Pöördumine

MINISTRI KÄSKKIRI nr Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: kinnitan toetuse andmise tingimused „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine“ koos lisadega (lisatud). Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 24.05.2022 nr 1.2-2/72-1 Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri käskkirja „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2021–2027 meetmete nimekirja meedet 21.4.3.1 „Kõrge töövõime taseme saavutamine ja hoidmine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. käskkirja eelnõu 2. toetuse andmise tingimused 3. eelnõu seletuskiri 4. tegevuskava (toetuse andmise tingimuste lisa) 5. eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa) Lisaadressaadid: Tööinspektsioon Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Jüri Lõssenko 626 9186 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Tervise- ja tööministri …….2022. a käskkirjaga nr ….. „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 1 Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.12.2022 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks (tegevus 2.1) Teavitus- ja kaasamistegevused (tegevus 2.1.1) 2022. aastal tegevusi ei toimu. Nõustamistegevus (tegevus 2.1.2) 2022. aastal tegevusi ei toimu. Koolitustegevus (tegevus 2.1.3) 2022. aastal tegevusi ei toimu. Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu (tegevus 2.2) 2022. aastal tegevusi ei toimu. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine (tegevus 2.3) Tööinspektsiooni tegevused Alates aastast 2019 on Tööinspektsioon arendanud tööelu infosüsteemi (edaspidi TEIS). TEISi ülesanne on toetada Tööinspektsiooni ülesannete täitmist ja eesmärkide saavutamist ning tagada ressursside sääst ja halduskoormuse vähenemine, samuti lihtsus ja selgus tööeluga seotud teenuste kasutamisel ja informatsiooni saamisel. TEISi loomise eesmärk on korrastada ja uuendada valdkonna e-teenused, koondades tulevikus kõik Tööinspektsiooni e-teenused ühte väravasse. Ühtlasi võimaldab TEIS edaspidi suhelda ettevõtetega mugavalt, turvaliselt ja paberivabalt. Jätkub ka 2021. aastal loodud tööelu portaali arendamine lähtuvalt kasutajate tagasisidest ja Tööinspektsiooni soovidest. Infotehnoloogiliste lahendustega seotud tegevusi viib ellu Tööinspektsioon, kaasates selleks Sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskust (edaspidi TEHIK), vajaduse korral ka teisi osapooli. Kasutajate tagasisidest saadud ettepanekutest lähtudes jätkub 2022. aastal uute e-teenuste arendamine ja olemasolevate teenuste funktsionaalsuste täiendamine: vajaduste väljaselgitamine, teenustega rahulolu uurimine ja tagasiside korjamine, sisu kohandamine ja kaasajastamine, teenuste tõlkimine vene ja inglise keelde, meedia- ja kommunikatsioonitegevuste kaudu olemasolevate teenuste tutvustamine ja nendest teadlikkuse suurendamine, koolituste ja inspiratsioonipäevade/mõttetalgute korraldamine nii lahenduste väljatöötamise ja arendamisega seotud osapooltele kui avalikkusele (sidusgrupid, sotsiaalpartnerid jne). 1 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) (partner) tegevused TEHIKu roll programmi partnerina on välja arendada tellija ootustele vastavad e-teenused, samuti vastutada, et kasutatavad infotehnoloogilised lahendused on turvalised, kaasaaegsed, mugavad kasutada, liidestuvad riigi teiste registritega ning täidavad kõiki riigi poolt e- teenustele seatud tingimusi. Lisaks on TEHIKu koordineerida ja jälgida, et planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud ajakavas. 2022. aastal valmivad TEISi arendustööde käigus lähetatud töötajate registreerimise teenus ja alaealiste tööle lubamise menetlemise teenus. Alustatakse ehitusobjektide järelevalve teenuse arendusega. Lisaks täiendab TEHIK olemasolevaid teenuseid, teeb tehnilisi töid TEISi ja tööelu portaali kaasaegsena hoidmiseks, jätkab andmelao väljaarendamist ning teostab töid disainiraamatu Veera 2.0 kasutusele võtmiseks TEISis. Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Tegevus Tegevuse üldajaraam kirjeldatud perioodil Infotehnoloogiliste lahenduste osapoolte 2022–2027 01.01.2022–31.12.2022 vajaduste/rahulolu/tagasiside väljaselgitamine (4) TEISi tutvustava koolituse/ürituse 2022–2027 01.01.2022–31.12.2022 korraldamine / sellel osalemine (6) TEISi arendus (2) 2022–2027 01.01.2022–31.12.2022 Sihttase tegevuskava Sihttase Näitaja Näitaja nimetus Selgitus aastal (2027) (2022) Tegevuskava prognoositav Tehtavate Väljundinäitaja 2 12 täitmine 01.01.2022– arenduste arv 31.12.2027 2  Tervise- ja tööministri käskkirjaga „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Euroopa Sotsiaalfondi+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis ….. nimetatud partnerluslepet, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. ÜSS § 4 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse ………. 2022. a korralduse nr ….. (edaspidi meetmete nimekiri) kohaselt on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ESF+ist rahastatavale 6. prioriteetse suuna meetmele 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ (edaspidi meede). Vastavalt ÜSS § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib rakendusasutus rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost Eesti 2035 sihtide ja arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT tegevuste elluviijaks on Tööinspektsioon ja partneriks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK). Meetme eelarve on kokku 45 701 779 eurot, millest ELi toetuse osakaal on 70%. Käesoleva TAT eelarve on 20 189 586 eurot, millest ESF+i toetus on 14 132 710 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 6 056 876 eurot. TAT ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni riigipõhiseid soovitust teha täiendavaid jõupingutusi töötervishoiu ja -ohutuse tagamiseks. TAT eelnõu on välja töötanud Sotsiaalministeerium koostöös Tööinspektsiooniga. TAT eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Eva Põldis (tel 626 9196, [email protected]), nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]) ja Tööinspektsiooni Euroopa Liidu struktuurifondide projektijuht Kadri Kivimets (tel 5565 2263, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II Eelnõu sisu TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Tegevuste eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija ja partneri kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „TAT muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT eesmärgid ning seosed Eesti 2035 sihtidega. TAT vajalikkuse põhjendus Statistikaameti andmetel oli 2021. aasta kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,5%, tööhõive määr 67,4% ja töötuse määr 5,7%. Kolmandas kvartalis oli töötuid 39 900, mida on võrreldes eelmise perioodiga 7400 inimese võrra vähem. Töötuid mehi oli 23 100 ja naisi 16 800, pooled neist on olnud tööta alla kuue kuu. Hõivatuid oli kolmandas kvartalis 15–74-aastaste seas 657 600. Täisajaga töötas kolmandas kvartalis 87% hõivatutest, osaajaga hõivatuid oli 86 000. Osaajaga töötajatest 68% olid naised. Vaeghõivatuid ehk osaajaga töötajaid, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli kolmandas kvartalis 4900, mis on viimaste aastate väikseim arv. Mitteaktiivseid inimesi oli tööturul 278 300. