Sissetulev kiri

Riigikogu keskkonnakomisjon [email protected] 12 . 0 6 .202 5 nr 4/ 111 Arvamuse avaldamine jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (657 SE) kohta Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit , MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ pöörduvad Riigikogu keskkonnakomisjoni poole seoses jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ga (657 SE). Meil on olnud eelnõu koostamise ajal Kliimaministeeriumiga hea koostöö. Tunnustame Kliimaministeeriumit selle eest, et eelnõust on meie ettepanekul välja jäetud näiteks pakendi ja pakendijäätmete maksustamise punktid , müügipakendile ringlussevõtu sihtmäära kehtestamine , taaskasutusorganisatsiooni tegevusloa peatamise alused, klaaspakendi kogumi s e lubamine segapakendikonteineri te s s e ning eelnõusse on lisandunud võõriste osakaalu ülempiir . Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et jäätmereformi eelnõus sisaldub mõningaid puuduseid, mis tuleb kõrvaldada. Eelkõige on problemaatilised pakendijäätmete tekkekohal kogumisega seotud sätted ning paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi) käitlemisega seotud kulude hüvitamise sätted. Kokkuvõtlikult on jäätmereformi eelnõus olevad kitsaskohad ja meie poolt pakutavad lahendused järgmised. Pakendijäätmete käitlemisega seotud kulude jaotus. Pakume välja muudatusettepaneku, mille kohaselt tasu b jäätmevaldaja tagatisrahata pakendi jäätmete käitlemise veo kuludest tiheasu s tusalal 50% ja väljaspool tiheasu s tusala 3 5 % . Hetkel sisaldub eelnõus (§ 6 p 11, pakendiseaduse § 15 2 lg 7) lahendus, mille kohaselt tasub jäätmevaldaja tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohal kogumise veokulust 0,5 0 eurot kogumisvahendi äraveo või tühjenduse eest. Piisavas koguses pakendijäätmete üle andmine. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse (§ 6 punkt 9, pakendiseaduse § 15) põhimõte, et p akendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni nõudel on kohalik omavalitsus kohustatud hüvitama kahju, mille kohalik omavalitsus on põhjustanud , kui takistas pakendiettevõtjal ja taaskasutusorganisatsioonil pakendijäätmete käitl emisega seotud kohustuste täitmist . Paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi) käitlemisega seotud kulude hüvitamine. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse põhimõte, et jäätmevaldaja hüvitab taaskasutusorganisatsioonile vanapaberi käitlemisega seotud kulud. Kui eelnõusse ei lisandu vanapaberi käitlemisega seotud kulude hüvitamise mehhanismi taaskasutusorganisatsioonide jaoks, siis tuleb eelnõust jätta välja muudatus, et paber- ja kartongpakendijäätmed tuleb koguda koos vanapaberiga. E-kaubanduse hõlmamine tootjavastutussüsteemi. Teeme ettepaneku, et veebiplatvormidele kehtiks kohustus kontrollida, kas nende kaudu pakendit turule panevad kauplejad on liitunud tootjavastutusorganisatsiooniga. Kui ei ole, peaks kaupleja tasumata tootjavastutuse kohustused tasuma veebiplatvorm ise. Järgnevalt esitame oma detailsemad kommentaarid ja muudatusettepanekud eelnõu kohta. 