Väljaminev kiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 19.06.2025 Kehtiv kuni: 19.06.2030 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Konkurentsiamet Imatra Elekter AS Tööstuse 2 19.06.2025 nr 7-8/25-0002-252-1 90506, Haapsalu Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected] Hinnang Imatra Elekter AS-i kindlaksmääratud piirkonnas liitumistasu arvutamise aluseks olevate amprihindade muutmise kohta 1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA ASJAOLUD 1.1. Seadusandlikud alused Elektrituruseaduse (ELTS) § 1 lõikes 1 näeb seadus ette elektrituru toimimise põhimõtted, sätestades vajaduse tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine. Seejuures järgitakse nimetatud tegevuses koostöö, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet (ELTS § 1 lõige 2). ELTS § 71 lõige 1 sätestab, et võrguteenust osutav võrguettevõtja võtab tasu muuhulgas: 1) võrguga ühendamise eest (liitumistasu); 2) tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest. Võrguettevõtja kehtestab oma teeninduspiirkonna võrgutasud kooskõlas ELTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega (ELTS § 71 lõige 2). Võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet (ELTS §71 lõige 3). Võrguettevõtjal on õigus eristada sama võrguteenuse eest võetavaid võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi sõltuvalt pinge ja varustuskindluse tasemest, järgides ELTS-i muid asjakohaseid sätteid (ELTS § 72 lõige 2). Võrguettevõtjal on õigus moodustada turuosaliste rühmi ning rühmakaupa eristada võrgutasusid ja võrguteenuste osutamise muid tingimusi, järgides ELTS-i muid asjakohaseid sätteid (ELTS § 72 lõige 3). Uue võrguühenduse loomise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutades lähtub võrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest. ELTS § 42 lõike 3 alusel1 on Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrusega nr 10 kehtestatud 1 ELTS § 42 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja, millega sätestatakse muuhulgas võrguettevõtja poolt võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise kord. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri (edaspidi Võrgueeskiri). Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ja selle komponendid võivad põhineda keskmistel kuludel (Võrgueeskiri § 25 lõige 1). Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu hulka arvatakse uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud (Võrgueeskiri § 25 lõige 3). Seejuures jaotusvõrguettevõtja võetud summaarne liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ei või aasta arvestuses olla suurem kui liitumislepingute täitmiseks tehtud kulutused (Võrgueeskiri § 25 lõige 2). Erinevatel võrguettevõtjatel võivad olla erinevad võrgutasud (ELTS § 71 lõige 7). ELTS § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika kooskõlastatakse Konkurentsiametiga (ELTS § 73 lõige 1). Seega peavad võrguteenuse osutamise eest võetavate tasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning tasud peavad olema kujundatud kulupõhiselt. Võrgutasude kontrollimise regulatsiooni eesmärgist (ELTS § 1 lõige 1) lähtudes on Konkurentsiametil õigus hinnata, kas kehtestatud võrgutasud on põhjendatud. 1.2. Menetlusosalise andmed Imatra Elekter AS (registrikood 10224137; asukoht Tööstuse tn 2, Haapsalu linn, Lääne maakond, 90506; e-post [email protected]) põhitegevusalaks on äriregistri andmetel elektrienergia jaotus. Lisategevusalaks on elektrienergia müük. Ettevõtja majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril ning aktsiakapitali suurus on 4 203 795,20 eurot. Imatra Elekter AS-i omanik on Elektrilevi OÜ, mis omakorda on Eesti Energia AS-i tütarettevõte. Eesti Energia kontserni koosseisu kuulub Imatra Elekter AS alates 23.07.2021. 