Õigusakti eelnõu

Ministeeriumid Meie 14.12.2023 nr 8-1/8035 Täitmisregistri põhimäärus Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri määruse „Täitmisregistri põhimäärus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Glen Roosaar 53293222 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 30.11.2023 . . 2023 nr MINISTRI MÄÄRUS Täitmisregistri põhimäärus Määrus kehtestatakse täitemenetluse seadustiku § 63 lõigete 4, 5, 9 ja 10 ning § 115 lõigete 1 ja 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Täitmisregistri mõiste, nimetus ja eesmärk (1) Täitmisregister (edaspidi register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu koos selle pidamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonnaga. (2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Enforcement. (3) Täitmisregister on riigi infosüsteemi andmekogu, mille eesmärk on: 1) täitemenetluse andmete kogumine ja nendele andmetele juurdepääsu võimaldamine; 2) täitestatistika kogumine; 3) infovahetuskanalina tagada võlgniku konto ja rahalise nõude arestimise ning arestide haldamisega seotud toimingute kohta elektrooniliselt taotluse edastamine seadusest tuleneva ülesande täitmiseks; 4) infovahetuskanalina tagada krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta päringute tegemine seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. § 2. Turvaklass ja turbeaste Registri turvaklass on K2T1S2 ja turbeaste on keskmine (M). 2. peatükk REGISTRI VASTUTAV JA VOLITATUD TÖÖTLEJA § 3. Vastutav töötleja ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium. (2) Registri volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK). § 4. Vastutava töötleja ülesanded Vastutav töötleja: 1) juhib registri pidamist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) arendab koostöös volitatud töötlejaga registrit ning osaleb registri muudatuste testimisel; 3) annab loa täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi liidestamiseks registriga; 4) teavitab registri kasutajaid ja andmeandjaid viivitamata registri toimimist takistavatest asjaoludest, registri muudatuste või arenduste teostamise kavatsusest, registrit ja selle kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest ning annab muud vajalikku teavet; 5) teostab järelevalvet volitatud töötleja tegevuse üle oma ülesannete täitmisel; 6) teostab Justiitsministeeriumi kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet; 7) vastab Justiitsministeeriumi kasutajate poolt isikuandmete töötlemisega seotud kodanike päringutele; 8) teavitab RIK-i kohtutäituri ametisse nimetamisest ja ametist vabastamisest või tagandamisest; 9) täidab muid vastutavale töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid. § 5. Volitatud töötleja ülesanded Volitatud töötleja: 1) tagab registri nõuetekohase arendamise ja hooldamise; 2) tagab registri käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri kehtestatud määruses sätestatud nõuetele; 3) korraldab registri turvaauditite tellimise, läbiviimise ja vastuvõtmise; 4) vastutab teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise eest ning tagab tehnilise toe toimimise; 5) teavitab registris või sellega seotud teenustes rikke esinemise korral huvitatud osapooli rikke olemusest ja selle kõrvaldamise võimalikust tähtajast; 6) nõustab ja juhendab registri kasutajaid ja andmeandjaid seoses registri kasutamisega; 7) tagab tehnilise toe registrisse sisestamata jäetud andmete sisestamiseks ja ebaõigete andmete parandamiseks; 8) haldab registri kasutajarakenduses kasutajaõigusi ja registri seadeid; 9) peab arvestust registri kasutajate õiguste üle ja hoiab koostöös vastutava töötlejaga kasutajate õiguste andmed ajakohasena; 10) vastutab RIK-i kasutajate poolt registrisse sisestatud andmete õigsuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab RIK-i kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet; 11) vastab RIK-i kasutajate poolt isikuandmete töötlemisega seotud päringutele; 12) tagab §-s 16 sätestatud säilitamistähtaegade möödumisel andmete ja logide kustutamise; 13) täidab muid volitatud töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi. 3. peatükk REGISTRI ANDMEANDJAD § 6. Andmeandjad Registrisse esitavad §-s 11 loetletud andmeid: 1) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi koda); 2) kohtutäiturid; 3) Maksu- ja Tolliamet; 4) Rahapesu Andmebüroo; 2 5) registriga liidestatud krediidi- ja makseasutused; 6) rahvastikuregister; 7) äriregister. § 7. Andmeandjate ülesanded (1) Koda: 1) vastutab kohtutäituri poolt käesolevas määruses sätestatud andmete täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu registrisse kandmise tehnilise võimaldamise eest, sealhulgas tagab andmete jooksva uuendamise võimaluse; 2) vastutab koja kasutajate poolt koja infosüsteemi kaudu registrisse sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse, täielikkuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab koja kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet; 3) suhtleb vajaduse korral registri andmeandjatega ja osaleb registri probleemide tuvastamises ja lahendamises, sealhulgas annab registri andmetes puuduste avastamise korral sellest viivitamata teada RIK-ile, välja arvatud juhul, kui kojal on võimalik puudus ise kõrvaldada või kui avastatud puudus on ebaoluline, ning korraldab koostöös RIK-iga registrisse sisestamata andmete sisestamist ja ebaõigete andmete parandamist; 4) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele registri turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt. (2) Kohtutäitur: 1) vastutab tema poolt täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu registrisse sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja täielikkuse eest; 2) annab selgitusi tema poolt täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kaudu registrisse esitatud andmete kohta; 3) vastab tema poolt isikuandmete töötlemisega seotud päringutele; 4) koostöös vastutava töötleja, volitatud töötleja ja kojaga sisestab registrisse sisestamata jäetud andmed ja parandab ebaõiged andmed; 5) täidab muid volitatud töötleja ning vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi. (3) Maksu- ja Tolliamet: 1) vastutab asutuse kasutajate poolt Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi kaudu registrisse sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab asutuse kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet; 2) annab selgitusi registrisse Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi kaudu esitatud andmete kohta; 3) koostöös vastutava töötleja või volitatud töötlejaga sisestab registrisse sisestamata jäetud andmed ja parandab ebaõiged andmed. (4) Rahapesu Andmebüroo: 1) vastutab asutuse kasutajate poolt Rahapesu Andmebüroo andmekogu kaudu registrisse sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab asutuse kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet; 2) annab selgitusi registrisse Rahapesu Andmebüroo andmekogu kaudu esitatud andmete kohta; 3) koostöös vastutava töötleja või volitatud töötlejaga sisestab registrisse sisestamata jäetud andmed ja parandab ebaõiged andmed. 