Kiri

Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 SISUKORD 1 ÜLDOSA 2 2 ASENDIPLAAN 4 3 ARHITEKTUUR 6 4 TULEOHUTUS 9 5 EHITUSKONSTRUKTSIOONID 12 6 KÜTE JA VENTILATSIOON 22 7 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 27 8 ELEKTER JA NÕRKVOOL 31 9 JÄÄTMEKAVA 33 10 JOONISED 33 11 LISAD 33 TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 1/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 1 ÜLDOSA. 1.1 Seletuskirja ülesehitus Seletuskirjas on kajastatud teemad, mis haakuvad konkreetse objektiga. Kui mingi temaatika on kajastamata, siis ei ole see projekteerimise objektiks. Eriosade kohta koostatakse ehitamise või edasise projekteerimise käigus täiendavad projektid. Käesolevas seletuskirjas on inseneriosi käsitletud staadiumikohases mahus. Eelprojekt ei ole hoone ehitustööde teostamise aluseks. Hoone ehitustööde teostamiseks tuleb tellida seaduses ettenähtud tööprojekt. 1.2 Üldosa. Seletuskirja koostamisel on aluseks võetud EVS 932:2017 „Ehitusprojekt” 1.3 Sissejuhatus. Käesoleva töö eesmärk on Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Matapera külas, Kutsari kinnistule üksikelamu rajamine. Töö aluseks on: • Tellija lähteülesanne • kõik Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, tehnilised kirjeldused ja eeskirjad • Viljandi Vallavalitsus. (19.07.2022). Korraldus nr 559 „Kutsari tee 2 katastriüksuse detailplaneering“ Ehitise kasutuseaks on planeeritud vähemalt 50 a. 1.4 Üldandmed. 1.4.1 Ehitise nimetus. Viljandi maakond, Viljandi vald, Matapera küla, Kutsari 2 KÜ-le üksikelamu projekteerimine 1.4.2 Tellija. Janar Paabel 1.4.3 Kinnistu. Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Matapera küla, Kutsari 2 KÜ Katastritunnus: 89901:001:2668 Sihtotstarve: Elamumaa 100% Pindala: 5616.0 m² sh Haritav maa: 6532,0 m² Looduslik rohumaa: 1709,0 m² Täisehituse %: 3,1 % 1.4.4 Projekteerijad Üldosa ja arhitektuur (AR) TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 2/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 TÜ Vaino Arhitektuuribüroo (reg kood 10364298) Risti-Kõrtsi, Kiska küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond, 90120; tel: +372 501 5423 E-post [email protected] Uno Vaino volitatud arhitekt 7 Helle Vaino esindaja ja arhitekt EAL Konstruktsioonid (EK) MSKI Consulting OÜ Kuu tn 18-11, 50104 Tartu linn, Tartu maakond Tel: +372 552 4384 E-post: [email protected] Mark Skirta diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Küte, ventilatsioon ja jahutus Pimpa Embaqumba OÜ (reg.nr: 16125436) Kodu tn 20-5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10138 Tel: +372 522 1156 E-post: [email protected] Polina Voitiks Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Energiamärgis Pimpa Embaqumba OÜ(reg.nr: 11304648) Kodu tn 20-5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10138 Tel: +372 522 1156 E-post: [email protected] Polina Voitiks Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 1.4.5 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed. Viljandi maakond, Viljandi vald, Matapera küla, Kutsari tee 2, Topo-geodeetiline uuring, W Vara OÜ, töö nr: GD25232 (mõõdistatud 11.2025). 1.4.6 Aluseks võetavate õigusaktide, tehniliste kirjelduste ja eeskirjade loetelu. Käesolev projekt lähtub järgnevatest Eesti Vabariigi projekteerimisnormidest, standarditest jm asjakohastest õigusaktidest: • Ehitusseadustik • Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile • Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 Eluruumile esitatavad nõuded • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 lisa 1 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid • Eesti standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt • EVS 894:2008+A2:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides • EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus“, Osa 7 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 3/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 Projekt on lahendatud ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus. Projekteerimise aluseks on tellijapoolsed soovid. 2 ASENDIPLAAN. 2.1 Vastavus lähteandmetele. Elamu projekteerimisel on lähtutud kliendi soovidest ning olemasolevast olukorrast. Krunt on hoonestamata. 2.2 Olemasolev olukord. Mahlapuu KÜ piirinaabrid: Põhjast: Kutsari-Karli KÜ, katastritunnus: 89901:001:2669, sihtotstarve elamumaa 100%; Lõunast: Kutsari tee KÜ, katastritunnus: 62904:001:0114, sihtotstarve transpordimaa 100%; Läänest: Kutsari tee 4 KÜ, katastritunnus: 62904:001:0160, sihtotstarve elamumaa 100%; Idast: 24159 Viljandi-Heimtali tee KÜ, katastritunnus: 62904:002:0015, sihtotstarve transpordimaa 100%; 2.2.1 Olemasolev reljeef. Kinnistu piires tasane, väikese langusega ida suunas 2.2.2 Olemasolev haljastus. Olemasolev haljastus säilitatakse. 2.2.3 Olemasolev teedevõrk ja juurdesõidud. Kõnniteed Olemasolev teedevõrk säilitatakse. Juurdepääs kinnistule rajatakse Kutsari tee`lt. 2.3 Plaanilahendus. 2.3.1 Hoone(te) ja rajatis(t)e paigutus. Kinnistule on kavandatud üks ühekorruseline keldrita üksikelamu, mis on projekteeritud ristküliku-kujulise kinnistu keskele. Elamu pikim telg on orienteeritud ida-lääne suunaliselt. Elutuba ja avar terrass avanevad õhtupäikesele. Projekteeritud elamu valitud asukoht vastab detailplaneeringus toodud põhimõtetele. Parkimine on lahendatud omal kinnistul. 2.3.2 Ehitusetappide kirjeldus. Etappideks jagamist ei toimu. 2.3.3 Vertikaalplaneering. Sademevesi juhitakse hoonest eemale ning immutatakse pinnasesse omal kinnistul. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval olevatele kinnistutele. 2.3.4 Hoone paiknemiskõrgus. Elamu projekteeritav ± 0,00 = 71.10 TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 4/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 2.3.5 Sademevee käitlemine. Sademevett ei käidelda. Sademevesi immutatakse maasse kinnistu piires. 2.4 Teed ja platsid. 2.4.1 Juurdesõidutee. Juurdepääs kinnistule rajatakse Kutsari tee`lt. (katastri nr: 62904:001:0114). Juurdepääsutee lõikumisnurk teega on 90º. Ol.olev sissepäästee Viljandi-Heimtali teelt suletakse ning tee haljastatakse muruga. 2.4.2 Krundisisesed teed ja platsid. Kinnistule projekteeritud teed ja platsid rajatakse tänavakividest(Vt. Asendiplaan). 2.4.3 Katendi konstruktsioon. Betoonkivisillutiskatend: - Betoonkivi, h = 6 cm - Liivast paigalduskiht,h = 3 cm - Kiilutud lubjakivikillustik alus fr 32/63 kiiluda - fr 16/32 ja fr 4/16, h = 20 cm - Dreenkiht (k≥2,0 m/ööp), h = 30cm - Täitematerjal (k≥0,5 m/ööp), h = 66 cm - Olemasolev aluspinnas min tihendustegur Kt=0,98 2.4.4 Haljastus ja heakorrastus. Krundile rajatakse täiendavad muruplatsid, soovikohane iluaed ja vajadusel tarbeaed peale ehitustöö lõppemist Tellija kavandi kohaselt. 2.4.5 Piire. Kinnistu ümber rajatakse vajadusel 3d paneelaed. Aia kõrgus on 1,2m. 2.4.6 Väravad. Kinnistule pääsuks rajatakse liug- ja jalgvärav. TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 5/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 2.4.7 Prügikonteinerid Prügikonteiner paigutatakse elamu kõrvale vähemalt 2 m kaugusele hoonest ja 4 m kaugusele naaberkrundi piirist sillutiskiviga alale. 2.4.8 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine. Parkimine toimub omal kinnistul. 2.4.9 Parkimiskohtade arvutus. Kinnistule on ette nähtud kolm parkimiskohta. (Vt Asendiplaan). Autod pargitakse hoovi. 2.5 Tuleohutus. 2.5.1 Tuletõrjepääsud. Tuletõrjeautod pääsevad hoone juurde mööda rajatavat juurdepääsuteed. 2.5.2 Ehitiste tulepüsivusklass. TP-3 2.5.3 Tuleohutuskujad. Elamu on krundile projekteeritud selliselt, et naaberkinnistu hoonetega on minimaalselt 8 m vahet. 3 ARHITEKTUUR. 3.1 Ehitise tehnilised näitajad. 3.1.1 Elamu Ehitisealune pind: 186,3m2 Maapealse osa alune pind: 186,3 m2 Maapealsete korruste arv: 1 Maa-aluste korruste arv: 0 Absoluutne kõrgus: 77,0 m Kõrgus: 5,8 m Pikkus: 18,7 m Laius: 10,6 m Sügavus: 0 Suletud netopind: 105,7 m2 Köetav pind: 157,4 m2 Maht: 869 m3 Maapealse osa maht: 869 m3 Tubade arv: 4 3.2 Arhitektuurne üldlahendus. 3.2.1 Asendiplaaniline idee, planeeringu piirangud. Projekteerimisel on lähtutud kliendi soovidest ning olemasolevast olukorrast. TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 6/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 3.2.2 Hoone arhitektuurne üldkontseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus. Ühekorruselisse elamusse on planeeritud avatud köögiga suur elutuba, mis jätkub õhtupäikesele avatud terrassiga ning kolm magamistuba. Üleriiete garderoobiga esikust algav koridor viib elutuppa, koridorist pääseb WC-sse ja magamistubadesse. Vanemate magamistuba on ühendatud garderoobiga. Elamusse on kavandatud elektrikerisega leili- ja duširuumiga saun. Sauna avarast eesruumist on otseväljapääs õue. Tehnilisse ruum on ühendatud majapidamisruumiga. 