Vastus teabenõudele

Maarika Niidumaa Teie: 16.01.2025 nr 1.1-1/214 Meie Nursipalu MTÜ [email protected] Meie: 04.02.2025 nr 6-3/25/603-2 Vastus teabenõudele Austatud proua Niidumaa Kaitseministeerium edastas 28.01.2025 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele vastamiseks Teie teabenõude (16.01.2025 nr 1.1-1/214). Saadame soovitud dokumendid: Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides ning Militaarmüra regulatsiooni analüüs. Teie soovitud kolmanda dokumendi osas (The effects from weapons and sonic booms, and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures) ei ole Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus teabevaldaja ning nimetatud dokument meil puudub. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Elari Kalmaru harjutusväljade portfellijuht Lisad: 1. Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides – Aruanne, Milmyra_mootm_hindam_NATO-EL_riikides_analyys_Ramboll.pdf 2. Militaarmüra regulatsiooni analüüs – Aruanne, militaarmüra_regulatsiooni_analyys_ koondaruanne_07.12.2018.pdf 2.1. Teostatud tööde kokkuvõte, lisa1_teostatud_toode_detailne_kokkuvote_07.12.2018.pdf 2.2. Regulatsiooni tingimuste kontrollnimekiri, lisa2_regulatsiooni_tingimuste_kontrollnimekiri _07.12.2018.pdf Järve 34a / 11314 Tallinn / 717 0400 / [email protected] / www.kaitseinvesteeringud.ee Registrikood 70009764  Tellija Kaitseministeerium Dokumendi tüüp Aruanne Kuupäev 28. veebruar 2012 Lepingu nr 2011_0130 MILITAARMÜRA MÕÕTMINE JA HINDAMINE NATO JA EL RIIKIDES ARUANNE  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Versioon 1 Printimise kuupäev Koostatud: Esta Rahno Kontrollitud: Hendrik Puhkim, Aune Aunapuu, Merle Pabbo Kooskõlastatud: Andres Ideon Projekti nr 2011_0130 Ramboll Eesti AS Laki 34 12915 Tallinn T +372 664 5808 F +372 664 5818 www.ramboll.ee 2 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................. 5 2. MÜRA MÕISTED ................................................................................................ 6 2.1. Müraga seotud mõisted ja definitsioonid .................................................................. 6 2.2. Keskkonna- ja militaarmüra üldised omadused ......................................................... 8 2.3. Militaarmüra omadused ja hindamine ...................................................................... 9 2.4. Impulssmüra..................................................................................................... 12 2.5. Militaarmüra mõõtmine ja modelleerimine .............................................................. 13 3. MILITAARMÜRA UURIMISE JA HINDAMISEGA SEOTUD REGULATSIOONID ........ 14 3.1. Euroopa Liidu ja NATO riikide regulatsioonid ning standardid ..................................... 14 3.1.1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega ......................................................... 14 3.1.2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/30/EÜ, 26. märts 2002, müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel. ..... 14 3.2. NATO aruanne nr 241 "The effects of noise from weapons and sonic booms and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Final report of the working group study follow-up program to the pilot study on aircraft noise" ..................................... 14 3.3. Relvade müraga seotud ISO standardid ................................................................. 15 3.3.1. ISO 1996-1:2003. Akustika. Keskkonnamüra kirjeldus, mõõtmine ja hindamine - Osa 1: põhisuurused ja hinnanguprotseduurid .................................................................. 15 3.3.2. ISO 9613-2:1996. Akustika. Heli nõrgenemine välitingimustes leviku korral – Osa 2: Üldine arvutusmeetod......................................................................................... 15 3.3.3. ISO 17201-1:2005. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 1: Relvasuudme laskude mõõtmine ...................................................................................................................... 16 3.3.4. ISO 17201-2:2006. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 2: Relvasuudme laskude ja laskemoona lendamise heli arvutuse hindamine ...................................................... 16 3.3.5. ISO 17201-3:2010. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 3: Juhised heli leviku arvutamiseks .................................................................................................... 16 3.3.6. ISO 17201-4:2006. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 4: Laskemoona lendamise heli prognoosimine .................................................................................................. 16 3.3.7. ISO 17201-5:2010. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 5: Müra ohje ........................... 17 3.4. Muud mõõtmis- ja arvutusmetoodikad ................................................................... 17 3.4.1. Nordic General Prediction Method ......................................................................... 17 3.4.2. Nordtest method NT ACOU 099. Shooting ranges: Prediction of noise. Nordtest, 2002. .. 17 3.4.3. NORD 2000 ...................................................................................................... 18 3.5. Eesti regulatsioonid ............................................................................................ 19 3.5.1. Välisõhu kaitse seadus ........................................................................................ 19 3.5.2. Sotsiaalministri 04.09.2002. a määrus nr 42 .......................................................... 19 3.5.3. Keskkonnaministri 04. märtsi 2011.a määrus nr 16 "Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded" ........................................... 21 3.5.4. Sotsiaalministri 29. juuni 2005.a määrus nr 87 "Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded" ... 21 3.5.5. Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud müra hindamise soovitused vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) olmemüra juhendile .................................................. 21 4. EL/NATO RIIKIDES KASUTAVAD MÜRATASEMETE PIIRNORMID JA IMPULSSKORREKTSIOONID MILITAARMÜRALE ................................................ 22 4.1. Kergrelvad ........................................................................................................ 22 4.1.1. Soome ............................................................................................................. 23 4.1.2. Rootsi .............................................................................................................. 23 4.1.3. Taani ............................................................................................................... 25 4.1.4. Suurbritannia .................................................................................................... 29 3 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 4.1.5. Ameerika Ühendriigid ......................................................................................... 30 4.2. Raskerelvad ...................................................................................................... 31 4.2.1. Soome ............................................................................................................. 32 4.2.2. Rootsi .............................................................................................................. 33 4.2.3. Taani ............................................................................................................... 33 4.2.4. Suurbritannia .................................................................................................... 33 4.2.5. Ameerika Ühendriigid ......................................................................................... 33 5. EL/NATO RIIKIDES KASUTAVAD MILITAARMÜRA MÕÕTE- JA ARVUTUSMETOODIKAD ................................................................................... 34 5.1. Soome ............................................................................................................. 34 5.2. Rootsi .............................................................................................................. 34 5.3. Taani ............................................................................................................... 35 5.4. Suurbritannia .................................................................................................... 36 5.5. Ameerika Ühendriigid ......................................................................................... 37 6. JÄRELDUSED ................................................................................................... 38 6.1. Helirõhutasemed ............................................................................................... 38 6.2. Impulsskorrektsioon ........................................................................................... 38 6.3. Mõõtmis- ja arvutusmetoodikad ........................................................................... 39 7. LÄHTEKOHAD JA SOOVITUSED EESTI MILITAARMÜRA REGULATSIOONI VÄLJATÖÖTAMISEKS ....................................................................................... 40 7.1. Helirõhutasemed ............................................................................................... 40 7.2. Impulsskorrektsioon ........................................................................................... 40 7.3. Mõõtmis- ja arvutusmetoodikad ........................................................................... 40 8. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 41 LISAD. KASUTATUD MATERJALID 4 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 1. SISSEJUHATUS Eestis puuduvad militaarmüra ja tulirelvade hindamist ning arvutus- ja mõõtmismetoodikaid kä- sitlevad õigusaktid või soovitused. Kui keskkonnamüraga seotud mõjud ja hindamismetoodikad on üldiselt hästi tuntud, siis militaarmüra mõju, häirivust ja hindamist käsitlev kokkuvõtlik kirjan- dus on kogu maailmas üsna puudulik. Kergrelvade müra puhul on teadmised müra toimest suhte- liselt välja kujunenud. Paljudes riikides on kergrelvade mürale leitud konkreetsed soovituslikud arvväärtused. Raskerelvade puhul on olukord ebaselgem. Andmeid müra mõju osas on vähem, samuti puuduvad müratasemete normid. Mitmetes teistes Euroopa Liidu või NATO-sse kuuluvates riikides on vastavad militaarmüra või tulirelvade mürakohased regulatsioonid ja soovitused riigisiseselt välja töötatud ning käesolevas uuringus on toodud välja viie erineva riigi näited: Soome, Rootsi, Taani, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Nende riikide näidetel ja Eesti riigi vajadustele kohandades on Kaitseminis- teeriumil võimalik välja töötada Eesti riigi sisesed militaarmüra käsitlevad juhised ja regulatsioo- nid. Uuringu peamine eesmärk on aidata Kaitseministeeriumil välja selgitada, kirjeldada ja kaaluda kõige sobivamaid kriteeriume militaarmüra kahjulikkuse hindamiseks. Uuringu tulemusena selgi- tatakse välja, millised paljudest erinevatest müratasemete suurustest esindaksid kõige paremini tulirelvade mürast põhjustatud häireid. Üks peamisi küsimusi on tulirelvade müratasemetele lisatav impulssheli parandustegur, et võrrelda militaarse päritoluga müra teiste tavapäraste keskkonnamüra allikatega ning püüda rakendada tulirelvade mürale hindamise juhised nagu seda on tehtud paljudele teistele müraallikatele. Aruandes on käsitletav teema militaarmüra, mille alla saab liigitada nii tulirelvadest kui lõhkamis- test tulenevat müra. Militaarmüra põhjustajad on kaitsejõudude üksused, kes korraldavad sõjalisi harjutusi ja väljaõpet. Militaarmüra võib määratleda ühe keskkonnamüra liigina, kuid oma oma- dustelt erineb tulirelvade müra muust keskkonnamürast ning seetõttu peab militaarmüra hinda- mist käsitlema mõnevõrra teisiti, kui keskkonnamüra üldiselt. 5 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 2. MÜRA MÕISTED 2.1. Müraga seotud mõisted ja definitsioonid Müra – inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Keskkonnamüra – soovimatu või kahjulik väljas leviv heli, mille tekitab inimene oma tegevusega, sealhulgas transpordivahendi, maanteeliikluse, raudteeliikluse, lennuliikluse ning näiteks saaste kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva Euroopa nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ12 I lisas määratletud tööstusettevõtete tekitatud müra. (EL 96/61/EÜ12) Militaarmüra – relvadest, lasketiirudest, harjutusväljadelt tulenev spetsiifiline keskkonnamüra. Helirõhutase (müratase) Lp – helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg(p/po), mõõdetakse detsibellides (dB). (SM määrus nr 42) Helirõhutaseme korrigeeritud väärtus – mõõdetud helirõhutase, kus on kasutatud müra- mõõturi sagedusfiltreid, mis vastavad standardite EVS-EN IEC 60651, EVS-EN 60844 ja IEC 1260 nõuetele. (SM määrus nr 42). Käesolevas analüüsis kasutatakse helirõhutaseme A- ja C- korrigeeritud väärtusi ning tähistusi, vastavalt LA ja LC. Madalsageduslik müra – müra sagedusvahemikus 10 Hz – 200 Hz. (SM määrus nr 42) Vaba heliväli - otsese heliväli, kus puuduvad helipeegeldused. Mõõtmised, mis on teostatud 1,2-1,5 meetri kõrgusel maapinnast ja kaugusel alates 3,5 meetrit peegeldatavatest pindadest, peetakse üldjuhul vaba helivälja mõõtmisteks. Sageduskorrektsioon –eesmärgiks on imiteerida inimese kuulmise tundlikkust erineva kõrgu- sega helide puhul. Rakendatakse müra mõõtmisel. (KKM, WHO, 1999) A-sageduskorrektsioon - A-korrektsiooni kasutatakse mürataseme hindamiseks, mis on lähedane kõrva karakteristikule - see tähendab, et madalate sageduste osakaal on väiksem kui keskmiste ja kõrgemate osakaal. (Lahti, 2008) C-sageduskorrektsioon, C-korrigeeritud helirõhutase - helisagedusliku spektriosa standar- diseeritud sageduskorrektsioon, lähedane lineaarsele (s.o ilma sageduskorrektsioonita) heli- spektrile. Kasutatakse madalsagedusliku müra hindamiseks. Ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T (LpC,eq,T) – mõõdetud helirõhutase etteantud ajavahemikus, kus kasutatakse A- või C-korrektsiooni ning mis iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on selline püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla mõõtmisaja jooksul. (SM määrus nr 42). Kasutatakse relvade laskude, plahvatuste ja lõhkamiste pikaajalise häiringu väljaselgitamiseks ja võrdlemiseks sot- siaalministri määruses nr 42 esitatud normtasemetega. Müraindikaator – kahjuliku mõjuga seotud keskkonnamüra kirjeldamise füüsikaline skaala. (EL 96/61/EÜ12) Impulssheli – ühest või mitmest impulsist koosnev heli vastavalt standardi ISO 1996-1:1982 määratlusele. Üksiku heliimpulsi kestus on tavaliselt alla 1 sekundi ning impulsside sagedus võib olla kuni umbes 20-30 sündmust sekundis. (SM määrus nr 42) Impulssheli korrektsioon – korrigeeritud väärtus, mis lisatakse impulssmüra keskmisele mõõdetud või arvutatud helirõhutasemele enne selle helitasemete võrdlemist lubatud normtase- mega. Eesmärk on muuta keskmise helirõhutaseme väärtust, nii et korrigeeritud väärtus on häirivuselt otseselt võrreldav teiste tüüpiliste keskkonnamüraallikate müratasemetega, näiteks liiklusmüraga. Kergrelvad, väikesekaliibrilised relvad – Soomes ja Taanis: relvad, mille kaliiber on <12,7 mm; Rootsis, USA-s: relvad, mille kaliiber on alla 20 mm. 6 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Raskerelvad, suurekaliibrilised relvad - (Soomes kasutatav termin) relvad, mille kaliiber on >12,7 mm (Soome, Taani) või >20 mm (USA, Rootsi) ning nendega võrdsustatakse ka lõhke- ainete (lõhkeaine kogus enam kui 60 g) lõhkamisi. (Suomen ympäristö, 39|2007) Maksimaalne helirõhutase LpA,max (LpC,max) – etteantud ajavahemikus mõõdetud helirõhu- taseme maksimaalne väärtus, kus kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja ajakarakteristikut «Fast», kui mõõtmistingimustes ei ole ajakarakteristiku kasutamine sätestatud teisiti. (SM mää- rus nr 42). LAE – heli ekspositsioonitase. Üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes. (SM määrus nr 42). Kasutatakse näiteks kergrelvade üksiku lasu helirõhutaseme väljaselgitamiseks. LCE – heli ekspositsioonitase. Üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes. (SM määrus nr 42). Kasutatakse näiteks raskerelvade, lõhkamiste ja plahvatuste üksiku mürasündmuse helirõ- hutaseme väljaselgitamiseks. LRE – Heli ekspositsioonitase, millele on rakendatud arvutuste teel vastavad parandused. (ISO 1996-1:2003). Kasutatakse müra arvutustes. LZ,peak – Z- tipphelirõhutase ehk (Zero) null-helirõhutase, millele ei ole lisatud ühtegi täiendavat korrektsiooni ning mida kasutatakse n.ö lineaarse „puhta― helirõhutasemena, selleks et saada teada õiget tipphelirõhutaset mingi sündmuse korral. Kasutatakse nii kerg- kui raskerelvade, lõhkamiste ja plahvatuste müra mõõtmisel. LC,peak – C-heli tipphelirõhutase. C-korrektsiooniga mõõdetud helirõhutaseme teatud ajahetkel kõrgeim mõõdetud müra tase. (Suomen ympäristö, 39|2007). C-korrektsioon tähendab, et ma- dalamad helisagedused on helis domineerivamad. Kasutatakse raskerelvade, lõhkamiste ja plah- vatuste müra mõõtmisel ja arvutamisel. LAr,ti - Müra hinnatud tase LAr,ti (rating level) etteantud ajavahemikus ti, mis leitakse valemiga: LAr,ti = LAeq.ti + K1i + K2i, dB(A), kus LAeq,ti on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, dB; K1i on parandus müra tonaalsusele, K1i = +5 dBA; K2i on parandus impulssmürale, K2i = +5 dBA. (SM määrus nr 42) LAFmax, LAImax – maksimaalne A-kaalutud müratase, mis on mõõdetud, kasutades F (fast) või I (Impulse) ajakarakteristikut. Kasutatakse peamiselt kergrelvade müra mõõtmisel. LAeq,1h – A-kaalutud ekvivalentne püsiva iseloomuga helirõhutase, mis on keskmistatud ühe tunni perioodile. Helirõhutase kirjeldab paljusid erinevaid müraallikaid ning seda on võimalik mõõta in- tegreeritud müramõõtmisaparaadiga (kasutatakse Suurbritannias). (DCLG 2006) LA10,T – A-kaalutud helitase dB(A), mida ületatakse 10% juhul kogu mõõteperioodi (T) jooksul. See annab indikatsiooni selgitamaks välja kõrgeima piirtaseme muutuvale mürale nagu näiteks maanteeliiklus (kasutatakse Suurbritannias). LA10, 18h – 18 tunnise ajaperioodi (kl 06.00-24.00) LA10,1h aritmeetiline keskmine. LA90, LA95 – A-kaalutud helitase, mis näitab, milline on tase, mida ületatakse 90% kogu vaadel- davast ajast. Kasutatakse, et teha kindlaks, milline on üldine või taustmüratase piirkonnas (kasu- tatakse Suurbritannias). 7 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 2.2. Keskkonna- ja militaarmüra üldised omadused Müra on heli, mida inimene kogeb ebameeldiva või häirivana või mis on mõnel muul viisil inimese tervisele või heaolule kahjustav või kahjulik. Müra esineb peaaegu kõikjal keskkonnas ning see on ka kõige sagedasem elukeskkonna kvaliteeti kahandav tegur. Müra mõjutab inimese heaolu mitmel erineval viisil. Väga tugev müra võib mõjutada negatiivselt kuulmiselundeid, kuid keskkonnamüra ei ole üldiselt kunagi nii tugev, et see võib põhjustada kuulmiskahjustuste ohtu, mistõttu on keskkonnamüra kõige suurem mõju häirivus. Militaarmüra puhul võivad müratasemed olla väga suured ning relvadele väga lähedal viibivatel inimestel on oht saada kuulmiskahjustus, kui nad ei kanna kuulmiskaitsevahendeid. Inimese kuulmissüsteem ei ole ühtemoodi tundlik kõigile sagedustele, see tähendab, et helisid ei võeta vastu ühesuguse tugevusega ühel ja samal helirõhu tasemel. Müra korral on mõned helid domineerivamad kui teised. Inimese kõrv on vähetundlik madalasageduslikele helidele (20 Hz – 250 Hz), tundlik keskmistele sagedustele 500 Hz - 2 kHz ning mõnevõrra vähemtundlikum kõrge- tele sagedustele 4 kHz – 16 kHz. A-korrektsiooni kasutatakse müratasemete hindamisel, mis on lähedane kõrva karakteristikule, see tähendab, et madalate sageduste osakaal on väiksem kui keskmiste ja kõrgemate osakaal. C-korrektsioon on enam-vähem ühesugune kõigi sageduste jaotuses ning sobib pigem madalamate sagedustega müratasemete hindamiseks, näiteks raskete relvade müra puhul (vt ka ptk 2.3). Kõige enam häiriv ja tervist kahjustav on pidev müra, mis võib mõjutada negatiivselt ka inimese kuulmist. Öine keskkonnamüra võib häirida und ning raskendada uinumist, suurendada unest ärkamise tõenäosust ning põhjustada seetõttu pidevat väsimust. Vaimselt võib müra mõjutada kontsentreerumisvõimet, halvendada mälu ja raskendada õppimist. Lisaks võib müra põhjustada stressi ning mõjutada inimeste käitumist. On öeldud ka, tulirelvade müra L AeqT,24h üle 80 dB suurendab kuulmishäireid. (KKM, WHO, 1999). Elanikkonna müratoime seoseid iseloomustavad andmed on üsna puudulikud. Teatud elanike gruppe (teismelised, naised) uurides on tuldud järeldusele, et pikaaegse mürataseme LAeq24h 70dB korral võivad tekkida kuulmiskahjustused. Seega peab pidev 70 dB tugevusega müra kestma kogu ööpäeva jooksul. Militaarmüra kohta seda aga öelda ei saa, sest harjutused õppeväljadel ei kesta üldjuhul 24 h järjest. Seega on müra tajumine subjektiivne ning sõltub mitte ainult heli valjusest, vaid kuulaja meeleolust, heli meeldivusest ja muudest teguritest. Seetõttu mõnda ini- mest häirib taustamüra väga ning teist ei sega müra mitte kuidagi. Sama kehtib ka relvade poolt tekitatud müra puhul. Madalsagedusliku müra häiringud inimestel ilmnevad samamoodi kui tavalise müra puhul: pidev häiritud olek, rahutus, stress, unetus, peavalud jne. Madalsagedusliku müra häiringuid inimestele tekitavad põhiliselt hoonete tehnoseadmed, tööstuslikud objektid, alajaamad (trafod) või ka tuu- likud. Häiringud tekivad peamiselt siis, kui madalsageduslik müra on pidev, seda eriti öösel, kui müra ei lase magada. Madalsageduslik müra ei pruugi olla tugev, kuid see on väga spetsiifiline ja pikaajaliselt võib mõjuda inimese tervisele kahjustavalt. Madalsagedusliku müra mõõtmiseks on olemas ISO standardid ISO/DIS 16032: Measurement of noise from technical installation in buildings. Engineering method ning ISO 7196:1995: Acoustics – Frequency-weighting characteristic for infrasound measurements. Raskerelvade, plahvatuste ja lõhkamiste madalsagedusliku müra ei ole üldjuhul pidev ja ei mõju- ta inimesi sel moel nagu muud eespool nimetatud seadmed, kuid selle omapära seisneb resonee- rivas vibratsioonis, mis võib inimestel esineda erinevates kehapiirkondades, mis reageerivad ma- dalatele sagedustele. Näiteks rinnakorvi sein võib resoneerida sagedustel umbes 50-100 Hz ja pea sagedustel 20-30 Hz. Olulisem häiring madalsageduslikult raskerelvade mürast on pigem hoone konstruktsiooni läbiv heli, mis tekitab vibratsiooni ja võib panna värisema aknad jms. (DEFRA, 2001) 8 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 2.3. Militaarmüra omadused ja hindamine Militaarmüra on suhteliselt problemaatiline keskkonnakahju, sest relvade või lõhkamiste müra levib keskkonnas küllaltki laiale territooriumile - eelkõige levib kaugele raskerelvade ja lõhkamiste müra. Olenevalt laskealadest, relvatüübist või relvade kasutamise hulgast, levib müra kuni 10 kilomeetrini laskepaigast. Tänu impulsilisele ja sageli ka madalale sagedusele on tuli- relvade müra leevendamine üsna raske ja kulukas. Kõige enam on häiriv ja tervist kahjustav pidev müra. Kuigi tulirelvade müra ei saa nimetada tavaliseks pidevaks keskkonnamüraks, on see siiski inimestele väga oluline häiringu tekitaja, sest relvadest tulenev heli kandub kaugele ja eristub tugevalt muust taustamürast, isegi kui relvade heli on nõrgem ja esineb harvemini. Järsk heli võib põhjustada ehmatusi ja kontsentreerumis- häireid. Kergrelvade laskudest tingitud häiringuid tajutakse üldjuhul kõige sagedamini väljas, näiteks elamute õuealal. Seevastu raskerelvade tegevuse müra häiringud võivad ilmneda ka hoonete siseruumides, sest madalad tugevad sagedused põhjustavad lisaks ka õhuvibratsiooni, mis paneb värisema hoonete seinad või aknad. See sõltub hoone välispiirde heliisolatsiooni omadustest ning heli sagedusest. Seinte heliisolatsioonivõime on madalate sageduste vastu nõrgem ja seda eriti, kui maja on ehitatud kerge konstruktsiooniga. Tulirelvade müras võib eristada kolme erinevat müra tekke viisi: lask; laskemoona teekond (lendamine); laskemoona lõhkemise heli (sihtmärgi tabamine). Lask tuleneb relva suudmest ning selle põhjustavad relva torus laskemoonast vabanenud põlemisgaasid, mis tekitavad rõhu- ja omakorda helilaine. Mõningatel juhtudel esineb eriline üle- helikiirusel lendava laskemoona (mürsu, granaadi) poolt tekitatud lendamise heli. Kolmandaks võib esineda plahvatuse või lõhkemise heli, kui laskemoon tabab sihtmärki. Laskmise heli ja lõhkemise heli tekkimise sündmused on ühesugused – nad on punktallikad ja nende tekitatav helilaine on kujult keralaine (sfäär). Laskemoona lendamise heli tekkimine ja helilaine kuju on ülehelikiiruse tõttu keerulisem nähtus, mis sarnaneb lennukite lendamisel tekki- vale helilainele. Heli levib ainult koonusekujulise helilainena selgelt piiritletud geomeetrilises piir- konnas (Joonis 1). Heli levib peamiselt 60° nurga all kuuli (laskemoona) lendamise teekonnast. Heli sumbumine järgib esialgu oma erilist kuju ja on erinev tavalisest silinderlainest, seda selle- pärast, et laskemoon lendab liiga kiiresti, et helilaine jõuaks hajuda, nii et see jääb koherentseks laineks. Maa peal kuuleb heli alles teatud kaugusel laskemoonast (Joonis 1). (Suomen ympäristö, 39|2007; Air Force, 2012) Joonis 1. Ülehelikiirusel lendava laskemoona helilaine levimise kuju (Air Force, 2012) 9 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Lõhkeainete plahvatuse müra tekib siis, kui lõhkeaine põlemine tekitab rõhulaine, mis muutub järk-järgult kaugenedes tavaliseks –helilaineks-ning mille intensiivsus väheneb vahemaa suure- nedes. Plahvatuse heli levib sümmeetriliselt keralainena ilma suunduvust omamata. (Suomen ympäristö, 39|2007) Inimese võime tajuda eri kõrgusega helisid sõltub heli sagedusest ja tugevusest. Inimese kuul- mismeelte aistingud reageerivad enam keskmistele ja kõrgematele sagedustele, 500 Hz – 5 kHz ja oluliselt vähem madalatele sagedustele. See tähendab, et selleks, et inimene tunneks samasu- gust häiringut madalasagedusliku heli puhul, nagu ta seda tunneb kõrgema sageduse puhul, peab madalsagedusliku heli tugevus olema suurem, kui see oleks kõrgsagedusliku puhul. Näiteks 1 kHz sagedusega heli, mille helirõhutase on 60 dB, on inimesele sama häiriv kui 100 Hz sagedusega heli tasemega 79 dB ning sagedus 20 Hz on eelmistega võrreldes sama häiriv, kui selle helirõhutase on 110 dB (Joonis 2). (Suomen ympäristö, 39|2007) Joonis 2. Inimese "kuulmisstandard" (ISO 226: 2003), mis esitleb keskmise kuulmise- ga inimese kuulmisaistinguid erinevate heli sageduste ja tugevuste korral. Alumine punktiirjoon on inimese kuulmislävi, selle kohal olev kõver on märgitud väiksema punktiirjoonega, sest info tugevuse ja sageduste seose kohta on puudulik. Pildile on märgitud ka A- ja C-sagedusfiltrid, (A: punane, C: roheline). (Suomen ympäristö, 39|2007) Inimestele relvade poolt tekitatud müra häirivuse osas on teostatud uuringuid ning näiteks raske- relvade poolt põhjustatud müra häirivuse on välja selgitanud Luzini töörühm1 (R. Jaloniemi, R. Pääkönen, A. Parri. 2005). Tulemused on koondatud Tabel 1. Uuringust selgus, et alla 115 dB tipphelirõhutasemel on kõikide tulirelvade tegevus harjutusväljal võimalik, 115-130 dB korral tohib teostada ainult olulisi tegevusi, 130-140 dB korral võib läbi viia ainult üksikuid väga olulisi sündmusi ning üle 140 dB (kuulmiskahjustuse oht) piirkonnas tuleb kõik tegevused keelata. Tabel 1. Müra häirivus ja müra C – kaalutud tipphelirõhutase LCpeak tase, dB Müra häirivus Keskmine Varieeruv Puudub 107 100–115 Väike 108 100–115 1 Schomer, P. and Wagner, L. Human and community response to military sounds - Part 2: Results from field- laboratory tests of sounds of small arms, 25 mm cannons, helicopters and blasts. Noise Control Eng.J. 43(1995); 10 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Müra häirivus LCpeak tase, dB 106–123 (miks mitte siis Mõõdukas, keskmine keskmisena 114,5 ? ilmselt 106–123 otsene viide artiklile ?) Suur 110–127 (116,5) 110–127 Väga suur 115–130 (122,5) 115–130 Kergrelvade häirivuse kohta on teostatud uuringuid näiteks Rootsis ning tulemused näitavad, et häirivus on kuni teatud müra maksimumtasemeni, umbes 63-65 dB(A), suhteliselt madal ning sealt kõrgemale juba tõuseb kiiresti (Tabel 2). (USACHPPM, 2002) Tabel 2. Kergrelvade mürast tugevalt häiritud inimeste protsentuaalne hulk (USACHPPM, 2002) Tugevalt häiritud inimeste LAmax, dB protsent, % <62 2 63 10 65 13 70 21 75 29 80 38 Kergrelvade heli sagedusspektri peamine esinemisvahemik on tavaliselt s 250 Hz - 2 kHz. Raske- relvade heli põhiline sagedusvahemik on vahemikus umbes 16 Hz – 250 Hz. Kergrelvade kaalu- mata spektri tipp on enamasti sagedusel 1 kHz ja raskerelvade puhul vahemikus 40 Hz - 80 Hz. See tähendab, et raskerelvad on oluliselt madalama helisagedusega kui kergrelvad. Kergrelvade sagedusspektri maksimum langeb peaaegu täielikult kokku A-sagedusfiltri maksi- mumiga, mistõttu on otstarbekas kergete relvade müra hindamisel kasutada A-korrektsiooni, mis iseloomustab kõige paremini inimese kuulmist ja häiringuid (Joonis 2). Raskerelvadel on seevastu suurim sagedusmaksimum oluliselt väiksematel sagedustel ning sobivaimaks sageduskorrekt- siooniks on C-korrektsioon. (Suomen ympäristö, 39|2007) Militaarmüra hindamisel arvestatakse erinevate relvaliikide, laskude arvu ning laskmise perioo- diga. Keskkonnamüra pikaajalist kestvust hinnatakse kasutades A-keskmist helirõhutaset – ekvi- valentset A-helirõhutaset LAeq. Sama helirõhutaset soovitatakse erinevates juhendites kasutada ka tulirelvade müra hindamisel, kui laskeharjutused kestavad järjepidevalt (kui ei esine ühe- kordne plahvatus või lask). On selge, et kõige enam häirib inimesi öisel ajal esinev müra, kuna see segab und. Eestis asuva- tel põhilistel laskeväljadel, mis asuvad elamupiirkondade läheduses, teostatakse laskeharjutusi pigem päevasel ajavahemikul. Kui üldiselt on keskkonnamüra inimestele kõige suurem probleem just öisel ajal, siis militaarmüra puhul ei ole see nii. Kui kaitsejõududel on kavas teostada laskeharjutusi ka õhtusel-öisel perioodil, on vajalik töötada välja vastavad müra normtasemed ja impulssparandused, mis peavad olema rangemad kui päevasele perioodile esitatavad nõuded (öisel perioodil on häirivus suurem). See aga omakorda seab harjutuste toimumisele piirangud, sest on väga tõenäoline, et harjutusväljadelt tulenev müra on piisavalt tugev, et see ületab lubatud normtasemed. Erinevate Eesti harjutusväljade ja 11 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne lasketiirude tegevuste müra mõõtmised ja modelleerimised on teostatud päevasele ajale ning kui müratasemeid võrrelda öise perioodi normtasemetega, oleksid need üldjuhul üle lubatud taseme. 2.4. Impulssmüra Tulirelvade müra on alati impulsilise iseloomuga. Impulssheli koosneb ühest või mitmest järsust (impulsilisest) ja lühikesest helist. Selle häirivus sõltub näiteks relva kaliibrist, kaugusest laske- koha ja kuulmiskoha vahel, välis- või sisetingimustest. Impulsiline müra on inimestele häirivam kui pidev ja ühtlane müra (näiteks autoliiklus maanteel) ning mitmed uuringud on näidanud, et tulirelvade LAeq müratase on umbes 10-16 dB võrra häirivam kui muu tavaline keskkonnamüra. Seetõttu on impulsilise müra häirivuse samastamiseks "tavalise" keskkonnamüraga vajalik kasu- tada impulsskorrektsiooni, mis lisatakse A-heli ekspositsioonitasemele LAE saamaks ekvivalentset helirõhutaset LAeq. Erinevad asjakohased uuringud on näidanud, et väljaarvutatud impulssmüra ja korrigeeritud A-heli ekspositsioonitase LAE või selle abil kindlaksmääratud A-keskmine helirõhu- tase LAeq on kõige sobivamad parameetrid kirjeldamaks müra häirivust. Sama tingimus kehtib nii kerg- kui raskerelvade müra kohta. Impulssparandusteguri rakendamist võib aga mõjutada ka kaugus, sest laskude impulsiline mõju väheneb kauguse suurenedes. (Suomen ympäristö, 39|2007) Impulsilise müra puhul müratasemed tõusevad järsult ja langevad kiiresti. Joonis 3 ja Joonis 4 on näitena esitatud ühe tüüpilise laskerelva ekvivalente müratase L Aeq võrrelduna teeliiklusega. (The Government of the Hong Kong SAR) Helirõhutase Helirõhutase Joonis 3. Näide tüüpilise laskerelva kolme lasu Joonis 4. Näide tavapärase liikluse ekvivalentse ekvivalentse helirõhutaseme kohta - helirõhu- helirõhutaseme kohta – helirõhutase kõigub 60 tase tõuseb järsult ning langeb kiiresti dB(A) ja 80 dB(A) vahel Võrreldes muude erinevate müra "tüüpidega", leidub impulsilise müra mõju kohta inimestele suh- teliselt vähe kättesaadavaid uuringuid. Ameerika Ühendriikides on teostatud mõningaid põhjalik- ke uuringuid impulsilise müra toime osas inimestele ning on töötatud välja juhised, kuidas saab planeerimise käigus ette aimata potentsiaalseid kaebusi ning probleeme impulsilise müra osas. Vastavad juhised asuvad Tabel 3. Tabelis esitatud tasemed on tuletatud ning saavutatud on pa- rim kompromiss kulude, erinevate tegevuste tõhususe ning inimeste hea suhtumise vahel. (USACHPPM, 2002). Esitatud väärtused on suhteliselt sarnased Tabel 1 kirjeldatud väärtustega. Tabel 3. Impulsilise müra juhised. (USACHPPM, 2002) Eeldatav müra- Kaebuste esinemise risk Tegevus tase, dB <115 Madal risk Kõik militaarsed tegevused lubatud 115-130 Keskmine risk Lubada ainult olulised militaarsed te- gevused. Mittekriitilised tegevused 12 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Eeldatav müra- Kaebuste esinemise risk Tegevus tase, dB edasi lükata Ainult väga kriitilised militaarsed te- 130-140 Kõrge risk, võimalikud kahjud gevused on lubatud Maksimaalne risk. Piir, kust alga- Kõik tegevused, millega kaasnevad ka >140 vad permanentsed tervise- ja plahvatused, tulevad keelata kuulmiskahjustused ning kaebused 2.5. Militaarmüra mõõtmine ja modelleerimine Müratasemete väljaselgitamiseks on vajalik teada kasutatavate relvade müra emissiooniandmeid. Vastavalt ISO standarditele, mis käsitlevad heli mõõtmist, mõõdetakse müraallika müravõimsus- tase mitmes erinevas punktis selle ümber, sealjuures heliallikas ise peab asuma mõõtmispunktide keskpunktis. Sellega eeldatakse, et heli levib võrdselt samas suunas kogu heliallika ümber. Rel- vade müra aga ei ole ühtlane ning heli levimine omab suunduvust olenevalt relva tüübist, mistõt- tu ei ole relvade müra mõõtmisel mõistlik kasutada tavapäraseid mõõtemeetodeid, mida kasuta- takse müra võimsustasemete (Lw) välja selgitamiseks. Seetõttu kasutatakse sageli relvade müra mõõtmisel heli ekspositsioonitasemeid (LAE, LCE), mille kaudu on võimalik välja arvutada müraalli- ka helienergia tase LE. LE iseloomustab müraallika emissioonitaset ning seda saab kasutada arvu- tustes ja müraarvutusmudelites. Arvutusmudelites lisatakse LE-le heli leviku suunduvuse para- meetrid, kuna heliallika helienergiat ei ole õige iseloomustada, kasutades vaid ühte parameetrit. Kui müraallikas on punktallikas (näiteks tulirelva tulistamise heli), siis vahemaa kahe- kordistumisel müraallikast väheneb helirõhutase 6 dB. Kui näiteks 10 meetri kaugusel relvast on müra maksimaalne tase 110 dB, siis 20 meetri kaugusel on müratase 104 dB, 40 meetri kaugusel 98 dB, 80 meetri kaugusel 92 dB jne. Sellisel näitel asub vähem häiringuid tekitav müratase umbes 1,5 kilomeetri kaugusel allikast. Praktikas toimub aga heli vaibumine oluliselt kiiremini pinnase neeldumisomaduste, maastikuvormide, taimestiku ja puude ning erinevate takistuste mõju tõttu. Kui heliallikas ei ole punktallikas, nagu näiteks kuuli lendamise heli, siis helirõhutase väheneb esialgu aeglasemalt. Mürarohkete piirkondade väljaselgitamiseks ja müra levimise hindamiseks kasutatakse müraar- vutusmudelit (modelleerimist). Müraallikatele määratakse helivõimsustase või helienergiatase, suunduvus- ja müraallika töösoleku aja andmed. Mudel arvutab müratasemed keskkonnas, võt- tes arvesse muuhulgas kauguse suurenemisest tingitud heli vähenemist, õhuneeldumist, takistu- si, peegeldusi ning maapinna absorbtsiooni omadusi. Arvutamisel võetakse arvesse ka erinevate oktaaviribade erinev käitumine heli levimisel. Eestis on siiani teostatud peamised relvade müra modelleerimised spetsiaaltarkvara programmidega, nagu SoundPLAN ja Datakustik Cadna/A. Relvade impulsilise müra häirivuse samastamiseks "tavalise" keskkonnamüraga on vajalik kasu- tada impulsskorrektsiooni, mis lisatakse ekvivalentsele helirõhutasemele L Aeq. Eestis on paljudes militaarmüra uuringutes kasutatud peamiselt Soome Kaitsejõudude ja Sotsiaal- ja tervishoiumi- nisteeriumi soovitusi, kus esimesel juhul lisatakse raskerelvade LAeq tasemel +9 dB ning kergrel- vadele +10 dB. Sotsiaalministri määruse nr 42 impulssmüra soovitusi ei ole relvade müra puhul soovitav kasutada, sest need on mõeldud tavalisele impulsilisele mürale, mitte relvadele. 13 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 3. MILITAARMÜRA UURIMISE JA HINDAMISEGA SEOTUD REGULATSIOONID 3.1. Euroopa Liidu ja NATO riikide regulatsioonid ning standardid 3.1.1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega Direktiivi eesmärk on määratleda ühtne lähenemisviis, et vältida, ennetada või vähendada kesk- konnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid, sealhulgas häirivust, nende tähtsu- se järjekorras. Direktiivi eesmärk on samuti anda alus ühenduse meetmete arendamiseks, mille- ga vähendatakse peamiste müraallikate, eelkõige maantee- ja raudteesõidukite ning infrastruk- tuuri, lennukite, välistingimustes kasutatavate tööstusseadmete ning liikurmasinate poolt tekita- tud müra. Direktiivi ei kohaldata müra suhtes, mida tekitab müraga kokkupuutuv inimene ise, koduse tege- vuse müra, naabrite tekitatud müra, töökoha müra, transpordivahendi sisemüra ja sõjaväe- piirkondades sõjaväelise tegevusega tekitatud müra suhtes. 3.1.2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/30/EÜ, 26. märts 2002, müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel. Direktiivi eesmärgiks on: 1. kindlaks määrata ühenduse eeskirjad, et hõlbustada käitamispiirangute järjepidevat keh- testamist lennuväljadel ning selle abil piirata või vähendada müra kahjustava mõjuga olulisel määral kokkupuutuvate inimeste arvu; 2. sätestada siseturunõuete täitmist tagav raamistik; 3. soodustada lennujaamade läbilaskevõime keskkonnasõbralikku arengut; 4. luua võimalused konkreetsete müra vähendamise eesmärkide saavutamiseks üksikute lennuväljade tasandil; 5. võimaldada olemasolevate meetmete hulgast valida need, mille eesmärk on tuua suuri- mat keskkonnaalast kasu kõige tasuvamal viisil. Direktiivis ei käsitleta militaarlennuväljasid ja nendega seotud müra mõjusid. 3.2. NATO aruanne nr 241 "The effects of noise from weapons and sonic booms and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Final report of the working group study follow-up program to the pilot study on aircraft noise" NATO aruandes käsitletakse militaarmüra (relvade ja ülehelikiirusel lendamise) mõju inimestele, loomadele ja ehitistele. Aruandes on võrreldud erinevate riikide raskerelvade müra piirväärtusi. Aruandest selgub, et NATO riikides kasutatakse müra hindamisel A- või C- kaalutud ööpäevaseid keskmisi helitasemeid ning öisele mürale arvestatakse juurde 10 dB parandustegur. Paljude uuringute ja eri riikide seisukohtade alusel hinnatakse, et C-sagedusega heli eksposit- sioonitase (LCE) kirjeldab piisavalt raskerelvade müra põhjustatud häirivust ning sellele impulss- korrektsiooni ei lisata. 14 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 3.3. Relvade müraga seotud ISO standardid Standardid on vabatahtlikud dokumendid, mille järgimine ei ole kohustuslik. Standardi järgimise saab kõigile kohustuslikuks teha ainult läbi õigusaktides standarditele viitamise ning nii on näi- teks sotsiaalministri määruses nr 42 §10 esitatud standardid, mida tuleb müra mõõtmisel ja hin- damisel kasutada. Antud peatükis on käsitletud ISO standardeid, mis on seotud relvade müra või impulssmüraga. 3.3.1. ISO 1996-1:2003. Akustika. Keskkonnamüra kirjeldus, mõõtmine ja hindamine - Osa 1: põhisuurused ja hinnanguprotseduurid Impulssmürale-esitatakse-standardis-ISO-1996-1:2003-järgmine-klassifikatsioon: 1. Tavaline impulssmüra: sellised taustmürast eristuvad müraimpulsid, mis ei kuulu klassi- desse 2 või 3; 2. Tugevalt impulsiline müra: näiteks väikesekaliibriliste relvade lasud, vaiade rammimine, suruõhuhaamer või vagunite põkkumine raudteel. Sellisel juhul ühe mürasündmuse A- heli ekspositsioonitase on LAE > 55-60 dB ja müra eristub tugevalt taustmürast; 3. Suureenergialine impulssmüra: raskerelvade laskude ja lõhkamisjärgne müra. ISO 1996-1:2003 soovitab impulssparandusteguritena kasutada +5 dB (1. klass) ja +12 dB (2. klass). 3. klassi müra impulssparanduse jaoks antakse standardi ISO 1996-1:2003 informatiivses lisas kolm erinevat eri uuringute põhjal leitud võrrandit raskerelvade impulssparanduse arvutamiseks, mis aga arvutustulemustega annavad impulsskorrektsioonidele väga erinevad arvväärtused. Näi- teks kui relvade mõõdetud A-heli ekspositsioonitase LAE on 70 dB, siis üks valem soovitab vint- püssidele rakendada parandust +8 dB, 30 mm kahuritele +10 dB ja suurtükkidele +15 dB. Teine võrrand soovitab parandust vastavalt +13 dB, +16 dB ja +20 dB. Standardi lisas B on antud järgmised soovitused C-korrigeeritud ekspositsioonitasemete LRE mää- ramiseks arvutuste teel: LRE = 2 LCE – 93 (dB) tingimusel LCE ≥ 100 dB, LRE = 1,18 LCE – 11 (dB) tingimusel LCE < 100 dB. Neid on võimalik rakendada, leides LCE heli ekspositsioonitaseme ühekaupa teatud uuritavates mõõtepunktides, kuid ei ole mugavalt kasutatavad mürakaartide koostamisel. 3.3.2. ISO 9613-2:1996. Akustika. Heli nõrgenemine välitingimustes leviku korral – Osa 2: Üldine arvutusmeetod ISO 9613-2 täpsustab metoodikat heli sumbumise arvutamiseks välitingimustes levimise korral, eesmärgiga prognoosida keskkonnamüra taset teatud kauguse puhul suurest arvust erinevatest allikatest. Meetod prognoosib A-kaalutud ekvivalentset püsivat helirõhutaset meteoroloogilistest tingimustes, mis on sobivad teadaolevate müraallikate heli levikuks. Tingimused on allatuult leviku jaoks või levikuks hästi arenenud mõõduka maapinnalt lähtuva temperatuuripöördumise puhul, mis tihti leiab aset öösel. Arvutusmeetodi täpsus on märgitud ±3 dB kuni 1 kilomeetrini ning selle piires kehtivad kõik op- timaalsed meteoroloogilised tingimused. Standardis ei ole räägitud kaugematest distantsidest, mis aga on väga olulised militaarmüra arvutuse jaoks. Seega võib eeldada, et meetod on sobiv pigem lähiarvutuste teostamiseks. 15 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Müraallikas võib olla liikuv või statsionaarne ning sobiv kõikide keskkonnamüraallikate korral, kuid ei ole soovitatav kasutada militaarsete või muude suure müraemissiooniga tege- vuste tekitatud mürale. 3.3.3. ISO 17201-1:2005. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 1: Relvasuudme laskude mõõtmine ISO 17201-1:2005 täpsustab metoodikat, kuidas määrata väiksemate kui 20 mm kaliibriliste rel- vade relvasuudme laskude või samaväärsete väiksemate kui 50 g TNT lõhkeainete akustilist heli- energiat. Meetodit kohaldatakse heliallika heli mõõtmiseks kaugustel 10 – 50 meetrit, kus tipphelirõhutasemed on väiksemad kui 154 dB. Mõõtmisel kasutatav helitaseme suuruseks on LE. Mikrofoni peab asetsema 1,5 meetri kõrgusel maapinnast. Mõõtmiste käigus määratud heliallika helienergiat, suunduvust ja spektraalseid struktuure on võimalik kasutada helilevimise programmide sisendandmetena. Sel moel on võimalik prognoosida laskealalt tulenevat relvade müra levimist ümbruskonda. Lisaks on andmeid võimalik kasutada erinevate relvatüüpide heli emissioonide või relvades kasutatavate erinevate laskemoonade oma- vaheliseks võrdlemiseks. Standard on kohaldatud tsiviilkasutuse lasketiirudele, kuid seda on võimalik kasutada ka militaar- müra hindamiseks. Seda ei saa kasutada kuulmiskahjustuste hindamiseks. 3.3.4. ISO 17201-2:2006. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 2: Relvasuudme laskude ja laskemoona lendamise heli arvutuse hindamine ISO 17201-1:2006 täpsustab metoodikat, kuidas hinnata akustilise heliallika algandmeid, milleks on relvasuudme laskmise heli, plahvatused ning laskemoona lendamise heli algandmed, tugine- des väiksemate kui 20 mm kaliibriliste tulirelvade ja samaväärsete väiksemate kui 50 g TNT lõh- keainete mitteakustilistele andmetele. Standardit kasutatakse, kui puuduvad heli mõõtmise andmed või kui algandmed, mida on vaja teada, arvutamaks laskemoona lennuheli vastavalt standardile ISO 17201-4, on puudulikud. Standardit saab kasutada ka interpolatsiooni meetodina relvasuudmest laskmise mõõtmistel. 3.3.5. ISO 17201-3:2010. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 3: Juhised heli leviku ar- vutamiseks ISO 17201-3:2010 määrab meetodid, kuidas on võimalik prognoosida ühe lasu tulistamise heli ekspositsioonitaset etteantud punktis. Juhendid on antud peale ekspositsioonitaseme ka teiste akustiliste näitajate välja arvutamiseks. Prognoos tugineb relva suudmest tuleneva lasu nurgeli- sele helienergia jagunemisele nagu on esitatud standardis ISO 17201-1 või arvutatud standardis ISO 17201-2. ISO 17201-3:2006 kasutatakse väiksemate kui 20 mm kaliibriliste tulirelvade ja samaväärsete väiksemate kui 50 g TNT lõhkeainetele, samuti laskemoona lendamisele. Standardit kohaldatakse heliallika poolt tekitatud heli mõõtmiseks kaugustel, kus tipp-helirõhutasemed on väiksemad kui 154 dB. 3.3.6. ISO 17201-4:2006. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 4: Laskemoona lendamise heli prognoosimine ISO 17201-4:2006 standard arvutusliku mudeli laskemoona lendamise heli akustilise helienergia väljaselgitamiseks. Standardiga on võimalik välja selgitada 1/3 oktaavi spektrid, mis on esitatud kui nominaalses keskmises sagedusvahemikus 12,5 Hz – 10 kHz heli ekspositsioonitasemed. Üht- lasi annab standard juhised, kuidas kasutada heliallika helienergiat vastuvõtja punktis. 16 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne ISO 17201-4:2006 on mõeldud relvadele kaliibriga alla 20 mm, kuid selle standardi nõudeid on võimalik kohaldada ka suuremakaliibrilistele relvadele. Lisaks on andmeid võimalik kasutada ühe ja sama relva puhul erineva laskemoona võrdlemiseks. Standard on küll mõeldud tsiviilkasutuses olevatele lasketiirudele, kuid seda on võimalik kasutada ka militaarsete relvade laskemoona heli prognoosimiseks. 3.3.7. ISO 17201-5:2010. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 5: Müra ohje Antud ISO 17201 osa annab juhised, kuidas ohjata välistest lasketiirudest tulenevat müra. Müra kontrollimine teostatakse kas lasketiirude müra mõõtmiste või arvutuste teel. ISO 17201-5:2010 kasutatakse kas olemasolevate või uute lasketiirude planeerimisel. Standard on mõeldud kõikide asjakohaste kohalike eeskirjade ja õigusaktide täiendamiseks, mis eeldavad heli ekspositsiooni- taseme muutmist teiste näitajate vastu, nagu on esitatud standardis ISO 17201-3. 3.4. Muud mõõtmis- ja arvutusmetoodikad 3.4.1. Nordic General Prediction Method Nordic General Prediction Method (NGPM) on üldlevinud arvutusmetoodika, mida kasutatakse eelkõige Põhjamaades. NGPM kasutatakse keskkonnamüra arvutamiseks ning arvutustes kasuta- takse heliallikate helivõimsustasemeid Lw. Eelmainitud arvutusmetoodika nõrkuseks peetakse arvutustulemuste täpsuse langemist kauge- mal kui 1 km müraallikast, kuid ebatäpsused on väiksemad kui ISO 9613-2 puhul. Heli levimise sumbumine sõltub kuuest komponendist, mida arvestatakse samaaegselt: divergents, õhu neel- dumine, peegeldused, takistused, taimestik ja maapinna efekt. Modelleerimise meteoroloogilis- teks tingimusteks on mõõdukas allatuul (3 m/s) ja õhutemperatuur 15°C. Arvestatakse ka väik- semat õhutemperatuuri inversiooni. Tuul on suunatud alati müraallikast eemale igas suunas, mis iseloomustab n.ö halvimat heli levimise situatsiooni, kuid seetõttu võib mürakaartidel müra levi- mise olukord, võrreldes reaalse situatsiooniga mõnes suunas, olla pildil esitatust erinev. Taimes- tiku osas eeldab arvutusmeetod, et taimestik on tihe, st sellest ei ole võimalik läbi näha. Tiheda metsa puhul võtab meetod arvesse kuni 200 meetri laiust metsaala. 3.4.2. Nordtest method NT ACOU 099. Shooting ranges: Prediction of noise. Nordtest, 2002. Nordtest method on laialt kasutatav müra mõõtmis- ja arvutusmeetod kergrelvadele (lasketii- rudele) ning see on arvutuste teostamise osas sarnane Nordic General Prediction Method'le (NGPM). Võrreldes NGPM meetodiga on erinevus kasutatavates müratasemetes: Nordtest methodis kasutatakse LAImax ning mitte LAeq. Heli hajumine on tingitud lisaks taimestiku takistus- test, õhu turbulentsist ning teistest objektidest, kuid käesolevas metoodikas on arvesse võetud ainult taimkattest tingitud hajumist, mistõttu arvutusmetoodikana ei ole Nordtest Method veel täielikult usaldusväärne ja tunnustatud. Küll aga kasutatakse seda metoodikat müra mõõtmisel. Mõõtmismetoodikat on võimalik kirjeldada järgmiste reeglite abil: 1. Mõõtmiskoht on tasapinnaline ning muid peegeldusi peale peegelduse maapinnalt ei võe- ta mõõtmisperioodi jooksul arvesse; 2. Relv asetseb horisontaalselt 1,5 meetri kõrgusel maapinnast; 3. Mõõtemikrofonid asuvad 10 meetri kaugusel ja poolkaares 45° all relvasuudmest. Mikro- fonid on paigutatud peegeldavale (suurus vähemalt 1m x 1,5m) kõvale pinnale, vähemalt 0,1 meetrit eemal pinna nurkadest. Mikrofonitoru asub maksimaalselt 0,7 meetri kõrgu- sele pinnast, veendumaks, et pinna peegeldus on otsese heliga koherentne. Mikrofoni suund on risti relvasuudme suunaga; 17 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 4. Ilmastikutingimused peavad olema kuivad ning tuule kiirus maapinnast 2 meetri kõrgusel vähem kui 2 m/s; 5. Mõõteandmed analüüsitakse 63 Hz - 8 kHz (või 31,5 Hz rasketele relvadele) oktaavi- ribades. Igas oktaaviribas igas vahemikus määratakse LImax; 6. Sagedusel alla 250 Hz tuleb teha I-kaalumise tõttu mõõtetulemuste korrigeerimine.2 LImax sagedusel 200 Hz saavutatakse, lisades 10log 10(200/36,4) mõõdetud ekvivalentsele Leq tasemele. Lihtsam viis on mõõta ekspositsioonitase LE kõikidel sagedustel ning lisada 10log10(1000/35), saamaks LAImax; 7. Mittelineaarse (ebaühtlase) heli tõttu on vajalik teostada korrigeerimine vastavalt Joonis 5 esitatule; 8. Mõõtetulemused on 10 lasu aritmeetilised keskmised. Parandustegur, dB Lineaarne vaba välja tipp-helirõhutase, dB Joonis 5. Korrektsioon mittelineaarsele heli levimisele Lpeak funktsioonina vastavalt NT ACOU 099 2002 arvutusmetoodikale. Joon on helirõhutaseme mittelineaarse levimise kiirema sumbumise tulemus, võrreldes sellega, mida eeldatakse lineaarse levimise kor- ral. Meetodit ei ole hea kasutada raskerelvade müra mõõtmiseks, kuna 10 meetrine mõõtekaugus al- likast on liiga väike vahemaa, sest madalamate sagedustega helilained ei ole sellel kaugusel veel "arenenud" ning helirõhk asetseb mittelineaarses vahemikus. Suurendades mõõtekaugust kuni 100 meetrini raskest relvast, on tulemused adekvaatsed. (T.Markula, 2006) 3.4.3. NORD 2000 NORD 2000 on arvutusmeetod välismüra levimise prognoosimiseks, mida kasutatakse peami- selt Põhjamaades ja Taanis. Meetodit on võimalik kasutada erinevatele müraallikatele: tee-, raudtee-, ja lennuliiklusele, töös- tuslikele allikatele ja tuuleturbiinidele. Arvutusmeetodit saab kasutada nii pika- kui ka lühiajalise müra arvutamiseks 1/3 oktaaviribades sagedusvahemikus 25 Hz – 10 kHz, kui heli levib üle maapinna allikast kuni vastuvõtjani. Meeto- dit on kohaldatud kõikidele maastikutüüpidele ning see arvestab müraekraane, takistusi ja ilmas- tikutingimusi. 2 I-kaalumine – impulssmürale rakendatav parandus. 18 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 3.5. Eesti regulatsioonid Eestis puuduvad vastavad regulatsioonid relvade poolt tekitatud müratasemete kohta. Selleks, et militaarmüra oleks võimalik hinnata ja võrrelda mingisugustegi kehtestatud müratasemetega, ka- sutatakse Eestis praegusel ajal sotsiaalministri määruses nr 42 toodud tööstusmüra norm- tasemeid. Lisaks võrreldakse raskerelvade tekitatud müratasemeid Soome Kaitseväe soovituste- ga. 3.5.1. Välisõhu kaitse seadus Välisõhu kaitse seaduse 8. peatükis on defineeritud müraga seotud mõisted ning § 129 punkt 2 annab kohaliku omavalitsuse organile õiguse kehtestada välisõhus levivale mürale oma haldus- territooriumil või selle osal sotsiaalministri määruses nr 42 kehtestatud normidest kuni 50% ran- gemaid normtasemeid. 3.5.2. Sotsiaalministri 04.09.2002. a määrus nr 42 Eestis on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil kehtestatud sotsiaalministri 04.09.2002. a määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoo- nete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid". Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse: 1. päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust; 2. müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üld- kasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra); 3. müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra; 4. välismüra normimisel hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhke- alad ja pargid linnades ning asulates; III kategooria - segaalad (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja toot- misettevõtted); IV kategooria - tööstusalad. Määruse kohaselt jaotatakse müra normtasemed (Tabel 4): Taotlustase – müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tin- gimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra pa- randamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piirides- se. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde selleko- hane märkus. Piirtase – müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab ra- huldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitis- 19 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne tes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vä- hendamiseks. Kriitiline tase – müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müra- tundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud. Tabel 4. Tööstus- ja liiklusmüra normtasemed (LpA,eq,T, dB, päeval/öösel) I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Taotlus- taseme arv- suurused 45/35 50/40 50/40 55/45 55/45 60/50 65/55 65/55 uutel planee- ritava-tel aladel Taotlus- taseme arv- 60/50 suurused 50/40 55/45 55/40 60/50 60/45 65/55 70/60 olemasoleva- 652/552 tel aladel Piirtaseme arvsuurused 60/55 65/50 65/55 55/50 55/50 60/45 70/60 75/65 olemasoleva- 652/602 601/451 702/602 tel aladel Kriitilise ta- seme arv- suurused 60/50 65/60 65/55 70/65 70/55 75/65 75/65 80/70 olemasoleva- tel aladel 1 soovituslik normtase müravastaste meetmete rakendamisel 2 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhu- tasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega ala- del LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB(A) päeval ja 75 dB(A) öösel. Müratundlikud hooned on elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele määruses kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõudeid. Soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal on esitatud määruse lisas nr 1. § 11 on impulssmüra rakendamist käsitletud järgmiselt: Müra hinnatud tase LAr,ti (rating level) etteantud ajavahemikus ti leitakse: LAr,ti = LAeq.ti + K1i + K2i, dBA, kus LAeq,ti on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, dB; K1i on parandus müra tonaalsusele, K1i = +5 dBA K2i on parandus impulssmürale, K2i = +5 dBA. 20 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 3.5.3. Keskkonnaministri 04. märtsi 2011.a määrus nr 16 "Välisõhus leviva müra piira- mise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded" Määrusega kehtestatakse nõuded planeeringu koostamisele, millega kaasneb oluline mürahäiring. Kui planeeringuga kavandatakse ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua olulise mürahäiringu, peab planeeringudokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Määrust ei kohaldata riigikaitseliste objektide planeeringu koostamisele. 3.5.4. Sotsiaalministri 29. juuni 2005.a määrus nr 87 "Välisõhu strateegilise müra- kaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad mii- nimumnõuded" Määrusega reguleeritakse piirkonna välisõhus leviva müra kahjulike mõjude ning keskkonnamüra häirivuse vältimise, ennetamise ja vähendamise meetmete rakendamist. Määrusega kehtestatak- se nõuded välisõhu strateegilise mürakaardi koostamiseks ühtsete hindamismeetodite alusel piir- konna peamiste müraallikate põhjustatud müratasemete hindamiseks ja prognoosimiseks. Määrust kohaldatakse keskkonnamürale, millega inimene puutub kokku hoonestatud aladel, tihe- asustusega piirkonna avalikes parkides või muudes vaiksetes piirkondades, maal vaiksetes piir- kondades ning koolide, haiglate ja muude müratundlike ehitiste ning alade ümbruses, samuti mü- ratekitavate hoonete ja rajatiste ümbruses. Välisõhu strateegilist mürakaarti ei koostata militaarmüra jaoks. 3.5.5. Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud müra hindamise soovitused vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) olmemüra juhendile Impulssmüra, nagu tulirelvade lask, haamri löök, ilutulestik ja lõhketööd, korral ületab müra taustmüra väga lühikese aja jooksul. Iga impulss kestab alla sekundi. Mõõtja „Fast‖ asendis fik- seeritud tulemus ei kajasta mürailmingu parameetreid täpselt, mõõtmise aeg peab olema lühem. C-korrektsiooniga mõõtmine sobib tulirelvade jaoks. Käesoleval ajal ei ole selle protsessi mate- maatilist kirjeldust ja ei ole universaalseid vastuvõetavaid protseduure impulssmüra hindami- seks. Müra, mis põhjustab otseselt inimestele kuulmiskahjustusi, ei tohi lubada. Üksikute lühiajaliste impulsshelide ( nt laskude) mõju inimestele ja helirõhutaseme C-korrigeeritud mõõdetud hetkeli- selt kõrgeim teatud aja hetkel mõõdetud müra tase LCpeak, ei tohi ületada 140 dB. Muu müra mõ- ju inimestele (nagu disko -ja kontsertmuusika, jõu- ja aeroobikasaalide muusika, kinohelide, aga ka spordivõistluste korraldusega seonduvate helide ja vaheajamuusika LAFmax - tase ei tohi ületa- da 115 dB(A) ega LAeq,4h 100 dB(A). 21 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 4. EL/NATO RIIKIDES KASUTAVAD MÜRATASEMETE PIIR- NORMID JA IMPULSSKORREKTSIOONID MILITAARMÜ- RALE 4.1. Kergrelvad Väikesekaliibriliste relvade müra normatiivsed piirväärtused erinevad eri riikides nii kasutatavate mõõtesuuruste kui ka normtasemete piirmäärade poolest. Enamikus riikides kehtivad piirnormid üksnes tsiviilkasutuses olevates lasketiirudes tekkivale mürale ning mitte sõjarelvadele. Tabel 5 on esitatud mõnede riikide müratasemete piirnormid kergrelvadele. Mõnede riikide relvade müra hindamise menetlustes võetakse arvesse veel laskude arv, laskmispäevade arv (mitu päeva aas- tas), laskmiste aeg (päev, õhtu, öö), nädalapäev (näiteks nädalavahetus või pühad), taustmüra, maakasutus ja hoonete asukoht uuritaval alal. Normatiivsete helitaseme suurustena kasutatakse impulssmüra mõõtmisel kasutatavat AI- maksimaalset helitaset LAImax (Põhjamaad, Austria, Holland, Austraalia), AF-maksimaalset heli- taset LAFmax (Šveits), A-keskmist helirõhutaset LAeq (Norra, Saksamaa, Holland), A-püsivustaset LA90, LA95 (Suurbritannia, Holland) ning A-heli ekspositsioonitaset LAE (Ameerika Ühendriigid) (Tabel 5). Mõnedes riikides märgitakse ära ka vajalik impulssparandus, mis tuleb lisada keskmi- sele helirõhutasemele või heli ekspositsioonitasemele, et mürataseme häiringut saaks hinnata võrdselt ülejäänud keskkonnamüra liikidega. (Suomen ympäristö, 39|2007). Tabel 5 esitatud he- lirõhutasemed ja terminid on kirjeldatud mõistete all peatükis 2. Tabel 5. Kergrelvad: helirõhutasemed, piirnormid ja paranduskoefitsiendid erinevates riikides. RIIK Helirõhutase Parandustegur, dB Märkused Piirnorm, dB Päev Öö Soome LAI 60-65 - oleneb nädala- 60–80 - päevast Rootsi LAI normid militaar- 55-65 - mürale Saksamaa LAeq +12 50–60 50–60 LAI taustamüra mõju 65–75 - Holland LAeq,1h +13 tsiviilmüra 45–50 - LAeq,1a +9 militaarmüra 45–50 - LAden 30-35 keelatud LAI N > 65 000 60–70 Norra LAI N< 65 000 65–75 LAI N< 20 000 70–80 oleneb nädala- Taani LAI päevast ja päe- 75 55–70 vade arvust Austria LAI N, nädalapäev 50–55 40-45 22 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne RIIK Helirõhutase Parandustegur, dB Märkused Piirnorm, dB LAI taustamüra mõ- Austraalia ju, päevade ar- 60-80 55-75 vust LAF N, nädalapäev, Šveits 60-65 - päevade arv Ameerika LAE +12 65 - Ühendriigid N - laskmiste arv. LAI ja LAF tähendavad piirmäärasid LAImax ja LAFmax (vt ptk 2). 4.1.1. Soome Lasketiirudes kasutatavatele väikesekaliibrilistele relvadele kehtivad lubatud müra normtasemed on esitatud Soome Valitsuse poolt väljaantud seaduses nr 53/1997 (Valtioneuvoston päätos [VNp] 53/1997). Lasketiirudest tuleva müra vältimiseks ja keskkonna heaolu tagamiseks on nõue, et müratase ei tohi ületada A-kaalutud maksimaalsele impulssmüratasemele (LAImax) mää- ratud müra piirväärtusi (Tabel 6). Soomes on päevane aeg kl 7-22 ning müra piirnormid on keh- testatud päevasele ajavahemikule, eeldusel, et öösiti laskeharjutusi elamualade läheduses ei teostata. Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi juhendi kohaselt lisatakse impulssmürakorrektsioon müra arvutustes tugevalt impulsilisele mürale, kus ühe sündmuse heli ekspositsioonitase L AE>55- 60 dB ning impulssmüra eristub selgelt muust mürast. Sel juhul rakendatakse heli ekspositsiooni- tasemele LAE impulsskorrektsiooni 10 dB, saamaks teada LAeq taset. Üldised müra normtasemed, hindamaks LAeq taset, on Soomes määratud seaduses nr 993/92 (VNp 53/1997), kuid sealsed väärtused ei puuduta tulirelvade müra, mistõttu puuduvad ka Soo- mes kergrelvade päevase ekvivalentse helirõhutaseme L Aeq piirnormid. Seetõttu kasutatakse Soomes kergrelvade müra hindamiseks impulssmüra maksimaalset taset, mida on võimalik leida nii mõõtmiste kui ka müra modelleerimise teel. Tabel 6. Lasketiirudes kasutatavatele väikesekaliibrilistele relvadele kehtivad lubatud müra normtasemed (VNp, 53/1997) Lubatud müra Müratundlikud piirkonnad normtase, LAImax (dB) Elamualad, haridusasutuste alad 65 Puhkealad asulates või asulate vahetus läheduses, hoolekandeasutuste alad, puhkeasutuste alad, loo- 60 duskaitsealad Mürale kehtestatud piirnormid siseruumides on sätestatud Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuminis- teeriumi juhendis. (Sosiaali- ja terveysministeriö 2003:1). 4.1.2. Rootsi Rootsis kehtivad lasketiirudes kasutatavatele väikesekaliibrilistele relvadele lubatud müra norm- tasemed on esitatud Rootsi Keskkonnakaitseameti poolt väljaantud juhendis nr 2005:15 "Naturvårdsverkets allmänna råd om buller från skjutbanor", mis vastab keskkonnakaitse seadu- sele. Juhendis määratakse müra piirnormid lasketiirudes kasutatavatele kergrelvadele, mille ka- liiber on väiksem kui 20 mm. 23 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Rootsis kehtib tööpäevadel päevase ajana kl 7-22 ja öise ajana vastavalt kl 22-7 ning puhkepäe- vadel ja pühadel päevane aeg kl 9-19, õhtune aeg kl 19-22 ning öine aeg kl 22-9. Lasketiirudes toimuvale laskmistegevusele on määratud müra piirtasemed maksimaalsele A- kaalutud müratasemele, kasutades I (Impulse) ajakarakteristikut – LAI. Tabel 7 esitatud väärtusi tuleb arvestada mistahes tabelis toodud hoonete või puhkealade väljas ja õuealadel asuvas punktis. Tabel 7. Lasketiirust tuleneva müra piirtasemed Piirkond Tööpäevad Puhkepäevad ja pühad Öö3 Tööpäeviti kl 22-7 ja Päev ja õhtu Õhtu kl Päev kl 9- puhkepäeviti ning kl 7-22, 19-22, 19, dB(AI) pühade ajal kl 22-9, dB(AI) dB(AI) dB(AI) Elamud, püsivad majutused ja puhkemajad Uus või põhjalikult uuendatav 65–70 65–70 60–65 55-60 olemasolev lasketiir Enne 1982.a rajatud lasketiirud, 65-75 65-75 60-70 55-65 mida ei ole oluliselt muudetud Enne 1982.a rajatud lasketiirud, 65-80 65-80 60-75 55-65 millel puudub oluline häiriv mõju Raviasutused Uus või täielikult uuendatav ole- 60-65 60-65 55-60 55-60 masolev lasketiir Enne 1982.a rajatud lasketiirud, 60-70 60-70 55-65 55-65 mida ei ole oluliselt muudetud Enne 1982.a rajatud lasketiirud, 60-75 60-75 55-70 55-65 millel puudub oluline häiriv mõju Haridusasutused ja puhke- alad4 Uus või täielikult uuendatav ole- 60-65 60-65 60-65 - masolev lasketiir Enne 1982.a rajatud lasketiirud, 60-70 60-70 60-70 - mida ei ole oluliselt muudetud Enne 1982.a rajatud lasketiirud, 60-75 60-75 60-75 - millel puudub oluline häiriv mõju Uute lasketiirude rajamisel või olemasolevate põhjalikul renoveerimisel tuleb arvestada range- mate müra piirnormidega. Lasketiirude puhul, mida kasutatakse paar korda aastas, võib nõustu- da väiksemate müra piirnormidega. Samuti kohaldatakse lasketiirudele, mis on ehitatud enne 1982. aastat ning mille tegevus ei ole oluliselt muutunud või millel puudub oluline häiringu mõju, 5-10 dB väiksemaid müra piirnorme. 3 Kehtib ainult sõjaliste harjutuste puhul, sest öösiti tsiviillasketiirudes tegevust toimu. 4 Kehtib puhkealadele, mis on välitingimustes aktiivselt kasutusel ning kus madal müratase on looduses eriti vajalik ning kus taustamüra on madal. Ei kehti puhkealadele nagu motospordirajad, paadisõidualad, suusara- jad jne. 24 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 4.1.3. Taani Taanis kehtivad lasketiirudes kasutatavatele väikesekaliibrilistele relvadele lubatud müra norm- tasemed on esitatud Taani Keskkonnakaitseameti poolt väljaantud juhendis nr 1/1995 "Vejledning fra Miljøstyrelsen nr 1-1995. Skydebaner". Piirnormid sõltuvad sellest, kas lasketiirud on juba olemasolevad või uued rajatavad. Piirnormid näitavad, millised tohivad olla kõige kõrgemad müratasemed elamute juures. Piirnormid on keh- testatud maksimaalsele A-kaalutud müratasemele, kasutades I (Impulse) ajakarakteristikut – LAI. Mida pikem on lasketiirus lubatud laskmiste aeg, seda rangem on lubatud müra piirnormtase. Müratasemed on seotud lasketiirude kasutamiskoormuse päevade arvuga nädalas. Juhendis nr 1- 1995 on välja toodud perioodid aastas, nädalapäevad ja kellaajad, millele on kehtestatud müra piirtasemed. Tabelites on esitatud jooniste täiendamiseks kellaaegade vahemikud, mille jooksul tohib laskmisi teostada ning joonistel on näha müra piirmäärad iga nädalapäeva kohta eraldi sõl- tuvalt laskmiste kellaajast. Taanis nimetatakse kergrelvadeks relvi, mille kaliiber on väiksem kui 12,7 mm. Tabel 8 ja Joonis 6 on esitatud müra piirnormtasemed olemasolevatele lasketiirudele. Tabel 9 ja Joonis 7 on esitatud müra piirnormtasemed suurematele ja olulisematele laske- tiirudele. Tabel 10 ja Joonis 8 on esitatud müra piirnormtasemed uutele lasketiirudele. Uute lasketiirude puhul soovitatakse jälgida 70 dB piiri, kui lasketiiru kasutatakse ainult ühel ööl nädalas. Kui uut lasketiiru kasutatakse nädala jooksul igal ööl, on müra piirtasemeks 60 dB. Kui laskmisi korraldatakse pärast kella 22 mitmetel õhtutel nädalas või nädalavahetustel, on soovitav müra piirata kuni 55 dB tasemele. Olemasolevatele lasketiirudele kehtivad kõrgemad piirnormid – kuni 80 dB. Kui neid lasketiire re- noveeritakse või uuendatakse, tuleb arvestada uutele lasketiirudele kehtivate normidega. Tabel 8. Selgitav tabel Joonis 6 juurde. Periood, nädalapäevad ja kellaajad, millele on kehtestatud müra piirtasemed olemasolevate lasketiirude puhul Periood mai-august Periood september-aprill Nädalapäev Õhtu enne Õhtu pärast Õhtu enne Õhtu pärast Päev Päev kl 21 kl 21 kl 21 kl 21 Esmaspäev- reede 7-18 18-21 21-24 7-20 20-21 21-24 Laupäev 9-16 - - 9-16 - - Pühapäev 9-13 - - 9-13 - - Laupäev (muu näda- 16-20 20-21 21-24 16-20 20-21 21-24 lavahetus) Pühapäev (muu nä- 13-20 20-21 21-24 15-20 20-21 21-24 dalavahetus) Näiteks kui olemasoleva lasketiiru müratase on 70 dB(A), siis vastavalt Joonis 6 põhjal võib seal laskmisi teostada järgmiselt: 1. Päevase kasutusaja korral võib laskmisi teostada aastaringselt igal nädalal esmaspäevast kuni laupäevani ja 12 pühapäeval suvel (mai-august) ning 25 pühapäeval talvel (septem- ber-aprill). Tabel 8 selgub, et laskmisi võib läbi viia järgmistel ajavahemikel: a) suveperioodil esmaspäevast reedeni kl 7-18, laupäeviti kl 9-16 ning pühapäeviti 9-13; b) talveperioodil esmaspäevast reedeni kl 7-20, laupäeviti kl 9-16 ning pühapäeviti 9-15. 25 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 2. Õhtuse, enne kl 21 kasutusaja korral, võib laskmisi aastaringselt teostada 4 õhtul nädalas (esmaspäev-reede). Tabel 8 selgub, et laskmisi võib läbi viia järgmistel ajavahemikel: a) suveperioodil esmaspäevast reedeni kl 18-21; b) talveperioodil esmaspäevast reedeni kl 20-21. 3. Öise, pärast kl 21 kasutusaja korral, võib laskmisi aastaringselt teostada 2 ööl nädalas (esmaspäev-reede). Tabel 8 selgub, et aastaringselt võib harjutusi teostada kl 21-24, samuti võib erandkorras (tabelis "muu nädalavahetus") üle näidatud ajaliste piiride teos- tada kuni 4 väljaõpet aastaringselt. *- päevane tulistamine tööpäevadel või laupäeval ** - toimub samal päeval kui päevane tulistamine *** - sõltuvalt ümbritseva hoonestuse ulatusest ja iseloomust võib laskmine laieneda ka laupäevadele kl 24-07. Joonis 6. Müra normtasemed olemasolevatele lasketiirudele Taanis 26 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Tabel 9. Selgitav tabel Joonis 7 juurde. Periood, nädalapäevad ja kellaajad, millele on kehtestatud müra piirtasemed suuremate ja oluliste lasketiirude puhul Periood mai-august Periood september-aprill Nädalapäev Õhtu enne Õhtu pärast Õhtu enne Õhtu pärast Päev Päev kl 21 kl 21 kl 21 kl 21 Esmaspäev- reede 7-18 18-21 21-24 7-20 20-21 21-24 Laupäev 9-18 18-20 - 9-20 - - Pühapäev 9-18 - - 9-18 - - Laupäev (muu nä- - 20-21 21-24 - 20-21 21-24 dalavahetus) Pühapäev (muu - 20-21 21-24 - 18-21 21-24 nädalavahetus) *** - sõltuvalt ümbritseva hoonestuse ulatusest ja iseloomust võib laskmine laieneda ka tööpäevadele kl 24-07. Joonis 7. Müra normtasemed suurtele ja olulistele lasketiirudele Taanis 27 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Tabel 10. Selgitav tabel Joonis 8 juurde. Periood, nädalapäevad ja kellaajad, millele on kehtestatud müra piirtasemed uute lasketiirude puhul Periood mai-august Periood september-aprill Nädalapäev Õhtu enne Õhtu pärast Õhtu enne Õhtu pärast Päev Päev kl 21 kl 21 kl 21 kl 21 Esmaspäev- reede 7-18 18-22 22-24 7-20 20-22 22-24 Laupäev 9-16 - - 9-16 - Laupäev (muu nä- 16-20 20-22 22-24 16-20 20-22 22-24 dalavahetus) Pühapäev (muu 9-20 20-22 22-24 9-20 20-22 22-24 nädalavahetus) *** - sõltuvalt ümbritseva hoonestuse ulatusest ja omadustest võib laskmine laieneda ka tööpäevadele kl 24-07. Joonis 8. Müra normtasemed uutele lasketiirudele Taanis 28 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 4.1.4. Suurbritannia Suurbritannias on päevane aeg 18 tundi nagu Eestiski, kl 7-23 ning vastavalt ekvivalentset A- kaalutud mürataseme indikaatorit tähistatakse LAeq,T, kus T tähendab tundide arvu. Iseloomusta- maks taustamüra, on kasutusel müratase LA90,T. Suurbritannias ei ole otsest juhendit või määrust, mis reguleeriks müra piirtasemed relvade või militaarmürale. Uute eluhoonete planeerimisel piirkonda, kus on juba olemas müraallikad (mitte vastupidi), kasu- tatakse Department for Communities and Local Government poolt väljaantud juhendit "Planning Policy Guidance 24: Planning and Noise". Juhend on mõeldud eelkõige kohalikele omavalitsustele ning see määrab neli müra ekspositsiooni kategooriat, mida tuleb uute alade planeerimisel arves- se võtta. Tabel 11 on esitatud kategooriad ja lubatud müra piirtasemed erinevate müraallikate koosmõju korral, eraldi on piirtasemed tee-, lennu- ja raudteeliiklusele. Erinevate müraallikate koosmõju piirväärtusi kasutatakse vaid juhul, kui puudub üksik domineeriv müraallikas. Domi- neeriv on müraallikas, mille müratase on taustamürast 2 dB(A) kõrgem. Nimetatud kategooriad ei ole üldjuhul soovitavad tööstuslike müraallikate puhul, sest nende omadused on erinevad näiteks transpordimürast ning inimeste suhtumine tööstusmürasse on ne- gatiivsem. Kui aga tööstusmüra on üks osa taustmürast ning see ei ole kõige domineerivam, siis võib tööstusmüra arvesse võtta. Vastasel juhul tuleb tööstusmüra allikale teha eraldi täpsem mü- rauuring. Kui aga olukord on vastupidine ning rajatakse uus müraallikas olemasoleva elamupiir- konna lähedusse, tuleb hinnata uue müraallika müra mõju ümbruskonnale vastavalt kehtivatele protseduuridele ja standarditele. (DCLG 2006) Aladel, kus mürasündmus ületab regulaarselt igas tunnis korduvalt maksimaalse mõõdetud heli- taseme LAmax 82 dB, tuleb käsitleda tabelis kui C kategooria müra ekspositsiooni. Kohalikel omavalitsustel on õigus määrata vajalikes piirkondades kuni 3 dB rangemad mürapii- rangud. Võrdlusena võib tuua, et Eesti kohalikud omavalitsused võivad mürapiirangud seada kuni 50% rangemad. Tabel 11. Müra ekspositsiooni kategooriad uute planeeritavate alade jaoks ja müra piir- tasemed erinevate müraallikate koosmõjul (DCLG 2006) Müra eksposit- Erinevate müraallikate koosmõju siooni kategoo- Tingimus piirväärtus, LAeq,T, dB ria Kl 7-23 Kl 23-7 Müra ei ole põhiline faktor planeerimisloa and- A misel, kuid taotletavaks tasemeks ei tohi olla <55 <45 kõrgeim müratase. Müra tuleb arvesse võtta, kui määratakse kind- laks planeerimistaotlus ning kui vaja, tuleb B kehtestada tingimused, mis tagaksid piisavalt 55-63 45-57 heal tasemel kaitse müra eest. Vajalik on teos- tada mõõtmised või arvutused. Planeerimisluba ei tohi üldjuhul välja anda. Kui leitakse, et luba on vajalik anda nt seepärast, kuna puuduvad alternatiivsed vaiksed alad, siis C 63-72 57-66 on vajalik kehtestada tingimused, mis tagaksid samaväärsed head müratasemed. Vajalik on teostada mõõtmised või arvutused. D Planeerimisloa andmisest tuleb keelduda >72 >66 29 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Arendused nagu näiteks bürood, haiglad ja koolid on müratundlikud objektid, kuid need võivad hõivata suuri alasid enda alla ning sisaldada hooneid ja tegevusi, mis on vähem müratundlikud. Tabel 11 esitatud andmed ei ole kohased eelpool nimetatud müratundlikele objektidele ning nen- de puhul tuleks pigem käsitleda siseruumide häid akustilisi tingimusi. Peamised juhendid vastu- võetavate müratasemete kohta hoonete sees asuvad Suurbritannia standardis BS 8233:1987. (DCLG 2006) Tööstuslike müraallikate, tonaalsete ja impulsiliste omadustega heliallikate müra hindamisel ka- sutatakse Suurbritannia sisestandardit BS 4142:1990 "Method for rating industrial noise affecting mixed residential and industrial areas". 4.1.5. Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriikides on välja töötatud keskkonnamüra juhtimise programm (Installation environmental noise management program - IENMP), mida kasutatakse muuhulgas maa-alade planeerimisel. IENMP-s on maa-alad jagatud erinevatesse müratsoonidesse vastavalt ala müra- tundlikkusele. Koostatud on neli müratsooni, millele kehtivad vastavad müra piimäärad. Piir- määrad kehtivad transpordile, kergrelvadele ja kõrge amplituudiga impulsilisele mürale, mis tule- neb raskerelvadest, mille kaliiber on üle 20 mm, ning lõhkamistele (Tabel 12). Tabelis esitatud müratasemed on 24h ööpäeva keskmised müratasemed, millele on lisatud 10 dB ööaja korrekt- sioon ehk LDNL (day-night level), kus on arvestatud 15 tunnise päevase ajaga (kl 7-22) ning 9 tunnise öise ajaga (kl 22-7). (USACHPPM, 2002) Põhjused, miks kasutatakse LDNL mürataset on järgmised: 1. LDNL on mõõdetav suurus; 2. LDNL on lihtsam aru saada nii planeerijatel kui ka tavakodanikel, kes ei ole kursis müraala- se terminoloogiaga; 3. LDNL pakub lihtsat meetodit võrdlemaks erinevate stsenaariumite alternatiive; 4. LDNL on "hüvetegur" müra mõjudele, mis tuginevad kodanike reaktsioonidele keskkonna- müra vastu; 5. LDNL on parim müra ekspositsiooni mõõdik selgitamaks välja olulised mõjud inimeste elu- keskkonna kvaliteedis; 6. LDNL on Ameerika Ühendriikide föderaalsete ametkondade arvates parim mürataseme kir- jeldaja kõikide müraallikate puhul, mis võetakse arvesse maakasutuse planeerimisel; 7. LDNL on ainus mõõdik, millel on olemas mahukad teaduslike uuringute andmed selle koh- ta, kuidas inimene reageerib mürale. Tugeva impulsilise müra hindamiseks soovitab Ameerika sõjaväe osakond (Department of the Army) kasutada C-kaalutud LDNL helitaset. Tabel 12. Maakasutuse planeerimise juhend Ameerika Ühendriikides vastavalt kesk- konnamüra juhtimise programmile (USACHPPM, 2002) Müra piirväärtused, LDNL Müratsoon Populatsioon, kes Raskerelvad, lõh- Kergrelvad, on tugevalt häiri- Transport, dB(A) kamised dB(C) dB(A) tud, % I <15 <65 62 <65 II 15-39 65-75 62-70 65-75 III >39 >75 >70 >75 Maakasutuse 9-15 60-65 57-62 60-65 planeerimise 30 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Müratsoon Müra piirväärtused, LDNL tsoon LDNL – päeva-öö müratase (day-night level) Müratsoon I Võtab arvesse kõik alad, mis asuvad müraallika ümber ning mil juhul on päevane-öine müratase vähem kui 65 dB(A) või vähem kui 62 dB(C). See ala on üldiselt sobiv kõikidele maakasutus- tüüpidele. Müratsoon II Müratsoon II on ala müraallika ümbruses, kus päevane-öine müratase on vahemikus 65 ja 75 dB(A) või vahemikus 62 ja 70 dB(C). Müra ekspositsioon sellel alal on käsitletud kui märkimis- väärne ning selles müratsoonis tuleb maakasutust üldjuhul piirata sellistele tegevustele, nagu tööstus, tootmine, transport ja kaevandamine. Kui kohalik omavalitsus otsustab, et ala II müra- tsoonis tuleb kasutada elamumaana, siis hoonete ehitamisel tuleb rakendada müratasemete vä- hendamise meetmeid. Müratsoon III Müratsoon III on ala müraallika ümbruses, kus päevane-öine müratase on suurem kui 75 dB A- kaalutuna [dB(A)] lennukitele, sõidukitele ja kergrelvadele ning suurem kui 70 dB C-kaalutuna [dB(C)] relvadele, mille kaliiber on suurem kui 20 mm. Selle müratsooni müratasemed on nii kõrged, et sellele alale ei tohiks planeerida müratundlikke alasid. (USACHPPM, 2002) 4.2. Raskerelvad Raskerelvade müra normatiivsed väärtused on mõnevõrra rohkem varieeruvad kui kergrelvade puhul. Paljudes riikides on hindamise aluseks suures osas sama tüüpi alusandmed (laskmiste hulk, päevade arv, maakasutus jne), nagu väiksema kaliibriliste relvade puhul. Müra normtase- med kehtivad elamute õuealadel. Normatiivsete helitaseme suurustena kasutatakse C-heli ekspositsioonitaset LCE (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Ameerika Ühendriigid), C-keskmist helirõhutaset LCeq (Norra, Saksa- maa), A-keskmist helirõhutaset LAeq (Soome) ja tipphelitaset LZpeak (Austraalia). Üldjuhul kasuta- takse ekspositsiooni- või keskmist helirõhutaset (Tabel 13). Tabelis esitatud mürataseme indikaatorid ja terminid on kirjeldatud mõistete all peatükis 2. Tabel 13. Raskerelvad: mürataseme indikaatorid, piirnormid ja paranduskoefitsiendid erinevates riikides. (Jaloniemi, 2005) Mürataseme RIIK Parandustegur Märkused Piirnorm, dB indikaator Päev Öö LAeq +9 55 - Soome LCE Üksik täislask 100 - LCpeak 115 - N>100 95 - Rootsi LCE N<100 100 - LCE Üksik täislask 100 - Saksamaa LCeq Aasta läbi 70 60 31 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Mürataseme RIIK Parandustegur Märkused Piirnorm, dB indikaator LCE 110 - Taani LCeq 55 45 LZpeak N, aeg (päev, õhtu, Austraalia öö) 105-115 95-110 Ameerika LCE 65 Ühendriigid N = laskude arv mõjutab 4.2.1. Soome Soome Kaitsejõududel on raskerelvade müra jaoks oma regulatsioonid ja vastavad juhendid. Raskerelvade müra hindamist on käsitletud Soome Kaitsejõudude poolt väljaantud juhendis "Raskaiden aseiden ja räjähteiden aiheuttaman ympäristömelun arvointi" (Jaloniemi, 2005). Ju- hend käsitleb suurekaliibriliste relvade müra. Raskerelvadeks on liigitatud kõik suuremad kui 12,7 mm kaliibriga relvad ning lõhkeained, samu- ti lõhkamisvahendid, mis sisaldavad lõhkeainekogust TNT üle 60 g. Taolisteks relvadeks on näi- teks granaadiheitjad, raketilennutusseadmed, miinipildujad, mortiirid, jt lõhkeaineid ja miine si- saldavad relvad. Juhendi rakendamise eesmärk on, et uusi elamurajoone või muid müratundlikke objekte ei raja- taks soovituslikest müratasemetest kõrgemate tasemetega aladele. Üksikutel erandlikel põhjen- datud juhtudel võib muidu elamiseks sobivate tingimuste olemasolul reeglist kõrvale kalduda, ga- ranteerides hoonete ehitustööga selle, et müra ei põhjusta kahju hoonete sees. Tegevus ei tohi põhjustada inimestele terviserikkeid. Tervist tugevalt kahjustav tipphelirõhutase L Cpeak on 140 dB. Hoonete siseruumide müra hindamiseks kasutatakse vastavat Soome Sotsiaal- ja Tervishoiumi- nisteeriumi juhendit Asumisterveysohje, oppaita 2003:1 (Sosiaali- ja terveysministeriö, 2003). Juhendis on määratud müra piirtasemed, kasutades kolme erinevat mürataseme indikaatorit, mis on esitatud Tabel 14. Kui raskerelvade ja lõhkeainete poolt põhjustatud müratasemed ületavad elamurajoonides (väli- territoorium) C-helisageduse tipptaseme 115 dB (Cpeak), on vajalik viia läbi rangem mürauuring, kus hinnatakse täpsemalt C-sagedusega heliekspositsioonitasemeid (LCE) ja A-sagedusega päe- vaseid keskmisi helirõhutasemeid (LAeq). (Jaloniemi, 2005) C-heli ekspositsioonitase LCE ei tohi elamualadel ületada väärtust 100 dB. Päevane keskmine heli- rõhutase LAeq (Soomes on päevane aeg kl 7-22) ei tohi elamualadel ületada 55 dB. A-kaalutud keskmine helirõhutase puhkepiirkondades väljaspool asulaid on 45 dB. Öise mürataseme nimi- väärtus on olemasolevatel aladel 5 dB ja uute asualadel 10 dB madalam päevastest normtaseme- test. Müra keskmisele helirõhutasemele LAeq on vajalik enne selle võrdlemist normtasemega lisa- da impulsskorrektsioon 9 dB. (Jaloniemi, 2005) Tabel 14. Suurekaliibriliste relvade lubatud müra normtasemed vastavalt Soome Kait- sejõudude juhendile (Jaloniemi, 2005) Mürataseme indikaator Märkused Lubatud müra normtase (dB) LCpeak LCpeak annab esimese hinnan- gu mürataseme ületamise kohta. Kui müratase on kõrgem kui 115 dB, on 115 vajalik teostada täpsem müratase- mete uurimine, kasutades indikaato- reid LCE ja LAeq 32 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Mürataseme indikaator Märkused Lubatud müra normtase (dB) LCE ??? 100 LAeq Enne hindamist normtasemega lisa- 55 takse impulsskorrektsioon 9 dB 4.2.2. Rootsi Rootsi kaitseväes käsitleva aruande (Försvarsdepartementet, 1995) kohaselt on raskete relvade poolt tekitatud C- kaalutud heli ekspositsioonitasemele määratud piirnormiks 95 dB piir- kondades, kus üle 90 dB laskude hulk ületab 100 tk/aastas ja 100 dB piirkondades, kus laskude iga-aastane arv on väiksem kui 100. Uuringu kohaselt sellistes piirkondades, kus kokkupuude müraga ületab eespool viidatud väärtusi, tuleb õhtu- ja öötundidel toimuvat tulistamistegevust piirata. Aruandes soovitatakse uutele harjutusväljade piirkondadele määrata 5 dB rangemad nõuded. 4.2.3. Taani Raskerelvade müra hindamist on Taanis käsitletud riigi enda poolt välja töötatud juhendis "Beregning af støjkonsekvensområder omkrinf forsvarets øvelsområder. Miljø- og Enegriministeriet, Miljøstyrelsen. Vejkedning nr 8/1997." Juhendis on antud peamiselt soovitused raskerelvade müra arvutuste ja mõõtmiste teostamiseks. Kõik arvutused teostatakse Taani Kait- seministeeriumi poolt, mistõttu üldiselt puudub Taani akustikaekspertidel detailne ülevaade ras- kerelvade müra arvutamisest. Raskerelvade laskude või plahvatuste poolt tekitatud L CE heli ekspositsioonitase ei tohi elu- hoonete õuealal ületada 110 dB. Kaitseministeeriumi poolt on määratud üksikud alad, kus LCE müratase võib olla kuni 115 dB. Need alad on eriti olulised harjutusalad (Miljøsministeriet BEK nr 468 13/06/2002) 4.2.4. Suurbritannia Suurbritannial on olemas omad siseriiklikud standardid (BS 5228) müra ja vibratsiooni kontrolli- miseks ehitus- ja avalikes kohtades, kuid ei käsitleta eraldi raskerelvade müra piirväärtusi. 4.2.5. Ameerika Ühendriigid Tugeva impulsilise müra ning raskerelvade müra hindamiseks soovitab Ameerika sõjaväe osa- kond (Department of the Army) kasutada C-kaalutud LDNL helitaset. (USACHPPM, 2002) Vastavad müra piirmäärad on käsitletud kergrelvade peatükis Tabel 12. 33 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 5. EL/NATO RIIKIDES KASUTAVAD MILITAARMÜRA MÕÕ- TE- JA ARVUTUSMETOODIKAD 5.1. Soome Soomes kasutatakse kergrelvade ja lasketiirude müra mõõtmisel riigisisest juhendit "Ampumaratamelun mittaaminen", mis on välja töötatud soome keskkonnaministeeriumi poolt ja mis tugineb rahvusvahelisele standardile NT ACOU 099. Raskerelvade müra mõõtmiseks kasutatakse Soomes vastavat Soome Kaitsejõudude juhendit, mis ise tugineb Taani juhendile (Miljøstyrelsen, 1997). Lisaks kasutatakse akustika standardeid ISO 1996 – (1-3). Esimese etapi mõõtmistel (kontrollmõõtmistel) määratakse kindlaks raske- relvade lasu ja sihtmärgi tabamise või lõhkamisjärgse C-kaalutud tipphelirõhutase. Need mõõde- takse mitme, vähemalt viie mürasündmuse keskmisena. Kui esimeses etapis mõõdetud LCpeak - tasemed ületavad 115 dB, tehakse ulatuslikumad müra- mõõtmised (selgitusmõõtmised), kus määratakse lisaks tipphelirõhutasemele kindlaks C-kaalutud heli ekspositsioonitase LCE ja A-kaalutud keskmine helirõhutaseme LAeq analüüsimiseks A- kaalutud heli ekspositsioonitase LAE. Müra modelleerimised teostatakse Soomes peamiselt Põhjamaades üldtunnustatud arvutus- metoodikaga Nordic General Prediction Method (NGPM). Modelleerimisel on arvutustes kasutatud ka standardit ISO 9613-2. Mõlemad arvutusmetoodikad on laialdaselt kasutusel keskkonnamüra modelleerimisel ning need on sobivad ka relvade müra uurimiseks. Müra modelleerimisel kasutatakse üldjuhul Soomes üldtuntud spetsiaaltarkvara programme, na- gu Datakustik Cadna/A ja SoundPLAN. 