OÜ Setomaa Haldus Vastuskiri RTK-le.

Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]> Teema: OÜ Setomaa Haldus Vastuskiri RTK-le. Kuupäev: 2025-02-06 15:04 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Vastuskiri Riigi Tugiteenuste Keskuse kirjale projekti ER274 SetoWWTP osas Setomaa Haldus OÜ on kätte saanud Riigi Tugiteenuste kirj a , mille ga selgitatakse RTK positsiooni projekti asjaolude suhtes. Setomaa Haldus OÜ on projekti ellu viinud heas usus ja vastavalt rahastuslepinguga seatud reeglitele. Poolte (siin ja edaspidi ühiselt Setomaa Haldus OÜ ja Riigi Tugiteenuste Keskus) vahel ei ole vaidlust selle üle, kas projekt viidi täies mahus ellu ning kas projekti tulemused saavutati. Samuti p uudub poolte vahel vaidlus selle üle, kas projekti lõppu tähistavad akt ja arve väljastati projekti abikõlblikkuse perioodil. Seega on ainsaks RTK poolseks etteheiteks Setomaa Haldus OÜ-le, et viimased projekti väljamaksed töövõtjale on toimunud 2024.aastal . All järgnevalt esitame omapoolsed vastuväited ja ettepanekud Riigi Tugiteenuste Keskusele (ka RTK lühendina) kujunenud olukorra lahendamiseks: Rakendatav sanktsioon ei ole proportsionaalne võimaliku rikkumise ulatuse suhtes. Tänasel päeval jääks RTK võimaliku finantskorrektsiooni ja toetuse väljamaksmata jätmise tulemusena Setomaa Haldus OÜ ilma 124 231.84 e urost toetusena . Arvestades kogu rahastusotsusega eraldatud maksimaalset toetust (283 500 eurot) , siis on see 43 % kogu eraldatud toetus es t. Arvestades võimalikku rahastuslepingu rikkumist, milleks on arvete tasumisega hilinemine ei ole see sanktsioonina proportsionaalne. Toome selgitavaks võrdluseks näite, kus toetuse saaja eksiks riigihanke korraldamise reeglite suhtes – sellisel juhul on vastavalt struktuuritoetuste seadusele (§ ) maksimaalne tagasinõude määr 25 %. Seega on antud juhul sanktsioon pea 2 korda karmim kui oleks seda hank e reeglite rikkumise puhul rakendatava maksimaalse võimaliku tagasinõude määra st . Riigi Tugiteenuste Keskus on toetust andes rikkunud keeleseadust , kuna nii toetuse andmiseks sõlmitud rahastusleping kui ka kogu järgnev ametlikku tähendust omav kirjavahetus on olnud ingliskeelne . Keeleseadus, § 8 lg 1 ja § 10 lg 1. Viited: Keeleseaduse § 8 lg 1: Igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele (edaspidi koos asjaajamine) riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus, korteriühistus ja sihtasutuses. Keeleseaduse § 10 lg 1, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue laieneb ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule. Lisaks sätestab Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1, et haldusmenetluse keel on eesti keel. Inglise keele kasutamine pärast Vene Föderatsiooni sissetungi Ukrainasse ning pärast sellest johtuvat Eesti-Vene piiriülese koostöö programm i ümberkujundamist polnud enam millegagi põhjendatud. Kui Eesti-Vene piiriülese koostöö programm oli olemuselt rahvusvaheline toetusprogramm, siis Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi 6.taotlusvoor seda polnud. Nimelt ei nõutud selles taotlusvoorus enam välispartneri olemasolu ning kõiki projekti tegevusi võis ellu viia siseriiklikult, kohaliku partneri kaasabil. Seega pol nud avaldaja hinnangul põhjendatud nimetatud taotlusvoorus Keeleseaduse mittejärgimine ning see riivas toetusesaaja õigusi eestikeelse asjaajamise osa s. Ingliskeelse lepingu kasutamine viis omakorda lepingu tõlgendamisel arvamuseni, et projekti abikõlblikkus on defineeritud läbi projekti tegevuste teostamise akti allkirjastamise ja arve väljastamisena abikõlblikkuse perioodil, mis on enamlevinud lähenemine Euroopa Liidu struktuurivahendite puhul. RTK seisukohtadest lähtuvalt rakendati aga käesoleva toetusprogrammi puhul tavapärasest erinevaid abikõlblikkuse põhimõtteid