Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Töö nr: 25005221| 05.11.2025 Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti Keskkonnamõju eelhinnang Tallinn–Tartu 2025 Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162) Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 6 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 12 4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ................................................................................................................................ 12 4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 14 4.3. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 14 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 16 4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 17 4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 17 4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 18 5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 19 LISA. FOTOD PROJEKTIALALT.............................................................................................................. 21 Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 3 1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojektile ning Piira silla restaureerimise eskiisprojektile. Nimetatud riigitee lõik ja sild asuvad Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Piira külas ning piirneb Rakvere linna lõunapoolse administratiivse piiriga (joonis 1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projektide seletuskirjast ja joonistest seisuga oktoober-november 2025. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits (OÜ Hendrikson & Ko) 23.10.2025 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas). Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Alus: Riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt. Seletuskiri. Infrada OÜ, töö nr 25010. Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 4 2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine. Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025058 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009 Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 5 vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Kavandatavad tööd ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, mille puhul tuleks algatada KMH. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ning määruse nr 224 § 13 p 8 nimetatud tegevuste hulka (jalg- ja jalgrattateede, bussipeatuste ja liiklejate ohutust toetava teetaristu rajamine). Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011 Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 6 3. Kavandatava tegevuse kirjeldus Projekteeritav jalgratta- ja jalgtee (edaspidi ka JJT) on kavandatud riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 äärde. Käesolev maanteelõik on kahesuunaline, kahe sõidurajaga (1+1) tugimaantee. Kergliiklejatele eraldi liikumisvõimalused puuduvad, mistõttu kasutatakse liiklemiseks sõidutee serva. Sõidutee ületamine on raskendatud, kuna puuduvad ohutud teeületuskohad. Sõidutee on valgustatud. Maanteelõigul asub Piira bussipeatus, mis on varustatud ooteplatvormi ja -paviljoniga. Vastaspoolel bussipeatus puudub. Koostatud projektlahendust iseloomustavad järgmised üldandmed: ▪ I JJT lõik (põhiline läbiva liiklusega): pikkus: 448m, laius: 3,0m, mõlemalt poolt 0,25m haljastatavad, põikkalle: ühepoolne 2,0% ning pikikalle: 0,6…4,0%. ▪ II JJT lõik (Ojakalda tn ja Metsaveere tn ühendus): pikkus: 89m, laius: 2,5m, mõlemalt poolt 0,25m haljastatavad, ühepoolne 2,0%, pikikalle: 1,5…3,0%. ▪ III JJT lõik (bussipeatuse ühendustee): pikkus: 83m, laius: 2,5m, mõlemalt poolt 0,25m haljastatavad, ühepoolne 2,0%, pikikalle: 0,6…3,4%. Jalgratta- ja jalgtee projekteerimine on vajalik jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse taseme tõstmiseks, sh olemasolevate põhja–lõunasuunaliste kergliiklusteede omavaheliseks ühendamiseks ja ohutute teeületuskohtade kavandamiseks tagamaks piirkonnas jalakäijatele mugavam ja ohutum liikumisteekond. Kavandatava tegevuse asendiplaanid vertikaalplaneeringuga on kujutatud joonistel 3.1 ja 3.2. Silla plaan, vaade ja pikilõige on kujutatud joonisel 3.3. Plaanilahendus Plaanilahenduse koostamisel on aluseks võetud tellija antud lähteülesanne koos jalgratta- ja jalgtee põhimõttelise paiknemisega. Plaan näeb ette kolme jalgratta-ja jalgtee lõiku, kogupikkusega 620m. Esimene jalgratta- ja jalgtee lõik on 448m pikk, katte laius 3,0m. Tegemist on põhilise lõiguga läbiva liiklusega. Lõik algab olemasolevast jalgratta-ja jalgteest Tartu tn 70 kinnistu juures. Edasi kulgeb jalgratta- ja jalgtee paralleelselt Rakvere-Luige teega. Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee lõpp ühendatakse olemasoleva Piira ringristmiku jalgratta- ja jalgteega Tibu kinnistu (90002:001:0263) juures. Teine jalgratta- ja jalgtee lõik on 89m pikk ja katte laiusega 2,5m. Antud jalgratta- ja jalgtee lõik kulgeb samuti paralleelselt Rakvere-Luige teega, kuid asub sõiduteest teisel pool ning tagab ühenduse Ojakalda ja Metsaveere tänavatega. Kolmas jalgratta- ja jalgtee lõik on 83m pikk ja katte laiusega 2,5m. Nimetatud lõik ühendab C.T. von Neffi tänavat rekonstrueeritava Piira bussipeatusega. Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee lõigud on asfaltbetoonkattega ning on eraldatud sõiduteest nõuetekohase (≥ 5,0m) eraldusribaga. Projekteeritud on neli teeületuskohta. PK 1+44 näidatud ühendustee on ajutine ja seda rajatakse juhul, kui Piira silla lõik ehitatakse pärast ülejäänud jalgratta- ja jalgtee välja ehitamist. Projektlahendusega on ette nähtud vajaduspõhine mahasõitude rekonstrueerimine (esimesel lõigul PK 0+80, 3+34, 3+92), säilitades nende asukohta ja geomeetriat. Jänku kinnistule (esimese lõigu PK 0+29) on projekteeritud uus mahasõit, see ühtlasi tagab juurdepääsu Olevi, Sulevi, Kalevi ja Alevi Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 7 kinnistutele. Samuti on ette nähtud C.T. von Neffi tn ristmiku rekonstrueerimine, sh sissepääs C.T. von Neffi tn 2 parklasse. Mahasõitudele on kavandatud uus asfaltbetoonkate. Mahasõitude geomeetria on valitud kooskõlas Transpordiameti tüüpjoonistega ning on kontrollitud arvestusliku auto pöördekoridori šabloonidega. Ohutuse tagamiseks on ette nähtud olemasoleva vasakpoolse Piira bussipeatuse ümberpaigaldamine C.T von Neffi ristmikust eemale. Lisaks on ette nähtud uus bussitasku laiendus ja ooteplatvorm. Projekti näeb ette ka uue parempoolse Piira bussipeatuse rajamise. Selleks on kavandatud bussitasku laiendus ja ooteplatvorm. Ootekoda ei ole planeeritud, kuid platvormi suurus võimaldab selle tulevikus paigaldada. Vertikaalplaneering Vertikaalplaneeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast maapinnast, sõidutee kõrgusmärkidest, ehitusgeoloogilistest tingimustest ning vajalikest põik- ja pikikalletest. Jalgratta- ja jalgtee järgib olemasolevat maapinda. Muldkeha kõrgus on valdavalt 0,20 kuni 0,50m, v.a. mõned kohad, kus jalgratta- ja jalgtee on olemasoleva reljeefiga samal kõrgusel. Jalgratta- ja jalgtee muldkeha nõlvad on kavandatud 1:2 nõlvusega. Jalgratta- ja jalgteel on läbivalt ühepoolne põikkalle 2,0%, mille suund sõltub reljeefist ja sademevee äravoolu lahendusest konkreetses lõigus. Pikikalle jääb vahemikku 0,6…4,0%. Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee järgib ümbritsevat maapinda. Muldkeha tuleb ehitada täitepinnasest, mis vastab käesolevas ehitusprojektis esitatud nõuetele. Veeviimarid Sademevesi on juhitud jalgratta- ja jalgteest külgnevale haljasalale, kus see imbub maasse. Projektlahendusega on kavandatud mõningad uued kraavid või nõvad. Nõvade ja kraavide nõlvad on 1:5 või varieeruva nõlvusega (1:2 või laugemad). Kelluka tn mahasõidu truup asendatakse uuega. Kindlustus teostada geotekstiilile ja betoonsegule paigaldatavate munakividega. Piira sild Piira silla restaureerimiseks koostatakse eraldi ehitusprojekt, kuid käesolevas eelhinnangus on arvestatud ka silla taastamisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning antud soovitused keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise ning võimalike negatiivsete mõjude ennetamise ja leevendusmeetmete osas. Muinsuskaitse eritingimuste4 sisu ja põhjenduste osas on Muinsuskaitseamet märkinud Piira silla kohta järgmist: Piira sild on rajatud 19. sajandi algul. Sild on laotud paekivist ning sel on algselt olnud kaks üsna lameda kaarega võlvi. Külgedel piiravad silda madalad parapetid. Sild oli algselt krohvitud. Praegune maantee kulgeb sillast mõnevõrra eemal. Sild on avariilises seisukorras, üks võlv on varisenud, teine on säilinud, kuid halvas seisukorras – vuugid tühjad, osaliselt pinnasesse mattunud, ümbrus rohtunud. Säilinud on fragment silla parapetist. Piira sild jääb kavandatava kergliiklustee trassile. 4 Muinsuskaitseameti 06.12.2021 väljastatud muinsuskaitse eritingimused nr 1.1-7/3555-1 Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 8 Piira silla puhul on tegemist olulise kohaidentiteeti kujundava maamärgiga, mis markeerib mõisaaegset teesihti ja ilmestab ümbritsevat keskkonda. Kuna sild on avariilises seisukorras ja silla kehandist on vähe alles, on koopiana rekonstrueerimisel oluline eelkõige silla ajalooline väliskuju ja ilme. Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid detaile ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine. Kavandatavate tegevusete potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (liiv, kruus, kaksikpaest killustik jne). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projekti täiendav eesmärk on alternatiivsete täitematerjalide kasutusvõimaluste piloteerimine. Alternatiivse täitematerjalina soovitakse uurida kaksikpaest (paas põlevkivikihindi vahekihina) toodetud täitematerjali toimivust jalgratta- ja jalgteede muldkehas ja aluse alumises kihis. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju. Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 9 Joonis 3.1 Asendiplaan vertikaalplaneeringuga. Allikas: Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt, Infrada OÜ, töö nr 25010, joonis nr TL-4-01, 08.10.2025 Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 10 Joonis 3.2 Asendiplaan vertikaalplaneeringuga. Allikas: Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt, Infrada OÜ, töö nr 25010, joonis nr TL-4-02, 08.10.2025 Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 11 Joonis 3.3 Piira sild (Mälestise reg-nr 15996). Plaan, vaade, pikilõige. Allikas: Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 lõigul jalgratta- ja jalgtee silla põhiprojekti koostamine, Selektor Projekt OÜ, töö P25003, joonis TS-5-6, 20.10.2025 Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 12 4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee rajamise ning Piira silla restaureerimine) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva taristu ja liikluse kogumõju. Projektide realiseerumisel parenevad ühistranspordi kasutustingimused ja kergliiklejate liikumisvõimalused ning üldine liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale ka positiivne mõju. Lisaks taastatakse projekti raames kultuurimälestis, mille puhul on tegemist olulise kohaidentiteeti kujundava maamärgiga, mis markeerib mõisaaegset teesihti ja ilmestab ümbritsevat keskkonda. Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju, siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele Projektiala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Rakvere linna piiril. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/305. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et jalg- ja jalgrattateede kavandamiseks maakonnas on eelnevalt eraldi koostatud vastav maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis on integreeritud maakonnaplaneeringusse ning mis jääb kehtima Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ lisana. Maakonnaplaneeringut täiendava ja täpsustava teemaplaneeringu eesmärgid on: ▪ toimiva kergliiklusteede võrgustiku kavandamine oluliste sihtpunktide sidumiseks maakonnas, et seeläbi;  parandada teenuste kättesaadavust kohalikele elanikele;  tagada liiklusohutus;  tagada tervisliku ja keskkonnasäästliku transpordiliigi osakaalu tõstmine igapäevases liikluses;  ühtsustada kohalike omavalitsuste üldplaneeringus esitatud jalg- ja jalgrattateede asukohad; ▪ töötada välja maakonna jalg- ja jalgrattateede arendamise üldised põhimõtted. 