1.3. Menetluse käik ja asjaolud 02.01.2025 registreeris Konkurentsiamet Imatra Elekter AS-i (edaspidi Imatra) kirja nr JT-ASJ- 1/1, milles anti teada, et alates 01.02.2025 muutub kindlaksmääratud piirkonnas2 võrguga ühendamisel ja kaitsme nimivoolu suurendamisel liitumis- ja tingimuste muutmise tasu aluseks olev amprihind seniselt 76,00 eurolt (ilma käibemaksuta) 258,49 eurole (ilma käibemaksuta). Kindlaksmääratud piirkonnas ühefaasiliselt võrguühenduselt kolmefaasilisele üleminekul tingimuste muutmise tasu aluseks olev amprihind muutub seniselt 35,00 eurolt (ilma käibemaksuta) 52,85 eurole (ilma käibemaksuta). Ettevõtja selgitas, et uute amprihindade arvutamisel on aluseks võetud perioodil 01.01.2024 – 31.10.2024 täidetud liitumislepingute andmed. Samuti, et amprihinnad muutuvad peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on võrreldes 2020. aastaga oluliselt tõusnud ehitustööde ja materjalide maksumused. Näiteks 2023. aastal tõusid tööde hinnad elektrivõrgu ehitus- ja korrashoiutööde uue hanke tulemusena varasemaga võrreldes ligikaudu 2,5 korda. Teise põhjusena toob Imatra välja tehniliste lahenduste põhimõtete ühtlustamise Elektrilevi OÜ põhimõtetega, mis näevad näiteks võrreldes varasemaga ette suuremas mahus maakaablite kasutamist õhuliinide ehitamise asemel. 16.01.2025 pöördus Konkurentsiamet eeltoodu kohta täiendava teabe saamiseks Imatra poole. 2 Piirkond, kus kliendi liitmiseks Imatra Elekter AS-i omandis oleva elektrivõrguga on vaja ehitada või rekonstrueerida kuni 200 m madalpingeliini. 2 (10) Ettevõtjal paluti saata kindlaksmääratud piirkonnas uute klientide elektrivõrguga ühendamiseks või olemasolevate klientide võrguühenduse tingimuste muutmiseks (edaspidi ühtse mõistena liitumine) tehtud kulude osas detailne ülevaade klientide lõikes ja õhu- ning maakaabli osakaalud. 30.01.2025 edastas ettevõtja Konkurentsiametile soovitud andmed koos selgitustega. 13.03.2025 küsis Konkurentsiamet täiendavaid selgitusi raamlepingute sõlmimisest ning palus täpsustada, millistest vahenditest on Imatra katnud klientidelt saadud ampritasude ja kindlaksmääratud piirkonnas liitumisteks tegelikult tehtud kulutuste erinevuse. 26.03.2025 edastas ettevõtja Konkurentsiametile soovitud selgitused. 28.03.2025 soovis amet täiendavaid selgitusi kindlaksmääratud piirkonna liitumiste kulude katmise ning liitumistööde teostamise korraldusliku poole kohta. 02.04.2025 edastas ettevõtja Konkurentsiametile soovitud selgitused. 25.04.2025 soovis amet põhjalikumaid selgitusi kindlaksmääratud piirkonna liitumiste kulude katmise ja Elektrilevi OÜ ning Imatra lõpliku ühinemise kohta. Lisaks paluti ülevaadet kulupõhiste liitumiste keskmise maksumustest aastatel 2023 ja 2024. 06.05.2025 edastas ettevõtja Konkurentsiametile soovitud selgitused ja maksumused. 2. IMATRA ESITATUD ANDMED JA SELGITUSED 2.1. Ampritasude arvutamise alused Konkurentsiameti 04.06.2008 otsusega nr 010-08 LT on Imatrale kooskõlastatud elektrivõrguga liitumise ja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika (edaspidi metoodika). Metoodika punktide 3.1, 3.2, 3.3.1 ja 3.3.2 järgi arvutatakse:  liitumis- ja tingimuste muutmise tasu kindlaksmääratud piirkonnas valemiga (p 3.1): T = I / Pkokku (eurot/A), kus - T – liitumis- ja tingimuste muutmise tasu võrguühenduse läbilaskevõime ampri kohta kindlaksmääratud piirkonnas, eurot/A; - I- liitujate poolt tasutava liitumis- või tingimuste muutmise otsekulu prognoos kindlaksmääratud piirkonnas eurodes; - Pkokku - regulatsiooniperioodi jooksul prognoositav lisanduvate amprite maht madalpingel kindlaksmääratud piirkonnas.  