Jõhvi linn
N 4
2 41
NARVA MNT 133 KINNISTU JA
.3
43.42 9 .
4
53
3
4
4
43.51 3
.6 2
3
4
Narva.0 mnt 139c 42.99 N
.6
3
4
0
43.56 1. k 0 43.20
.5
4
7 raa 25101:001:0352
9
43.51 4 v 43.13
43.49
43.52
43.78
72
43
.
2
.
08
5
9
41
41
.
.
64
43.23
42.93
LÄHIALA DETAILPLANEERING
43
. 69
43.88 43 4 42.96 W O
43
3 4 43.01
43
15 2.
.5
43.90 44 . 4
. 76 2
36 33
PÕHIJOONIS 1:500
.5
44.
8
.
.5
5
0
8
43.56 43.84 4
5
4 41
.2 .
0 55
43.70 42.94
5
43 41
ki
.
.8
44.23 . 48 43.12
1
l
1
41
l
43.85
43.69 44.48 42 M S
43.99 44
.29 4
64 un
.
ak
42
42.94
öt
a
v LEPPEMÄRGID
3 i
vi
.1 .34 tö
te
43.6
43.6
43.
43.95 6 42.81
43.10 41 it
4
.
60 m 43.09
3
43
74
.9
.1 41
44.41 2 42 42.79 planeeringuala piir
5
7
43 .
66
7
.83 .41 42.93
4
42.95
4
43.64 4 42
43. 1
.3
95 44. 41
42 . 77 .
57 43.02 42.92 ol.ol. krundipiir
0
.97
43 41
43.62 . . 42 42.81 43.00
60
78
ol.ol. katastriüksuse nimetus
44
.55 Narva mnt 133
44.35 41
42 42.84
.2
. .
51
43.81
73
43.78
43.71
44.09 4 25101:001:0719
0
kill 4 1.
2
42.84
42.88 ol.ol. katastriüksuse tunnus
43.61 1 Tallinn-Narva tee T7 44.22
4
3
.0
6 44 kr
42
.
3 1.
58 aa 40
kill 20
44. .6
25101:001:0290 2 42
v 41 42.71
44.39 leidmata .78 .
51
4 42.62 42.80
ol.ol. hoonestus
41
ki
4 43 .
.1 43.87 .
00 52 42
l
7
l
43.67 42 .28 mänguväljak
43 .39 4
. 1
nt
68
Narva mnt 139.
51 42.73
44.06 42 ol.ol. asfaltkattega teed ja alad
orie
44. v
28 .20 a .66 25301:010:0035
41
44 öt
43.86
.
43.83
tö 55
43.82
te 43 42.64
44.47 t 42 41
44.30
i .66 . .98
44.16 m 43.70 22 43.02
kill 44.36 42 41
.
57
.63
43.75 43 41 42
.
42.41 ol.ol. killustikkattega teed ja alad
.28 .53 09
42 41
43.73 4m .23 .
56
kill 43.95
3 43.68 42.
.4
4 44.28 44.01 42
51
ol.ol. jalgtee
44
4
maantee L13 43
.66 43 .91 41
.56 41
.
. 59
.3
8 12 42
01:001:0441 .2 43
.
42.77 .1
9
4
44.24 4 21
4m
44.02
4
44.07
43
ol.ol. kraav
44.10
.44 42.94
kill 44.36 42
.28
.96 43
43.81 42.86
.13 .16
44
4 42 42.93
4
Narva mnt 127 43
.23 .77 4m
42
. tänava kaitsevöönd (10 m)
ki
44.24 44.48 43.30 66
73
43
l
42
22
25101:001:0355
l
44.30 . .
08 43.85 78 42 35 42.61
43.
.
43.
.74
44
5
süvend
.3
44.28 süvend
44.
35 44.07 43.93 Pühajõe kalda ehituskeeluvöönd
4
4 4.
4
44 .
pinnase all
44.35
44.24 Narva mnt 133 43.40
37
43.10
35
44. e
t ö
t ötav 25101:001:0719 Pühajõe kalda piiranguvöönd
60 mit
44. 44.70 44.36 Narva mnt 135
43 88
58 44.34 42.98
1
44
.64 25301:010:0041
.
.3
A
44. 44.56
42
44 58
.
12
71
44.47 43.95
43 43.02 plan. hoonestusala
44.55 .
P-
44. 59
72 A 44. 43
POS 1
Be l
76 .77
Rek
t
44.05
4m
44.
80 44.
Kr3 81 43.38
44.60 43 3
.22 ER
44.
96 44.79 43
.
2H plan. haljasala
44.77 44. 51 9m/
Narva maantee
44. L10 44. A 78 43.90
süvend
100% 2k/1k
5m
H
93 7
44.83 pink9 4 8
Bus 4. 1
44. 80
kill 44. 44. s
25101:001:0996 90
44.86
81 44.88
i peat
us
44.
73 43.78
2512m² 600m²
43 14
43
44.7744.
.47
45. 44. 76 44.57 43 .1
plan. asfaltkattega alad
.
02 89 44.36 3
44. 43 .21 43
43
A 85 44. 44.73 .54
44. 44. 79 44 .
50
86 74 A .58 Kr4
44. 44.
82
94 44. 44. 43.43
98 44. 71 44 44
44. 83 .68 44.67 .66
93
44.68 44
44. 44. . varem projekteeritud tee*
2
41
5
84k 95 43.62
43 9
i
ll 43.84 43
.6
.6
.3
44. 44.61 .
38
78
44.56
44.55
44.
44
5
43
8 44
44. 9 44. .48 4
.5
85 92 A 44 44 3
44. .71 .28 .9
44
7
8 3
44. 44. 7 44. 44.54
.4
60 82
ki
ll
44.
89
75
44 plan. juurdepääs krundile
44
44.
53 44. .34 44 43
.34
44.44
8 A .
44. 4 91
9
44.
47 78 44.47 43.76
44. 44.
44.3
44.37 85 72 4
44. 4
80 44 .3 10549
44. 44.
l
A .48 5
l
48 77
ol.ol. kõrghaljastus
ki
43.80 44.
71 44.48 44.56
Kr2 ki
ll 44.
81 H=43.986
Narva maantee T14 43.83
43.
44. 44.77
63
44.
44.78 43.48
39 74 44. 44.52 44
67 . 44.60
25301:010:0064 43.94 43. 44.
78
59
44.35
26 43.41
44.28
43.
44
20 44.
44.67
43.64 71 44.61
44.01 43. 44. 44. 44. tehnovõrgu kaitsevöönd
5
00 47 72 61 43.39
.7
44.
.5
kr 44. 77 44.
62
aav 67
4
4
44.
43.76
43.55
43.10
44.53
43.48 Narva mnt 130 44. 70
4
43. 28 44. A 44. 44.
43.43 02 65 73 68 44.52
43. 44. 44.
25301:010:0075 43.
09 39 ki
ll 44. 58 A 44.55
53 44. 44.
66 Narva maantee L11
43.61
37
43.04
44.11 43. 62
43.51 43. 44. 43.
413 44. * Projekt "Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5
43.57
87 17 1 63
6525101:001:0043 44.
44.
68 44.
53
44.
POS 1 Narva mnt 132
43.
66 43.16
kraav
58
44.
Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti koostamine"
43 44 59
25301:010:0210 43.91 43.85 43.84 .73 42. .54 44. A 44.
63 koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 20200055, 18.11.2022
44.08
95
43.86
43.43
7
61
.0 8
44.
0
k
44.0
ER 3 krundi sihtotstarve hoonete lubatud arv 35 i
ll
.0
43.
62 44.
51
43.63
44
43.68
43.09
43.55
43. 44.
44
9m/ 05 44.
36 52
100% 2k/1k
5m
sihtotstarvete protsentuaalne jaotus korruselisus hoonete lubatud kõrgus 44.63
43.
43.
07 44.
31
objekt
2512m² 600m² krundi pindala hoonete lubatud suurim ehitisealune pind
43.80 73
Jõhvi linn
EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Hoonete lubatud Lubatud Krundi max töö nr joonis
Olemasoleva POS Krundi Katastri Krundi Hoonete lubatud suurim Lubatud Plan. parkimis-Min. haljasala
suurim ehitisealune hoonete arv täisehituse 82-0824 PÕHIJOONIS
krundi andmed numbersihtotstarve sihtotstarve pindala kõrgus/korruselisus katusekalle kohtade arv suurus
pind krundil protsent
OÜ WESENBERG
mõõtkava planeeringu koostamise
Narva mnt 133 Registrikood 12865969
25101:001:0719 1:500 A3 korraldaja
Jõhvi Vallavalitsus
pindala 2512 m² 9m/2k (ridaelamu) J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
1 100% ER 100% E 2512m² 600m² 3 24% þÿ0- 12 628m² huvitatud isik
sihtotstarve: 5m/1k (abihoone) MTR EEP003276 leht staad.
ärimaa 3 DP OÜ ILYWAY
tel: 5211425
e-mail:
[email protected] kuupäev arhitekt-planeerija planeerija
ER - ridaelamu maa, E - elamumaa 12.03.2026 Kristi Jõemets Liina Talistu
Kutsetunnistus nr 176297 Diplom nr MA 019394
43
.3
4
1. 43.18 3 42
6
4 3.
4 .81
3 6
43.27
4
42
N
.6
42 .79
Jõhvi linn
8
43
42.90 .67
9
43.42 43.46 4 .35
1.
6 42 43.16
41 5 . 43.33
43.95 79
.73 42.87
43.08 4 43.34
2 41
NARVA MNT 133 KINNISTU JA
.3
43.42 9 .
4
53
3
4
4
43.51 3
.6 2
3
4
Narva mnt 139c
.0 42.99
.6
3
4
0
43.56 1. k 43.20
0
.5
4
7 raa 25101:001:0352
9
43.51 4 v 43.13
43.49
ühenduskoht alajaamas43.52
Jõhvi nr 57:(Jõhvi) (Soo tn 69)
43.78
72
43
.
2
.
08
5
9
41
.
41
.
64
43.23
42.93
LÄHIALA DETAILPLANEERING
43
. 69
43.88 43 4 42.96
43
3 4 43.01
43
15 2.
.5
43.90 44 . 4
. 76
36 33 2
TEHNOVÕRGUD 1:500
.5
44.
8
.
.5
5
0
8
43.56 43.84 4
5
4 41
.2 .
0 55
43.70 42.94
5
43 41
ki
.
.8
44.23 . 48 43.12
1
l
1
41
l
43.69 43.85 44.48 42 M
43.99 44
.29 4
64 un
.
ak
42
42.94
öt
a
v LEPPEMÄRGID
3 i
vi
.1 .34 tö
te
43.6
43.6
43.
43.95 6 42.81
43.10 41 it
4
.
60 m 43.09
3
43
74
.9
.1 41
44.41 2 42 42.79 planeeringuala piir
5
7
43 .
66
7
.83 .41 42.93
4
42.95
4
43.64 4 42
43. 1
.3
95 44. 41
42 . 77 .
57 43.02 42.92 ol.ol. krundipiir
0
.97
43 4
1. 42 42.81 43.00
43.62 . 60
78
ol.ol. katastriüksuse nimetus
44
.55 Narva mnt 133
44.35 41
42 42.84
.2
. .
51
43.81
73
43.78
43.71
44.09 4 25101:001:0719
0
kill 4 1.2
42.84
42.88 ol.ol. katastriüksuse tunnus
43.61 1 Tallinn-Narva tee T7 44.22
4
3
.0
6 44 kr
42
.
3 1.
58 aa 40
kill 20
44. .6
25101:001:0290 2 42
v 41 42.71
44.39 leidmata .78 .
51 ol.ol. kraav
4 41 42.62 42.80
ki
4 43
.1 PK
43.87 .
00
.52 42
l
7
l
43.67 42 .28 mänguväljak
43
.
.39 1 4 Pühajõe kalda ehituskeeluvöönd
nt
68
Narva mnt 139.
51 42.73
44.06 42
orie
44. v
28 .20 a .66 25301:010:0035
41
44 öt
43.86
.
43.83
tö 55
Pühajõe kalda piiranguvöönd
43.82
te 43 42.64
44.47 t 42 41
44.30
i .66 . .98
44.16 m 43.70 22 43.02
43.71 kill 44.36 42 41
.
57
.63
43.75 42.41
43 41 42
.28 .53 .09
41
43.73 4m
43.95
42
.23 .
56 plan. hoonestusala
3 kill 43.68
.4 42.
4 44.28 51
44.01 42
44
4
maantee L13 43
.66 43 .91 41
.56 41
.
. 59
.3
8 12 42
01:001:0441 .2 43
.
42.77 .1
9
4
44.24 4 21
4m
ER plan. ridaelamu maa
44.02
4
44.07
43
44.10
.44 42.94
kill 44.36 42
.28
.96 43
43.81 42.86
.13 .1 41
.
6 55
44
4 42 42.93
4
Narva mnt 127 43
POS 1 .23 .77 4m
42
.
ki
44.24 44.48 43.30 66
plan. asfaltkattega alad
73
43
l
42
22
25101:001:0355
l
44.30 . .
08 43.85 78 42 35 42.61
43.
.
43.
.
44
ER 74
5
süvend 42.88
.3
44.28 süvend
44.
35 44.07 43.93
4
44.
4
44.
pinnase all
2512m²
44.35
44.24 Narva mnt 133 43.40 varem projekteeritud tee*
37
43.10
35
44. e
t ö
t ötav 25101:001:0719
60 mit
44. 44.70 44.36 Narva mnt 135
4 3 88
58 44.34 42.98
1
44
.
64 25301:010:0041 plan. juurdepääs krundile
.
.3
A
44. 44.56
44.74
42
44 58
.71
44.47 43.95 43.02
43
44. 44.55 .59
72 A 44. 43
ol.ol. tehnovõrgu kaitsevöönd
Be l
76 .77
Rek
t
44.05
4m
44.
80 44.
Kr3 81 43.38
44.60 43
.22
44.
96 44.79 43 2H
44.77
A
44.78 43.90
.51
H ol.ol. tehnovõrgu kaitsevöönd
Narva maantee
44.
93 L10 44.7
pink9 4 8 süvend
44.83 Bu 4. 1
44. 80
kill 44. 44. ss
25101:001:0996 90 81 44.88
ipeat
us
44.
73
44.86 43.78
plan. liitumiskilp
43 14
43
44.7744.
.47
45. 44. 76 44.57 43 .1
.
02 89 44.36 3
44. 43 .21 43
43
A 85 44. 44.73 .54
44. 44. 44. 79 44 .
50
95 86 74 A .58 Kr4
44.
44.
94 44.
98
82
44.
71 44 44
43.43 plan. madalpingekaabel
44. 44.
83 . .
93 68 44.67 66
44. 44. 44.68 44
.
2
41
5
84k 95 43.62
43 9
i
ll 43.84 43
.6
.6
plan. puurkaev
.3
44. 44.61 .
38
78
44.56
PK
44.55
44.