4. peatükk REGISTRIANDMETELE JUURDEPÄÄS JA ANDMETE VÄLJASTAMINE 3 § 8. Registriandmetele juurdepääs ja juurdepääsuõiguste andmine (1) Isikule kuvatakse registris andmed temaga seotud täiteasjade ja arestide kohta. Isikule ei kuvata andmeid, mille kuvamata jätmine tuleneb õigusaktist, haldusaktist või kohtulahendist. (2) Muule autenditud kasutajale on registris avalikult kättesaadavad täitemenetluse seadustiku § 63 lõigetes 11 ja 12 sätestatud andmed. (3) Registrile juurdepääsuõiguste andmisel ja äravõtmisel lähtutakse kasutajale õigusaktidega pandud ülesannetest. Avalikku ülesannet täitvale asutuse kasutajale annab juurdepääsuõigused vastava asutuse haldur, kellele annab registris vastavad õigused RIK. (4) Registrile juurdepääsuõiguste andmisel kasutatakse riigi autentimisteenust. § 9. Andmete väljastamine (1) Krediidi- ja makseasutusele väljastatakse salvestatavaid andmed arestide olemasolu, seadmise, muutmise ja tühistamise kohta. (2) Registri kaudu tehakse kättesaadavaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud maksekonto või hoiulaeka kohta nimetatud seaduse § 81 lõigetes 11–15 nimetatud andmed. 5. peatükk REGISTRI ANDMED § 10. Andmete koosseis (1) Registrisse kantakse täiteasja kohta järgmised andmed: 1) sissenõudja nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või juriidilise isiku korral registrikood, isikukoodi või registrikoodi riik; 2) võlgniku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või juriidilise isiku korral registrikood, isikukoodi või registrikoodi riik; 3) täitedokumendi kuupäev, jõustumise kuupäev, liik, number ja väljaandnud asutus; 4) täitemenetluse number ja unikaalne kood; 5) solidaarvõlgniku nimi; 6) nõude liik; 7) nõude sisu; 8) toimingu liik; 9) täitemenetluse alustamise kuupäev; 10) täitemenetluse peatamise, uuendamise ja lõpetamise kuupäev; 11) täiteasja menetleva kohtutäituri nimi või asutuse nimetus; 12) täitmisteate kättetoimetamise kuupäev; 13) vabatahtliku tasumise kuupäev; 14) põhi- ja kõrvalnõude algsumma; 15) alustamise tasu, kohtutäituri tasu ja täitekulu algsumma; 16) toimiku kogujääk; 17) muud täiteasjaga seotud andmed. 4 (2) Registrisse kantakse aresti kohta järgmised andmed: 1) akti koostaja (arestija ees- ja perekonnanimi, isikukood, ametinimetus); 2) adressaat (krediidiasutuse registri või makseasutuse registri number ja BIC-kood); 3) saatja (asutuse nimetus ja registrikood); 4) arestija arvelduskonto number; 5) arestitava arvelduskonto number; 6) võlgniku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või juriidilise isiku korral registrikood, isikukoodi või registrikoodi riik; 7) arestitav summa; 8) arestivaba summa (miinimumpalkade arvuna); 9) täiendav arestivaba summa; 10) arestimisakti liik (maksejuhisega arest, maksejuhiseta arest); 11) arestimisakti number; 12) täitemenetluse number; 13) põhinõude liik; 14) aresti muutmise aeg; 15) aresti tühistamise aeg ja põhjus; 16) aresti seadmise, muutmise ja tühistamise kinnitamise andmed; 17) muud arestiga seotud andmed. (3) Registrisse kantakse maksejuhiseta aresti kohta järgmised andmed: 1) koostaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, ametinimetus; 2) adressaat (krediidiasutuse registri või makseasutuse registri number ja BIC-kood); 3) arestitava arvelduskonto number; 4) võlgniku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või juriidilise isiku korral registrikood, isikukoodi või registrikoodi väljastanud riik; 5) aresti kestuse või tühistamise andmed; 6) aresti ja aresti tühistamise vastuse andmed; 7) muud maksejuhiseta arestiga seotud andmed. (4) Registrisse kantakse volituse kohta järgmised andmed: 1) volituse kuupäev; 2) volitatava nimi ja isikukood; 3) volituse algus ja lõpp; 4) volituse ulatus. 6. peatükk ANDMETE KANDMINE REGISTRISSE § 11. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Register kasutab andmeallikana järgmiste andmekogude salvestatavaid andmeid: 1) Koja peetavast kohtutäiturite tööks vajalikust infosüsteemist edastatakse registrisse § 10 lõigetes 1–3 sätestatud andmed; 2) Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist edastatakse registrisse § 10 lõikes 2 sätestatud andmed; 3) Rahapesu Andmebüroo andmekogust edastatakse registrisse § 10 lõikes 3 sätestatud andmed; 4) registriga liidestatud krediidi-ja makseasutuste andmekogudest edastatakse registrisse § 9 lõikes 2, § 10 lõike 3 punktides 5–7 ja § 10 lõike 2 punktides 14–16 sätestatud andmed. 5 (2) Register kasutab andmeallikana järgmiste andmekogude andmeid: 1) rahvastikuregistrist on õigus saada isiku üldandmeid, vanema hooldusõiguse, eestkoste ja seoste andmeid; 2) äriregistrist on õigus saada äriühingu juhatuse liikmeks ja asutuse esindusõiguslikuks isikuks olemise andmeid. (3) Andmed kantakse registrisse infosüsteemi vahendusel X-tee kaudu või muul turvalist elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil. § 12. Kohustuslikud andmed andmevahetuses vea ilmnemisel (1) Kui andmeandjate info- või töösüsteemidest andmete registrisse kandmisel ilmnevad vead, mis ei võimalda toimingut teha, kantakse täitemenetluse toimingu tegemise või aresti seadmiseks registrisse käesolevas paragrahvis loetletud andmed. (2) Kohtutäituri poolt täiteasjaga seotud aresti andmete registrisse kandmiseks peavad olema täiteasja kohta täitmisregistrisse kantud vähemalt § 10 lõike 1 punktides 1–4, 6, 9, 11, 14 ja 16 sätestatud andmed. (3) Aresti registreerimisel esitab aresti seadja vähemalt § 10 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6, 7, 10 ja 12 sätestatud andmed. (4) Maksejuhiseta aresti registreerimisel esitab aresti seadja vähemalt § 10 lõike 3 punktides 1–4 sätestatud andmed. § 13. Registrisse kantud andmete õigsuse tagamine (1) Registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ja andmete ajakohasena hoidmise eest vastutab andmete esitaja. (2) Registriga liidestatud süsteemist registrisse kantud ebaõiged andmed parandatakse süsteemis, millest need pärinevad, ja kantakse seejärel registrisse. Andmed parandatakse otse registris ainult juhul, kui liidestatud süsteemis ei ole võimalik neid parandada. (3) RIK säilitab logisid andmete töötlemise kohta, sealhulgas andmete väljastamise, vaatamise, muutmise, lisamise ja kustutamise aja, andmete koosseisu, andmesaajate ja väljastamise viisi kohta digitaalses andmebaasis. § 14. Elektroonilise arestimise kord ja tehnilised nõuded (1) Elektroonilise aresti korral registri kaudu: 1) tagatakse võlgniku konto arestimise ja arestide haldamisega seotud toimingute kohta elektrooniliselt taotluse edastamine krediidi- ja makseasutusele; 2) võimaldatakse päringute tegemine krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta; 3) korraldatakse osapoolte tahteavalduste viivitamatu ja turvaline edastamine. (2) Kohtutäitur on kohustatud registriga liidestatud krediidi- ja makseasutusele edastama konto aresti registri kaudu. Hagi tagamisel või juhul, kui arestis tuleb märkida mittearestitavad 6 summad viisil, mida register ei võimalda, esitatakse arest registriväliselt, kuni on loodud asjakohane tehniline võimalus. Selle loomisest teavitab RIK kohtutäitureid viivitamata. § 15. Konto avamisel elektrooniliste arestide kontrollimise kord ja tehnilised nõuded (1) Registriga liidestatud krediidi- ja makseasutusel on võimalik registri kaudu kontrollida kliendile konto avamise korral tema suhtes kehtivate konto arestide olemasolu. (2) Register koostab § 11 lõike 1 punktides 1-3 ja täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2 nimetatud infosüsteemist saadud andmete alusel vastuse krediidi- ja makseasutuse päringule isiku konto arestide olemasolu kohta. Konto avamise korral teavitab krediidi- ja makseasutus registri kaudu kohtutäiturit, Maksu- ja Tolliametit, Rahapesu Andmebürood ning täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 alusel registriga liidestatud asutust isiku konto arestimisest. (3) Registri kaudu vahetatakse andmeid täitemenetlusosaliste, täitedokumendi, nõude sisu ja suuruse kohta vastavalt käesolevast määrusest tulenevatele andmetele konto arestide kohta ning maksukorralduse seaduse ja täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 alusel registriga liidestatud asutuse tegevust korraldavatele õigusaktidele. 