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, õpingud ja haigused või vigastused. Eesti tööturupoliitika põhieesmärk on tõsta tööjõus osalemise määra. Rahvastiku vananemine ja vähenemine seab Eesti riigi, sotsiaalkindlustussüsteemi ja majanduse surve alla. Rahvastiku vähenemist on keeruline peatada, sest sündimus on taastetasemest madalamal, eeldatava eluea kasv pole piisav ning ühiskond ei ole oluliselt suuremaks sisserändeks valmis. Samas ei pruugi rahvaarvu või isegi tööealise elanikkonna vähenemine tähendada hõivatute arvu vähenemist. Viimase 20 aastaga on registreeritud tööõnnetuste arv küll pidevalt suurenenud, kuid see ei tähenda automaatselt, et võrreldes 2002. aastaga on tööohutuse olukord Eestis tunduvalt halvenenud. Pigem on tööandjad ja töötajad teadlikumad ning tööl juhtunud õnnetusi enam ei varjata. 2021. aastal laekus Tööinspektsioonile 3714 teadet tööõnnetuse kohta, millest kergeid oli 2716 ja raskeid 984. Võrreldes 2020. aastaga on seda 74 võrra rohkem. Valdkondade järgi juhtus enim tööõnnetusi kaubanduses ja ehituses, kõige vähem kalanduses. Töökohustusi täites hukkus 11 inimest, neist üks inimene töötas mikroettevõttes (1–9 töötajaga), neli väikeettevõttes ja kolm keskmise suurusega ettevõttes. Suurettevõtetes toimus mullu kolm töösurma. See näitab, et tööohutus nõuab nii tööandjatelt kui töötajatelt jätkuvalt suuremat pingutust ning kontrolli-, ennetus- ja teabetegevustega tuleb olukorra parandamiseks jätkata. Kuni 2020. aastani oli Eestis tööhõive määr üks Euroopa kõrgemaid ning paljude teiste tegurite kõrval võib seda pidada ka turvalise paindlikkuse mudeli rakendamise tulemuseks. 2020. aastal vähenes Eesti tööhõive määr majanduslanguse tulemusel oluliselt ning töötus kasvas. Samal ajal suureneb tööturul digivõimaluste ja COVID-19 leviku tõttu vajadus tööaja ja -koha paindlikkuse järele. Näiteks kasvab kaugtööd tegevate hõivatute hulk. Uute töövormidega ning tööaja ja -koha paindlikkusega kaasnevad nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Paindlik töökorraldus võib aidata tööturul osaleda erinevatel töötajate gruppidel (nt väikelaste vanemad, erivajadustega töötajad), kuid võib põhjustada ka töökoormuse tõusu, töö- ja puhkeaja piiride hägustumist ning kehva töökeskkonda. Murekohaks on piiratud töövõimelisuse kasv ühiskonnas, mida võib võimendada koroonakriisi mõju elanikkonna vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Osaliselt põhjustavad terviseprobleeme töökeskkonnast tingitud ohud. Töökeskkonnas tuleb tegeleda erinevate ohtudega, sealhulgas füsioloogiliste (sundasendid, pidev istumine), psühhosotsiaalsete (teabe puudus või üleküllus, ajapuudus, pidev „ühenduses“ olek tööandja ja 2 kolleegidega, töökonfliktid, vastutuse ning töö- ja pereelu piiride hägustumine), keemiliste (kantserogeenid) ja bioloogiliste (viirused, nt COVID-19) ohtudega. Tööandjatel ja töötajatel puuduvad sageli vajalikud teadmised ja oskused töökeskkonnas spetsiifiliste riskidega tegelemiseks. Töökeskkonnas juhtub tööõnnetusi, kusjuures sageli juhtub raskeid ja surmaga lõppenud tööõnnetusi mikro- ja väikeettevõtetes, kuid samuti võivad töökeskkonnas tekkida ja süveneda erinevad tervisehäired. Levinud tööga seotud terviseprobleemiks on istuvast tööst tingitud luu- ja lihaskonna haigused ning stressirohkest keskkonnast tulenevad vaimse tervise häired. Tööga seotud tervisemured põhjustavad kulu ühiskonnale ja riigile ning mõjutavad negatiivselt ja olulisel määral töötajate elu, tervist ja tööturul osalemist. Tööandjad ja töötajad ei ole piisavalt kursis töötervishoiu ja tööohutuse küsimuste, oma õiguste ja kohustuste, õigusaktidest tulenevate nõuete ega töökoha riskidega. Tööandjad tunnetavad teabe puudust, suutmatust ise vajalikke materjale leida ja ennast pidevalt õigusmuudatustega kursis hoida. Vajadusele panustada tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisse viitavad muu hulgas uuringud ohtlike kemikaalide kasutamisest töökohal, vanemaealiste olukorrast tööturul ja töölepingu seaduse kohta. Teavitus- ja nõustamistegevuses sihtide seadmisel on vajalik teavitus- ja nõustamistegevusi ellu viivate asutuste (Sotsiaalministeerium, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon, Tervise Arengu Instituut) omavaheline koordinatsioon ja tegevuse eesmärgistatus. Kvaliteetsete töösuhete aluseks on see, et tööelus osalejad teavad üksteise õigusi ja kohustusi ning oskavad neid rakendada. Tööhõivesse suundumise takistuste vähendamiseks ja inimese hõives osalemise toetamiseks tuleb koostöös huvigruppidega suurendada tööandjate teadlikkust ning vähendada eelarvamustest tingitud hoiakuid eri sihtrühmade (nt vanemaealised, muu emakeelega Eesti elanikud, vähenenud töövõimega inimesed) suhtes. Selleks suurendatakse tööandjate valmisolekut ja oskusi mitmekesisuse juhtimiseks ja võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamiseks organisatsioonis. Lisaks tuleb panustada tööelus osalejate teadliku käitumise kujundamisse ja muutuvate töötingimustega kohanemisse. Selleks tuleb suurendada tööelus osalejate võimekust töösuhete ja töökeskkonna reeglite rakendamisel, sealhulgas uute töökeskkonna riskidega toimetulekuks ja töötaja töövõimekao ennetamiseks, et tagada tasakaalustatud, mõlema poole huve arvestav ja jätkusuutlik tööelu. Probleemi aitab lahendada otsekommunikatsioon sihtrühmadega (meediapäringud, koolitused, infoüritused). Nii tehnoloogiad kui ka tööturu osapoolte vajadused muutuvad ajas, mistõttu tuleb pidevalt ümber hinnata, milliseid teenuseid vajatakse ja millised teenused tuleb ümber disainida, et need oleksid ajakohased. Alates 2019. aastast on Tööinspektsioon arendanud töökeskkonna ja töösuhete järelevalve infosüsteemi ehk tööelu infosüsteemi (edaspidi TEIS), mida tuleb pidevalt arendada olemasolevatest õigusaktidest tulenevate kohustuse täitmiseks ja ka täiendada aja jooksul lisanduvate kohustuste täitmiseks. Mida rohkem teenuseid TEIS sisaldab, seda rohkem on see mõjutatud ka õigusaktide muudatustest. Kuna tänu e-maksuametile on Eesti lühikese ajaga tõusnud maailma parimaks maksude kogujaks, peab digitaalne Tööinspektsioon olema sama lennuka eesmärgiga ehk tänu vajalike teenuste arendamisele