44
5
43
8 44
44. 9 44. .48 4
.5
85 92 A 44 44 3
44. .71 .28 .9
44
7
8 3
44. 44. 7 44. 44.54
.4
60 82
ki
ll
44.
89
75
44 plan. puurkaevu hooldusala (10m)
44
44.
53 44. .34 44 43
.34
44.44
A
44
8 .
44. 4 91
9
44.
47 78 44.47 43.76
44. 44.
44.3
.5
44.37 85 72 4
44. 4
.3 plan. veetorustik
5
44. 80
44. 44 10549
l
A .48 5
l
48 77
ki
43.80 44.
71 44.48 44.56
Kr2 ki
ll 44.
81 H=43.986
Narva maantee T14 43.83 44. 44.77 44.78 43.48
43. 63 44. plan. kanalisatsioonitorustik
44.47
39 74 44. 44.52 44
67 . 44.60
25301:010:0064 43.94 43. 44.
78
59
44.35
26 43.41
44.28
43.
44
20 44.
44.67
43.64 71 44.61
44.01 43. 44. 44. 44.
5
00 47 72 61 43.39
.7
44.
plan. sidekaabel
.5
kr 44. 77 44.
62
aav 67
4
ühenduskoht alajaamas
4
44.
43.76
43.55
43.10
44.53
43.48 Narva mnt 130 44. 70
4
43. 28 44. A 44. 44. 43.40
43.43 02 65 73 68 Jõhvi44.52
nr 85:(Jõhvi) (Narva mnt 141a)
43. 44. 44.
25301:010:0075 43.
09 39 ki
ll 44. 58 A 44.
55
53 44. 44.
66 Narva maantee L11
43.61
37
43.04
44.11 43. 62
43.51 43. 44. 43.
413 44. * Projekt "Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5
43.57
87 17 1 63
44.
44.
65 25101:001:0043 44.68 44.
53
Narva mnt 132
43.
66 43.16
kraav
58
44.
Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti koostamine"
43 44 59
25301:010:0210 43.91 43.85 43.84 .73 42. .54 44. A 44.
63 koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 20200055, 18.11.2022
44.08
95
43.86
43.43
7
61
.0 8
44.
0
k
44.0
35 i
ll
.0
43.
62 44.51
43.63
44
43.68
43.09
43.55
43. 44.
44
05 44.36 52 44.
44.63 58
43.
07 44.31
objekt
43.
.86
43.80 73 44 44.
Jõhvi linn
projekt
H 43. .
40 A 49
.81
61 43 pink 44.
el
amu .
02 44.
61 44.
43
44.prügikast
63 47 44.
Narva maantee T15 43 4 5 44. 50
43
43.63 kr 5
.43 aa 4 58
25301:010:0063 43.46 v
43
.03
44 4.
.
52
6 Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
44
.
44.
44
36
l
43.82
43.77
l
ki
43.47 43.
39
43.89 42. 43.
4
orien t
43.95
99 28 töö nr joonis
43.96
4
43.
43 .04
.1
35
.96
82-0824 TEHNOVÕRGUD
.95
Narva mnt 134a
43.86
7
.92
44
kra
25301:010:0081
43
OÜ WESENBERG 43.38
43.
43.54 43.40
mõõtkava planeeringu koostamise
43
4 3.
av
Registrikood 12865969
l
1:500 A3 Jõhvi Vallavalitsus
l
ki
16
korraldaja
17
Narva mnt
43.42 136
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere 42.
43.28
67 61
43.
25301:010:0069 staad. huvitatud isik
43.60
MTR EEP003276 leht
42.
74
4 DP OÜ ILYWAY
tel: 5211425
e-mail:
[email protected] kuupäev arhitekt-planeerija planeerija
12.03.2026 Kristi Jõemets Liina Talistu
Kutsetunnistus nr 176297 Diplom nr MA 019394
N
Jõhvi linn
NARVA MNT 133 KINNISTU JA
LÄHIALA DETAILPLANEERING
SITUATSIOONISKEEM 1:4000
Planeeringuala suurus ca 0,3 ha
planeeringuala piir
objekt
Jõhvi linn
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
töö nr joonis
82-0824 SITUATSIOONISKEEM
OÜ WESENBERG
mõõtkava huvitatud isik
Registrikood 12865969 1:4000 A4 Jõhvi Vallavalitsus
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
MTR EEP003276 leht staad. huvitatud isik
1 DP OÜ ILYWAY
tel: 5211425
e-mail:
[email protected] kuupäev arhitekt-planeerija planeerija
12.03.2026 Kristi Jõemets Liina Talistu
Kutsetunnistus nr 176297 Diplom nr MA 019394
N
43.42
4
2
.3
9
41
. Jõhvi linn
4
53
3
4
4
43.51 3
.6 2
3
4
Narva.0 mnt 139c 42.99 N
.6
3
4
0
43.56 1. k 0 43.20
.5
4
7 raa 25101:001:0352
9
43.51
43.49
43.52
43.78
4
43
.
2
.
08
5
9
v
41
41
.
64
43.23
43.13
42.93 NARVA MNT 133 KINNISTU JA
72 .
43
. 69
43.88 43 42.96 W O
LÄHIALA DETAILPLANEERING
4
43
3 4 43.01
43
15 2.
.5
43.90 44 . 4
36 .33 76 2
.5
44.
8
.
.5
5
0
8
43.56 43.84 4
5
4 41
.2 .
0 55
43.70 42.94
5
43 41
ki
.
.8
44.23 . 48 43.12
1
TUGIJOONIS 1:500
l
1
41
l
43.85
43.69
43.99
44.48 42 M
64 un
. 42.94 v
S
44 ak a
.29 4
3 i
vi
42 öt
.1 .34 tö
te
43.6
43.6
43.
43.95 6 42.81
43.10 41 it
4
.
60 m 43.09
3
43
74
.9
44.41 .12 41 42 42.79
5
7
43 .
66
7
.83 .41 42.93
4
42.95
4
43.64 4 42
43. 1
.3
95 44. 42 . 77
41
.
57 43.02 42.92
0
.97
43 41
43.62 . . 42 42.81 43.00
78 60
44
.55
44.35 41
42 42.84
.2
. .
51
43.81
73
43.78
43.71
44.09 4
0
kill 4 2 42.88
1. 42.84
43.61 1 Tallinn-Narva tee T7 44.22
4
3
.0
6 44 kr
42
.
3 1.
58 aa 40
kill 20
44. .6
25101:001:0290 2 42
v 41 42.71
44.39
4
leidmata .78 .
51 LEPPEMÄRGID
41 42.62 42.80
ki
4 43 .
.1 43.87 .
00 52 42
l
7
l
43.67 42 .28 mänguväljak
43 .39 4
. 1
nt
68
Narva mnt 139.
51 42.73
planeeringuala piir
44.06 42
orie
44. v
28 .20 a .66 25301:010:0035
41
44 öt
43.86
.
43.83
tö 55
ol.ol. krundipiir
43.82
te 43 42.64
44.47 t 42 41
44.30
i .66 . .98
44.16 m 43.70 22 43.02
kill 44.36 42 41
.
57
43.75
.63
42.41
Narva mnt 133 ol.ol. katastriüksuse nimetus
43 41 42
.28 .53 .09
42 41 25101:001:0719
43.73
3 kill
4m
43.95
.23 .
56 ol.ol. katastriüksuse tunnus
43.68 42.
.4 51
4 44.28 44.01 42
44
4
maantee L13 43
.66 43 .91 41
.56 41
.
. 59
ol.ol. hoonestus
.3
8 12 42
01:001:0441 .2 43
.
42.77 .1
9
4
44.24 4 21
44.02
4
44.07
43
44.10
.44 42.94
kill 44.36 42
.28
.96 43
43.81 42.86
.13 .16
ol.ol. asfaltkattega teed ja alad
44
4 42 42.93
4
Narva mnt 127 43
.23 .77
42
.
ki
44.24 44.48 43.30 66
73
43
l
42
22
25101:001:0355
l
44.30 . .
08 43.85 78 42 35 42.61
43.
.
43.
.74
44
5
süvend
.3
44.28 süvend
44.
35 44.07 43.93 ol.ol. killustikkattega teed ja alad
4
4 4.
4
44 .
pinnase all
44.35
44.24 Narva mnt 133 43.40
37
43.10
35
ötav 25101:001:0719
44.
60 mite
t ö
t
ol.ol. jalgtee
44. 44.70 44.36 Narva mnt 135
43 88
58 44.34 42.98
1
44
.64 25301:010:0041
.
.3
A
44. 44.56
42
44 58
.71
44.47 43.95 43.02
ol.ol. kraav
43
44. 44.55 .59
72 A 44. 43
Be l
76 .77
Rek
t
44. 44.05
Kr3
80 44.
81
44.60 43
43.38 tänava kaitsevöönd (10 m)
.22
44.
96 44.79 43
.
2H
44.77 44. 51
Narva maantee
44. L10 44. A 78 43.90 H
93
44.83 80
kill 44. 44.
7
pink9 4 8
Bus 4.
s 1
süvend
Pühajõe kalda ehituskeeluvöönd
44.
25101:001:0996 90
44.86
81 44.88
ipeatus
44.
73 43.78
43 14
43
44.7744.
.47
45. 44. 76 44.57 43 .1
.
02 89 44.36 3
44. 43 .21 43
Pühajõe kalda piiranguvöönd
43
A 85 44. 44.73 .54
44. 4 4. 79 44 .
50
86 74 A .58 Kr4
44. 44.
82
94 44. 44. 43.43
98 44. 71 44 44
44. 83 .68 44.67 .66
93
44.68 44
44. 44. . ol.ol. kõrghaljastus
2
41
5
84k 95 43.62
43 9
i
ll 43.84 43
.6
.6
.3
44. 44.61 .
38
78
44.56
44.55
44.
44
5
43
8 44
44. 9 44. .48 4
.5
85 92 A 44 44 3
44. .71 .28 .9
44
7
8 3
44. 44. 7 44. 44.54
.4
60 75
82
ki
ll
44.
89 44 tehnovõrgu kaitsevöönd
44
44.
53 44. .34 44 43
.34
44.44
8 A .
44. 4 91
9
44.
47 78 44.47 43.76
44. 44.
44.3
44.37 85 72 4
44. 4
80 44 .3 10549
44. 44.
l
A .48 5
l
48 77
ki
43.80 44.
71 44.48 44.56
Kr2 ki
ll 44.
81 H=43.986
Narva maantee T14 43.83
43.
44. 44.77
63
44.
44.78 43.48
39 74 44. 44.52 44
67 . 44.60
25301:010:0064 43.94 43. 44.
78
59
44.35
26 43.41
44.28
43.
44
20 44.
44.67
43.64 71 44.61
44.01 43. 44. 44. 44.
5
00 47 72 61 43.39
.7
44.
.5
kr 44. 77 44.
62
aav 67
4
4
44.
43.76
43.55
43.10
44.53
43.48 Narva mnt 130 44. 70
4
43. 28 44. A 44. 44.
43.43 02 65 73 68 44.52
43. 44. 44.
25301:010:0075 43.
09 39 ki
ll 44. 58 A 44.55
53 44. 44.
66 Narva maantee L11
43.61
37
43.04
44.11 43. 62
43. 44.
43.51 43. 44. 413
43.57
87 17 1 63
6525101:001:0043 44.
44.
68 44.
53
43. 44.
58
66 43.16
Narva mnt 132 43
kraav 44.59
. 44.
43.91 43.85 43.84 73 42. 54 44. 44.
25301:010:0210 A 63
44.08
95
43.86
43.43
7
61
.0 8
44.
0
k
44.0
35 i
ll
.0
43.
62 44.
51
43.63
44
43.68
43.09
43.55
43. 44.
44
05 44.
36 52
44.63
43.
43.
07 44.
31
objekt
43.80 73
Jõhvi linn
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
töö nr joonis
82-0824 TUGIJOONIS
OÜ WESENBERG
mõõtkava planeeringu koostamise
Registrikood 12865969 1:500 A3 Jõhvi Vallavalitsus
korraldaja
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
leht staad. huvitatud isik
MTR EEP003276
2 DP OÜ ILYWAY
tel: 5211425
e-mail:
[email protected] kuupäev arhitekt-planeerija planeerija
12.03.2026 Kristi Jõemets Liina Talistu
Kutsetunnistus nr 176297 Diplom nr MA 019394
Ida-Viru maakond
Jõhvi vald Jõhvi linn
JÕHVI LINNA NARVA MNT 133
KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING
Töö nr: 82-0824
Planeeringu koostamise Jõhvi Vallavalitsus
korraldaja:
Huvitatud isikud: Jõhvi Vallavalitsus
OÜ ILYWAY
Planeerija: Wesenberg OÜ
Kristi Jõemets
Kutsetunnistus nr 176297
Rakvere 2026
_________________________________________________________________________________________________________________
OÜ Wesenberg email:
[email protected] Registrikood 12865969
J. Kunderi 1-8 tel +3725211425 A/a EE952200221063119733
44307 Rakvere MTR EEP003276 Swedbank
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
DETAILPLANEERINGU SISUKORD
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS....................................4
1.1 Lähtematerjalid............................................................................................................4
2. OLEMASOLEV OLUKORD...............................................................................................4
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus................................................................4
2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega......................................................................4
2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed.......................................................................5
2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon..............................................................5
2.5 Detailplaneeringuala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs........................................6
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS.................................................................6
3.1 Planeeritav krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus.................................................6
3.2 Arhitektuurinõuded......................................................................................................7
3.3 Jõhvi valla üldplaneeringu muutmise ettepanek..........................................................8
3.5. Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringule 2030+....................................................11
3.4 Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva
teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine”
(maakonnaplaneeringu lisa 2)...............................................................................................11
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED......................................................13
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud...............................................................................13
4.2 Parkimine ja kõnniteed..............................................................................................14
4.3 Kattega alad...............................................................................................................15
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED..................................................15
5.1 Haljastus ja heakorrastus............................................................................................15
5.2 Piirded........................................................................................................................15
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS..............................................................16
6.1 Keskkonnatingimused................................................................................................16
6.2 Müra, vibratsioon ja insolatsioon...............................................................................17
6.3 Radooniriski vähendamise võimalused......................................................................19
6.4 Jäätmekäitlus..............................................................................................................20
7. TULEOHUTUS..................................................................................................................20
7.1 Tuleohutusnõuded......................................................................................................20
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE..................................................................22
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks..............................................22
8.1.1 Korrashoid..................................................................................................................22
8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused....................................................................................23
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID.................................................23
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi või sundvalduse seadmise ettepanekud..............23
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED................................................................................23
10.1 Elektrivarustus...........................................................................................................23
10.2 Välisvalgustus............................................................................................................24
10.3 Sidevarustus...............................................................................................................24
10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon....................................................................................26
10.5 Sademeteveed............................................................................................................28
10.6 Soojavarustus.............................................................................................................28
11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE......................................................................................29
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
2
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud sotsiaalsele-, majanduslikule-,
kultuurilisele ja looduskeskkonnale......................................................................................29
11.2 Planeeringu elluviimise kava ja rakendamise võimalused.........................................30
II JOONISED
Joonis 1 – Situatsiooniskeem 1:4000
Joonis 2 – Olemasolev olukord 1:500
Joonis 3 – Põhijoonis 1:500
Joonis 4 – Tehnovõrgud 1:500
III ILLUSTRATSIOON
IV KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
Kooskõlastused
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
3
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS
Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi linnas asuva Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu koostamise eesmärk on Narva mnt 133 kinnistule ehitusõiguse määramine
ühe kuue boksiga ridaelamu ja kahe abihoone püstitamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse,
juurdepääsuteede, liikluskorralduse ning tehnovõrkude asukoha määramine. Planeeritava ala
suurus on ca 0,3 ha. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on OÜ ILYWAY.