7. peatükk ANDMETE JA LOGIDE SÄILITUSTÄHTAJAD § 16. Andmete ja logide säilitamine (1) Registris säilitatakse täiteasja andmeid viis aastat pärast täitemenetluse lõpetamist. (2) Täitemenetlusega mitteseotud arestide andmeid säilitatakse kolm aastat pärast aresti tühistamist. (3) Paragrahvi 13 lõikes 3 nimetatud registritoimingute logisid säilitatakse kolm aastat pärast toimingute tegemist. 8. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 17. Registriga liidestamine (1) Paragrahvi 11 lõikes 1 ja täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2 nimetatud süsteemid liidestatakse registriga pärast asjakohase tehnilise võimaluse loomist. (2) Paragrahvi 11 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2 nimetatud infosüsteemi kaudu edastatakse registriga liidestatud krediidi- ja makseasutustele arestide andmeid pärast asjakohase tehnilise võimaluse loomist. § 18. Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ muutmine 7 Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruses nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „§ 63 lõike 21, § 631 lõigete 2 ja 4“; 2) paragrahvi 17 lõikes 5 ja § 18 lõikes 1 asendatakse sõna „täitemenetlusregistris“ tekstiosaga „täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis“; 3) paragrahvi 30 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „täitemenetlusregistrisse“ tekstiosaga „täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi“; 4) määrustiku 42. ja 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse sõna „täitemenetlusregistris“ tekstiosaga „täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemis“; 6) paragrahvi 602 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „koja peetavasse täitemenetluse infosüsteemi“ tekstiosaga „täitemenetluse seadustiku § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemi“. § 19. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.a. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar kantsler 8  Justiitsministri määruse „Täitmisregistri põhimäärus“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga asutatakse andmekogu nimetusega täitmisregister (edaspidi register). 01.01.2024 jõustuvad täitemenetluse seadustiku1 (TMS) muudatused, mille kohaselt võetakse 1. jaanuaril 2024 kasutusele täitmisregister. See on Justiitsministeeriumi peetav keskne register, mis hakkab selle loomisest alates täitma täitemenetlusregistri (senine TMS § 63) ja elektroonilise arestimissüsteemi (senine TMS § 631) ülesandeid. Täitmisregistri oluline eesmärk on koguda täitemenetluse andmeid ja võimaldada menetlusosalistel saada iseteenindusportaali kaudu informatsiooni nende suhtes algatatud täitemenetluste kohta. Praegu ei ole head lahendust, mille abil saab menetlusosaline tervikliku ülevaate tema suhtes käimas oleva täitemenetluse, nõude täitmise ja seatud arestide kohta. Kui praegu on menetlusosalisel vaja ülevaadet tema suhtes algatatud täitemenetlustest, tuleb tal see välja selgitada kodanikuportaalist (eesti.ee), või kui tal see võimalus puudub, tuleb tal esitada taotlus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (edaspidi ka koda). Seejärel peab menetlusosaline pöörduma tema täiteasjaga tegeleva kohtutäituri poole, et saada detailsemat infot täiteasjade ja arestide kohta. Täitmisregister seevastu annab täitemenetluse osalistele iseteenindusportaali kaudu kiire ja lihtsa võimaluse nimetatud informatsiooni edaspidi saada. Lisaks täitemenetlustele, kus menetlejaks on kohtutäitur, on plaanis kuvada täitmisregistris andmed ka nende menetluste kohta, kus täitetoiminguid teeb Maksu- ja Tolliamet. Täitmisregistri iseteenindusportaali kaudu on menetlusosalisel võimalik: a) igal ajal saada ülevaade tema vastu sundtäitmisel olevatest nõuetest ning täitemenetluse raames seatud arestidest ja nende järjekorrast; b) tutvuda täitemenetluse põhilise informatsiooni, arestide ja menetleja kontaktandmetega. Täitmisregistris olevate andmete ajakohasus on tagatud sellega, et täitmisregistris täitemenetluse registreerimine on menetlejale kohustuslik. Täitemenetlust registreerimata ei ole menetlejal võimalik täitetoiminguid teha, ennekõike areste seada. Täitmisregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse. Täitmisregistri andmeid saab pidada usaldusväärseks ja nendest võib lähtuda. Kui ilmneb vastuolu täitmisregistris ja kohtutäituri kasutatavas menetlussüsteemis olevate andmete vahel, eeldatakse täitmisregistrisse kantud andmete õigsust. Täitmisregistrist on informatsiooni täitemenetluste kohta võimalik saada ka kolmandatel isikutel. Seadusest tulenevaid avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatel asutustel on võimalus pärida andmeid oma ülesannete täitmise eesmärgil. Muudel kolmandatel isikutel tekib võimalus pärida andmeid nagu ka praegu kehtivate TMS-i § 63 lõigete 11 ja 12 alusel. Tegemist on avaandmetega ning nendega saavad tutvuda nt sellised kolmandad isikud, kellel on lepingulisse suhtesse astumise eesmärgil vaja saada üldistatumat informatsiooni isiku maksedistsipliini kohta. Ka edaspidi saab andmeid pärida selle kohta, kas isikul on elatisevõlgnevus, ning selle olemasolu korral sissenõutava võla jäägi suurus, seda sisse nõudva kohtutäituri nimi, 1 RT I, 11.03.2023, 13 1 telefoninumber ja e-posti aadress ning täitemenetluse number. Menetlejatel ja kojal on võimalus teha registrist päringuid ulatuses, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks. Täitmisregistris on ka kogu senise elektroonilise arestimissüsteemi funktsionaalsus. Nendeks on konto arestimine krediidi- ja makseasutustes ning infopäringute edastamine ja nendele vastamine nende asutuste vahel, kellel on selleks seadusest tulenev õigus ja kohustus. Lisaks võimaldab täitmisregister ka koguda täitestatistikat, see aitab kaasa valdkonna poliitika kujundamisele. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse täitmisregistri põhimäärus, milles sätestakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja ja volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja andmeandjad. Samuti kehtestatakse täitmisregistri pidamisega seotud korralduslikud küsimused, sh elektroonilise arestimise ja infopäringute andmevahetuse kord. Määrus kehtestatakse 01.01.2024 jõustuva täitemenetluse seadustiku § 63 lõigete 4, 5, 9 ja 10 ning § 115 lõike 7 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Kairit Kirsipuu (5887 7524, [email protected]) ja sama talituse nõunikud Glen Roosaar (5329 3222, [email protected]) ja Aleksandr Logussov (526 7501, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase määrusega kehtestatakse täitmisregistri põhimäärus. Täitmisregister on riiklik andmekogu, mille peamine eesmärk on täitemenetluse andmete süstematiseeritud kogumine ja hoidmine nendele andmetele juurdepääsu võimaldamise eesmärgil, samuti võlgniku konto ja rahalise nõude arestimise võimaldamine ning krediidi- ja makseasutustesse infopäringute tegemise tagamine. Eelnõu 1. peatükk sisaldab täitmisregistri põhimääruse üldsätteid. Eelnõu §-s 1 