Taotlus

KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ MAASTIKUÖKOLOOGIA JA RUUMILINE KESKKONNAKORRALDUS REG. 11368855 REG: 14.04.2007 TELLIJA: Transpordiamet TÖÖ NR: P26007-Viridis Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru- Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo- TÖÖ NIMETUS: Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnangu koostamine Eksperthinnangu aruanne Taara ökodukt (km 102,8) KESKKONNAEKSPERT OLAVI HIIEMÄE ZOOLOOG LAURI KLEIN KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ E-KIRI: OLAVI.HIIEMAE @GMAIL.COM TEL. 527 8 027  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang Nimetus Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnangu koostamine Versioon Esitamiseks ametkondadele Töö nr P26007-Viridis Aeg 29.01.2026 Tellija Transpordiamet Valge 4, 11413 Tallinn Tellija esindaja Marge Kelgo Transpordiameti projektijuht e-post [email protected] Ulukiuuringu koostaja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ Reg. Nr 11368855 Aadress: Tartu mnt 14, 10117 Tallinn Telefon: 527 8 027 E-post: [email protected] Koostaja esindaja Olavi Hiiemäe MSc keskkonnakorraldus Juhatuse liige Eksperdid Lauri Klein Zooloog, MSc Maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse Kasutustingimused © Käesolev ulukiuuringu aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Dokumendis ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Ulukiuuringu aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Keskkonnaagentuur Viridis OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Ulukiuuringu aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 2  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang SISUKORD 1. PROJEKTI EESMÄRK 4 2. OLEMASOLEV OLUKORD 5 3. EKSPERTHINNANG TAARA ÖKODUKTI KOHTA 8 4. KOKKUVÕTE 14 Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 3  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang 1. PROJEKTI EESMÄRK Koostada riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatusega kavandatavate tegevuste kohta ulukimeetme piisavuse eksperthinnang. Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 87,5-108,13 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste osas on koostatud keskkonnamõju hindamise aruanne (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2021-0013), mis tunnistati nõuetele vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 31.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/1477. Töö ülesandeks on anda ekspertarvamus, kas: 1. Taara ökodukt (km 102,8) projekteerida ümber nii, et ökodukti laius on kõige kitsamas kohas 60 m. Eksperthinnangus anda seisukoht, kas ökodukti laiuse 60 m korral on tagatud rohevõrgustiku toimimine ning vajadusel anda täiendavad soovitused (sh rajatise gabariitide osas), mis tagavad suurulukite ülepääsu eesmärgipärase toimivuse. Joonis 1 Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti eelnõu. Väljavõte Taara ökodukti asukohast. Ekspertiishinnangu koostamiseks teostati O. Hiiemäe ja L. Kleini poolt piirkonna ülevaatuseks välitööd 27. jaanuaril 2026. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 4  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang 2. OLEMASOLEV OLUKORD Projekteeritav Taara ökodukt asub Järva maakonnas, Järva vallas, Järavere külas Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maantee kilomeetril 104,8 (Skeem 3). Joonis 2 Projekteeritava Taara ökodukti asukoht kaardil (Maa- ja Ruumiamet) Asukoha koordinaadid (E263 telje ja ökodukti telje nr 1 ristumine): ● X=6514791.220 ● Y=601963.131 Ökoduktiga tagatakse loomade pääs üle põhimaantee nr 2 (E263) ja kogujatee. Põhiteel on arvestatud 2+2 rajalise laia eraldusribaga ristlõikega ja kogujateel liikuvatele eriveostele on tagatud kõrgusgabariit 7,0 m. Ökodukti kogupikkuseks on rajatise plaani järgi 80 m ja see on kavandatud kolme avalise raudbetoonehitisena, mille laiuseks kitsaimas kohas keskel on algse plaani järgi 75 m. Kolme ava ristlõigete mõõtudel on kõigil kõrgeim ava kõrgus 7 m ja põhimaantee niitide läbimise avadel suurim laius 11,5 m ning kogujatee aval 9 m. Kogu ehituskonstruktsiooni betoonosa pikkus (risti teega) on plaani alusel arvestuslikult veidi üle 45,2 m. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 5  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang Ökodukti piirkonnas registreeritud rajatise sihtliikidest suur- ja väikeulukid (ReWild ulukiuuringu aruandest ja käesoleva ekspertiisi tarbeks teostatud 27.01.2026 välivaatluste alusel) Joonis 3 Suurimetajate vaatlused ja konfliktkohad teelõigul OÜ ReWild ulukiseire aruandest lk 32 1. Põder (Alces alces), tegevusjäljed registreeriti ökodukti piirkonnas nii ReWild ulukiuuringus kui ka käesoleva ekspertiisi välitöödel. 2. Metskits (Capreolus capreolus), tegevusjäljed registreeriti ökodukti piirkonnas nii ReWild ulukiuuringus kui ka käesoleva ekspertiisi välitöödel. 3. Metssiga (Sus scrofa), tegevusjäljed registreeriti ReWild ulukiuuringus ökodukti piirkonnas. 4. Karu (Ursus arctos), tegevusjäljed registreeriti ReWild ulukiuuringus ökodukti piirkonnas. 5. Ilves (Lynx lynx), tegevusjäljed registreeritud ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi kaugemal, rajatise mõjualas, aga lisaks registreeriti tegevusjäljed otseselt ökodukti piirkonnas käesoleva ekspertiisi välitöödel. 6. Hunt (Canis lupus), tegevusjäljed registreeriti ReWild ulukiuuringus ökodukti piirkonnas. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 6  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang 7. Rebane (Vulpes vulpes), tegevusjäljed registreeriti ökodukti piirkonnas nii ReWild ulukiuuringus kui ka käesoleva ekspertiisi välitöödel. 8. Kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), tegevusjäljed registreeriti ReWild ulukiuuringus ökodukti piirkonnas. 9. Mäger (Meles meles), tegevusjäljed registreeritud ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi kaugemal, rajatise mõjualas. 10. Nugis (Martes sp), tegevusjäljed registreeritud ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi kaugemal, rajatise mõjualas. 11. Halljänes või valgejänes (Lepus sp), tegevusjäljed registreeritud ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi kaugemal, rajatise mõjualas. 12. Orav (Sciurus vulgaris), tegevusjäljed registreeritud ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi kaugemal, rajatise mõjualas, aga lisaks registreeriti tegevusjäljed otseselt ökodukti piirkonnas käesoleva ekspertiisi välitöödel. 13. Karihiirlane (Sorex sp), tegevusjäljed registreeritud ReWild ulukiuuringus ökodukti alast veidi kaugemal, rajatise mõjualas. 14. Hamsterlane või hiirlane (Cricetidae/Muridae), tegevusjäljed registreeriti ökodukti piirkonnas nii ReWild ulukiuuringus kui ka käesoleva ekspertiisi välitöödel. 15. Mutt või mügri (Talpa europaea / Arvicola amphibius), tegevusjäljed registreeriti ReWild ulukiuuringus ökodukti piirkonnas. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 7  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang 3. EKSPERTHINNANG TAARA ÖKODUKTI KOHTA „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojektiga määratud Taara ökodukti asukoht on valitud väga sobivasse kohta, kuna selle lähipiirkonnas on liikumas isegi 15 rajatist eeldatavalt kasutavat loomaliiki või liigirühma esindajat, nende seas kõikide Eesti suuremate sõraliste ja kõikide suurkiskjate liikide esindajad. Ka maastikuliselt asub ökodukt olulises kohas, ühendades suuri metsamaastikke Suureküla, Jalametsa ja Porissaare rabade vahelisel alal. Kaugemas maastikulises perspektiivis on tegemist pea kõige olulisema metsakoridoriga, mis ühendab Endla ja Soomaa loodusmassiive. Seega on ilmselge, et Taara ökoduktil lasub ulukite liikumise tagamisel väga suur vastutus. Võimalikud loomade liikumist võimaldavad kavandatavad meetmed Taara ökodukti piirkonnas Põhiprojektis on kavandatud Taara ökoduktist ca 6,6 km Tallinna suunas rajada Jõe suurulukitunnel. Algselt Jõe ökodukti asemel rajatakse loomade altpääs, läbipääsu gabariitidega h = 5,0 m ja pikkusega 30 m. