Raamleping

Lisa 1 07.02.2025 lepingu nr 2-2/25/54 juurde Tehniline kirjeldus „Joogiveeautomaatide rent“ 1. ÜLDINE 1.1. Riigihanke „Joogiveeautomaatide rent“ (viitenumber 287670) esemeks on joogiveeautomaatide (edaspidi ka automaat/automaadid) rent (peamiselt pudeliveeautomaatide rent), pudelivee ostmine ja nendega seotud muud teenused ning kaubad (edaspidi ka teenus ja/või kaup). 1.2. Teenuse tellijaks on Kaitsevägi, Sihtasutus CR14 ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka ostja). 1.3. Ostja objektid asuvad üle Eesti. Peamised asukohad on (loetelu ei ole lõplik, ostjal on õigus objekte lisada või mahust välja arvata): − Ämari lennubaas, Lääne-Harju vald − Klooga harjutusväli, Lääne-Harju vald − Siimika küla, Saue vald − Levalõpme küla, Muhu vald − Soodevahe küla, Rae vald − Magasini 31a, Tallinn − Rävala pst 14, Tallinn − Filtri tee 5, Tallinn − Filtri tee 12, Tallinn − Juhkentali 58, Tallinn − Miinisadama 4, Tallinn − Järve 34a, Tallinn − Silikaltsiidi 8, Tallinn − Pikva küla, Anija vald − Jägala küla, Jõelähtme vald − Seli küla, Rapla vald − Pargi 55, Jõhvi − Mustanina küla, Narva-Jõesuu − Aidu-Liiva küla, − Loode 35, Tapa − Tõreska küla, Kuusalu vald, Harjumaa − Lennubaasi, Eametsa küla, Tori vald − Vilina küla, Jõgeva vald − Sirgu küla, Luunja vald − Pilkuse küla, Otepää vald − Kose tee 3a, Võru − Juba küla, Võru vald − Laossaarõ küla, Rõuge vald − Meremäe küla, Setomaa vald 1.4. Raamlepingu lisas 2 „Pakkumuse vorm, orienteeruvad mahud“ toodud kogused on orienteeruvad ja võivad lepingu perioodil muutuda. Ostja ei kohustu samas mahus teenust tellima, kogused võivad väheneda või suureneda. Objektide ja mahtude muudatused on tellija ette näinud ning nende kohta lepingu muudatust ei vormistata. Muudatused fikseeritakse võimalusel ostja kontaktisiku poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti teel) või fikseeritakse teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktis või osutatud teenuste 1/3  lahtikirjutuses/aruandes/arvel. 1.5. Müüja peab alustama raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu täitmist esimesel võimalusel peale hankelepingu sõlmimist, aga mitte hiljem kui kahe nädala jooksul. Müüja lepib ostja kontaktisiku(te)ga kokku täpsed joogiveeautomaatide/pudelivee/riiulite kogused, asukohad ja täpse paigaldusaja enne nende esmast paigaldamist. 2. TEENUSE KIRJELDUS 2.1. Pudeliveeautomaadid peavad väljastama kvaliteetset, puhast joogivett jahutatuna, kuumalt ning vastama minimaalselt allpool toodud tingimustele: 2.1.1. kuum vesi – seadistus peab jääma vahemikku 85–95 °C; 2.1.2. külm vesi – seadistus peab jääma vahemikku 5–10 °C; 2.1.3. vaikne töörežiim; 2.1.4. energiasäästlik ja töökindel; 2.1.5. kergelt puhastatav; 2.1.6. kasutatav 220 V vooluvõrgus; 2.1.7. peab omama CE märgist; 2.1.8. veeväljastuskraanid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud (külm vesi sinise ja kuum vesi punase kraaniga); 2.1.9. põrandale paigaldatav. 2.2. Pudeliriiul 2.2.1. põrandale toetuv ja teisaldatav; 2.2.2. metall konstruktsiooniga, vastupidav; 2.2.3. riiulile saab asetada 4 pudelit (18–20 l). 2.3. Pudelivesi 2.3.1. pudel peab olema terve, puhas, taaskasutatav, valmistatud vastupidavast materjalist ning vastama kõikidele kehtivatele õigusaktidele, sh toiduga kokkupuutuvatele materjalidele esitatud nõuetele; 2.3.2. veepudeli maht peab jääma vahemikku 18–20 liitrit; 2.3.3. vee kvaliteet peab vastama joogiveele kehtestatud nõuetele, standarditele, sh sotsiaalministri määrusele „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“; 2.3.4. veepudelid peavad sobima renditavatele pudeliveeautomaatidele; 2.3.5. veepudelitele peab saama osta juurde sellele sobivat pudelivee kraan-pumpa; 2.3.6. vee säilivusaeg peab olema pudelil nähtav ja pakkujale üleandmisel peab säilivusajast olema järel vähemalt 85%. 2.4. Muud joogiveeautomaadid ja nendega seotud teenused ning kaubad 2.4.1. ostja esitab vajadusel tehnilises kirjelduses kirjeldamata muude joogiveeautomaatide ja/või nendega seotud kaupade ja teenuste täpsed kirjeldused koos pakkumuse esitamise ettepanekuga müüjale. 3. NÕUDED TEENUSELE 3.1. Müüja kohustub pudelivee, joogiveeautomaadid jm lisatarvikud tarnima ostja poolt nimetatud asukohtadesse, seadistama automaadid ning andma ostjale üle nende vastuvõtmiseks, valdamiseks ja kasutamiseks vajalikud dokumendid (sh automaatide eestikeelsed kasutusjuhendid jm) vastavalt ostja poolt esitatud tellimustele. 2/3 3.2. Ostjale üle antavad joogiveeautomaadid, lisatarvikud peavad olema töökorras, terved, puhtad, vastama tootjatehase tehnilistele tingimustele ning kehtivatele nõuetele. 3.3. Teenust tellitakse e-posti teel või telefoni teel. 3.4. Tellimuste täitmise tähtaeg on hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3.5. Müüja korraldab kogu kasutusrendiperioodi vältel omal kulul (sisaldub renditasus) joogiveeautomaatidele korralise hoolduse ja remondi läbiviimise vastavalt automaatide tootja(te) kõikidele vastavatele nõuetele ja automaatide normaalsest kasutamisest tulenevale tegelikule vajadusele. 3.6. Korralist hooldust/remonti tehakse kõikidele joogiveeautomaatidele vähemalt üks kord aastas. 