5.2. Rootsi Rootsis kasutatakse kergrelvade ja lasketiirude müra arvutuste teostamisel riigisisest juhendit nr 7/1984, ‖Buller från finkalibriga vapen – Beräkningsmodell‖. Aruanne on "raudvara", kuidas arvu- tada lasketiirudest tulenevat müra mingis uuritavas punktis ilma spetsiaalset müra modelleerimi- se tarkvara kasutamata. Aruandes on kirjas arvutusmetoodikad nii sise- kui ka välilasketiirudele. Siselasketiirude müra ar- vutustes tuleb kasutada eraldi korrektsioone, kuna sisetingimustest on mõõtmistulemuste ja alusandmete kvaliteet halb (peegeldus seintelt jne). Aruandes on muuhulgas antud müra emissioonitasemed koos suunduvustega erinevatele relvade- le ja laskemoona kogustele. Enne uute lasketiirude rajamist on ajalik teostada mürauuring. Arvutustes tuleb arvesse võtta impulssmüra ning peamiselt võetakse arvesse tulistamist, mis tekitab kõrgeima hetkelise müra- taseme. Mürauuring peab välja selgitama, et lasketiiru asukoht ning kavandatav tegevus oleksid kooskõlas, et impulsiline müra ei ületakse lubatud piirtasemeid. Lasketiirude müra leevendami- seks kasutatakse esiteks mürakaitseekraane või –valle ning juhul, kui need ei toimi, siis lasketiiru kasutamise ajalisi piiranguid. (NFS, 2005:15) Rootsis soovitatakse lasketiirude müra hindamisel teostada pigem müraarvutusi ning alles see jä- rel mõõtmisi. Müra mõõtmisel kasutatakse riigisisest juhendit "Naturvårdsverkets allmänna råd om buller från skjutbanor". Mõõtmisel kasutatakse maksimaalset impulsshelitaset LAImax vabas heliväljas lasketiirude juures, kui läheduses on müratundlikke objekte. Mõõtmised tuleb teostada relvadele ja laskemoona tüüpidele, mis tekitavad maksimaalseid müratasemeid. Enne mõõtmisi tuleb välja selgitada mõõtmiste täpsed asukohad vastavalt tulistamiste suunale. Mürataseme mõõtmistel tuleb kajastada ka taustamüra taset. Taustamüra peab olema vähemalt 10 dB mada- 34 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne lam kui mõõdetud laskmiste müratase, et see ei mõjutaks mõõdetuid müratasemeid. (NFS, 2005:15) Mõõtmised teostatakse punktis, kus on lasketiiru suhtes pärituul ning tuule kiirus 10 meetri kõr- gusel maapinnast on kuni 5 m/s. Mõõtmistingimused peavad olema täidetud kõikides mõõte- punktides, mis võib tähendada, et kõikides punktides ei pruugi olla võimalik samal ajal mõõta. Mõõtmised viiakse läbi vähemalt 20 lasule ning kõigist relvadest ja laskemoonatüüpidest tulenev müra mõõdetakse eraldi. Ajavahemik iga lasu vahel peaks olema 20 sekundit. Viie kõige kõrgema ja viie kõige madalama mõõtetulemuse väärtus kustutatakse. Kui allesjäänud 10 väärtuse vaheli- ne erinevus ei ole rohkem kui 6 dB, siis võetakse nende aritmeetiline keskmine. Kui erinevus on suurem kui 6 dB, siis tehakse mõõtmiserida uuesti. Kui erinevused on veelgi suuremad, tuleb mõõtmised teha teisel ajapunktil uuesti. Teostades rohkem mõõtmiste seeriaid, on tulemuste ebatäpsus väiksem. (NFS, 2005:15) Müra arvutusi teostatakse erinevate spetsiaaltarkvara programmidega, mida on kirjeldatud ka peatükis nr 5.3. Müra modelleerimisel kasutatakse Rootsis peamiselt üldtuntud spetsiaaltarkvara programme nagu Datakustik Cadna/A ja SoundPLAN. 5.3. Taani Relvade müra mõõtmiseks kasutatakse Taanis Keskkonna- ja Energeetikaministeeriumi poolt väl- ja töötatud juhendit "Vejledning fra Miljøstyrelsen, Beregning af støjkonsekvensområder omkring forsvarets ovelsesområder, no 8/1997". Müra määratakse rasketele relvadele ja lõhkeainete vastava meetodi kohaselt, võttes arvesse järgmist: 1. sobiv mõõtekoht; 2. meetod sobib relvadele kaliibriga 12,7-200 mm ning lõhkeainetele kogusega 0,06-10 kg; 3. mõõtmiskaugus peab olema minimaalne, et viia ilmastiku ja maastiku mõju heli levikule võimalikult miinimumini; 4. tipphelirõhutase ei tohi ületada 165 dB (LCpeak); 5. asukoht on 2-3 lainepikkuse kaugusel heliallikast; 6. helipeegeldused mõõtmispunktis võimalikult väikesed. Mõõtmised teostatakse 300 x 300 meetri suurusel tasasel pinnal, ilma et piirkonnas on peegelda- vaid esemeid, mis võivad mõjutada heli levimist (kaugus otse ja peegeldunud heli vahel vähemalt 50 meetrit). Relv asetseb ala keskel ning relva asukoha nurk mõõtekoha suhtes valitakse tavalisest väiksem. Mõõtmispunktid paigutatakse 100 meetri kaugusele relva toru suudmest suundades 0°, 45°, 90°, 135°, 180° (170°), 225°, 270°. Turvalisuse tagamiseks võib olla vajalik eemaldada üksikuid mõõtepunktide nurki. Mõõtemikrofon paigaldatakse alusele 1,5m kõrgusele maapinnast, nii et mikrofoni telg on risti le- viva heli suhtes. Ilm peab olema kuiv ja tuule kiirus alla 10 m/s, mõõdetuna 2 meetri kõrguselt. Mõõtmised toimuvad iga lasu seeriana ning pärast mõõtetulemuste analüüsimist arvutatakse viie lasu keskmine. Saadud keskmisele tulemusele lisatakse korrektsioon. Müratasemete arvutusteks on Taanis vastav juhend nr 2/1995 "Beregning og maling af støj fra skydebaner", mis tugineb mõõtmis- ja arvutusmetoodikale Nordtest method NT ACOU 099. Selle- ga teostatakse arvutused kergetele relvadele lasketiirudes kuni 125-le erinevale relvale. Selguse 35 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne huvides kasutatakse arvutustes korraga kuni 10-t relvatüüpi/klassi. Lisaks kirjeldatakse laskmis- müra mõõtmise põhimõtteid. Arvutusmetoodika soovitab kergrelvade müra hindamisel kasutada A-kaalutud heli ekspositsioo- nitaset LAE ning raskerelvadele, mille müra on madala sagedusega, C-kaalutud heli ekspositsioo- nitaset LCE. Kergrelvade müra hindamisel tuleb lisaks kasutada impulsshelitaset. Müra arvutuste teostamiseks kasutatakse Taanis mitut erinevat spetsiaaltarkvara programmi: Datakustik Cadna/A, Soundplan, levinum on NoMes (Kilde Akustikk, Norra), FOFTlyd, vanem DOS-programm SKUDD (samuti Kilde Akustikk, Norra) on ühtlasi kooskõlas Taani arvutusmetoo- dikatega. FOFTlyd tugineb arvutusmetoodikale General Prediction Method ning seda kasutatakse nii kerg- kui raskerelvade müra modelleerimisel. Programm võimaldab arvutada L C,den väärtusi müra- sündmustele, mis toimuvad ühe aasta jooksul. Programmi positiivne omadus on võtta arvutustes arvesse ka ülehelikiirusel lendava granaadi (mürsu vms) müra (vt Joonis 1), mis on suhteliselt spetsiifiline nähtus ja ei sisaldu paljudes müra modelleerimise tarkvaraprogrammides. 5.4. Suurbritannia Suurbritannias kasutatakse müra mõõtmisel ja arvutamisel siseriiklikke dokumente, mis tugine- vad ISO standarditele. Lasketiirude müra mõõtmistel ja arvutuste teostamisel kasutatakse rah- vusvahelist standardit BS EN ISO 17201 – Noise from Shooting Ranges, mis koosneb viiest osast: 1. Determination of muzzle blast by measurement (välja antud 30/12/2005) 2. Estimation of muzzle blast and projectile sound by calculation (välja antud 29/12/2006) 3. Guidelines for sound propagation calculations (välja antud 30/04/2010) 4. Prediction of projectile sound (välja antud 28/04/2006) 5. Noise management (välja antud 30/04/2010) Keskkonnamüra mõõtmisel kasutatakse veel siseriiklikke standardeid BS 7445-1, mis tuginevad rahvusvahelistele ISO standarditele. BS 7445-1 koosneb kolmest erinevast osast: 1. British Standard, BS 7445-1:2003. Description and measurement of environmental noise — Part 1: Guide to quantities and procedures Standard on täiendatud ja uuendatud versioon standardist ISO 1996-1:1982, mis omakorda uuendati 2003. aastal. Standard määratleb peamised suurused, mida kasutada, et kirjeldada müra keskkonnas ning kirjeldab peamisi protseduure, kuidas neid õiged suurusi kindlaks määra- ta. Standardis on antud ka nõuded mõõteinstrumentidele, mõõtmistele, kasutatavatele müraindi- kaatoritele, heli salvestamisele ja lindistamisele. Täpsemad juhised nendeks nimetatud tegevus- teks on kirjas teistes vastavates standardites. Standard ise ei määra keskkonnamüra piirväärtusi. 2. British Standard, BS 7445-2:1991. Description and measurement of environmental noise — Part 2: Guide to the acquisition of data pertinent to land use. Standard on identne ISO 1996-2:1987 ―Acoustics — Description and measurement of environmental noise —Part 2: Acquisition of data pertinent to land use" standardiga ning see an- nab juhised keskkonnamüra mõõtmiste teostamiseks. Standardis on märgitud asjaolu (p 4.1.4), et suure amplituudiga müra (nt lõhkamised, kaevandamised jms) puhul, tuleks müra mõõtmisel kasutada C-kaalumist nagu seda paljudes teistes riikides tehakse. 3. British Standard, BS 7445-3:1991. Description and measurement of environmental noise — Part 3: Guide to application to noise Limits. Standard on identne rahvusvahelise standardiga ISO 1996-3:1987. Standard sätestab suunised müra piirnormide täpsustamiseks ning kirjeldab meetodeid andmete kogumiseks, mis võimaldavad teatud tüüpi müraolukordades kontrollida määratud müra piir- 36 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne normide vastavust. Standardis on eeldatud, et müra piirmäärad on kehtestatud kohalike oma- valitsuste poolt vastavalt standardi suunistele ja on seotud müra piirmäärade regulatsioonidega, millele on viidatud. Standard ise ei kehtesta müra piirmäärasid. Müra piirmäärade regulatsioonid koosnevad mitmetest põhiteguritest, mis kombineerituna mää- ratlevad üheselt tingimused, millega on võimalik kontrollida regulatsioonidele vastavust. Need tegurid on järgmised: 1. müra kirjeldaja – soovitav müra kirjeldaja müra piirmäärade väljaselgitamiseks on A- kaalutud ekvivalentne helirõhutase või hinnatav tase etteantud ajavahemikus; 2. asjakohased ajavahemikud – soovituslikud ajavahemikud tuleb valida, võttes arvesse tüüpilisi inimtegevuse ja müraallika tegevuses olemise aegu; 3. müraallikad ja nende seisukord töötamise/tegevuse ajal, kui on vajalik – eraldi müra piirmäärad võidakse kehtestada erinevatele müraallikatüüpidele mingil konkreetsel pe- rioodil, kui müra tekitatakse; 4. asukohad, kus müra piirmäärad peavad olema täidetud – asukohad, kus müra piir- määrasid rakendatakse, peavad olema kindlalt määratletud. Need peavad olema sobivad vaatluse all oleva müraallika müra mõõtmiste teostamiseks, mikrofonide täpsed kõrgu- sed on määratletud vastavates ISO standardites; 5. meteoroloogilised tingimused, vastavalt vajadusele – välitingimustes sõltub müra levimi- ne meteoroloogilistest tingimustest ning need võivad mõjutada mürataset selle mõõt- miskohas, kui distants müraallika ja mõõtepunkti vahel on suurem kui 30 meetrit.Sellisel juhul peavad müra piirmäärad tuginema keskmisele väärtusele, arvestades kõik- võimalikke meteoroloogilisi tingimusi või ainult ühte kindlat tingimust; 6. piirmääradega vastavuses olevad hindamiskriteeriumid – selleks, et hinnata vastavust müra piirmääraga, võib üldjuhul olla vajalik teostada suurem hulk mõõtmisi ning arves- tada nende keskmist ja statistilist jaotust. Müra piirmäärade regulatsioonides peab ole- ma näidatud, kuidas seda informatsiooni kasutada, et hinnata tulemuste vastavust piir- määradega. 5.5. Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriikides kasutatakse väikerelvade lasketiirude müra hindamisel spetsiaal- tarkvaraprogrammi SARNAM (Small Arms Range Noise Assessment Model) ning BNOISE2 (Blast Noise Version 2). SARNAM on mõeldud kergrelvade müra modelleerimiseks. Programm võtab arvesse relva- ja las- kemoona tüüpi, laskmiste arvu ja aega, lasketiirude tehnilisi parameetreid (pikkus, vallid jne) ja hindamise protseduure. SARNAM-s modelleerimisel võetakse samuti arvesse spektraalset sage- dusvahemikku ja suunduvust nii relvast tulistamise kui ka plahvatuse korral, mis hõlbustab müra leevendusmeetmete täpsemat väljatöötamist. Müraallika mudeli väärtused tuginevad empiirilistel andmetel. Programmis heli levimise algoritm eeldab, et alati on müraallikast allatuul ning and- med tuginevad keerulistele arvutustele ja eksperimentaalsetele allikatele. SARNAM-s on võimalik kasutada hindamisel heli ekspositsioonitaset või päeva-õhtu-öö Lden taset. Programmis on olemas erinevad sageduskaalud (A, C). (US Army Corps of Engineers, 2008) BNOISE2 on mõeldud raskerelvade, plahvatuste jm suureenergialiste ning impulsiliste militaar- sete relvade müra hindamiseks. Programmis on olemas suur valik erinevaid raskerelvi ja nende müra emissioone vajalikes sagedusvahemikes. Programm võtab arvesse nii nagu SARNAM relva- ja laskemoona tüüpi, laskmiste arvu ja aega, lasketiirude tehnilisi parameetreid (pikkus, vallid jne) ja hindamise protseduure. (US Army Corps of Engineers, 2008) 37 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 6. JÄRELDUSED 6.1. Helirõhutasemed Põhjamaades on lasketiirude müra hindamiseks kasutusel helirõhutase LAImax ning sellele on väl- ja töötatud piirnormid. Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi juhendi põhjal ei ole lasketiiru müra kahjulikkuse hindamiseks peetud sobivaks kasutada keskmist helirõhutaset LAeq, sest siiani on lasketiirude müra hindamisel peetud oluliseks müra maksimaalset taset ja mürasündmuste hulka ning tegevuse aega ööpäevas. Selget juhist selle kohta, kuidas LAImax arvesse võetakse, aga ei ole. Üha enam on Põhjamaades ja Taanis teostatud mürauuringutes näha, et LAImax ei ole siiski levinuim helirõhutase – müra arvutustes ei kasutata tingimata I-ajakarakteristikut ning LAeq on häirivuse hindamisel arusaadavam ja lihtsam kasutada. (Asumisterveysohje, 2003:1) Lisaks tuleb mainida, et LAImax on riikides võetud kasutusele juba 80-ndatel aastatel ning pärast uusi uuringuid on hakatud sellest loobuma, kuid müra piirnormid on veel uuendamata, ehkki eri- nevaid muutmisettepanekuid on esitatud. Saamaks teada ekvivalentse helirõhutaseme LAeq väärtust, on Põhjamaades toimunud militaar- müra mõõtmistel üleminek heli ekspositsioonitasemele (LAE) ja (LCE) – nii on näidanud paljud teostatud militaarmüra uuringud, näiteks Soomes. LAE "ühendab" üheks arvuks müra tipphelita- seme ja mürasündmuse kestuse. Heli ekspositsioonitaseme alusel on võimalik arvutada mitme lasu poolt põhjustatud keskmist helirõhutaset (LAeq). Keskmist helirõhutaset võib aga kasutada mitmete erinevate müraallikate omavahelises võrdluses ja mürakaartidel esitlemisel. (Asumisterveysohje, 2003:1). Relvade mürauuringud Põhjamaades näitavad samuti, et nii kerg- kui ka raskerelvade pikaajalise müra negatiivse mõju kirjeldamiseks on kõige paremini sobiv mü- rataseme suurus A-keskmine helirõhutase LAeq (koos impulsskorrektsiooniga). Kirjeldamaks raskerelvade müra ekspositsioonitaset (ühekordset lühiajalist mürasündmust) on soovitav kasutada C-heli ekspositsioonitaset LCE. (Suomen ympäristö, 39|2007) Heli eksposit- sioonitase ei võta arvesse päevaseid tulistamise koguseid ning on rohkem n.ö lisainformatsiooni allikas relvade madalsagedusliku müra kohta. LCE kirjeldab heli kõrgeimat taset ainult ühel aja- hetkel ja ühes olukorras. (R. Jaloniemi, R. Pääkönen, A. Parri. 2005) 6.2. Impulsskorrektsioon Impulsskorrektsiooni tingimus on, et müras on selgelt eristatav häiringut tekitav impulsiline heli. Kaugenedes impulssmüraallikast väheneb ka võime eristada impulsilist heli muust helist ning häi- rivus väheneb, mistõttu korrektsiooni määramisel tuleks arvestada müra vastuvõtja kaugust mü- raallikast. Seetõttu on keeruline relvade mürale määrata kindlat impulsskorrektsiooni ning siiani on erinevad uuringud ja juhendid andnud ka erinevaid soovitusi. Erinevad Põhjamaades teostatud uuringud aga on näidanud, et kergrelvade puhul on müra häirivam 12 dB väiksemal müratase- mel, kui liiklusmüral (näiteks liiklusmüra 70 dB puhul on kergrelvade müra sama häiriv juba 60 dB korral), seda ilmselgelt relvade impulsilise müra omaduse tõttu. Sama tähelepanek on kirjas ka standardis ISO 1996-1:2003. Tulirelvade müra impulsskorrektsiooni soovitused on erinevate riikide ja standardite kooseisus muutuvad vahemikus 8-20 dB. Parandusteguri muutuvat väärtust mõjutavad relva tüüp ja kalii- ber. Standardis ISO 1996-1:2003 käsitletakse kergtulirelvade müra impulsskorrigeerimise arvväärtust +12 dB ning raskerelvadele ja lõhkamistele on soovitatud väärtusi vahemikus 10-20 dB, kasuta- des erinevaid arvutusmetoodikaid selle väljaselgitamiseks. 38 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Eesti sotsiaalministri määrus nr 42 soovitab impulssmüra parandusteguriks 5 dB, mis ilmselgelt põhineb standardis ISO 1996-1:2003 esitatud soovitusele tavalise impulssmüra kohta, mis aga ei kehti relvadele. Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi juhendi kohaselt varieerub impulssmürakorrektsioon vahemikus 5 kuni 10 dB sõltuvalt selle olemusest. Eristatakse kahte erinevat klassi: 1. tugevalt impulsiline müra, mida põhjustavad väikesekaliibrilised relvad, puidu ja metalli- tööstused, kus teostatakse lööke, rammimist jne ning kus ühe mürasündmuse heli eks- positsioonitase LAE > 55-60 dB ning impulssmüra eristub selgelt muust mürast. Sel juhul rakendatakse heli ekspositsioonitasemele LAE impulsskorrektsiooni 10 dB, saamaks teada LAeq taset; 2. tavaline impulssmüra, mille hulka arvestatakse selliseid mürasündmusi, mis ei kuulu sel- gelt eespool toodud müraallikate hulka. Sellisele impulssmürale rakendatakse korrekt- siooni 5 dB. Soome Kaitseväe juhendis on rasketele relvadele soovitatud parandusteguriks +9 dB. Enamus uuringuid lähtuvad sellest, et laskmisi teostatakse igapäevaselt kogu aasta jooksul, mis tegelik- kuses aga üldiselt tõele ei vasta. Soome Kaitsejõudude juhendi väärtus baseerub raskerelvade müra korrektsiooni välja töötamisel pigem impulsside füüsikalisele parameetritele ja praktikas nähtule, mitte uuringutes käsitletud teaduslikule alusele. Seetõttu võivad parandustegurite soovi- tused erinevates juhendites olla kohati liiga ranged ning Soome Kaitsejõudude +9 dB tundub teistest sobivam. 6.3. Mõõtmis- ja arvutusmetoodikad Kõikides aruandes käsitletud riikides (sh Eestis) on müra modelleerimisel kasutusel spetsiaaltark- vara-programmid Datakustik Cadna/A ja SoundPLAN, ning need kaks programmi sisaldavad sa- mu omadusi ja parameetreid, mida mõned väiksemad programmid. Taanis kasutatakse militaarmüra modelleerimisel lisaks Datakustik Cadna/A ja SoundPLAN ka programme NoMes, FOFTlyd ning SKUDD. Soomes on peamiselt kasutusel Datakustik Cadna/A ja SoundPLAN, samuti Rootsis ja Suurbritan- nias, kuigi kasutatakse ka teisi programme, aga oluliselt vähemal määral. Ameerika Ühendriikides on välja töötatud omad müra modelleerimise programmid SARNAM ning BNOISE2. Saksamaal on kasutusel lisaks eespool mainitud müra modelleerimise programmidele WinLARM, mis on välja töötatud Institut für Lärmschutz poolt Saksamaa Bundeswehr-s kasutamiseks. Prog- ramm kasutab sisendandmetena 250 meetri kaugusel allikast mõõdetud mürataset LCE ning see on mõeldud pigem raskerelvadele. Antud programmis arvestatavad hindamise protsess, heli le- vimise mudel, andmete kogumine ja sisestamine ning kaardi mõõtmed modelleerimisel suure- maid alasid, mis on sobiv raskerelvade müra hindamiseks. Kokkuvõttes võib öelda, et kõik nimetatud tarkvaraprogrammid sisaldavad endas militaarmürale sobivaid üldtunnustatud arvutusmetoodikaid, kuid Datakustik Cadna/A ja SoundPLAN omavad rohkem metoodikate valikuid ning samal ajal pakuvad samu modelleerimise võimalusi (või isegi rohkem), kui teised väiksemad programmid. Datakustik Cadna/A ja SoundPLAN miinuseks on laskemoona lendamise heli modelleerimisvõimaluse puudumine, sest seda ei saa võrdsustada ta- valise joonallika poolt tekitatud müraga. 39 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 7. LÄHTEKOHAD JA SOOVITUSED EESTI MILITAARMÜRA REGULATSIOONI VÄLJATÖÖTAMISEKS 7.1. Helirõhutasemed Erinevad Põhjamaades teostatud uuringud on näidanud, et sobivaimad relvade müra häirivuse iseloomustajad ühe sündmuse korral on heli ekspositsioonitasemed LAE kergrelvadele ning LCE raskerelvadele ja lõhkamistele. Seetõttu oleks ka Eestis mõistlik kasutada Põhjamaade koostöö seisukohast samu müratasemete suurusi. Viimaste uuringute põhjal on parim meetod kirjeldamaks kergrelvade müra kahjulikku mõju ekvi- valentne A-korrigeeritud helirõhutase LAeq. Leitakse, et LAeq on sobivaim meede ka raskerelvade pikaajalise müra mõju iseloomustamiseks. LCE oleks n.ö oluline lisainformatsiooni andja raskerel- vadest tuleneva madalsagedusliku müra hindamiseks mürasündmuse ajahetkel. 7.2. Impulsskorrektsioon Kuna impulsskorrektsiooni osas on aruandes käsitletud riikidel omad väärtused, on Eestis kasulik järgida rahvusvahelist standardit ISO 1996-1:2003, kus käsitletakse kergtulirelvade müra im- pulsskorrigeerimise arvväärtust +12 dB. Soome Kaitseväe juhendis on raskerelvadele soovitatud parandusteguriks +9 dB, mis oleks ko- hane ka Eesti tingimustes. 7.3. Mõõtmis- ja arvutusmetoodikad Mõõtmistel tuleb arvestada ilmastikutingimustega, mistõttu laskude arv, mida on vajalik mõõta, saamaks teada relva müra emissiooni, sõltub juba konkreetsest situatsioonist ja võimalustest. Müra mõõtmisi tuleb teostada soodsate ilmatikutingimuste korral, vältimaks tulemuste ala- hindamist. Kergrelvade müra mõõtmisel kasutatakse Põhjamaades ja ka mujal maailmas müra mõõtmis- metoodikat Nordtest method NT ACOU 099, mida on kasutatud ka Eestis ning mis on ka eelista- tuim soovituslik mõõtmismetoodika. Raskerelvade müra mõõtmisel ja relvade müra arvutustes on mitmetes uuringutes soovitatud ning on soovitav kasutada ka Eestis Taanis väljatöötatud juhendit "Beregning af støjkonsekvensområder omkrinf forsvarets øvelsområder". (Miljøstyrelsen, 1997) Müra modelleerimisprogrammide puhul peab mainima, et ühtset soovitust ei ole ning sobiva rel- vade modelleerimise programmi väljavalimise osas tuleks jkontakteeruda otse toodete pakkuja- tega. Lisaks on soovitus kinnitada ühtsed müraemissiooni andmed koos suunduvustega kõikide Eesti kaitsejõududes kasutatavate relvade kohta, et vältida segadusi erinevate alusandmete kasutami- sega arvutuste teostamisel. Siiani on arvutuste teostamisel kasutatud erinevate mürauuringute mõõtmistulemusi ning vajalike andmete puudumisel Soomes kasutatavate analoogsete relvade müraemissiooni- ja suunduvusandmeid. 40 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Air Force (U.S. Air Force). 2012. F-35A Training Basing Environmental Impact Statement, appendix B. Draft 2. British Standard, BS 5228-1:2009. Code of practice for noise and vibration control on construction and open sites - Part 1: Noise 3. British Standard, BS 7445-1:2003. Description and measurement of environmental noise — Part 1: Guide to quantities and procedures 4. British Standard, BS 7445-1:2003. Description and measurement of environmental noise — Part 2: Guide to the acquisition of data pertinent to land use. 5. British Standard, BS 7445-1:2003. Description and measurement of environmental noise — Part 3: Guide to application to noise Limits. 6. Department for Communities and Local Government (DCLG). 2006. Planning Policy Guidance 24: Planning and Noise. 7. Department of the Environment (DEFRA), Northern Ireland, 2001. Scottish Executive, National Assembly for Wales. Low Frequency Noise. Report. Technical Research Support for DEFRA Noise Programme. 8. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega. 9. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/30/EÜ, 26. märts 2002, mis on seotud müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel. 10. European Commission, 2005. LIFE Focus / LIFE, Natura 2000 and the military 11. EVS-EN ISO 17201-1:2005. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 1: Relvasuudme laskude mõõtmine 12. EVS-EN ISO 17201-2:2006. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 2: Relvasuudme laskude ja laskemoona lendamise heli arvutuse hindamine. 13. EVS-EN ISO 17201-3:2010. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 3: Juhised heli leviku ar- vutamiseks. 14. EVS-EN ISO 17201-4:2006. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 4: Laskemoona lendamise heli prognoosimine. 15. EVS-EN ISO 17201-5:2010. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 5: Müra ohje 16. EVS-EN ISO 1996-1:2003. Akustika. Keskkonnamüra kirjeldus, mõõtmine ja hindamine - Osa 1: põhisuurused ja hinnanguprotseduurid 17. EVS-EN ISO 9613-2:1996. Akustika. Heli nõrgenemine välitingimustes leviku korral – Osa 2: Üldine arvutusmeetod. 18. Försvarsdepartementet, Högkvarteret. Försvarsmakten. Stockholm 1995. Redovisning av regeringsuppdrag-utarbeta nya riktlinjer för skottbuller från artilleri och andra tunga vapen. 19. J.Jokitulppo, T.Lahti, T.Markula. Suomen ympäristö 39|2007. Ampumamelun arviointi, kirjallisuusselvitys. Ympäristöministeriö. 20. Keskkonnaministri 04. märtsi 2011.a määrus nr 16 "Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded". 41 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 21. Keskkonnaministeerium, World Health Organization. 1999. Mis on keskkonnamüra ja kuidas seda ohjata? Maailma Terviseorganisatsiooni keskkonnamüra juhendi alusel koos- tatud dokument. 22. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1092054/Mura-netti_1_2.pdf. Külastatud 07.12.2011. 23. Laki ympäristövahinkojen korvaamisesta 737/1994. 24. Miljøstyrelsen. 2/1979. Vejledning fra miljøstyrelsen. Støj fra skydebaner. 25. Miljøstyrelsen. 1/1995. Vejledning fra Miljøstyrelsen nr 1 1995. Skydebaner. 26. Miljøstyrelsen. 2/1995. Beregning og måling af støj fra skydebaner. 27. Miljøstyrelsen. 8/1997. Beregning af støjkonsekvensområder omkrinf forsvarets øvelsområder. Miljø- og Enegriministeriet, Miljøstyrelsen. 28. Miljøministeriet BEK nr 468 af 13/06/2002. Bekendtgørelse om støjregulering af forsvarets øvelsespladser og skyde- og øvelsesterræner. 29. NATO aruanne nr 241 "The effects of noise from weapons and sonic booms and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Final report of the working group study follow-up program to the pilot study on aircraft noise" 30. Naturvårdsverket, 7/1984. Buller från finkalibriga vapen – Beräkningsmodell. 31. Naturvårdsverket (NFS), 2005:15. Naturvårdsverkets allmänna råd om buller från skjutbanor. 32. NORD 2000 Method. 33. Nordtest method NT ACOU 099. Shooting ranges: Prediction of noise. Nordtest, 2002. 34. Nordic General Prediction Method. 35. North Atlantic Treaty Organization (NATO). 2000. "The effects of noise from weapons and sonic booms and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Final report of the working group study follow-up program to the pilot study on aircraft noise". 36. NT ACOU 099. 2002. Shooting ranges: prediction of noise. Nordtest method. 37. R. Jaloniemi, R. Pääkönen, A. Parri. 2005. Raskaiden aseiden ja räjähteiden aiheuttaman ympäristömelun arvointi. Hamina, Pääesikunta, Puolustusvoimat. Puolustusvoimien ohje. 38. Sosiaali- ja terveysministeriö, Asumisterveysohje, oppaita 2003:1, Helsinki 2003. 39. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". 40. Sotsiaalministri 29. juuni 2005.a määrus nr 87 "Välisõhu strateegilise mürakaardi ja vä- lisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded". 41. T. Lahti, Ympäristönsuojelu. 2008. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestami- ne. Keskkonna-alane käsiraamat. Ökokratt. 42. T. Markula. 2006. Propagation, measurement and assesment of shooting noise. Master's thesis. Teknilinnen Korkeakoulu. 43. The Government of the Hong Kong SAR. Environmental Protection Department. Environmental noise, noise assessment. http://www.epd.gov.hk/epd/noise_education/web/ENG_EPD_HTML/m2/index.html 44. US Army Corps of Engineers, Engineer Research and Development Center, 2008. SARNAM – Small Arms Range Noise Assessment Model. Ongoing reasearch. 42 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 45. U.S Army Center for Health Promotion and Preventive Medicine (USACHPPM), 2002. The effects of noise from military training on the environment. Central training area, Tapa, Estonia. Environmental noise study no 52-EN-1511-02 46. U.S Army Center for Health Promotion and Preventive Medicine (USACHPPM), 2005. Operational Noise Manual. An Orientation For Department of Defense Facilities. 47. Valtioneuvoston päätos [VNp] 53/1997. Ampumaratojen aiheuttaman melutason ohjearvoista 48. Valtioneuvoston päätos [VNp] 993/1992. Melutason ohjearvoista 49. Välisõhu kaitse seadus 50. Ympäristönsuojelulaki 4.2.2000/86. 51. Ympäristönsuojeluasetus 169/2000. 43 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne LISAD KASUTATUD MATERJALID 44 / 44  Militaarmüra regulatsiooni analüüs Aruanne (07.12.2018) Töö koostajad: OÜ Alkranel Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor Projektijuht: Tanel Esperk (OÜ Alkranel) Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Tartu 2018 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1. Sissejuhatus ja regulatsiooni eesmärk ..................................................................................... 8 2. Militaarmüra akustika .............................................................................................................. 8 2.1 Militaarmüra allikad ......................................................................................................... 8 2.2 Impulssmüra ..................................................................................................................... 9 2.3 Madalsageduslik müra.................................................................................................... 10 3. Müraallikad ............................................................................................................................ 10 3.1 Väikesekaliibrilised relvad ............................................................................................. 11 3.2 Suurekaliibrilised relvad ja lõhkamised ......................................................................... 12 3.3 Impulssmüra korrektsioon .............................................................................................. 13 3.4 Lõhkamisest põhjustatud müratasemete levik................................................................ 13 4. Müra normtasemed ................................................................................................................ 14 4.1 Kohaldusala .................................................................................................................... 14 4.2 Normtasemed ................................................................................................................. 16 5. Soovituslikud indikaatorid ja normatiivsed väärtused........................................................... 18 5.1 Indikaatorid .................................................................................................................... 18 5.2 Normtasemed ................................................................................................................. 19 5.3 Võimalikud kuulmiskahjustused .................................................................................... 23 5.4 Ehitiste kahjustused ja seotud kaebused......................................................................... 24 6. Regulatsioon Eestis, Euroopa Liidus ja NATO riikides ........................................................ 26 6.1 Euroopa Liit ja NATO riigid .......................................................................................... 26 6.1.1 Relvade müraga seotud ISO standardid ning müra mõõtmis- ja arvutusmeetodid 26 6.1.2 Militaarmüra regulatsiooni muutused Eesti lähiriikides ......................................... 33 6.2 Eesti ................................................................................................................................ 35 6.2.1 Eestis kehtiv müra regulatsioon .............................................................................. 35 6.2.2 Perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus militaarmüra regulatsioonile. Koondülevaade ............................................................................................ 37 7. Hindamismeetodid ja juhendmaterjalid ................................................................................. 47 7.1 Militaarmüra uuringute lähteandmed ............................................................................. 48 7.2 Juhised helirõhutasemete mõõtmiste kohta kaugpunktides ........................................... 50 3  7.3 Juhised helivõimsustasemete mõõtmiste ja tulemuste esitamise kohta ......................... 52 7.4 Mürakaardistamise ehk modelleerimise juhised ............................................................ 55 7.4.1 Nõuded mürakaardistamisele .................................................................................. 55 7.4.2 Nõuded mürakaartide esitamisele ........................................................................... 57 7.5 Seire................................................................................................................................ 61 8. Ruumiline planeerimine ........................................................................................................ 62 9. Tegevuskava .......................................................................................................................... 65 10. Leevendusmeetmed............................................................................................................ 66 Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 67 Kasutatud allikad .......................................................................................................................... 68 LISAD Lisa 1. Perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus militaarmüra regulatsioonile. Detailülevaade. Lisa 2. Militaarmüra regulatsiooni tingimuste kontrollnimekiri. 4 Sissejuhatus Eesti seadustes ega määrustes ei ole kehtestatud riigikaitselisest tegevusest tekkiva või välisõhus leviva müra normtasemeid. Selleks, et Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppetegevuse kavandamise ja kontrollimise juures arvestada müraga seotud aspekte, tellis Kaitseministeerium militaarmüra regulatsiooni, mille 2014. aastal koostas Akukon Oy Eesti filiaal. Regulatsioonis on militaarmüra allikatena käsitletud Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutatavaid relvi, lõhkamisi ja pürotehnilisi imitatsioonivahendeid. Militaarmüra regulatsioon koosneb kontseptsioonist ning selle koondaruandest (seletuskirjast). Militaarmüra regulatsiooni kontseptsioon kehtestab müra normtasemed müratundlike hoonete õuealadel ning mürataseme hindamise meetodid. Militaarmüra regulatsiooni koondaruanne käsitleb laiemalt teemasid, mida on militaarmüra regulatsiooni kontseptsiooni koostamise käigus analüüsitud, mis valikud on langetatud ja mis on olnud nende põhjuseks. Regulatsioonis on veel soovitused, kuidas vähendada vibratsioonihäiringuid, juhised, kuidas korraldada ja koostada (mõõta, müra kaardistada) mürauuringut ning edaspidi käsitlevate teemade tegevuskava. Regulatsioonis on selgitatud, kuidas seirata militaarmüra ning kuidas planeerimise juures rakendada militaarmüra regulatsiooni põhimõtteid ja leevendusmeetmeid. Militaarmüra regulatsiooni alusel peab koostama militaarmüra uuringuid, mõõtma ja modelleerima militaarmüra. Regulatsioon võimaldab militaarmüraga arvestada väljaõppeehitiste planeerimise, ehitamise ja kasutamise reguleerimisel. Samuti aitab vastav regulatsioon paremini reguleerida väljaõppeehitiste ümbruses toimuvaid tsiviilarendusi, andes nt kohalikule omavalitsusele parema aluse maakasutuse efektiivsemaks suunamiseks. Militaarmüra reguleerimine on Kaitseministeeriumi initsiatiiv, sest sellist kohustust ei tulene ühestki õigusaktist. Et militaarmüra regulatsioon on valminud aastal 2014, tuleb analüüsida selle aja- ja asjakohasust. Seega on käesoleva töö (edaspidi ka analüüsi) eesmärk analüüsida militaarmüra regulatsiooni kontseptsiooni ja koondaruande aja- ja asjakohasust ning vajaduse korral esitada põhjendatud ettepanekud nende muutmiseks. 12.07.2018 toimunud töökoosolekul esitas tellija alljärgnevad enda poolsed selgitused ja täpsustused töö eesmärgi ja vajaduse osas: 1. Pärast regulatsiooni koostamist on tehtud mitmeid militaarmüra uuringuid. Eesmärk on teada saada, kuidas on regulatsioon mürauuringutes rakendatav, mis on selle kitsaskohad ja puudused, kas uuringute koostajad on regulatsiooni mõistnud ühtemoodi, kas tehtud uuringud vastavad regulatsiooni põhimõtetele ja nõuetele. Teisalt on uuringute tegijad andnud tagasisidet, et regulatsiooni osad tingimused ei tundu mõistlikud. Tagasiside on ka dokumenteeritud. Samuti on dokumenteeritud regulatsiooni koostaja poolsed kommentaarid neile; 2. Militaarmüra regulatsiooni koostamise ajal kehtis välisõhus leviva (v.a riigikaitselisest tegevusest tekitatud) müra normeerimisel sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, käesoleval hetkel on välisõhus leviva müra normeerimine kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (siseruumides 5  leviva müra normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel). Kuidas määruste muutumine avaldab mõju militaarmüra regulatsioonile ja selle põhimõtetele? Millised regulatsioonis käsitletavad müra hinnatud tasemed on võrreldavad keskkonnaministri määruses toodud põhimõtetega? 3. Lisaks eelnevale on oluline analüüsida, kas regulatsiooni aluseks olevad referentsmaterjalid on aja- ja asjakohased ka täna või on neis toimunud muudatusi (uuendusi), mida peaks arvestama ka militaarmüra regulatsiooni ajakohastamisel. Kas on olemas teisi Eesti või rahvusvahelisi juhendeid, standardeid, metoodikaid vms, millega tuleb regulatsioonis arvestada, kuid eelmise regulatsiooni koostamise ajal need puudusid?; 4. Militaarmüra regulatsioonist ei selgu selles esitatud tingimuste tagamaad või viited allikatele. Vajalik on regulatsiooni peatükid läbi analüüsida ja selgitada välja, kas tingimused on hetkel ka asjakohased, millest tingimused lähtuvad ja kas need kehtivad igas olukorras või teatud juhtudel võib/oleks mõistlik teha erisusi. Tellijale oluline eelkõige avalikkusega suhtlemisel. Kasutada saab mh nt regulatsiooni koostamise aegseid töökoosoleku protokolle jms; 5. Regulatsiooni põhimõtetest lähtuvalt tuleb hinnata väikese- ja suurekaliibriliste relvade poolt põhjustatud müratasemeid eraldi ning sellest tulenevalt on regulatsioonis esitatud eraldi normid väikese- ja suurekaliibriliste relvade müratasemetele. Millal on oluline neid käsitleda eraldi ja millal ning kuidas tuleks arvestada nende koosmõju? Vastavalt kaitseministri 26.06.2015 määrusele nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ tohib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Müra normtaseme kategooria määratakse üldplaneeringus harjutusvälja, lasketiiru või lennuvälja mürakaardi alusel. Kuidas on regulatsioonis esitatud normid ja müra hindamise põhimõtted võrreldavad keskkonnaministri määruses nr 71 toodud normide ja põhimõtetega?; 6. Regulatsiooni tuleks teatud kohtades täpsustada. Nt teha konkreetsed ettepanekud, millised peaksid olema mürakaartide vormistuslikud nõuded – eesmärk, et mürakaardid peaksid olema võimalikult lihtsasti ka tavainimesele arusaadavad ja loetavad põhimahus ka ilma seletuskirjata (nt impulssmüra korrektsiooniga arvestamine, müravahemike värvipaleti valik, väljaõppealade piirid, asustusüksused jms). Kuidas arvestada aktiivset harjutuspäeva (kuidas koostada stsenaarium, millest lähtuvalt valida relvad, kasutuspäevad jms)? Tuleb tagada üheselt arusaadavus!; 7. Kas enne 2014. a tehtud mürauuringud (mõõtmised, modelleerimised) vastavad regulatsiooni põhimõtetele ja kas tulemused on võrreldavad ka tänaste müranormidega või on vaja tellida uued uuringud? Tellijapoolsed töörühma liikmed on: ✓ Marit Abiline (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus); ✓ Diane Salimaa (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus); ✓ Sirje Tomiste (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus); ✓ Tuuli Vors (Kaitseministeerium); ✓ Joonas Jürisaar (Kaitsevägi); ✓ Andres Järve (Kaitseliit). 6 Töö koostaja poolt osalevad: ✓ Tanel Esperk (OÜ Alkranel); ✓ Elar Põldvere (OÜ Alkranel); ✓ Margit Oja (Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor). Regulatsiooni analüüsi protsess jaotati kaheks etapiks. Käesolev dokument sisaldab koondülevaadet mõlema etapi tulemustest. Analüüsi aruanne on ülesehitatud lähtuvalt militaarmüra regulatsiooni koondaruande peatükkidest (sh nende pealkirjadest) ning iga regulatsiooni koondaruande peatüki kohta on kirjeldatud selle eesmärki, aja- ja asjakohasust tänases situatsioonis ja vajadusel analüüsi koostaja poolseid ettepanekuid regulatsiooni muutmiseks. 7 1. Sissejuhatus ja regulatsiooni eesmärk Peatüki eesmärk: Peatüki eesmärk on selgitada militaarmüra regulatsiooni vajadust ning eesmärki. Asja- ja ajakohasus: Militaarmüra regulatsiooni vajadus on endiselt aktuaalne, kuna siseriiklikult riigikaitselisest tegevusest tingitud müra ei reguleerita (aluseks atmosfääriõhu kaitse seadus). Samas toimub riigikaitseline tegevus Eesti erinevates piirkondades endiselt ning ühtsete hindamispõhimõtete ja väljaõppetegevuse kavandamise ja kontrollimise juures müra aspektiga arvestamine on jätkuvalt oluline. Ettepanekud: Käesoleva tööga analüüsitakse 2014. a kasutusele võetud militaarmüra regulatsiooni rakendatavust militaarmüra uuringutes, selle asja- ja ajakohasust ning vajadusel tehakse asjakohased regulatsiooni muutmisettepanekud vastavate peatükkide juures. Käesoleva peatüki muutmiseks ettepanekud puuduvad. 2. Militaarmüra akustika 2.1 Militaarmüra allikad Peatüki eesmärk: selgitada militaarmüra eripärasusi ning müraallikaid. Asja- ja ajakohasus: Militaarmüra allikad militaarmüra regulatsiooni kontseptsiooni tähenduses (relvad, lõhkevahendid ja pürotehnilised imitatsioonivahendid) on ka tänases situatsioonis samad, mis regulatsiooni koostamise ajal. On lisandunud küll uusi relvi, kuid nendega seotud müra alamallikad on endiselt samad (lask, tabamus). Militaarmüra modelleerimistes on jätkuvalt välja jäetud laskemoona lennuheliga arvestamine, kuna võrreldes laskmise ja tabamuse müraga ei oma laskemoona lennuheli koondmüras olulist tähtsust. Lisaks ei arvesta senine riigisisene kui ka naaberriikide praktika militaarmüra hindamises laskemoona lennuhelist tekkiva müraga. Militaarmüra eripärast tingituna levib see väga kaugele. Nimetatud asjaolu on tõestanud ka pärast regulatsiooni kinnitamist tehtud mürauuringud. Näiteks Kaitseväe keskpolügooni mürakaardi (Alkranel OÜ, 2016) töös on tõdetud, et öise aja 40 dB müra normtase saavutatakse u 10 km kaugusel polügoonist. Lahingmasina CV9035 pardakahurist laskmise müra mõõtmise uuringus (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018) määrati u 3 km kaugusel päevase aja müra hinnatud tasemeks 53 dB. Samas väikesekaliibriliste relvade kasutamise korral saavutatakse müra normtase üldjuhul väiksematel kaugustel. Näiteks Viru jalaväepataljoni lasketiiru mürauuringust (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014a) selgub, et ilma külgvalli ja kaitseseinata olukorras jõuab lähimate majapidamisteni (u 800 m kaugusel) müratase vahemikus 40-44 dB. Siinkohal tuleb aga tõdeda, et müra leviku kaugus sõltub paljudest teguritest (nt laskude arv, relva tüüp, relva kaliiber, maastik jms) ning on erinevates olukordades ja kohtades erinev. Ettepanekud: Peatükis toodu on aja- ja asjakohane ning muutmisettepanekuid ei tehta. 8  2.2 Impulssmüra Peatüki eesmärk: impulssmüra ja selle regulatsioonis arvesse võtmise aluste tutvustus. Aja- ja asjakohasus: Jaotis on asjakohane, sest militaarmüra on endiselt peamiselt impulsiivse iseloomuga ning eriti just impulsiivsus on see, mis põhjustab märgatavat häirivust elanikkonnas. Olenevalt müraallikast on impulssmüra helirõhutasemed ning sageduskarakteristikud erinevad, mistõttu on erinevad ka nende levik ja tajutav häiriv mõju. Aluseks olevast standardist ISO 1996-1:2003 on 2016. aastal ilmunud uus versioon, mis on ka eestikeelsena üle võetud kui rahvuslik standard EVS ISO 1996-1:2017. Definitsioonid kehtivad siiski endiselt ning selles osas muudatusi ei ole. Nimetatu laieneb ka impulssmüra korrektsioonide kohta, mis ka uues standardi versioonis on endiselt olemas. Enamus tänapäevaseid müramõõteseadmeid on juba võimelised vahetult paralleelselt mõõtma nii A- kui C-kaalutud müratasemeid lairibas, mõnel juhul ka eraldi kaalutud spektreid. Alternatiivina võib mõõtmised läbi viia ka kaalufiltrita ning filter rakendada hiljem, arvutuste käigus. Regulatsiooni peatükis on toodud, et vastavalt standardile ISO 1996-1 on suureenergialised impulssmüra allikad kõik lõhkelaengud, mille TNT ekvivalent ületab 50 g, või võrreldavate omadustega ja häirivusega allikad (näitena on standardis toodud erinevad lõhkamised ja militaarlahingmoon). Kuigi standardist on vahepeal ilmunud uus versioon on antud definitsioon jäänud samaks. Nimetatud 50 g TNT ekvivalent on võetud ka aluseks regulatsioonis väikese- ja suurekaliibriliste relvade jaotamisel (lisaks kaliibri suurusele). Need asjaolud on siiski detailid ja järeldusi antud jaotise osas ei muuda. Ettepanekud: 1. Ülaltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku muuta militaarmüra regulatsiooni koondaruande peatüki 2.2 esimest lõiku järgmiselt: „Impulssmüra ja selle allikaid on käsitletud rahvusvahelises standardis ISO 1996-1:2016 (mille eestikeelne ametlik tõlge on Eesti standard EVS-ISO 1996-1:2017 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“)“. 2. Soovitame muuta läbivalt dokumendis (nii koondaruanne kui kontseptsioon) viite standardile ISO 1996-1:2003 viiteks rahvuslikule standardile EVS-ISO 1996-1 ilma aastaarvuta, mis tähendab, et peetakse silmas viimast, hetkel kehtivat versiooni. Sama soovitame ka kõikide teiste regulatsioonis viidatud standardite puhul. Regulatsiooni rakendamisel on siiski oluline võtta arvesse hetkel kehtivaid standardeid, mistõttu on tarvilik, et selle rakendamisel läbi viidavates mõõtmistes ja analüüsides on ära toodud, millise konkreetse standardi redaktsiooni alusel konkreetne töö tehti ja standarditele viidata koos hetkel kehtiva redaktsiooni aastaarvuga. Juhul kui regulatsiooni ja standardi nõuetes on ebakõla, siis kehtivad standardi nõuded. 9  3. Samuti on ebatäpsusi või mitmeti mõistetavust koondaruande peatüki 2.2 eelviimases lõigus, mis püüab ilmselt kirjeldada mõõdetud müra ekvivalent- või ekspositsioonitasemete korrigeerimise ehk parandatud tasemete kasutamise tarvidust normtasemetega võrdlemisel impulsiivse müra korral. Soovitame selle kas eemaldada või asendada järgneva või sobivalt sõnastatud lõiguga: „Müratasemete korrigeerimine impulssmüra korral ehk parandatud tasemete kasutamine arvutustes ja normtasemetega võrdlemisel on vajalik, võtmaks arvesse impulsiivse müra eriliselt häirivat toimet võrreldes mõõdetud, sama kõrge tasemega ühtlase müraga.“ 2.3 Madalsageduslik müra Peatüki eesmärk: madalsagedusliku müra ja selle regulatsioonis arvesse võtmise aluste tutvustus. Asja- ja ajakohasus: Jaotis on endiselt aja- ja asjakohane. Militaarmüra iseloomu sagedus- ja leviku karakteristikud ei ole muutunud. Teaduskirjanduses ollakse endiselt seisukohal, et impulsiivse, madala sagedusega müra häirivus elanikkonna seas on märksa suurem kui ekvivalentne A- kaalutud (inimkõrva tundlikkust arvestav) müratase1. Teisisõnu, praktiliselt mõõdetud, ühe ja sama LpAeq väärtusega ühtlase maanteemüra ja madalsagedusliku, impulsilise militaarmüra võrdlemisel on militaarmüra selgesti häirivam kui sama väärtusega ühtlane maanteemüra. Seetõttu rakendatakse häirivuse tajumise ühtlustamiseks impulssmüra korrektsiooni. Impulssmüra korrektsiooni olulisuse kohta võib tuua näite Vos (2017) uuringust „Estimating parameter values in a model for rating shooting sounds from field survey data“ (http://dx.doi.org/10.1121/1.4976215), mis viitab, et suurekaliibriliste relvade müra mõõdetud A- kaalutud mürale tuleks liita ligi 25 dB, et saavutada sama häirivuse tase võrreldes sarnase A- ekvivalenttasemega liiklusmüraga. Tegemist on siiski suhteliselt väikesel valimil baseeruva uuringuga, et selle põhjal teha lõplikke järeldusi. Artikkel võib aga olla tähelepanuväärne, sest selles käiakse välja arvutusmudel, mis annab mõõdetud LpA,eq-st ja müra parameetritest lähtuvalt parandatud mürataseme, mis on häirivuselt võrdne ühtlase liiklusmüraga. Ettepanekud: Peatükis toodu on aja- ja asjakohane ning muutmisettepanekuid ei tehta. 3. Müraallikad Peatüki eesmärk: täpsustada militaarmüra allikaid ja määratleda regulatsiooni käsitlusala. Asja- ja ajakohasus: Riigikaitselise tegevuse üldpõhimõtted ja militaarmüra regulatsiooni vajadus ning eesmärk on ka käesoleval hetkel samad võrreldes regulatsiooni koostamise aegse perioodiga. Seega on jätkuvalt oluline keskenduda Kaitseväes kasutuses olevale relvastusele ja selle kasutusest tingitud mürale. Sarnane praktika on jätkuvalt ka teistes riikides (nt Soome, Rootsi, Saksamaa jt). 1 Madalasagedusliku müra osakaalu hindamiseks on levinud meetod mõõdetud L A ja LC võrdlemine. Mida suurem on nende erinevus, seda suurem on madalasagedusliku müra osakaal üldises müras. Alates 20 dB erinevusest loetakse müra tugevalt madalasageduslikuks. 10 Võrreldes militaarmüra regulatsiooni koostamise aegse olukorraga on muutunud asjaolu, et harjutusväljade kohta on hakatud koguma aastate kaupa kasutuskoormuse andmeid, mis sisaldavad päevase täpsusega infot konkreetsel harjutusväljal kasutatud väljaõppealade ja kaliibrite kaupa laskemoona koguste kohta. Kasutuskoormuse andmete alusel on võimalik leida nt aasta maksimaalse või keskmise (tüüpilise) kasutuskoormusega päevi ning saada ülevaade aasta lõikes koormuse kõikumiste kohta. Kasutuskoormuse andmed on oluliseks sisendiks olemasoleva reaalse müra olukorra iseloomustamiseks. Relvastuse jagamine väikese- ja suurekaliibrilisteks relvadeks/vahenditeks on tavapärane praktika nii regulatsiooni järgselt koostatud mürauuringutes kui ka naaberriikide senises praktikas. Peatükis on viide kontseptsiooni lisale 1, kus on välja toodud erinevad Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutatavad väikese-ja suurekaliibrilised relvad. Kuigi nimekirjas toodud relvad on kasutusel ka tänasel hetkel, on nimekiri ajas ikkagi muutuv, sõltudes uute relvade kasutusele võtmisest. Väikese- ja suurekaliibriliste relvade jaotamisel saavad määravaks regulatsioonis toodud põhimõtted ning eraldi relvade nimekirja välja toomine (kontseptsiooni lisa 1) ei ole vajalik. Peatükis on viide lisadele A1 ja A2, mis näitlikustavad ühel harjutusväljal esinevate harjutuspäevade kasutuskoormuse varieeruvust. Näited on illustreeriva iseloomuga ning pärinevad ajast, kui harjutusväljadel ei olnud rakendunud igapäevane kasutuskoormuse andmete kogumine. Seega käesoleval hetkel ei ole antud näited ajakohased ning nimetatud harjutusväljadel (Nursipalu ja Klooga) teostatavate võimalike mürauuringute korral tuleb lähtuda reaalsetest kogutud kasutuskoormuse andmetest. Ettepanekud: ✓ Väikese- ja suurekaliibriliste relvade jaotamisel saavad määravaks regulatsioonis toodud põhimõtted ning eraldi relvade nimekirja välja toomine (kontseptsiooni lisa 1) ei ole vajalik; ✓ Peatükis on viide regulatsiooni koondaruande lisadele A1 ja A2, mis näitlikustavad ühel harjutusväljal esinevate harjutuspäevade kasutuskoormuse varieeruvust. Käesoleval hetkel ei ole antud näited ajakohased ning nimetatud harjutusväljadel (Nursipalu ja Klooga) teostatavate võimalike mürauuringute korral tuleb lähtuda reaalsetest kogutud kasutuskoormuse andmetest. Lisades A1 ja A2 esitatud kasutuskoormuse andmed on desinformeerivad, mistõttu tuleks need eemaldada; ✓ Edaspidistes mürauuringutes on oluline lähtuda harjutusväljadel kogutavatest kasutuskoormuse andmetest. 3.1 Väikesekaliibrilised relvad Peatüki eesmärk: selgitada relvade jaotamise põhimõtteid. Asja- ja ajakohasus: Relvad jaotatakse regulatsiooni alusel väikese- ja suurekaliibrilisteks. Seejuures loetakse väikesekaliibrilisteks relvi, mille kaliiber on alla 20 mm ja lõhkelaenguid ning pürotehnilisi imitatsioonivahendeid, milles sisalduva lõhkeaine kaal on alla 50 g TNT ekvivalent. Samuti kuuluvad väikesekaliibriliste relvade alla erinevad käsigranaadid. Suurekaliibrilised on vastavalt 20 mm kaliibrist ja 50 g TNT ekvivalent kogusest suuremad relvad ja vahendid. Mõlemat 11 tüüpi relvad on Kaitseväes jätkuvalt kasutusel. Relvade jaotamise piiriks loetav 20 mm kaliibri suurus on jätkuvalt tavapraktika ka teistes riikides (nt Soome, Saksamaa, Rootsi). Seetõttu on vastav relvade jaotamise põhimõte aktuaalne ka tänases olukorras. Varasemalt Soomes militaarmüra reguleerimisel aluseks võetud Soome Kaitsejõudude juhendmaterjali „Raskaiden aseiden ja räjähteiden aiheuttaman ympäristömelun arvointi“ (Jaloniemi, 2005 ref Ramboll Eesti AS, 2012) kohaselt loeti suurekaliibriliste relvade hulka lõhkevahendid/lõhkelaengud, milles lõhkeaine kogus oli üle 60 g TNT ekvivalent. Soomes 2017. a rakendunud uues määruses „Valtioneuvoston asetus raskaiden aseiden ja räjäytysten melutasoista“ (https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170903), mis sätestab müratasemed raskerelvadele ja lõhkamistele, on lõhkevahendite/lõhkelaengute jaotamisel seatud piiriks 200 g TNT ekvivalent ehk üle 200 g TNT ekvivalent lõhkeaine koguse korral tuleb vastavat vahendit müra hindamisel käsitleda nagu suurekaliibrilist relva. Seejuures võis Soome Kaitseväe esindajaga toimunud kirjavahetusest järeldada, et 200 g TNT koguse piiriks seadmise põhjused peituvad asjaolus, et Soome Kaitseväes on suurekaliibriliste relvade laskemoonas levinud 200 g TNT ekvivalent ja suurema lõhkeaine koguse kasutamine. Regulatsiooni analüüsi töökoosoleku (nr 3, 04.10.2018) arutelu käigus jõuti aga tõdemusele, et pigem on soomlased silmas pidanud 200 g TNT lõhkepakette, mis on Soome ja Eesti Kaitsevägedes peamiselt kasutusel ning suurekaliibriliste relvade laskemoonas kasutatava lõhkeaine kogusega ei ole antud juhul seost. Militaarmüra regulatsioonis esitatud 50 g TNT ekvivalent väikese- ja suurekaliibriliste relvade eristamiseks lähtub ISO 1996-1 standardist. Kuigi vastavast standardist on tänaseks olemas uus versioon (vt ptk 2.2) on 50 g TNT ekvivalendi piir tugeva impulssmüra ja suureenergialiste impulssmüra allikate eristamiseks standardis endiselt olemas. Seega, vaatamata Soomes tehtud muudatustele, on analüüsi koostaja ettepanek võtta aluseks standardis toodud 50 g TNT ekvivalendi piir ehk mitte muuta regulatsioonis toodud vastavat piiri. Regulatsioonis on väikesekaliibriliste relvade definitsiooni juures öeldud veel, et väikesekaliibriliste relvade hulka kuuluvad ka erinevad käsigranaadid. Reaalselt võivad aga käsigranaadid sisaldada suuremat kogust TNT (ekvivalent) kui 50 g (nt ründekäsigranaat m/56), mistõttu tuleks ikkagi arvestada konkreetse käsigranaadi liigitamisel väikese- või suurekaliibriliseks selles sisalduva TNT ekvivalenti. Kui see ületab 50 g, siis liigitub käsigranaat suurekaliibriliseks relvaks. Ettepanekud: 1. Käsigranaate ei tohiks lugeda automaatselt väikesekaliibriliste relvade hulka. Arvestada tuleb konkreetse käsigranaadi liigitamisel väikese- või suurekaliibriliseks selles sisalduva TNT ekvivalenti. Kui see ületab 50 g, siis liigitub käsigranaat suurekaliibriliseks relvaks. 3.2 Suurekaliibrilised relvad ja lõhkamised Peatüki eesmärk: selgitada relvade jaotamise põhimõtteid. Asja- ja ajakohasus: vt eelmine peatükk. Ettepanekud: vt eelmine peatükk. 12  3.3 Impulssmüra korrektsioon Alajaotuse eesmärk: müra hinnatud taseme leidmise soovitusliku arvutuskäigu tutvustus. Aja- ja asjakohasus: Jaotis on endiselt asjakohane, kuid uuenenud on nii aluseks olnud standard ISO 1996-1:2003 kui selle sõsarstandard ISO 1996-2 (üle võetud Eesti rahvusliku standardina EVS-ISO 1996-2:2017, tõlke eeldatav avaldamine novembris 2018), mis kirjeldab müratasemete määramist keskkonnas. Kuigi EVS-ISO 1996-1:2017 tabel A.1 kirjeldab ühtlasi ka impulsiivse müra tuvastamist mõõtetulemuste alusel signaali ja müra sagedusriba-parandatud suhte abil, mis senises käsitluses puudus, ja viitab sealjuures EVS-ISO 1996-2-le, on viimase uusimas versioonis siiski tõdetud, et rahvusvahelist meetodit impulssmüra eristamiseks nö tavalisest ebaühtlasest mürast ja sellele parandi rakendamiseks veel ei ole. Samas viitab EVS-ISO 1996-2 aga omakorda rahvuslikele meetoditele, kus seda siiski tehtud on. Üks näide sellest on Nordtest meetod NT ACOU 112, mis annab juhised impulsiivse müra tugevusele vastava häiringu-parandi leidmiseks mõõdetud A-kaalutud müratasemele. Kuna Nordtest meetodid on üldiselt aktsepteeritavad kogu Skandinaavias, siis see meetod peaks olema rakendatav ka Eesti oludes. Nordtest meetod NT ACOU 112 kui ka Vos (2017) (vt ptk 2.3) arvutusmeetodid võimaldavad leida täpseid impulssmüra parandeid müraallikast konkreetsetel kaugustel. Seejuures oleksid impulssmüra parandused kaugemal müraallikast väiksemad kui lähemal. Töökoosoleku (nr 3, 04.10.2018) käigus otsustati, et jätkatakse ikkagi senise, regulatsioonis toodud ühenumbrilise parandi põhimõttega ja seda tulenevalt järgmistest asjaoludest: ✓ teistes riikides ka kasutusel ühenumbrilised parandid ning lähtuvalt müraallika kaugusest igale relvale eraldi parandit ei arvutata; ✓ konkreetse relva jaoks täpsemate parandite leidmiseks vajalikud algandmed ei pruugi olla kõigis varasemates relvade müraemissiooni mõõtmistöödes säilinud ning vajalikuks võib osutuda uute mõõtmiste läbi viimine, mis suurendab töö mahtu ning maksumust; ✓ küsitavusi tekitab täpsemate parandite kasutamise võimalikkus müra modelleerimisel. Kuigi näiteks NT ACOU 112 või Vos (2017) (vt ptk 2.3) annavad soovi korral võimaluse rakendada parandit, mille suurus sõltub vastuvõtukohas tajutava impulsi tugevusest, toob see endaga kaasa potentsiaalselt oluliselt keerukama, aeganõudvama ja kallima mõõte- ja analüüsiprotsessi kui seni välja pakutu. Samas on sellest saadav kasu võrreldes lihtsama, vastavalt standardile EVS-ISO 1996-1 leitud parandile, pigem väheldane. Siinkohal saab välja tuua, et tugeva impulssmüra ja suureenergialiste impulssmüra allikate eristamiseks vastavad impulssmüra korrektsioonid või nende arvutamispõhimõtted on endiselt ka ISO 1996-1 standardi uues versioonis olemas. Ettepanekud: Peatükis toodu on aja- ja asjakohane ning muutmisettepanekuid ei tehta. 3.4 Lõhkamisest põhjustatud müratasemete levik Peatüki eesmärk: kirjeldada erineva koguse lõhkeaine lõhkamisest tekkiva müra levikut. Asja- ja ajakohasus: Jätkuvalt teostatakse väljaõppe käigus lõhkamisi erinevate lõhkeaine kogustega ning lõhkeainena on kasutusel endiselt TNT. Seega on peatükis toodu aktuaalne ka 13 käesoleval hetkel. Peatükis esitatud müratasemete levik arvestab nii teoreetilisi arvutusi kui ka reaalselt mõõdetud tulemusi ning vastavad arvutusmeetodid ei ole sisuliselt muutunud. Regulatsiooni kinnitamise järgselt on lõhkamistega seotud militaarmüra uuringuid tehtud kahel korral Sirgalas. 2014. a teostas Akukon OY Eesti filiaal 240 kg lõhkeaine (TNT ekvivalent) lõhkamisest tingitud müratasemete mõõtmised u 14,5 km ja u 16,8 km kaugusel asuvates mõõtepunktides. Mõõtetulemused (LCE, dB) olid vastavalt 75 dB ja 67 dB. Töös märgitakse, et mõõtmised teostati 2-5 m/s põhjatuule korral, kuid lõuna poolse suunaga tuule korral võivad müratasemed olla kõrgemad. Teisel korral teostas Akukon OY Eesti filiaal Sirgalas 2015. a 120- 160 kg lõhkeaine (TNT ekvivalent) lõhkamisest tingitud müratasemete mõõtmised u 7 km ja u 9 km kaugusel asuvates mõõtepunktides. Mõõtetulemused (LCE, dB) olid vastavalt 91-92 dB ja 83 dB. Töös tõdetakse, et mõõtmise ajal puhusid lõunatuuled (5-7 m/s), mis suure tõenäosusega tõstsid üksiku mürasündmuse mürataset võrreldes tuulevaikse olukorraga. Mõlemas Sirgalas teostatud mürauuringus asusid mõõtmispunktid lõhkamiskohast väga kaugel. Sellistel kaugustel hakkavad müra levikut määrama maastikulised iseärasused ning erinevused arvutuslike ja tegelike mõõtmiste vahel võivad olla suured. Lisaks mängivad rolli ilmastikutingimused mõõtmishetkel. Seega ei ole läbiviidud mürauuringute alusel põhjust teha regulatsiooni koondaruande peatükis 3.4 esitatud tabelis 1 esitatud väärtustes korrektsioone. Regulatsiooni tabelis 1 esitatu näol on tegemist arvutuslike andmetega, mille tulemusi on korrigeeritud vastavalt reaalselt mõõdetud tulemustele. Seega on tabelis toodud andmed täpsemate lõhkamisega seotud müraemissiooni andmete puudumise korral kasutatavad nt modelleerimiste alusandmetena. Samas tuleb arvestada, et kauguse suurenedes muutuvad arvutuslikud väärtused järjest ebatäpsemaks eelkõige tulenevalt maastikuspetsiifikast. Kui nimetatud andmeid kasutada modelleerimistes, tuleb aluseks võtta alla 0,5 km kaugusel müraallikast arvutatud vastavad väärtused. Andmete olemasolu korral tuleb aga tabelis 1 toodule alati eelistada lõhkeaine lõhkamisel reaalselt mõõdetud müraemissiooni andmeid. Ettepanek: 1. Regulatsiooni koondaruande peatükis 3.4 tabelis 1 esitatud andmed on täpsemate lõhkamisega seotud müraemissiooni andmete puudumise korral kasutatavad nt modelleerimiste alusandmetena. Samas tuleb arvestada, et kauguse suurenedes muutuvad arvustuslikud väärtused järjest ebatäpsemaks eelkõige tulenevalt maastikuspetsiifikast. Kui nimetatud andmeid kasutada modelleerimistes, tuleb aluseks võtta alla 0,5 km kaugusel müraallikast arvutatud vastavad väärtused. Andmete olemasolu korral tuleb aga tabelis 1 toodule alati eelistada lõhkeaine lõhkamisel reaalselt mõõdetud müraemissiooni andmeid. 4. Müra normtasemed 4.1 Kohaldusala Peatüki eesmärk: selgitada regulatsiooni rakendamise põhimõtteid. Asja- ja ajakohasus: Peatükis on esitatud põhimõte, et olemasolevatele ja perspektiivsetele väljaõppealadele ja -ehitistele kehtivad samad nõuded. Arvestades, et arendustegevus toimub 14 põhimahus olemasolevatel militaarobjektidel on selline lähenemine ka hetkel asjakohane, lihtsustades nii nõuete rakendamisest arusaamist. Võrreldes militaarmüra regulatsiooni koostamise ajaga on mõnevõrra muutunud välisõhus leviva müra õiguslik raamistik. Varasemalt välisõhus leviva müra normeerimise aluseks olnud sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ reguleerib tänases õigusruumis vaid elu- ja ühiskondlike hoonete ruumides esinevaid müratasemeid ning mürataseme mõõtmise meetodeid. Töökoosoleku nr 4 (18.10.2018) käigus selgus, et sotsiaalministri määrus nr 42 muutub kehtetuks tõenäoliselt juba 2019. aastal. Määrusega reguleeritud teemasid käsitletakse edaspidi majandus- ja kommunikatsiooniministri sisekliima määruses. Välisõhus leviva müra normeerimise aluseks on tänases õigusruumis atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (vt ptk 6.2.1). Vaatamata muudatustele kehtib ka tänases õigusruumis alade kategooriatesse jaotamise põhimõte ning atmosfääriõhu kaitse seaduse kohane II kategooria ala hõlmab endiselt nii haridus- ja tervishoiuasutusi, elamumaid ning rohealasid. Selguse huvides on asjakohane jätkata militaarmüra regulatsiooni rakendamist nö ühel kategoorial ehk maa-alal, kus paiknevad müratundlikud objektid. Ka peatükis nimetatud müratundlike objektide loend on hetkel endiselt asjakohane. Atmosfääriõhu kaitse seaduses on II kategooria alana käsitletud ka rohealasid, kus tuleb tagada ka vastav müra piirnorm. Militaarmüra regulatsioonis kajastatakse aga müratundlike objektidena inimestega otseselt seonduvaid objekte nagu elamud ja ühiskondlikud hooned, rohealadele jõudvat mürataset ei reguleerita. Asjakohaseks saab pidada ka peatükis toodud eesmärki, et regulatsiooni nõuded tuleb tagada müratundlike objektide läheduses, mitte tervel kinnistul. Viimane lähtub põhimõttest, et ka nt elamumaa sihtotstarbega kinnistud võivad olla suured ja hõlmata endas piirkondi, kus inimene igapäevaselt ei pruugi viibida. Küll aga on selge, et inimeste viibimist eluhoone lähialal tuleb üldjuhul igapäevaselt ette. Kui hoone on konkreetne mõiste, siis selle lähiala defineerimine võib osutuda keeruliseks. Elamute puhul on aktiivsemalt kasutatav ala ehk hoone lähiala võimalik määratleda õueala piiriga ehk norm peab olema tagatud õueala piiril. Vastav „eraõu“ on esitatud Maa-ameti põhikaardil. Teiste müratundlike objektide (tervishoiu-, hoolekande- ja haridusasutused) puhul põhikaardil õueala määratletud ei ole (sageli paiknevad hoone ümber hoopis parklad, juurdepääsuteed jms). Arvestades, et viimati nimetatud asutustes viibivad inimesed põhiosa ajast hoones sees, siis oleks ettepanek rakendada regulatsioonis määratud normtasemeid tervishoiu-, hoolekande- ja haridusasutuste hoonete juures ehk norm peab olema tagatud vastava hoone enda juures. Kohaldusala kohta saab siinkohal tuua ka ühe näite varasemast kohtulahendist (lahendi tegemise ajal kehtis sotsiaalministri määrus nr 42). Elamumaa puhul on Riigikohus oma lahendis (3-3-1-88- 15; 08.08.2016; http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-88-15) asunud järgmisele seisukohale (väljavõte): „20. Kaebaja leiab, et müra normtaset ei tohiks ületada üheski kaebaja kinnistu punktis, st mitte ainult elamu juures. Ringkonnakohus nõustus selles osas kolmanda isiku selgitusega, et II kategooria normid on ennekõike põhjendatud sellega, et inimene viibib elamiseks ja töötamiseks ning ühiskondlikuks kasutamiseks ettenähtud kohtades pikemalt, mistõttu on 15 põhjendatud teha arvutused just elamu asukohast lähtudes. Kolleegium nõustub kaebaja seisukohaga, et isikul on ka elamut ümbritseval õuealal õigus viibida keskkonnas, kus müranorme ei ületata. Öised rangemad müranormid on aga kehtestatud une häirimise vältimiseks, mistõttu saavad need normid olulised olla vaid elamu vahetus läheduses. Elamut ümbritseval õuealal seevastu saab tähtsust omada vaid päevane normtase.“ Kohtulahendis toodud põhimõte oleks asjakohane ka militaarmüra regulatsioonist lähtuvalt ehk päevase aja normtasemeid rakendatakse elamute õuealadel (normtase peab olema tagatud õueala piiril) ning öise aja normtasemeid eluhoone enda juures. Ettepanek (ka kontseptsiooni peatüki 1.1 täiendamiseks): 1. Päevase aja normtasemeid tuleks rakendada elamute lähialadel ehk õuealadel (normtase peab olema tagatud õueala piiril) ning öise aja normtasemeid eluhoone enda juures. Teiste müratundlike objektide (tervishoiu-, hoolekande- ja haridusasutused) puhul tuleks regulatsioonis määratud päevase ja öise aja normtasemeid rakendada tervishoiu-, hoolekande- ja haridusasutuste hoonete juures ehk norm peab olema tagatud vastava hoone enda juures. 4.2 Normtasemed Peatüki eesmärk: normtasemete defineerimine arvestades ka sotsiaalministri määruses nr 42 (regulatsiooni koostamise ajal kehtinud redaktsioon) toodud normtasemeid. Asja- ja ajakohasus: Kui varasemas sotsiaalministri määruses nr 42 oli defineeritud kolm normtaset: taotlus-, piir ja kriitiline tase, siis hetkel kehtivas atmosfääriõhu kaitse seaduses on defineeritud kaks normväärtust: piir- ja sihtväärtus. Seejuures on keskkonnaministri määruse nr 71 eelnõu seletuskirjas normtasemete arvu vähendamise kohta toodud järgmist: „Müra kriitilise taseme sätted on (määrusest) välja jäetud ning sätestatakse vaid piirväärtus (piirtaseme asemel) ja sihtväärtus (taotlustaseme asemel)“. Müra normatiivide vähendamise põhjuste kohta on määruse seletuskirjas mh toodud järgmist (täpsem käsitlus ptk-s 6.2.1): Keskkonna valdkonnas rakendatavate piirnormide põhimõtted on sätestatud keskkonnaseadustiku üldosa seadusega (edaspidi KeÜS). Olulise keskkonnahäiringu teket eeldatakse KeÜSi § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt muu hulgas juhul, mil on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtust. Seega on oluliseks keskkonnahäiringuks piirväärtuse ületamine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses on mh toodud ka järgmine põhimõte: § 10. Vältimispõhimõte – Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Töökoosolekul nr 4 (18.10.2018) käidi välja mõte, et kui soovitakse rajada elu- või ühiskondlikke hooneid harjutusvälja lähedale müra mõistes kriitilisse tsooni, siis tuleks konkreetse kinnistu kinnistusraamatusse teha ka vastav märge, et inimene on teadlik, et ta elab kõrge müratasemega piirkonnas. Vastavalt kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 8 tohib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, 16 laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Juhul kui rajatav, laiendatav või ümber ehitatav ehitis jääb müratsooni, kus ületatakse välismüra normtasemeid, seatakse müra taluvuse servituut, mis sisuliselt tähendabki sellekohast märget kinnistusraamatus. Võrreldes regulatsiooni koondaruande peatükis 4.2 esitatud normtasemete (taotlus- ja kriitiline tase) definitsioone atmosfääriõhu kaitse seaduses tooduga, siis on militaarmüra regulatsiooni kriitiline tase võrreldav atmosfääriõhu kaitse seaduses esitatud piirväärtusega ehk piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Regulatsiooni kriitilise taseme eesmärk on hoida aktiivse harjutuspäeva müratase lähimate müratundlike objektide läheduses inimeste poolt talutavates piirides. Seaduses esitatud „sihtväärtust“ rakendatakse vaid uute müratundlike alade planeerimisel. Samas militaarmüra regulatsiooni „taotlustase“ rakendub nii olemasolevatel kui ka uutel aladel, mis paiknevad harjutusväljade lähedal. Seega ei ole „taotlustase“ otseselt võrreldav atmosfääriõhu kaitse seaduse „sihtväärtusega“. Samas on regulatsioonis esitatud taotlustaseme eesmärk säilitada harjutusväljade lähialade müratundlike objektide läheduses pikaajaliselt häid akustilisi tingimusi ja seda eelkõige arendustegevuste kavandamisel harjutusväljadel. Keskkonnaministri määruse nr 71 kohaselt rakendub olemasolevatel aladel vaid üks normtase – piirväärtus. Militaarmüra regulatsioonis on siiani olnud kasutusel taotlustase ja kriitiline tase. Seejuures taotlustaset on rakendatud aasta aktiivsete päevade keskmise ehk pikaajalise müraolukorra normeerimisel nii olemasolevatel kui ka uutel aladel, mis paiknevad harjutusväljade lähedal. Teisalt on aasta aktiivsete päevade keskmine müraolukord teoreetiline ning sellist harjutuspäeva tõenäoliselt reaalselt ei eksisteeri. Samuti on viimase aja mürauuringud näidanud, et taotlustasemete ületamisi harjutusväljade lähialade müratundlike objektide juures esineb. Arvestades eelnevaid asjaolusid otsustati (alus: töökoosolek nr 4, 18.10.2018) taotlustaseme määratlemisest regulatsioonis loobuda ning jätkata konkreetse harjutuspäeva mürataseme normeerimist kriitilise taseme alusel. Otsusega olid nõus ka töökoosolekul viibinud Keskkonnaministeeriumi ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad. Eelnevaid asjaolusid arvestades ja ka käesoleva aruande eelnevas peatükis toodu põhjal tuleks regulatsioonis esitatud kriitilise taseme definitsiooni mõnevõrra korrigeerida (muudetud kohad on allajoonitud): ✓ Kriitiline tase – müratase, mis põhjustab olulist häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat müraolukorda müratundlike eluhoonete õuealal (päevasel ajal) või müratundliku hoone juures (eluhoone enda juures öisel ajal, ühiskondliku hoone enda juures nii päevasel kui öisel ajal). Kriitilist taset rakendatakse aktiivse harjutuspäeva müraolukorra hindamisel. Kui kriitiline tase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Lähtuvalt harjutuspäeva iseloomust ja kasutatavatest vahenditest on harjutusväljade kasutusgraafikutes välja toodud ka märge vastava harjutuspäeva mürataseme kohta: madal, keskmine või kõrge. 17 Regulatsiooni peatükis viidatud WHO juhendmaterjalis (1999) toodu on aktuaalne ka käesoleval hetkel ehk kokkuvõtvalt pikaajaline kõrges müratasemes viibimine võib põhjustada terviseprobleeme. Seda on tõdetud ka hilisemates WHO töödes (WHO, 2018a). Ettepanekud (ka kontseptsiooni peatükkide 1.4 ja 1.5 täiendamiseks): 1. Loobuda regulatsioonis taotlustaseme määratlemisest ning jätkata konkreetse aktiivse harjutuspäeva mürataseme normeerimist kriitilise taseme alusel; 2. Kriitilise taseme definitsiooni tuleks korrigeerida (muudetud kohad on allajoonitud): ✓ Kriitiline tase – müratase, mis põhjustab olulist häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat müraolukorda müratundlike eluhoonete õuealal (päevasel ajal) või müratundliku hoone juures (eluhoone enda juures öisel ajal, ühiskondliku hoone enda juures nii päevasel kui öisel ajal). Kriitilist taset rakendatakse aktiivse harjutuspäeva müraolukorra hindamisel. Kui kriitiline tase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks; 5. Soovituslikud indikaatorid ja normatiivsed väärtused Ettepanek: 1. Arvestades, et regulatsioon on aluseks militaarmüra uuringute koostamisel ning regulatsioonis toodud indikaatoreid ja normväärtuseid tuleb arvestada uuringu tulemuste tõlgendamisel, siis selge suunise andmiseks mürauuringute koostajatele tuleks 5. peatüki pealkirjas toodud „Soovituslikud“ asendada nt sõnaga „Rakendatavad“. 5.1 Indikaatorid Peatüki eesmärk: militaarmüra hindamisel kasutatavate indikaatorite määratlemine. Asja- ja ajakohasus: Peatükis on määratletud, et pikaajalise müraolukorra hindamiseks on sobilik kasutada A-korrigeeritud (ehk inimkõrva tundlikkusele kohandatud) müra hinnatud tasemeid LAr,ti päevase Ld ja öise Ln ajavahemiku kohta, arvestades ka impulsskorrektsiooni. Seejuures on müra hinnatud tasemed rakendatavad nii väikese- kui ka suurekaliibriliste relvade ja ka nende koosmõju korral. Arvestades, et A-korrigeeritud päevase ja öise aja müra hinnatud tasemeid on käsitletud pärast regulatsiooni kinnitamist valminud militaarmüra uuringutes ning asjaolu, et nimetatud indikaatorid on kasutusel ka keskkonnamüra üldisel hindamisel (nt keskkonnaministri määrus nr 71), on vastavad indikaatorid asja- ja ajakohased ka käesoleval hetkel. Soomes 2017. a rakendunud uue määrusega „Valtioneuvoston asetus raskaiden aseiden ja räjäytysten melutasoista“ (https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170903) on raskerelvade ja lõhkamiste pikaajalise müraolukorra hindamisel päevase ja öise normi asemel võetud kasutusele kogu ööpäeva hõlmav indikaator – päeva-õhtu-öö hinnatud müratase LRden. Kuna keskkonnamüra indikaatoritena on Eestis keskkonnaministri määruses nr 71 kasutusel päevase ja öise aja hinnatud müratasemed (vastavalt Ld ja Ln), siis põhimõtete võrreldavuse tagamiseks on otstarbekas ka militaarmüra regulatsioonis säilitada vastavad indikaatortasemed. Lisaks võrreldavusele keskkonnaministri määrusega tagab selline olukord võrreldavuse ka varasemalt tehtud ja võimalike uute mürauuringute tulemuste vahel. Ka töökoosolekul nr 4 viibinud Keskkonnaministeeriumi esindaja mainis, et Eesti siseriiklike müranormide määratlemisel ei ole 18 kavas minna üle vastavale indikaatorile (LRden) ehk edaspidine suundumus on jätkata päevase ja öise aja normeerimist. Kui pikaajalise müraolukorra hindamisel on asjakohane A-korrigeeritud müra hinnatud tase LAr,ti, siis suurekaliibriliste relvade poolt põhjustatud hetkelise häiringu hindamiseks on asjakohane regulatsioonis pakutud indikaator LCE (üksiku mürasündmuse maksimaalne C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase). Indikaator LCE iseloomustab suurekaliibriliste relvadega seotud madalasagedusliku müraga kaasnevat häiringut. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et vastav indikaator on jätkuvalt kasutusel ka teistes riikides (nt Soome, Rootsi), on indikaator ja regulatsiooni peatükis toodu jätkuvalt aja- ja asjakohane. Kuulmis- ja ehitiste kahjustustega seotud indikaatoreid on kirjeldatud peatükkides 5.3 ja 5.4 Võttes aluseks käesoleva töö raames analüüsitud pärast regulatsiooni kinnitamist valminud mürauuringud, teiste riikide müra hindamise praktika ning analüüsitud standardid ja arvutusmeetodid, siis ei näe analüüsi koostaja vajadust täiendavate indikaatorite (sh nt regulatsiooni peatükk 5.1 lõpuosa loendis esitatud indikaatorid LAImax, LCeq, LAmax) kasutusele võtmiseks. Ettepanekud: Peatükis toodu on aja- ja asjakohane ning muutmisettepanekuid ei tehta. 5.2 Normtasemed Peatüki eesmärk: selgitada normtasemete rakendamist ning määratleda normtasemete väärtused. Asja- ja ajakohasus: Peatükis on kirjeldatud kolme erineva normtaseme rakendamist: aasta aktiivsete päevade keskmine müratase (normeerimise aluseks taotlustase), aktiivse harjutuspäeva müratase (normeerimise aluseks kriitiline tase) ning suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse müratase (normeerimise aluseks C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase). Regulatsioonis toodud aasta aktiivsete harjutuspäevade(-ööde) (edaspidi on hajutuspäeva all silmas peetud kogu ööpäeva ning seega sulgudes eraldi „ööd“ üldjuhul välja ei tooda) keskmise müraolukorra leidmiseks välja pakutud arvutusvalem lähtub harjutusväljal aasta jooksul esinevate erinevate harjutuspäevade kaalutud müratasemest. Valemi eesmärk on keskmistada aasta aktiivsete harjutuspäevade mürataset selliselt, et arvesse võetaks erineva kasutuskoormusega päevad (nn tüüpilised harjutuspäevad). Samas on valemi rakendamine olnud problemaatiline ning mürauuringud ei ole seetõttu alati võrreldavad. Lisaks ei ole valem otseselt rakendatav mürakaartide koostamisel. Elanike seisukohast ei ole oluline aasta keskmine vms arvutatud olukord vaid ikkagi reaalne päev. Ka militaarmüraga sarnase tööstusmüra hindamisel lähtutakse tavaliselt nö ühe päeva (öö) kriteeriumist ehk normid peavad olema tagatud konkreetse päeva (öö) raames (üldjuhul hinnatakse halvimat olukorda). Lisaks on aasta aktiivsete päevade keskmise mürataseme normeerimise aluseks taotlustase, mille rakendamisest otsustati edaspidi aga loobuda (vt ptk 4.2). Seega eelnevaid asjaolusid arvestades otsustati (alus: töökoosolek nr 4, 18.10.2018) aasta aktiivsete päevade keskmise müraolukorra hindamisest edaspidi loobuda ning keskenduda reaalse kasutuskoormuse andmete alusel leitavatel aktiivsetel harjutuspäevadel kaasnevale müraolukorrale, käsitledes seejuures nii halvimat olukorda ehk maksimaalse kasutuskoormusega 19 harjutuspäeva kui ka nö tüüpilist harjutuspäeva. Sageli on mürauuringutes vajalik hinnata ka perspektiivset ehk arendusplaanide järgset müraolukorda. Arendusplaanide järgse maksimaalse kasutuskoormuse ja tüüpilise harjutuspäeva leidmine toimub sarnaste põhimõtete alusel nagu reaalselt esinenud kasutuskoormusegi korral. Siinkohal on oluline koostöö harjutusvälja vastutava isikuga. Aasta lõikes fikseeritavad kasutuskoormuse andmed ei sisalda hetkel infot kasutuse ööpäevase jagunemise kohta, kuna vastava info koondamine on keerukas. Seega kui on teada, et harjutusväljal toimuvad laskmised ka öisel ajal (23.00-07.00) tuleb öiste laskude osakaal määrata koostöös harjutusvälja vastutava isikuga. Kuigi hetkel on süsteemselt kogutud kasutuskoormuse andmeid vaid kahel aastal (2016-2017), siis tegevuse jätkumisel lisandub andmeid iga-aastaselt juurde. Tekib küsimus, millise aasta andmed mürauuringutes aluseks võtta? Käesoleva analüüsi koostaja seisukoht on, et kuna harjutusväljadel toimub pidev arendustegevus, siis oleks otstarbekam olemasoleva olukorra hindamisel lähtuda uuringu teostamisele eelnenud aasta kasutuskoormuse andmetest. Siinkohal tuleb aga arvestada, et välditaks nö erandlikke aastaid ehk selliseid aastaid, kus nt mingil põhjusel ei toimunud tavapärast väljaõpet või ei mingite probleemide tõttu ei fikseeritud kasutuskoormuse andmeid regulaarselt vms. Aktiivse harjutuspäeva(-öö) müraolukorra lähteandmete leidmine ja tulemuste võrdlemine kriitilise tasemega. Aktiivse harjutuspäeva müraolukorra hindamine on võimalik läbi müratasemete mõõtmiste ja arvutuste või modelleerimise. Pärast regulatsiooni kinnitamist valminud mürauuringutes on mõõdetud aktiivsel harjutuspäeval esinevat mürataset müratundlike objektide juures. Lisaks mõõtmistele on uuringutes koostatud ka vastava harjutuspäeva mürakaardid. Selline lähenemine on asjakohane ka edaspidi. Teades harjutusvälja kasutuskoormuse andmeid on võimalik määrata reaalselt esinenud erineva kasutuskoormusega harjutuspäevasid ning hinnata nendega seonduvat müra. Arvestades, et mürast lähtuvalt on problemaatilisem ehk nö halvim olukord maksimaalse koormusega päev ning ühegi harjutuspäeva müratase ei tohi ületada kriitilist taset, siis tuleb kasutuskoormuse andmete alusel leida kõrgeima müratasemega aktiivne harjutuspäev ehk maksimaalne müraolukord. Maksimaalse koormusega aktiivse harjutuspäeva müraolukorra arvutamiseks vajalikud sisendandmed on võimalik leida järgmiselt: Variant 1. Suurima laskude arvuga harjutuspäev. Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1. leida aasta jooksul reaalselt esinenud suurima laskude arvuga harjutuspäev; 2. kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 1 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad ning laskude arv). 20 Variant 2. Suurima helivõimsustasemega (helienergiatasemega) relvast laskmine vastava relva maksimaalse päevase laskude arvu korral. Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1. leida aasta jooksul reaalselt kasutatud relvadest suurima helivõimsustasemega (helienergiatasemega) relv; 2. leida aasta jooksul reaalselt punktis 1 leitud relva suurima laskude arvuga harjutuspäev; 3. kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 2 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad ning laskude arv). Variant 3. Lõhkamisel kasutatava suurima lõhkeaine kogusega harjutuspäev. Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1. leida aasta jooksul reaalselt esinenud suurima kasutatud lõhkeaine kogusega harjutuspäev; 2. kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 1 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad, lõhkeaine kogused ning laskude/lõhkamiste arv). Näitena võib siinkohal tuua Klooga harjutusvälja (Alkranel OÜ, 2018), kus 2017. a kasutuskoormuse andmete alusel modelleeriti mürakaardid maksimaalse koormusega harjutuspäevade (suurima laskude arvuga harjutuspäev ja suurima helivõimsustasemega relvast laskmise harjutuspäev) kohta. Mürakaartide alusel võib eelnimetatud maksimaalse koormusega harjutuspäevade müratase sõltuvalt kasutatavatest relvadest, laskude arvust ning laskmiskohtade paiknemisest maastikus harjutusvälja lähialal samas punktis erineda üle 5 dB. Seetõttu on oluline halvima olukorra iseloomustamiseks modelleerida kõik eelnevad variandid. Samas esineb maksimaalse koormusega päevi aastas vaid üksikutel kordadel ning oluline on määratleda ka nö tüüpiline päev. Tüüpilise päeva määratlemiseks analüüsitakse harjutusvälja kasutuskoormuse andmeid, mille alusel leitakse aasta jooksul enimkasutatavad alad ja enimkasutatavad relvad ning koostöös harjutusvälja vastutava isikuga konstrueeritakse nö tüüpiline päev. Seejuures tüüpilisel päeval kasutatavate relvade laskude arvuna võib käsitleda konkreetse relva aasta aktiivsete päevade aritmeetilise keskmisena leitud laskude arvu (kasutuskoormuse andmete laskemoona koguse alusel). Aasta jooksul esinenud nö halvima müraolukorraga harjutuspäeva(-öö) ja tüüpilise päeva kohta arvutatud (modelleeritud) A-korrigeeritud hinnatud mürataset (Ld või Ln) võrreldakse päevase ja öise aja kriitilise tasemega. Regulatsioonis on esitatud kriitilised tasemed väikese- ja suurekaliibriliste relvade kohta eraldi. Kuna reaalselt esinevad harjutusväljadel sageli ühel päeval koos nii väikese- kui suurekaliibrilised relvad on oluline eelkõige nende koosmõjust lähtuv müra. Regulatsioonis on kriitiline tase väikese- ja suurekaliibrilistel relvadel päevasel ajal sama (65 dB), kuid öisel ajal on suurekaliibrilistele relvadele määratud rangem müratase (50 dB) kui väikesekaliibrilistel relvadel (55 dB). Kuigi analüüsi koostaja nõustub regulatsiooni peatükis nimetatud erisuse kohta toodud põhjendusega, siis on ettepanek määrata kriitilise taseme puhul samad normväärtused väikese- ja suurekaliibrilistele relvadele, sest: 1. oluline on hinnata harjutuspäeva(-öö) koondmürataset, mitte eraldi väikese- ja suurekaliibriliste relvade müra; 21  2. reaalselt kasutatakse öisel ajal suurekaliibrilisi relvi väga harva, erandkorras; 3. suurekaliibriliste relvade suuremat häirivust aitab eristada suurem impulssmüra korrektsioon (+15 dB) võrreldes väikesekaliibriliste relvadega (+12 dB). Täheldatud on, et kokkupuude päevasel ajal 65 dB müratasemega põhjustab südame löögisageduse muutusi (WHO, 2018a). Seega võib 65 dB mürataset lugeda piiriks, kus müra põhjustab inimeses olulist häiringut ning selle kriitilise tasemena määratlemine on asjakohane. Oluliseks häiringuks öisel ajal võib pidada 55 dB. Siinkohal saab tõdeda, et ka WHO (1999) soovitab just häirivuse osas lähtuda öise müra puhul 10 dB madalamast müratasemest võrreldes päevase ajaga. Seega eelnevat arvestades on regulatsioonis toodud kriitilise taseme väärtused asjakohased v.a väikese- ja suurekaliibriliste relvade erisus. Siinkohal on ettepanek rakendada nii suure- kui ka väikesekaliibriliste relvade ja nende koosmõju hindamisel aktiivsel harjutuspäeval järgmisi kriitilisi tasemeid: päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 55 dB. Pärast regulatsiooni kinnitamist valminud mürauuringute tulemused on näidanud, et paiguti ületatakse harjutusväljade läheduses paiknevate müratundlike objektide juures kriitilisi tasemeid ja seda peamiselt maksimaalsete kasutuskoormuste (ehk nö halvimad olukorrad) korral ja nende harjutusväljade lähistel, kus kasutatakse suurekaliibrilisi relvi. Kui võrrelda regulatsioonis toodud kriitilisi tasemeid (65 dB ja 55 dB) keskkonnaministri määruses nr 71 toodud II kategooria alal kehtivate tööstusmüra piirväärtustega (60 dB ja 45 dB), siis tunduvad regulatsioonis esitatud kriitilise taseme väärtused esmapilgul leebemad kui määruse piirväärtused. Samas on oluline, et militaarmüra puhul rakendatakse rangemat impulssmüra parandustegurit (+12 dB/+15 dB) kui määruses impulssmüra puhul nõutakse (+5 dB). Arvestades, et regulatsioonis toodud kriitiline tase peab olema tagatud müra hinnatud taseme (impulssmüra parandiga korrigeeritud müratase) korral, siis reaalsuses ei kujune kriitilise taseme saavutamine müratundliku objekti juures leebemaks kui piirväärtuse saavutamine. Suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme normtase. Regulatsioonis on suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) normtasemeks määratud päevasel ajal 100 dB ja öisel ajal 90 dB. Soomes on 2017. a kehtima hakanud määruse kohaselt päevase aja LCE normväärtust varasemaga võrreldes 5 dB võrra leebemaks muudetud (varasem 100 dB; hetkel kehtiv 105 dB, v.a rahvuspargid jms kus kehtib endiselt 100 dB), öise aja kohta normväärtust sätestatud ei ole. Samas on määruses märgitud, et öisel ajal tuleb suurekaliibrilistest relvadest laskmist hoida minimaalsena. Pärast regulatsiooni kinnitamist valminud mürauuringute, kus määrati ka LCE, tulemuste alusel tuvastati lähimate müratundlike objektide juures regulatsioonis toodud LCE normtaseme ületamine ühes mürauuringus (Soodla harjutusväljal; Skepast&Puhkim AS, 2015) ja seda päevasel ajal ning nö halbades ilmastikutingimustes mõõdetud sisendandmete alusel. Siinkohal on ka oluline, et öisel ajal suurekaliibrilistest relvadest lastakse Kaitseväes vaid erandkorras. Arvestades eelnevaid asjaolusid, siis on regulatsioonis toodud LCE normväärtus 100 dB päevasel ajal ja 90 dB öisel ajal asjakohane ka käesoleval hetkel. Regulatsiooni peatükis on toodud ka põhimõte, et ajutiste väljaõppealade ja -ehitiste kasutamisel on lähimate müratundlike objektide juures lubatud päevase aja LCE normväärtuse ületamine, kuid oluline on tagada kogu aktiivse harjutuspäeva hinnatud mürataseme jäämine kriitilisest tasemest 22 allapoole. Kuna ka hetkel on osad väljaõppealad kasutusel vaid üksikutel päevadel, siis on toodud põhimõtte rakendamine jätkuvalt asjakohane. Riigikaitselise ehitise töövõime tagamine. Riigikaitselise ehitise töövõime tagamiseks vajalikud tingimused on sätestatud kaitseministri 26.06.2015 määruses nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“. Määruses on mh toodud, et riigikaitselise ehitise piiranguvööndis tohib ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Senise praktika kohaselt on töövõimet hinnatud lähtuvalt militaarmüra regulatsiooni normtasemetest ning lisaks ka keskkonnaministri määruses nr 71 toodud vastava kategooria ala tööstusmüra piirväärtusest. Samas on käesoleva analüüsi koostaja ettepanek edaspidi rakendada töövõime hindamisel ainult militaarmüra regulatsioonis toodud müra kriitilist taset ning võrrelda sellega maksimaalse ja tüüpilise harjutuspäevaga kaasnevaid müratasemeid. Täpsemalt on teemat käsitletud peatükis 8. Ettepanekud (rakenduvad ka kontseptsiooni peatükis 2.1.3 ja 3.3): 1. Edaspidistes mürauuringutes kasutada lähteandmetena harjutusvälja kohta aasta lõikes kogutavaid kasutuskoormuse andmeid. Kasutuskoormuse andmete alusel leida aktiivsete harjutuspäevade(-ööde) maksimaalsed harjutuspäevad(-ööd) ja tüüpiline harjutuspäev ning nendega kaasnev müraolukord. Tulemusi võrrelda kriitilise tasemega; Maksimaalse ja tüüpilise harjutuspäeva müraolukorra arvutamiseks vajalikud sisendandmed on võimalik leida analüüsi peatükis esitatud metoodikate alusel; 2. Määrata kriitilise taseme puhul samad normväärtused väikese- ja suurekaliibrilistele relvadele ning rakendada nii suure- kui ka väikesekaliibriliste relvade ja nende koosmõju hindamisel aktiivsel harjutuspäeval järgmisi kriitilisi tasemeid: päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 55 dB; 3. Harjutusväljadel, kus kasutatakse koos nii väikese- kui suurekaliibrilisi relvi tuleb müra hinnatud tasemena käsitleda nende koosmõjust tekkivat mürataset; 4. Harjutusväljadel, kus kasutatakse suurekaliibrilisi relvi, tuleb mürauuringus hinnata ka suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset (LCE) ja võrrelda tulemusi vastava normtasemega (päevasel ajal 100 dB, öisel ajal 90 dB). 5.3 Võimalikud kuulmiskahjustused Peatüki eesmärk: käsitleda kõrgete müratasemete tõttu tekkida võivaid kuulmiskahjustusi. Aja- ja asjakohasus: Jätkuvalt tuleb arvestada olukorraga, et õppuste käigus ei põhjustataks kuulmiskahjustusi elanikkonnale või juhuslikult mõjutsoonis olevatele isikutele. Seega on peatükis toodud põhimõtted üldiselt aktuaalsed ka käesoleval hetkel. Samas ei ole teada senisest praktikast, et kõrvalised inimesed oleksid sattunud mõjutsooni ning saanud seetõttu kuulmiskahjustusi. Lisaks ei ole pärast regulatsiooni kinnitamist tehtud mürauuringute, kus on LCpeak (tipphelirõhutase) määratud, alusel esinenud LCpeak piirväärtuse ületamist. Vaatamata eelnevale on ka edasistes mürauuringutes oluline tähelepanu pöörata võimalike kuulmiskahjustuste riskile. Ettepanek oleks, 23 et kuulmiskahjustuste hindamisel indikaatorina kasutusel olev LCpeak tuleks mõõta nendes mürauuringutes, kus toimuvad reaalsed suurekaliibriliste relvade mõõtmised. Suurekaliibrilisi relvi hõlmavates mürauuringutes, kus viiakse läbi ainult modelleerimine, tuleb anda hinnang LCpeak normtaseme ületamise võimalikkuse kohta. Hinnangu aluseks on regulatsioonis toodud põhimõte, et suurekaliibriliste relvade puhul on indikaatori LCE väärtus samas mõõtepunktis reeglina 15 dB väiksem kui sama mõõtepunkti indikaatori LCpeak väärtus. Kui hinnangu tulemusena selgub, et LCpeak normtase võib olla ületatud, tuleks teha ettepanek tellida eraldi vastavad mõõtmised täpse LCpeak väärtuse leidmiseks. Regulatsiooni peatükis toodud tipphelirõhutaseme LCpeak soovituslik piirväärtus on 135 dB. Väärtuse kujundamise aluseks on WHO (1999) juhendmaterjal ja Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“. Määrus nr 108 ei ole regulatsiooni valmimisest alates muutunud ning endiselt on määruses 135 dB määratud selliseks müratasemeks, mille ületamise korral töökeskkonnas tuleb rakendada müra vähendavaid abinõusid. Lisaks on määruses tingimus, et töötajale mõjuv müra tipphelirõhutase (ka impulssheli korral) ei tohi ületada 137 dB(C). WHO (1999) juhendmaterjalis on täiskasvanule vastavaks piirmääraks LCpeak 140 dB ja lastele 120 dB. Viimati nimetatud väärtustele on viidatud ka uues WHO (2018b) juhendis „Environmental noise guidelines for the European Region“. Arvestades eelnevaid asjaolusid on tipphelirõhutaseme LCpeak soovituslik piirväärtus 135 dB endiselt asjakohane. Ettepanek (ka kontseptsiooni peatüki 2.1.1 täiendamiseks): 1. Kuulmiskahjustuste hindamisel indikaatorina kasutusel olev LCpeak tuleks mõõta nendes mürauuringutes, kus toimuvad reaalsed suurekaliibriliste relvade mõõtmised. Suurekaliibrilisi relvi hõlmavates mürauuringutes, kus viiakse läbi ainult modelleerimine, tuleb anda hinnang LCpeak normtaseme ületamise võimalikkuse kohta. Hinnangu aluseks on regulatsioonis toodud põhimõte, et suurekaliibriliste relvade puhul on indikaatori LCE väärtus samas mõõtepunktis reeglina 15 dB väiksem kui sama mõõtepunkti indikaatori LCpeak väärtus. Kui hinnangu tulemusena selgub, et LCpeak normtase võib olla ületatud, tuleks teha ettepanek tellida eraldi vastavad mõõtmised täpse LCpeak väärtuse leidmiseks. 5.4 Ehitiste kahjustused ja seotud kaebused Peatüki eesmärk: suurekaliibriliste relvade põhjustatud vibratsioonist tekkivate kahjustuste hindamine. Aja- ja asjakohasus: Peatükis antakse ülevaade kuidas vibratsioon tekib ja millist mõju see hoonetele avaldab. Kuna suurekaliibrilistest relvadest laskmine on endiselt õppustega kaasnev tegevus, siis on peatükis toodu ka endiselt asjakohane. Samas on peatükis teemaga mindud liiga detailseks. Sisuliselt on laskmiste/lõhkamistega seotud ehitiskahjustuste teema võimalik lühidalt kokku võtta järgmiselt (alus: Akukon Oy Eesti filiaal, 2009): Lõhkamis- või laskmiskohas tekitatud vibratsioon ei levi kaugemal paiknevate hooneteni maapinna kaudu, vaid vibratsiooni põhjustab maapinnale ja hoonetele mõjuv helilaine energia (nn lööklaine). Põhiline osa hoone vibratsioonist tekibki helilaine survest välispiirdele ja akendele ning see on suurim ehitiste kahjustusriski allikas. Erinevate allikatele toetudes pole raskerelvadest laskmiste puhul maapinna kaudu leviv vibratsioon suurte vahemaade korral eriti märkimisväärseks osutunud. Ka hoonete ligidal 24 maapinnas esinev vibratsioon on õhus leviva helirõhulainest tingitud ehk energia muundub hoone vibratsiooniks helilaine rõhust tarinditele tekkivast vibrokiirendusest. Vibratsiooni ulatust, häiringute ja kahjustuste suurust on võimalik hinnata olemasolevatel hoonetel vaid mõõtmiste teel. Aimu vibratsiooni poolt tekitatud häiringutest ja kahjustustest annab ka C- ja Z-helirõhutaseme mõõtmine või arvutamine. Laskmiste/lõhkamistega kaasnev õhulööklaine on võimalike ehitiskahjustuste tekitajana seotud suurekaliibriliste relvadega. Nimetatu lähtub asjaolust, et suurekaliibriliste relvade (lõhkelaengute) helivõimsustase on tunduvalt suurem kui väikesekaliibrilistel relvadel. Samuti levib suurekaliibrilistest relvadest laskmisega (lõhkamisega) seotud õhulööklaine oluliselt kaugemale, seevastu väikesekaliibrilistel sumbub lööklaine müraallika läheduses. Pärast regulatsiooni kinnitamist valminud töödes on ehitiste võimalikele kahjustustele tähelepanu pööratud suhteliselt vähe. Põhjuseid võib olla seejuures mitmeid, nt: 1. valdavalt on tegemist olemasolevate harjutusväljadega, kus on väljaõpet korraldatud juba kaua ning väljaõppealadele väga lähedal paiknevates hoonetes enam inimesi ei ela; 2. mürauuringus määratud suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalse C- korrigeeritud heli ekspositsioonitase (LCE) jääb oluliselt alla taotlustaseme 100 dB. Sirgalas läbi viidud kahes mürauuringus (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014b, Akukon Oy Eesti filiaal, 2014-2015) on ühe osana keskendutud ehitiste kahjustuste mõõtmisele müratundlike hoonete juures. Uuringu tulemused näitasid, et lubatud piirtaset LZE 125 dB ei ületatud üheski mõõtepunktis. Teistes mõõtmistega seotud uuringutes on kohati LZE küll fikseeritud, kuid võrdlust piirtasemega ei ole teostatud. Siiski käesoleva analüüsi raames võrreldi nendes mürauuringutes toodud LZE väärtusi ning piirtaseme ületamisi ei tuvastatud. Vaatamata eelnevale on ehitiste kahjustuste temaatika siiski oluline ning ka edaspidi tuleks, eriti uute suurekaliibriliste relvade kasutusele võtmisel, ehitiste kahjustuste ohtu hinnata. Ettepanek on, et ehitiste kahjustuste hindamisel indikaatorina kasutusel olev LZE tuleks mõõta nendes mürauuringutes, kus toimuvad reaalsed suurekaliibriliste relvade mõõtmised. Suurekaliibrilisi relvi hõlmavates mürauuringutes, kus viiakse läbi ainult modelleerimine, tuleb anda hinnang LZE normtaseme ületamise võimalikkuse kohta. Indikatiivse hinnangu saab anda toetudes konkreetsest suurekaliibrilisest relvast tehtud lasu (üksik mürasündmus) maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) väärtusele ehk indikaatorite LCE ja LZE väärtuste vahe samas mõõtepunktis on üldiselt kuni 10 dB ehk LZE väärtus on kuni 10 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis. Nimetatud 10 dB erinevus lähtub mh standardist EVS-EN 61672-1:2013 Electroacoustics - Sound level meters -- Part 1: Specifications, mille alusel on Z-korrigeeritud ja C-korrigeeritud helitasemete erinevus sõltuvalt sagedusest 0-8,5 dB (16 Hz – 16 kHz; erinevus suureneb veelgi eeltoodud vahemikust väiksemate või suuremate sageduste korral). Kui mõõtmiste või hinnangu alusel on oht LZE normtaseme ületamiseks tuleb igat konkreetset juhtumit käsitleda eraldi (sh võimalikud leevendavad meetmed, vajadusel detailsed vibratsiooniuuringud vastavalt sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“). 25 Ettepanek (ka kontseptsiooni peatüki 2.1.2 täiendamiseks): 1. Ettepanek oleks, et ehitiste kahjustuste hindamisel indikaatorina kasutusel olev LZE tuleks mõõta nendes mürauuringutes, kus toimuvad reaalsed suurekaliibriliste relvade mõõtmised. Suurekaliibrilisi relvi hõlmavates mürauuringutes, kus viiakse läbi ainult modelleerimine, tuleb anda hinnang LZE normtaseme ületamise võimalikkuse kohta. Indikatiivse hinnangu saab anda ka toetudes konkreetsest suurekaliibrilisest relvast tehtud lasu (üksik mürasündmus) maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) väärtusele ehk indikaatorite LCE ja LZE väärtuste vahe samas mõõtepunktis on üldiselt kuni 10 dB ehk LZE väärtus on kuni 10 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis. Kui mõõtmiste või hinnangu alusel on oht LZE normtaseme ületamiseks tuleb igat konkreetset juhtumit käsitleda eraldi (sh võimalikud leevendavad meetmed, vajadusel detailsed vibratsiooniuuringud vastavalt sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“). 6. Regulatsioon Eestis, Euroopa Liidus ja NATO riikides 6.1 Euroopa Liit ja NATO riigid Peatüki koostamisel on alusandmetena kasutatud Ramboll Eesti AS (2012) „Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides aruanne“ töös käsitletud standardite, mõõtmis- ja arvutusmetoodikate loendit. Peatüki eesmärk on selgitada välja kas Ramboll Eesti AS (2012) ja militaarmüra regulatsiooni koostamise ajal kehtinud rahvusvahelised standardid ja juhendid on aktuaalsed ja asjakohased ka käesoleval ajal ning vajadusel juhtida tähelepanu olulisematele muudatustele või uutele asjakohastele dokumentidele. Teiste kontseptsioonis ja koondaruandes viidatud referentsmaterjalide aja- ja asjakohasust hinnatakse vastavate peatükkide juures, kus nendele on viidatud. Lisaks uuriti Eesti lähiriikide militaarmüra regulatsiooni viimaste aastate praktika kohta. Siinkohal saab välja tuua, et vastavalt tellijalt saadud infole, ei ole NATO kehtestanud enda liikmesriikidele ühiseid müra mõõtmise või hindamise standardeid. 6.1.1 Relvade müraga seotud ISO standardid ning müra mõõtmis- ja arvutusmeetodid ISO standardid: 1. ISO 1996-1:2003. Akustika. Keskkonnamüra kirjeldus, mõõtmine ja hindamine - Osa 1: põhisuurused ja hinnanguprotseduurid Eesmärk: Standardisarja ISO 1996 1. osa defineerib põhisuurused, mida tuleb kasutada müra kirjeldamiseks avalikes keskkondades ning kirjeldab põhilist hindamiskorda. Samuti kirjeldab ta meetodeid keskkonnamüra hindamiseks ja annab juhiseid kogukonna potentsiaalse reaktsiooni prognoosiks eri tüüpi keskkonnamürade pikaajalisest ekspositsioonist põhjustatud häirivusele. 26  Seos militaarmüraga: Standardisarja ISO 1996 1. osa kirjeldab erinevat iseloomu omavate helide parandusi (sealhulgas ka militaartegevusest lähtuvaid helisid). Terminit „hinnatud tase“ kasutatakse reaalsete heliprognooside või mõõtmiste kirjeldamiseks, millele on lisatud üks või rohkem parandust. Hinnatud tasemete alusel võib hinnata kogukonna reaktsiooni pikaajalisele häirivusele. Helisid hinnatakse kas üksikult või koos viisil, mis võimaldab, kui vastutavad asutused peavad seda vajalikuks, arvesse võtta nende eriomadusi impulssiseloomu, tonaalsuse ja madalsagedusliku komponendi puhul ning teeliiklusmüra, muude transportmüra vormide (nagu lennuliiklusmüra) ja tööstusmüra eri tunnuseid. Militaarmüra regulatsiooni kohaselt tuleb kaugpunktides välismüra helirõhutasemete mõõtmine ja hindamine läbi viia vastavuses standardile ISO 1996-1. Nimetatud standardist tulenevad ka Eestis kasutatavad impulssmüraallika korrektsioonid ning see on aluseks väikese- ja suurekaliibriliste relvade liigitamisel. Asja- ja ajakohasus (sh võimalikud muudatused alates 2012): Endiselt asjakohane ja peamine alus müra mõõtmisel, häirivuse hindamisel ja võrdlemisel seadusandluses antud piirnormidega koos standardiga ISO 1996-2. Uus ISO standardi versioon kehtib alates aastast 2016 ja on üle võetud Eesti standardina EVS-ISO 1996-1:2017. Uusversioonis on peamiselt täpsustatud müra häirivuse hindamise aluseid ja arvutusmeetodeid. Enamus uuendustest puudutavad siiski tee-, raudtee- ja lennuliiklusest põhjustatud müra arvesse võtmist. Uuendusi nt impulssmüra osas, mis eeldaks muudatusi militaarmüra regulatsioonis, ei ole. Uusversioonis on esitatud täiendavad andmed häirivuse kohta elanikkonnas, mis näitavad, et väga erinev on ka inimeste tundlikkus müra osas indiviiditi (vt EVS-ISO 1996-1:2017 lisad D, E, F), mis omakorda võib viidata tarvidusele kasutada pigem karmimaid nõudeid. 2. ISO 1996-2:2017. “Akustika – Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine” Eesmärk: Standardi ISO 1996-1 sõsarstandard, korrektsete mõõteandmete kogumise juhend. Annab täpsed juhised ja piirangud mõõtekohtadele, nende asukohtadele, mõõtmiste aegsetele meteoroloogilistele tingimustele jne erinevate müraparameetrite mõõtmiseks, tulemuste korrigeerimiseks, erinevate parameetrite arvutamiseks ja hindamiseks. Seos militaarmüraga: Standard annab praktilised ning konkreetsed juhised, mille alusel kogutakse müraolukorrale hinnangu andmiseks vajalikud mõõteandmed. Militaarmüra regulatsiooni kohaselt tuleb kaugpunktides välismüra helirõhutasemete mõõtmine ja hindamine läbi viia vastavuses standardile ISO 1996-1 ja selle praktilisele lisale ISO 1996-2. Asja- ja ajakohasus: Endiselt asja- ja ajakohane. Üle võetud Eesti standardina numbri all EVS-ISO 1996-2:2017. 27 3. ISO 9613-2:1996. Akustika. Heli nõrgenemine välitingimustes leviku korral – Osa 2: Üldine arvutusmeetod Eesmärk: Standard kirjeldab arvutusmeetodit heli sumbuvuse määramiseks selle levikul väliskeskkonnas, eesmärgiga hinnata mürataset erinevatel kaugustel müraallikast. Määratakse ekvivalentne A-kaalutud müratase. Seos militaarmüraga: arvutusmeetod on laialdaselt kasutusel ning rakendatav paljude müraallikate (sh tööstusmüra) ja keskkondade puhul. Kuigi standard ei ole otseselt soovitatav militaarmüra sumbuvuse arvutamiseks, on praktikas militaarmüra modelleerimistes (nii Eestis kui nt Soomes) nimetatud standard siiski kasutusel. Kasutamine tuleneb peamiselt asjaolust, et rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikat konkreetselt militaarmüra modelleerimiseks ei ole välja töötatud. Täpsem teema käsitlus on regulatsiooni koondaruande peatükis 7.4. Militaarmüra regulatsiooni kohaselt on soovitav militaarmüra arvutamise, modelleerimise meetodina kasutada standardit ISO 9613-2. Asja- ja ajakohasus: Standard ei ole muutunud võrreldes regulatsiooni koostamise ajaga. Üle võetud Eesti standardina numbri all EVS-ISO 9613-2:2006. 4. ISO 17201-1:2005. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 1: Relvasuudme laskude mõõtmine Eesmärk: standard ISO 17201-1:2005 annab juhised ja täpsustab metoodikat, kuidas hinnata relvasuudmest lähtuva energia hulka ning suunatust (direktsionaalsus) müra ekspositsioonitasemete mõõtetulemustest ja kuidas selliseid mõõtmisi läbi viia. Meetodit kohaldatakse heliallika heli mõõtmiseks kaugustel 10-50 meetrit, kus helirõhu tipptasemed on väiksemad kui 154 dB. Mõõteandmed on kasutatavad müra leviku mudelites arvutuste lähteandmetena. Standardi alusel on võimalik prognoosida laskealalt tulenevat relvade müra levimist ümbruskonda. Lisaks on andmeid võimalik kasutada erinevate relvatüüpide heli emissioonide või relvades kasutatavate erinevate laskemoonade omavaheliseks võrdlemiseks. Seos militaarmüraga: meetod on eelkõige mõeldud tsiviilkasutuses lasketiirudele, kuid on võimalik kasutada ka militaarmüra hindamiseks väikesekaliibriliste relvade tekitatava mürataseme korral. Militaarmüra regulatsiooni kohaselt on rahvusvaheline standard ISO 17201-1 üks kahest variandist, mida tuleb kasutada väiksekaliibriliste relvade helivõimsustasemete mõõtmiseks ja määramiseks. Asja- ja ajakohasus: Endiselt asjakohane. Väheldane parandus (parandused peamiselt viidatud dokumentide nimetustes) 2009. a, üle võetud Eesti standardina EVS ISO 17201- 28  1:2005/AC:2009. NB! Ettevalmistamisel on alusdokumendi uus versioon, publitseerimise tähtaeg 2018. 5. ISO 17201-2:2006. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 2: Relvasuudme laskude ja laskemoona lendamise heli arvutuse hindamine Eesmärk: ISO 17201-2:2006 täpsustab metoodikat, kuidas hinnata akustilise heliallika algandmeid, milleks on laskmise korral relvasuudmes tekkiv heli, plahvatused ning laskemoona lendamise heli. Standardit kasutatakse ka siis, kui puuduvad heli mõõtmise andmed või algandmed, mida on vaja teada, arvutamaks laskemoona lennuheli vastavalt standardile ISO 17201-4. Seos militaarmüraga: meetod on eelkõige mõeldud tsiviilkasutuses lasketiirudele, kuid on võimalik kasutada ka militaarmüra hindamiseks väikesekaliibriliste relvade tekitatava mürataseme korral. Militaarmüra regulatsioonis standardile ei viidata. Asja- ja ajakohasus: Hetkel kehtiv. Arvestades, et tegemist on eelkõige tsiviillasketiirudes väikesekaliibrilistest relvadest laskmise müra hindamiseks mõeldud standardiga, mida ei ole ka militaarmüra uuringutes kasutatud, siis ei ole standardiga arvestamine otseselt asjakohane. 6. ISO 17201-3:2010. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 3: Juhised heli leviku arvutamiseks Eesmärk: Standard ISO 17201-3:2010 määrab meetodid, mille alusel on võimalik prognoosida ühe lasu tulistamise heli ekspositsioonitaset etteantud punktis. Juhendid on antud peale ekspositsioonitaseme ka teiste akustiliste näitajate välja arvutamiseks. Standardit kohaldatakse heliallika poolt tekitatud heli mõõtmiseks kaugustel, kus tipp- helirõhutasemed on väiksemad kui 154 dB. Seos militaarmüraga: meetod on eelkõige kasutatav tsiviilkasutuse lasketiirudele, kuid on võimalik kasutada ka militaarmüra hindamiseks väikesekaliibriliste relvade tekitatava mürataseme korral. Militaarmüra regulatsioonis standardile ei viidata. Asja- ja ajakohasus: Hetkel kehtiv, kuid standard on üle vaatamisel ja uuendamisel. Arvestades, et tegemist on eelkõige tsiviillasketiirudes väikesekaliibrilistest relvadest laskmise müra hindamiseks mõeldud standardiga, mida ei ole ka militaarmüra uuringutes kasutatud, siis ei ole standardiga arvestamine otseselt asjakohane. 29 7. ISO 17201-4:2006. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 4: Laskemoona lendamise heli prognoosimine Eesmärk: Standard ISO 17201-4:2006 annab juhised arvutusliku mudeli laskemoona lendamise heli akustilise helienergia väljaselgitamiseks. Standardiga on võimalik välja selgitada 1/3 oktaavi spektrid, mis on nominaalses keskmises sagedusvahemikus 12,5-10 kHz oleva heli ekspositsioonitasemetena. Ühtlasi annab standard ka juhised, kuidas käsitleda heliallika helienergiat vastuvõtja punktis. Seos militaarmüraga: Standard ISO 17201-4:2006 on mõeldud relvadele kaliibriga alla 20 mm, kuid selle standardi nõudeid on võimalik kohaldada ka suurema kaliibriga relvadele. Lisaks on andmeid võimalik kasutada ühe ja sama relva puhul erineva laskemoona võrdlemiseks. Standard on küll mõeldud tsiviilkasutuses olevatele lasketiirudele, kuid seda on võimalik kasutada ka militaarsete relvade laskemoona heli prognoosimiseks. Militaarmüra regulatsioonis standardile ei viidata. Asja- ja ajakohasus: Hetkel kehtiv muudatusteta. Vastavalt regulatsioonile laskemoona lennuheli müraga militaarmüra uuringutes ei arvestata. Seega ei ole standard asjakohane. 8. ISO 17201-5:2010. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 5: Müra ohje Eesmärk: Standard ISO 17201-5:2010 annab juhised, kuidas ohjata välistest lasketiirudest tulenevat müra. Müra kontrollimine teostatakse kas lasketiirude müra mõõtmiste või arvutuste teel. ISO 17201-5:2010 kasutatakse kas olemasolevate või uute lasketiirude planeerimisel. Standard on mõeldud kõikide asjakohaste kohalike eeskirjade ja õigusaktide täiendamiseks, mis eeldavad heli ekspositsioonitaseme asendamist teiste näitajatega, nagu on esitatud standardis ISO 17201-3. Seos militaarmüraga: Standard käsitleb laskepaikadest lähtuva müra ohjet, mis tähendab tegevusi ja võtteid mürataseme ja häirituse vähendamiseks laskepaikade ümbruses. Standard on küll mõeldud tsiviilkasutuses olevatele lasketiirudele, kuid seda on võimalik kasutada ka militaarsete relvade laskemoona heli prognoosimiseks. Militaarmüra regulatsioonis standardile ei viidata. Asja- ja ajakohasus: Kehtiv muudatusteta. Kuna tegemist on tsiviillasketiirude ja väikesekaliibriliste relvade müra ohjamiseks mõeldud standardiga, siis on ka selles toodud põhimõtted rakendavad ainult väikesekaliibriliste relvade puhul. Põhimõtted on sarnased regulatsiooni ptk-s 10 väikesekaliibriliste relvade kohta esitatud müra leevendusmeetmetega. Seega standard on osaliselt (ainult lasketiirude puhul) asjakohane. 30 Muud mõõtmis- ja arvutusmetoodikad: 9. General Prediction Method for Industrial Plants (Nordforsk 32/GPM). Tegelikult: „Kragh, J., et al., Environmental Noise from Industrial Plants. General Prediction Method. Danish Acoustical Laboratory. Report 32, 1982“. Eesmärk: Teadusuuringutel tuginev metoodika müra mõõtmiseks (tegemist ei ole standardiga). Seos militaarmüraga: Meetod on esile toodud Ramboll Eesti AS (2012) koostatud aruandes, põhjendusega, et see on aluseks mitmetele teistele Skandinaavia mõõtmis- ja modelleerimismeetoditele, näiteks NT ACOU 099. Otsene seos militaarmüraga siiski puudub. Militaarmüra regulatsioonis meetodile ei viidata. Asja- ja ajakohasus: Kuna militaarmüraga otsene seos puudub, siis ei ole meetodi rakendamine asjakohane. 10. Nordtest method NT ACOU 099. Shooting ranges: Prediction of noise. Nordtest, 2002 Eesmärk: lasketiirude kasutamisest põhjustatud mürataseme määramine. Seos militaarmüraga: lasketiirudest põhjustatud mürataseme määramine alla 20 mm kaliibriga relvadele, võtab arvesse laskepaiga eripärasid nagu varjestus jms. Erinevalt ISO 17201-1-st ei hinnata mitte relva vaid laskepaiga omadusi. Militaarmüra regulatsiooni kohaselt on Nordtest meetod NT ACOU 099 üks kahest variandist, mida tuleb kasutada väiksekaliibriliste relvade helivõimsustasemete mõõtmiseks ja määramiseks. Asja- ja ajakohasus: põhimõtteliselt endiselt asjakohane, ent rakendatav ainult suvistel tingimustel ning määratakse summaarne A-kaalutud helirõhk LpAI. Võtab arvesse nii varjestusefekte kui projektiili ülehelikiirusel lennul tekkivat heli. 11. Proposal for Nordtest Method: NORD 2000 – Prediction of Outdoor Sound Propagation. 27 March 2007, revised 13 January 2014, DELTA Eesmärk: eelkõige tee- ja raudteemüra, aga ka tööstuslikest allikatest lähtuva müra hindamine. Seos militaarmüraga: otsene seos puudub, kaudselt seotud militaartranspordiga, mida aga regulatsioon ei reguleeri. Militaarmüra regulatsioonis NORD 2000 meetodiga ei arvestata. Asja- ja ajakohasus: Ei ole asjakohane. 31 LISAKS EELNEVALE: KAS ON TEADA MÕNI STANDARD, MEETOD, MIDA PEAKS TÄNASEL PÄEVAL MILITAARMÜRA KONTEKSTIST LÄHTUVALT VEEL ARVESTAMA? Võimalikud kandidaadid: 1. NT ACOU 112. Acoustics: Prominence of impulsive sounds and for adjustment of LAeq. http://www.nordtest.info/index.php/methods/item/acoustics-prominence-of- impulsive-sounds-and-for-adjustment-of-laeq-nt-acou-112.html. Selgitus ja seos militaarmüraga: meetod impulsiivse heli detekteerimiseks ja selle tasemele vastava parandi rakendamiseks müra hinnatud taseme leidmiseks. Kõnealusele meetodile kui rahvuslikult kasutatavale viisile impulsiivse müra eripäraselt kõrge häirivuse arvesse võtmiseks viitab ISO 1996-2:2016. Järeldus: kuigi meetod annaks võimaluse täpsemalt hinnata võimalikku impulssmürast tulenevat häirivust, siis: ✓ enamikes teistes riikides on kasutusel ühenumbrilised parandid ning lähtuvalt müraallika kaugusest igale relvale eraldi parandit ei arvutata; ✓ konkreetse relva jaoks täpsemate parandite leidmiseks vajalikud algandmed ei pruugi olla kõigis varasemates relvade müraemissiooni mõõtmistöödes säilinud ning vajalikuks võib osutuda uute ja/või täpsemate mõõtmiste läbi viimine, mis suurendab töö mahtu ning maksumust; ✓ küsitavusi tekitab täpsemate parandite kasutamise võimalikkus müra modelleerimisel. Seetõttu otsustati antud meetodiga edasises analüüsis mitte arvestada. 2. EN ISO 3744:2010. “Acoustics - Determination of sound power levels and sound energy levels of noise sources using sound pressure – Engineering methods for an essentially free field over a reflecting plane (ISO 3744:2010)”. Selgitus ja seos militaarmüraga: üldine juhend (impulss)müra allikatest lähtuva helienergiataseme määramiseks. Võimalik abimaterjal lähteandmete kogumise metoodikate täiendamiseks lisaks ISO 17201 seeria standarditele. Järeldus: meetod võib osutuda kasulikuks konkreetsete mõõtmiste läbi viimisel, kuid antud regulatsiooni esimeses lähenduses piisab juba arvesse võetud ISO 17201 seeria standarditest. Edasises analüüsis ei arvestata. 3. MIL-STD-1474E: DESIGN CRITERIA STANDARD. NOISE LIMITS. https://www.arl.army.mil/www/pages/343/MIL-STD-1474E-Final-15Apr2015.pdf. Selgitus ja seos militaarmüraga: tegemist on USA Kaitseministeeriumi miinimumnõuetega sõjaväelistele struktuuridele hangitavate masinate jt vahendite tekitatava müra kohta. 32  Järeldus: kuivõrd antud regulatsioonis käsitletakse relvadest põhjustatud impulssmüra, siis edasises analüüsis seda dokumenti ei arvestata. Samas kui perspektiivis soovitakse regulatsiooni laiendada ka sõidukitest ja muust tehnikast põhjustatud mürale, võib see olla oluliseks infomaterjaliks. 4. ANSI/ASA S12.75: American National Standard Methods for the Measurement of Noise Emissions from High Performance Military Jet Aircraft. https://global.ihs.com/doc_detail.cfm?&csf=ASA&item_s_key=00603196&item_key_da te=871231&input_doc_number=MILITARY%20NOISE&input_doc_title=&org_code= ASA&input_asa_filter=ASA. Selgitus ja seos militaarmüraga: USA rahvuslik standard sõjaväelennukitest põhjustatud müraemissiooni taseme mõõtmise meetodi kohta. Relevantne näiteks Lennuväebaasi kontekstis, kuigi militaarmüra regulatsioon õhusõidukite müra ei reguleeri. Järeldus: kuivõrd antud regulatsioonis käsitletakse relvadest põhjustatud impulssmüra, siis edasises analüüsis seda dokumenti ei arvestata. Samas kui perspektiivis soovitakse regulatsiooni laiendada ka lennuvahenditest ja muust tehnikast põhjustatud mürale, võib see olla oluliseks infomaterjaliks. 5. ANSI/ASA S12.9 PART 4: American National Standard Quantities and Procedures for Description and Measurement of Environmental Sound – Part 4: Noise Assessment and Prediction of Long-term Community Response. https://global.ihs.com/doc_detail.cfm?&csf=ASA&item_s_key=00275243&item_key_da te=840204&input_doc_number=MILITARY%20NOISE&input_doc_title=&org_code= ASA&input_asa_filter=ASA. Selgitus ja seos militaarmüraga: praktilistel teadusuuringutel põhinev USA rahvuslik standard elanikkonna mürast häirituse hindamiseks ja ennustamiseks pikemaajalises perspektiivis. Järeldus: kuna standard ei ole vabalt kätte saadav ning käesolevas töös keskendutakse mh Eesti lähiriikide kogemustele, siis nimetatud standardiga edasises analüüsis ei arvestata. 6.1.2 Militaarmüra regulatsiooni muutused Eesti lähiriikides Käesoleva töö tellija saatis päringud vastavate lähiriikide: Soome, Rootsi, Taani, Inglismaa, Saksamaa esindajatele, eesmärgiga saada teada nende riikide militaarmüra regulatsiooni võimalike muudatuste kohta viimastel aastatel. Saabunud tagasiside on kokkuvõtvalt järgmine: 1. Taani: regulatsioonis olulisi muudatusi tehtud ei ole. Üks alusdokumentidest (Miljøministeriet BEK nr 468 af 13/06/2002. Bekendtgørelse om støjregulering af forsvarets øvelsespladser og skyde- og øvelsesterræner) on ülevaatamisel (lasketiirude müraga seonduv); 2. Inglismaa: riiklikul tasandil militaarmüra reguleerimist ei toimu. Üldiselt on militaarmüra osas seatud eesmärgiks, et lasketiiru (harjutusvälja) piiril ei tohi müratase ületada 130 dB; 3. Rootsi: regulatsioonis olulisi muudatusi tehtud ei ole; 33  4. Saksamaa: militaarmüra regulatsiooni ja müraleviku ohjamise põhimõtted on paljuski sarnased Eesti omale (sh nt relvade jaotamine väikese- ja suurekaliibrilisteks (piiriks kaliiber 20 mm); kehtestatud päevase ja öise aja kohta müra normtasemed jms). Samas on Saksamaa praktika, et õppuste planeerimisel „mängitakse“ need läbi eelnevalt ka müramudelis (tarkvara (WinLarm), mille tulemusena tekib iga konkreetse olukorra (harjutuspäeva) kohta mürakaart ning selguvad võimalikud probleemsed piirkonnad, kus müra normtase on ületatud. Sellise lahenduse kasutamine aitab juba enne õppust seda paremini planeerida ning piirkonna elanikke informeerida; 5. Soome: 2017. a rakendus Soomes uus määrus „Valtioneuvoston asetus raskaiden aseiden ja räjäytysten melutasoista“ (https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170903), mis sätestab müratasemed raskerelvadele ja lõhkamistele ning asendab täielikult Ramboll Eesti AS 2012. a töös viidatud Soome Kaitsejõudude juhendmaterjali „Raskaiden aseiden ja räjähteiden aiheuttaman ympäristömelun arvointi“ (Jaloniemi, 2005). Seega on Soomes militaarmüra regulatsioon viidud siseriiklikule tasandile. Uues määruses on varasema juhendmaterjaliga võrreldes muutunud: ✓ relvastuse jaotamise põhimõte. Kui varasemalt eristati väikese- ja suurekaliibrilisi relvi nii, et suurekaliibriliseks loeti relvad kaliibriga üle 12,7 mm ning lõhkeained/lõhkevahendid, milles sisalduv lõhkeaine kogus on üle 60 g TNT ekvivalent, siis uues määruses on vastavad näitajad relvad kaliibriga >20 mm ja lõhkeaine kogus üle 200 g TNT ekvivalent; ✓ impulssmüra korrektsioon. Varasemalt kasutati impulsskorrektsioonina +9 dB, uue määruse kohaselt aga +15 dB; ✓ müra normeerimise põhimõte ja normid. Varasemalt oli normtase määratud päevase ja öise aja kohta eraldi: päevasel ajal hinnatud müratase (LAeq + impulsskorrektsioon) elamupiirkondades 55 dB, puhkepiirkondades 45 dB ning öisel ajal sõltuvalt, kas tegemist olemasoleva või uue asualaga vastavalt 50 dB või 45 dB. Uues määruses on aga aluseks võetud ööpäevakeskmine (LRden) müra normtase 55 dB (rahvusparkides, looduskaitsealad 50 dB). Lisaks ei tohtinud varasema juhendmaterjali kohaselt C-heli ekspositsioonitase LCE elamualadel ületada väärtust 100 dB, samas uues määruses on vastavaks normtasemeks päevasel ajal 105 dB (rahvusparkides, looduskaitsealadel 100 dB). Uues määruses rõhutatakse ka, et õhtul (19.00-22.00), öösel (kell 22.00-07.00), nädalavahetustel ja riigipühadel tuleb raskerelvade ja plahvatuste müra hoida võimalikult minimaalsena. Soome Valitsuse seadus nr 53/1997 „Ampumaratojen aiheuttaman melutason ohjearvoista“, mis sätestab lasketiirudes kasutatavatele väikesekaliibrilistele relvadele kehtivad lubatud müra normtasemed, on endiselt kasutusel ja muudatusi selles pole tehtud. Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et lähiriikides ei ole viimastel aastatel militaarmüra regulatsioon olulisel määral muutunud. Erandiks on siinkohal Soome, kus militaarmüra reguleerimine on viidud siseriiklikule tasandile ning muudetud on ka varasema juhendmaterjaliga võrreldes müraga seonduvaid põhimõtteid. 34  6.2 Eesti 6.2.1 Eestis kehtiv müra regulatsioon Võrreldes militaarmüra regulatsiooni koostamise ajaga on mõnevõrra muutunud välisõhus leviva müra õiguslik raamistik. Välisõhus leviva müra regulatsiooni aluseks on käesoleval hetkel atmosfääriõhu kaitse seadus ning sellest lähtuvad vastavad keskkonnaministri määrused: ✓ keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; ✓ keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“; ✓ keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Lisaks eelnevale on eraldi reguleeritud töökeskkonna müra (Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“; kehtis ka militaarmüra regulatsiooni koostamise ajal) ja välitingimustes kasutatavate seadmete müra (majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“). Varasemalt välisõhus leviva müra normeerimise aluseks olnud sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ reguleerib tänases õigusruumis vaid elu- ja ühiskondlike hoonete ruumides esinevaid müratasemeid ning mürataseme mõõtmise meetodeid. Kuigi õiguslikud alused on võrreldes militaarmüra regulatsiooni koostamise ajaga mõnevõrra muutunud on müraga seonduvad põhimõtted jäänud üldjoontes samaks, sh nt asjaolu, et riigikaitselise tegevusega kaasnev ehk militaarmüra ei kuulu endiselt siseriikliku müra regulatsiooni alla (aluseks atmosfääriõhu kaitse seadus). Teatud erisused varasemaga võrreldes siiski esinevad ning asjakohastel ka alljärgnevalt peatutakse. 1. Varasemalt sotsiaalministri määruses nr 42 esitatud mürakategooriad on hetkel defineeritud atmosfääriõhu kaitse seaduses. Võrreldes varasemaga on mürakategooriaid täpsustatud ja juurde lisandunud. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: ✓ I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; ✓ II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; ✓ III kategooria – keskuse maa-alad; ✓ IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; ✓ V kategooria – tootmise maa-alad (keskkonnaministri määruses nr 71 normeerimata); ✓ VI kategooria – liikluse maa-alad (keskkonnaministri määruses nr 71 normeerimata). 35  Selgitus: Militaarmüra regulatsiooni mõistes on olulised eelkõige müratundlikud ehitised (elamud, ühiskondlikud hooned jms), mis paigutuvad sarnaselt varasemale õigusruumile endiselt II või III kategooriasse. 2. Välisõhus leviva müra normeerimiseks on hetkel kehtivas regulatsioonis kasutusel kaks normväärtust: ✓ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; ✓ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Seejuures loetakse uue planeeringuga alaks uue planeeringuga kavandatavat uut müratundlikku ala. Selgitus: Sotsiaalministri määruse nr 42 varasemas redaktsioonis oli müra normeeritud rohkemate näitajatega: müra taotlustase uutel planeeritavatel aladel, taotlustase olemasolevatel aladel, piirtase ja kriitiline tase. Seega on hetkel kehtivas regulatsioonis normväärtusi vähem ning olemasolevatel aladel rakendatakse vaid müra piirväärtust. Näiteks II kategooria alal kehtib praegu tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Sotsiaalministri määruse nr 42 varasemas redaktsioonis kehtis olemasoleval II kategooria alal aga taotlustase (päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 40 dB), piirtase (päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB) ja kriitiline tase (päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 55 dB). Müra normatiivide vähendamise põhjuste kohta on keskkonnaministri määruse nr 71 eelnõu seletuskirjas toodud järgmist: Selleks, et müra normtasemete regulatsioon vastaks võimalikult suurel määral õigusselguse põhimõttele ning oleks kõigi osaliste poolt tõhusalt ellu viidav, on püütud luua süsteem, kus normid oleksid võimalikult selged, arusaadavad, ei põhjustaks mitmeti mõistmist ning oleksid ka lihtsalt rakendatavad. /…/ Keskkonna valdkonnas rakendatavate piirnormide põhimõtted on sätestatud keskkonnaseadustiku üldosa seadusega (edaspidi KeÜS). Olulise keskkonnahäiringu teket eeldatakse KeÜSi § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt muu hulgas juhul, mil on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtust. Seega on oluliseks keskkonnahäiringuks piirväärtuse ületamine. /…/ Kehtivate müranormide rakendamisel on ilmnenud raskusi piirtaseme, taotlustaseme ja kriitilise taseme omavaheliste seoste väljaselgitamisel ning kohaldamisel. Selle probleemi lahendamiseks on eelnõukohases määruses vähendatud normtasemete arvu. Müra kriitilise taseme sätted on välja jäetud ning sätestatakse vaid piirväärtus (piirtaseme asemel) ja sihtväärtus (taotlustaseme asemel). Taotlustaseme ja selle rakendamise võimalike alternatiivide analüüsimisel leiti, et müraprobleemi vähendamise eesmärki täidab kõige paremini lahendus, mille korral 36  sihtväärtus on normtase, mida rakendatakse uute planeeringute korral planeeritaval alal ja see jääb kohustuslikuna kehtima ka pärast planeeringu kehtestamist. 3. Kui varasemalt oli reguleeritud ainult välisõhu strateegilise mürakaardi koostamine, siis hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt on atmosfääriõhu kaitse seaduses täiendavalt esitatud ka välisõhu mürakaardi koostamine. Välisõhu mürakaart koostatakse olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta. Seejuures on koostamise aluseks müra normtaseme ületamine või elanike põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised, mis kinnitavad olulist mürahäiringut. Välisõhu mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava koostamist korraldab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil ning mürakaardi ja tegevuskava tulemusi arvestatakse planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste seadmisel. Selgitus: Kuigi atmosfääriõhu kaitse seadus ei rakendu riigikaitseliste tegevustega kaasnevale mürale on nt Kaitseväe harjutusväljade mürakaartidega arvestamine vastava kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi välisõhu mürakaardi koostamisel siiski asjakohane. 6.2.2 Perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus militaarmüra regulatsioonile. Koondülevaade Ajaperioodil 2014-2018 teostati 10 militaarmüraga seotud uuringut: ✓ Sirgala harjutusvälja helirõhutasemete mõõtmine 18.07.2014. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014b; ✓ Viru jalaväepataljoni lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014a; ✓ Sirgala harjutusvälja helirõhutasemete mõõtmised 9.12.2014, 11.12.2014 ja 17.2.2015. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014-2015; ✓ Kaitseväe keskpolügoonil hävitajate F-16 õhuväeõppuse mürauuring. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a; ✓ Kaitseväe keskpolügoonil CV9035 jalaväe lahingumasina 35 mm kahuri mürauuring. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015b; ✓ Kaitseväe keskpolügoonil tanki Abrams pardarelva müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a; ✓ Kaitseliidu Tallinna Maleva Männiku lasketiiru mürauuring. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015c; ✓ Soodla harjutusvälja mürauuring. Skepast&Puhkim AS, 2015; ✓ Kaitseväe keskpolügooni mürakaart. Alkranel OÜ, 2016; ✓ Rutja laskepaiga mürauuring. Maalt-merele orienteeritud laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018. Nimetatud tööde teostamise ajal oli põhimahus valminud või kinnitatud „Militaarmüra regulatsiooni kontseptsioon ja koondaruanne“ (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015b). Militaarmüra regulatsiooni analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada välja, kuidas on regulatsioon mürauuringutes rakendatav, mis on selle kitsaskohad ja puudused, kas uuringute koostajad on regulatsiooni mõistnud ühtemoodi, kas tehtud uuringud vastavad regulatsiooni põhimõtetele ja nõuetele. Selle 37 tarbeks koostati nimekiri olulistest regulatsioonis esitatud tingimustest ja analüüsiti kõnealuste tööde vastavust neile ning seeläbi hinnati ka regulatsiooni rakendatavust, selle kitsaskohti ja puuduseid. Detailsem ülevaade mürauuringute kaupa on esitatud eraldi dokumendis (lisa 1). Alljärgnevalt esitatakse koondkokkuvõte olulisemate militaarmüra regulatsioonis toodud parameetrite kaupa: 1. Uuringu tüüp: müra mõõtmised müratundlike objektide juures (kaugmõõtepunktides) ja/või müraallika läheduses (lähimõõtepunktides) teostati neljal korral, müraallika helivõimsustasemete (helienergiatasemete) määramist teostati neljal korral ning müra kaardistamist (modelleerimist) viidi läbi kaheksal korral juhtudest. Mõõdetud müraallika helivõimsustasemeid (helienergiatasemeid) kasutatakse mürakaartide koostamisel ehk modelleerimiste lähteandmetena. Seega on oluline, et mõõtmise alusel arvutatud helivõimsustasemed (helienergiatasemed) oleksid esitatud mõõtmisaruannetes tabelkujul 1/1-oktaavribades, sagedusvahemikus 31,5 Hz – 8 kHz ja suunduvust arvestades. Kuigi regulatsioon ei nõua otseselt tabelkujul nimetatud andmete esitamist, annavad tabelkujul andmed võrreldes graafikutega täpsemad sisendid võimalike edaspidi teostatavate müra modelleerimiste läbi viimiseks. Neljast helivõimsustasemete (helienergiatasemete) määramisega seotud mürauuringust olid andmed soovitud tabelkujul esitatud vaid ühes (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a), teistes töödes olid andmed esitatud graafiliselt ja mõõtepunktides helirõhutasemetena Lp mitte helivõimsustasemetena (helienergiatasemetena) LE. Teades mõõtepunktide kaugust müraallikast on vastavad helivõimsustasemed (helienergiatasemed) võimalik arvutuslikult leida ka hiljem, kuid siis ei ole üldjuhul enam võimalik arvestada kohaspetsiifikat (konkreetset maastikumudelit) ning puuduvad ka detailsed mõõtmiste nn toorandmed. Nimetatud asjaolud suurendavad võimalike hilisemate arvutuste tulemustes ebatäpsusi. Seetõttu on oluline, et helivõimsustasemed oleksid arvutatud ja esitatud soovitud tabelkujul juba konkreetse helivõimsustaseme mõõtmise aruandes; 2. Müraallikad: müraallikateks olid nii lõhkamised, väikese- ja suurekaliibrilised relvad kui ka lahinglennukid ja nendelt teostatav pommitamine. Lahinglennukite (F-16) ülelennu müra mõõdeti Terviseameti füüsikalabori kesklabori poolt 2015. a. Siinkohal saab välja tuua, et õhusõidukite müra ei kuulu militaarmüra regulatsiooni alla, küll aga kuulub regulatsiooni alla pommitamisel sihtmärgi tabamisel tekkiv müra (mida mõõdeti samuti Terviseameti füüsikalabori kesklabori (2015) töös); 3. Üldised nõuded: ✓ Mõõtmiste teostamise aja ja mõõtmispunktide asukoha kohta on info esindatud kõigis (v.a ühes puudus info mõõtmispunktide koordinaatide kohta) mõõtmisi sisaldanud uuringutes. Uuringus (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014b), kus mõõtepunktide koordinaate ei olnud esitatud oli olemas mõõtepunktide asukoha joonis. Seega on mõõtepunktide asukohad ka nimetatud uuringus üldjoontes tuvastatavad; ✓ Mõõtmiste puhul on kõikides uuringutes arvestatud tingimusega „Mõõtepunkti asukoht tuleb valida selliselt, et müra levik ei oleks varjestatud“; ✓ Mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv jms) on esitatud kõigis mõõtmisi sisalduvates uuringutes. Erandiks on Kaitseliidu Tallinna Maleva 38  Männiku lasketiiru mürauuring (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015c), kus mõõdeti lasketiiru koondmüra ning relvatüüpe eraldi ei fikseeritud. Sellise käsitluse puhul ei ole võimalik määrata, millistest relvadest laskmised tehti ning sisuliselt puudub võimalus tulevikus nt kasutuskoormuse muutusega kaasnevate olukordade ja mõõdetud olukordade võrdlemiseks. Seega antud lähenemist ei saa pidada korrektseks ehk laskude arvuga paralleelselt tuleb mõõtmiste käigus fikseerida ka konkreetne relv; ✓ Peamised mõõtmise hetke ilmaolude näitajad on fikseeritud kõigis mõõtmisi sisaldanud uuringutes; ✓ Mõõtmisel kasutatud mõõtmeseadmete loetelu on esitatud kõigis vastavates mürauuringutes. Teisalt militaarmüra regulatsiooni tingimusele „Kasutada tohib 1 klassile vastavaid mõõteseadmeid“ vastavuse kohast infot ei ole esitatud kolmes töös (seitsmest mõõtmisi sisaldanud uuringust). Samas arvestades kasutatud seadmete tüüpi ja uuringute alusstandardeid oli vastavus ka nendes uuringutes tagatud; ✓ Mõõtmise teostamise aluseks olev(ad) standard(id) on esitatud viies uuringus seitsmest ning kasutatud standardid vastasid regulatsioonis toodule. Kahes töös (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014b; Akukon Oy Eesti filiaal, 2014-2015) ei ole mõõtmiste aluseks olnud standardit nimetatud. Samas nimetatud kahes uuringus toodud mõõtmis- ja arvutuskäigu alusel võib eeldada, et kasutati ISO 1996-1 ja ISO 1996-2 standardeid, mis on ka regulatsiooni tingimus ning aluseks oleva standardi eraldi nimetamine töös on töökoostajal ilmselt kahe silma vahele jäänud; ✓ Mikrofoni kõrgust maapinnast ei ole esitatud kahes mõõtmisega seotud uuringus (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a ja 2015c). Kuna uuringute arvutustes ja tulemustes on kasutatud mõõtmise käigus fikseeritud andmeid, siis mikrofoni kõrguse nimetamata jätmine (jäänud ilmselt tööde koostajal kahe silma vahele) uuringu tulemuste kvaliteeti ei mõjuta. Samas võimalike hilisemate arvutuste tegemiseks on mikrofoni kõrguse fikseerimine mürauuringutes oluline. Mürakaartide koostamise kõrgus maapinnast on esitatud kõikides modelleerimisega seotud uuringutes ning see vastab regulatsioonis toodule (2 m kõrgusel maapinnast); ✓ Kaheksal juhul kümnest arvutati uuringu käigus aasta aktiivsete päevade keskmine müraolukord. Seejuures regulatsioonis toodud aasta aktiivsete harjutuspäevade valemi alusel leiti müraolukord viiel juhul, kolmel juhul (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a; Skepast&Puhkim AS, 2015; Alkranel OÜ, 2016) modelleeriti müraolukorrad erinevate stsenaariumite korral (sh nt keskmine, maksimaalne harjutuspäev). Viimati nimetatud kolmest uuringust ühes (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a) modelleeriti harjutuspäeva müraolukord erinevate laskude arvu alusel ehk kaardistati müratasemed kolme erineva laskude arvuga harjutuspäeva kohta. Miks selline lähenemine valiti seletuskirjast ei selgu. Samas on võimalik sellise lähenemise korral võrrelda aktiivse harjutuspäeva müratasemeid regulatsioonis toodud kriitilise tasemega ning suurekaliibriliste relvade heli ekspositsioonitasemega. Mõlemad nimetatud normtasemed ja võrdlus nendega on uuringus kajastatud. Lisaks aitab selline lähenemine nt uue relva kasutusele võtmisel hinnata ühe päeva jooksul maksimaalselt tehtavate laskude arvu olukorras, kus normtasemed on tagatud. Teises uuringus (Soodla harjutusvälja mürauuring; 39  Skepast&Puhkim AS, 2015) on tegemist kavandatava Soodla harjutusväljaga ning kasutatavate relvade ja laskude arvuks on võetud prognoositav väärtus. Kuigi aruandes on toodud maksimaalne laskude arv päevas ja ka vastav harjutuspäevade arv aastas, on arvutused tehtud siiski vaid maksimaalse harjutuspäeva kohta iga relva kaupa. Selgitusi selle kohta, miks selline lähenemine valiti, miks ei ole hinnatud aasta aktiivsete päevade keskmist müraolukorda ning miks ei ole käsitletud võimalikke relvade koosesinemist samal harjutuspäeval, aruandest ei leia. Küll aga võib selliselt konstrueeritud olukordi võrrelda regulatsioonis toodud kriitilise normtasemega ning suurekaliibriliste relvade heli ekspositsioonitasemega, mida on ka uuringus tehtud. Kolmas uuring (Kaitseväe keskpolügooni mürakaart; Alkranel OÜ, 2016) on esimene, kus on kasutatud keskpolügooni reaalseid aasta (2015) kasutuskoormuse andmeid ning nende alusel on konstrueeritud aasta aktiivsete päevade keskmine, maksimaalne ja teoreetiline maksimaalne olukord. Regulatsiooni koostamise ajal ei toimunud harjutusväljade kasutuskoormuse andmete kogumist. Seetõttu on regulatsioonis aasta aktiivsete päevade keskmise müraolukorra leidmiseks välja pakutud vastav valem, mis aga omakorda arvestab nö tüüpilisi harjutuspäevi. Nö tüüpilised harjutuspäevad konstrueeriti varasemates töödes lähtuvalt Kaitseväe töötajate hinnangutest ja kogemustest. Alates 2015. a rakendunud igapäevaselt fikseeritavate kasutuskoormuse andmete alusel on aga võimalik leida reaalsed aasta aktiivsete päevade keskmised ja maksimaalsed harjutuspäevad (sh erinevad relvad samal harjutuspäeval) ning neile vastavad müraolukorrad. Nimetatud põhimõtte alusel on ka keskpolügooni töös modelleeritud müraolukorrad konstrueeritud. Samas on keskpolügooni töös ka tõdetud, et 2015. a kasutuskoormuse andmed ei olnud veel täielikud ning tehtud on ettepanekud nende kogumismetoodika täiendamiseks. Tänaseks on vastav metoodika suures osas ka juba rakendunud. Keskpolügooni töös toodud tulemused on võrreldavad regulatsioonis esitatud taotlustasemetega (aasta aktiivsete päevade keskmine) ja kriitiliste tasemetega (maksimaalse koormusega harjutuspäevad). Mõlemaid nimetatud normtasemeid ja võrdlust nendega on töös ka kajastatud; ✓ Viiel juhul kümnest (Alkranel OÜ, 2016; Skepast&Puhkim AS, 2015; Akukon Oy Eesti filiaal, 2014a; Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a; Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018) olid arvutustes kasutatud relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) ja suunduvusandmed mürauuringu aruannetes esitatud. Kahel juhul (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014b; Akukon Oy Eesti filiaal, 2014-2015) mõõdeti konkreetse päeva lõhkamiste või lõhkamiste/laskmistega kaasnevat mürataset. Kuna tööde eesmärk oli müratasemete mõõtmine (mitte modelleerimine), siis helivõimsustasemete (helienergiatasemete) välja toomine ei ole otseselt vajalik. Ülejäänud kolmel juhul (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a, 2015b ja 2015c) (tööd, kus ei olnud relvade helivõimsustasemeid (helienergiatasemeid) ja suunduvusandmeid esitatud) mõõdeti konkreetse relva müratasemeid lähi- ja kaugmõõtepunktides ning nende alusel koostati mürakaardid, kuid mõõtmistulemuste alusel arvutatavaid helivõimsustasemeid (helienergiatasemeid) aruannetes esitatud ei ole. Selliselt on mürakaardid võimalik küll koostada, kuid see ei anna edaspidiste tööde jaoks vajalikke sisendandmeid helivõimsustasemete (helienergiatasemete) ja suunduvuse näol. Teisalt ei selgu otseselt aruandest, kas uuringute lähteülesandes oli seatud tingimuseks ka 40  helivõimsustasemete määramine või ainult mõõtmine lähi- ja kaugpunktides ning nende alusel modelleerimine. Samas arvestades, et kahel juhul (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a, 2015b) on tegemist antud relva nö esmamõõtmisega, siis peaks helivõimsustasemete määramine olema olnud ka eesmärgiks; 4. Impulssmüra korrektsiooniga arvestamine: enamikes uuringutes on regulatsiooni kohase impulssmüra parandusega arvestatud. Erandiks on kaks Sirgalas tehtud uuringut (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014b; Akukon Oy Eesti filiaal, 2014-2015), kus käsitleti vaid reaalselt mõõdetud müratasemeid ning impulssparandust ei rakendatud. Impulssmüra paranduse rakendamine on oluline pikaajalise müraolukorra hindamisel. Antud juhul mõõdeti lõhkamistega või lõhkamise/laskmisega kaasnevat mürataset ja analüüsiti kaasneda võivaid kuulmis- ja ehitiste kahjustusi, mitte aga pikaajalist müraolukorda. Mõõdetud indikaatorite puhul ei ole impulssmüra parandi rakendamine vajalik; 5. Normtasemed: kõikides uuringutes võeti normtasemetena aluseks sõltuvalt müraallikast asjakohased militaarmüra regulatsioonis esitatud vastavad müratasemed. Nn asjakohaste normtasemete valik lähtub uuringu eesmärgist, töövõtja kogemusest ja tellija nõudmistest. Selline lähenemine võib olla tingitud asjaolust, et regulatsiooni koondaruande 5. peatükk („Soovituslikud indikaatorid ja normatiivsed väärtused“) nimetab normtasemeid ja indikaatoreid kui „soovituslikke“. Kuigi regulatsiooni koostaja on pidanud siin silmas, et „soovituslik“ tähendab pigem head tava ja tegemist on juhendmaterjaliga mitte õigusaktiga, jätab pealkiri võimaluse ka tõlgendamiseks, et töö käigus otsustatakse, milliseid indikaatorid on antud juhul asjakohased. Ideaalsel juhul oleks mürauuringutes võinud olla esitatud kõikide regulatsioonis toodud normtasemete kohta võrdlus reaalse tulemväärtusega või põhjendused, miks konkreetne normtase antud töö kontekstis ei ole oluline. Sellist lähenemist ei ole kasutatud üheski mürauuringus. Enim oli uuringutes arvutatud (mõõdetud) ja vastava normtasemega võrreldud hinnatud päevase ja öise aja müratasemeid ning suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse heli ekspositsioonitasemeid. Siinkohal saab välja tuua, et töödes on kasutatud erinevat lähenemist müra hinnatud tasemete võrdlemisel normtasemetega. Enim on võrreldud aasta aktiivsete päevade keskmist müra hinnatud taset taotlustasemega (vastab ka regulatsiooni põhimõttele), kuid taotlustasemega on võrreldud ka konkreetse harjutuspäeva mürataset. Viimati nimetatud juhul oleks regulatsiooni kohaselt õigem müra hinnatud taset võrrelda kriitilise tasemega. Seega müra hinnatud tasemete võrdlemisele regulatsiooni kohase kriitilise taseme ja taotlustasemega on mürauuringutes lähenetud erinevalt, mis võib mh olla tingitud ka regulatsiooni erinevast tõlgendamisest. Kõige vähem on mürauuringutes tähelepanu pööratud kuulmis- ja ehitiste kahjustustele seatud normtasemetele (vastavalt indikaatorid LCpeak ja LZE). Seejuures on mitmetes müra mõõtmiste töödes vastavad indikaatorid küll arvutatud, kuid võrdlust normtasemega tehtud ei ole. Põhjendusi aruannetes selle kohta toodud ei ole, kuid võib eeldada, et neid ei ole peetud lihtsalt asjakohaseks. Käesoleva töö raames analüüsiti vastavaid mürauuringuid (lisa 1) ning mainitud indikaatorite piirtasemete ületamisi siiski ei tuvastatud. Eelnevat arvestades on oluline püüda regulatsiooni sõnastust korrigeerida, et normtasemete ja neile vastavate indikaatorite määramisel oleks vähem tõlgendamise võimalusi. Sellisel viisil on uuringud ka omavahel paremini võrreldavad. 41  Enamik teostatud mürauuringuid on seotud kas väikese- või suurekaliibriliste relvadega ning mürauuringuid, kus oleksid esindatud mõlemad on vaid üks: Kaitseväe keskpolügooni mürauuring. Regulatsiooni kohaselt tuleks väikese- ja suurekaliibrilisi relvi vaadelda eraldi ning ka normtasemetele vastavust hinnata eraldi. See on asjakohane kui hinnataksegi ainult konkreetset relvatüüpi. Samas keskpolügooni puhul on ühe harjutuspäeva jooksul kasutusel nii väikese- kui suurekaliibrilised relvad, mistõttu on kogu päevase ja öise aja müraolukorra hindamisel oluline arvestada nende koosmõjuga. Nimetatud asjaoluga on keskpolügooni mürauuringus ka arvestatud ning vastavad mürakaardid on esitatud koondmürast lähtuvalt. Regulatsioonis on taotlustaseme ja kriitilise taseme väärtused väikese- ja suurekaliibrilistele relvadele samad, erandiks on vaid öise aja kriitiline tase, mis suurekaliibrilistele relvadele on rangem. Kuna keskpolügooni modelleeritud olukordades olid suurekaliibrilised relvad kohati kasutusel ka öisel ajal võrreldi töös öise aja koondmüra rangema ehk suurekaliibrilistele relvade kasutamisele mõeldud normtasemega, mida võib pidada asjakohaseks. 6. Mõõdetavad/arvutatavad indikaatorid ja helirõhutasemed: sõltuvalt uuringu eesmärgist ja uuritavast müraallikast määrati kõikides uuringutes regulatsioonis toodud asjakohased indikaatorid ja helirõhutasemed. Siinkohal võib välja tuua, et kolmes uuringus ei esitatud LAeq väärtust. Indikaator LAeq iseloomustab mõõteperioodi jooksul mõõdetud mürataset, mis on aluseks päevase (öise) aja müra hinnatud taseme arvutamiseks. Kuigi selguse huvides oleks võinud aruannetes ka LAeq tulemuse esitada, siis on normtasemetega võrdlemisel oluline siiski hinnatud tase (LAr, ti ehk Ld/Ln) mis on uuringutes ka määratud); 7. Täpsustavad nõuded suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete mõõtmisele: suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete mõõtmised teostati neljas uuringus (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a; Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a, 2015b ja 2018). Seejuures: ✓ regulatsioonis esitatud vajalikud indikaatorid määrati kõikides uuringutes; ✓ mõõtmiste asukoha tingimust („Mõõtmised teostada akustiliselt võimalikult kõval pinnal“) ei täidetud ühelgi korral ja seda tulenevalt reaalsest võimalikust olukorrast (valdavalt akustiliselt pehme maapind) ning ohutusnõuete täitmise vajadusest. Tegemist on nö ideaalolukorras mõõtmisel kehtiva tingimusega, mida praktikas aga ei ole võimalik, eriti militaarmüra puhul üldjuhul täita; ✓ kõikides uuringutes püüti mõõtmiskohad valida võimalikult avatud maastikus ehk täita tingimust „Peegelduste mõju peab olema minimaalne“; ✓ tingimus „Mõõtmised teostada vähemalt 45 kraadise nurga all“ eeldab müra leviku suunduvuse määramist, mis on esitatud kolmel juhul neljast uuringust. Ühel juhul (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a) oli tegemist lennumüra ning sihtmärgi tabamisega seotud plahvatusega, kus suunduvuse määramine ei ole tingimata vajalik; ✓ kõikides uuringutes teostati mõõtmised 1/3 oktaavribades ning tulemused esitati 1/1 oktaavribades sagedusvahemikes 31,5 Hz-8 kHz ehk vastavalt regulatsioonis esitatule. Samas on helivõimsustasemete esitamise vorm töödes erinev (nt graafikud, tabelid). Kuna helivõimsustasemeid kasutatakse edaspidistes modelleerimistes lähteandmetena, on eelistatud andmete tabelkujul esitamine; 42  ✓ tingimust „Mõõtmised teostada sagedusvahemikes 4 Hz-8kHz“ ei täidetud otseselt üheski uuringus (ühes aruandes ei ole mõõtmise sagedusvahemikku välja toodud). Uuringutes teostati mõõtmised järgmistes sagedusvahemikes: kahel korral (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015b ja 2018) vahemikus 12,5 Hz-20 kHz ja ühel korral (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a) vahemikus 5 Hz-10 kHz. Selgitusi selle kohta, miks valiti regulatsioonis toodust erinev sagedusvahemik aruannetes ei kajastu. Samas uuringutes kasutatud sagedusvahemik katab valdava osa regulatsioonis toodud nõudest. Militaarmüra eripärast lähtuvalt on müras esindatud just madalasageduslik komponent ehk sagedused alla 250 Hz. Seega on madalasageduslik komponent uuringutes mõõdetud (vahemik 12,5 Hz-250 Hz või vahemik 5 Hz-250 Hz). Kuigi regulatsiooni tingimus on, et mõõtmised teostataks alates 4 Hz, mõjutab uuringutes kasutatud 5 Hz või 12,5 Hz erisus lõpptulemust minimaalselt; ✓ Sõltuvalt müraallika iseloomust esitada suundusvusandmed. Suunduvusandmed on esitatud kolmes helivõimsustaseme mõõtmisega seotud müratöös (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a; Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015b ja 2018). Regulatsioon otseselt ei määratle, millisel kujul suunduvusandmeid peaks esitama. Edaspidiste tööde sisendaandmete seisukohast peaks suunduvusandmed olema seotud helivõimsustasemetega ja esitatud tabelkujul. 8. Täpsustavad nõuded müra modelleerimisele: ✓ kõikides modelleerimisega seotud uuringutes on aluseks võetud regulatsioonis esitatud arvutusmeetod – ISO 9613-2; ✓ fikseeritud ilmastikutingimused (õhutemperatuur 10°C, suhteline õhuniiskus 70%) on uuringu seletuskirjas välja toodud viiel juhul kaheksast. Ülejäänud kolme uuringu puhul otseselt välja toodud ei ole, kuid uuringu aluseks kasutati standardit, mille lähtetingimused arvestavad müralevikut kergelt soodustavaid ilmastikutingimusi (sh kõnealuseid tingimusi); ✓ kõikides uuringutes on arvestatud maapinna akustiliste omadustega (akustiliselt pehme pind G=1 ja kõva pind G=0). ✓ tingimusega „Peegelduste arv 3“ arvestati kuuel juhul kaheksast, kahel juhul ei ole peegelduste arvu välja toodud. Peegelduste arv hakkab määrama täpsuse ja modelleerimise ajakulu omavahelist suhestumist ning võrreldavuse huvides tuleks alati peegelduste arv müra uuringutes välja tuua (täpsem teemakäsitlus peatükis 7.4.1); ✓ tingimus „Maastikumudeli koostamisel kasutada samakõrgusjooni iga 1 m tagant“ täitmist ei ole otseselt üheski aruandes välja toodud. Samas on kõigis kaheksas uuringus mingil kujul kõrgusmudel arvutuste aluseks koostatud. Seejuures on kuuel korral kasutatud kas Maa-ameti LIDAR-mõõdistuse või Kaitseväe andmebaasi kõrgusandmeid, mis on detailsemad kui regulatsioonis esitatud tingimus. Ühe uuringu (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014a) puhul viidati, et kasutati varasemate tööde kõrgusandmeid, kuid kui detailseid, uuringust ei selgu. Ühe uuringu (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a) puhul otsustati täiesti sileda maapinna kasuks, kuna töö käigus tekkisid probleemid kõrgusmudeli koostamisega. Kuna kõrgusmudeliga tekkisid probleemid töö käigus otsustati aja kokku hoiu mõttes minna lihtsustatud teed ehk teha arvutused sileda maapinna jaoks. Selline lähenemine on nö parema 43  puudumisel aktsepteeritav, kuid tulemuste täpsus väheneb sileda maapinna kasutamise puhul võrreldes reaalse maastikumudeliga. Edasistes uuringutes tuleb kasutada maastikumudeli koostamisel reaalseid kõrgusandmeid; ✓ arvutuskõrguse (2 m kõrgusel maapinnast) ja arvutusruudu suurused (20x20, 50x50, ≤100x100) vastasid kõikides uuringutes regulatsioonis toodud nõuetele; 9. Täpsustavad nõuded mürakaardile: mürakaardil peavad kajastuma: ✓ kasutatud arvutustarkvara ja -meetod – kolmel juhul kaheksast on vastav tingimus täidetud, viiel juhul arvutustarkvara ja -meetod mürakaardil ei kajastu, kuid seletuskirjas on esitatud. Teiste militaarmüra uuringutega parema võrdluse tekitamiseks oleks asjakohane need ka mürakaardil välja tuua; ✓ arvutusruutude suurus – viiel juhul kaheksast on vastav tingimus täidetud, kolmel juhul arvutusruutude suurust mürakaardil ei kajastu, kuid seletuskirjas on esitatud. Tegemist on tehnilise parameetriga, mis kaardi tõlgendamisele oluliselt midagi juurde ei anna. Kui mürakaardi seletuskirjas on arvutusruutude suurus toodud, siis sellest piisab. Samas ka mürakaardil esitamine on iseenesest aktsepteeritav; ✓ arvutuskõrgus maapinnast – kuuel juhul kaheksast on vastav tingimus täidetud, kahel juhul (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014a; Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a) arvutuskõrgus maapinnast mürakaardil ei kajastu, kuid seletuskirjas on esitatud. Tegemist on olulise tingimusega, et mürakaart oleks arusaadav ja võrreldav teiste mürauuringutega. Arvutuskõrgus peab kaardil kajastuma. Vaatamata eelnevale on kõigi uuringute korral võimalik müra arvutuskõrgus siiski tuvastada (kui mitte kaardil, siis seletuskirjas) ning seetõttu lõpptulemusi antud tingimuse mittetäitmine ei muuda; ✓ tingimus „Kui sama uuringu raames teostati ka mõõtmised kaugpunktides, siis on vajalik kaardile kanda kaugpunktide asukohad ning anda võrdlus mõõdetud ja arvutatud müratasemete vahel” – kõikides uuringutes, kus tehti ka mõõtmised lisaks modelleerimisele on mõõtmise kaugpunktid ja vastavad müratasemed kaardile kantud, kuid võrdlust on käsitletud seletuskirjas. Võrdluse esitamine mürakaardil võib tekitada segadust tulemuste tõlgendamisel ning koormab kaarti ebavajaliku infoga. Vastav võrdlus tuleks esitada uuringu seletuskirjas. Küll aga on asjakohane esitada mürakaardil sama uuringu raames teostatud mõõtmiste kaugpunktide asukohad; ✓ müratasemed 5 dB vahemikena ning mürakontuurid vahemikus 40-70 dB – antud tingimus on täielikult täidetud vaid ühes uuringus (Alkranel OÜ, 2016). Ülejäänutes on müratasemed esitatud 5 dB vahemikena, samas mürakontuurid ehk skaala valik lähtub müra iseloomust ja on erinevatel kaartidel erinev. Nimetatud lähenemine on asjakohane, sest nt hinnatud mürataseme ja suurekaliibrilise relva üksik mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme normtasemed erinevad teineteisest olulisel määral. Seetõttu on asjakohane kasutada ka erinevaid skaalasid, mida on uuringutes ka tehtud; ✓ müratundlikud hooned – viiel juhul kaheksast on hooned mürakaardile kantud, kahel juhul (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a ja 2015b) ei ole hooned eraldi kaardil esitatud, kuid on raskesti tuvastatavad aluskaardilt ning ühel juhul (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a) ei olnud kaardil üldse hooneid esitatud. Müratundlikud hooned peavad mürakaartidel olema selgesti tuvastatavad, kuna 44  hoonete asukohad on olulised tulemuste tõlgendamisel. Nimetatud aspekt on väga oluline uuringute kvaliteedi määramisel; ✓ eraldi mürakaardid väikese- ja suurekaliibriliste relvade müra hinnatud tasemete LAr, ti (dB) (arvestades impulssmüra korrektsiooni) kohta – kaardid esitati vastavalt uuringus käsitletud müraallikale ehk regulatsiooni tingimus on täidetud. Mõnevõrra erandiks on üks uuring (Alkranel OÜ, 2016), kus modelleeritud olukordades olid kasutusel sama päeva jooksul nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad ning seetõttu modelleeriti koondolukorda iseloomustavad hinnatud mürataseme mürakaardid. Regulatsiooni kohaselt tuleks väikese- ja suurekaliibrilisi relvi vaadelda eraldi ning ka normtasemetele vastavust hinnata eraldi. See on asjakohane kui hinnataksegi ainult konkreetset relvatüüpi. Samas keskpolügooni puhul on ühe harjutuspäeva jooksul kasutusel nii väikese- kui suurekaliibrilised relvad, mistõttu on kogu päevase ja öise aja müraolukorra hindamisel oluline arvestada nende koosmõjuga. Nimetatud asjaoluga on keskpolügooni mürauuringus (Alkranel OÜ, 2016) ka arvestatud ning vastavad mürakaardid on esitatud koondmürast lähtuvalt. Regulatsioonis on taotlustaseme ja kriitilise taseme väärtused väikese- ja suurekaliibrilistele relvadele samad, erandiks on vaid öise aja kriitiline tase, mis suurekaliibrilistele relvadele on rangem. Kuna keskpolügooni modelleeritud olukordades olid suurekaliibrilised relvad kohati kasutusel ka öisel ajal võrreldi töös öise aja koondmüra rangema ehk suurekaliibrilistele relvade kasutamisele mõeldud normtasemega, mida võib pidada asjakohaseks; ✓ suurekaliibriliste relvade korral mürakaardid üksiku mürasündmuse C- korrigeeritud heliekspositsioonitaseme LCE (dB) kohta – enamikes uuringutes, kus analüüsiti suurekaliibrilisi relvi on vastavad mürakaardid esitatud. Ühes uuringus (Alkranel OÜ, 2016) ei ole lähtuvalt töö eesmärgist suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse mürakaarti esitatud. Töö lähteülesandes oli seatud eesmärgiks konkreetselt kolme kasutuskoormusega müraolukorra kohta mürakaardi koostamine ning saadud tulemuste võrdlemine normtasemetega. Kuigi lähteülesanne ei seadnud otseselt eesmärgiks suurekaliibriliste relvade puhul LCE määramist, siis arvestades, et keskpolügoon on põhiline erinevatest suurekaliibrilistest relvadest laskmise kohaks, oleks LCE (selle alusel ka hinnangu andmine kuulmis- ja ehitiste kahjustuste (LCpeak ja LZE) võimalikkuse kohta) määramine olnud asjakohane; ✓ selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (relvad, indikaator, mõõtkava) ja müratsoonide värvide tähendused – enamikes uuringutes on tingimus üldjuhul täidetud. Peamised erisused esinevad kolmes uuringus, kus mürakaartidelt ei selgu modelleeritud olukordade alusandmed (relvad ja laskude arv). Üldiselt peaks mürakaart olema loetav ka ilma seletuskirjata. Seega mürakaardi aluseks olevad relvad ja laskude arv peaks olema kaardil kajastatud. Ettepanekud teostatud uuringutest. Ettepanekuid edaspidiste müra mõõtmiste või modelleerimiste kohta esitati kahes töös: ✓ Kaitseväe keskpolügoonil tanki Abrams pardarelva müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a; ✓ Kaitseväe keskpolügooni mürakaart. OÜ Alkranel, 2016. 45 Ettepanekud Akukon Oy Eesti filiaal (2015) tööst: 1. Esitatud tanki Abrams 120 mm pardarelva müraemissiooni andmeid ei tohiks otseselt järgmistes mürauuringutes kasutada, kuna emissioonitasemed põhinevad tugeva tuulega teostatud mõõtmistel. Kui seda tehakse, siis tuleb esitada ka tingimused, millistes olukordades mõõtmised teostati; Analüüsi koostaja kommentaar: Sisuliselt võib tank Abramsi pardarelva helivõimsustasemete mõõtmise uuringut lugeda ebaõnnestunuks ja seda mh halbade ilmastikuolude tõttu. Edasistes analoogsetes uuringutes tuleks mõõtmispäeva paremini valida, vajadusel mõõtmisi edasi lükata. Vastava hinnangu ilmastikutingimuste sobivuse kohta annab mõõtmiste teostaja. Ettepanekud Alkranel OÜ (2016) tööst: 1. Alustada keskpolügooni kasutuse detailse logiraamatu pidamist. Logiraamatus kajastuksid: ✓ kasutatava väljaõppeehitise nimi; ✓ kasutusaeg (kuupäev, kellaaeg), vaja on infot vähemalt päevase (07.00-23.00) ja öise (23.00-07.00) ajavahemiku kohta, ideaalis tunni täpsusega; ✓ harjutuse käigus kasutatud relvastuse (vahendite) nimetused; ✓ harjutuse käigus tehtud laskmiste ja/või lõhkamiste arv; ✓ kaudtulerelvade kasutuse korral sihtmärgialade paiknemine (väljaõppeehitise nimi); 2. Pärast keskpolügooni ühe aasta kasutusandmete kogumist tuleks keskpolügoonilt lähtuvat müra uuesti modelleerida, arvestades Akukon Oy Eesti filiaali (2014) töös toodud põhimõtteid; 3. Soovitatav on eelkõige suurte õppuste ajal müra mõõta lähimatel kinnistutel, et teada saada ka reaalsete maksimaalsete kasutuskoormuste korral lähimate kinnistuteni jõudvaid müratasemeid. Analüüsi koostaja kommentaar: kuigi regulatsioon suurõppusi ei reguleeri, annab soovituses esitatu võimaluse kaardistada lähimate müratundlike objektide juures ka maksimaalse kasutuskoormusega harjutuspäevadel esinevaid müratasemeid ning võrrelda neid regulatsioonis toodud kriitilise tasemega; 4. Koostada Kaitseväe kasutatavate relvade müraemissiooni andmebaas, kus müra andmed relvade kaupa kajastuksid oktaavribades ja suunduvust arvestades. Relvade müraemissiooni andmete edaspidised mõõtmised koostada Akukon Eesti OY 2014. a töö „Militaarmüra regulatsiooni koondaruanne ja kontseptsioon“ põhimõtete alusel; 5. Edaspidiste keskpolügooni kasutusega seotud müratasemete modelleerimistel on soovituslik müra mudeliga (sh maastikumudel) hõlmata kuni 10 km puhver lähtuvalt polügooni välispiirist. Järeldused ja käesoleva analüüsi koostaja tähelepanekud/ettepanekud. Üldiselt saab välja tuua, et kõik analüüsitud 10 uuringut vastavad põhimahus militaarmüra regulatsioonis toodud tingimustele. Siiski esineb kõigi tööde puhul regulatsioonist kõrvale kaldeid 46 (tööde kohta kokkuvõtted on esitatud lisas 1). Olulisemate teemadena võib välja tuua erisused müraolukordade alusandmete leidmisel, tulemuste normtasemetega võrdlemisel, helivõimsustasemete esitamisel/mitteesitamisel jt. Samas esineb ka regulatsioonis tingimusi, mida tuleb täpsustada või muuta (nt vajalik hinnata väikese- ja suurekaliibriliste relvade koosmõju, mürakaartidel erinevate värviskaalade määramine jt). Olulisemad tähelepanekud, millega edaspidi arvestada (sh vastav info oli töödes kohati puudu või ebapiisav): ✓ Müra mõõtmiste ja modelleerimiste korral peab töös olema tuvastav aluseks võetava standardi nimetus; ✓ Müra mõõtmiste korral peab aruandes olema kajastatud mõõtemikrofoni kõrgus maapinnast; ✓ Regulatsiooni tingimust „Mõõtmised teostada akustiliselt võimalikult kõval pinnal“ ei ole võimalik reaalsetes välitingimustes täita ja seda ka ohutusnõudeid arvestades. Seega on tegemist ideaaltingimusega ehk soovitusega. Küll aga on asjakohane mõõtekohtade asukoht valida võimalikult avatud maastikus; ✓ Mürauuringutes konstrueeritavad olukorrad peavad edaspidi lähtuma reaalsetest kasutuskoormuse andmetest: ✓ Regulatsioonis mürakaardi kohta esitatud tingimused on küll asjakohased, kuid mitmed neist võivad kajastuda ka kaardi seletuskirjas (aruande) ning ei ole vajalik esitada mürakaardil (tekitab ebavajalikku teksti kaardile). Sellised tingimused on nt arvutusruutude suurus, kaugmõõtmispunktides mõõdetud ja arvutuslikult samades punktides saadud müratasemete võrdlus; ✓ Mürakaartidel kajastuvate mürakontuuride ehk müratasemete skaala algus ja lõpp väärtuste valikul tuleb arvestada modelleeritava olukorra eripärasid. Nt kui modelleeritakse suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heliekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaarti ning vastav normtase on 90 dB või 100 dB, siis ei ole asjakohane kasutada skaalat 40-70 dB, vaid skaalat, kus kajastub ka vastav normtase, nt 85-115 dB; ✓ Mürakaartidel peab kajastuma müraallika mõjupiirkonna hoonestus, elamute õueala piir, harjutusvälja piir, väljaõppeehitiste ja -alade piirid ja nimetused, müraallikate (relvade) asukohad, asustusüksuse piirid ja nimetused, väljaõppealade piirid. Lisaks ka märkused impulssmüra korrektsiooni kasutamise ning andmed müraolukorra aluseks olevate relvade ja laskude arvu kohta; ✓ Müra modelleerimisel, kui eesmärk on kaardistada erinevaid harjutuspäeva tüüpe, situatsioone ning kasutusel on sama päeva/öö jooksul nii väikese- kui suurekaliibrilised relvad, tuleb vastav impulssparandus lisada iga konkreetse mudelis kajastuva relva kohta eraldi (vastavalt kas +12 dB või +15 dB). Nii on võimalik tekitada väikese- kui suurekaliibriliste relvade müratasemete koondkaarte, kus on arvestatud koondimpulss korrektsiooniga. Selline lähenemine annab realistlikuma pildi harjutuspäeva müraolukorrast. Samuti on võimalik koondkaarte võrrelda vastavate normtasemetega (vt ptk 5.2). 7. Hindamismeetodid ja juhendmaterjalid Üldosa eesmärk: mürauuringute teostamise üldiste juhiste kirjeldus. Asja- ja ajakohasus: Üldiselt on peatüki üldosas toodu asjakohane ka käesoleval hetkel. Erisus on seotud asjaoluga, et tänases olukorras on rakendunud kõikidel harjutusväljal kasutuskoormuse 47 andmete kogumine, mis võimaldab hinnata varasemaga võrreldes täpsemalt aktiivsetel harjutuspäevadel esinevaid müratasemeid. Seejuures võimaldavad sarnastel alustel kogutavad kasutuskoormuse andmed leida erinevatel harjutusaladel sarnase metoodika alusel maksimaalse koormusega ja tüüpilised harjutuspäevad, mis omakorda suurendab mürauuringute võrreldavust. Seega oleksid ettepanekud edasiste mürauuringute teostamise osas järgmised: 1. Koostada mürakaardid kõikidele harjutusväljadele reaalsete kasutuskoormuse andmete alusel ning võrrelda tulemusi normtasemetega. Kui konkreetsel harjutusväljal jätkatakse väljaõppetegevust ka edaspidi, on otstarbekas modelleerida ka arendusplaanide kohased müraolukorrad; 2. Uute relvade kasutusele võtmisel teostada relva helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmised, mille tulemusi saab kasutada edasistes mürauuringutes (modelleerimistes); 3. Kaebuste esinemisel hinnata olukorda esmalt olemasolevate mürakaartide alusel. Kui kaebused püsivad, teostada müra mõõtmised. Mürauuringute kvaliteedi kontrolliks on otstarbekas rakendada lisas 2 toodud kontrollnimekirja. Ettepanekud: 1. Edasiste mürauuringute teostamise põhimõtted on järgmised: ✓ Koostada mürakaardid kõikidele harjutusväljadele reaalsete kasutuskoormuse andmete alusel ning võrrelda tulemusi normtasemetega. Kui konkreetsel harjutusväljal jätkatakse väljaõppetegevust ka edaspidi, on otstarbekas modelleerida ka arendusplaanide kohased müraolukorrad; ✓ Uute relvade kasutusele võtmisel teostada relva helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmised, mille tulemusi saab kasutada edasistes mürauuringutes (modelleerimistes); ✓ Kaebuste esinemisel hinnata olukorda esmalt olemasolevate mürakaartide alusel. Kui kaebused püsivad, teostada müra mõõtmised. 2. Mürauuringute kvaliteedi kontrolliks on otstarbekas rakendada lisas 2 toodud kontrollnimekirja. 7.1 Militaarmüra uuringute lähteandmed Peatüki eesmärk: anda suunised tellijale, millised lähteandmed on mürauuringu koostamiseks minimaalselt vajalikud. Asja- ja ajakohasus: Järgnevalt analüüsitakse teemat regulatsiooni peatükis toodud punktide kaupa: 1. Uuringu eesmärk – asjakohane; 2. Väljaõppeehitise või -ala joonised – asjakohane. Lisaks ülevaatejoonisele (nt pildifailina) on vajalik esitada harjutusvälja (lasketiiru) piir, harjutusväljal paiknevate väljaõppealade piirid ning väljaõppealadel paiknevate laske- või lõhkamiskohtade asukohad üldkasutatava koordinaatsüsteemiga seotud kaardikihtidena (GIS andmed); 3. Erinevatel väljaõppeehitistel ja -aladel kasutatavad relvad – asjakohane. Vastav info on üldjoontes olemas harjutusvälja kasutuskoormuse andmetes. Kuna kasutuskoormuse 48  andmetes on relvad eristatud kaliibrite kaupa ning sama kaliibriga võib olla mitu relva, on oluline koostöös harjutusvälja vastutava isikuga selgitada välja millist relva konkreetselt mürauuringus arvesse võetakse. Viimane on oluline, kuna sama kaliibriga relvad võivad põhjustada erinevat müraemissiooni. Samuti on oluline info iga relva laskmiskõrguse (kõrgus maapinnast) kohta; 4. relvade laskesagedused erinevatel harjutuspäeva tüüpidel – asjakohane. Erinevus on seotud kasutuskoormuse andmete kogumisega. Relva päevase laskude arvuna (laskesagedus) tuleks käsitleda kasutuskoormuse andmetes konkreetse relva ja harjutuspäeva kohta fikseeritud laskemoona kogust; 5. harjutuspäeva tüüpide kirjeldused, selliste päevade arv kalendriaastas – asjakohane. Edasistes mürauuringutes tuleks kasutada reaalseid kasutuskoormuse andmeid ning nende alusel leitavaid maksimaalse koormusega ja tüüpilisi harjutuspäevi (vt ptk 5.2). Arendusplaanide järgsete olukordade modelleerimiseks on vajalik esitada harjutuspäeva tüüpide kirjeldused (maksimaalse koormusega ja tüüpilised harjutuspäevad); 6. helirõhutasemete mõõtmiste korral kaugpunktides hindamispunktide asukohad ja mõõdetavad indikaatorid – osaliselt asjakohane. Oluline on, et tellija annab esialgse minimaalse kaugmõõtepunktide arvu ning koostöös töövõtjaga pannakse paika parimad asukohad. Mõõdetavad indikaatorid lähtuvad regulatsioonist (vt ptk 7.2.1); 7. kasutatavate müraallikate helivõimsustasemed (viide ühtsele andmebaasile) – asjakohane. Ühtne andmebaas peaks olema tabelkujul, kus relva helivõimsustasemed (helienergiatasemed, LE) on esitatud 1/1 sagedusvahemikus ja erineva suunduvuse kaupa (vt ptk 7.3); 8. kui mürauuringu läbiviimine eeldab ka helivõimsustasemete määramist, siis loetleda, milliste müraallikate osas need tuleb määratleda – asjakohane. Helivõimsustasemed (helienergiatasemed) tuleb mõõta uute relvade kasutusele võtmisel, aga ka olukordades, kui varasemates uuringutes on selgelt öeldud, et arvutatud helivõimsustasemeid ei tohiks edasistes uuringutes kasutada (mõõtmised teostatud halva ilmastikuolude tingimustes, nt tank Abramsi mürauuring, Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a). Suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmisel on lisaks relva lasu müraemissioonile oluline mõõta ka sihtmärgi plahvatuse emissiooni; 9. millised arvutuslikud mürakaardid tuleb koostada – ei ole otseselt asjakohane. Mürauuringutes esitatavate mürakaartide kohta on info peatükis 7.4.2. Lisaks regulatsioonis toodud lähteandmetele juhime tähelepanu järgmistele asjaoludele: 10. Uute (või olemasolevate relvade puhul, millel puuduvad usaldusväärsed helivõimsustaseme andmed) suurekaliibriliste relvade kasutusele võtmisel helivõimsustasemete mõõtmistel teostada mõõtmised lisaks ka kaugpunktides. Kaugpunktid on soovitatav valida müratundlike objektide juures. Väikesekaliibriliste relvade puhul helivõimsustaseme mõõtmisel ei ole kaugpunktides mõõtmine otseselt vajalik, kuna suurekaliibriliste relvade puhul on helivõimsustase suurem ning müratase levib kaugemale; 11. Kui harjutusvälja kasutamisel esineb väljaõpet sageli ka öisel ajal (23.00-07.00), tuleb lisaks kasutuskoormuse andmetele määrata ka öiste laskmiste osakaal nii maksimaalsetel kui tüüpilisel harjutuspäeval. 49 Ettepanekud: 1. Regulatsioonis esitatud lähteandmete täpsustused on esitatud eelnevas jaotises. 2. Täiendavalt on ettepanek lähteandmete juures pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: ✓ Uute suurekaliibriliste relvade kasutusele võtmisel (või olemasolevate relvade puhul, millel puuduvad usaldusväärsed helivõimsustaseme andmed) helivõimsustasemete mõõtmistel teostada mõõtmised lisaks ka kaugpunktides. Kaugpunktid on soovitatav valida müratundlike objektide juures; ✓ Kui harjutusvälja kasutamisel esineb väljaõpet sageli ka öisel ajal (23.00-07.00), tuleb koostöös harjutusvälja vastutava isikuga lisaks kasutuskoormuse andmetele määrata ka öiste laskmiste osakaal nii maksimaalsetel kui tüüpilisel harjutuspäeval. 7.2 Juhised helirõhutasemete mõõtmiste kohta kaugpunktides Peatüki eesmärk: esitada tingimused laskmisest/lõhkamisest tingitud mürataseme mõõdistamiseks huvi pakkuvates punktides, näiteks lähimate müratundlike hoonete õuealadel vms. Asja- ja ajakohasus: peatüki eesmärk on asjakohane, kuid sisu vajab kaasajastamist, täpsustamist ja selgitamist. Muu hulgas vajaksid tähelepanu järgmised punktid: ✓ standarditele viitamised võiksid olla ühtse lähenemisviisiga ning asjakohased, näiteks viidatakse regulatsioonis standarditele EN IEC 60651:2001 ja EN IEC 61672-1:2003, mis kirjeldavad nõudeid mõõteseadmetele, mitte mõõtjatele ega mõõtmiseks kasutatavatele meetoditele, ning mille järgimist nõuavad kõik mõõtemeetodite aluseks olevad standardid; ✓ mõõtmistele ja tulemustele esitatavad nõuded tuleks viia kooskõlla akrediteeritud laboritele esitatavate ning mõõtmiste aluseks olevate standardite hetkel kehtivate versioonide nõuetega; ✓ täpsustada ilmastiku- ja maastikuolude mõju ja selle arvesse võtmist mõõtmiste käigus. Ettepanekud (ka kontseptsiooni peatüki 3.1 muutmiseks): 1. Asendada peatüki 7.2 tekst järgmiselt täpsustatud tekstiga: „Mürataseme üksikmõõtmiste tulemused sõltuvad otseselt antud hetkel ja kohal valitsevatest keskkonnatingimustest, mistõttu on nende tulemuste laiendamine, näiteks kogu aasta iseloomustamiseks, sageli võimatu ega võimalda müra keskmisi tasemeid ega elanike häiritust prognoosida. Prognoosimiseks (sh modelleerimiseks) tarvilike andmete kogumiseks peavad andmed olema kogutud viisil, mis võtab arvesse keskkonna-, sealhulgas ka ilmastiku tingimuste mõju heli levikule ning on piisavalt dokumenteeritud, et vastavad mõõtmised oleksid vajadusel sõltumatult (kolmanda või sõltumatu osapoole poolt) korratavad. Seetõttu on müratasemete mõõtmisel vajalik lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest, mis täpsustavad muu hulgas, milliseid parameetreid tuleb mõõta, kuidas paigutada mõõtmisseadmed ning käsitleda erinevaid mõõtmistulemusi mõjutavaid tegureid, nt meteoroloogilisi tingimusi.