5 https://www.riigiplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030 Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 13 Teemaplaneeringu kohaselt on kavandatava jalg- ja jalgrattatee puhul tegemist planeeritud jalg- ja jalgrattatee III eelistusega, st jalg- ja jalgrattatee, mis on oluline, kuid jalgratturite ja jalakäijate liiklussagedus on alla keskmise. Vinni valla üldplaneeringu seletuskirja6 kohaselt on teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne kättesaadavuses on suur osa avalikku ruumi siduval kergliiklusteede võrgustikul. Jalgsi ja jalgrattaga liikumise eeliseks on odavus, tervislikkus ja teatud juhtudel ka kiirus. Planeeritud jalg- ja jalgrattateede paigutamisel on arvestatud eelkõige inimeste igapäevast liikumist (kodu-töö- kaupluskodu) ja selle intensiivsust. Teedevõrgu planeerimisel on arvestatud ka omavalitsuse piirialadel teede loogilist jätkumist (eelkõige Rakvere linna ümbruses). Üldplaneeringuga ei peetud vajalikuks määratleda kergliiklusteede prioriteetsusklasse, kuna vajadused on ajas muutuvad. Üldplaneering ei määratle millisel pool sõiduteed kergliiklustee peab paiknema, vaid konkreetne lahendus kujundatakse tee projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele ja ruumilisele situatsioonile. Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt asub kavandatav jalg- ja jalgrattatee väärtuslikul maastikul. Vinni valla üldplaneeringu (edaspidi ka Vinni valla ÜP) kohaselt piirneb kavandatav tegevus küll väärtusliku maastikuga, kuid sinna ei ulatu. Vinni valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt täpsustab üldplaneering maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimusi, seades üldised tingimused kõigile väärtuslikele maastikele. Vinni valla ÜP seletuskirja kohaselt on Vinni vallas määratud väärtuslikud maastikud peamiselt loodus- ja põllumajandusmaastikud oma pikkade avarate vaadetega, osadel juhtudel väärtustavad maastikku mõisakeskused koos pargi ja asustusstruktuuriga. Väärtuslikke looduskooslusi ja maastiku üksikelemente üldplaneeringuga ei määrata. Kavandatav tegevus ei takista kaugele vaateid ning olemasolevad maastikumustrid ja -vormid säilivad. Kavandataval tegevusel oluline ebasoodne mõju väärtuslikele maastikele puudub (vt Joonis 4.1). Projektlahendus paikneb kogu mahus riigiomandusse kuuluval transpordimaal, mistõttu oluline ebasoodne mõju maakasutusele puudub. Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine Lääne-Viru maakonnaplaneeringu ja Vinni valla üldplaneeringu kohaselt väärtusliku maastiku suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025 6 https://vinnivald.ee/wp-content/uploads/2025/01/Seletuskiri.pdf Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 14 4.2. Mõju looduskaitseobjektidele Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse alale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. EELIS andmete alusel on lähimad kaitsealused liigid kavandatavast tegevusest ca 500-700 m kaugusel. Tegemist on II kaitsekategooria kaitsealuste liikide, põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9112982), veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9113005) ja pruun-suurkõrv (Plecotus auritus; KLO9113031) leiukohaga. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, mistõttu käesolevas eelhinnangus liigi täpset leiukohta ei esitata. Kaitstavate liikide ja käesoleva projektiga kavandatud tegevuse vahele jäävad elamud (tiheasustusala) ja maatulundusmaad. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada II kaitsekategooria kaitsealuste liikidele olulist ebasoodsat mõju. Käesoleva projekti raames on vajalik teostada mõningal määral ka raadamist. Vastavalt KeHJS § 6 lõige 1 punkti 311 alusel on vajalik algatada KMH, kui metsamaa raadamise maht on üle 100 hektari. Raadamise maht käesoleva projekti raames on ligikaudu 1400 m2. Kuna raadamismaht on oluliselt alla 100 hektari, ei ole KMH algatamine sellest tulenevalt vajalik. 4.3. Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste registri7 andmetel asuvad projekteeritaval lõigul või selle vahetus läheduses riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised: ehitismälestis Piira sild (reg-nr 15996) koos 50-meetrise kaitsevööndiga ümber ehitise välisperimeetri ning ehitismälestis Piira veterinaarravila administratiivhoone (reg-nr 30923) koos kaitsevööndiga. Piira silla restaureerimiseks on Muinsuskaitseamet väljastanud 06.12.2021 kirjaga nr 1.1-7/3555-1 järgmised muinsuskaitse eritingimused: ▪ Taastada silla kujundus ja maht, sh 2 kaarvõlvi. ▪ Lubatud on sild lahti võtta ning uuesti üles laduda. Võimalusel säilinud võlv säilitada, restaureerida ja integreerida see rekonstrueeritava silla kehandisse. ▪ Silla konstruktsioon on lubatud lahendada kaasaegseid ehitusvõtteid kasutades, välisilmes ja võlvide taastamisel kasutada paekivi (kasutada maksimaalselt olemasolevaid rahuldavas seisukorras paekive). ▪ Taastada parapett ning vajadusel kavandada sellele arhitektuurselt sobiv õhuline kõrgem lisapiire. ▪ Lubatud on silla gabariite laiendada silla üldilmega arvestaval viisil, kui see on vajalik kergliiklustee toimimiseks. ▪ Tagada sademevee ärajuhtimine. Vältida tuleb sademevee imbumist silla müüritisse. ▪ Eemaldada silla läheduses kasvav võsa ning tagada silla ja selle ümbruse regulaarne hooldus ja niitmine. ▪ Enne projekteerimistööde algust mõõdistada ajalooline sild silla dokumenteerimiseks ja taastamiseks. ▪ Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline järelevalve. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada muinsuskaitse valdkonnas majandustegevusteadet omava ettevõtja pädev isik (MuKS § 68, kes esitab kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–2). Piira silla restaureerimisel tuleb nimetatud tingimustega arvestada. 7 https://register.muinas.ee/ Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 15 Kavandatav tegevus ulatub osaliselt Piira veterinaarravila administratiivhoone kaitsevööndisse. Kaitsevööndi piiril on plaanis likvideerida põõsastik mahus 11 m2 ning rekonstrueerida parkla sissesõit (olemasoleva asfaltkatte freesimine, haljastamine ning sissesõidu uude asukohta nihutamine) ohutuse tagamiseks ning asfaltpinna vähendamiseks. Enne tööde algust kinnismälestise kaitsevööndi alal, peab tööde teostaja Muinsuskaitseametiga kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise (MuKS § 58 lg 1). Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud oma 27.02.2025 kirjaga nr 5-10/487-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab muuhulgas ka järgmise täiendavad tingimused: ▪ Kuigi seni ei ole tööde piirkonnast arheoloogilist kultuurkihti ja leide leitud, on tegu piirkonnaga, kus seni teadmata arheoloogiapärandi avastamise võimalus on mõnevõrra suurem kui tavaliselt, kuna läheduses asuvad Rakvere linna, Tõrma küla ja Vana-Vinni küla pärandirikkad alad. ▪ Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Projekti elluviimisel tuleb nimetatud tingimustega arvestada. Kavandatava tegevuse alale ei jää pärandkultuuri objekte. Lähim pärandkultuuri objekt (Piira eramõis (reg nr 901:MOA:006)) jääb kavandatavast tegevusest ca 230 m kaugusele ehk mõjualast välja (vt joonis 4.4). Arvestades eeltoodud tingimustega, ei ole alust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuriobjektidele. Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine lähimate kultuurimälestiste, pärandkultuuri objektide ning veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 2025 Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 16 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi veekogu veeseaduse § 3 mõistes. Planeeritav jalgratta- ja jalgtee ületab Jupri karstiorgu (LTA1000727), milles kõrgvee perioodil voolab Jupri oja. Karstiorule on kehtestatud nitraaditundliku ala tegevuspiiranguvöönd 50 m. Jupri oja on ühtlasi Soolikaoja ülemjooksuks. Madalveeperioodil voolab Jupri oja maa peal vaid lühikeses lõigus, ülejäänus karstioru ulatuses maa all ning Soolikaoja algab Rakvere linnametsast. Karstioru peamisteks mõjuriteks on intensiivne maaharimine, maavarade kaevandamine ja maaparandussüsteemide rajamine. Kuigi Jupri oja ei ole veeseaduse tähenduses veekogu ning silla ja truubi ehitamiseks ei ole vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 21), tuleb silla restaureerimis- ja ehitustööd teostada ajal, mil karstiorg on kuiv. Samuti on tuleks puude ja põõsaste eemaldamist teostada kuival perioodil. Eeltoodud tingimusi järgides ei ole eeldada olulist ebasoodsat mõju Jupri karstiorule, Jupri ojale ega piirkonna vee kvaliteedile. Keskkonnaportaali8 andmete alusel jääb kavandatava tegevuse lähedusse üks puurkaev PRK0002872. Puurkaevudele on kehtestatud hooldusala 10 m. Kavandatav tegevus puurkaevu hooldusalale ei ulatu. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 62 lg 1 kohaselt koostab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil valgalade kaupa sademevee majandamise kava juhul, kui ta ei ole määranud sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteeme ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Vinni vallas rajatakse, hooldatakse ja arendatakse sademevee ärajuhtimiseks vajalikke ehitisi ja seadmeid sademevee majandamise kava alusel. „Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035“9 (edaspidi ka Vinni valla ÜVK) kohaselt on Piira küla sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja projekteeritud kraavidesse. Piira külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Ka perspektiivis kasutatakse külas eelkõige looduslähedasi lahendusi, mida vajadusel hooldatakse. Käesolevas projektis on samuti sademevesi juhitud jalgratta- ja jalgteest külgnevale haljasalale, kus see maasse imbub ning filtreerub. Mõningates lõikudes on sademevesi juhitud kraavi või nõva. Veeseaduse (edaspidi ka VeeS) § 129 lg 3 alusel ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist sademevee suublasse juhtimisena. Kavandatav sademeveelahendus on kooskõlas nii VeeS kui ka Vinni valla ÜVK nõuetega. Kuna tegemist on kergliiklusteega, pole kavandatava tegevusega ka põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele. Kavandatav tegevus asub Jupri karstiorus ning nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu tuleb projekti elluviimisel tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust, karstiorust ja puurkaevust kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. Libedusetõrjeks (kasutusetapis) on soovitatav kasutada hooldusvahendeid, mis ei sisalda kloriide. Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele. 8 https://keskkonnaportaal.ee/ 9 https://vinnivald.ee/wp-content/uploads/2024/12/Vinni-YVK-kava-2023-2035-05102023.pdf Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 17 4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus Kavandatava tegevuse ala vahetusse lähedusse jääb mitmeid elu- või ühiskondlikke hooneid, mis on paratamatu, sest tegemist on tiheasustusalaga. Käesoleva projekti eesmärgiks on eelistada kergliiklust ning ühistranspordi kasutamisvõimalusi, mistõttu on kavandataval tegevusel ehituse järgselt müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas eeldatavalt pigem soodne mõju. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval ajavahemikus kella 07.00- 19.00. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi. Käesoleva projektiga kavandatakse täiendava valgustuse lisamist. Üleliigset valgustamist võib käsitleda valgusreostusena, mis võib tuua kaasa häiringud nii inimestele kui ka looduskeskkonnale. Valgusreostus on põhjustatud valgustite valest paigaldamisest ning ebasobivate tehniliste parameetritega lampidest. Uue valgustuse kavandamisel lähtuda asjakohastest juhistest, standarditest ja normidest. Juhendis „Riigimaanteede valgustamise kavandamine“10 on sätestatud ühtsed nõuded riigiteede valgustamise vajaduse määramiseks, valgustusega seotud kohustuste ja vajaduste määramiseks planeerimisprotsessis ja otsustamaks, millal on õigustatud investeering riigimaantee valgustuse rajamiseks. Soovitatav on lähtuda juhendis toodust, et tagada riigiteedel ühetaoliste valgustuslahenduste kasutamine liiklusohutuse tagamisel. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Eeltoodud tingimusi järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha müra, õhusaaste (tolm, heitgaasid) ning valgusreostuse olulist ebasoodsat mõju ümbritsevatele aladele ning elu- ja ühiskondlikele hoonetele. 