3.7. Korralise hoolduse ja remondi alla kuuluvad: 3.7.1. kõik automaatide hoolduse ja remondiga seonduvad tööd ja tegevused; 3.7.2. automaatide kõik varusoad, hooldustarvikud ja kulutarbed; 3.7.3. automaatidega seotud kõik mehaaniku- või muu spetsialisti teenused; 3.7.4. automaatidega seotud kõik transpordi- ja paigalduskulud; 3.7.5. asendusautomaadi tarnimisega ja paigaldamisega seotud kõik kulud; 3.7.6. mistahes muud kulud, mis on vajalikud automaatide nõuetekohaseks täisfunktsionaalseks töötamiseks. 3.8. Müüja peab teenust osutama ostja asukohas tööpäevadel tööajal, s.o E–N kell 09.00–16.00 ja R kell 09.00–14.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3.9. Müüja peab olema võimeline vastu võtma tellimusi, rikete väljakutseid ja olema kättesaadav tööpäevadel (esmaspäevast-reedeni) alates kella 09.00 kuni 17.00 ning vajadusel ostjat nõustama e-posti või telefoni teel. 3.10. Müüja kohustub määrama lepingu täitmise eest vastutava isiku, kes on müüja kontaktisikuks lepingu täitmisel. Vastutav kontaktisik peab olema kättesaadav telefoni teel tööajal (E-R vähemalt ajavahemikus 09.00–17.00) ning tema eesti keele oskus peab olema vähemal tasemel B2. 3.11. Müüja reageerib automaadi rikketeatele esimesel võimalusel ja kohustub kõrvaldama automaadi rikke hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates vastava rikketeate esitamisest ostja poolt. 3.11.1. Juhul kui rikke kõrvaldamiseks kulub rikketeate esitamisest arvates rohkem kui kolm tööpäeva, kohustub müüja automaadi remondis oleku ajaks tooma omal kulul ostjale samaväärse asendusautomaadi. 3.12. Müüja annab automaadid, lisatarvikud, pudelivee ostjale üle aktiga/saatelehega. Aktile kirjutavad alla müüja ja ostja kontaktisik ning üks eksemplar jääb kummalegi poolele. 3.13. Müüja kohustub omama ülevaadet ostjale kasutamiseks antud automaatide jm inventari ning samuti pudelivee koguste, tüüpide, asukohtade jms üle ning vajadusel edastama selle kohast infot ka ostjale. 3.14. Müüja peab olema toiduseaduse kohaselt esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) majandustegevuse teate või saanud tegevusloa. 3/3 Lisa 3 07.02.2025 lepingu nr 2-2/25/54 juurde Julgeolekutingimused Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk 1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid. 2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma. 2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine. 2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel. 2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega. 2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik. 2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise 1/4  korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik. 3. Täitja õigused ja kohustused 3.1. Täitjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult. 3.2. Täitja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt; 3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: - kellele ei ole sissepääsuõigust antud, - kellele ei ole taustakontrolli tehtud või - eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid: - sissepääsutaotluse (vt näidis) ja - kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses: - teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või alltöövõtja nimetuse; - sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse; - viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; - andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale; - täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); - taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku. 3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: - koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga; 2/4  3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee; 3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut. 4. Kaitseväe õigused ja kohustused 4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel; 4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused; 4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest; 4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest; 4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile; 4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes; 4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal. 4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile; 4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule. 4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. 5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.2.1. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud 3/4 kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid. 4/4  [LISADA ETTEVÕTTE PÄIS] TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel. 1/1  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 01.08.2024 käskkirjaga nr 1245 Lisa 3 KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1); 2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2); 3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3); 4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4); 5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³ lg 4); 6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5); 7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4). ( päev, kuu, aasta ) [ allkirjastatud digitaalselt ]1 1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 1/1 Lisa 1 07.02.2025 lepingu nr 2-2/25/54 juurde Tehniline kirjeldus „Joogiveeautomaatide rent“ 1. ÜLDINE 1.1. Riigihanke „Joogiveeautomaatide rent“ (viitenumber 287670) esemeks on joogiveeautomaatide (edaspidi ka automaat/automaadid) rent (peamiselt pudeliveeautomaatide rent), pudelivee ostmine ja nendega seotud muud teenused ning kaubad (edaspidi ka teenus ja/või kaup). 