Pöördumine

MINISTRI KÄSKKIRI 28.03.2022 nr 58 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused" kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2022. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktidega 7.1.1 ja 7.4.9.1: 1. Kinnitan perioodi 01.01.2022–31.12.2022 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjelduse (lisa 1 vorm A) (lisatud). 2. Kinnitan perioodi 01.01.2022–31.12.2022 toetuse andmise tingimuste eelarve (lisa 1 vorm B) (lisatud). 3. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 28.03.2022 käskkiri nr ……. „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2022. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.12.2022 TÖÖVÕIME TOETAMISE REFORMI ELLUVIIMINE (tegevus 2.1) Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine (tegevus 2.1.1) Töövõime hindamise põhimõtted ja metoodika töötati välja 2013. aastal eesmärgiga hinnata tööealiste tervisekahjustusega inimeste töövõimet. 2015. aastal katsetati metoodika toimivust ja analüüsiti tulemusi, et tagada töövõime hindamise objektiivsus ning hindamistulemuste kooskõla inimese reaalse töövõimega. Alates 2016. aastast on järk-järgult käivitunud uus töövõime hindamise süsteem, eesmärgiga toetada praeguste töövõimetuspensionäride ja uute töövõimesüsteemiga liitujate täisväärtuslikku elu tööleidmise kaudu, arvestades muu hulgas nende isiklikku võimekust. See tähendab senise töövõimetuse asemel töövõime hindamist, uuendatud ja uusi teenuseid vähenenud töövõimega inimestele ning abi töö leidmisel. Töövõimereform on ellu viidud kolmes järgus: 1) 1. jaanuarist 2016 hakkasid Eesti Töötukassa (TK) ja Sotsiaalkindlustusamet (SKA) pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid; 2) 1. juulist 2016 hakkas TK hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi töövõimetust tuvastatud või tehti seda enne 2010. aastat; 3) 1. jaanuarist 2017 hinnatakse töövõimet praegustel püsiva töövõimetusega inimestel. 2021. aastal alustati ning 2022. aastal jätkatakse töövõime hindamise metoodika arendamisega ja töövõimekao ennetussüsteemi loomisega, mille puhul on Sotsiaalministeerium juhtinud kahte töögruppi: „Psüühika- ja käitumishäirete mõju töövõime hindamise tegevusvaldkondades“ ja „Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“. Töögruppidesse kaasatakse vajaduse korral valdkonna eksperte, kes toetaksid töögruppide tööd, sh osaleksid koosolekutel, annaksid sisendi koostatavatesse materjalidesse ning käsitleksid teemasid infopäevadel/seminaridel. Psüühika- ja käitumishäirete töögrupis arendatakse edasi / täpsustatakse töövõime hindamise metoodikat ja ekspertarsti tööjuhendit, kuna töötukassa praktika näitab, et vaimse tervise häirete, sh sõltuvust tekitavate ainete kasutamisest tulenev mõju on hindamistulemustes kesiselt väljendunud ning osalise töövõimega taotleja, kellel on diagnoositud vaimse tervise probleemid, ei leia tööturul rakendust ja/või ei püsi tööhõives. Seega analüüsitakse, kas kehtivad hindamispõhimõtted tagavad adekvaatse hinnangu inimese suutlikkuse kohta, kas tuleks muuta hindamispõhimõtteid või täpsustada hindamisjuhiseid ning kas teenused on asjakohased ja kättesaadavad. Töövõimekao ennetamise töögrupis tegeletakse peamiselt analüüsi koostamisega (loodava ennetava süsteemi kirjeldamisega) ja loodava süsteemi katsetamise ettevalmistamisega. Eesmärk on lahendada murekoht, et praegu käivad ajutine ja püsiv töövõimetus erinevat rada ning terviklik töövõimekao ennetuse käsitlus puudub. Samas on teada, et pikaajalise ajutise töövõimetuse (haiguslehtede kasutamine) ja püsiva töövõimetuse (osaline või puuduv töövõime) vahel on otsene seos. Muu hulgas puudub töövõimetuse hüvitamise skeemis paindlikkus, mis lubaks osaliselt