1. Pakendijäätmete tekkekohal kogumine Pakendiettevõtjate ja taaskasutusorganisatsioonide jaoks on eelnõus kõige suurem a mõjuga muudatuseks see, et pakendijäätmete kogumine on edaspidi osa korraldatud olmejäätmeveost ja korraldatud kohalike omavalitsuste poolt. Se lle muudatusega kaob taaskasutusorganisatsioonidel õigus otsustada, millisel viisil pakendijäätmeid kokku kogud a ning neil kaob ka kontroll pakendijäätmete kvaliteedi, koguse ja kulude üle. Kuigi pakendijäätmete kokku kogumine jääb eelnõuga kohalike omavalitsuste ülesandeks, sii s on taaskasutusorganisatsioonidel jätkuvalt vastutus pakendijäätmete käitlemise, sh pakendijäätmete taaskasutami s e eest vähemalt pakendi seaduse §-s 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses. Kuna taaskasutusorganisatsioonidel kaob eelnõuga kontroll pakendijäätmete kogumise viisi, kvaliteedi, koguse ja kulude üle, siis peab eelnõu sisaldama punkte , mis ei too taaskasutusorganisatsioonidele kaasa ebamõistlikku vastutust pakendijäätmete käitlemise eest . See tähendab, et eelnõu peab sisaldama punkte, mis tagavad, et kohalikud omavalitsused korraldavad pakendijäätmete kokku kogumise kuluefektiivsel viisil , kokku kogutud pakendijäätmete kogus võimaldab taaskasutusorganisatsioonidel täita taaskasutuse sihtarve ning kokku kogutud pakendijäätmed on vähemalt rahuldava kvaliteediga . 1.1. Pakendijäätmete tekkekohal kogumisega seotud kulud Eelnõu § 6 punkti 11 (pakendiseaduse § 15 2 lg 7) kohaselt tasub jäätmevaldaja tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohal kogumise veokulust 0,50 eurot kogumiskorra kohta iga kogumismahuti äraveo või tühjenduse eest. Peame positiivseks, et jäätmevaldaja peab tasuma teatud osa pakendijäätmete tekkekohal kogumisega seotud veo kuludest. Sama s on eelnõus sisalduval lahendusel mitmeid puuduseid. Eelnõus olev lahendus ei võta arvesse tegelikke kulusid, mis kaasnevad pakendijäätmete käitlemisega, sh tekkekohal kogumisega. Kuigi täpsed kulud selguvad alles siis, kui kohalikud omavalitsused on vastavad hanked läbi viinud, suurenevad meie prognoosi kohaselt jäätmereformi tulemusena pakendijäätmete käitlemisega seotud kulud olulisel määral (vt tabeli 1) . Kulude kasv on tingi tud peamiselt sellest, et täna toimub müügipaken di kokku kogumine suures ulatuses avalike pakendikonteinerite kaudu , kuid edaspidi toimub see minima a lselt 70% jäätmevaldajate osas tekkekohal , millega kaasnevad ka oluliselt kõrgemad veokulud. Kui kooskõlastusringi läbinud eelnõu seletuskirjas (lk 85) o li kirjas , et keskmine teenustasu hind ühe tonni pakendijäätmete kogumise ja käitlemise kohta on 166 eurot/t, siis jäätmereformi tulemusena on tiheasu s tusalal pakendijäätmete tekkekohal kogumise ja käitlemise kulu rohkem kui kaks korda suurem ja väljapool tiheasu s tusala rohkem kui kolm korda suurem kui praegune keskmine käitluskulu tonni kohta (vt tabelit 1) . J uhime tähelepanu sellele, et kui täna maksavad pakendiettevõtjad pakendijäätmete käitlemise eest taaskasutusorganisatsioonidele ca 12 miljonit eurot aastas teenustasu, siis jäätmereformi tulemusena maksab üksnes tiheasustusala l müügipakendite tekkekohal kogumine ja kokku kogutud pakendi jäätmete käitlemine ca 21 miljonit eurot. Arvutuste tegemisel oleme eeldanud, et KOV-id annavad taaskasutusorganisatsioonide le üle ca 75 000 tonni müügipakendeid aastas , 70% müügipakendijäätmetest teki b tiheasustusalal ning tiheasustusalal on ühe tonni käitluskulu 396 eurot tonni kohta. Kui taaskasutusorganisatsioonid ele antakse üle kõik nende klientide poolt turule lastud müügipakendi jäätmed ning lisaks peavad nad kandma kulud nende müügipakendijäätmete käitlemise eest , mida ei ole taaskasutusorganisatsiooni kliendid turule lasknud, siis on müügipakendite tekkekohal kogumise ja käitlemisega seotud kulud tiheasustusala l veelgi suuremad - ca 26 miljonit eurot . Nendele kuludele lisanduva d veel muud kulud , näiteks avalike pakendikonteinerite abil kokku kogutud pakendijäätmete käitluskulud . Seega võib eeldada, et jäätmereformi tulemusena suuren evad taaskasutusorganisatsioonide kulud vähemalt 2-3 korda ehk 12-24 miljoni euro võrra. Isegi kui jäätmevaldajatelt kogutav aastane tulu oleks ca 4,5 m iljonit eurot (0,50 eurot tühjenduskorra eest) , kataks see vaid väikese osa pakendiettevõtjatele ja taaskasutusorganisatsioonidele lisandu vatest kuludest. 