1.2. Teenuse tellijaks on Kaitsevägi, Sihtasutus CR14 ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka ostja). 1.3. Ostja objektid asuvad üle Eesti. Peamised asukohad on (loetelu ei ole lõplik, ostjal on õigus objekte lisada või mahust välja arvata): − Ämari lennubaas, Lääne-Harju vald − Klooga harjutusväli, Lääne-Harju vald − Siimika küla, Saue vald − Levalõpme küla, Muhu vald − Soodevahe küla, Rae vald − Magasini 31a, Tallinn − Rävala pst 14, Tallinn − Filtri tee 5, Tallinn − Filtri tee 12, Tallinn − Juhkentali 58, Tallinn − Miinisadama 4, Tallinn − Järve 34a, Tallinn − Silikaltsiidi 8, Tallinn − Pikva küla, Anija vald − Jägala küla, Jõelähtme vald − Seli küla, Rapla vald − Pargi 55, Jõhvi − Mustanina küla, Narva-Jõesuu − Aidu-Liiva küla, − Loode 35, Tapa − Tõreska küla, Kuusalu vald, Harjumaa − Lennubaasi, Eametsa küla, Tori vald − Vilina küla, Jõgeva vald − Sirgu küla, Luunja vald − Pilkuse küla, Otepää vald − Kose tee 3a, Võru − Juba küla, Võru vald − Laossaarõ küla, Rõuge vald − Meremäe küla, Setomaa vald 1.4. Raamlepingu lisas 2 „Pakkumuse vorm, orienteeruvad mahud“ toodud kogused on orienteeruvad ja võivad lepingu perioodil muutuda. Ostja ei kohustu samas mahus teenust tellima, kogused võivad väheneda või suureneda. Objektide ja mahtude muudatused on tellija ette näinud ning nende kohta lepingu muudatust ei vormistata. Muudatused fikseeritakse võimalusel ostja kontaktisiku poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti teel) või fikseeritakse teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktis või osutatud teenuste 1/3  lahtikirjutuses/aruandes/arvel. 1.5. Müüja peab alustama raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu täitmist esimesel võimalusel peale hankelepingu sõlmimist, aga mitte hiljem kui kahe nädala jooksul. Müüja lepib ostja kontaktisiku(te)ga kokku täpsed joogiveeautomaatide/pudelivee/riiulite kogused, asukohad ja täpse paigaldusaja enne nende esmast paigaldamist. 2. TEENUSE KIRJELDUS 2.1. Pudeliveeautomaadid peavad väljastama kvaliteetset, puhast joogivett jahutatuna, kuumalt ning vastama minimaalselt allpool toodud tingimustele: 2.1.1. kuum vesi – seadistus peab jääma vahemikku 85–95 °C; 2.1.2. külm vesi – seadistus peab jääma vahemikku 5–10 °C; 2.1.3. vaikne töörežiim; 2.1.4. energiasäästlik ja töökindel; 2.1.5. kergelt puhastatav; 2.1.6. kasutatav 220 V vooluvõrgus; 2.1.7. peab omama CE märgist; 2.1.8. veeväljastuskraanid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud (külm vesi sinise ja kuum vesi punase kraaniga); 2.1.9. põrandale paigaldatav. 2.2. Pudeliriiul 2.2.1. põrandale toetuv ja teisaldatav; 2.2.2. metall konstruktsiooniga, vastupidav; 2.2.3. riiulile saab asetada 4 pudelit (18–20 l). 2.3. Pudelivesi 2.3.1. pudel peab olema terve, puhas, taaskasutatav, valmistatud vastupidavast materjalist ning vastama kõikidele kehtivatele õigusaktidele, sh toiduga kokkupuutuvatele materjalidele esitatud nõuetele; 2.3.2. veepudeli maht peab jääma vahemikku 18–20 liitrit; 2.3.3. vee kvaliteet peab vastama joogiveele kehtestatud nõuetele, standarditele, sh sotsiaalministri määrusele „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“; 2.3.4. veepudelid peavad sobima renditavatele pudeliveeautomaatidele; 2.3.5. veepudelitele peab saama osta juurde sellele sobivat pudelivee kraan-pumpa; 2.3.6. vee säilivusaeg peab olema pudelil nähtav ja pakkujale üleandmisel peab säilivusajast olema järel vähemalt 85%. 2.4. Muud joogiveeautomaadid ja nendega seotud teenused ning kaubad 2.4.1. ostja esitab vajadusel tehnilises kirjelduses kirjeldamata muude joogiveeautomaatide ja/või nendega seotud kaupade ja teenuste täpsed kirjeldused koos pakkumuse esitamise ettepanekuga müüjale. 3. NÕUDED TEENUSELE 3.1. Müüja kohustub pudelivee, joogiveeautomaadid jm lisatarvikud tarnima ostja poolt nimetatud asukohtadesse, seadistama automaadid ning andma ostjale üle nende vastuvõtmiseks, valdamiseks ja kasutamiseks vajalikud dokumendid (sh automaatide eestikeelsed kasutusjuhendid jm) vastavalt ostja poolt esitatud tellimustele. 2/3 3.2. Ostjale üle antavad joogiveeautomaadid, lisatarvikud peavad olema töökorras, terved, puhtad, vastama tootjatehase tehnilistele tingimustele ning kehtivatele nõuetele. 3.3. Teenust tellitakse e-posti teel või telefoni teel. 3.4. Tellimuste täitmise tähtaeg on hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3.5. Müüja korraldab kogu kasutusrendiperioodi vältel omal kulul (sisaldub renditasus) joogiveeautomaatidele korralise hoolduse ja remondi läbiviimise vastavalt automaatide tootja(te) kõikidele vastavatele nõuetele ja automaatide normaalsest kasutamisest tulenevale tegelikule vajadusele. 