võrguga ühendamise tasu järgnevalt (p 3.2): Liitumistasu L = A × T, kus 3 (10) - A - peakaitse nimivoolu suurus, A; - T - liitumis- ja tingimuste muutmise tasu võrguühenduse läbilaskevõime ampri kohta kindlaksmääratud piirkonnas, eurot/A.  tingimuste muutmine liitumispunkti kaitsme nimivoolu suurendamisega (p 3.3.1): L = (A1 - A2) × T, kus - A1 - soovitud liitumispunkti kaitsme nimivool, A; - A2 - olemasolev liitumispunkti kaitsme nimivool, A. - T- liitumis- ja tingimuste muutmise tasu võrguühenduse läbilaskevõime ampri kohta kindlaksmääratud piirkonnas, eurot/A  Tingimuste muutmine ühefaasiliselt võrguühenduselt kolmefaasilisele võrguühendusele üleminekul (p 3.3.2): L = A1 × T × C, kus - A1 - soovitud peakaitse nimivoolu suurus, A; - T - liitumis- ja tingimuste muutmise tasu võrguühenduse läbilaskevõime ampri kohta kindlaksmääratud piirkonnas, eurot/A; - C - 3-faasilisele pingesüsteemile ülemineku prognoositava ühe ampri maksumuse ning ampritasu või peakaitsme suurendamise liitumise prognoositava ühe ampri maksumuse suhte koefitsient. Imatra selgituste järgi on ta arvutanud metoodika punkti 3.1 alusel välja ajavahemikul 01.01.2024 – 31.10.2024 lõpetatud kindlaksmääratud piirkonna liitumiste tegelikud otsekulud ühe ampri kohta ja prognoosinud, et alates 01.02.2025 jäävad need ligikaudu samaks. Amprihindade arvutamisel aluseks võetud liitumislepingute koondandmed (ajavahemikul 01.01.2024 – 31.10.2024 täidetud lepingud) on kajastatud alljärgnevas tabelis 1. Tabel 1 Ajavahemikul 01.01.2024 – 31.10.2024 täidetud liitumislepingute koondandmed Kuni Klientidelt Klientide Kulu Amprite 31.01.2025 saadud liitumiseks ampri Nimetus arv kehtinud liitumistasud, tehtud kulud kohta km- kokku, A ampritasud, € kokku, € ta, € €/A Uus liitumine ja peakaitsme 4 138 76,00 314 488,00 1 069 628,22 258,49 suurendamine Kolmele faasile 630 35,00 22 050,00 33 296,43 52,85 üleminek Tabelist 1 selgub, et ajavahemikul 01.01.2024 – 31.10.2024 täidetud lepingute puhul ei katnud klientidelt saadud liitumistasud tegelikke kulutusi. Liitumiste ja peakaitsme suurendamiste eest maksid kliendid vaatlusalusel ajavahemikul kehtiva ampritasu (76,00 €/A) alusel kokku 4 (10) 314 488,00 €. Tegelikud kulutused kujunesid aga koguni 240%3 suuremaks. Kolmele faasile ülemineku osas tasusid kliendid ampritasu (35,00 €/A) alusel 22 050,00 €, kuid tegelikud kulutused kujunesid 51%4 suuremaks. 2.2. Kindlaksmääratud piirkonna liitumiste kulude dünaamika Imatra esitas Konkurentsiametile lisaks tabelis 1 kajastatud kokkuvõttele ka detailsemad andmed ajavahemikul 01.01.2020 – 31.12.2024 kindlaksmääratud piirkonnas uute klientide elektrivõrguga ühendamiseks, olemasolevate klientide peakaitsme suurendamiseks ja ühefaasiliselt võrguühenduselt kolmefaasilisele üleminekuks tehtud kulude kohta. Esitatud andmete alusel koostas Konkurentsiamet alljärgnevad tabelid 2a ja 2b. Tabel 2a Uue võrguühenduse rajamised ja olemasoleva võrguühenduse peakaitsme suurendamised ajavahemikul 01.01.2020 – 31.12.2024 Uus võrguühendus ja 01.01.24 - olemasoleva 31.10.24 Ühik 2020 2021 2022 2023 2024 võrguühenduse lõpetatud peakaitsme liitumised suurendamine Kokku lepinguid tk 220 348 330 268 264 318 Kokku ampreid A 3 784 6 179 5 808 3 855 4 138 4 984 Klientide makstud tuh € 249,46 456,17 