0,50 euro suurune tasu ei taga, et kohalik omavalitsus o n väga huvitat ud sellest, et pakendijäätmete kogumine toimuks võimalikult efektiivselt. Põhjus peitub selles, et väga suur osa kuludest jääb taaskasutusorganisatsioonide kanda. Kui jäätmevaldajate kulu suurus sõltuks rohkem pakendijäätmete käitlemise süsteemi efektiivsusest, siis see motiveeriks kohalikke omavalitsusi rohkem pingutama selle nimel, et süsteem oleks efektiivsem, sest see võimaldaks vähendada jäätmevaldaja kulusid. E elnõus valitud lahenduse kitsaskohaks on ka see, et tühjenduskorra põhine arvestus võib viia sagedaste pooltühjade mahutite tühjendamiseni, mis ei suurenda pakendijäätmete ringlussevõttu, vaid maksimeeriks vedaja kasumit ja raiskaks pakendiettevõtjate ressursse. E elnõus olev lahendus ei võta arvesse ka tarbijahinnaindeksi muutust. Kui 0, 50 eurot sätestada seaduses, kuid aastate jooksul suurenevad pakendijäätmete tekkekohal kogumise veo kulud, siis eelnõus olev lahendus ei taga, et sama proportsiooni ulatuses suurenevad ka jäätmevaldaja kulud. Selleks tuleks iga aasta või kord paari aasta jooksul eraldi muuta seaduses olevat tasu suurust, mis võtab aega ja millega kaasneb ühiskonnale täiendav kulu. Pakume välja muudatusettepaneku, mille kohaselt peab jäätmevaldaja tasuma teatud protsendi pakendijäätmete tekkekohal kogumise veokulust. Tiheasu s tusalal oleks see meie ettepaneku kohaselt 50% veokuludest ja väljaspool tiheasustusala 35%. Tabel 1: Pakendijäätmete käitlusahel ja kulud tekkekohal kogumise korral Tabelist 1 on näha, kui suured on meie prognoosi kohaselt tekkekohal kogutud pakendijäätmete käitluskulud tonni kohta jäätmereformi elluviimisel. Arvutuste tegemisel oleme aluseks võtnud peamiselt tänased kulud . Oleme suurendanud üksnes energia taaskasutamise kulu lähtuvalt eelnõus sisalduvast muudatusest. Arvutuste tegemisel oleme eeldanud, et ühest tonnist müügipakendijäätmetest on võimalik võtta ringlusse 35% ning 65% suunatakse energiana taaskasutusse. M eie prognoosi kohaselt on jäätmereformi tulemusena tiheasu stusalal pakendijäätmete käitluskulu 3 9 6 eurot tonni kohta, milles t pakendijäätmete kogumisvahendite tühjendamise kulu on 150 eurot tonni kohta. Väljaspool tiheasu s tusala on pakendijäätmete tekkekohal kogumisega kaasnev käitluskulu 5 1 6 eurot tonni kohta, millest veokulud on 270 eurot tonni kohta (vt tabeli 1) . Kui jäätmevaldaja tasub tiheasu s tusalal 50 % veokuludest , on jäätmevaldaja omaosalus meie prognoosi kohaselt 75 eurot tonni kohta ja kokku ca 19 % kogukäitluskuludest (vt tabel 2) . Kui väljaspool tiheasustusala oleks jäätmevaldaja omaosalus 3 5 % pakendijäätmete veokulust , siis peaks jäätmevaldaja tasuma veokuludest 94,5 eurot tonni kohta ja jäätmevaldaja kulud moodustaksid ca 18 % pakendijäätmete kogukäitluskuludest. Eelnõus oleva lahenduse (0,50 eurot iga kogumismahuti äraveo või tühjenduse eest ) korral on jäätmevaldaja omaosalus ca 28 eurot tonni kohta. Seega e elnõus sisalduva lahenduse kohaselt kannaks jäätmevaldaja tiheasustusalal pakendijäätmete tekkekohal kogumise veokuludest ca 19% ja kõikidest käitluskuludest ca 7%. Väljaspool tiheasustusala on need numbrid vastavalt ca 10% ja 5% (vt tabel 2) . Samas kui