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 8  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang Ca 1 km Tartu suunas on Navesti jõe sildade alla kavandatud kallasrajad. Käsukonna riste ja Navesti jõe sillad ehitatakse Taara ökoduktiga samaaegselt, 2026-2028.a. Tartu suunas, ca 6,7 km kaugusele kavandatavast Taara ökoduktist on Adavere teelõigu eelprojektis kavandatud rajada Imavere ökodukt. Selle lõigu väljaehitamise aeg on hetkel teadmata. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 9  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang Loomade ja liikluse konfliktide määratlemiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks on koostatud käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised lahendused meetmete rakendamiseks“ Tallinn-Tartu 2010 (https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2021-02/1286480217.pdf). Selle käsiraamatu järgi jääb ökoduktide laius reeglina vahemikku 50 kuni 200 m. Ökoduktide mõõtmeid mõjutavad paljud tegurid, lisaks ehitus-tehnilistele tingimustele ka nt ümbritseva keskkonna iseloom, selle mitmekesisus, metsa ja mageveevõrgu lähedus, pinnavormid, mis suunavad loomade liikumist. ReWild ulukiuuringus on toodud, et Taara ökodukti asukoht on olulise rohekoridori keskel ja et selles asukohas on pikaajaliselt väljakujunenud loomade teeületuskoht, kus on toimunud ka hulk ulukiõnnetusi (sh karuga). Taara ökodukti asukohas teostatud välitööd (27.01.2026, ca 10-13 cm paksune lumikate) kinnitasid loomade rohkust. Välitöödel fikseerisime ida poolt teele lähenenud põdra jäljed, kes peatus vahetult enne teele jõudmist ja pöördus teelt tagasi ja liikus lõuna poole. Tee lääne poolsel alal oli ohtralt metskitsede jälgi, kus ühte jäljerada oli jälitanud ka ilves. Lisaks fikseerisime 50 – 100 m raadiuses kavandatava ökodukti asukohast rebase, metssea, jänese, orava ja leet- ja kaelushiirte tegevusjälgi. ReWild ulukiseire uuringus on soovitatud rajada maastikuühenduse tüüpi ülepääs laiusega vähemalt 75 m, et oleks tagatud teeületusvõimalus võimalikult paljudele erinevatele liikidele. Peame siiski oluliseks käesoleva ekspertiisi käigus täpsustada, et maastikuühenduste (ingl. keeles nature connection) puhul on enamasti tee kas viidud maapinnast madalamale vagumusse või hoopis tunnelisse ja üle maantee ühendatud ala minimaalne laius on 200 m. Tavaliselt aga on maastikuühendused 500 ja enam meetrit laiad. Seega tuleks käsitletavat läbipääsu pidada ikkagi klassikaliseks ökoduktiks. Maastikuühendusega seob seda ökodukti aga oluline asukoht rohekoridoris ja seeläbi ka maastiku struktuuris. Sellest tuleneb ka käesoleva ekspertiisi käigus tehtav soovitus: võimalusel tuleks ökodukti idapoolsest suudmetest ökodukti telje suunas lähima metsani olev avamaastik (praegune puittaimedega kaetud kivikuhilate ala) ökodukti suudmete laiuses metsastada, et maastikusse tekiks katkematu metsakoridor üle ökodukti. Ökodukti mõõtmed ja neid mõjutavaid tingimused lähemalt: Tehnilises mõttes määrab ökodukti nõutav laiuse selle pikkuse kasvades, st ökodukt, mis ületab kuuerajalist kiirteed, peab olema oluliselt laiem kui see, mis ületab kahe rööpapaariga raudteed ( Klein et al 2010). Minimaalne ökodukti laiuse ja pikkuse suhe on 0,8. Tavaliselt peab see suhtarv olema suurem (Iuell et al 2003). Skemaatiline kujutis ülepääsu pikkuse (A) ja laiuse (B) defineerimiseks on toodud Joonisel 4. Seejuures on pikkus ja laius defineeritud ülepääsu kasutavate loomade vaatevinklist (Iuell et al 2003). Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 10  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang Joonis 4 Skemaatiline kujutis ülepääsu pikkuse (A) ja laiuse (B) defineerimiseks. Juhendis on pikkus ja laius defineeritud ülepääsu kasutavate loomade vaatevinklist (Iuell et al 2003, joonis 7.10). Kuna ökoduktide pikkuse ja laiuse suhtarvu alusväärtusteks olevate rajatise pikkuse ja laiuse määratlemise aluseid ei ole erinevates transpordi leevendusmeetmeid käsitlevates juhendmaterjalides toodud, siis kirjeldame siin üht võimalikku mõõteviisi ulukiökoloogiat arvestades. Ökodukti pikkuse mõõtmine on iga ökodukti korral veidi erinev ja sõltub nii reljeefist kui ka sellest, milline on elupaik ökodukti suudmete ees. Kui võtta aluseks, et peamine sihtliik, kes Eestis ökodukti kasutab on põder, siis tuleks mõõta ökodukti pikkus mõlema ökodukti suudme kaldelt sellest asukohast, kust põdral oleks üle ökodukti lageda ökodukti korral vaba vaade teisele poole nii, et ta näeks mõlemalt poolt kasvavat metsa, umbes puude pooles kõrguses. Seega, antud juhul võiks eeldada, et metsa nähtav kõrgus on vähemalt kaks korda ökodukti kõrgus ja sel korral seda pikkust mõõta nende kõrgusmärkide vahel, millest milleni ulatub põder oma silmade kõrgusel üle ökodukti vaatama, st ca 2 m ökodukti keskosa kõrgusest madalamal, st kõrgusmärkide 75,0 ja 75,0 vaheline ala. Arvestades aga, et selline mõõteviis on siiski ebamäärane ja selgem ning konkreetsem on mõõtmine ulukitarast ulukitarani, siis edasistes arvutustes arvestasime ökodukti pikkuse ja laiuse suhtarvu ökodukti pikkuse 80 m juures. Ökodukti, kui rajatise kogupikkuseks on rajatise plaani järgi 80 m (fail: MA17427_EP_TL_TS- 40004_TS15-Yldjoonis-v02.pdf Üldplaan 1:1000), milleks on käesoleva töö raames ulukieksperdi poolt võetud ulukitarade vahelise ala ulatus Üldplaani jooniselt mõõdetuna, mis on jooniselt mõõtes umbes sama väärtus kui ökodukti betoonosa kogulaius samalt Üldplaanilt. Arvestades sellega, et Taara ökodukti pikkuseks on planeeritud 80 m, saame toodud pikkuse ja laiuse suhtarvu arvestades selle minimaalseks laiuseks keskkohas ehk maksimaalne ulukite liikumiseks vaba ruumi ulatuseks 80 x 0,8 = 64 m. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 11  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang Nagu ka eespool toodud, peaks ka see suhtarv olema tegelikult suurem, arvestades leevendusmeetme asukohta maastikus ja ökosüsteemis, tihedust transporditaristul, sihtliikide tundlikkust jne. Kuna Taara ökodukt asub laiemas maastikulises struktuuris väga olulises kohas ja siin liigub ka väga suur hulk ulukiliikide esindajaid, siis võiks siin arvestada ka kõrgema koefitsiendiga, nt 0,9-ga. Kui teha arvutus selle koefitsiendiga, saame minimaalseks laiuseks 80 x 0,9 = 72 m, mis ongi peaaegu see, mida pakuti välja ReWild ulukiuuringus. Võimalikud alternatiivsed lahendused Kuna ökodukti laiuse üheks olulisemaks mõjutajaks on selle pikkus, siis on väga oluline jälgida, millist transporditaristut see peab ületama. Taara ökoduktile on planeeritud kolm ava, millest üks on planeeritud selleks, et ületada kavandatavat kogujateed. See muudab ökodukti tegelikult peaaegu kolmandiku võrra pikemaks. Kui see ökodukt peaks ületama vaid kaheniidilist põhimaanteed, siis võiks selle konstruktsiooniosa pikkus olla vähemalt 9 m lühem, mis arvestades samade mõõtmetega suudmetel lühendaks ökodukti kogupikkust ca 10 meetri võrra, st 70 meetrini. Sellise pikkusega ökodukti minimaalne laius keskkohas arvutatuna koefitsiendiga 0,9 oleks 63 m, koefitsiendiga 0,8 aga koguni 56 m. Kui analüüsida kavandatava kogujatee otstarvet Taara ökodukti juures, siis tundub, et ei oleks midagi lahti kui see kogujatee oleks viidud põhimaanteest mõnevõrra kaugemale ja oleks lahendatud olemasolevate teede alusel. Ekspertarvamuse koostajate arvates ühe võimalusena nt nagu joonisel 5. Joonis 5 Ekspertarvamuse koostajate arvates võiks ühe võimalusena kaaluda Käsukonna – Imavere vahelises lõigus jätta maanteega paralleelselt kulgema kavandatud kogujatee rajamatta ja viia see uude asukohta, kasutades olemasolevat kohalike teede võrku. Selle ettepaneku tulemusena peaks ökodukt ületama vaid kaheniidilist põhimaanteed, mistõttu ökodukti pikkus oleks vähemalt 9 m lühem. Sellise pikkusega ökodukti minimaalne laius keskkohas arvutatuna koefitsiendiga 0,9 oleks 63 m. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 12  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang Kuna ilmselt ei saa liiklussagedus sellel kogujateel olema väga kõrge, siis ei tohiks sellest tekkida ka suurt lisatakistust loomade jõudmisel ökoduktile. Kindlasti aga tuleks ökodukti telje suunas mõõta sel juhul sel teel välja lõik, mida ulukid eeldatavalt aktiivsemalt ületama hakkavad ja märgistada see vastavate ulukiohu märkidega. Üheks tehniliseks võimaluseks ökodukti keskosa laiuse muutmisel on ökodukti kuju muutmine. Muutes ökodukti kuju nn paraboolseks, nagu toodud joonisel 5 B ja C, muutub see eeldatavalt ka ulukite läbilaskevõime suhtes efektiivsemaks, sest kavandatava loomade ülepääsu suudmed laienevad. Samas võimaldab see muuta ülepääsu keskkohta mõnevõrra kitsamaks. Aga ka sel juhul tuleb jälgida, et see pikkuse-laiuse minimaalne suhe säiliks. Sellisel juhul võib kindlasti kasutada ökodukti laiuse arvutamisel suhtekoefitsienti 0,8. Ehitustehniliselt on aga puhtalt paraboolne kujulahendus ilmselt keerulisem, kui lehtrikujuline lahendus (Joonis 5 A), mis koosneb sirgjoonelistest paneelidest. Ökodukti kuju ja materjal peavad võimaldama pinnasel ja taimestikul kujuneda selliseks, et oleks tagatud ökosüsteemi sidusus ja sihtliikide liikumine. Joonis 6 Võimalik erinev ökodukti kuju pikisuunas. Ökodukti pindala kasvust tulenevate kulude kokkuhoiuks kasutatakse tihti paraboolset ehk lehtrikujulist disaini (B ja C). Ehitustehniliselt on puhtalt paraboolne kujulahendus (C) keerulisem ja kallim kui lehtrikujuline (B), mis koosneb sirgjoonelistest paneelidest. (Iuell et al 2003, joonis 7.16). Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 13  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang 4. Kokkuvõte Kokkuvõtteks leiame, et eksperthinnangu koostajate arvates esimene eelistus oleks Taara ökodukti pikkuse lühendamine kogujatee viimisega mujale kui ökodukti alla. Sellisel korral oleks kindlasti võimalik vähendada ökodukti laiust selle keskosas kuni 60 meetrini. Järgmine võimalik lahendus oleks muuta ökodukti kuju paraboolseks, mille korral oleks samuti võimalik selle keskkoha laius viia vähemalt 64 meetrini. Kui nende lahendustega enam arvestada ei saa, siis arvestades ökodukti olulist asukohta ja siin liikuvate ulukite liigirikkust ning kõrget arvu peab ökodukti minimaalseks laiuseks selle keskkohas ehk maksimaalne ulukite liikumiseks vaba ruumi ulatuseks jääma vähemalt 64 meetrit, st maksimaalselt võiks ehitusprojektis kavandatud ökodukti laiust keskkohas vähendada 11 meetri võrra, võrreldes algsest ökodukti laiusest. Ekspertide poolt soovitatavad lisameetmed Katta rajatavate loomatunnelite avad, eriti loomatunneli või ökodukti rajamisel tekkivad horisontaalsed jooned looduslike kivide või taimestikuga (Fotod 1-3). Peidetud läbipääsude ja tunnelite avad loovad eeldatavalt paremad eeldused rajatud loomatunnelite omaks võtmiseks loomade poolt. Fotod 1-2 Näited looduslikuma ilme andmisest looma läbipääsu suudmetele (Foto: internet) Suuruluki ülepääs Suuruluki ülepääsu laius peab ülepääsu kõige kitsamast kohast (maksimaalne ulukite liikumiseks vaba ruumi ulatus) olema minimaalselt 64 m. Peitumisvallide või -kuhila meede – kaootiliselt paigaldatud risu ja kändude valle või kuhilaid tuleb rakendada ka suuruluki ülepääsu rajamisel. Suuruluki ülepääsule istutada terve ülepääsu ulatuses kohalikke puuliike, et tekiks olemasolevale looduslikule ümbruskonnale sarnane elukeskkond (Foto 4). Ökodukti pealse ja -eelse haljastuse rajamisel tuleb silmas pidada eesmärki, et istutatavad puud ja põõsad hakkaksid loomi ökoduktile meelitama ja selle tulemusel võetakse ökodukt loomade poolt kiiremini kasutusele. Soovitame istutada kiirekasvulisi ja mitte väga sügava juurekavaga taimeliike - pihlakaid, sarapuid, Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 14  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnangu koostamine õunapuid, sõstraid ja teisi kiiresti marju/seemneid pakkuvaid taimi, mis peaksid loomi kavandatava ökodukti lähedusse meelitama. Foto 3 Võimalik ökodukti haljastus (Foto: internet) Peitumisvallid või -kuhilad Tunnelite ja läbipääsude sisemusse tuleb tekitada maantee muldkeha rajamisel ette jäänud ja likvideeritud puude välja juuritud kändudest ning suurematest puuokstest ebakorrapärased peitumisvallid või -kuhilad. Kahepaiksete ja roomajate tiigid Ökodukti servadesse on planeeritud rajada kahepaiksete tiigid. Tiikide rajamisel tuleb kindlasti jälgida, et tiikide servad ei oleks liiga järsunõlvalised! Tiigid rajada võimalikult tasasele maale, metsa ja põllumaa servadesse. Ökodukti mõlema suudme ette rajatavad väikesed veekogud on olulised nii kahepaiksete ökoduktile meelitamiseks kui ka ulukitele kuiva ilma korral joogikohaks. Lakkumiskivid Põtrade liikumisteele jääva ökodukti jaoks on väga oluline, et mõlemale ökodukti suudme lähedusse tuleb püstitada põtrade jaoks, ca 3-4 m kõrguse posti otsa pandud soolakivi, nn lakukivi, mida muidu kasutatakse nt jahimeeste rajatavatel söödaplatsidel (Foto 5). Nende mõte on see, et just talvisel ajal tunnevad põdrad maanteedelt tulevat soolalõhna ja kuna neil on talvisel ajal soolavajadus, siis kipuvad maanteedele soola lakkuma, aga need soolakivid siis kompenseeriks seda ja ei ajaks neid teele. Lisaks toimiksid nad meelitajatena sõralistele, sest talvine soolavajadus on olemas kõikidel meie sõralistel. Foto 4 Lakukivi (O. Hiiemäe) Külejepiirded Kindlasti tuleb jälgida, et ökodukti küljepiiretena kasutatava laudseina alaossa ei jääks laudseina ja maapinna vahele vahesid, millest kahepaiksed, roomajad ja pisiimetajad võivad läbi ronida ning seekaudu teele sattuda. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 15  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnangu koostamine KASUTATUD KIRJANDUS 1. Iuell, Björn et al, „Habitat fragmentation due to Transportation Infrastructure. Wildlife and Traffic. A European Handbook for Identifying Conflicts and Designing Solutions.“, KNNV Publishers, 2003 2. Klein et al. 2010. Loomad ja liiklus Eestis. Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised lahendused meetmete rakendamiseks“ Tallinn-Tartu 2010. 3. OÜ ReWild, Töö 2020-4 Mäo-Pikknnurme ulukiseire. Lõpparuanne 2022 4. Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2021-0013, Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 87,5-108,13 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 16  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnangu koostamine LISAD Foto 5 Kirdest teele lähenenud põder jõudis ca 2 m kaugusele teest, kuid oli sunnitud tagasi pöörduma 27.01.2026 (Foto: O. Hiiemäe) Foto 6-7 Teed ületanud kitsede jäljeread kavandatava Taara ökodukti asukohas 27.01.2026 (Foto: O. Hiiemäe) Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 17  Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnangu koostamine Foto 8 Tallinn-Tartu mnt-l (Laeva tankla) hukkunud metskitse korjus 27.01.2026 (Foto: O. Hiiemäe) Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 18  KORRALDUS 09.03.2026 nr 1.1-3/26/154 Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna- Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks Transpordiamet algatas 03.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 (E263) Tallinna- Tartu-Võru-Luhamaa tee1 km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee lõik km 99,1- 102,9 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 23401:002:0490; 23401:003:0600 ja 23401:002:0053) Järva maakonnas Järva vallas Käsukonna, Jalametsa ja Imavere külas. Põhimaantee ning selle toimimiseks vajalikke teede ja rajatiste ehitamiseks on vajalikud äralõiked teega piirnevatest kinnisasjadest. Transpordiamet alustas teemaa omandamise menetlust 15.01.2026. aastal ja ehitusloa andmise ajaks ei ole maade omandamine lõpuni viidud. Arvestades eeltooduga, seatakse ehitusloale kõrvaltingimus, et enne ehitustöödega alustamist väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks. Teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks on ehitusprojekti haaratud põhimaantee ümberehitamise ja liikluskorralduse muudatustega seotud ning seetõttu osaliselt ümberehitatavad kohaliku teedevõrgu teed: 2340003 Jalametsa tee, 2340001 Käsukonna tee ja 2340124 Epahansu tee. Riigitee 2 km 102,9-107,1 teelõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks vastab teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ lõigul ca km 105-1092 (Imavere läänepoolne õgvendus). Teemaplaneering koos lisadega on kättesaadav https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/jarvamaa/jarvamaa-mp-tp-pohimaantee-nr2/ Lähtudes ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikest 2 ja 4 on eelnimetatud planeeringut täpsustatud projekteerimistingimustega. Teemaplaneeringut on 1 Riigitee nimi Taristuministri 12.08.2025 määruse nr 48 „Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” muutmine“ alusel  2 täpsustatud Transpordiameti 22.12.