4.6. Jäätmekäitlus Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest11 ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, 10 Riigiteede valgustamise kavandamine 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024007 Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 18 taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“12 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Vinni valla13 ja Rakvere linna14 jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 4.7. Avariiolukorrad Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/401042025001 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/419022022031 Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 19 5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ning Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3115 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ja ebasoodsa mõju leevendamiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Piira silla restaureerimisel arvestada muinsuskaitse eritingimustega (vt täpsemalt ptk 4.3). ▪ Enne tööde algust kinnismälestise kaitsevööndi alal, peab tööde teostaja Muinsuskaitseametiga kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise (vt täpsemalt ptk 4.3). ▪ Projektiala läheduses asuvad asuvad Rakvere linna, Tõrma küla ja Vana-Vinni küla pärandirikkad alad, mistõttu on seni teadmata arheoloogiapärandi avastamise võimalus on mõnevõrra suurem kui tavaliselt (vt täpsemalt ptk 4.3). Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile (vt täpsemalt ptk 4.3). ▪ Piira silla restaureerimistööd ning puude ja põõsaste eemaldamine tuleks teha perioodil, mil karstiorg on kuiv (vt täpsemalt ptk 4.4). ▪ Projekti elluviimisel tööde käigus tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust, karstiorust ja puurkaevust kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. ▪ Libedusetõrjeks (kasutusetapis) on soovitatav kasutada hooldusvahendeid, mis ei sisalda kloriide. ▪ Vältimaks valgusreostust, tuleb valgustuse kavandamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgustuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Riigimaanteede valgustamise kavandamine“ (vt täpsemalt ptk 4.5). ▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011 Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 20 piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval ajavahemikus kella 07.00- 19.00. ▪ Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi. ▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. ▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Vinni valla ja Rakvere linna jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega. ▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. ▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 21 Lisa. Fotod projektialalt Foto 1 Vaade kavandatava jalg- ja jalgrattatee asukohale ning läheduses paiknevatele elamutele Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 22 Foto 2 Vaade kavandatava jalg- ja jalgrattatee asukohale Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 23 Foto 3 Vaade kultuurimälestisele (Piira veterinaarravila administratiivhoone) ja selle kaitsevööndile ning raadatavale põõsale Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 24 Foto 4 Vaade olemasolevale bussipeatusele ning puurkaevu PRK0002872 asukohale Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 25 Foto 5 Vaade Jupri karstiorule, Jupri ojale ning läheduses paiknevatele elamutele Riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti ja Piira silla restaureerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang 26 Foto 6 Vaade kultuurimälestisele Piira sild  KORRALDUS 18.05.2026 nr 1.1-3/26/331 Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 21.04.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuv lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 90002:001:2860) ja munitsipaalomandis kinnisasjadel (66301:019:0291 ja 66301:019:0032) Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Piira külas ja Rakvere linnas. Transpordiameti 21.03.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/209 on antud projekteerimistingimused riigitee 21 Rakvere–Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd on kavandatud 2026.a. vastavalt projektidele: „ Infrada OÜ töö nr 25010 „Riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt“ ja Selektor Projekt OÜ töö nr P25003 „Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 lõigul jalgratta-ja jalgtee silla põhiprojekti koostamine. Piira sild (Mälestise reg-nr 15996)“. Projektmaterjalid on kuni 01.06.2028 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/BotU1Z438TmtqLu Projekti eesmärk on jalgratta- ja jalgtee rajamine ja bussipeatuste ümberehitamine kergliiklejate liiklusohutuse taseme tõstmise ja ühistranspordile juurdepääsetavuse parandamise eesmärgil. Ehitusloa aluseks olevate projektidega on lahendatud valgustatud jalgratta- ja jalgtee, jalgteeühenduste ja teeületuskohtade rajamine, Piira bussipeatuse ümberehitamine ja olemasoleva kivisilla ümberehitamine jalgratta- ja jalgtee sillaks.  2 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse uus jalgratta- ja jalgtee ning ümberehitatakse olemasolev kivisild (mälestis reg nr 15996). Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee ja Piira silla projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Ühistranspordi osakond, Vinni Vallavalitsus ja Rakvere Linnavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).  3 Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee ja jalgratta- ja jalgtee silla ehitusprojektidega kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse ida osakonna ehituse üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Tee ehitusluba_21 km 3,0-3,5 JJT; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang.  4 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja planeerimise osakonna projekteerimise üksus  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere- Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/26/331 Tee ehitusloa andmise kuupäev 18.05.2026 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid keskkonnamõju eelhindamise tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid: 2.1. Arvestada Piira silla ümberehitamisel muinsuskaitse eritingimustega, eelhinnangu ptk 4.3. 2.2. Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline järelevalve. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada muinsuskaitse valdkonnas majandustegevusteadet omava ettevõtja pädev isik (MuKS § 68, kes esitab kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1– 2). 2.3. Pinnasetöödel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 2.4. Piira silla restaureerimise ehitustöödel säilitada võimalikult palju Jupri karstioru põhja jäävat taimestikku, et vältida sügavuse muutumist. Eemaldada ainult see osa, mis on vältimatult vajalik ehitustegevuseks. 