sätestatakse andmekogu asutamine ja määratakse andmekogu ingliskeelne nimetus (lõiked 1 ja 2). Lõikes 3 esitatakse andmekogu pidamise eesmärk. Andmekogu eesmärk on sätestatud ka TMS-i § 63 lõikes 1. Täitmisregister on riigi infosüsteemi andmekogu, mille eesmärk on täitemenetluse andmete kogumine, hoidmine ja nendele andmetele juurdepääsu võimaldamine. Andmekogu eesmärk on ka täitestatistika kogumine, samuti infovahetuskanalina võlgniku konto ja rahalise nõude arestimise ja arestide haldamisega seotud toimingute tegemise võimaldamine ning seadusest tuleneva ülesande täitmiseks krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta päringute tegemise tagamine. Andmekogu loomine tagab esiteks täitemenetluse andmete süstematiseeritud ja tervikliku kogumise ühte registrisse, mis võimaldab pidada arvestust ja saada ülevaate käimasolevatest aktiivsetest täitemenetlustest ja nendega seotud konto arestidest. Täitemenetlusega seotud 2 andmete kogumine ühte registrisse suurendab täitemenetluse usaldatavust ja läbipaistvust. Teiseks tagab see menetlusosalisele tervikliku ülevaate tema vastu sundtäitmisel olevatest nõuetest ning täitemenetluse raames seatud arestidest ja nende järjekohtadest. Kolmandaks paraneb juurdepääs täitemenetluse ja arestidega seotud andmetele. Registri juurde luuakse iseteenindusportaal, mis võimaldab menetlusosalistele lihtsa ja mugava juurdepääsu endaga seotud täitemenetluse andmetele ja kolmandatele isikutele ja avalikkusele juurdepääs registri andmetele seaduses sätestatud ulatuses. 1. jaanuaril 2024 jõustub täitemenetluse seadustiku muudatus, mille kohaselt tuleb alates 01.01.2024 kõik täiteasjad registreerida täitmisregistris. Kohtutäituri seaduse2 (KTS) § 13 lõike 1 kohaselt on kohtutäituril alates 01.01.2024 kohustus kõik ametitoimingud registreerida täitmisregistris. Registrisse esitavad kohtutäiturid andmeid koja poolt kohtutäiturite tööks peetava infosüsteemi (edaspidi koja süsteem) kaudu. Eelnõu §-s 2 tuuakse esile küberturvalisuse seaduse (KüTS)3 § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri kehtestatud määruses sätestatud nõuete alusel määratud täitmisregistri turvaklass ja turbeaste. Nõuete eesmärk on tagada infosüsteemides ja andmekogudes töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Infosüsteemi turbeaste on keskmine. Andmekogu vastutav töötleja tagab Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmise auditi läbiviimise iga kolme aasta järel. Täitmisregistri turvaklass on K2T1S2. Hinnates nii täitmisregistri kättesaadavust kasutajatele kui ka selles sisalduvate andmete kättesaadavust teistele infosüsteemidele, mis sellest infosüsteemist andmeid võtavad, on registri lubatud summaarne seisak nädalas kuni 2 tundi ja käideldavuse turvaosaklass seega K2. Kuna täitmisregistrisse jõudvate andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja, saab andmeid hiljem kontrollida. Kuna kasutajad, kes saavad teha süsteemis muudatusi, on vähe, pole vajalik pidev kontroll. Ajakohasuse kontrolle tehakse erijuhtudel ja vastavalt vajadusele. Tervikluse turvaosaklass on sellest tulenevalt T1. Kuna täitmisregistri osade andmete kasutamine on lubatud ainult kindlatele kasutajagruppidele ja juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral, on konfidentsiaalsuse turvaosaklassiks põhjendatud määrata S2. Kuna andmete turvaklassi kaks osaklassi vastab tasemele 2, on turbeaste keskmine. Eelnõu 2. peatükk sätestab registri töötlejad ja nende ülesanded ning registri kasutajad. Eelnõu §-s 3 määratakse registri vastutavaks töötlejaks Justiitsministeerium ning volitatud töötlejaks Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK). See, et vastutav töötleja on Justiitsministeerium, tuleneb TMS-i § 63 lõikest 3, kuid selguse huvides nimetatakse see asjaolu ka määruses. TMS-i § 63 lõike 4 kohaselt on täitmisregistri volitatud töötleja valdkonna eest vastutava ministri määratud isik või asutus. RIK on täitmisregistri volitatud töötlejaks märgitud seetõttu, et RIK-i tegevusvaldkond on Justiitsministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste (edaspidi IKT-teenuste) arendamine, haldamine ja pakkumine. RIK täidab infosüsteemide arendamisel ja haldamisel ning andmekogude pidamisel mitut põhiülesannet, sh korraldab ja teostab ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste ja teenindatavate asutuste IKT-teenuste hankimist, tarnimist, arendamist, 2 RT I, 01.03.2023, 8 3 RT I, 06.08.2022, 18 3 ekspluatatsiooni ja hooldust ning korraldab ja teostab hallatavate andmekogude andmetöötlust. Sellele vastab ka RIK-i roll täitmisregistri puhul. Eelnõu §-s 4 loetletakse vastutava töötleja peamised ülesanded ja kohustused täitmisregistri pidamisel. Vastutav töötleja juhib registri pidamist, lahendab andmekogu puudutavaid õiguslikke küsimusi, teavitab volitatud töötlejat registri toimimist takistavatest asjaoludest, registri muudatuste või arenduste teostamise kavatsusest, registrit ja selle kasutamist mõjutavate õigusaktide kehtestamise või muutmise kavatsusest ning annab muud vajalikku teavet. Nii sätestatakse Justiitsministeeriumi üldine juhtiv roll registri pidamisel, sh arendamisel, ja õigus anda volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi (punktid 1–2). Kuna vastutava töötlejana vastutab Justiitsministeerium avaliku teabe seaduse4 § 434 lõike 1 kohaselt täitmisregistri haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest tervikuna, sh enda poolt infosüsteemi sisestatud andmete õigsuse ja isikuandmete töötlemise nõuete, sh turvanõuete täitmise eest, siis seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi eelnõus üle ei korrata. Punkt 3 sätestab, et vastutav töötleja annab loa täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2 nimetatud süsteemi liidestamiseks täitmisregistriga. 2024. aasta 1. jaanuaril jõustuva TMS-i § 63 lõige 2 sätestab, et avaliku võimu kandja, kes vajab täitmisregistri kasutamist seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, võib süsteemiga liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus. Sellest lähtudes on vaja hinnata, kas täitmisregistriga liitumise eeldused on täidetud. Seda saab Justiitsministeerium eelkõige hinnata koostöös RIK-iga, kelle ülesannete hulka kuulub muu hulgas registri arendamine ja selle turvalisuse tagamine. Punktis 4 sätestatakse Justiitsministeeriumi kohustus teavitada registri kasutajaid ja andmeandjaid registri toimimist takistavatest asjaoludest ning punktides 5–7 on esile toodud Justiitsministeeriumi peamised järelevalve- ja andmekaitsealased ülesanded ja kohustused. Punkti 8 kohaselt teavitab Justiitsministeerium RIK-i kohtutäituri ametisse nimetamisest ja ametist vabastamisest või tagandamisest. See on vajalik eelkõige seetõttu, et RIK annab kohtutäiturile registri kasutajaõigused kohtutäituri ametisse nimetamise korral ja võtab ära, kui ta ametist vabastatakse või tagandatakse. Eelnõu §-s 5 sätestatakse RIK-i ülesanded ja kohustused täitmisregistri volitatud töötlejana. RIK tagab registri nõuetekohase arendamise ja hooldamise (p 1). RIK kohustub muu hulgas tagama täitmisregistri käideldavuse, andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri kehtestatud määruses sätestatud nõuetele (p 2), korraldama vajalike turvaauditite tellimise (p 3), teenuseintsidentide lahendamise ja tehnilise toe toimimise (p 4), nõustama registri kasutajaid (p 6), tagama tehnilise toe registrisse sisestamata jäetud andmete sisestamiseks ja ebaõigete andmete parandamiseks (p 7). Samuti vastutab RIK kasutajate õiguste haldamise ja andmete ajakohasuse eest. Lõikes sätestatakse ka volitatud töötleja peamised andmekaitsealased kohustused ning kohustus täita vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi (p-d 10–13). RIK-i tegevust Justiitsministeeriumi valitsemisala infosüsteemide haldamisel ja arendamisel reguleerib ka justiitsministri 29. augusti 2016. a käskkirjaga nr 69 kinnitatud „Justiitsministeeriumi infotehnoloogia valdkonna planeerimise, juhtimise ja haldamise kord“. Eelnõu 3. peatükk sätestab registri andmeandjad ja nende ülesanded. 