3.3 Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei esitata nõudeid. 3.4 Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus 3.4.1 Vundamendid. SO-1 Plaatvundamendi sokliosa. 3.4.2 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid. VS-1 Kipsplaat Aurutõke FinnFoam FF-PIR 100mm Karkass 50x200 s.600 Soojustus kivivill 200mm Tuuletõkkeplaat Isover RKL-30 30mm Vertikaalne dist. liist 25x100 s.600 Voodrilaud 3.4.3 Põrandad pinnasel. PP-1 Raudbetoon plaat 80 mm Ehituskile Vahtpolüstüreen 300 mm Tihendatud aluspinnas 3.4.4 Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad. VL-1 Puistevill ca.500 mm Ogaplaatferm Aurutõkkekile Kübarprofiil 25 mm samm 400 mm Kipsplaat 2x K-1 Katusekivi Benders Carisma Roovitus 50x50 s.600 (vastavalt tootja juhistele) Roovitus 32x50 s. 600 Aluskate Ogaplaatferm, samm vastavalt tootja juhistele TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 7/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 3.4.5 Siseseinad. SS-1 2x kipsplaat Kips karkass (Mineraalvill) 2x kipsplaat 3.4.6 Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid. Hoone tagaküljele projekteeritud puidust terrass rajatakse kruvivaiadele minimaalse rajamissügavusega 700 mm. 3.4.7 Üldised nõuded välispiiretele Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Soojustuse valikul energiaarvutuses lähtuda järgmistest algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus <0,15 W (m2·K), katuste soojajuhtivus < 0,1 W(m2·K), akende soojajuhtivus 0,7 W(m2·K) ja uste soojusjuhtivus 1,0 W(m2·K). Heliisolatsioon: Ehitusseadustiku § 7 alusel tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Sama seaduse § 11 lõik 2 punktis 5 on öeldud, et ehitis peab tagama kaitse müra eest. Hea tava kohaselt ehitatud hoone peaks vastama Eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ heliisolatsiooni nõuetele tehnoseadmete ja õhumüra osas või mingi muu Euroopa Standardile. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt kuulub piirkond II mürakategooria alasse, kus kehtib müra normtaseme piirväärtus päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Elamu siseseinte heliisolatsioon: min 40 dB. 3.4.8 Välisviimistlus Fassaadi välisseinad kaetakse fassaadilauaga (tumehall, Tikkurila 5088 Turve). Aknaraamid ja uksed värvitakse sobivalt kontrastset tooni mustaks. Vihmaveesüsteemi värv: must Ruukki RR 33. Terrass viimistletakse 2x terrassiõliga. Musta värvi (Benders Carimsa) katusekiviga kaetud katus on täiendava viimistluseta. Kasutatud materjalidel peab olema Terviseameti heakskiit. 3.4.9 Siseviimistlus Siseviimistluse kvaliteet peab vastama „RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd” 2. kvaliteediklassi nõuetele. Tööd tuleb teostada vastavalt heale ehitustavale, Eesti Vabariigis kehtivatele ehitus-, tule- ja tervisekaitse normidele ning materjalide ja toodete valmistajate tingimustele. Siseviimistlus teostatakse vaoshoitud heledas käsitluslaadis. Siseseinad on puhastatavad ja pestavad. Niisketes ruumides (WC, pesuruumid) kaetakse seinad ja põrand keraamiliste plaatidega. Eluruumide põrandaks on laudis, põrandad õlitatakse 2x. Põrandakatetele peab olema tagatud vähemalt 10 aastane garantii. Uksed värvitakse valgeks. Hoone laed ehitatakse kipsplaadist, pahteldatakse ja värvitakse vesialusel värviga valgeks. Vannitubades ja WC-des töödeldakse kahekordne kipsplaatlagi niiskustõkkega, pahteldatakse ja värvitakse vesialusel TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 8/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 värviga valgeks. Sauna leiliruumi lagi ja seinad vooderdada lehtpuulaudisega. 4 TULEOHUTUS. 4.1 Kasutatud normdokumentide loetelu. • Tuleohutuse seadus • Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded • Siseministri 18. veebruar 2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord • Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile • Eesti standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt • Eesti standard EVS 812-7:2018 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded • Eesti standard EVS-EN 62305-1:2007 Üldpõhimõtted • Eesti standard EVS 812-6:2012+A2:2017 Tuletõrje veevarustus • Eesti standard EVS 812-3:2018/AC:2018 Küttesüsteemid • Eesti standard EVS 812-2:2014/AC:2018 Ventilatsioonisüsteemid • Eesti standard EVS 871-2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused • Eesti standard EVS 919-2013+A1:2014 Suitsutõrje • Eesti standard EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid • Eesti standard EVS 620-2:2012/A1:2017 Tuleohutus. Ohutusmärgid • Eesti standard EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus • Eesti standard EVS-CEN/TS 54-14:2018 Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi lahendused • Eesti standard EVS-EN 62305-1,2,3,4 Ehitiste piksekaitse 4.2 Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik maksimaalne hoones viibivate inimeste arv. Ei määratleta 4.3 Hoone kasutusviis. I – Üksikelamu 4.4 Ehitise kasutamise otstarve 11101 Üksikelamu 4.5 Hoone tulepüsivusklass. TP-3 4.6 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused. Ehitise kandekonstruktsioonide tulepüsivuse nõuet ei esitata. 4.7 Korruste arv. Ühekorruseline keldrita ja pööninguta hoone 4.8 Põrandate klass. Ei normeerita TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 9/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 4.9 Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse ja tulelevikuklass. Üldiselt:D-s2,d2 Tehnilised ruumid: seinad ja lagi: B-s1,d0 põrandad: DFL-s1 tehnoruumi põrand: A2FL-s1 4.10 Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse ja tulelevikuklass. Terrassi pind: D-s2,d2 Välisseina välispind: D,d2 Õhutuspilu välispind: D,d2 Õhutuspilu sisepind: D-s2,d2 4.11 Katusekatte klass. Katuse pealispinna kate peab olema klassist Broof(t2-t4) 4.12 Eripõlemiskoormus. Alla 600 megadžauli ruutmeetri kohta 4.13 Hoone jaotus tuletõkke sektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass. Hoone moodustab ühtse tuletõkkesektsiooni. 4.14 Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus. Hoonest saab väljuda uste kaudu, mille mõõt on 1000 ja 900 mm. Siseuste minimaalne laius on 700 mm 4.15 Suitsuärastus, paiskpinnad. Suitsuärastus toimub läbi avatavate akende/uste. 4.16 Küttesüsteemide tuleohutus Hoones on üks ühe lõõriga moodulkorsten. Puitelementide kaugus korstnast min 100 mm vahe tihendada kivivillaga (mahukaaluga 100kg/m3; min. 600oC). Esimesele korrusele rajatakse kamin mille võimsus on väiksem kui 20 kw. Küttekollete liigitus ja ohutuskujad: Pinnatemperatuuri Ohutuskuja Klasside näited liigitus mm Küttekolde Keskmine Külg- Üles- All või selle osa temperatuur suunas poole a- poo klass °C le Kuuma 80-140 150 250 50 -110 mm müüritis pinnaga küttekolde piiril; -55 mm müüritis, mis ei puutu kokku leegiga; TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 10/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 -ahju- ja kaminalaed; -väikese leegiavaga ahjuuksed laiusega; alla 300 mm -leivaahjuuksed; -tahmaluugid, mis on isoleeritud vähemalt 30 mm paksuse mineraalvati kihiga või muu sellele vastava isolatsiooniga ja mis mõnikord leegiga kokku puutuvad, nt leivaahju ülaluugid. Tabeli märkus *Küttekolde eraldi müüritud kest loetakse ohutuskujasse kuuluvaks. Põlevmaterjalist ehitisosa ja katte vahele jäetakse siiski 5 mm kuni 15 mm deformatsioonivuuk. Koldeesine põrandakate: Tahke kütuse kolde suu ees peab olema kas mittepõlevast materjalist põrand või põleva põrandakatte puhul plekk-kate järgmiste mõõtmetega: - uksega kolde puhul peab plekist põrandakate ulatuma ukseavast 100 mm kummalegi poole, arvestades ukseava servast ja koldesuust eemale 400 mm, arvestades kolde esiservast; - ukseta kolde puhul: 150 mm mõlemale poole ja vähemalt 750 mm kolde esiservast eemale; - kui koldel on esiservas 50 mm kõrgune ääretõke või kui kolde sügavus on üle 750 mm, siis on plekk-katte vastavaks mõõduks 600 mm. Plaati ei kinnitata põranda külge, vaid kolde müürituse külge 50 mm ülespöördega. Korstna puhastusluugi ette peab jääma 600mm vaba ruumi. Küttesüsteemi (kamin ja korsten) paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest juhistest. Moodulkorsten: Kuni 120 kW küttekolde suitsulõõriga (nn väike suitsulõõr) võib ühendada ühe küttekolde ning põlemisgaaside temperatuur, arvestamata lühiajalisi ületusi, lõõris võib olla kuni 350 °C, see on aluseks käesolevatele tingimustele. Lõõr tuleb teha selline, et selle seinte välispinna temperatuur ei ületaks 80 °C. Tuleb arvestada võimalikku niiskumis- ja sööbimisohtu, mida võivad põhjustada kütuse omadused ja suitsu madal temperatuur. 