1 2.5. Piira silla restaureerimistööd ning puude ja põõsaste eemaldamine tuleks teha perioodil, mil karstiorg on kuiv (karstiorus ei esine veevoolu). Võimalusel tuleb säilitada elujõulised puud ja põõsad, arvestades, et piirkonnas esineb ajutist (hooajalist) veevoolu. Puittaimestiku säilitamine on vajalik karstialale iseloomuliku erosiooni- ja varinguohu leevendamiseks ning pinnase kindlustamiseks. Raietöid tuleb teostada üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalikud ehitustööde läbiviimiseks. Raiet tuleb vältida lindude pesitsusperioodil. Pesitsemise tippaeg on 15. aprillist 15. juulini. Juhul, kui raie soovitakse siiski läbi viia pesitsusperioodil, tuleb enne puude raiet veenduda, et seal ei oleks pesitsevaid linde. 2.6. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette oleks välistatud kogu ehitusperioodi vältel, sealhulgas tugevate sademete ajal, mil reostusoht on suurem. 2.7. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust, karstiorust ja puurkaevust kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. Ehitusperioodi vältel peavad olema kohapeal kättesaadavad vahendid reostuse viivitamatuks tõkestamiseks ja likvideerimiseks. 2.8. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval ajavahemikus kella 07.00- 19.00. 2.9. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi. 2.10. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 2.11. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel ehitusel tekkivaid jäätmeid taaskasutada. 2.12. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Vinni valla ja Rakvere linna jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega. 2.13. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 2.14. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala 2  tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 2.15. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. Reostuse korral tuleb tööd viivitamatult katkestada ning asuda reostust likvideerima. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0- 3,5 jalgratta- ja jalgtee ehitamine, sh jalgteeühendused ja teeületuskohad ning Piira bussipeatuse ümberehitamine. Piira silla (ehitismälestis reg nr 15996) ümberehitamine jalgratta- ja jalgtee sillaks. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Infrada OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 14577157 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress J. Sütiste tee 5-57, 13419 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5553 0349 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number töö nr 25010 2.8 Silla ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ 2.9 Silla ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887 2.10 Silla ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn 2.11 Silla ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 661 3925 2.12 Silla ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.13 Silla ehitusprojekti nimetus Riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 lõigul jalgratta-ja jalgtee silla põhiprojekti koostamine. Piira sild (Mälestise reg-nr 15996) 2.14 Silla ehitusprojekti number töö nr P25003 (allkirjastatud digitaalselt) 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 Keskkonnaamet Edastasite1 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja Põhjendus keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 2² kohaselt Transpordiamet võtab teadmiseks, et EELIS-es on Kiri 05.05.2026 nr seisukoha andmiseks Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa 2026. aasta aprilli seisuga märgitud Jupri oja 6-2/26/7686-2 andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul staatuseks „menetluses“, mis tähendab, et jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise tulevikus võidakse see määratleda veekoguna. algatamata jätmine“ eelnõu koos keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnanguga2 ning kooskõlastamiseks või Esitasite punktis 2 soovituse teostada enne arvamuse avaldamiseks ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel ehitusetapi algust veetaseme mõõtmine ehitusloa eelnõu. Projekti eesmärk on kergliiklejate puurkaevus PRK0002872 ning võimalusel ka liiklusohutuse taseme tõstmise ja ühistranspordile veekvaliteedi seire. Selgitame, et jalgratta- ja juurdepääsetavuse parandamise eesmärgil riigitee 21 Rakvere- jalgtee rajamise ning bussipeatuste Luige tee km 3,0-3,5 asuvale lõigule3 jalgratta- ja jalgtee ümberehitamise ehitustöödega ei kavandata rajamine ning bussipeatuste ümberehitamine. kaevetöid sellises ulatuses, et oleks vajalik põhjavee ümberpumpamine, mis võiks põhjustada Keskkonnaamet, lähtudes esitatud materjalidest, kavandatavast põhjaveetaseme alanemist Ordoviitsiumi- tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist Kambriumi põhjaveekihi puurkaevus nõustub, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist PRK0002872 (puurkaevu sügavus 123m). keskkonnamõju (KeHJS § 22 alusel) ning KMH algatamine ei Arvestades eeltoodud põhjaveekihi head ole eeldatavalt vajalik. Siiski esitame materjalide kohta looduslikku kaitstust ning kavandatava tegevuse järgnevad märkused, millega palume arvestada. väikest ulatust ja iseloomu, ei ole eeldada mõju puurkaevu PRK0002872 veetasemele ega 1. Eelhinnangu lk 16 on kirjas: „Kuigi Jupri oja ei ole veeseaduse veekvaliteedile. tähenduses veekogu ning silla ja truubi ehitamiseks ei ole vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 21), Otsus: tuleb silla restaureerimis- ja ehitustööd teostada ajal, mil 1. Lisada ehitusloale kõrvaltingimusena järgnev karstiorg on kuiv.“ keskkonnameede: „Piira silla restaureerimise 1  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 ehitustöödel säilitada võimalikult palju Jupri Keskkonnaamet märgib infoks, et EELIS4-es on 2026. aasta karstioru põhja jäävat taimestikku, et vältida aprilli seisuga märgitud Jupri oja staatuseks „menetluses“, mis sügavuse muutumist. Eemaldada ainult see tähendab, et tulevikus võidakse see määratleda veekoguna. osa, mis on vältimatult vajalik ehitustegevuseks.