1.1 Lähtematerjalid
Jõhvi Vallavolikogu 25.07.2024 otsus nr 207;
Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega
nr 127);
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016
korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25);
Narva mnt 133, 138 topo-geodeetiline mõõdistamine 1:500 (Ida-Viru GEO OÜ, töö nr
2893-04-24, 10.04.2024);
Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang;
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang (OÜ
Hendrikson & Ko, töö nr 26005381, 17.02.2026);
Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekt
(koostaja Skepast&Puhkim OÜ, projekti nr 20200055, 18.11.2022);
Planeerimisseadus (PlanS;
Ehitusseadustik (EhS);
Tuleohutuse seadus (TuOS);
Jäätmeseadus (JäätS);
Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
Eesti Projekteerimisnormid.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus
Detailplaneeringu ala asub Jõhvi linna idapoolses osas. Planeeritav ala hõlmab Narva mnt 133
maaüksust (katastritunnus 25101:001:0719, kinnistu registrioosa 17201450, pindala 2512 m2,
maakasutuse sihtotstarve 100% ärimaa) ja osaliselt sellega piirnevat Narva maantee L11
(katastritunnus 25101:001:0043, kinnistu registriosa 131250, pindala 9173 m², maakasutuse
sihtotstarve 100% transpordimaa) maaüksust (joonis 1- Situatsiooniskeem).
2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega
Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.
Planeeringuala lähiümbruses on kehtestatud:
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
4
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Jõhvi linna Tallinn-Narva raudtee, Narva maantee, Rakvere tänav ja Jõhvi-Kose
maantee vahelise maa-ala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu
16.09.2010 otsusega nr 65);
Jõhvi linnas, Narva mnt 139 krundi detailplaneering (kehtestatud Jõhvi
Linnavolikogu 15.04.2004 otsusega);
Jõhvi linna Narva mnt 141, 143, 141A, 143A ja 141E vahelise maa-ala
detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Linnavolikogu 14.02.2006 määrusega nr 17);
Jõhvi linnas soojatorustiku detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse
23.05.2023 korraldusega nr 1356);
Jõhvi linna Narva mnt 117 ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi
Vallavalitsuse 12.09.2023 korraldusega nr 1775);
Planeeringuala lähiümbruses on koostamisel Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c,
1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneering (algatatud Jõhvi
Vallavolikogu 20.06.2024 otsusega nr 204).
2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed
Planeeringualast põhja pool asuvad Narva mnt 139 (25301:010:0035, pindala 12631 m², 70%
veekogude maa ja 30% ärimaa) ja Narva mnt 139c (25101:001:0352, pindala 13546 m², 100%
üldkasutatav maa) maaüksused. Ida pool asub 1 Tallinn-Narva tee T7 (25101:001:0290,
pindala 8841 m², 100% transpordimaa) maaüksus. Lääne poole jääb Narva mnt 135
(25301:010:0041, pindala 1885 m², 100% elamumaa) maaüksus. Narva maanteest lõuna pool
asuvad Narva mnt 132 (25301:010:0210, pindala 1173 m², 100% elamumaa), Narva maantee
T15 (25301:010:0063, pindala 666 m², 100% transpordimaa), Narva mnt 134a
(25301:010:0081, pindala 1019 m², 100% elamumaa) ja Narva mnt 136 (25301:010:0069,
pindala 748 m², 100% elamumaa) maaüksused.
2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon
Linnalise keskkonna ja heakorra kirjeldamisel on lähtutud 2024. aastal koostatud
geodeetilisest alusplaanist (Ida-Viru GEO OÜ, töö nr 2893-04-24, 10.04.2024) ja Maa- ja
Ruumiameti geoportaalis olevatest andmetest.
Planeeringuala asub Jõhvi linna idaosas Narva maantee ja riigitee Tallinn-Narva vahelisel
alal. Narva mnt 133 maaüksus on hoonestamata. Tegemist on lageda alaga ning kõrghaljastus
puudub.
Narva mnt 133 maaüksus piirneb lõuna poolt Narva maanteega (kohalik tee nr 2510501).
Tegemist on ca 7 m laiuse asfaltkattega tänavaga. Tegemist on ühe Jõhvi linna põhitänavatest,
mille kaudu toimub linna sissesõit Narva poolt. Lähim bussipeatus asub läänepool, vahetult
planeeringuala piiri ääres. Narva maanteest põhja pool on ca 3 m laiune jalgtee (tee nr
2510738), mis on tänavast eraldatud haljasribaga.
Maa-ala reljeef on suhteliselt tasane ja maaüksuse keskel on süvend. Absoluutkõrgused jäävad
vahemikku 42,74 – 44,75 m (kõrgused EH2000 süsteemis) ning tänavapoolsel alal.
Narva mnt 133 piirneb põhjapoolt kraaviga. Planeeringualale ulatub Pühajõe (VEE1067000)
kalda piiranguvöönd, mille ulatus on 200 meetrit veepiirist (põhikaardi järgsest).
Planeeringualal ei esine loodusvarasid, kaitstavaid loodusobjekte, kaitsealuste liikide elupaiku
ega kultuurimälestisi. Ümbruskonnas puuduvad Natura 2000 alad. Planeeringualal ei ole
kattuvust maavarade registris arvelevõetud maavara varuga, ega arvele võtmata maavarade
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
5
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
leiukohtade, perspektiivalade ja levialadega. Samuti ei ole kattuvust kehtivate ja taotletavate
mäeeraldistega, ega kehtivate ja taotletavate geoloogiliste uuringute uuringuruumidega.
Planeeringuala läbib kasutusest väljas olev reovee torustik. Narva maantee ääres paiknevad
sidetrassid ja -õhuliin, madalpingekaabel ja tänavavalgustus. Planeeringuala idapoolses nurgas
on sademetevee restkaev, mille kaudu on tänava sademeteveed juhitud Narva mnt 133
maaüksusele. Planeeringualast läänepool asub sademetevee torustik, mille kaudu juhitakse
sademeteveed põhjapool asuvasse kraavi.
2.5 Detailplaneeringuala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs
Jõhvi linn on Ida-Viru maakonna keskus. Seisuga 01.01.2025 elab Jõhvi vallas 11 322
elanikku, kellest 9743 elab Jõhvi linnas.
Jõhvi linna on koondunud olulised teenused - kaubanduskeskused, kontserdimaja ja kino,
toitlustusasutused, Politsei- ja Piirivalveamet ja Päästeamet, meditsiiniasutused, töötukassa
jne). Jõhvi linna territooriumil on üks lasteaed (kolme majaga), kaks põhikooli,
riigigümnaasium. Jõhvis asub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse üks õppekohtadest ning
tehnoloogiakool Kood. Jõhvi linnast põhja pool, Kotinuka külas, on rajatud Jõhvi äri- ja
logistikapark. Piirkonna olulisteks tööandjateks on ka linna idaosas asub Viru Vangla ja
kaguosas asuv Viru Jalaväepataljon.
Valla arengukavas on toodud välja, et Jõhvi on osa Eesti ühest suurimast tööturupiirkonnast.
Jõhvi pendelrände areaalis (mis ulatub kuni Iisaku, Sillamäe ja Kiviõlini) elab u 80 000
inimest. Töökohtade arv Jõhvis ületab tööealiste elanike arvu vallas.
Samas on arengukavas mainitud ka seda, et Jõhvi elamufond on vananenud ja
individuaalelamute ehitamine ja rekonstrueerimine on elavnenud. Uute töökohtade
koondumisel maakonnakeskusesse, tekib üha suurem vajadus kvaliteetsete elupindade järele.
Jõhvi linnas on hoonetüüpidena valdavateks piirkonniti korterelamud ja ühepereelamud.
Linna asustuse struktuuri iseloomustab tiheasustus kesklinna piirkonnas, kuhu on koondunud
ka enamus teenindusasutustest. Korterelamuid paiknevad suuremate tänavate ääres - Hariduse
ja Kaare tänava piirkonnas, Narva maantee, Rakvere, Jaama, Rahu jne tänavate ääres.
Üksikelamute piirkonnad Narva maanteest ja Rakvere tänavast põhjapool ja endiste
suvilaühistute alad raudteest lõunapool, linna kaguosas.
Planeeringualast põhjapoole jääb ärihoonete piirkond, kus asuvad kauplused Bauhof,
Kodukolle, Pakendikeskus, Moller Auto, Tööriistamarket. Planeeringualast ida poola asuval
Narva mnt 135 maaüksusel tegutseb puukool. Narva maanteest lõunapoole ja planeeringualast
lääne pool asuvad elamukrundid, mis on hoonestatud valdavalt ühe- ja kahekorruseliste
üksikelamutega.
Üldplaneeringu kohaselt on uute elamualade planeerimisel eelisjärjekorras need alad, kus on
juba olemasolevaid elamuid ning toimiv ja piisava ressursiga taristuvõrk (ühendusteed, vesi,
kanalisatsioon ja elektrivõrgud).
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS
3.1 Planeeritav krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus
Planeeringuga tehakse ettepanek määrata planeeritavale krundile ehitusõigus ühele kuue
boksiga ridaelamule ja kahele abihoonele.
Krundi hoonestusala ja ehitusõiguse parameetrid on kajastatud planeeringu põhijoonisel.
Põhijoonisel on näidatud ka illustratiivsena hoone võimalik asukoht, mida on lubatud
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
6
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
projekteerimisel muuta, vastavalt seatud ehitusõigusele. Projekteerimise käigus tuleb määrata
hoonete täpne asukoht krundil hoonestusala sees. Hooneid võib ehitada ainult joonisel
näidatud hoonestusalasse ning vastavalt määratud ehitusõigusele.
Olemasolevad katastriüksuse piire ei muudeta. Krundi pindala 2512 m², maakasutuse
detailplaneeringu järgne sihtotstarve 100% ridaelamu maa (ER) ja katastri sihtotstarve on
100% elamumaa (E).
Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kuni kolm hoonet (üks ridaelamu ja kaks
abihoonet). Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 600 m². Ridaelamu
maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 9 meetrit ning korruselisus kuni 2.
Abihoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 5 m ning korruselisus 1.
Lubatud maksimaalne täisehitus on 24%.
Hoonestuse suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud võimalikke
maapealseid avatud terrasse jm õigusaktis (Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr
57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19) nimetatud hoone osasid.
Hoone projekteerimisel tuleb arvestada normatiivse parkimisvajadusega. Rajatiste rajamine
lähemale kui 4 m krundipiirist on lubatud vastava piirinaabri nõusolekul.
3.2 Arhitektuurinõuded
Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete
järgi. Nõuded planeeritavatele ehitistele on määratud arvestades ümbruskonna ehituslaadi ja
sobilikkust ümbritsevasse keskkonda. Ehitised peavad olema teostuselt heatasemelised,
sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning
mitte olema ohtlikud inimesele, varale ega keskkonnale.
Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegse vormi- ja fassaadikäsitlusega. Hoonete
fassaadikateteks on sobivad looduslähedased materjalid nagu kivi, puit, betoon, krohv, klaas,
vähesel määral metall jms. Imiteerivate materjalide (sh profileeritud pleki ja plastikvoodri)
kasutamine korterelamute seinte välisviimistluses on keelatud. Toonid peavad olema soojad,
pastelsed ja looduslikud.
Materjalide ja värvitoonide valik peab sobima lähiümbruse hoonetega. Lubatud nii lamekatus
kui ka viilkatus (kuni 45°). Katusekattena on lubatud plekk, katusekivi, rullmaterjalid jm
kaasaaegsed materjalid.
Projekteerimisel lähtuda keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest, energiasäästliku
hoone kontseptsioonist ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63
„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Lisaks hoone soojapidavusele ja
tehnosüsteemide heale kasutegurile tuleb hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone
jääksoojuse kasutamisele (ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus),
taastuvenergia ja looduslike ressursside kasutamisele (päikeseenergia ja sadevete kasutamine)
ning automaatika ja mugavusseadmete kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja
peegeldavate pindade sihiteadlik planeerimine).
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
7
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud.
Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitistele seadustes ja nende alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud
naabrusõigustega. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku nõuetele. Hoonete täpne
arhitektuurne lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast
detailplaneeringust.
3.3 Jõhvi valla üldplaneeringu muutmise ettepanek
Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127)
kohaselt asub kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud
kaubandus-teenindus ja büroohoone maa (BT) (Joonis 1 Väljavõte Jõhvi valla
üldplaneeringu maakasutusplaanist).
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
8
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Joonis 1 Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringu maakasutusplaanist
Üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal lubatavaks hoonestuse kõrguseks kuni 9 m ja
kolm korrust (Joonis 2 Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringu hoonestuse kõrguste joonisest).
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
9
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Joonis 2 Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringu hoonestuse kõrguste joonisest
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldpaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe
osas kaubandus-teenindus ja büroohoone maast pereelamumaa (EP) juhtotstarbega maaks.
Riigiasutuste toomine Ida-Viru maakonnakeskusesse ning Tallinn-Narva maanteest
põhjapoole rajatud tööstus- ja ettevõtlusalade arendamine on toonud piirkonda mitmeid uusi
töökohti. Järjest enam on tekkinud vajadus kvaliteetsete elupindade järele. Jõhvi arengukavas
on toodud välja, et elamufond on vananenud. Üheks prioriteediks on peetud aga kvaliteetse
elukeskkonna arendamist. Planeeringulahendus ei vasta küll maakasutuse osas Jõhvi valla
üldplaneeringule, kuid on kooskõlas arengukavas seatud põhimõttelistele eesmärkidele
elukeskkonna arendamise ja tiheasustusalade tihendamise osas. Üldplaneeringuga kavandatud
maakasutuse juhtotstarve eeldab, et ala hoonestatakse ja võetakse aktiivsemasse kasutusse.