4 RT I, 07.03.2023, 11 4 Eelnõu §-s 6 loetletakse andmeandjad, kelle andmekogudest registrisse andmeid saadakse. Eelnõu §-s 7 loetletakse spetsiifilised andmeandjate ülesanded. Lõikes 1 on loetletud koja ülesanded. Kojal on täitmisregistri andmetega sisustamisel kandev roll. TMS-i § 632 kohaselt peab koda kohtutäiturite tööks vajalikku infosüsteemi, mis võimaldab digitaalset andmevahetust teiste andmekogudega, ning kohtutäiturid kasutavad teiste andmekogudega andmevahetuseks ainult nimetatud infosüsteemi. See tähendab, et kõikide kohtutäiturite menetletavate täiteasjade andmed jõuavad täitmisregistrisse koja peetava süsteemi kaudu. Seetõttu on kojale pandud ka suhteliselt ulatuslikud andmetega seonduvad ülesanded. Punkti 1 kohaselt vastutab koda kohtutäituri poolt käesolevas määruses sätestatud andmete koja infosüsteemi kaudu registrisse kandmise tehnilise võimaldamise eest, sh tagab andmete jooksva uuendamise võimaluse. Täitmisregistri eesmärgi täitmiseks on oluline, et selles oleksid täiteasja kohta õiged ja ajakohased andmed. Kuna TMS-i § 632 lõike 3 kohaselt kasutavad kohtutäiturid alates 2024. aasta 1. jaanuarist teiste andmekogudega (sh täitmisregistriga) andmevahetuseks ainult koja infosüsteemi, on oluline, et koda loob eeldused selleks, et täitmisregistrisse jõuaksid täiteasja kohta õiged andmed, sh et andmeid jooksvalt uuendataks. Punkt 2 sätestab lisaks, et koda vastutab enda poolt registrisse sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse, täielikkuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest, ning punkti 4 kohaselt suhtleb vajaduse korral registri andmeandjatega ning korraldab koostöös RIK-iga registrisse sisestamata jäetud andmete sisestamist ja ebaõigete andmete parandamist. Koja vastavad ülesanded on täitmisregistri olulise eesmärgi – täitemenetluse andmetele juurdepääsu võimaldamise – saavutamiseks mainimisväärse tähtsusega. Samuti võib eeldada, et täitmisregistri kasutusele võtmisel on registri andmekvaliteedis puudusi ka seetõttu, et eri infosüsteemides on andmeid töödeldud erineval kujul, mistõttu ei pruugi mõned andmed kohtutäiturite süsteemidest täitmisregistrisse jõuda kvaliteedikaota. Kuna täitemenetluste andmed ja informatsiooni andmete parandamiseks saab koda kohtutäituritelt, on nimetatud ülesannete täitmisel oluline koja ja kohtutäiturite koostöö. Punktis 4 on sätestatud turvameetmete rakendamise kohustus. Lõikes 2 sätestatakse kohtutäituri ülesanded registri andmeandjana. Neist peamine on kanda koja süsteemi kaudu täiteasjade ja arestide andmed täitmisregistrisse ning hoida neid ajakohasena. Kohtutäiturid kannavad täiteasjade ja arestide andmeid enda või koja peetavasse infosüsteemi või mõlemasse juba praegu. Sealhulgas hakkavad andmed koja süsteemi ja täitmisregistri vahel liikuma automatiseeritult. Seega ei kaasne ülesande täitmisega kohtutäituritele põhimõtteliselt uusi kohustusi, kuigi andmete uuendamise praktika kohandamine võib mõnel juhul vajalikuks osutuda. Lõiges 3 ja 4 sätestatakse Maksu- ja Tolliameti ning Rahapesu Andmebüroo ülesanded registri andmeandjatena. Ülesanded on kitsalt seotud andmevahetusega, mis hakkab edaspidi toimuma EMTA ja RAB andmebüroo andmekogude ja registri vahel. Eelnõu 4. peatükk sätestab registrile juurdepääsuga ja andmete väljastamisega seonduva. Eelnõu §-s 8 määratakse andmetele juurdepääsu andmise ulatus ning korraldatakse juurdepääsuõiguste andmine. Lõige 1 sätestab, et igale isikule kuvatakse registris andmeid temaga seotud täiteasjade ja arestide kohta. Juriidilise isiku puhul näeb neid andmeid juriidilise isiku seaduslik esindaja. Täitmisregister on X-tee kaudu liidestatud äriregistriga ja see võimaldab juriidilise isiku 5 esindaja tuvastada. Füüsiline isik saab täitmisregistris ise teistele isikutele anda volitusi endaga seotud täiteasjade ja arestide andmete nägemiseks. Lõike 1 teine lause sätestab, et isikule ei kuvata andmeid, mille kuvamata jätmine tuleneb õigusaktist, haldusaktist või kohtulahendist. Näiteks tehakse mõned kohtulahendid võlgnikule teatavaks alles teatud tähtaja möödudes, et võimaldada kohtutäituril teha täitetoiminguid ja ära hoida täitemenetluse takistamine. Lõige 2 kordab selguse huvides TMS-i § 63 lõigetes 11 ja 12 sätestatut, et muudele isikutele on täitmisregistrist kättesaadav teave, kas isikul on elatise võlgnevus, ning selle olemasolu korral sissenõutava võla jäägi suurus, seda sissenõudva kohtutäituri nimi, telefoninumber ja e-posti aadress ning täitemenetluse number. Samuti on kättesaadav teave, kas isikul on täitmisele antud võlgnevus, ning selle olemasolu korral täitedokumendist tuleneva võla suurus ja selle jääk. Teavet antakse nende täitemenetluste kohta, milles on möödunud vabatahtliku tasumise tähtaeg. Andmetega tutvumiseks tuleb end autentida riigi autentimisteenuse (TARA) kaudu. Lõige 3 reguleerib juurdepääsuõiguste andmist. Asutuste kasutajale antakse juurdepääsuõigused olenevalt ülesannetest, mis on õigusaktidega asutusele ja konkreetsele ametnikule või töötajale pandud. Enamasti haldab iga asutus oma ametnike või töötajate kasutajaõigusi ise. Selleks määrab asutus halduri, kes saab registri volitatud töötlejalt vastavad õigused. Kohtutäiturite puhul sellist õiguste eristamist ei toimu, kuna kõigile kohtutäituritele õigusaktidega pandud ülesanded on samad. Seetõttu antakse kohtutäituritele juurdepääsuõigused ametisse nimetamisel ja võetakse õigused ära kohtutäituri ametist vabastamisel või tagandamisel. Lõike 4 kohaselt autenditakse täitmisregistri kasutaja riigi autentimisteenuse (TARA) kaudu, mis on Riigi Infosüsteemi Ameti poolt keskselt osutatav teenus, millega asutus saab oma e- teenuses autentida ID-kaardi, mobiil-ID, smart-ID ja Euroopa Liidu eID kasutaja. Eelnõu §-ga 9 reguleeritakse andmete väljastamist isikutele, kelle pöördumine registri poole on seotud väga kitsa seadusest tuleneva ülesande täitmisega ega ilmtingimata eelda juurdepääsu andmist. Lisaks on reguleeritud andmete väljastamine isiku endaga seotud menetluste andmetele ja juurdepääs avaandmetele. Lõike 1 kohaselt väljastatakse krediidi- ja makseasutusele andmeid arestide kohta. See hõlmab nii aresti seadmise, muutmise kui ka tühistamise andmeid. Lisaks olemasolevate kontode arestimise võimaldamisele on arestide andmete väljastamine vajalik ka selleks, et krediidi- ja makseasutustel oleks võimalik registri kaudu kontrollida kliendile konto avamise korral tema suhtes kehtivate konto arestide olemasolu (§ 15 kohaselt). Lõike 2 kohaselt tehakse registri kaudu kättesaadavaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse5 (RahaPTS) § 81 lõikes 1 nimetatud maksekonto või hoiulaeka kohta nimetatud seaduse § 81 lõigetes 11–15 loetletud andmed. Krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on kliendile avanud maksekonto, millele on väljastatud IBAN-kood, või üürinud hoiulaeka, peab tagama, et RahaPTS-i viidatud lõigetes nimetatud andmed on täitmisregistri kaudu kättesaadavad. Neid andmeid ei salvestata täitmisregistris, vaid täitmisregister toimib nende puhul andmevahetusteenusena, st täitmisregistri kaudu on õigusaktides sätestatud juhtudel võimalik esitada päringuid nimetatud andmete saamiseks. 