“ 50  2. Asendada peatüki 7.2.1 tekst järgmiselt täpsustatud tekstiga: „Kaugpunktides läbi viidavad mõõtmised, mille eesmärgiks on kontrollida helirõhutasemete vastavust militaarmüra regulatsioonis kehtestatud normtasemetele, peab läbi viima standardi EN IEC/ISO 17025 alusel akrediteeritud mõõtja, kelle akrediteerimisulatuses olev mõõtemeetod vastab rahvuslikele standarditele EVS-ISO 1996-1 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1: Põhisuurused ja hindamiskord“ ja EVS-ISO 1996-2 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine“. Müra kaugpunktides mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses rahvuslike standardite EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 hetkel kehtivate versioonidega. Mõõtmiste teostamisel tuleb täita vähemalt järgmisi vastavatest standarditest lähtuvaid nõudeid: ✓ Mõõtmiste läbi viimisel tuleb arvestada ilmastiku- ja keskkonnatingimustega, mis mõjutavad heli levikut, sealhulgas ka selle sageduskarakteristikuid. Kui on oht, et keskkonnatingimused (nt sademed, tugev tuul jne) mõõtmise käigus moonutavad mõõtetulemusi, siis mõõtmisi läbi ei viida või sellisel moel kogutud andmeid arvesse ei võeta (lähtub: EVS-EN 1996-2, ptk 8). Vastava hinnangu ilmastikutingimuste sobivuse kohta annab mõõtmiste teostaja; ✓ Mõõtmiste ajal tuleb fikseerida ilmastikutingimused, sealhulgas vähemalt: tuule suund ja kiirus, suhteline õhuniiskus, temperatuur, pilvisus, sademed (lähtub: EVS-ISO 1996-2 ptk 9.3.4); ✓ Kuna keskkond, sh ka maapind mõjutab heli erinevaid sagedusvahemikke erinevalt, siis tuleb mõõtmistel kaugpunktides registreerida helispekter 1/3 oktaavribades sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (vt EVS-ISO 1996-2 ptk 9.3.4); ✓ Mõõtepunkti asukoht tuleb valida selliselt, et oleks täidetud vaba müravälja tingimus ühe peegeldava pinnaga; vältida tuleb peegeldusi vertikaalsetelt pindadelt (lähtub: EVS-ISO 1996-2 ptk 9.2); ✓ Väikesekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A-korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB) ja A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (lähtub: EVS-ISO 1996-2 tervikuna, täpsemalt ptk 9.1.2); ✓ Suurekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A- ja C-korrigeeritud heliekspositsioonitasemed LAE ja LCE (dB) ning ekvivalentne helirõhutase LAeq (lähtub: EVS-ISO 1996-2 tervikuna, täpsemalt ptk 9.1.2 ja Lisa B); ✓ Kui müraallikaks on suurekaliibriline relv, tuleb registreerida C-korrigeeritud tipphelirõhk LpC,peak ja korrigeerimata heli ekspositsioonitase LZE. Oluline on lisada, et erinevate ilmastikuolude korral saadud mõõtmistulemused võivad erineda üksteisest ja teoreetilistest arvutustulemustest vägagi suurel määral, eelkõige on need mõjutatud tuule suunast ja kiirusest. Näiteks tuule suund ja kiirus võivad muuta suurekaliibriliste relvade üksikute mürasündmuste C-korrigeeritud heliekspositsioonitasemeid LCE 15-20 dB ulatuses. Seetõttu on eriti oluline, et nii mõõtmistel kui tulemuste arvutamisel lähtutaks ühtsetest alustest, sh standardist EVS-ISO 1996-2 hetkel kehtivast versioonist. 51 Mürataseme mõõtmisel kaugpunktis tuleb reaalselt mõõdetud tulemustele lisaks leida müratasemed ka arvutuslikul teel. Arvutuslikul teel saadud tulemuste võrdlemine mõõtmistega samades punktides annavad infot mudeli täpsuse, aga ka nt tulemusi mõjutada võivate ilmastikuolude kohta. Mõõtmistulemuste alusel tuleb arvutada müra hinnatud tase (päevasel ajal Ld, öisel ajal Ln), arvestades seejuures impulssmüra korrektsiooni (vt ptk 3.3) ning koostada mürakaardid (vt ptk 7.4.2), kus kajastuksid ka mõõtepunktide asukohad.“ 3. Asendada peatüki 7.2.2. tekst järgmiselt täpsustatud tekstiga: „Mõõtmistulemuste esitamisel tuleb esitada vähemalt standardis EVS-ISO 1996-2 ja täpsemalt selle ptk-s 13 nõutavad andmed, sh järgmised andmed: ✓ mõõtetulemused koos laiendmõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures; ✓ mõõtmiste teostamise kuupäev ja ajavahemik; ✓ mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv jms); ✓ ilmastikutingimused: tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed); ✓ mõõteseadmete loetelu, kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga; ✓ kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2; ✓ mikrofoni kõrgus maapinnast; ✓ mõõtmispunkti asukoht, koordinaadid, kaugus müraallikast, mõõtmispunktide asendiskeem (võimaluse korral fotod).“ 7.3 Juhised helivõimsustasemete mõõtmiste ja tulemuste esitamise kohta Peatüki eesmärk: anda juhised müraallika helivõimsustaseme (helienergiataseme) määramiseks erinevate relvade puhul. Asja- ja ajakohasus: peatüki eesmärk on asjakohane, kuid sisu vajab kaasajastamist, täpsustamist ja selgitamist. Muu hulgas vajaksid tähelepanu järgmised punktid: ✓ standarditele viitamised võiksid olla ühtse lähenemisviisiga ning asjakohased, lähtudes lihtsuse ja ühesuse printsiibist. Näiteks Nordtest meetod NT ACOU 099, millele viidatakse, puudutab küll ka käsitulirelvade väljundvõimsuse mõõtmist, kuid on mõeldud laskepaikade, mitte selles kasutatavate relvade iseloomustamiseks. Ühtlasi on peatükis soovitatud kasutada kas Nordtest meetodit NT ACOU 099 või EVS-EN ISO 17201-1, kuid andmete kogumise ühtlustamiseks ja arvutuste lihtsustamiseks oleks mõistlik valida neist üks – soovitus oleks piirduda standardiga EVS-EN ISO 17201-1 (vt ptk 6.1.1); ✓ mõõtmistele ja tulemustele esitatavad nõuded tuleks viia kooskõlla akrediteeritud laboritele esitatavate ning mõõtmiste aluseks olevate standardite hetkel kehtivate versioonide nõuetega. Ettepanekud (ka kontseptsiooni peatüki 3.5 täiendamiseks): 1. Asendada peatüki 7.3 pealkiri täpsema sõnastusega, näiteks „Juhised militaarmüra allikate helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmisteks.“ 52  2. Asendada peatükis 7.3 tekst järgmise, standardite EVS-EN ISO 17201-1 ja EVS-ISO 1996- 2 alusel täpsustatud tekstiga: „Militaarmüra uuringutes tuleb välja tuua arvutustes kasutatud relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus vähemalt 31,5 Hz-8 kHz ja suunduvusandmed. Andmete esitamise sobiliku formaadi näidis on esitatud tabelis 1. Eesmärgiks on ühtse andmekogu tekkimine, mille andmeid saab mürauuringutes kasutada erinevate osapoolte poolt. See tagab erinevate uuringute korral võrreldavad tulemused. Tabel 1. Näidistabeli formaat relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) esitamise kohta. Suund/Hz 31,5 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 0º 45º 90º 135º 180º Peatükis esitatud militaarmüra arvutuste aluseks olevate erinevate militaarmüra allikate helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) sobilikud mõõtmismeetodid on mõistlikum esitada vastavates peatükkides 7.3.1 ja 7.3.2.“ Peatüki kohaselt tuleb relvade helivõimsustasemete andmete mõõtemääramatuseks arvestada 2-4 dB. See lause tuleks aga eemaldada, sest standardite EVS-EN ISO 17201-1 ja EVS-ISO 1996-2 alusel arvutatud mõõtemääramatused ja neist lähtuvad tulemuste usalduspiirid on täpsemad. 3. Asendada praeguses peatükis 7.3.1 tekst järgmise, täpsustatud tekstiga: „Väikesekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) määramisel tuleb lähtuda peatükis 7.2.1 esitatud standarditest ning nõuetest. Lisaks on soovituslik kasutada rahvusvahelist meetodit EVS-EN ISO 17201-1 Acoustics - Noise from shooting ranges - Part 1: Determination of muzzle blast by measurement. Veel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega mõõtmiste teostamisel (üldised printsiibid): ✓ mõõtmiste eesmärgiks on mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata heli ekspositsioonitasemed LZE (lineaarne levik) ja arvutada selle põhjal helivõimsustasemed LE vabas heliväljas; ✓ peegelduste mõju peab olema minimaalne; ✓ mõõtmised tuleb teostada vähemalt 45 kraadise nurga all heli leviku suuna suhtes; ✓ mõõtmised tuleb teostada 1/3 oktaavribades, sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (lähtub: EVS-ISO 1996-2).“ 4. Asendada praeguses peatükis 7.3.2 tekst järgmise, täpsustatud tekstiga: „Suurekaliibriliste relvade (sh lõhkamiste) helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) määramisel tuleb lähtuda peatükis 7.2.1 esitatud standarditest ning nõuetest. Võttes arvesse 53 suurekaliibriliste relvade erilist iseloomu, tuleb lisaks arvestada järgmiste põhimõtetega mõõtmiste teostamisel (üldised printsiibid): ✓ mõõtmiste eesmärgiks on mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata heli (relva lask ehk suudme plahvatus, sihtmärgi plahvatus ehk tabamus) ekspositsioonitasemed LZE (lineaarne levik) ja arvutada selle põhjal helivõimsustasemed LE vabas heliväljas; ✓ peegelduste mõju peab olema minimaalne; ✓ mõõtmised tuleb teostada vähemalt 45 kraadise nurga all heli leviku suuna suhtes; ✓ ülehelikiiruse lööklainet tuleb vältida ülehelikiirusega lendavate mürskude osas; ✓ mõõtmised tuleb teostada 1/3 oktaavribades, sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (lähtub: EVS-ISO 1996-2). Suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmistel teostada mõõtmised lisaks ka kaugpunktides (vastavalt ptk 7.2).“ Analüüsi koostaja selgitused regulatsiooni peatükis esitatud mõõtmiste tingimuste kohta, mille esitamist siinkohal ei peeta oluliseks: ✓ nimetatud tasemeid saab kasutada heli leviku modelleerimisel heli ekspositsioonitasemete (LZE, LCE, LAE) arvutamisel – tegemist selgitusega, mis antud peatükis ei oma tähtsust; ✓ mõõteseaded peavad vastama standardi EN IEC 61672-1 järgsele klassile 1 – ei ole vajalik siinkohal eraldi välja tuua, kuna regulatsiooni kohaselt a) on vajalik akrediteeritud mõõtja ja b) mõõtmine toimub standardi kohaselt ning ilma EN IEC 61672-1 standardile vastavate seadmeteta mõõtmisprotsessi läbi viia ei tohi (mõõtemeetodi aluseks olevad EVS ISO 1996-1 ja EVS ISO 1996-2 standardid nõuavad EN IEC 61672-1 standardile vastavate seadmete kasutamist); ✓ mõõtmiste teostamise asukoht peab olema selleks sobilik, mõõtmised tuleb teostada akustiliselt võimalikult kõval pinnal – antud juhul kattub tingimus sisuliselt „peegelduste mõju peab olema minimaalne“ tingimusega; 5. Väikese- ja suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) mõõtmistulemuste esitamise nõuded oleks mõistlik välja tuua eraldi peatükis 7.3.3, milles esitada järgmine tekst: „Mõõtmistulemuste esitamisel tuleb esitada vähemalt standardis EVS-ISO 1996-2 ja täpsemalt selle ptk-s 13 nõutavad andmed, sh järgmised andmed: ✓ mõõtetulemused koos mõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures; ✓ mõõtetulemused tuleb esitada 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega tabelis 1 esitatud vormis; ✓ mõõtmiste teostamise kuupäev, ajavahemik; ✓ mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv jms); ✓ ilmastikutingimused: tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed); ✓ mõõteseadmete loetelu, kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga; ✓ kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 (kui kasutatud ka EVS-EN ISO 17201-1, siis ka vastav kinnitus); ✓ mikrofoni kõrgus maapinnast, mõõtmispunkti asukoht, koordinaadid, kaugus müraallikast, mõõtmispunktide asendiskeem (võimaluse korral fotod).“ 54  7.4 Mürakaardistamise ehk modelleerimise juhised Peatüki eesmärk: selgitada mürakaardistamise põhialuseid. Asja- ja ajakohasus: Peatükis toodu on asja- ja ajakohane ka käesoleval hetkel. Siinkohal on üheks olulisemaks teemaks modelleerimise alusstandard. Militaarmüra näol on tegemist spetsiifilise valdkonnaga, mille reguleerimine (sh ka arvutusjuhised jms) on riigiti erinev. Militaarmüra modelleerimiseks on kohati (nt Saksamaal) välja töötatud konkreetsed arvutusmeetodid, mis põhimahus tuginevad siiski laialt kasutatavatele standarditele (nt ISO 9613-2 Acoustics - Attenuation of sound during propagation outdoors - Part 2: General method of calculation). Skandinaavias on arvutusmeetodina nt kasutusel Nordtest meetod ACOU 099, mis annab suunised lasketiirudes kasutatavate väikesekaliibriliste relvadest tingitud mürale (vt ptk 6.1.1). Kuna üldtunnustatud rahvusvahelist meetodit militaarmüra modelleerimiseks ei ole välja töötatud, siis on varasemates militaarmüra uuringutes modelleerimise alusstandardina kasutatud ISO 9613- 2. Tegemist on keskkonnamüra sumbumise leidmiseks kasutatava üldise arvutusmeetodiga (vt ptk 6.1.1). Standard ISO 9613-2 on integreeritud ka tsiviilis enim kasutatavate müra modelleerimise tarkvarade koosseisu, erinevalt nt ACOU 099 meetodist. Seega on ettepanek jätkata militaarmüra modelleerimise alusena ISO 9613-2 standardi kasutamist (vähemalt ajani, kuni töötatakse välja üldtunnustatud militaarmüra arvutusmeetodid) ja seda arvestades järgmisi asjaolusid: 1. ISO 9613-2 näol on tegemist üldise arvutusmeetodiga, mis sobib enamike keskkonnamüra liikide modelleerimiseks (nii maantee- ja raudteeliiklus, tööstusmüra, ehitustegevus jne). Militaarmüra spetsiifikast (suurekaliibriliste relvade madalsageduslik müra levib kaugele) lähtuvalt seda standardit militaarmüra leviku arvutusteks otseselt ei soovitata ja seda eelkõige tingituna asjaolust, et suurematel kaugustel mudeli täpsus väheneb. Samas arvestab standard sisendandmetena mh ka heli madalsageduslikku osa, mis on just militaarmüra eripära; 2. Standard tugineb mh ISO 1996-1 ja ISO 1996-2 standarditele, mis on aluseks ka militaarmüra mõõtmisel; 3. Varasemalt tehtud militaarmüra uuringutes on kasutatud ISO 9613-2 standardit, mis tagab võrdluse varasema ja tulevikus tehtavate uuringute vahel; 4. ISO 9613-2 standard on arvutusmeetodina integreeritud enamikesse tsiviilis laialt kasutusel olevatesse tarkvaradesse. Regulatsiooni peatüki lõpuosas toodud helitaseme leviku ja sumbumise põhimõtted on asjakohased ka käesoleval hetkel ning kajastuvad ka standardis ISO 9613-2. Ettepanekud: Peatükis toodu on aja- ja asjakohane ning muutmisettepanekuid ei tehta. 7.4.1 Nõuded mürakaardistamisele Peatüki eesmärk: seada minimaalsed tingimused müra kaardistamisele ehk modelleerimisele. 55 Asja- ja ajakohasus: Järgnevalt analüüsitakse teemat regulatsiooni peatükis toodud punktide kaupa: 1. Arvutusmeetodina kasutatakse ISO 9613-2 nii kaua kuni uued arvutusmeetodid on praktikas kasutusel – asjakohane (vt ptk 7.4); 2. Modelleerimisel tuleb kasutada järgmisi fikseeritud ilmastikutingimuste parameetreid: a. Õhutemperatuur 10 °C; b. Suhteline õhuniiskus 70%. Asjakohane. Lähtub mh standarditest ISO 1996-2 ja ISO 9613-2; 3. Maapinna akustiliste omadustena tuleb kasutada järgmisi parameetreid: a. Akustiliselt pehmed pinnad (mets, rohumaad, põllud) – helineeldetegur G=1; b. Akustiliselt kõvad pinnad (teed, veekogud jms) – helineeldetegur G=0; Asjakohane. Lähtub standardist ISO 9613-2; 4. Peegelduste arv 3 – asjakohane. Näitab, mitu peegeldust mudelis asuvatelt erinevatelt pindadelt (nt hoonete seinad) arvutuste käigus arvesse võetakse enne kui konkreetse arvutuspunkti mürataseme väärtus leitakse. Mida rohkem peegeldusi, seda pikemaks läheb arvutuste aeg, kuid täpsemaks ka tulemus. Praktikas (soovitatud ka müra modelleerimise tarkvara tootjate poolt) kasutatakse modelleerimisel 3 peegeldust, et saada optimaalne tulemus täpsuse ja arvutusele kuluva aja osas. Väga suuri tiheasustusalasid hõlmavate projektide puhul kasutatakse ka väiksemat peegelduste arvu (nt 1); 5. Maastikumudel on piisava detailsusega kui samakõrgusjooned on iga 1 m tagant – asjakohane. Müramudelis 3D maastikumudeli koostamisel tuleb kasutada võimalikult detailseid maapinna kõrgusandmeid. Sobilikud on nt Maa-ameti LIDAR-mõõdistuse tulemusena saadud kõrguspunktide pilv või maapinna kõrgusmudel (eraldusvõimega 1 m), millega on kaetud terve Eesti, mida ajakohastatakse regulaarselt ning on kõigile vabalt kättesaadavad; 6. Arvutused teostatakse 2 m kõrgusel maapinnast – asjakohane. Praktikas laialdaselt kasutusel olev müra hindamise kõrgus. Mürakaardid tuleb üldjuhul koostada 2 m kõrgusel ka nt kohalike omavalitsuste haldusterritooriumi kohta (alus: keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“); 7. Arvutused tuleb sooritada kasutades soovitatavalt 20x20 m või 50x50 m suuruseid arvutusruute, kuid mitte suuremaid kui 100x100 m – üldjoontes asjakohane. Arvutusruudu suurus iseloomustab seda, kui väikesteks ruutudeks arvutuste teostamise ajaks kogu modelleeritav ala jaotatakse. Mida väiksemad arvutusruudud, seda täpsem tulemus, kuid seda suurem on ajakulu ja tööfailide maht. Üldiselt väiksemaid maa-alasid hõlmavad arvutusmudelid, kus täpsus on väga oluline (nt konkreetse kinnistu hooneni jõudev müratase või linnaosa kvartali mürakaart vms) kasutatakse arvutusruudu suuruseid vahemikus 5x5 m kuni 15x15 m. Hajaasustuspiirkonnas ja suuremate modelleeritavate alade puhul kasutatakse ruudu suuruseid alates 15x15 m kuni 50x50 m. Kuna harjutusväljade lähiümbruse mürakaardid hõlmavad üldjuhul suuri maa-alasid, samas on arvutite võimsused ühe enam kasvanud, siis on ettepanek, et edasistes mürauuringutes võetakse arvutusruudu suuruseks 15x15 m või 20x20 m, kuid mitte suurem kui 50x50 m. 56 Ettepanekud: regulatsioonis toodud nõuded on üldjuhul asja- ja ajakohased. Täiendusettepanekuid tehakse kahe punkti osas: 1. Maastikumudel on piisava detailsusega kui samakõrgusjooned on iga 1 m tagant. Müramudelis 3D maastikumudeli koostamisel tuleb kasutada võimalikult detailseid maapinna kõrgusandmeid. Sobilikud on nt Maa-ameti LIDAR-mõõdistuse tulemusena saadud kõrguspunktide pilv või maapinna kõrgusmudel (eraldusvõimega 1 m), millega on kaetud terve Eesti, mida ajakohastatakse regulaarselt ning on kõigile vabalt kättesaadavad; 2. Arvutused tuleb sooritada kasutades soovitatavalt 20x20 m või 50x50 m suuruseid arvutusruute, kuid mitte suuremaid kui 100x100 m. Kuna harjutusväljade lähiümbruse mürakaardid hõlmavad üldjuhul suuri maa-alasid, samas on arvutite võimsused ühe enam kasvanud, siis on ettepanek, et edasistes mürauuringutes võetakse arvutusruudu suuruseks 15x15 m või 20x20 m, kuid mitte suurem kui 50x50 m. Lisaks eelnevale tehakse järgmised ettepanekud: 3. Arvutuste käigus tuleb arvestada relvade kasutuskõrgusega ehk müraallika kõrgusega maapinnast. Mudelis peavad relvad kui müraallikad paiknema maapinnast samal kõrgusel nagu neid üldiselt reaalselt ka kasutatakse. Vastavad relvade kasutuskõrgused maapinnast tuleb mürauuringus esitada; 4. Relvade (müraallikate) paiknemine maastikus. Sõltuvalt väljaõppeala ehitusest ja tööpõhimõttest võib müraallikas paikneda ühes kohas (nt lasketiirus tulejoon) või toimub laskmine kogu väljaõppealal hajutatult (nt taktikaalad). Viimasel juhul tuleb ka müraallikad paigutada mudelis hajutatult. Täpsem lahendus tuleb välja töötada iga konkreetse modelleerimise käigus koostöös harjutusvälja vastutava isikuga. Nimetatud ettepanekutega tuleb arvestada ka kontseptsiooni peatüki 3.2 ajakohastamisel. 7.4.2 Nõuded mürakaartide esitamisele Peatüki eesmärk: seada minimaalsed nõuded mürakaartide esitamisele. Asja- ja ajakohasus: Järgnevalt analüüsitakse teemat regulatsiooni peatükis toodud punktide kaupa: 1. Kasutatud arvutustarkvara ja kasutatud arvutusmeetod – asjakohane; 2. Arvutusruutude suurus – tegemist on tehnilise parameetriga, mis kaardi tõlgendamisele oluliselt midagi juurde ei anna. Kui mürakaardi seletuskirjas on arvutusruutude suurus toodud, siis sellest piisab. Samas ka mürakaardil esitamine on iseenesest aktsepteeritav; 3. Arvutuste teostamise kõrgus maapinnast – asjakohane, et kaardi tõlgendamisel ei tekiks küsitavusi; 4. Kui sama uuringu raames teostati helirõhutasemete mõõtmised kaugpunktides, siis samades punktides tuleb arvutada ka arvutuslikud helirõhutasemed ning esitada nende tulemuste võrdlus (analüüs) – tingimus on põhimõttena asjakohane, kuid teostatav võrdlus oleks asjakohane tuua välja mürakaardi seletuskirja tulemuste analüüsi osas. Võrdluse esitamine mürakaardil võib tekitada segadust tulemuste tõlgendamisel ning koormab kaarti ebavajaliku infoga. Küll aga on asjakohane esitada mürakaardil sama uuringu raames teostatud mõõtmiste kaugpunktide asukohad (vt järgmine nõue); 57 5. Kaugpunktide asukohad (võimaluse korral ka numeratsioon/nimetused) – asjakohane; 6. Müratasemed esitatakse mürakaartidel 5 dB vahemikena ja mürakaardil tuleb mürakontuurid märkida vähemalt vahemikus 40-70 dB – 5 dB vahemikena müratsoonide esitamine on levinud praktika, mida kasutatakse ka nt KOV haldusala välisõhu mürakaartide puhul. Seega on tingimus asjakohane. Mürakontuuride ehk müratsoonide kaardile kandmisel tuleb eristada kas tegemist on müra hinnatud taset LAr,ti (dB; päevase aja kohta tähistus Ld, öise aja kohta Ln) iseloomustava mürakaardiga või suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardiga. Müra hinnatud taseme LAr,ti mürakaardi puhul on sobilik vahemik 45-75 dB, millesse jäävad ka kriitilise taseme väärtused nii päevasel kui öisel ajal (lisaks ka keskkonnaministri määruse nr 71 piirväärtused). Sellise põhimõtte puhul saab päevasele ja öisele ajale rakendada sama skaalat, mis lihtsustab mürakaartide jälgimist. Sama skaalat on soovitatud kasutada ka KOV haldusala välisõhu mürakaartide puhul (alus: keskkonnaministri määrus nr 39). Suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardi puhul on soovituslik skaala suurus 85-115 dB. Sellise skaala korral jääb üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme normväärtus skaala keskele, mis võimaldab iseloomustada müraolukorda ka normväärtuse lähedases tsoonis. Mürakaartide ulatuse määramine. Minimaalne ulatus on piiranguvööndi laius (sõltuvalt harjutusväljast kuni 2000 m), kuid lõplikel mürakaartidel peaks müra hinnatud taset LAr,ti (dB) iseloomustava olukorra puhul kajastuma mürataseme samajooned kuni 45 dB (päevasel ajal, Ld) ja kuni 40 dB (öisel ajal, Ln). Siiski tuleks lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. 40/45 dB puhul on tegemist madalate müratasemetega, mis võivad olla saavutatavad militaarmüra puhul alles mitmete kilomeetrite kaugusel harjutusväljast. Lisaks on tegemist müratasemetega, mis harjutusvälja suurest kaugusest tingituna võivad reaalsetes oludes olla ületatud juba teiste lokaalsete müraallikate (raudtee, maanteeliiklus) poolt. Kuna mudeli täpsus läheb kauguse suurenedes väiksemaks oleks mõistlik olukorras, kui 40/45 dB müratase ulatub väga kaugele, maksimaalselt mürakaardid esitada kuni 10 km kauguseni harjutusväljast. Selline lähenemine annab ka töövõtjale kindlamad raamid. Suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) mürakaartidel peaks mürataseme samajooned kajastuma kuni 85 dB. Seega tuleks mürakaardid esitada minimaalselt riigikaitselise ehitise (sh harjutusvälja) piiranguvööndi ulatuses ja maksimaalselt müra hinnatud taseme korral kuni 40 dB (öisel ajal) ja 45 dB (päevasel ajal) ning suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme korral kuni 85 dB saavutamiseni või kuni 10 km kauguseni riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) piirist; 7. Mürakaartidel tuleb välja tuua müratundlikud hooned – asjakohane. Lisaks müratundlikele hoonetele on soovitatav mürakaardi parema jälgitavuse ja asukohas orienteerumise eesmärgil kaardile eraldi tingmärgina kanda ka kõrval- ja tootmishooned. Müratundlikud hooned ehk põhihooned koos kõrval- ja tootmishoonetega loovad terviklikuma kaardipildi; 8. Eraldi tuleb esitada väikese- ja suurekaliibriliste relvade müra hinnatud tasemete mürakaardid (arvestades vastavat impulsskorrektsiooni) – osaliselt asjakohane. Müra hinnatud taseme LAr,ti (dB) mürakaardid väikese- ja suurekaliibriliste relvade kohta tuleb eraldi esitada vaid olukordades, kui uuritaval harjutusväljal (lasketiirus) või 58  modelleeritaval harjutuspäeval kasutatakse vaid ühte liiki (kas väikese- või suurekaliibrilised relvad) relvi. Kui harjutusväljal kasutatakse ühe harjutuspäeva jooksul nii väikese- kui suurekaliibrilisi relvi tuleb vastavad mürakaardid esitada koondmürakaardina. Kõikidel juhtudel, kui mürakaart on koostatud hinnatud taseme LAr,ti (dB) kohta, peab mürakaardi koostamisel arvestama impulssmüra korrektsiooniga. Seejuures peab vastav märkus olema esitatud ka mürakaardil; 9. Suurekaliibriliste relvade korral tuleb esitada üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardid – asjakohane. Täpsem teema käsitlus allpool; 10. Mürakaartide kirjanurgas peab olema selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (relvad, indikaator, mõõtkava) ja müratsoonide värvide tähendused – asjakohane. Lisaks regulatsioonis toodud nõudele peavad mürakaardil ja selle legendis kajastuma vähemalt järgmised andmed: müratundlikud hooned, elamute õueala piir, harjutusvälja piir, väljaõppeehitiste ja -alade piirid ja nimetused, müraallikate (relvade) asukohad, asustusüksuse piirid ja nimetused, kavandatavate müratõkete (pinnasvallide) asukohad. Samuti peab kaardil olema märkus impulssmüra korrektsiooni kasutamise kohta. Mürakaardi parema jälgitavuse osas peaks lisaks vastavas müraolukorras kasutatavatele relvadele olema esitatud andmed ka relvadest tehtavate laskude arvu ning kasutatavate väljaõppeehitiste ja -alade kohta. Koostatavate mürakaartide parema jälgitavuse osas tuleks müratsoonide määratlemisel lähtuda järgmistest värviskaaladest (joonis 1): Joonis 1. Mürakaartidel esitatavate müratsoonide värviskaalad: vasakul müra hinnatud taseme (Ld, Ln) ja paremal suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) mürakaardi korral. Lisaks eelnevale tuleks regulatsioonis välja tuua millised mürakaardid tuleb mürauuringu käigus koostada. Põhimõtted võiksid olla järgmised: 59  1. Helirõhutaseme mõõtmised kaugpunktides – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui harjutusväljal toimub tegevus ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C- korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) kaardid; 2. Helivõimsustasemete mõõtmised – mürakaartide esitamine vajalik vaid suurekaliibriliste relvade korral. Kuna suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmisel teostatakse mõõtmised ka kaugpunktides, tuleb koostada ka vastavad mürakaardid (vt eelmine punkt); 3. Mürakaardistamine ehk modelleerimine – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui harjutusväljal toimub tegevus ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C- korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) kaardid. Ettepanekud (ka kontseptsiooni peatüki 3.2 täiendamiseks): põhimahus on regulatsioonis toodud mürakaartide esitamisele seatud nõuded asjakohased ka käesoleval hetkel. Siiski on mõningate nõuete osas tehtud täpsustused: 1. Arvutusruutude suurus. Kui mürakaardi seletuskirjas on arvutusruutude suurus toodud, siis sellest piisab. Samas ka mürakaardil esitamine on iseenesest aktsepteeritav; 2. Kui sama uuringu raames teostatud helirõhutasemete mõõtmised kaugpunktides, siis samades punktides tuleb arvutada ka arvutuslikud helirõhutasemed ning esitada nende tulemuste võrdlus (analüüs) – tingimus on põhimõttena asjakohane (vt ka ptk 7.1), kuid teostatav võrdlus oleks asjakohane tuua välja mürakaardi seletuskirja tulemuste analüüsi osas. Võrdluse esitamine mürakaardil võib tekitada segadust tulemuste tõlgendamisel ning koormab kaarti ebavajaliku infoga. Küll aga on asjakohane esitada mürakaardil sama uuringu raames teostatud mõõtmiste kaugpunktide asukohad; 3. Müratasemed esitatakse mürakaartidel 5 dB vahemikena ja mürakaardil tuleb mürakontuurid märkida vähemalt vahemikus 40-70 dB – 5 dB vahemikena müratsoonide esitamine on levinud praktika ning tingimus on asjakohane. Mürakontuuride ehk müratsoonide kaardile kandmisel tuleb eristada kas tegemist on müra hinnatud taset LAr,ti (dB; päevase aja kohta tähistus Ld, öise aja kohta Ln) iseloomustava mürakaardiga või suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardiga. Müra hinnatud taseme LAr,ti (dB) mürakaardi puhul on sobilik vahemik 45-75 dB, millesse jäävad ka kriitilise taseme väärtused nii päevasel kui öisel ajal. Suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardi puhul on soovituslik skaala suurus 85-115 dB. Mürakaartide ulatuse määramine. Mürakaardid tuleks esitada minimaalselt riigikaitselise ehitise (sh harjutusvälja) piiranguvööndi ulatuses ja maksimaalselt müra hinnatud taseme korral kuni 40 dB (öisel ajal) ja 45 dB (päevasel ajal) ning suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme korral kuni 85 dB saavutamiseni või kuni 10 km kauguseni riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) piirist; 60  4. Mürakaartidel tuleb välja tuua müratundlikud hooned – asjakohane. Lisaks müratundlikele hoonetele on soovitatav mürakaardi parema jälgitavuse ja asukohas orienteerumise eesmärgil kaardile eraldi tingmärgina kanda ka kõrval- ja tootmishooned; 5. Eraldi tuleb esitada väikese- ja suurekaliibriliste relvade müra hinnatud tasemete mürakaardid (arvestades vastavat impulsskorrektsiooni). Müra hinnatud taseme LAr,ti (dB) mürakaardid väikese- ja suurekaliibriliste relvade kohta tuleb eraldi esitada vaid olukordades, kui uuritaval harjutusväljal (lasketiirus) või modelleeritaval harjutuspäeval kasutatakse vaid ühte liiki (kas väikese- või suurekaliibrilised relvad) relvi. Kui harjutusväljal kasutatakse ühe harjutuspäeva jooksul nii väikese- kui suurekaliibrilisi relvi tuleb vastavad mürakaardid esitada koondmürakaardina. Kõikidel juhtudel, kui mürakaart on koostatud hinnatud taseme LAr,ti (dB) kohta, peab mürakaardi koostamisel arvestama impulssmüra korrektsiooniga. Seejuures peab vastav märkus olema esitatud ka mürakaardil; 6. Mürakaartide kirjanurgas peab olema selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (relvad, indikaator, mõõtkava) ja müratsoonide värvide tähendused. Regulatsioonis toodule nõudele lisaks peavad mürakaardil ja selle legendis kajastuma vähemalt järgmised andmed: müratundlikud hooned, elamute õueala piir, harjutusvälja piir, väljaõppeehitiste ja -alade piirid ja nimetused, müraallikate (relvade) asukohad, asustusüksuse piirid ja nimetused, kavandatavate müratõkete (pinnasvallide) asukohad. Samuti peab kaardil olema märkus impulssmüra korrektsiooni kasutamise kohta. Mürakaardi parema jälgitavuse osas peaks lisaks vastavas müraolukorras kasutatavatele relvadele olema esitatud andmed ka relvadest tehtavate laskude arvu ning kasutatavate väljaõppeehitiste ja -alade kohta. Koostatavate mürakaartide parema jälgitavuse osas tuleks müratsoonide määratlemisel lähtuda analüüsis toodud värviskaaladest; 7. Lisaks eelnevale tuleks regulatsioonis välja tuua millised mürakaardid tuleb mürauuringu käigus koostada. Soovituslikud põhimõtted on toodud analüüsi osas. 7.5 Seire Peatüki eesmärk: selgitada militaarmüra seire põhimõtteid. Asja- ja ajakohasus: Peatükis toodud põhimõtted on üldjoontes asjakohased ka käesoleval ajal. Osaliselt on regulatsioonis pakutud seire tänaseks käivitunud ning kõikide harjutusväljade kohta kogutakse kasutuskoormuse andmeid. Kuigi juba kogutavate kasutuskoormuse andmete alusel on võimalik analüüsida müraolukorda, tuleks edasiste mürauuringute efektiivsemaks teostamiseks andmete kogumisel võimalusel märkida kaliibriga koos ka konkreetne relv, mida harjutuspäeva jooksul kasutatakse. Samuti tuleks võimalusel eristada kasutuskoormuse andmetes päevasel (7.00- 23.00) ja öisel ajal (23.00-07.00) kasutatavad relvad ja teostatavate laskude arv. Kasutuskoormuse andmete kogumine aitab hinnata harjutusvälja/lasketiirude kasutuse muutusi ajas. Kuidas muutused avaldavad mõju piirkonna müraolukorrale on võimalik jälgida mürakaartide perioodilise uuendamise kaudu. Ettepanek oleks iga viie aasta tagant hinnata harjutusväljade/lasketiirude kasutuskoormuse muutuseid. Kui ilmneb, et kasutuskoormus on varasemaga võrreldes oluliselt suurenenud või on kasutusele võetud uued relvad või väljaõppealad, siis tuleks kaaluda mürakaartide ajakohastamist. 61 Pikemas perspektiivis tuleks suund võtta interaktiivsete lahenduste väljatöötamisele sarnaselt nt Saksamaal kasutusel olevatele lahendustele (vt ptk 6.1.2). Ettepanekud (ka kontseptsiooni peatüki 4 täiendamiseks): 1. Kuigi juba kogutavate kasutuskoormuse andmete alusel on võimalik analüüsida müraolukorda, tuleks edasiste mürauuringute efektiivsemaks teostamiseks andmete kogumisel võimalusel märkida kaliibriga koos ka konkreetne relv, mida harjutuspäeva jooksul kasutatakse. Samuti tuleks võimalusel eristada kasutuskoormuse andmetes päevasel (7.00-23.00) ja öisel ajal (23.00-07.00) kasutatavad relvad ja teostatavate laskude arv; 2. Hinnata iga viie aasta tagant harjutusväljade/lasketiirude kasutuskoormuse muutuseid. Kui ilmneb, et harjutuspäeva sisene kasutuskoormus on varasemaga võrreldes oluliselt suurenenud või on kasutusele võetud uued relvad või väljaõppealad, siis tuleks kaaluda mürakaartide ajakohastamist; 3. Pikemas perspektiivis tuleks suund võtta interaktiivsete lahenduste väljatöötamisele sarnaselt nt Saksamaal kasutusel olevatele lahendustele (vt ptk 6.1.2). 8. Ruumiline planeerimine Alljärgnevalt analüüsitakse regulatsiooni peatükke 8.1 ja 8.2 ning kontseptsiooni peatükki 3.4 koos. Peatükkide eesmärk: regulatsiooni rakendamise üldiste põhimõtete ning müratsoonide määramise põhimõtete kirjeldus. Asja- ja ajakohasus: Militaarmüra regulatsioonis toodud põhimõtete rakendamine aitab ühtlustada edaspidi tehtavate militaarmüra uuringute kvaliteeti. Samuti on regulatsioonis toodud normväärtuste alusel võimalik hinnata väljaõppega kaasneva müra häirivust ümberkaudsete kinnistute elanikele. Mürauuringute alusel on võimalik kaardistada probleemsed piirkonnad ning võimalusel kaaluda meetmeid häirivuse vähendamiseks. Seega on regulatsiooni rakendamise üks olulisi eesmärke olemasoleva olukorra kaardistamine ja võimalusel müraga seonduvate leevendavate meetmete rakendamine. Teine pool regulatsiooni rakendamisest on seotud ruumilise planeerimisega. Antud juhul on eesmärk informeerida kohalikke omavalitsusi ning võimalikke harjutusväljade lähialade arendajaid militaarmürast tingitud kõrgendatud müratasemest. Vastavalt kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 8 tohib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Juhul kui rajatav, laiendatav või ümber ehitatav ehitis jääb müratsooni, kus ületatakse välismüra normtasemeid, seatakse müra taluvuse servituut. Viimati nimetatu osas on oluline ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenev põhimõtte: § 10. Vältimispõhimõte – Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut 62 tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 kohaselt on riigikaitselise ehitise töövõime säilimiseks vajaliku piiranguvööndi ulatus sõltuvalt konkreetsest riigikaitselisest ehitisest (sh harjutusväljad jms) erinev, ulatudes kuni 2000 m. Maakonna- ja üldplaneeringute koostamisel on vastavatele maakasutusjoonistele kantud just piiranguvööndi piirid, erinevate militaarmüra tsoonide kajastamist maakonna- või üldplaneeringute kaartidel praktikas teostatud ei ole. Sellist praktikat võib pidada ka asjakohaseks, kuna ühe konkreetse piiri (antud juhul piiranguvöönd) seadmine tagab parema planeeringu kaardi jälgitavuse ja annab selge suunise ka võimalikele arendajatele (vastaval alal kehtivad piirangud). Kuna kõikide harjutusväljade kohta on hakatud koguma reaalseid kasutuskoormuse andmeid ning nende alusel koostatakse edaspidi harjutusvälja mürakaardid, siis on otstarbekas ka vastavad piiranguvööndi ulatused müra aspektist lähtuvalt üle kontrollida. Eesmärk võiks olla, et piiranguvööndi ulatus kataks ala, kus maksimaalse koormusega harjutuspäeval (reaalse kasutuskoormuse ja arendusplaanide järgne kasutuskoormus) esineda võiv müratase (Ld) ei ületa müra kriitilist taset. Maksimaalse kasutuskoormusega harjutuspäeva kasutamine võrreldes nn tüüpilise harjutuspäevaga on eelistatum, kuna see kirjeldab reaalset esinenud/esinevat päeva ning tagab, et piiranguvööndi ulatuse määramisel oleks arvesse võetud ka halvimat olukorda. Kui väljaõpe toimub ka öisel ajal, peaks piiranguvööndi ulatus katma ala, kus on täidetud nii päevase (65 dB) kui öise aja (55 dB) müra kriitiline tase. Lisaks kui harjutusväljal on kasutusel suurekaliibrilised relvad peaks piiranguvööndi ulatus katma ka ala, kus suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse heli ekspositsioonitase (LCE) ei ületa regulatsiooni kohast taotlustaset (100 dB). Seega peaks kokkuvõtvalt piiranguvööndi ulatus katma ala, kus on täidetud eelnimetatud müranormid. Piiranguvööndi ulatus võiks olla riigikaitselise ehitise välispiiri ümber ühtlasel kaugusel. Näiteks kui normide kohane müratase saavutatakse harjutusvälja ida poolsest küljest 2000 m kaugusel ja lääne poolsest küljest 1500 m kaugusel, siis määratakse piiranguvööndi ulatus kogu harjutusvälja ümber 2000 m. Selline lähenemine aitab kompenseerida harjutusväljal müraallikate ümberpaiknemisest tingitud müra leviku muutuseid aga ka võimalikke erinevaid ilmastikuolusid (tuuled erinevatest ilmakaartest). Siiani on riigikaitselise ehitise töövõime tagamise hindamisel välismüra normtasemete puhul lähtutud lisaks militaarmüra regulatsiooni normidele ka keskkonnaministri määruse nr 71 vastava kategooria ala tööstusmüra normidest. Samas ei ole keskkonnaministri määrus nr 71 otseselt rakendatav militaarmürale ning vastavate tööstusmüra normide väljatöötamisel ei ole arvestatud militaarmüra eripäraga. Teisalt on militaarmüra normeerimiseks välja töötatud militaarmüra regulatsioon, mis sisaldab ka asjakohaseid müra normtasemeid. Seega oleks ettepanek edaspidi ka riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise hindamisel ja piiranguvööndi ulatuse määramisel rakendada militaarmüra regulatsiooniga määratud normtasemeid (vt eespool) mitte keskkonnaministri määruses nr 71 toodud normväärtusi. Siinkohal juhime tähelepanu järgmisele asjaolule. Üldiselt esineb riigikaitselise ehitise piiranguvööndis regulatsiooni kohase kriitilise taseme ületamisi. Kuna juba kriitiline tase on piiranguvööndis ületatud, siis on uue müratundliku ala planeerimisel piiranguvööndisse keskkonnaministri määruses nr 71 toodud vastava kategooria ala sihtväärtuse tagamine suhteliselt ebarealistlik. Sihtväärtuse tagamine uuel planeeritaval müratundlikul alal eeldaks leevendavate meetmete rakendamist, mis vähendaksid mürataset 63 planeeringuala asukohas üle 10 dB. Arvestades müraallikate paiknemist ja militaarmüra eripära, siis jääks ka nt potentsiaalse uue müratundliku ala piirile rajatavate pinnasvallide müra tõkestamise efektiivsus madalaks ning sihtväärtuse saavutamine planeeringualal oleks vähetõenäoline. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitamise või arendamise puhul on vajalik tegevus kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Planeeringute kooskõlastamisel on oluline tähelepanu juhtida asjaolule, et piiranguvööndis esineb kõrge müratase, mille talumiskohustus (servituut) lasub elamu omanikul. Lisaks võib piiranguvööndi ulatus ajas muutuda (sõltuvalt kasutuskoormusest ja selle alusel koostatavatest mürakaartidest). Piiranguvööndi ulatuse võimaliku muudatuse korral on oluline informeerida kohalikku omavalitsust, kes saab vastavat muutust kajastada nt maakasutuse suunamises ning üldplaneeringus, mh selle korralisel ülevaatusel. Regulatsiooni peatükis ja kontseptsiooni peatükis 3.4 on esitatud müratsoonid, mille määratlemise eesmärk oli regulatsiooni koostamise ajal eelkõige sisendandmete andmine maakonna- ja üldplaneeringute koostamiseks. Kuna praktikas on otstarbekam piirduda ühe tsooniga ehk antud juhul piiranguvööndiga, siis ei näe analüüsi koostaja vajadust regulatsioonis toodud tsoonide määratlemiseks ja kasutamiseks planeeringute sisendandmetena. Teisalt esineb piiranguvööndi sees erineva tasemega müratsoone ning piiranguvööndis tegevuse arendamisel on vajalik Kaitseministeeriumi kooskõlastus. Kooskõlastuse andmist lihtsustab vastavate müratsoonide määratlemine. Regulatsioonis on toodud 3 erinevat müratsooni. Samas müratsoon 3 määratlemist ei pea analüüsi koostaja otstarbekaks, kui piiranguvööndi ulatuse määramisel lähtutakse edaspidi eespool kirjeldatud müra normtasemetest. Sellisel juhul esineb terve piiranguvööndi ulatuses kõrge müratase. Seega oleks ettepanek rakendada kahte müratsooni: ✓ Müratsoon 1: o Tingimus: hinnatud müratase (Ld) päevasel ajal >65 dB või öisel ajal >55 dB või LCE >100 dB (tsooni määratlemisel peab täidetud olema vähemalt üks tingimus); o Mõju: Müratsoonis elamine põhjustab olulist häiringut ning pikaajaline kõrges müratasemes elamine võib kaasa tuua tervisekahjustusi; o Tegevus tsoonis: uute müratundlike hoonete rajamine hoonestamata aladel ei ole lubatud. Küll aga tuleb arvestada, et selline tingimus võib kaasa tuua olukorra, kus maaomanikud hakkavad nõudma maa välja ostmist riigi poolt. Olemasolevate müratundlike hoonete puhul on vajalik rakendada leevendavaid meetmeid. Uute müratundlike hoonete rajamine hoonestatud alale ja olemasolevate müratundlike hoonete laiendamine/ümber ehitamine vaid erandkorras, seejuures vajalik seada väga kõrge mürataseme talumiseks servituut. ✓ Müratsoon 2: o Tingimus: hinnatud müratase (Ld) päevasel ajal ≤65 dB kuni piiranguvööndi piirini või öisel ajal ≤55 dB kuni piiranguvööndi piirini või LCE ≤100 dB kuni piiranguvööndi piirini (tsooni määratlemisel peab täidetud olema vähemalt üks tingimus); o Mõju: Müratsoonis elamine võib põhjustada häiringut; o Tegevus tsoonis: uute müratundlike hoonete rajamine ja olemasolevate müratundlike hoonete laiendamine ning ümber ehitamine ei ole soovitatav. 64  Rajamise/laiendamise/ümber ehitamise soovi korral on vajalik seada kõrge mürataseme talumiseks servituut. Ettepanekud: 1. Kujundada regulatsiooni peatükid 8.1 ja 8.2 ning kontseptsiooni peatükk 3.4 üheks terviklikuks regulatsiooni peatükiks. Peatüki sisu osas lähtuda analüüsis toodust; 2. Mitme müratsooni asemel rakendada üld- jt planeeringutes ühte tsooni ehk piiranguvööndit, mille ulatuse määramisel arvestatakse mh regulatsioonis toodud müra normtasemete täitmist. Piiranguvööndi ulatuse muudatuse korral on oluline informeerida kohalikku omavalitsust, kes saab vastavat muutust kajastada nt maakasutuse suunamises ning üldplaneeringus, mh selle korralisel ülevaatusel; 3. Riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise hindamisel ja piiranguvööndi ulatuse määramisel rakendada militaarmüra regulatsiooniga määratud normtasemeid mitte keskkonnaministri määruses nr 71 toodud tööstusmüra normväärtusi; 4. Piiranguvööndis arendustegevuse kooskõlastamisel lähtuda kahest müratsoonist, mida on kirjeldatud analüüsis osas. 9. Tegevuskava Peatüki eesmärk: anda suunised regulatsiooni rakendamiseks vajalike tegevuste kohta. Asja- ja ajakohasus: Tänaseks on peatükis toodud tegevused rohkemal või vähemal määral rakendatud. Eelkõige puudutab see peatükis esitatud loendi tegevusi 1-4. Oluline on jätkata nende tegevuste teostamist. Teiste loendis toodud punktide kohta võib välja tuua järgmist: ✓ Punkt 5. Koostada tüüpiliste mürauuringute lähteülesanded, mida kasutatakse edaspidi ühtsetel alustel mürauuringute tellimiseks – asjakohane. Siinkohal oleks eesmärk, et edaspidi piisaks mürauuringute tingimuste osas uuringu lähteülesandes viitest regulatsioonile. Sõltuvalt vajadusest võib regulatsioonis toodule lisaks seada lähteülesandes ka täiendavaid tingimusi; ✓ Punkt 6. Iga väljaõppeehitise ja -ala ümbruses hindamispunktide määramine (nendes asukohtades teostatakse mürauuringute korral alati helirõhutasemete mõõtmised või hinnatakse helirõhutasemeid arvutuslikult) – ei ole otseselt vajalik. Oluline on, et edasised mürauuringud, mis käsitlevad militaarmüra levikut ümberkaudsetele aladele oleksid teostatud regulatsioonis toodud sarnaste põhimõtete alusel. Selline lahendus annab võimaluse ka teatud aja möödudes ja nt kasutuskoormuse andmete muutumisel võrrelda vastava harjutusvälja kohta tehtud mürauuringute tulemusi, sh mürakaarte ja müratundlike hoonete õuealadele jõudvaid müratasemeid; ✓ Punkt 7. Peamiste relvade heliekspositsioonitasemete LAE, LCE mõõtmised hindamispunktides (nende alusel on võimalik määrata pikaaegsed müra hinnatud tasemed, kui on teada erinevate relvade kasutuskoormused ja aktiivsete päevade arv) – ei pea vajalikuks eraldi tegevusena välja tuua. Edasiseks eesmärgiks peaks olema kõikide harjutusalade kohta reaalse ja arendusplaanide järgse kasutuskoormuse alusel tehtavate mürakaartide koostamine. Selline lahendus annab laiema pildi harjutusvälja ümbruse müraolukorra kohta võrreldes üksikute hindamispunktidega. Andmed selle kohta, milliseid 65  indikaatoreid ja mürakaarte konkreetsete mürauuringute raames kajastatakse on esitatud analüüsi peatükis 7; ✓ Punkt 8. Kehtestada müratsoonidele kindlad värvid, mida edaspidi tuleks kasutada mürakaartide vormistamisel. Seni on konsultandid kasutanud müratsoonide puhul erinevaid värve – asjakohane. Vastavad soovitatavad värvilahendused on esitatud analüüsi peatükis 7. Ettepanekud: Oluline on jätkata regulatsiooni peatükis 9 esitatud loendi tegevusi 1-4 ning punktide 5-8 puhul arvestada esitatud ettepanekuid. 10. Leevendusmeetmed Peatüki eesmärk: kirjeldada võimalusi militaarmüra leviku vähendamiseks. Asja- ja ajakohasus: Peatükis toodu on endiselt asjakohane, kuna militaarmüra tekke põhimõtted ei ole regulatsiooni koostamise ajaga võrreldes muutunud. Samuti ei ole teadaolevalt kasutusele võetud uusi efektiivseid militaarmüra leevendamise lahendusi. Seega on jätkuvalt peamised leevendusmeetmed samad, mis kajastuvad regulatsiooni peatükis. Peatükis on esitatud ka soovitus, et leevendusmeetmete efektiivsuse kontrolliks tuleks kaaluda lisaks modelleerimisele ka reaalsete mõõtmiste teostamist. Mõõtmist võiks kaaluda eelkõige nendes olukordades, kus on võimalik mürataset mõõta enne ja pärast leevendusmeetmete (nt rajatud pinnasvallid) kasutusele võtmist, et hinnata nende efektiivsust ja nö kontrollida modelleerimise tulemusi. Seejuures võib aga keeruliseks osutuda „enne ja pärast“ olukordades sarnaste tingimuste (müraallikate asukoht, laskude arv jms) leidmine ning mõõtmiste tulemused ei pruugi anda ikkagi adekvaatset infot. Seega tuleks leevendusmeetmete efektiivsuse kontrolliks ka edaspidi eelistada ikkagi modelleerimist, mille kaudu on võimalik konstrueerida erinevaid olukordi (sh müraallikate või pinnasvallide asukohti jms) ning hinnata meetmete efektiivsust. Ettepanekud: Peatükis toodu on asjakohane ning selle muutmiseks ettepanekuid ei tehta. Samas tuleks leevendusmeetmete efektiivsuse kontrolliks ka edaspidi eelistada ikkagi modelleerimist, mõõtmiste tegemine oleks teisejärguline. 66 Kokkuvõte Käesoleva töö raames analüüsiti militaarmüra regulatsiooni koondaruande peatükkide asja- ja ajakohasust. Lisaks analüüsiti perioodil 2014-2018 tehtud militaarmüra tööde vastavust regulatsioonile ning militaarmüra regulatsiooni aluseks olnud materjalide ajakohasust tänasel päeval. Samuti selgitati välja teadaolevad uued või muutunud regulatsioonid (õigusaktid, juhendid, standardid, metoodikad jms). Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et analüüsitud militaarmüra regulatsiooni peatükid on ka tänasel hetkel põhimahus asja- ja ajakohased. Teisalt on mõnevõrra muutunud Eesti sisene müra regulatsioon. Lisaks on muutunud teatud määral ka müra temaatikaga seonduvad alusstandardid. Perioodil 2014-2018 teostatud 10 uuringut vastavad põhimahus militaarmüra regulatsioonis toodud tingimustele. Siiski esineb kõigi tööde puhul regulatsioonist kõrvale kaldeid (tööde kohta kokkuvõtted on esitatud lisas 1). Analüüsi käigus tehtud ettepanekute alusel on võimalik regulatsiooni arusaadavust ja jälgitavust paremaks muuta. Seejuures oleks asjakohane militaarmüra regulatsiooni kontseptsioon ja koondaruanne vormistada üheks tervikuks ehk üheks dokumendiks. 67 Kasutatud allikad ✓ Akukon Oy Eesti filiaal, 2009. Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju; ✓ Akukon Oy Eesti filiaal, 2014a. Viru jalaväepataljoni lasketiir, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond. Mürauuring; ✓ Akukon Oy Eesti filiaal, 2014b. Sirgala harjutusvälja helirõhutasemete mõõtmine 18.07.2014; ✓ Akukon Oy Eesti filiaal, 2014-2015. Sirgala harjutusvälja helirõhutasemete mõõtmised 9.12.2014, 11.12.2014 ja 17.2.2015. ✓ Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a. Kaitseväe keskpolügoonil tanki Abrams pardarelva müra mõõtmised; ✓ Akukon Oy Eesti filiaal, 2015b. Militaarmüra regulatsiooni kontseptsioon ja koondaruanne; ✓ Alkranel OÜ, 2016. Kaitseväe keskpolügooni mürakaart. Seletuskiri koos mürakaartidega; ✓ Alkranel OÜ, 2018. Kaitseväe Klooga harjutusvälja mürakaardid; ✓ ANSI/ASA S12.9 PART 4: American National Standard Quantities and Procedures for Description and Measurement of Environmental Sound – Part 4: Noise Assessment and Prediction of Long-term Community Response. https://global.ihs.com/doc_detail.cfm?&csf=ASA&item_s_key=00275243&item_key_da te=840204&input_doc_number=MILITARY%20NOISE&input_doc_title=&org_code= ASA&input_asa_filter=ASA, september 2018); ✓ ANSI/ASA S12.75: American National Standard Methods for the Measurement of Noise Emissions from High Performance Military Jet Aircraft. https://global.ihs.com/doc_detail.cfm?&csf=ASA&item_s_key=00603196&item_key_da te=871231&input_doc_number=MILITARY%20NOISE&input_doc_title=&org_code= ASA&input_asa_filter=ASA, september 2018); ✓ Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 26.06.2018, 26…RT I, 26.06.2018, 7); ✓ EN ISO 3744:2010. “Acoustics - Determination of sound power levels and sound energy levels of noise sources using sound pressure – Engineering methods for an essentially free field over a reflecting plane (ISO 3744:2010)”; ✓ EVS-EN 61672-1:2013 „Electroacoustics - Sound level meters -- Part 1: Specifications“; ✓ EVS-ISO 1996-1:2017 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“; ✓ EVS-ISO 1996-2:2017. “Akustika – Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine”; ✓ EVS-ISO 9613-2:2006. Akustika. Heli nõrgenemine välitingimustes leviku korral – Osa 2: Üldine arvutusmeetod; ✓ EVS ISO 17201-1:2005/AC:2009. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 1: Relvasuudme laskude mõõtmine; ✓ ISO 17201-2:2006. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 2: Relvasuudme laskude ja laskemoona lendamise heli arvutuse hindamine; ✓ ISO 17201-3:2010. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 3: Juhised heli leviku arvutamiseks; 68 ✓ ISO 17201-4:2006. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 4: Laskemoona lendamise heli prognoosimine; ✓ ISO 17201-5:2010. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 5: Müra ohje; ✓ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 21.12.2016, 27); ✓ Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ (RT I, 21.10.2016, 13); ✓ Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ (RT I, 05.10.2016, 4); ✓ Majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ (RT I, 09.06.2015, 23); ✓ MIL-STD-1474E: DESIGN CRITERIA STANDARD. NOISE LIMITS. https://www.arl.army.mil/www/pages/343/MIL-STD-1474E-Final-15Apr2015.pdf, september 2018); ✓ Nordtest, 2002. Nordtest method NT ACOU 099. Shooting ranges: Prediction of noise; ✓ Nordtest, 2007. Proposal for Nordtest Method: NORD 2000 – Prediction of Outdoor Sound Propagation. 27 March 2007, revised 13 January 2014, DELTA; ✓ NT ACOU 112. Acoustics: Prominence of impulsive sounds and for adjustment of LAeq. (http://www.nordtest.info/index.php/methods/item/acoustics-prominence-of-impulsive- sounds-and-for-adjustment-of-laeq-nt-acou-112.html, september 2018); ✓ Ramboll Eesti AS, 2012. Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides. Aruanne; ✓ Skepast&Puhkim AS, 2015. Soodla harjutusvälja mürauuring; ✓ Soome keskkonnaministri 04.12.2017 määrus „Valtioneuvoston asetus raskaiden aseiden ja räjäytysten melutasoista“ (https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170903, september 2018); ✓ Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RT I, 08.02.2017, 4… RT I, 08.02.2017, 1); ✓ Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“; ✓ Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a. Kaitseväe keskpolügoonil hävitajate F-16 õhuväeõppuse mürauuring; ✓ Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015b. Kaitseväe keskpolügoonil CV9035 jalaväe lahingumasina 35 mm kahuri mürauuring; ✓ Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015c. Kaitseliidu Tallinna Maleva Männiku lasketiiru mürauuring; ✓ Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018. Rutja laskepaiga mürauuring „Maalt-merele orienteeritud laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast“; ✓ Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ (RT I 2007, 34, 214); ✓ WHO, 1999. Guidelines for community noise; 69 ✓ WHO, 2018a. Biological mechanisms related to cardiovascular and metabolic effects by environmental noise; ✓ WHO, 2018b. Environmental noise guidelines for the European Region; ✓ Vos, J., 2017 „Estimating parameter values in a model for rating shooting sounds from field survey data“. The Journal of the Acoustical Society of America, Volume 141, Issue 2 (http://dx.doi.org/10.1121/1.4976215). 70 LISAD 71  Lisa 1. Perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus militaarmüra regulatsioonile. Detailülevaade. Ajaperioodil 2014-2018 teostati 10 militaarmüraga seotud uuringut, mille vastavust militaarmüra regulatsioonis toodud konkreetsele näitajale on analüüsitud tabelites 1-3 (tabelites toodud näitajad on samad, kuid mürauuringud on erinevad). Tabelis on regulatsiooniga kooskõla/ebakõla esitatud ka värviliselt: roheline – vastab regulatsioonis toodud tingimustele; lilla – ei vasta regulatsiooni tingimustele. Ilma taustata tekst on kas selgitav või ei ole regulatsiooni tingimus antud töö puhul asjakohane. Tabel 1. Perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus militaarmüra regulatsioonile. I osa (neli mürauuringut). Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 Uuringu tüüp Mõõtmine müratundlike objektide Mõõtmine Mõõtmine Mõõtmine Helivõimsustasemete juures; müratundlike objektide müratundlike objektide keskpolügoonil ja (heli energiatasemete) juures juures müratundlike mõõtmine Relva/vahendi objektide juures; helivõimsustasemete mõõtmine Mürakaardi koostamine Helivõimsustasemete (modelleerimine) Modelleerimine mõõtmine Mürakaardi koostamine (modelleerimine) Müraallikas Lõhkamine Mõõtmised kolmel Hävitajaga F-16 CV9035 jalaväe (lõhkelaenugud erineval päeval: kaasev müra lahingumasina 35 mm vahemikus 240-684 1. päev – (ülelend; laskemoona kahurist laskmine kg) tankitõrjesüsteem plahvatus MILAN2 (4 lasku); sihtmärgialal) Siinkohal saab välja tuua, et õhusõidukite 1 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 2. päev – 90 mm müra ei kuulu tankitõrjekahur (kuni militaarmüra 157 lasku); regulatsiooni alla, 84 mm Carl-Gustav küll aga kuulub (kuni 103 lasku) regulatsiooni alla pommitamisel 1.ja 2. päeval toimusid sihtmärgi tabamisel samaaegselt laskmised tekkiv müra (mida käistulirelvadest mõõdeti samuti 3. päev – lõhkamine Terviseameti töös) (120-160 kg) Üldised nõuded Mõõtmise teostamise kuupäev, Esitatud Esitatud Esitatud Esitatud ajavahemik, mõõtmisperioodide ajaline kestvus Mõõtmispunktide aadress, Esitatud, v.a Esitatud Esitatud Esitatud koordinaadid ja mõõtmispunktide mõõtmispunktide asendiskeem (võimalusel fotod) koordinaadid. Kuigi uuringus ei ole mõõtepunktide koordinaate esitatud on olemas mõõtepunktide asukoha joonis. Seega on mõõtepunktide asukohad uuringus 2 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 üldjoontes tuvastatavad. Mõõtepunkti asukoht tuleb valida Mõõtepunktid Mõõtepunktid Mõõtepunktid Mõõtepunktid selliselt, et müra levik ei oleks võimalikult avatud võimalikult avatud võimalikult avatud võimalikult avatud varjestatud maastikus maastikus maastikus maastikus (arvestades ka (arvestades ka ohututsnõudeid) ohututsnõudeid) Mõõdetud müraallikate kirjeldus Esitatud Esitatud Esitatud Esitatud (relvad, laskude arv jms) Ilmastikutingimuste (tuule suund Tuule suund ja kiirus, Tuule suund ja kiirus, Tuule suund ja Tuule suund ja kiirus, ja kiirus, temperatuur, pilvisus, temperatuur, pilvisus. temperatuur, pilvisus. kiirus, temperatuur, temperatuur, õhurõhk, sademed) fikseerimine õhurõhk, õhuniiskus. õhuniiskus, sademed, pilvisus, nähtus. Mõõtmeseadmete loetelu. Loetelu esitatud. Loetelu esitatud. Loetelu esitatud. Loetelu esitatud. Kasutada tohib 1 klassile vastavaid mõõteseadmeid Seadme klassi pole Seadme klassi pole Kasutati standardile Kasutati standardile EN täpsustatud. täpsustatud. EN IEC 61672-1 IEC 61672-1 vastavaid vastavaid 1 klassi 1 klassi müra müra mõõteseadmeid. mõõteseadmeid. Mõõtmise teostamise aluseks olev Ei selgu otseselt Ei selgu otseselt Mõõtmised Mõõtmised standardite standard uuringust. uuringust. standardite EVS-ISO EVS-ISO Samas uuringus Samas uuringus 1996-1:2006, EVS- 1996-1:2006, EVS-ISO toodud mõõtmis- ja toodud mõõtmis- ja ISO 1996-2:2014 1996-2:2014 alusel. arvutuskäigu alusel arvutuskäigu alusel alusel. võib eeldada, et võib eeldada, et 3 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 kasutati ISO 1996-1 ja kasutati ISO 1996-1 ja Hävitajate F-16 ISO 1996-2 ISO 1996-2 liiklusmüra standardeid, mis on ka standardeid, mis on ka mõõtmine põhineb regulatsiooni tingimus regulatsiooni tingimus standardil EVS-ISO ning aluseks oleva ning aluseks oleva 1996-2:2014 (p 6.4 standardi eraldi standardi eraldi Air traffic) ja nimetamine töös on nimetamine töös on Nordtest Method NT töökoostajal ilmselt töökoostajal ilmselt ACOU 075 kahe silma vahele kahe silma vahele mõõtemetoodikal. jäänud. jäänud. Mikrofoni kõrgus Esitatud. Esitatud. Mõõtmisel mikrofoni Mõõtmisel mikrofoni maapinnast/mürakaardi korral kõrgust ei ole kõrgus maapinnast 1,5 müratasemete arvutuskõrgus nimetatud. m maapinnast Kuna uuringute Mürakaardi koostamisel arvutustes ja müratase arvutati 2 m tulemustes on kõrgusel maapinnast. kasutatud mõõtmise käigus fikseeritud andmeid, siis mikrofoni kõrguse nimetamata jätmine (jäänud ilmselt tööde koostajal kahe silma vahele) uuringu 4 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 tulemuste kvaliteeti ei mõjuta. Mürakaardi koostamisel müratase arvutati 2 m kõrgusel maapinnast. Milliste andmete alusel arvutati Aasta aktiivsete Aasta aktiivsete Mõõdetud Mõõdetud müratasemete aasta aktiivsete päevade keskmine päevade keskmist päevade keskmist müratasemete ja ja aasta aktiivsete olukord? olukorda ei arvutatud. olukorda ei arvutatud. aasta aktiivsete harjutuspäevade arvu harjutuspäevade arvu alusel. Töö eesmärk oli mõõta Töö eesmärk oli mõõta alusel. konkreetse päeva konkreetse päeva lõhkamistega lõhkamiste ja kaasnevat mürataset laskmistega kaasnevat ehk üksiku mürataset ja mürasündmuse analüüsida mh mürataset ja lõhkamisega kaasneda analüüsida mh võivaid kuulmis- ja lõhkamisega kaasneda ehitiste kahjustusi. võivaid kuulmis- ja ehitiste kahjustusi. Kas arvutustes kasutatud relvade Ei arvestatud (mõõdeti Ei arvestatud (mõõdeti Mõõdetud Mõõdetud helivõimsustasemed konkreetse päeva konkreetse päeva helivõimsustasemeid helivõimsustasemeid (helienergiatasemed) ja lõhkamistega lõhkamistega (helienergiatasemeid) (helienergiatasemeid) kaasnevat mürataset kaasnevat mürataset ja ja aruandes esitatud ei ole. 5 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 suunduvusandmed on aruandes ehk üksiku analüüsiti mh suunduvusandmeid Suunduvusandmed on esitatud? mürasündmuse tegevusega kaasneda aruandes esitatud ei esitatud mõõtepunktide mürataset ja analüüsiti võivaid kuulmis- ja ole. Mürakaart on alusel. mh lõhkamisega ehitiste kahjustusi). koostatud lähtuvalt Mürakaart on koostatud kaasneda võivaid Seega ei ole töö kaugmõõtmispunkti- lähtuvalt kuulmis- ja ehitiste eesmärki silmas des fikseeritud kaugmõõtmispunktides kahjustusi). Seega ei pidades helirõhutasemetest. fikseeritud ole töö eesmärki helivõimsustasemete Selliselt on võimalik helirõhutasemetest. silmas pidades (helienergiatasemete) küll mürakaardid Selliselt on võimalik helivõimsustasemete välja toomine otseselt koostada, kuid see ei küll mürakaardid (helienergiatasemete) vajalik. anna edaspidiste koostada, kuid see ei välja toomine otseselt tööde jaoks vajalikke anna edaspidiste tööde vajalik. sisendandmeid jaoks vajalikke helivõimsustasemete sisendandmeid (helienergiatasemete) helivõimsustasemete ja suunduvuse näol. (helienergiatasemete) ja suunduvuse näol. Teisalt ei selgu otseselt aruandest, Teisalt ei selgu otseselt kas uuringu aruandest, kas uuringu lähteülesandes oli lähteülesandes oli seatud seatud tingimuseks tingimuseks ka ka helivõimsustasemete helivõimsustasemete määramine või ainult määramine või ainult mõõtmine lähi-ja mõõtmine lähi-ja kaugpunktides ning kaugpunktides ning nende alusel 6 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 nende alusel modelleerimine. Samas modelleerimine. arvestades, et tegemist Samas arvestades, et on antud relva nö tegemist on antud esmamõõtmisega, siis relva nö peaks esmamõõtmisega, helivõimsustasemete siis peaks määramine olema olnud helivõimsustasemete ka eesmärgiks. määramine olema olnud ka eesmärgiks. Impulssmüra Väikesekaliibrilised relvad ja Ei arvestatud. Ei arvestatud. Arvestati Arvestati impulssmüra korrektsiooni- lõhkamine (<50 g TNT Impulssmüra Impulssmüra impulssmüra korrektsiooni +15 dB. ga arvestamine ekvivalent) korrektsioon +12 dB paranduse paranduse korrektsiooni +15 rakendamine on rakendamine on dB. Suurekaliibrilised relvad ja oluline pikaajalise oluline pikaajalise lõhkamine (≥50 g TNT müraolukorra müraolukorra ekvivalent) korrektsioon +15 dB hindamisel. Antud hindamisel. Antud juhul mõõdeti juhul mõõdeti lõhkamistega lõhkamiste/laskmiste- kaasnevat mürataset ga kaasnevat mürataset ehk üksiku ja analüüsiti mh mürasündmuse tegevusega kaasneda mürataset ja analüüsiti võivaid kuulmis- ja mh lõhkamisega ehitiste kahjustusi, kaasneda võivaid mitte aga pikaajalist kuulmis- ja ehitiste müraolukorda. Seega kahjustusi, mitte aga impulssparanduse 7 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 pikaajalist rakendamine ei ole müraolukorda. Seega otseselt vajalik. impulssparanduse rakendamine ei ole otseselt vajalik. Normtasemed Harjutuspäeva (-öö) Arvestatud üksiku Arvestatud üksiku Arvestatud Arvestatud taotlustasemed (väikese- ja mürasündmuse mürasündmuse harjutuspäeva harjutuspäeva suurekaliibrilised relvad): Ld =55 (suurekaliibrilised (suurekaliibrilised taotlustasemega Ld taotlustasemega Ld =55 dB; Ln=45 dB relvad, lõhkamine) relvad, lõhkamine) =55 dB (ei ületatud) dB (ei ületatud) ja normtasemetega: taotlustasemetega: ja üksiku üksiku mürasündmuse Harjutuspäeva (-öö) kriitilised päevane LCE =100 dB päevane LCE =100 dB mürasündmuse (suurekaliibrilised tasemed: (ei ületatud); (ei ületatud); (suurekaliibrilised relvad) Ld =65 dB; Ln=55 dB relvad, lõhkamine) taotlustasemetega: (väikesekaliibrilised relvad) Arvestatud ka Arvestatud ka taotlustasemetega: päevane LCE =100 dB ehitiskahjustuste ehitiskahjustuste päevane LCE =100 dB (ei ületatud). Arvutatud Ld =65 dB; Ln=50 dB võimaliku tekke võimaliku tekke (ei ületatud). on ka LZE, kuid vastavat (suurekaliibrilised relvad) vältimise piirtase vältimise piirtase Arvutatud on ka LZE, võrdlust LZE=125 dB (ei LZE=125 dB (ei kuid vastavat ehitiskahjustuste Üksiku mürasündmuse ületatud). ületatud). võrdlust piirtasemega esitatud ei (suurekaliibrilised relvad, ehitiskahjustuste ole. lõhkamine) taotlustasemed: Harjutuspäeva Harjutuspäeva piirtasemega esitatud päevane LCE =100 dB taotlustaseme ja taotlustaseme ja ei ole. Lisaks arvestati öine LCE=90 dB kriitilise tasemega kriitilise tasemega sotsiaalministri võrdlust ei teostatud, võrdlust ei teostatud, Lisaks arvestati määruses nr 42 esitatud Lisaks on esitatud piirtasemed kuna uuriti üksiku kuna uuriti lühiajaliste sotsiaalministri normtasemeid. võimaliku kuulmiskahjustuse mürasündmuse mürasündmuste määruses nr 42 mürataset. mürataset. 8 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 (lähimal müratundlikul alal) esitatud Töös on võrreldud vältimiseks: LCpeak=135 dB Töö käigus fikseeriti Töö käigus fikseeriti normtasemeid. harjutuspäeva hinnatud mõõtepunktides ka mõõtepunktides ka mürataset Ehitiskahjustuste võimaliku LCpeak , kuid vastava LCpeak , kuid vastava Kuigi regulatsiooni taotlustasemega, kuid tekke vältimise piirtase LZE=125 normtasemega normtasemega alla ei kuulu regulatsiooni kohaselt dB võrdlust uuringus võrdlust uuringus õhusõidukite müra, pidanuks konkreetset esitatud ei ole. Kuigi esitatud ei ole. Kuigi siis lennukite harjutuspäeva võrdlema uuringus fikseeritud uuringus fikseeritud laskemoona kriitilise tasemega. Küll LCpeak väärtus jäi LCpeak väärtus jäi plahvatuse müra aga on taotlustasemega oluliselt alla lubatud oluliselt alla lubatud kuulub regulatsiooni võrdlus asjakohane, kui piirtaseme, oleks piirtaseme, oleks alla. Töös on eeldada, et uuringus asjakohane uuringus asjakohane võrreldud kasutuskoormus ei olnud vastav võrdlus olnud vastav võrdlus harjutuspäeva muutu aastaringselt ehk välja tuua. välja tuua. hinnatud mürataset harjutuspäeva müratase taotlustasemega, kuid on sama ka aasta regulatsiooni aktiivsete päevade kohaselt pidanuks keskmise müraolukorra konkreetset puhul. Seda on ka harjutuspäeva aruandes nimetatud. võrdlema kriitilise tasemega. Küll aga Kuigi uuringus on on taotlustasemega kirjas, et mõõtmiste võrdlus asjakohane, käigus arvutati ka LCpeak, kui eeldada, et siis vastavaid tulemusi kasutuskoormus ei aruandest otseselt ei muutu aastaringselt selgu. Erandiks on ehk harjutuspäeva lähimõõtepunkt M2, 9 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 müratase on sama ka milles fikseeeritud LCpeak aasta aktiivsete on kajastatud lisas 1-3 päevade keskmise toodud graafikul. Samas müraolukorra puhul. ei ole LCpeak väärtusi Seda on ka aruandes võrreldud nimetatud. kuulmiskahjustuste piirtasemega. Kuigi uuringus on kirjas, et mõõtmiste Kuna lähimate käigus arvutati ka müratundlike objektide LCpeak, siis vastavaid juures oli arvutatud LCE tulemusi aruandest tase oluliselt alla otseselt ei selgu. lubatud normi, siis võib Samuti ei ole LCpeak eeldada, et ka LCpeak ei võrreldud ületanud vastavat normi. kuulmiskahjustuste Siiski arvestades, et piirtasemega. tegemist on nö uue relvaliigi müra Kuna lähimate mõõtmisega, siis oleks müratundlike asjakohane arvutada objektide juures oli vastavad väärtused ja arvutatud LCE tase hinnata kõiki nimetatud oluliselt alla lubatud normtasemeid. normi, siis võib eeldada, et ka LCpeak ei ületanud vastavat normi. Siiski 10 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 arvestades, et tegemist on nö uue relvaliigi müra mõõtmisega, siis oleks asjakohane arvutada vastavad väärtused ja hinnata kõiki nimetatud normtasemeid. Mõõdetavad/ Väikesekaliibriliste relvade korral Ei mõõdetud Ei mõõdetud Ei mõõdetud/ Ei mõõdetud/ arvutatavad tuleb mõõtmiste käigus fikseerida väikesekaliibriliste väikesekaliibriliste modelleeritud modelleeritud indikaatorid ja kaugpunktides relvade müra. Ei ole relvade müra. Ei ole väikesekaliibriliste väikesekaliibriliste helirõhutase- üksiku lasu või laskudeseeria asjakohane. asjakohane. relvade müra. Ei ole relvade müra. Ei ole med (täpsustada laskude arv) A- asjakohane. asjakohane. korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB) ja A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) Suurekaliibriliste relvade korral Teada lõhkamiste arv. Teada laskude ja Teada ülelendude arv Teada laskude arv. tuleb mõõtmiste käigus fikseerida lõhkamiste arv. ja laskemoona kaugpunktides Arvutatud C- plahvatuste arv. Arvutatud A- üksiku lasu või laskudeseeria korrigeeritud Arvutatud C- korrigeeritud (täpsustada laskude arv) A- heliekspositsioonitase korrigeeritud Arvutatud A- heliekspositsioonitase korrigeeritud LCE (dB). heliekspositsioonitase korrigeeritud LAE (dB), C- LCE (dB). korrigeeritud 11 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 heliekspositsioonitase LAE (dB), Ei arvutatud: LAE (dB), heliekspositsiooni- heliekspositsioonitase C-korrigeeritud LAeq (dB). Ei arvutatud: LAE (dB), tase LAE (dB), C- LCE (dB) ja müra heliekspositsioonitase LCE (dB) ja Kuna eesmärk oli LAeq (dB). korrigeeritud hinnatud ekivalenttase A-korrigeeritud ekvivalentne hinnata üksikut heliekspositsioonitas LAr (dB). helirõhutase LAeq (dB) mürasündmust, siis A- Kuna eesmärk oli e LCE (dB) ja A- korrigeeritud vastavate hinnata üksikuid korrigeeritud Ei esitatud eraldi LAeq indikaatorite mürasündmusi, siis A- ekvivalentne (dB). määramine ei ole korrigeeritud vastavate helirõhutase LAeq Indikaator LAeq vajalik. indikaatorite (dB). iseloomustab määramine ei ole mõõteperioodi jooksul vajalik. Lisaks ka LAr ehk mõõdetud mürataset, müra hinnatud tase. mis on aluseks päevase (öise) aja müra hinnatud taseme arvutamiseks. Kuigi selguse huvides oleks võinud aruandes ka LAeq tulemuse esitada, siis on normtasemetega võrdlemisel oluline siiski hinnatud tase (mis on uuringus ka määratud). Kui tegemist on suurekaliibrilise Arvutatud Arvutatud Arvutatud Arvutatud relvaga ja väljaõppeehitisele/alale korrigeerimata korrigeerimata korrigeerimata korrigeerimata lähedase hindamispunktiga heliekspositsioonitase heliekspositsioonitase heliekspositsioonita- heliekspositsioonitase müratundliku hoone juures, siis LZE (dB). LZE (dB). se LZE (dB). LZE (dB). tuleb ehitiste võimalike 12 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 kahjustuste hindamiseks teostada korrigeerimata heliekspositsioonitaseme LZE (dB) mõõtmised Kui tegemist on müratundliku Kuigi mõõtepunktid Kuigi mõõtepunktid Kuigi mõõtepunktid Kuigi kaugpunktid olid hoonega, mis paikneb suure olid kaugemal kui 300 olid kaugemal kui 300 olid kaugemal kui kaugemal kui 300 m ja lõhkelaengu (≥ 50 kg TNT m, määrati siiski ka m, määrati siiski ka 300 m ja ei arvutatud ei arvutatud lõhkamise ekvivalent) lõhkamisalast alla 300 LCpeak (dB) ja LZpeak LCpeak (dB) ja LZpeak lõhkamise müra, müra, määrati siiski ka m kaugusel ja seal võib viibida (dB). (dB). määrati siiski ka LCpeak (dB). lõhkamiste teostamise ajal LCpeak (dB) ja LZpeak elanikke, siis sellises asukohas (dB). tuleb teostada C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak (dB) mõõtmised Suurekaliibrilis Mõõta helivõimsustasemed LZE ja Helivõimsustasemete Helivõimsustasemete Arvutati heli Arvutati heli -te relvade arvutada energeetilised tasemed määramine ei olnud määramine ei olnud ekspositsioonitase- ekspositsioonitasemed helivõimsus- LjZ ning nende alusel arvutada heli eesmärk. eesmärk. med (LZE, LCE, LAE). (LZE, LCE, LAE). tasemete ekspositsioonitasemed (LZE, LCE, mõõtmise LAE) nõuded lisaks Mõõtmise asukoht peab olema Reaalset olukorda ja Reaalset olukorda ja eelnevale sobilik, mõõtmised teostada ohutusnõudeid ohutusnõudeid akustiliselt võimalikult kõval arvestades ei olnud arvestades ei olnud pinnal kõval pinnal kõval pinnal võimalik võimalik mõõtmisi mõõtmisi teha. teha. 13 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 Peegelduste mõju peab olema Mõõtmiskohad püüti Mõõtmiskohad püüti minimaalne valida võimalikult valida võimalikult avatud maastikus. avatud maastikus. Mõõtmised teostada vähemalt 45 Ei arvestatud. Uuring Suunduvus määratud kraadise nurga all seotud lennukite ja nendelt laskmise müraga ning tingimus ei ole seetõttu ka asjakohane. Mõõtmised teostada 1/3 Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. oktaavribades Mõõtmised teostada Mõõtmiste Mõõtmiste sagedusvahemikes 4 Hz-8kHz sagedusvahemik ei sagedusvahemik oli 12,5 selgu aruandest. Hz-20 kHz Mõõtmistulemused esitada 1/1 oktaavribades sagedusvahemikes Mõõtmistulemused Mõõtmisel kasutatud 31,5 Hz – 8 kHz on esitatud 1/1 sagedusvahemik katab oktaavribades valdava osa sagedusvahemikes regulatsioonis toodud 31,5 Hz – 8 kHz nõudest. Militaarmüra eripärast lähtuvalt on müras esindatud just madalasageduslik komponent ehk sagedused alla 250 Hz. 14 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 Seega on madalasageduslik komponent antud uuringus mõõdetud (vahemik 12,5-250 Hz). Kuigi regulatsiooni tingimus on, et mõõtmised teostataks alates 4 Hz, mõjutab uuringus kasutatud 12,5 Hz erisus lõpptulemust minimaalselt. Mõõtmistulemused on esitatud 1/1 oktaavribades sagedusvahemikes 31,5 Hz – 8 kHz Sõltuvalt müraallika iseloomust Ei esitatud. Suunduvusandmed on esitada suunduvusandmed esitatud mõõtepunktide Edaspidiste tööde alusel. sisendaandmete seisukohast peaks Regulatsioon otseselt ei suunduvusandmed määratle, millisel kujul olema seotud suunduvusandmeid helivõimsustasemete peaks esitama. Edaspidiste tööde 15 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 ga ja esitatud sisendaandmete tabelkujul. seisukohast peaks suunduvusandmed olema seotud helivõimsustasemetega ja esitatud tabelkujul. Modelleerimise Arvutusmeetodiks ISO 9613-2 Ei modelleeritud, pole Ei modelleeritud, pole Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. nõuded lisaks Fikseeritud ilmastikuparameetrid: asjakohane asjakohane Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. eelnevale õhutemperatuur 10°C; Suhteline õhuniiskus 70% Akustilised omadused: Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. pehme pind G=1 kõva pind G=0. Peegelduste arv 3 Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Maastikumudelis Kasutatud Maa-ameti Kasutatud Maa-ameti samakõrgusjooned iga 1 m tagant LIDAR andmeid, LIDAR andmeid, mis on mis on detailsemad detailsemad kui esitatud kui esitatud nõue nõue Arvutuskõrgus: 2 m maapinnast Nõue täidetud. Nõue täidetud. Arvutusruut: 20x20, 50x50, kuid Nõue täidetud, Nõue täidetud, mitte suurem kui 100x100 kasutatud 50x50 kasutatud 20x20 ruute. ruute. Nõuded Kasutatud arvutustarkvara ja - Mürakaarte ei tehtud, Mürakaarte ei tehtud, Mürakaardil ei Mürakaardil ei kajastu, mürakaardile meetod pole asjakohane pole asjakohane kajastu, kuid kuid seletuskirjas seletuskirjas esitatud. esitatud. 16 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 Teiste militaarmüra Teiste militaarmüra uuringutega parema uuringutega parema võrdluse võrdluse tekitamiseks tekitamiseks oleks oleks asjakohane need asjakohane need ka ka mürakaardil välja mürakaardil välja tuua. Samas ei mõjuta tuua. Samas ei antud puudujääk mõjuta antud uuringu tulemusi puudujääk uuringu tulemusi. Arvutusruutude suurus Kaartidel esitatud Kaartidel esitatud Arvutuskõrgus maapinnast Kaartidel esitatud Kaartidel esitatud Kui sama uuringu raames teostati Mõõtmise Mõõtmise kaugpunktid ka mõõtmised kaugpunktides, siis kaugpunktid on on kaardile kantud. vajalik kaardile kanda kaardile kantud. Võrdlus on tehtud kaugpunktide asukohad ning anda Võrdlus on tehtud seletuskirjas. võrdlus mõõdetud ja arvutatud seletuskirjas. müratasemete vahel Võrdluse esitamine Võrdluse esitamine mürakaardil võib mürakaardil võib tekitada segadust tekitada segadust tulemuste tõlgendamisel tulemuste ning koormab kaarti tõlgendamisel ning ebavajaliku infoga. Küll koormab kaarti aga on asjakohane ebavajaliku infoga. esitada mürakaardil Küll aga on sama uuringu raames 17 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 asjakohane esitada teostatud mõõtmiste mürakaardil sama kaugpunktide asukohad. uuringu raames Vastav võrdlus tuleks teostatud mõõtmiste esitada uuringu kaugpunktide seletuskirjas. asukohad. Vastav võrdlus tuleks esitada uuringu seletuskirjas. Müratasemed esitada 5 dB Müratasemed Müratasemed esitatud 5 vahemikena ning mürakontuurid esitatud 5 dB dB vahemikena. vahemikus 40-70 dB vahemikena. Mürakontuurid ehk Mürakontuurid ehk skaala valik lähtub müra skaala valik lähtub iseloomust ja on müra iseloomust ja erinevatel kaartidel on erinevatel erinev. kaartidel erinev. Nimetatud lähenemine Nimetatud on asjakohane, sest nt lähenemine on hinnatud mürataseme ja asjakohane, sest nt suurekaliibrilise relva hinnatud mürataseme üksik mürasündmuse C- ja suurekaliibrilise korrigeeritud heli relva üksik ekspositsioonitaseme mürasündmuse C- normtasemed erinevad korrigeeritud heli teineteisest olulisel ekspositsioonitaseme määral. Seetõttu on normtasemed asjakohane kasutada ka 18 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 erinevad teineteisest erinevaid skaalasid, olulisel määral. mida on uuringus ka Seetõttu on tehtud. asjakohane kasutada ka erinevaid skaalasid, mida on uuringus ka tehtud. Esitada mürakaardil Otseselt kaardile Otseselt kaardile kantud müratundlikud hooned kantud ei ole, kuid ei ole, kuid olemas olemas raskesti raskesti eristataval eristataval aluskaardil aluskaardil. Müratundlikud hooned Müratundlikud peavad mürakaartidel hooned peavad olema selgesti mürakaartidel olema tuvastatavad, kuna selgesti tuvastatavad, hoonete asukohad on kuna hoonete olulised tulemuste asukohad on olulised tõlgendamisel. tulemuste tõlgendamisel. Eraldi tuleb esitada väikese- ja Väikesekaliibrilise Väikesekaliibrilise relvi suurekaliibriliste relvade müra relvi ei käsitletud. Ei ei käsitletud. Ei ole hinnatud tasemete LAr, ti (dB) ole asjakohane. asjakohane. mürakaardid (arvestades Suurekaliibrilise relva impulssmüra korrektsiooni) kohta kaardid olemas. 19 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 Suurekaliibriliste vahendite kohta kaardid olemas. Suurekaliibriliste relvade korral Esitatud Esitatud esitada üksiku mürasündmuse C- korrigeeritud heliekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardid Mürakaartide kirjanurgas peab Esitatud Esitatud olema selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (relvad, indikaator, mõõtkava) ja müratsoonide värvide tähendused Kokkuvõte Töö täidab oma Töö täidab oma Regulatsioonile Regulatsioonile eesmärki. eesmärki. vastavus on üldiselt vastavus on üldiselt Regulatsioonile Regulatsioonile tagatud (mõningad tagatud (mõningad vastavus on üldiselt vastavus on üldiselt erisused siiski erisused siiski tagatud (mõningad tagatud (mõningad esinevad). Tegemist esinevad). Tegemist on erisused siiski erisused siiski on antud relva nö antud relva nö esinevad). Kuna töös esinevad). Kuna töös esmamõõtmisega, esmamõõtmisega, seega hinnati hinnati seega peaks peaks suurekaliibriliste suurekaliibriliste helivõimsustasemete helivõimsustasemete relvade müra ja relvade müra ja määramine olema määramine olema olnud mõõdeti ka LCpeak , siis mõõdeti ka LCpeak , siis olnud ka töö ka töö eesmärgiks (kuigi vastava normtasemega vastava normtasemega eesmärgiks (kuigi otseselt seda tööst välja võrdlust uuringus võrdlust uuringus otseselt seda tööst ei loe). Samas 20 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 esitatud ei ole. esitatud ei ole. välja ei loe). Samas helivõimsustasemete Nimetatu oleks olnud Nimetatu oleks olnud helivõimsustasemete kohase info puudumine aga asjakohane. aga asjakohane. kohase info on nimetatud töö üks puudumine on peamisi puudusi. Lisaks nimetatud töö üks ei ole töö tulemusi peamisi puudusi. võrreldud kriitilise Lisaks ei ole töö taseme ja tulemusi võrreldud kuulmiskahjustuste kriitilise taseme ja piirtasemega. Samuti kuulmiskahjustuste tuleb oluliseks lugeda piirtasemega. Samuti asjaolu, et mürakaartidel tuleb oluliseks ei ole müratundlikud lugeda asjaolu, et hooned selgesti mürakaartidel ei ole tuvastatavad. Eelnevaid müratundlikud asjaolusid arvestades on hooned selgesti tööeesmärgid täidetud tuvastatavad. vaid osaliselt. Eelnevaid asjaolusid arvestades on tööeesmärgid täidetud vaid osaliselt. 21  Tabel 2. Perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus militaarmüra regulatsioonile. II osa (kolm mürauuringut). Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Uuringu tüüp Mõõtmine müratundlike objektide Helivõimsustasemete (heli Modelleerimine Mõõtmine lasketiirus ja juures; energiatasemete) mõõtmine müratundlike objektide juures Relva/vahendi helivõimsustasemete Mürakaardi koostamine (heli energiatasemete) mõõtmine (modelleerimine) Mürakaardi koostamine (modelleerimine) Modelleerimine Müraallikas Tanki Abrams pardarelvast Laskmine projekteeritavas Laskmine lasketiirus laskmine laske- ja püstolitiirus Üldised nõuded Mõõtmise teostamise kuupäev, Esitatud Mõõtmisi ei teostatud, pole Esitatud ajavahemik, mõõtmisperioodide asjakohane. ajaline kestvus Mõõtmispunktide aadress, Esitatud Esitatud koordinaadid ja mõõtmispunktide asendiskeem (võimalusel fotod) Mõõtepunkti asukoht tuleb valida Mõõtepunktid võimalikult Mõõtepunktid võimalikult selliselt, et müra levik ei oleks avatud maastikus avatud maastikus varjestatud Mõõdetud müraallikate kirjeldus Esitatud Mõõdeti erinevate (relvad, laskude arv jms) lasketiirude koondmüra, st relvaliike töö käigus ei määratud. Laskude arv igas lasketiirus fikseeriti. Sellise käsitluse puhul ei ole võimalik määrata, millistest relvadest laskmised tehti ning 22 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 sisuliselt puudub võimalus tulevikus nt kasutuskoormuse muutusega kaasnevate olukordade ja mõõdetud olukordade võrdlemiseks. Seega antud lähenemist ei saa pidada korrektseks ehk laskude arvuga paralleelselt tuleb mõõtmiste käigus fikseerida ka konkreetne relv. Ilmastikutingimuste (tuule suund ja Tuule suund ja kiirus, Tuule suund ja kiirus, kiirus, temperatuur, pilvisus, sademed) temperatuur, pilvisus. temperatuur, õhurõhk, fikseerimine Sademete esinemine ka õhuniiskus. fikseeritud. Täpsuse ja regulatsioonile vastavuse huvides oleks Töös on tõdetud, et pidanud välja tooma info ka mõõtmised teostati tugeva pilvisuse ja sademete kohta. tuulega. Seega mõõtmistulemusi ei ole soovitatav edasistes uuringutes kasutada. Mõõtmeseadmete loetelu. Kasutada Loetelu esitatud. Loetelu esitatud. tohib 1 klassile vastavaid mõõteseadmeid Seadme klassi pole Kasutati standardile EN täpsustatud. IEC 61672-1 vastavaid 1 klassi müra mõõteseadmeid. 23 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Samas arvestades kasutatud seadmete tüüpi oli vastavus ka nendes uuringutes tagatud. Mõõtmise teostamise aluseks olev ISO 1996-1/-2 Mõõtmised standardite standard EVS-ISO 1996-1:2006, EVS-ISO 1996-2:2014 alusel. Mikrofoni kõrgus Esitatud (1,5-1,8 m). Mõõtmisel mikrofoni maapinnast/mürakaardi korral kõrgust ei ole nimetatud. müratasemete arvutuskõrgus Mürakaardi koostamisel maapinnast müratase arvutati 2 m Kuna uuringute arvutustes kõrgusel maapinnast. ja tulemustes on kasutatud mõõtmise käigus fikseeritud andmeid, siis mikrofoni kõrguse nimetamata jätmine (jäänud ilmselt tööde koostajal kahe silma vahele) uuringu tulemuste kvaliteeti ei mõjuta. Mürakaardi koostamisel müratase arvutati 2 m kõrgusel maapinnast. Milliste andmete alusel arvutati aasta Mõõtmistulemuste alusel Olemasolevate lasketiirude Mõõdetud müratasemete ja aktiivsete päevade keskmine olukord? arvutati harjutuspäeva teoreetiliste aasta aktiivsete hinnatud müratase kasutuskoormuste alusel ja harjutuspäevade arvu aasta aktiivsete alusel. harjutuspäevade arvu alusel. 