Kiri

Haapsalu Linnavalitsus Teie 23.04.2026 menetlus nr 540716 [email protected] Posti tn 34 Meie 13.05.2026 nr 7.1-2/26/7074-2 90504, Haapsalu, Lääne maakond Härmatise, Jäälille, Hõbevalge, Külmaallika ja Lellu tee kinnistute projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Lääne maakonna Haapsalu linna Pusku küla Härmatise // Jäälille // Hõbevalge // Külmallika // Lellu tee kinnistute projekteerimistingimuste nr 2611002/02728 eelnõu (menetlus nr 540716, EHR kood nr 121453384 – Härmatise, EHR kood nr 121453385 - Jäälille, EHR kood nr 121453386 - Hõbevalge, EHR kood nr 121453387 - Külmallika, EHR kood nr 221504459 - Lellu tee). Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused elamukruntidele üksikelamu ja abihoonete rajamiseks ning kinnistule Lellu tee juurdepääsutee rajamiseks. Planeeritav Lellu tee (katastritunnus 18401:001:1094), mis saab alguse kohalikult teelt nr 6740080 Karjatse-Lellu tee, ning kinnistud Härmatise (katastritunnus 18401:001:1093) ja Jäälille (katastritunnus 18401:001:1095) ei asu riigitee kaitsevööndis, Härmatise ja Jäälille kinnistutele on juurdepääs kavandatud planeeritava Lellu tee kaudu. Hõbevalge kinnistu ja Külmallika kinnistu asuvad riigitee nr 16113 Rohuküla-Ahli-Ridala tee (edaspidi riigitee nr 16113) kaitsevööndis: km 1,69-1,80 Hõbevalge kinnistu (katastritunnus 18401:001:1092) ja km 1,80-1,87 Külmallika kinnistu (katastritunnus 18401:001:1091). Riigitee nr 16113 keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2025 aastal 436 autot ja teelõigul on kiiruspiirang 90 km/h. Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega Hõbevalge kinnistul ja Külmallika kinnistul. 1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, parkla, tehnovõrk vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse. Nõustume eelnõu kohase hoone paigutusega väljapoole teekaitsevööndit. 4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 5. Juurdepääs kavandada planeeritava Lellu tee kaudu, mis saab alguse kohalikult teelt nr 6740080 Karjatse-Lellu tee. 6. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 7. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 8. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja - rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Projektis näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile. 10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. 12. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: Projekteerimistingimused, Hõbevalge, Pusku küla, Haapsalu linn Mildred Liinat 58786958, [email protected] 2 (2)  Projekteerimistingimused Hõbevalge, Pusku küla, Haapsalu linn, Lääne maakond 1. Projekteerimise lähtedokumendid ja alusandmed 1.1. Taotlus: Projekteerimistingimuste taotlus nr 2611002/02728 (menetluse nr 540716) üksikelamu (kood 11101) ja abihooned (kood 12744). 1.2. Kehtivad planeeringud:  Haapsalu linna üldplaneering 2030+. Üldplaneering on vastu võetud Haapsalu Linnavolikogu otsusega 27. september 2024 nr 162.  kehtiv detailplaneering puudub. 1.3. Katastriüksuste (krundi) asukoht ja üldandmed: Lääne maakond, Haapsalu linn, Pusku küla, Hõbevalge (katastritunnus 18401:001:1092), maa sihtotstarve 100% maatulundusmaa pindalaga - 12 627 m2. Hõbevalge kinnistu asub hajaasustusalal1. Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid, uushoonestusalasid ning endiseid aiandusühistuid. Hajaasustusalal toimub hoonete kavandamine valdavalt projekteerimistingimuste alusel, mis järgivad üldplaneeringuga kavandatud ehitustingimusi. Projekteerimistingimuste andmise eeltingimuseks on juurdepääs avalikult teelt. Juurdepääs on tagatud olemasolevalt avalikult Karjatse-Lellu teelt (kohaliku tee kaitsevöönd 10m) krunte ühendava planeeritava Lellu tee kaudu. Ümbruskonna hoonestatud maaüksuste maakasutus on üldjoontes elamumaad ja maatulundusmaad ning hoonete kasutamise otstarve on elamud ja neid teenindavad muud ehitised nagu abihooned, kuurid jms. 1.4. Ehitised: Ehitisregistri andmetel on kinnistu hoonestamata. 