Hetkel on ärifunktsiooniga hoonestus kavandatud Tallinn-Narva maantee äärde. Narva
maanteest lõunapoole ja planeeringualast lääne pool asuvad elamukrundid, mis on
hoonestatud valdavalt ühe- ja kahekorruseliste üksikelamutega. Elamumaa sihtotstarbe
määramine Narva mnt 133 maaüksusele sobitub läbiümbuse maakasutusega ning mõjub
piirkonna terviklikule ruumilahendusele positiivselt. Ridaelamu kavandamine sobib
mahuliselt antud piirkonda ning lähtudes eeltoodust on üldplaneeringu muutmine
põhjendatud. Detailplaneeringu algatamisel ja üldplaneeringu muutmisel on järgitud
elukeskkonna parendamise põhimõte.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
10
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Üldplaneeringu kohaselt on pereelamu maal lubatud kuni kahekordsed elamud, milleks on:
ühepere elamu, mitmepere elamu, sh ridaelamu, milleks on kolme või enama kinnisel
hoonestusviisil üksteise külge ehitatud kui kahekordne mitmepere elamu.
Üldplaneeringu kohaselt on määratud Jõhvi vallas elamumaa krundile suurusega 2000 kuni
4000 m2 täisehitusprotsent mitte rohkem kui 20%. Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt
25% elamupiirkonna kogupindalast olema haljastatud. Detailplaneeringuga määratud
ehitustingimuste seadmisel on arvestatud üldplaneeringust tulenevate tingimustega.
3.5. Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringule 2030+
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ kehtestati Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega
nr 1-1/2016/278 ning seda on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25.
Maakonnaplaneeringuga on määratud maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning seatud
teemade põhiselt üldised kasutustingimused. Maakonnaplaneering on aluseks
üldplaneeringute koostamisel.
Maakonnaplaneeringu keskuste võrgustiku jaotuse järgi on Ida-Virumaal maakondlikeks
keskusteks Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva. Nendesse linnadesse on koondunud
töökohad ja haridusasutused, regionaalsed avaliku sektori pakutavad teenused ja
mitmekülgsed erasektori pakutavad teenused. See on keskus, kuhu inimesed igapäevaselt,
eelkõige töö- ja haridusalaselt, liiguvad. Toimepiirkond moodustub keskuslinnast ja selle
valdavalt maalise asustusega tagamaast. Toimepiirkondade keskusteks on Ida-Virumaa puhul
Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva (Narva-Jõesuuga) ja Kiviõli – kuhu toimub igapäevane
pendelränne nii töökohtade kui teenuste tõttu ning kuhu on tagamaalt võimalik jõuda 30
minutiga.
Maakonnaplaneeringus on seatud ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustuse aladel.
Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, eelistatakse tühjade
maa-alade ja tühjalt seisvate hoonete kasutusele võtmist.
Detailplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringus toodud asustuse suunamise
põhimõtetega ning vastab väljatoodud arengusuundmustega, mille kohasel on oluline linnalise
struktuuri tihendamine ning elukeskkonna kvaliteedi parendamine.
3.4 Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva
teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori
määramine” (maakonnaplaneeringu lisa 2)
Planeeritav ala asub Ida-Viru maavanema 17.04.2013 korraldusega kehtestatud Ida-Viru
maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori
täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ trassikoridoris tee ja tee
kaitsevööndiga kattuval maa-alal (Joonis 3 Väljavõtte Ida-Viru maakonna
teemaplaneeringust).
Teemaplaneeringu eesmärk on täpsustada Tallinn-Narva trassi asukohta ja viia see vastavusse
I klassi maanteele esitatavatele nõuetele ning luua planeerimisseaduse kohane alus teeprojekti
koostamiseks. Tallinn-Narva põhimaantee näol on tegemist riigi ühe olulise põhimaanteega,
on liikumisvõimaluste parandamine ja kiire ühenduse tagamine regioonide vahel oluline ja
vajalik riigi üldise arengu seisukohalt avalikust huvist lähtuvalt.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
11
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Planeeringuga on valitud I klassi maantee (põhimaantee) trassi koridori asukoht, mille laius I
klassi maantee korral on 650 m. Teemaplaneeringu elluviimiseni võib jätkuda olemasolev
maakasutus vastavalt senisele sihtotstarbele. Planeeringu kehtestamise järgselt tuleb tee ja
teekaitsevööndi alas planeerimis- ja ehitustegevuse puhul arvestada maantee rajamisega
Vastavalt teemaplaneeringule on Skepast&Puhkim OÜ koostanud töö nr 2020-0055
„Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn - Narva km 162,5 – 172,5 Jõhvi - Toila teelõigu eelprojekt“,
mille lahendusega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
12
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Joonis 3 Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud
Narva mnt 133 maaüksus piirneb lõuna poolt Narva maanteega (kohalik tee nr 2510501).
Tegemist on ca 7 m laiuse asfaltkattega tänavaga.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
13
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Planeeringu koostamisel on arvestatud Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Toila lõigu eelprojektiga
(„Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti
koostamine“ Skepast&Puhkim OÜ) ja Transpordiameti 28.05.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/1613-4
väljastatud seisukohtadega. Planeeringu põhijoonisel on kajastatud Jõhvi-Toila 2+2
teeprojektiga kavandatud ristmiku ja tänava lahendus, mis asuvad planeeringualast lääne pool.
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Narva mnt 133 idapoolsest osast. Juurdepääsutee
laius on ca 5,5 m. Ristmiku kavandamisel on arvestatud, et Narva mnt 135 maaüksuse
juurdepääs toimub Biotiigi tänavalt (kohalik tee nr 2510541). Narva mnt 133 maaüksuse
planeeringuga lisanduv liikluskoormus ei ole märkimisväärne ning ei avalda olulist mõju
liikluse toimimisele. Peale teemaplaneeringu realiseerumisel, kui Narva Jõhvi-Toila 2+2
projektiga kavandatud tänava lõi ja ristmik on väljaehitatud ning ümberkaudsete teede
liikluslahendus on muutunud, on võimalik Narva mnt 133 maaüksuse juurdepääs rajada
krundi läänepoolsest küljest. Alternatiivse ristmiku projekteerimisel tuleb arvestada
põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva km 162,5 – 172,5 Jõhvi - Toila teelõigu eelprojektiga
(Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2020-0055) kavandatud ristmiku ruumivajadusega.
Alternatiivne juurdepääs on võimalik kavandada perspektiivse ristmiku pöörderaadiuse lõpust
ca 10 m võrra põhjasuunas. Tuleb jälgida, et perspektiivne liiklussaar ei takistaks vasakpööret
planeeringualalt välja.
Kõik riigitee kaitsevööndis või teemaplaneeringu trassikoridoris kavandatud ehitusloa
kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui
kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee trassikoridoris või kaitsevööndis, siis palume kaasata
Transpordiametit menetlusse.
Planeeringuala jääb osaliselt Narva maantee tänava kaitsevööndisse, milel laius on äärmise
sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit (Ehitusseadustik § 71 lg 3). Teekaitsevöönd
kehtestatakse tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt
lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Maa omanik on
kohustatud kaitsevööndis hoidma korras tee maaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel
paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu,
põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise.
Tee kaitsevööndis on keelatud:
1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;
2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;
3) kaevandada maavara ja maa-ainest;
4) teha metsa lageraiet;
5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
Juurdepääs on näidatud põhijoonisel orienteeruva täpsusega. Projekteerimise käigus on
lubatud juurdepääsutee asukohta, laiust ning katendit täpsustada.
4.2 Parkimine ja kõnniteed
Planeeritava ridaelamu parkimine on lahendatud krundisiseselt. Eesti Vabariigi Standardist
843:2016 tuleneva elamute parkimisnormatiivi kohaselt on väike-elamute alal uue ridaelamu
kavandamisel normatiivne parkimine 2 kohta korteri kohta. Detailplaneeringuga on
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
14
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
kavandatud igale boksile 2 parkimiskohta ja kokku 12 parkimiskohta. Planeeringu
põhijoonisel on kajastatud illustratiivne parkimise lahendus ja parkimiskohtade paigutus.
Vastavalt ehitusseadustikule (§ 651) tuleb elamute puhul kõik parkimiskohad varustada
juhtmetaristuga, et tagada parkimiskohtade omanikele võimalus paigaldada vajadusel
elektriauto laadimispunkt. Projekteerimise staadiumis tuleb määrata elektriauto
laadimispunktide asukohad ning tagada nende varustamine elektrienergiaga.
Narva maantee ääres on ca 3 m laiune asfaltkattega jalgtee (tee nr 2510738), mis on tänavast
eraldatud haljasribaga. Planeeringualal vahetus läheduses asub bussipeatus.
Täpne parkimislahendus (sh liikumisskeem, jalgteede asukohad ja haljasalad) tuleb anda
projekteerimisel, kui on teada täpne hoonestuse maht ja normatiividest tulenev
parkimiskohtade arv.
4.3 Kattega alad
Planeeritud juurdepääsutee ja parkla on ettenähtud asfaltkattega. Parkimiskohtade katendina
kasutada muru- või killustikukärge (või analoogset lahendust), et suurendada sademetevee
loomulikku pinnasesse immutamist.
Täpne katendite lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Sademevee juhtimise planeeritud
sademeveekanalisatsiooni peab tagama katendile projekteeritav kalle ja planeeritav
sademeveetorustik, mille eesvooluks on planeeringualast põhjapool asuv kraav.
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
5.1 Haljastus ja heakorrastus
Ehitustegevuse käigus tuleb ette näha kaitsemeetmeid õhu ning pinna- ja maasisese vee
reostamisest hoidumise kooskõlas kehtivate normidega. Ehitise omanik on kohustatud tagama
temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal
ning ehitise kasutamisel vastavalt Jõhvi valla heakorraeeskirjale.
Peale ehitustegevust tuleb heakorrastada õuealad ning rajada täiendav haljastus.
Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt 25% elamupiirkonna kogupindalast olema
haljastatud. Soovitav on kasutada nii kõrghaljastust kui ka madalhaljastust ning heitlehiseid
kui ka igihaljaid puid ja põõsaid, mis tagavad roheluse terve aasta vältel. Hoone lähedusse
puude istutamisel tuleb arvestada, et võrad ei jää kasvades hoonetele lähemale kui pool võra
läbimõõtu. Kõrghaljastus ei tohi paikneda tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis.
Kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu suurima
võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega. Vältida kitsaste mururibade tekitamist maja
ja kõnnitee vahele.
Haljastuslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljatus tuleb rajada koos hoonete
ehitamisega. Haljasalad peavad olema regulaarselt hooldatud ja heakorrastatud.
Maapinna tõstmise vajadus ja täpsem lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.
5.2 Piirded
Piirdeaia maksimaalne kõrgus on 1,3 m. Piirded peavad olema läbipaistva konstruktsiooniga,
materjalina kasutada metallvõrku või puitmaterjali. Piirdeaed on soovituslik liigendada
hekiga. Heki kõrgus ei tohiks olla üle 1,3 m, sõidutee nähtavuskolmnurgas üle 0,4 m.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
15
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Ridaelamu bokside vahele võib kavanda kuni 1,0 m kõrgusega hekki vastavalt kaasomanike
omavahelistele kokkulepetele (tulenevalt asjaõigusseadusest).
Piirete tüüp tuleb määrata projektiga.
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS
Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Detailplaneeringuga ei kavandata
tegevust, mille jaoks on vajalik keskkonnakasutuse luba ega olulise keskkonnamõjuga
tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
6 lõikes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise
vajalikkust, täpsustatud loetelu“.
Lähtudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 on üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel antud eelhinnang ja kaalutud
keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33
lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Jõhvi Vallavolikogu jättis
detailplaneeringu algatamisel KSH algatamata.
Kavandatava tegevuse lähialal ei asu ühtegi looduskaitseala, looduskaitselist üksikobjekti ega
kaitsealuseid liike. Planeeringuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning Natura kaitsealad ei
jää kinnistu mõjupiirkonda. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ega põhjusta pöördumatuid
muudatus, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
6.1 Keskkonnatingimused
Tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada selleks kohandatud jäätmekäitluskohta;
Hoonete ehitamisel kasutada võimaluse korral kohalikke ja keskkonnasõbralikke
ehitusmaterjale (sh näiteks kohalikke Eestis toodetavaid ehitus- ja soojustusmaterjale,
sest nende transpordile kulub vähem energiat) ja vesialusel värve, mis on keskkonnale
ohutumad;
Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus. Sellest lähtuvalt
tuleb kavandada hoonestus võimalikult vähe energiat tarbivana;
Planeeritavates hoonetes ei tohi arendada tegevusi, millega kaasneb oluline
keskkonnareostus;
Tänava- ja muus välivalgustuses kasutada võimalusel LED-valgusteid, päikeseenergial
töötavat valgustust vms.
Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja lähiümbruses
keskkonnatingimuste osas. Planeeritud tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale
elukeskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste
tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatakse uue hoonestuse
rajamist, mille tõttu suureneb inimeste arv alal, kuid mis kokkuvõttes ei ületa piirkonna
looduskeskkonna vastupanuvõimet. Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
16
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
keskkonnamõju alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas. Negatiivne mõju
ümbritsevatele kinnistutele puudub.
6.2 Müra, vibratsioon ja insolatsioon
Planeeringuala külgneb Narva maanteega, mille puhul on tegemist on ühe Jõhvi linna
põhitänavaga ja mille kaudu toimub linna sissesõit Narva poolt. Planeeringuala jääb
perspektiivs E20/T1 Tallinn-Narva maantee trassikoridori 650 meetrisesse puhveralasse.
Hoone projekteerimisel (vundamendid, seinad, aknad jne) tuleb arvestada tuleb olemasolevast
ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).
Planeeringuga ei kavandata ehitist, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamist ja
mürahinnangut ei koostata. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 kohaselt tuleb müraallika
valdajal tagada, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra.
Projekteerimisel tuleb arvestada tänava liiklusest põhjustatud häiringute ulatust (vastavalt
keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil
planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“).
Planeeringualale planeeritakse müratundlikke hooneid, seega planeeringuala välisõhus levivad
liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2017 määruses nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
(edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.
Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti raames Kajaja
Acoustics OÜ poolt koostatud liiklusmüra hinnangu kohaselt jääb planeeringualal 2020. a
liiklussageduste tingimustes liiklusmüra öisel ajal vahemikku 50-55 dB ja päevasel ajal 55-60
dB. Detailplaneeringuga taotletakse maakasutuse sihtotstarve muutmist pereelamumaa
juhtotstarbega maaks. Eelpool nimetatud liiklusmüra hinnangu järgi on planeeringualal
ületatud liiklusmüra tasemed päevasel ja öisel ajal ning tuleb planeerida leevendavaid
meetmeid.
Planeeringu koostamisel on OÜ Hendrikson & Ko poolt viidud läbi mürahindamine.
Eksperthinnangu koostamise eesmärk oli määrata Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu liiklusmüra tasemed ning vastavus kehtivatele nõuetele.