lähtuda seletuskirjas (lk 90) toodud Soome näitest, kus sarnase reformi tulemusena vähenesid pakendijäätmete veokulud 40% , siis sellisel juhul oleks meie ettepaneku jõustamisel jäätmeva l daja kulu tiheasu s tusalal 45 eurot tonni kohta ja väljaspool tiheasustusala 56,7 eurot tonni kohta. Tabel 2. Jäätmevaldaja omaosalus tekkekohal kogutud pakendijäätmete käitluskuludest Eelnõu Meie ettepanek Meie ettepanek, kui veokulud vähenevad 40% (Soome näide) Tiheasustusala Jäätmevaldaja makstav tasu 0,50 eurot kogumisvahendi ärave o või tühjendus e eest Ca 28 eurot /tonn 75 eurot/tonn 45 eurot/tonn Osakaal veokuludest 19% 50% 50% Osakaal kõikidest kuludest 7% 19% 13% Väljapool tiheasustusala Jäätmevaldaja makstav tasu 0,50 eurot kogumisvahendi äraveo või tühjenduse eest Ca 28 eurot/tonn 94,5 eurot/tonn 56,7 eurot/tonn Osakaal veokuludest 10% 35% 35% Osakaal kõikidest kuludest 5% 18% 14% M eie ettepanek on kooskõlas jäätmete raamdirektiivist tuleneva põhimõttega, mille kohaselt võivad liikmesriigid kalduda rahalise vastutuse jagamise põhimõttest kõrvale, tingimusel, et tootjad katavad vähemalt 80% kuludest (kulud, mis tekivad jäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sh töötlemisel, mis on vajalik liidu jäätmekäitluse sihtmäärade saavutamiseks). Meie ettepanekul on mitmeid eeliseid võrreldes eelnõus sisalduva lahendusega: Kohalikul omavalitsusel tekib suurem motivatsioon korraldada olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumine võimalikult kuluefektiivselt, et jäätmevaldajad ei peaks tasuma ebamõistlikult kõrgeid pakendijäätmete tekkekohal kogumise veokulusid. Kuna jäätmevaldaja veokulu sõltub hanke tulemustest, siis saab kohalik omavalitsus kehtestada sellised hanketingimused, millega ei kaasne ebamõistlikke veokulusid. Meie ettepanek tagab, et tarbijahinnaindeksi muutuse korral ei ole vaja muuta pakendiseadust erinevalt eelnõus sisalduvast lahendusest. Ettepanek on kõigile osapooltele arusaadav ja läbipaistev. E rinevalt eelnõus sisalduvast lahendusest jääb ära küsimus, miks hüvitab jäätmevaldaja just 0,5 0 eurot kogumisvahendi äraveo või tühjenduse eest. Kaubanduskoja ettepanek : Muuta eelnõu § 6 punkti 11 (pakendiseaduse § 15 2 lg 7) sõnastust järgmiselt: „ (7) Jäätmevaldaja tasub tagatisrahata pakendi jäätmete tekkekohal kogumise veokulust tiheasu s tus salal 50 protsenti ja väljaspool tiheasu s tusala 3 5 protsenti 0,50 eurot kogumiskorra kohta iga kogumismahuti äraveo või tühjenduse eest kohaliku omavalitsuse üksusele või jäätmeseaduse § 67 lõike 3 punkti 9 alusel pakendijäätmete vedajale . “ 1.2. Kokku kogutud pakendijäätmete kogus Eelnõus (§ 6 punkt 9, pakendiseaduse § 15 lg 9) sisaldub põhimõte, mille kohaselt ei tohi kohaliku omavalitsuse üksuse tegevus olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kokku kogumisel korraldatud jäätmeveo raames takistada pakendiettevõtjal ja taaskasutusorganisatsioonil kohustuste täitmist, sealhulgas pakendi seaduse §-s 36 nimetatud taaskasutamise sihtarvude saavutamist. Peame positiivseks, et selline säte sisaldub eelnõus. Samas ei ole see säte piisavalt tõhus , sest ei kaitse taaskasutusorganisatsiooni olukorras, kus kohaliku omavalitsuse korraldusel liigiti kogutud pakendijäätme te kogus ei ole piisav, et taaskasutusorganisatsioon saaks täita pakendiseaduses sätestatud taaskasutamise sihtarve. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse põhimõte, et taaskasutusorganisatsioonil on õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt kulude hüvitamist, kui kohalik omavalitsus ei ole andnud taaskas u tusorganisatsioonile üle piisavas koguses pakendijäätmeid ning taaskasutusorganisatsioon ei suuda seetõt t u täita pakendijäätmete taaskasutamise sihtarve. Näiteks kui kohalikud omavalitsused annavad taaskasutusorganisatsioonidele üle ainult 40% turule lastud pakenditest ning seetõttu ei ole taaskasutusorganisatsioonidel võimalik täita pakendijäätmete taaskasutamise sihtarve ning taaskasutusorganisatsioonil tuleb tasuda pakendiaktsiisi , siis peab taaskasutusorganisatsioonil olema õigus nõuda kohalikelt omavalitsustelt kulude hüvitamist. Selline säte suurendaks omavalitsuste vastutust, kuid annaks neile ka suurema motivatsiooni koguda kokku piisav kogus pakendijäätmeid , mis võimaldab taaskasutusorganisatsioonidel täita pakendijäätmete taaskasut amise sihtarv e. Kohalikul omavalitsusel peaks olema kulude hüvitamise kohustus üksnes siis, kui taaskasutusorganisatsioon tõendab, et täiendavad kulud on tekkinud ja need on tingitud sellest, et kohalik omavalitsus ei andnud taaskasutusorganisatsioonile üle piisavas koguses pakendijäätmeid. See tähendab, et kohalik omavalitsus vastutab üksnes selles ulatuses, mis on seotud tema kohustuse rikkumisega. Kui taaskasutusorganisatsioon ei täida taaskasut amise sihtarve, siis ei saa automaatselt eeldada, et selle põhjus eks on , et kohalik omavalitsus ei ole taaskasutusorganisatsioonile piisavalt pakendijäätmeid üle andnud. Võimalik, et see on üksnes üheks põhjuseks ja sel juhul ei pea kohalik omavalitsus kandma kõiki kulusid, mis taaskasutusorganisatsioonil on täiendavalt tekkinud, vaid ainult teatud ulatuses. Ettepanek : Täi e ndada eelnõu § 6 punkt i s 9 pakendiseaduse § -i 15 uue lõikega järgmises sõnastuses: „ Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni nõudel on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud hüvitama talle kahju, mille on põhjustanud käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud kohustuse rikkumine.“ 1.3. Kokku kogutud p ake ndijäätmete kvaliteet Eelnõu sisaldab mitmeid punkte, mille eesmärk on tagada, et kohaliku omavalitsuse korraldusel liigiti kogutud pakendijäätmed on vähemalt rahuldava kvaliteediga. P eame positiivseks, et Kliimaministeerium võttis arvesse meie kompromissettepanekut ning lisas eelnõusse punkti (§ 6 punkt 11, pakendiseaduse § 15 2 lg 4), mis näeb ette, et kui taaskasutusorganisatsioon tõendab, et jäätmekäitluskohta jõudnud pakendijäätmetes ületab võõrise osakaal viite protsenti kogutud pakendijäätmete mahust, hüvitab kohaliku omavalitsuse üksus taaskasutusorganisatsioonile selliste jäätmetega seotud käitlemiskulud ületatud võõrise protsendi ulatuses. Meie esmane ettepanek oli muuta eelnõud selliselt, et taaskasutusorganisatsioonil on õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt võõriste käitlemisega seotud kulude hüvitamist sõltumata sellest, kui suures koguses sisaldavad kohaliku omavalitsuse poolt taaskasutusorganisatsioonile üleantavad pakendijäätmed võõriseid , kuid kompromisslahendusena oleme nõus ka sellega, et taaskasutusorganisatsioonil on õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt kulude hüvitamist üksnes juhul, kui võõriste osakaal on üle 5 protsendi . Samuti aitab pakendijäätmete vähemalt rahuldava kvaliteedi tagamisele kaasa eelnõus sisalduv punkt (§ 6 punkt 9, pakendiseaduse § 15 lg 10) , mille kohaselt peab kohalik omavalitsus andma taaskasutusorganisatsioonile kokku kogutud pakendijäätmed üle enne käitlustoiminguid. Ettepanek : Palume eelnõus mitte muuta viidatud sätete sõnastust. 