töötada ajutise töövõime korral, sh puuduvad meetmed tööle naasmise toetamiseks ja töövõime vähenemise ennetamiseks/pidurdamiseks haiguslehel olemise perioodil. Lisaks vajab uue süsteemi kujundamisel analüüsimist ka see, milliste juhtude/diagnooside puhul tasub ajutise töövõimetuse perioodil sekkuda ja millistel juhtudel mitte. Kui töövõime hindamise metoodikas selguvad kitsaskohad, mis vajavad korrigeerimist, ja kui senine praktika vajab ühtlustamist või metoodika ja hindamispõhimõtted tutvustamist või on vajalikud ettevalmistavad tegevused töövõimereformi teiseks etapiks, kaasatakse selleks vajaduspõhiselt sihtrühmade esindajaid, partnereid, eksperte, võimaluse korral vahetatakse kogemusi teiste riikide vastava valdkonna spetsialistidega ning korraldatakse kohtumisi, arutelusid, seminare ja infopäevi. Vajaduse korral koostatakse/täiendatakse valdkonnapõhiseid juhendmaterjale. Partnerite tegevused Töötukassa 2022. aastal koolitustegevusi ei planeeri. SKA ametnikele ja ekspertarstidele on 2022. aastal planeeritud kaks seminari/koolitust tööealiste puude tuvastamise praktikast ja RFK (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon) koodide kasutuselevõtuga seotud mõjude tutvustamiseks ning töövõime hindamisest ja puude raskusastme tuvastamisest tööealiste sihtrühmas. Partner Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pakub alates 2017. aastast töövõime hindamisega seonduvalt hindamist taotlevale isikule ja/või tema esindajale sõltumatut ning töövõime hindajast eraldiseisvat konsultatsiooniteenust, kus nõustamise vormis osutatakse abi vastava menetlusega seotud küsimustes ja probleemkohtade selgitamisel. Konsultatsiooniteenuse eesmärk on abistada inimest töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise eel tekkinud küsimustele vastamisel, tutvustades hinnatavale tema õigusi ja kohustusi, hindamisprotsessi eesmärke ja toiminguid ning hindamise järel selgitada tehtud otsuseid, abistades vajaduse korral vaiete koostamisel ja esitamisel. Seega tagatakse konsultatsiooniteenusega täiendava abi kättesaadavus nendele inimestele ja/või nende esindajatele, kes kavatsevad taotleda töövõime hindamist või kelle töövõime on hinnatud, kuid kes ei ole rahul hindamise tulemustega ja vajavad abi otsuste selgitamisel. Konsultatsiooniteenust osutavad e-kanalite (e-kirjad, veebipöördumised) kaudu ja telefoni teel ning vajaduse korral EPIKoja kontaktkohtade külastuste kaudu selleks parimat teadmist ja kogemust omavad eksperdid. 2022. aastal jätkub konsultatsiooniteenuse osutamine. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 põhimõtete arendamine Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 põhimõtete osas kasutajate koolitamine (partneri SKA koolitused) 2  Töövõime hindamisega seotud 01.08.2017–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 konsultatsiooniteenuse osutamine (partneri EPIKoda tegevus) Töövõime reformi toetav institutsioonidevaheline koostöö ja andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine (tegevus 2.1.2) Töövõimereformist lähtuvalt ja selle toetamiseks on institutsioonidevahelise koostöö eesmärk selgitada välja eri asutuste muutuvad tööprotsessid ning protsesside käigus tekkivad andmed ja andmekoosseisud, mille alusel luua ja arendada kiire ning õigeaegne andmevahetus- ja andmelahendussüsteem, mis vähendaks andmete küsimise dubleerimist ning võimaldaks asutustel kogutud andmeid vajaduse korral ristkasutada. Lisaks aitab nimetatud tegevus minimeerida inimeste liikumist eri ametiasutuste vahel, andes võimaluse kasutada elektroonilisi suhtlusvahendeid. Partneri tegevused Partnerina tagab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) tervise infosüsteemi (TIS), patsiendiportaali (PP) ja meditsiiniseadmete mini-infosüsteem-portaali (MISP) andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide arendamise ning hooldus- ja parandustegevused, mille eesmärk on tagada süsteemide tõrgeteta toimimine, vajalike andmete kättesaadavus ja parem kasutusmugavus, et sihtrühmale oleks tagatud terviseandmete kasutamise ja töövõime hindamise läbipaistvus. Vastavalt TEHIK-u ressursside võimalikkusele ja vajaduspõhisusele jätkatakse 2022. aastal töövõime hindamiseks vajalike teenuste arendamist ja/või tehakse süsteemide korrashoiuks vajalikke hooldus- ja parandustegevusi, mis on COVID-19 kriisist tingituna edasi lükkunud. 2022. aastal panustab TEHIK partnerina ka Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel töövõimereformi teise etapi ettevalmistustesse ning projekti „Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“, mille raames TEHIK tagab olulised infotehnoloogilised analüüsid ja arendused. Nimetatud projektiga seoses tegi TEHIK 2021. aasta lõpus ettevalmistused ning 2022. aastal tellitakse reformi teise etapi IT- arenduste ja andmevahetuse realiseerimiseks vajaliku infosüsteemi detailne tehniline analüüs. TEHIK-u poolt koordineerivad projekti nii IT-arhitekt kui projektijuht. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad (Sotsiaalministeerium, Eesti Töötukassa) Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõimereformi toetavate 01.09.2014–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 infotehnoloogiliste lahenduste analüüs ja arendus (partneri TEHIK tegevused) Avalikkuse teavitamine (tegevus 2.1.3) 3 Parandamaks teadlikkust töövõimereformi eesmärkidest, põhimõtetest, teenustest ja kaasnevatest muudatustest, korraldatakse kogu perioodi vältel nii avalikkusele kui ka sihtrühmadele suunatud teavitustegevusi, kasutades tegevuste elluviimiseks erinevaid meediakanaleid (trükimeedia, raadio, televisioon, internet), viise (teavitusüritused, infopäevad, seminarid) ja materjale (elektroonilised ning paberil info- ja juhendmaterjalid, trükised jms, kohendades vajaduse korral materjale sihtrühma erivajadustest lähtuvalt). Sihtrühmi informeeritakse ka otsekommunikatsiooni teel, korraldades selleks kohtumisi ja arutelusid. Samuti kaasatakse sihtrühmade esindajaid ja eksperte teavitustegevuste ettevalmistus- või elluviimisprotsessi ning rakendusküsimuste aruteludesse. 2022. aastal viiakse teavitustegevusi ellu vajaduspõhiselt, hinnates eelkõige nende elluviimise võimalikkust ja asjakohasust COVID-19 viiruse leviku ja muutunud tööturu tingimustes. Tähelepanu keskmes on töövõimereformiga seotud olemasolevad info- ja teavitusmaterjalid, mis on avalikkusele kättesaadavad ja mille puhul on eesmärk need üle vaadata ning vajaduse korral korrastada ja ajakohastada. Võimaluse korral kasutatakse elektroonilisi teavituskanaleid aktuaalsete materjalide uuesti levitamiseks. Partneri tegevused Partnerina osaleb teavitustegevuste elluviimises SKA, kes teavitab tööealisi puudega inimesi puude tähtaja saabumisest ning korduvekspertiisi taotluse esitamise võimalusest otsepostituse kaudu. Sihtrühm: laiem avalikkus, sh tööelus osalejad, tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimesed, reformi rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Teavitustegevuste 01.09.2014–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 ettevalmistamine ja elluviimine (sh partneri SKA tegevused) Töövõime alase poliitika teadmispõhisuse arendamine (tegevus 2.1.4) Töövõimepoliitika teadmispõhisuse tagamiseks korraldatakse õppereise, et tutvuda töövõimepoliitika põhimõtete kujundamise ja rakendamise praktikaga, võetakse osa vastavasisulistest seminaridest ja koolitustest ning hangitakse teavikuid ja andmeallikaid. Tegevus viiakse ellu vajaduspõhiselt, võimaluse korral kaasatakse tegevustesse ka partnerite esindajaid. 