Mürahinnangus toodi välja, et peamiseks piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on
autoliiklus planeeringualaga külgnevatel tänavatel. Planeeringuala müraolukorra hindamisel
arvestati ka raudtee (Tapa – Narva raudteelõik, mis jääb lõunasuunas ca 160 m kaugusele
planeeritud hoonestusalast) ning perspektiivse Tallinn – Narva mnt 2+2 sõiduradade
väljaehitamisega, millega kaasneb ka kogujateede ehitus, millest üks tee hakkab piirnema ka
planeeritava alaga. Mürahinnangus analüüsiti olemasoleva ja perspektiivse (hinnanguliselt
aasta 2048) olukorra auto- ja raudteeliiklusega kaasnevat mõju uuritaval alal. Sealhulgas
arvestati 2048. a liiklusprognoosi Tallinn-Narva mnt 2+2 sõiduradadega väljaehitamise korral,
samuti ristuvate teede ja kogujateede liiklusprognoosi ning planeeringualaga lõunast piirneva
Narva mnt liiklusprognoosi.
Mürahinnangu tulemused ja soovitused:
Kavandatud hoone asukohas ja hoonete fassaadil esinev müratase vastab II kategooria
alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele päeval ja öösel ning seda nii ehitusjärgses kui
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
17
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
ka perspektiivses olukorras: hoonete teepoolsetel külgedel on tagatud vastavalt 65 dB
päeval ja 60 dB öösel ning hoovipoolsetel külgedel vastavalt 60 dB päeval ja 55 dB
öösel;
Kõrgeim müratase esineb planeeritava hoone Narva mnt poolsel küljel (ca 25 m
kaugusel teest);
Raudteeliiklus ei oma märkimisväärset mõju summaarse müraolukorra kujunemisel
(160 m suurune vahemaa on piisavalt suur) ning normidele vastavuse hindamisel;
Perspektiivne Tallinn-Narva tee (põhimaantee nr 1) jääb samuti piisavalt kaugele (ca
300 m) ning ei oma märkimisväärset mõju planeeringuala müraolukorrale;
Kavandatava kogujatee liikluskoormus on piisavalt väike ning ei too kaasa liiklusmüra
piirväärtuste ületamist planeeritava hoone juures.
Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku
funktsiooniga hoonete ja ruumide rajamisel järgida asjakohast
heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (hetkeseisuga on standardiks EVS
842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille kohaselt:
Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid korteris) Ld 66-70 dB
müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega)
ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 45 dB, hoonete vaiksematel külgedel võib
rakendada 5 dB võrra madalamaid nõudeid;
Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava
heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Tiheda liiklusega ning vastavalt ka kõrgema mürafooniga tänavate poolsed küljed (eelkõige
Narva mnt poolne külg) on üldjuhul soovitatav maksimaalses mahus jätta üldkasutatavatele
ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök,
wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid võimalusel
paigutada hoonete hoovipoolsele küljele, samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete
järgimisel tagatud siseruumides head tingimused ka teepoolsel küljel ning seetõttu ei ole
mõistlik hoonestuse kavandamisel ka liiga rangeid piiranguid seada.
Vaadeldava piirkonna puhul on tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb
arvestada elukoha valikul (linnakeskkonnas on liiklusmüra esinemine sageli paratamatu).
Samuti tuleb silmas pidada, et keskkonnamüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul,
kui müra piirväärtusele vastavad tingimused on tagatud. Tugevdatud helipidavusega
kaasaegsetes eluruumides on siiski võimalik tagada head akustilised tingimused ning
elukvaliteet. Samuti on planeeringuala siseselt võimalik ette näha headele tingimustele vastav
hoovipoolne õueala.
Täiendavad tingimused:
Tehnoseadmete paigutamisel ja mürarikaste tegevuste puhul jälgida, et need oleksid
suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.
Projekteerimisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
18
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Planeeringualal võib esineda ehitusaegne müra ja vibratsioon. Ehitus- ja kasutusaegsed
vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
hindamise kord“ lisas toodud piirväärtustele.
Projekteerimisel tuleb arvestada rahvatervishoiu seaduses ja selle rakendusaktides
toodud nõudeid. Peale detailplaneeringu realiseerimist ei ole oodata seniste müra ja
vibratsioonitasemete suurenemist. Samuti ei teki planeeringualal soojuse ja kiirguse
reostust.
Planeeringualale kavandatavad hooned jäävad olemasolevatest üksikelamu krundist
piisavalt kaugele ega põhjusta seetõttu insolatsioonitingimuste halvenemist
naaberelamutel. Projekteerimisel tuleb arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes.
Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus
hoonetes“ nõuetega.
Planeeringualast põhjapool on koostamisel Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1
Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneering, millega kavandatakse
reoveepumpla rajamist Narva mnt 137 maaüksusele. Kavandatav reoveepumpla jääb Narva
mnt 133 maaüksusest ca 200 m põhja poole ja eelduste kohaselt ei ulatu reoveepumplast
tulenevad müra- ega lõhna häiringud Narva mnt 133 maa-alani.
6.3 Radooniriski vähendamise võimalused
Eesti Geoloogiateenistuse radooniriski kaardi andmetele tuginedes jääb Jõhvi vald kõrge
radoonisisaldusega riskiklassi alale.
Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, õhust raskem gaas. Kõrge Rn-
sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus.
Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning
ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse.
Peamine radoonileke keldrita majade eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi
ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kavandatavate välisseinte liitekohtadest,
põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest
põrandal.
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Vastavalt
standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski
tasemelt madalaks (< 10 kBq/m³), normaalseks (10‒50 kBq/m³), kõrgeks (50–250 kBq/m³) ja
eriti kõrgeks (> 250 kBq/m³). Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski
kaardi kohaselt asub planeeringuala normaalse radooniriski (Rn-riski tase 30-50 kBq/m3)
tasemega alal.
Radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Radooniohu täpsustamiseks planeeritaval
alal tuleb enne hoone projekteerimist määrata täpne pinnase radoonisisaldus ja vastavalt
mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni eluruumidesse sisseimbumise
tõkestamiseks vastavalt EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine” ja EVS
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
19
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”
esitatud nõuetele.
6.4 Jäätmekäitlus
Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt jäätmeseadusele ja Jõhvi valla
jäätmehoolduseeskirjale ja korraldatud jäätmeveo korrale (vastu võetud Jõhvi Vallavolikogu
14.09.2017 määrusega nr 128), mille täitmine on kohustuslik kõigile juriidilistele ja
füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Jõhvi valla haldusterritooriumil.
Jäätmevaldaja on kohustatud koguma jäätmeid liigiti, käitlema või andma jäätmed üle
jäätmevedajale. Jäätmemahuti peab olema terve, puhas, kinnine, veega pestav ning ei tohi
põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti valdaja peab tagama selle
korrashoiu ja puhastamise.
Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid: olmejäätmed - must,
hall, roheline, biolagunevad jäätmed – pruun, paberi ja kartongi jäätmed – sinine,
pakendijäätmed – kollane ja ohtlikud jäätmed – punane.
Mahuti asukoht peab olema valitud selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10
meetri kaugusele mahutist. Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega
häirida muul viisil liiklust. Juurdepääsutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega
ja tasane. Juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 meetrit lai ja vaba kõrgus tee kohal peab
olema vähemalt 4,5 meetrit. Juurdepääsutee peab olema puhastatud lumest ja jääst, tee kalle ei
tohi ületada 10%.
Prügikonteinerid võib paigutada ka jäätmemajja/-varjualusesse. Prügikonteinerite või
jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda projekteerimise käigus.
Jõhvi valla ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Tolmet Eesti OÜ territooriumil aadressiga
Kaasiku 30, Jõhvi küla.
Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete
konteiner. Prügikastide puhul vältida looduses silmatorkavat värvi, prügiurnid peavad sobima
antud keskkonda. Prügikonteinerite asukoht tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.
7. TULEOHUTUS
7.1 Tuleohutusnõuded
Alus: Tuleohutusseadus, siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”, Siseministri 18. veebruari 2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord“.
Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab
vältima nii, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonete
vaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega.
Detailplaneeringualal on nõutud tuleohutuskuja (planeeritavate hoonete minimaalne
vahekaugus 8 m naaberkinnistutel asuvatest hoonetest) tagatud.
Päästetöö tegemise tagamiseks peab:
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
20
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
1) ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde;
2) päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahendiga;
3) olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale, kusjuures igale
ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht;
4) olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist;
5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud;
6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega
kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või
ukse kaudu.
Tulekustutustehnikaga juurdepääs hoonetele on tagatud juurdepääsutee kaudu. Hoonele
tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab vähemalt hoonestusalani olema rajatud vähemalt 3,5
m laiune sõidutee. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja
valdajal. Kruntidele ei tohi rajada ehitist ilma ehitusprojektita.
Ridaelamute tulepüsivusklassiks on TP3. Ridaelamud liigituvad tuleohituse järgi I
kasutusviisiga hooneteks (eluhooned). Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga
ehitisele, mille hoone tuletõkkesektsiooni põlemiskoormus ei ületa 600 MJ/m 2, on 10 l/s
kolme tunni jooksul. Täpsemad tulekaitsenõuded ja ehitisesisese tuletõrjeveevärgi vajadus
lahendatakse projekteerimise käigus lähtudes kehtivatest normidest. Tuleohutuse tagamiseks
projekteeritavates hoonetes tuleb lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja selle lisadest ning kehtivatest standarditest.
Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste
päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.
Lähimad tuletõrjehüdrandid asuvad Narva mnt 141a maaüksusel (JÕ165H) ja Eha tänav T1
maaüksusel (JÕ073H). Järve Biopuhastus OÜ andmetel, ei tagata hüdrandist JÕ165H
vajalikku veevooluhulka 10 l/s (Keskkonnaabi OÜ hüdrandi tehnilise seisukorra kontrollimise
akti 06.01.2021 nr 210106-1 alusel on kõnealuse hüdrandi mõõdetud veevooluhulk vaid 8 l/s).
Lähim OÜ Järve Biopuhastus tuletõrjehüdrant JÕ073H, kust tagatakse vajalik veevooluhulk
10 l/s, asub planeeritava ehitise sissepääsust ca 330 m kaugusel."
Planeeritava ridaelamu välise tulekustutusvee tagamiseks on kavandatud Narva mnt 139a
kinnistul asuva tiigi äärde kuivhüdrandi rajamine. Hüdrandi paigaldamisel tuleb lähtuda
siseministri 18. veebruari 2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
Vastavalt määruse nr 10 § 6 lg 2 veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda
päästetehnikaga sõidetavaid teid; lg 3 veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast
sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
21
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Joonis 4 Olemasolevad hüdrandid ja planeeritav kuivhüdrant. Alus: Maa- ja Ruumiamet,
e-ehituse portaal
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE
Planeeringutes tuleb käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist.
Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 ”Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”, 29.11.2002. Peamised riskid
käesoleval planeeringualal, on seotud vandalismiga. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja
mõned soovitused ja nõuded edaspidiseks projekteerimiseks, et vähendada kuritegevuse riske.
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks
8.1.1 Korrashoid
Planeeringuala tuleb heakorrastada. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua
mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Planeeringu elluviimisel
luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid.
Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et
alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja
ehitustegevuse lõppedes alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Tähtsat mõju avaldab
prügi kiire eemaldamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, muru korrapärane
niitmine jne). Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on väiksem. Ehitamisel on
soovitatav kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, prügikastid
jms).
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
22
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused
Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on
kasutusel ööpäevaringselt. Probleemiks võib olla inimeste vähene liikumine öisel ajal.
Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse ja videovalve olemasoluga. Planeeringu
elluviimisel tuleb tagada hoonete ja siseõue hea nähtavus ja valgustatus. Oluline on
valgustada hoonete ümbrus (sissepääsud ja õueala), parkimisalad, avalikud alad ja
juurdepääsuteed. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad
kuritegevust. See vähendab kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismiaktide, vägivalla ja
süütamise riski. Turvasüsteemide rajamine, territooriumi jälgimine (nt alarmid
(signalisatsioon), videojälgimissüsteem, naabrivalve) ja territooriumi ööseks sulgemine
vähendab varguste ja muude kuritegudega riski.
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID
Maa-alade kasutamise põhimõtted juhinduvad juba eksisteerivast maakasutusest ja
keskkonnast ning õigusaktides kindlaks määratud piirangutest. Kaitsevööndid on liine ja
torustikke ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus
tehnovõrkude ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja
omanikku või valdaja tegevust. Kõikide planeeringualal (tänava maa-aladel) paiknevate
tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb järgida kehtivaid seadustest ja muudest õigusaktidest
tulenevaid piiranguid. Planeeringualal olevad kaitsevööndid on kajastatud joonistel.
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi või sundvalduse seadmise ettepanekud
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek servituudi või sundvalduse seadmiseks
krunte läbivatele tehnovõrkudele kaitsevööndi ulatuses.
Narva mnt 139a kinnisasjale tuleb seada kasutusõigus kuivhüdrandi avalikuks kasutamiseks.
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED
Olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile, mis on kajastatud kõikidel
planeeringu joonistel.
10.1 Elektrivarustus
Planeeritava ala elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 12.12.2024
väljastatud liitumistingimustele nr 486544.
Planeeritava krundi elektrivarustus on ettenähtud alajaamade Jõhvi nr 57:(Jõhvi) (aadressil
Soo tn 69) ja Jõhvi nr 85:(Jõhvi) (aadressil Narva mnt 141a) baasil. Olemasolevatest
alajaamadest tuleb projekteerida eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid.
Krundi piirile on kavandatud 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati
ööpäevaringselt vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist kuni rajatava hooneni on
ettenähtud maakaabliga.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud
detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜle esitada moodustatud kinnistute aadressid.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
23
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib
ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
Planeeringus on määratud elektrivõrgu servituudi vajadustega alad. Servituudi alad on
määratud elektrivõrgu kaabelliinide (1 m äärmistest 0,4 kV kaabelliinidest) ja elektrikilbile (2
m rajatise seinast). Projekteerimise käigus määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala
kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
10.2 Välisvalgustus
Narva maantee ääres on olemasolev tänavavalgustus. Krundisisene hoone ja parkla valgustus
lahendatakse projekteerimise käigus. Välivalgustuses kasutada võimalusel energiat säästvaid
lahendusi - LED-valgusteid, päikeseenergial töötavat valgustust vms.
Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida
läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist.
10.3 Sidevarustus
Planeeritava ala sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 10.12.2024
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39324990.
Planeeritava krundil Telia sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vajalik rajada ühendus
Telia sidevõrgu lõpp-punktist kuni hoone sisevõrgu ühendus(jaotus) kohani. Tehniliste
tingimuste kohaselt tuleb alates sidekaevust JHV122 paigaldada 24 kiuline optiline kaabel
kuni sidekaevuni JHV113. Sidekaevu JHV113 tuleb paigaldada jätk ja jätku 1/32 splitter.
Alates splitterist tuleb paigaldada 12 kiuline SM optiline kaabel igasse ridaelamu boksi või
ühisesse tehnoruumi.
Hoone sisevõrk lahendatakse projekteerimisel. Hoonesse paigaldada andmesidejaotla.