“ 2. Eelhinnangu lk 16 kohaselt jääb kavandatava tegevuse 2. Muuta ehitusloa kõrvaltingimustes lähedusse üks puurkaev PRK0002872. Puurkaevule on keskkonnameetmete sõnastust järgnevalt: kehtestatud hooldusala 10 m. 2.1. Piira silla restaureerimistööd ning puude ja põõsaste eemaldamine tuleks teha Arvestades, et puurkaev PRK0002872 paikneb kavandatavate perioodil, mil karstiorg on kuiv ehitustööde vahetus läheduses (ligikaudu 20 m kaugusel) ning (karstiorus ei esine veevoolu). tegevuse võimaliku mõjuga põhjavee tasemele, soovitab Võimalusel tuleb säilitada elujõulised Keskkonnaamet lisada puurkaevuga PRK0002872 seoses puud ja põõsad, arvestades, et piirkonnas keskkonnameetme: Soovitatav on teostada enne ehitusetapi esineb ajutist (hooajalist) veevoolu. algust veetaseme mõõtmine puurkaevus PRK0002872 ning Puittaimestiku säilitamine on vajalik võimalusel ka veekvaliteedi seire, mis võimaldab hiljem hinnata karstialale iseloomuliku erosiooni- ja ja dokumenteerida võimalikke muutusi puurkaevu veetasemes varinguohu leevendamiseks ning pinnase kui ka veekvaliteedis, samuti vältida võimalikke vaidlusi. kindlustamiseks. Raietöid tuleb teostada üksnes ulatuses, mis on vältimatult 3. Keskkonnameede „Piira silla restaureerimistööd ning puude vajalikud ehitustööde läbiviimiseks. Raiet ja põõsaste eemaldamine tuleks teha perioodil, mil karstiorg on tuleb vältida lindude pesitsusperioodil. kuiv.“ Pesitsemise tippaeg on 15. aprillist 15. juulini. Juhul, kui raie soovitakse siiski Palume lisada keskkonnameetme juurde täiendav tekst: läbi viia pesitsusperioodil, tuleb enne Võimalusel tuleb säilitada elujõulised puud ja põõsad, puude raiet veenduda, et seal ei oleks arvestades, et piirkonnas esineb ajutist (hooajalist) veevoolu. pesitsevaid linde. Puittaimestiku säilitamine on vajalik karstialale iseloomuliku 2.2. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate erosiooni- ja varinguohu leevendamiseks ning pinnase parkimine, tankimine ja hooldus toimuma kindlustamiseks. Raietöid tuleb teostada üksnes ulatuses, mis on selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. vältimatult vajalikud ehitustööde läbiviimiseks. Raiet tuleb Ehitustegevus peab olema korraldatud vältida lindude pesitsusperioodil5. Pesitsemise tippaeg on 15. selliselt, et saasteainete sattumine pinna- aprillist 15. juulini. Juhul, kui raie soovitakse siiski läbi viia ja põhjavette oleks välistatud kogu 2  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 pesitsusperioodil, tuleb enne puude raiet veenduda, et seal ei ehitusperioodi vältel, sealhulgas tugevate oleks pesitsevaid linde. Sõna „kuiv“ taha lisada täpsustus sademete ajal, mil reostusoht on suurem. (karstiorus ei esine veevoolu), et oleks paremini mõistetav. 2.3. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja 4. Keskkonnameede: „Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate bituumeni hoidmise alad ning tee- parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud ehitusmasinate parkimiskohad on kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud soovitatav rajada veekogust, karstiorust ja selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja puurkaevust kaugemale kui 50 m. Juhul, põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kui see on vältimatu, tuleb tööde teostajal kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni olla tähelepanelik ja kavandata hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on töökorraldus selliselt, et oleks välistatud soovitatav rajada veekogust, karstiorust ja puurkaevust reostuse sattumist pinnasesse ja kaugemale kui 50 m. Juhul, kui see on vältimatu, tuleb tööde põhjavette. Töökorras mitteolevaid teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette. kasutada. Ehitusperioodi vältel peavad Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud olema kohapeal kättesaadavad vahendid kasutada.“ reostuse viivitamatuks tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Palume sõnastada ümber selliselt, et oleks rõhutatud kogu 2.4. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade ehitustegevuse vältel: Ehitustegevus peab olema korraldatud risk välistada korrektsete töömeetoditega. selliselt, et saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette oleks Ehituse töövõtja peab olema valmis välistatud kogu ehitusperioodi vältel, sealhulgas tugevate hädaolukordadeks ja nende puhul sademete ajal, mil reostusoht on suurem. vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla Lisaks palume lisada, tööde teostamisel peavad kogu keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja ehitusperioodi vältel olema kohapeal kättesaadavad vajalikud koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit vahendid võimaliku reostuse viivitamatuks tõkestamiseks ja ja Keskkonnaametit. Reostuse korral likvideerimiseks. tuleb tööd viivitamatult katkestada ning asuda reostust likvideerima. 5. Keskkonnameede: „Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade 3. Mitte arvestada soovitusega enne ehitustööde risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab algust puurkaevu PRK0002872 veetaseme ja olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt veekvaliteedi seire läbiviimiseks. 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.“ Palume lisada: Reostuse korral tuleb tööd viivitamatult katkestada ning asuda reostust likvideerima. 6. Lisada keskkonnameede: Piira silla restaureerimise ehitustöödel säilitada võimalikult palju Jupri karstioru põhja (Maa-ja Ruumiameti kaardil märgitud kraavina) jäävat taimestikku, et vältida sügavuse muutumist. Eemaldada ainult see osa, mis on vältimatult vajalik ehitustegevuseks. Helen Manguse, juhataja, keskkonnakorralduse büroo 1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.04.2026 nr 6-2/26/7686 all. 2 Koostaja OÜ Hendrikson & Ko (registrikood 10269950), töö nr 25005221 (05.11.2025). 3 Lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 90002:001:2860) ja munitsipaalomandis olevatel kinnisasjadel (66301:019:0291 ja 66301:019:0032) Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Piira külas ja Rakvere linnas. 4 Eesti looduse infosüsteem. 5 Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. 2 Muinsuskaitseamet - Põhjendus: *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus loeb EhS § 42 lg 9 alusel eelnõu kooskõlastatuks. 4  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr arvamuse osas 1 Vinni Vallavalitsus - Põhjendus: *Vt märkus. 2 Rakvere Linnavalitsus Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et 3 Mittetulundusühing Põhja- arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa Eesti Ühistranspordikeskus eelnõu osas arvamust avaldada. 