441,41 292,98 314,49 378,78 liitumistasud Klientide kulu €/A 65,93 73,83 76,00 76,00 76,00 76,00 ampri kohta Tegelikud kulud liitumisühenduste tuh € 318,10 459,14 502,63 759,78 1 069,63 1 316,97 ehituseks Tegelik kulu €/A 84,07 74,31 86,54 197,09 258,49 264,24 ampri kohta Liitumistasudega kaetud ning tuh € -68,64 -2,98 -61,22 -466,80 -755,14 -938,19 tegelike kulude vahe sh vahe ampri €/A -18,14 -0,48 -10,54 -121,09 -182,49 -188,24 kohta Tabel 2b Üleminekud ühelt faasilt kolmele faasile ajavahemikul 01.01.2020 – 31.12.2024 01.01.24 - Üleminek 1 31.10.24 Ühik 2020 2021 2022 2023 2024 faasilt 3 faasile lõpetatud liitumised Kokku lepinguid tk 37 56 52 49 30 40 Kokku ampreid A 878 1139 1126 1121 630 848 Klientide makstud tuh € 27,97 39,20 39,41 39,24 22,05 29,68 liitumistasud Klientide kulu €/A 31,85 34,42 35,00 35,00 35,00 35,00 ampri kohta 3 (1 069 628,22 – 314 488,00) / 314 488,00 × 100% = 240,12% 4 (33 296,43 – 22 050,00) / 22 050,00 × 100% = 51,00% 5 (10)  01.01.24 - Üleminek 1 31.10.24 Ühik 2020 2021 2022 2023 2024 faasilt 3 faasile lõpetatud liitumised Tegelikud kulud liitumisühenduste tuh € 31,19 37,60 50,16 46,21 33,30 48,19 ehituseks Tegelik kulu €/A 35,53 33,01 44,55 41,23 52,85 56,83 ampri kohta Liitumistasudega kaetud ning tuh € -3,23 1,60 -10,75 -6,98 -11,25 -18,51 tegelike kulude vahe sh vahe ampri €/A -3,67 1,41 -9,55 -6,23 -17,85 -21,83 kohta Tabelist 2a selgub, et ajavahemikul 01.01.2020 – 31.12.2024 ei ole uue võrguühenduse rajamisel ja olemasoleva võrguühenduse peakaitsme suurendamisel klientide makstud liitumistasud katnud tegelikke kulutusi ühelgi aastal. Kõige väiksem erinevus ühe ampri kohta oli 2021. aastal (-0,48 €/A) ning kõige suurem 2024. aastal (-188,24 €/A). Tabelist 2b selgub, et ühelt faasilt kolmele faasile ülemineku puhul on 2021. aastal klientide makstud liitumistasud ületanud tegelikke kulutusi ampri kohta 1,41 € võrra, kuid kõikidel ülejäänud aastatel on tegelikud kulud ületanud klientide makstud liitumistasusid. Tabelis 2a ja alloleval graafikul 1 on näha, et erinevus võrguühenduse rajamise ja peakaitsme suurendamise tegelike kulude ja klientidelt saadud liitumistasude vahel tegi hüppelise tõusu 2023. aastal ning jätkuvalt tõusis ka 2024. aastal. Graafik 1. Uue võrguühenduse rajamised ja olemasoleva võrguühenduse peakaitsme suurendamised kindlaksmääratud piirkonnas ajavahemikul 01.01.2020 – 31.12.2024 6 (10) 2.3. Võrguettevõtja arenduskohustus Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, energiakogukondadele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Võrku arendades järgib võrguettevõtja varustuskindluse tagamise, tõhususe ning turgude integreerimise vajadust, arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi (ELTS § 66 lõige 1). Konkurentsiamet soovis Imatral selgitada, millistest põhimõtete järgi arvutati ajavahemikul 01.01.2020 – 31.12.2024 elektrivõrguga liitumistel ning tarbimistingimuste muutmisel ettevõtja arenduskohustuse osa. Võrguettevõtja selgitas, et kindlaksmääratud piirkonnas liitumistel ei ole võimalik arenduskohustuse täitmisega seotud kulude osa lepingute lõikes välja tuua. Imatra ei ole kasutanud arenduskohustuse arvestamiseks sarnast metoodikat, nagu näiteks on olnud Elektrilevi OÜ puhul (madalpingel liitumisel on 20% liitumiskuludest arvestatud arenduskohustuse osaks). Imatra kindlaksmääratud piirkonnas on võimalik metoodika järgi liituda üksnes sellisel juhul, kui liituja liitmiseks või tingimuste muutmiseks on vaja ehitada või rekonstrueerida kuni 200 m madalpingeliini. Seega peab vajalik edastamisvõimsus