4.17 Tuleohutusabinõud hoones (kustutid, vesikud, viidad, avariivalgustus jne) Hoonele tuletõrjevahenditega vabaks juurdepääsuks peab olema tagatud krundil materjalide ladustamisel ja autode parkimisel vaba läbipääs. Elamusse tuleb paigaldada vähemalt üks autonoomne tulekahjusignalisatsiooni andur. Soovituslik on lisada andur elamu igasse eluruumi ja abiruumi. Elamusse TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 11/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 paigaldatakse üks vingugaasiandur ja vähemalt üks käsitulekustuti, mille asukoht on märgistatud ning asub kõigile kättesaadavas kohas. Kasutatava kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2,a2. Lähim tuletõrjevee veevõtukoht asub Kutsari tee 8 kinnistul, mis asub ca 200m kaugusel. 5 EHITUSKONSTRUKTSIOONID. 5.1 Üldandmed 5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Projekteerimistööde mahtu kuulub püstitatav eramu aadressil Viljandi maakond, Viljandi vald, Matapera küla, Kutsari tee 2 KÜ. Käesolevat projektiosa koos teiste projektiosadega (tehnosüsteemid, arhitektuur jm) tuleb vaadata tervikuna. Ehitusprojekt on koostatud eeldusel, et tarindid valmistatakse ja paigaldatakse ning ehitustooted tehakse kehtivate või seletuskirjas ja joonistel näidatud määruste, standardite, normide, eelnormide ning hea ehitustava kohaselt, järgides vastavate ametiisikute, omanikujärelevalve ja projekteerija nõudeid. Käesolevas seletuskirjas esitatud üldised nõuded ja andmed kehtivad kõikide ehitusprojektis käsitletud ehitiste ja rajatiste kohta, kui joonistel või üksikasjalikes kirjeldustes pole märgitud teisiti. Ehitusprojektis sätestatud nõuete täitmine on kohustuslik kaasa arvatud juhtudel kui need on rangemad kui õigusaktides, normdokumentides, standartides ja muudes juhendmaterjalides sätestatud miinimum või soovituslikud nõuded. Ehitusprojektis sätestatud nõuetest võib taganeda üksnes tellija, projekteerija ja omanikujärelevalve nõusolekul. Eeldatud on, et ehitustöödel, toodete valmistamisel, materjalide valikul ja kasutamisel juhindutakse lisaks projektdokumentatsioonile kõigist ehituse tehnilist külge ning materjalide ja toodete kasutamist ja käsitlemist puutuvatest dokumentidest (sh tarindisüsteemide, tehaselise valmistusega elementide, materjalide tootja või turustaja poolsed kasutus- ja paigaldusjuhised ning eeskirjad), sõltumata sellest, kas seda on kirjeldatud projekti dokumentides. Juhul, kui erinevates nõuetes ja juhendites on vastuolud, tuleb konsulteerida omanikujärelevalvega ja projekteerijaga. Ehitustööde käigus hoonesse paigaldatavatele ehitustoodetele, sealhulgas teraselemendid, puitelemendid jms tuleb koostada ehitustööde töövõtja või materjali tarnija poolt tootejoonised. Tootejoonised ei kuulu ehitusprojekti koosseisu. Ehitustehnoloogia, sh ehitamiseks vajalike kaevandite, tugiseinte, tugede, rajatiste ja muude ajutiste konstruktsioonide lahendus, veetõrje- ja kuivendussüsteemid ei kuulu ehitusprojekti koosseisu ja lahendatakse töövõtja poolt. Tööstuslikke, tootepõhiste süsteemide (näiteks fassaadi- või katusesüsteemid) ja nende kinnituste projekteerimine ei kuulu ehitusprojekti koosseisu. Avastatud vastuoludest ehitusprojektis tuleb koheselt projekteerijat teavitada. Kui käesolev seletuskiri koos joonistega ei võimalda täpselt määrata mõne tööliigi ulatust või nõutud kvaliteeti või tööd teostada, peab esmalt hankima täiendavat informatsiooni projekteerijalt. 5.1.2 Normdokumendid Konstruktsioonide ehitusprojekt on koostatud lähtudes Eesti Vabariigis kehtivatest standarditest ja normidest, õigusaktidest ja hankedokumentidest. TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 12/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 Põhilised kasutatud normdokumendid on järgmised (siin ja mujal projektis ei loetleta kehtivaid õigusakte, mis on üldkohustuslikud): Projekteerimise alused: • Eesti standard EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Eurokoodeks 0: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. Koormused: • Eesti standard EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused • Eesti standard EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus • Eesti standard EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 .Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus • Eesti standard EVS-EN 1991-1-7:2006 .Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused Raudbetoonkonstruktsioonid: • Eesti standard EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele • Eesti standard EVS-EN 1992-1-2:2006 .Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus Puitkonstruktsioonid: • Eesti standard EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks • Eesti standard EVS-EN 1995-1-2:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus Kivikonstruktsioonid: • Eesti standard EVS-EN 1996-1-1:2005 Eurokoodeks 6. Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks • Eesti standard EVS-EN 1996-1-2:2005 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus • Eesti standard EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2: Projekteerimiskaalutlused, materjalide valimine ja müüritööde teostamine Vundamendid: • Eesti standard EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad Muud: • Eesti standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. • Eesti standard EVS 812:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus • Eesti standard EVS 920-5:2015 Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused • Eesti standard EVS-EN ISO 13370:2017 Soojusülekanne pinnasesse. Arvutusmeetodid • Eesti standard EVS-EN ISO 13793:2004 Vundamentide soojuslik projekteerimine külmakergete vältimiseks TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 13/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 5.2 Projekteerimise lähteandmed 5.2.1 Kavandatav eluiga Hoone kande- ja kande-piirdetarinditel, soojusisolatsioonil, hüdroisolatsioonil, auru ja tuuletõkkel, fassaadikattel (va. värvkate), katusekattel (va. värvkate ja võõpkate ja SBS kate) on projekteeritud kasutusiga 50 aastat (kategooria 4. EVS-EN 1990:2002). Katusekividest kattel on projekteeritud kasutusiga vähemalt 20 aastat (kategooria 2. EVS-EN 1990:2002). 5.3 Koormused Järgnevates alapunktides on kirjeldatud hoone konstruktsioonidele mõjuvad vertikaal- ja horisontaalkoormused. Koormuste osavarutegurid kandepiirseisundis ja kasutuspiirseisundis vastavalt standardile EVS-EN 1990:2002+NA:2002. 5.3.1 Kasuskoormused Vertikaalsed kasuskoormused: Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1:2002 : Koormuse liik: Klass qk, kN/m2 Qk, kN φ0 φ1 φ2 Majapidamis- ja A 2,0 2,0 0,7 0,5 0,3 elamispinnad 5.3.2 Lumekoormus Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006: Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,5 kN/m2 Lumekoormuse kujutegur hoone katusel aladel, kus ei teki lume kuhjumist μ1=0,8 Lumekoormuse sh. lumekottide kujutegurid arvutatakse vastavalt EVS-EN 1991-1- 3:2006 vastavalt katuse geomeetriale. Lumekoormuse kombinatsioonitegurid: φ0 φ1 φ2 0,5 0,2 0,0 5.3.3 Tuulekoormus Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2007: TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 14/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 Keskmine tuulerõhu baasväärtus q = 276 N/m2 (vref=21m/s) ref Maastikutüüp II. Tippkiirusrõhu väärtus qp= 0,45 kN/m2 (hmax=9,0m). Tuulekoormuse kombinatsioonitegurid: φ0 φ1 φ2 0,6 0,2 0,0 5.4 Tehnoloogilised koormused 5.4.1 Vertikaalsed läbipainded Summaarsest koormusest tingitud lubatud läbipainde piirsuurused terasest ja raudbetoonist kandekonstruktsioonidele: Vahelaed mis kannavad kandvaid poste või seinu: wmax = L/400 Vahe- ja katuselaed üldjuhul: wmax = L/300 Muutuvast koormusest tingitud lubatud läbipainde piirsuurused terasest ja raudbetoonist kandekonstruktsioonidele: Vahelaed mis kannavad kandvaid poste või seinu: w3 = L/500 Vahelaed, millele toetuvad deformatsioone halvasti taluvad konstruktsioonid: w3 = L/500 Vahe- ja katuselaed üldjuhul: w3 = L/400 5.4.2 Horisontaalsiirded Summaarsest koormusest tingitud horisontaalsiirde piirväärtused: Hoone tervikuna u = H/500 Ühe korruse ulatuses: u = H/300 5.4.3 Keskkonnatingimused 1. Raudbetoonkonstruktsioonid Keskkonnaklassid lähtudes standartidest EVS-EN 1992-1-1 ja EVS-EN 206-1 Konstruktsiooni asukoht Keskkonna-klass Min. betooni cnom,mm Lubatud prao klass laius, mm Köetavad siseruumid XC1 C20/25 25 0,40 Pinnase sees XC2 C25/30 35 0,30 (vundamendid, maaalused välisseinad) TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 15/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 Vihma eest kaitsmata XC4+XF1 C35/45 40 0,30 püstsed betoonpinnad (välistrepid) Vihma eest kaitsmata XC4+XF3 C35/45 40 0,30 rõhtsad betoonpinnad (välistrepid vms) Raudbetoonkonstruktsioonide vastavus keskkonnaklassile tagatakse betooni koostise ja sarruse kaitsekihiga. 