24 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Töös modelleeriti harjutuspäeva müraolukord erinevate laskude arvu alusel ehk kaardistati müratasemed kolme erineva laskude arvuga harjutuspäeva kohta. Miks selline lähenemine valiti seletuskirjast ei selgu. Kas arvutustes kasutatud relvade Esitatud. Esitatud. Mõõdetud helivõimsustasemed helivõimsustasemeid (helienergiatasemed) ja (helienergiatasemeid) ja suunduvusandmed on aruandes suunduvusandmeid esitatud? aruandes esitatud ei ole. Mõõdetud on lasketiiru koondmüra, relvasid eristatud ei ole. Mürakaart on koostatud lähtuvalt mõõtmispunktides fikseeritud helirõhutasemetest. Sellisel viisil on võimalik mürakaardid küll koostada, kuid ei anna edaspidiste tööde jaoks vajalikke võrdlusandmeid helivõimsustasemete (helienergiatasemete) ja suunduvuse näol. 25 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Impulssmüra Väikesekaliibrilised relvad ja Arvestati impulssmüra Arvestati impulssmüra Arvestati impulssmüra korrektsiooni- lõhkamine (<50 g TNT ekvivalent) korrektsiooni +15 dB. korrektsiooni +12 dB. korrektsiooni +12 dB. ga arvestamine korrektsioon +12 dB Suurekaliibrilised relvad ja lõhkamine (≥50 g TNT ekvivalent) korrektsioon +15 dB Normtasemed Harjutuspäeva (-öö) taotlustasemed Arvestatud harjutuspäeva Arvestatud harjutuspäeva Arvestatud harjutuspäeva (väikese- ja suurekaliibrilised relvad): taotlustasemega Ld =55 dB taotlustasemega Ld =55 dB taotlustasemega Ld =55 dB Ld =55 dB; Ln=45 dB (sõltuvalt laskude arvust võib (ei ületatud) ning kriitilise (ületamisi esineb). esineda ületamisi), kriitilise tasemega Ld =65 dB (ei Harjutuspäeva (-öö) kriitilised tasemega Ld =65 dB ületatud). Seejuures on Lisaks arvestati tasemed: (sõltuvalt laskude arvust võib arvutatud aasta aktiivsete sotsiaalministri määruses nr Ld =65 dB; Ln=55 dB esineda ületamisi) ja üksiku päevade keskmine 42 esitatud normtasemeid. (väikesekaliibrilised relvad) mürasündmuse müraolukord, mida on (suurekaliibrilised relvad, võrreldud taotlustaseme ja Uuringus on koostatud nö Ld =65 dB; Ln=50 dB lõhkamine) taotlustasemega: kriitilise tasemega. tüüpilised päevase aja (suurekaliibrilised relvad) päevane LCE =100 dB (ei Regulatsiooni kohaselt peab situatsioonid, mille alusel ületatud). Lisaks mõõdeti aasta aktiivsete päevade on konstrueeritud aasta Üksiku mürasündmuse LZE, kuid vastava keskmises müraolukorras aktiivsete päevade (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) piirtasemega ei võrreldud olema tagatud taotlustase keskmised olukorrad ning taotlustasemed: (põhjus aruandest ei selgu, lähimate müratundlike tulemusi on võrreldud päevane LCE =100 dB kuid aruandes toodud objektide juures. Kriitilise taotlustasemega, mis vastab öine LCE=90 dB arvutuste põhjal saab tõdeda, tasemega võrdlemine ei ole regulatsiooni põhimõtetele. et kaugmõõdupunktides sellisel juhul iseenesest Lisaks on esitatud piirtasemed piirtaset siiski ei ületatud). vajalik. Kuna uuringu käigus viidi võimaliku kuulmiskahjustuse läbi ka mõõtmised ja (lähimal müratundlikul alal) LCpeak aruandes ei arvutatud, Kuna lasketiirus on kasutusel teostati arvutused päevase vältimiseks: LCpeak=135 dB kuigi arvestades, et tegemist ainult väikesekaliibrilised aja kohta, siis vastavaid 26 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 on uue relva mõõtmistega, relvad, siis LCE, LCpeak ja LZE tulemusi oleks olnud Ehituskahjustuste võimaliku tekke oleks olnud see asjakohane. ei ole antud juhul asjakohane võrrelda vältimise piirtase LZE=125 dB Siiski arvestades, et asjakohased ning neid ei ole kriitilise tasemega. Uuringu regulatsiooni kohaselt on ka aruandes esitatud. andmete alusel oli nii LCpeak LCE-st samas mõneski mõõtmispunktis mõõtepunktis üldjuhul u 15 kriitiline tase ületatud ning dB suurem, siis võttes leevendavate meetmete aluseks kaugmõõtepunktide rakendamine vajalik. Samas LCE väärtused, siis ületamist tulenevalt ka aasta eelduslikult ei esine. aktiivsete päevade keskmises müraolukorras taotlustaseme ületamisest on uuringu käigus leevendavaid meetmeid analüüsitud ning uuringu tulemused ja järeldused on asjakohased. Kuna lasketiirus on kasutusel ainult väikesekaliibrilised relvad, siis LCE, LCpeak ja LZE ei ole antud juhul asjakohased ning neid ei ole ka aruandes esitatud. Mõõdetavad/ Väikesekaliibriliste relvade korral Ei mõõdetud/ Mõõtmisi ei teostatud, kuid Mõõtmiste tulemuste alusel arvutatavad tuleb mõõtmiste käigus fikseerida modelleeritud kasutati varasemaid arvutati A-korrigeeritud indikaatorid ja kaugpunktides väikesekaliibriliste relvade olemasolevaid andmeid. heliekspositsioonitase LAE müra. Ei ole asjakohane. (dB) ja A-korrigeeritud 27 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 helirõhutase- üksiku lasu või laskudeseeria Nende alusel arvutati A- ekvivalentne helirõhutase med (täpsustada laskude arv) A- korrigeeritud LAeq (dB) ning müra korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE hinnatud tase Ld (dB). heliekspositsioonitase LAE (dB) ja A- (dB) ja A-korrigeeritud korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) LAeq (dB) ning müra hinnatud tase Ld (dB). Suurekaliibriliste relvade korral tuleb Teada laskude arv. Ei modelleeritud Ei mõõdetud/modelleeritud mõõtmiste käigus fikseerida suurekaliibriliste relvade suurekaliibriliste relvade kaugpunktides Arvutatud A-korrigeeritud müra. Ei ole asjakohane. müra. Ei ole asjakohane. üksiku lasu või laskudeseeria heliekspositsioonitase LAE (täpsustada laskude arv) A- (dB), C-korrigeeritud korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE heliekspositsioonitase LAE (dB), C- (dB) ja müra hinnatud korrigeeritud ekivalenttase LAr (dB). heliekspositsioonitase LCE (dB) ja A- korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase Ei esitatud eraldi LAeq (dB). LAeq (dB) Indikaator LAeq iseloomustab mõõteperioodi jooksul mõõdetud mürataset, mis on aluseks päevase (öise) aja müra hinnatud taseme arvutamiseks. Kuigi selguse huvides oleks võinud aruandes ka LAeq tulemuse esitada, siis on normtasemetega võrdlemisel oluline siiski hinnatud tase 28 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 (mis on uuringus ka määratud). Kui tegemist on suurekaliibrilise Arvutatud korrigeerimata relvaga ja väljaõppeehitisele/alale heliekspositsioonitase LZE lähedase hindamispunktiga (dB). müratundliku hoone juures, siis tuleb ehitiste võimalike kahjustuste hindamiseks teostada korrigeerimata heliekspositsioonitaseme LZE (dB) mõõtmised Kui tegemist on müratundliku Ei ole asjakohane. hoonega, mis paikneb suure lõhkelaengu (≥ 50 kg TNT ekvivalent) lõhkamisalast alla 300 m kaugusel ja seal võib viibida lõhkamiste teostamise ajal elanikke, siis sellises asukohas tuleb teostada C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak (dB) mõõtmised Suurekaliibrilis Mõõta helivõimsustasemed LZE ja Arvutati heli Ei käsitletud Ei mõõdetud/modelleeritud -te relvade arvutada energeetilised tasemed LjZ ekspositsioonitasemed (LZE, suurekaliibriliste relvade suurekaliibriliste relvade helivõimsus- ning nende alusel arvutada heli LCE, LAE) ning heli müra. Ei ole asjakohane müra. Ei ole asjakohane. tasemete ekspositsioonitasemed (LZE, LCE, LAE) energiatasemed LE. mõõtmise Mõõtmise asukoht peab olema sobilik, Reaalset olukorda ja nõuded lisaks mõõtmised teostada akustiliselt ohutusnõudeid arvestades ei eelnevale võimalikult kõval pinnal olnud kõval pinnal võimalik mõõtmisi teha. Peegelduste mõju peab olema Mõõtepunktid võimalikult minimaalne avatud maastikus 29 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Mõõtmised teostada vähemalt 45 Suunduvus määratud. kraadise nurga all Mõõtmised teostada 1/3 oktaavribades Nõue täidetud. Mõõtmised teostada Mõõtmiste sagedusvahemik sagedusvahemikes 4 Hz-8kHz oli 5 Hz-10 kHz. Mõõtmistulemused esitada 1/1 Mõõtmisel kasutatud oktaavribades sagedusvahemikes 31,5 sagedusvahemik katab Hz – 8 kHz valdava osa regulatsioonis toodud nõudest. Militaarmüra eripärast lähtuvalt on müras esindatud just madalasageduslik komponent ehk sagedused alla 250 Hz. Seega on madalasageduslik komponent antud uuringus mõõdetud (vahemik 5-250 Hz). Kuigi regulatsiooni tingimus on, et mõõtmised teostataks alates 4 Hz, mõjutab uuringus kasutatud 5 Hz erisus lõpptulemust minimaalselt. Mõõtmistulemused on esitatud 1/1 oktaavribades sagedusvahemikes 31,5 Hz – 8 kHz Sõltuvalt müraallika iseloomust esitada Suunduvusandmed esitatud. suunduvusandmed 30 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Modelleerimise Arvutusmeetodiks ISO 9613-2 Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. nõuded lisaks Fikseeritud ilmastikuparameetrid: Otseselt ei selgu aruandest, Otseselt ei selgu aruandest, Arvestatud nõudega. eelnevale õhutemperatuur 10°C; kuid kasutati standardit, mille kuid kasutati standardit, mille Suhteline õhuniiskus 70% lähtetingimused arvestavad lähtetingimused arvestavad müralevikut kergelt müralevikut kergelt soodustavaid soodustavaid ilmastikutingimusi. ilmastikutingimusi. Akustilised omadused: Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. pehme pind G=1 kõva pind G=0 Peegelduste arv 3 Ei selgu aruandest. Ei selgu aruandest. Arvestatud nõudega. Peegelduste arv hakkab Peegelduste arv hakkab määrama täpsuse ja määrama täpsuse ja modelleerimise ajakulu modelleerimise ajakulu omavahelist suhestumist ning omavahelist suhestumist ning võrreldavuse huvides tuleks võrreldavuse huvides tuleks alati peegelduste arv müra alati peegelduste arv müra uuringutes välja tuua. uuringutes välja tuua. Maastikumudelis samakõrgusjooned Maapinna kõrgusandmed Kõrgusmudel on Kasutatud Maa-ameti iga 1 m tagant liiga suurte vahedega. konstrueeritud varasemate LIDAR andmeid, mis on Lõplikus mudelis täiesti tööde andmete põhjal. detailsemad kui esitatud tasane maapind aluseks. nõue Siin tekkis kõrgusmudeliga probleeme töö käigus ning otsustati aja kokku hoiu mõttes minna lihtsustatud teed ehk teha arvutused sileda maapinna jaoks. 31 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Selline lähenemine on nö parema puudumisel aktsepteeritav, kuid tulemuste täpsus väheneb sileda maapinna kasutamise puhul võrreldes reaalse maastikumudeliga. Arvutuskõrgus: 2 m maapinnast Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvutusruut: 20x20, 50x50, kuid mitte Nõue täidetud, kasutatud Nõue täidetud, kasutatud 5x5 Nõue täidetud, kasutatud suurem kui 100x100 50x50 ruute. ruute. 10x10 ruute. Nõuded Kasutatud arvutustarkvara ja -meetod Kaartidel esitatud. Kaartidel esitatud. Mürakaardil ei kajastu, mürakaardile kuid seletuskirjas esitatud. Teiste militaarmüra uuringutega parema võrdluse tekitamiseks oleks asjakohane need ka mürakaardil välja tuua. Arvutusruutude suurus Mürakaardil ei kajastu, kuid Mürakaardil ei kajastu, kuid Kaartidel esitatud seletuskirjas esitatud. seletuskirjas esitatud. Tegemist on tehnilise Tegemist on tehnilise parameetriga, mis kaardi parameetriga, mis kaardi tõlgendamisele oluliselt tõlgendamisele oluliselt midagi juurde ei anna. Kui midagi juurde ei anna. Kui mürakaardi seletuskirjas on mürakaardi seletuskirjas on arvutusruutude suurus arvutusruutude suurus toodud, siis sellest piisab. toodud, siis sellest piisab. Samas ka mürakaardil Samas ka mürakaardil 32 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 esitamine on iseenesest esitamine on iseenesest aktsepteeritav. aktsepteeritav. Arvutuskõrgus maapinnast Mürakaardil ei kajastu, kuid Mürakaardil ei kajastu, kuid Kaartidel esitatud seletuskirjas esitatud. seletuskirjas esitatud. Tegemist on olulise Tegemist on olulise tingimusega, et mürakaart tingimusega, et mürakaart oleks arusaadav ja võrreldav oleks arusaadav ja võrreldav teiste mürauuringutega. teiste mürauuringutega. Arvutuskõrgus peab kaardil Arvutuskõrgus peab kaardil kajastuma. kajastuma. Kui sama uuringu raames teostati ka Mõõtmise kaugpunktid on Ei ole asjakohane. Mõõtmise kaugpunktid ja mõõtmised kaugpunktides, siis vajalik kaardile kantud. Võrdlus on vastavad müratasemed on kaardile kanda kaugpunktide asukohad tehtud seletuskirjas. kaardile kantud. Võrdlust ning anda võrdlus mõõdetud ja on käsitletud seletuskirjas. arvutatud müratasemete vahel Võrdluse esitamine mürakaardil võib tekitada segadust tulemuste tõlgendamisel ning koormab kaarti ebavajaliku infoga. Küll aga on asjakohane esitada mürakaardil sama uuringu raames teostatud mõõtmiste kaugpunktide asukohad. Vastav võrdlus tuleks esitada uuringu seletuskirjas. 33 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Müratasemed esitada 5 dB vahemikena Müratasemed esitatud 5 dB Müratasemed esitatud 5 dB Müratasemed esitatud 5 dB ning mürakontuurid vahemikus 40-70 vahemikena. Mürakontuurid vahemikena. Mürakontuurid vahemikena. dB ehk skaala valik lähtub müra ehk skaala valik lähtub müra Mürakontuurid ehk skaala iseloomust ja on erinevatel iseloomust ja on mõnevõrra valik lähtub müra kaartidel erinev. suurem kui nõutud vahemik. iseloomust ja on mõnevõrra suurem kui nõutud Nimetatud lähenemine on Skaala on küll mõnevõrra vahemik. asjakohane, sest nt hinnatud erinev regulatsioonis toodust, mürataseme ja kuid olulised vahemikud Skaala on küll mõnevõrra suurekaliibrilise relva üksik (normtasemd ja nende erinev regulatsioonis mürasündmuse C- lähitsoonid) on uuringus toodust, kuid olulised korrigeeritud heli kaetud. Seega uuringu vahemikud (normtasemd ja ekspositsioonitaseme järeldusi nõude osaline mitte nende lähitsoonid) on normtasemed erinevad täitmine ei mõjuta. Siiski uuringus kaetud. Seega teineteisest olulisel määral. teiste uuringutega uuringu järeldusi nõude Seetõttu on asjakohane võrreldavuse huvides tuleks osaline mitte täitmine ei kasutada ka erinevaid lähtuda ühtsest skaalast. mõjuta. Siiski teiste skaalasid, mida on uuringus uuringutega võrreldavuse ka tehtud. huvides tuleks lähtuda ühtsest skaalast. Esitada mürakaardil müratundlikud Ei ole kaartidel esitatud. Hooned on kaartidel esitatud. Hooned on kaartidel hooned esitatud. Müratundlikud hooned peavad mürakaartidel olema tuvastatavad, kuna hoonete asukohad on olulised tulemuste tõlgendamisel. Eraldi tuleb esitada väikese- ja Väikesekaliibrilise relvi ei Suurekaliibrilisi relvi ei Suurekaliibrilisi relvi ei suurekaliibriliste relvade müra käsitletud. Suurekaliibrilise käsitletud. käsitletud. hinnatud tasemete LAr, ti (dB) relva kohta kaardid olemas. 34 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 mürakaardid (arvestades impulssmüra Väikesekaliibrilise relva Väikesekaliibrilise relvade korrektsiooni) kohta kaardid olemas. kohta kaardid olemas. Suurekaliibriliste relvade korral esitada Esitatud Ei ole asjakohane. Ei ole asjakohane. üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heliekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardid Mürakaartide kirjanurgas peab olema Esitatud Indikaator, mõõtkava, Relvade infot mürakaartidel selgitus, mis olukorda vastav müratsoonide värvide ei ole esitatud, muidu mürakaart iseloomustab (relvad, tähendused on kaardil tingimused täidetud. indikaator, mõõtkava) ja müratsoonide esitatud. Millist olukorda Mõõdeti erinevate värvide tähendused (seletuskirjas toodud kolmest lasketiirude koondmüra, st tüüpilisest harjutuspäevast) relvaliike töö käigus ei mürakaardil kujutatud on, määratud. Ka mürakaardid kaardilt aga ei selgu. koostati erinevate lasketiirude kohta, kuid Mürakaardil ei ole välja millised relvad toodud ka relvade infot. mürakaartide koostamisel Seega ei ole mürakaardi aluseks võeti tööst ei selgu. alusel võimalik määratleda, Laskude arvu konkreetselt millist olukorda see mürakaartidelt ei selgu, iseloomustab. Samas on see viidatud on erinevatele oluline tulemuste stsenaariumitele, mis tõlgendamisel ja võimalike kajastuvad seletuskirjas. edasiste sama lasketiiru mürauuringutega Sellise käsitluse puhul ei võrdlemisel. ole võimalik määrata, millistest relvadest laskmised tehti ning 35 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 sisuliselt puudub võimalus tulevikus nt kasutuskoormuse muutusega kaasnevate olukordade ja uuringus kajastatud olukordade võrdlemiseks. Seega antud lähenemist ei saa pidada korrektseks ehk laskude arvuga paralleelselt tuleb esitada ka konkreetne relv Kokkuvõte Regulatsioonile vastavus on Regulatsioonile vastavus on Regulatsioonile vastavus on üldiselt tagatud (mõningad üldiselt tagatud (mõningad üldiselt tagatud (mõningad erisused siiski esinevad). erisused siiski esinevad). erisused siiski esinevad). Peamiseks probleemseks Puudused on peamiselt Peamise probleemse asjaoluks saab pidada seotud mürakaartidega: asjaoluna tuleb välja tuua, tõsiasja, et mõõtmised tehti mürakaartidel ei ole esitatud et mõõdeti erinevate tugeva tuule korral, mistõttu andmeid arvutuskõrguse ja lasketiirude koondmüra, st mõõtmistulemusi millist olukorda mürakaart relvaliike töö käigus ei (helivõimsustasemeid) ei ole iseloomustab. Vaatamata määratud. Ka mürakaardid soovitatav edasistes eelnevale täidab töö koostati erinevate uuringutes kasutada. Samas üldjoontes oma eesmärki. lasketiirude kohta, kuid kasutati töös endas arvutuste millised relvad tegemiseks analoogseid mürakaartide koostamisel müraandmeid Soomest. aluseks võeti tööst ei selgu. Seega esmase indikatsiooni Laskude arvu konkreetselt tankist laskmisega kaasneva mürakaartidelt ei selgu, mürataseme ja leviku kohta viidatud on erinevatele töö annab. Kuna tegemist on stsenaariumitele, mis uue relva müra mõõtmistega kajastuvad seletuskirjas. 36 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 oleks aruandes asjakohane Sellise käsitluse puhul ei olnud ka LCpeak väärtuse ole võimalik määrata, arvutamine ja millistest relvadest kuulmiskahjustuste laskmised tehti ning müranormiga võrdlemine. sisuliselt puudub võimalus Lisaks tuleb oluliste tulevikus nt puudustena esile tõsta kasutuskoormuse puudulikku maapinna muutusega kaasnevate kõrgusmudelit ja olukordade ja uuringus müratundlike hoonete ning kajastatud olukordade mürakaardi arvutuskõrguse võrdlemiseks. Seega antud mittekajastumist lähenemist ei saa pidada mürakaartidel. Seega on töö korrektseks ehk laskude eesmärk täidetud vaid arvuga paralleelselt tuleb osaliselt. esitada ka konkreetne relv. Samuti oleks asjakohane olnud tulemusi võrrelda müra kriitilise tasemega. Töö täidab oma eesmärki osaliselt. 37  Tabel 3. Perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus militaarmüra regulatsioonile. III osa (kolm mürauuringut). Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Uuringu tüüp Mõõtmine müratundlike objektide Müra modelleerimine Müra modelleerimine Helivõimsustasemete (heli juures energiatasemete) mõõtmine ja mürataseme mõõtmine Relva/vahendi helivõimsustasemete müratundlike objektide (heli energiatasemete) mõõtmine juures Modelleerimine Mürakaardi koostamine (modelleerimine) Müraallikas Tank Abrams 120 mm Erinevad relvad/vahendid, CV9035 jalaväe pardarelva, 155 mm haubitsa mida kasutatakse lahingumasina 35 mm FH70 ning CV9035 jalaväe keskpolügoonil. kahurist laskmine lahingumasina 35 mm kahuri laskmised Üldised nõuded Mõõtmise teostamise kuupäev, Mõõtmisi ei teostatud, pole Mõõtmisi ei teostatud, pole Esitatud ajavahemik, mõõtmisperioodide asjakohane. asjakohane. ajaline kestvus Mõõtmispunktide aadress, Esitatud koordinaadid ja mõõtmispunktide asendiskeem (võimalusel fotod) Mõõtepunkti asukoht tuleb valida Mõõtepunktid võimalikult selliselt, et müra levik ei oleks avatud maastikus (arvestades varjestatud ka ohututsnõudeid) Mõõdetud müraallikate kirjeldus Esitatud (relvad, laskude arv jms) 38 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Ilmastikutingimuste (tuule suund ja Tuule suund ja kiirus, kiirus, temperatuur, pilvisus, sademed) temperatuur, õhurõhk, fikseerimine õhuniiskus, sademed, pilvisus. Mõõtmeseadmete loetelu. Kasutada Loetelu esitatud. tohib 1 klassile vastavaid mõõteseadmeid Kasutati standardile EN IEC 61672-1 vastavaid 1 klassi müra mõõteseadmeid. Mõõtmise teostamise aluseks olev Mõõtmised standardite EVS- standard ISO 1996-1:2017 ja EVS- ISO 1996-2:2017 alusel Mikrofoni kõrgus Mõõtmisel mikrofoni kõrgus maapinnast/mürakaardi korral maapinnast 1,5 m müratasemete arvutuskõrgus maapinnast Mürakaardi koostamisel müratase arvutati 2 m kõrgusel maapinnast. Milliste andmete alusel arvutati aasta Varasemate mõõtmiste alusel Varasemate mõõtmiste, Mõõtmiste tulemuste alusel aktiivsete päevade keskmine olukord? modelleeriti iga relva kohta 2015. a kasutuskoormuse arvutatud harjutuspäeva eraldi maksimaalne alusel konstrueeriti kolm hinnatud müratase võeti harjutuspäev. harjutuspäeva/ööd – võrdseks aasta aktiivsete keskmine, maksimaalne ja harjutuspäevade müra Uuringus oli tegemist teoreetiliselt võimalik hinnatud tasemega. kavandatava Soodla maksimaalne. harjutusväljaga ning kasutatavate relvade ja 39 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 laskude arvuks on võetud Uuring on esimene, kus on prognoositav väärtus. Kuigi kasutatud keskpolügooni aruandes on toodud reaalseid aasta (2015) maksimaalne laskude arv kasutuskoormuse andmeid päevas ja ka vastav ning nende alusel on harjutuspäevade arv aastas, konstrueeritud aasta on arvutused tehtud siiski aktiivsete päevade keskmine, vaid maksimaalse maksimaalne ja teoreetiline harjutuspäeva kohta iga relva maksimaalne olukord. kaupa. Selgitusi selle kohta, Regulatsiooni koostamise miks selline lähenemine ajal ei toimunud valiti, miks ei ole hinnatud harjutusväljade aasta aktiivsete päevade kasutuskoormuse andmete keskmist müraolukorda ning kogumist. Seetõttu on miks ei ole käsitletud regulatsioonis aasta võimalikke relvade aktiivsete päevade keskmise koosesinemist samal müraolukorra leidmiseks harjutuspäeval, aruandest ei välja pakutud vastav valem, leia. Võimalik, et segadust on mis aga omakorda arvestab tekitanud ka regulatsioonis nö tüüpilisi harjutuspäevi. Nö toodud nõue käsitleda tüüpilised harjutuspäevad väikese- ja suurekaliibrilisi konstrueeriti varasemates relvi eraldi. töödes lähtuvalt Kaitseväe töötajate hinnangutest ja kogemustest. Alates 2015. a rakendunud igapäevaselt fikseeritavate kasutuskoormuse andmete 40 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 alusel on aga võimalik leida reaalsed aasta aktiivsete päevade keskmised ja maksimaalsed harjutuspäevad (sh erinevad relvad samal harjutuspäeval) ning neile vastavad müraolukorrad. Nimetatud põhimõtte alusel on ka keskpolügooni töös modelleeritud müraolukorrad konstrueeritud. Samas on keskpolügooni töös ka tõdetud, et 2015. a kasutuskoormuse andmed ei olnud veel täielikud ning tehtud on ettepanekud nende kogumismetoodika täiendamiseks. Tänaseks on vastav metoodika suures osas ka juba rakendunud. Kas arvutustes kasutatud relvade Esitatud. Esitatud. Mõõdetud helivõimsustasemed helivõimsustasemeid (helienergiatasemed) ja (helienergiatasemeid) suunduvusandmed on aruandes aruandes algselt esitatud ei esitatud? ole. (Hiljem (pärast töö valmimist) saatis töö koostaja ka soovitud 41 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 helivõimsustaseme andmed) Suunduvusandmed on esitatud mõõtepunktide alusel. Mürakaart on koostatud lähtuvalt mõõtmispunktides fikseeritud helirõhutasemetest. Impulssmüra Väikesekaliibrilised relvad ja Arvestati impulssmüra Arvestati impulssmüra Arvestati impulssmüra korrektsiooni- lõhkamine (<50 g TNT ekvivalent) korrektsiooni +15 dB. korrektsiooni vastavalt relva korrektsiooni +15 dB. ga arvestamine korrektsioon +12 dB kaliibrile: suurekaliibrilised +15 dB, väikesekaliibrilised Suurekaliibrilised relvad ja lõhkamine +12 dB. (≥50 g TNT ekvivalent) korrektsioon +15 dB Normtasemed Harjutuspäeva (-öö) taotlustasemed Arvestatud harjutuspäeva Arvestatud harjutuspäeva/öö Arvestatud harjutuspäeva (väikese- ja suurekaliibrilised relvad): taotlustasemega Ld =55 dB taotlustasemetega Ld =55 dB, taotlustasemega Ld =55 dB Ld =55 dB; Ln=45 dB (esineb ületamisi), kriitilise Ln=45 dB ning kriitiliste (ei ületatud) ja üksiku tasemega Ld =65 dB (esineb tasemetega Ld =65 dB, Ln=55 mürasündmuse Harjutuspäeva (-öö) kriitilised ületamisi) ja üksiku dB (Ln=50 dB). (suurekaliibrilised relvad) tasemed: mürasündmuse taotlustasemetega: Ld =65 dB; Ln=55 dB (suurekaliibrilised relvad) päevane LCE =100 dB (ei (väikesekaliibrilised relvad) taotlustasemega: Lisaks arvestati ületatud). päevane LCE =100 dB (esineb sotsiaalministri määruses nr Ld =65 dB; Ln=50 dB ületamisi). 42 esitatud normtasemeid. Töös on võrreldud (suurekaliibrilised relvad) harjutuspäeva hinnatud mürataset taotlustasemega, 42 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Üksiku mürasündmuse Antud juhul on modelleeritud Töö lähteülesandes oli seatud kuid regulatsiooni kohaselt (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) maksimaalseid harjutuspäevi, eesmärgiks konkreetselt pidanuks konkreetset taotlustasemed: mille jooksul kujunevaid kolme kasutuskoormusega harjutuspäeva võrdlema päevane LCE =100 dB müraolukordi tuleks võrrelda müraolukorra kohta kriitilise tasemega. Küll aga öine LCE=90 dB kriitilise tasemega, mida on mürakaardi koostamine ning on taotlustasemega võrdlus ka uuringus tehtud. Uuringus saadud tulemuste võrdlemine asjakohane, kui eeldada, et Lisaks on esitatud piirtasemed on samu olukordi võrreldud normtasemetega. Seega on kasutuskoormus ei muutu võimaliku kuulmiskahjustuse ka taotlustasemetega, mis ei töö eesmärki silmas pidades aastaringselt ehk (lähimal müratundlikul alal) ole iseenesest asjakohane asjakohased taotlus- ja harjutuspäeva müratase on vältimiseks: LCpeak=135 dB (kasutatakse aasta aktiivsete kriitiliste tasemetega sama ka aasta aktiivsete päevade keskmise võrdlemine, mida on töös ka päevade keskmise Ehituskahjustuste võimaliku tekke müraolukorra puhul). Samas tehtud. Siiski on kõiki kolme müraolukorra puhul. Seda on vältimise piirtase LZE=125 dB peamine on ikkagi kriitilise olukorda võrreldud nii ka aruandes nimetatud. taseme ületamise puhul taotlus- kui kriitilise leevendusmeetmete välja tasemega. Arvestades, et Uuringu käigus arvutati ka pakkumine, mida on töös ka tegemist on esimese LCpeak ja LZE, kuid ainult analüüsitud. uuringuga, kus hakati lähimõõtepunktides. kasutama reaalseid Kaugmõõtepunktides Töös ei ole esitatud LCpeak ega kasutuskoormuse andmeid, (müratundlike objektide LZE tulemusi ning seega siis oleks asjakohasem olnud juures) LCpeak ja LZE väärtuste puudub ka võrdlus nimetatud maksimaalset ja teoreetilist kohta aruandes infot ei ole. indikaatoritega. Töös on maksimaalset olukorda Samas arvestades, et tõdetud, et LCE väärtused võrrelda ainult kriitilise kaugmõõtepunktides võivad taotlustaset (100 dB) tasemega ja keskmist arvutatud LCE väärtused ületada kuni 4 dB ulatuses. olukorda ainult jäävad oluliselt alla 100 dB, Seega ei ole põhjust eeldada, taotlustasemega. Samas kuna siis ei ole põhjust eeldada ka et LCpeak või LZE vastav on võrreldud mõlema LCpeak ja LZE vastavate normtase oleks ületatud. normtasemega, siis on normväärtuste ületamist 43 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Arvestades siinkohal, et asjakohased andmed kaugmõõtepunktides. Samas teostatud tööde põhjal on LZE uuringus olemas. vastav tõdemus oleks võinud väärtus samas aruandes olla. mõõtmispunktis u kuni 10 dB Kuigi lähteülesanne ei suurem kui LCE vastav seadnud otseselt eesmärgiks väärtus ning LCpeak väärtus suurekaliibriliste relvade samas mõõtmispunktis u 15 puhul LCE määramist, siis dB suurem kui LCE vastav arvestades, et keskpolügoon väärtus. on põhiline erinevatest suurekaliibrilistest relvadest laskmise kohaks, oleks LCE (selle alusel ka hinnagu andmine kuulmis- ja ehitiste kahjustuste (LCpeak ja LZE) võimalikkuse kohta) määramine ja võrdlus normtasemetega olnud asjakohane. Teisalt on tegemist problemaatilise harjutusväljaga ka juba kriitilise taseme ja taotlustasee ületamise seisukohast lähtuvalt. Mõõdetavad/ Väikesekaliibriliste relvade korral Ei mõõdetud/ Mõõtmisi ei teostatud, kuid Ei mõõdetud/ arvutatavad tuleb mõõtmiste käigus fikseerida modelleeritud varasemate relva modelleeritud indikaatorid ja kaugpunktides väikesekaliibriliste relvade müraemissiooni ja väikesekaliibriliste relvade müra. Ei ole asjakohane. müra. Ei ole asjakohane. 44 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 helirõhutase- üksiku lasu või laskudeseeria kasutuskoormuse andmete med (täpsustada laskude arv) A- alusel koostati mürakaardid korrigeeritud A-korrigeeritud ekvivalentne heliekspositsioonitase LAE (dB) ja A- helirõhutase LAeq (dB) alusel korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase müra hinnatud taseme LAeq (dB) päevase Ld (dB) ja öise Ln Suurekaliibriliste relvade korral tuleb Mõõtmisi ei teostatud, kuid (dB) aja kohta. Teada laskude arv. mõõtmiste käigus fikseerida varasemate relva kaugpunktides müraemissiooni ja Arvutatud A-korrigeeritud üksiku lasu või laskudeseeria kasutuskoormuse andmete heliekspositsioonitase LAE (täpsustada laskude arv) A- alusel koostati mürakaardid (dB), C-korrigeeritud korrigeeritud C-korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE heliekspositsioonitase LAE (dB), C- heliekspositsioonitaseme LCE (dB) ja müra hinnatud korrigeeritud (dB) ja A-korrigeeritud ekivalenttase LAr (dB). heliekspositsioonitase LCE (dB) ja A- ekvivalentne helirõhutase korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) alusel müra Ei esitatud eraldi LAeq (dB). LAeq (dB) hinnatud taseme Ld (dB) kohta. Indikaator LAeq iseloomustab mõõteperioodi jooksul mõõdetud mürataset, mis on aluseks päevase (öise) aja müra hinnatud taseme arvutamiseks. Kuigi selguse huvides oleks võinud aruandes ka LAeq tulemuse esitada, siis on normtasemetega võrdlemisel oluline siiski hinnatud tase 45 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 (mis on uuringus ka määratud). Kui tegemist on suurekaliibrilise Mõõtmisi ei teostatud. Ei ole Mõõtmisi ei teostatud. Ei ole Arvutatud korrigeerimata relvaga ja väljaõppeehitisele/alale asjakohane. asjakohane. heliekspositsioonitase LZE lähedase hindamispunktiga (dB). müratundliku hoone juures, siis tuleb ehitiste võimalike kahjustuste hindamiseks teostada korrigeerimata heliekspositsioonitaseme LZE (dB) mõõtmised Kui tegemist on müratundliku Kuigi kaugpunktid olid hoonega, mis paikneb suure kaugemal kui 300 m ja ei lõhkelaengu (≥ 50 kg TNT ekvivalent) arvutatud lõhkamise müra, lõhkamisalast alla 300 m kaugusel ja määrati siiski ka LCpeak (dB). seal võib viibida lõhkamiste teostamise ajal elanikke, siis sellises asukohas tuleb teostada C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak (dB) mõõtmised Suurekaliibrilis Mõõta helivõimsustasemed LZE ja Modelleerimisel kasutati Modelleerimisel kasutati Arvutati heli -te relvade arvutada energeetilised tasemed LjZ varasemalt mõõdetud varasemalt mõõdetud ekspositsioonitasemed (LZE, helivõimsus- ning nende alusel arvutada heli andmeid, Mõõtmisi ei andmeid, Mõõtmisi ei LCE, LAE). tasemete ekspositsioonitasemed (LZE, LCE, LAE) teostatud ning ei ole seetõttu teostatud ning ei ole seetõttu mõõtmise Mõõtmise asukoht peab olema sobilik, asjakohane. asjakohane. Reaalset olukorda ja nõuded lisaks mõõtmised teostada akustiliselt ohutusnõudeid arvestades ei eelnevale võimalikult kõval pinnal olnud kõval pinnal võimalik mõõtmisi teha. 46 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Peegelduste mõju peab olema Mõõtmiskohad püüti valida minimaalne võimalikult avatud maastikus. Mõõtmised teostada vähemalt 45 Suunduvus määratud kraadise nurga all Mõõtmised teostada 1/3 oktaavribades Arvestatud nõudega. Mõõtmised teostada Mõõtmiste sagedusvahemik sagedusvahemikes 4 Hz-8kHz oli 12,5 Hz-20 kHz. Mõõtmistulemused esitada 1/1 Mõõtmisel kasutatud oktaavribades sagedusvahemikes 31,5 sagedusvahemik katab Hz – 8 kHz valdava osa regulatsioonis toodud nõudest. Militaarmüra eripärast lähtuvalt on müras esindatud just madalasageduslik komponent ehk sagedused alla 250 Hz. Seega on madalasageduslik komponent antud uuringus mõõdetud (vahemik 12,5-250 Hz). Kuigi regulatsiooni tingimus on, et mõõtmised teostataks alates 4 Hz, mõjutab uuringus kasutatud 12,5 Hz erisus lõpptulemust minimaalselt. 47 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Mõõtmistulemused on esitatud 1/1 oktaavribades sagedusvahemikes 31,5 Hz – 8 kHz Sõltuvalt müraallika iseloomust esitada Suunduvus määratud suunduvusandmed Modelleerimise Arvutusmeetodiks ISO 9613-2 Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. nõuded lisaks Fikseeritud ilmastikuparameetrid: Arvestatud nõudega. Otseselt ei selgu aruandest, Arvestatud nõudega. eelnevale õhutemperatuur 10°C; kuid kasutati standardit, mille Suhteline õhuniiskus 70% lähtetingimused arvestavad müralevikut kergelt soodustavaid ilmastikutingimusi. Akustilised omadused: Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. pehme pind G=1 kõva pind G=0 Peegelduste arv 3 Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Maastikumudelis samakõrgusjooned Maa-ameti maapinna Kaitseväe andmebaasi Kasutatud Maa-ameti iga 1 m tagant kõrgusandmed. maapinna kõrgusandmed. LIDAR andmeid, mis on detailsemad kui esitatud nõue Arvutuskõrgus: 2 m maapinnast Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvutusruut: 20x20, 50x50, kuid mitte Nõue täidetud, kasutatud Nõue täidetud, kasutatud Nõue täidetud, kasutatud suurem kui 100x100 50x50 ruute. 50x50 ruute. 20x20 ruute. Nõuded Kasutatud arvutustarkvara ja -meetod Kaartidel esitatud. Mürakaardil ei kajastu, kuid Mürakaardil ei kajastu, kuid mürakaardile seletuskirjas esitatud. seletuskirjas esitatud. 48 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Teiste militaarmüra Teiste militaarmüra uuringutega parema võrdluse uuringutega parema võrdluse tekitamiseks oleks tekitamiseks oleks asjakohane need ka asjakohane need ka mürakaardil välja tuua. mürakaardil välja tuua. Arvutusruutude suurus Kaartidel esitatud. Mürakaardil ei kajastu, kuid Kaartidel esitatud seletuskirjas esitatud. Tegemist on tehnilise parameetriga, mis kaardi tõlgendamisele oluliselt midagi juurde ei anna. Kui mürakaardi seletuskirjas on arvutusruutude suurus toodud, siis sellest piisab. Samas ka mürakaardil esitamine on iseenesest aktsepteeritav. Arvutuskõrgus maapinnast Kaartidel esitatud. Kaartidel esitatud. Kaartidel esitatud Kui sama uuringu raames teostati ka Mõõtmisi ei teostatud. Ei ole Mõõtmisi ei teostatud. Ei ole Mõõtmise kaugpunktid ja mõõtmised kaugpunktides, siis vajalik asjakohane. asjakohane. vastavad müratasemed on kaardile kanda kaugpunktide asukohad kaardile kantud. Võrdlust on ning anda võrdlus mõõdetud ja käsitletud seletuskirjas. arvutatud müratasemete vahel Võrdluse esitamine mürakaardil võib tekitada segadust tulemuste tõlgendamisel ning koormab 49 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 kaarti ebavajaliku infoga. Küll aga on asjakohane esitada mürakaardil sama uuringu raames teostatud mõõtmiste kaugpunktide asukohad. Vastav võrdlus tuleks esitada uuringu seletuskirjas. Müratasemed esitada 5 dB vahemikena Müratasemed esitatud 5 dB Müratasemed esitatud 5 dB Müratasemed esitatud 5 dB ning mürakontuurid vahemikus 40-70 vahemikena. Mürakontuurid vahemikena ning vahemikena. Mürakontuurid dB ehk skaala valik lähtub müra mürakontuurid vahemikus ehk skaala valik lähtub müra iseloomust ja on mõnevõrra 40-75 dB. iseloomust ja on mõnevõrra suurem kui nõutud vahemik. suurem kui nõutud vahemik. Nimetatud lähenemine on Nimetatud lähenemine on asjakohane, sest nt hinnatud asjakohane, sest nt hinnatud mürataseme ja mürataseme ja suurekaliibrilise relva üksik suurekaliibrilise relva üksik mürasündmuse C- mürasündmuse C- korrigeeritud heli korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme ekspositsioonitaseme normtasemed erinevad normtasemed erinevad teineteisest olulisel määral. teineteisest olulisel määral. Seetõttu on asjakohane Seetõttu on asjakohane kasutada ka erinevaid kasutada ka erinevaid skaalasid, mida on uuringus skaalasid, mida on uuringus ka tehtud. ka tehtud. 50 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Esitada mürakaardil müratundlikud Hooned kaardil esitatud. Hooned kaardil esitatud. Hooned kaardil esitatud. hooned Eraldi tuleb esitada väikese- ja Väikesekaliibrilisi relvi ei Kuna modelleeritud Väikesekaliibrilisi relvi ei suurekaliibriliste relvade müra käsitletud. Suurekaliibrilise olukordades olid kasutusel käsitletud. Ei ole asjakohane. hinnatud tasemete LAr, ti (dB) relva kohta kaardid olemas. sama päeva jooksul nii Suurekaliibrilise relva kohta mürakaardid (arvestades impulssmüra väikese- kui ka kaardid olemas. korrektsiooni) suurekaliibrilised relvad, siis modelleeriti koondolukorda iseloomustavad hinnatud mürataseme mürakaardid. Regulatsiooni kohaselt tuleks väikese- ja suurekaliibrilisi relvi vaadelda eraldi ning ka normtasemetele vastavust hinnata eraldi. See on asjakohane kui hinnataksegi ainult konkreetset relvatüüpi. Samas keskpolügooni puhul on ühe harjutuspäeva jooksul kasutusel nii väikese- kui suurekaliibrilised relvad, mistõttu on kogu päevase ja öise aja müraolukorra hindamisel oluline arvestada nende koosmõjuga. Nimetatud asjaoluga on keskpolügooni mürauuringus 51 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 ka arvestatud ning vastavad mürakaardid on esitatud koondmürast lähtuvalt. Regulatsioonis on taotlustaseme ja kriitilise taseme väärtused väikese- ja suurekaliibrilistele relvadele samad, erandiks on vaid öise aja kriitiline tase, mis suurekaliibrilistele relvadele on rangem. Kuna keskpolügooni modelleeritud olukordades olid suurekaliibrilised relvad kohati kasutusel ka öisel ajal võrreldi töös öise aja koondmüra rangema ehk suurekaliibrilistele relvade kasutamisele mõeldud normtasemega, mida võib pidada asjakohaseks. Suurekaliibriliste relvade korral esitada Kaardid olemas. Üksiku mürasündmuse kaarte Kaardid olemas. üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud ei esitud (vt selgitust heliekspositsioonitaseme LCE (dB) normtasemete punkti juures). mürakaardid 52 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Mürakaartide kirjanurgas peab olema Nõue täidetud. Nõue üldjoontes täidetud. Nõue täidetud. selgitus, mis olukorda vastav Erisus – relvade osas on mürakaart iseloomustab (relvad, viidatud seletuskirjale. indikaator, mõõtkava) ja müratsoonide värvide tähendused Üldiselt peaks mürakaart olema loetav ka ilma seletuskirjata. Seega mürakaardi aluseks olevad relvad ja laskudearv peaks olema kaardil kajastatud. Kokkuvõte Regulatsioonile vastavus on Regulatsioonile vastavus on Regulatsioonile vastavus on üldiselt tagatud (mõningad üldiselt tagatud (mõningad üldiselt tagatud (mõningad erisused siiski esinevad). erisused siiski esinevad). erisused siiski esinevad). Peamiseks erisuseks on Tegemist on esimese tööga, Töös on võrreldud asjaolu, et töös on kus võeti aluseks reaalsed harjutuspäeva hinnatud modelleeritud maksimaalseid kasutuskoormuse andmed. mürataset taotlustasemega, harjutuspäevi. Samas Seega kasutati mõnevõrra kuid regulatsiooni kohaselt selgitusi selle kohta, miks teistsugust lähenemist, kui pidanuks konkreetset selline lähenemine valiti, regulatsioonis toodud. Samas harjutuspäeva võrdlema miks ei ole hinnatud aasta hinnati töös aktiivsete kriitilise tasemega. Küll aga aktiivsete päevade keskmist päevade keskmisi ning on taotlustasemega võrdlus müraolukorda ning miks ei maksimaalse asjakohane, kui eeldada, et ole käsitletud võimalikke kasutuskoormusega kasutuskoormus ei muutu relvade koosesinemist samal harjutuspäevade aastaringselt ehk harjutuspäeval, aruandest ei müratasemeid ning käistleti harjutuspäeva müratase on leia. Teisalt iseloomustavad seejuures väikese- ja sama ka aasta aktiivsete maksimaalsed suurekaliibriliste relvade päevade keskmise harjutuspäevad nö halvimaid koosmõju. Kuigi müraolukorra puhul. Seda on 53 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 müraolukordi, mis lähteülesanne ei seadnud ka aruandes nimetatud. lähipiirkonna elanike otseselt eesmärgiks Vaatamata eelnevale töidab seisukohast on olulised. suurekaliibriliste relvade töö oma eesmärki. Seega täidab töö oma puhul LCE määramist, oleks eesmärki. arvestades, et keskpolügoon on põhiline erinevatest suurekaliibrilistest relvadest laskmise kohaks LCE (selle alusel ka hinnagu andmine kuulmis- ja ehitiste kahjustuste (LCpeak ja LZE) võimalikkuse kohta) määramine olnud asjakohane. Puudusena saab esile tuua asjaolu, et mürakaardil ei kajastu andmed olukorra aluseks olevate relvade kohta. Siiski on antud juhul viidatud seletuskirjale. Töö täidab oma eesmärki. 54  Lisa 2. Militaarmüra regulatsiooni tingimuste kontrollnimekiri Tabelis 1 on esitatud olulisemate kinnitatud militaarmüra regulatsioonis sätestatud tingimuste kontrollnimekiri, mille koostamisel on arvestatud regulatsiooni analüüsis tehtud ettepanekuid. Tabel 1. Militaarmüra regulatsioonis sätestatud tingimuste kontrollnimekiri Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust Uuringu tüüp Mõõtmine müratundlike objektide juures; Relva/vahendi helivõimsustasemete mõõtmine Modelleerimine Müraallikas Nimetada müraallikas või -allikad Üldised nõuded Mõõtmise teostamise kuupäev, mõõtmistele ajavahemik, mõõtmisperioodide ajaline kestvus Mõõtmispunktide aadress, koordinaadid, kaugus müraallikast ja mõõtmispunktide asendiskeem (võimalusel fotod) Mõõtepunkti asukoht tuleb valida selliselt, et oleks täidetud vaba müravälja tingimus ühe peegeldava pinnaga; vältida tuleb peegeldusi vertikaalsetelt pindadelt Mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv jms) Ilmastikutingimused (tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed)) Mõõteseadmete loetelu, kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga Kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS-ISO 1996-1 ja EVS- ISO 1996-2 (kui kasutatud ka EVS-EN ISO 17201-1, siis ka vastav kinnitus) Mõõtmiste puhul kinnitus labori akrediteeringu kohta Mikrofoni kõrgus maapinnast Mõõtmisel registreerida helispekter 1/3 oktaavribades sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz 1 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust Mõõtetulemused koos laiendmõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures Üldised nõuded Kas esitatud on maksimaalse arvutustele ja koormusega harjutuspäevade ja modelleerimis- tüüpilise harjutuspäeva kirjeldus ja tele leidmise metoodika? Kas arvutustes kasutatud relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) ja suunduvusandmed on aruandes esitatud 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega tabelikujul? Impulssmüra korrektsiooniga arvestamine: Väikesekaliibrilised relvad ja lõhkamine (<50 g TNT ekvivalent) korrektsioon +12 dB Suurekaliibrilised relvad ja lõhkamine (≥50 g TNT ekvivalent) korrektsioon +15 dB Normtasemed Harjutuspäeva (-öö) kriitilised tasemed (väikese- ja suurekaliibrilised relvad): Ld =65 dB; Ln=55 dB Üksiku mürasündmuse (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) taotlustasemed: päevane LCE =100 dB öine LCE=90 dB Piirtasemed võimaliku kuulmiskahjustuse (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) vältimiseks: LCpeak=135 dB Ehituskahjustuste võimaliku tekke vältimise piirtase (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) LZE=125 dB Mõõdetavad/ Väikesekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida 2 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust arvutatavad üksiku lasu või laskudeseeria indikaatorid ja (täpsustada laskude arv) A- helirõhutase- korrigeeritud med heliekspositsioonitase LAE (dB) ja A- kaugpunktides korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase mõõtmisel LAeq (dB) Suurekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A- korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB), C- korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE (dB) ja A- korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) Kui tegemist on suurekaliibrilise relvaga tuleb mõõtmisel registreerida C-korrigeeritud tipphelirõhk LpC,peak ja korrigeerimata heli ekspositsioonitase LZE Kas on esitatud nii mõõdetud kui arvutuslikul teel saadud helirõhutasemete väärtused ja nende võrdlus? Relvade Mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata helivõimsus- heli ekspositsioonitase LZE (lineaarne tasemete levik) ja arvutada selle põhjal mõõtmise helivõimsustase (helienergiatase) LE nõuded lisaks vabas heliväljas üldistele Peegelduste mõju peab olema mõõtmise minimaalne nõuetele Mõõtmised teostada vähemalt 45 kraadise nurga all Mõõtetulemused tuleb esitada tabelkujul 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega Modelleerimise Arvutusmeetod ISO 9613-2 nõuded lisaks Fikseeritud ilmastikuparameetrid: üldistele õhutemperatuur 10°C; arvutuste ja suhteline õhuniiskus 70% modelleerimis- Akustilised omadused: te nõuetele pehme pind G=1 kõva pind G=0. Peegelduste arv 3 3 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust Maastikumudelis samakõrgusjooned iga 1 m tagant (kas kasutatud Maa- ameti LIDAR andmeid?) Arvutuskõrgus: 2 m maapinnast Arvutusruut: 15x15, 20x20, kuid mitte suurem kui 50x50 Kas esitatud on andmed relvade laskmiskõrguse kohta? Kas esitatud on info relvade maastikus paiknemise kohta? Kas suurekaliibriliste relvade kasutamise korral on hinnatud kuulmis- ja ehitiste kahjustuste esinemise võimalikkust? Nõuded Mürauuringutes esitada järgmised mürakaardile mürakaardid: Helirõhutaseme mõõtmised kaugpunktides – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui harjutusväljal toimub tegevus ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) kaardid; Helivõimsustasemete mõõtmised – mürakaartide esitamine vajalik vaid suurekaliibriliste relvade korral. Kuna suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmisel teostatakse mõõtmised ka kaugpunktides, tuleb koostada ka vastavad mürakaardid (vt eelmine punkt); Mürakaardistamine ehk modelleerimine – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel 4 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui harjutusväljal toimub tegevus ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) kaardid. Kas on põhjendatud mürakaartide ulatuse valikut? Kui sama uuringu raames teostati ka mõõtmised kaugpunktides, siis kas kaardile on kantud kaugpunktide asukohad ning seletuskirjas esitatud võrdlus mõõdetud ja arvutatud müratasemete vahel? Esitada mürakaardil müratundlikud hooned koos tootmis- ja kõrvalhoonetega Müratasemed esitada 5 dB vahemikena ning mürakontuurid müra hinnatud taseme mürakaardi puhul vahemikus 45-75 dB, suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardi puhul vahemikus 85-115 dB Kas on kasutatud soovitatud värviskaalat müratsoonide tähistamiseks? Kas kaardil on esitatud: ✓ elamute õueala piir, harjutusvälja piir, väljaõppeehitiste ja -alade piirid ja nimetused, müraallikate (relvade) asukohad, asustusüksuse piirid ja nimetused, kavandatavate müratõkete (pinnasvallide) asukohad, mõõtkava; ✓ selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (sh relvad, laskude arv, kasutatavad väljaõppealad); 5 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust ✓ märkus impulssmüra korrektsiooni kasutamise kohta; ✓ kasutatud arvutustarkvara ja - meetod; ✓ arvutusruutude suurus; ✓ arvutuskõrgus maapinnast. 6 Lisa 1. Perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus militaarmüra regulatsioonile. Detailülevaade. Ajaperioodil 2014-2018 teostati 10 militaarmüraga seotud uuringut, mille vastavust militaarmüra regulatsioonis toodud konkreetsele näitajale on analüüsitud tabelites 1-3 (tabelites toodud näitajad on samad, kuid mürauuringud on erinevad). Tabelis on regulatsiooniga kooskõla/ebakõla esitatud ka värviliselt: roheline – vastab regulatsioonis toodud tingimustele; lilla – ei vasta regulatsiooni tingimustele. Ilma taustata tekst on kas selgitav või ei ole regulatsiooni tingimus antud töö puhul asjakohane. Tabel 1. Perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus militaarmüra regulatsioonile. I osa (neli mürauuringut). Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 Uuringu tüüp Mõõtmine müratundlike objektide Mõõtmine Mõõtmine Mõõtmine Helivõimsustasemete juures; müratundlike objektide müratundlike objektide keskpolügoonil ja (heli energiatasemete) juures juures müratundlike mõõtmine Relva/vahendi objektide juures; helivõimsustasemete mõõtmine Mürakaardi koostamine Helivõimsustasemete (modelleerimine) Modelleerimine mõõtmine Mürakaardi koostamine (modelleerimine) Müraallikas Lõhkamine Mõõtmised kolmel Hävitajaga F-16 CV9035 jalaväe (lõhkelaenugud erineval päeval: kaasev müra lahingumasina 35 mm vahemikus 240-684 1. päev – (ülelend; laskemoona kahurist laskmine kg) tankitõrjesüsteem plahvatus MILAN2 (4 lasku); sihtmärgialal) Siinkohal saab välja tuua, et õhusõidukite 1 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 2. päev – 90 mm müra ei kuulu tankitõrjekahur (kuni militaarmüra 157 lasku); regulatsiooni alla, 84 mm Carl-Gustav küll aga kuulub (kuni 103 lasku) regulatsiooni alla pommitamisel 1.ja 2. päeval toimusid sihtmärgi tabamisel samaaegselt laskmised tekkiv müra (mida käistulirelvadest mõõdeti samuti 3. päev – lõhkamine Terviseameti töös) (120-160 kg) Üldised nõuded Mõõtmise teostamise kuupäev, Esitatud Esitatud Esitatud Esitatud ajavahemik, mõõtmisperioodide ajaline kestvus Mõõtmispunktide aadress, Esitatud, v.a Esitatud Esitatud Esitatud koordinaadid ja mõõtmispunktide mõõtmispunktide asendiskeem (võimalusel fotod) koordinaadid. Kuigi uuringus ei ole mõõtepunktide koordinaate esitatud on olemas mõõtepunktide asukoha joonis. Seega on mõõtepunktide asukohad uuringus 2 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 üldjoontes tuvastatavad. Mõõtepunkti asukoht tuleb valida Mõõtepunktid Mõõtepunktid Mõõtepunktid Mõõtepunktid selliselt, et müra levik ei oleks võimalikult avatud võimalikult avatud võimalikult avatud võimalikult avatud varjestatud maastikus maastikus maastikus maastikus (arvestades ka (arvestades ka ohututsnõudeid) ohututsnõudeid) Mõõdetud müraallikate kirjeldus Esitatud Esitatud Esitatud Esitatud (relvad, laskude arv jms) Ilmastikutingimuste (tuule suund Tuule suund ja kiirus, Tuule suund ja kiirus, Tuule suund ja Tuule suund ja kiirus, ja kiirus, temperatuur, pilvisus, temperatuur, pilvisus. temperatuur, pilvisus. kiirus, temperatuur, temperatuur, õhurõhk, sademed) fikseerimine õhurõhk, õhuniiskus. õhuniiskus, sademed, pilvisus, nähtus. Mõõtmeseadmete loetelu. Loetelu esitatud. Loetelu esitatud. Loetelu esitatud. Loetelu esitatud. Kasutada tohib 1 klassile vastavaid mõõteseadmeid Seadme klassi pole Seadme klassi pole Kasutati standardile Kasutati standardile EN täpsustatud. täpsustatud. EN IEC 61672-1 IEC 61672-1 vastavaid vastavaid 1 klassi 1 klassi müra müra mõõteseadmeid. mõõteseadmeid. Mõõtmise teostamise aluseks olev Ei selgu otseselt Ei selgu otseselt Mõõtmised Mõõtmised standardite standard uuringust. uuringust. standardite EVS-ISO EVS-ISO Samas uuringus Samas uuringus 1996-1:2006, EVS- 1996-1:2006, EVS-ISO toodud mõõtmis- ja toodud mõõtmis- ja ISO 1996-2:2014 1996-2:2014 alusel. arvutuskäigu alusel arvutuskäigu alusel alusel. võib eeldada, et võib eeldada, et 3 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 kasutati ISO 1996-1 ja kasutati ISO 1996-1 ja Hävitajate F-16 ISO 1996-2 ISO 1996-2 liiklusmüra standardeid, mis on ka standardeid, mis on ka mõõtmine põhineb regulatsiooni tingimus regulatsiooni tingimus standardil EVS-ISO ning aluseks oleva ning aluseks oleva 1996-2:2014 (p 6.4 standardi eraldi standardi eraldi Air traffic) ja nimetamine töös on nimetamine töös on Nordtest Method NT töökoostajal ilmselt töökoostajal ilmselt ACOU 075 kahe silma vahele kahe silma vahele mõõtemetoodikal. jäänud. jäänud. Mikrofoni kõrgus Esitatud. Esitatud. Mõõtmisel mikrofoni Mõõtmisel mikrofoni maapinnast/mürakaardi korral kõrgust ei ole kõrgus maapinnast 1,5 müratasemete arvutuskõrgus nimetatud. m maapinnast Kuna uuringute Mürakaardi koostamisel arvutustes ja müratase arvutati 2 m tulemustes on kõrgusel maapinnast. kasutatud mõõtmise käigus fikseeritud andmeid, siis mikrofoni kõrguse nimetamata jätmine (jäänud ilmselt tööde koostajal kahe silma vahele) uuringu 4 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 tulemuste kvaliteeti ei mõjuta. Mürakaardi koostamisel müratase arvutati 2 m kõrgusel maapinnast. Milliste andmete alusel arvutati Aasta aktiivsete Aasta aktiivsete Mõõdetud Mõõdetud müratasemete aasta aktiivsete päevade keskmine päevade keskmist päevade keskmist müratasemete ja ja aasta aktiivsete olukord? olukorda ei arvutatud. olukorda ei arvutatud. aasta aktiivsete harjutuspäevade arvu harjutuspäevade arvu alusel. Töö eesmärk oli mõõta Töö eesmärk oli mõõta alusel. konkreetse päeva konkreetse päeva lõhkamistega lõhkamiste ja kaasnevat mürataset laskmistega kaasnevat ehk üksiku mürataset ja mürasündmuse analüüsida mh mürataset ja lõhkamisega kaasneda analüüsida mh võivaid kuulmis- ja lõhkamisega kaasneda ehitiste kahjustusi. võivaid kuulmis- ja ehitiste kahjustusi. Kas arvutustes kasutatud relvade Ei arvestatud (mõõdeti Ei arvestatud (mõõdeti Mõõdetud Mõõdetud helivõimsustasemed konkreetse päeva konkreetse päeva helivõimsustasemeid helivõimsustasemeid (helienergiatasemed) ja lõhkamistega lõhkamistega (helienergiatasemeid) (helienergiatasemeid) kaasnevat mürataset kaasnevat mürataset ja ja aruandes esitatud ei ole. 5 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 suunduvusandmed on aruandes ehk üksiku analüüsiti mh suunduvusandmeid Suunduvusandmed on esitatud? mürasündmuse tegevusega kaasneda aruandes esitatud ei esitatud mõõtepunktide mürataset ja analüüsiti võivaid kuulmis- ja ole. Mürakaart on alusel. mh lõhkamisega ehitiste kahjustusi). koostatud lähtuvalt Mürakaart on koostatud kaasneda võivaid Seega ei ole töö kaugmõõtmispunkti- lähtuvalt kuulmis- ja ehitiste eesmärki silmas des fikseeritud kaugmõõtmispunktides kahjustusi). Seega ei pidades helirõhutasemetest. fikseeritud ole töö eesmärki helivõimsustasemete Selliselt on võimalik helirõhutasemetest. silmas pidades (helienergiatasemete) küll mürakaardid Selliselt on võimalik helivõimsustasemete välja toomine otseselt koostada, kuid see ei küll mürakaardid (helienergiatasemete) vajalik. anna edaspidiste koostada, kuid see ei välja toomine otseselt tööde jaoks vajalikke anna edaspidiste tööde vajalik. sisendandmeid jaoks vajalikke helivõimsustasemete sisendandmeid (helienergiatasemete) helivõimsustasemete ja suunduvuse näol. (helienergiatasemete) ja suunduvuse näol. Teisalt ei selgu otseselt aruandest, Teisalt ei selgu otseselt kas uuringu aruandest, kas uuringu lähteülesandes oli lähteülesandes oli seatud seatud tingimuseks tingimuseks ka ka helivõimsustasemete helivõimsustasemete määramine või ainult määramine või ainult mõõtmine lähi-ja mõõtmine lähi-ja kaugpunktides ning kaugpunktides ning nende alusel 6 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 nende alusel modelleerimine. Samas modelleerimine. arvestades, et tegemist Samas arvestades, et on antud relva nö tegemist on antud esmamõõtmisega, siis relva nö peaks esmamõõtmisega, helivõimsustasemete siis peaks määramine olema olnud helivõimsustasemete ka eesmärgiks. määramine olema olnud ka eesmärgiks. Impulssmüra Väikesekaliibrilised relvad ja Ei arvestatud. Ei arvestatud. Arvestati Arvestati impulssmüra korrektsiooni- lõhkamine (<50 g TNT Impulssmüra Impulssmüra impulssmüra korrektsiooni +15 dB. ga arvestamine ekvivalent) korrektsioon +12 dB paranduse paranduse korrektsiooni +15 rakendamine on rakendamine on dB. Suurekaliibrilised relvad ja oluline pikaajalise oluline pikaajalise lõhkamine (≥50 g TNT müraolukorra müraolukorra ekvivalent) korrektsioon +15 dB hindamisel. Antud hindamisel. Antud juhul mõõdeti juhul mõõdeti lõhkamistega lõhkamiste/laskmiste- kaasnevat mürataset ga kaasnevat mürataset ehk üksiku ja analüüsiti mh mürasündmuse tegevusega kaasneda mürataset ja analüüsiti võivaid kuulmis- ja mh lõhkamisega ehitiste kahjustusi, kaasneda võivaid mitte aga pikaajalist kuulmis- ja ehitiste müraolukorda. Seega kahjustusi, mitte aga impulssparanduse 7 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 pikaajalist rakendamine ei ole müraolukorda. Seega otseselt vajalik. impulssparanduse rakendamine ei ole otseselt vajalik. Normtasemed Harjutuspäeva (-öö) Arvestatud üksiku Arvestatud üksiku Arvestatud Arvestatud taotlustasemed (väikese- ja mürasündmuse mürasündmuse harjutuspäeva harjutuspäeva suurekaliibrilised relvad): Ld =55 (suurekaliibrilised (suurekaliibrilised taotlustasemega Ld taotlustasemega Ld =55 dB; Ln=45 dB relvad, lõhkamine) relvad, lõhkamine) =55 dB (ei ületatud) dB (ei ületatud) ja normtasemetega: taotlustasemetega: ja üksiku üksiku mürasündmuse Harjutuspäeva (-öö) kriitilised päevane LCE =100 dB päevane LCE =100 dB mürasündmuse (suurekaliibrilised tasemed: (ei ületatud); (ei ületatud); (suurekaliibrilised relvad) Ld =65 dB; Ln=55 dB relvad, lõhkamine) taotlustasemetega: (väikesekaliibrilised relvad) Arvestatud ka Arvestatud ka taotlustasemetega: päevane LCE =100 dB ehitiskahjustuste ehitiskahjustuste päevane LCE =100 dB (ei ületatud). Arvutatud Ld =65 dB; Ln=50 dB võimaliku tekke võimaliku tekke (ei ületatud). on ka LZE, kuid vastavat (suurekaliibrilised relvad) vältimise piirtase vältimise piirtase Arvutatud on ka LZE, võrdlust LZE=125 dB (ei LZE=125 dB (ei kuid vastavat ehitiskahjustuste Üksiku mürasündmuse ületatud). ületatud). võrdlust piirtasemega esitatud ei (suurekaliibrilised relvad, ehitiskahjustuste ole. lõhkamine) taotlustasemed: Harjutuspäeva Harjutuspäeva piirtasemega esitatud päevane LCE =100 dB taotlustaseme ja taotlustaseme ja ei ole. Lisaks arvestati öine LCE=90 dB kriitilise tasemega kriitilise tasemega sotsiaalministri võrdlust ei teostatud, võrdlust ei teostatud, Lisaks arvestati määruses nr 42 esitatud Lisaks on esitatud piirtasemed kuna uuriti üksiku kuna uuriti lühiajaliste sotsiaalministri normtasemeid. võimaliku kuulmiskahjustuse mürasündmuse mürasündmuste määruses nr 42 mürataset. mürataset. 8 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 (lähimal müratundlikul alal) esitatud Töös on võrreldud vältimiseks: LCpeak=135 dB Töö käigus fikseeriti Töö käigus fikseeriti normtasemeid. harjutuspäeva hinnatud mõõtepunktides ka mõõtepunktides ka mürataset Ehitiskahjustuste võimaliku LCpeak , kuid vastava LCpeak , kuid vastava Kuigi regulatsiooni taotlustasemega, kuid tekke vältimise piirtase LZE=125 normtasemega normtasemega alla ei kuulu regulatsiooni kohaselt dB võrdlust uuringus võrdlust uuringus õhusõidukite müra, pidanuks konkreetset esitatud ei ole. Kuigi esitatud ei ole. Kuigi siis lennukite harjutuspäeva võrdlema uuringus fikseeritud uuringus fikseeritud laskemoona kriitilise tasemega. Küll LCpeak väärtus jäi LCpeak väärtus jäi plahvatuse müra aga on taotlustasemega oluliselt alla lubatud oluliselt alla lubatud kuulub regulatsiooni võrdlus asjakohane, kui piirtaseme, oleks piirtaseme, oleks alla. Töös on eeldada, et uuringus asjakohane uuringus asjakohane võrreldud kasutuskoormus ei olnud vastav võrdlus olnud vastav võrdlus harjutuspäeva muutu aastaringselt ehk välja tuua. välja tuua. hinnatud mürataset harjutuspäeva müratase taotlustasemega, kuid on sama ka aasta regulatsiooni aktiivsete päevade kohaselt pidanuks keskmise müraolukorra konkreetset puhul. Seda on ka harjutuspäeva aruandes nimetatud. võrdlema kriitilise tasemega. Küll aga Kuigi uuringus on on taotlustasemega kirjas, et mõõtmiste võrdlus asjakohane, käigus arvutati ka LCpeak, kui eeldada, et siis vastavaid tulemusi kasutuskoormus ei aruandest otseselt ei muutu aastaringselt selgu. Erandiks on ehk harjutuspäeva lähimõõtepunkt M2, 9 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 müratase on sama ka milles fikseeeritud LCpeak aasta aktiivsete on kajastatud lisas 1-3 päevade keskmise toodud graafikul. Samas müraolukorra puhul. ei ole LCpeak väärtusi Seda on ka aruandes võrreldud nimetatud. kuulmiskahjustuste piirtasemega. Kuigi uuringus on kirjas, et mõõtmiste Kuna lähimate käigus arvutati ka müratundlike objektide LCpeak, siis vastavaid juures oli arvutatud LCE tulemusi aruandest tase oluliselt alla otseselt ei selgu. lubatud normi, siis võib Samuti ei ole LCpeak eeldada, et ka LCpeak ei võrreldud ületanud vastavat normi. kuulmiskahjustuste Siiski arvestades, et piirtasemega. tegemist on nö uue relvaliigi müra Kuna lähimate mõõtmisega, siis oleks müratundlike asjakohane arvutada objektide juures oli vastavad väärtused ja arvutatud LCE tase hinnata kõiki nimetatud oluliselt alla lubatud normtasemeid. normi, siis võib eeldada, et ka LCpeak ei ületanud vastavat normi. Siiski 10 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 arvestades, et tegemist on nö uue relvaliigi müra mõõtmisega, siis oleks asjakohane arvutada vastavad väärtused ja hinnata kõiki nimetatud normtasemeid. Mõõdetavad/ Väikesekaliibriliste relvade korral Ei mõõdetud Ei mõõdetud Ei mõõdetud/ Ei mõõdetud/ arvutatavad tuleb mõõtmiste käigus fikseerida väikesekaliibriliste väikesekaliibriliste modelleeritud modelleeritud indikaatorid ja kaugpunktides relvade müra. Ei ole relvade müra. Ei ole väikesekaliibriliste väikesekaliibriliste helirõhutase- üksiku lasu või laskudeseeria asjakohane. asjakohane. relvade müra. Ei ole relvade müra. Ei ole med (täpsustada laskude arv) A- asjakohane. asjakohane. korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB) ja A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) Suurekaliibriliste relvade korral Teada lõhkamiste arv. Teada laskude ja Teada ülelendude arv Teada laskude arv. tuleb mõõtmiste käigus fikseerida lõhkamiste arv. ja laskemoona kaugpunktides Arvutatud C- plahvatuste arv. Arvutatud A- üksiku lasu või laskudeseeria korrigeeritud Arvutatud C- korrigeeritud (täpsustada laskude arv) A- heliekspositsioonitase korrigeeritud Arvutatud A- heliekspositsioonitase korrigeeritud LCE (dB). heliekspositsioonitase korrigeeritud LAE (dB), C- LCE (dB). korrigeeritud 11 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 heliekspositsioonitase LAE (dB), Ei arvutatud: LAE (dB), heliekspositsiooni- heliekspositsioonitase C-korrigeeritud LAeq (dB). Ei arvutatud: LAE (dB), tase LAE (dB), C- LCE (dB) ja müra heliekspositsioonitase LCE (dB) ja Kuna eesmärk oli LAeq (dB). korrigeeritud hinnatud ekivalenttase A-korrigeeritud ekvivalentne hinnata üksikut heliekspositsioonitas LAr (dB). helirõhutase LAeq (dB) mürasündmust, siis A- Kuna eesmärk oli e LCE (dB) ja A- korrigeeritud vastavate hinnata üksikuid korrigeeritud Ei esitatud eraldi LAeq indikaatorite mürasündmusi, siis A- ekvivalentne (dB). määramine ei ole korrigeeritud vastavate helirõhutase LAeq Indikaator LAeq vajalik. indikaatorite (dB). iseloomustab määramine ei ole mõõteperioodi jooksul vajalik. Lisaks ka LAr ehk mõõdetud mürataset, müra hinnatud tase. mis on aluseks päevase (öise) aja müra hinnatud taseme arvutamiseks. Kuigi selguse huvides oleks võinud aruandes ka LAeq tulemuse esitada, siis on normtasemetega võrdlemisel oluline siiski hinnatud tase (mis on uuringus ka määratud). Kui tegemist on suurekaliibrilise Arvutatud Arvutatud Arvutatud Arvutatud relvaga ja väljaõppeehitisele/alale korrigeerimata korrigeerimata korrigeerimata korrigeerimata lähedase hindamispunktiga heliekspositsioonitase heliekspositsioonitase heliekspositsioonita- heliekspositsioonitase müratundliku hoone juures, siis LZE (dB). LZE (dB). se LZE (dB). LZE (dB). tuleb ehitiste võimalike 12 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 kahjustuste hindamiseks teostada korrigeerimata heliekspositsioonitaseme LZE (dB) mõõtmised Kui tegemist on müratundliku Kuigi mõõtepunktid Kuigi mõõtepunktid Kuigi mõõtepunktid Kuigi kaugpunktid olid hoonega, mis paikneb suure olid kaugemal kui 300 olid kaugemal kui 300 olid kaugemal kui kaugemal kui 300 m ja lõhkelaengu (≥ 50 kg TNT m, määrati siiski ka m, määrati siiski ka 300 m ja ei arvutatud ei arvutatud lõhkamise ekvivalent) lõhkamisalast alla 300 LCpeak (dB) ja LZpeak LCpeak (dB) ja LZpeak lõhkamise müra, müra, määrati siiski ka m kaugusel ja seal võib viibida (dB). (dB). määrati siiski ka LCpeak (dB). lõhkamiste teostamise ajal LCpeak (dB) ja LZpeak elanikke, siis sellises asukohas (dB). tuleb teostada C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak (dB) mõõtmised Suurekaliibrilis Mõõta helivõimsustasemed LZE ja Helivõimsustasemete Helivõimsustasemete Arvutati heli Arvutati heli -te relvade arvutada energeetilised tasemed määramine ei olnud määramine ei olnud ekspositsioonitase- ekspositsioonitasemed helivõimsus- LjZ ning nende alusel arvutada heli eesmärk. eesmärk. med (LZE, LCE, LAE). (LZE, LCE, LAE). tasemete ekspositsioonitasemed (LZE, LCE, mõõtmise LAE) nõuded lisaks Mõõtmise asukoht peab olema Reaalset olukorda ja Reaalset olukorda ja eelnevale sobilik, mõõtmised teostada ohutusnõudeid ohutusnõudeid akustiliselt võimalikult kõval arvestades ei olnud arvestades ei olnud pinnal kõval pinnal kõval pinnal võimalik võimalik mõõtmisi mõõtmisi teha. teha. 13 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 Peegelduste mõju peab olema Mõõtmiskohad püüti Mõõtmiskohad püüti minimaalne valida võimalikult valida võimalikult avatud maastikus. avatud maastikus. Mõõtmised teostada vähemalt 45 Ei arvestatud. Uuring Suunduvus määratud kraadise nurga all seotud lennukite ja nendelt laskmise müraga ning tingimus ei ole seetõttu ka asjakohane. Mõõtmised teostada 1/3 Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. oktaavribades Mõõtmised teostada Mõõtmiste Mõõtmiste sagedusvahemikes 4 Hz-8kHz sagedusvahemik ei sagedusvahemik oli 12,5 selgu aruandest. Hz-20 kHz Mõõtmistulemused esitada 1/1 oktaavribades sagedusvahemikes Mõõtmistulemused Mõõtmisel kasutatud 31,5 Hz – 8 kHz on esitatud 1/1 sagedusvahemik katab oktaavribades valdava osa sagedusvahemikes regulatsioonis toodud 31,5 Hz – 8 kHz nõudest. Militaarmüra eripärast lähtuvalt on müras esindatud just madalasageduslik komponent ehk sagedused alla 250 Hz. 14 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 Seega on madalasageduslik komponent antud uuringus mõõdetud (vahemik 12,5-250 Hz). Kuigi regulatsiooni tingimus on, et mõõtmised teostataks alates 4 Hz, mõjutab uuringus kasutatud 12,5 Hz erisus lõpptulemust minimaalselt. Mõõtmistulemused on esitatud 1/1 oktaavribades sagedusvahemikes 31,5 Hz – 8 kHz Sõltuvalt müraallika iseloomust Ei esitatud. Suunduvusandmed on esitada suunduvusandmed esitatud mõõtepunktide Edaspidiste tööde alusel. sisendaandmete seisukohast peaks Regulatsioon otseselt ei suunduvusandmed määratle, millisel kujul olema seotud suunduvusandmeid helivõimsustasemete peaks esitama. Edaspidiste tööde 15 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 ga ja esitatud sisendaandmete tabelkujul. seisukohast peaks suunduvusandmed olema seotud helivõimsustasemetega ja esitatud tabelkujul. Modelleerimise Arvutusmeetodiks ISO 9613-2 Ei modelleeritud, pole Ei modelleeritud, pole Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. nõuded lisaks Fikseeritud ilmastikuparameetrid: asjakohane asjakohane Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. eelnevale õhutemperatuur 10°C; Suhteline õhuniiskus 70% Akustilised omadused: Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. pehme pind G=1 kõva pind G=0. Peegelduste arv 3 Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Maastikumudelis Kasutatud Maa-ameti Kasutatud Maa-ameti samakõrgusjooned iga 1 m tagant LIDAR andmeid, LIDAR andmeid, mis on mis on detailsemad detailsemad kui esitatud kui esitatud nõue nõue Arvutuskõrgus: 2 m maapinnast Nõue täidetud. Nõue täidetud. Arvutusruut: 20x20, 50x50, kuid Nõue täidetud, Nõue täidetud, mitte suurem kui 100x100 kasutatud 50x50 kasutatud 20x20 ruute. ruute. Nõuded Kasutatud arvutustarkvara ja - Mürakaarte ei tehtud, Mürakaarte ei tehtud, Mürakaardil ei Mürakaardil ei kajastu, mürakaardile meetod pole asjakohane pole asjakohane kajastu, kuid kuid seletuskirjas seletuskirjas esitatud. esitatud. 16 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 Teiste militaarmüra Teiste militaarmüra uuringutega parema uuringutega parema võrdluse võrdluse tekitamiseks tekitamiseks oleks oleks asjakohane need asjakohane need ka ka mürakaardil välja mürakaardil välja tuua. Samas ei mõjuta tuua. Samas ei antud puudujääk mõjuta antud uuringu tulemusi puudujääk uuringu tulemusi. Arvutusruutude suurus Kaartidel esitatud Kaartidel esitatud Arvutuskõrgus maapinnast Kaartidel esitatud Kaartidel esitatud Kui sama uuringu raames teostati Mõõtmise Mõõtmise kaugpunktid ka mõõtmised kaugpunktides, siis kaugpunktid on on kaardile kantud. vajalik kaardile kanda kaardile kantud. Võrdlus on tehtud kaugpunktide asukohad ning anda Võrdlus on tehtud seletuskirjas. võrdlus mõõdetud ja arvutatud seletuskirjas. müratasemete vahel Võrdluse esitamine Võrdluse esitamine mürakaardil võib mürakaardil võib tekitada segadust tekitada segadust tulemuste tõlgendamisel tulemuste ning koormab kaarti tõlgendamisel ning ebavajaliku infoga. Küll koormab kaarti aga on asjakohane ebavajaliku infoga. esitada mürakaardil Küll aga on sama uuringu raames 17 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 asjakohane esitada teostatud mõõtmiste mürakaardil sama kaugpunktide asukohad. uuringu raames Vastav võrdlus tuleks teostatud mõõtmiste esitada uuringu kaugpunktide seletuskirjas. asukohad. Vastav võrdlus tuleks esitada uuringu seletuskirjas. Müratasemed esitada 5 dB Müratasemed Müratasemed esitatud 5 vahemikena ning mürakontuurid esitatud 5 dB dB vahemikena. vahemikus 40-70 dB vahemikena. Mürakontuurid ehk Mürakontuurid ehk skaala valik lähtub müra skaala valik lähtub iseloomust ja on müra iseloomust ja erinevatel kaartidel on erinevatel erinev. kaartidel erinev. Nimetatud lähenemine Nimetatud on asjakohane, sest nt lähenemine on hinnatud mürataseme ja asjakohane, sest nt suurekaliibrilise relva hinnatud mürataseme üksik mürasündmuse C- ja suurekaliibrilise korrigeeritud heli relva üksik ekspositsioonitaseme mürasündmuse C- normtasemed erinevad korrigeeritud heli teineteisest olulisel ekspositsioonitaseme määral. Seetõttu on normtasemed asjakohane kasutada ka 18 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 erinevad teineteisest erinevaid skaalasid, olulisel määral. mida on uuringus ka Seetõttu on tehtud. asjakohane kasutada ka erinevaid skaalasid, mida on uuringus ka tehtud. Esitada mürakaardil Otseselt kaardile Otseselt kaardile kantud müratundlikud hooned kantud ei ole, kuid ei ole, kuid olemas olemas raskesti raskesti eristataval eristataval aluskaardil aluskaardil. Müratundlikud hooned Müratundlikud peavad mürakaartidel hooned peavad olema selgesti mürakaartidel olema tuvastatavad, kuna selgesti tuvastatavad, hoonete asukohad on kuna hoonete olulised tulemuste asukohad on olulised tõlgendamisel. tulemuste tõlgendamisel. Eraldi tuleb esitada väikese- ja Väikesekaliibrilise Väikesekaliibrilise relvi suurekaliibriliste relvade müra relvi ei käsitletud. Ei ei käsitletud. Ei ole hinnatud tasemete LAr, ti (dB) ole asjakohane. asjakohane. mürakaardid (arvestades Suurekaliibrilise relva impulssmüra korrektsiooni) kohta kaardid olemas. 19 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 Suurekaliibriliste vahendite kohta kaardid olemas. Suurekaliibriliste relvade korral Esitatud Esitatud esitada üksiku mürasündmuse C- korrigeeritud heliekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardid Mürakaartide kirjanurgas peab Esitatud Esitatud olema selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (relvad, indikaator, mõõtkava) ja müratsoonide värvide tähendused Kokkuvõte Töö täidab oma Töö täidab oma Regulatsioonile Regulatsioonile eesmärki. eesmärki. vastavus on üldiselt vastavus on üldiselt Regulatsioonile Regulatsioonile tagatud (mõningad tagatud (mõningad vastavus on üldiselt vastavus on üldiselt erisused siiski erisused siiski tagatud (mõningad tagatud (mõningad esinevad). Tegemist esinevad). Tegemist on erisused siiski erisused siiski on antud relva nö antud relva nö esinevad). Kuna töös esinevad). Kuna töös esmamõõtmisega, esmamõõtmisega, seega hinnati hinnati seega peaks peaks suurekaliibriliste suurekaliibriliste helivõimsustasemete helivõimsustasemete relvade müra ja relvade müra ja määramine olema määramine olema olnud mõõdeti ka LCpeak , siis mõõdeti ka LCpeak , siis olnud ka töö ka töö eesmärgiks (kuigi vastava normtasemega vastava normtasemega eesmärgiks (kuigi otseselt seda tööst välja võrdlust uuringus võrdlust uuringus otseselt seda tööst ei loe). Samas 20 Näitaja / Näitaja täpsustus Sirgala Sirgala Kaitseväe Kaitseväe mürauuring harjutusväli. harjutusväli. keskpolügoon. keskpolügoonil Helirõhutasemete Helirõhutasemete Hävitajate F-16 CV9035 jalaväe mõõtmine mõõtmised õhuväeõppuse lahingumasina 35 18.07.2014. 9.12.2014, mürauuring. mm kahuri Akukon Oy Eesti 11.12.2014 ja Terviseameti mürauuring. filiaal, 2014 17.02.2015. Kesklabori Terviseameti Akukon Oy Eesti füüsikalabor, 2015 kesklabori filiaal, 2015 füüsikalabor, 2015 esitatud ei ole. esitatud ei ole. välja ei loe). Samas helivõimsustasemete Nimetatu oleks olnud Nimetatu oleks olnud helivõimsustasemete kohase info puudumine aga asjakohane. aga asjakohane. kohase info on nimetatud töö üks puudumine on peamisi puudusi. Lisaks nimetatud töö üks ei ole töö tulemusi peamisi puudusi. võrreldud kriitilise Lisaks ei ole töö taseme ja tulemusi võrreldud kuulmiskahjustuste kriitilise taseme ja piirtasemega. Samuti kuulmiskahjustuste tuleb oluliseks lugeda piirtasemega. Samuti asjaolu, et mürakaartidel tuleb oluliseks ei ole müratundlikud lugeda asjaolu, et hooned selgesti mürakaartidel ei ole tuvastatavad. Eelnevaid müratundlikud asjaolusid arvestades on hooned selgesti tööeesmärgid täidetud tuvastatavad. vaid osaliselt. Eelnevaid asjaolusid arvestades on tööeesmärgid täidetud vaid osaliselt. 21  Tabel 2. Perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus militaarmüra regulatsioonile. II osa (kolm mürauuringut). Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Uuringu tüüp Mõõtmine müratundlike objektide Helivõimsustasemete (heli Modelleerimine Mõõtmine lasketiirus ja juures; energiatasemete) mõõtmine müratundlike objektide juures Relva/vahendi helivõimsustasemete Mürakaardi koostamine (heli energiatasemete) mõõtmine (modelleerimine) Mürakaardi koostamine (modelleerimine) Modelleerimine Müraallikas Tanki Abrams pardarelvast Laskmine projekteeritavas Laskmine lasketiirus laskmine laske- ja püstolitiirus Üldised nõuded Mõõtmise teostamise kuupäev, Esitatud Mõõtmisi ei teostatud, pole Esitatud ajavahemik, mõõtmisperioodide asjakohane. ajaline kestvus Mõõtmispunktide aadress, Esitatud Esitatud koordinaadid ja mõõtmispunktide asendiskeem (võimalusel fotod) Mõõtepunkti asukoht tuleb valida Mõõtepunktid võimalikult Mõõtepunktid võimalikult selliselt, et müra levik ei oleks avatud maastikus avatud maastikus varjestatud Mõõdetud müraallikate kirjeldus Esitatud Mõõdeti erinevate (relvad, laskude arv jms) lasketiirude koondmüra, st relvaliike töö käigus ei määratud. Laskude arv igas lasketiirus fikseeriti. Sellise käsitluse puhul ei ole võimalik määrata, millistest relvadest laskmised tehti ning 22 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 sisuliselt puudub võimalus tulevikus nt kasutuskoormuse muutusega kaasnevate olukordade ja mõõdetud olukordade võrdlemiseks. Seega antud lähenemist ei saa pidada korrektseks ehk laskude arvuga paralleelselt tuleb mõõtmiste käigus fikseerida ka konkreetne relv. Ilmastikutingimuste (tuule suund ja Tuule suund ja kiirus, Tuule suund ja kiirus, kiirus, temperatuur, pilvisus, sademed) temperatuur, pilvisus. temperatuur, õhurõhk, fikseerimine Sademete esinemine ka õhuniiskus. fikseeritud. Täpsuse ja regulatsioonile vastavuse huvides oleks Töös on tõdetud, et pidanud välja tooma info ka mõõtmised teostati tugeva pilvisuse ja sademete kohta. tuulega. Seega mõõtmistulemusi ei ole soovitatav edasistes uuringutes kasutada. Mõõtmeseadmete loetelu. Kasutada Loetelu esitatud. Loetelu esitatud. tohib 1 klassile vastavaid mõõteseadmeid Seadme klassi pole Kasutati standardile EN täpsustatud. IEC 61672-1 vastavaid 1 klassi müra mõõteseadmeid. 23 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Samas arvestades kasutatud seadmete tüüpi oli vastavus ka nendes uuringutes tagatud. Mõõtmise teostamise aluseks olev ISO 1996-1/-2 Mõõtmised standardite standard EVS-ISO 1996-1:2006, EVS-ISO 1996-2:2014 alusel. Mikrofoni kõrgus Esitatud (1,5-1,8 m). Mõõtmisel mikrofoni maapinnast/mürakaardi korral kõrgust ei ole nimetatud. müratasemete arvutuskõrgus Mürakaardi koostamisel maapinnast müratase arvutati 2 m Kuna uuringute arvutustes kõrgusel maapinnast. ja tulemustes on kasutatud mõõtmise käigus fikseeritud andmeid, siis mikrofoni kõrguse nimetamata jätmine (jäänud ilmselt tööde koostajal kahe silma vahele) uuringu tulemuste kvaliteeti ei mõjuta. Mürakaardi koostamisel müratase arvutati 2 m kõrgusel maapinnast. Milliste andmete alusel arvutati aasta Mõõtmistulemuste alusel Olemasolevate lasketiirude Mõõdetud müratasemete ja aktiivsete päevade keskmine olukord? arvutati harjutuspäeva teoreetiliste aasta aktiivsete hinnatud müratase kasutuskoormuste alusel ja harjutuspäevade arvu aasta aktiivsete alusel. harjutuspäevade arvu alusel. 24 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Töös modelleeriti harjutuspäeva müraolukord erinevate laskude arvu alusel ehk kaardistati müratasemed kolme erineva laskude arvuga harjutuspäeva kohta. Miks selline lähenemine valiti seletuskirjast ei selgu. Kas arvutustes kasutatud relvade Esitatud. Esitatud. Mõõdetud helivõimsustasemed helivõimsustasemeid (helienergiatasemed) ja (helienergiatasemeid) ja suunduvusandmed on aruandes suunduvusandmeid esitatud? aruandes esitatud ei ole. Mõõdetud on lasketiiru koondmüra, relvasid eristatud ei ole. Mürakaart on koostatud lähtuvalt mõõtmispunktides fikseeritud helirõhutasemetest. Sellisel viisil on võimalik mürakaardid küll koostada, kuid ei anna edaspidiste tööde jaoks vajalikke võrdlusandmeid helivõimsustasemete (helienergiatasemete) ja suunduvuse näol. 25 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Impulssmüra Väikesekaliibrilised relvad ja Arvestati impulssmüra Arvestati impulssmüra Arvestati impulssmüra korrektsiooni- lõhkamine (<50 g TNT ekvivalent) korrektsiooni +15 dB. korrektsiooni +12 dB. korrektsiooni +12 dB. ga arvestamine korrektsioon +12 dB Suurekaliibrilised relvad ja lõhkamine (≥50 g TNT ekvivalent) korrektsioon +15 dB Normtasemed Harjutuspäeva (-öö) taotlustasemed Arvestatud harjutuspäeva Arvestatud harjutuspäeva Arvestatud harjutuspäeva (väikese- ja suurekaliibrilised relvad): taotlustasemega Ld =55 dB taotlustasemega Ld =55 dB taotlustasemega Ld =55 dB Ld =55 dB; Ln=45 dB (sõltuvalt laskude arvust võib (ei ületatud) ning kriitilise (ületamisi esineb). esineda ületamisi), kriitilise tasemega Ld =65 dB (ei Harjutuspäeva (-öö) kriitilised tasemega Ld =65 dB ületatud). Seejuures on Lisaks arvestati tasemed: (sõltuvalt laskude arvust võib arvutatud aasta aktiivsete sotsiaalministri määruses nr Ld =65 dB; Ln=55 dB esineda ületamisi) ja üksiku päevade keskmine 42 esitatud normtasemeid. (väikesekaliibrilised relvad) mürasündmuse müraolukord, mida on (suurekaliibrilised relvad, võrreldud taotlustaseme ja Uuringus on koostatud nö Ld =65 dB; Ln=50 dB lõhkamine) taotlustasemega: kriitilise tasemega. tüüpilised päevase aja (suurekaliibrilised relvad) päevane LCE =100 dB (ei Regulatsiooni kohaselt peab situatsioonid, mille alusel ületatud). Lisaks mõõdeti aasta aktiivsete päevade on konstrueeritud aasta Üksiku mürasündmuse LZE, kuid vastava keskmises müraolukorras aktiivsete päevade (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) piirtasemega ei võrreldud olema tagatud taotlustase keskmised olukorrad ning taotlustasemed: (põhjus aruandest ei selgu, lähimate müratundlike tulemusi on võrreldud päevane LCE =100 dB kuid aruandes toodud objektide juures. Kriitilise taotlustasemega, mis vastab öine LCE=90 dB arvutuste põhjal saab tõdeda, tasemega võrdlemine ei ole regulatsiooni põhimõtetele. et kaugmõõdupunktides sellisel juhul iseenesest Lisaks on esitatud piirtasemed piirtaset siiski ei ületatud). vajalik. Kuna uuringu käigus viidi võimaliku kuulmiskahjustuse läbi ka mõõtmised ja (lähimal müratundlikul alal) LCpeak aruandes ei arvutatud, Kuna lasketiirus on kasutusel teostati arvutused päevase vältimiseks: LCpeak=135 dB kuigi arvestades, et tegemist ainult väikesekaliibrilised aja kohta, siis vastavaid 26 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 on uue relva mõõtmistega, relvad, siis LCE, LCpeak ja LZE tulemusi oleks olnud Ehituskahjustuste võimaliku tekke oleks olnud see asjakohane. ei ole antud juhul asjakohane võrrelda vältimise piirtase LZE=125 dB Siiski arvestades, et asjakohased ning neid ei ole kriitilise tasemega. Uuringu regulatsiooni kohaselt on ka aruandes esitatud. andmete alusel oli nii LCpeak LCE-st samas mõneski mõõtmispunktis mõõtepunktis üldjuhul u 15 kriitiline tase ületatud ning dB suurem, siis võttes leevendavate meetmete aluseks kaugmõõtepunktide rakendamine vajalik. Samas LCE väärtused, siis ületamist tulenevalt ka aasta eelduslikult ei esine. aktiivsete päevade keskmises müraolukorras taotlustaseme ületamisest on uuringu käigus leevendavaid meetmeid analüüsitud ning uuringu tulemused ja järeldused on asjakohased. Kuna lasketiirus on kasutusel ainult väikesekaliibrilised relvad, siis LCE, LCpeak ja LZE ei ole antud juhul asjakohased ning neid ei ole ka aruandes esitatud. Mõõdetavad/ Väikesekaliibriliste relvade korral Ei mõõdetud/ Mõõtmisi ei teostatud, kuid Mõõtmiste tulemuste alusel arvutatavad tuleb mõõtmiste käigus fikseerida modelleeritud kasutati varasemaid arvutati A-korrigeeritud indikaatorid ja kaugpunktides väikesekaliibriliste relvade olemasolevaid andmeid. heliekspositsioonitase LAE müra. Ei ole asjakohane. (dB) ja A-korrigeeritud 27 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 helirõhutase- üksiku lasu või laskudeseeria Nende alusel arvutati A- ekvivalentne helirõhutase med (täpsustada laskude arv) A- korrigeeritud LAeq (dB) ning müra korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE hinnatud tase Ld (dB). heliekspositsioonitase LAE (dB) ja A- (dB) ja A-korrigeeritud korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) LAeq (dB) ning müra hinnatud tase Ld (dB). Suurekaliibriliste relvade korral tuleb Teada laskude arv. Ei modelleeritud Ei mõõdetud/modelleeritud mõõtmiste käigus fikseerida suurekaliibriliste relvade suurekaliibriliste relvade kaugpunktides Arvutatud A-korrigeeritud müra. Ei ole asjakohane. müra. Ei ole asjakohane. üksiku lasu või laskudeseeria heliekspositsioonitase LAE (täpsustada laskude arv) A- (dB), C-korrigeeritud korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE heliekspositsioonitase LAE (dB), C- (dB) ja müra hinnatud korrigeeritud ekivalenttase LAr (dB). heliekspositsioonitase LCE (dB) ja A- korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase Ei esitatud eraldi LAeq (dB). LAeq (dB) Indikaator LAeq iseloomustab mõõteperioodi jooksul mõõdetud mürataset, mis on aluseks päevase (öise) aja müra hinnatud taseme arvutamiseks. Kuigi selguse huvides oleks võinud aruandes ka LAeq tulemuse esitada, siis on normtasemetega võrdlemisel oluline siiski hinnatud tase 28 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 (mis on uuringus ka määratud). Kui tegemist on suurekaliibrilise Arvutatud korrigeerimata relvaga ja väljaõppeehitisele/alale heliekspositsioonitase LZE lähedase hindamispunktiga (dB). müratundliku hoone juures, siis tuleb ehitiste võimalike kahjustuste hindamiseks teostada korrigeerimata heliekspositsioonitaseme LZE (dB) mõõtmised Kui tegemist on müratundliku Ei ole asjakohane. hoonega, mis paikneb suure lõhkelaengu (≥ 50 kg TNT ekvivalent) lõhkamisalast alla 300 m kaugusel ja seal võib viibida lõhkamiste teostamise ajal elanikke, siis sellises asukohas tuleb teostada C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak (dB) mõõtmised Suurekaliibrilis Mõõta helivõimsustasemed LZE ja Arvutati heli Ei käsitletud Ei mõõdetud/modelleeritud -te relvade arvutada energeetilised tasemed LjZ ekspositsioonitasemed (LZE, suurekaliibriliste relvade suurekaliibriliste relvade helivõimsus- ning nende alusel arvutada heli LCE, LAE) ning heli müra. Ei ole asjakohane müra. Ei ole asjakohane. tasemete ekspositsioonitasemed (LZE, LCE, LAE) energiatasemed LE. mõõtmise Mõõtmise asukoht peab olema sobilik, Reaalset olukorda ja nõuded lisaks mõõtmised teostada akustiliselt ohutusnõudeid arvestades ei eelnevale võimalikult kõval pinnal olnud kõval pinnal võimalik mõõtmisi teha. Peegelduste mõju peab olema Mõõtepunktid võimalikult minimaalne avatud maastikus 29 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Mõõtmised teostada vähemalt 45 Suunduvus määratud. kraadise nurga all Mõõtmised teostada 1/3 oktaavribades Nõue täidetud. Mõõtmised teostada Mõõtmiste sagedusvahemik sagedusvahemikes 4 Hz-8kHz oli 5 Hz-10 kHz. Mõõtmistulemused esitada 1/1 Mõõtmisel kasutatud oktaavribades sagedusvahemikes 31,5 sagedusvahemik katab Hz – 8 kHz valdava osa regulatsioonis toodud nõudest. Militaarmüra eripärast lähtuvalt on müras esindatud just madalasageduslik komponent ehk sagedused alla 250 Hz. Seega on madalasageduslik komponent antud uuringus mõõdetud (vahemik 5-250 Hz). Kuigi regulatsiooni tingimus on, et mõõtmised teostataks alates 4 Hz, mõjutab uuringus kasutatud 5 Hz erisus lõpptulemust minimaalselt. Mõõtmistulemused on esitatud 1/1 oktaavribades sagedusvahemikes 31,5 Hz – 8 kHz Sõltuvalt müraallika iseloomust esitada Suunduvusandmed esitatud. suunduvusandmed 30 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Modelleerimise Arvutusmeetodiks ISO 9613-2 Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. nõuded lisaks Fikseeritud ilmastikuparameetrid: Otseselt ei selgu aruandest, Otseselt ei selgu aruandest, Arvestatud nõudega. eelnevale õhutemperatuur 10°C; kuid kasutati standardit, mille kuid kasutati standardit, mille Suhteline õhuniiskus 70% lähtetingimused arvestavad lähtetingimused arvestavad müralevikut kergelt müralevikut kergelt soodustavaid soodustavaid ilmastikutingimusi. ilmastikutingimusi. Akustilised omadused: Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. pehme pind G=1 kõva pind G=0 Peegelduste arv 3 Ei selgu aruandest. Ei selgu aruandest. Arvestatud nõudega. Peegelduste arv hakkab Peegelduste arv hakkab määrama täpsuse ja määrama täpsuse ja modelleerimise ajakulu modelleerimise ajakulu omavahelist suhestumist ning omavahelist suhestumist ning võrreldavuse huvides tuleks võrreldavuse huvides tuleks alati peegelduste arv müra alati peegelduste arv müra uuringutes välja tuua. uuringutes välja tuua. Maastikumudelis samakõrgusjooned Maapinna kõrgusandmed Kõrgusmudel on Kasutatud Maa-ameti iga 1 m tagant liiga suurte vahedega. konstrueeritud varasemate LIDAR andmeid, mis on Lõplikus mudelis täiesti tööde andmete põhjal. detailsemad kui esitatud tasane maapind aluseks. nõue Siin tekkis kõrgusmudeliga probleeme töö käigus ning otsustati aja kokku hoiu mõttes minna lihtsustatud teed ehk teha arvutused sileda maapinna jaoks. 31 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Selline lähenemine on nö parema puudumisel aktsepteeritav, kuid tulemuste täpsus väheneb sileda maapinna kasutamise puhul võrreldes reaalse maastikumudeliga. Arvutuskõrgus: 2 m maapinnast Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvutusruut: 20x20, 50x50, kuid mitte Nõue täidetud, kasutatud Nõue täidetud, kasutatud 5x5 Nõue täidetud, kasutatud suurem kui 100x100 50x50 ruute. ruute. 10x10 ruute. Nõuded Kasutatud arvutustarkvara ja -meetod Kaartidel esitatud. Kaartidel esitatud. Mürakaardil ei kajastu, mürakaardile kuid seletuskirjas esitatud. Teiste militaarmüra uuringutega parema võrdluse tekitamiseks oleks asjakohane need ka mürakaardil välja tuua. Arvutusruutude suurus Mürakaardil ei kajastu, kuid Mürakaardil ei kajastu, kuid Kaartidel esitatud seletuskirjas esitatud. seletuskirjas esitatud. Tegemist on tehnilise Tegemist on tehnilise parameetriga, mis kaardi parameetriga, mis kaardi tõlgendamisele oluliselt tõlgendamisele oluliselt midagi juurde ei anna. Kui midagi juurde ei anna. Kui mürakaardi seletuskirjas on mürakaardi seletuskirjas on arvutusruutude suurus arvutusruutude suurus toodud, siis sellest piisab. toodud, siis sellest piisab. Samas ka mürakaardil Samas ka mürakaardil 32 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 esitamine on iseenesest esitamine on iseenesest aktsepteeritav. aktsepteeritav. Arvutuskõrgus maapinnast Mürakaardil ei kajastu, kuid Mürakaardil ei kajastu, kuid Kaartidel esitatud seletuskirjas esitatud. seletuskirjas esitatud. Tegemist on olulise Tegemist on olulise tingimusega, et mürakaart tingimusega, et mürakaart oleks arusaadav ja võrreldav oleks arusaadav ja võrreldav teiste mürauuringutega. teiste mürauuringutega. Arvutuskõrgus peab kaardil Arvutuskõrgus peab kaardil kajastuma. kajastuma. Kui sama uuringu raames teostati ka Mõõtmise kaugpunktid on Ei ole asjakohane. Mõõtmise kaugpunktid ja mõõtmised kaugpunktides, siis vajalik kaardile kantud. Võrdlus on vastavad müratasemed on kaardile kanda kaugpunktide asukohad tehtud seletuskirjas. kaardile kantud. Võrdlust ning anda võrdlus mõõdetud ja on käsitletud seletuskirjas. arvutatud müratasemete vahel Võrdluse esitamine mürakaardil võib tekitada segadust tulemuste tõlgendamisel ning koormab kaarti ebavajaliku infoga. Küll aga on asjakohane esitada mürakaardil sama uuringu raames teostatud mõõtmiste kaugpunktide asukohad. Vastav võrdlus tuleks esitada uuringu seletuskirjas. 