ajaperioodi sidumise tõttu väljamakse toimumisega töövõtjale, mis pole kooskõlas tekkepõhise loogikaga abikõlblikkuse perioodi määratlemisel. Seega oli Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi käsitlus abikõlblikkusest tavapraktikast oluliselt erinev, mistõttu küsimus toetuslepingu keelest on toetuse saaja hinnangul oluline. Riigi Tugiteenuste Keskusel (RTK) lasub kaasvastu tus arvete tasumise probleemile tähelepanu mittejuhtimisel. Nimelt paluti RTK poolt edastada hankedokumendid ülevaatamiseks ja järelkontrolliks pärast hankelepingu sõlmimist. Toetusesaaja tegi seda õigeaegselt – 20.septembril 2023.a, edastades hankelepingud ja täitmistagatised RTK-le (hankespetsialist Ruslan Prohhorenko isikus). Sõlmitud hankelepingute edastamisega sai Riigi Tugiteenuste Keskus teadlikuks ka hankelepingute arvete maksetähtajast, mis oli 30 päeva. Toetusesaajale ei laekunud pärast hankelepingu sõlmimist RTK poolt tagasisidet, et sõlmitud hankelepingute arvete maksetähtaeg jääb väljaspoole toetuslepinguga fikseeritud abikõlblikkuse perioodi ning et see o n sisuline probleem. Viited läbiviidud teabepäevadele pole antud kontekstis asjakohased, kuna nendel osalemine pole olnud toetusesaajale kohustuslikud. Samuti viidi aruandluse koostamise osas teabepäev läbi 2024.a alguses, kus see poleks enam midagi muutnud arvete tasumise toimumise osas. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades projekti olulisust Kagu-Eesti piiriäärse veemajandustaristu toimimisele teeme Riigi Tugiteenuste Keskusele alljärgneva kompromissettepaneku : Pöörduda RTK poolt veelkord Regionaal - ja Põllumajandusministeerium i poole ning teha ministeeriumile ettepanek taotleda Vabariigi Valitsuse reservfondist erandkorras rahalisi vahendeid OÜ-le Setomaa Haldus poolt läbiviidud projektile riigieelarvest toetuse eraldamiseks summas 124 231.84 eurot . Oleme teadlikud, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pool t 9.07.2024 antud seisukoha puhul mängis rolli Riigi Tugiteenuste Keskuse positsioon, mis ei olnud toona ettepaneku suhtes soosiv. Sam as on Vabariigi Valitsuse reserv just selliste kaasuste lahendamiseks mõeldud, kui viidata reservi kasutamisele minevikus nt. Euroopa Komisjoni poolt tagantjärgi hankereeglite rikkumiste alusel tehtud tagasi nõuete hüvitamise ks . Antud juhul o leks tegemist erandkorras küsimuse viimisega Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt Vabariigi Valitsuse lauale otsustamiseks , et saavutada kõigile osapooltele ning kogu kaasuse sisulis t e asja olude suhtes õiglane lahendus. Juhime kompromissettepanekuga RTK tähelepanu asjaolule, et kogumina toimunud haldusmenetlus e senist ingliskeelset käiku arvestades (lisatud on Õiguskantsleri soovitus RTK-le, kiri 23.12.2024 nr 7-4/241901/2407534 ) o leks kom promiss ettepanek u realis eerumine ka Eesti Vabariigi kui terviku huvidega kooskõlas . Ettepaneku õiguslik alus: „ Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määrusele nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ saavad taotlust reservist vahendite eraldamiseks esitada ministeeriumid või Riigikantselei oma valitsemis- või haldusala või valdkonna jaoks ning Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus enda või oma haldusala asutuse jaoks. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest saab välistoetustega seotud mitteabikõlblikke kulusid hüvitada valdkonna eest vastutava ministri põhjendatud taotluse alusel, kui taotlus vastab reservi kasutamise põhimõtetele. “ OÜ Setomaa Haldus viis projekti ER274 SetoWWTP tegevused nõuetekohaselt ellu. Projekti tegevused said lõpetatud 2023.a detsembris, mil allkirjastati üleandmise-vastuvõtu aktid nii Saatse kui ka Obinitsa reoveepuhastite kohta. Samuti väljastati Töövõtja poolt viimased arved detsembrikuu seisuga, millega on üheselt tõendatav projekti tegevuste lõpetamine detsembrikuus nii kahepoolselt allkirjastatud aktide kui ka töövõtja poolt väljastatud arvetega. Projekti hange on läbinud RTK hankespetsialisti poolt teostatud järelkontrolli ning ühtegi finantsmõjuga rikkumist ei tuvastatud. Samuti on projekti asukohas läbi viidud paikvaatlus ning tuvastatud objekti valmimine ning Euroopa Liidu toetusvahendite kasutamisega seotud visuaalse identiteedi nõuete järgimine toetusesaaja poolt. Projekti kohta koostatud lõpparuanne on rakendusüksuse poolt heaks kiidetud. Lugupidamisega, Raul Lepp Setomaa Haldus OÜ Kirja lisa: Õiguskantsleri soovitus RTK-le, 23.12.2024 nr 7-4/241901/2407534 Teie nr Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] Meie 23.12.2024 nr 7-4/241901/2407534 Asutuste asjaajamiskeel ja menetlustoimingute tähtaeg Lugupeetud peadirektor OÜ Setomaa Haldus palus õiguskantsleril kontrollida, kas Riigi Tugiteenuste Keskus on äriühingut puudutavas haldusmenetluses käitunud õiguspäraselt. Äriühing ei ole rahul, et RTK on talle koostanud ingliskeelsed dokumendid ning ei ole saatnud dokumentide eestikeelseid tõlkeid ka pärast nende taotlemist. Õiguskantsler ei anna hinnangut kavandatava haldusakti (finantskorrektsiooni otsuse) sisulise õiguspärasuse kohta (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 3 p 4), kuid saab hinnata, kas haldusmenetluse läbiviimine vastab hea halduse tavale. Seaduste ega hea halduse tavaga ei ole kooskõlas see, et haldusorgan koostab ja saadab menetlusosalisele haldusmenetluses üksnes ingliskeelsed dokumendid. Haldusmenetluses tuleb anda menetlusosalisele konkreetne tähtaeg oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ingliskeelses haldusakti eelnõus ei ole seda tähtaega määratud. See ei ole kooskõlas hea halduse tavaga, kuna eelnõu saaja ei tea, mis ajaks temalt vastust oodatakse, ning võib jääda mulje, et tema vastusega lõpliku haldusakti andmisel ei arvestatagi. Hea halduse tavaga ei ole kooskõlas ka see, et RTK pole vastanud avaldaja taotlusele saada RTK koostatud ingliskeelsetest dokumentidest eestikeelsed tõlked. Hea halduse põhimõtte kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja tõhusalt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste tekitamist isikutele. Kui seaduses ei ole ette nähtud konkreetseid tähtaegu, tuleb menetlusosalistele vastata ja nende taotlused lahendada mõistliku aja jooksul. Palun koostage edaspidi kõik menetlusdokumendid ja haldusaktid eesti keeles. Haldusmenetluses juba koostatud võõrkeelsed dokumendid tuleb tõlkida eesti keelde ja edastada tõlked avaldajale esimesel võimalusel. Palun andke avaldajale ka selge tähtaeg oma arvamuse esitamiseks. Ootan Teilt tagasisidet, kuidas olete soovitust järginud. Haldusmenetlus tuleb läbi viia eesti keeles 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 52 lõike 1 kohaselt on riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Eesti keeles tuleb läbi viia ka haldusmenetlus. See nõue on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS)  2 § 20 lõikes 1. Keeleseaduse § 8 lõige 1 näeb ette, et igaühel on õigus riigiasutustega asju ajada ja suhelda eesti keeles. 2. Järelikult tuleb kõik haldusmenetluse dokumendid koostada eesti keeles ja lisada võõrkeelsetele dokumentidele nende eestikeelsed tõlked. 3. RTK koostas haldusmenetluses avaldajale ingliskeelse haldusakti eelnõu ning sõlmis temaga rahastamislepingu üksnes inglise keeles. 