Sisevõrk projekteerida jaotlast iga ridaelamu boksini. Sidejaotlas peab olema paigaldatud
elektritoide seadmete ühendamiseks 230 V elektrivõrguga. Sisevõrgu projekteerimisel lähtuda
Telia juhisest „Valguskaabli sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades“.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Info järelevalve kohta telefoninumbril 5262792. Telia Eesti AS on tehnilistes tingimustes
kinnitanud, et ei võta sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
24
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeringuala asub Pesulux OÜ ühisveevärgi teeninduspiirkonnas, kuid olemasolevas võrgus
puuduvad vabad võimsused ühisveevärgiga liitumiseks. Lähim Järve Biopuhastus OÜ hallatav
ühisveevärgi torustik asub planeeringualast ca 230 m kaugusel.
Planeeringuala veevarustuse lahendamiseks on kavandatud puurkaevu rajamine. Planeeritaval
alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri
24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning
tarbijale teabe esitamise nõuded“ nõuetele.
Kavandatava ridaelamu arvestuslik veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas. Planeeritava puurkaevu
hooldusala on 10 meetrit.
Veeseaduse § 154 lg 5 kohasel on hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud
tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas:
1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine;
2) karjatamine;
3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;
4) maaparandussüsteemide rajamine;
5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;
6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine;
7) kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse
juhtimine;
8) kalmistu rajamine;
9) jäätmete käitlemine;
10) maavara kaevandamine.
Hooldusalal on keelatud ka sademevee pinnasesse juhtimine.
Puurkaevu rajamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded
salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning
lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise,
rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning
puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või
kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja
salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja
salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatud nõudeid.
Planeeritava ala reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt OÜ Järve Biopuhastus poolt
04.04.2024 väljastatud liitumistingimustele nr 2-9/3857.
Planeeringualal formeeruvad reoveed on planeeritud juhtida Narva maantee L11 asuvasse
kanalisatsioonikaevu.
Narva mnt 133 kinnistu piirile (kuni 1 m väljapoole kinnistu piiri) tuleb paigaldada
kanalisatsioonikaev. Kaevu lahendus (tüüp, läbimõõt, kõrgus, materjal jne) ja asukoht tuleb
määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
26
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Vastavalt liitumistingimustele on lubatud reovee vooluhulk Qmax.ööp = 0,48 m3/d.
Ühenduspunktini paigaldatava reoveetorustiku diameeter ja pikiprofiil määratleda
projekteerimise käigus. Ühenduskaevu ega torustikku ei ole lubatud teha teisi
kanalisatsiooniühendusi ilma OÜ-ga Järve Biopuhastus kooskõlastuseta.
Rasvu või õlijäätmete olemasolul tuleb enne reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni reovesi
lokaalselt puhastada (rajada rasva- ja õlipüüdur). Reovesi peab vastama järgmistele nõuetele:
rasvad – piirnäit 50 mg/l ja naftasaadused, õlid – piirnäit 2,3 mg/l.
Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida kontsentreeritud reovee ja reostushulki, tinglikult puhast
heitvett, lokaalsetest puhastusseadmetest (restidelt) kogutud jäätmeid, olmeprügi, ehitusprahti,
tööstusjäätmeid jne, heitvett, mille temperatuur ületab 35 kraadi C, sademe- ja drenaaživett.
Reoainete kontsentratsioonid ei tohi ületada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise
eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi ega kahjustada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ja/või
põhjustada puhastusprotsessi häireid.
Piirnäitajad ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele:
BHT 266 mg/l;
KHT 557 mg/l;
Nüld 58 mg/l;
Püld 11 mg/l;
Heljum 299 mg/l;
Kloriidid 284 mg/l;
Sulfaadid 296 mg/l;
Sulfiidid 9 mg/l.
Reoveekanalisatsiooni paisutuskõrgus on kinnistu kanalisatsiooni ja ühiskanalisatsiooni
liitumispunktis oleva kaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Liitumine ühiskanalisatsiooniga
ei tohi kahjustada olemasoleva ühiskanalisatsiooni nõuetekohast toimimist.
Reovee ärajuhtimise teenuse arvestus toimub joogivee mõõturi alusel. Veemõõdusõlm tuleb
paigaldada vastavalt mõõteseadusele ja Jõhvi valla ÜVK eeskirjale.
Käesolevate liitumistingimuste alusel kohustub Liitumistingimuste Saaja teostama
ehitusprojekti tööprojekti tasemel. Projekteerimisel tuleb arvestada OÜ Järve Biopuhastus
poolt esitatavate nõuetega.
Peale projekti kooskõlastamist sõlmitakse liitumisleping. Ühiskanalisatsiooni jaoks
projekteeritud ja ehitatud reoveetorustik tuleb anda üleandmise-vastuvõtmise aktiga OÜ-le
Järve Biopuhastus. Ehitatud reoveetorustiku üleandmiseks OÜ-le Järve Biopuhastus tuleb
esitada reoveetorustiku kohta täitedokumentatsioon ja kasutusluba ning ühiskanalisatsiooni
talumiseks selle asukoha kinnistule (või kinnistutele) seada sundvaldus või isiklik
kasutusõigus OÜ Järve Biopuhastus kasuks.
Kõik liitumisega (sh Narva mnt 133 kinnistu välise reoveetorustiku rajamisega kuni
ühenduspunktini olemasoleva ühiskanalisatsiooniga) seotud kulud ja riskid (projekteerimine,
ehitus, ehitus- ja kasutusload, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud, kooskõlastuste
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
27
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
hankimine jne) kannab liituja. Ehitustööde alustamisest tuleb teavitada OÜ Järve Biopuhastus
ette minimaalselt 3 tööpäeva ning kutsuda kohale OÜ Järve Biopuhastus esindaja. Väljakutse
aluseks on kirjalik tellimus (e-posti teel:
[email protected]).
Peale liitumist sõlmitakse Teenusleping.
10.5 Sademeteveed
Planeeringuala läänepoolse piiri ääres asub sademetevee torustik, mille kaudu juhitakse
sademeteveed planeeringualast põhja pool asuvasse kraavi. Planeeritava juurdepääsu tee
kohas on olemasolev restkaev, mille kaudu suunatakse sademetevesi tänavamaalt Narva mnt
133 krundile. Torustik tuleb ümberehitada ja juhtida sademetevesi planeeringualast põhjapool
(Narva mnt 139 kinnistul) asuvasse kraavi.
Planeeritava krundi parkla ja hoone katuselt kogutud sademeteveed on planeeritud
planeeringualast põhjapool asuvasse kraavi. Planeeringualast väljapool tuleb torustikule seada
kasutusõigus. Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sademevete täpne ärajuhtimine
lahendatakse projekteerimise käigus, kui on teada hoone täpne kuju ja paiknemine, katendite
täpsed liigid, asukohad ja mahud ning trasside täpsed paiknemised ja kõrgused.
Kavandatavate platside ja teede sademetevee äravoolu peab tagama katendile projekteeritav
kalle. Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ega naaberkruntidele ei ole
lubatud.
Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61
„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee
suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteaine sisalduse
piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele.
10.6 Soojavarustus
Planeeringuala piirkonnas ei ole kaugküte välja ehitatud ja hetkel puudub võimalus
soojatorustikuga liitumiseks.
Vastavalt GREN Viru AS 16.12.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele on võimalik
planeeringuala liitumine Narva mnt 135 kinnistust ida poole projekteeritud soojustrassiga,
kuid hetkel ei ole võrguettevõttel võimalik öelda, kas ja millal antud torustiku projekt
realiseerub.
Kuni võimaluseni kaugküttevõrguga liitumiseks tuleb soojavarustus lahendada lokaalsete
küttesüsteemidega. Võimalikud on soojuspumbad, elektriküte ja taastuvenergia lahendused
(päikesepaneelid) või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus, sh
võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.
Peale soojatorustiku väljaehitamist on võimalik projekteerida Narva mnt 133 krundi liitumine,
lähtudes GREN Viru AS tehnilistest tingimustest.
Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida on
lubatud täpsustada projekteerimise staadiumis, kui on teada täpsed hoone sisendite asukohad.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
28
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud sotsiaalsele-, majanduslikule-,
kultuurilisele ja looduskeskkonnale
Jõhvi valla prioriteediks on olnud kvaliteetse elukeskkonna arendamine, sest olemasolev
elamufond on vananenud. Planeeringulahendus ei vasta küll maakasutuse osas Jõhvi valla
üldplaneeringule, kuid on kooskõlas arengukavas seatud põhimõttelistele eesmärkidele
elukeskkonna arendamise, tiheasustusalade tihendamise osas. Olulist negatiivset sotsiaal-
majanduslikku mõju ühe kinnistu hoonestamisega ei ole ette näha.
Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, seda eelkõige elamu kavan-
damise tõttu praegu hoonestamata alale. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobi-
vaks linnaruumi tihendamiseks. Planeeringu elluviimisel ala korrastatakse ja võetakse aktiiv-
sesse ja eesmärgipärasesse kasutusse. Suureneb Jõhvi valla elanikkond, valla tulevad noored
pered ja antud piirkonnas suureneb naabrivalve.
Hoone ehitamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss,
energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kätte-
saadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada
olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktse
struktuuriga elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid
need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja
vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu
ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.
Detailplaneeringuga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus,
mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.
Planeeringu elluviimisel ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kva-
liteedile. Detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse reoveed on võimalik suunata ühiskana-
lisatsiooni. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata reoveetekke koguseid ega koostist, mis
võiksid ületada piirkondliku reoveepuhasti vastuvõtuvõimet. Seega ei ole oodata reoveekäit-
lusest tulenevat olulist keskkonnamõju.
Planeeringualal puuduvad elustiku jaoks olulised elupaigad või toitumisalad, seega ei avaldata
planeeringu elluviimisega ka otsest olulist keskkonnamõju elustikule. Planeeringu elluviimi-
sega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste,
mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel puuduvad planeeringualal ja naabruses kaitse-
alused mälestised ja planeeringu elluviimisel puudub mõju kultuuriväärtustele.
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole
eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avarii-
olukordade esinemist.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
29
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
11.2 Planeeringu elluviimise kava ja rakendamise võimalused
Kehtestatud detailplaneering on ehitusprojektide koostamise aluseks. Hoonete ehituslubade
väljastamise eeltingimuseks on kohustus rajada planeeringuga ette nähtud juurdepääsutee ja
tehnovõrgud. Juurdepääs Narva maanteelt, parkla ning tehnovõrgud ehitatakse välja arendaja
kulul. Tehnovõrkude väljaehitamine toimub arendaja ja tehnovõrgu valdaja vaheliste
kokkulepete alusel. Edasised hooldustingimused ja omandisuhted lahendatakse arendajaga
sõlmitavate lepingute alusel. Kohalikule omavalitsusele ei kaasne kulusid planeeringu
elluviimisel.
Kõik riigitee kaitsevööndis või teemaplaneeringu trassikoridoris kavandatud ehitusloa
kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui
kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee trassikoridoris või kaitsevööndis, siis palume kaasata
Transpordiametit menetlusse.
Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks tuleb esitada OÜle Järve Biopuhastus liitumistaotlus ja
sõlmida liitumisleping vastavalt võrguvaldaja poolsetele tingimustele.
Kehtestatud detailplaneeringu alusel elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu
sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt
hüvitada koheselt.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026
30
Töö nr 26005381 | 17.02.2026
Jõhvi linnas Narva mnt 133
kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu
mürahinnang
Tartu 2026
Veiko Kärbla
keskkonnakorralduse spetsialist
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 3
Sisukord
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 4
2. MÜRA NORMTASEMED .................................................................................................................................. 5
3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA ..................................................................................................................... 7
4. MÜRAARVUTUSTE TULEMUSED ...................................................................................................................10
5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED .......................................................................................................................11
LISA 1. MÜRAKAARDID .....................................................................................................................................13
4 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
1. Sissejuhatus
Käesolev eksperthinnang on koostatud eesmärgiga määrata Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu liiklusmüra tasemed ning vastavus kehtivatele nõuetele.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Narva mnt 133 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe kuue
boksiga ridaelamu ja kahe abihoone püstitamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
liikluskorralduse ning tehnovõrkude asukoha määramine. Planeeritava ala suurus on ca 0,3 ha.
Planeeringuala asub Jõhvi linna idaosas Narva mnt (linnatänav, piirneb lõunasuunast vahetult
planeeringualaga, planeeritud hoonest ca 25 m kaugusel) ja riigitee nr 1 Tallinn-Narva tee (ca 300 m kaugusel
planeeringualast põhjasuunas) vahelisel alal. Vahetult Narva maanteest lõunas ja planeeringualast lääne pool
asuvad elamukrundid, mis on hoonestatud valdavalt ühe- ja kahekorruseliste üksikelamutega.
Peamiseks piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on autoliiklus planeeringualaga külgnevatel
tänavatel. Planeeringuala müraolukorra hindamisel arvestatakse ka raudtee (Tapa – Narva raudteelõik, mis
jääb lõunasuunas ca 160 m kaugusele planeeritud hoonestusalast) ning perspektiivse Tallinn – Narva mnt 2+2
sõiduradade väljaehitamisega, millega kaasneb ka kogujateede ehitus, millest üks tee hakkab piirnema ka
planeeritava alaga. Planeeringuala müraolukorda mõjutab eelkõige vahetult planeeringualaga piirnev Narva
mnt linnatänav ning kaugemad objektid (raudtee, Tallinn-Narva põhimaantee) olulist mõju eelduslikult ei
avalda, kuid ka kaugemad müraallikad on taustafooni arvestamiseks siiski müraarvutustesse kaasatud.
Kavandatava tegevuse realiseerimisest tingitud mõjud on tagasihoidlikud, parkimiskohtade arv on väike ning
nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset täiendavat liikluskoormust või müra teket.
Mürahinnangu koostamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja teistest asjakohastest
õigusaktidest.
Joonis 1. Planeeringuala asukoht Jõhvi linnas (Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus 2026)
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 5
Joonis 2. Väljavõte detailplaneeringu lahendusest (põhijoonis seisuga 17.11.2025)
2. Müra normtasemed
Välisõhus leviva müra normtasemed on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri
16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide
koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal,
kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad
töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Eraldi müraalased normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Liiklusmüra hulka loetakse müra,
mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on
arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega või liikluskoormusega regulaarse liiklusega perioodi vältel.
Välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00)
ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-
korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid
asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7-23) sisaldab ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse
parandustegurit +5 dB.
Eesti seadusandluses müraolukorra normidele vastavuse hindamise peamiste kriteeriumitena kasutatavad
näitajad:
▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00)
tekitatud mürale parandus +5 dB (kuna eeldatakse, et õhtusel ajal esinev müra võib olla häirivam kui
päevasel ajal);
▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).
Müra normtasemed on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena (energeetiliselt
keskmistatud tulemused ehk müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis kujuneb mürarikaste ja
vaiksemate hetkede summas).
Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad (lähtudes alade
erinevast müratundlikkusest) vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,
▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,
rohealad,
▪ III kategooria – keskuse maa-alad,
▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.