33 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 Müratasemed esitada 5 dB vahemikena Müratasemed esitatud 5 dB Müratasemed esitatud 5 dB Müratasemed esitatud 5 dB ning mürakontuurid vahemikus 40-70 vahemikena. Mürakontuurid vahemikena. Mürakontuurid vahemikena. dB ehk skaala valik lähtub müra ehk skaala valik lähtub müra Mürakontuurid ehk skaala iseloomust ja on erinevatel iseloomust ja on mõnevõrra valik lähtub müra kaartidel erinev. suurem kui nõutud vahemik. iseloomust ja on mõnevõrra suurem kui nõutud Nimetatud lähenemine on Skaala on küll mõnevõrra vahemik. asjakohane, sest nt hinnatud erinev regulatsioonis toodust, mürataseme ja kuid olulised vahemikud Skaala on küll mõnevõrra suurekaliibrilise relva üksik (normtasemd ja nende erinev regulatsioonis mürasündmuse C- lähitsoonid) on uuringus toodust, kuid olulised korrigeeritud heli kaetud. Seega uuringu vahemikud (normtasemd ja ekspositsioonitaseme järeldusi nõude osaline mitte nende lähitsoonid) on normtasemed erinevad täitmine ei mõjuta. Siiski uuringus kaetud. Seega teineteisest olulisel määral. teiste uuringutega uuringu järeldusi nõude Seetõttu on asjakohane võrreldavuse huvides tuleks osaline mitte täitmine ei kasutada ka erinevaid lähtuda ühtsest skaalast. mõjuta. Siiski teiste skaalasid, mida on uuringus uuringutega võrreldavuse ka tehtud. huvides tuleks lähtuda ühtsest skaalast. Esitada mürakaardil müratundlikud Ei ole kaartidel esitatud. Hooned on kaartidel esitatud. Hooned on kaartidel hooned esitatud. Müratundlikud hooned peavad mürakaartidel olema tuvastatavad, kuna hoonete asukohad on olulised tulemuste tõlgendamisel. Eraldi tuleb esitada väikese- ja Väikesekaliibrilise relvi ei Suurekaliibrilisi relvi ei Suurekaliibrilisi relvi ei suurekaliibriliste relvade müra käsitletud. Suurekaliibrilise käsitletud. käsitletud. hinnatud tasemete LAr, ti (dB) relva kohta kaardid olemas. 34 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 mürakaardid (arvestades impulssmüra Väikesekaliibrilise relva Väikesekaliibrilise relvade korrektsiooni) kohta kaardid olemas. kohta kaardid olemas. Suurekaliibriliste relvade korral esitada Esitatud Ei ole asjakohane. Ei ole asjakohane. üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heliekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardid Mürakaartide kirjanurgas peab olema Esitatud Indikaator, mõõtkava, Relvade infot mürakaartidel selgitus, mis olukorda vastav müratsoonide värvide ei ole esitatud, muidu mürakaart iseloomustab (relvad, tähendused on kaardil tingimused täidetud. indikaator, mõõtkava) ja müratsoonide esitatud. Millist olukorda Mõõdeti erinevate värvide tähendused (seletuskirjas toodud kolmest lasketiirude koondmüra, st tüüpilisest harjutuspäevast) relvaliike töö käigus ei mürakaardil kujutatud on, määratud. Ka mürakaardid kaardilt aga ei selgu. koostati erinevate lasketiirude kohta, kuid Mürakaardil ei ole välja millised relvad toodud ka relvade infot. mürakaartide koostamisel Seega ei ole mürakaardi aluseks võeti tööst ei selgu. alusel võimalik määratleda, Laskude arvu konkreetselt millist olukorda see mürakaartidelt ei selgu, iseloomustab. Samas on see viidatud on erinevatele oluline tulemuste stsenaariumitele, mis tõlgendamisel ja võimalike kajastuvad seletuskirjas. edasiste sama lasketiiru mürauuringutega Sellise käsitluse puhul ei võrdlemisel. ole võimalik määrata, millistest relvadest laskmised tehti ning 35 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 sisuliselt puudub võimalus tulevikus nt kasutuskoormuse muutusega kaasnevate olukordade ja uuringus kajastatud olukordade võrdlemiseks. Seega antud lähenemist ei saa pidada korrektseks ehk laskude arvuga paralleelselt tuleb esitada ka konkreetne relv Kokkuvõte Regulatsioonile vastavus on Regulatsioonile vastavus on Regulatsioonile vastavus on üldiselt tagatud (mõningad üldiselt tagatud (mõningad üldiselt tagatud (mõningad erisused siiski esinevad). erisused siiski esinevad). erisused siiski esinevad). Peamiseks probleemseks Puudused on peamiselt Peamise probleemse asjaoluks saab pidada seotud mürakaartidega: asjaoluna tuleb välja tuua, tõsiasja, et mõõtmised tehti mürakaartidel ei ole esitatud et mõõdeti erinevate tugeva tuule korral, mistõttu andmeid arvutuskõrguse ja lasketiirude koondmüra, st mõõtmistulemusi millist olukorda mürakaart relvaliike töö käigus ei (helivõimsustasemeid) ei ole iseloomustab. Vaatamata määratud. Ka mürakaardid soovitatav edasistes eelnevale täidab töö koostati erinevate uuringutes kasutada. Samas üldjoontes oma eesmärki. lasketiirude kohta, kuid kasutati töös endas arvutuste millised relvad tegemiseks analoogseid mürakaartide koostamisel müraandmeid Soomest. aluseks võeti tööst ei selgu. Seega esmase indikatsiooni Laskude arvu konkreetselt tankist laskmisega kaasneva mürakaartidelt ei selgu, mürataseme ja leviku kohta viidatud on erinevatele töö annab. Kuna tegemist on stsenaariumitele, mis uue relva müra mõõtmistega kajastuvad seletuskirjas. 36 Näitaja / Näitaja täpsustus Kaitseväe keskpolügoonil Viru jalaväepataljoni Kaitseliidu Tallinna mürauuring tanki Abrams pardarelva lasketiiru mürauuring. Maleva Männiku müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014 Terviseameti kesklabori 2015 füüsikalabor, 2015 oleks aruandes asjakohane Sellise käsitluse puhul ei olnud ka LCpeak väärtuse ole võimalik määrata, arvutamine ja millistest relvadest kuulmiskahjustuste laskmised tehti ning müranormiga võrdlemine. sisuliselt puudub võimalus Lisaks tuleb oluliste tulevikus nt puudustena esile tõsta kasutuskoormuse puudulikku maapinna muutusega kaasnevate kõrgusmudelit ja olukordade ja uuringus müratundlike hoonete ning kajastatud olukordade mürakaardi arvutuskõrguse võrdlemiseks. Seega antud mittekajastumist lähenemist ei saa pidada mürakaartidel. Seega on töö korrektseks ehk laskude eesmärk täidetud vaid arvuga paralleelselt tuleb osaliselt. esitada ka konkreetne relv. Samuti oleks asjakohane olnud tulemusi võrrelda müra kriitilise tasemega. Töö täidab oma eesmärki osaliselt. 37  Tabel 3. Perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus militaarmüra regulatsioonile. III osa (kolm mürauuringut). Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Uuringu tüüp Mõõtmine müratundlike objektide Müra modelleerimine Müra modelleerimine Helivõimsustasemete (heli juures energiatasemete) mõõtmine ja mürataseme mõõtmine Relva/vahendi helivõimsustasemete müratundlike objektide (heli energiatasemete) mõõtmine juures Modelleerimine Mürakaardi koostamine (modelleerimine) Müraallikas Tank Abrams 120 mm Erinevad relvad/vahendid, CV9035 jalaväe pardarelva, 155 mm haubitsa mida kasutatakse lahingumasina 35 mm FH70 ning CV9035 jalaväe keskpolügoonil. kahurist laskmine lahingumasina 35 mm kahuri laskmised Üldised nõuded Mõõtmise teostamise kuupäev, Mõõtmisi ei teostatud, pole Mõõtmisi ei teostatud, pole Esitatud ajavahemik, mõõtmisperioodide asjakohane. asjakohane. ajaline kestvus Mõõtmispunktide aadress, Esitatud koordinaadid ja mõõtmispunktide asendiskeem (võimalusel fotod) Mõõtepunkti asukoht tuleb valida Mõõtepunktid võimalikult selliselt, et müra levik ei oleks avatud maastikus (arvestades varjestatud ka ohututsnõudeid) Mõõdetud müraallikate kirjeldus Esitatud (relvad, laskude arv jms) 38 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Ilmastikutingimuste (tuule suund ja Tuule suund ja kiirus, kiirus, temperatuur, pilvisus, sademed) temperatuur, õhurõhk, fikseerimine õhuniiskus, sademed, pilvisus. Mõõtmeseadmete loetelu. Kasutada Loetelu esitatud. tohib 1 klassile vastavaid mõõteseadmeid Kasutati standardile EN IEC 61672-1 vastavaid 1 klassi müra mõõteseadmeid. Mõõtmise teostamise aluseks olev Mõõtmised standardite EVS- standard ISO 1996-1:2017 ja EVS- ISO 1996-2:2017 alusel Mikrofoni kõrgus Mõõtmisel mikrofoni kõrgus maapinnast/mürakaardi korral maapinnast 1,5 m müratasemete arvutuskõrgus maapinnast Mürakaardi koostamisel müratase arvutati 2 m kõrgusel maapinnast. Milliste andmete alusel arvutati aasta Varasemate mõõtmiste alusel Varasemate mõõtmiste, Mõõtmiste tulemuste alusel aktiivsete päevade keskmine olukord? modelleeriti iga relva kohta 2015. a kasutuskoormuse arvutatud harjutuspäeva eraldi maksimaalne alusel konstrueeriti kolm hinnatud müratase võeti harjutuspäev. harjutuspäeva/ööd – võrdseks aasta aktiivsete keskmine, maksimaalne ja harjutuspäevade müra Uuringus oli tegemist teoreetiliselt võimalik hinnatud tasemega. kavandatava Soodla maksimaalne. harjutusväljaga ning kasutatavate relvade ja 39 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 laskude arvuks on võetud Uuring on esimene, kus on prognoositav väärtus. Kuigi kasutatud keskpolügooni aruandes on toodud reaalseid aasta (2015) maksimaalne laskude arv kasutuskoormuse andmeid päevas ja ka vastav ning nende alusel on harjutuspäevade arv aastas, konstrueeritud aasta on arvutused tehtud siiski aktiivsete päevade keskmine, vaid maksimaalse maksimaalne ja teoreetiline harjutuspäeva kohta iga relva maksimaalne olukord. kaupa. Selgitusi selle kohta, Regulatsiooni koostamise miks selline lähenemine ajal ei toimunud valiti, miks ei ole hinnatud harjutusväljade aasta aktiivsete päevade kasutuskoormuse andmete keskmist müraolukorda ning kogumist. Seetõttu on miks ei ole käsitletud regulatsioonis aasta võimalikke relvade aktiivsete päevade keskmise koosesinemist samal müraolukorra leidmiseks harjutuspäeval, aruandest ei välja pakutud vastav valem, leia. Võimalik, et segadust on mis aga omakorda arvestab tekitanud ka regulatsioonis nö tüüpilisi harjutuspäevi. Nö toodud nõue käsitleda tüüpilised harjutuspäevad väikese- ja suurekaliibrilisi konstrueeriti varasemates relvi eraldi. töödes lähtuvalt Kaitseväe töötajate hinnangutest ja kogemustest. Alates 2015. a rakendunud igapäevaselt fikseeritavate kasutuskoormuse andmete 40 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 alusel on aga võimalik leida reaalsed aasta aktiivsete päevade keskmised ja maksimaalsed harjutuspäevad (sh erinevad relvad samal harjutuspäeval) ning neile vastavad müraolukorrad. Nimetatud põhimõtte alusel on ka keskpolügooni töös modelleeritud müraolukorrad konstrueeritud. Samas on keskpolügooni töös ka tõdetud, et 2015. a kasutuskoormuse andmed ei olnud veel täielikud ning tehtud on ettepanekud nende kogumismetoodika täiendamiseks. Tänaseks on vastav metoodika suures osas ka juba rakendunud. Kas arvutustes kasutatud relvade Esitatud. Esitatud. Mõõdetud helivõimsustasemed helivõimsustasemeid (helienergiatasemed) ja (helienergiatasemeid) suunduvusandmed on aruandes aruandes algselt esitatud ei esitatud? ole. (Hiljem (pärast töö valmimist) saatis töö koostaja ka soovitud 41 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 helivõimsustaseme andmed) Suunduvusandmed on esitatud mõõtepunktide alusel. Mürakaart on koostatud lähtuvalt mõõtmispunktides fikseeritud helirõhutasemetest. Impulssmüra Väikesekaliibrilised relvad ja Arvestati impulssmüra Arvestati impulssmüra Arvestati impulssmüra korrektsiooni- lõhkamine (<50 g TNT ekvivalent) korrektsiooni +15 dB. korrektsiooni vastavalt relva korrektsiooni +15 dB. ga arvestamine korrektsioon +12 dB kaliibrile: suurekaliibrilised +15 dB, väikesekaliibrilised Suurekaliibrilised relvad ja lõhkamine +12 dB. (≥50 g TNT ekvivalent) korrektsioon +15 dB Normtasemed Harjutuspäeva (-öö) taotlustasemed Arvestatud harjutuspäeva Arvestatud harjutuspäeva/öö Arvestatud harjutuspäeva (väikese- ja suurekaliibrilised relvad): taotlustasemega Ld =55 dB taotlustasemetega Ld =55 dB, taotlustasemega Ld =55 dB Ld =55 dB; Ln=45 dB (esineb ületamisi), kriitilise Ln=45 dB ning kriitiliste (ei ületatud) ja üksiku tasemega Ld =65 dB (esineb tasemetega Ld =65 dB, Ln=55 mürasündmuse Harjutuspäeva (-öö) kriitilised ületamisi) ja üksiku dB (Ln=50 dB). (suurekaliibrilised relvad) tasemed: mürasündmuse taotlustasemetega: Ld =65 dB; Ln=55 dB (suurekaliibrilised relvad) päevane LCE =100 dB (ei (väikesekaliibrilised relvad) taotlustasemega: Lisaks arvestati ületatud). päevane LCE =100 dB (esineb sotsiaalministri määruses nr Ld =65 dB; Ln=50 dB ületamisi). 42 esitatud normtasemeid. Töös on võrreldud (suurekaliibrilised relvad) harjutuspäeva hinnatud mürataset taotlustasemega, 42 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Üksiku mürasündmuse Antud juhul on modelleeritud Töö lähteülesandes oli seatud kuid regulatsiooni kohaselt (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) maksimaalseid harjutuspäevi, eesmärgiks konkreetselt pidanuks konkreetset taotlustasemed: mille jooksul kujunevaid kolme kasutuskoormusega harjutuspäeva võrdlema päevane LCE =100 dB müraolukordi tuleks võrrelda müraolukorra kohta kriitilise tasemega. Küll aga öine LCE=90 dB kriitilise tasemega, mida on mürakaardi koostamine ning on taotlustasemega võrdlus ka uuringus tehtud. Uuringus saadud tulemuste võrdlemine asjakohane, kui eeldada, et Lisaks on esitatud piirtasemed on samu olukordi võrreldud normtasemetega. Seega on kasutuskoormus ei muutu võimaliku kuulmiskahjustuse ka taotlustasemetega, mis ei töö eesmärki silmas pidades aastaringselt ehk (lähimal müratundlikul alal) ole iseenesest asjakohane asjakohased taotlus- ja harjutuspäeva müratase on vältimiseks: LCpeak=135 dB (kasutatakse aasta aktiivsete kriitiliste tasemetega sama ka aasta aktiivsete päevade keskmise võrdlemine, mida on töös ka päevade keskmise Ehituskahjustuste võimaliku tekke müraolukorra puhul). Samas tehtud. Siiski on kõiki kolme müraolukorra puhul. Seda on vältimise piirtase LZE=125 dB peamine on ikkagi kriitilise olukorda võrreldud nii ka aruandes nimetatud. taseme ületamise puhul taotlus- kui kriitilise leevendusmeetmete välja tasemega. Arvestades, et Uuringu käigus arvutati ka pakkumine, mida on töös ka tegemist on esimese LCpeak ja LZE, kuid ainult analüüsitud. uuringuga, kus hakati lähimõõtepunktides. kasutama reaalseid Kaugmõõtepunktides Töös ei ole esitatud LCpeak ega kasutuskoormuse andmeid, (müratundlike objektide LZE tulemusi ning seega siis oleks asjakohasem olnud juures) LCpeak ja LZE väärtuste puudub ka võrdlus nimetatud maksimaalset ja teoreetilist kohta aruandes infot ei ole. indikaatoritega. Töös on maksimaalset olukorda Samas arvestades, et tõdetud, et LCE väärtused võrrelda ainult kriitilise kaugmõõtepunktides võivad taotlustaset (100 dB) tasemega ja keskmist arvutatud LCE väärtused ületada kuni 4 dB ulatuses. olukorda ainult jäävad oluliselt alla 100 dB, Seega ei ole põhjust eeldada, taotlustasemega. Samas kuna siis ei ole põhjust eeldada ka et LCpeak või LZE vastav on võrreldud mõlema LCpeak ja LZE vastavate normtase oleks ületatud. normtasemega, siis on normväärtuste ületamist 43 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Arvestades siinkohal, et asjakohased andmed kaugmõõtepunktides. Samas teostatud tööde põhjal on LZE uuringus olemas. vastav tõdemus oleks võinud väärtus samas aruandes olla. mõõtmispunktis u kuni 10 dB Kuigi lähteülesanne ei suurem kui LCE vastav seadnud otseselt eesmärgiks väärtus ning LCpeak väärtus suurekaliibriliste relvade samas mõõtmispunktis u 15 puhul LCE määramist, siis dB suurem kui LCE vastav arvestades, et keskpolügoon väärtus. on põhiline erinevatest suurekaliibrilistest relvadest laskmise kohaks, oleks LCE (selle alusel ka hinnagu andmine kuulmis- ja ehitiste kahjustuste (LCpeak ja LZE) võimalikkuse kohta) määramine ja võrdlus normtasemetega olnud asjakohane. Teisalt on tegemist problemaatilise harjutusväljaga ka juba kriitilise taseme ja taotlustasee ületamise seisukohast lähtuvalt. Mõõdetavad/ Väikesekaliibriliste relvade korral Ei mõõdetud/ Mõõtmisi ei teostatud, kuid Ei mõõdetud/ arvutatavad tuleb mõõtmiste käigus fikseerida modelleeritud varasemate relva modelleeritud indikaatorid ja kaugpunktides väikesekaliibriliste relvade müraemissiooni ja väikesekaliibriliste relvade müra. Ei ole asjakohane. müra. Ei ole asjakohane. 44 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 helirõhutase- üksiku lasu või laskudeseeria kasutuskoormuse andmete med (täpsustada laskude arv) A- alusel koostati mürakaardid korrigeeritud A-korrigeeritud ekvivalentne heliekspositsioonitase LAE (dB) ja A- helirõhutase LAeq (dB) alusel korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase müra hinnatud taseme LAeq (dB) päevase Ld (dB) ja öise Ln Suurekaliibriliste relvade korral tuleb Mõõtmisi ei teostatud, kuid (dB) aja kohta. Teada laskude arv. mõõtmiste käigus fikseerida varasemate relva kaugpunktides müraemissiooni ja Arvutatud A-korrigeeritud üksiku lasu või laskudeseeria kasutuskoormuse andmete heliekspositsioonitase LAE (täpsustada laskude arv) A- alusel koostati mürakaardid (dB), C-korrigeeritud korrigeeritud C-korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE heliekspositsioonitase LAE (dB), C- heliekspositsioonitaseme LCE (dB) ja müra hinnatud korrigeeritud (dB) ja A-korrigeeritud ekivalenttase LAr (dB). heliekspositsioonitase LCE (dB) ja A- ekvivalentne helirõhutase korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) alusel müra Ei esitatud eraldi LAeq (dB). LAeq (dB) hinnatud taseme Ld (dB) kohta. Indikaator LAeq iseloomustab mõõteperioodi jooksul mõõdetud mürataset, mis on aluseks päevase (öise) aja müra hinnatud taseme arvutamiseks. Kuigi selguse huvides oleks võinud aruandes ka LAeq tulemuse esitada, siis on normtasemetega võrdlemisel oluline siiski hinnatud tase 45 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 (mis on uuringus ka määratud). Kui tegemist on suurekaliibrilise Mõõtmisi ei teostatud. Ei ole Mõõtmisi ei teostatud. Ei ole Arvutatud korrigeerimata relvaga ja väljaõppeehitisele/alale asjakohane. asjakohane. heliekspositsioonitase LZE lähedase hindamispunktiga (dB). müratundliku hoone juures, siis tuleb ehitiste võimalike kahjustuste hindamiseks teostada korrigeerimata heliekspositsioonitaseme LZE (dB) mõõtmised Kui tegemist on müratundliku Kuigi kaugpunktid olid hoonega, mis paikneb suure kaugemal kui 300 m ja ei lõhkelaengu (≥ 50 kg TNT ekvivalent) arvutatud lõhkamise müra, lõhkamisalast alla 300 m kaugusel ja määrati siiski ka LCpeak (dB). seal võib viibida lõhkamiste teostamise ajal elanikke, siis sellises asukohas tuleb teostada C-korrigeeritud tipphelirõhutaseme LCpeak (dB) mõõtmised Suurekaliibrilis Mõõta helivõimsustasemed LZE ja Modelleerimisel kasutati Modelleerimisel kasutati Arvutati heli -te relvade arvutada energeetilised tasemed LjZ varasemalt mõõdetud varasemalt mõõdetud ekspositsioonitasemed (LZE, helivõimsus- ning nende alusel arvutada heli andmeid, Mõõtmisi ei andmeid, Mõõtmisi ei LCE, LAE). tasemete ekspositsioonitasemed (LZE, LCE, LAE) teostatud ning ei ole seetõttu teostatud ning ei ole seetõttu mõõtmise Mõõtmise asukoht peab olema sobilik, asjakohane. asjakohane. Reaalset olukorda ja nõuded lisaks mõõtmised teostada akustiliselt ohutusnõudeid arvestades ei eelnevale võimalikult kõval pinnal olnud kõval pinnal võimalik mõõtmisi teha. 46 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Peegelduste mõju peab olema Mõõtmiskohad püüti valida minimaalne võimalikult avatud maastikus. Mõõtmised teostada vähemalt 45 Suunduvus määratud kraadise nurga all Mõõtmised teostada 1/3 oktaavribades Arvestatud nõudega. Mõõtmised teostada Mõõtmiste sagedusvahemik sagedusvahemikes 4 Hz-8kHz oli 12,5 Hz-20 kHz. Mõõtmistulemused esitada 1/1 Mõõtmisel kasutatud oktaavribades sagedusvahemikes 31,5 sagedusvahemik katab Hz – 8 kHz valdava osa regulatsioonis toodud nõudest. Militaarmüra eripärast lähtuvalt on müras esindatud just madalasageduslik komponent ehk sagedused alla 250 Hz. Seega on madalasageduslik komponent antud uuringus mõõdetud (vahemik 12,5-250 Hz). Kuigi regulatsiooni tingimus on, et mõõtmised teostataks alates 4 Hz, mõjutab uuringus kasutatud 12,5 Hz erisus lõpptulemust minimaalselt. 47 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Mõõtmistulemused on esitatud 1/1 oktaavribades sagedusvahemikes 31,5 Hz – 8 kHz Sõltuvalt müraallika iseloomust esitada Suunduvus määratud suunduvusandmed Modelleerimise Arvutusmeetodiks ISO 9613-2 Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. nõuded lisaks Fikseeritud ilmastikuparameetrid: Arvestatud nõudega. Otseselt ei selgu aruandest, Arvestatud nõudega. eelnevale õhutemperatuur 10°C; kuid kasutati standardit, mille Suhteline õhuniiskus 70% lähtetingimused arvestavad müralevikut kergelt soodustavaid ilmastikutingimusi. Akustilised omadused: Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. pehme pind G=1 kõva pind G=0 Peegelduste arv 3 Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Maastikumudelis samakõrgusjooned Maa-ameti maapinna Kaitseväe andmebaasi Kasutatud Maa-ameti iga 1 m tagant kõrgusandmed. maapinna kõrgusandmed. LIDAR andmeid, mis on detailsemad kui esitatud nõue Arvutuskõrgus: 2 m maapinnast Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvestatud nõudega. Arvutusruut: 20x20, 50x50, kuid mitte Nõue täidetud, kasutatud Nõue täidetud, kasutatud Nõue täidetud, kasutatud suurem kui 100x100 50x50 ruute. 50x50 ruute. 20x20 ruute. Nõuded Kasutatud arvutustarkvara ja -meetod Kaartidel esitatud. Mürakaardil ei kajastu, kuid Mürakaardil ei kajastu, kuid mürakaardile seletuskirjas esitatud. seletuskirjas esitatud. 48 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Teiste militaarmüra Teiste militaarmüra uuringutega parema võrdluse uuringutega parema võrdluse tekitamiseks oleks tekitamiseks oleks asjakohane need ka asjakohane need ka mürakaardil välja tuua. mürakaardil välja tuua. Arvutusruutude suurus Kaartidel esitatud. Mürakaardil ei kajastu, kuid Kaartidel esitatud seletuskirjas esitatud. Tegemist on tehnilise parameetriga, mis kaardi tõlgendamisele oluliselt midagi juurde ei anna. Kui mürakaardi seletuskirjas on arvutusruutude suurus toodud, siis sellest piisab. Samas ka mürakaardil esitamine on iseenesest aktsepteeritav. Arvutuskõrgus maapinnast Kaartidel esitatud. Kaartidel esitatud. Kaartidel esitatud Kui sama uuringu raames teostati ka Mõõtmisi ei teostatud. Ei ole Mõõtmisi ei teostatud. Ei ole Mõõtmise kaugpunktid ja mõõtmised kaugpunktides, siis vajalik asjakohane. asjakohane. vastavad müratasemed on kaardile kanda kaugpunktide asukohad kaardile kantud. Võrdlust on ning anda võrdlus mõõdetud ja käsitletud seletuskirjas. arvutatud müratasemete vahel Võrdluse esitamine mürakaardil võib tekitada segadust tulemuste tõlgendamisel ning koormab 49 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 kaarti ebavajaliku infoga. Küll aga on asjakohane esitada mürakaardil sama uuringu raames teostatud mõõtmiste kaugpunktide asukohad. Vastav võrdlus tuleks esitada uuringu seletuskirjas. Müratasemed esitada 5 dB vahemikena Müratasemed esitatud 5 dB Müratasemed esitatud 5 dB Müratasemed esitatud 5 dB ning mürakontuurid vahemikus 40-70 vahemikena. Mürakontuurid vahemikena ning vahemikena. Mürakontuurid dB ehk skaala valik lähtub müra mürakontuurid vahemikus ehk skaala valik lähtub müra iseloomust ja on mõnevõrra 40-75 dB. iseloomust ja on mõnevõrra suurem kui nõutud vahemik. suurem kui nõutud vahemik. Nimetatud lähenemine on Nimetatud lähenemine on asjakohane, sest nt hinnatud asjakohane, sest nt hinnatud mürataseme ja mürataseme ja suurekaliibrilise relva üksik suurekaliibrilise relva üksik mürasündmuse C- mürasündmuse C- korrigeeritud heli korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme ekspositsioonitaseme normtasemed erinevad normtasemed erinevad teineteisest olulisel määral. teineteisest olulisel määral. Seetõttu on asjakohane Seetõttu on asjakohane kasutada ka erinevaid kasutada ka erinevaid skaalasid, mida on uuringus skaalasid, mida on uuringus ka tehtud. ka tehtud. 50 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Esitada mürakaardil müratundlikud Hooned kaardil esitatud. Hooned kaardil esitatud. Hooned kaardil esitatud. hooned Eraldi tuleb esitada väikese- ja Väikesekaliibrilisi relvi ei Kuna modelleeritud Väikesekaliibrilisi relvi ei suurekaliibriliste relvade müra käsitletud. Suurekaliibrilise olukordades olid kasutusel käsitletud. Ei ole asjakohane. hinnatud tasemete LAr, ti (dB) relva kohta kaardid olemas. sama päeva jooksul nii Suurekaliibrilise relva kohta mürakaardid (arvestades impulssmüra väikese- kui ka kaardid olemas. korrektsiooni) suurekaliibrilised relvad, siis modelleeriti koondolukorda iseloomustavad hinnatud mürataseme mürakaardid. Regulatsiooni kohaselt tuleks väikese- ja suurekaliibrilisi relvi vaadelda eraldi ning ka normtasemetele vastavust hinnata eraldi. See on asjakohane kui hinnataksegi ainult konkreetset relvatüüpi. Samas keskpolügooni puhul on ühe harjutuspäeva jooksul kasutusel nii väikese- kui suurekaliibrilised relvad, mistõttu on kogu päevase ja öise aja müraolukorra hindamisel oluline arvestada nende koosmõjuga. Nimetatud asjaoluga on keskpolügooni mürauuringus 51 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 ka arvestatud ning vastavad mürakaardid on esitatud koondmürast lähtuvalt. Regulatsioonis on taotlustaseme ja kriitilise taseme väärtused väikese- ja suurekaliibrilistele relvadele samad, erandiks on vaid öise aja kriitiline tase, mis suurekaliibrilistele relvadele on rangem. Kuna keskpolügooni modelleeritud olukordades olid suurekaliibrilised relvad kohati kasutusel ka öisel ajal võrreldi töös öise aja koondmüra rangema ehk suurekaliibrilistele relvade kasutamisele mõeldud normtasemega, mida võib pidada asjakohaseks. Suurekaliibriliste relvade korral esitada Kaardid olemas. Üksiku mürasündmuse kaarte Kaardid olemas. üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud ei esitud (vt selgitust heliekspositsioonitaseme LCE (dB) normtasemete punkti juures). mürakaardid 52 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 Mürakaartide kirjanurgas peab olema Nõue täidetud. Nõue üldjoontes täidetud. Nõue täidetud. selgitus, mis olukorda vastav Erisus – relvade osas on mürakaart iseloomustab (relvad, viidatud seletuskirjale. indikaator, mõõtkava) ja müratsoonide värvide tähendused Üldiselt peaks mürakaart olema loetav ka ilma seletuskirjata. Seega mürakaardi aluseks olevad relvad ja laskudearv peaks olema kaardil kajastatud. Kokkuvõte Regulatsioonile vastavus on Regulatsioonile vastavus on Regulatsioonile vastavus on üldiselt tagatud (mõningad üldiselt tagatud (mõningad üldiselt tagatud (mõningad erisused siiski esinevad). erisused siiski esinevad). erisused siiski esinevad). Peamiseks erisuseks on Tegemist on esimese tööga, Töös on võrreldud asjaolu, et töös on kus võeti aluseks reaalsed harjutuspäeva hinnatud modelleeritud maksimaalseid kasutuskoormuse andmed. mürataset taotlustasemega, harjutuspäevi. Samas Seega kasutati mõnevõrra kuid regulatsiooni kohaselt selgitusi selle kohta, miks teistsugust lähenemist, kui pidanuks konkreetset selline lähenemine valiti, regulatsioonis toodud. Samas harjutuspäeva võrdlema miks ei ole hinnatud aasta hinnati töös aktiivsete kriitilise tasemega. Küll aga aktiivsete päevade keskmist päevade keskmisi ning on taotlustasemega võrdlus müraolukorda ning miks ei maksimaalse asjakohane, kui eeldada, et ole käsitletud võimalikke kasutuskoormusega kasutuskoormus ei muutu relvade koosesinemist samal harjutuspäevade aastaringselt ehk harjutuspäeval, aruandest ei müratasemeid ning käistleti harjutuspäeva müratase on leia. Teisalt iseloomustavad seejuures väikese- ja sama ka aasta aktiivsete maksimaalsed suurekaliibriliste relvade päevade keskmise harjutuspäevad nö halvimaid koosmõju. Kuigi müraolukorra puhul. Seda on 53 Näitaja / Näitaja täpsustus Soodla harjutusvälja Kaitseväe keskpolügooni Rutja laskepaiga mürauuring mürauuring. mürakaart. OÜ Alkranel, mürauuring. Maalt- Skepast&Puhkim AS, 2016 merele orienteeritud 2015 laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018 müraolukordi, mis lähteülesanne ei seadnud ka aruandes nimetatud. lähipiirkonna elanike otseselt eesmärgiks Vaatamata eelnevale töidab seisukohast on olulised. suurekaliibriliste relvade töö oma eesmärki. Seega täidab töö oma puhul LCE määramist, oleks eesmärki. arvestades, et keskpolügoon on põhiline erinevatest suurekaliibrilistest relvadest laskmise kohaks LCE (selle alusel ka hinnagu andmine kuulmis- ja ehitiste kahjustuste (LCpeak ja LZE) võimalikkuse kohta) määramine olnud asjakohane. Puudusena saab esile tuua asjaolu, et mürakaardil ei kajastu andmed olukorra aluseks olevate relvade kohta. Siiski on antud juhul viidatud seletuskirjale. Töö täidab oma eesmärki. 54 Lisa 2. Militaarmüra regulatsiooni tingimuste kontrollnimekiri Tabelis 1 on esitatud olulisemate kinnitatud militaarmüra regulatsioonis sätestatud tingimuste kontrollnimekiri, mille koostamisel on arvestatud regulatsiooni analüüsis tehtud ettepanekuid. Tabel 1. Militaarmüra regulatsioonis sätestatud tingimuste kontrollnimekiri Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust Uuringu tüüp Mõõtmine müratundlike objektide juures; Relva/vahendi helivõimsustasemete mõõtmine Modelleerimine Müraallikas Nimetada müraallikas või -allikad Üldised nõuded Mõõtmise teostamise kuupäev, mõõtmistele ajavahemik, mõõtmisperioodide ajaline kestvus Mõõtmispunktide aadress, koordinaadid, kaugus müraallikast ja mõõtmispunktide asendiskeem (võimalusel fotod) Mõõtepunkti asukoht tuleb valida selliselt, et oleks täidetud vaba müravälja tingimus ühe peegeldava pinnaga; vältida tuleb peegeldusi vertikaalsetelt pindadelt Mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv jms) Ilmastikutingimused (tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed)) Mõõteseadmete loetelu, kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga Kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS-ISO 1996-1 ja EVS- ISO 1996-2 (kui kasutatud ka EVS-EN ISO 17201-1, siis ka vastav kinnitus) Mõõtmiste puhul kinnitus labori akrediteeringu kohta Mikrofoni kõrgus maapinnast Mõõtmisel registreerida helispekter 1/3 oktaavribades sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz 1 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust Mõõtetulemused koos laiendmõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures Üldised nõuded Kas esitatud on maksimaalse arvutustele ja koormusega harjutuspäevade ja modelleerimis- tüüpilise harjutuspäeva kirjeldus ja tele leidmise metoodika? Kas arvutustes kasutatud relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) ja suunduvusandmed on aruandes esitatud 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega tabelikujul? Impulssmüra korrektsiooniga arvestamine: Väikesekaliibrilised relvad ja lõhkamine (<50 g TNT ekvivalent) korrektsioon +12 dB Suurekaliibrilised relvad ja lõhkamine (≥50 g TNT ekvivalent) korrektsioon +15 dB Normtasemed Harjutuspäeva (-öö) kriitilised tasemed (väikese- ja suurekaliibrilised relvad): Ld =65 dB; Ln=55 dB Üksiku mürasündmuse (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) taotlustasemed: päevane LCE =100 dB öine LCE=90 dB Piirtasemed võimaliku kuulmiskahjustuse (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) vältimiseks: LCpeak=135 dB Ehituskahjustuste võimaliku tekke vältimise piirtase (suurekaliibrilised relvad, lõhkamine) LZE=125 dB Mõõdetavad/ Väikesekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida 2 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust arvutatavad üksiku lasu või laskudeseeria indikaatorid ja (täpsustada laskude arv) A- helirõhutase- korrigeeritud med heliekspositsioonitase LAE (dB) ja A- kaugpunktides korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase mõõtmisel LAeq (dB) Suurekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A- korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB), C- korrigeeritud heliekspositsioonitase LCE (dB) ja A- korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (dB) Kui tegemist on suurekaliibrilise relvaga tuleb mõõtmisel registreerida C-korrigeeritud tipphelirõhk LpC,peak ja korrigeerimata heli ekspositsioonitase LZE Kas on esitatud nii mõõdetud kui arvutuslikul teel saadud helirõhutasemete väärtused ja nende võrdlus? Relvade Mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata helivõimsus- heli ekspositsioonitase LZE (lineaarne tasemete levik) ja arvutada selle põhjal mõõtmise helivõimsustase (helienergiatase) LE nõuded lisaks vabas heliväljas üldistele Peegelduste mõju peab olema mõõtmise minimaalne nõuetele Mõõtmised teostada vähemalt 45 kraadise nurga all Mõõtetulemused tuleb esitada tabelkujul 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega Modelleerimise Arvutusmeetod ISO 9613-2 nõuded lisaks Fikseeritud ilmastikuparameetrid: üldistele õhutemperatuur 10°C; arvutuste ja suhteline õhuniiskus 70% modelleerimis- Akustilised omadused: te nõuetele pehme pind G=1 kõva pind G=0. Peegelduste arv 3 3 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust Maastikumudelis samakõrgusjooned iga 1 m tagant (kas kasutatud Maa- ameti LIDAR andmeid?) Arvutuskõrgus: 2 m maapinnast Arvutusruut: 15x15, 20x20, kuid mitte suurem kui 50x50 Kas esitatud on andmed relvade laskmiskõrguse kohta? Kas esitatud on info relvade maastikus paiknemise kohta? Kas suurekaliibriliste relvade kasutamise korral on hinnatud kuulmis- ja ehitiste kahjustuste esinemise võimalikkust? Nõuded Mürauuringutes esitada järgmised mürakaardile mürakaardid: Helirõhutaseme mõõtmised kaugpunktides – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui harjutusväljal toimub tegevus ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) kaardid; Helivõimsustasemete mõõtmised – mürakaartide esitamine vajalik vaid suurekaliibriliste relvade korral. Kuna suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmisel teostatakse mõõtmised ka kaugpunktides, tuleb koostada ka vastavad mürakaardid (vt eelmine punkt); Mürakaardistamine ehk modelleerimine – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel 4 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui harjutusväljal toimub tegevus ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) kaardid. Kas on põhjendatud mürakaartide ulatuse valikut? Kui sama uuringu raames teostati ka mõõtmised kaugpunktides, siis kas kaardile on kantud kaugpunktide asukohad ning seletuskirjas esitatud võrdlus mõõdetud ja arvutatud müratasemete vahel? Esitada mürakaardil müratundlikud hooned koos tootmis- ja kõrvalhoonetega Müratasemed esitada 5 dB vahemikena ning mürakontuurid müra hinnatud taseme mürakaardi puhul vahemikus 45-75 dB, suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardi puhul vahemikus 85-115 dB Kas on kasutatud soovitatud värviskaalat müratsoonide tähistamiseks? Kas kaardil on esitatud: ✓ elamute õueala piir, harjutusvälja piir, väljaõppeehitiste ja -alade piirid ja nimetused, müraallikate (relvade) asukohad, asustusüksuse piirid ja nimetused, kavandatavate müratõkete (pinnasvallide) asukohad, mõõtkava; ✓ selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (sh relvad, laskude arv, kasutatavad väljaõppealad); 5 Näitaja Näitaja täpsustus Kas mürauuringus on tingimusega arvestatud? Kui mitte, selgitada põhjust ✓ märkus impulssmüra korrektsiooni kasutamise kohta; ✓ kasutatud arvutustarkvara ja - meetod; ✓ arvutusruutude suurus; ✓ arvutuskõrgus maapinnast. 6 Militaarmüra regulatsiooni analüüs Aruanne (07.12.2018) Töö koostajad: OÜ Alkranel Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor Projektijuht: Tanel Esperk (OÜ Alkranel) Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Tartu 2018 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1. Sissejuhatus ja regulatsiooni eesmärk ..................................................................................... 8 2. Militaarmüra akustika .............................................................................................................. 8 2.1 Militaarmüra allikad ......................................................................................................... 8 2.2 Impulssmüra ..................................................................................................................... 9 2.3 Madalsageduslik müra.................................................................................................... 10 3. Müraallikad ............................................................................................................................ 10 3.1 Väikesekaliibrilised relvad ............................................................................................. 11 3.2 Suurekaliibrilised relvad ja lõhkamised ......................................................................... 12 3.3 Impulssmüra korrektsioon .............................................................................................. 13 3.4 Lõhkamisest põhjustatud müratasemete levik................................................................ 13 4. Müra normtasemed ................................................................................................................ 14 4.1 Kohaldusala .................................................................................................................... 14 4.2 Normtasemed ................................................................................................................. 16 5. Soovituslikud indikaatorid ja normatiivsed väärtused........................................................... 18 5.1 Indikaatorid .................................................................................................................... 18 5.2 Normtasemed ................................................................................................................. 19 5.3 Võimalikud kuulmiskahjustused .................................................................................... 23 5.4 Ehitiste kahjustused ja seotud kaebused......................................................................... 24 6. Regulatsioon Eestis, Euroopa Liidus ja NATO riikides ........................................................ 26 6.1 Euroopa Liit ja NATO riigid .......................................................................................... 26 6.1.1 Relvade müraga seotud ISO standardid ning müra mõõtmis- ja arvutusmeetodid 26 6.1.2 Militaarmüra regulatsiooni muutused Eesti lähiriikides ......................................... 33 6.2 Eesti ................................................................................................................................ 35 6.2.1 Eestis kehtiv müra regulatsioon .............................................................................. 35 6.2.2 Perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus militaarmüra regulatsioonile. Koondülevaade ............................................................................................ 37 7. Hindamismeetodid ja juhendmaterjalid ................................................................................. 47 7.1 Militaarmüra uuringute lähteandmed ............................................................................. 48 7.2 Juhised helirõhutasemete mõõtmiste kohta kaugpunktides ........................................... 50 3  7.3 Juhised helivõimsustasemete mõõtmiste ja tulemuste esitamise kohta ......................... 52 7.4 Mürakaardistamise ehk modelleerimise juhised ............................................................ 55 7.4.1 Nõuded mürakaardistamisele .................................................................................. 55 7.4.2 Nõuded mürakaartide esitamisele ........................................................................... 57 7.5 Seire................................................................................................................................ 61 8. Ruumiline planeerimine ........................................................................................................ 62 9. Tegevuskava .......................................................................................................................... 65 10. Leevendusmeetmed............................................................................................................ 66 Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 67 Kasutatud allikad .......................................................................................................................... 68 LISAD Lisa 1. Perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus militaarmüra regulatsioonile. Detailülevaade. Lisa 2. Militaarmüra regulatsiooni tingimuste kontrollnimekiri. 4 Sissejuhatus Eesti seadustes ega määrustes ei ole kehtestatud riigikaitselisest tegevusest tekkiva või välisõhus leviva müra normtasemeid. Selleks, et Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppetegevuse kavandamise ja kontrollimise juures arvestada müraga seotud aspekte, tellis Kaitseministeerium militaarmüra regulatsiooni, mille 2014. aastal koostas Akukon Oy Eesti filiaal. Regulatsioonis on militaarmüra allikatena käsitletud Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutatavaid relvi, lõhkamisi ja pürotehnilisi imitatsioonivahendeid. Militaarmüra regulatsioon koosneb kontseptsioonist ning selle koondaruandest (seletuskirjast). Militaarmüra regulatsiooni kontseptsioon kehtestab müra normtasemed müratundlike hoonete õuealadel ning mürataseme hindamise meetodid. Militaarmüra regulatsiooni koondaruanne käsitleb laiemalt teemasid, mida on militaarmüra regulatsiooni kontseptsiooni koostamise käigus analüüsitud, mis valikud on langetatud ja mis on olnud nende põhjuseks. Regulatsioonis on veel soovitused, kuidas vähendada vibratsioonihäiringuid, juhised, kuidas korraldada ja koostada (mõõta, müra kaardistada) mürauuringut ning edaspidi käsitlevate teemade tegevuskava. Regulatsioonis on selgitatud, kuidas seirata militaarmüra ning kuidas planeerimise juures rakendada militaarmüra regulatsiooni põhimõtteid ja leevendusmeetmeid. Militaarmüra regulatsiooni alusel peab koostama militaarmüra uuringuid, mõõtma ja modelleerima militaarmüra. Regulatsioon võimaldab militaarmüraga arvestada väljaõppeehitiste planeerimise, ehitamise ja kasutamise reguleerimisel. Samuti aitab vastav regulatsioon paremini reguleerida väljaõppeehitiste ümbruses toimuvaid tsiviilarendusi, andes nt kohalikule omavalitsusele parema aluse maakasutuse efektiivsemaks suunamiseks. Militaarmüra reguleerimine on Kaitseministeeriumi initsiatiiv, sest sellist kohustust ei tulene ühestki õigusaktist. Et militaarmüra regulatsioon on valminud aastal 2014, tuleb analüüsida selle aja- ja asjakohasust. Seega on käesoleva töö (edaspidi ka analüüsi) eesmärk analüüsida militaarmüra regulatsiooni kontseptsiooni ja koondaruande aja- ja asjakohasust ning vajaduse korral esitada põhjendatud ettepanekud nende muutmiseks. 12.07.2018 toimunud töökoosolekul esitas tellija alljärgnevad enda poolsed selgitused ja täpsustused töö eesmärgi ja vajaduse osas: 1. Pärast regulatsiooni koostamist on tehtud mitmeid militaarmüra uuringuid. Eesmärk on teada saada, kuidas on regulatsioon mürauuringutes rakendatav, mis on selle kitsaskohad ja puudused, kas uuringute koostajad on regulatsiooni mõistnud ühtemoodi, kas tehtud uuringud vastavad regulatsiooni põhimõtetele ja nõuetele. Teisalt on uuringute tegijad andnud tagasisidet, et regulatsiooni osad tingimused ei tundu mõistlikud. Tagasiside on ka dokumenteeritud. Samuti on dokumenteeritud regulatsiooni koostaja poolsed kommentaarid neile; 2. Militaarmüra regulatsiooni koostamise ajal kehtis välisõhus leviva (v.a riigikaitselisest tegevusest tekitatud) müra normeerimisel sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, käesoleval hetkel on välisõhus leviva müra normeerimine kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (siseruumides 5  leviva müra normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel). Kuidas määruste muutumine avaldab mõju militaarmüra regulatsioonile ja selle põhimõtetele? Millised regulatsioonis käsitletavad müra hinnatud tasemed on võrreldavad keskkonnaministri määruses toodud põhimõtetega? 3. Lisaks eelnevale on oluline analüüsida, kas regulatsiooni aluseks olevad referentsmaterjalid on aja- ja asjakohased ka täna või on neis toimunud muudatusi (uuendusi), mida peaks arvestama ka militaarmüra regulatsiooni ajakohastamisel. Kas on olemas teisi Eesti või rahvusvahelisi juhendeid, standardeid, metoodikaid vms, millega tuleb regulatsioonis arvestada, kuid eelmise regulatsiooni koostamise ajal need puudusid?; 4. Militaarmüra regulatsioonist ei selgu selles esitatud tingimuste tagamaad või viited allikatele. Vajalik on regulatsiooni peatükid läbi analüüsida ja selgitada välja, kas tingimused on hetkel ka asjakohased, millest tingimused lähtuvad ja kas need kehtivad igas olukorras või teatud juhtudel võib/oleks mõistlik teha erisusi. Tellijale oluline eelkõige avalikkusega suhtlemisel. Kasutada saab mh nt regulatsiooni koostamise aegseid töökoosoleku protokolle jms; 5. Regulatsiooni põhimõtetest lähtuvalt tuleb hinnata väikese- ja suurekaliibriliste relvade poolt põhjustatud müratasemeid eraldi ning sellest tulenevalt on regulatsioonis esitatud eraldi normid väikese- ja suurekaliibriliste relvade müratasemetele. Millal on oluline neid käsitleda eraldi ja millal ning kuidas tuleks arvestada nende koosmõju? Vastavalt kaitseministri 26.06.2015 määrusele nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ tohib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Müra normtaseme kategooria määratakse üldplaneeringus harjutusvälja, lasketiiru või lennuvälja mürakaardi alusel. Kuidas on regulatsioonis esitatud normid ja müra hindamise põhimõtted võrreldavad keskkonnaministri määruses nr 71 toodud normide ja põhimõtetega?; 6. Regulatsiooni tuleks teatud kohtades täpsustada. Nt teha konkreetsed ettepanekud, millised peaksid olema mürakaartide vormistuslikud nõuded – eesmärk, et mürakaardid peaksid olema võimalikult lihtsasti ka tavainimesele arusaadavad ja loetavad põhimahus ka ilma seletuskirjata (nt impulssmüra korrektsiooniga arvestamine, müravahemike värvipaleti valik, väljaõppealade piirid, asustusüksused jms). Kuidas arvestada aktiivset harjutuspäeva (kuidas koostada stsenaarium, millest lähtuvalt valida relvad, kasutuspäevad jms)? Tuleb tagada üheselt arusaadavus!; 7. Kas enne 2014. a tehtud mürauuringud (mõõtmised, modelleerimised) vastavad regulatsiooni põhimõtetele ja kas tulemused on võrreldavad ka tänaste müranormidega või on vaja tellida uued uuringud? Tellijapoolsed töörühma liikmed on: ✓ Marit Abiline (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus); ✓ Diane Salimaa (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus); ✓ Sirje Tomiste (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus); ✓ Tuuli Vors (Kaitseministeerium); ✓ Joonas Jürisaar (Kaitsevägi); ✓ Andres Järve (Kaitseliit). 6 Töö koostaja poolt osalevad: ✓ Tanel Esperk (OÜ Alkranel); ✓ Elar Põldvere (OÜ Alkranel); ✓ Margit Oja (Tartu Ülikooli tehnoloogia instituudi töökeskkonnalabor). Regulatsiooni analüüsi protsess jaotati kaheks etapiks. Käesolev dokument sisaldab koondülevaadet mõlema etapi tulemustest. Analüüsi aruanne on ülesehitatud lähtuvalt militaarmüra regulatsiooni koondaruande peatükkidest (sh nende pealkirjadest) ning iga regulatsiooni koondaruande peatüki kohta on kirjeldatud selle eesmärki, aja- ja asjakohasust tänases situatsioonis ja vajadusel analüüsi koostaja poolseid ettepanekuid regulatsiooni muutmiseks. 7 1. Sissejuhatus ja regulatsiooni eesmärk Peatüki eesmärk: Peatüki eesmärk on selgitada militaarmüra regulatsiooni vajadust ning eesmärki. Asja- ja ajakohasus: Militaarmüra regulatsiooni vajadus on endiselt aktuaalne, kuna siseriiklikult riigikaitselisest tegevusest tingitud müra ei reguleerita (aluseks atmosfääriõhu kaitse seadus). Samas toimub riigikaitseline tegevus Eesti erinevates piirkondades endiselt ning ühtsete hindamispõhimõtete ja väljaõppetegevuse kavandamise ja kontrollimise juures müra aspektiga arvestamine on jätkuvalt oluline. Ettepanekud: Käesoleva tööga analüüsitakse 2014. a kasutusele võetud militaarmüra regulatsiooni rakendatavust militaarmüra uuringutes, selle asja- ja ajakohasust ning vajadusel tehakse asjakohased regulatsiooni muutmisettepanekud vastavate peatükkide juures. Käesoleva peatüki muutmiseks ettepanekud puuduvad. 2. Militaarmüra akustika 2.1 Militaarmüra allikad Peatüki eesmärk: selgitada militaarmüra eripärasusi ning müraallikaid. Asja- ja ajakohasus: Militaarmüra allikad militaarmüra regulatsiooni kontseptsiooni tähenduses (relvad, lõhkevahendid ja pürotehnilised imitatsioonivahendid) on ka tänases situatsioonis samad, mis regulatsiooni koostamise ajal. On lisandunud küll uusi relvi, kuid nendega seotud müra alamallikad on endiselt samad (lask, tabamus). Militaarmüra modelleerimistes on jätkuvalt välja jäetud laskemoona lennuheliga arvestamine, kuna võrreldes laskmise ja tabamuse müraga ei oma laskemoona lennuheli koondmüras olulist tähtsust. Lisaks ei arvesta senine riigisisene kui ka naaberriikide praktika militaarmüra hindamises laskemoona lennuhelist tekkiva müraga. Militaarmüra eripärast tingituna levib see väga kaugele. Nimetatud asjaolu on tõestanud ka pärast regulatsiooni kinnitamist tehtud mürauuringud. Näiteks Kaitseväe keskpolügooni mürakaardi (Alkranel OÜ, 2016) töös on tõdetud, et öise aja 40 dB müra normtase saavutatakse u 10 km kaugusel polügoonist. Lahingmasina CV9035 pardakahurist laskmise müra mõõtmise uuringus (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018) määrati u 3 km kaugusel päevase aja müra hinnatud tasemeks 53 dB. Samas väikesekaliibriliste relvade kasutamise korral saavutatakse müra normtase üldjuhul väiksematel kaugustel. Näiteks Viru jalaväepataljoni lasketiiru mürauuringust (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014a) selgub, et ilma külgvalli ja kaitseseinata olukorras jõuab lähimate majapidamisteni (u 800 m kaugusel) müratase vahemikus 40-44 dB. Siinkohal tuleb aga tõdeda, et müra leviku kaugus sõltub paljudest teguritest (nt laskude arv, relva tüüp, relva kaliiber, maastik jms) ning on erinevates olukordades ja kohtades erinev. Ettepanekud: Peatükis toodu on aja- ja asjakohane ning muutmisettepanekuid ei tehta. 8  2.2 Impulssmüra Peatüki eesmärk: impulssmüra ja selle regulatsioonis arvesse võtmise aluste tutvustus. Aja- ja asjakohasus: Jaotis on asjakohane, sest militaarmüra on endiselt peamiselt impulsiivse iseloomuga ning eriti just impulsiivsus on see, mis põhjustab märgatavat häirivust elanikkonnas. Olenevalt müraallikast on impulssmüra helirõhutasemed ning sageduskarakteristikud erinevad, mistõttu on erinevad ka nende levik ja tajutav häiriv mõju. Aluseks olevast standardist ISO 1996-1:2003 on 2016. aastal ilmunud uus versioon, mis on ka eestikeelsena üle võetud kui rahvuslik standard EVS ISO 1996-1:2017. Definitsioonid kehtivad siiski endiselt ning selles osas muudatusi ei ole. Nimetatu laieneb ka impulssmüra korrektsioonide kohta, mis ka uues standardi versioonis on endiselt olemas. Enamus tänapäevaseid müramõõteseadmeid on juba võimelised vahetult paralleelselt mõõtma nii A- kui C-kaalutud müratasemeid lairibas, mõnel juhul ka eraldi kaalutud spektreid. Alternatiivina võib mõõtmised läbi viia ka kaalufiltrita ning filter rakendada hiljem, arvutuste käigus. Regulatsiooni peatükis on toodud, et vastavalt standardile ISO 1996-1 on suureenergialised impulssmüra allikad kõik lõhkelaengud, mille TNT ekvivalent ületab 50 g, või võrreldavate omadustega ja häirivusega allikad (näitena on standardis toodud erinevad lõhkamised ja militaarlahingmoon). Kuigi standardist on vahepeal ilmunud uus versioon on antud definitsioon jäänud samaks. Nimetatud 50 g TNT ekvivalent on võetud ka aluseks regulatsioonis väikese- ja suurekaliibriliste relvade jaotamisel (lisaks kaliibri suurusele). Need asjaolud on siiski detailid ja järeldusi antud jaotise osas ei muuda. Ettepanekud: 1. Ülaltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku muuta militaarmüra regulatsiooni koondaruande peatüki 2.2 esimest lõiku järgmiselt: „Impulssmüra ja selle allikaid on käsitletud rahvusvahelises standardis ISO 1996-1:2016 (mille eestikeelne ametlik tõlge on Eesti standard EVS-ISO 1996-1:2017 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“)“. 2. Soovitame muuta läbivalt dokumendis (nii koondaruanne kui kontseptsioon) viite standardile ISO 1996-1:2003 viiteks rahvuslikule standardile EVS-ISO 1996-1 ilma aastaarvuta, mis tähendab, et peetakse silmas viimast, hetkel kehtivat versiooni. Sama soovitame ka kõikide teiste regulatsioonis viidatud standardite puhul. Regulatsiooni rakendamisel on siiski oluline võtta arvesse hetkel kehtivaid standardeid, mistõttu on tarvilik, et selle rakendamisel läbi viidavates mõõtmistes ja analüüsides on ära toodud, millise konkreetse standardi redaktsiooni alusel konkreetne töö tehti ja standarditele viidata koos hetkel kehtiva redaktsiooni aastaarvuga. Juhul kui regulatsiooni ja standardi nõuetes on ebakõla, siis kehtivad standardi nõuded. 9  3. Samuti on ebatäpsusi või mitmeti mõistetavust koondaruande peatüki 2.2 eelviimases lõigus, mis püüab ilmselt kirjeldada mõõdetud müra ekvivalent- või ekspositsioonitasemete korrigeerimise ehk parandatud tasemete kasutamise tarvidust normtasemetega võrdlemisel impulsiivse müra korral. Soovitame selle kas eemaldada või asendada järgneva või sobivalt sõnastatud lõiguga: „Müratasemete korrigeerimine impulssmüra korral ehk parandatud tasemete kasutamine arvutustes ja normtasemetega võrdlemisel on vajalik, võtmaks arvesse impulsiivse müra eriliselt häirivat toimet võrreldes mõõdetud, sama kõrge tasemega ühtlase müraga.“ 2.3 Madalsageduslik müra Peatüki eesmärk: madalsagedusliku müra ja selle regulatsioonis arvesse võtmise aluste tutvustus. Asja- ja ajakohasus: Jaotis on endiselt aja- ja asjakohane. Militaarmüra iseloomu sagedus- ja leviku karakteristikud ei ole muutunud. Teaduskirjanduses ollakse endiselt seisukohal, et impulsiivse, madala sagedusega müra häirivus elanikkonna seas on märksa suurem kui ekvivalentne A- kaalutud (inimkõrva tundlikkust arvestav) müratase1. Teisisõnu, praktiliselt mõõdetud, ühe ja sama LpAeq väärtusega ühtlase maanteemüra ja madalsagedusliku, impulsilise militaarmüra võrdlemisel on militaarmüra selgesti häirivam kui sama väärtusega ühtlane maanteemüra. Seetõttu rakendatakse häirivuse tajumise ühtlustamiseks impulssmüra korrektsiooni. Impulssmüra korrektsiooni olulisuse kohta võib tuua näite Vos (2017) uuringust „Estimating parameter values in a model for rating shooting sounds from field survey data“ (http://dx.doi.org/10.1121/1.4976215), mis viitab, et suurekaliibriliste relvade müra mõõdetud A- kaalutud mürale tuleks liita ligi 25 dB, et saavutada sama häirivuse tase võrreldes sarnase A- ekvivalenttasemega liiklusmüraga. Tegemist on siiski suhteliselt väikesel valimil baseeruva uuringuga, et selle põhjal teha lõplikke järeldusi. Artikkel võib aga olla tähelepanuväärne, sest selles käiakse välja arvutusmudel, mis annab mõõdetud LpA,eq-st ja müra parameetritest lähtuvalt parandatud mürataseme, mis on häirivuselt võrdne ühtlase liiklusmüraga. Ettepanekud: Peatükis toodu on aja- ja asjakohane ning muutmisettepanekuid ei tehta. 3. Müraallikad Peatüki eesmärk: täpsustada militaarmüra allikaid ja määratleda regulatsiooni käsitlusala. Asja- ja ajakohasus: Riigikaitselise tegevuse üldpõhimõtted ja militaarmüra regulatsiooni vajadus ning eesmärk on ka käesoleval hetkel samad võrreldes regulatsiooni koostamise aegse perioodiga. Seega on jätkuvalt oluline keskenduda Kaitseväes kasutuses olevale relvastusele ja selle kasutusest tingitud mürale. Sarnane praktika on jätkuvalt ka teistes riikides (nt Soome, Rootsi, Saksamaa jt). 1 Madalasagedusliku müra osakaalu hindamiseks on levinud meetod mõõdetud L A ja LC võrdlemine. Mida suurem on nende erinevus, seda suurem on madalasagedusliku müra osakaal üldises müras. Alates 20 dB erinevusest loetakse müra tugevalt madalasageduslikuks. 10 Võrreldes militaarmüra regulatsiooni koostamise aegse olukorraga on muutunud asjaolu, et harjutusväljade kohta on hakatud koguma aastate kaupa kasutuskoormuse andmeid, mis sisaldavad päevase täpsusega infot konkreetsel harjutusväljal kasutatud väljaõppealade ja kaliibrite kaupa laskemoona koguste kohta. Kasutuskoormuse andmete alusel on võimalik leida nt aasta maksimaalse või keskmise (tüüpilise) kasutuskoormusega päevi ning saada ülevaade aasta lõikes koormuse kõikumiste kohta. Kasutuskoormuse andmed on oluliseks sisendiks olemasoleva reaalse müra olukorra iseloomustamiseks. Relvastuse jagamine väikese- ja suurekaliibrilisteks relvadeks/vahenditeks on tavapärane praktika nii regulatsiooni järgselt koostatud mürauuringutes kui ka naaberriikide senises praktikas. Peatükis on viide kontseptsiooni lisale 1, kus on välja toodud erinevad Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutatavad väikese-ja suurekaliibrilised relvad. Kuigi nimekirjas toodud relvad on kasutusel ka tänasel hetkel, on nimekiri ajas ikkagi muutuv, sõltudes uute relvade kasutusele võtmisest. Väikese- ja suurekaliibriliste relvade jaotamisel saavad määravaks regulatsioonis toodud põhimõtted ning eraldi relvade nimekirja välja toomine (kontseptsiooni lisa 1) ei ole vajalik. Peatükis on viide lisadele A1 ja A2, mis näitlikustavad ühel harjutusväljal esinevate harjutuspäevade kasutuskoormuse varieeruvust. Näited on illustreeriva iseloomuga ning pärinevad ajast, kui harjutusväljadel ei olnud rakendunud igapäevane kasutuskoormuse andmete kogumine. Seega käesoleval hetkel ei ole antud näited ajakohased ning nimetatud harjutusväljadel (Nursipalu ja Klooga) teostatavate võimalike mürauuringute korral tuleb lähtuda reaalsetest kogutud kasutuskoormuse andmetest. Ettepanekud: ✓ Väikese- ja suurekaliibriliste relvade jaotamisel saavad määravaks regulatsioonis toodud põhimõtted ning eraldi relvade nimekirja välja toomine (kontseptsiooni lisa 1) ei ole vajalik; ✓ Peatükis on viide regulatsiooni koondaruande lisadele A1 ja A2, mis näitlikustavad ühel harjutusväljal esinevate harjutuspäevade kasutuskoormuse varieeruvust. Käesoleval hetkel ei ole antud näited ajakohased ning nimetatud harjutusväljadel (Nursipalu ja Klooga) teostatavate võimalike mürauuringute korral tuleb lähtuda reaalsetest kogutud kasutuskoormuse andmetest. Lisades A1 ja A2 esitatud kasutuskoormuse andmed on desinformeerivad, mistõttu tuleks need eemaldada; ✓ Edaspidistes mürauuringutes on oluline lähtuda harjutusväljadel kogutavatest kasutuskoormuse andmetest. 3.1 Väikesekaliibrilised relvad Peatüki eesmärk: selgitada relvade jaotamise põhimõtteid. Asja- ja ajakohasus: Relvad jaotatakse regulatsiooni alusel väikese- ja suurekaliibrilisteks. Seejuures loetakse väikesekaliibrilisteks relvi, mille kaliiber on alla 20 mm ja lõhkelaenguid ning pürotehnilisi imitatsioonivahendeid, milles sisalduva lõhkeaine kaal on alla 50 g TNT ekvivalent. Samuti kuuluvad väikesekaliibriliste relvade alla erinevad käsigranaadid. Suurekaliibrilised on vastavalt 20 mm kaliibrist ja 50 g TNT ekvivalent kogusest suuremad relvad ja vahendid. Mõlemat 11 tüüpi relvad on Kaitseväes jätkuvalt kasutusel. Relvade jaotamise piiriks loetav 20 mm kaliibri suurus on jätkuvalt tavapraktika ka teistes riikides (nt Soome, Saksamaa, Rootsi). Seetõttu on vastav relvade jaotamise põhimõte aktuaalne ka tänases olukorras. Varasemalt Soomes militaarmüra reguleerimisel aluseks võetud Soome Kaitsejõudude juhendmaterjali „Raskaiden aseiden ja räjähteiden aiheuttaman ympäristömelun arvointi“ (Jaloniemi, 2005 ref Ramboll Eesti AS, 2012) kohaselt loeti suurekaliibriliste relvade hulka lõhkevahendid/lõhkelaengud, milles lõhkeaine kogus oli üle 60 g TNT ekvivalent. Soomes 2017. a rakendunud uues määruses „Valtioneuvoston asetus raskaiden aseiden ja räjäytysten melutasoista“ (https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170903), mis sätestab müratasemed raskerelvadele ja lõhkamistele, on lõhkevahendite/lõhkelaengute jaotamisel seatud piiriks 200 g TNT ekvivalent ehk üle 200 g TNT ekvivalent lõhkeaine koguse korral tuleb vastavat vahendit müra hindamisel käsitleda nagu suurekaliibrilist relva. Seejuures võis Soome Kaitseväe esindajaga toimunud kirjavahetusest järeldada, et 200 g TNT koguse piiriks seadmise põhjused peituvad asjaolus, et Soome Kaitseväes on suurekaliibriliste relvade laskemoonas levinud 200 g TNT ekvivalent ja suurema lõhkeaine koguse kasutamine. Regulatsiooni analüüsi töökoosoleku (nr 3, 04.10.2018) arutelu käigus jõuti aga tõdemusele, et pigem on soomlased silmas pidanud 200 g TNT lõhkepakette, mis on Soome ja Eesti Kaitsevägedes peamiselt kasutusel ning suurekaliibriliste relvade laskemoonas kasutatava lõhkeaine kogusega ei ole antud juhul seost. Militaarmüra regulatsioonis esitatud 50 g TNT ekvivalent väikese- ja suurekaliibriliste relvade eristamiseks lähtub ISO 1996-1 standardist. Kuigi vastavast standardist on tänaseks olemas uus versioon (vt ptk 2.2) on 50 g TNT ekvivalendi piir tugeva impulssmüra ja suureenergialiste impulssmüra allikate eristamiseks standardis endiselt olemas. Seega, vaatamata Soomes tehtud muudatustele, on analüüsi koostaja ettepanek võtta aluseks standardis toodud 50 g TNT ekvivalendi piir ehk mitte muuta regulatsioonis toodud vastavat piiri. Regulatsioonis on väikesekaliibriliste relvade definitsiooni juures öeldud veel, et väikesekaliibriliste relvade hulka kuuluvad ka erinevad käsigranaadid. Reaalselt võivad aga käsigranaadid sisaldada suuremat kogust TNT (ekvivalent) kui 50 g (nt ründekäsigranaat m/56), mistõttu tuleks ikkagi arvestada konkreetse käsigranaadi liigitamisel väikese- või suurekaliibriliseks selles sisalduva TNT ekvivalenti. Kui see ületab 50 g, siis liigitub käsigranaat suurekaliibriliseks relvaks. Ettepanekud: 1. Käsigranaate ei tohiks lugeda automaatselt väikesekaliibriliste relvade hulka. Arvestada tuleb konkreetse käsigranaadi liigitamisel väikese- või suurekaliibriliseks selles sisalduva TNT ekvivalenti. Kui see ületab 50 g, siis liigitub käsigranaat suurekaliibriliseks relvaks. 3.2 Suurekaliibrilised relvad ja lõhkamised Peatüki eesmärk: selgitada relvade jaotamise põhimõtteid. Asja- ja ajakohasus: vt eelmine peatükk. Ettepanekud: vt eelmine peatükk. 12  3.3 Impulssmüra korrektsioon Alajaotuse eesmärk: müra hinnatud taseme leidmise soovitusliku arvutuskäigu tutvustus. Aja- ja asjakohasus: Jaotis on endiselt asjakohane, kuid uuenenud on nii aluseks olnud standard ISO 1996-1:2003 kui selle sõsarstandard ISO 1996-2 (üle võetud Eesti rahvusliku standardina EVS-ISO 1996-2:2017, tõlke eeldatav avaldamine novembris 2018), mis kirjeldab müratasemete määramist keskkonnas. Kuigi EVS-ISO 1996-1:2017 tabel A.1 kirjeldab ühtlasi ka impulsiivse müra tuvastamist mõõtetulemuste alusel signaali ja müra sagedusriba-parandatud suhte abil, mis senises käsitluses puudus, ja viitab sealjuures EVS-ISO 1996-2-le, on viimase uusimas versioonis siiski tõdetud, et rahvusvahelist meetodit impulssmüra eristamiseks nö tavalisest ebaühtlasest mürast ja sellele parandi rakendamiseks veel ei ole. Samas viitab EVS-ISO 1996-2 aga omakorda rahvuslikele meetoditele, kus seda siiski tehtud on. Üks näide sellest on Nordtest meetod NT ACOU 112, mis annab juhised impulsiivse müra tugevusele vastava häiringu-parandi leidmiseks mõõdetud A-kaalutud müratasemele. Kuna Nordtest meetodid on üldiselt aktsepteeritavad kogu Skandinaavias, siis see meetod peaks olema rakendatav ka Eesti oludes. Nordtest meetod NT ACOU 112 kui ka Vos (2017) (vt ptk 2.3) arvutusmeetodid võimaldavad leida täpseid impulssmüra parandeid müraallikast konkreetsetel kaugustel. Seejuures oleksid impulssmüra parandused kaugemal müraallikast väiksemad kui lähemal. Töökoosoleku (nr 3, 04.10.2018) käigus otsustati, et jätkatakse ikkagi senise, regulatsioonis toodud ühenumbrilise parandi põhimõttega ja seda tulenevalt järgmistest asjaoludest: ✓ teistes riikides ka kasutusel ühenumbrilised parandid ning lähtuvalt müraallika kaugusest igale relvale eraldi parandit ei arvutata; ✓ konkreetse relva jaoks täpsemate parandite leidmiseks vajalikud algandmed ei pruugi olla kõigis varasemates relvade müraemissiooni mõõtmistöödes säilinud ning vajalikuks võib osutuda uute mõõtmiste läbi viimine, mis suurendab töö mahtu ning maksumust; ✓ küsitavusi tekitab täpsemate parandite kasutamise võimalikkus müra modelleerimisel. Kuigi näiteks NT ACOU 112 või Vos (2017) (vt ptk 2.3) annavad soovi korral võimaluse rakendada parandit, mille suurus sõltub vastuvõtukohas tajutava impulsi tugevusest, toob see endaga kaasa potentsiaalselt oluliselt keerukama, aeganõudvama ja kallima mõõte- ja analüüsiprotsessi kui seni välja pakutu. Samas on sellest saadav kasu võrreldes lihtsama, vastavalt standardile EVS-ISO 1996-1 leitud parandile, pigem väheldane. Siinkohal saab välja tuua, et tugeva impulssmüra ja suureenergialiste impulssmüra allikate eristamiseks vastavad impulssmüra korrektsioonid või nende arvutamispõhimõtted on endiselt ka ISO 1996-1 standardi uues versioonis olemas. Ettepanekud: Peatükis toodu on aja- ja asjakohane ning muutmisettepanekuid ei tehta. 3.4 Lõhkamisest põhjustatud müratasemete levik Peatüki eesmärk: kirjeldada erineva koguse lõhkeaine lõhkamisest tekkiva müra levikut. Asja- ja ajakohasus: Jätkuvalt teostatakse väljaõppe käigus lõhkamisi erinevate lõhkeaine kogustega ning lõhkeainena on kasutusel endiselt TNT. Seega on peatükis toodu aktuaalne ka 13 käesoleval hetkel. Peatükis esitatud müratasemete levik arvestab nii teoreetilisi arvutusi kui ka reaalselt mõõdetud tulemusi ning vastavad arvutusmeetodid ei ole sisuliselt muutunud. Regulatsiooni kinnitamise järgselt on lõhkamistega seotud militaarmüra uuringuid tehtud kahel korral Sirgalas. 2014. a teostas Akukon OY Eesti filiaal 240 kg lõhkeaine (TNT ekvivalent) lõhkamisest tingitud müratasemete mõõtmised u 14,5 km ja u 16,8 km kaugusel asuvates mõõtepunktides. Mõõtetulemused (LCE, dB) olid vastavalt 75 dB ja 67 dB. Töös märgitakse, et mõõtmised teostati 2-5 m/s põhjatuule korral, kuid lõuna poolse suunaga tuule korral võivad müratasemed olla kõrgemad. Teisel korral teostas Akukon OY Eesti filiaal Sirgalas 2015. a 120- 160 kg lõhkeaine (TNT ekvivalent) lõhkamisest tingitud müratasemete mõõtmised u 7 km ja u 9 km kaugusel asuvates mõõtepunktides. Mõõtetulemused (LCE, dB) olid vastavalt 91-92 dB ja 83 dB. Töös tõdetakse, et mõõtmise ajal puhusid lõunatuuled (5-7 m/s), mis suure tõenäosusega tõstsid üksiku mürasündmuse mürataset võrreldes tuulevaikse olukorraga. Mõlemas Sirgalas teostatud mürauuringus asusid mõõtmispunktid lõhkamiskohast väga kaugel. Sellistel kaugustel hakkavad müra levikut määrama maastikulised iseärasused ning erinevused arvutuslike ja tegelike mõõtmiste vahel võivad olla suured. Lisaks mängivad rolli ilmastikutingimused mõõtmishetkel. Seega ei ole läbiviidud mürauuringute alusel põhjust teha regulatsiooni koondaruande peatükis 3.4 esitatud tabelis 1 esitatud väärtustes korrektsioone. Regulatsiooni tabelis 1 esitatu näol on tegemist arvutuslike andmetega, mille tulemusi on korrigeeritud vastavalt reaalselt mõõdetud tulemustele. Seega on tabelis toodud andmed täpsemate lõhkamisega seotud müraemissiooni andmete puudumise korral kasutatavad nt modelleerimiste alusandmetena. Samas tuleb arvestada, et kauguse suurenedes muutuvad arvutuslikud väärtused järjest ebatäpsemaks eelkõige tulenevalt maastikuspetsiifikast. Kui nimetatud andmeid kasutada modelleerimistes, tuleb aluseks võtta alla 0,5 km kaugusel müraallikast arvutatud vastavad väärtused. Andmete olemasolu korral tuleb aga tabelis 1 toodule alati eelistada lõhkeaine lõhkamisel reaalselt mõõdetud müraemissiooni andmeid. Ettepanek: 1. Regulatsiooni koondaruande peatükis 3.4 tabelis 1 esitatud andmed on täpsemate lõhkamisega seotud müraemissiooni andmete puudumise korral kasutatavad nt modelleerimiste alusandmetena. Samas tuleb arvestada, et kauguse suurenedes muutuvad arvustuslikud väärtused järjest ebatäpsemaks eelkõige tulenevalt maastikuspetsiifikast. Kui nimetatud andmeid kasutada modelleerimistes, tuleb aluseks võtta alla 0,5 km kaugusel müraallikast arvutatud vastavad väärtused. Andmete olemasolu korral tuleb aga tabelis 1 toodule alati eelistada lõhkeaine lõhkamisel reaalselt mõõdetud müraemissiooni andmeid. 4. Müra normtasemed 4.1 Kohaldusala Peatüki eesmärk: selgitada regulatsiooni rakendamise põhimõtteid. Asja- ja ajakohasus: Peatükis on esitatud põhimõte, et olemasolevatele ja perspektiivsetele väljaõppealadele ja -ehitistele kehtivad samad nõuded. Arvestades, et arendustegevus toimub 14 põhimahus olemasolevatel militaarobjektidel on selline lähenemine ka hetkel asjakohane, lihtsustades nii nõuete rakendamisest arusaamist. Võrreldes militaarmüra regulatsiooni koostamise ajaga on mõnevõrra muutunud välisõhus leviva müra õiguslik raamistik. Varasemalt välisõhus leviva müra normeerimise aluseks olnud sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ reguleerib tänases õigusruumis vaid elu- ja ühiskondlike hoonete ruumides esinevaid müratasemeid ning mürataseme mõõtmise meetodeid. Töökoosoleku nr 4 (18.10.2018) käigus selgus, et sotsiaalministri määrus nr 42 muutub kehtetuks tõenäoliselt juba 2019. aastal. Määrusega reguleeritud teemasid käsitletakse edaspidi majandus- ja kommunikatsiooniministri sisekliima määruses. Välisõhus leviva müra normeerimise aluseks on tänases õigusruumis atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (vt ptk 6.2.1). Vaatamata muudatustele kehtib ka tänases õigusruumis alade kategooriatesse jaotamise põhimõte ning atmosfääriõhu kaitse seaduse kohane II kategooria ala hõlmab endiselt nii haridus- ja tervishoiuasutusi, elamumaid ning rohealasid. Selguse huvides on asjakohane jätkata militaarmüra regulatsiooni rakendamist nö ühel kategoorial ehk maa-alal, kus paiknevad müratundlikud objektid. Ka peatükis nimetatud müratundlike objektide loend on hetkel endiselt asjakohane. Atmosfääriõhu kaitse seaduses on II kategooria alana käsitletud ka rohealasid, kus tuleb tagada ka vastav müra piirnorm. Militaarmüra regulatsioonis kajastatakse aga müratundlike objektidena inimestega otseselt seonduvaid objekte nagu elamud ja ühiskondlikud hooned, rohealadele jõudvat mürataset ei reguleerita. Asjakohaseks saab pidada ka peatükis toodud eesmärki, et regulatsiooni nõuded tuleb tagada müratundlike objektide läheduses, mitte tervel kinnistul. Viimane lähtub põhimõttest, et ka nt elamumaa sihtotstarbega kinnistud võivad olla suured ja hõlmata endas piirkondi, kus inimene igapäevaselt ei pruugi viibida. Küll aga on selge, et inimeste viibimist eluhoone lähialal tuleb üldjuhul igapäevaselt ette. Kui hoone on konkreetne mõiste, siis selle lähiala defineerimine võib osutuda keeruliseks. Elamute puhul on aktiivsemalt kasutatav ala ehk hoone lähiala võimalik määratleda õueala piiriga ehk norm peab olema tagatud õueala piiril. Vastav „eraõu“ on esitatud Maa-ameti põhikaardil. Teiste müratundlike objektide (tervishoiu-, hoolekande- ja haridusasutused) puhul põhikaardil õueala määratletud ei ole (sageli paiknevad hoone ümber hoopis parklad, juurdepääsuteed jms). Arvestades, et viimati nimetatud asutustes viibivad inimesed põhiosa ajast hoones sees, siis oleks ettepanek rakendada regulatsioonis määratud normtasemeid tervishoiu-, hoolekande- ja haridusasutuste hoonete juures ehk norm peab olema tagatud vastava hoone enda juures. Kohaldusala kohta saab siinkohal tuua ka ühe näite varasemast kohtulahendist (lahendi tegemise ajal kehtis sotsiaalministri määrus nr 42). Elamumaa puhul on Riigikohus oma lahendis (3-3-1-88- 15; 08.08.2016; http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-88-15) asunud järgmisele seisukohale (väljavõte): „20. Kaebaja leiab, et müra normtaset ei tohiks ületada üheski kaebaja kinnistu punktis, st mitte ainult elamu juures. Ringkonnakohus nõustus selles osas kolmanda isiku selgitusega, et II kategooria normid on ennekõike põhjendatud sellega, et inimene viibib elamiseks ja töötamiseks ning ühiskondlikuks kasutamiseks ettenähtud kohtades pikemalt, mistõttu on 15 põhjendatud teha arvutused just elamu asukohast lähtudes. Kolleegium nõustub kaebaja seisukohaga, et isikul on ka elamut ümbritseval õuealal õigus viibida keskkonnas, kus müranorme ei ületata. Öised rangemad müranormid on aga kehtestatud une häirimise vältimiseks, mistõttu saavad need normid olulised olla vaid elamu vahetus läheduses. Elamut ümbritseval õuealal seevastu saab tähtsust omada vaid päevane normtase.“ Kohtulahendis toodud põhimõte oleks asjakohane ka militaarmüra regulatsioonist lähtuvalt ehk päevase aja normtasemeid rakendatakse elamute õuealadel (normtase peab olema tagatud õueala piiril) ning öise aja normtasemeid eluhoone enda juures. Ettepanek (ka kontseptsiooni peatüki 1.1 täiendamiseks): 1. Päevase aja normtasemeid tuleks rakendada elamute lähialadel ehk õuealadel (normtase peab olema tagatud õueala piiril) ning öise aja normtasemeid eluhoone enda juures. Teiste müratundlike objektide (tervishoiu-, hoolekande- ja haridusasutused) puhul tuleks regulatsioonis määratud päevase ja öise aja normtasemeid rakendada tervishoiu-, hoolekande- ja haridusasutuste hoonete juures ehk norm peab olema tagatud vastava hoone enda juures. 4.2 Normtasemed Peatüki eesmärk: normtasemete defineerimine arvestades ka sotsiaalministri määruses nr 42 (regulatsiooni koostamise ajal kehtinud redaktsioon) toodud normtasemeid. Asja- ja ajakohasus: Kui varasemas sotsiaalministri määruses nr 42 oli defineeritud kolm normtaset: taotlus-, piir ja kriitiline tase, siis hetkel kehtivas atmosfääriõhu kaitse seaduses on defineeritud kaks normväärtust: piir- ja sihtväärtus. Seejuures on keskkonnaministri määruse nr 71 eelnõu seletuskirjas normtasemete arvu vähendamise kohta toodud järgmist: „Müra kriitilise taseme sätted on (määrusest) välja jäetud ning sätestatakse vaid piirväärtus (piirtaseme asemel) ja sihtväärtus (taotlustaseme asemel)“. Müra normatiivide vähendamise põhjuste kohta on määruse seletuskirjas mh toodud järgmist (täpsem käsitlus ptk-s 6.2.1): Keskkonna valdkonnas rakendatavate piirnormide põhimõtted on sätestatud keskkonnaseadustiku üldosa seadusega (edaspidi KeÜS). Olulise keskkonnahäiringu teket eeldatakse KeÜSi § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt muu hulgas juhul, mil on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtust. Seega on oluliseks keskkonnahäiringuks piirväärtuse ületamine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses on mh toodud ka järgmine põhimõte: § 10. Vältimispõhimõte – Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Töökoosolekul nr 4 (18.10.2018) käidi välja mõte, et kui soovitakse rajada elu- või ühiskondlikke hooneid harjutusvälja lähedale müra mõistes kriitilisse tsooni, siis tuleks konkreetse kinnistu kinnistusraamatusse teha ka vastav märge, et inimene on teadlik, et ta elab kõrge müratasemega piirkonnas. Vastavalt kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 8 tohib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, 16 laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Juhul kui rajatav, laiendatav või ümber ehitatav ehitis jääb müratsooni, kus ületatakse välismüra normtasemeid, seatakse müra taluvuse servituut, mis sisuliselt tähendabki sellekohast märget kinnistusraamatus. Võrreldes regulatsiooni koondaruande peatükis 4.2 esitatud normtasemete (taotlus- ja kriitiline tase) definitsioone atmosfääriõhu kaitse seaduses tooduga, siis on militaarmüra regulatsiooni kriitiline tase võrreldav atmosfääriõhu kaitse seaduses esitatud piirväärtusega ehk piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Regulatsiooni kriitilise taseme eesmärk on hoida aktiivse harjutuspäeva müratase lähimate müratundlike objektide läheduses inimeste poolt talutavates piirides. Seaduses esitatud „sihtväärtust“ rakendatakse vaid uute müratundlike alade planeerimisel. Samas militaarmüra regulatsiooni „taotlustase“ rakendub nii olemasolevatel kui ka uutel aladel, mis paiknevad harjutusväljade lähedal. Seega ei ole „taotlustase“ otseselt võrreldav atmosfääriõhu kaitse seaduse „sihtväärtusega“. Samas on regulatsioonis esitatud taotlustaseme eesmärk säilitada harjutusväljade lähialade müratundlike objektide läheduses pikaajaliselt häid akustilisi tingimusi ja seda eelkõige arendustegevuste kavandamisel harjutusväljadel. Keskkonnaministri määruse nr 71 kohaselt rakendub olemasolevatel aladel vaid üks normtase – piirväärtus. Militaarmüra regulatsioonis on siiani olnud kasutusel taotlustase ja kriitiline tase. Seejuures taotlustaset on rakendatud aasta aktiivsete päevade keskmise ehk pikaajalise müraolukorra normeerimisel nii olemasolevatel kui ka uutel aladel, mis paiknevad harjutusväljade lähedal. Teisalt on aasta aktiivsete päevade keskmine müraolukord teoreetiline ning sellist harjutuspäeva tõenäoliselt reaalselt ei eksisteeri. Samuti on viimase aja mürauuringud näidanud, et taotlustasemete ületamisi harjutusväljade lähialade müratundlike objektide juures esineb. Arvestades eelnevaid asjaolusid otsustati (alus: töökoosolek nr 4, 18.10.2018) taotlustaseme määratlemisest regulatsioonis loobuda ning jätkata konkreetse harjutuspäeva mürataseme normeerimist kriitilise taseme alusel. Otsusega olid nõus ka töökoosolekul viibinud Keskkonnaministeeriumi ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad. Eelnevaid asjaolusid arvestades ja ka käesoleva aruande eelnevas peatükis toodu põhjal tuleks regulatsioonis esitatud kriitilise taseme definitsiooni mõnevõrra korrigeerida (muudetud kohad on allajoonitud): ✓ Kriitiline tase – müratase, mis põhjustab olulist häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat müraolukorda müratundlike eluhoonete õuealal (päevasel ajal) või müratundliku hoone juures (eluhoone enda juures öisel ajal, ühiskondliku hoone enda juures nii päevasel kui öisel ajal). Kriitilist taset rakendatakse aktiivse harjutuspäeva müraolukorra hindamisel. Kui kriitiline tase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Lähtuvalt harjutuspäeva iseloomust ja kasutatavatest vahenditest on harjutusväljade kasutusgraafikutes välja toodud ka märge vastava harjutuspäeva mürataseme kohta: madal, keskmine või kõrge. 17 Regulatsiooni peatükis viidatud WHO juhendmaterjalis (1999) toodu on aktuaalne ka käesoleval hetkel ehk kokkuvõtvalt pikaajaline kõrges müratasemes viibimine võib põhjustada terviseprobleeme. Seda on tõdetud ka hilisemates WHO töödes (WHO, 2018a). Ettepanekud (ka kontseptsiooni peatükkide 1.4 ja 1.5 täiendamiseks): 1. Loobuda regulatsioonis taotlustaseme määratlemisest ning jätkata konkreetse aktiivse harjutuspäeva mürataseme normeerimist kriitilise taseme alusel; 2. Kriitilise taseme definitsiooni tuleks korrigeerida (muudetud kohad on allajoonitud): ✓ Kriitiline tase – müratase, mis põhjustab olulist häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat müraolukorda müratundlike eluhoonete õuealal (päevasel ajal) või müratundliku hoone juures (eluhoone enda juures öisel ajal, ühiskondliku hoone enda juures nii päevasel kui öisel ajal). Kriitilist taset rakendatakse aktiivse harjutuspäeva müraolukorra hindamisel. Kui kriitiline tase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks; 5. Soovituslikud indikaatorid ja normatiivsed väärtused Ettepanek: 1. Arvestades, et regulatsioon on aluseks militaarmüra uuringute koostamisel ning regulatsioonis toodud indikaatoreid ja normväärtuseid tuleb arvestada uuringu tulemuste tõlgendamisel, siis selge suunise andmiseks mürauuringute koostajatele tuleks 5. peatüki pealkirjas toodud „Soovituslikud“ asendada nt sõnaga „Rakendatavad“. 5.1 Indikaatorid Peatüki eesmärk: militaarmüra hindamisel kasutatavate indikaatorite määratlemine. Asja- ja ajakohasus: Peatükis on määratletud, et pikaajalise müraolukorra hindamiseks on sobilik kasutada A-korrigeeritud (ehk inimkõrva tundlikkusele kohandatud) müra hinnatud tasemeid LAr,ti päevase Ld ja öise Ln ajavahemiku kohta, arvestades ka impulsskorrektsiooni. Seejuures on müra hinnatud tasemed rakendatavad nii väikese- kui ka suurekaliibriliste relvade ja ka nende koosmõju korral. Arvestades, et A-korrigeeritud päevase ja öise aja müra hinnatud tasemeid on käsitletud pärast regulatsiooni kinnitamist valminud militaarmüra uuringutes ning asjaolu, et nimetatud indikaatorid on kasutusel ka keskkonnamüra üldisel hindamisel (nt keskkonnaministri määrus nr 71), on vastavad indikaatorid asja- ja ajakohased ka käesoleval hetkel. Soomes 2017. a rakendunud uue määrusega „Valtioneuvoston asetus raskaiden aseiden ja räjäytysten melutasoista“ (https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170903) on raskerelvade ja lõhkamiste pikaajalise müraolukorra hindamisel päevase ja öise normi asemel võetud kasutusele kogu ööpäeva hõlmav indikaator – päeva-õhtu-öö hinnatud müratase LRden. Kuna keskkonnamüra indikaatoritena on Eestis keskkonnaministri määruses nr 71 kasutusel päevase ja öise aja hinnatud müratasemed (vastavalt Ld ja Ln), siis põhimõtete võrreldavuse tagamiseks on otstarbekas ka militaarmüra regulatsioonis säilitada vastavad indikaatortasemed. Lisaks võrreldavusele keskkonnaministri määrusega tagab selline olukord võrreldavuse ka varasemalt tehtud ja võimalike uute mürauuringute tulemuste vahel. Ka töökoosolekul nr 4 viibinud Keskkonnaministeeriumi esindaja mainis, et Eesti siseriiklike müranormide määratlemisel ei ole 18 kavas minna üle vastavale indikaatorile (LRden) ehk edaspidine suundumus on jätkata päevase ja öise aja normeerimist. Kui pikaajalise müraolukorra hindamisel on asjakohane A-korrigeeritud müra hinnatud tase LAr,ti, siis suurekaliibriliste relvade poolt põhjustatud hetkelise häiringu hindamiseks on asjakohane regulatsioonis pakutud indikaator LCE (üksiku mürasündmuse maksimaalne C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase). Indikaator LCE iseloomustab suurekaliibriliste relvadega seotud madalasagedusliku müraga kaasnevat häiringut. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et vastav indikaator on jätkuvalt kasutusel ka teistes riikides (nt Soome, Rootsi), on indikaator ja regulatsiooni peatükis toodu jätkuvalt aja- ja asjakohane. Kuulmis- ja ehitiste kahjustustega seotud indikaatoreid on kirjeldatud peatükkides 5.3 ja 5.4 Võttes aluseks käesoleva töö raames analüüsitud pärast regulatsiooni kinnitamist valminud mürauuringud, teiste riikide müra hindamise praktika ning analüüsitud standardid ja arvutusmeetodid, siis ei näe analüüsi koostaja vajadust täiendavate indikaatorite (sh nt regulatsiooni peatükk 5.1 lõpuosa loendis esitatud indikaatorid LAImax, LCeq, LAmax) kasutusele võtmiseks. Ettepanekud: Peatükis toodu on aja- ja asjakohane ning muutmisettepanekuid ei tehta. 