1.5. Kitsendused ja piirangud:  Ilmekas teelõik väärtuslikul maastikul. Traditsiooniline maastikumuster koosneb erinevatest osadest: hoonete ja asustuse paiknemine; kõlvikute jaotus, paiknemine ja suurus; harjumuspärane metsavaade; külade struktuur; hoonete arhitektuur; teedevõrgustik ja maastikulised väikevormid. Väljaspool külasüdamikke, hajaasustuse tingimustes tuleb asustuse laiendamisel järgida väljakujunenud külatüüpi – hajaküla.  Riigitee kaitsevöönd . Kinnistu piirneb idastRohuküla-Ahli-Ridala teega kuid sellelt mahasõitu ei planeerita. Riigitee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit (EhS § 71 lõige 2). Planeeritav hoone laiendus jääb tee kaitsevööndialast välja. Arvestada tuleb teekaitsevööndist tulenevate nõuetega. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 1 Haapsalu linna üldplaneering 2030+ ptk 2 maakasutus-ja ehitustingimused ja ptk 2.2. hajaasustusala ehitustingimused.  Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 1.6. Juurdepääs avalikule teele:  Projekteerimistingimuste andmise eeltingimuseks on juurdepääs avalikult teelt. Juurdepääs võib olla mahasõit avalikult teelt, notariaalselt seatud servituut vms tõendatav lahendus.  Juurdepääs olemasolevale avalikule Karjatse-Lellu teele (kohaliku tee kaitsevöönd 10m) krunte ühendava planeeritava Lellu tee kaudu. Karjatse – Lellu teelt ristmiku mahasõiduprojekt peab olema kooskõlastatud Haapsalu Linnavalitsusega. Enne ehitusloa taotlemist hoonetele peab olema väljaehitatud (minimaalselt kruuskattega tee) Lellu tee (katastritunnus 18401:001:1094). Enne ehitusloa taotlust tuleb seada reaalservituut juurdepääsu tagamiseks Hõbevalge kinnistu igakordse omaniku kasuks. 2. Ehituslikud, arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused: Hoonete vahelised kaugused: Hoonestusala planeerida mahasõiduga Lellu teelt nii, et uue hoonestuse kaugus kinnistu piirist 20 meetrit ning riigitee kaitsevööndist, mis jääb kinnistule äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Lubatud hoonete arv ja ehitusalune pind: projekteerimistingimuste alusel on lubatud ehitada üks üksikelamu ja abihooneid kuni kolm. Järgida piirkonnas väljakujunenud tavapärast ehitisealust pinda. Üksikelamu kuni 300 m2 ja ühe abihoone ehitusalune pind kuni 150 m2 . Lubatud suurim kõrgus: hoonete ja ehitiste suurim lubatud kõrgus maapinnast – põhihoone ≤ 8,5 m, abihooned ≤ 6 m. Määrata hoone +/-0.00. Korruselisus: kuni kaks korrust. Katuse tüüp ja kalle vaba. Katusekatte materjal soovituslikult kivi, roog, plekk. Välisviimistlus: soovituslikud materjalid laudis, kivi või krohvitud seinad. Projektis määrata välisviimistluse värvitoonid. Soovitame kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone. Elamu ja abihoonete välisviimistlus peaksid moodustama ühtse terviku. Piirdeaed: vajadusel kasutada õueala ümber haljastusega vahelduvat piirdeaeda. Piirkonnas on levinud kiviaiad, roigasaiad. Valida piirdeaed mis sobitub sellel alal projekteeritavate hoonetega ja loodusega. Kui kavandatakse ka piirdeaed, tuleb piirdeaia projekt lisada elamu projekti koosseisu. Teed ja juurdepääs: juurdepääs olemasolevale avalikule Karjatse-Lellu teele krunte ühendava planeeritava Lellu tee kaudu. Vertikaalplaneerimine: krundi maapinna planeerimisel ja kõrguste muutmisel arvestada, et sademevett ei ole lubatud lasta valguda naaberkinnistutele. Arvestada, et lähialal on tegemist soostunud madala alaga. Liigveeoht. 2 Sadeveelahendus on krundi vertikaalplaneerimise osa mis lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Säilitada olemasolev kraavitus. Vajadusel ümberehitada ja tagada kraavi äravooluvõimalus. Haljastus: projekti koostamisel arvestada olemasoleva olukorraga. Väärtuslikel maastikel tuleb 70% maatulundusmaa katastriüksuse territooriumist säilitada loodusliku alana. Põhjavesi: kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal; Elektriliitumine: taotleda liitumistingimused Imatra Elekter AS-st; Küte- ja ventilatsioon: hoone kütte - ja ventilatsiooni lahendus projekteerija lahendada; Veevarustus - ja kanalisatsioon:  veevarustus lahendada Lellu teemaale rajatava ühise puurkaevu baasil;  lubatud on biopuhasti või kinnine kogumismahuti;  katastriüksusele peab mahtuma kavandatava hoone teenindamiseks vajalik reoveekäitlussüsteem koos kujadega. Kujade kattumisel naaberkinnistule peab kooskõlastama kuja ala naaberkinnistu omanikuga. Kanalisatsioonisüsteemi planeerimisel tuleb lähtuda keskkonnamnistri määrusest “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”.  