2. Kivikonstruktsioonid Keskkonnaklassid lähtudes standardist EVS-EN 1996-2:2006 Kõik sisetingimustesse projekteeritud müüritise materjalid (sh mört jne) peavad vastama MX1 keskkonnaklassile, märgades siseruumides kui pole niiskuse eest kaitstud MX2 keskkonnaklassile ja välistingimustes pinnasega kokkupuutes kasutatud materjalid peavad vastama MX3 keskkonnaklassile. Kivikonstruktsioonide vastavus keskkonnaklassile tagatakse materjali koostise ja sarruse kaitsekihiga. 3. Puitkonstruktsioonid Kui pole eraldi märgitud teisiti, kuuluvad kõik puidust ja liimpuidust konstruktsioonid järgmistesse kasutusklassidesse ja peavad olema vastavalt viimistletud ja kaitstud: EVS-EN 335:2013 kohane kasutusklass 2 - puit või puidupõhised tooted on kaitstud ilmastikumõjude eest (eriti vihm), kuid võib toimuda juhuslik, mitte püsiv niiskumine (näiteks õhuniiskuse kondenseerumine). 5.4.4 Piirete soojusjuhtivus Välispiirete U arvud on määratud kooskõlas energiatõhususarvutustega ja määrustes ette antud miinimumväärtustega ning on toodud konstruktsioonitüüpide joonistel. Antud U arvud on kasutatud tehnosüsteemide projekteerimisel ja energiamärgise arvutamisel ja seega kõik hilisemad muudatused U arvudes tuleb muuhulgas kooskõlastada ka tehnosüsteemide projekteerijatega ja tingimusel, et energiatõhususarv (KWh/m2*a) ei muutu. 5.5 Kandvad konstruktsioonid 5.5.1 Üldkirjeldus Projekteeritav elamu koosneb ühekorruselistest mahust. Maa-aluseid korruseid ei ole projekteeritud. Elamu kõrgus maapinnast on 5,8 m. Korruse kõrgus 2,76 m. Plaani mõõdud on 18,6 x 10,6 m. Vundament on madal, kandeseinad puitsõrestikust, katuselaed on ogaplaatfermidest sildega kuni 10,1 m. Hoonel on kelpkatus, kuhu üldjuhul pääseb ainult teenindamiseks. 5.5.2 Üldjäikus Hoone üldjäikus ning üldvastupanu külgkoormustele tagatakse põikseintega. Jäikust tagavad põikseinad projekteeritakse puitsõrestikust. 5.5.3 Madalvundamendid Hoone rajatakse plaatvundamendile (N: Benders). 5.5.4 Põrandad pinnasel Kõik nõrgad kihid (kiht 1, muld) tuleb põranda alt eemaldada ja asendada vajadusel TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 16/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 mineraalse täitepinnasega (täitekiht). Täitekiht peab olema tihendatud. Täitekihi või tihendatud aluspinnase peale rajatakse 200 mm paksune veekapillaartõusu takistav kiht, mille materjalid ja sõel peaksid vastama MaaRYL 2010 joonisel 2232:K1 1a alale. Katkestuskihi peale paigaldatakse soojusisolatsioon 250mm EPS tüüpi soojusisolatsiooni plaatidest. Soojustusplaadid paigaldatakse kahes kihis, vuugid tuleb teha nihkes, alumine kiht paksem (200 mm), ülemine õhem (50 mm). Soojustuse peale paigaldatakse geotekstiilist eralduskiht (vuugid nihkes, ülekatted 200mm), et vältida betooni sattumist plaatide vahele. Põrandaplaat on projekteeritud teha raudbetoonist 100mm, kasutades vähemalt C25/30 (EN 206-1) XC1 betooni. Kulumiskindluse klass 4. Juhul, kui plaadi sisse on projekteeritud põrandaküttetorustik, tuleb see paigaldada vastavalt KV osa ja tootja juhenditele, torustik peaks olema fikseeritud selliselt, et plaadi sarrustamine, betooni valamine ja muud tööd ei kahjustaks seda. 5.5.5 Kandeseinad Kandeseind on projekteeritud puitsõrestikust, prussist 50x200. 5.5.6 Katus Katus on projekteeritud ogaplaatfermidest. 5.5.7 Välistrepid Välistrepi ja terrassi pinnaviimistlus vastavalt arhitektuursele osale, trepiastmete pind peab välistama libastumisvõimaluse arvestades märja ilmaga või lumega. 5.6 Nõuded ehituskonstruktsioonidele 5.6.1 Üldist Käesolevas peatükis antakse üldised nõuded milledele peab vastama valminud ehitis ja selle osad (konstruktsioonid, tooted, materjalid). Käesolevas peatükis antud nõuded kehtivad kõikide konstruktsioonide puhul, kui joonistel või üksikasjalistel kirjeldustel ei ole need täpsustatud. 5.6.2 Tolerantsid • Üldist Tolerantsid tuleb kohaldada kõikidele projektis esitatud mõõtmetele ning kõikidele null-mõõtmetele (joonistel märkimata null-mõõdud, nagu näiteks sein servaga telje peal, taridetail elemendi pinna peal vms). Erinevate lubatud tolerantside väärtuseid ei tohi liita (näiteks kui on antud õõnespaneeli eeltõusu tolerants +/-10mm ja õõnespaneeli paksuse tolerants +/-5mm, platsil mõõdetud paneeli eeltõus võib erineda nimimõõtmest vaid 10mm, mitte 15mm). Projektis üksikasjaliste kirjelduste juures või joonistel on antud ainult üksikud tolerantside väärtused ja ainult juhul kui tuleb rakendada standarditest või juhenditest suuremat täpsust. • Raudbetoonkonstruktsioonid Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantsid vastavalt standarditele EVS-EN 13670- 1:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine), EVS-EN 13369 (Betoonvalmistoodete üldeeskirjad) ja toote standarditele. Kõikidele projekteeritud konstruktsioonidele on kohaldatud 1. tolerantsiklass (normaaltolerantsid) EVS-EN 13670-1:2010 mõistes ning B tolerantsiklass EVS-EN 13369 ja toote standardite mõistes. Vajadusel järgida TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 17/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 täiendavalt ka Betonielementtien toleranssit 2011 nende mõõtude puhul, mille kohta EVS-ENV 13670-1:2010, EVS-EN 13369 ja toote standardid juhiseid ei anna. Taridetailide ja muude tootepõhiste elementide paigaldustolerantsid ei või olla suuremad kui vastava detaili tootja juhendites. • Kivikonstruktsioonid Kivikonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1996-2:2006 ning TarindRYL 2010 p.51 ja p.52 nõuetele. Projekteeritud konstruktsioonidele on kohaldatud tolerantsiklass 2. • Puitkonstruktsioonid Puitkonstruktsioonide tolerantsid vastavalt TarindRYL 2010 p.71 ja p.72 nõuetele. Projekteeritud konstruktsioonidele on kohaldatud tolerantsiklass 2. • Kaevetööd, alused ja täitmine Kaevetööde, aluste ettevalmistamise ja täitmistööde tolerantsid vastavalt MaaRYL 2010 nõuetele. 5.7 Üldnõuded kvaliteedile ja materjalidele 5.7.1 Üldist Tööde täpsus ja kvaliteet (tihendustööd, täite- ja monoliitbetooni tihedus, mördi tihedus ja pidevus, toodete kvaliteet, toodete paigaldustäpsus vms) peavad olemas sellised, et tagada tehnosüsteemide projekteerimisel ja energiamärgise arvutamisel kasutatud välispiirete õhutihedus q50 (keskmine õhulekkearv). Kui energiatõhususarvutustes on kasutatud määruses „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika“ (vastu võetud 08.10.2012 nr 63) toodust erinevaid õhulekkearvu baasväärtuseid tuleb õhulekkearv tõestada töövõtja poolt mõõtmise teel. Määruses toodud baasväärtuste põhjal arvutatud märgise korral teostatakse kontrollmõõtmised kokkuleppel tellija ja omanikujärelevalvega. Uuring teostatakse ja katsearuanded esitatakse standardi EVS-EN ISO 9972 kohaselt. Tellijat ja omanikujärelevalvet tuleb eelnevalt teavitada mõõtmise toimumisest. Mõõtmise läbiviija peab olema seaduse mõistes vastutav spetsialist. Kõiki välja toodud materjale võib välja vahetada tehniliste näitajate poolest samaväärsetega, arvestades ekspluatatsioonikulusid (sh kasutus- ja hoolduskulusid) ja kooskõlastades asendused tellija, projekteerija ja omanikujärelevalvega. 5.7.2 Kaevetööd, alused ja täitmine Hoone vundamentide rajamisel eemaldatakse täite- ja kasvupinnas, kahjustunud, reostunud, nõrk pinnas (st kandvast kõik kandva kihi peal olevad ja kandvast kihist nõrgemad kihid) kuni kandvaks valitud kihini. Kui esinevad kõrvalekalded eeldatutest pinnasetingimustest, projektilahendus täpsustatakse. Drenaaži ümbristäiteks ja vundamendiäärses drenaažikihis kasutatakse MaaRYL 2010 joonise 2232:K1 alale 1 vastavat materjali. Kapillaartõusu katkestavas kihis kasutatakse MaaRYL 2010 joonise 2232:K1 alale 1a vastavat materjali. Muu täitematerjal peab olema mineraalne, segalõimisega murenemata ja murenemiskindel filtratsioonimooduliga >2,0 m/d. Töövõtja kooskõlastab tellijaga ja omanikujärelevalvega iga täitematerjali kohta tehtud sõelumistulemused enne täitmise alustamist. Täitematerjali suurima osakese läbimõõt ei tohi olla üle 2/3 ühe tihenduskihi paksusest. TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 18/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 Üldjuhul, kui joonisel või üksikasjalises kirjelduses ei ole märgitud teisiti, on tagasitäidete tihendamis- ja kandenõuded järgmised: Hoone ümbristäite tihedus ja kandvusnõuded liiklusaladel, asfalteeritud platsidel vms: Tihendusaste >95% Tihendussuhe Emax/E1 2,5 (löök-penetromeeter, põhjaplaat 132mm, kiht 200…300mm) Hoone ümbristäite tihedus ja kandvusnõuded haljasaladel jm: Tihendusaste >90% Tihendussuhe Emax/E1 2,9 (löök-penetromeeter, põhjaplaat 132mm, kiht 200…300mm) Kapillaaride katkestuskihi tihedus- ja kandvusnõuded (kui see ei ole vundamendialune): Tihendusaste >92% Minimaalne lubatud kandvus E1>50MN/m2 Tihendussuhe Emax/E1 2,8 (löök-penetromeeter, põhjaplaat 132mm, kiht 200…300mm) Vundamendialuse täide tihedus- ja kandvusnõuded: Tihendusaste >97% Minimaalne lubatud kandvus E1>60MN/m2 Tihendussuhe Emax/E1 2,2 (löök-penetromeeter, põhjaplaat 132mm, kiht 200…300mm) Tihendusastme mõõtmised tuleb teha iga tihendatud kihile (200…300) ja kanda tulemused protokolli. 