5 RT I, 17.03.2023, 19 6 Konto omaniku ja hoiulaeka üürile võtja kohta tehakse kättesaadavaks nimi, isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik või registrikood, postiaadress. Kontot kasutama volitatud isiku kohta tehakse kättesaadavaks samad andmed ning lisaks volituse alguse ja lõpu kuupäev ning kasutusõiguse sisu. Konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta tehakse kättesaadavaks nimi, elukohariik ning isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik. Konto kohta tehakse kättesaadavaks IBAN-kood, konto avamise ja sulgemise kuupäev. Hoiulaeka kohta tehakse kättesaadavaks hoiulaeka kasutusse andmise lepingu number ning selle sõlmimise ja lõpetamise kuupäev. Need andmed on edaspidi kättesaadavad registri osana toimiva elektroonilise arestisüsteemi kaudu, kuna see süsteem on mõeldud infokanalina päringute tegemiseks krediidiasutuse valduses olevate andmete kohta. Eelnõu 5. peatükk sätestab registri andmete koosseisu. Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis kantakse registrisse täiteasja kohta. Täitmisregistri eesmärk on täitemenetluse andmete kogumine ja nendele juurdepääsu võimaldamine. Seega on andmete loetelu määramisel eelkõige lähtutud kohtutäituri peetavasse täitetoimikusse kantavatest andmetest ning samuti on arvestatud täitmisregistri kui elektroonilise infovahetuskanali olemusest tingitud erisustega. Näiteks on andmete loetelus eraldi esile toodud täiteasja menetleva kohtutäituri nimi või asutuse nimetus. Kuna andmekoosseis on üsna mahukas ning täitmisregistrisse kantakse andmeid ka vanemate ja juba lõppenud täitemenetluste kohta, mille andmed pärinevad vanematest infosüsteemidest, on tõenäoline, et täitmisregistri käivitamisel võib registri andmetes tulla ette puudusi. Andmekvaliteedi parendamiseks pannakse §-ga 7 registri andmeandjatele kohustus sisestada registrisse sisestamata jäetud andmed ja parandada ebaõiged andmed. Samuti tagab lõike 1 ajakriitiliste andmete registrisse jõudmist määruse § 12 lõige 2, mis sätestab kohtutäituri poolt täiteasjaga seotud aresti seadmise eeldusena täiteasja olulisemate andmete olemasolu. Kui täitetoimikus puuduvad andmekoosseisu loetelusse kuuluvad andmed (nt puuduvad täiteasjas solidaarvõlgnikud), siis neid registrisse ei kanta ja isikutele ei väljastata. Lõige 2 sätestab andmed, mis kantakse täitmisregistrisse aresti kohta. Täitmisregister on vastavas osas kavandatud asendama senist elektroonilist arestimissüsteemi. Elektroonilist arestimissüsteemi seni reguleerinud TMS-i § 631 ega selle alusel kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“6 52. peatükk andmekoosseisu nii detailselt ei reguleerinud. Õigusselguse tagamiseks on lõikes 2 esitatud vastav loetelu. Sätte kohaselt kantakse täitmisregistrisse andmed, mis on vajalikud aresti määramiseks ja selle seostamiseks täitemenetlusega. Lõige 3 sätestab andmed, mis kantakse täitmisregistrisse maksejuhiseta aresti puhul. Tegemist on arestiga, mida on valdavalt kasutatud menetluste tagamiseks mõeldud täitedokumentide sundtäitmisel (nt hagi tagamine esialgse õiguskaitse korras) või Rahapesu Andmebüroo menetlustes. Eeltoodud menetluste eripära tõttu võib täitmisregistrisse kantavate andmete hulk olla väiksem, võrreldes tavapärase maksejuhisega aresti puhul sätestatuga. Lõige 4 sätestab andmed, mis kantakse täitmisregistrisse volituste kohta. Täitemenetluse osalised saavad anda nende volitatud isikutele õiguse tutvuda neid puudatavate täitemenetluste 6 RT I, 28.12.2022, 16 7 andmetega. Volituste kohta kantakse registrisse volituse kuupäev, volitatava nimi ja isikukood, volituse algus ja lõpp ning volituse ulatus. Eelnõu 6. peatükk reguleerib andmete kandmist registrisse. Eelnõu § 11 sätestab, millisest andmekogust ja millised andmed registrisse jõuavad ning mil viisil toimub andmevahetus registri ja teiste andmekogude vahel. Rahvastikuregistrist tehtud päringu alusel tuvastatakse, kas isikul on alaealisi lapsi või eestkostetavaid. Samuti tehakse vajaduse korral päring registrisse, kui administreerimisel lisatakse asutusele uus kasutaja. Äriregistrist tehtud päringu alusel tuvastatakse autentinud kasutaja seos nii era- kui ka avaliku sektori asutustega, lisatakse uusi asutusi ja uuendatakse täitmisregistris olemasolevate asutuste andmeid. Eelnõu § 12 reguleerib olukordi, kus registrisse andmete kandmisel ilmnevad vead. Täitemenetluse süsteemis on iga hetk aktiivselt menetluses u 500 000 täiteasja. Sellise menetluste hulga puhul on üsna tõenäoline, et registrisse andmete edastamisel või uuendamisel ilmneb tehnilist laadi vigu. Samas ei tohi juhtuda, et sellised vead takistaksid täitemenetluse toimingute (ennekõike elektroonilise arestimissüsteemi kaudu arestide seadmisel) tegemist. Seega on lõikes 2 loetletud andmed, mis peavad aresti seadmise ajaks ilmtingimata olema registris. Selliselt saab kohtutäitur andmevahetuses vea ilmnemise korral sooritada täitemenetluseks vajaliku toimingu ja seejärel kõrvaldada andmevahetuses esinenud puuduse. Rõhutame, et lõike 2 nõuded kehtivad vaid juhul, kui arest on seotud mõne täiteasjaga ja aresti seab kohtutäitur. Kui arest ei ole seotud täiteasjaga või kui aresti seab muu asutus (näiteks Maksu- ja Tolliamet), siis lõike 2 nõuded ei kohaldu. Lõiked 3 ja 4 sätestavad andmed, mis tuleb aresti registreerimisel selle kohta kindlasti registrisse kanda. Sarnaselt lõikes 2 sätestatule on arestide kohta registrisse kantavate andmete koosseis suurem, kuid aresti operatiivse seadmise tagamiseks on lõikes 3 ja 4 sätestatud vaid minimaalne vajalik andmekoosseis. Lõige 3 sätestab üldise andmekoosseisu arestide kohta ja lõige 4 erisättena andmekoosseisu maksejuhiseta arestide jaoks. Eelnõu § 13 reguleerib registrisse kantud andmete õiguste tagamist ning ebaõigete andmete parandamist. Lõike 1 kohaselt vastutab täitmisregistrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ja andmete ajakohasena hoidmise eest andmete esitaja. Eelkõige on see põhjendatud seetõttu, et kõik täitmisregistri andmed pärinevad teistest andmekogudest, st andmeandjatelt. Nii täiteasjade kui ka arestide puhul on oluline, et täitmisregistris olevad andmed oleksid ajakohased. Seetõttu on andmete parandamise kõrval eraldi esile toodud kohustus hoida andmed uuendamisega ajakohased. Andmete ajakohasena hoidmine peaks toimuma tavapärase andmevahetuse käigus automaatselt. Lõige 2 sätestab olulise põhimõtte, et teisest infosüsteemist pärinevad andmed parandatakse süsteemis, millest need pärinevad, ja kantakse seejärel täitmisregistrisse. Näiteks tähendab see, et kui mõne täiteasja andmed täitmisregistris osutuvad ebaõigeks, parandatakse need esialgu koja infosüsteemis ja kantakse seejärel uuesti täitmisregistrisse. Sel moel saavutatakse, et andmed on õiged mõlemas infosüsteemis. Samuti välistab kirjeldatud protsess võimaluse, et 8 täitmisregistris õigeks muudetud andmed muutuvad teise andmekoguga andmete vahetamisel uuesti ebaõigeks. Andmed parandatakse otse täitmisregistris ainult juhul, kui andmete parandamine ei ole liidestatud süsteemis võimalik. Näiteks ei ole koja infosüsteemis mõnel hetkel