3.6. Korralist hooldust/remonti tehakse kõikidele joogiveeautomaatidele vähemalt üks kord aastas. 3.7. Korralise hoolduse ja remondi alla kuuluvad: 3.7.1. kõik automaatide hoolduse ja remondiga seonduvad tööd ja tegevused; 3.7.2. automaatide kõik varusoad, hooldustarvikud ja kulutarbed; 3.7.3. automaatidega seotud kõik mehaaniku- või muu spetsialisti teenused; 3.7.4. automaatidega seotud kõik transpordi- ja paigalduskulud; 3.7.5. asendusautomaadi tarnimisega ja paigaldamisega seotud kõik kulud; 3.7.6. mistahes muud kulud, mis on vajalikud automaatide nõuetekohaseks täisfunktsionaalseks töötamiseks. 3.8. Müüja peab teenust osutama ostja asukohas tööpäevadel tööajal, s.o E–N kell 09.00–16.00 ja R kell 09.00–14.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3.9. Müüja peab olema võimeline vastu võtma tellimusi, rikete väljakutseid ja olema kättesaadav tööpäevadel (esmaspäevast-reedeni) alates kella 09.00 kuni 17.00 ning vajadusel ostjat nõustama e-posti või telefoni teel. 3.10. Müüja kohustub määrama lepingu täitmise eest vastutava isiku, kes on müüja kontaktisikuks lepingu täitmisel. Vastutav kontaktisik peab olema kättesaadav telefoni teel tööajal (E-R vähemalt ajavahemikus 09.00–17.00) ning tema eesti keele oskus peab olema vähemal tasemel B2. 3.11. Müüja reageerib automaadi rikketeatele esimesel võimalusel ja kohustub kõrvaldama automaadi rikke hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates vastava rikketeate esitamisest ostja poolt. 3.11.1. Juhul kui rikke kõrvaldamiseks kulub rikketeate esitamisest arvates rohkem kui kolm tööpäeva, kohustub müüja automaadi remondis oleku ajaks tooma omal kulul ostjale samaväärse asendusautomaadi. 3.12. Müüja annab automaadid, lisatarvikud, pudelivee ostjale üle aktiga/saatelehega. Aktile kirjutavad alla müüja ja ostja kontaktisik ning üks eksemplar jääb kummalegi poolele. 3.13. Müüja kohustub omama ülevaadet ostjale kasutamiseks antud automaatide jm inventari ning samuti pudelivee koguste, tüüpide, asukohtade jms üle ning vajadusel edastama selle kohast infot ka ostjale. 3.14. Müüja peab olema toiduseaduse kohaselt esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) majandustegevuse teate või saanud tegevusloa. 3/3  RAAMLEPING 07.02.2025 nr 2-2/25/54 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn), Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn) ja Sihtasutus CR14 (registrikood 90015175, aadress Rävala pst 14, 10143 Tallinn), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 ja peadirektori 28.02.2024 käskkirja nr 26 alusel hankebüroo juht Marek Järlak hangete osakonna juhataja ülesannetes (edaspidi ostja), ning Culligan Estonia OÜ (registrikood 10190898, aadress Peterburi tee 90g, 13816 Tallinn), keda esindavad juhatuse liige Stella Petrosjana põhikirja alusel ja finantsjuht Linda Rozeniece volikirja alusel, (edaspidi müüja), eraldi: pool ja ühiselt: pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Joogiveeautomaatide rent“ (viitenumber 287670) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes müüja esitatud pakkumusest. 1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust. 1.3. Ostja on sõlminud lepingu müüjaga, tuginedes müüja pakkumusele, lepingus esitatud müüja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja. 1.4. Müüja avaldab ja kinnitab, et: 1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita; 1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/ uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada; 1.4.5. ostjale üleantava kauba või osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba või teenuse suhtes maksma panna; 1.4.6. tema ja tema poolt pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.  1.5. Lepingu ese on joogiveeautomaatide rent, pudelivee ostmine ja nendega seotud muud teenused ning kaubad (edaspidi ka teenus ja/või kaup). 1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub müüja ostjale müüma kauba ja osutama teenust ning ostja kohustub kauba vastu võtma ning tasuma müüjale kauba/teenuse ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud, on vastuolus või ei sobitu teenuse olemusega. 1.7. Teenuse osutamise tingimused, kauba liik, nimetus, spetsifikatsioon, kogus, maksumus, tarnekohad, tarneajad, ostja kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel. 1.8. Kaup ja teenus peavad vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel müüja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup ja teenus peavad vastama lepingu tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Lepingu tingimustele peavad vastama ka kauba ja teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend. 1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel müüja poolt esitatud pakkumus. Müüja kauba müümist või teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega. 2. Lepingu osad 2.1. Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, müüja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus. 3. Hankelepingute sõlmimine 3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid ostja vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse (edaspidi: ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi: kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Kestvuslepingu täitmine toimub tellija esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt ostetava kauba kogus, teenuse osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta ostjat müüjalt kaupa ostma või teenust tellima. 3.2. Esimene hankeleping tehnilises kirjelduses nimetatud ja riigihanke pakkumuses fikseeritud kaupade ja teenuste tellimiseks (lepingu lisa 2) sõlmitakse peale lepingu sõlmimist ja see kehtib 48 kuud või kuni raamlepingu punktis 8.1 maksimaalse maksumuse täitumiseni, sõltuvalt kumb tingimus täitub enne. 3.3. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina. 3.4. Ostjal on õigus tellida müüjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid kaupu või teenuseid (kaubad ja teenused, mille kasutamise eesmärk on sama). Nimetatud kaupade või teenuste tellimine toimub pakkumuse esitamise ettepanekute esitamisega, mille raames esitab ostja müüjatele täpsed tehnilised kirjeldused ja kaupade või teenuste hinnastamise tingimused. 4. Ostja õigused ja kohustused 4.1. Ostjal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kaupade ostmise või teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta. 2/10  4.2. Ostjal on õigus kontrollida müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid. 4.3. Ostjal on õigus konsulteerida müüjaga kauba või teenusega seotud küsimustes, näiteks kauba tarne ja kasutamise või teenuse osutamisega seotud küsimustes. 4.4. Ostjal on õigus nõuda kaubal või teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.5. Ostjal on õigus nõuda müüja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.6. Ostja jätab endale õiguse osta kaupu ja/või tellida teenust lisaks lepingule, kui: ükski müüja ei esita pakkumust; müüjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski müüja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud kauba ja/või teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja ostjale majanduslikult ebamõistlik. 4.7. Ostja kohustub tasuma müüjale lepingule vastavalt tarnitud kauba või osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel. 4.8. Ostja kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele müüja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks. 4.9. Ostja kohustub informeerima müüjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega. 5. Müüja õigused ja kohustused 5.1. Müüja kohustub esitama ostjale nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt ostetud kauba või tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 5.2. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis müüja peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise. 5.3. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 5.4. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud ostjaga seotud küberründest ja küberintsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti. 5.5. Müüja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu. 5.6. Müüja kohustub ostjat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks kaupa tarnida või teenust osutada. 5.7. Müüja kohustub tarnima kaupa ja/või osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja ostutellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele. 5.8. Müüja kohustub tagama nõuetekohase teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, sh vajadusel omama tegevusluba või esitanud tegevusteatise, kui see on õigusaktidest tulenevalt nõutav kauba müügiks või teenuse osutamiseks. 5.9. Müüjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt tarnitud kauba või osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel. 5.10. Müüjal on õigus saada ostjalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist. 5.11. Müüjal on õigus teha ettepanekuid kauba tarnimise või teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas. 6. Kauba pakendamine ja markeerimine 6.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul. 6.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja esitatud nõudeid. 3/10 7. Kauba ja teenuse üleandmine ja vastuvõtmine 7.1. Kauba tarne ja teenuse osutamine ostja asukohas toimub tööpäevadel tööajal, s.o E–N kell 09.00–16.00 ja R kell 09.00–14.00, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 7.2. Müüja lepib ostjaga kokku täpse tuleku aja ja vajadusel teavitab selle muutusest. 7.3. Müüja annab kauba ostjale ning ostja võtab kauba vastu hankelepingus kokku lepitud tingimustel. 7.4. Müüja esitab saatelehe hiljemalt kauba üleandmise hetkel või pärast teenuse osutamist, kui hankelepingus ei kokku lepitud teisiti. Saatelehele tuleb märkida: 7.4.1. müüja andmed; 7.4.2. ostja andmed; 7.4.3. kauba ja/või teenuse vastuvõtja nimi; 7.4.4. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 7.4.5. riigihanke viitenumber; 7.4.6. toote nimetus, tootekood ja kogus või teenuse liik ja osutamise aeg. 7.5. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. 7.6. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel. Ostjal on õigus keelduda üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kui kaubal on visuaalselt nähtavaid puuduseid. 