5.7.3 Raudbetoonkonstruktsioonid Betoonide liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206-1:2002 „Betoon. Osa 1. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus". Betooni koostise määrab betooni tarnija, tagades ehitusprojektis või tootejoonistel antud nõuete täitmist. Betoonkonstruktsioonide betooni tugevusklass on antud üksikasjalistes kirjeldustes ja joonistel. Betooni koostis peab olema selline, et betooni mahukahanemine oleks võimalikult minimaalne. Betooni koostis (täitematerjali suurus, tüüp, kasutatud lisandid, pigmendid vms) peab olema selline, et tagada arhitektuurses projektiosas nõutud kvaliteeti ja välimust. Kui betooni värvi saavutamiseks on projektis või tootejoonistel nõutud kasutada värvipigmente või värvilist tsementi või kui taoliste materjalide kasutamine on töövõtja või tema alltöövõtja otsus, tuleb alati teha näidised arhitektiga kooskõlastamiseks. Kui joonistel või üksikasjalikes kirjeldustes pole määratud teisiti, on betooni jämedateralise täitematerjali terade suurus 4…16mm (16mm täitematerjali järgi projekteeritakse armatuuri vahekaugused). Nõuded pindadele määrab arhitekt, kuid minimaalselt tuleb lähtuda järgmistest nõuetest (Eesti betoonühingu juhend BÜ4, Soome juhend BY40): • nähtavad või ainult värvitavad betoonpinnad (seinad, laed, postid, talad) tasasuse klass A; • töödeldavad betoonpinnad (krohvitavad, pahteldatavad, plaaditavad) tasasuse klass B; • mitte näha jäävad betoonpinnad (näiteks vundamendid) klass C TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 19/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 Pindade kulumiskindlus esitatakse vajadusel üksikasjalistes kirjeldustes. Üldjuhul tuleb tagada horisontaalbetoonpindade kuulumiskindluse klass 4 (Eesti betoonühingu juhend BÜ4; Soome juhend BY40). Projekteerimisel on arvestatud armatuuri klassiga B500B (EVS-EN 10080). Ehitamisel võib kasutada ka teisi sarrusteraseid eeldusel, et sarrusteras vastab ka standardis EVS-EN 10080 armatuurile B500B esitatud kriteeriumitele ja vastavus on nõuetekohaselt tõestatud. Väliskeskkonnale avatud (XC2…XC4; kõik XD kõik XS, kõik XF, kõik XA keskkonnaklassid) terasest kinnitusdetailid ja taridetailid, kui need ei ole ekspluateerimise ajal kontrollitavad ja asendatavad, tuleb valmistada roostevabast materjalist. Kontrollitavate ja asendatavate (mõlemad tingimused täidetud) detailide puhul võib tagada vajalik püsivus muul viisil (tsinkimine, värvimine, võõpamine). Sisse betoneeritud detailid tuleb lugeda asendamatuteks. 5.7.4 Kivikonstruktsioonid Müürimört survetugevusega vähemalt 8MPa standardi EVS-EN 998-2:2010 järgi. Puhta vuugiga laotud seinte tüüpsillused peavad olema samast materjalist ja sama tooni. Vuugimört tuleb paigaldada sellisel viisil, mis tagab piisava helipidavuse ja tulekindluse. Täitebetooni spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus lähtudes standardist EVS-EN 206-1:2007. Täitebetooni tugevusklass peaks olema vähemalt sama, mis täidetavatel plokkidel, kui joonistel või üksikasjalistes kirjeldustes pole nõutud paremat. Kui joonistel või üksikasjalikes kirjeldustes pole määratud teisiti täitebetooni täitematerjali terade suurus 4…8mm. Nähtavale jäävate silepinnaliste seinte välimus peab vastama vähemalt klassile 2 TarindRYL 2010 tabeli 511:T9 järgi. 5.7.5 Puitkonstruktsioonid Puidust karkassi osad ehitada ainult tugevussorteeritud puidust. Ehituses kasutatud puidu suhteline niiskus (kaalu järgi) peab olema vahemikus 8-15%, puidust viimistlusmaterjalide niiskus peab olema alla 8%. Ehituskonstruktsioonides (mitte viimistluses) on lubatud kasutada B ja C klassi puitmaterjali. Kui pole eraldi märgitud teisiti on kasutatava ehituspuidu tugevusklass C24, liimpuidu tugevusklass GL28h. Liimpuit peab olema standardi EVS-EN 14080 kohane ja see peab olema valmistatud järgides standardit EVS-EN 386. Liimpuidu lamellide paksus on maksimaalselt 45mm ja lamellide sõrmjätkud on standardi EVS-EN 387 kohased. Liimpuidu pinnaklass peab olema vähemalt H. Pikikiudu saetud liimpuidu pinnaklass peab olema vähemalt H/R. Puit, mis on kokkupuutes pinnasega, betooniga (muu kiviga) või veega ka puitkonstruktsioonid millele puudub liigipääs tuleb immutada vastavalt immutamise klassile A (HC4) (standardid: EN-351; SFS-3974). immutamissügavus P8 (täielikult immutatud). Kõik muud puitkonstruktsioonid mis on ilmastikmõjudele avatud tuleb immutada vastavalt immutamise kassile AB (HC3) (standardid: EN-351; SFS-3974). immutamissügavus P8 (täielikult immutatud). Terasest kinnituselemendid peavad vastama standardile EN 14592 ning tüüblid vastama standardile EN 14545. Kõik metallist kinnituselemendid, sidemed ja teised liited peavad olema korrosioonikindlad või kaitstud arvestades kasutusklassi. Kasutusklassidele 1 kuni 3 vastavad minimaalsed nõuded on järgmised: TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 20/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 Kasutusklass Kinniti 1 2 3 Naelad ja kruvid, d≤4mm Puudub Fe/Zn 12c a Fe/Zn 25c a Poldid, naaglid, naelad ja Puudub Fe/Zn 12c a Fe/Zn kruvid, d>4mm 25c a Haagid Fe/Zn 12c a Fe/Zn 12c a RST Ogaplaadid ja terasplaadid Fe/Zn 12c a Fe/Zn 12c a RST paksusega kuni 3mm Terasplaadid paksusega 3- Puudub Fe/Zn 12c a Fe/Zn 5mm 25c a Terasplaadid paksusega üle Puudub Puudub Fe/Zn 5mm 25c a a Kuumtsinkimistel Fe/Zn 12c asemel Z275 ja Fe/Zn 25c asemel Z350. Puidukaitsevahenditega töödeldud (nt surveimmutatud) puittoodete kinnitustarvikud ja ühendusosad peavad olema vähemalt kvaliteediklassi EN 1.4301 roostevabast terasest. Erandina võib tarindites, mis ei mõjuta isikuohutust (nt dekoratiivpiirded), kasutada kuumtsingitud kinnitustarvikuid ja terasosi, mille tsingikihi paksus on vähemalt 90 μm. (Praegu tehakse puitmaterjali surveimmutust reeglina korrosiooni põhjustavate ainetega nt mõned vaske ja orgaanilisi toimeaineid sisaldavad küllastusained). Kuumtöödeldud puitmaterjali kinnitustarvikud ja ühendusosad peavad olema vähemalt kvaliteediklassi EN 1.4301 roostevabast terasest. Standardi EVS-EN 335- 1 kohases kasutusklassi 3 korral kasutatakse galvaanilise korrosiooni tõkestamiseks sama kvaliteediga metallist kinnitustarvikuid ja ühendusosi. Pingekorrosiooniohu vähendamiseks kasutatakse standardi EVS-EN 1993-1-4 kohaselt kasutuskohale sobivaid roostevabasid teraseid (Terasosade pingekorrosiooni oht esineb tarindites, mida ümbritsev õhk sisaldab kloori). 5.7.6 Isolatsioon Kõik isolatsioonimaterjalid peavad projekteeritud kasutusea vältel kahjustumatult vastu pidama keskkonnamõjudele ning koormustele ja tagama piirdetarindite projekteeritud sooja-, õhu-, veeauru- ja vee-, helipidavust. Kõik alused peavad isolatsioonile ja valitud ohutule kinnitusviisile sobima ja olema piisava kvaliteediga isolatsiooni paigaldamise jaoks. Hoone null-tsükli isolatsioonina tuleb kasutada terviklahendusi - süsteeme, kus kõik materjalid (sh soojusisolatsioon, alused, kaitse jm) ja liitekohtade lahendused peavad üksteisega sobima ja sobivus peab olema nõuetekohaselt tõestatud. 6 KÜTE JA VENTILATSIOON. 