4 Maa- ja Ruumiamet Projektalale ei jää riikliku geodeetilise võrgu, riikliku Põhjendus: kõrgusvõrgu ega riikliku gravimeetrilise võrgu märke. Selgitame, et projektalale jääva kohaliku võrgu Kiri 24.04.2026 nr 6- Projektalale jääb kohaliku võrgu geodeetiline märk 3978 geodeetilise märgi 3978 (GPA ID 64645; 64- 3/26/5701-2 (GPA ID 64645; 64-733-3978). Nimetatud geodeetilise 733-3978) eemaldamine või kaitsmine on märgi kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Vastavalt vajalik ajutise jalgteeühenduse rajamiseks, mis keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 rajatakse ainult juhul kui jalgratta- ja jalgtee „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi ning silla ehitamine ei toimu üheaegselt. tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § Otsus: 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks 1. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad kohalik omavalitsusüksus. Palume pöörduda kohaliku vastuväited keskkonnamõju hindamise omavalitsuse poole geodeetiliste märkide kaitsmise, algatamata jätmise osas. kontrollmõõtmise, teisaldamise või kõrvaldamise 2. Enne ajutise jalgteeühenduse ehitamist tuleb tingimuste osas. taotleda kohalikult omavalitsuselt tingimused ja kooskõlastus ehitusalale jääva Märgime, et antud seisukoht on käsitletav üksnes Maa- ja kohaliku võrgu geodeetilise märgi 3978 Ruumiameti kui geodeetilise võrgu haldaja seisukohast. (GPA ID 64645; 64-733-3978) kaitsmise, kontrollmõõtmise, teisaldamise või Karin Kollo, juhataja, geodeesia ja kaugseire osakond kõrvaldamise osas. 5  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 3. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks. 4 Regionaal- ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Otsus: Põllumajandusministeerium ühistranspordi osakond kooskõlastab ehitusloa eelnõu. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa eelnõule. Kiri 04.05.2026 nr 12- Tiit Keppart, peaspetsialist ühistranspordiosakond 4/1094-1 5 Telia Eesti AS Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis Otsus: tegutsemise Eeskirjast. Töid võib teostada ainult Telia 1. Tööde teostamisel lähtuda sideehitise Kiri 22.04.2026 nr EC.1- volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel, vastavalt kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast. Töid 5.1/559-1 projekti kooskõlastusele nr. 39936862. võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel, vastavalt Telia Eesti Margus Kantsik, füüsilise võrgu hoolduse juht AS kooskõlastusele nr 39936862. 2. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks. 6 Elektrilevi OÜ - Põhjendus: *Vt märkus. 7 AS Emajõe Veevärk Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 6  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr nimi ja osas katastriüksuse tunnus 1 Kelluka 1 Seoses kergliiklustee projekteerimisega palun arvesse Põhjendus: 90002:001:0159 võtta Kelluka 1 piirneva ala kõrghaljastuse säilitamine. Selgitame, et Transpordiameti tegevused normatiive ületava Raadamisega suureneb kinnistule liiklusmüra, tolm, müra vähendamiseks järgneva kolme aasta jooksul on seatud e-kiri valgusreostus, kaob metsloomade liikumise koridor. tegevuskavas „Välisõhus leviva müra vähendamise 05.05.2026 Elektrimaakaabelliini töö jaoks suurte puude tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni eemaldamise tõttu (ka 90002:001:0263 kinnistult on sõiduki aastas 2025-2029“ raiet tehtud) on juba ringteepoolne müra võimendunud. (https://www.transpordiamet.ee/valisohus-leviva-mura- Kas pikemas perspektiivis on plaanis rajada nr 5 ja nr vahendamise-tegevuskava ). Tegevuskavaga on hõlmatud 21 tee äärde müratõke? maanteelõigud, mida kasutab üle 8200 sõiduki ööpäevas (s.o Aga miks mitte projekteerida sõidutee ja rajatava üle kolme miljoni sõiduki aastas) ning see põhineb uuringu kergliiklustee omavaheliseks kauguseks 5-6m, „Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida praeguse 8 m asemele? kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas“ tulemustel. Jooniselt nähtub sissesõidutee aluse truubi asukoha muutmine ja toru ristlõike suurendamine. Kuidas Kelluka 1 kinnistuga (90002:001:0159) piirneval lõigul oli lahendatakse sadevee drenaaž kergliiklusteega liiklussagedus 2025. a teeregistri andmetel riigiteel 5 Pärnu- ristumisel Kelluka tänava poolt? Rakvere-Sõmeru tee - 3739 sõidukit ööpäevas ja riigiteel 21 Rakvere-Luige tee - 2311 sõidukit ööpäevas. Tulenevalt eeltoodud liiklussagedusest, ei ole nimetatud riigiteede äärde müratõkete rajamist 2025-2029 tegevuskavas kavandatud. Selgitame, et sõidutee ja jalgratta- ja jalgtee vahelise eraldusriba laius ca 8 m on valitud arvestades olemasoleva suunaviida asukohaga, PK 3+70…3+80 eraldusribal kasvavate suurete puude säilitamisega ning uue bussipeatuse laienduse ja ooteplatvormi maavajadusega. Jalgratta- ja jalgtee on kavandatud maa-alale kus ei ole vajalik olemasolevate tehnovõrkude ümberehitamine. Kuna 7  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 transpordimaa sihtotstarbega kinnisasi (90002:001:0263) on antud lõigus piisava laiusega, siis jalgratta- ja jalgtee maanteest kaugemale viimine loob kergliiklejatele ohutuma keskkonna ning tagab ruumi vete immutamiseks ja lume vallitamiseks. Kelluka tn 1 kinnistuga külgnevalt maa-alalt on sadevesi juhitud nõvadesse ja haljasalale. Vertikaalplaneeringuga on välditud täiendava sadevee sattumine Kelluka tn 1 kinnistule ja Kelluka tänavale. Otsus: 1. Mitte arvestada riigi omandis transpordimaa sihtotstarbega kinnisasjal (90002:001:0263) jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks vajalikul maa-alal kõrghaljastuse säilitamise ettepanekuga. 2. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks. * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 8  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21 Rakvere-Luige tee km 3,0-3,5 asuval lõigul jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9) Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus Alevi 90002:001:0146 Mõisa tänav 90001:001:0558 C. T. von Neffi tn 1a 90002:001:2530 Ojakalda tn 1 90002:001:1130 C. T. von Neffi tn 2 90002:001:2540 Ojakalda tn 4 90002:001:0577 Carl Timoleon von Neffi tänav 90001:001:0565 Ojakalda tänav 90001:001:0566 Jänku 90002:001:0145 Pajumäe 90002:001:0285 Linnametsa 66301:019:0291 Posti 90101:001:0523 Metsaveere tn 2 90002:001:2330 Tartu mnt 70 66301:019:0210 Metsaveere tänav 90001:001:0737 Tartu tänav L3 66301:019:0032 Mõisa tn 2 90002:001:0110 Tibu 90002:001:0263 Mõisa tn 4 90002:001:0597 9