liitumispunkti lähedases võrgus juba olemas olema ning võrguettevõtja on selle juba varem arenduskohustuse täitmise raames loonud. Lisaks selgitas Imatra, et on arenduskohustuse arvestamisel lähtunud metoodika punktist 4, mis käsitleb liitumis- ja tingimuste muutmise tasu leidmist madalpingel väljaspool kindlaksmääratud piirkonda. Väljaspool kindlaksmääratud piirkonda liitumisel ja tingimuste muutmisel tasub liituja lisaks tema liitumispunkti ehitamiseks tehtavatele kuludele ka proportsionaalse osa võrgu tugevdamiseks tehtavatest kuludest. Ülejäänud proportsionaalse osa võrgu tugevdamiskuludest katab võrguettevõtja oma arenduskohustuse raames (metoodika punkt 4). Imatra selgitas, et arenduskohustuse arvestamise põhimõtteid on plaanis muuta siis, kui metoodika ühtlustatakse Elektrilevi OÜ omaga. Imatra selgituste järgi on liitumiseks tegelikult tehtud kulutuste ja saadud liitumistasude vahe kaetud arenduskohustuse raames tehtavate võrguinvesteeringute vahenditest. Ameti küsis, et miks seda jätkuvalt samas mahus ei tehta, vaid otsustati ampritasu tõsta. Imatra vastas, et liitumiskulude katmiseks minev summa on hakanud ohustama ettevõtja võimet täita võrgu arenduskohustust väljaspool liitumisinvesteeringuid. Esitatud arvandmete ja ettevõtja selgituste põhjal oli 2023. ja 2024. aasta kindlaksmääratud piirkonnas lõpetatud liitumiste puudujääk (liitumistuludega katmata kulu) 2023. aastal suurusjärgus 474 tuhat € ning 2024. aastal juba 957 tuhat € (vt tabelid 2a ja 2b). Lisaks ei pea Imatra õigeks, et väljaspool kindlaksmääratud piirkonda madalpingel liitujad panustavad kulupõhiste liitumistasudega suhteliselt rohkem võrreldes kindlaksmääratud piirkonnas kuni 31.01.2025 rakendatud amprihinnaga liitujate panusega. Kõiki eeltoodud põhjendusi arvestades eelistab Imatra saavutada amprihinna tõusu üle suuremat kontrolli töökorralduse muutmise ja sisemiste protsesside efektiivsuse tõstmisega. Võrdluseks ampritasudele esitas Imatra ameti palvel ka kulupõhiste liitumiste maksumuste ülevaate. 2023. ja 2024. aastal lõpetati kokku 33 kulupõhist liitumist: 3 7 (10) kinnisvaraarendusliitumist, 9 peakaitsme suurendamist ja 21 uue võrguühenduse loomist. Nende liitumiste summaarne ühendusvõimsus oli 3611 A ning summaarne liitumistasu ilma käibemaksuta oli 969 708,65 €. See teeb ühe ampri keskmiseks maksumuseks kliendile 268,54 €/A (km-ta). Võrguettevõtja summaarsed kulud nende liitumiste väljaehitamiseks olid 1 330 625,23 € ehk ühe ampri kohta 368,49 €. Kuigi Metoodika punkt 2.12 võimaldab osa liitumise ja tingimuste muutmise otsekulusid lülitada võrgutasudesse, ei ole Imatra seda võimalust praktikas kasutanud ei varasemates võrgutasude kooskõlastamise taotlustes ega ka kehtivate võrgutasude juures. 2.2. Kindlaksmääratud piirkonna liitumiste teostamine Imatra on Konkurentsiametile selgitanud, et kindlaksmääratud piirkonnas tehakse liitumistööd üldjuhul raamlepingu partneriga, kuna lahendused on väikesemahulised. Viimsi piirkonnas tehakse töö raamlepingu alusel, kui töö maksumus ei ületa 30 000 € (käibemaksuta). Läänemaa piirkonnas selline piirang raamlepingus puudub. Ameti 30.08.2023. a otsuse nr 7-3/2023-117 aluseks olnud võrgutasude kooskõlastamise taotluse menetluse ajal selgitas Imatra, et Läänemaa hooldus- ja remonditööde raampartneri leidmiseks tehti 2022. aastal kokku kolm hanget (sh kaks kordushanget). Kõik esimese hanke pakkumised lükati tagasi, sest ületasid eelarvega eeldatud maksumust. Teise hanke tähtajaks ei esitatud ühtegi pakkumust ning kolmanda hanke tähtajaks esitas pakkumuse ainult Connecto Eesti AS, kellega sõlmiti hankeleping vahemikuks 01.01.2023 – 31.12.2024. 