6.1.1 Lähteandmed KV-süsteemide kavandamisel arvestatakse järgmisi lähteandmeid: - hoone ehitusprojekti arhitektuursed joonised; - ruumide kasutusotstarve ja kasutusrežiim; TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 21/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 6.1.2 Normdokumendid Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud normdokumentatsioonist. Kasutatud standardid ja ehitusnormid KV-süsteemide kavandamisel: - EVS 932:2017: Ehitusprojekt - EVS 844: 2022 - Hoonete kütte projekteerimine; - EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 – Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. Eesti standardi rahvuslik lisa; - Soome ehitusnormide kogumik, osa D2: Ehitise sisekliima ja ventilatsioon. - EV Ettevõtlus- ja infotrhnoloogiaministri määrus nr. 63 11.12.2018 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ - EV Majandus- ja taristuministri määrus nr. 58 05.06.2015 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 6.2 Välisõhu arvutuslikud parameetrid Välisõhu arvutuslikud parameetrid: - Talvel t = -24 ºC ; RH = 80% - Suvel t = +27 ºC ; RH = 50% 6.3 Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele Sisekliima lahendatakse vastavalt ruumi tüüpidele, lähtudes püstitatud nõuetest. Nõuete puudulikkusel kasutatakse ka teisi normdokumentatsioone. Sisekliima klass peab vastama vähemalt tasemele II. Küttesüsteemiga tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi) vt allpool tabelit 1. Tabel 1. Ruumide siseõhu arvutuslikud temperatuurid kütteperioodil Siseõhu arvutuslik Ruumi tüüp temperatuur, ºC kütteks jahutamiseks Elutuba, magamistuba +21 ºC +25 ºC Köök, WC, koridor, abiruum jt +21 ºC Vannituba, pesuruum +22 ºC Hoone küttesüsteem peab kütteperioodi jooksul tagama ruumide õhutemperatuuri reguleerimistäpsust mitte halvem kui ±1,5°C. TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 22/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 KV-süsteemidega ei ole ette nähtud teostada õhu niisutamist ning kuivatamist (suhtelise niiskuse kontroll). Ruumide KV-süsteemide poolt põhjustatud lubatavad müratasemed (A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhu taseme ülempiirid), vt allpool tabelit 2. Tabel 2. Ruumide helirõhutaseme projektväärtused Vaike- Ruumi tüüp projektväärtus , dB(A) Elutuba 30 Magamistuba 28 Inimeste ajutise viibimisega ruumid, millede tavaline tegevus 35 eeldab kõrgemat taustmüra; nt esik, köök, WC jmt 6.3.1 Energeetilised seisukohad KV-süsteemide projekteerimisel Pidevalt töötavates ventilatsioonisüsteemides on ette nähtud kasutada heitõhu soojuse utiliseerimist, kasutades võimalikult kõrgema kasuteguriga soojusvahetit. Sund sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemide SFP (ventilaatori elektriline erivõimsus) arvutuslikul vooluhulgal ei tohi olla üle 1,5 kW/(m³/s). 6.3.2 Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide tööiga Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide erinevate elementide tööiga on 10-50 aastat, sh tarindite siseste torustike tööeaks arvestatakse 50 aastat, põhiseadmete (tsentraalsed ventilatsiooniseadmed, ventilaatorid, külmamasinad jms) tööeaks arvestatakse 15-20 aastat. KVJ süsteemide elementide tööea määrab seadmete valmistaja. 6.4 Soojusallikas 6.4.1 Soojuskoormused Soojusvarustuse tehnilised näitajad on: - Elamu põrandküttesüsteem 6,1 kW 6.4.2 Soojusallika liik Elamut soojusega varustamiseks on ette nähtud paigaldada horisontaalkollektoritega inverterkompressoriga maasoojuspump. Maaküttekollektor paigaldatakse ehitistest ja puudest vabale õuealale. Maakontuuride kogupikkus on ca 500m. Kontuurid teostatakse plastiktorust 40x2,4 PN8. Toru paigaldatakse 1-1,2 m sügavusele 1,2 m vahekaugusega. Kollektori külmakandevedelikuna kasutatakse etanooli 30 % lahust. Soojuspump paigaldatakse majapidamisruumi. Sooja veega varustamiseks paigaldatakse vähemalt 250-liitrine mahtboiler. Lisaküttena kasutatakse 6kW elektrilist küttekeha. Lisaks süsteemi paigaldatakse puhvermahuti (100 L), paisunõu ning küttesüsteemi tsirkulatsioonipump. Kui soojuspumba komplekti ei kuulu TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 23/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 energiatarbimise ja tootmise jälgimissüsteem, siis ette näha nii elektrienergia arvesti kui soojusenergiaarvesti, et oleks võimalik jälgida soojuspumba töö efektiivsust. Soojuspumba juhtimine peaks olema võimalik ka kaugelt veebi teel. Soojuspumba valikul jälgida, et selle soojustegurid oleksid samaväärsed või paremad võrreldes energiaarvutuses kasutatud parameetritega (külma kliima parameetrid). Soojuspumba elektritoide: 3 faasi, 400 V, 50 Hz, 16 A. 6.5 Küte 6.5.1 Välispiirete soojusläbivus Projekti arvutustes kasutatavad U-arvud: Piirdetarind U-arv Märkused (W/m2·K) Välissein 0,11 Aknad 0,75 Välisuks 0,9 Värav 1,0 Vahelagi 0,08 Vähemalt 500mm puistevilla Põrand pinnasel 0,10 Koos pinnase soojustakistusega Välispiirete õhulekkearv ≤1,5 m3/(h x m2). Külmasildade joonsoojusläbivused: Piirdetarind ψ (W/m·K) Märkused Välissein-välissein 0,06 (välisnurk) Välissein-välissein -0,06 (sisenurk) Katuslagi-välissein 0,07 Akna kinnitus 0,05 Ukse kinnitus 0,1 Põrand pinnasel-välissein 0,19 6.5.2 Küttesüsteemi kirjeldus Hoone kütmiseks projekteeritakse põrandküttesüsteem. Küttevee temperatuurigraafik on 40ºC / 35ºC. Sooja tarbevee temperatuur 55°. Soojussõlm tuleb varustada el. ajamiga reguleerventiilidega, tühjendus- ja seadeventiilidega, automaatse täiteventiiliga, tsirkulatsioonipumpadega, TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 24/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 tagasilöögiklappidega, temperatuuri- ja rõhuanduritega ning membraanpaisupaakidega süsteemi veemahu muutuste kompenseerimiseks. Lisaks kuuluvad soojussõlme kuulkraanid, termomeetrid ja manomeetrid. Põrandkütte puhul on köetava põranda maksimaalne pinnatemperatuur +27-28°C, märgades ruumides kuni +30°C. Küttesüsteemi jaotustorustik monteeritakse komposiittorudest (nt. Uponor Unipipe MLC). Põrandakütte kontuurid monteeritakse 16x2.0 ning 20x2.0 PE-Xa plasttorudest põhisammuga 225 mm. Välispiirete kõrval ning märgades ruumides kasutatakse kitsamat sammu – 150 mm. Konstruktsioonidest läbiminekul ning paisumisvuukide kohal paigaldatakse torud hülssidesse. Põrandkütte kollektor paigaldatakse panipaika seina peale. Kütte reguleerimine toimub digitaalsete ruumitermostaatidega, millega juhitakse el.ajamiga ventiile. Märgades ruumides kasutatakse põrandaanduriga termostaate. 6.6 Ventilatsioon 6.6.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus Õhuvahetus ruumides on leitud esimeses lähenduses ruumis ette nähtud inimeste arvu või kohtade järgi, nimetatud andmete puudumisel (või ebapiisavusel, määramatusel) on kasutatud normatiivi põrandapinna kohta. Projektis kasutatud ruumide õhuvahetuse miinimumpiirmäärad: Ruumi tüüp Õhuvahetuse määr Elutuba, magamistuba 0,7 l/s·m² (7 l/s in) Köök -8 (25) l/s Pesuruum -15 l/s WC -10 l/s Tehniline ruum ±0,35 l/s·m² Koridor, esik 0,5 l/s·m² Leiliruum ±2 l/s·m² Siirdõhku kasutatakse WC, pesuruumi ning abiruumide õhuvõtul ning magamistubade (v.a magamistuba 4) väljatõmbel. Hoone arvutuslik õhuvahetus on 89 l/s. 6.6.2 Ventilatsiooni kirjeldus Hoone ventilatsioon lahendatakse mehaanilise sissepuhke-väljatõmbesüsteemiga koos soojuse utiliseerimisega. Ventilatsioonisüsteemi kavandamisel on arvestatud ruumide otstarvet, paiknemist ja töörežiime. TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 25/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 Hoone ventileerimiseks on ette nähtud komplektne ventilatsiooniseade mis paigaldatakse panipaiga seinale. Värske õhk ventilatsiooniagregaati võetakse välisseinas oleva õhuvõturesti kaudu. Väljavise seadmest suunatakse katusele. Köögi pliidikubu jaoks paigaldatakse omaette väljatõmbetorustik, mis juhitakse läbi katuse välja. 6.6.3 Õhu töötlemine ja põhiseadmete koosseis Õhu töötlemise skeemina on valdav sissepuhkeõhu ja väljatõmbeõhu filtreerimine, sissepuhkeõhu soojendamine ning soojuse utiliseerimine ehk tagastamine (väljatõmbeõhult sissepuhkeõhule), kasutades selleks rootor soojustagastit kasuteguriga üle 80 %. Sissepuhkeõhu soojendamine toimib elektrikalorifeeriga. Ventilatsiooniseadme õhufiltrite filtreerimisklass on ePM1 50% (F7). Ventilatsiooniagregaat peab olema kamina funktsiooniga. Ventilaatoritelt leviva müra piiramiseks ning magamistubade ruumidevahelise müra läbikande vähendamiseks kasutatakse tsentraalseid ja lokaalseid mürasummuteid. Agregaadi sissepuhe, väljatõmme, õhuvõtt ja väljavise varustatakse mürasummutitega. 6.6.4 Torustikud Õhutorustik paigaldatakse pööningule, katusealusesse ruumi ja lae alla. Kasutatakse tsingitud spiraalvaltsiga õhutorusid. Torud on reeglina ümmarguse ristlõikega, erijuhtudel kasutatakse kandilise ristlõikega torud. Torude tihedusklass ning süsteemi õhutorustik tervikuna peab vastama klassile C. Puhastusluugid tuleb paigaldada mitte harvemalt kui 8 m tagant. Puhastusluukide konstruktsioon peab olema selline, mis väldib saaste kogunemist luugi ja kanali vahelistesse pragudesse. Ventilatsioonitorustik ühendatakse üksteisega nii, et torustik ega liitmikutarvikud ei kahjustuks. Kanaliosade paigalpüsimine tuleb tagada tõmbeneetide, mitte puurkruvidega, mille kasutamine on keelatud. Haru ja magistraaltorustikku ühendamise korral tuleb kasutada tööstuslikult toodetud tihenditega kanaliühendusi. Vajalikes lõikudes paigaldatakse õhukanalitele tulekaitse-, kondenseerumisvastane ja soojusisolatsioon. Tehnoruumis kõik ventilatsioonitorud isoleeritakse 50mm kivivillmattidega. Pööningul asetsevad torud isoleeritakse 50-80mm paksuse kivivillaga ning uputatakse pööningu soojusisolatsiooni sisse. 