6 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127) kohaselt asub
kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud kaubandus-teenindus ja
büroohoone maa. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldpaneeringu muutmiseks maakasutuse
juhtotstarbe osas kaubandus-teenindus ja büroohoone maast pereelamumaa (EP) juhtotstarbega maaks.
Seega tuleb planeeritav ala müra hindamisel lugeda II kategooria alaks.
Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:
▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut
ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt on „uus planeeritav ala“ väljaspool tiheasustusala või
kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala, mille puhul tuleb
eesmärgiks seada müra sihtväärtuse nõuete tagamine. Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega
piirkonda uute hoonete kavandamisel (sarnaselt käesolevale planeeringule ja hetkel vaadeldavale olukorrale)
tuleb aga määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel seega lähtuda müra
piirväärtuse nõuetest.
Tiheasustusega multifunktsionaalses linnakeskkonnas on ka planeerimisalases praktikas üldjuhul asjakohane
müra piirväärtuse nõuetest lähtumine. Rangemate ehk müra sihtväärtuse nõuete rakendamine on
linnakeskkonnas uute hoonete kavandamisel eesmärgiks seadmiseks üldjuhul liiga ranged ning ei võimalda
teede ja tänavate ääres uute hoonete kavandamist varasemalt rajatud hoonetega samale ehitusjoonele.
Müra sihtväärtuse nõuete tagamiseks tuleks nt kohati jätta enam kui 100 m laiune puhverala teega, mis
praktikas ei ole üldjuhul teostatav (tiheasustusalal puuduvad reeglina sedavõrd suured vabad maa-alad, mille
saaks puhveralaks jätta). Selline lahendus ei ole tihti kooskõlas ka linnakeskkonna planeerimise põhimõtetega
(kompaktne hoonestus, ühtse ehitusjoone hoidmine). Samuti võib tekkida ebavõrdne olukord võrreldes
olemasolevate kinnistutega (maaomanikega), mille puhul seadusandlusest lähtuvalt kehtivad tiheasustusalal
samad normid (müra piirväärtus).
Tiheasustusalal uute eluhoonete kavandamisel sihtväärtuse nõuete eesmärgiks seadmine võib kaasa tuua ka
olukorra, kus tekib vajadus rajada suures mahus kõrgeid müratõkkeid, mis ei ole reeglina eelistatud lahendus
ka linna arhitektuurset ilmet silmas pidades.
Lisaks ei ole ka otsest vajadust linnakeskkonnas sihtväärtuse nõuete tagamiseks nt hoonete teepoolsel küljel,
kuna teeäärsete hoonete ning sõidutee vahelist ala linnakeskkonnas üldjuhul pidevaks välisõhus viibimiseks
ning puhkamiseks ei kasutata (kuna reeglina on tegemist tänavaalaga, antud juhul lisaks ka parkla-alaga).
Uute hoonete kavandamisel pigem just tee-ala lähedale saab positiivse asjaoluna välja tuua (lisaks ühtse
ehitusjoone hoidmisele), et sel moel on muu hulgas võimalik tagada hoonete hoovipoolsel alal (hoone varjus
ehk alal, kus inimesed ka reaalselt välisõhus viibivad) juba oluliselt paremad tingimused välisõhus viibimiseks
ja ka puhkamiseks. Samuti on võimalik tagada head tingimused hoonete siseruumides (ehk seal, kus inimesed
pikaajaliselt viibivad).
Tabel 1. Liiklusmüra piirväärtused: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB
II III
I haridusasutuste, keskuse maa-alad
Ala kategooria tervishoiu- ja
virgestusrajatiste maa- IV
üldplaneeringu alusel sotsiaalhoolekande-
alad ehk vaiksed alad ühiskondlike hoonete
asutuste ning elamu
maa-alad, rohealad maa-alad
Müra 60/55 65/55
55/50
piirväärtus 651/601 701/601
1
lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel
II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel
küljel lubatud kuni 65 dB päeval (Ld) ning 60 dB öösel (Ln).
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 7
Vastavalt planeerimisseadusele on müratundliku ala kategooria määramine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, sealjuures peab kohalik omavalitsus kaaluma, milline kategooria kirjeldab kõige paremini
tegelikku olukorda, millise kategooria määramine toob kaasa täiendavad ja/või ebaproportsionaalsed
piirangud (mis ei pruugi olla kooskõlas linna üldiste arengusuundumustega) ning milline kategooria
võimaldab linna või linnaosa arengusuundi ka praktikas ellu viia.
Lisaks välisõhu nõuete järgimisele tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt ruumide
reaalsele kasutusotstarbele. Müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) hoonete vaikust nõudvates
ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja
infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.
Liiklusmüra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) elamutes on järgmised:
▪ elamute elutubades – päeval 40 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne
01.01.2027) või 35 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027);
▪ elamute magamistubades – öösel 30 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne
01.01.2027) või päeval 35 dB/öösel 30 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates
01.01.2027).
Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsioonimeetmed määratakse standardi „EVS
842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (või samaväärse uuema standardi) kohaselt.
3. Lähteandmed ja metoodika
Lähteandmed
Mürahinnangus analüüsitakse olemasoleva ja perspektiivse (hinnanguliselt aasta 2048) olukorra
autoliiklusega kaasnevat mõju uuritaval alal. Liikluskoormuste lähteandmetena kasutatakse riigitee 1 Tallinn–
Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–Toila teelõigu eelprojekti raames koostatud liiklusuuringu1 ja eelprojekti
raames koostatud mürauuringu2 tulemusi. Lisaks vaadati ka piirkonna uuemaid (2024. a seisuga) avalikke
Transpordiameti liikluskoormuste andmeid, kuid kuna tee eelprojektis toodud liikluskoormused olid
suuremad, siis lähtuti eelprojektis toodud andmetest. Teeprojekt sisaldab ka 2048. a liiklusprognoosi Tallinn-
Narva mnt 2+2 sõiduradadega väljaehitamise korral, samuti ristuvate teede ja kogujateede liiklusprognoosi
ning planeeringualaga lõunast piirneva Narva mnt liiklusprognoosi.
Vastavalt teeprojekti liiklusuuringus toodud andmetele võib käesoleva detailplaneeringuala lähiümbruse
olulisimaks müraallikaks lugeda planeeringualaga lõunast külgneva Narva mnt, mille liikluskoormus
olemasolevas olukorras on ca 6300 a/ööp. Käesolevas töös võeti aluseks pisut suurem liikluskoormus ehk
6500 a/ööp. Lubatud sõidukiirus on 50 km/h ning raskeliikluse osakaal on vastavalt liiklusuuringule 9%.
Perspektiivses olukorras (2048. a) prognoositakse liikluskoormuseks 7134 a/ööp, mürahinnangus lähtutakse
ümardatud väärtusest 7200 a/ööp.
Planeeringualast ca 300 m kaugusel põhjasuunas asuva Tallinn-Narva tee liikluskoormus olemasolevas
olukorras on liiklusuuringu põhjal ca 8000 a/ööp (võrdluseks: Transpordiameti 2024. a andmete kohaselt on
sama teelõigu liikluskoormus oluliselt väiksem ehk ca 6700 a/ööp). Käesolevas töös võeti aluseks pisut
suurem liikluskoormus ehk 8300 a/ööp. Lubatud sõidukiirus on 90 km/h ning raskeliikluse osakaal on
vastavalt liiklusuuringule 9%. Perspektiivses olukorras (2048. a) prognoositakse liikluskoormuseks ca 12 200
a/ööp, millest lähtutakse ka mürahinnangus. Perspektiivses olukorras on teel lubatud sõidukiiruseks 120
km/h.
Perspektiivses olukorras tuleb arvestada ka planeeringualast läänesuunas kavandatava kogujateega, mis
ehitatakse välja ainult juhul, kui realiseeritakse riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–Toila
teelõigu 2+2 radadega projekt. Kogujatee liikluskoormuseks prognoositakse teeprojekti liiklusuuringus ca
1130 a/ööp, mürahinnangus lähtutakse ümardatud väärtusest 1500 a/ööp. Lubatud sõidukiirus on 50 km/h
ning raskeliikluse osakaal on vastavalt liiklusuuringule 5%.
1
Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–Toila teelõigu eelprojekti koostamine. Liiklusuuring (töö nr 2020-0055, Skepast&Puhkim OÜ)
2
Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–Toila teelõigu eelprojekti koostamine. Liiklusmüra hinnang (töö nr 20146, Kajaja Acoustics OÜ)
8 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
Informatiivselt võib välja tuua, et nt liikluskoormuste suurenemine ca 10…20% võrra toob kaasa müra
hinnatud taseme suurenemise ainult ca 0,4…0,8 dB võrra. Liikluskoormuste suurenemine ca 50% võrra tooks
kaasa müra hinnatud taseme suurenemise 1,7…1,8 dB võrra, mis on pigem ebatõenäoline areng ning
mõnevõrra ülehinnatud prognoos. Suuremaid prognoose ei ole mõistlik läbi analüüsida, kuna ei ole ette näha
sedavõrd suurt liikluskoormuste kasvu Jõhvi linna piirkonnas.
Aasta keskmine ööpäevane liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes järgnevalt:
▪ 7.00-19.00 – 78% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,
▪ 19.00-23.00 – 14% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,
▪ 23.00-7.00 – 8% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest.
Müra leviku modelleerimisel arvestati ka raudteeliiklusega, kuigi raudteega ca 160 m suuruse vahemaa tõttu
on antud kinnistu puhul peamiseks müraallikaks siiski autoliiklus vahetult kinnistuga piirnevatel teedel.
Statistikaameti andmete3 kohaselt on viimaste aastate kaubarongide liikluskoormus Tapa-Narva suunal olnud
järgmine:
▪ 2023. a 6,0 kaubarongi ööpäevas.
▪ 2024. a 4,4 kaubarongi ööpäevas.
Mürakaartide koostamisel lähtuti pisut suuremast liikluskoormusest ehk 9 kaubarongi ööpäevas (2024. a
koormused korrutati kahega), kuna kaubarongide liiklus ei pruugi aastate lõikes olla ühtlane. Kaubarongid
jaotati ööpäeva lõikes järgmiselt:
▪ 7.00-19.00 – 4 rongi,
▪ 19.00-23.00 – 1 rongi,
▪ 23.00-07.00 – 4 rongi.
Reisirongiliikluse puhul lähtuti Eesti Liinirongid AS (Elron) sõidugraafikust 2025-2026. aastal (ligikaudu
sarnane liikluskoormus esines ka varasematel aastatel), kuid arvestati, et reisirongide liikluskoormused
võivad tulevikus mõnevõrra suureneda.
▪ 7.00-19.00 – 7 rongi (mudelis ümardatult 10),
▪ 19.00-23.00 – 3 rongi (mudelis 5),
▪ 23.00-07.00 – 0 rongi (mudelis 2).
Kaubarongide rongikoosseisu pikkuseks antud raudteelõigul võeti maksimaalne lubatu ehk 57 vagunit.
Reisirongide puhul võeti keskmiseks vagunite arvuks 4. Kaubarongidel võeti Jõhvi linna siseseks
sõidukiiruseks 60 km/h, reisirongidel 120 km/h. Jõhvi linna siseselt võivad tegelikud kiirused olla ka
väiksemad.
Perspektiivis võib eeldada, et pigem võib prognoosida reisirongide liikluskoormuse suurenemist, mis ei too
kaasa märkimisväärset mürataseme tõusu. Mürarohkete pikkade kaubarongide osas ei ole suurt
liikluskoormuste kasvu ette näha, pigem on majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel kaubavedude mahud
langemas võrreldes varasemate aastatega ning hetkeolukorras ei ole kaubavedude varasemas mahus
taastumist (või vedude suurenemist) ette näha. Vastavalt võib ka eeldada, et tegelik raudteest tingitud müra
mõju võib ka väheneda.
Liiklusmüra arvutamise metoodika
Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.1. Liiklusmüra arvutamisel kasutati Prantsusmaa
siseriikliku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on viimased 10-20 aastat olnud Eestis teostatud
mürauuringute puhul enim kasutatav arvutusmeetod. Ühtlasi on meetodi puhul olnud tegemist Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 02/49/EÜ toodud soovitusliku arvutusmeetodiga liikmesriikidele. Seega on
arvutustulemused hästi võrreldavad varasemate uuringutega (sh sarnasete uuringutega teistes piirkondades)
Arvutusmeetodis "NMPB-Routes-96“ käsitletakse heli levikut kahtedes erinevates tingimustes – soodsad (ehk
müra levib kaugemale) ja ebasoodsad (neutraalsed) hajumistingimused. Soovituslikud soodsate ja
3
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__transport__raudteetransport/TS38
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 9
ebasoodsate hajumistingimuste osakaalud pikaajalise päeva, õhtu ja öö mürasituatsiooni kirjeldamisel on
järgmised:
▪ pikaajalise päevase müra (7.00-19.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 50% ajast soodsaid
hajumistingimusi;
▪ pikaajalise õhtuse müra (19.00-23.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 75% ajast soodsaid
hajumistingimusi;
▪ pikaajalise öise müra (23.00-7.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 100% ajast soodsaid
hajumistingimusi.
Raudteemüra arvutamisel kasutati Euroopa Komisjoni poolt keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega
seotud direktiivis (2002/49/EÜ) toodud (ning muu hulgas ka Eestis viimase paarikümne aasta jooksul
laialdaselt kasutatud) Madalmaade arvutusmeetodit (RMR):
▪ Kaubarongidega kaasneva müra arvutustes kasutati müraallika tüübina madalmaade arvutusmeetodi
kategooriat 4 (kaubarongid);
▪ Reisirongidega kaasneva müra arvutustes kasutati müraallika tüübina madalmaade arvutusmeetodi
kategooriat 6 (diiselreisirongid).
Mürakaardid koostati päevase (Ld, 7.00-23.00) ja öise (Ln, 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh sisaldab päevane
ajavahemik ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB. Välisõhu mürataset
hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel (või pisut kõrgemal),
mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus 3*3 m arvutussammuga.
Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa- ja Ruumiameti Lidar kõrguspunktid,
teed ja hooned). Maapinna akustilised omadused on määratud skaalal 0 (täielikult peegeldavad pinnad) kuni
1 (peegeldused sisuliselt puuduvad). Antud juhul defineeriti teed ja tänavad heli peegeldava ehk akustiliselt
„kõva“ pinnana (koefitsient 0). Haljasalad ja õuealad defineeriti koefitsiendiga 0,5, kuna nendel aladel leidub
kohati ka väiksemaid kõvakattega alasid.
Välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel on arvestatud ka helilainete peegeldumist hoonete fassaadidelt,
arvutusmudelis kasutati kahekordseid peegeldusi, mis annab linnakeskkonnas väga täpsed tulemused.