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/550 „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,12 Mäo‒ Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“. Tee ehitusloa andmise aluseks on Skepast&Puhkim OÜ töö nr MA17425 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt. Staadium: Põhiprojekt“ koosseisus koostatud töö osa nr MA17425-2 „Koigi-Imavere lõik km 95,3-107,0“. Põhiprojekti koosseisus olevate rajatiste ehitusprojektid on koostatud eelprojekti staadiumis. Käesoleva ehitusloa alusel ehitatakse 2+2 maanteeks riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee Käsukonna-Imavere lõik ca km 99,1-102,9. Projektmaterjalid on kuni 30.06.2029 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/9lygiLoRm3HGgle Seoses töö nr MA17425-02 osalise väljaehitamisega lahendatakse tööprojektiga 2+2 sõidurajaga maantee ja kogujatee KTV-07 ajutine kokku viimine olemasoleva 1+1 sõidurajaga põhimaanteega lõigul ca km 98,6-99,1. Töö eesmärgiks on riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 lõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks koos tee toimimiseks vajalikke teede ning rajatistega. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Käesolev ehitusluba käsitleb riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 lõigul 2+2 maantee ehitamiseks kavandatud tegevusi, mis moodustavad ühe etapi riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,12 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojektiga kavandatud tegevusest. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,12 Mäo-Imavere lõigu I klassi ehitusprojektiga kavandatav üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Tuginedes eeltoodule, algatati Transpordiameti keskkonnatalituse juhataja 19.02.2021 otsusega nr 1.1-2/21/20 riigitee 2 (E263)Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH3. Mäo–Imavere lõigu I klassi maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2021-0013) tunnistati nõuetele vastavaks 2 Varasemates projektides ja dokumentides toodud põhimaantee 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa tee kilometraaž on Kose-Võõbu ja Võõbu-Mäo lõikude valmimise järgselt muutunud. 3 https://www.transpordiamet.ee/keskkonnamoju-hindamise-algatamine-riigitee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa- km-875-1081-mao  3 Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 31.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/1474. KMH aruande ptk 9 järeldatakse, et projekteeritava maanteelõigu ehitamine ei too kaasa olulist negatiivset mõju, kui rakendatakse KMH aruande ptk-s 8 toodud leevendusmeetmeid. Transpordiamet on seisukohal, et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada KMH tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid või teisi vähemalt samaväärselt tõhusaid meetmeid, et ennetada, vältida ja leevendada võimalikku kaasnevat ebasoodsat keskkonnamõju. Võrreldes eelprojektiga on põhiprojektis ära jäetud kahepaiksete tunnel KPT-32 kuna põhiprojekti teede lahendus ei võimalda antud asukohas kahepaiksete jaoks funktsionaalse geomeetriaga tunneli rajamist. Kahepaiksete liikumisvõimalused on tagatud Taara ökodukti ja järgmise kahepaiksete tunneliga (KPT-31), mille vahekaugus on 280 m. Võrreldes eelprojektiga muudetakse riigitee 2 km 102,8 projekteeritud leevendusmeetme 75 m laiuse 3 avalise (2 ava põhimaanteele, 1 ava kogujateele) Taara ökodukti laiust ehitusprojekti muudatusega. Lähtudes Transpordiameti juhendis 22.01.2025 nr 1.1-1/25/9 „Teede projekteerimise juhend“ tabelis 14 toodud suurulukite esinduslike ökoduktide määratud laiusest (60-75 m) ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ eksperthinnangust (lisa 3), vähendatakse Taara ökodukti laiust 64 meetrini ulukiläbipääsu kõige kitsamas kohas (ulukitele vabalt kasutatav liikumisruum). Eeltoodud muudatused ei ole käsitletud eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruandes, mistõttu on amet KeHJS § 24 lõike 12 kohaselt kogunud teavet selle kohta, kas muudatustega kaasneb oluline keskkonnamõju. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 24000008 „Eksperthinnang ulukite eritasandiliste läbipääsude muutuste kohta võrreldes eelprojektiga“ ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ töö nr P26007-Viridis „Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme eksperthinnang“ hinnangul ei ole muudatustega ette näha olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist KeHJS § 24 lõige 11 mõistes. Projektiga ei muudeta oluliselt eelprojekti lahendust ja selle KMH põhimõttelisi järeldusi, sh varem seatud asjakohaste meetmete rakendamise osas. Samuti ei ole muutunud projektala määral, mis muudaks eelprojekti KMH menetluses seatud tingimusi ja seire põhimõtteid. Kavandatava tegevuse leevendusmeetme muudatusest ei lisandu tegevuse lubatavusele lisatingimusi või seire kohustusi. Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest tulenevad keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1 olevale ehitusloale. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. 4 https://www.transpordiamet.ee/riigitee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa-km-875-1081-mao-imavere-loigu-i- klassi-maantee-3  4 Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 9, ning § 24 lõiked 1, 11 ja 15 , otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 lõigul 2+2 maantee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse ida osakonna ehituse üksus. 4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba Käsukonna-Imavere lõik; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Eksperthinnang_Taara ökodukt. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakond  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☒ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/26/154 Tee ehitusloa andmise kuupäev 09.03.2026 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Enne ehitustööde algust tuleb teostada rajatiste ehitusprojektidele ekspertiis ja koostada tööprojektid, mis vastavad majandus- ja taristuministri määrusele 09.01.2020 nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ ja kliimaministri määrusele 17.11.2023 nr 71 „Tee projekteerimise normid“. 2. Enne ehitamist projekteerida põhimaanteel 2+2 sõiduradade vahelise eraldusriba kindlustamata osa laiuse vähendamine 4,0 meetrilt 2,8 meetrile, mis võimaldab objekti maksumust optimeerida. 3. Enne ehitamist projekteerida Taara ökoduktil ulukiläbipääsu laiuse vähendamine 75 meetrilt 64 meetrile (s.o ulukitele vabalt kasutatav liikumisruum) lähtudes Transpordiameti 22.01.2025 juhendist nr 1.1-1/25/9 „Teede projekteerimise juhend“ tabelis 14 toodud parameetritest ja Keskkonnaagentuur Viridis OÜ eksperthinnangust. 4. Enne ehitamist projekteerida töö nr MA17425-02 „Koigi-Imavere lõik km 95,3-107,0“ osaliseks väljaehitamiseks 2+2 sõidurajaga maantee ja kogujatee KTV-07 ajutine kokku viimine olemasoleva 1+1 sõidurajaga põhimaanteega lõigul ca km 98,6-99,1. 5. Näha ette riigitee 2 km 98,786 paremal paikneva Pajustiku kinnistu kü tunnusega 23401:001:0363 juurdepääsutee ristmiku likvideerimine. Juurdepääs kinnistule lahendada kohalikult teelt 2340003 Jalametsa tee. 6. Ehitustööde järgselt tagada väljaspoole teemaa-ala jäävate olemasolevate ja projektijärgselt uuendatavate või ümberehitamisega säilivate maaparandussüsteemide (EH9 KÄSUKONNA (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6112590020110/002), EH11 KÄSUKONNA 1  (6113160020130/001), maaparandusehitis EH12 JALAMETSA (6113160020060/001), EH13 KIKEVERE (6113160020093/001), EH14 KIKEVERE (6113160020092/001) ja EH15 KIIGEVERE (6113160020080/001) toimine. 7. Tagada ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide nõuetekohane rekonstrueerimine (maaeluministri määrus nr 38, vastu võetud 28.03.2019 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“). 8. Ehitustööde käigus täpsustada dreenide ja kollektorite täpne asukoht (ehitustööde käigus pärast sõlme avamist ning enne ehitamise jätkamist) spetsialisti poolt, kes omab maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri (MATER) registreeringut. 