6.6.5 Lõppseadmed ja reguleeringud Ruumide sissepuhkeks kasutatakse lae- ja seinapealseid õhujaotajaid. Sissepuhkeõhk antakse ruumi selliselt, et toimuks võimalikult efektiivne õhu segunemine, kuid samas ei tekiks tõmbuse tunnet. Väljatõmbeplafoonid paigaldatakse eluruumide, pesuruumide, WC-de, majapidamisruumide ja köögi lakke või seina peale. Väljatõmme toimub ruumi ülemisest tsoonist. Siirdeõhu liikumise tagamiseks alarõhuliste ruumide uste alla jäetakse õhupilud kõrgusega 20-25 mm. TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 26/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 Õhuhulkade reguleerimine toimub ventilatsiooniagregaadis, mille ventilaatorite töö seadistatakse projektis määratud õhuhulkadele. Agregaadi tootlikust saab reguleerida juhtimispuldist mis paigaldatakse esikusse ja mobiilirakenduse kaudu. Ventilatsioonisüsteemi tasakaalustamiseks kasutatavad õhujaotajad ja plafoonid peavad olema reguleeritava õhuhulga ja rõhukaoga. Vajadusel kasutatakse süsteemi tasakaalustamiseks ka reguleerklappe. Süsteemi õhuhaare teostatakse läbi välisõhuvõturesti (galvaniseeritud žalusiirest, varustatud ilmastikukindla kaitsevõrguga, silma suurus ca 10mm), väljavisked teostatakse katuse väljaviskeotsikute kaudu. Välisõhk võetakse seadmesse läbi välisseina. Õhu kiirus õhuvõturesti läbimisel ei tohi olla suurem kui 1,5 m/s. Välisresti alumine serv peab olema 2,0 m maapinnast kõrgemal. 6.6.6 Tulekaitsemeetmed Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest. 6.7 Jahutus Ruumide jahutuskoormuste välja arvutamisel on arvestatud, et akende g-arv on 0,4. Hoonesse on ette nähtud paigaldada multisplit jahutussüsteemi. Välisosa paigaldatakse hoone ida fassaadi kõrvale. Valitud välisseadme müra parameetrid peavad olema nii madalad, et magamistubade akende juures (ümber nurga, 5m kaugusel) oleksid tagatud järgmised parameetrid: päeval ≤55 dBA, öösel ≤40 dBA. Seinapealsed siseosad paigaldatakse magamistubadesse ning elutuppa. Külmaagensina kasutatakse R32. Süsteemi kogu jahutusvõimsus on 4,4kW. Kondensaadi äravool lahendatakse üldjuhul isevoolselt hoone kanalisatsiooni süsteemi kaudu läbi vesilukk ühenduse. Vajadusel kasutatakse kondensaadi pumpasid. Teiste ruumide suviseid temperatuure tagatakse tuulutamisega avatavate akende kaudu. 6.8 Erisüsteemid Erisüsteeme hoonetesse ei ole ette nähtud. Suitsueemaldus ruumidest toimub loomulikul teel avatavate akende ja uste kaudu. 7 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. 7.1 Normdokumendid Ehituslikud lahendused ja teostamine peavad olema vastavuses Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus üldtunnustatud nõuete ja standarditega, sealhulgas: • EVS 932:2017 Ehitusprojekt • EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine • EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk • EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon • EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk • EVS 835:2014 Hoone veevärk TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 27/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 • EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus • RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend • Ehitusseadustik • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr. 97 "Nõuded ehitusprojektile" • Hea ehitustava (ET-I 0207-0068) 7.2 Projekteeritud veevarustus Kinnistule ühendatakse kinnistul oleva veevõrguga. Tarnetoru paigaldada hoonesse sisenemise asukohas hülsstorusse. Hülsstoru paigaldada 1 m vundamendi seinast väljapoole ning hoone sees kuni veesõlmeni. Hülsstoru ja tarnetoru vahe tuleb väljaspool hoonet sulgeda veetihedalt ning seestpoolt poolt jätta avatuks. Veekulud: Eramu tarbitavad veekogused välisveevõrgust on: q = 0.76 l/s; Qk = 0.2 m3/h; Qmax = 0.6 m3/d Veevarustuse torustik on ette nähtud rajada PE torudest, rajamissügavus on 1,8 m toru pealt arvestatuna. Toru kohale, 30-40 cm kõrgusele toru laest, paigaldada märkelint. 7.2.1 Tuletõrjeveevarustus Tuletõrje veevarustus pole antud kinnistul vajalik kuna asub hajaasustuse alas ning hoonete vaheline kuja on minimaalselt 40m. 7.3 Projekteeritud kanalisatsioon 7.3.1 Hoone kanalisatsioon Hoone kanalisatsioon on lahendatud reoveemahutiga, mille maht on 12m3. Mahuti paigaldamisel tuleb lähtuda tootjajuhistest. 7.3.2 Mahuti paigaldusnõuded • Kanalisatsiooni toru peab olema kaldega mahuti poole1,5-2% (Kanalisatsioonitoru alla paigaldage 15 cm paksune kivideta liivakiht. Toru peale tagasitäiteks 20 cm paksune liivakiht. • Kaevik, mis peab olema 30-40 cm laiema diameetriga kui mahuti välimine läbimõõt. Kaeviku sügavus peab arvestama mahuti sissetuleva toru kõrgust. Arvestama peab mahuti alla ehitatava vundamendi kihi kõrgust (20-35 cm olenevalt pinnasest ja põhjavee tasemest). • Mahuti vundament koosneb 20-35 cm (olenevalt pinnasest ja põhjavee tasemest) paksusest kivideta liivakihist. Kõrge põhjavee taseme korral segada liivakihti tsementi. Vajalik tsemendi kogus on 100 – 175 kg olenevalt pinnasest ja põhjavee tasemest. • Peale mahuti täitumist, täitke kaevik tagasitäitega, kuni sissetuleva toru kõrgusele. • Ühendada kanalisatsioonitoru mahutist väljatuleva toruga. • Mahuti pealmine osa ei tohi olla sügavamal kui 80 cm maapinnast. Sügavamale paigaldades peab kasutama pumpa. TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 28/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 7.3.3 Sademevesi Sademevesi on ette nähtud immutada kinnistu piires. 7.4 Ehitustööde üldised nõuded Ehituskaeviku põhja tehakse tasanduskiht, mis peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Torude alla on ette nähtud vähemalt 15 cm paksune liivast, peenkillustikust või kruusast tasanduskiht, mõõdetuna toru põhjast. 7.4.1 Lubatud kõrvalekalded Isevoolse torustiku ja nende elementide paigaldamise horisontaalkauguse erinevus projektis märgitud asukohast on ± 100 mm • lubatud vertikaalne kaevude kõrvalekalle on 1% kaevu kõrgusest • lubatud langu kõrvalekalle kahe kaevu vahel asuva toru puhul on 1,5‰ Kõrvalekalded projektist on lubatud vaid juhul kui: • see ei mõjuta teiste projektis ettenähtud torustike paigaldamist • minimaalne projektis ettenähtud paigaldamissügavus on tagatud • sissetuleva isevoolse toru alumine serv ei ole allpool kaevust väljamineva isevoolse toru alumist serva • torustik jääb isevoolseks kuni lõpuni Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda „Pinnasesse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013“. Ehituskaeviku täitmine toimub ettevaatlikult ja kihtide kaupa. Külgtäite ja tagasitäite paigaldamist võib alustada vaid siis, kui toru ühendused ja aluskiht võimaldavad koormamist. 8 ELEKTER JA NÕRKVOOL. 8.1 Normdokumendid • Standard EVS-IEC 60364-4… – Ehitiste elektripaigaldised. Kaitseviisid • Standard EVS-IEC 60364-5… – Ehitiste elektripaigaldised. Elektriseadmete valik ja paigaldamine • Standard EVS-EN 62305 – 1, 3:2007 – Piksekaitse • Standard EVS-IEC 61140:2003 - Kaitse elektrilöögi eest 8.2 Elektrivarustus 8.2.1 Liitumispunkti kirjeldus ja põhiparameetrid. Hoone liitumiskilp on rajatud kinnistule . Elektrivarustuse kohta koostatakse eraldi projekt. 8.2.2 Välisvalgustus. Käesoleva projektiga ei ole kinnistule eraldi välisvalgustuse süsteemi ette nähtud. TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 29/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 8.2.3 Elektrijaotusvõrgu haldaja ja tarbija kohustused. Liitumiskilbist hoone peajaotuskeskuseni rajada kaabeliin maakaabliga AXPK 4G16/ või AXPK 4G25. Kaabli 4-s soon ehk PEN-juht ühendatakse PEN-klemmile ja kolla-roheline soon märgistatakse otsast sinise isoleerpaelaga, mis on PEN-juhi tähiseks. Toitekaabel paigaldatakse pinnasesse maapinnast 0,7 m sügavusele. Sõidutee all paigaldada toitekaabel 1,0 m sügavusele kaitsetorusse. 8.2.4 Elektri arvestussüsteem Kilbi kaitseaste peab olema vähemalt IP 23. Kilpides asuvad latistikud, rikkevoolukaitsmed ja väljuvate liinide kaitselülitid. Kilbist väljuvate grupiliinide kaitseks kasutatakse kaitselüliteid. Kilbi ukse siseküljel peab olema kilbi skeem. Kilbi ees peab olema vaba teenindusruumi 1 m ulatuses. Kilp komplekteeritakse 3-faasilise kaitselahutuslülitiga ja väljuvad liinid 1- või 3- faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud kaitselülititega. Ahelaid kaitstakse täiendavalt rikkevoolu kaitselülitiga rakendusvooluga 30 mA. Toitekaabel ühendatakse seadmele, läbijooksu korral ühendatakse toitekaablid klemmidele. Juhtimiskaablid ühendatakse riviklemmidele. Kilpidesse nähakse ette võimsuse ja väljuvate gruppide reserv 20 %. 