7.7. Juhul, kui poolel tekivad kauba eksportimisel ja/või importimisel ettenägematud asjaolud (nt asutuste tegevusetusest tulenev viivitus, puudub vajalik dokumentatsioon vms), siis on pool kohustatud esimesel võimalusel neist asjaoludest teist poolt teavitama. 7.8. Müüja kanda jäävad kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust. 7.9. Juhul, kui lepingu täitmise käigus selgub, et kauba kättesaamine ei ole võimalik, siis ostja nõusolekul on õigus kaup välja vahetada samaväärse või parema kauba vastu. Kauba samaväärust tõendab müüja. Samaväärsele kaubale ja osutatavale teenusele kohaldub lepingu punktis 8.2 või 8.3. nimetatud hind. 7.10. Müüja vormistab teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt. Ostjal on õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui osutatud teenus ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Teenuse vastuvõtmisest keeldumise korral koostavad poolte hankelepingu kontaktisikud kirjalikus vormis vastavasisulise akti ning müüja on kohustatud pretensioonis märgitud puudused likvideerima ostja ja müüja kontaktisikute poolt kokkulepitud tähtajaks, mis ei või olla pikem kui 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisti. 8. Lepingu maksumus ja maksetingimused 8.1. Raamlepingu eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 200 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. 8.2. Riigihankes esitatud hinnad fikseeritakse lepingusse minimaalselt 24 (kahekümne neljaks) kuuks. Pakutud hinnad peavad sisaldama kõiki kulutusi, sh transport ja paigaldamine ostja asukohtadesse (ühel tarneaadressil võib olla ka mitu hoonet ja ruumi, kuhu kaup on vaja tarnida) üle Eesti ning joogiveeautomaadi korralisi hoolduse ja remondi kulusid. 8.3. Müüjal on õigus taotleda üks kord pärast 2 aastat raamlepingus fikseeritud ühikuhindade korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või kauba või teenuse turuhinna oluline muutus (kogu turgu mõjutavad tooraine puudus, tarneraskused, kauba hinda mõjutavate hindade tõus jne). Samuti on ostja õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse ühikuhindade langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui 4/10  Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel. 8.3.1. Nimetatud hinna muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus vähemalt 3 kuud enne uute hindade rakendamist. Ostjal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida müüjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Ostja ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud ja/või ostjal puuduvad selleks eelarvelised vahendid. Põhjendatuks tunnistatud hinna muutmise korral, vormistatakse uute ühikuhindade kohta lepingu lisa. Kui avaldust ei esitata või ostja ei nõustu hinnatõusu avaldusega, jäävad lepingus fikseerituks riigihanke pakkumuses esitatud maksimaalsed ühikuhinnad. 8.4. Kauba ja teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi. Kaupade ja teenuste eest tasutakse vastavalt reaalselt tellitud mahule, võttes aluseks mõlemapoolselt allkirjastatud saatelehe ja/või üleandmise-vastuvõtmise akti. 8.5. Ostja tasub müüjale tasu vastuvõetud kauba ja/või teenuste eest müüja esitatud arve alusel, mis koostatakse ostja objektide ja kontaktisikute kaupa üks kord kuus, kui ei lepita kokku teisiti. 8.5.1. Ostjapõhine arvete alajaotus (nt objekti kontaktisikute, kontaktisikute gruppide, objektide vm kaupa) lepitakse poolte vahel kokku peale hankelepingu sõlmimist. 8.6. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-vormingus arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 8.7. Müüja esitab arve järgmiste andmetega: 8.7.1. Maksja andmed (arve tasuja): Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn); Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn); Sihtasutus CR14 (registrikood 90015175, aadress Rävala pst 14, 10143 Tallinn); 8.7.2. Muud arvele märgitavad andmed: ostja kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; hankelepingu (ostutellimuse) number; riigihanke viitenumber; kauba kogus ja nimetus/teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes müüjaga sõlmitud lepingu andmetest. 8.7.3. Müüja pangarekvisiidid: Saaja pank: Swedbank Saaja pangakonto number: IBAN EE742200221014708478 SWIFT: HABAEE2X 8.8. Ostja tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava kauba ja/või teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud kvaliteedikontrolli akt ja/või saateleht ja/või üleandmise-vastuvõtmise akt. 8.9. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul müüja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks ostja panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 8.10. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 5/10  10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 9. Vääramatu jõud 9.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita. 9.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 9.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus. 9.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 9.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 9.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise või teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel. 10. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused 10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 10.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on ostja omand ning kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist. 10.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud. 10.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 3). Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku- tingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi. 10.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 10.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 6/10 11. Vastutus 11.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele. 11.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 11.3. Müüja vastutab kauba lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale. 11.4. Müüja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust. 11.5. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on ostjal õigus keelduda kauba või osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba üleandmiseni või teenuse osutamiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmise või teenuse osutamisega viivitanuks. 11.6. Kaup ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole kokkulepitud koguses, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakendatud kooskõlas lepingu tingimustega või puudub saateleht. 11.7. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, müüja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab ostjale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms. 11.8. Ostja on kohustatud teavitama müüjat vähemalt e-posti teel kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui ostja või ostja volitatud isik sai teada kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva. 11.9. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal või teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest kauba või teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. 11.10. Juhul, kui kaup või osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist lepingu tingimustele vastava kaubaga või mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega. 11.11. Juhul kui kaup või teenus ei vasta lepingu tingimustele ja ostja on nõus vastu võtma puudustega kauba või teenuse, on ostjal õigus alandada selle kauba või teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks müüjale avalduse. 11.12. Kauba tähtaegselt üle andmata jätmise korral või teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba või osutamata teenuse maksumusest päevas iga üleandmise või teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. 11.13. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires müüja kulul. 11.14. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 7/10  11.15. Juhul, kui müüja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne tarnimine või teenuse osutamine, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba või teenuse maksumusest. 11.16. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral. 11.17. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 11.18. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 11.19. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 11.20. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust. 11.21. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotud kauba ja/või teenusega. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga. 12. Lepingu lõpetamise alused 12.1. Ostja annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 12.2. Ostja ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul ostja esitab müüjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui müüja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte. 12.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel ostja võib esitada müüjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse müüja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja lepingu üles/taganeb ostja lepingust. Sel juhul lõpeb leping ostja poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist. 12.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui: 12.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 12.4.2. müüja on jätnud ostja antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 12.4.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta; 12.4.4. müüja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut tähtaegselt täita; 12.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 12.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 12.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi; 12.4.8. müüjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba müügi või teenuse osutamisega; 12.4.9. müüjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik; 8/10  12.4.10. müüja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud punktides 12.4.1–12.4.9. 12.5. Ostjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess. 12.6. Ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 30 kalendripäeva ette. 12.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 12.