9. Tagada ehitusprojektiga ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega seotud ehitustööde dokumenteerimine (maaeluministri määrus nr 13.12.2018 nr 72, vastu võetud 13.12.2018 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded"). 10. Juhul, kui kaevetööde või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega, elektri- ja sideliinide paigaldamise) rikutakse maaparandussüsteem, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada ning teha sellekohane märkus ka ehitustööde päevikusse. 11. Kooskõlastada tööprojekt maaparandussüsteemi omanikega, kelle maadel maaparandustöid teostatakse, sh katastriüksused: 25501:001:0514; 23401:002:0016; 23401:002:0094; 23401:002:0185; 23401:002:0186; 23401:002:0200; 23401:002:0341; 23401:002:0342; 23401:002:0425; 23401:002:0426; 23401:002:0720; 25501:001:0513). 12. Pärast maaparandussüsteemide rekonstrueerimist esitada maaparandussüsteemi kasutusloa kooskõlastamiseks dokumentatsioon Maa- ja Ruumiametile (edaspidi MaRu): 12.1. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise tööde dokumentatsioon (teostusmõõdistus, pdf ja MapInfo-sse konverteeritavates failides). 12.2. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise tööde kohta tuleb koostada eraldi maaparanduse ehitustööde päevik. Kõik drenaaži rekonstrueerimistööd tuleb kanda teostusjoonistele, koostada kaetud tööde aktid, teha olulisematest sõlmedest fotod, lisada fotodele objekti asukoht ja pealkiri ning esitada need MaRu-le. 12.3. Esitada MaRu-le taotlus ja rekonstrueeritud maaparandusala täpne mõõtpiir, mille alusel tuleb MaRu-l maa-ala maaparandusesüsteemide registrist välja kanda. 13. Enne maaparandussüsteemi kasutusloa taotlemist esitada ehitajal maaparanduse tegevuste osas taotluse vormid ja lisa dokumendid MaRu-le tutvumiseks ja kokku leppida aeg tehtud tööde kohapealseks ülevaatuseks. 14. Maaparanduse tööprojekti elluviimisel peab omanikujärelevalvet maaparandussüsteemide rekonstrueerimise osas tegema MATER registrisse kantud ettevõtja. 15. Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks. 16. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 17. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid riigitee 2 (E263) Tallinn– Tartu–Võru–Luhamaa km 87,5–108,1 Mäo–Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemusena välja töötatud ja asjaomaste asutuste poolt täpsustatud keskkonnameetmeid: 17.1. Enne ehitustööde algust tuleb koostada objekti keskkonnajuhtimiskava, mille koosseisus seada sisse ka kord ehitusaegsete leevendusmeetmete rakendamise jälgimiseks. 17.2. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad ja ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine ja sattumine pinnasesse. 17.3. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist 2  keskkonda. 17.4. (Ehitus)materjalide ja jäätmete sattumisel pinnasesse ning ladustamisalast väljapoole (nt kandumine tuule, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda ning pinnasereostuse tekkimisel see koheselt likvideerida. 17.5. Kooritav kasvupinnas tuleb pinnase kohaliku loodusliku väärtuse säilitamiseks võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. 17.6. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad, tee-ehitusmasinate parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi olla rajatud veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale. Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse järelevalveinseneri poolt. 17.7. Raadamistöid ei tohi kavandada lindude pesitsusajale, milleks on ajavahemik 15. märts kuni 30. juuni. 17.8. Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel, teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu teket ja levikut. Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem tolmu levikut takistava kattega. 17.9. Ehitusplatsile viivatel katteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vajadusel (kuival, sademeteta perioodil) teostada tolmutõrjet. 17.10. Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist). 17.11. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtivate müra normtasemetega ja korraldada tööd viisil, et on tagatud normidest kinnipidamine. Impulssmüra põhjustavaid töid on lubatud teha vaid tööpäevadel kella 7.00-19.00. 17.12. Kohtades, kus majapidamised asuvad tee vahetus läheduses, tuleb väga mürarikaste tööde teostamist ja tehnoloogiate (seadmete müraemissiooniga LW=115-120 dB) kasutamist vältida öisel ajal ning puhkepäevadel. 17.13. Ehitustööde korraldamisel ja läbiviimisel tuleb kinni pidada sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtustest. 17.14. Vältida vibratsiooni tekitavate tööde teostamist õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel. 17.15. Enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku mõjualasse (teostatavatest ehitustöödest 30 m ulatuses) jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude jms) tehniline seisukord. 17.16. Ehitamisel üle jäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine peab toimuma vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 96 nõuetele. 17.17. Maapõuest võetava materjali kasutamise kavandamisel on vajalik arvestada, et ehitamisel üle jääva kaevise tarbimine ning võõrandamine saab toimuda vastavalt MaaPS §-le 97. 17.18. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest (JäätS) ja kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest tulenevatest nõuetest. 17.19. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmehierarhia põhimõttest: eelistada jäätmetekke vältimist, mille järgselt jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, seejärel ringlussevõttu ning järgnevalt muud taaskasutust. Kõrvaldamisele on lubatud suunata jäätmed viimases järjekorras. Jäätmete taaskasutamisele suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu. 17.20. Tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest (JäätS, keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21). 17.21. Jäätmeid on lubatud käitlemiseks anda üle vaid selleks vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat keskkonnamõju. 17.22. Teostada tuleb pidevat järelevalvet jäätmehoolduse üle ja selleks määrata vastutav(ad) isik(ud) ja koostada vastav kord. 3  17.23. Kui ehitustööde käigus teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit. 17.24. Arheoloogiliste eeluuringutega määratud aladel näha ette kaevetöödel nende alade edasiseks uurimiseks vajalikud tööd (arheoloogilised eeluuringud enne ehitustööde algust, pinnase koorimise või kaevetööde arheoloogiline jälgimine). 17.25. Ehitustööde organiseerimisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et projekteeritava maantee ja liiklussõlmede piirkonnas on elamuid, mida ehitusaegne ja ehitusplatside valgustus võib häirida. Võimalusel tuleb materjalide ja masinate hoiuplatside asukohad valida selliselt, et need paikneksid asustusest eemal, et vältida võimalikke valgushäiringuid. 17.26. Rajatud müratõkke juures teostada eluhoone teepoolsel küljel või sellega samal kaugusel teest müra kontrollmõõtmised, tõendamaks ehitatud müratõkke vastavust projekteeritud lahendusele. Tegevusi teostada kooskõlas keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ning teelõiguga seotud teede ja rajatiste ehitamine, sh Käsukonna riste viadukt TS14 üle kõrvalmaantee 15167 Koigi-Laimetsa-Käsukonna tee, Taara ökodukt TS 15, müratõkkevall nr 5 (Käsukonna tee 9), väikeulukite- ja kahepaiksete tunnelid, riigitee 15167 km 0,0- 0,4 ümberehitamine, koguja- ja ühendusteed ehitamine, kohalike teede 2340003 Jalametsa tee, 2340001 Käsukonna tee ja 2340124 Epahansu tee osaline ümberehitamine ning bussipeatuste ümberehitamine. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Skepast&Puhkim OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11255795 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Laki põik 2, 12915 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 5808 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt. Staadium: Põhiprojekt“ töö osa nr MA17425-2 „Koigi- Imavere lõik km 95,3-107,0“ lõik km 99,1- 102,9 2.7 Tee ehitusprojekti number MA17425 (allkirjastatud digitaalselt) 4  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 Keskkonnaamet Kiri 12.02.2026 nr 6-2/26/2288-2 Otsus: Keskkonnaamet on tutvunud esitatud materjalidega Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt ning oleme seisukohal, et Taara ökodukti mõõtmed kooskõlastatuks. ja tehniline lahendus on kooskõlas ulukiuuringu soovitustega. Ka on väike- ja suurulukitunnel (sh kahepaiksete tunnel) projekteeritud vastavalt OÜ ReWild ulukiseire töös toodud põhimõtetele. Helen Manguse, juhataja keskkonnakorralduse büroo 2 Maa- ja Ruumiamet Tee ehitusloa andmise aluseks on Skepast&Puhkim Otsus: OÜ töö nr MA17425 „Riigitee 2 (E263)Tallinn- 1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt Kiri 10.02.2026 nr Tartu-Võru-Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere kooskõlastatuks. 6.2-2/5899 lõigu 2+2 maantee ehitusprojekt. Staadium: 2. Ehitusloa kõrvaltingimuse punktis 6 täpsustada Põhiprojekt“ koosseisus koostatud töö osa nr ehitustegevusega seotud maaparandussüsteemi/ehitise MA17425-2 „Koigi-Imavere lõik km 95,3-107,0“. nimetused ja lisada koodid järgnevalt: EH9 Töö eesmärgiks on riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu- KÄSUKONNA (maaparandussüsteemi/ehitise kood Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 lõigu ümberehitus 6112590020110/002), EH11 KÄSUKONNA 2+2 sõidurajaga maanteeks. (6113160020130/001), maaparandusehitis EH12 Projektiga kavandatavad ehitustööd toimuvad Järva JALAMETSA (6113160020060/001), EH13 maakonnas Järva vallas Järavere, Jalametsa ja KIKEVERE (6113160020093/001), EH14 Käsukonna külas osaliselt maaparandusehitiste KIKEVERE (6113160020092/001) ja EH15 Jalametsa (maaparandussüsteemi/ehitise kood KIIGEVERE (6113160020080/001). 6113160020060/001), KÄSUKONNA (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6112590020110/002), Käsukonna 1  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6113160020130/001), KIKEVERE (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6113160020093/001), KIKEVERE (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6113160020092/001) ja Kiigevere (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6113160020080/001) drenaažkuivendusega maa- alal. MaRu maaparanduse osakond ei esita vastuväiteid Käsukonna-Imavere lõigu tee ehitusloa eelnõule ja Riigitee 2 Käsukonna-Imavere lõigu tee ehitusloa korralduse eelnõule. Ehitustööd teostada vastavalt INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ poolt koostatud projektile „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere. Maaparandusliku osa toimik I Mäo-Koigi lõik ja II Koigi-Imavere lõik“ (töö nr 2024097). JÜRI PANGA, maaparanduse osakonna maaparanduse kooskõlastuste büroo peaspetsialist 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr arvamuse osas 1 Järva Vallavalitsus Ehitusloa andmise aluseks on Skepast&Puhkim Põhjendus: OÜ koostatud põhiprojekt ja sama ettevõtte 2  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 Kiri 13.02.2026 nr 7- koostatud keskkonnamõju hindamise aruanne. Selgitame, et lähtudes Mäo–Imavere lõigu I klassi 6/2026/545-2 Keskkonnamõju hindamise aruande punkt 8.4. maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste Meetmed elustiku kaitseks on sätestatud, et keskkonnamõju hindamise aruande (Skepast&Puhkim põhiprojekti koostamisel tuleb arvestada kõikide OÜ, töö nr 2021-0013, edaspidi KMH aruanne) eelprojektis ettenähtud loomapääsude, punktist 8.4. tuleb põhiprojekti koostamisel arvestada tagasihüppekohtade, konnatõkete ja nende kõigi eelprojektis ettenähud loomapääsude, parameetritega. tagasihüppekohtade, konnatõkete ja nende parameetritega ning juhul kui Transpordiamet Nimetatud eelprojekt koos keskkonnamõjude (arendajana) soovib ulukiläbipääsude mõõtmeid hindamise aruandega on läbinud avalikustamise projekteerimise järgmistes etappides muuta, siis tuleb protsessi mille käigus kinnitati, et rakendatakse arvestada KeHJS § 24 lõikega 11 ning tellida täiendav kõiki keskkonnamõjude hindamise aruandes eksperdihinnang, mis lisatakse KMH aruandele ja kirjeldatud ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise ehitusprojekti materjalidele. ja vähendamise meetmeid. Transpordiamet soovib Taara ökodukti mõõtmeid Eelnevast tulenevalt ei saa Järva Vallavalitsus muuta objekti maksumuse optimeerimise eesmärgil. heaks kiita tee ehitusloa eelnõus sätestatud Arvestades KMH aruandes tooduga ja KeHJS § 24 kõrvaltingimused punkti 3 - Taara ökoduktil lõikega 11 on Transpordiamet ulukiläbipääsu ulukipääsu laiuse vähendamine 75 meetrilt 64 mõõtmete muutmise mõju hindamiseks tellinud meetrile. eksperthinnangu, Keskkonnaagentuur Viridis OÜ töö Ülejäänud osas nõustub Järva Vallavalitsus tee nr P26007-Viridis „Riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu- ehitusloa eelnõuga. Võru-Luhamaa tee km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti muudatuste ulukimeetme Aivar Lainjärv, teede peaspetsialist eksperthinnang“. Lähtudes Keskkonnaagentuur Viridis OÜ eksperthinnangust vähendatakse Taara ökodukti laiust 64 meetrini ulukiläbipääsu kõige kitsamas kohas (ulukitele vabalt kasutatav liikumisruum). Eksperthinnangu koostamisel on arvestatud Taara ökodukti piirkonda teeprojektidega kavandatud 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 ulukimeetmetega: Taara ökoduktist ca 6,6 km Tallinna suunas on kavandatud Jõe suurulukitunnel ja ca 6,7 km kaugusele Tartu suunas on kavandatud Imavere ökodukt. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ töö nr P26007-Viridis versioon 25.02.2026 on lisatud ehitusprojekti ja ehitusloa andmise korraldusele. Otsus: Mitte arvestada ehitusloa eelnõule esitatud arvamusega. 2 Regionaal- ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Otsus: Põllumajandusministeerium ühistranspordi osakond kooskõlastab ehitusloa Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud eelnõu. ehitusloa eelnõule. Kiri 16.02.2026 nr 12- 4/124 Tiit Keppart, peaspetsialist ühistranspordiosakond 3 Terviseamet Terviseamet on tutvunud esitatud ehitusloa Otsus: eelnõuga ning ei esita sellele ettepanekuid ega Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud Kiri 11.02.2026 nr 9.3- vastuväiteid. ehitusloa eelnõule. 1/26/972-2 Kristel Kallaste, menetlusgrupi juht 4 Muinsuskaitseamet Kaasasite meid tee ehitusloa andmise menetlusse Otsus: riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud Kiri 5-10/246-1 05.02.2026 km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 ehitusloa eelnõule. maantee ehitamiseks. Muinsuskaitseamet annab teada, et on ehitusloa eelnõuga tutvunud, ega soovi selle kohta täiendavalt arvamust avaldada. 4  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 Madis Mikkor, Järvamaa nõunik 5 Päästeamet - Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada. 6 MTÜ Järvamaa MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus Otsus: Ühistranspordi Keskus kooskõlastab tee ehitusloa eelnõu riigitee 2 (E263) Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 ehitusloa eelnõule. Kiri 04. veebruar 2026 nr 4 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks. Urmas Kupp, JÜTK tegevdirektor 7 Eesti Lairiba Arenduse Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) Otsus: Sihtasutus (edaspidi sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, 1. Arvestada arvamusega tööprojektide koostamisel ELASA) kooskõlastab ehitusloa eelnõu. ja ehitamisel. Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt 2. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks. Kiri 13.02.2026 nr 4114- ELA007. Lähtuda ELASA poolt antud 1.17/19 kooskõlastusest KK5095, enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/. Marko Mittal, AS Connecto Eesti 8 Elektrilevi OÜ Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Põhjendus: Elektrilevi OÜ-ga täiendavalt töö- või põhiprojekti Ehitusloa aluseks olevale projektile MA17425-02 on Kiri 04.02.2026 joonised. Projekt on võimalik esitada läbi antud Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastus nr Elektrilevi OÜ kodulehe: Ehitusprojektide 8347300872, mis kehtib kuni 09.10.2026.a. kooskõlastamine - Elektrilevi Otsus: Maie Erik, Tehnovõrkude vanemspetsialist 1. Arvestada enne Elektrilevi OÜ rajatiste kaitsevööndis ehitustegevuse alustamist kooskõlastusega 09.10.2025.a nr 8347300872. 