olema maailma parim riiklik e- lahendus töötajate tervise ja heaolu tagamisel. Tööinspektsioonil peab olema võimalus viia kõik teenused TEISi ja sulgeda senised, aegunud lahendused. Silmas tuleb pidada seda, et vanade süsteemide ülalpidamine on kulu: inimressurss (projektijuhid, süsteemiadministraatorid, juristid), serveri- ja litsentsitasud ning hoolduspartnerite igakuised tasud süsteemi käigus hoidmiseks. Samuti tuleb vaadata kaugemale ja leida ühisosa teiste asutustega, mis teevad sarnaseid tegevusi – asutusteülene teenuste ühtlustamine ja kvaliteedi parandamine. Kõik töötajaga tööelus toimunud olulised sündmused (tööõnnetused, tööst põhjustatud haigestumine, kutsehaigused jms) peaksid olema kergesti kättesaadavad ning ühest kohast nähtavad. TEISi teenust on võimalik ja vajalik edasi arendada, et sellest tekiks tulevikus igale inimesele vajalik töövahend, mis analüüsiks tema tööga kaasnevaid riske ning pakuks talle automaatselt lahendusi ja võimalusi, kuidas oma tervist säästa kogu elu- ja töökaare vältel, et ta oskaks ise kaasa rääkida ja panustada tööga seotult tervise säilimisse ehk oskaks ka ise ennetada 3 tööõnnetustesse sattumist ning tööst põhjustatud haigestumise või kutsehaiguse kujunemist. Samuti on see hea töövahend tööandjatele, et saada oma valdkonna tööõnnetuste ja/või kutsehaiguste tulemuste alusel näpunäiteid ennetustegevuseks ehk tööga seotud riskide maandamiseks. TAT-s elluviidavad tegevused on seotud rakenduslike küsimustega, mis tekivad Tööinspektsiooni valitsemisalas olevate ülesannete täitmisega. Tööinspektsioon arendab edasi nii TEISi kui ka tööelu portaali, samuti koolitab, nõustab ja teavitab tööandjaid, töötajaid ja vähenenud töövõimega või ajutise töövõimetusega isikuid, et nende osalemine tööturul ja tööhõives suureneks ning tööealise elanikkonna töövõime vähenemine pidurduks. Tähelepanu pööratakse ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtete nõustamisele, koolitamisele ja kaasamisele, kuna nende teadlikkus ja võimalused tööohutusse ja töötervishoidu panustada on tihtipeale kasinad. Punkt 2 „Toetatavad tegevused“ Nimetatud punktis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh puutumust riigiabi andmisega. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse abikõlblikkuse periood ja elluviija. TAT tegevusi viivad ellu Tööinspektsioon ja TEHIK. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Punkti 2.1.1 „Teavitus- ja kaasamistegevused“ raames suurendatakse tööandjate ja töötajate teadlikkust tervist hoidvast ja töövõimet edendavast töökeskkonnast, mitmekesisuse toetamisest töökohtadel, tööalasest ärakasutamisest ning erinevatest töösuhete aspektidest, korraldatakse teavitus- ja kaasamistegevusi ning võimaluse korral üritusi eri piirkondades. Tegevused on suunatud sellele, et parandada ettevõtete teadlikkust töökeskkonna edendamisest, võttes arvesse kohalikku eripära, ja suurendada nende teadlikkust piiratud töövõimega või ajutise töövõimetusega inimeste tööhõivest. Lisaks suurendatakse töötajate ja tööandjate teadlikkust tööohutusnõuete täitmisel ning töövõimekaotust põhjustavate terviseriskide maandamisel. Eri sidusgruppidega koostööd tehes on tagatud teavitus- ja kaasamistegevused ka nendele tööealistele inimestele, kellel puudest tingitult ei ole ligipääsu kõikidele teavituskanalitele. Punkti 2.1.2 „Nõustamistegevus“ raames osutatakse infotelefoni ja e-kirjadele vastamise teenust ning ettevõtete nõustamist tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes üle Eesti. Nõustamisteenuse osutamisel on oluline tagada selle professionaalsus, kvaliteet ja kliendisõbralikkus ning sõltumatus riiklikust järelevalvest (seetõttu on nõustajate töö järelevalvest eraldatud). Nõustamistegevused aitavad kaasa töösuhete ja -tingimuste parandamisele, tervist hoidva töökeskkonna kujundamisele, töökeskkonna psühhosotsiaalse ohuteguri väljaselgitamisele ja vajaduse korral tööpsühholoogi vastuvõtule suunamisele, töötaja töövõimekao ennetamisele ning piiratud töövõimega inimeste tööturule naasmisele ja tööhõives hoidmisele nõustamise kaudu. Regulaarse ja efektiivse meediamonitooringu ja rahulolu-uuringu käigus selgitatakse välja, kas nõustamisetegevuses on vaja teha ümberkorraldusi ning millistel teemadel on vaja teha enam teavitustööd. 4 Punkti 2.1.3 „Koolitustegevus“ raames jätkatakse töökeskkonnateemadega kokkupuutuvate spetsialistide ehk ettevõttes määratud töökeskkonna-, personali- jt spetsialistide koolitamisega. Töökeskkonna riskide alal pädevad spetsialistid aitavad kujundada tööelus osalejate teadlikku käitumist, hinnata ettevõtetel töökeskkonna ohuteguritest tulenevaid riske ja ennetada töötajate terviseriski. Tööinspektsiooni töökeskkonna ülevaated toovad igal aastal välja, et ettevõtetes ei ole tööohutuse eest vastutavaid isikuid määratud, mistõttu on oluline ühiskonnas teadvustada, et töökeskkonnavolinikud ja -spetsialistid on ettevõtetes vajalikud. Koolitustegevus ja sellest teavitamine aitab muu hulgas kaasa ka töökeskkonnaspetsialistide vajalikkuse ja olulisuse teadvustamisele tööandjate hulgas. Töökeskkonna pideva arenemise (muutumise) ning seeläbi uute riskide tekkimise ja töökeskkonda reguleerivate õigusaktide paljususe tõttu on oluline, et töökeskkonnateemadega kokkupuutuvaid spetsialiste koolitataks pidevalt. Punkti 2.2 „Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu“ raames koolitatakse Tööinspektsiooni teenistujaid, et nad oskaksid kontrollida, nõustada ja teavitada nii tööandjaid kui töötajaid. Tööinspektsiooni toimimise põhimõtted ja tegevussuunad on sarnased nii naaberriikide kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Nende edukaks rakendamiseks on vaja teha koostööd ja tutvuda teiste riikide praktikaga ning vahetada jooksvalt kogemusi (nt juhend- ja teabematerjalide väljatöötamisel või arengu- ja tegevuskavade koostamisel). Et olla kursis arengusuundadega tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas, on teenistujatel võimalik osaleda tööohutuse ja töötervishoiu konverentsidel/seminaridel, kust saadud teadmisi ja kogemusi saab rakendada oma igapäevatöös. Kuna tööõnnetusi ja seeläbi inimeste töövõime vähenemist põhjustavad ohutegurid, töökeskkond ja töövormid on tegevusvaldkondade kaupa väga erinevad ja need on pidevas muutumises, on TAT edukaks rakendamiseks oluline Tööinspektsiooni teenistujaid jätkuvalt koolitada ja arendada. Tööinspektsioon võttis 2019. aastal kasutusele soovitusindeksi teenuse, mida Tööinspektsiooni puhul nimetatakse rahulolu-uuringuks. Elektrooniliste küsimustike abil mõõdetakse rahulolu Tööinspektsiooni teenustega. Rahulolu-uuringu tulemuste abil saab parandada järelevalve kvaliteeti ning planeerida teenistujate koolitusvajadusi. Punkti 2.3 „Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine“ raames jätkatakse TEISi ja tööelu portaali edasiarendamist ja neis olemasolevate teenuste funktsionaalsuse täiendamist ning protsesside ja disaini uuendamist, tuginedes muu hulgas kasutajate tagasisidele, et tagada kasutusmugavus ja kaasaegsus. Tänaseks aegunud ja Tööinspektsiooni vananenud infosüsteemides asuvad e-teenused korrastatakse ja uuendatakse ning arendatakse TEISi. Tulevikuvisiooniks on tekitada digitaalne Tööinspektsioon – üks värav tööeluga seotud küsimuste lahendamiseks töötajale, ettevõtjale ja Tööinspektsiooni teenistujale. See on ühelt poolt tööeluga seotud toimingute tegemise keskkond, teisalt aga nii töötajatele kui ettevõtetele praktiline abivahend, mis analüüsib inimese tööga kaasnevaid riske ning pakub automaatselt lahendusi ja võimalusi, kuidas kogu elu- ja töökaare vältel tervist säästa, või annab infot ettevõtte üldisest olukorrast ja ideid, kuidas töökeskkonda turvalisemaks muuta. Vananenud Tööinspektsiooni infosüsteemid suletakse. TEISi kogutavad andmed saavad olema mugavalt kättesaadavad ja võimaldavad tulevikus muu hulgas ka automaatseid analüüse, nt ettevõtte riskihinde loomise näol (süsteemis olevate andmete alusel automaatselt arvutatud riskihindest saab ettevõtte jaoks indikaator, et on vaja töökeskkonna küsimustega efektiivsemalt tegeleda; Tööinspektsioonil võimaldab see jälgida olukorra muutust, samuti sättida järelevalve, nõustamise ja konsulteerimise mahte ning suunata ressursse vastavalt vajadusele) või töötajale lahenduste pakkumisel tema tööst tulenevate riskide maandamiseks. Tagatud peab olema ka avaandmete kättesaadavus. Süsteemi eesmärgipäraseks ja terviklikuks toimimiseks jätkatakse andmelao teenuse arendusega ning tehniliste töödega. 5 Nii olemasolevate kui uute infotehnoloogiliste teenuste arendamisel seatakse eesmärgiks sihtrühmadele võimalikult tõhusa ja tervikliku teabe kättesaadavuse tagamine. Hõlbustatakse ettevõtjate ja töötajate suhtlust riigiga, tagatakse riigiasutuste omavahelise automaatse andmevahetus, andmete ja infovahetuse turvalisus ning panustatakse teadlikkuse suurenemisele olemasolevast teenusest. Kõikide lahenduste üleselt tegeletakse perioodi jooksul ESFi rahastuse abil järjepidevalt sellega, et olemasolevad ja arendatavad infotehnoloogilised lahendused ei oleks tehnoloogiliselt vananenud, vaid need oleksid pidevalt kaasajastatud ja jätkusuutlikud ka perioodi lõppedes ning neid oleks mugav ja turvaline kasutada. Punkt 2.4 „Riigiabi“ TAT eesmärk on suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest ning toetada neid töökeskkonna edendamisel teavitus-, nõustamis-, koolitus-, arendus- ja kaasamistegevuste kaudu, samuti parandada Tööinspektsiooni institutsionaalset suutlikkust ja suurendada võimekust teenistujate arendamise ja koolitamise kaudu. Eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu tööandjatele ja töötajatele suunatud teavitus- ja kaasamistegevusi ning antakse välja teabematerjale. Lisaks pakutakse töötervishoiu, töösuhete ja tööohutuse teemalisi nõustamisi nii tööandjatele kui töötajatele ning koolitatakse ettevõtete töökeskkonnaspetsialiste, samuti koolitatakse Tööinspektsiooni teenistujaid ja arendatakse IT-lahendusi. Tegevuste elluviijateks on Tööinspektsioon ja TEHIK. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Kuivõrd Tööinspektsioon TAT raames teenuseid, sh tasu eest, ei paku, ei saa nende tegevust lugeda majandustegevuseks. Võib möönda, et kuivõrd Tööinspektsioon teenuseid ise füüsiliselt ei osuta, on kaudseteks abi saajateks ka teatud ettevõtjad, kellelt Tööinspektsioon tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga. Punkt 3 „Näitajad“ Punktis on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljundinäitaja, TAT-spetsiifilised väljundinäitajad tegevuste kaupa, nende algtasemed, sihttasemed aastateks 2024 ja 2027 ning selgitus, kuidas TAT näitajad panustavad meetmete nimekirja näitajatesse. Samuti on esitatud näitajate sisu ning teave näitajate saavutamistaseme tõendite kogumise kohta. Käesolev TAT panustab otseselt meetmete nimekirja väljundinäitajasse, milleks on „Töötingimuste, töötervishoiu ja ohutuse alaste arendatud lahenduste arv“. Punkt 4 „Tegevuste eelarve“ TAT eelarve on 20 189 586 eurot, sh ESF+i toetus 14 132 710 eurot, ja sellele lisandub riiklik kaasfinantseering 6 056 876 eurot. Aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisa 2 finantsplaanis. 6 Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). TAT-s on lubatud välislähetused ja -koolitused ELi riikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. Tegevuste elluviimise toetamiseks korraldatakse meeskonnakoolitusi, inspiratsioonipäevi, konverentse jne ning osaletakse vastavalt vajadusele temaatilistel koolitustel/konverentsidel/koostöökohtumisel (sh välismaal). Erinevate tegevuste, k.a infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks korraldatakse meedia- ja kommunikatsioonialaseid tegevusi ja üritusi (nt sisuturundusartiklite avaldamine, juhendmaterjalide koostamine, keeletoimetuse ja tõlketeenuse kasutamine, reklaammeenete tellimine, meediastrateegiate ja -kampaaniate loomine ja korraldamise hankimine jms). Tegevuste elluviimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada RÜ- le kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada RÜ-le makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Punkt 7 „Elluviija ja partneri kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada maksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb maksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva 7 jooksul peale lisaeelarve kinnitamist. Kui maksed erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada uus maksete prognoos järele jäänud eelarveaasta kohta. Siinkohal on oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest tuleb ESF+ist rahastatud tegevustes osalejate kohta koguda nõutavad andmed vastavalt ÜSS § 19 lõikele 3. Osalejate andmeid kogutakse osalejate seirearuande alusel, mida tuleb esitada koos aruandega. Punkt 8 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 9 „TAT muutmine“ Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Viidatake finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11 „Vaiete lahendamine“ Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV TAT mõjud TAT avaldab positiivset mõju teadlikkuse kasvule töövõime vähenemisest ja töökeskkonna parandamisest teavitamise, nõustamise ja koolitustegevuse kaudu maakondades üle Eesti. TAT 8 aitab vähendada tööõnnetuste arvu ja tuua tööhõivesse vähenenud töövõimega inimesi ning tervikuna on riigile kasulik. Vähenenud töövõimega inimeste ja tööandjate teadlikkuse paranemine aitab suurendada tööhõives osalevate inimeste arvu konkreetses maakonnas ja piirkonnas. Samuti avaldab TAT positiivset mõju Tööinspektsiooni teenistujate kompetentsi suurenemisele, sest koolitused, õppereisid ja teiste riikide tööinspektsioonidega kogemuste vahetamine aitavad tagada parema kvaliteedi nõustamisel, teavitustegevustes ja järelevalve tegemisel ning muudes tööülesannetes. Tööinspektsiooni võimekus ja institutsionaalne suutlikkus teenistujate arendamisel suureneb, mis aitab kaasa tööealise elanikkonna teadlikkuse suurenemisele töövõime säilitamisest ja parandamisest ning aitab tööandjatel rakendada neid teadmisi järjepidevalt töötingimuste edendamisel. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise ja (edasi)arendamise kaudu on toetatud Tööinspektsiooni ülesannete ja eesmärkide saavutamine efektiivsemal moel – ressursisäästlikult, vähendades halduskoormust ning luues lihtsust ja selgust tööeluga seotud teenuste kasutamisel. TEISi näol on tekkinud kaasaegne, mugav, jätkusuutlik ja turvaline digitaalne Tööinspektsioon – üks värav tööeluga seotud küsimuste lahendamiseks töötajale, ettevõtjale ja Tööinspektsiooni teenistujale. Ühelt poolt on see tööeluga seotud toimingute tegemise keskkond, teisalt aga nii töötajatele kui ettevõtetele praktiline abivahend, mis analüüsib inimese tööga kaasnevaid riske ning pakub automaatselt lahendusi ja võimalusi, kuidas kogu elu- ja töökaare vältel tervist säästa, või annab infot ettevõtte üldisest olukorrast ja ideid, kuidas töökeskkonda turvalisemaks muuta. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul ÜSS § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Elluviija kogub koolitus- ja nõustamistegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, e-posti aadress ja asutuse nimi. Andmeid kogub isik, kes konkreetset koolitust või teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab elluviija selleks, et saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust saata materjalid ja anonüümne tagasiside. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on eesnimi, perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Nende tegevuste kestus ei ületa 16 tundi. Nõustamisteenus on anonüümne, elluviija infosüsteemis säilitatakse vaid see, mis teemal nõustati. Eeltoodud tegevuste puhul järgib elluviija minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Lisaks on tegevuste elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 12 lõikes 3 ja III lisas, ning esitama need RÜ-le. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega 1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele TAT mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive saavutamine ja hoidmine“ eesmärgi saavutamisele. TAT eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus 9 Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. 4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia Tööinspektsiooni põhiülesanded on töökeskkonnapoliitika elluviimine, riiklik järelevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle. Tööinspektsioon koordineerib ja korraldab üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamise tööohutust, töötervishoidu ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide rakendamisest ning järelevalve tulemustest, samuti analüüsib järelevalve tulemuste alusel töökeskkonna seisundit ja tööelu kvaliteeti. Tööinspektsioonil on Eesti riigis parim pädevus tööohutuse valdkonnas. Samuti koordineerib ta teabevahetust tööohutuse ja töötervishoiu alal teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Lisaks on Tööinspektsioon edukalt ellu viinud perioodi 2014–2020 ESFi TAT-d „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ ja „Tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale tööelus osalejale“. TEHIK-ul on pikaajaline kogemus tööelu käsitlevate infotehnoloogiliste lahendust arendamisel ja väljatöötamisel, tagades, et süsteemid ning nendes kasutatavad tehnoloogilised lahendused on rakendatavad, kaasaaegsed, jätkusuutlikud ja Eesti e-teenuste taristuga ühildatavad ning võimaldavad täita infosüsteemi arendustegevustega seatud eesmärke. 5. TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega TAT mõjutab (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat): Regionaalareng jah ei TAT tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga aitavad teavitamine, nõustamine ja koolitustegevus eri maakondades nende piirkondade elanikel osa saada TAT tegevustest ning suurendada nende teadlikkust töövõime vähenemisest ja töökeskkonna parandamisest, mis omakorda edendab vastava regiooni majandusetegevust. Vähenenud töövõimega inimeste ja tööandjate teadlikkuse kasv aitab suurendada tööhõives osalevate inimeste arvu konkreetses maakonnas ja piirkonnas. Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Infoühiskond jah ei TAT toetab suhtlemisvõimaluste ja andmete kättesaadavuse paranemist. Vajalik ja ajakohane info on eri meedia- ja kommunikatsioonikanalite (nt Tööinspektsiooni koduleht, Tööinspektsiooni ja tööelu portaali Facebooki leht, tööelu portaal ja muud sotsiaalmeediakanalid või -platvormid) kaudu suunatud meetme peamistele sihtrühmadele. TEISi näol on tekkinud kaasaegne, mugav, jätkusuutlik ja turvaline digitaalne Tööinspektsioon – üks värav tööeluga seotud küsimuste lahendamiseks töötajale, ettevõtjale ja Tööinspektsiooni teenistujale. Riigivalitsemine jah ei TAT avaldab positiivset mõju Tööinspektsiooni teenistujate kompetentsi suurenemisele, sest koolitused, õppereisid ja kogemuste vahetamine teiste riikide tööinspektsioonidega aitavad tagada 10 parema kvaliteedi nõustamisel, teavitustegevustes ja järelevalve tegemisel ning muudes tööülesannetes. Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu aitab kaasa tööealise elanikkonna teadlikkuse suurenemisele töövõime säilitamisest ja parandamisest ning tööandjad rakendavad neid teadmisi järjepidevalt töötingimuste edendamisel, mis aitab vähendada tööõnnetuste arvu ja tuua tööhõivesse vähenenud töövõimega inimesi ning tervikuna on riigile kasulik. Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? jah ei Kas TAT üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? jah ei Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? jah ei TAT tegevused on suunatud Tööinspektsiooni võimekuse suurendamisele teenistujate arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu. Võrdsed võimalused1 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas) jah ei Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei Tegevuste kirjeldus: TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega2 TAT-de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: Võrdne kohtlemine jah ei Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud: a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine – teavitustegevuste raames edastatav informatsioon on kõikidele inimestele kättesaadav TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse, et inimese ea tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. Eakatel ja ka teistel inimestel, kellel on nägemispuue või kelle nägemine on halvenenud, on võimalik tööelu portaali veebilehel muuta teksti suurust. Nõustamisel, teabepäevadel ja infohommikutel ning muudel üritustel jäetakse piisavalt aega küsimustele vastamiseks, et aidata osalejatel kinnistada kuuldu nendele sobivas tempos. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine, sh kirjeldada, kas ja milliseid tegevusi võetakse TAT-s ette puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 9. Horisontaalsed põhimõtted. 2 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 11  TAT on suunatud piiratud töövõimega inimeste tööhõive suurendamisele ja nende tööhõives hoidmisele. Seeläbi on kõik TAT tegevused planeeritud sihtrühmale sobivaimal viisil (nt kommunikatsioonikanalite valikul, info- ja teabepäevade kohtade valikul lähtutakse sellest, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega) ning seejuures tähtsustakse koostööd eri huvi- ja sidusgruppidega (ühelt poolt maavanema korraldatavad ümarlauad, mis võimaldavad arvestada kohalike eripäradega, ning teisalt koostöö erialaliitude ja puudega inimeste ühendustega). TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumispuudega inimestele oleks tagatud ligipääs ürituse asukohale/ruumile. Samuti on Tööinspektsioon asunud tegema muudatusi enda kontorite paiknemises (II korrusel asuvad rendipinnad vahetatakse võimaluse korral ringi I korrusel asuvate kontoritega), et tagada liikumispuudega inimestele võimalikult mugav ligipääs nõustamisele. c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest3 TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste rassi ja rahvusliku kuulumise ega usu ja seksuaalse sättumuse kohta. Seeläbi ei ole võimalik ka kedagi eeltoodud kriteeriumite tõttu diskrimineerida või panna teiste osalejatega võrreldes eelisseisundisse. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse infoüritusi, koolitusi ja nõustamisteenust ning antakse välja juhendmaterjale vene keeles (osaliselt toimuvad TAT tegevused ka inglise keeles). VI TAT rakendamine TAT rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. 3 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus). 12  KINNITATUD tervise- ja tööministri ………..2022 käskkirjaga nr ……… Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2022–31.12.2027 Elluviija Tööinspektsioon Partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus 1 SISUKORD 1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA .......................................................................... 3 2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................ 3 2.1. TÖÖANDJAID JA TÖÖTAJAID TOETAVAD TEGEVUSED TÖÖKESKKONNA EDENDAMISEKS...................................................... 3 2.1.1. TEAVITUS- JA KAASAMISTEGEVUSED .............................................................................................................. 3 2.1.2. NÕUSTAMISTEGEVUS ................................................................................................................................. 4 2.1.3. KOOLITUSTEGEVUS..................................................................................................................................... 5 2.2. TÖÖINSPEKTSIOONI VÕIMEKUSE SUURENDAMINE TEENISTUJATE ARENDAMISE JA INSTITUTSIONAALSE SUUTLIKKUSE PARANDAMISE KAUDU .............................................................................................................................................. 6 2.3. INFOTEHNOLOOGILISTE LAHENDUSTE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE ..................................................................... 6 2.4. RIIGIABI .......................................................................................................................................................... 7 3. NÄITAJAD ..................................................................................................................................................... 7 4. TEGEVUSTE EELARVE .................................................................................................................................... 7 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .............................................................................................................................. 8 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ................................................................................................ 8 7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED .......................................................................................................... 9 8. ARUANDLUS ................................................................................................................................................. 9 9. TAT MUUTMINE ......................................................................................................................................... 10 10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ............................................................................. 11 11. VAIETE LAHENDAMINE ............................................................................................................................. 11 2 Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.3.1 „Kõrge töövõime taseme saavutamine ja hoidmine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi erieesmärgiga d – edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“1 on seatud sihiks, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Selle saavutamiseks tuleb viia inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ja majanduse struktuurimuutustega ning luua võrdseid võimalusi hariduses ja tööturul osalemiseks. Inimeste oskuste mitmekesistamine ning parem vastavus tulevikutöö ja tööandjate vajadustele loovad eeldused tootlikkuse kasvuks ja majanduskasvuks ning majanduse struktuurimuutuste toetamiseks, aga ka tööpuuduse ja tööjõupuuduse riski vähendamiseks ning piirkondlike erinevuste vähendamiseks. Inimeste tervise parandamiseks ja nende tervena elatud eluea pikendamiseks on vaja edaspidigi kujundada inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja elukeskkonda hoidvamaks. Töövõimekao vähendamiseks tuleb välja arendada uuenduslikud ja tõhusad töötervishoiu ja - ohutuse teenused, sealhulgas sihipärased teavitus- ja nõustamisteenused, ning töötervishoidu ja -ohutust edendavaid infotehnoloogilised lahendused. Lisaks tuleb parandada töötervishoiuteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning töötada välja ajutise töövõimekaoga inimeste tööturul püsimist toetav süsteem, et ennetada püsiva töövõimekao tekkimist. 