2. Paberi- ja kartongijäätmete (vanapaberi) käitlemisega seotud kulude hüvitamine Eelnõu § 1 p 11 (jäätmeseaduse § 31 lg 3 1 ) kohaselt tuleb paber- ja kartongpakendijäätmed koguda koos paberi- ja kartongijäätmetega (vanapaber) samasse mahutisse (kott, süvamahuti, konteiner vm). Kohaliku omavalitsuse üksus annab need jäätmed pär ast kokku kogumist üle taaskasutusorganisatsioonidele, kes korraldavad kooskogutud paber- ja kartongpakendi ning vanapaberi edasise käitlus e ja kannavad sellega seotud kulud. Erandina näeb eelnõu (§ 6 punkt 11, pakendiseaduse § 15 2 lg 7) ette, et jäätmevaldaja tasub vanapaberi tekkekohal kogumise veokulust 0,50 eurot kogumiskorra kohta iga kogumismahuti äraveo või tühjenduse eest. Kuna vanapaber ei kuulu Euroopa Liidu ega ka Eesti õiguse kohaselt tootja laiendatud tootjavastutuse alla, siis ei tohi vanapaberi käitlemisega seotud kulusid panna taaskasutusorganisatsioonidele, ilma et taaskasutusorganisatsioonidele hüvitatakse vanapaberi käitlemisega seotud kulud. Seega t oetame plaanitavat vanapaberi ning paber- ja kartongpakendijäätmete kooskogum ist üksnes juhul, kui jäätmevaldaja le tuleb kohustus hüvitada taaskasutusorganisatsioonile vanapaberi käitlemisega seotud kulud täies ulatuses. Kliimaministeerium on 2022. aasta andmete põhjal hinnanud, et vanapaberikäitlusest saadav tulu võib järgnevate aastate jooksul olla 500 000-700 000 eurot aastas (eelnõu seletuskiri lk 91). Sellise hinnangu juures puudub aga igasugune selgitus, kuidas on sellise numbrini jõutud. Taaskasutusorganisatsioonide hinnangul on vanapaberist teenitav tulu väiksem kui vanapaberi käitlusega seonduv kulu ehk 0,50-eurone mahuti tühjendamise tasu ning vanapaberikäitlusest teenitav tulu ei kata kõiki vanapaberikäitlusega seotud kulusid (vt tabelit 3) . Tabel 3. Paber- ja kartongpakendijäätme ning paberi- ja kartongijäätmete (vanapaber) käitlusahela kulud Oleme eeldanud, et kui p aber- ja kartongpakendijäät meid koguda koos paberi- ja kartongijäätmete ga (vanapaber iga ) , siis ühes tonnis kokku kogutud jäätmetes on vanapaberi osakaal 21%. See tähendab, et vanapaberi käitluskulud moodustavad 21% kõikidest p aber- ja kartongpakendijäätme ning vanapaberi käitluskuludest. Tabelist 3 on näha, et vanapaberi käitluskulud ühe tonni paber- ja kartongpakendijäätme te ning vanapaberi koht a on tiheasustusalal 57 eurot tonni kohta ja väljaspool tiheasustusala 82 eurot tonni kohta. Kui jäätmevaldaja tasub 0 ,50 eurot kogumismahuti t ü hjendamise või äraveo eest, siis on jäätmevaldaja omaosalus ca 28 eurot tonni kohta. Kuna vanapaberi osakaal on 21%, siis tasub jäätmevaldaja vanapaberi veokuludest ca 5,9 eurot (21% 28-st eurost) tonni kohta. Seega näitab tabel 3, et kui paber- ja kartongpakendijäätmeid koguda koos vanapaberiga, siis ühe tonni kohta peab taaskasutusorganisatsioon kandma vanapaberi käitluskulusid tiheasustusalal 51 eurot (56-6) ja väljaspool tiheasustusala 76 (82-6) eurot. Ettepanekud : Teeme ettepaneku lisada eelnõusse põhimõte, et jäätmevaldaja hüvitab taaskasutusorganisatsioonile vanapaberi käitlemisega seotud kulud. Selleks tuleb teha eelnõus järgmised muudatused: Lisada eelnõusse järgmine pakendiseaduse muutmise ettepanek: Paragrahvi 12 1 täiendatakse lõikega 4 4 järgmises sõnastuses: „(4 4 ) Kui pakendiettevõtja on kohustatud võtma pakendijäätmeid vastu koos muude jäätmetega, on tal õigus nõuda muude jäätmete käitlemisega seotud kulude hüvitamist jäätmevaldajalt, korraldatud jäätmeveo puhul kohaliku omavalitsuse üksuselt.