siberi katku, teetanust, tulareemiat. 73