Energiamärgis: projekteeritud üksikelamu ehitusprojekt peab sisaldama hoone sisekliima tagamise nõudeid, arvutuslikku energiatarbimist, energiavajadust ja energiamärgise vormi. Energiamärgis ja sellega seotud andmed kanda märgise väljaandja poolt ehitisregistrisse;  Tuleohutus: Tulepüsivusaste ja -ohutus vastavalt tuleohutusnormidele. 3. Ehitus- ja muude uuringute vajadus:  Ehitusprojekti koostamisel võtta aluseks aktuaalne geodeetiline alusplaan. Kõik projektiga kavandatu peab jääma mõõdistatud alusele.  Topo-geodeetiline uuringu tegija esitab digitaalse maa-ala plaani ning uuringu aruande tellijale ja 10 päeva jooksul uuringu valmimise päevast alates ehitisregistrile ja kohaliku omavalitsuse üksusele https://evald.ee/haapsalulinn/  Täiendavate uuringute vajadus selgub projekti koostamise käigus. 4. Ehitusprojekti koosseis ja vormistamine: 4.1. Ehitusprojekt koostada vastavalt majandus-ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 ,,Nõuded ehitusprojektile“. Insener-tehnilised nõuded lahendada ehitusprojektiga vastavalt Eesti Projekteerimisnormidele (EPN) ja Eesti Vabariigi Standarditele (EVS). 4.2. Ehitusprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest Eesti Projekteerimisnormidest (EPN), Eesti Vabariigi Standarditest (EVS) ja Eesti Vabariigi õigusaktidest. 4.3. Ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud vastavat kehtivat kutsepädevust omava juriidilise või füüsilise isiku poolt. 4.4. Ehitusloa taotlemiseks esitatava vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekti osadeks on asjakohasel juhul: 4.4.1. seletuskiri, 4.4.2. asukohaskeem, 4.4.3. asendiplaan, 4.4.4. arhitektuur-ehituslik lahendus, 4.4.5. konstruktiivne osa, 4.4.6. veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus, 4.4.7. soojavarustus ja ventilatsioon, 3 4.4.8. elektripaigaldis, 4.4.9. tuleohutus, 4.4.10. energiamärgis, 4.4.11. muud ehituse eripärast tulenevad olulised osad või süsteemid, 4.4.12. ehitusprojekti staadiumist lähtuv hoone hooldusjuhend, 4.4.13. jäätmete, sh ehitusjäärmete, käitlemine ja äraveo lahendus. 4.5. Asendiplaan vormistada aktuaalsel geodeetilisel alusplaanil.  Projekteeritavad ehitised siduda vertikaalselt EH2000 süsteemis ja horisontaalselt ning näidata juurdepääsude asukohad.  Asendiplaanile kanda kõik ehituskeelu-, kaitse- ja piiranguvööndid, servituudid, olemasolevad ja kavandatavad ehitised, piirded, haljastus, taristu, tehnovõrgud, liitumispunktid tehnovõrkudega ning muu asjaomane info.  Uue hoonestuse kaugus peab olema kinnistu piirist 20 meetrit, riigimaanteest 30 meetrit….  Ehitusprojekti asendiplaanil näidata mahasõit Lellu teelt, krundi siseste platside asukohad, mõõdud, katendid jm asjakohane arvestades normide kohaseid pöörderaadiusi jms.  Parkimine lahendada kinnistul vastavalt kehtivale Eesti Standardile. 4.6. Ehitusprojektile lisada projekteerimistingimused, tehnilised tingimused, vajadusel kooskõlastused. 4.7. Ehitusprojekti koostamisel lähtuda Haapsalu linna üldplaneering 2030+. 5. Ehitusloa taotlemine ja menetlemine 5.1. Ehitusloa saamiseks esitada ehitusprojekt ja muu dokumentatsioon komplekteeritult vastavalt Ehitisregistri juhendile digitaalselt E-ehituse platvormi (www.ehr.ee) kaudu Haapsalu linnavalitsusele koos ehitusloa taotlusega. 5.2. Haapsalu Linnavalitsusel on õigus esitada ehitusprojekt Ehitisregistri kaudu kooskõlastamiseks ja määrata sõltuvalt projekti lahendusest täiendavaid kooskõlastusi. 5.3. Asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse mõistes reaalservituuti nõudvate tegevuste kavandamise korral tuleb enne ehitusloa taotlemist sõlmida vajalikud servituudi lepingud (tee, tehnovõrgud jm) ja lisada need taotlusele. 6. Üldosa 6.1. Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. 6.2. Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat 4 Lisa 1. Hoonestusala planeerida mahasõiduga Lellu teelt nii, et uue hoonestuse kaugus kinnistu piirist 20 meetrit ning riigitee kaitsevööndist äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit. 5