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras. 13. Kontaktisikud 13.1. Ostja kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel kategooriajuht Kristo Raud (tel +372 5388 3440, e-post [email protected]) ja Anu Arukaev (tel +372 5302 8795, e-post [email protected]). 13.2. Ostutellimuste esitaja on ostja ostu projektijuht või ostja kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus. 13.3. Müüja kontaktisik on Kadi Kalmberg (tel +372 5781 8554, e-post [email protected]). 13.4. Kontaktisikud kauba või teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 13.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 13.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 14. Lõppsätted 14.1. Leping jõustub, kui ostja on selle allkirjastanud. 14.2. Leping kehtib alates jõustumisest 48 kuud või punktis 8.1 sätestatud raamlepingu maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. Raamlepingu kogumaksumuse arvestamisel lähevad arvesse kõik raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingud ja/või esitatud ostutellimused. 14.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne versioon. 14.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 14.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud. 14.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 14.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 14.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel. 14.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 14.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 14.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 9/10 15. Lisad 15.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 15.2. Lisa 2. Pakkumuse vorm, orienteeruvad mahud; 15.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused. Ostja: Müüja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marek Järlak Stella Petrosjana hankebüroo juht juhatuse liige hangete osakonna juhataja ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Linda Rozeniece finantsjuht volikirja alusel 10/10  Lisa 3 07.02.2025 lepingu nr 2-2/25/54 juurde Julgeolekutingimused Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk 1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid. 2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma. 2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine. 2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel. 2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega. 2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik. 2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise 1/4  korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik. 3. Täitja õigused ja kohustused 3.1. Täitjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult. 3.2. Täitja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt; 3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: - kellele ei ole sissepääsuõigust antud, - kellele ei ole taustakontrolli tehtud või - eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid: - sissepääsutaotluse (vt näidis) ja - kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses: - teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või alltöövõtja nimetuse; - sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse; - viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; - andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale; - täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); - taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku. 3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: - koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga; 2/4  3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee; 3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut. 4. Kaitseväe õigused ja kohustused 4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel; 4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused; 4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest; 4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest; 4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile; 4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes; 4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal. 4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile; 4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule. 4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. 5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.2.1. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud 3/4 kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid. 4/4  [LISADA ETTEVÕTTE PÄIS] TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel. 1/1  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 01.08.2024 käskkirjaga nr 1245 Lisa 3 KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1); 2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2); 3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3); 4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4); 5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³ lg 4); 6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5); 7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4). ( päev, kuu, aasta ) [ allkirjastatud digitaalselt ]1 1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 1/1