2022. aastal töövõimepoliitikaga seotud analüüse, uuringuid ega ekspertiise ei tehta. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 4  Töövõimepoliitika 01.01.2015–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 teadmispõhisust arendavad õppereisid, seminarid, koolitused Töövõimepoliitika 01.01.2015–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 teadmispõhisust arendavad andmeallikad ja teavikud TÖÖANDJAID JA TÖÖTAJAID TOETAVAD TEGEVUSED TÖÖTINGIMUSTE EDENDAMISEKS (tegevus 2.2) Teavitustegevused (tegevus 2.2.1) Toetamaks tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisele suunatud tegevusi töökeskkonnas ja töösuhetes ning ennetamaks töövõime vähenemist ja tööhõivest väljalangemist, on oluline järjepidev teavitustegevus töösuhete ja töökeskkonna teemadel, samuti tervislike ja ohutute töötingimuste kujundamise võimalustest. Ühiskonna ja majanduse areng ning tööturu muutused on suurendanud töötajate ja tööandjate vajadust paindlike töösuhete ja seda toetava seadusandluse järele. Samuti on oluline, et töötegemise tingimused ja viisid, tööaeg ja tööülesannete valik toetaksid töö, pereelu ja eraelu ühitamist. Eestil on kohustus 1. augustiks 2022 üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus, mille raames on soov suurendada töötajate ja tööandjate teadlikkust sellest, kuidas korraldada töötingimustest teavitamist (näiteks milline teave tuleb töötajale töösuhte algul esitada, mis vormis teavet esitada või kuidas teavitada andmete muutmisest). Töötajaid tuleb edaspidi kirjalikult teavitada tööandja pakutavatest koolitustest, hüvitatavatest puhkustest, katseaja kestusest, ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrast, töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest ning makse ja makseid saavatest asutustest ja nende maksmisega kaasnevast kaitsest. Direktiivi ülevõtmisega kaasnev teavitustöö on vajalik, et tagada töötajate õiguste tõhusam kaitse ning teadlikkus olulistest töötingimustest töösuhte võimalikult varajases faasis. Seega on 2022. aastal teavitustegevuste fookuses läbipaistvate töötingimuste direktiivi ülevõtmisega seotud muutused, et suurendada nii töötajate kui tööandjate teadlikkust. Lisaks korraldatakse vajaduspõhiselt kohtumisi/arutelusid sotsiaal- ja/või koostööpartneritega töösuhteid ja töökeskkonda puudutavates küsimustes ning seminare/infopäevi/koolitusi valdkonnaga seotud teavitustegevuste korraldamiseks. Sihtrühm: tööelus osalejad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töökeskkonna- ja 01.01.2016–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 töösuhtealane teavitustegevus 5  Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava 2023 aasta(te)l Väljundinäitaja Tööandjaid ja töötajaid 1 77 toetavate tegevuste arv Poliitikaanalüüside ja -uuringute ning ekspertiiside läbiviimine (tegevus 2.2.3) 2022. aastal poliitikaanalüüse ja -uuringuid ega ekspertiise ei tehta. Tööpoliitika kujundamise kompetentsi eelduste arendamine (tegevus 2.2.4) Tööpoliitika kujundamise ja elluviimise teadmispõhisuse tagamiseks ning poliitikakujundajate pädevuse suurendamiseks osaletakse õppereisidel, seminaridel ja koolitustel ning hangitakse andmeallikaid ja teavikuid. Tegevus viiakse 2022. aastal ellu vajaduspõhiselt. Sihtrühm: tööpoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 arendavad õppereisid, seminarid ja koolitused Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022 arendavad andmeallikad ja teavikud Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava 2023 aasta(te)l Väljundinäitaja Tööandjaid ja töötajaid 1 77 toetavate tegevuste arv 6