5.2 Normtasemed Peatüki eesmärk: selgitada normtasemete rakendamist ning määratleda normtasemete väärtused. Asja- ja ajakohasus: Peatükis on kirjeldatud kolme erineva normtaseme rakendamist: aasta aktiivsete päevade keskmine müratase (normeerimise aluseks taotlustase), aktiivse harjutuspäeva müratase (normeerimise aluseks kriitiline tase) ning suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse müratase (normeerimise aluseks C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase). Regulatsioonis toodud aasta aktiivsete harjutuspäevade(-ööde) (edaspidi on hajutuspäeva all silmas peetud kogu ööpäeva ning seega sulgudes eraldi „ööd“ üldjuhul välja ei tooda) keskmise müraolukorra leidmiseks välja pakutud arvutusvalem lähtub harjutusväljal aasta jooksul esinevate erinevate harjutuspäevade kaalutud müratasemest. Valemi eesmärk on keskmistada aasta aktiivsete harjutuspäevade mürataset selliselt, et arvesse võetaks erineva kasutuskoormusega päevad (nn tüüpilised harjutuspäevad). Samas on valemi rakendamine olnud problemaatiline ning mürauuringud ei ole seetõttu alati võrreldavad. Lisaks ei ole valem otseselt rakendatav mürakaartide koostamisel. Elanike seisukohast ei ole oluline aasta keskmine vms arvutatud olukord vaid ikkagi reaalne päev. Ka militaarmüraga sarnase tööstusmüra hindamisel lähtutakse tavaliselt nö ühe päeva (öö) kriteeriumist ehk normid peavad olema tagatud konkreetse päeva (öö) raames (üldjuhul hinnatakse halvimat olukorda). Lisaks on aasta aktiivsete päevade keskmise mürataseme normeerimise aluseks taotlustase, mille rakendamisest otsustati edaspidi aga loobuda (vt ptk 4.2). Seega eelnevaid asjaolusid arvestades otsustati (alus: töökoosolek nr 4, 18.10.2018) aasta aktiivsete päevade keskmise müraolukorra hindamisest edaspidi loobuda ning keskenduda reaalse kasutuskoormuse andmete alusel leitavatel aktiivsetel harjutuspäevadel kaasnevale müraolukorrale, käsitledes seejuures nii halvimat olukorda ehk maksimaalse kasutuskoormusega 19 harjutuspäeva kui ka nö tüüpilist harjutuspäeva. Sageli on mürauuringutes vajalik hinnata ka perspektiivset ehk arendusplaanide järgset müraolukorda. Arendusplaanide järgse maksimaalse kasutuskoormuse ja tüüpilise harjutuspäeva leidmine toimub sarnaste põhimõtete alusel nagu reaalselt esinenud kasutuskoormusegi korral. Siinkohal on oluline koostöö harjutusvälja vastutava isikuga. Aasta lõikes fikseeritavad kasutuskoormuse andmed ei sisalda hetkel infot kasutuse ööpäevase jagunemise kohta, kuna vastava info koondamine on keerukas. Seega kui on teada, et harjutusväljal toimuvad laskmised ka öisel ajal (23.00-07.00) tuleb öiste laskude osakaal määrata koostöös harjutusvälja vastutava isikuga. Kuigi hetkel on süsteemselt kogutud kasutuskoormuse andmeid vaid kahel aastal (2016-2017), siis tegevuse jätkumisel lisandub andmeid iga-aastaselt juurde. Tekib küsimus, millise aasta andmed mürauuringutes aluseks võtta? Käesoleva analüüsi koostaja seisukoht on, et kuna harjutusväljadel toimub pidev arendustegevus, siis oleks otstarbekam olemasoleva olukorra hindamisel lähtuda uuringu teostamisele eelnenud aasta kasutuskoormuse andmetest. Siinkohal tuleb aga arvestada, et välditaks nö erandlikke aastaid ehk selliseid aastaid, kus nt mingil põhjusel ei toimunud tavapärast väljaõpet või ei mingite probleemide tõttu ei fikseeritud kasutuskoormuse andmeid regulaarselt vms. Aktiivse harjutuspäeva(-öö) müraolukorra lähteandmete leidmine ja tulemuste võrdlemine kriitilise tasemega. Aktiivse harjutuspäeva müraolukorra hindamine on võimalik läbi müratasemete mõõtmiste ja arvutuste või modelleerimise. Pärast regulatsiooni kinnitamist valminud mürauuringutes on mõõdetud aktiivsel harjutuspäeval esinevat mürataset müratundlike objektide juures. Lisaks mõõtmistele on uuringutes koostatud ka vastava harjutuspäeva mürakaardid. Selline lähenemine on asjakohane ka edaspidi. Teades harjutusvälja kasutuskoormuse andmeid on võimalik määrata reaalselt esinenud erineva kasutuskoormusega harjutuspäevasid ning hinnata nendega seonduvat müra. Arvestades, et mürast lähtuvalt on problemaatilisem ehk nö halvim olukord maksimaalse koormusega päev ning ühegi harjutuspäeva müratase ei tohi ületada kriitilist taset, siis tuleb kasutuskoormuse andmete alusel leida kõrgeima müratasemega aktiivne harjutuspäev ehk maksimaalne müraolukord. Maksimaalse koormusega aktiivse harjutuspäeva müraolukorra arvutamiseks vajalikud sisendandmed on võimalik leida järgmiselt: Variant 1. Suurima laskude arvuga harjutuspäev. Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1. leida aasta jooksul reaalselt esinenud suurima laskude arvuga harjutuspäev; 2. kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 1 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad ning laskude arv). 20 Variant 2. Suurima helivõimsustasemega (helienergiatasemega) relvast laskmine vastava relva maksimaalse päevase laskude arvu korral. Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1. leida aasta jooksul reaalselt kasutatud relvadest suurima helivõimsustasemega (helienergiatasemega) relv; 2. leida aasta jooksul reaalselt punktis 1 leitud relva suurima laskude arvuga harjutuspäev; 3. kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 2 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad ning laskude arv). Variant 3. Lõhkamisel kasutatava suurima lõhkeaine kogusega harjutuspäev. Aasta kasutuskoormuse andmete alusel: 1. leida aasta jooksul reaalselt esinenud suurima kasutatud lõhkeaine kogusega harjutuspäev; 2. kasutada modelleerimise sisendandmetena punktis 1 leitud reaalse päeva andmeid (kasutusel olnud väljaõppealad ja -ehitised, relvad, lõhkeaine kogused ning laskude/lõhkamiste arv). Näitena võib siinkohal tuua Klooga harjutusvälja (Alkranel OÜ, 2018), kus 2017. a kasutuskoormuse andmete alusel modelleeriti mürakaardid maksimaalse koormusega harjutuspäevade (suurima laskude arvuga harjutuspäev ja suurima helivõimsustasemega relvast laskmise harjutuspäev) kohta. Mürakaartide alusel võib eelnimetatud maksimaalse koormusega harjutuspäevade müratase sõltuvalt kasutatavatest relvadest, laskude arvust ning laskmiskohtade paiknemisest maastikus harjutusvälja lähialal samas punktis erineda üle 5 dB. Seetõttu on oluline halvima olukorra iseloomustamiseks modelleerida kõik eelnevad variandid. Samas esineb maksimaalse koormusega päevi aastas vaid üksikutel kordadel ning oluline on määratleda ka nö tüüpiline päev. Tüüpilise päeva määratlemiseks analüüsitakse harjutusvälja kasutuskoormuse andmeid, mille alusel leitakse aasta jooksul enimkasutatavad alad ja enimkasutatavad relvad ning koostöös harjutusvälja vastutava isikuga konstrueeritakse nö tüüpiline päev. Seejuures tüüpilisel päeval kasutatavate relvade laskude arvuna võib käsitleda konkreetse relva aasta aktiivsete päevade aritmeetilise keskmisena leitud laskude arvu (kasutuskoormuse andmete laskemoona koguse alusel). Aasta jooksul esinenud nö halvima müraolukorraga harjutuspäeva(-öö) ja tüüpilise päeva kohta arvutatud (modelleeritud) A-korrigeeritud hinnatud mürataset (Ld või Ln) võrreldakse päevase ja öise aja kriitilise tasemega. Regulatsioonis on esitatud kriitilised tasemed väikese- ja suurekaliibriliste relvade kohta eraldi. Kuna reaalselt esinevad harjutusväljadel sageli ühel päeval koos nii väikese- kui suurekaliibrilised relvad on oluline eelkõige nende koosmõjust lähtuv müra. Regulatsioonis on kriitiline tase väikese- ja suurekaliibrilistel relvadel päevasel ajal sama (65 dB), kuid öisel ajal on suurekaliibrilistele relvadele määratud rangem müratase (50 dB) kui väikesekaliibrilistel relvadel (55 dB). Kuigi analüüsi koostaja nõustub regulatsiooni peatükis nimetatud erisuse kohta toodud põhjendusega, siis on ettepanek määrata kriitilise taseme puhul samad normväärtused väikese- ja suurekaliibrilistele relvadele, sest: 1. oluline on hinnata harjutuspäeva(-öö) koondmürataset, mitte eraldi väikese- ja suurekaliibriliste relvade müra; 21  2. reaalselt kasutatakse öisel ajal suurekaliibrilisi relvi väga harva, erandkorras; 3. suurekaliibriliste relvade suuremat häirivust aitab eristada suurem impulssmüra korrektsioon (+15 dB) võrreldes väikesekaliibriliste relvadega (+12 dB). Täheldatud on, et kokkupuude päevasel ajal 65 dB müratasemega põhjustab südame löögisageduse muutusi (WHO, 2018a). Seega võib 65 dB mürataset lugeda piiriks, kus müra põhjustab inimeses olulist häiringut ning selle kriitilise tasemena määratlemine on asjakohane. Oluliseks häiringuks öisel ajal võib pidada 55 dB. Siinkohal saab tõdeda, et ka WHO (1999) soovitab just häirivuse osas lähtuda öise müra puhul 10 dB madalamast müratasemest võrreldes päevase ajaga. Seega eelnevat arvestades on regulatsioonis toodud kriitilise taseme väärtused asjakohased v.a väikese- ja suurekaliibriliste relvade erisus. Siinkohal on ettepanek rakendada nii suure- kui ka väikesekaliibriliste relvade ja nende koosmõju hindamisel aktiivsel harjutuspäeval järgmisi kriitilisi tasemeid: päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 55 dB. Pärast regulatsiooni kinnitamist valminud mürauuringute tulemused on näidanud, et paiguti ületatakse harjutusväljade läheduses paiknevate müratundlike objektide juures kriitilisi tasemeid ja seda peamiselt maksimaalsete kasutuskoormuste (ehk nö halvimad olukorrad) korral ja nende harjutusväljade lähistel, kus kasutatakse suurekaliibrilisi relvi. Kui võrrelda regulatsioonis toodud kriitilisi tasemeid (65 dB ja 55 dB) keskkonnaministri määruses nr 71 toodud II kategooria alal kehtivate tööstusmüra piirväärtustega (60 dB ja 45 dB), siis tunduvad regulatsioonis esitatud kriitilise taseme väärtused esmapilgul leebemad kui määruse piirväärtused. Samas on oluline, et militaarmüra puhul rakendatakse rangemat impulssmüra parandustegurit (+12 dB/+15 dB) kui määruses impulssmüra puhul nõutakse (+5 dB). Arvestades, et regulatsioonis toodud kriitiline tase peab olema tagatud müra hinnatud taseme (impulssmüra parandiga korrigeeritud müratase) korral, siis reaalsuses ei kujune kriitilise taseme saavutamine müratundliku objekti juures leebemaks kui piirväärtuse saavutamine. Suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme normtase. Regulatsioonis on suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) normtasemeks määratud päevasel ajal 100 dB ja öisel ajal 90 dB. Soomes on 2017. a kehtima hakanud määruse kohaselt päevase aja LCE normväärtust varasemaga võrreldes 5 dB võrra leebemaks muudetud (varasem 100 dB; hetkel kehtiv 105 dB, v.a rahvuspargid jms kus kehtib endiselt 100 dB), öise aja kohta normväärtust sätestatud ei ole. Samas on määruses märgitud, et öisel ajal tuleb suurekaliibrilistest relvadest laskmist hoida minimaalsena. Pärast regulatsiooni kinnitamist valminud mürauuringute, kus määrati ka LCE, tulemuste alusel tuvastati lähimate müratundlike objektide juures regulatsioonis toodud LCE normtaseme ületamine ühes mürauuringus (Soodla harjutusväljal; Skepast&Puhkim AS, 2015) ja seda päevasel ajal ning nö halbades ilmastikutingimustes mõõdetud sisendandmete alusel. Siinkohal on ka oluline, et öisel ajal suurekaliibrilistest relvadest lastakse Kaitseväes vaid erandkorras. Arvestades eelnevaid asjaolusid, siis on regulatsioonis toodud LCE normväärtus 100 dB päevasel ajal ja 90 dB öisel ajal asjakohane ka käesoleval hetkel. Regulatsiooni peatükis on toodud ka põhimõte, et ajutiste väljaõppealade ja -ehitiste kasutamisel on lähimate müratundlike objektide juures lubatud päevase aja LCE normväärtuse ületamine, kuid oluline on tagada kogu aktiivse harjutuspäeva hinnatud mürataseme jäämine kriitilisest tasemest 22 allapoole. Kuna ka hetkel on osad väljaõppealad kasutusel vaid üksikutel päevadel, siis on toodud põhimõtte rakendamine jätkuvalt asjakohane. Riigikaitselise ehitise töövõime tagamine. Riigikaitselise ehitise töövõime tagamiseks vajalikud tingimused on sätestatud kaitseministri 26.06.2015 määruses nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“. Määruses on mh toodud, et riigikaitselise ehitise piiranguvööndis tohib ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Senise praktika kohaselt on töövõimet hinnatud lähtuvalt militaarmüra regulatsiooni normtasemetest ning lisaks ka keskkonnaministri määruses nr 71 toodud vastava kategooria ala tööstusmüra piirväärtusest. Samas on käesoleva analüüsi koostaja ettepanek edaspidi rakendada töövõime hindamisel ainult militaarmüra regulatsioonis toodud müra kriitilist taset ning võrrelda sellega maksimaalse ja tüüpilise harjutuspäevaga kaasnevaid müratasemeid. Täpsemalt on teemat käsitletud peatükis 8. Ettepanekud (rakenduvad ka kontseptsiooni peatükis 2.1.3 ja 3.3): 1. Edaspidistes mürauuringutes kasutada lähteandmetena harjutusvälja kohta aasta lõikes kogutavaid kasutuskoormuse andmeid. Kasutuskoormuse andmete alusel leida aktiivsete harjutuspäevade(-ööde) maksimaalsed harjutuspäevad(-ööd) ja tüüpiline harjutuspäev ning nendega kaasnev müraolukord. Tulemusi võrrelda kriitilise tasemega; Maksimaalse ja tüüpilise harjutuspäeva müraolukorra arvutamiseks vajalikud sisendandmed on võimalik leida analüüsi peatükis esitatud metoodikate alusel; 2. Määrata kriitilise taseme puhul samad normväärtused väikese- ja suurekaliibrilistele relvadele ning rakendada nii suure- kui ka väikesekaliibriliste relvade ja nende koosmõju hindamisel aktiivsel harjutuspäeval järgmisi kriitilisi tasemeid: päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 55 dB; 3. Harjutusväljadel, kus kasutatakse koos nii väikese- kui suurekaliibrilisi relvi tuleb müra hinnatud tasemena käsitleda nende koosmõjust tekkivat mürataset; 4. Harjutusväljadel, kus kasutatakse suurekaliibrilisi relvi, tuleb mürauuringus hinnata ka suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaset (LCE) ja võrrelda tulemusi vastava normtasemega (päevasel ajal 100 dB, öisel ajal 90 dB). 5.3 Võimalikud kuulmiskahjustused Peatüki eesmärk: käsitleda kõrgete müratasemete tõttu tekkida võivaid kuulmiskahjustusi. Aja- ja asjakohasus: Jätkuvalt tuleb arvestada olukorraga, et õppuste käigus ei põhjustataks kuulmiskahjustusi elanikkonnale või juhuslikult mõjutsoonis olevatele isikutele. Seega on peatükis toodud põhimõtted üldiselt aktuaalsed ka käesoleval hetkel. Samas ei ole teada senisest praktikast, et kõrvalised inimesed oleksid sattunud mõjutsooni ning saanud seetõttu kuulmiskahjustusi. Lisaks ei ole pärast regulatsiooni kinnitamist tehtud mürauuringute, kus on LCpeak (tipphelirõhutase) määratud, alusel esinenud LCpeak piirväärtuse ületamist. Vaatamata eelnevale on ka edasistes mürauuringutes oluline tähelepanu pöörata võimalike kuulmiskahjustuste riskile. Ettepanek oleks, 23 et kuulmiskahjustuste hindamisel indikaatorina kasutusel olev LCpeak tuleks mõõta nendes mürauuringutes, kus toimuvad reaalsed suurekaliibriliste relvade mõõtmised. Suurekaliibrilisi relvi hõlmavates mürauuringutes, kus viiakse läbi ainult modelleerimine, tuleb anda hinnang LCpeak normtaseme ületamise võimalikkuse kohta. Hinnangu aluseks on regulatsioonis toodud põhimõte, et suurekaliibriliste relvade puhul on indikaatori LCE väärtus samas mõõtepunktis reeglina 15 dB väiksem kui sama mõõtepunkti indikaatori LCpeak väärtus. Kui hinnangu tulemusena selgub, et LCpeak normtase võib olla ületatud, tuleks teha ettepanek tellida eraldi vastavad mõõtmised täpse LCpeak väärtuse leidmiseks. Regulatsiooni peatükis toodud tipphelirõhutaseme LCpeak soovituslik piirväärtus on 135 dB. Väärtuse kujundamise aluseks on WHO (1999) juhendmaterjal ja Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“. Määrus nr 108 ei ole regulatsiooni valmimisest alates muutunud ning endiselt on määruses 135 dB määratud selliseks müratasemeks, mille ületamise korral töökeskkonnas tuleb rakendada müra vähendavaid abinõusid. Lisaks on määruses tingimus, et töötajale mõjuv müra tipphelirõhutase (ka impulssheli korral) ei tohi ületada 137 dB(C). WHO (1999) juhendmaterjalis on täiskasvanule vastavaks piirmääraks LCpeak 140 dB ja lastele 120 dB. Viimati nimetatud väärtustele on viidatud ka uues WHO (2018b) juhendis „Environmental noise guidelines for the European Region“. Arvestades eelnevaid asjaolusid on tipphelirõhutaseme LCpeak soovituslik piirväärtus 135 dB endiselt asjakohane. Ettepanek (ka kontseptsiooni peatüki 2.1.1 täiendamiseks): 1. Kuulmiskahjustuste hindamisel indikaatorina kasutusel olev LCpeak tuleks mõõta nendes mürauuringutes, kus toimuvad reaalsed suurekaliibriliste relvade mõõtmised. Suurekaliibrilisi relvi hõlmavates mürauuringutes, kus viiakse läbi ainult modelleerimine, tuleb anda hinnang LCpeak normtaseme ületamise võimalikkuse kohta. Hinnangu aluseks on regulatsioonis toodud põhimõte, et suurekaliibriliste relvade puhul on indikaatori LCE väärtus samas mõõtepunktis reeglina 15 dB väiksem kui sama mõõtepunkti indikaatori LCpeak väärtus. Kui hinnangu tulemusena selgub, et LCpeak normtase võib olla ületatud, tuleks teha ettepanek tellida eraldi vastavad mõõtmised täpse LCpeak väärtuse leidmiseks. 5.4 Ehitiste kahjustused ja seotud kaebused Peatüki eesmärk: suurekaliibriliste relvade põhjustatud vibratsioonist tekkivate kahjustuste hindamine. Aja- ja asjakohasus: Peatükis antakse ülevaade kuidas vibratsioon tekib ja millist mõju see hoonetele avaldab. Kuna suurekaliibrilistest relvadest laskmine on endiselt õppustega kaasnev tegevus, siis on peatükis toodu ka endiselt asjakohane. Samas on peatükis teemaga mindud liiga detailseks. Sisuliselt on laskmiste/lõhkamistega seotud ehitiskahjustuste teema võimalik lühidalt kokku võtta järgmiselt (alus: Akukon Oy Eesti filiaal, 2009): Lõhkamis- või laskmiskohas tekitatud vibratsioon ei levi kaugemal paiknevate hooneteni maapinna kaudu, vaid vibratsiooni põhjustab maapinnale ja hoonetele mõjuv helilaine energia (nn lööklaine). Põhiline osa hoone vibratsioonist tekibki helilaine survest välispiirdele ja akendele ning see on suurim ehitiste kahjustusriski allikas. Erinevate allikatele toetudes pole raskerelvadest laskmiste puhul maapinna kaudu leviv vibratsioon suurte vahemaade korral eriti märkimisväärseks osutunud. Ka hoonete ligidal 24 maapinnas esinev vibratsioon on õhus leviva helirõhulainest tingitud ehk energia muundub hoone vibratsiooniks helilaine rõhust tarinditele tekkivast vibrokiirendusest. Vibratsiooni ulatust, häiringute ja kahjustuste suurust on võimalik hinnata olemasolevatel hoonetel vaid mõõtmiste teel. Aimu vibratsiooni poolt tekitatud häiringutest ja kahjustustest annab ka C- ja Z-helirõhutaseme mõõtmine või arvutamine. Laskmiste/lõhkamistega kaasnev õhulööklaine on võimalike ehitiskahjustuste tekitajana seotud suurekaliibriliste relvadega. Nimetatu lähtub asjaolust, et suurekaliibriliste relvade (lõhkelaengute) helivõimsustase on tunduvalt suurem kui väikesekaliibrilistel relvadel. Samuti levib suurekaliibrilistest relvadest laskmisega (lõhkamisega) seotud õhulööklaine oluliselt kaugemale, seevastu väikesekaliibrilistel sumbub lööklaine müraallika läheduses. Pärast regulatsiooni kinnitamist valminud töödes on ehitiste võimalikele kahjustustele tähelepanu pööratud suhteliselt vähe. Põhjuseid võib olla seejuures mitmeid, nt: 1. valdavalt on tegemist olemasolevate harjutusväljadega, kus on väljaõpet korraldatud juba kaua ning väljaõppealadele väga lähedal paiknevates hoonetes enam inimesi ei ela; 2. mürauuringus määratud suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse maksimaalse C- korrigeeritud heli ekspositsioonitase (LCE) jääb oluliselt alla taotlustaseme 100 dB. Sirgalas läbi viidud kahes mürauuringus (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014b, Akukon Oy Eesti filiaal, 2014-2015) on ühe osana keskendutud ehitiste kahjustuste mõõtmisele müratundlike hoonete juures. Uuringu tulemused näitasid, et lubatud piirtaset LZE 125 dB ei ületatud üheski mõõtepunktis. Teistes mõõtmistega seotud uuringutes on kohati LZE küll fikseeritud, kuid võrdlust piirtasemega ei ole teostatud. Siiski käesoleva analüüsi raames võrreldi nendes mürauuringutes toodud LZE väärtusi ning piirtaseme ületamisi ei tuvastatud. Vaatamata eelnevale on ehitiste kahjustuste temaatika siiski oluline ning ka edaspidi tuleks, eriti uute suurekaliibriliste relvade kasutusele võtmisel, ehitiste kahjustuste ohtu hinnata. Ettepanek on, et ehitiste kahjustuste hindamisel indikaatorina kasutusel olev LZE tuleks mõõta nendes mürauuringutes, kus toimuvad reaalsed suurekaliibriliste relvade mõõtmised. Suurekaliibrilisi relvi hõlmavates mürauuringutes, kus viiakse läbi ainult modelleerimine, tuleb anda hinnang LZE normtaseme ületamise võimalikkuse kohta. Indikatiivse hinnangu saab anda toetudes konkreetsest suurekaliibrilisest relvast tehtud lasu (üksik mürasündmus) maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) väärtusele ehk indikaatorite LCE ja LZE väärtuste vahe samas mõõtepunktis on üldiselt kuni 10 dB ehk LZE väärtus on kuni 10 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis. Nimetatud 10 dB erinevus lähtub mh standardist EVS-EN 61672-1:2013 Electroacoustics - Sound level meters -- Part 1: Specifications, mille alusel on Z-korrigeeritud ja C-korrigeeritud helitasemete erinevus sõltuvalt sagedusest 0-8,5 dB (16 Hz – 16 kHz; erinevus suureneb veelgi eeltoodud vahemikust väiksemate või suuremate sageduste korral). Kui mõõtmiste või hinnangu alusel on oht LZE normtaseme ületamiseks tuleb igat konkreetset juhtumit käsitleda eraldi (sh võimalikud leevendavad meetmed, vajadusel detailsed vibratsiooniuuringud vastavalt sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“). 25 Ettepanek (ka kontseptsiooni peatüki 2.1.2 täiendamiseks): 1. Ettepanek oleks, et ehitiste kahjustuste hindamisel indikaatorina kasutusel olev LZE tuleks mõõta nendes mürauuringutes, kus toimuvad reaalsed suurekaliibriliste relvade mõõtmised. Suurekaliibrilisi relvi hõlmavates mürauuringutes, kus viiakse läbi ainult modelleerimine, tuleb anda hinnang LZE normtaseme ületamise võimalikkuse kohta. Indikatiivse hinnangu saab anda ka toetudes konkreetsest suurekaliibrilisest relvast tehtud lasu (üksik mürasündmus) maksimaalse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) väärtusele ehk indikaatorite LCE ja LZE väärtuste vahe samas mõõtepunktis on üldiselt kuni 10 dB ehk LZE väärtus on kuni 10 dB suurem kui LCE väärtus samas mõõtepunktis. Kui mõõtmiste või hinnangu alusel on oht LZE normtaseme ületamiseks tuleb igat konkreetset juhtumit käsitleda eraldi (sh võimalikud leevendavad meetmed, vajadusel detailsed vibratsiooniuuringud vastavalt sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“). 6. Regulatsioon Eestis, Euroopa Liidus ja NATO riikides 6.1 Euroopa Liit ja NATO riigid Peatüki koostamisel on alusandmetena kasutatud Ramboll Eesti AS (2012) „Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides aruanne“ töös käsitletud standardite, mõõtmis- ja arvutusmetoodikate loendit. Peatüki eesmärk on selgitada välja kas Ramboll Eesti AS (2012) ja militaarmüra regulatsiooni koostamise ajal kehtinud rahvusvahelised standardid ja juhendid on aktuaalsed ja asjakohased ka käesoleval ajal ning vajadusel juhtida tähelepanu olulisematele muudatustele või uutele asjakohastele dokumentidele. Teiste kontseptsioonis ja koondaruandes viidatud referentsmaterjalide aja- ja asjakohasust hinnatakse vastavate peatükkide juures, kus nendele on viidatud. Lisaks uuriti Eesti lähiriikide militaarmüra regulatsiooni viimaste aastate praktika kohta. Siinkohal saab välja tuua, et vastavalt tellijalt saadud infole, ei ole NATO kehtestanud enda liikmesriikidele ühiseid müra mõõtmise või hindamise standardeid. 6.1.1 Relvade müraga seotud ISO standardid ning müra mõõtmis- ja arvutusmeetodid ISO standardid: 1. ISO 1996-1:2003. Akustika. Keskkonnamüra kirjeldus, mõõtmine ja hindamine - Osa 1: põhisuurused ja hinnanguprotseduurid Eesmärk: Standardisarja ISO 1996 1. osa defineerib põhisuurused, mida tuleb kasutada müra kirjeldamiseks avalikes keskkondades ning kirjeldab põhilist hindamiskorda. Samuti kirjeldab ta meetodeid keskkonnamüra hindamiseks ja annab juhiseid kogukonna potentsiaalse reaktsiooni prognoosiks eri tüüpi keskkonnamürade pikaajalisest ekspositsioonist põhjustatud häirivusele. 26  Seos militaarmüraga: Standardisarja ISO 1996 1. osa kirjeldab erinevat iseloomu omavate helide parandusi (sealhulgas ka militaartegevusest lähtuvaid helisid). Terminit „hinnatud tase“ kasutatakse reaalsete heliprognooside või mõõtmiste kirjeldamiseks, millele on lisatud üks või rohkem parandust. Hinnatud tasemete alusel võib hinnata kogukonna reaktsiooni pikaajalisele häirivusele. Helisid hinnatakse kas üksikult või koos viisil, mis võimaldab, kui vastutavad asutused peavad seda vajalikuks, arvesse võtta nende eriomadusi impulssiseloomu, tonaalsuse ja madalsagedusliku komponendi puhul ning teeliiklusmüra, muude transportmüra vormide (nagu lennuliiklusmüra) ja tööstusmüra eri tunnuseid. Militaarmüra regulatsiooni kohaselt tuleb kaugpunktides välismüra helirõhutasemete mõõtmine ja hindamine läbi viia vastavuses standardile ISO 1996-1. Nimetatud standardist tulenevad ka Eestis kasutatavad impulssmüraallika korrektsioonid ning see on aluseks väikese- ja suurekaliibriliste relvade liigitamisel. Asja- ja ajakohasus (sh võimalikud muudatused alates 2012): Endiselt asjakohane ja peamine alus müra mõõtmisel, häirivuse hindamisel ja võrdlemisel seadusandluses antud piirnormidega koos standardiga ISO 1996-2. Uus ISO standardi versioon kehtib alates aastast 2016 ja on üle võetud Eesti standardina EVS-ISO 1996-1:2017. Uusversioonis on peamiselt täpsustatud müra häirivuse hindamise aluseid ja arvutusmeetodeid. Enamus uuendustest puudutavad siiski tee-, raudtee- ja lennuliiklusest põhjustatud müra arvesse võtmist. Uuendusi nt impulssmüra osas, mis eeldaks muudatusi militaarmüra regulatsioonis, ei ole. Uusversioonis on esitatud täiendavad andmed häirivuse kohta elanikkonnas, mis näitavad, et väga erinev on ka inimeste tundlikkus müra osas indiviiditi (vt EVS-ISO 1996-1:2017 lisad D, E, F), mis omakorda võib viidata tarvidusele kasutada pigem karmimaid nõudeid. 2. ISO 1996-2:2017. “Akustika – Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine” Eesmärk: Standardi ISO 1996-1 sõsarstandard, korrektsete mõõteandmete kogumise juhend. Annab täpsed juhised ja piirangud mõõtekohtadele, nende asukohtadele, mõõtmiste aegsetele meteoroloogilistele tingimustele jne erinevate müraparameetrite mõõtmiseks, tulemuste korrigeerimiseks, erinevate parameetrite arvutamiseks ja hindamiseks. Seos militaarmüraga: Standard annab praktilised ning konkreetsed juhised, mille alusel kogutakse müraolukorrale hinnangu andmiseks vajalikud mõõteandmed. Militaarmüra regulatsiooni kohaselt tuleb kaugpunktides välismüra helirõhutasemete mõõtmine ja hindamine läbi viia vastavuses standardile ISO 1996-1 ja selle praktilisele lisale ISO 1996-2. Asja- ja ajakohasus: Endiselt asja- ja ajakohane. Üle võetud Eesti standardina numbri all EVS-ISO 1996-2:2017. 27 3. ISO 9613-2:1996. Akustika. Heli nõrgenemine välitingimustes leviku korral – Osa 2: Üldine arvutusmeetod Eesmärk: Standard kirjeldab arvutusmeetodit heli sumbuvuse määramiseks selle levikul väliskeskkonnas, eesmärgiga hinnata mürataset erinevatel kaugustel müraallikast. Määratakse ekvivalentne A-kaalutud müratase. Seos militaarmüraga: arvutusmeetod on laialdaselt kasutusel ning rakendatav paljude müraallikate (sh tööstusmüra) ja keskkondade puhul. Kuigi standard ei ole otseselt soovitatav militaarmüra sumbuvuse arvutamiseks, on praktikas militaarmüra modelleerimistes (nii Eestis kui nt Soomes) nimetatud standard siiski kasutusel. Kasutamine tuleneb peamiselt asjaolust, et rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikat konkreetselt militaarmüra modelleerimiseks ei ole välja töötatud. Täpsem teema käsitlus on regulatsiooni koondaruande peatükis 7.4. Militaarmüra regulatsiooni kohaselt on soovitav militaarmüra arvutamise, modelleerimise meetodina kasutada standardit ISO 9613-2. Asja- ja ajakohasus: Standard ei ole muutunud võrreldes regulatsiooni koostamise ajaga. Üle võetud Eesti standardina numbri all EVS-ISO 9613-2:2006. 4. ISO 17201-1:2005. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 1: Relvasuudme laskude mõõtmine Eesmärk: standard ISO 17201-1:2005 annab juhised ja täpsustab metoodikat, kuidas hinnata relvasuudmest lähtuva energia hulka ning suunatust (direktsionaalsus) müra ekspositsioonitasemete mõõtetulemustest ja kuidas selliseid mõõtmisi läbi viia. Meetodit kohaldatakse heliallika heli mõõtmiseks kaugustel 10-50 meetrit, kus helirõhu tipptasemed on väiksemad kui 154 dB. Mõõteandmed on kasutatavad müra leviku mudelites arvutuste lähteandmetena. Standardi alusel on võimalik prognoosida laskealalt tulenevat relvade müra levimist ümbruskonda. Lisaks on andmeid võimalik kasutada erinevate relvatüüpide heli emissioonide või relvades kasutatavate erinevate laskemoonade omavaheliseks võrdlemiseks. Seos militaarmüraga: meetod on eelkõige mõeldud tsiviilkasutuses lasketiirudele, kuid on võimalik kasutada ka militaarmüra hindamiseks väikesekaliibriliste relvade tekitatava mürataseme korral. Militaarmüra regulatsiooni kohaselt on rahvusvaheline standard ISO 17201-1 üks kahest variandist, mida tuleb kasutada väiksekaliibriliste relvade helivõimsustasemete mõõtmiseks ja määramiseks. Asja- ja ajakohasus: Endiselt asjakohane. Väheldane parandus (parandused peamiselt viidatud dokumentide nimetustes) 2009. a, üle võetud Eesti standardina EVS ISO 17201- 28  1:2005/AC:2009. NB! Ettevalmistamisel on alusdokumendi uus versioon, publitseerimise tähtaeg 2018. 5. ISO 17201-2:2006. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 2: Relvasuudme laskude ja laskemoona lendamise heli arvutuse hindamine Eesmärk: ISO 17201-2:2006 täpsustab metoodikat, kuidas hinnata akustilise heliallika algandmeid, milleks on laskmise korral relvasuudmes tekkiv heli, plahvatused ning laskemoona lendamise heli. Standardit kasutatakse ka siis, kui puuduvad heli mõõtmise andmed või algandmed, mida on vaja teada, arvutamaks laskemoona lennuheli vastavalt standardile ISO 17201-4. Seos militaarmüraga: meetod on eelkõige mõeldud tsiviilkasutuses lasketiirudele, kuid on võimalik kasutada ka militaarmüra hindamiseks väikesekaliibriliste relvade tekitatava mürataseme korral. Militaarmüra regulatsioonis standardile ei viidata. Asja- ja ajakohasus: Hetkel kehtiv. Arvestades, et tegemist on eelkõige tsiviillasketiirudes väikesekaliibrilistest relvadest laskmise müra hindamiseks mõeldud standardiga, mida ei ole ka militaarmüra uuringutes kasutatud, siis ei ole standardiga arvestamine otseselt asjakohane. 6. ISO 17201-3:2010. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 3: Juhised heli leviku arvutamiseks Eesmärk: Standard ISO 17201-3:2010 määrab meetodid, mille alusel on võimalik prognoosida ühe lasu tulistamise heli ekspositsioonitaset etteantud punktis. Juhendid on antud peale ekspositsioonitaseme ka teiste akustiliste näitajate välja arvutamiseks. Standardit kohaldatakse heliallika poolt tekitatud heli mõõtmiseks kaugustel, kus tipp- helirõhutasemed on väiksemad kui 154 dB. Seos militaarmüraga: meetod on eelkõige kasutatav tsiviilkasutuse lasketiirudele, kuid on võimalik kasutada ka militaarmüra hindamiseks väikesekaliibriliste relvade tekitatava mürataseme korral. Militaarmüra regulatsioonis standardile ei viidata. Asja- ja ajakohasus: Hetkel kehtiv, kuid standard on üle vaatamisel ja uuendamisel. Arvestades, et tegemist on eelkõige tsiviillasketiirudes väikesekaliibrilistest relvadest laskmise müra hindamiseks mõeldud standardiga, mida ei ole ka militaarmüra uuringutes kasutatud, siis ei ole standardiga arvestamine otseselt asjakohane. 29 7. ISO 17201-4:2006. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 4: Laskemoona lendamise heli prognoosimine Eesmärk: Standard ISO 17201-4:2006 annab juhised arvutusliku mudeli laskemoona lendamise heli akustilise helienergia väljaselgitamiseks. Standardiga on võimalik välja selgitada 1/3 oktaavi spektrid, mis on nominaalses keskmises sagedusvahemikus 12,5-10 kHz oleva heli ekspositsioonitasemetena. Ühtlasi annab standard ka juhised, kuidas käsitleda heliallika helienergiat vastuvõtja punktis. Seos militaarmüraga: Standard ISO 17201-4:2006 on mõeldud relvadele kaliibriga alla 20 mm, kuid selle standardi nõudeid on võimalik kohaldada ka suurema kaliibriga relvadele. Lisaks on andmeid võimalik kasutada ühe ja sama relva puhul erineva laskemoona võrdlemiseks. Standard on küll mõeldud tsiviilkasutuses olevatele lasketiirudele, kuid seda on võimalik kasutada ka militaarsete relvade laskemoona heli prognoosimiseks. Militaarmüra regulatsioonis standardile ei viidata. Asja- ja ajakohasus: Hetkel kehtiv muudatusteta. Vastavalt regulatsioonile laskemoona lennuheli müraga militaarmüra uuringutes ei arvestata. Seega ei ole standard asjakohane. 8. ISO 17201-5:2010. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 5: Müra ohje Eesmärk: Standard ISO 17201-5:2010 annab juhised, kuidas ohjata välistest lasketiirudest tulenevat müra. Müra kontrollimine teostatakse kas lasketiirude müra mõõtmiste või arvutuste teel. ISO 17201-5:2010 kasutatakse kas olemasolevate või uute lasketiirude planeerimisel. Standard on mõeldud kõikide asjakohaste kohalike eeskirjade ja õigusaktide täiendamiseks, mis eeldavad heli ekspositsioonitaseme asendamist teiste näitajatega, nagu on esitatud standardis ISO 17201-3. Seos militaarmüraga: Standard käsitleb laskepaikadest lähtuva müra ohjet, mis tähendab tegevusi ja võtteid mürataseme ja häirituse vähendamiseks laskepaikade ümbruses. Standard on küll mõeldud tsiviilkasutuses olevatele lasketiirudele, kuid seda on võimalik kasutada ka militaarsete relvade laskemoona heli prognoosimiseks. Militaarmüra regulatsioonis standardile ei viidata. Asja- ja ajakohasus: Kehtiv muudatusteta. Kuna tegemist on tsiviillasketiirude ja väikesekaliibriliste relvade müra ohjamiseks mõeldud standardiga, siis on ka selles toodud põhimõtted rakendavad ainult väikesekaliibriliste relvade puhul. Põhimõtted on sarnased regulatsiooni ptk-s 10 väikesekaliibriliste relvade kohta esitatud müra leevendusmeetmetega. Seega standard on osaliselt (ainult lasketiirude puhul) asjakohane. 30 Muud mõõtmis- ja arvutusmetoodikad: 9. General Prediction Method for Industrial Plants (Nordforsk 32/GPM). Tegelikult: „Kragh, J., et al., Environmental Noise from Industrial Plants. General Prediction Method. Danish Acoustical Laboratory. Report 32, 1982“. Eesmärk: Teadusuuringutel tuginev metoodika müra mõõtmiseks (tegemist ei ole standardiga). Seos militaarmüraga: Meetod on esile toodud Ramboll Eesti AS (2012) koostatud aruandes, põhjendusega, et see on aluseks mitmetele teistele Skandinaavia mõõtmis- ja modelleerimismeetoditele, näiteks NT ACOU 099. Otsene seos militaarmüraga siiski puudub. Militaarmüra regulatsioonis meetodile ei viidata. Asja- ja ajakohasus: Kuna militaarmüraga otsene seos puudub, siis ei ole meetodi rakendamine asjakohane. 10. Nordtest method NT ACOU 099. Shooting ranges: Prediction of noise. Nordtest, 2002 Eesmärk: lasketiirude kasutamisest põhjustatud mürataseme määramine. Seos militaarmüraga: lasketiirudest põhjustatud mürataseme määramine alla 20 mm kaliibriga relvadele, võtab arvesse laskepaiga eripärasid nagu varjestus jms. Erinevalt ISO 17201-1-st ei hinnata mitte relva vaid laskepaiga omadusi. Militaarmüra regulatsiooni kohaselt on Nordtest meetod NT ACOU 099 üks kahest variandist, mida tuleb kasutada väiksekaliibriliste relvade helivõimsustasemete mõõtmiseks ja määramiseks. Asja- ja ajakohasus: põhimõtteliselt endiselt asjakohane, ent rakendatav ainult suvistel tingimustel ning määratakse summaarne A-kaalutud helirõhk LpAI. Võtab arvesse nii varjestusefekte kui projektiili ülehelikiirusel lennul tekkivat heli. 11. Proposal for Nordtest Method: NORD 2000 – Prediction of Outdoor Sound Propagation. 27 March 2007, revised 13 January 2014, DELTA Eesmärk: eelkõige tee- ja raudteemüra, aga ka tööstuslikest allikatest lähtuva müra hindamine. Seos militaarmüraga: otsene seos puudub, kaudselt seotud militaartranspordiga, mida aga regulatsioon ei reguleeri. Militaarmüra regulatsioonis NORD 2000 meetodiga ei arvestata. Asja- ja ajakohasus: Ei ole asjakohane. 31 LISAKS EELNEVALE: KAS ON TEADA MÕNI STANDARD, MEETOD, MIDA PEAKS TÄNASEL PÄEVAL MILITAARMÜRA KONTEKSTIST LÄHTUVALT VEEL ARVESTAMA? Võimalikud kandidaadid: 1. NT ACOU 112. Acoustics: Prominence of impulsive sounds and for adjustment of LAeq. http://www.nordtest.info/index.php/methods/item/acoustics-prominence-of- impulsive-sounds-and-for-adjustment-of-laeq-nt-acou-112.html. Selgitus ja seos militaarmüraga: meetod impulsiivse heli detekteerimiseks ja selle tasemele vastava parandi rakendamiseks müra hinnatud taseme leidmiseks. Kõnealusele meetodile kui rahvuslikult kasutatavale viisile impulsiivse müra eripäraselt kõrge häirivuse arvesse võtmiseks viitab ISO 1996-2:2016. Järeldus: kuigi meetod annaks võimaluse täpsemalt hinnata võimalikku impulssmürast tulenevat häirivust, siis: ✓ enamikes teistes riikides on kasutusel ühenumbrilised parandid ning lähtuvalt müraallika kaugusest igale relvale eraldi parandit ei arvutata; ✓ konkreetse relva jaoks täpsemate parandite leidmiseks vajalikud algandmed ei pruugi olla kõigis varasemates relvade müraemissiooni mõõtmistöödes säilinud ning vajalikuks võib osutuda uute ja/või täpsemate mõõtmiste läbi viimine, mis suurendab töö mahtu ning maksumust; ✓ küsitavusi tekitab täpsemate parandite kasutamise võimalikkus müra modelleerimisel. Seetõttu otsustati antud meetodiga edasises analüüsis mitte arvestada. 2. EN ISO 3744:2010. “Acoustics - Determination of sound power levels and sound energy levels of noise sources using sound pressure – Engineering methods for an essentially free field over a reflecting plane (ISO 3744:2010)”. Selgitus ja seos militaarmüraga: üldine juhend (impulss)müra allikatest lähtuva helienergiataseme määramiseks. Võimalik abimaterjal lähteandmete kogumise metoodikate täiendamiseks lisaks ISO 17201 seeria standarditele. Järeldus: meetod võib osutuda kasulikuks konkreetsete mõõtmiste läbi viimisel, kuid antud regulatsiooni esimeses lähenduses piisab juba arvesse võetud ISO 17201 seeria standarditest. Edasises analüüsis ei arvestata. 3. MIL-STD-1474E: DESIGN CRITERIA STANDARD. NOISE LIMITS. https://www.arl.army.mil/www/pages/343/MIL-STD-1474E-Final-15Apr2015.pdf. Selgitus ja seos militaarmüraga: tegemist on USA Kaitseministeeriumi miinimumnõuetega sõjaväelistele struktuuridele hangitavate masinate jt vahendite tekitatava müra kohta. 32  Järeldus: kuivõrd antud regulatsioonis käsitletakse relvadest põhjustatud impulssmüra, siis edasises analüüsis seda dokumenti ei arvestata. Samas kui perspektiivis soovitakse regulatsiooni laiendada ka sõidukitest ja muust tehnikast põhjustatud mürale, võib see olla oluliseks infomaterjaliks. 4. ANSI/ASA S12.75: American National Standard Methods for the Measurement of Noise Emissions from High Performance Military Jet Aircraft. https://global.ihs.com/doc_detail.cfm?&csf=ASA&item_s_key=00603196&item_key_da te=871231&input_doc_number=MILITARY%20NOISE&input_doc_title=&org_code= ASA&input_asa_filter=ASA. Selgitus ja seos militaarmüraga: USA rahvuslik standard sõjaväelennukitest põhjustatud müraemissiooni taseme mõõtmise meetodi kohta. Relevantne näiteks Lennuväebaasi kontekstis, kuigi militaarmüra regulatsioon õhusõidukite müra ei reguleeri. Järeldus: kuivõrd antud regulatsioonis käsitletakse relvadest põhjustatud impulssmüra, siis edasises analüüsis seda dokumenti ei arvestata. Samas kui perspektiivis soovitakse regulatsiooni laiendada ka lennuvahenditest ja muust tehnikast põhjustatud mürale, võib see olla oluliseks infomaterjaliks. 5. ANSI/ASA S12.9 PART 4: American National Standard Quantities and Procedures for Description and Measurement of Environmental Sound – Part 4: Noise Assessment and Prediction of Long-term Community Response. https://global.ihs.com/doc_detail.cfm?&csf=ASA&item_s_key=00275243&item_key_da te=840204&input_doc_number=MILITARY%20NOISE&input_doc_title=&org_code= ASA&input_asa_filter=ASA. Selgitus ja seos militaarmüraga: praktilistel teadusuuringutel põhinev USA rahvuslik standard elanikkonna mürast häirituse hindamiseks ja ennustamiseks pikemaajalises perspektiivis. Järeldus: kuna standard ei ole vabalt kätte saadav ning käesolevas töös keskendutakse mh Eesti lähiriikide kogemustele, siis nimetatud standardiga edasises analüüsis ei arvestata. 6.1.2 Militaarmüra regulatsiooni muutused Eesti lähiriikides Käesoleva töö tellija saatis päringud vastavate lähiriikide: Soome, Rootsi, Taani, Inglismaa, Saksamaa esindajatele, eesmärgiga saada teada nende riikide militaarmüra regulatsiooni võimalike muudatuste kohta viimastel aastatel. Saabunud tagasiside on kokkuvõtvalt järgmine: 1. Taani: regulatsioonis olulisi muudatusi tehtud ei ole. Üks alusdokumentidest (Miljøministeriet BEK nr 468 af 13/06/2002. Bekendtgørelse om støjregulering af forsvarets øvelsespladser og skyde- og øvelsesterræner) on ülevaatamisel (lasketiirude müraga seonduv); 2. Inglismaa: riiklikul tasandil militaarmüra reguleerimist ei toimu. Üldiselt on militaarmüra osas seatud eesmärgiks, et lasketiiru (harjutusvälja) piiril ei tohi müratase ületada 130 dB; 3. Rootsi: regulatsioonis olulisi muudatusi tehtud ei ole; 33  4. Saksamaa: militaarmüra regulatsiooni ja müraleviku ohjamise põhimõtted on paljuski sarnased Eesti omale (sh nt relvade jaotamine väikese- ja suurekaliibrilisteks (piiriks kaliiber 20 mm); kehtestatud päevase ja öise aja kohta müra normtasemed jms). Samas on Saksamaa praktika, et õppuste planeerimisel „mängitakse“ need läbi eelnevalt ka müramudelis (tarkvara (WinLarm), mille tulemusena tekib iga konkreetse olukorra (harjutuspäeva) kohta mürakaart ning selguvad võimalikud probleemsed piirkonnad, kus müra normtase on ületatud. Sellise lahenduse kasutamine aitab juba enne õppust seda paremini planeerida ning piirkonna elanikke informeerida; 5. Soome: 2017. a rakendus Soomes uus määrus „Valtioneuvoston asetus raskaiden aseiden ja räjäytysten melutasoista“ (https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170903), mis sätestab müratasemed raskerelvadele ja lõhkamistele ning asendab täielikult Ramboll Eesti AS 2012. a töös viidatud Soome Kaitsejõudude juhendmaterjali „Raskaiden aseiden ja räjähteiden aiheuttaman ympäristömelun arvointi“ (Jaloniemi, 2005). Seega on Soomes militaarmüra regulatsioon viidud siseriiklikule tasandile. Uues määruses on varasema juhendmaterjaliga võrreldes muutunud: ✓ relvastuse jaotamise põhimõte. Kui varasemalt eristati väikese- ja suurekaliibrilisi relvi nii, et suurekaliibriliseks loeti relvad kaliibriga üle 12,7 mm ning lõhkeained/lõhkevahendid, milles sisalduv lõhkeaine kogus on üle 60 g TNT ekvivalent, siis uues määruses on vastavad näitajad relvad kaliibriga >20 mm ja lõhkeaine kogus üle 200 g TNT ekvivalent; ✓ impulssmüra korrektsioon. Varasemalt kasutati impulsskorrektsioonina +9 dB, uue määruse kohaselt aga +15 dB; ✓ müra normeerimise põhimõte ja normid. Varasemalt oli normtase määratud päevase ja öise aja kohta eraldi: päevasel ajal hinnatud müratase (LAeq + impulsskorrektsioon) elamupiirkondades 55 dB, puhkepiirkondades 45 dB ning öisel ajal sõltuvalt, kas tegemist olemasoleva või uue asualaga vastavalt 50 dB või 45 dB. Uues määruses on aga aluseks võetud ööpäevakeskmine (LRden) müra normtase 55 dB (rahvusparkides, looduskaitsealad 50 dB). Lisaks ei tohtinud varasema juhendmaterjali kohaselt C-heli ekspositsioonitase LCE elamualadel ületada väärtust 100 dB, samas uues määruses on vastavaks normtasemeks päevasel ajal 105 dB (rahvusparkides, looduskaitsealadel 100 dB). Uues määruses rõhutatakse ka, et õhtul (19.00-22.00), öösel (kell 22.00-07.00), nädalavahetustel ja riigipühadel tuleb raskerelvade ja plahvatuste müra hoida võimalikult minimaalsena. Soome Valitsuse seadus nr 53/1997 „Ampumaratojen aiheuttaman melutason ohjearvoista“, mis sätestab lasketiirudes kasutatavatele väikesekaliibrilistele relvadele kehtivad lubatud müra normtasemed, on endiselt kasutusel ja muudatusi selles pole tehtud. Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et lähiriikides ei ole viimastel aastatel militaarmüra regulatsioon olulisel määral muutunud. Erandiks on siinkohal Soome, kus militaarmüra reguleerimine on viidud siseriiklikule tasandile ning muudetud on ka varasema juhendmaterjaliga võrreldes müraga seonduvaid põhimõtteid. 34  6.2 Eesti 6.2.1 Eestis kehtiv müra regulatsioon Võrreldes militaarmüra regulatsiooni koostamise ajaga on mõnevõrra muutunud välisõhus leviva müra õiguslik raamistik. Välisõhus leviva müra regulatsiooni aluseks on käesoleval hetkel atmosfääriõhu kaitse seadus ning sellest lähtuvad vastavad keskkonnaministri määrused: ✓ keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; ✓ keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“; ✓ keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Lisaks eelnevale on eraldi reguleeritud töökeskkonna müra (Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“; kehtis ka militaarmüra regulatsiooni koostamise ajal) ja välitingimustes kasutatavate seadmete müra (majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“). Varasemalt välisõhus leviva müra normeerimise aluseks olnud sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ reguleerib tänases õigusruumis vaid elu- ja ühiskondlike hoonete ruumides esinevaid müratasemeid ning mürataseme mõõtmise meetodeid. Kuigi õiguslikud alused on võrreldes militaarmüra regulatsiooni koostamise ajaga mõnevõrra muutunud on müraga seonduvad põhimõtted jäänud üldjoontes samaks, sh nt asjaolu, et riigikaitselise tegevusega kaasnev ehk militaarmüra ei kuulu endiselt siseriikliku müra regulatsiooni alla (aluseks atmosfääriõhu kaitse seadus). Teatud erisused varasemaga võrreldes siiski esinevad ning asjakohastel ka alljärgnevalt peatutakse. 1. Varasemalt sotsiaalministri määruses nr 42 esitatud mürakategooriad on hetkel defineeritud atmosfääriõhu kaitse seaduses. Võrreldes varasemaga on mürakategooriaid täpsustatud ja juurde lisandunud. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: ✓ I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; ✓ II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; ✓ III kategooria – keskuse maa-alad; ✓ IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; ✓ V kategooria – tootmise maa-alad (keskkonnaministri määruses nr 71 normeerimata); ✓ VI kategooria – liikluse maa-alad (keskkonnaministri määruses nr 71 normeerimata). 35  Selgitus: Militaarmüra regulatsiooni mõistes on olulised eelkõige müratundlikud ehitised (elamud, ühiskondlikud hooned jms), mis paigutuvad sarnaselt varasemale õigusruumile endiselt II või III kategooriasse. 2. Välisõhus leviva müra normeerimiseks on hetkel kehtivas regulatsioonis kasutusel kaks normväärtust: ✓ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; ✓ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Seejuures loetakse uue planeeringuga alaks uue planeeringuga kavandatavat uut müratundlikku ala. Selgitus: Sotsiaalministri määruse nr 42 varasemas redaktsioonis oli müra normeeritud rohkemate näitajatega: müra taotlustase uutel planeeritavatel aladel, taotlustase olemasolevatel aladel, piirtase ja kriitiline tase. Seega on hetkel kehtivas regulatsioonis normväärtusi vähem ning olemasolevatel aladel rakendatakse vaid müra piirväärtust. Näiteks II kategooria alal kehtib praegu tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Sotsiaalministri määruse nr 42 varasemas redaktsioonis kehtis olemasoleval II kategooria alal aga taotlustase (päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 40 dB), piirtase (päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB) ja kriitiline tase (päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 55 dB). Müra normatiivide vähendamise põhjuste kohta on keskkonnaministri määruse nr 71 eelnõu seletuskirjas toodud järgmist: Selleks, et müra normtasemete regulatsioon vastaks võimalikult suurel määral õigusselguse põhimõttele ning oleks kõigi osaliste poolt tõhusalt ellu viidav, on püütud luua süsteem, kus normid oleksid võimalikult selged, arusaadavad, ei põhjustaks mitmeti mõistmist ning oleksid ka lihtsalt rakendatavad. /…/ Keskkonna valdkonnas rakendatavate piirnormide põhimõtted on sätestatud keskkonnaseadustiku üldosa seadusega (edaspidi KeÜS). Olulise keskkonnahäiringu teket eeldatakse KeÜSi § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt muu hulgas juhul, mil on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtust. Seega on oluliseks keskkonnahäiringuks piirväärtuse ületamine. /…/ Kehtivate müranormide rakendamisel on ilmnenud raskusi piirtaseme, taotlustaseme ja kriitilise taseme omavaheliste seoste väljaselgitamisel ning kohaldamisel. Selle probleemi lahendamiseks on eelnõukohases määruses vähendatud normtasemete arvu. Müra kriitilise taseme sätted on välja jäetud ning sätestatakse vaid piirväärtus (piirtaseme asemel) ja sihtväärtus (taotlustaseme asemel). Taotlustaseme ja selle rakendamise võimalike alternatiivide analüüsimisel leiti, et müraprobleemi vähendamise eesmärki täidab kõige paremini lahendus, mille korral 36  sihtväärtus on normtase, mida rakendatakse uute planeeringute korral planeeritaval alal ja see jääb kohustuslikuna kehtima ka pärast planeeringu kehtestamist. 3. Kui varasemalt oli reguleeritud ainult välisõhu strateegilise mürakaardi koostamine, siis hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt on atmosfääriõhu kaitse seaduses täiendavalt esitatud ka välisõhu mürakaardi koostamine. Välisõhu mürakaart koostatakse olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta. Seejuures on koostamise aluseks müra normtaseme ületamine või elanike põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised, mis kinnitavad olulist mürahäiringut. Välisõhu mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava koostamist korraldab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil ning mürakaardi ja tegevuskava tulemusi arvestatakse planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste seadmisel. Selgitus: Kuigi atmosfääriõhu kaitse seadus ei rakendu riigikaitseliste tegevustega kaasnevale mürale on nt Kaitseväe harjutusväljade mürakaartidega arvestamine vastava kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi välisõhu mürakaardi koostamisel siiski asjakohane. 6.2.2 Perioodil 2014-2018 valminud militaarmüra uuringute vastavus militaarmüra regulatsioonile. Koondülevaade Ajaperioodil 2014-2018 teostati 10 militaarmüraga seotud uuringut: ✓ Sirgala harjutusvälja helirõhutasemete mõõtmine 18.07.2014. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014b; ✓ Viru jalaväepataljoni lasketiiru mürauuring. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014a; ✓ Sirgala harjutusvälja helirõhutasemete mõõtmised 9.12.2014, 11.12.2014 ja 17.2.2015. Akukon Oy Eesti filiaal, 2014-2015; ✓ Kaitseväe keskpolügoonil hävitajate F-16 õhuväeõppuse mürauuring. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a; ✓ Kaitseväe keskpolügoonil CV9035 jalaväe lahingumasina 35 mm kahuri mürauuring. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015b; ✓ Kaitseväe keskpolügoonil tanki Abrams pardarelva müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a; ✓ Kaitseliidu Tallinna Maleva Männiku lasketiiru mürauuring. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015c; ✓ Soodla harjutusvälja mürauuring. Skepast&Puhkim AS, 2015; ✓ Kaitseväe keskpolügooni mürakaart. Alkranel OÜ, 2016; ✓ Rutja laskepaiga mürauuring. Maalt-merele orienteeritud laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast. Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018. Nimetatud tööde teostamise ajal oli põhimahus valminud või kinnitatud „Militaarmüra regulatsiooni kontseptsioon ja koondaruanne“ (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015b). Militaarmüra regulatsiooni analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada välja, kuidas on regulatsioon mürauuringutes rakendatav, mis on selle kitsaskohad ja puudused, kas uuringute koostajad on regulatsiooni mõistnud ühtemoodi, kas tehtud uuringud vastavad regulatsiooni põhimõtetele ja nõuetele. Selle 37 tarbeks koostati nimekiri olulistest regulatsioonis esitatud tingimustest ja analüüsiti kõnealuste tööde vastavust neile ning seeläbi hinnati ka regulatsiooni rakendatavust, selle kitsaskohti ja puuduseid. Detailsem ülevaade mürauuringute kaupa on esitatud eraldi dokumendis (lisa 1). Alljärgnevalt esitatakse koondkokkuvõte olulisemate militaarmüra regulatsioonis toodud parameetrite kaupa: 1. Uuringu tüüp: müra mõõtmised müratundlike objektide juures (kaugmõõtepunktides) ja/või müraallika läheduses (lähimõõtepunktides) teostati neljal korral, müraallika helivõimsustasemete (helienergiatasemete) määramist teostati neljal korral ning müra kaardistamist (modelleerimist) viidi läbi kaheksal korral juhtudest. Mõõdetud müraallika helivõimsustasemeid (helienergiatasemeid) kasutatakse mürakaartide koostamisel ehk modelleerimiste lähteandmetena. Seega on oluline, et mõõtmise alusel arvutatud helivõimsustasemed (helienergiatasemed) oleksid esitatud mõõtmisaruannetes tabelkujul 1/1-oktaavribades, sagedusvahemikus 31,5 Hz – 8 kHz ja suunduvust arvestades. Kuigi regulatsioon ei nõua otseselt tabelkujul nimetatud andmete esitamist, annavad tabelkujul andmed võrreldes graafikutega täpsemad sisendid võimalike edaspidi teostatavate müra modelleerimiste läbi viimiseks. Neljast helivõimsustasemete (helienergiatasemete) määramisega seotud mürauuringust olid andmed soovitud tabelkujul esitatud vaid ühes (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a), teistes töödes olid andmed esitatud graafiliselt ja mõõtepunktides helirõhutasemetena Lp mitte helivõimsustasemetena (helienergiatasemetena) LE. Teades mõõtepunktide kaugust müraallikast on vastavad helivõimsustasemed (helienergiatasemed) võimalik arvutuslikult leida ka hiljem, kuid siis ei ole üldjuhul enam võimalik arvestada kohaspetsiifikat (konkreetset maastikumudelit) ning puuduvad ka detailsed mõõtmiste nn toorandmed. Nimetatud asjaolud suurendavad võimalike hilisemate arvutuste tulemustes ebatäpsusi. Seetõttu on oluline, et helivõimsustasemed oleksid arvutatud ja esitatud soovitud tabelkujul juba konkreetse helivõimsustaseme mõõtmise aruandes; 2. Müraallikad: müraallikateks olid nii lõhkamised, väikese- ja suurekaliibrilised relvad kui ka lahinglennukid ja nendelt teostatav pommitamine. Lahinglennukite (F-16) ülelennu müra mõõdeti Terviseameti füüsikalabori kesklabori poolt 2015. a. Siinkohal saab välja tuua, et õhusõidukite müra ei kuulu militaarmüra regulatsiooni alla, küll aga kuulub regulatsiooni alla pommitamisel sihtmärgi tabamisel tekkiv müra (mida mõõdeti samuti Terviseameti füüsikalabori kesklabori (2015) töös); 3. Üldised nõuded: ✓ Mõõtmiste teostamise aja ja mõõtmispunktide asukoha kohta on info esindatud kõigis (v.a ühes puudus info mõõtmispunktide koordinaatide kohta) mõõtmisi sisaldanud uuringutes. Uuringus (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014b), kus mõõtepunktide koordinaate ei olnud esitatud oli olemas mõõtepunktide asukoha joonis. Seega on mõõtepunktide asukohad ka nimetatud uuringus üldjoontes tuvastatavad; ✓ Mõõtmiste puhul on kõikides uuringutes arvestatud tingimusega „Mõõtepunkti asukoht tuleb valida selliselt, et müra levik ei oleks varjestatud“; ✓ Mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv jms) on esitatud kõigis mõõtmisi sisalduvates uuringutes. Erandiks on Kaitseliidu Tallinna Maleva 38  Männiku lasketiiru mürauuring (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015c), kus mõõdeti lasketiiru koondmüra ning relvatüüpe eraldi ei fikseeritud. Sellise käsitluse puhul ei ole võimalik määrata, millistest relvadest laskmised tehti ning sisuliselt puudub võimalus tulevikus nt kasutuskoormuse muutusega kaasnevate olukordade ja mõõdetud olukordade võrdlemiseks. Seega antud lähenemist ei saa pidada korrektseks ehk laskude arvuga paralleelselt tuleb mõõtmiste käigus fikseerida ka konkreetne relv; ✓ Peamised mõõtmise hetke ilmaolude näitajad on fikseeritud kõigis mõõtmisi sisaldanud uuringutes; ✓ Mõõtmisel kasutatud mõõtmeseadmete loetelu on esitatud kõigis vastavates mürauuringutes. Teisalt militaarmüra regulatsiooni tingimusele „Kasutada tohib 1 klassile vastavaid mõõteseadmeid“ vastavuse kohast infot ei ole esitatud kolmes töös (seitsmest mõõtmisi sisaldanud uuringust). Samas arvestades kasutatud seadmete tüüpi ja uuringute alusstandardeid oli vastavus ka nendes uuringutes tagatud; ✓ Mõõtmise teostamise aluseks olev(ad) standard(id) on esitatud viies uuringus seitsmest ning kasutatud standardid vastasid regulatsioonis toodule. Kahes töös (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014b; Akukon Oy Eesti filiaal, 2014-2015) ei ole mõõtmiste aluseks olnud standardit nimetatud. Samas nimetatud kahes uuringus toodud mõõtmis- ja arvutuskäigu alusel võib eeldada, et kasutati ISO 1996-1 ja ISO 1996-2 standardeid, mis on ka regulatsiooni tingimus ning aluseks oleva standardi eraldi nimetamine töös on töökoostajal ilmselt kahe silma vahele jäänud; ✓ Mikrofoni kõrgust maapinnast ei ole esitatud kahes mõõtmisega seotud uuringus (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a ja 2015c). Kuna uuringute arvutustes ja tulemustes on kasutatud mõõtmise käigus fikseeritud andmeid, siis mikrofoni kõrguse nimetamata jätmine (jäänud ilmselt tööde koostajal kahe silma vahele) uuringu tulemuste kvaliteeti ei mõjuta. Samas võimalike hilisemate arvutuste tegemiseks on mikrofoni kõrguse fikseerimine mürauuringutes oluline. Mürakaartide koostamise kõrgus maapinnast on esitatud kõikides modelleerimisega seotud uuringutes ning see vastab regulatsioonis toodule (2 m kõrgusel maapinnast); ✓ Kaheksal juhul kümnest arvutati uuringu käigus aasta aktiivsete päevade keskmine müraolukord. Seejuures regulatsioonis toodud aasta aktiivsete harjutuspäevade valemi alusel leiti müraolukord viiel juhul, kolmel juhul (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a; Skepast&Puhkim AS, 2015; Alkranel OÜ, 2016) modelleeriti müraolukorrad erinevate stsenaariumite korral (sh nt keskmine, maksimaalne harjutuspäev). Viimati nimetatud kolmest uuringust ühes (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a) modelleeriti harjutuspäeva müraolukord erinevate laskude arvu alusel ehk kaardistati müratasemed kolme erineva laskude arvuga harjutuspäeva kohta. Miks selline lähenemine valiti seletuskirjast ei selgu. Samas on võimalik sellise lähenemise korral võrrelda aktiivse harjutuspäeva müratasemeid regulatsioonis toodud kriitilise tasemega ning suurekaliibriliste relvade heli ekspositsioonitasemega. Mõlemad nimetatud normtasemed ja võrdlus nendega on uuringus kajastatud. Lisaks aitab selline lähenemine nt uue relva kasutusele võtmisel hinnata ühe päeva jooksul maksimaalselt tehtavate laskude arvu olukorras, kus normtasemed on tagatud. Teises uuringus (Soodla harjutusvälja mürauuring; 39  Skepast&Puhkim AS, 2015) on tegemist kavandatava Soodla harjutusväljaga ning kasutatavate relvade ja laskude arvuks on võetud prognoositav väärtus. Kuigi aruandes on toodud maksimaalne laskude arv päevas ja ka vastav harjutuspäevade arv aastas, on arvutused tehtud siiski vaid maksimaalse harjutuspäeva kohta iga relva kaupa. Selgitusi selle kohta, miks selline lähenemine valiti, miks ei ole hinnatud aasta aktiivsete päevade keskmist müraolukorda ning miks ei ole käsitletud võimalikke relvade koosesinemist samal harjutuspäeval, aruandest ei leia. Küll aga võib selliselt konstrueeritud olukordi võrrelda regulatsioonis toodud kriitilise normtasemega ning suurekaliibriliste relvade heli ekspositsioonitasemega, mida on ka uuringus tehtud. Kolmas uuring (Kaitseväe keskpolügooni mürakaart; Alkranel OÜ, 2016) on esimene, kus on kasutatud keskpolügooni reaalseid aasta (2015) kasutuskoormuse andmeid ning nende alusel on konstrueeritud aasta aktiivsete päevade keskmine, maksimaalne ja teoreetiline maksimaalne olukord. Regulatsiooni koostamise ajal ei toimunud harjutusväljade kasutuskoormuse andmete kogumist. Seetõttu on regulatsioonis aasta aktiivsete päevade keskmise müraolukorra leidmiseks välja pakutud vastav valem, mis aga omakorda arvestab nö tüüpilisi harjutuspäevi. Nö tüüpilised harjutuspäevad konstrueeriti varasemates töödes lähtuvalt Kaitseväe töötajate hinnangutest ja kogemustest. Alates 2015. a rakendunud igapäevaselt fikseeritavate kasutuskoormuse andmete alusel on aga võimalik leida reaalsed aasta aktiivsete päevade keskmised ja maksimaalsed harjutuspäevad (sh erinevad relvad samal harjutuspäeval) ning neile vastavad müraolukorrad. Nimetatud põhimõtte alusel on ka keskpolügooni töös modelleeritud müraolukorrad konstrueeritud. Samas on keskpolügooni töös ka tõdetud, et 2015. a kasutuskoormuse andmed ei olnud veel täielikud ning tehtud on ettepanekud nende kogumismetoodika täiendamiseks. Tänaseks on vastav metoodika suures osas ka juba rakendunud. Keskpolügooni töös toodud tulemused on võrreldavad regulatsioonis esitatud taotlustasemetega (aasta aktiivsete päevade keskmine) ja kriitiliste tasemetega (maksimaalse koormusega harjutuspäevad). Mõlemaid nimetatud normtasemeid ja võrdlust nendega on töös ka kajastatud; ✓ Viiel juhul kümnest (Alkranel OÜ, 2016; Skepast&Puhkim AS, 2015; Akukon Oy Eesti filiaal, 2014a; Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a; Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018) olid arvutustes kasutatud relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) ja suunduvusandmed mürauuringu aruannetes esitatud. Kahel juhul (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014b; Akukon Oy Eesti filiaal, 2014-2015) mõõdeti konkreetse päeva lõhkamiste või lõhkamiste/laskmistega kaasnevat mürataset. Kuna tööde eesmärk oli müratasemete mõõtmine (mitte modelleerimine), siis helivõimsustasemete (helienergiatasemete) välja toomine ei ole otseselt vajalik. Ülejäänud kolmel juhul (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a, 2015b ja 2015c) (tööd, kus ei olnud relvade helivõimsustasemeid (helienergiatasemeid) ja suunduvusandmeid esitatud) mõõdeti konkreetse relva müratasemeid lähi- ja kaugmõõtepunktides ning nende alusel koostati mürakaardid, kuid mõõtmistulemuste alusel arvutatavaid helivõimsustasemeid (helienergiatasemeid) aruannetes esitatud ei ole. Selliselt on mürakaardid võimalik küll koostada, kuid see ei anna edaspidiste tööde jaoks vajalikke sisendandmeid helivõimsustasemete (helienergiatasemete) ja suunduvuse näol. Teisalt ei selgu otseselt aruandest, kas uuringute lähteülesandes oli seatud tingimuseks ka 40  helivõimsustasemete määramine või ainult mõõtmine lähi- ja kaugpunktides ning nende alusel modelleerimine. Samas arvestades, et kahel juhul (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a, 2015b) on tegemist antud relva nö esmamõõtmisega, siis peaks helivõimsustasemete määramine olema olnud ka eesmärgiks; 4. Impulssmüra korrektsiooniga arvestamine: enamikes uuringutes on regulatsiooni kohase impulssmüra parandusega arvestatud. Erandiks on kaks Sirgalas tehtud uuringut (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014b; Akukon Oy Eesti filiaal, 2014-2015), kus käsitleti vaid reaalselt mõõdetud müratasemeid ning impulssparandust ei rakendatud. Impulssmüra paranduse rakendamine on oluline pikaajalise müraolukorra hindamisel. Antud juhul mõõdeti lõhkamistega või lõhkamise/laskmisega kaasnevat mürataset ja analüüsiti kaasneda võivaid kuulmis- ja ehitiste kahjustusi, mitte aga pikaajalist müraolukorda. Mõõdetud indikaatorite puhul ei ole impulssmüra parandi rakendamine vajalik; 5. Normtasemed: kõikides uuringutes võeti normtasemetena aluseks sõltuvalt müraallikast asjakohased militaarmüra regulatsioonis esitatud vastavad müratasemed. Nn asjakohaste normtasemete valik lähtub uuringu eesmärgist, töövõtja kogemusest ja tellija nõudmistest. Selline lähenemine võib olla tingitud asjaolust, et regulatsiooni koondaruande 5. peatükk („Soovituslikud indikaatorid ja normatiivsed väärtused“) nimetab normtasemeid ja indikaatoreid kui „soovituslikke“. Kuigi regulatsiooni koostaja on pidanud siin silmas, et „soovituslik“ tähendab pigem head tava ja tegemist on juhendmaterjaliga mitte õigusaktiga, jätab pealkiri võimaluse ka tõlgendamiseks, et töö käigus otsustatakse, milliseid indikaatorid on antud juhul asjakohased. Ideaalsel juhul oleks mürauuringutes võinud olla esitatud kõikide regulatsioonis toodud normtasemete kohta võrdlus reaalse tulemväärtusega või põhjendused, miks konkreetne normtase antud töö kontekstis ei ole oluline. Sellist lähenemist ei ole kasutatud üheski mürauuringus. Enim oli uuringutes arvutatud (mõõdetud) ja vastava normtasemega võrreldud hinnatud päevase ja öise aja müratasemeid ning suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse heli ekspositsioonitasemeid. Siinkohal saab välja tuua, et töödes on kasutatud erinevat lähenemist müra hinnatud tasemete võrdlemisel normtasemetega. Enim on võrreldud aasta aktiivsete päevade keskmist müra hinnatud taset taotlustasemega (vastab ka regulatsiooni põhimõttele), kuid taotlustasemega on võrreldud ka konkreetse harjutuspäeva mürataset. Viimati nimetatud juhul oleks regulatsiooni kohaselt õigem müra hinnatud taset võrrelda kriitilise tasemega. Seega müra hinnatud tasemete võrdlemisele regulatsiooni kohase kriitilise taseme ja taotlustasemega on mürauuringutes lähenetud erinevalt, mis võib mh olla tingitud ka regulatsiooni erinevast tõlgendamisest. Kõige vähem on mürauuringutes tähelepanu pööratud kuulmis- ja ehitiste kahjustustele seatud normtasemetele (vastavalt indikaatorid LCpeak ja LZE). Seejuures on mitmetes müra mõõtmiste töödes vastavad indikaatorid küll arvutatud, kuid võrdlust normtasemega tehtud ei ole. Põhjendusi aruannetes selle kohta toodud ei ole, kuid võib eeldada, et neid ei ole peetud lihtsalt asjakohaseks. Käesoleva töö raames analüüsiti vastavaid mürauuringuid (lisa 1) ning mainitud indikaatorite piirtasemete ületamisi siiski ei tuvastatud. Eelnevat arvestades on oluline püüda regulatsiooni sõnastust korrigeerida, et normtasemete ja neile vastavate indikaatorite määramisel oleks vähem tõlgendamise võimalusi. Sellisel viisil on uuringud ka omavahel paremini võrreldavad. 41  Enamik teostatud mürauuringuid on seotud kas väikese- või suurekaliibriliste relvadega ning mürauuringuid, kus oleksid esindatud mõlemad on vaid üks: Kaitseväe keskpolügooni mürauuring. Regulatsiooni kohaselt tuleks väikese- ja suurekaliibrilisi relvi vaadelda eraldi ning ka normtasemetele vastavust hinnata eraldi. See on asjakohane kui hinnataksegi ainult konkreetset relvatüüpi. Samas keskpolügooni puhul on ühe harjutuspäeva jooksul kasutusel nii väikese- kui suurekaliibrilised relvad, mistõttu on kogu päevase ja öise aja müraolukorra hindamisel oluline arvestada nende koosmõjuga. Nimetatud asjaoluga on keskpolügooni mürauuringus ka arvestatud ning vastavad mürakaardid on esitatud koondmürast lähtuvalt. Regulatsioonis on taotlustaseme ja kriitilise taseme väärtused väikese- ja suurekaliibrilistele relvadele samad, erandiks on vaid öise aja kriitiline tase, mis suurekaliibrilistele relvadele on rangem. Kuna keskpolügooni modelleeritud olukordades olid suurekaliibrilised relvad kohati kasutusel ka öisel ajal võrreldi töös öise aja koondmüra rangema ehk suurekaliibrilistele relvade kasutamisele mõeldud normtasemega, mida võib pidada asjakohaseks. 6. Mõõdetavad/arvutatavad indikaatorid ja helirõhutasemed: sõltuvalt uuringu eesmärgist ja uuritavast müraallikast määrati kõikides uuringutes regulatsioonis toodud asjakohased indikaatorid ja helirõhutasemed. Siinkohal võib välja tuua, et kolmes uuringus ei esitatud LAeq väärtust. Indikaator LAeq iseloomustab mõõteperioodi jooksul mõõdetud mürataset, mis on aluseks päevase (öise) aja müra hinnatud taseme arvutamiseks. Kuigi selguse huvides oleks võinud aruannetes ka LAeq tulemuse esitada, siis on normtasemetega võrdlemisel oluline siiski hinnatud tase (LAr, ti ehk Ld/Ln) mis on uuringutes ka määratud); 7. Täpsustavad nõuded suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete mõõtmisele: suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete mõõtmised teostati neljas uuringus (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a; Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a, 2015b ja 2018). Seejuures: ✓ regulatsioonis esitatud vajalikud indikaatorid määrati kõikides uuringutes; ✓ mõõtmiste asukoha tingimust („Mõõtmised teostada akustiliselt võimalikult kõval pinnal“) ei täidetud ühelgi korral ja seda tulenevalt reaalsest võimalikust olukorrast (valdavalt akustiliselt pehme maapind) ning ohutusnõuete täitmise vajadusest. Tegemist on nö ideaalolukorras mõõtmisel kehtiva tingimusega, mida praktikas aga ei ole võimalik, eriti militaarmüra puhul üldjuhul täita; ✓ kõikides uuringutes püüti mõõtmiskohad valida võimalikult avatud maastikus ehk täita tingimust „Peegelduste mõju peab olema minimaalne“; ✓ tingimus „Mõõtmised teostada vähemalt 45 kraadise nurga all“ eeldab müra leviku suunduvuse määramist, mis on esitatud kolmel juhul neljast uuringust. Ühel juhul (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a) oli tegemist lennumüra ning sihtmärgi tabamisega seotud plahvatusega, kus suunduvuse määramine ei ole tingimata vajalik; ✓ kõikides uuringutes teostati mõõtmised 1/3 oktaavribades ning tulemused esitati 1/1 oktaavribades sagedusvahemikes 31,5 Hz-8 kHz ehk vastavalt regulatsioonis esitatule. Samas on helivõimsustasemete esitamise vorm töödes erinev (nt graafikud, tabelid). Kuna helivõimsustasemeid kasutatakse edaspidistes modelleerimistes lähteandmetena, on eelistatud andmete tabelkujul esitamine; 42  ✓ tingimust „Mõõtmised teostada sagedusvahemikes 4 Hz-8kHz“ ei täidetud otseselt üheski uuringus (ühes aruandes ei ole mõõtmise sagedusvahemikku välja toodud). Uuringutes teostati mõõtmised järgmistes sagedusvahemikes: kahel korral (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015b ja 2018) vahemikus 12,5 Hz-20 kHz ja ühel korral (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a) vahemikus 5 Hz-10 kHz. Selgitusi selle kohta, miks valiti regulatsioonis toodust erinev sagedusvahemik aruannetes ei kajastu. Samas uuringutes kasutatud sagedusvahemik katab valdava osa regulatsioonis toodud nõudest. Militaarmüra eripärast lähtuvalt on müras esindatud just madalasageduslik komponent ehk sagedused alla 250 Hz. Seega on madalasageduslik komponent uuringutes mõõdetud (vahemik 12,5 Hz-250 Hz või vahemik 5 Hz-250 Hz). Kuigi regulatsiooni tingimus on, et mõõtmised teostataks alates 4 Hz, mõjutab uuringutes kasutatud 5 Hz või 12,5 Hz erisus lõpptulemust minimaalselt; ✓ Sõltuvalt müraallika iseloomust esitada suundusvusandmed. Suunduvusandmed on esitatud kolmes helivõimsustaseme mõõtmisega seotud müratöös (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a; Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015b ja 2018). Regulatsioon otseselt ei määratle, millisel kujul suunduvusandmeid peaks esitama. Edaspidiste tööde sisendaandmete seisukohast peaks suunduvusandmed olema seotud helivõimsustasemetega ja esitatud tabelkujul. 8. Täpsustavad nõuded müra modelleerimisele: ✓ kõikides modelleerimisega seotud uuringutes on aluseks võetud regulatsioonis esitatud arvutusmeetod – ISO 9613-2; ✓ fikseeritud ilmastikutingimused (õhutemperatuur 10°C, suhteline õhuniiskus 70%) on uuringu seletuskirjas välja toodud viiel juhul kaheksast. Ülejäänud kolme uuringu puhul otseselt välja toodud ei ole, kuid uuringu aluseks kasutati standardit, mille lähtetingimused arvestavad müralevikut kergelt soodustavaid ilmastikutingimusi (sh kõnealuseid tingimusi); ✓ kõikides uuringutes on arvestatud maapinna akustiliste omadustega (akustiliselt pehme pind G=1 ja kõva pind G=0). ✓ tingimusega „Peegelduste arv 3“ arvestati kuuel juhul kaheksast, kahel juhul ei ole peegelduste arvu välja toodud. Peegelduste arv hakkab määrama täpsuse ja modelleerimise ajakulu omavahelist suhestumist ning võrreldavuse huvides tuleks alati peegelduste arv müra uuringutes välja tuua (täpsem teemakäsitlus peatükis 7.4.1); ✓ tingimus „Maastikumudeli koostamisel kasutada samakõrgusjooni iga 1 m tagant“ täitmist ei ole otseselt üheski aruandes välja toodud. Samas on kõigis kaheksas uuringus mingil kujul kõrgusmudel arvutuste aluseks koostatud. Seejuures on kuuel korral kasutatud kas Maa-ameti LIDAR-mõõdistuse või Kaitseväe andmebaasi kõrgusandmeid, mis on detailsemad kui regulatsioonis esitatud tingimus. Ühe uuringu (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014a) puhul viidati, et kasutati varasemate tööde kõrgusandmeid, kuid kui detailseid, uuringust ei selgu. Ühe uuringu (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a) puhul otsustati täiesti sileda maapinna kasuks, kuna töö käigus tekkisid probleemid kõrgusmudeli koostamisega. Kuna kõrgusmudeliga tekkisid probleemid töö käigus otsustati aja kokku hoiu mõttes minna lihtsustatud teed ehk teha arvutused sileda maapinna jaoks. Selline lähenemine on nö parema 43  puudumisel aktsepteeritav, kuid tulemuste täpsus väheneb sileda maapinna kasutamise puhul võrreldes reaalse maastikumudeliga. Edasistes uuringutes tuleb kasutada maastikumudeli koostamisel reaalseid kõrgusandmeid; ✓ arvutuskõrguse (2 m kõrgusel maapinnast) ja arvutusruudu suurused (20x20, 50x50, ≤100x100) vastasid kõikides uuringutes regulatsioonis toodud nõuetele; 9. Täpsustavad nõuded mürakaardile: mürakaardil peavad kajastuma: ✓ kasutatud arvutustarkvara ja -meetod – kolmel juhul kaheksast on vastav tingimus täidetud, viiel juhul arvutustarkvara ja -meetod mürakaardil ei kajastu, kuid seletuskirjas on esitatud. Teiste militaarmüra uuringutega parema võrdluse tekitamiseks oleks asjakohane need ka mürakaardil välja tuua; ✓ arvutusruutude suurus – viiel juhul kaheksast on vastav tingimus täidetud, kolmel juhul arvutusruutude suurust mürakaardil ei kajastu, kuid seletuskirjas on esitatud. Tegemist on tehnilise parameetriga, mis kaardi tõlgendamisele oluliselt midagi juurde ei anna. Kui mürakaardi seletuskirjas on arvutusruutude suurus toodud, siis sellest piisab. Samas ka mürakaardil esitamine on iseenesest aktsepteeritav; ✓ arvutuskõrgus maapinnast – kuuel juhul kaheksast on vastav tingimus täidetud, kahel juhul (Akukon Oy Eesti filiaal, 2014a; Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a) arvutuskõrgus maapinnast mürakaardil ei kajastu, kuid seletuskirjas on esitatud. Tegemist on olulise tingimusega, et mürakaart oleks arusaadav ja võrreldav teiste mürauuringutega. Arvutuskõrgus peab kaardil kajastuma. Vaatamata eelnevale on kõigi uuringute korral võimalik müra arvutuskõrgus siiski tuvastada (kui mitte kaardil, siis seletuskirjas) ning seetõttu lõpptulemusi antud tingimuse mittetäitmine ei muuda; ✓ tingimus „Kui sama uuringu raames teostati ka mõõtmised kaugpunktides, siis on vajalik kaardile kanda kaugpunktide asukohad ning anda võrdlus mõõdetud ja arvutatud müratasemete vahel” – kõikides uuringutes, kus tehti ka mõõtmised lisaks modelleerimisele on mõõtmise kaugpunktid ja vastavad müratasemed kaardile kantud, kuid võrdlust on käsitletud seletuskirjas. Võrdluse esitamine mürakaardil võib tekitada segadust tulemuste tõlgendamisel ning koormab kaarti ebavajaliku infoga. Vastav võrdlus tuleks esitada uuringu seletuskirjas. Küll aga on asjakohane esitada mürakaardil sama uuringu raames teostatud mõõtmiste kaugpunktide asukohad; ✓ müratasemed 5 dB vahemikena ning mürakontuurid vahemikus 40-70 dB – antud tingimus on täielikult täidetud vaid ühes uuringus (Alkranel OÜ, 2016). Ülejäänutes on müratasemed esitatud 5 dB vahemikena, samas mürakontuurid ehk skaala valik lähtub müra iseloomust ja on erinevatel kaartidel erinev. Nimetatud lähenemine on asjakohane, sest nt hinnatud mürataseme ja suurekaliibrilise relva üksik mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme normtasemed erinevad teineteisest olulisel määral. Seetõttu on asjakohane kasutada ka erinevaid skaalasid, mida on uuringutes ka tehtud; ✓ müratundlikud hooned – viiel juhul kaheksast on hooned mürakaardile kantud, kahel juhul (Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a ja 2015b) ei ole hooned eraldi kaardil esitatud, kuid on raskesti tuvastatavad aluskaardilt ning ühel juhul (Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a) ei olnud kaardil üldse hooneid esitatud. Müratundlikud hooned peavad mürakaartidel olema selgesti tuvastatavad, kuna 44  hoonete asukohad on olulised tulemuste tõlgendamisel. Nimetatud aspekt on väga oluline uuringute kvaliteedi määramisel; ✓ eraldi mürakaardid väikese- ja suurekaliibriliste relvade müra hinnatud tasemete LAr, ti (dB) (arvestades impulssmüra korrektsiooni) kohta – kaardid esitati vastavalt uuringus käsitletud müraallikale ehk regulatsiooni tingimus on täidetud. Mõnevõrra erandiks on üks uuring (Alkranel OÜ, 2016), kus modelleeritud olukordades olid kasutusel sama päeva jooksul nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad ning seetõttu modelleeriti koondolukorda iseloomustavad hinnatud mürataseme mürakaardid. Regulatsiooni kohaselt tuleks väikese- ja suurekaliibrilisi relvi vaadelda eraldi ning ka normtasemetele vastavust hinnata eraldi. See on asjakohane kui hinnataksegi ainult konkreetset relvatüüpi. Samas keskpolügooni puhul on ühe harjutuspäeva jooksul kasutusel nii väikese- kui suurekaliibrilised relvad, mistõttu on kogu päevase ja öise aja müraolukorra hindamisel oluline arvestada nende koosmõjuga. Nimetatud asjaoluga on keskpolügooni mürauuringus (Alkranel OÜ, 2016) ka arvestatud ning vastavad mürakaardid on esitatud koondmürast lähtuvalt. Regulatsioonis on taotlustaseme ja kriitilise taseme väärtused väikese- ja suurekaliibrilistele relvadele samad, erandiks on vaid öise aja kriitiline tase, mis suurekaliibrilistele relvadele on rangem. Kuna keskpolügooni modelleeritud olukordades olid suurekaliibrilised relvad kohati kasutusel ka öisel ajal võrreldi töös öise aja koondmüra rangema ehk suurekaliibrilistele relvade kasutamisele mõeldud normtasemega, mida võib pidada asjakohaseks; ✓ suurekaliibriliste relvade korral mürakaardid üksiku mürasündmuse C- korrigeeritud heliekspositsioonitaseme LCE (dB) kohta – enamikes uuringutes, kus analüüsiti suurekaliibrilisi relvi on vastavad mürakaardid esitatud. Ühes uuringus (Alkranel OÜ, 2016) ei ole lähtuvalt töö eesmärgist suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse mürakaarti esitatud. Töö lähteülesandes oli seatud eesmärgiks konkreetselt kolme kasutuskoormusega müraolukorra kohta mürakaardi koostamine ning saadud tulemuste võrdlemine normtasemetega. Kuigi lähteülesanne ei seadnud otseselt eesmärgiks suurekaliibriliste relvade puhul LCE määramist, siis arvestades, et keskpolügoon on põhiline erinevatest suurekaliibrilistest relvadest laskmise kohaks, oleks LCE (selle alusel ka hinnangu andmine kuulmis- ja ehitiste kahjustuste (LCpeak ja LZE) võimalikkuse kohta) määramine olnud asjakohane; ✓ selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (relvad, indikaator, mõõtkava) ja müratsoonide värvide tähendused – enamikes uuringutes on tingimus üldjuhul täidetud. Peamised erisused esinevad kolmes uuringus, kus mürakaartidelt ei selgu modelleeritud olukordade alusandmed (relvad ja laskude arv). Üldiselt peaks mürakaart olema loetav ka ilma seletuskirjata. Seega mürakaardi aluseks olevad relvad ja laskude arv peaks olema kaardil kajastatud. Ettepanekud teostatud uuringutest. Ettepanekuid edaspidiste müra mõõtmiste või modelleerimiste kohta esitati kahes töös: ✓ Kaitseväe keskpolügoonil tanki Abrams pardarelva müra mõõtmised. Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a; ✓ Kaitseväe keskpolügooni mürakaart. OÜ Alkranel, 2016. 45 Ettepanekud Akukon Oy Eesti filiaal (2015) tööst: 1. Esitatud tanki Abrams 120 mm pardarelva müraemissiooni andmeid ei tohiks otseselt järgmistes mürauuringutes kasutada, kuna emissioonitasemed põhinevad tugeva tuulega teostatud mõõtmistel. Kui seda tehakse, siis tuleb esitada ka tingimused, millistes olukordades mõõtmised teostati; Analüüsi koostaja kommentaar: Sisuliselt võib tank Abramsi pardarelva helivõimsustasemete mõõtmise uuringut lugeda ebaõnnestunuks ja seda mh halbade ilmastikuolude tõttu. Edasistes analoogsetes uuringutes tuleks mõõtmispäeva paremini valida, vajadusel mõõtmisi edasi lükata. Vastava hinnangu ilmastikutingimuste sobivuse kohta annab mõõtmiste teostaja. Ettepanekud Alkranel OÜ (2016) tööst: 1. Alustada keskpolügooni kasutuse detailse logiraamatu pidamist. Logiraamatus kajastuksid: ✓ kasutatava väljaõppeehitise nimi; ✓ kasutusaeg (kuupäev, kellaaeg), vaja on infot vähemalt päevase (07.00-23.00) ja öise (23.00-07.00) ajavahemiku kohta, ideaalis tunni täpsusega; ✓ harjutuse käigus kasutatud relvastuse (vahendite) nimetused; ✓ harjutuse käigus tehtud laskmiste ja/või lõhkamiste arv; ✓ kaudtulerelvade kasutuse korral sihtmärgialade paiknemine (väljaõppeehitise nimi); 2. Pärast keskpolügooni ühe aasta kasutusandmete kogumist tuleks keskpolügoonilt lähtuvat müra uuesti modelleerida, arvestades Akukon Oy Eesti filiaali (2014) töös toodud põhimõtteid; 3. Soovitatav on eelkõige suurte õppuste ajal müra mõõta lähimatel kinnistutel, et teada saada ka reaalsete maksimaalsete kasutuskoormuste korral lähimate kinnistuteni jõudvaid müratasemeid. Analüüsi koostaja kommentaar: kuigi regulatsioon suurõppusi ei reguleeri, annab soovituses esitatu võimaluse kaardistada lähimate müratundlike objektide juures ka maksimaalse kasutuskoormusega harjutuspäevadel esinevaid müratasemeid ning võrrelda neid regulatsioonis toodud kriitilise tasemega; 4. Koostada Kaitseväe kasutatavate relvade müraemissiooni andmebaas, kus müra andmed relvade kaupa kajastuksid oktaavribades ja suunduvust arvestades. Relvade müraemissiooni andmete edaspidised mõõtmised koostada Akukon Eesti OY 2014. a töö „Militaarmüra regulatsiooni koondaruanne ja kontseptsioon“ põhimõtete alusel; 5. Edaspidiste keskpolügooni kasutusega seotud müratasemete modelleerimistel on soovituslik müra mudeliga (sh maastikumudel) hõlmata kuni 10 km puhver lähtuvalt polügooni välispiirist. Järeldused ja käesoleva analüüsi koostaja tähelepanekud/ettepanekud. Üldiselt saab välja tuua, et kõik analüüsitud 10 uuringut vastavad põhimahus militaarmüra regulatsioonis toodud tingimustele. Siiski esineb kõigi tööde puhul regulatsioonist kõrvale kaldeid 46 (tööde kohta kokkuvõtted on esitatud lisas 1). Olulisemate teemadena võib välja tuua erisused müraolukordade alusandmete leidmisel, tulemuste normtasemetega võrdlemisel, helivõimsustasemete esitamisel/mitteesitamisel jt. Samas esineb ka regulatsioonis tingimusi, mida tuleb täpsustada või muuta (nt vajalik hinnata väikese- ja suurekaliibriliste relvade koosmõju, mürakaartidel erinevate värviskaalade määramine jt). Olulisemad tähelepanekud, millega edaspidi arvestada (sh vastav info oli töödes kohati puudu või ebapiisav): ✓ Müra mõõtmiste ja modelleerimiste korral peab töös olema tuvastav aluseks võetava standardi nimetus; ✓ Müra mõõtmiste korral peab aruandes olema kajastatud mõõtemikrofoni kõrgus maapinnast; ✓ Regulatsiooni tingimust „Mõõtmised teostada akustiliselt võimalikult kõval pinnal“ ei ole võimalik reaalsetes välitingimustes täita ja seda ka ohutusnõudeid arvestades. Seega on tegemist ideaaltingimusega ehk soovitusega. Küll aga on asjakohane mõõtekohtade asukoht valida võimalikult avatud maastikus; ✓ Mürauuringutes konstrueeritavad olukorrad peavad edaspidi lähtuma reaalsetest kasutuskoormuse andmetest: ✓ Regulatsioonis mürakaardi kohta esitatud tingimused on küll asjakohased, kuid mitmed neist võivad kajastuda ka kaardi seletuskirjas (aruande) ning ei ole vajalik esitada mürakaardil (tekitab ebavajalikku teksti kaardile). Sellised tingimused on nt arvutusruutude suurus, kaugmõõtmispunktides mõõdetud ja arvutuslikult samades punktides saadud müratasemete võrdlus; ✓ Mürakaartidel kajastuvate mürakontuuride ehk müratasemete skaala algus ja lõpp väärtuste valikul tuleb arvestada modelleeritava olukorra eripärasid. Nt kui modelleeritakse suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heliekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaarti ning vastav normtase on 90 dB või 100 dB, siis ei ole asjakohane kasutada skaalat 40-70 dB, vaid skaalat, kus kajastub ka vastav normtase, nt 85-115 dB; ✓ Mürakaartidel peab kajastuma müraallika mõjupiirkonna hoonestus, elamute õueala piir, harjutusvälja piir, väljaõppeehitiste ja -alade piirid ja nimetused, müraallikate (relvade) asukohad, asustusüksuse piirid ja nimetused, väljaõppealade piirid. Lisaks ka märkused impulssmüra korrektsiooni kasutamise ning andmed müraolukorra aluseks olevate relvade ja laskude arvu kohta; ✓ Müra modelleerimisel, kui eesmärk on kaardistada erinevaid harjutuspäeva tüüpe, situatsioone ning kasutusel on sama päeva/öö jooksul nii väikese- kui suurekaliibrilised relvad, tuleb vastav impulssparandus lisada iga konkreetse mudelis kajastuva relva kohta eraldi (vastavalt kas +12 dB või +15 dB). Nii on võimalik tekitada väikese- kui suurekaliibriliste relvade müratasemete koondkaarte, kus on arvestatud koondimpulss korrektsiooniga. Selline lähenemine annab realistlikuma pildi harjutuspäeva müraolukorrast. Samuti on võimalik koondkaarte võrrelda vastavate normtasemetega (vt ptk 5.2). 7. Hindamismeetodid ja juhendmaterjalid Üldosa eesmärk: mürauuringute teostamise üldiste juhiste kirjeldus. Asja- ja ajakohasus: Üldiselt on peatüki üldosas toodu asjakohane ka käesoleval hetkel. Erisus on seotud asjaoluga, et tänases olukorras on rakendunud kõikidel harjutusväljal kasutuskoormuse 47 andmete kogumine, mis võimaldab hinnata varasemaga võrreldes täpsemalt aktiivsetel harjutuspäevadel esinevaid müratasemeid. Seejuures võimaldavad sarnastel alustel kogutavad kasutuskoormuse andmed leida erinevatel harjutusaladel sarnase metoodika alusel maksimaalse koormusega ja tüüpilised harjutuspäevad, mis omakorda suurendab mürauuringute võrreldavust. Seega oleksid ettepanekud edasiste mürauuringute teostamise osas järgmised: 1. Koostada mürakaardid kõikidele harjutusväljadele reaalsete kasutuskoormuse andmete alusel ning võrrelda tulemusi normtasemetega. Kui konkreetsel harjutusväljal jätkatakse väljaõppetegevust ka edaspidi, on otstarbekas modelleerida ka arendusplaanide kohased müraolukorrad; 2. Uute relvade kasutusele võtmisel teostada relva helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmised, mille tulemusi saab kasutada edasistes mürauuringutes (modelleerimistes); 3. Kaebuste esinemisel hinnata olukorda esmalt olemasolevate mürakaartide alusel. Kui kaebused püsivad, teostada müra mõõtmised. Mürauuringute kvaliteedi kontrolliks on otstarbekas rakendada lisas 2 toodud kontrollnimekirja. Ettepanekud: 1. Edasiste mürauuringute teostamise põhimõtted on järgmised: ✓ Koostada mürakaardid kõikidele harjutusväljadele reaalsete kasutuskoormuse andmete alusel ning võrrelda tulemusi normtasemetega. Kui konkreetsel harjutusväljal jätkatakse väljaõppetegevust ka edaspidi, on otstarbekas modelleerida ka arendusplaanide kohased müraolukorrad; ✓ Uute relvade kasutusele võtmisel teostada relva helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmised, mille tulemusi saab kasutada edasistes mürauuringutes (modelleerimistes); ✓ Kaebuste esinemisel hinnata olukorda esmalt olemasolevate mürakaartide alusel. Kui kaebused püsivad, teostada müra mõõtmised. 