2024. aastal korraldas Imatra uue raamhanke Läänemaa hooldus- ja remonditööde raampartneri leidmiseks. Hankele registreerus ettevõtja selgitustel neli ettevõtet ning pakkumuse esitas neist kaks - AS Connecto Eesti ja Firstel Group OÜ. Leping sõlmiti soodsaima pakkuja, AS-iga Connecto Eesti tähtajaga kuni 31.07.2026. Viimsi piirkonna elektritööde teostamiseks korraldati samuti 2022. aastal raamhange ning hanke tulemusena sõlmiti leping AS-iga Elektritsentrum vahemikuks 01.01.2023 – 31.12.2025. Esitatud andmetest nähtub, et kindlaksmääratud piirkonnas kasvasid kulud uue võrguühenduse rajamiseks ja olemasoleva võrguühenduse peakaitsme suurendamiseks oluliselt pärast 2022. aastal korraldatud raamhankeid. Samas on Imatra selgitanud, et pakkujaid on hangetel vähe või ületavad pakkumised planeeritud eelarvet. Alates 2023. aastast ostetakse projekteerimisteenust sisse, kuid varem tegi Imatra kindlaksmääratud piirkonna liitumiste projektid ise. Imatra sõnul oli projekteerimis- ja ehitustööde hankimise eesmärk laiendada laiapõhjalisema hangete korraldamisega turgu ja seeläbi konkurentsi kasvatada. Paraku ei ole turg rikete likvideerimise ja võrgu hooldamisega seotud töödega ootuspärast sisulist konkurentsi pakkunud. Konkurentsiamet küsis ettevõtjalt, kas on kaalutud elektritööde raamhanke hindamispõhimõtete või hanke ülesehituse muutmist, et motiveerida ehitusettevõtjad enim esinevatele töödele madalamaid ühikhindasid pakkuma. Imatra vastas, et amprihinna tõusu kontrollimiseks kavandatakse hakata kasutama rikke-, hooldus- ja väiksemate liitumistööde tegemiseks Elektrilevi OÜ võimekust ning vastava isikkoosseisu formeerimine on praegu käimas. Kuna tööjõuturul on elektrikuid puudu, siis on Imatra esmane eesmärk katta ära operatiivteenuse ehk rikete kõrvaldamise võimekus. Järgmise etapina, pärast täiendava personali värbamist ja väljaõpet, on kavas mehitada võrgu hooldustööd ning liitumiste ehitus. 8 (10) Imatra hinnangul saab Elektrilevi OÜ isikkoosseisuga liitumiste realiseerimist alustada kõige varem 2026. aastal. Amprihinda korrigeeritakse liitumis- ja tingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika alusel järgmise regulatsiooniperioodi alguses. Kui kulud ühele amprile sel regulatsiooniperioodil langevad, siis tekkinud vahe võetakse arvesse järgmise võrgutasude regulatsiooniperioodi reguleeritava vara arvestuses ja siis langeks ka ampri hind. Elektrilevi OÜ ja Imatra on plaanis ühendada alates 01.01.2026 sõltuvalt Elektrilevi OÜ uue kliendihaldustarkvara juurutamisest. Seetõttu võib järgmine amprihinna korrigeerimine toimuda Elektrilevi OÜ ja Imatra ühtse liitumistasu metoodika ning seega ka ühtse amprihinna kehtestamise kaudu. Metoodika tuleb eelnevalt kooskõlastada Konkurentsiametiga. Võrguettevõtjate ühinemisest tulenev Elektrilevi OÜ uute võrgutasude kooskõlastamise taotlus on Imatra esindaja sõnul kavas esitada pärast edukat kliendihaldustarkvara kasutusele võtmist, kõige varem 2026. aasta esimesel poolel. 