1.1.3. TAT on kujundatud vastavalt heaolu arengukavale 2020–2030, rahvastiku tervise arengukavale 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile 2021–2023 ning konkurentsivõime kavale „Eesti 2035“. TAT ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud soovitust pakkuda praktilist tuge väikestele ja mikroettevõtetele, mis aitab neil paremini täita töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju. 2. Toetatavad tegevused TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 2.1. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks 2.1.1. Teavitus- ja kaasamistegevused 2.1.1.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust: 1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035- arengukavad-ja-planeering/strateegia/arenguvajadused 3 1) tervist hoidvast ja töövõimet edendavast töökeskkonnast ning erinevatest töösuhete aspektidest, võttes arvesse kohalikku eripära; 2) piiratud töövõimega või ajutise töövõimetusega inimeste tööhõivest; 3) tööohutusnõuete täitmisel ja töövõimekaotust põhjustavate terviseriskide maandamisel. 2.1.1.2. Tegevuse sisu Tööinspektsioon korraldab teavitus- ja kaasamistegevusi ning võimaluse korral üritusi eri piirkondades. Teavitus- ja kaasamisüritusteks on üritused, sh veebi vahendusel, kus tööandjad ja töötajad saavad informatsiooni töökeskkonna või töösuhete teemal, lisaks tutvustatakse töökeskkonnastatistikat, Tööinspektsiooni ennetustegevusi ja iseteeninduskeskkonda, tööõnnetuste põhjuseid ja nende vältimise võimalusi. Tegevusi planeeritakse, töötatakse välja ja viiakse ellu koostöös huvigruppidega, et nii levitatav sõnum kui elluviidavad tegevused oleksid suunatud sihtrühmale ning ligipääsetavad erivajadustega inimestele. Kõikidele tööandjatele ja töötajatele kasulikku ning ajakohast teavet levitatakse tööelu portaali, Tööinspektsiooni sotsiaalmeediakanalite, elektroonse infokirja ning teiste meedia- ja kommunikatsioonikanalite kaudu, et info jõuaks sihtrühmadeni kergesti kättesaadaval viisil. Teabematerjale antakse välja nii trükisena kui elektrooniliselt. Igal aastal tunnustatakse ettevõtteid hea töökeskkonna arendamise eest, selleks antakse välja hea töökeskkonna auhind. Tunnustusega soovitakse tõsta esile ettevõtteid, kus väärtustatakse töötajate tervist säästvat töökeskkonda ja ohutut töötamist. 2.1.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusena on tööealised isikud ja tööandjad teadlikumad töövõime hoidmise ja parandamise võimalustest ning rakendavad neid teadmisi järjepidevalt töötingimuste edendamisel. Tehes koostööd sidusgruppidega, tööandjatega ja sotsiaalpartneritega ning teavitades avalikkust erinevate kommunikatsioonikanalite kaudu võimalustest, õigustest, kohustustest ja parimast praktikast, mis on aidanud vähenenud töövõimega inimesi tööturule tuua ja neid seal hoida, on tööandjate ja töötajate teadlikkus suurenenud ning suhtumine vähenenud töövõimega inimeste vajadustesse on muutunud toetavamaks. 2.1.1.4. Tegevuse sihtrühm Tööandjad, töötajad, Tööinspektsiooni teenistujad, töötervishoiuarstid, laiem avalikkus 2.1.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.1.1.6. Tegevuse elluviija Tööinspektsioon 2.1.2. Nõustamistegevus 2.1.2.1. Tegevuse eesmärk Nõustamistegevuste eesmärk on aidata kaasa töösuhete ja -tingimuste parandamisele, tervist hoidva töökeskkonna kujundamisele, töökeskkonna psühhosotsiaalse ohuteguri väljaselgitamisele ja vajaduse korral tööpsühholoogi vastuvõtule suunamisele, töötaja töövõimekao ennetamisele ning piiratud töövõimega inimeste tööturule naasmisele ja tööhõives hoidmisele nõustamise kaudu. 4 2.1.2.2. Tegevuse sisu Tööinspektsioon nõustab sihtrühma, sealhulgas infotelefoni ja e-kirjadele vastamise teel tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhete küsimustes üle Eesti. Vajaduse korral koostatakse teavitusmaterjale. 2.1.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusel on tagatud professionaalne, kvaliteetne, kliendisõbralik ning riiklikust järelevalvest sõltumatu nõustamisteenus töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete teemadel. Nõustajatel on olemas teenuse osutamiseks vajalik kvaliteetne tehniline varustus. 2.1.2.4. Tegevuse sihtrühm Tööandjad, töötajad, tööealised vähenenud töövõimega isikud, ajutise töövõimetusega isikud 2.1.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.1.2.6. Tegevuse elluviija Tööinspektsioon 2.1.3. Koolitustegevus 2.1.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on panustada ohutuskultuuri töökohal ja seeläbi vähendada inimeste tööhõivest väljalangemist, mõjutada piiratud töövõimega inimeste toetamist ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rakendamist. 2.1.3.2. Tegevuse sisu Tööinspektsioon koolitab töökeskkonnateemadega kokkupuutuvaid spetsialiste ehk ettevõttes määratud töökeskkonnaspetsialiste. 2.1.3.3. Tegevuse tulemus Töökeskkonnaspetsialistide koolitamise tulemusel paraneb tööelus osalejate teadlik käitumine, suureneb ettevõtete võimekus hinnata töökeskkonna ohuteguritest tulenevaid riske ning ennetada töötajate terviseriski. Samuti paraneb töökeskkonnaspetsialistide vajalikkuse teadvustamine tööandjate hulgas. 2.1.3.4. Tegevuse sihtrühm Ettevõtetes ja organisatsioonides töökeskkonnateemadega kokkupuutuvad spetsialistid ehk töökeskkonnaspetsialistid 2.1.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.1.3.6. Tegevuse elluviija Tööinspektsioon 5 2.2. Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu 2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on järjepidevalt toetada Tööinspektsiooni töötajate teadmiste täiendamiseks ja kompetentsuse arendamiseks individuaalset ja meeskondlikku koolitamist, et nad oskaksid kontrollida, nõustada ja teavitada nii tööandjaid kui töötajaid, kuidas töövõimet säilitada ja hoida. 2.2.2. Tegevuse sisu Eesmärgi saavutamiseks, teadmiste täiendamiseks ja kompetentsuse arendamiseks koolitatakse Tööinspektsiooni töötajaid individuaalselt ja meeskondlikult, et nad oskaksid kontrollida, nõustada ja teavitada nii tööandjaid kui töötajaid, kuidas töövõimet säilitada ja hoida. Teenistujate pädevuse suurendamiseks tutvutakse teiste riikide praktikaga ning vahetatakse kogemusi (nt juhend- ja teabematerjalide väljatöötamisel või arengu- ja tegevuskavade koostamisel). Et olla kursis arengusuundadega tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas, on teenistujatel võimalik osaleda tööohutuse ja töötervishoiu konverentsidel ja seminaridel. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemuseks on koolitatud ja vajaliku pädevusega Tööinspektsiooni teenistujad, kes on teadlikud tööõnnetusi ja seeläbi inimeste töövõime vähenemist põhjustavatest ohuteguritest ning erinevate tegevusvaldkondade töökeskkondadest ja töövormidest. 2.2.4. Tegevuse sihtrühm Tööinspektsiooni teenistujad, töökeskkonnaspetsialistid, ettevõtetes töökeskkonna teemadega tegelevad isikud 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 2.2.6. Tegevuse elluviija Tööinspektsioon 2.3. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2.3.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on suurendada teadlikkust töötingimustest ja tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest, parandada teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust ning tõhustada töökeskkonna ja töösuhete järelevalvet. 2.3.2. Tegevuse sisu Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja või arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena. Samuti kaardistatakse, töötatakse välja, arendatakse ning levitatakse ja tutvustatakse kasutajatele ja laiemale avalikkusele nii uusi kui juba olemasolevaid infotehnoloogilisi tööelu käsitlevaid lahendusi. 6  Tööelu infosüsteemi (edaspidi TEIS) tuuakse Tööinspektsiooni ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) koostöös kokku Tööinspektsioonile, tööandjale ja töötajale suunatud Tööinspektsiooni e-teenused ning suletakse vananenud infosüsteemid, sealhulgas: 2.3.2.1 jätkatakse olemasolevate e-teenuste edasiarendamise ja täiendamisega ning uuendatakse, täiendatakse ja kaasajastatakse nii TEISi kui ka tööelu portaali teenuseid, protsesse ja disaini; 2.3.2.2 TEISi eesmärgipäraseks ja terviklikuks toimimiseks jätkatakse läbivalt andmelao teenuse arendusega ning tehniliste töödega; 2.3.2.3 lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks korraldatakse meedia- ja kommunikatsioonialaseid tegevusi ja üritusi; 2.3.2.4 tegevuste elluviimise toetamiseks korraldatakse toetavaid tegevusi, nt meeskonnakoolitused, inspiratsioonipäevad jms. TEHIK tagab vajalikud infotehnoloogilised andmelahendussüsteemide arendused, majutuse ja halduse ning vastutab, et loodavad tehnoloogilised lahendused on rakendatavad, kaasaegsed, jätkusuutlikud ja Eesti e-teenuste taristuga kokkusobivad. 2.3.3. Tegevuse tulemus Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise ja edasiarendamise tulemusel on Tööinspektsooni ülesannete ja eesmärkide saavutamine toetatud efektiivsemal moel – ressursisäästlikult, vähendades halduskoormust ning luues lihtsust ja selgust tööeluga seotud teenuste kasutamisel. 2.3.4. Tegevuse sihtrühm Tööandjad, töötajad, Tööinspektsioon, laiem avalikkus 2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2022–31.12.2027 2.3.6. Tegevuse elluviija ja partner Tööinspektsioon, TEHIK (partner) 2.4. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Näitajad 4. Tegevuste eelarve Näitaja nimetus ja Algtase Vahe- Sihttase Selgitav teave mõõtühik sihttase (2027) (2024) Meetmete Töötingimuste, 0 5 12 Tegevuse 2.3 näitaja. nimekirja töötervishoiu ja Näitajaga mõõdetakse väljundinäitaja ohutuse alaste arendatud interaktiivseid arendatud lahendusi. Iga eraldiseisev lahenduste arv arendus loetakse üheks arenduseks. Arendus loendatakse siis, kui see on kasutamiseks valmis. Näitaja saavutamist 7  raporteeritakse jooksvalt, kui loetav tegevus on lõpetatud ja väljund saavutatud. Allikaks on elluviija aruanded. TAT- Tegevus 2.1. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks spetsiifilised näitajad 2.1. Tööandjaid ja 0 19 76 Näitaja sisuks on ellu viidu töötajaid toetatavate teavitusüritused, välja tegevuste arv antud teavitusmaterjalid jms. Allikaks on elluviija aruanded. TAT- 2.2. Tööinspektsiooni võimekuse suurendamine teenistujate arendamise ja spetsiifilised institutsionaalse suutlikkuse parandamise kaudu näitajad 2.2. Teenistujate 0 25 100 Näitaja sisuks on kompetentsi korraldatavad koolitused suurendavate jms. Allikaks on elluviija tegevuste arv aruanded. TAT- Tegevus 2.3. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine spetsiifilised näitajad 2.3. Tehtavate 0 5 12 Panustab otseselt arenduste arv meetmete nimekirja väljundinäitajasse. Allikaks on elluviija aruanded. Summa Osakaal 1 ESF+ toetus 14 132 710 70% 2 Riiklik kaasfinantseering 6 056 876 30% 3 Eelarve kokku 20 189 586 100% 5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 5.2. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. TAT otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud kulud. 5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 5.3.1 väliskoolituse ja -lähetuse kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. Väljaspool Euroopa Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni 3% TAT eelarvest; 5.3.2 tegevuste elluviimise toetamiseks mõeldud meeskonnakoolituste, inspiratsioonipäevade, konverentside ja sarnaste ürituste kulud; 5.3.3 tegevuste, k.a infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks korraldatavate meedia- ja kommunikatsioonialaste tegevuste ja ürituste kulud; 5.3.4 tegevuste elluviimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud; 5.3.5 infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise käigus tekkiv otseselt arendusega seotud hoolduskulu. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8 6.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Toetus makstakse elluviijale välja RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu esitatud makse alusel. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse (lisa 1) ja eelarve kulukohtade kaupa (lisa 2) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 2 kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist; 7.1.8 korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse ….. määruse nr …… „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3. 7.2. Partner (TEHIK) peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tema tegevustega seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–10 ja 13−16 ning §-s 11 nimetatud kohustusi. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 9 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 30. mai seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevustes osalejate aruande kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib 10 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 10 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA- l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist ja muutmist; 9.9.2 lisas 2 näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve ja/või tegevuste kirjelduse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisad: TAT tegevuste kirjeldus – lisa 1 TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 2 11