8.2.5 Kaabliteed Kõik elektriinstallatsioonitööd tehakse kaabliga XPJ-HF D 500V. Kogu hoones on kasutatud süvispaigaldust. Põrandasse paigaldatavad liinid paigaldatakse kogu ulatuses plasttorusse. Kõigis valgustuse grupiliinides kasutatakse ristlõiget 1,5 mm2, pistikupesade grupiliinides 2,5 mm 2. Kõik kaablite läbiviigukohad tihendatakse vastavalt teistele struktuuridele tuletõrjetehnika, akustika ning kütte-, veevarustuse- ja ventilatsioonitehnika seisukohalt. 8.2.6 Elektritoite ühendussüsteemid Pistikupesade paigalduskõrgus on 0,25- 0,3 m, töölaudade juures paiknevad pistikupesad paigaldatakse 10 – 20 cm tööpinnast kõrgemale (ca 1,1m kõrgusele). Elektripliidi ja/või ahju pistikupesa paigaldatakse peale seadme kättesaamist – erinevatel mudelitel on vajalik pistikupesa koht ja kõrgus erinevad. Nõudepesumasina pistik paigaldatakse kõrvalkappi, kõrgusele 0,6m. Kasutatakse pritsmekindlat kaanega pistikupesa. Külmutuskapi pistikupesa paigalduskõrgus sõltub külmiku tüübist. Soovitatav paigalduskõrgus 1,1m. Pliidiventilaatori paigaldus täpsustatakse tööde käigus omanikuga, kõrgus sõltub köögimööblist. Lülitite paigalduskõrgus on 1m. Mitme samas kohas paikneva lüliti või pistikupesa paigaldamisel kasutada nende paigaldamist ühise katteraami alla. Pistikupesade raam paigaldatakse horisontaalselt, lülitite raam vertikaalselt. Lülitid on sisse lülitatud klahvi ülemises sisse surutud asendis. Kõik eramus kasutatavad pistikupesad on kaitsekontaktiga, kuhu alates kilbist on toodud eraldi kaitsejuht. Ka kõikidesse valgustitesse, olenemata valgusti asukohast ja konstruktsioonist, tuuakse sisse eraldi kaitsejuht. See tagab ohutuse võimalike muudatuste korral ekspluatatsioonis. 8.2.7 Valgustussüsteemid Valgustuse rühmaliinide kaabeldus teostada XPJ-HF D 500V ja vajadusel TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 30/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 välistingimustes (otsese päikesekiirte peale paistmise oht või pinnases) MCMK kaabliga juhi ristlõikega 1,5 mm2. Valgustite juhtimine toimub kohapeal käsitsi. Niiskete ruumide ja õue valgustid peavad olema kaitseastmega IP44. Lülitid paigaldada keskkohaga 1100 mm kõrgusele põrandast ning 150 mm ukseavast. Kahe või enama lüliti paiknemisel ühes kohas paigaldada need ühise katteraami alla. Hoovivalgustus saab toite peajaotuskeskusest kaabliga MCMK 2x1,5+1,5 mm2. Õuevalgustite lülitamine toimub läbi hämaralüliti ja lisaks on võimalik hoone küljes paiknevaid valgusteid lülititest ära kustutada. 8.2.8 Nõrkvoolupaigaldis ja automaatika Vastavalt teenust pakkuva ettevõtte telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele. Hoonete sisevõrgus kasutatakse CAT5/CAT6 vaskkaableid. Elamu elektriprojektis näha ette televisiooni abonentkaablite süvispaigaldus. Põrandas paigaldatakse kaabel kogu ulatuses plasttorusse, seintes kasutatakse plasttoru kokkupuutel süttivate materjalidega (nt. puitkarkass, puitlaastplaat jne). Hoonesse paigaldatakse kolmesed TV-antenni pesad. Igasse TV antennipessa tuuakse võimendist 2 kaablit, mis võimaldab tüüneri kasutamist kõigis punktides. Ventilatsiooniseadmetele vajalik automaatika projekteerida koos ventilatsioonisüsteemidega. 9 JÄÄTMEKAVA 9.1 Ehitusjäätmed Ehitusjäätmed on puidu-, metalli-, betooni-, telliste-, klaasi- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed ning täitematerjalid ja väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Ehitusjäätmeid saab üle anda Keila jäätmejaama (v.a ehituse käigus tekkiv pinnas ja kaevis) või tellida teenust ehitusjäätmete äraveoks jäätmeluba omavalt ettevõttelt. Ehitise püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamist väljaspool kinnisasja reguleerib maapõueseadus § 60. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. 9.2 Olmejäätmed Olmejäätmed kogutakse vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Leping sõlmitakse vastavalt Saue valla jäätmehoolduseeskirjale, vastu võetud 28.12.2023 nr 26, redaktsiooni jõustumine 08.01.2024, asjakohast litsentsi omava firmaga. 10 JOONISED. Tähis Nimetus mõõtkava Formaat AS-4-01 Asukohaskeem SKEEM A4 AS-4-02 Asendiplaan 1:500 A3 AR-5-01 Esimese korruse plaan 1:100 A3 AR-6-01 Lõige A-A 1:100 A3 AR-6-02 Vaated 1:100 A3 AR-6-03 Vaated 1:100 A3 TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 31/32 Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt töö nr 03/26 30.03.2026 11 LISAD LISA 1 Bauroc tüüpsõlmed LISA 2 Klaasplastist (GRP) allmaamahutite paigaldusjuhend LISA 3 Klaasplastist (GRP) allmaamahutite sertifikaat TÜ Vaino Arhitektuuribüroo 32/32  Tingmärgid: Projekteeritav elamu Projekteeritav kõrvalhoone Projekteeritav sillutuskivi Ol.olevad hooned 1 kuni 20 kV pingega pingega elektripaigaldise kaitsevöönd 35 kuni 110 kV pingega pingega elektripaigaldise kaitsevöönd Kohaliku maantee kaitsevöönd Veetoru kaitsevöönd 1,2m Likvideeritav tee/ rajatav murukate Perspektiivne madalpingekaabel Ol.olev madalpinge õhuliin Projekteeritav kinnistu sisene veetrass V11 V11 V11 V11 V11 Projekteeritud kinnistu väline veetrass V1 V1 V1 V1 Projekteeritav kanalisatsioonitorustik K11 K11 K11 K11 K11 K11 K11 Salvkaevu sanitaarkaitseala 50m K11 K11 K11 Salvkaevu hooldusala 10m V11 Imbväljaku mõjuala 50m V11 Maaküttekontuur V11 V11 Projekteeritav piirdeaed h=1,2m V11 Sissepääs hoonesse V11 PROJ. V1 LIITUMISPUNKT MAAKRAAN DN25/De40 V11 Prügikonteiner RISTUMINE SIDEKAABLIGA m 2,0 V11 R= Ol.olev madalpinge õhuliin V11 Kinnistu piir V1 PE De40 PN10 L=11,5m TEE ALL HÜLSSTORUS Hoonestusla V1 2,0+2,0 m V1 m 2,0 R= ÜHENDUS OL. OLEVA VEETORUSTIKUGA ELAMU TEHNILISED NÄITAJAD ELAMU KOORDINAADID AIA KOORDINAADID Pos Nimetus Proj PROJ. VEETORU KAITSEVÖÖND 1. Ehitisealune pindala (m²) 186,3 X Y X Y 2. Hoone suletud netopind (m²) 157,4 1. 6467298.44 591488.81 1. 6467261.85 591522.80 (2m toru teljest mõlemale poole) 3. Maksimaalne korruste arv 1 ISIKLIK KASUTUSÕIGUS 4. Minimaalne korruste arv 1 2. 6467307.62 591490.61 2. 6467275.47 591442.90 OÜ RAMSI VK KASUKS 5. Hoone pikkus (m) 18,7 6. Hoone laius (m) 10,6 3. 6467310.27 591477.11 3. 6467344.15 591465.13 7. Hoone kõrgus (m) 5,8 8. Maht (m³) 4. 6467309.10 591476.88 4. 6467325.27 591529.00 sh maapealne 869 sh maaalune 5. 6467310.04 591472.08 5. 6467261.85 591522.80 9. Köetav pind (m²) 151,3 6. 6467300.86 591470.27 7. 6467298.02 591484.75 KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD 8. 6467299.19 591484.98 Pos Nimetus 1. Ehitisealune pindala (m²) 186,3 2. Kinnistu suurus (m²) 5616 3. Tulepüsivusklass TP-3 Aia fragment 4. Parkimiskohtade arv 3 Värv: hall RAL7016 5. Täisehitusprotsent 3,3% Projekt Tellija Kutsari 2 üksikelamu projekt Janar Paabel Joonis Joonise nr Asendiplaan AR-5-02 VAINO ARHITEKTUURIBÜROO TÜ Projekteeris Uno Vaino 30.03.26 5015423 Mõõtkava M 1 : 500 Projektijuht Helle Vaino 30.03.26 56232394 Staadium Eelprojekt Mooni 100 Tallinn 13424 [email protected] Keel Leht Lehti EST 2 2  Viljandi Vallavalitsus Teie 04.05.2026 menetlus nr 541606 [email protected] Sakala tn 1 Meie 15.05.2026 nr 7.1-2/26/7714-2 Viiratsi alevik, Viljandi vald, 70101, Viljandi maakond Kutsari tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Viljandi maakonna Viljandi valla Matapera küla Kutsari tee 2 kinnistu ehitusloa nr 2611271/02416 eelnõu (menetlus nr 541606, EHR kood nr 121452597 – elamu ja EHR kood nr 221504910 - piirdeaed). Ehitusluba soovitakse elamu ehitamiseks ja piirdeaia rajamiseks. Katastriüksus jääb alale, kus 30.08.2022 Viljandi Vallavalitsuse korraldusega nr 629 on kehtestatud Kutsari tee 2 katastriüksuse detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Ehitusloa aluseks on „Kutsari 2 üksikelamu ehitusprojekt, Viljandi maakond, Viljandi vald, Matapera küla, Kutsari 2 KÜ“ (projekteerija TÜ Vaino Arhitektuuribüroo, töö nr 03/26), kus on projekteeritud üksikelamu teekaitsevööndist väljapoole, piirdeaed ja maakütte kontuur teekaitsevööndisse ning juurdepääs kohalikult teelt nr 6290017 Kutsari tee. Kinnistu (katastritunnus 89901:001:2668) asub riigitee nr 24159 Viljandi-Heimtali tee km 0,45- 0,52 kaitsevööndis. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale projektile. Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega. 1. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu, mis ühendatakse kohaliku teega nr 6290017 Kutsari tee. 2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 541606) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 1. 2503_EP_AR-3-01_v02_Seletuskiri 2. 2603_EP_AR-4-02_v02_Asendiplaan Mildred Liinat 58786958, [email protected] 2 (2)