3. KONKURENTSIAMETI SEISUKOHT Imatra esitatud andmed näitavad, et kuni 31.01.2025 kehtinud ampritasud kindlaksmääratud piirkonnas võrguga ühendamisel ja kaitsme nimivoolu suurendamisel (76,00 €/A) ning ühefaasiliselt võrguühenduselt kolmefaasilisele üleminekul (35,00 €/A) ei katnud kõiki vajalikke liitumiskulusid. Alates 01.02.2025 kehtima hakanud ampritasud (kindlaksmääratud piirkonnas võrguga ühendamisel ja kaitsme nimivoolu suurendamisel 258,49 €/A ja ühefaasiliselt võrguühenduselt kolmefaasilisele üleminekul 52,85 €/A (mõlemale tasule lisandub käibemaks)) on arvutatud ajavahemikus 01.01.2024 – 31.10.2024 täidetud liitumislepingute andmete alusel. Kogu 2024. aasta liitumislepingu andmete põhjal kujuneksid ampritasud veelgi suuremaks (vt tabelid 2a ja 2b veerg 2024). Konkurentsiamet on seisukohal, et alates 01.02.2025 rakendunud ampritasud (kindlaksmääratud piirkonnas võrguga ühendamisel ja kaitsme nimivoolu suurendamisel ampritasuks 258,49 €/A) on vastavuses Võrgueeskirja § 25 lõigetes 1 ja 3 ning metoodika punktis 3.1 toodud põhimõtetega. Eelnevast olenemata juhib amet tähelepanu sellele, et 2021. aastal toimunud Elektrilevi OÜ ja Imatra koondumise5 protsessis põhistati kahe Eesti mõistes olulise jaotusvõrguettevõtja ühendamist suurema efektiivsusega just Imatra jaotusvõrgu piirkonnas, millest Imatra jaotusvõrgu kliendid saavad kasu madalamate võrgutasude kujul. Koondumise osalised selgitasid, et koondumine võimaldab muuta jaotusvõrgu teenuse pakkumist efektiivsemaks, eelkõige läbi mastaabiefekti, kus võrgu opereerimise kulud vähenevad iga elektrivõrgu kilomeetri/ tarbija kohta sõltuvalt kogu võrgu suurusest. Kulusääst pidi tekkima eelkõige läbi selle, et digitaliseeritakse Imatra võrgu juhtimine, optimeeritakse üldhalduskulusid, kasutatakse efektiivsemalt tööjõudu ning võrguga ühenduses olevaid seadmeid. Samuti nähti ette, et suurema võrgu korral on võimalik korraldada efektiivsemalt võrgu varustatust erinevate teenustega ning materjalidega. 2021. aastal koondumise menetluses esitatud teabe kohaselt prognoositi, et aastatel 2022 ja 2023 optimeeritakse jaotusvõrgu teenuste pakkumist Imatra teeninduspiirkonnas ning seeläbi alandatakse klientidele jaotusvõrgu teenuste hindu. Koondumise kohta esitati ametile ka vastuväiteid huvitatud isikute poolt, muuhulgas toodi välja, et koondumine ei too kaasa kasu tarbijatele, sh ei alane võrgutasud Imatra lõpptarbijatele, 5 09.06.2021 otsus nr 5-5/2021-043 on kättesaadav siit: 20-2021_arakiri_09.06.2021_otsus_5-5-2021-043.pdf 9 (10) ei parane teenuse kvaliteet ega efektiivsus. Käesoleva menetluse käigus esitatud andmetest nähtub, et kindlaksmääratud piirkonnas on liitumise ja tarbimistingimuste muutmise kulud pärast Elektrilevi OÜ ja Imatra koondumist oluliselt kasvanud, mis kajastub ka alates 01.02.2025 rakendunud ampritasudes. Seega on Imatra klientide jaoks läinud olukord liitumistasude vaates vastupidises suunas, kui koondumise protsessis prognoositi. Lähtudes eelnevast rõhutab amet, et juhul kui Imatra ja Elektrilevi OÜ lõplik ühendamine lükkub edasi ning Imatra tuleb eraldiseisvalt võrgutasusid kooskõlastama, siis tuleb põhjalikult kaaluda liitumiste ja tingimuste muutmise otsekulude võrgutasudesse lülitamist vastavalt Metoodika punktile 2.12. Eriti juhul, kui töökorralduse muutmise ja sisemiste protsesside efektiivsuse tõstmisega amprihinna tõusu üle suuremat kontrolli saavutada ei õnnestu. Ühtlasi leiab Konkurentsiamet, et jaotusvõrguga liitumiste ning investeerimiskohustuste põhimõtted vajavad täiendavat analüüsi ja ajakohastamist, et suurendada võrgu valmisolekut uute liitujate ühendamiseks ja hoida seeläbi liitumistasude hinnatõusu kontrolli all. Jaotusvõrgus elektritööde teostamiseks korraldavate riigihangete korraldus vajab samuti põhjalikku ülevaatamist, et leida lahendusi, kuidas suurendada ehitusettevõtjate motivatsiooni hangetel osalemiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lõikest 2 järgi, kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor Sanna Schwede [email protected] 10 (10)