4. Kui äriühingule saadetakse võõrkeelne haldusakti eelnõu, ei ole kohaselt tagatud tema ärakuulamisõigus (HMS § 40 lg 1), kuivõrd isik ei pruugi dokumendi sisust õigesti aru saada ning seetõttu oma seisukohta esitada. See piirab ka isiku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse, kuna kohtumenetlus toimub eesti keeles (halduskohtumenetluse seaduse § 80 lg 1). Arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaeg 5. RTK andis 16.09.2024 ingliskeelses kirjas (nr 11.1-14/24/2115-1) avaldajale teada, et sellele kirjale vastamisega kasutab avaldaja ühtlasi võimalust olla ära kuulatud ning et avaldaja arvamust ja vastuväiteid arvestatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel.1 6. RTK kinnitas oma 17.12.2024 vastuses õiguskantsleri nõunikule, et tegemist on haldusakti eelnõuga. Lisaks selgitas RTK, et finantskorrektsiooni otsus on koostamisel. 7. HMS § 40 lõikes 1 on sätestatud, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 8. Ärakuulamisõiguse tagamine peab olema tegelik ja tõhus (Riigikohtu 28.04.2014 otsus nr 3-3- 1-52-13, punkt 34). Ärakuulamine on tegelik ja tõhus üksnes siis, kui selles toodud väited ja tõendid võivad reaalselt mõjutada ja muuta lõppotsust. Kui selline võimalus puudub, on ärakuulamise võimaldamine pelk formaalsus, mis jätab taotlejale vale arusaama, et tal on võimalik haldusmenetluse tulemuse suhtes kaasa rääkida. Haldusorganil on kohustus menetlusosaline ära kuulata ning arvestada tema esitatud teavet haldusakti andmisel (vt Riigikohtu 19.12.2006 otsus nr 3-3-1-80-06, punkt 20 ja seal viidatud lahendid). 9. Kuna haldusakti eelnõu on esitatud avaldajale inglise keeles ja talle pole seni saadetud eelnõu eestikeelset tõlget, ei ole avaldajale tagatud ärakuulamist. Peale selle puudub ingliskeelses dokumendis tähtaeg, mis ajaks RTK avaldajalt arvamust ja vastuväiteid ootab. 10. Küsimus on selles, kas RTK lähtus haldusmenetlust läbi viies HMS §-s 5 sätestatud haldusmenetluse läbiviimise eesmärgipärasuse põhimõttest ja HMS § 40 lõikest 1, mis näevad ette, et menetlusosalisele antakse võimalus avaldada oma arvamust enne haldusakti andmist. 11. Arvamuse avaldamiseks tähtaega määrates tuleb lähtuda HMS § 5 lõikest 4, mis näeb ette, et menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Haldusorganil tuleb menetluse käiku planeerida lähtudes menetluse asjaoludest ning anda menetlusosalisele arvamuse andmiseks mõistlik ja selge tähtaeg. Samuti tuleb haldusorganil üheselt mõistetavalt selgitada menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi (HMS § 36 lõige 1). 1 Kirjas on öeldud: „Please be informed, that the response to this letter will be considered as your use of the right to be heard and your comments/explanations will be added to the financial correction decision.“  3 12. RTK märkis oma kirjas vaid seda, et avaldaja vastust käsitletakse arvamuse andmisena. Selline selgitus, ilma konkreetse tähtajata, ei ole hea haldusega kooskõlas. Avaldaja ei tea, mis ajaks temalt vastust oodatakse ja kas tema vastust lõpliku otsuse tegemisel arvestatakse. 13. Ärakuulamisõiguse tagamise seab kahtluse alla ka RTK vastus õiguskantsleri nõunikule, et finantskorrektsiooni otsus on juba koostamisel. Samas ei ole avaldajale seni saadetud haldusakti eelnõu eestikeelset tõlget ning avaldaja ei ole saanud selle kohta oma arvamust avaldada. Taotlusele vastamine 14. Avaldaja esitas RTK-le 10.10.2024 e-kirjaga taotluse saada rahastamislepingu ja 16.09.2024 kirja eestikeelsed tõlked. RTK ei ole avaldaja taotlusele vastanud. 15. RTK vastas õiguskantsleri nõunikule 17.12.2024, et tagab avaldaja taotluses küsitud eestikeelsed tõlked, kuid ei täpsustanud, millal tõlked saadetakse. 16. Hea halduse tava näeb ette, et haldusorgan peab vastama menetlusosalise e-kirjadele ja taotlustele. Eriti tähtis on vastata menetlusosalisele juhul, kui see puudutab tema õigusi ja kohustusi menetluses. Praegusel juhul oleneb tõlgete saatmisest avaldaja õigus olla menetluses ära kuulatud. 17. Palun vastake avaldaja taotlusele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Teadmiseks: avaldaja, Keeleamet Ivika Nõukas 693 8419 [email protected]