võimalik teha teatud massmuudatusi, kuigi vajalike muudatuste andmed võivad kohtutäituril masinloetaval kujul olemas olla. Lõige 3 sätestab, et RIK säilitab registritoimingute logid digitaalses andmebaasis. Logid võimaldavad tuvastada andmete esitaja ja samuti potentsiaalseid vigu. Logide säilitamise tähtajad on sätestatud §-s 16. Eelnõu §-des 14 ja 15 sätestatakse elektroonilise arestimise ja konto avamise elektroonilise kontrollimise kord ja tehnilised nõuded. Need sätted loetlevad registri osana toimiva elektroonilise arestimissüsteemi kaudu tehtavad toimingud ja neid korratakse TMS-ist tulenevat kohtutäituri kohustust edastada areste just selle süsteemi kaudu. Määrus reguleerib ühtlasi krediidi- ja makseasutuste suhtlust registriga enne kliendile konto avamist ning krediidi- ja makseasutuste suhtluse vahendamist arestide seadjatest isikutega ja asutustega. Sisult on mõningate kohandustega üle võetud sätted, mis seni paiknesid justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ 52. peatükis. Välja on jäetud sätted, mis olid seni vajalikud põhjusel, et elektrooniline arestimissüsteem oli eraldi süsteem. Samuti on välja jäetud sätted, mis ei ole enam asjakohased (näiteks elektrooniliste arestide eraldi programmis koostamist reguleerivad sätted). Eelnõu 7. peatükk (paragrahv 16) sätestab registri andmete ja logide säilitamise tähtajad. Põhimääruses sätestatakse andmete (sh logide) säilitamise tähtajad vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse7 artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõttele. Säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt ei tohi isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Lõike 1 kohaselt säilitatakse täitmisregistris täiteasja andmeid 5 aastat pärast täitemenetluse lõpetamist. Nimetatud tähtaja määramisel on lähtutud TMS-i § 63 lõike 1 punktis 1 sätestatud täitmisregistri eesmärgist koguda täitemenetluse andmeid ning võimaldada nendele juurdepääsu. TMS-i § 63 lõike 8 punkti kohaselt tehakse täitmisregistri kaudu kättesaadavaks mh andmed ka lõpetatud täiteasjade kohta. Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 29 kohaselt säilitatakse lõpetatud täitetoimikud vastavalt täitedokumendi liigile kas 5 või 10 aastat. Sellest lähtudes on määratud ka täiteasja andmete säilitustähtaeg täitmisregistris. Lihtsuse huvides on sätestatud ühesugune säilitustähtaeg kõigi täiteasjade andmetele ehk kauem kui viis aastat pärast täitemenetluse lõppemist ei hoita ka nende täiteasjade andmeid, mille täitetoimikuid säilitatakse nimetatud tähtajast kauem. Nende täitetoimikutega on ka pärast täiteasja andmete registrist kustutamist endiselt võimalik tutvuda otse menetleja juures. Lõikes 1 nimetatud täiteasja andmeteks loetakse ka täiteasjaga seotud arestide andmed. Seega kohaldub ka neile andmetele lõikes 1 sätestatud tähtaeg. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) 9 Lõige 2 sätestab, et täitemenetlusega mitteseotud arestide andmeid säilitatakse kolm aastat pärast aresti tühistamist. Tähtaja määramisel on lähtutud riigivastutuse seaduses8 kahju hüvitamise taotluse esitamisele sätestatud tähtajast. Andmete kustutamise järel säilivad arestide andmed ilmselt muudes andmekogudes. Näiteks säilitatakse rahandusministri 16. detsembri 2020. a määruse nr 56 „Rahapesu andmebüroo andmekogu põhimäärus“9 § 26 kohaselt selle andmekogu andmeid ja andmekogusse kantud dokumente isiku kohta Rahapesu andmebüroo andmekogus 15 aastat pärast vastava teate või toimiku sulgemist. Kohtuasjadega seotud arestide andmete säilitamist reguleerib ka justiitsministri 8. veebruari 2018. a määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“10. Lõige 3 reguleerib täitmisregistri logide säilitamist. Logisid säilitatakse kolm aastat pärast registritoimingute tegemist. Nimetatud tähtaja määramisel on lähtutud Justiitsministeeriumi asekantsleri 7. mai 2013 korralduse nr 14 „Justiitsministeeriumi infovaradega teostatud toimingute logimine“ punktidest 3.6 ja 3.7, mille kohaselt tuleb täitmisregistri turvaklassi arvestades säilitada logisid kolm aastat alates nende tekkimisest. Eelnõu 8. peatükis esitatakse rakendussätted. Eelnõu § 17 lõige 1 näeb ette, et krediidi- ja makseasutuste infosüsteemid, uurimisasutuste infosüsteemid, maksukohustuslaste register ja Rahapesu Andmebüroo andmekogu liidestuvad registriga pärast asjakohase tehnilise võimekuse loomist. Täimisregistri põhimääruse kehtestamise ajaks on selgunud, et eelviidatud süsteemid saavad täitmisregistri käivitamisel esialgu liidestuda sellega vaid piiratud ulatuses. See tähendab, et kasutusele võetakse elektrooniline arestimise süsteem ja registrile edastatakse andmeid piiratud ulatuses. Ülejäänud osas vajab registriga liidestamine täiendavaid arendustöid. Sama kehtib ka teiste avaliku võimu kandja süsteemide kohta. Kui avaliku võimu kandjal on vaja täitmisregistrit kasutada talle seadusega pandud ülesande täitmiseks, saab ta tehnilise võimekuse olemasolul registriga liituda. Lõige 2 näeb sarnaselt ette, et arestide andmeid edastatakse registriga liidestatud krediidi- ja makseasutustele pärast asjakohase tehnilise võimaluse loomist. Eelnõu §-ga 18 muudetakse Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määrust nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“. Muudatused on tingitud TMS-i 01.01.2024 jõustuvatest muudatustest, sh täitmisregistri loomisest. Punktiga 1 jäetakse määruse preambulist välja viited volitusnormidele, mis alates 01.01.2024 on kehtetud. Punktiga 4 tunnistatakse selguse huvides kehtetuks 42. ja 5. peatükk, kuna nende kehtestamise aluseks olnud volitusnormid on alates 01.01.2024 kehtetud. Punktides 2, 3, 5 ja 6 asendatakse viide täitemenetlusregistrile viitega TMS-i § 632 lõikes 1 nimetatud infosüsteemile. Eelnõu §-s 19 nähakse ette, et määrus jõustub samal ajal volitusnormi jõustumisega 1. jaanuaril 2024. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 8 RT I, 11.03.2023, 86 9 RT I, 18.12.2020, 38 10 RT I, 13.02.2018, 9 10 Eelnõul on puutumus isikuandmete kaitse üldmäärusega, sh reguleerib eelnõu isikuandmete töötlemist ja logide säilitamist. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Kavandatav muudatus: volitatud töötleja ja andmeandjate määramine (sh täitmisregistri andmekoosseisu ja määramisest tulenevad ülesanded) I sihtrühm: koda Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Käesoleval ajal peab koda kohtutäiturite tööks vajalikku infosüsteemi, mis võimaldab digitaalset andmevahetust teiste andmekogudega. Kuni riikliku täitmisregistri käivitamiseni täidab koja infosüsteem koos kõigi kohtutäiturite eraldi andmekogudega täitemenetlusregistri funktsioone ja koda on selle vastutav töötleja. Edaspidi jõuavad kõigi täitemenetluste andmed riiklikku täitmisregistrisse koja infosüsteemi kaudu ning see vajab teatud osas täiendamist, et võtta kasutusele täitmisregistris juba valmis arendatud andmevahetusteenused. Koja süsteemi viidatud täienduste tegemisega kaasneva kulu täpne suurus ei ole teada, kuid tõenäoliselt jääb kulu märgatavalt väiksemaks kui täitmisregistri ja selle osaks olevate teenuste arendamise kogukulu (vt seletuskirja punkt 5). Seega ei ole mõju kojale ilmselt liiga suur. Täitmisregistri eesmärk on täitemenetluse andmete kogumine ja nendele andmetele juurdepääsu võimaldamine. Seetõttu põhineb täitmisregistri täiteasju puudutav andmestik eelkõige täitetoimiku andmestikul. Seega on üldisel tasemel 2021. aastast alates olnud teada, milliseid andmeid täitmisregister koguma hakkab, kuigi seni on täpsustamata andmete struktuur. Täitmisregistri kasutusele võtmine toob tõenäoliselt esile puudusi seni kasutusel olevate infosüsteemide andmekvaliteedis. Samas tegeleb koda andmekvaliteedi parendamisega ning suhtleb selle käigus kohtutäiturite ja eri asutustega juba praegu pidevalt, seega ei ole sisult tegemist uue ülesandega. Koda selgitas 1. juuni 2023. a kirjas nr 3-9.2/17-1, et „Koda on viimastel aastatel, eriti viimasel paaril aastal seoses Täitise sulgemise ja täitemenetluste andmete siirdamisega täitemenetluse infosüsteemi e-Täitur toimetanud väga intensiivselt andmekvaliteedi parandamise nimel. Kuigi väga palju tööd on tehtud, on parandamist vajavate andmete hulk ikka veel arvestatav.