Müra normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse mürataset, mis on määratud vaba helivälja tingimustes
(samad nõuded kehtivad ka mürataseme mõõtmistele), mistõttu on mürakaartidel eraldi välja toodud ka
hoonete teepoolsele fassaadile mõjuv müratase, mis ei arvesta sama hoone enda fassaadi akustilist
peegeldust (välisõhu müratasemest on maha arvestatud hoone enda peegeldus ehk ca 3 dB) ning seda
asjaolu tuleb arvestada ka mürakaartidel toodud tulemuste lugemisel (nt müra samatugevusjoonte
võrdlemisel hoonete fassaadil välja toodud müratasemetega, mis võivad eespool kirjeldatud põhjustel
erineda kuni 2…3 dB ulatuses).
Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei kasutatud, ühtlasi on kõrghaljastuse mõju
müraolukorrale reeglina ka väike (ning pigem teoreetiline).
Alljärgnevalt on lisatud väljavõte müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN) kolmemõõtmelisest
maastikumudelist.
10 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
Joonis 3. Arvutustarkvara sisene 3d vaade kolmemõõtmelisest maastikumudelist (perspektiivses olukorras)
4. Müraarvutuste tulemused
Mürakaardid
Käesoleva töö raames koostati mürakaardid järgmistes situatsioonides:
▪ Liiklusmüra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras (Lisa
1. Mürakaart 1.1);
▪ Liiklusmüra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras (Lisa 1.
Mürakaart 1.2).
▪ Liiklusmüra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart
2.1);
▪ Liiklusmüra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart
2.2).
Mürakaartidel on eraldi välja toodud ka hoonete fassaadile mõjuv müratase korruste kaupa, alustades
madalamast (1. korrus) kuni kõrgemate korrusteni, mis ei arvesta sama hoone enda fassaadi akustilist
peegeldust (välisõhu müratasemest on maha arvestatud hoone enda peegeldus ehk ca 3 dB).
Liiklusmüra arvutustulemuste analüüs
Järgnevalt viiakse läbi liiklusmüra arvutustulemuste võrdlus liiklusmüra normtasemetega ehk II kategooria
alade liiklusmüra piirväärtustega.
Olemasoleva (ehitusjärgses) olukorras kujuneb planeeritaval alal järgnev müraolukord:
▪ Kõrgeim müratase esineb planeeritava hoone lõunapoolsel (Narva mnt poolsel) küljel. Kavandatava
hoone teepoolsel fassaadil (hooned jäävad teest ca 25 m kaugusele) esineb päevasel ajal liiklusest
tingitud müra hinnatud tase (Ld väärtus erinevatel korrustel) 62...63 dB, öisel ajal jääb müra hinnatud
tase (Ln) suurusjärku 55 dB;
▪ Planeeritud hoone teiste külgede müratase on madalam: hoone otsakülgedel esineb arvutuslik
liiklusmüra hinnatud tase ca 59 dB päeval (Ld) ja ca 52 dB öösel (Ln). Hoone hoovipoolsel küljel esineb
arvutuslikult müra hinnatud tase 51…53 dB päeval (Ld) ja 45…47 dB öösel (Ln).
Perspektiivses olukorras (sh Tallinn-Narva teeprojekti realiseerimine koos kogujateede rajamisega) kujuneb
planeeritaval alal järgnev müraolukord:
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 11
▪ Kõrgeim müratase esineb planeeritava hoone lõunapoolsel (Narva mnt poolsel) küljel. Kavandatava
hoone teepoolsel fassaadil esineb päevasel ajal liiklusest tingitud müra hinnatud tase (Ld väärtus
erinevatel korrustel) 63...64 dB, öisel ajal jääb müra hinnatud tase (Ln) suurusjärku 55 dB;
▪ Planeeritud hoone teiste külgede müratase on madalam: hoone otsakülgedel esineb arvutuslik
liiklusmüra hinnatud tase ca 60 dB päeval (Ld) ja ca 53 dB öösel (Ln). Hoone hoovipoolsel küljel esineb
arvutuslikult müra hinnatud tase 55…57 dB päeval (Ld) ja 48…49 dB öösel (Ln).
Võrdluses liiklusmüra piirväärtustega saab öelda järgmist:
▪ Kavandatud hoone asukohas ja hoonete fassaadil esinev müratase vastab II kategooria alade
liiklusmüra piirväärtuse nõuetele päeval ja öösel ning seda nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses
olukorras: hoonete teepoolsetel külgedel on tagatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel ning
hoovipoolsetel külgedel vastavalt 60 dB päeval ja 55 dB öösel;
▪ Kõrgeim müratase esineb planeeritava hoone Narva mnt poolsel küljel (ca 25 m kaugusel teest);
▪ Raudteeliiklus ei oma märkimisväärset mõju summaarse müraolukorra kujunemisel (160 m suurune
vahemaa on piisavalt suur) ning normidele vastavuse hindamisel;
▪ Perspektiivne Tallinn-Narva tee (põhimaantee nr 1) jääb samuti piisavalt kaugele (ca 300 m) ning ei
oma märkimisväärset mõju planeeringuala müraolukorrale;
▪ Kavandatava kogujatee liikluskoormus on piisavalt väike ning ei too kaasa liiklusmüra piirväärtuste
ületamist planeeritava hoone juures.
5. Kokkuvõte ja soovitused
Käesolev eksperthinnang koostati eesmärgiga määrata planeeringualal esinev liiklusmüra tase, vastavus
kehtivatele nõuetele ning tingimused edaspidisel planeerimisel müraaspektiga arvestamiseks. Peamine
planeeringuala mõjutav tegur nii hetketingimustes kui ka perspektiivis on autoliiklus planeeringualale lähima
tee ehk Narva mnt (ca 25 m kaugusel planeeritud hoonest) puhul.
Detailplaneeringuga kavandatav ala tuleb müra hindamisel lugeda II kategooria müratundlikuks alaks (elamu
maa-alad). Tiheasustusala ja/või kompaktse hoonestusega piirkonda uute hoonete kavandamisel (käesolev
planeering ja hetkel vaadeldav olukord) tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu
müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.
Vastavalt planeerimisseadusele on müratundliku ala kategooria määramine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, sealjuures peab kohalik omavalitsus kaaluma, milline kategooria kirjeldab kõige paremini
tegelikku olukorda, millise kategooria määramine toob kaasa täiendavad ja/või ebaproportsionaalsed
piirangud (mis ei pruugi olla kooskõlas linna üldiste arengusuundumustega) ning milline kategooria
võimaldab linna või linnaosa arengusuundi ka praktikas ellu viia.
Mürahinnangus analüüsiti olemasoleva ja perspektiivse (hinnanguliselt aasta 2048) olukorra auto- ja
raudteeliiklusega kaasnevat mõju uuritaval alal. Sealhulgas arvestati 2048. a liiklusprognoosi Tallinn-Narva
mnt 2+2 sõiduradadega väljaehitamise korral, samuti ristuvate teede ja kogujateede liiklusprognoosi ning
planeeringualaga lõunast piirneva Narva mnt liiklusprognoosi.
Käesoleva töö raames teostatud liiklusmüra arvutuste tulemuste põhjal saab öelda järgmist: kavandatud
hoone asukohas ja hoonete fassaadil esinev müratase vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse
nõuetele päeval ja öösel ning seda nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras: hoonete teepoolsetel
külgedel on tagatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel ning hoovipoolsetel külgedel vastavalt 60 dB päeval
ja 55 dB öösel.
Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja
ruumide rajamisel järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (hetkeseisuga on
standardiks EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille kohaselt:
▪ Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid korteris) Ld 66-70 dB müratsooni on standardi kohane
välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 45 dB, hoonete vaiksematel
külgedel võib rakendada 5 dB võrra madalamaid nõudeid;
12 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
▪ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks
välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Tiheda liiklusega ning vastavalt ka kõrgema mürafooniga tänavate poolsed küljed (eelkõige Narva mnt poolne
külg) on üldjuhul soovitatav maksimaalses mahus jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele
pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel
on soovitatav magamisruumid võimalusel paigutada hoonete hoovipoolsele küljele, samas on asjakohaste
heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused ka teepoolsel küljel ning seetõttu ei
ole mõistlik hoonestuse kavandamisel ka liiga rangeid piiranguid seada.
On selge, et vaadeldava piirkonna puhul on tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb
arvestada elukoha valikul (linnakeskkonnas on liiklusmüra esinemine sageli paratamatu). Samuti tuleb silmas
pidada, et keskkonnamüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra piirväärtusele vastavad
tingimused on tagatud. Tugevdatud helipidavusega kaasaegsetes eluruumides on siiski võimalik tagada head
akustilised tingimused ning elukvaliteet. Samuti on planeeringuala siseselt võimalik ette näha headele
tingimustele vastav hoovipoolne õueala.
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 13
Lisa 1. Mürakaardid
1.1 Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras;
1.2 Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras;
2.1 Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras;
2.2 Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras.
Mürakaart 1.1: Ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)
Ld, dB
<= 40
> 40
> 45
> 50
> 55
> 60
> 65
> 70
2 53
1 51 2 52
1 51 2 52
2 59
1 52
1 59
2 60
2 63
2 63 1 59
1 63 2 63
1 62
1 62
Planeeritava ala piir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud hoone asukoht
Mõõtkava 1:1500
0 20 40 60
m
SoundPLAN 9.1 Aluskaart: Maa-ameti WMS kaardirakendus (ortofoto, 2025)
Mürakaart 1.2: Ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)
Ln, dB
<= 40
> 40
> 45
> 50
> 55
> 60
> 65
> 70
2 46
1 45 2 46
1 45 2 47
2 52
1 46
1 51
2 52
2 55
2 55 1 52
1 55 2 55
1 55
1 54
Planeeritava ala piir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud hoone asukoht
Mõõtkava 1:1500
0 20 40 60
m
SoundPLAN 9.1 Aluskaart: Maa-ameti WMS kaardirakendus (ortofoto, 2025)
Mürakaart 2.1: Perspektiivne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)
Ld, dB
<= 40
> 40
> 45
> 50
> 55
> 60
> 65
> 70
2 57
1 55 2 56
1 55 2 56
2 61
1 55
1 60
2 60
2 64
2 63 1 60
1 63 2 63
1 63
1 63
Planeeritava ala piir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud hoone asukoht
Mõõtkava 1:1500
0 20 40 60
m
SoundPLAN 9.1 Aluskaart: Maa-ameti WMS kaardirakendus (ortofoto, 2025)
Mürakaart 2.2: Perspektiivne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)
Ln, dB
<= 40
> 40
> 45
> 50
> 55
> 60
> 65
> 70
2 49
1 48 2 49
1 48 2 49
2 53
1 48
1 53
2 53
2 55
2 55 1 52
1 55 2 55
1 55
1 55
Planeeritava ala piir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud hoone asukoht
Mõõtkava 1:1500
0 20 40 60
m
SoundPLAN 9.1 Aluskaart: Maa-ameti WMS kaardirakendus (ortofoto, 2025)
JÕHVI VALLAVALITSUS
Terviseamet
[email protected] 16.03.2026 nr 7-1.3/961-23
Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala
detailplaneeringu kooskõlastamine
või arvamuse andmine
Jõhvi Vallavolikogu algatas 25. juulil 2024 otsusega nr 207 üldplaneeringu lahendust muutva Narva mnt
133 ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Narva mnt 133 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe
ridaelamu rajamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ning
tehnovõrkude asukoha määramine. Planeeritavale alale laieneb Pühajõe kaldapiiranguvöönd.
Planeeritav maa-ala hõlmab maaüksust Narva mnt 133 (25101:001:0719), ärimaa 100%, pindala 2512
m²) ja osaliselt Narva maantee L11 (25101:001:0043, transpordimaa 100%) kinnistut. Planeeritava maa-
ala suurus on 0,3 ha. Planeeritaval maa-alal hoonestus puudub.
Planeeritav ala piirneb põhjast Narva mnt 139 krundiga (25301:010:0035 pindala 12631 m2 osalt
ärimaa, valdavalt puhke- virgestus ja haljasalamaa, idast Narva mnt 135 krundiga ( 25301:010:0041)
ärimaa, lõunast Narva maanteega (kohalik tee nr 2510501) ja läänest 1Tallinn-Narva tee T7
maaüksusega.
Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127) kohaselt
asub kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud kaubandus-teenindus ja
büroohoone maa (BT). Detailplaneeringuga taotletakse maakasutuse sihtotstarve muutmist
pereelamumaa (EP) juhtotstarbega maaks. Üldplaneeringu kohaselt on pereelamu maal lubatud kuni 2-
kordsed elamud, milleks on: ühepere elamu, mitmepere elamu sh ridaelamu, milleks on kolme või
enama kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud kui 2-kordne mitmepere elamu.
Detailplaneeringu asukohale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, mille
järgi keskkonnamõju hindamist ei ole vaja teostada.
Jõhvi Vallavolikogu kinnitas 25. juulil 2024 otsusega nr 207 detailplaneeringu koostamise
lähteseisukohad mille kohta on küsitud ettepanekuid Keskkonnaametist, Päästeametist, Maa- ja
Ruumiametilt, Kommunikatsioonide valdajatelt ning piirinaabritelt. Päästeamet esitas tingimusliku
kooskõlastuse. Kõikide esitatud ettepanekutega on koostatud planeeringulahenduses arvestatud.
Detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus ajavahemikul 14 aprillist kuni 13 maini 2025. Jõhvi
Vallavalitsuse hoones (Kooli tn 2, Jõhvi) ja Jõhvi Keskraamatukogus (Rakvere tn 13a, Jõhvi) tööajal.
Planeeringulahenduse kohta ühtegi ettepanekut ega arvamust ei esitatud.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu
toimus 22. mail 2025 aastal Jõhvi Vallavalitsuses. Avalikul arutelul ühtegi huvilist ei tulnud. Praeguse
seisuga ühtegi lahendamata teemat aktuaalsed ei ole.
Narva mnt 133 detailplaneeringulahendus on täpsustatud lähtuvalt kooskõlastajate poolt esitatud
ettepanekutest.
Tulenevalt Teie 21.01.2026 kirjas nr 9.3-2/25/6471-6 olevatest märkustest on detailplaneeringu alale
koostatud mürauuring, mille alusel on planeeringulahendusse tehtud muudatused, tagamaks nõutud
müratingimused.
Lähtuvalt planeerimisseaduse §85 lõikest 1 esitame Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks.
Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad otselingilt:
https://www.johvi.ee/detailplaneeringud
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Toos
Planeerimisspetsialist
5393 4531
[email protected]
Saatja:
[email protected]
Saaja: "Terviseamet" <
[email protected]>
Teema: Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine või arvamuse andmine
Kuupäev: 2026-03-16 06:24
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Saadame teile Jõhvi Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
dokumendi Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala detailplaneeringu
kooskõlastamine või arvamuse andmine, mis on registreeritud 16.03.2026
numbriga 7-1.3/961-23.
Heade soovidega
Tiit Toos
planeerimisspetsialist
[email protected]
Jõhvi Vallavalitsus
Kooli 2, 41595 Jõhvi
e-post:
[email protected] <mailto:
[email protected]>