“; Täiendada eelnõus sisalduva pakendiseaduse paragrahvi 15 2 lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Kohaliku omavalitsuse üksus on taaskasutusorganisatsiooni nõudel kohustatud hüvitama talle lisakulud, mille põhjuseks on taaskasutusorganisatsiooni kohustus võtta paber- ja kartongpakendijäätmed vastu koos paberi- ja kartongijäätmetega.” Kui eelnõusse ei lisan du vanapaberi käitlemisega seotud kulude hüvitamise mehhanismi taaskasutusorganisatsioonide jaoks, siis tuleb eelnõus t jätta välja muudatus, et paber- ja kartongpakendijäätmed tuleb koguda koos vanapaberiga . Selleks tuleb eelnõus teha järgmised muudatused: Jätta eelnõust välja § 1 punkt 11. „(3 1 ) Paber- ja kartongpakendijäätmed kogutakse koos paberi- ja kartongijäätmetega.“ Jätta eelnõust välja § 1 punkt 6 5 . „§ 136 23 . Paberi- ja kartongijäätmete materjali põhjal kogumise rakendamine Kohaliku omavalitsuse üksus peab viima paberi- ja kartongijäätmete kogumise korralduse kooskõlla käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 1 sätestatuga uuest korraldatud jäätmeveo tellimisest arvates, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks.“ Muuta eelnõu § 6 punkti 9 (pakendiseaduse § 15 lg 4 p 1) sõnastust järgmiselt: „(4) Tiheasustusalal kogutakse olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmed tekkekohal eraldi kogumisvahendisse järgmiselt: 1) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongijäätmetega ; “ Muuta eelnõu § 6 punkti 9 (pakendiseaduse § 15 lg 6 p 1 ) sõnastust järgmiselt: „(6) Väljaspool tiheasustusala korraldab kohaliku omavalitsuse üksus olmes tekkivate tagatisrahata pakendi jäätmete kogumise jäätmeseaduse § 42 lõikes 3 punktis 14 nimetatud kava kohaselt kas tekkekohal või avalike konteinerite kaudu eraldi kogumismahutisse järgmiselt: 1) paber- ja kartongpakendijäätmed koos paberi- ja kartongijäätmetega ; “ 3. E-kaubanduse hõlmamiseks pakendite tootjavastutussüsteemi panna teiseseks vastutajaks digiplatvormid Turule pandud pakendimahust on täna umbes 30% deklareerimata, mis viitab olulisele kohustustest kõrvale hiilimisele ettevõtete poolt. E-kaubanduses on täna eriti kolmandate riikide platvormide kaudu riiki tulev pakendimaht väga suur ning nende riikide kauplejad ei ole liitunud kohalike tootjavastutusorganisatsioonidega. See halvendab oluliselt võrdse konkurentsi tingimusi. Kuna riiklikul järelevalvel ei ole ressurssi ega suutlikkust saada kätte sadu tuhandeid kauplejaid üle maailma, teavitamaks neid katmata kohustustest, tuleks kaasvastutajateks muuta e-kaubanduse platvormid, mille kaudu kauplejad Eesti tarbijateni jõuavad. Vajalik oleks nõuda digiplatvormidelt tagamist, et digiplatvorme saavad kasutada ainult need kauplejad, kes on digiplatvormile esitanud teabe endapoolse laiendatud tootjavastutuse nõuete täitmise kohta, sealhulgas tootjavastutusorganisatsiooni nime, mille liige kaupleja on ning liikmenumbri. Digiplatvormide pakkujad peavad tegema mõistlikke jõupingutusi kontrollimaks, et kauplejate esitatud teave vastab tõele. Digiplatvormide pakkujad peaksid tagama, et digiplatvorme saavad kasutada ainult need kauplejad, kes on kinnitanud, et täidavad digiteenuste määruse ja laiendatud tootjavastutuse nõudeid vastavalt jäätmete raamdirektiivile. Paljudes ELi riikides (nt Saksamaa, Prantsusmaa, Soome, Belgia) on veebiplatvormidel kohustus küsida kauplejalt tootjavastutusorganisatsiooniga liitumise registreeringut. Selle puudumisel kanduvad kaupleja kohustused üle veebiplatvormile endale. Prantsusmaal vastutab digiplatvorm lausa vaikimisi tootjavastutusorganisatsiooni ees, v.a. kui platvormil kaupleja platvormile