“. Kokkuvõtteks eeldab andmekvaliteedi parendamine kojalt eelkõige senise tegevuse jätkamist. II sihtrühm: kohtutäiturid Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Kohtutäituri peamine ülesanne on kanda koja süsteemi kaudu täiteasjade ja arestide andmed täitmisregistrisse ning hoida need ajakohasena. Täiturid kannavad täiteasjade ja arestide andmeid enda või koja poolt peetavasse infosüsteemi või mõlemasse juba praegu. TMS-i § 632 lõike 3 kohaselt kasutavad kohtutäiturid alates 2024. aasta 1. jaanuarist teiste andmekogudega 11 (sh täitmisregistriga) andmevahetuseks ainult koja infosüsteemi. Sh hakkavad andmed koja süsteemi ja täitmisregistri vahel liikuma automatiseeritult. Selle tõttu suureneb eelkõige kohtutäituritel, kes seni on kasutanud tööks oma infosüsteemi, esialgu vajadus tegeleda andmekvaliteedi parendamisega, sh menetluste hetkeseisu andmete jooksva edastamisega. Muu hulgas peavad kohtutäiturid hoolitsema selle eest, et aresti täitmisregistri kaudu edastamise eelduseks olevad andmed täiteasja kohta on täitmisregistrisse kantud. Praegu näevad inimesed riigiportaali eesti.ee kaudu täiteasja kohta vaid piiratud hulka andmeid. Täitmisregister hakkab isikule kuvama temaga seotud menetluste kohta oluliselt suuremat andmehulka. Seega ei pea kohtutäiturid pikemas perspektiivis enam ilmselt vastama päringutele selliste andmete saamiseks, mida inimesed saavad edaspidi ise vaadata täitmisregistrist. Kokkuvõttes võib kohtutäiturite töökoormus täitmisregistriga kohanemise ajal mõneks ajaks suureneda, kuid pikas perspektiivis võib päringute arv väheneda. III sihtrühm: RIK Muudatustega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatus puudutab RIK-i, kuna RIK peab edaspidi hakkama täitma täitmisregistri volitatud töötleja ülesandeid. Määrusega RIK-ile pandud ülesanded vastavad RIK tavalistele põhiülesannetele infosüsteemide arendamisel ja haldamisel ning andmekogude pidamisel, seetõttu ei vaja RIK ühegi põhimõtteliselt uue kompetentsi väljaarendamist. Sellegipoolest vajab volitatud töötleja ülesannete täitmine paratamatult ressursse. Sellisteks kuludeks on näiteks infosüsteemi jooksvad arenduskulud; ärianalüütiku, halduri ja teenusejuhi kulud, serverite ja arenduskeskkonna kulud ning registri administreerimise kulud. Nimetatud kulude planeeritud suurus 2024. aastal kokku on 190 400 eurot. Samas vabanevad seoses täitmisregistri kasutuselevõtmisega eelarvelised vahendid seniste infosüsteemidega seotud ülesannete täitmise arvelt. Justiitsministeeriumi valitsemisala infosüsteemina reguleerib RIS-i haldamist ja arendamist justiitsministri 29. augusti 2016. a käskkirjaga nr 69 kinnitatud „Justiitsministeeriumi infotehnoloogia valdkonna planeerimise, juhtimise ja haldamise kord“, kuid olulisi töökorralduse muudatusi see RIK-ile kaasa ei too. Muud RIK-i jaoks olulist mõju, mida tuleks analüüsida, muudatustega ei kaasne. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekoguga kogutakse täitemenetluse andmeid, menetlusosalistel võimaldatakse iseteenindusportaali kaudu saada informatsiooni nende suhtes algatatud täitemenetluste kohta, isikuandmeid töödeldakse eesmärgi saavutamiseks minimaalselt. Täitemenetluste kohta on võimalik täitmisregistrist teavet saada ka kolmandatel isikutel ning avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatel asutustel on võimalik andmeid pärida neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmise eesmärgil. Muudel kolmandatel isikutel tekib võimalus andmeid pärida, nagu on sätestatud ka praegu kehtivate TMS-i § 63 lõigete 11 ja 12 alusel. Avaandmetega saavad tutvuda nt sellised kolmandad isikud, kellel on lepingusuhtesse astumise eesmärgil vaja saada üldistatud informatsiooni isiku maksedistsipliini kohta. Menetlejatel ja kojal on võimalus teha täitmisregistrist päringuid neile pandud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Registrile juurdepääsuõiguste andmisel ja äravõtmisel lähtutakse kasutajale õigusaktidega pandud ülesannetest. 12 Andmekogu volitatud töötleja tagab täitmisregistri käideldavuse ning andmete tervikluse ja konfidentsiaalsuse vastavalt KüTS-i § 7 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri kehtestatud määruses sätestatud nõuetele. See on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 28 volitatud töötlejale nõutud tingimustega, mille kohaselt volitatud töötleja tagab, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud kohustuvad järgima konfidentsiaalsusnõuet või kehtib nende suhtes asjakohane põhikirjaga määratud konfidentsiaalsuskohustus. Kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 25 nõutud tingimustega, mille kohaselt rakendab vastutav töötleja asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, tagab volitatud töötleja registri nõuetekohase arendamise ja hooldamise ning vastutab teenuseintsidentide käsitlemise ja lahendamise eest ning tagab tehnilise toe toimimise. Andmekogu volitatud töötleja täidab volitatud töötlejale seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid ning vastutava töötleja juhiseid ja korraldusi, järgides isikuandmete kaitse normides sätestatud nõudeid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Täitmisregistri arenduse maksumus on 278 960 eurot, millele lisandub käibemaks. Projekti kogumaksumus on 306 460 eurot. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest projekti „NAIS“ raames. Praeguseks on täitmisregistri käivitamisega seotud arendustegevused lõppjärgus. Täitmisregistri halduskulu, mis sisaldab registri ülalpidamise ja hilisema arendustegevuse kulu, on hinnanguliselt 100 000 eurot aastas, kaetakse RIK-i eelarvest. Maksu- ja Tolliamet planeerib 2024. aasta esimeses pooles Maksu- ja Tolliameti IT-arenduste baaseelarvest tellida täitmisregistri uue teenuse kasutusele võtmise eelanalüüsi, mille käigus selguvad ka vajalike tegevuste maht ja kulud. Määruse rakendamisega seoses ei laeku riigieelarvesse tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2024 samal ajal TMS-i muudatustega. Täitmisregistri täielik kasutusele võtmine nõuab ettevalmistavaid tegevusi, mistõttu rakendatakse täitmisregistrit pärast määruse jõustumist järk-järgult vastavalt tehniliste võimekuste saavutamisele. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele. Eelnõu koostamise käigus on konsulteeritud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga. Eelnõu esitatakse avamuse avaldamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametile, Rahapesu Andmebüroole, Finantsinspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Statistikaametile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Eesti Pangaliidule ja Eesti Võlanõustajate Liidule. 13