5  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 Kooskõlastus uuendada peale kooskõlastuse kehtivuse tähtaja möödumist ja/või Elektrilevi OÜ rajatisi puudutavate ehitusprojekti muudatuste kavandamisel. 2. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks. 9 Elering AS Skepast&Puhkim OÜ töö nr MA17425-02 Põhjendus: „Riigitee (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Juhime tähelepanu, et Skepast&Puhkim OÜ töö nr Kiri 04.02.2026 nr 12- km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 maantee MA17425 „Riigitee (E263) Tallinn-Tartu-Võru- 9/2026/77 ehitusprojekt. Staadium: Põhiprojekt“ Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere lõigu 2+2 Kooskõlastatud tingimustel: maantee ehitusprojekt. Staadium: Põhiprojekt“ 1. Riigitee Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere tervikuna on kooskõlastatud Elering AS poolt lõigu ehituse ehitusalas ristuvad maanteega 01.09.2025 kirjaga nr 12-9/2025/519. järgnevad Elering AS 330 kV ja 110 kV õhuliinid: • 110 kV õhuliin L132A Paide-Koigi visangus Käesolevas menetluses on Elering AS kirja M61-M62 ristumine põhimaanteega. 04.02.2026 nr 12-9/2026/77 punktis 5 esitanud • 330 kV õhuliin L356 Mustvee-Paide visangus tingimuse: „Järva vallas ristub olemasolev 110 kV M227-M228 ristumine põhimaanteega elektriliin L132A Paide-Koigi projektalaga umbes km • 110 kV kaheahelaline õhuliin L132B/l132C 95,9 (Koigi). Antud liini ei likvideeritud seoses 330 kV Imavere-Koigi/Imavere-Põltsamaa visangutes M3- L356 Mustvee-Paide liini rekonstrueerimisega ja on M4 endiselt alles (plaan muutus) ja tuleb enne tee ehitust • 110 kV õhuliin L132C Imavere-Põltsamaa ümber nõuetele vastavalt ehitada.“ Eelnimetatud 110 visangute M19-M20 Eleringi liinide asukohti saab kV ristmevälja ümberehitamise projekteerimist ja vaadata: http://gis.elering.ee/ ehitamist käsitlevad ka tingimused punktides 4 – 10 ja 2. Tööprojekti koostamisel lähtuda lubatud 18. kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. 330 kV õhuliini kaitsevöönd Juhime tähelepanu, et käesolev ehitusloa menetlus ulatub 40 m liini teljest mõlemale poole ja 110 kV käsitleb riigitee 2 km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere õhuliini kaitsevöönd ulatub 25 m liini teljest lõigul 2+2 maantee ehitamist ja 110 kV elektriliini mõlemale poole. Valdaja peab kinni pidama ristumine km 95,9 asub väljaspool käesoleva ehitusloa Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), alusel ehitatavat teelõiku. Transpordiamet ei arvesta Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise käesolevas menetluses tööprojekti koostamise 6  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi tingimustega 4-10 ja 18 kuna need ei puuduta riigitee ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja 2 km 99,1-102,9 ehitamist. kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud Riigitee 2 km 95,9 ristuva 110 kV elektriliini L132A tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, Paide-Koigi ümberehitamiseks vajalikud tööd põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise kavandatakse enne eeltoodud ristumisega seotud saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil teelõigu ehitamist. olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda). Otsus: 3. 330 kV õhuliin Mustvee-Paide (endine Viru- 1. Arvestada tööprojektide koostamisel ja ehitamisel Paide) ristub põhimaantee nr 2 Tallinn-TartuVõru- Elering AS 04.02.2026 kirjas nr 12-9/2026/77 Luhamaa tee 101,5 km, katastritunnus punktides 1-3 ja 11-17 ja 19 tooduga. 23401:002:0490 asukohaga Käsukonna küla, Järva 2. Mitte arvestada punktides 4-10 ja 18 toodud vald, Järva maakond. Antud liini Elering tingimustega kuna need ei puuduta riigitee 2 km rekonstrueeris 2025 aastal ning Elering liini 99,1-102,9 ehitamist. rekonstrueerimisel arvestas Mäo-Imavere 2+2 3. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks. maantee eelprojekti joonistega (planeeritava tee absoluutkõrgusega) siis maantee põhiprojekti faasis antud elektriliinil ümberehitust teha ei tule, kui teepinna kõrgust ei muudeta. 4. Küll aga seoses uue lõigu 2+2 planeeritava riigimaantee maanteetrassiga tuleb olemasolevate 110kV õhuliinide ristumised nõutud vahekauguste (gabariitide) tagamiseks ümber ehitada esimese klassi maanteega ristumiste nõuetele vastavaks. 5. Järva vallas ristub olemasolev 110 kV elektriliin L132A Paide-Koigi projektalaga umbes km 95,9 (Koigi). Antud liini ei likvideeritud seoses 330 kV L356 Mustvee-Paide liini rekonstrueerimisega ja on endiselt alles (plaan muutus) ja tuleb enne tee ehitust ümber nõuetele vastavalt ehitada. 7  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 6. 110 kV liinide ristumiste projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja Eleringi ettevõtte dokumendiseeria (700) projekteerimise erinõuetest. 700 seeria dokumentides toodud nõuded ja kord on projekteerimisel ja töö korraldamisel kohustuslik. Ülekandeliinide ehitusnõuetes käsitlemata tööde tegemise kord tuleb eraldi kokku leppida. 7. Elektripaigaldise ümberehituseks tuleb kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanikul (Maanteeamet), Elering AS-ile, esitada elektripaigaldise ümberehituse taotlus vähemalt 36 kuud enne tee ehitustööde algust ristumiste väljaehitamiseks 110 kV õhuliinide kaitsevööndis. Portaalis https://egle.ee/# saab esitada taotluse liini ümberehitamiseks ning korraldada kogu asjaajamise ja infovahetuse Eleringiga. 8. Kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanik, kelle tegevusega kaasneb Elering AS-le kuuluvate elektripaigaldiste ümberehitamine/asukoha muutmine, tasub kõik taolise tegevusega seotud kulutused Elering AS-ile; 9. Ümberehitusele eelnevalt tuleb ümberehituse taotlejal koostada ning esitada Eleringile kooskõlastamiseks tööprojekt ja tööohutusplaan. Tööprojekti koostamise nõuded tuleb enne tööprojekti koostamist taotleda Eleringilt. Elering annab omapoolse heakskiidu või motiveeritud vastuväited 30 päeva jooksul kogu dokumentatsiooni esitamisest. Elering esitab omapoolse heakskiidu või vastuväited kirjalikult. 8  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 10. Täiendav informatsioon ümberehituse nõuete ning koostatava tööprojekti nõuete osas asub Eleringi kodulehel https://elering.ee/vorgu- umberehitus. 11. Sõidutee ning parkla rajamisel ning rekonstrueerimisel arvestada, et tee ning parkla ristumisel 330 kV õhuliiniga peab olema tagatud 9,5 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja 330 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C. Tööprojektis esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud temperatuuril +60°C. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5 m ei ole lubatud. 12. Tagada tee peenra ja masti lähima elemendi vahekaugus vahemikuga masti kõrgus + 5 m. 13. Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal vastutusel. Elering AS ei vastuta liinist tulenevate ohtude eest (nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parkla rajamist selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti ei jääks. 14. Tagada 5 m puhasvahe parkla ja 330 kV liini elemendist (mastist), takistada mastile pealesõidu võimalus äärekivi või põrkepiirdega. 15. Pinnase kõrguste planeerimisel tuleb arvestada metallmastide läheduses mastide vundamentide kõrgustega, ehk vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses maast väljas. 16. Välisvalgustuse ehitamisel tuleb tagada minimaalselt 10 m vahe valgusti tipu ja õhuliini 9  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 juhtme (juhtme temperatuuri +60° juures) vahel (sama vahe peab olema tagatud ka masti kukkumisel liini suunas). 17. Liini kaitsevööndis kõrghaljastus on lubatud max kasvukõrgusega 3,0 m 18. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan koos lõigete ja ristumise lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul (pdf ja dwg). Failid saata aadressile [email protected]. 19. Õhuliini kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5 m, peab taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil Kaitsevööndis tegutsemise luba | Elering Enno Bender, Liinide hooldusjuht 10 Jalametsa - Otsus: Maaparandusühistu Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et 11 Tammeküla - arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa osas Maaparandusühistu arvamust avaldada. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr nimi/Katastriüksuse tunnus/kiri 1 Kodre 1. Soovime, et uue tee rajamise käigus Põhjendus: 23401:002:0185 säilitatakse minule kuuluval kinnistul Arvamuse punkti 1 osas selgitame, et tee ehitamisega seotud 23401:002:0185 asuvate maaparandusehitiste ümberehitamine, sh kinnisasjal e-kiri 15.02.2026 maaparandussüsteemi toimimine. Hetkel 23401:002:0185, on käsitletud Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ ehitusloa saamiseks esitatud koostatud projektis „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- 10  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 dokumentidest selle kohta midagi ei Luhamaa km 84,6-107,0 Mäo-Imavere. Maaparandusliku osa leidnud. Palun see nõue selgelt kirja panna toimik II. Koigi-Imavere lõik“ (töö nr 2024097). ning meid teavitada kuidas ehituse käigus Maaparandusliku osa toimik II (Koigi Imavere lõik) on meie maal maaparandussüsteemide kooskõlastatud Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonnaga toimivus tagatakse. 24.09.2026. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond ei esitanud käesolevas menetluses ettepanekuid ehitusloa eelnõu 2. Jätkuvalt puudub kavandites lahendus, täiendamiseks. Töö nr 2024097 ja kooskõlastused asuvad kuid peaks põllumajandusmasinatega ehitusprojekti kaustas „Maaparandus“. pääsema kinnistule 23401:002:0185. Oleme selle küsimuse ka varasemalt Lähtudes Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna tõstatanud. varasemast seisukohast (teenus-2523942), kiri 05.11.2025 nr 6.2-2/39405 (seisukohad on esitatud Imavere liiklussõlme 3. Soovime, et kavandatav maantee lõigul ehitusloa menetluses, kuid puudutasid osaliselt ka Käsukonna- 101-102 km planeeritaks uus maantee Imavere lõigul maaparandusehitiste ümberehitamist), lisatakse võimalikult vana maantee lähedale, et ehitusloale kõrvaltingimused seoses ehitusloa esemega seotud säästa väärtuslikku põllumaad. Vana ja maaparandusehitistega EH9 KÄSUKONNA kavandatava maantee vahele kasutuseta ala (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6112590020110/002), jätmine ei täida ühtegi kasulikku eesmärki. EH11 KÄSUKONNA (6113160020130/001), Tee ehituse käigus on oluline väärtuslikke maaparandusehitis EH12 JALAMETSA (6113160020060/001), põllumaid võimalikult suures ulatuses EH13 KIKEVERE (6113160020093/001), EH14 KIKEVERE säilitada. (6113160020092/001) ja EH15 KIIGEVERE (6113160020080/001). Transpordiameti hinnangul on projektijärgsel ehitamisel ja ehitusloa kõrvaltingimuste täitmisel tagatud ehitustööde järgselt väljaspoole teemaa-ala jäävate olemasolevate ja projektijärgselt uuendatavate või ümberehitamisega säilivate maaparandussüsteemide toimivus. Punktis 2 toodud juurdepääsu küsimuses palume arvestada, et teeprojektis lahendatakse juurdepääsud ainult nendele 11 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs põhimaanteelt või teistelt projektiga seotud teedelt likvideeritakse. Kinnisasjale Kodre (23401:002:0185; maatulundusmaa sihtotstarve) säilib olemasolev ja projektijärgne juurdepääs avalikult kasutatavale teele läbi naaberkinnisasjade, Epahansu teelt läbi Risti kinnisasja (kü tunnusega 23401:002:0425) ja Uue-Kodre (23401:002:0186) või Risti kinnisasja (23401:002:0426) juurdepääsutee kaudu. Teeprojektiga ei muudeta kinnisasjale juurdepääsu. Kinnisasjale juurdepääsu läbi naaberkinnisasja reguleerib asjaõigusseadus. Projekteeritud 2+2 sõidurajaga põhimaantee parameetrid on valitud lähtuvalt projektkiirusest 120 km/h. Kuna olemasoleva maantee parameetrid vastavad projektkiirusele 90 km/h, siis ei ole võimalik kõrgema tasemega tee projekteerimisel jälgida olemasoleva 1+1 maantee paigutust. Uue maantee vana maanteega paralleelseks toomine lõigus km 101-102 ei ole võimalik arvestades nii plaani- ja eelkõverikele nõutud väärtuseid kui ka nõudeid peatumisnähtavuse tagamiseks. Põhimaantee ja kogujatee vahel on ohutusriba vajalik liiklusohutuse seisukohast, sh pimedal ajal kogujatee liiklusest tuleneva häiriva mõju ja pimestamise vältimiseks. Otsus: 1. Arvestada arvamusega punkt 1 ja lisada ehitusloale kõrvaltingimused: 1.1. Tagada ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide nõuetekohane rekonstrueerimine (maaeluministri määrus nr 38, vastu 12 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 võetud 28.03.2019 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“). 1.2. Ehitustööde käigus täpsustada dreenide ja kollektorite täpne asukoht (ehitustööde käigus pärast sõlme avamist ning enne ehitamise jätkamist) spetsialisti poolt, kes omab maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri (MATER) registreeringut. 1.3. Tagada ehitusprojektiga ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega seotud ehitustööde dokumenteerimine (maaeluministri määrus nr 13.12.2018 nr 72, vastu võetud 13.12.2018 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded"). 1.4. Juhul, kui kaevetööde või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega, elektri- ja sideliinide paigaldamise) rikutakse maaparandussüsteem, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada ning teha sellekohane märkus ka ehitustööde päevikusse. 1.5. Kooskõlastada tööprojekt maaparandussüsteemi omanikega, kelle maadel maaparandustöid teostatakse, sh katastriüksused: 25501:001:0514; 23401:002:0016; 23401:002:0094; 23401:002:0185; 23401:002:0186; 23401:002:0200; 23401:002:0341; 23401:002:0342; 23401:002:0425; 23401:002:0426; 23401:002:0720; 25501:001:0513). 1.6. Pärast maaparandussüsteemide rekonstrueerimist esitada maaparandussüsteemi kasutusloa kooskõlastamiseks dokumentatsioon Maa- ja Ruumiametile (edaspidi MaRu): 13  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 1.6.1. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise tööde dokumentatsioon (teostusmõõdistus, pdf ja MapInfo-sse konverteeritavates failides). 1.6.2. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise tööde kohta tuleb koostada eraldi maaparanduse ehitustööde päevik. Kõik drenaaži rekonstrueerimistööd tuleb kanda teostusjoonistele, koostada kaetud tööde aktid, teha olulisematest sõlmedest fotod, lisada fotodele objekti asukoht ja pealkiri ning esitada need MaRu-le. 1.6.3. Esitada MaRu-le taotlus ja rekonstrueeritud maaparandusala täpne mõõtpiir, mille alusel tuleb MaRu-l maa-ala maaparandusesüsteemide registrist välja kanda. 1.7. Enne maaparandussüsteemi kasutusloa taotlemist esitada ehitajal maaparanduse tegevuste osas taotluse vormid ja lisa dokumendid MaRu-le tutvumiseks ja kokku leppida aeg tehtud tööde kohapealseks ülevaatuseks. 1.8. Maaparanduse tööprojekti elluviimisel peab omanikujärelevalvet maaparandussüsteemide rekonstrueerimise osas tegema MATER registrisse kantud ettevõtja. 2. Mitte arvestada arvamusega 2 ja 3. 2 Taara Olen kättesaanud Teie saadetud Põhjendus: 23401:002:0077 dokumendid. Jään ootama mulle kuuluval Transpordiamet esitab kinnisasja omanikule hinnapakkumuse ja Taara katastriüksusel planeeritud kokkuleppe tingimused esimesel võimalusel peale kinnisasjast e-kiri 16.02.2026 ehitusalast maad puudutava kokkuleppe äralõike hindamise aruande laekumist. tingimusi. Otsus: Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks. 14  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 99,1-102,9 Käsukonna-Imavere lõigul 2+2 maantee ehitamiseks“ lisa 2 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja Katastriüksuse Kinnisasja Katastriüksuse Kinnisasja Katastriüksuse nimi tunnus nimi tunnus nimi tunnus Eessaare 23401:003:0003 Nurga-Kundla 23401:002:0342 Sõõrumaa 23401:002:0094 Essasoo 23401:003:0990 Pajustiku 23401:001:0363 Taarasaare 23401:002:0016 Jalametsa tee 23401:002:0144 Reino 23401:002:0720 Uue-Kodre 23401:002:0186 Jalametsa tee L1 25501:001:0512 Risti 23401:002:0425 Valli 23401:003:0037 Kasevälja 23401:001:0303 Risti 23401:002:0426 Valli 23401:003:0038 Kotka 23401:002:0691 Ristivälja 23401:002:0382 Väljamäe 23401:002:0540 Levimaa 25501:001:0513 Saare 25501:001:0514 Käsukonna tee 9 23401:002:0470 Nurga-Kundla 23401:002:0341 Saare 23401:002:0151 Maarjaheina 23401:002:0600 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 15