tõestab, et ta on tootjavastutusorganisatsiooni kohustused ise juba täitnud. Mitmed EL i liikmesriigid on teinud ettepaneku lisada jäätmete raamdirektiivi põhjenduspunkt, mis peaks võimaldama liikmesriigil jõustada kolmandatest riikidest pärit tootjate laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmist. Teeme ettepaneku, et ka Eesti toetaks seda lähenemist. Ettepanek : Lisada eelnõusse ettepanek, mille kohaselt digiplatvormide pakkujad peaksid tagama, et digiplatvorme saavad kasutada ainult need kauplejad, kes on kinnitanud, et täidavad digiteenuste määruse ja laiendatud tootjavastutuse nõudeid vastavalt jäätmete raamdirektiivile. Võimalik sõnastus: Digiplatvormid, mis võimaldavad tarbijatel sõlmida tootjatega / kauplejatega lepinguid sidevahendi abil, tagavad, et tootjad/ kauplejad saavad kasutada neid digiplatvorme liidus asuvatele tarbijatele sõnumite edastamiseks või toodete või teenuste pakkumiseks üksnes juhul, kui enne nende teenuste kasutamist nimetatud eesmärkidel on nad nõudnud tootja registreeringut. Digiplatvorm võib võtta tootjate / kauplejate eest vastutuse, et täita liikmesriigi territooriumil tootja laiendatud tootjavastutuse süsteemidega seotud kohustusi. Volitused kehtivad üksnes siis, kui need on kirjalikult sõlmitud ja tagavad kõikide tootja laiendatud tootjavastutuse süsteemidega seotud kohustuste täitmise. Digiplatvorm võib määrata liikmesriigi territooriumil asuva volitatud esindaja, kes vastutab tema platvormil tegutsevate tootjate / kauplejate laiendatud tootjavastutuse kohustuste eest, või sõlmida samaväärse lepingu tunnustatud tootjavastutusorganisatsiooniga. Digiplatvormil peab olema tema platvormil tegutseva tootjate / kauplejate poolt selleks väljastatud kirjalik volitus. Loodame, et peate võimalikuks meie ettepanekuid arvesse võtta. O leme valmis oma ettepanekuid täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja p eadirektor Pöördumisega on liitunud: Eesti Toiduainetööstuse Liit Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Kaupmeeste Liit MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon Tootjavastutusorganisatsioon OÜ Marko Udras [email protected] 6040070 Saatja: Kristo Pullerits [COBALT] <[email protected]> Saaja: Kristin Truus - KA, Enn Robert Kinnas - KA, Kadri Lepikult - KA, Konkurentsiamet Info - KA, Elo Tamm [COBALT] Teema: RE: Konkurentsiolukorra analüüs - TVO pöördumine Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Nagu eilses TVO pöördumises mainitud, edastame Konkurentsiametile infoks ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ühispöördumise. Tervitades Kristo Pullerits [COBALT] From: Kristo Pullerits [COBALT] Sent: Wednesday, June 11, 2025 9:08 AM To: Kristin Truus <[email protected]>; [email protected] Cc: [email protected]; Konkurentsiamet Info - KA <[email protected]>; Elo Tamm [COBALT] <[email protected]> Subject: Konkurentsiolukorra analüüs - TVO pöördumine Lugupeetud Konkurentsiamet Vastavalt 03.06.2025 kohtumisel arutletule esitame OÜ Tootjavastutusorganisatsiooni pöördumise, kus anname ülevaate praeguse jäätmereformi peamistest probleemkohtadest TVO perspektiivist. Oleme meeleldi valmis oma seisukohti täiendavalt kohtumisel selgitama. Lugupidamisega Kristo Pullerits Kristo Pullerits Advokaat T + <tel:> 372 665 1888 www.cobalt.legal <http://www.cobalt.legal/> Käesoleva e-kirja saatja on COBALT büroo Eestis ja sellele kohalduvad järgmised tingimused <https://www.cobalt.legal/et/cobalti-e-kirja-hoiatusklausel/> ja üldtingimused <https://www.cobalt.legal/et/uldtingimused/>