2. Mürauuringute kvaliteedi kontrolliks on otstarbekas rakendada lisas 2 toodud kontrollnimekirja. 7.1 Militaarmüra uuringute lähteandmed Peatüki eesmärk: anda suunised tellijale, millised lähteandmed on mürauuringu koostamiseks minimaalselt vajalikud. Asja- ja ajakohasus: Järgnevalt analüüsitakse teemat regulatsiooni peatükis toodud punktide kaupa: 1. Uuringu eesmärk – asjakohane; 2. Väljaõppeehitise või -ala joonised – asjakohane. Lisaks ülevaatejoonisele (nt pildifailina) on vajalik esitada harjutusvälja (lasketiiru) piir, harjutusväljal paiknevate väljaõppealade piirid ning väljaõppealadel paiknevate laske- või lõhkamiskohtade asukohad üldkasutatava koordinaatsüsteemiga seotud kaardikihtidena (GIS andmed); 3. Erinevatel väljaõppeehitistel ja -aladel kasutatavad relvad – asjakohane. Vastav info on üldjoontes olemas harjutusvälja kasutuskoormuse andmetes. Kuna kasutuskoormuse 48  andmetes on relvad eristatud kaliibrite kaupa ning sama kaliibriga võib olla mitu relva, on oluline koostöös harjutusvälja vastutava isikuga selgitada välja millist relva konkreetselt mürauuringus arvesse võetakse. Viimane on oluline, kuna sama kaliibriga relvad võivad põhjustada erinevat müraemissiooni. Samuti on oluline info iga relva laskmiskõrguse (kõrgus maapinnast) kohta; 4. relvade laskesagedused erinevatel harjutuspäeva tüüpidel – asjakohane. Erinevus on seotud kasutuskoormuse andmete kogumisega. Relva päevase laskude arvuna (laskesagedus) tuleks käsitleda kasutuskoormuse andmetes konkreetse relva ja harjutuspäeva kohta fikseeritud laskemoona kogust; 5. harjutuspäeva tüüpide kirjeldused, selliste päevade arv kalendriaastas – asjakohane. Edasistes mürauuringutes tuleks kasutada reaalseid kasutuskoormuse andmeid ning nende alusel leitavaid maksimaalse koormusega ja tüüpilisi harjutuspäevi (vt ptk 5.2). Arendusplaanide järgsete olukordade modelleerimiseks on vajalik esitada harjutuspäeva tüüpide kirjeldused (maksimaalse koormusega ja tüüpilised harjutuspäevad); 6. helirõhutasemete mõõtmiste korral kaugpunktides hindamispunktide asukohad ja mõõdetavad indikaatorid – osaliselt asjakohane. Oluline on, et tellija annab esialgse minimaalse kaugmõõtepunktide arvu ning koostöös töövõtjaga pannakse paika parimad asukohad. Mõõdetavad indikaatorid lähtuvad regulatsioonist (vt ptk 7.2.1); 7. kasutatavate müraallikate helivõimsustasemed (viide ühtsele andmebaasile) – asjakohane. Ühtne andmebaas peaks olema tabelkujul, kus relva helivõimsustasemed (helienergiatasemed, LE) on esitatud 1/1 sagedusvahemikus ja erineva suunduvuse kaupa (vt ptk 7.3); 8. kui mürauuringu läbiviimine eeldab ka helivõimsustasemete määramist, siis loetleda, milliste müraallikate osas need tuleb määratleda – asjakohane. Helivõimsustasemed (helienergiatasemed) tuleb mõõta uute relvade kasutusele võtmisel, aga ka olukordades, kui varasemates uuringutes on selgelt öeldud, et arvutatud helivõimsustasemeid ei tohiks edasistes uuringutes kasutada (mõõtmised teostatud halva ilmastikuolude tingimustes, nt tank Abramsi mürauuring, Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a). Suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmisel on lisaks relva lasu müraemissioonile oluline mõõta ka sihtmärgi plahvatuse emissiooni; 9. millised arvutuslikud mürakaardid tuleb koostada – ei ole otseselt asjakohane. Mürauuringutes esitatavate mürakaartide kohta on info peatükis 7.4.2. Lisaks regulatsioonis toodud lähteandmetele juhime tähelepanu järgmistele asjaoludele: 10. Uute (või olemasolevate relvade puhul, millel puuduvad usaldusväärsed helivõimsustaseme andmed) suurekaliibriliste relvade kasutusele võtmisel helivõimsustasemete mõõtmistel teostada mõõtmised lisaks ka kaugpunktides. Kaugpunktid on soovitatav valida müratundlike objektide juures. Väikesekaliibriliste relvade puhul helivõimsustaseme mõõtmisel ei ole kaugpunktides mõõtmine otseselt vajalik, kuna suurekaliibriliste relvade puhul on helivõimsustase suurem ning müratase levib kaugemale; 11. Kui harjutusvälja kasutamisel esineb väljaõpet sageli ka öisel ajal (23.00-07.00), tuleb lisaks kasutuskoormuse andmetele määrata ka öiste laskmiste osakaal nii maksimaalsetel kui tüüpilisel harjutuspäeval. 49 Ettepanekud: 1. Regulatsioonis esitatud lähteandmete täpsustused on esitatud eelnevas jaotises. 2. Täiendavalt on ettepanek lähteandmete juures pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: ✓ Uute suurekaliibriliste relvade kasutusele võtmisel (või olemasolevate relvade puhul, millel puuduvad usaldusväärsed helivõimsustaseme andmed) helivõimsustasemete mõõtmistel teostada mõõtmised lisaks ka kaugpunktides. Kaugpunktid on soovitatav valida müratundlike objektide juures; ✓ Kui harjutusvälja kasutamisel esineb väljaõpet sageli ka öisel ajal (23.00-07.00), tuleb koostöös harjutusvälja vastutava isikuga lisaks kasutuskoormuse andmetele määrata ka öiste laskmiste osakaal nii maksimaalsetel kui tüüpilisel harjutuspäeval. 7.2 Juhised helirõhutasemete mõõtmiste kohta kaugpunktides Peatüki eesmärk: esitada tingimused laskmisest/lõhkamisest tingitud mürataseme mõõdistamiseks huvi pakkuvates punktides, näiteks lähimate müratundlike hoonete õuealadel vms. Asja- ja ajakohasus: peatüki eesmärk on asjakohane, kuid sisu vajab kaasajastamist, täpsustamist ja selgitamist. Muu hulgas vajaksid tähelepanu järgmised punktid: ✓ standarditele viitamised võiksid olla ühtse lähenemisviisiga ning asjakohased, näiteks viidatakse regulatsioonis standarditele EN IEC 60651:2001 ja EN IEC 61672-1:2003, mis kirjeldavad nõudeid mõõteseadmetele, mitte mõõtjatele ega mõõtmiseks kasutatavatele meetoditele, ning mille järgimist nõuavad kõik mõõtemeetodite aluseks olevad standardid; ✓ mõõtmistele ja tulemustele esitatavad nõuded tuleks viia kooskõlla akrediteeritud laboritele esitatavate ning mõõtmiste aluseks olevate standardite hetkel kehtivate versioonide nõuetega; ✓ täpsustada ilmastiku- ja maastikuolude mõju ja selle arvesse võtmist mõõtmiste käigus. Ettepanekud (ka kontseptsiooni peatüki 3.1 muutmiseks): 1. Asendada peatüki 7.2 tekst järgmiselt täpsustatud tekstiga: „Mürataseme üksikmõõtmiste tulemused sõltuvad otseselt antud hetkel ja kohal valitsevatest keskkonnatingimustest, mistõttu on nende tulemuste laiendamine, näiteks kogu aasta iseloomustamiseks, sageli võimatu ega võimalda müra keskmisi tasemeid ega elanike häiritust prognoosida. Prognoosimiseks (sh modelleerimiseks) tarvilike andmete kogumiseks peavad andmed olema kogutud viisil, mis võtab arvesse keskkonna-, sealhulgas ka ilmastiku tingimuste mõju heli levikule ning on piisavalt dokumenteeritud, et vastavad mõõtmised oleksid vajadusel sõltumatult (kolmanda või sõltumatu osapoole poolt) korratavad. Seetõttu on müratasemete mõõtmisel vajalik lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest, mis täpsustavad muu hulgas, milliseid parameetreid tuleb mõõta, kuidas paigutada mõõtmisseadmed ning käsitleda erinevaid mõõtmistulemusi mõjutavaid tegureid, nt meteoroloogilisi tingimusi.“ 50  2. Asendada peatüki 7.2.1 tekst järgmiselt täpsustatud tekstiga: „Kaugpunktides läbi viidavad mõõtmised, mille eesmärgiks on kontrollida helirõhutasemete vastavust militaarmüra regulatsioonis kehtestatud normtasemetele, peab läbi viima standardi EN IEC/ISO 17025 alusel akrediteeritud mõõtja, kelle akrediteerimisulatuses olev mõõtemeetod vastab rahvuslikele standarditele EVS-ISO 1996-1 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1: Põhisuurused ja hindamiskord“ ja EVS-ISO 1996-2 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine“. Müra kaugpunktides mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses rahvuslike standardite EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 hetkel kehtivate versioonidega. Mõõtmiste teostamisel tuleb täita vähemalt järgmisi vastavatest standarditest lähtuvaid nõudeid: ✓ Mõõtmiste läbi viimisel tuleb arvestada ilmastiku- ja keskkonnatingimustega, mis mõjutavad heli levikut, sealhulgas ka selle sageduskarakteristikuid. Kui on oht, et keskkonnatingimused (nt sademed, tugev tuul jne) mõõtmise käigus moonutavad mõõtetulemusi, siis mõõtmisi läbi ei viida või sellisel moel kogutud andmeid arvesse ei võeta (lähtub: EVS-EN 1996-2, ptk 8). Vastava hinnangu ilmastikutingimuste sobivuse kohta annab mõõtmiste teostaja; ✓ Mõõtmiste ajal tuleb fikseerida ilmastikutingimused, sealhulgas vähemalt: tuule suund ja kiirus, suhteline õhuniiskus, temperatuur, pilvisus, sademed (lähtub: EVS-ISO 1996-2 ptk 9.3.4); ✓ Kuna keskkond, sh ka maapind mõjutab heli erinevaid sagedusvahemikke erinevalt, siis tuleb mõõtmistel kaugpunktides registreerida helispekter 1/3 oktaavribades sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (vt EVS-ISO 1996-2 ptk 9.3.4); ✓ Mõõtepunkti asukoht tuleb valida selliselt, et oleks täidetud vaba müravälja tingimus ühe peegeldava pinnaga; vältida tuleb peegeldusi vertikaalsetelt pindadelt (lähtub: EVS-ISO 1996-2 ptk 9.2); ✓ Väikesekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A-korrigeeritud heliekspositsioonitase LAE (dB) ja A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase LAeq (lähtub: EVS-ISO 1996-2 tervikuna, täpsemalt ptk 9.1.2); ✓ Suurekaliibriliste relvade korral tuleb mõõtmiste käigus fikseerida üksiku lasu või laskudeseeria (täpsustada laskude arv) A- ja C-korrigeeritud heliekspositsioonitasemed LAE ja LCE (dB) ning ekvivalentne helirõhutase LAeq (lähtub: EVS-ISO 1996-2 tervikuna, täpsemalt ptk 9.1.2 ja Lisa B); ✓ Kui müraallikaks on suurekaliibriline relv, tuleb registreerida C-korrigeeritud tipphelirõhk LpC,peak ja korrigeerimata heli ekspositsioonitase LZE. Oluline on lisada, et erinevate ilmastikuolude korral saadud mõõtmistulemused võivad erineda üksteisest ja teoreetilistest arvutustulemustest vägagi suurel määral, eelkõige on need mõjutatud tuule suunast ja kiirusest. Näiteks tuule suund ja kiirus võivad muuta suurekaliibriliste relvade üksikute mürasündmuste C-korrigeeritud heliekspositsioonitasemeid LCE 15-20 dB ulatuses. Seetõttu on eriti oluline, et nii mõõtmistel kui tulemuste arvutamisel lähtutaks ühtsetest alustest, sh standardist EVS-ISO 1996-2 hetkel kehtivast versioonist. 51 Mürataseme mõõtmisel kaugpunktis tuleb reaalselt mõõdetud tulemustele lisaks leida müratasemed ka arvutuslikul teel. Arvutuslikul teel saadud tulemuste võrdlemine mõõtmistega samades punktides annavad infot mudeli täpsuse, aga ka nt tulemusi mõjutada võivate ilmastikuolude kohta. Mõõtmistulemuste alusel tuleb arvutada müra hinnatud tase (päevasel ajal Ld, öisel ajal Ln), arvestades seejuures impulssmüra korrektsiooni (vt ptk 3.3) ning koostada mürakaardid (vt ptk 7.4.2), kus kajastuksid ka mõõtepunktide asukohad.“ 3. Asendada peatüki 7.2.2. tekst järgmiselt täpsustatud tekstiga: „Mõõtmistulemuste esitamisel tuleb esitada vähemalt standardis EVS-ISO 1996-2 ja täpsemalt selle ptk-s 13 nõutavad andmed, sh järgmised andmed: ✓ mõõtetulemused koos laiendmõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures; ✓ mõõtmiste teostamise kuupäev ja ajavahemik; ✓ mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv jms); ✓ ilmastikutingimused: tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed); ✓ mõõteseadmete loetelu, kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga; ✓ kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2; ✓ mikrofoni kõrgus maapinnast; ✓ mõõtmispunkti asukoht, koordinaadid, kaugus müraallikast, mõõtmispunktide asendiskeem (võimaluse korral fotod).“ 7.3 Juhised helivõimsustasemete mõõtmiste ja tulemuste esitamise kohta Peatüki eesmärk: anda juhised müraallika helivõimsustaseme (helienergiataseme) määramiseks erinevate relvade puhul. Asja- ja ajakohasus: peatüki eesmärk on asjakohane, kuid sisu vajab kaasajastamist, täpsustamist ja selgitamist. Muu hulgas vajaksid tähelepanu järgmised punktid: ✓ standarditele viitamised võiksid olla ühtse lähenemisviisiga ning asjakohased, lähtudes lihtsuse ja ühesuse printsiibist. Näiteks Nordtest meetod NT ACOU 099, millele viidatakse, puudutab küll ka käsitulirelvade väljundvõimsuse mõõtmist, kuid on mõeldud laskepaikade, mitte selles kasutatavate relvade iseloomustamiseks. Ühtlasi on peatükis soovitatud kasutada kas Nordtest meetodit NT ACOU 099 või EVS-EN ISO 17201-1, kuid andmete kogumise ühtlustamiseks ja arvutuste lihtsustamiseks oleks mõistlik valida neist üks – soovitus oleks piirduda standardiga EVS-EN ISO 17201-1 (vt ptk 6.1.1); ✓ mõõtmistele ja tulemustele esitatavad nõuded tuleks viia kooskõlla akrediteeritud laboritele esitatavate ning mõõtmiste aluseks olevate standardite hetkel kehtivate versioonide nõuetega. Ettepanekud (ka kontseptsiooni peatüki 3.5 täiendamiseks): 1. Asendada peatüki 7.3 pealkiri täpsema sõnastusega, näiteks „Juhised militaarmüra allikate helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmisteks.“ 52  2. Asendada peatükis 7.3 tekst järgmise, standardite EVS-EN ISO 17201-1 ja EVS-ISO 1996- 2 alusel täpsustatud tekstiga: „Militaarmüra uuringutes tuleb välja tuua arvutustes kasutatud relvade helivõimsustasemed (helienergiatasemed) 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus vähemalt 31,5 Hz-8 kHz ja suunduvusandmed. Andmete esitamise sobiliku formaadi näidis on esitatud tabelis 1. Eesmärgiks on ühtse andmekogu tekkimine, mille andmeid saab mürauuringutes kasutada erinevate osapoolte poolt. See tagab erinevate uuringute korral võrreldavad tulemused. Tabel 1. Näidistabeli formaat relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) esitamise kohta. Suund/Hz 31,5 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 0º 45º 90º 135º 180º Peatükis esitatud militaarmüra arvutuste aluseks olevate erinevate militaarmüra allikate helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) sobilikud mõõtmismeetodid on mõistlikum esitada vastavates peatükkides 7.3.1 ja 7.3.2.“ Peatüki kohaselt tuleb relvade helivõimsustasemete andmete mõõtemääramatuseks arvestada 2-4 dB. See lause tuleks aga eemaldada, sest standardite EVS-EN ISO 17201-1 ja EVS-ISO 1996-2 alusel arvutatud mõõtemääramatused ja neist lähtuvad tulemuste usalduspiirid on täpsemad. 3. Asendada praeguses peatükis 7.3.1 tekst järgmise, täpsustatud tekstiga: „Väikesekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) määramisel tuleb lähtuda peatükis 7.2.1 esitatud standarditest ning nõuetest. Lisaks on soovituslik kasutada rahvusvahelist meetodit EVS-EN ISO 17201-1 Acoustics - Noise from shooting ranges - Part 1: Determination of muzzle blast by measurement. Veel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega mõõtmiste teostamisel (üldised printsiibid): ✓ mõõtmiste eesmärgiks on mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata heli ekspositsioonitasemed LZE (lineaarne levik) ja arvutada selle põhjal helivõimsustasemed LE vabas heliväljas; ✓ peegelduste mõju peab olema minimaalne; ✓ mõõtmised tuleb teostada vähemalt 45 kraadise nurga all heli leviku suuna suhtes; ✓ mõõtmised tuleb teostada 1/3 oktaavribades, sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (lähtub: EVS-ISO 1996-2).“ 4. Asendada praeguses peatükis 7.3.2 tekst järgmise, täpsustatud tekstiga: „Suurekaliibriliste relvade (sh lõhkamiste) helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) määramisel tuleb lähtuda peatükis 7.2.1 esitatud standarditest ning nõuetest. Võttes arvesse 53 suurekaliibriliste relvade erilist iseloomu, tuleb lisaks arvestada järgmiste põhimõtetega mõõtmiste teostamisel (üldised printsiibid): ✓ mõõtmiste eesmärgiks on mõõta sagedusfiltriga korrigeerimata heli (relva lask ehk suudme plahvatus, sihtmärgi plahvatus ehk tabamus) ekspositsioonitasemed LZE (lineaarne levik) ja arvutada selle põhjal helivõimsustasemed LE vabas heliväljas; ✓ peegelduste mõju peab olema minimaalne; ✓ mõõtmised tuleb teostada vähemalt 45 kraadise nurga all heli leviku suuna suhtes; ✓ ülehelikiiruse lööklainet tuleb vältida ülehelikiirusega lendavate mürskude osas; ✓ mõõtmised tuleb teostada 1/3 oktaavribades, sagedusvahemikus 16 Hz-8 kHz (lähtub: EVS-ISO 1996-2). Suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmistel teostada mõõtmised lisaks ka kaugpunktides (vastavalt ptk 7.2).“ Analüüsi koostaja selgitused regulatsiooni peatükis esitatud mõõtmiste tingimuste kohta, mille esitamist siinkohal ei peeta oluliseks: ✓ nimetatud tasemeid saab kasutada heli leviku modelleerimisel heli ekspositsioonitasemete (LZE, LCE, LAE) arvutamisel – tegemist selgitusega, mis antud peatükis ei oma tähtsust; ✓ mõõteseaded peavad vastama standardi EN IEC 61672-1 järgsele klassile 1 – ei ole vajalik siinkohal eraldi välja tuua, kuna regulatsiooni kohaselt a) on vajalik akrediteeritud mõõtja ja b) mõõtmine toimub standardi kohaselt ning ilma EN IEC 61672-1 standardile vastavate seadmeteta mõõtmisprotsessi läbi viia ei tohi (mõõtemeetodi aluseks olevad EVS ISO 1996-1 ja EVS ISO 1996-2 standardid nõuavad EN IEC 61672-1 standardile vastavate seadmete kasutamist); ✓ mõõtmiste teostamise asukoht peab olema selleks sobilik, mõõtmised tuleb teostada akustiliselt võimalikult kõval pinnal – antud juhul kattub tingimus sisuliselt „peegelduste mõju peab olema minimaalne“ tingimusega; 5. Väikese- ja suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) LE (dB) mõõtmistulemuste esitamise nõuded oleks mõistlik välja tuua eraldi peatükis 7.3.3, milles esitada järgmine tekst: „Mõõtmistulemuste esitamisel tuleb esitada vähemalt standardis EVS-ISO 1996-2 ja täpsemalt selle ptk-s 13 nõutavad andmed, sh järgmised andmed: ✓ mõõtetulemused koos mõõtemääramatusega 95% tõenäosuse juures; ✓ mõõtetulemused tuleb esitada 1/1 oktaavribades sagedusvahemikus 31,5 Hz-8 kHz koos suunduvusandmetega tabelis 1 esitatud vormis; ✓ mõõtmiste teostamise kuupäev, ajavahemik; ✓ mõõdetud müraallikate kirjeldus (relvad, laskude arv jms); ✓ ilmastikutingimused: tuule suund ja kiirus, temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhurõhk, pilvisus, sademed (kui muutusid mõõtmisperioodi jooksul, siis ka need andmed); ✓ mõõteseadmete loetelu, kalibreeritud mõõtepiirkondade ja täpsusklassiga; ✓ kinnitus mõõtmise vastavuse kohta standarditega EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2 (kui kasutatud ka EVS-EN ISO 17201-1, siis ka vastav kinnitus); ✓ mikrofoni kõrgus maapinnast, mõõtmispunkti asukoht, koordinaadid, kaugus müraallikast, mõõtmispunktide asendiskeem (võimaluse korral fotod).“ 54  7.4 Mürakaardistamise ehk modelleerimise juhised Peatüki eesmärk: selgitada mürakaardistamise põhialuseid. Asja- ja ajakohasus: Peatükis toodu on asja- ja ajakohane ka käesoleval hetkel. Siinkohal on üheks olulisemaks teemaks modelleerimise alusstandard. Militaarmüra näol on tegemist spetsiifilise valdkonnaga, mille reguleerimine (sh ka arvutusjuhised jms) on riigiti erinev. Militaarmüra modelleerimiseks on kohati (nt Saksamaal) välja töötatud konkreetsed arvutusmeetodid, mis põhimahus tuginevad siiski laialt kasutatavatele standarditele (nt ISO 9613-2 Acoustics - Attenuation of sound during propagation outdoors - Part 2: General method of calculation). Skandinaavias on arvutusmeetodina nt kasutusel Nordtest meetod ACOU 099, mis annab suunised lasketiirudes kasutatavate väikesekaliibriliste relvadest tingitud mürale (vt ptk 6.1.1). Kuna üldtunnustatud rahvusvahelist meetodit militaarmüra modelleerimiseks ei ole välja töötatud, siis on varasemates militaarmüra uuringutes modelleerimise alusstandardina kasutatud ISO 9613- 2. Tegemist on keskkonnamüra sumbumise leidmiseks kasutatava üldise arvutusmeetodiga (vt ptk 6.1.1). Standard ISO 9613-2 on integreeritud ka tsiviilis enim kasutatavate müra modelleerimise tarkvarade koosseisu, erinevalt nt ACOU 099 meetodist. Seega on ettepanek jätkata militaarmüra modelleerimise alusena ISO 9613-2 standardi kasutamist (vähemalt ajani, kuni töötatakse välja üldtunnustatud militaarmüra arvutusmeetodid) ja seda arvestades järgmisi asjaolusid: 1. ISO 9613-2 näol on tegemist üldise arvutusmeetodiga, mis sobib enamike keskkonnamüra liikide modelleerimiseks (nii maantee- ja raudteeliiklus, tööstusmüra, ehitustegevus jne). Militaarmüra spetsiifikast (suurekaliibriliste relvade madalsageduslik müra levib kaugele) lähtuvalt seda standardit militaarmüra leviku arvutusteks otseselt ei soovitata ja seda eelkõige tingituna asjaolust, et suurematel kaugustel mudeli täpsus väheneb. Samas arvestab standard sisendandmetena mh ka heli madalsageduslikku osa, mis on just militaarmüra eripära; 2. Standard tugineb mh ISO 1996-1 ja ISO 1996-2 standarditele, mis on aluseks ka militaarmüra mõõtmisel; 3. Varasemalt tehtud militaarmüra uuringutes on kasutatud ISO 9613-2 standardit, mis tagab võrdluse varasema ja tulevikus tehtavate uuringute vahel; 4. ISO 9613-2 standard on arvutusmeetodina integreeritud enamikesse tsiviilis laialt kasutusel olevatesse tarkvaradesse. Regulatsiooni peatüki lõpuosas toodud helitaseme leviku ja sumbumise põhimõtted on asjakohased ka käesoleval hetkel ning kajastuvad ka standardis ISO 9613-2. Ettepanekud: Peatükis toodu on aja- ja asjakohane ning muutmisettepanekuid ei tehta. 7.4.1 Nõuded mürakaardistamisele Peatüki eesmärk: seada minimaalsed tingimused müra kaardistamisele ehk modelleerimisele. 55 Asja- ja ajakohasus: Järgnevalt analüüsitakse teemat regulatsiooni peatükis toodud punktide kaupa: 1. Arvutusmeetodina kasutatakse ISO 9613-2 nii kaua kuni uued arvutusmeetodid on praktikas kasutusel – asjakohane (vt ptk 7.4); 2. Modelleerimisel tuleb kasutada järgmisi fikseeritud ilmastikutingimuste parameetreid: a. Õhutemperatuur 10 °C; b. Suhteline õhuniiskus 70%. Asjakohane. Lähtub mh standarditest ISO 1996-2 ja ISO 9613-2; 3. Maapinna akustiliste omadustena tuleb kasutada järgmisi parameetreid: a. Akustiliselt pehmed pinnad (mets, rohumaad, põllud) – helineeldetegur G=1; b. Akustiliselt kõvad pinnad (teed, veekogud jms) – helineeldetegur G=0; Asjakohane. Lähtub standardist ISO 9613-2; 4. Peegelduste arv 3 – asjakohane. Näitab, mitu peegeldust mudelis asuvatelt erinevatelt pindadelt (nt hoonete seinad) arvutuste käigus arvesse võetakse enne kui konkreetse arvutuspunkti mürataseme väärtus leitakse. Mida rohkem peegeldusi, seda pikemaks läheb arvutuste aeg, kuid täpsemaks ka tulemus. Praktikas (soovitatud ka müra modelleerimise tarkvara tootjate poolt) kasutatakse modelleerimisel 3 peegeldust, et saada optimaalne tulemus täpsuse ja arvutusele kuluva aja osas. Väga suuri tiheasustusalasid hõlmavate projektide puhul kasutatakse ka väiksemat peegelduste arvu (nt 1); 5. Maastikumudel on piisava detailsusega kui samakõrgusjooned on iga 1 m tagant – asjakohane. Müramudelis 3D maastikumudeli koostamisel tuleb kasutada võimalikult detailseid maapinna kõrgusandmeid. Sobilikud on nt Maa-ameti LIDAR-mõõdistuse tulemusena saadud kõrguspunktide pilv või maapinna kõrgusmudel (eraldusvõimega 1 m), millega on kaetud terve Eesti, mida ajakohastatakse regulaarselt ning on kõigile vabalt kättesaadavad; 6. Arvutused teostatakse 2 m kõrgusel maapinnast – asjakohane. Praktikas laialdaselt kasutusel olev müra hindamise kõrgus. Mürakaardid tuleb üldjuhul koostada 2 m kõrgusel ka nt kohalike omavalitsuste haldusterritooriumi kohta (alus: keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“); 7. Arvutused tuleb sooritada kasutades soovitatavalt 20x20 m või 50x50 m suuruseid arvutusruute, kuid mitte suuremaid kui 100x100 m – üldjoontes asjakohane. Arvutusruudu suurus iseloomustab seda, kui väikesteks ruutudeks arvutuste teostamise ajaks kogu modelleeritav ala jaotatakse. Mida väiksemad arvutusruudud, seda täpsem tulemus, kuid seda suurem on ajakulu ja tööfailide maht. Üldiselt väiksemaid maa-alasid hõlmavad arvutusmudelid, kus täpsus on väga oluline (nt konkreetse kinnistu hooneni jõudev müratase või linnaosa kvartali mürakaart vms) kasutatakse arvutusruudu suuruseid vahemikus 5x5 m kuni 15x15 m. Hajaasustuspiirkonnas ja suuremate modelleeritavate alade puhul kasutatakse ruudu suuruseid alates 15x15 m kuni 50x50 m. Kuna harjutusväljade lähiümbruse mürakaardid hõlmavad üldjuhul suuri maa-alasid, samas on arvutite võimsused ühe enam kasvanud, siis on ettepanek, et edasistes mürauuringutes võetakse arvutusruudu suuruseks 15x15 m või 20x20 m, kuid mitte suurem kui 50x50 m. 56 Ettepanekud: regulatsioonis toodud nõuded on üldjuhul asja- ja ajakohased. Täiendusettepanekuid tehakse kahe punkti osas: 1. Maastikumudel on piisava detailsusega kui samakõrgusjooned on iga 1 m tagant. Müramudelis 3D maastikumudeli koostamisel tuleb kasutada võimalikult detailseid maapinna kõrgusandmeid. Sobilikud on nt Maa-ameti LIDAR-mõõdistuse tulemusena saadud kõrguspunktide pilv või maapinna kõrgusmudel (eraldusvõimega 1 m), millega on kaetud terve Eesti, mida ajakohastatakse regulaarselt ning on kõigile vabalt kättesaadavad; 2. Arvutused tuleb sooritada kasutades soovitatavalt 20x20 m või 50x50 m suuruseid arvutusruute, kuid mitte suuremaid kui 100x100 m. Kuna harjutusväljade lähiümbruse mürakaardid hõlmavad üldjuhul suuri maa-alasid, samas on arvutite võimsused ühe enam kasvanud, siis on ettepanek, et edasistes mürauuringutes võetakse arvutusruudu suuruseks 15x15 m või 20x20 m, kuid mitte suurem kui 50x50 m. Lisaks eelnevale tehakse järgmised ettepanekud: 3. Arvutuste käigus tuleb arvestada relvade kasutuskõrgusega ehk müraallika kõrgusega maapinnast. Mudelis peavad relvad kui müraallikad paiknema maapinnast samal kõrgusel nagu neid üldiselt reaalselt ka kasutatakse. Vastavad relvade kasutuskõrgused maapinnast tuleb mürauuringus esitada; 4. Relvade (müraallikate) paiknemine maastikus. Sõltuvalt väljaõppeala ehitusest ja tööpõhimõttest võib müraallikas paikneda ühes kohas (nt lasketiirus tulejoon) või toimub laskmine kogu väljaõppealal hajutatult (nt taktikaalad). Viimasel juhul tuleb ka müraallikad paigutada mudelis hajutatult. Täpsem lahendus tuleb välja töötada iga konkreetse modelleerimise käigus koostöös harjutusvälja vastutava isikuga. Nimetatud ettepanekutega tuleb arvestada ka kontseptsiooni peatüki 3.2 ajakohastamisel. 7.4.2 Nõuded mürakaartide esitamisele Peatüki eesmärk: seada minimaalsed nõuded mürakaartide esitamisele. Asja- ja ajakohasus: Järgnevalt analüüsitakse teemat regulatsiooni peatükis toodud punktide kaupa: 1. Kasutatud arvutustarkvara ja kasutatud arvutusmeetod – asjakohane; 2. Arvutusruutude suurus – tegemist on tehnilise parameetriga, mis kaardi tõlgendamisele oluliselt midagi juurde ei anna. Kui mürakaardi seletuskirjas on arvutusruutude suurus toodud, siis sellest piisab. Samas ka mürakaardil esitamine on iseenesest aktsepteeritav; 3. Arvutuste teostamise kõrgus maapinnast – asjakohane, et kaardi tõlgendamisel ei tekiks küsitavusi; 4. Kui sama uuringu raames teostati helirõhutasemete mõõtmised kaugpunktides, siis samades punktides tuleb arvutada ka arvutuslikud helirõhutasemed ning esitada nende tulemuste võrdlus (analüüs) – tingimus on põhimõttena asjakohane, kuid teostatav võrdlus oleks asjakohane tuua välja mürakaardi seletuskirja tulemuste analüüsi osas. Võrdluse esitamine mürakaardil võib tekitada segadust tulemuste tõlgendamisel ning koormab kaarti ebavajaliku infoga. Küll aga on asjakohane esitada mürakaardil sama uuringu raames teostatud mõõtmiste kaugpunktide asukohad (vt järgmine nõue); 57 5. Kaugpunktide asukohad (võimaluse korral ka numeratsioon/nimetused) – asjakohane; 6. Müratasemed esitatakse mürakaartidel 5 dB vahemikena ja mürakaardil tuleb mürakontuurid märkida vähemalt vahemikus 40-70 dB – 5 dB vahemikena müratsoonide esitamine on levinud praktika, mida kasutatakse ka nt KOV haldusala välisõhu mürakaartide puhul. Seega on tingimus asjakohane. Mürakontuuride ehk müratsoonide kaardile kandmisel tuleb eristada kas tegemist on müra hinnatud taset LAr,ti (dB; päevase aja kohta tähistus Ld, öise aja kohta Ln) iseloomustava mürakaardiga või suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardiga. Müra hinnatud taseme LAr,ti mürakaardi puhul on sobilik vahemik 45-75 dB, millesse jäävad ka kriitilise taseme väärtused nii päevasel kui öisel ajal (lisaks ka keskkonnaministri määruse nr 71 piirväärtused). Sellise põhimõtte puhul saab päevasele ja öisele ajale rakendada sama skaalat, mis lihtsustab mürakaartide jälgimist. Sama skaalat on soovitatud kasutada ka KOV haldusala välisõhu mürakaartide puhul (alus: keskkonnaministri määrus nr 39). Suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardi puhul on soovituslik skaala suurus 85-115 dB. Sellise skaala korral jääb üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme normväärtus skaala keskele, mis võimaldab iseloomustada müraolukorda ka normväärtuse lähedases tsoonis. Mürakaartide ulatuse määramine. Minimaalne ulatus on piiranguvööndi laius (sõltuvalt harjutusväljast kuni 2000 m), kuid lõplikel mürakaartidel peaks müra hinnatud taset LAr,ti (dB) iseloomustava olukorra puhul kajastuma mürataseme samajooned kuni 45 dB (päevasel ajal, Ld) ja kuni 40 dB (öisel ajal, Ln). Siiski tuleks lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. 40/45 dB puhul on tegemist madalate müratasemetega, mis võivad olla saavutatavad militaarmüra puhul alles mitmete kilomeetrite kaugusel harjutusväljast. Lisaks on tegemist müratasemetega, mis harjutusvälja suurest kaugusest tingituna võivad reaalsetes oludes olla ületatud juba teiste lokaalsete müraallikate (raudtee, maanteeliiklus) poolt. Kuna mudeli täpsus läheb kauguse suurenedes väiksemaks oleks mõistlik olukorras, kui 40/45 dB müratase ulatub väga kaugele, maksimaalselt mürakaardid esitada kuni 10 km kauguseni harjutusväljast. Selline lähenemine annab ka töövõtjale kindlamad raamid. Suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) mürakaartidel peaks mürataseme samajooned kajastuma kuni 85 dB. Seega tuleks mürakaardid esitada minimaalselt riigikaitselise ehitise (sh harjutusvälja) piiranguvööndi ulatuses ja maksimaalselt müra hinnatud taseme korral kuni 40 dB (öisel ajal) ja 45 dB (päevasel ajal) ning suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme korral kuni 85 dB saavutamiseni või kuni 10 km kauguseni riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) piirist; 7. Mürakaartidel tuleb välja tuua müratundlikud hooned – asjakohane. Lisaks müratundlikele hoonetele on soovitatav mürakaardi parema jälgitavuse ja asukohas orienteerumise eesmärgil kaardile eraldi tingmärgina kanda ka kõrval- ja tootmishooned. Müratundlikud hooned ehk põhihooned koos kõrval- ja tootmishoonetega loovad terviklikuma kaardipildi; 8. Eraldi tuleb esitada väikese- ja suurekaliibriliste relvade müra hinnatud tasemete mürakaardid (arvestades vastavat impulsskorrektsiooni) – osaliselt asjakohane. Müra hinnatud taseme LAr,ti (dB) mürakaardid väikese- ja suurekaliibriliste relvade kohta tuleb eraldi esitada vaid olukordades, kui uuritaval harjutusväljal (lasketiirus) või 58  modelleeritaval harjutuspäeval kasutatakse vaid ühte liiki (kas väikese- või suurekaliibrilised relvad) relvi. Kui harjutusväljal kasutatakse ühe harjutuspäeva jooksul nii väikese- kui suurekaliibrilisi relvi tuleb vastavad mürakaardid esitada koondmürakaardina. Kõikidel juhtudel, kui mürakaart on koostatud hinnatud taseme LAr,ti (dB) kohta, peab mürakaardi koostamisel arvestama impulssmüra korrektsiooniga. Seejuures peab vastav märkus olema esitatud ka mürakaardil; 9. Suurekaliibriliste relvade korral tuleb esitada üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardid – asjakohane. Täpsem teema käsitlus allpool; 10. Mürakaartide kirjanurgas peab olema selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (relvad, indikaator, mõõtkava) ja müratsoonide värvide tähendused – asjakohane. Lisaks regulatsioonis toodud nõudele peavad mürakaardil ja selle legendis kajastuma vähemalt järgmised andmed: müratundlikud hooned, elamute õueala piir, harjutusvälja piir, väljaõppeehitiste ja -alade piirid ja nimetused, müraallikate (relvade) asukohad, asustusüksuse piirid ja nimetused, kavandatavate müratõkete (pinnasvallide) asukohad. Samuti peab kaardil olema märkus impulssmüra korrektsiooni kasutamise kohta. Mürakaardi parema jälgitavuse osas peaks lisaks vastavas müraolukorras kasutatavatele relvadele olema esitatud andmed ka relvadest tehtavate laskude arvu ning kasutatavate väljaõppeehitiste ja -alade kohta. Koostatavate mürakaartide parema jälgitavuse osas tuleks müratsoonide määratlemisel lähtuda järgmistest värviskaaladest (joonis 1): Joonis 1. Mürakaartidel esitatavate müratsoonide värviskaalad: vasakul müra hinnatud taseme (Ld, Ln) ja paremal suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) mürakaardi korral. Lisaks eelnevale tuleks regulatsioonis välja tuua millised mürakaardid tuleb mürauuringu käigus koostada. Põhimõtted võiksid olla järgmised: 59  1. Helirõhutaseme mõõtmised kaugpunktides – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui harjutusväljal toimub tegevus ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C- korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) kaardid; 2. Helivõimsustasemete mõõtmised – mürakaartide esitamine vajalik vaid suurekaliibriliste relvade korral. Kuna suurekaliibriliste relvade helivõimsustasemete (helienergiatasemete) mõõtmisel teostatakse mõõtmised ka kaugpunktides, tuleb koostada ka vastavad mürakaardid (vt eelmine punkt); 3. Mürakaardistamine ehk modelleerimine – väikese- ja suurekaliibriliste relvade korral tuleb mürakaardid koostada müra hinnatud taseme LAr,ti (tähistus päevasel ajavahemikul Ld ja öisel ajavahemikul Ln) kohta. Seejuures on öise aja kaartide esitamine vajalik vaid olukorras, kui harjutusväljal toimub tegevus ka öisel ajal (23.00-07.00). Suurekaliibrilistest relvadest laskmise (sh lõhkamised) korral tuleb esitada ka üksiku mürasündmuse C- korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme (LCE) kaardid. Ettepanekud (ka kontseptsiooni peatüki 3.2 täiendamiseks): põhimahus on regulatsioonis toodud mürakaartide esitamisele seatud nõuded asjakohased ka käesoleval hetkel. Siiski on mõningate nõuete osas tehtud täpsustused: 1. Arvutusruutude suurus. Kui mürakaardi seletuskirjas on arvutusruutude suurus toodud, siis sellest piisab. Samas ka mürakaardil esitamine on iseenesest aktsepteeritav; 2. Kui sama uuringu raames teostatud helirõhutasemete mõõtmised kaugpunktides, siis samades punktides tuleb arvutada ka arvutuslikud helirõhutasemed ning esitada nende tulemuste võrdlus (analüüs) – tingimus on põhimõttena asjakohane (vt ka ptk 7.1), kuid teostatav võrdlus oleks asjakohane tuua välja mürakaardi seletuskirja tulemuste analüüsi osas. Võrdluse esitamine mürakaardil võib tekitada segadust tulemuste tõlgendamisel ning koormab kaarti ebavajaliku infoga. Küll aga on asjakohane esitada mürakaardil sama uuringu raames teostatud mõõtmiste kaugpunktide asukohad; 3. Müratasemed esitatakse mürakaartidel 5 dB vahemikena ja mürakaardil tuleb mürakontuurid märkida vähemalt vahemikus 40-70 dB – 5 dB vahemikena müratsoonide esitamine on levinud praktika ning tingimus on asjakohane. Mürakontuuride ehk müratsoonide kaardile kandmisel tuleb eristada kas tegemist on müra hinnatud taset LAr,ti (dB; päevase aja kohta tähistus Ld, öise aja kohta Ln) iseloomustava mürakaardiga või suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardiga. Müra hinnatud taseme LAr,ti (dB) mürakaardi puhul on sobilik vahemik 45-75 dB, millesse jäävad ka kriitilise taseme väärtused nii päevasel kui öisel ajal. Suurekaliibriliste relvade üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme LCE (dB) mürakaardi puhul on soovituslik skaala suurus 85-115 dB. Mürakaartide ulatuse määramine. Mürakaardid tuleks esitada minimaalselt riigikaitselise ehitise (sh harjutusvälja) piiranguvööndi ulatuses ja maksimaalselt müra hinnatud taseme korral kuni 40 dB (öisel ajal) ja 45 dB (päevasel ajal) ning suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud heli ekspositsioonitaseme korral kuni 85 dB saavutamiseni või kuni 10 km kauguseni riigikaitselise ehitise (nt harjutusvälja) piirist; 60  4. Mürakaartidel tuleb välja tuua müratundlikud hooned – asjakohane. Lisaks müratundlikele hoonetele on soovitatav mürakaardi parema jälgitavuse ja asukohas orienteerumise eesmärgil kaardile eraldi tingmärgina kanda ka kõrval- ja tootmishooned; 5. Eraldi tuleb esitada väikese- ja suurekaliibriliste relvade müra hinnatud tasemete mürakaardid (arvestades vastavat impulsskorrektsiooni). Müra hinnatud taseme LAr,ti (dB) mürakaardid väikese- ja suurekaliibriliste relvade kohta tuleb eraldi esitada vaid olukordades, kui uuritaval harjutusväljal (lasketiirus) või modelleeritaval harjutuspäeval kasutatakse vaid ühte liiki (kas väikese- või suurekaliibrilised relvad) relvi. Kui harjutusväljal kasutatakse ühe harjutuspäeva jooksul nii väikese- kui suurekaliibrilisi relvi tuleb vastavad mürakaardid esitada koondmürakaardina. Kõikidel juhtudel, kui mürakaart on koostatud hinnatud taseme LAr,ti (dB) kohta, peab mürakaardi koostamisel arvestama impulssmüra korrektsiooniga. Seejuures peab vastav märkus olema esitatud ka mürakaardil; 6. Mürakaartide kirjanurgas peab olema selgitus, mis olukorda vastav mürakaart iseloomustab (relvad, indikaator, mõõtkava) ja müratsoonide värvide tähendused. Regulatsioonis toodule nõudele lisaks peavad mürakaardil ja selle legendis kajastuma vähemalt järgmised andmed: müratundlikud hooned, elamute õueala piir, harjutusvälja piir, väljaõppeehitiste ja -alade piirid ja nimetused, müraallikate (relvade) asukohad, asustusüksuse piirid ja nimetused, kavandatavate müratõkete (pinnasvallide) asukohad. Samuti peab kaardil olema märkus impulssmüra korrektsiooni kasutamise kohta. Mürakaardi parema jälgitavuse osas peaks lisaks vastavas müraolukorras kasutatavatele relvadele olema esitatud andmed ka relvadest tehtavate laskude arvu ning kasutatavate väljaõppeehitiste ja -alade kohta. Koostatavate mürakaartide parema jälgitavuse osas tuleks müratsoonide määratlemisel lähtuda analüüsis toodud värviskaaladest; 7. Lisaks eelnevale tuleks regulatsioonis välja tuua millised mürakaardid tuleb mürauuringu käigus koostada. Soovituslikud põhimõtted on toodud analüüsi osas. 7.5 Seire Peatüki eesmärk: selgitada militaarmüra seire põhimõtteid. Asja- ja ajakohasus: Peatükis toodud põhimõtted on üldjoontes asjakohased ka käesoleval ajal. Osaliselt on regulatsioonis pakutud seire tänaseks käivitunud ning kõikide harjutusväljade kohta kogutakse kasutuskoormuse andmeid. Kuigi juba kogutavate kasutuskoormuse andmete alusel on võimalik analüüsida müraolukorda, tuleks edasiste mürauuringute efektiivsemaks teostamiseks andmete kogumisel võimalusel märkida kaliibriga koos ka konkreetne relv, mida harjutuspäeva jooksul kasutatakse. Samuti tuleks võimalusel eristada kasutuskoormuse andmetes päevasel (7.00- 23.00) ja öisel ajal (23.00-07.00) kasutatavad relvad ja teostatavate laskude arv. Kasutuskoormuse andmete kogumine aitab hinnata harjutusvälja/lasketiirude kasutuse muutusi ajas. Kuidas muutused avaldavad mõju piirkonna müraolukorrale on võimalik jälgida mürakaartide perioodilise uuendamise kaudu. Ettepanek oleks iga viie aasta tagant hinnata harjutusväljade/lasketiirude kasutuskoormuse muutuseid. Kui ilmneb, et kasutuskoormus on varasemaga võrreldes oluliselt suurenenud või on kasutusele võetud uued relvad või väljaõppealad, siis tuleks kaaluda mürakaartide ajakohastamist. 61 Pikemas perspektiivis tuleks suund võtta interaktiivsete lahenduste väljatöötamisele sarnaselt nt Saksamaal kasutusel olevatele lahendustele (vt ptk 6.1.2). Ettepanekud (ka kontseptsiooni peatüki 4 täiendamiseks): 1. Kuigi juba kogutavate kasutuskoormuse andmete alusel on võimalik analüüsida müraolukorda, tuleks edasiste mürauuringute efektiivsemaks teostamiseks andmete kogumisel võimalusel märkida kaliibriga koos ka konkreetne relv, mida harjutuspäeva jooksul kasutatakse. Samuti tuleks võimalusel eristada kasutuskoormuse andmetes päevasel (7.00-23.00) ja öisel ajal (23.00-07.00) kasutatavad relvad ja teostatavate laskude arv; 2. Hinnata iga viie aasta tagant harjutusväljade/lasketiirude kasutuskoormuse muutuseid. Kui ilmneb, et harjutuspäeva sisene kasutuskoormus on varasemaga võrreldes oluliselt suurenenud või on kasutusele võetud uued relvad või väljaõppealad, siis tuleks kaaluda mürakaartide ajakohastamist; 3. Pikemas perspektiivis tuleks suund võtta interaktiivsete lahenduste väljatöötamisele sarnaselt nt Saksamaal kasutusel olevatele lahendustele (vt ptk 6.1.2). 8. Ruumiline planeerimine Alljärgnevalt analüüsitakse regulatsiooni peatükke 8.1 ja 8.2 ning kontseptsiooni peatükki 3.4 koos. Peatükkide eesmärk: regulatsiooni rakendamise üldiste põhimõtete ning müratsoonide määramise põhimõtete kirjeldus. Asja- ja ajakohasus: Militaarmüra regulatsioonis toodud põhimõtete rakendamine aitab ühtlustada edaspidi tehtavate militaarmüra uuringute kvaliteeti. Samuti on regulatsioonis toodud normväärtuste alusel võimalik hinnata väljaõppega kaasneva müra häirivust ümberkaudsete kinnistute elanikele. Mürauuringute alusel on võimalik kaardistada probleemsed piirkonnad ning võimalusel kaaluda meetmeid häirivuse vähendamiseks. Seega on regulatsiooni rakendamise üks olulisi eesmärke olemasoleva olukorra kaardistamine ja võimalusel müraga seonduvate leevendavate meetmete rakendamine. Teine pool regulatsiooni rakendamisest on seotud ruumilise planeerimisega. Antud juhul on eesmärk informeerida kohalikke omavalitsusi ning võimalikke harjutusväljade lähialade arendajaid militaarmürast tingitud kõrgendatud müratasemest. Vastavalt kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 8 tohib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. Juhul kui rajatav, laiendatav või ümber ehitatav ehitis jääb müratsooni, kus ületatakse välismüra normtasemeid, seatakse müra taluvuse servituut. Viimati nimetatu osas on oluline ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenev põhimõtte: § 10. Vältimispõhimõte – Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut 62 tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 kohaselt on riigikaitselise ehitise töövõime säilimiseks vajaliku piiranguvööndi ulatus sõltuvalt konkreetsest riigikaitselisest ehitisest (sh harjutusväljad jms) erinev, ulatudes kuni 2000 m. Maakonna- ja üldplaneeringute koostamisel on vastavatele maakasutusjoonistele kantud just piiranguvööndi piirid, erinevate militaarmüra tsoonide kajastamist maakonna- või üldplaneeringute kaartidel praktikas teostatud ei ole. Sellist praktikat võib pidada ka asjakohaseks, kuna ühe konkreetse piiri (antud juhul piiranguvöönd) seadmine tagab parema planeeringu kaardi jälgitavuse ja annab selge suunise ka võimalikele arendajatele (vastaval alal kehtivad piirangud). Kuna kõikide harjutusväljade kohta on hakatud koguma reaalseid kasutuskoormuse andmeid ning nende alusel koostatakse edaspidi harjutusvälja mürakaardid, siis on otstarbekas ka vastavad piiranguvööndi ulatused müra aspektist lähtuvalt üle kontrollida. Eesmärk võiks olla, et piiranguvööndi ulatus kataks ala, kus maksimaalse koormusega harjutuspäeval (reaalse kasutuskoormuse ja arendusplaanide järgne kasutuskoormus) esineda võiv müratase (Ld) ei ületa müra kriitilist taset. Maksimaalse kasutuskoormusega harjutuspäeva kasutamine võrreldes nn tüüpilise harjutuspäevaga on eelistatum, kuna see kirjeldab reaalset esinenud/esinevat päeva ning tagab, et piiranguvööndi ulatuse määramisel oleks arvesse võetud ka halvimat olukorda. Kui väljaõpe toimub ka öisel ajal, peaks piiranguvööndi ulatus katma ala, kus on täidetud nii päevase (65 dB) kui öise aja (55 dB) müra kriitiline tase. Lisaks kui harjutusväljal on kasutusel suurekaliibrilised relvad peaks piiranguvööndi ulatus katma ka ala, kus suurekaliibrilise relva üksiku mürasündmuse heli ekspositsioonitase (LCE) ei ületa regulatsiooni kohast taotlustaset (100 dB). Seega peaks kokkuvõtvalt piiranguvööndi ulatus katma ala, kus on täidetud eelnimetatud müranormid. Piiranguvööndi ulatus võiks olla riigikaitselise ehitise välispiiri ümber ühtlasel kaugusel. Näiteks kui normide kohane müratase saavutatakse harjutusvälja ida poolsest küljest 2000 m kaugusel ja lääne poolsest küljest 1500 m kaugusel, siis määratakse piiranguvööndi ulatus kogu harjutusvälja ümber 2000 m. Selline lähenemine aitab kompenseerida harjutusväljal müraallikate ümberpaiknemisest tingitud müra leviku muutuseid aga ka võimalikke erinevaid ilmastikuolusid (tuuled erinevatest ilmakaartest). Siiani on riigikaitselise ehitise töövõime tagamise hindamisel välismüra normtasemete puhul lähtutud lisaks militaarmüra regulatsiooni normidele ka keskkonnaministri määruse nr 71 vastava kategooria ala tööstusmüra normidest. Samas ei ole keskkonnaministri määrus nr 71 otseselt rakendatav militaarmürale ning vastavate tööstusmüra normide väljatöötamisel ei ole arvestatud militaarmüra eripäraga. Teisalt on militaarmüra normeerimiseks välja töötatud militaarmüra regulatsioon, mis sisaldab ka asjakohaseid müra normtasemeid. Seega oleks ettepanek edaspidi ka riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise hindamisel ja piiranguvööndi ulatuse määramisel rakendada militaarmüra regulatsiooniga määratud normtasemeid (vt eespool) mitte keskkonnaministri määruses nr 71 toodud normväärtusi. Siinkohal juhime tähelepanu järgmisele asjaolule. Üldiselt esineb riigikaitselise ehitise piiranguvööndis regulatsiooni kohase kriitilise taseme ületamisi. Kuna juba kriitiline tase on piiranguvööndis ületatud, siis on uue müratundliku ala planeerimisel piiranguvööndisse keskkonnaministri määruses nr 71 toodud vastava kategooria ala sihtväärtuse tagamine suhteliselt ebarealistlik. Sihtväärtuse tagamine uuel planeeritaval müratundlikul alal eeldaks leevendavate meetmete rakendamist, mis vähendaksid mürataset 63 planeeringuala asukohas üle 10 dB. Arvestades müraallikate paiknemist ja militaarmüra eripära, siis jääks ka nt potentsiaalse uue müratundliku ala piirile rajatavate pinnasvallide müra tõkestamise efektiivsus madalaks ning sihtväärtuse saavutamine planeeringualal oleks vähetõenäoline. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitamise või arendamise puhul on vajalik tegevus kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Planeeringute kooskõlastamisel on oluline tähelepanu juhtida asjaolule, et piiranguvööndis esineb kõrge müratase, mille talumiskohustus (servituut) lasub elamu omanikul. Lisaks võib piiranguvööndi ulatus ajas muutuda (sõltuvalt kasutuskoormusest ja selle alusel koostatavatest mürakaartidest). Piiranguvööndi ulatuse võimaliku muudatuse korral on oluline informeerida kohalikku omavalitsust, kes saab vastavat muutust kajastada nt maakasutuse suunamises ning üldplaneeringus, mh selle korralisel ülevaatusel. Regulatsiooni peatükis ja kontseptsiooni peatükis 3.4 on esitatud müratsoonid, mille määratlemise eesmärk oli regulatsiooni koostamise ajal eelkõige sisendandmete andmine maakonna- ja üldplaneeringute koostamiseks. Kuna praktikas on otstarbekam piirduda ühe tsooniga ehk antud juhul piiranguvööndiga, siis ei näe analüüsi koostaja vajadust regulatsioonis toodud tsoonide määratlemiseks ja kasutamiseks planeeringute sisendandmetena. Teisalt esineb piiranguvööndi sees erineva tasemega müratsoone ning piiranguvööndis tegevuse arendamisel on vajalik Kaitseministeeriumi kooskõlastus. Kooskõlastuse andmist lihtsustab vastavate müratsoonide määratlemine. Regulatsioonis on toodud 3 erinevat müratsooni. Samas müratsoon 3 määratlemist ei pea analüüsi koostaja otstarbekaks, kui piiranguvööndi ulatuse määramisel lähtutakse edaspidi eespool kirjeldatud müra normtasemetest. Sellisel juhul esineb terve piiranguvööndi ulatuses kõrge müratase. Seega oleks ettepanek rakendada kahte müratsooni: ✓ Müratsoon 1: o Tingimus: hinnatud müratase (Ld) päevasel ajal >65 dB või öisel ajal >55 dB või LCE >100 dB (tsooni määratlemisel peab täidetud olema vähemalt üks tingimus); o Mõju: Müratsoonis elamine põhjustab olulist häiringut ning pikaajaline kõrges müratasemes elamine võib kaasa tuua tervisekahjustusi; o Tegevus tsoonis: uute müratundlike hoonete rajamine hoonestamata aladel ei ole lubatud. Küll aga tuleb arvestada, et selline tingimus võib kaasa tuua olukorra, kus maaomanikud hakkavad nõudma maa välja ostmist riigi poolt. Olemasolevate müratundlike hoonete puhul on vajalik rakendada leevendavaid meetmeid. Uute müratundlike hoonete rajamine hoonestatud alale ja olemasolevate müratundlike hoonete laiendamine/ümber ehitamine vaid erandkorras, seejuures vajalik seada väga kõrge mürataseme talumiseks servituut. ✓ Müratsoon 2: o Tingimus: hinnatud müratase (Ld) päevasel ajal ≤65 dB kuni piiranguvööndi piirini või öisel ajal ≤55 dB kuni piiranguvööndi piirini või LCE ≤100 dB kuni piiranguvööndi piirini (tsooni määratlemisel peab täidetud olema vähemalt üks tingimus); o Mõju: Müratsoonis elamine võib põhjustada häiringut; o Tegevus tsoonis: uute müratundlike hoonete rajamine ja olemasolevate müratundlike hoonete laiendamine ning ümber ehitamine ei ole soovitatav. 64  Rajamise/laiendamise/ümber ehitamise soovi korral on vajalik seada kõrge mürataseme talumiseks servituut. Ettepanekud: 1. Kujundada regulatsiooni peatükid 8.1 ja 8.2 ning kontseptsiooni peatükk 3.4 üheks terviklikuks regulatsiooni peatükiks. Peatüki sisu osas lähtuda analüüsis toodust; 2. Mitme müratsooni asemel rakendada üld- jt planeeringutes ühte tsooni ehk piiranguvööndit, mille ulatuse määramisel arvestatakse mh regulatsioonis toodud müra normtasemete täitmist. Piiranguvööndi ulatuse muudatuse korral on oluline informeerida kohalikku omavalitsust, kes saab vastavat muutust kajastada nt maakasutuse suunamises ning üldplaneeringus, mh selle korralisel ülevaatusel; 3. Riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise hindamisel ja piiranguvööndi ulatuse määramisel rakendada militaarmüra regulatsiooniga määratud normtasemeid mitte keskkonnaministri määruses nr 71 toodud tööstusmüra normväärtusi; 4. Piiranguvööndis arendustegevuse kooskõlastamisel lähtuda kahest müratsoonist, mida on kirjeldatud analüüsis osas. 9. Tegevuskava Peatüki eesmärk: anda suunised regulatsiooni rakendamiseks vajalike tegevuste kohta. Asja- ja ajakohasus: Tänaseks on peatükis toodud tegevused rohkemal või vähemal määral rakendatud. Eelkõige puudutab see peatükis esitatud loendi tegevusi 1-4. Oluline on jätkata nende tegevuste teostamist. Teiste loendis toodud punktide kohta võib välja tuua järgmist: ✓ Punkt 5. Koostada tüüpiliste mürauuringute lähteülesanded, mida kasutatakse edaspidi ühtsetel alustel mürauuringute tellimiseks – asjakohane. Siinkohal oleks eesmärk, et edaspidi piisaks mürauuringute tingimuste osas uuringu lähteülesandes viitest regulatsioonile. Sõltuvalt vajadusest võib regulatsioonis toodule lisaks seada lähteülesandes ka täiendavaid tingimusi; ✓ Punkt 6. Iga väljaõppeehitise ja -ala ümbruses hindamispunktide määramine (nendes asukohtades teostatakse mürauuringute korral alati helirõhutasemete mõõtmised või hinnatakse helirõhutasemeid arvutuslikult) – ei ole otseselt vajalik. Oluline on, et edasised mürauuringud, mis käsitlevad militaarmüra levikut ümberkaudsetele aladele oleksid teostatud regulatsioonis toodud sarnaste põhimõtete alusel. Selline lahendus annab võimaluse ka teatud aja möödudes ja nt kasutuskoormuse andmete muutumisel võrrelda vastava harjutusvälja kohta tehtud mürauuringute tulemusi, sh mürakaarte ja müratundlike hoonete õuealadele jõudvaid müratasemeid; ✓ Punkt 7. Peamiste relvade heliekspositsioonitasemete LAE, LCE mõõtmised hindamispunktides (nende alusel on võimalik määrata pikaaegsed müra hinnatud tasemed, kui on teada erinevate relvade kasutuskoormused ja aktiivsete päevade arv) – ei pea vajalikuks eraldi tegevusena välja tuua. Edasiseks eesmärgiks peaks olema kõikide harjutusalade kohta reaalse ja arendusplaanide järgse kasutuskoormuse alusel tehtavate mürakaartide koostamine. Selline lahendus annab laiema pildi harjutusvälja ümbruse müraolukorra kohta võrreldes üksikute hindamispunktidega. Andmed selle kohta, milliseid 65  indikaatoreid ja mürakaarte konkreetsete mürauuringute raames kajastatakse on esitatud analüüsi peatükis 7; ✓ Punkt 8. Kehtestada müratsoonidele kindlad värvid, mida edaspidi tuleks kasutada mürakaartide vormistamisel. Seni on konsultandid kasutanud müratsoonide puhul erinevaid värve – asjakohane. Vastavad soovitatavad värvilahendused on esitatud analüüsi peatükis 7. Ettepanekud: Oluline on jätkata regulatsiooni peatükis 9 esitatud loendi tegevusi 1-4 ning punktide 5-8 puhul arvestada esitatud ettepanekuid. 10. Leevendusmeetmed Peatüki eesmärk: kirjeldada võimalusi militaarmüra leviku vähendamiseks. Asja- ja ajakohasus: Peatükis toodu on endiselt asjakohane, kuna militaarmüra tekke põhimõtted ei ole regulatsiooni koostamise ajaga võrreldes muutunud. Samuti ei ole teadaolevalt kasutusele võetud uusi efektiivseid militaarmüra leevendamise lahendusi. Seega on jätkuvalt peamised leevendusmeetmed samad, mis kajastuvad regulatsiooni peatükis. Peatükis on esitatud ka soovitus, et leevendusmeetmete efektiivsuse kontrolliks tuleks kaaluda lisaks modelleerimisele ka reaalsete mõõtmiste teostamist. Mõõtmist võiks kaaluda eelkõige nendes olukordades, kus on võimalik mürataset mõõta enne ja pärast leevendusmeetmete (nt rajatud pinnasvallid) kasutusele võtmist, et hinnata nende efektiivsust ja nö kontrollida modelleerimise tulemusi. Seejuures võib aga keeruliseks osutuda „enne ja pärast“ olukordades sarnaste tingimuste (müraallikate asukoht, laskude arv jms) leidmine ning mõõtmiste tulemused ei pruugi anda ikkagi adekvaatset infot. Seega tuleks leevendusmeetmete efektiivsuse kontrolliks ka edaspidi eelistada ikkagi modelleerimist, mille kaudu on võimalik konstrueerida erinevaid olukordi (sh müraallikate või pinnasvallide asukohti jms) ning hinnata meetmete efektiivsust. Ettepanekud: Peatükis toodu on asjakohane ning selle muutmiseks ettepanekuid ei tehta. Samas tuleks leevendusmeetmete efektiivsuse kontrolliks ka edaspidi eelistada ikkagi modelleerimist, mõõtmiste tegemine oleks teisejärguline. 66 Kokkuvõte Käesoleva töö raames analüüsiti militaarmüra regulatsiooni koondaruande peatükkide asja- ja ajakohasust. Lisaks analüüsiti perioodil 2014-2018 tehtud militaarmüra tööde vastavust regulatsioonile ning militaarmüra regulatsiooni aluseks olnud materjalide ajakohasust tänasel päeval. Samuti selgitati välja teadaolevad uued või muutunud regulatsioonid (õigusaktid, juhendid, standardid, metoodikad jms). Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et analüüsitud militaarmüra regulatsiooni peatükid on ka tänasel hetkel põhimahus asja- ja ajakohased. Teisalt on mõnevõrra muutunud Eesti sisene müra regulatsioon. Lisaks on muutunud teatud määral ka müra temaatikaga seonduvad alusstandardid. Perioodil 2014-2018 teostatud 10 uuringut vastavad põhimahus militaarmüra regulatsioonis toodud tingimustele. Siiski esineb kõigi tööde puhul regulatsioonist kõrvale kaldeid (tööde kohta kokkuvõtted on esitatud lisas 1). Analüüsi käigus tehtud ettepanekute alusel on võimalik regulatsiooni arusaadavust ja jälgitavust paremaks muuta. Seejuures oleks asjakohane militaarmüra regulatsiooni kontseptsioon ja koondaruanne vormistada üheks tervikuks ehk üheks dokumendiks. 67 Kasutatud allikad ✓ Akukon Oy Eesti filiaal, 2009. Õhutõrje ja suurtükiväe (merele orienteeritud) laskmisvõimaluste ning mereväe väljaõppe läbiviimiseks võimalike asukohtade selgitamine. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Laskmisest tingitud vibratsiooni mõju; ✓ Akukon Oy Eesti filiaal, 2014a. Viru jalaväepataljoni lasketiir, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond. Mürauuring; ✓ Akukon Oy Eesti filiaal, 2014b. Sirgala harjutusvälja helirõhutasemete mõõtmine 18.07.2014; ✓ Akukon Oy Eesti filiaal, 2014-2015. Sirgala harjutusvälja helirõhutasemete mõõtmised 9.12.2014, 11.12.2014 ja 17.2.2015. ✓ Akukon Oy Eesti filiaal, 2015a. Kaitseväe keskpolügoonil tanki Abrams pardarelva müra mõõtmised; ✓ Akukon Oy Eesti filiaal, 2015b. Militaarmüra regulatsiooni kontseptsioon ja koondaruanne; ✓ Alkranel OÜ, 2016. Kaitseväe keskpolügooni mürakaart. Seletuskiri koos mürakaartidega; ✓ Alkranel OÜ, 2018. Kaitseväe Klooga harjutusvälja mürakaardid; ✓ ANSI/ASA S12.9 PART 4: American National Standard Quantities and Procedures for Description and Measurement of Environmental Sound – Part 4: Noise Assessment and Prediction of Long-term Community Response. https://global.ihs.com/doc_detail.cfm?&csf=ASA&item_s_key=00275243&item_key_da te=840204&input_doc_number=MILITARY%20NOISE&input_doc_title=&org_code= ASA&input_asa_filter=ASA, september 2018); ✓ ANSI/ASA S12.75: American National Standard Methods for the Measurement of Noise Emissions from High Performance Military Jet Aircraft. https://global.ihs.com/doc_detail.cfm?&csf=ASA&item_s_key=00603196&item_key_da te=871231&input_doc_number=MILITARY%20NOISE&input_doc_title=&org_code= ASA&input_asa_filter=ASA, september 2018); ✓ Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 26.06.2018, 26…RT I, 26.06.2018, 7); ✓ EN ISO 3744:2010. “Acoustics - Determination of sound power levels and sound energy levels of noise sources using sound pressure – Engineering methods for an essentially free field over a reflecting plane (ISO 3744:2010)”; ✓ EVS-EN 61672-1:2013 „Electroacoustics - Sound level meters -- Part 1: Specifications“; ✓ EVS-ISO 1996-1:2017 „Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1 – Põhisuurused ja hindamiskord“; ✓ EVS-ISO 1996-2:2017. “Akustika – Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme määramine”; ✓ EVS-ISO 9613-2:2006. Akustika. Heli nõrgenemine välitingimustes leviku korral – Osa 2: Üldine arvutusmeetod; ✓ EVS ISO 17201-1:2005/AC:2009. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 1: Relvasuudme laskude mõõtmine; ✓ ISO 17201-2:2006. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 2: Relvasuudme laskude ja laskemoona lendamise heli arvutuse hindamine; ✓ ISO 17201-3:2010. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 3: Juhised heli leviku arvutamiseks; 68 ✓ ISO 17201-4:2006. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 4: Laskemoona lendamise heli prognoosimine; ✓ ISO 17201-5:2010. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 5: Müra ohje; ✓ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 21.12.2016, 27); ✓ Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ (RT I, 21.10.2016, 13); ✓ Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ (RT I, 05.10.2016, 4); ✓ Majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ (RT I, 09.06.2015, 23); ✓ MIL-STD-1474E: DESIGN CRITERIA STANDARD. NOISE LIMITS. https://www.arl.army.mil/www/pages/343/MIL-STD-1474E-Final-15Apr2015.pdf, september 2018); ✓ Nordtest, 2002. Nordtest method NT ACOU 099. Shooting ranges: Prediction of noise; ✓ Nordtest, 2007. Proposal for Nordtest Method: NORD 2000 – Prediction of Outdoor Sound Propagation. 27 March 2007, revised 13 January 2014, DELTA; ✓ NT ACOU 112. Acoustics: Prominence of impulsive sounds and for adjustment of LAeq. (http://www.nordtest.info/index.php/methods/item/acoustics-prominence-of-impulsive- sounds-and-for-adjustment-of-laeq-nt-acou-112.html, september 2018); ✓ Ramboll Eesti AS, 2012. Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides. Aruanne; ✓ Skepast&Puhkim AS, 2015. Soodla harjutusvälja mürauuring; ✓ Soome keskkonnaministri 04.12.2017 määrus „Valtioneuvoston asetus raskaiden aseiden ja räjäytysten melutasoista“ (https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170903, september 2018); ✓ Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RT I, 08.02.2017, 4… RT I, 08.02.2017, 1); ✓ Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“; ✓ Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015a. Kaitseväe keskpolügoonil hävitajate F-16 õhuväeõppuse mürauuring; ✓ Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015b. Kaitseväe keskpolügoonil CV9035 jalaväe lahingumasina 35 mm kahuri mürauuring; ✓ Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2015c. Kaitseliidu Tallinna Maleva Männiku lasketiiru mürauuring; ✓ Terviseameti kesklabori füüsikalabor, 2018. Rutja laskepaiga mürauuring „Maalt-merele orienteeritud laskeharjutused ühest lahingumasina CV9035 relvast“; ✓ Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ (RT I 2007, 34, 214); ✓ WHO, 1999. Guidelines for community noise; 69 ✓ WHO, 2018a. Biological mechanisms related to cardiovascular and metabolic effects by environmental noise; ✓ WHO, 2018b. Environmental noise guidelines for the European Region; ✓ Vos, J., 2017 „Estimating parameter values in a model for rating shooting sounds from field survey data“. The Journal of the Acoustical Society of America, Volume 141, Issue 2 (http://dx.doi.org/10.1121/1.4976215). 70 LISAD 71 Tellija Kaitseministeerium Dokumendi tüüp Aruanne Kuupäev 28. veebruar 2012 Lepingu nr 2011_0130 MILITAARMÜRA MÕÕTMINE JA HINDAMINE NATO JA EL RIIKIDES ARUANNE  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Versioon 1 Printimise kuupäev Koostatud: Esta Rahno Kontrollitud: Hendrik Puhkim, Aune Aunapuu, Merle Pabbo Kooskõlastatud: Andres Ideon Projekti nr 2011_0130 Ramboll Eesti AS Laki 34 12915 Tallinn T +372 664 5808 F +372 664 5818 www.ramboll.ee 2 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................. 5 2. MÜRA MÕISTED ................................................................................................ 6 2.1. Müraga seotud mõisted ja definitsioonid .................................................................. 6 2.2. Keskkonna- ja militaarmüra üldised omadused ......................................................... 8 2.3. Militaarmüra omadused ja hindamine ...................................................................... 9 2.4. Impulssmüra..................................................................................................... 12 2.5. Militaarmüra mõõtmine ja modelleerimine .............................................................. 13 3. MILITAARMÜRA UURIMISE JA HINDAMISEGA SEOTUD REGULATSIOONID ........ 14 3.1. Euroopa Liidu ja NATO riikide regulatsioonid ning standardid ..................................... 14 3.1.1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega ......................................................... 14 3.1.2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/30/EÜ, 26. märts 2002, müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel. ..... 14 3.2. NATO aruanne nr 241 "The effects of noise from weapons and sonic booms and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Final report of the working group study follow-up program to the pilot study on aircraft noise" ..................................... 14 3.3. Relvade müraga seotud ISO standardid ................................................................. 15 3.3.1. ISO 1996-1:2003. Akustika. Keskkonnamüra kirjeldus, mõõtmine ja hindamine - Osa 1: põhisuurused ja hinnanguprotseduurid .................................................................. 15 3.3.2. ISO 9613-2:1996. Akustika. Heli nõrgenemine välitingimustes leviku korral – Osa 2: Üldine arvutusmeetod......................................................................................... 15 3.3.3. ISO 17201-1:2005. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 1: Relvasuudme laskude mõõtmine ...................................................................................................................... 16 3.3.4. ISO 17201-2:2006. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 2: Relvasuudme laskude ja laskemoona lendamise heli arvutuse hindamine ...................................................... 16 3.3.5. ISO 17201-3:2010. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 3: Juhised heli leviku arvutamiseks .................................................................................................... 16 3.3.6. ISO 17201-4:2006. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 4: Laskemoona lendamise heli prognoosimine .................................................................................................. 16 3.3.7. ISO 17201-5:2010. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 5: Müra ohje ........................... 17 3.4. Muud mõõtmis- ja arvutusmetoodikad ................................................................... 17 3.4.1. Nordic General Prediction Method ......................................................................... 17 3.4.2. Nordtest method NT ACOU 099. Shooting ranges: Prediction of noise. Nordtest, 2002. .. 17 3.4.3. NORD 2000 ...................................................................................................... 18 3.5. Eesti regulatsioonid ............................................................................................ 19 3.5.1. Välisõhu kaitse seadus ........................................................................................ 19 3.5.2. Sotsiaalministri 04.09.2002. a määrus nr 42 .......................................................... 19 3.5.3. Keskkonnaministri 04. märtsi 2011.a määrus nr 16 "Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded" ........................................... 21 3.5.4. Sotsiaalministri 29. juuni 2005.a määrus nr 87 "Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded" ... 21 3.5.5. Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud müra hindamise soovitused vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) olmemüra juhendile .................................................. 21 4. EL/NATO RIIKIDES KASUTAVAD MÜRATASEMETE PIIRNORMID JA IMPULSSKORREKTSIOONID MILITAARMÜRALE ................................................ 22 4.1. Kergrelvad ........................................................................................................ 22 4.1.1. Soome ............................................................................................................. 23 4.1.2. Rootsi .............................................................................................................. 23 4.1.3. Taani ............................................................................................................... 25 4.1.4. Suurbritannia .................................................................................................... 29 3 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 4.1.5. Ameerika Ühendriigid ......................................................................................... 30 4.2. Raskerelvad ...................................................................................................... 31 4.2.1. Soome ............................................................................................................. 32 4.2.2. Rootsi .............................................................................................................. 33 4.2.3. Taani ............................................................................................................... 33 4.2.4. Suurbritannia .................................................................................................... 33 4.2.5. Ameerika Ühendriigid ......................................................................................... 33 5. EL/NATO RIIKIDES KASUTAVAD MILITAARMÜRA MÕÕTE- JA ARVUTUSMETOODIKAD ................................................................................... 34 5.1. Soome ............................................................................................................. 34 5.2. Rootsi .............................................................................................................. 34 5.3. Taani ............................................................................................................... 35 5.4. Suurbritannia .................................................................................................... 36 5.5. Ameerika Ühendriigid ......................................................................................... 37 6. JÄRELDUSED ................................................................................................... 38 6.1. Helirõhutasemed ............................................................................................... 38 6.2. Impulsskorrektsioon ........................................................................................... 38 6.3. Mõõtmis- ja arvutusmetoodikad ........................................................................... 39 7. LÄHTEKOHAD JA SOOVITUSED EESTI MILITAARMÜRA REGULATSIOONI VÄLJATÖÖTAMISEKS ....................................................................................... 40 7.1. Helirõhutasemed ............................................................................................... 40 7.2. Impulsskorrektsioon ........................................................................................... 40 7.3. Mõõtmis- ja arvutusmetoodikad ........................................................................... 40 8. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 41 LISAD. KASUTATUD MATERJALID 4 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 1. SISSEJUHATUS Eestis puuduvad militaarmüra ja tulirelvade hindamist ning arvutus- ja mõõtmismetoodikaid kä- sitlevad õigusaktid või soovitused. Kui keskkonnamüraga seotud mõjud ja hindamismetoodikad on üldiselt hästi tuntud, siis militaarmüra mõju, häirivust ja hindamist käsitlev kokkuvõtlik kirjan- dus on kogu maailmas üsna puudulik. Kergrelvade müra puhul on teadmised müra toimest suhte- liselt välja kujunenud. Paljudes riikides on kergrelvade mürale leitud konkreetsed soovituslikud arvväärtused. Raskerelvade puhul on olukord ebaselgem. Andmeid müra mõju osas on vähem, samuti puuduvad müratasemete normid. Mitmetes teistes Euroopa Liidu või NATO-sse kuuluvates riikides on vastavad militaarmüra või tulirelvade mürakohased regulatsioonid ja soovitused riigisiseselt välja töötatud ning käesolevas uuringus on toodud välja viie erineva riigi näited: Soome, Rootsi, Taani, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Nende riikide näidetel ja Eesti riigi vajadustele kohandades on Kaitseminis- teeriumil võimalik välja töötada Eesti riigi sisesed militaarmüra käsitlevad juhised ja regulatsioo- nid. Uuringu peamine eesmärk on aidata Kaitseministeeriumil välja selgitada, kirjeldada ja kaaluda kõige sobivamaid kriteeriume militaarmüra kahjulikkuse hindamiseks. Uuringu tulemusena selgi- tatakse välja, millised paljudest erinevatest müratasemete suurustest esindaksid kõige paremini tulirelvade mürast põhjustatud häireid. Üks peamisi küsimusi on tulirelvade müratasemetele lisatav impulssheli parandustegur, et võrrelda militaarse päritoluga müra teiste tavapäraste keskkonnamüra allikatega ning püüda rakendada tulirelvade mürale hindamise juhised nagu seda on tehtud paljudele teistele müraallikatele. Aruandes on käsitletav teema militaarmüra, mille alla saab liigitada nii tulirelvadest kui lõhkamis- test tulenevat müra. Militaarmüra põhjustajad on kaitsejõudude üksused, kes korraldavad sõjalisi harjutusi ja väljaõpet. Militaarmüra võib määratleda ühe keskkonnamüra liigina, kuid oma oma- dustelt erineb tulirelvade müra muust keskkonnamürast ning seetõttu peab militaarmüra hinda- mist käsitlema mõnevõrra teisiti, kui keskkonnamüra üldiselt. 5 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 2. MÜRA MÕISTED 2.1. Müraga seotud mõisted ja definitsioonid Müra – inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Keskkonnamüra – soovimatu või kahjulik väljas leviv heli, mille tekitab inimene oma tegevusega, sealhulgas transpordivahendi, maanteeliikluse, raudteeliikluse, lennuliikluse ning näiteks saaste kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva Euroopa nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ12 I lisas määratletud tööstusettevõtete tekitatud müra. (EL 96/61/EÜ12) Militaarmüra – relvadest, lasketiirudest, harjutusväljadelt tulenev spetsiifiline keskkonnamüra. Helirõhutase (müratase) Lp – helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg(p/po), mõõdetakse detsibellides (dB). (SM määrus nr 42) Helirõhutaseme korrigeeritud väärtus – mõõdetud helirõhutase, kus on kasutatud müra- mõõturi sagedusfiltreid, mis vastavad standardite EVS-EN IEC 60651, EVS-EN 60844 ja IEC 1260 nõuetele. (SM määrus nr 42). Käesolevas analüüsis kasutatakse helirõhutaseme A- ja C- korrigeeritud väärtusi ning tähistusi, vastavalt LA ja LC. Madalsageduslik müra – müra sagedusvahemikus 10 Hz – 200 Hz. (SM määrus nr 42) Vaba heliväli - otsese heliväli, kus puuduvad helipeegeldused. Mõõtmised, mis on teostatud 1,2-1,5 meetri kõrgusel maapinnast ja kaugusel alates 3,5 meetrit peegeldatavatest pindadest, peetakse üldjuhul vaba helivälja mõõtmisteks. Sageduskorrektsioon –eesmärgiks on imiteerida inimese kuulmise tundlikkust erineva kõrgu- sega helide puhul. Rakendatakse müra mõõtmisel. (KKM, WHO, 1999) A-sageduskorrektsioon - A-korrektsiooni kasutatakse mürataseme hindamiseks, mis on lähedane kõrva karakteristikule - see tähendab, et madalate sageduste osakaal on väiksem kui keskmiste ja kõrgemate osakaal. (Lahti, 2008) C-sageduskorrektsioon, C-korrigeeritud helirõhutase - helisagedusliku spektriosa standar- diseeritud sageduskorrektsioon, lähedane lineaarsele (s.o ilma sageduskorrektsioonita) heli- spektrile. Kasutatakse madalsagedusliku müra hindamiseks. Ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T (LpC,eq,T) – mõõdetud helirõhutase etteantud ajavahemikus, kus kasutatakse A- või C-korrektsiooni ning mis iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on selline püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla mõõtmisaja jooksul. (SM määrus nr 42). Kasutatakse relvade laskude, plahvatuste ja lõhkamiste pikaajalise häiringu väljaselgitamiseks ja võrdlemiseks sot- siaalministri määruses nr 42 esitatud normtasemetega. Müraindikaator – kahjuliku mõjuga seotud keskkonnamüra kirjeldamise füüsikaline skaala. (EL 96/61/EÜ12) Impulssheli – ühest või mitmest impulsist koosnev heli vastavalt standardi ISO 1996-1:1982 määratlusele. Üksiku heliimpulsi kestus on tavaliselt alla 1 sekundi ning impulsside sagedus võib olla kuni umbes 20-30 sündmust sekundis. (SM määrus nr 42) Impulssheli korrektsioon – korrigeeritud väärtus, mis lisatakse impulssmüra keskmisele mõõdetud või arvutatud helirõhutasemele enne selle helitasemete võrdlemist lubatud normtase- mega. Eesmärk on muuta keskmise helirõhutaseme väärtust, nii et korrigeeritud väärtus on häirivuselt otseselt võrreldav teiste tüüpiliste keskkonnamüraallikate müratasemetega, näiteks liiklusmüraga. Kergrelvad, väikesekaliibrilised relvad – Soomes ja Taanis: relvad, mille kaliiber on <12,7 mm; Rootsis, USA-s: relvad, mille kaliiber on alla 20 mm. 6 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Raskerelvad, suurekaliibrilised relvad - (Soomes kasutatav termin) relvad, mille kaliiber on >12,7 mm (Soome, Taani) või >20 mm (USA, Rootsi) ning nendega võrdsustatakse ka lõhke- ainete (lõhkeaine kogus enam kui 60 g) lõhkamisi. (Suomen ympäristö, 39|2007) Maksimaalne helirõhutase LpA,max (LpC,max) – etteantud ajavahemikus mõõdetud helirõhu- taseme maksimaalne väärtus, kus kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja ajakarakteristikut «Fast», kui mõõtmistingimustes ei ole ajakarakteristiku kasutamine sätestatud teisiti. (SM mää- rus nr 42). LAE – heli ekspositsioonitase. Üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes. (SM määrus nr 42). Kasutatakse näiteks kergrelvade üksiku lasu helirõhutaseme väljaselgitamiseks. LCE – heli ekspositsioonitase. Üksiku mürasündmuse C-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes. (SM määrus nr 42). Kasutatakse näiteks raskerelvade, lõhkamiste ja plahvatuste üksiku mürasündmuse helirõ- hutaseme väljaselgitamiseks. LRE – Heli ekspositsioonitase, millele on rakendatud arvutuste teel vastavad parandused. (ISO 1996-1:2003). Kasutatakse müra arvutustes. LZ,peak – Z- tipphelirõhutase ehk (Zero) null-helirõhutase, millele ei ole lisatud ühtegi täiendavat korrektsiooni ning mida kasutatakse n.ö lineaarse „puhta― helirõhutasemena, selleks et saada teada õiget tipphelirõhutaset mingi sündmuse korral. Kasutatakse nii kerg- kui raskerelvade, lõhkamiste ja plahvatuste müra mõõtmisel. LC,peak – C-heli tipphelirõhutase. C-korrektsiooniga mõõdetud helirõhutaseme teatud ajahetkel kõrgeim mõõdetud müra tase. (Suomen ympäristö, 39|2007). C-korrektsioon tähendab, et ma- dalamad helisagedused on helis domineerivamad. Kasutatakse raskerelvade, lõhkamiste ja plah- vatuste müra mõõtmisel ja arvutamisel. LAr,ti - Müra hinnatud tase LAr,ti (rating level) etteantud ajavahemikus ti, mis leitakse valemiga: LAr,ti = LAeq.ti + K1i + K2i, dB(A), kus LAeq,ti on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, dB; K1i on parandus müra tonaalsusele, K1i = +5 dBA; K2i on parandus impulssmürale, K2i = +5 dBA. (SM määrus nr 42) LAFmax, LAImax – maksimaalne A-kaalutud müratase, mis on mõõdetud, kasutades F (fast) või I (Impulse) ajakarakteristikut. Kasutatakse peamiselt kergrelvade müra mõõtmisel. LAeq,1h – A-kaalutud ekvivalentne püsiva iseloomuga helirõhutase, mis on keskmistatud ühe tunni perioodile. Helirõhutase kirjeldab paljusid erinevaid müraallikaid ning seda on võimalik mõõta in- tegreeritud müramõõtmisaparaadiga (kasutatakse Suurbritannias). (DCLG 2006) LA10,T – A-kaalutud helitase dB(A), mida ületatakse 10% juhul kogu mõõteperioodi (T) jooksul. See annab indikatsiooni selgitamaks välja kõrgeima piirtaseme muutuvale mürale nagu näiteks maanteeliiklus (kasutatakse Suurbritannias). LA10, 18h – 18 tunnise ajaperioodi (kl 06.00-24.00) LA10,1h aritmeetiline keskmine. LA90, LA95 – A-kaalutud helitase, mis näitab, milline on tase, mida ületatakse 90% kogu vaadel- davast ajast. Kasutatakse, et teha kindlaks, milline on üldine või taustmüratase piirkonnas (kasu- tatakse Suurbritannias). 7 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 2.2. Keskkonna- ja militaarmüra üldised omadused Müra on heli, mida inimene kogeb ebameeldiva või häirivana või mis on mõnel muul viisil inimese tervisele või heaolule kahjustav või kahjulik. Müra esineb peaaegu kõikjal keskkonnas ning see on ka kõige sagedasem elukeskkonna kvaliteeti kahandav tegur. Müra mõjutab inimese heaolu mitmel erineval viisil. Väga tugev müra võib mõjutada negatiivselt kuulmiselundeid, kuid keskkonnamüra ei ole üldiselt kunagi nii tugev, et see võib põhjustada kuulmiskahjustuste ohtu, mistõttu on keskkonnamüra kõige suurem mõju häirivus. Militaarmüra puhul võivad müratasemed olla väga suured ning relvadele väga lähedal viibivatel inimestel on oht saada kuulmiskahjustus, kui nad ei kanna kuulmiskaitsevahendeid. Inimese kuulmissüsteem ei ole ühtemoodi tundlik kõigile sagedustele, see tähendab, et helisid ei võeta vastu ühesuguse tugevusega ühel ja samal helirõhu tasemel. Müra korral on mõned helid domineerivamad kui teised. Inimese kõrv on vähetundlik madalasageduslikele helidele (20 Hz – 250 Hz), tundlik keskmistele sagedustele 500 Hz - 2 kHz ning mõnevõrra vähemtundlikum kõrge- tele sagedustele 4 kHz – 16 kHz. A-korrektsiooni kasutatakse müratasemete hindamisel, mis on lähedane kõrva karakteristikule, see tähendab, et madalate sageduste osakaal on väiksem kui keskmiste ja kõrgemate osakaal. C-korrektsioon on enam-vähem ühesugune kõigi sageduste jaotuses ning sobib pigem madalamate sagedustega müratasemete hindamiseks, näiteks raskete relvade müra puhul (vt ka ptk 2.3). Kõige enam häiriv ja tervist kahjustav on pidev müra, mis võib mõjutada negatiivselt ka inimese kuulmist. Öine keskkonnamüra võib häirida und ning raskendada uinumist, suurendada unest ärkamise tõenäosust ning põhjustada seetõttu pidevat väsimust. Vaimselt võib müra mõjutada kontsentreerumisvõimet, halvendada mälu ja raskendada õppimist. Lisaks võib müra põhjustada stressi ning mõjutada inimeste käitumist. On öeldud ka, tulirelvade müra L AeqT,24h üle 80 dB suurendab kuulmishäireid. (KKM, WHO, 1999). Elanikkonna müratoime seoseid iseloomustavad andmed on üsna puudulikud. Teatud elanike gruppe (teismelised, naised) uurides on tuldud järeldusele, et pikaaegse mürataseme LAeq24h 70dB korral võivad tekkida kuulmiskahjustused. Seega peab pidev 70 dB tugevusega müra kestma kogu ööpäeva jooksul. Militaarmüra kohta seda aga öelda ei saa, sest harjutused õppeväljadel ei kesta üldjuhul 24 h järjest. Seega on müra tajumine subjektiivne ning sõltub mitte ainult heli valjusest, vaid kuulaja meeleolust, heli meeldivusest ja muudest teguritest. Seetõttu mõnda ini- mest häirib taustamüra väga ning teist ei sega müra mitte kuidagi. Sama kehtib ka relvade poolt tekitatud müra puhul. Madalsagedusliku müra häiringud inimestel ilmnevad samamoodi kui tavalise müra puhul: pidev häiritud olek, rahutus, stress, unetus, peavalud jne. Madalsagedusliku müra häiringuid inimestele tekitavad põhiliselt hoonete tehnoseadmed, tööstuslikud objektid, alajaamad (trafod) või ka tuu- likud. Häiringud tekivad peamiselt siis, kui madalsageduslik müra on pidev, seda eriti öösel, kui müra ei lase magada. Madalsageduslik müra ei pruugi olla tugev, kuid see on väga spetsiifiline ja pikaajaliselt võib mõjuda inimese tervisele kahjustavalt. Madalsagedusliku müra mõõtmiseks on olemas ISO standardid ISO/DIS 16032: Measurement of noise from technical installation in buildings. Engineering method ning ISO 7196:1995: Acoustics – Frequency-weighting characteristic for infrasound measurements. Raskerelvade, plahvatuste ja lõhkamiste madalsagedusliku müra ei ole üldjuhul pidev ja ei mõju- ta inimesi sel moel nagu muud eespool nimetatud seadmed, kuid selle omapära seisneb resonee- rivas vibratsioonis, mis võib inimestel esineda erinevates kehapiirkondades, mis reageerivad ma- dalatele sagedustele. Näiteks rinnakorvi sein võib resoneerida sagedustel umbes 50-100 Hz ja pea sagedustel 20-30 Hz. Olulisem häiring madalsageduslikult raskerelvade mürast on pigem hoone konstruktsiooni läbiv heli, mis tekitab vibratsiooni ja võib panna värisema aknad jms. (DEFRA, 2001) 8 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 2.3. Militaarmüra omadused ja hindamine Militaarmüra on suhteliselt problemaatiline keskkonnakahju, sest relvade või lõhkamiste müra levib keskkonnas küllaltki laiale territooriumile - eelkõige levib kaugele raskerelvade ja lõhkamiste müra. Olenevalt laskealadest, relvatüübist või relvade kasutamise hulgast, levib müra kuni 10 kilomeetrini laskepaigast. Tänu impulsilisele ja sageli ka madalale sagedusele on tuli- relvade müra leevendamine üsna raske ja kulukas. Kõige enam on häiriv ja tervist kahjustav pidev müra. Kuigi tulirelvade müra ei saa nimetada tavaliseks pidevaks keskkonnamüraks, on see siiski inimestele väga oluline häiringu tekitaja, sest relvadest tulenev heli kandub kaugele ja eristub tugevalt muust taustamürast, isegi kui relvade heli on nõrgem ja esineb harvemini. Järsk heli võib põhjustada ehmatusi ja kontsentreerumis- häireid. Kergrelvade laskudest tingitud häiringuid tajutakse üldjuhul kõige sagedamini väljas, näiteks elamute õuealal. Seevastu raskerelvade tegevuse müra häiringud võivad ilmneda ka hoonete siseruumides, sest madalad tugevad sagedused põhjustavad lisaks ka õhuvibratsiooni, mis paneb värisema hoonete seinad või aknad. See sõltub hoone välispiirde heliisolatsiooni omadustest ning heli sagedusest. Seinte heliisolatsioonivõime on madalate sageduste vastu nõrgem ja seda eriti, kui maja on ehitatud kerge konstruktsiooniga. Tulirelvade müras võib eristada kolme erinevat müra tekke viisi: lask; laskemoona teekond (lendamine); laskemoona lõhkemise heli (sihtmärgi tabamine). Lask tuleneb relva suudmest ning selle põhjustavad relva torus laskemoonast vabanenud põlemisgaasid, mis tekitavad rõhu- ja omakorda helilaine. Mõningatel juhtudel esineb eriline üle- helikiirusel lendava laskemoona (mürsu, granaadi) poolt tekitatud lendamise heli. Kolmandaks võib esineda plahvatuse või lõhkemise heli, kui laskemoon tabab sihtmärki. Laskmise heli ja lõhkemise heli tekkimise sündmused on ühesugused – nad on punktallikad ja nende tekitatav helilaine on kujult keralaine (sfäär). Laskemoona lendamise heli tekkimine ja helilaine kuju on ülehelikiiruse tõttu keerulisem nähtus, mis sarnaneb lennukite lendamisel tekki- vale helilainele. Heli levib ainult koonusekujulise helilainena selgelt piiritletud geomeetrilises piir- konnas (Joonis 1). Heli levib peamiselt 60° nurga all kuuli (laskemoona) lendamise teekonnast. Heli sumbumine järgib esialgu oma erilist kuju ja on erinev tavalisest silinderlainest, seda selle- pärast, et laskemoon lendab liiga kiiresti, et helilaine jõuaks hajuda, nii et see jääb koherentseks laineks. Maa peal kuuleb heli alles teatud kaugusel laskemoonast (Joonis 1). (Suomen ympäristö, 39|2007; Air Force, 2012) Joonis 1. Ülehelikiirusel lendava laskemoona helilaine levimise kuju (Air Force, 2012) 9 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Lõhkeainete plahvatuse müra tekib siis, kui lõhkeaine põlemine tekitab rõhulaine, mis muutub järk-järgult kaugenedes tavaliseks –helilaineks-ning mille intensiivsus väheneb vahemaa suure- nedes. Plahvatuse heli levib sümmeetriliselt keralainena ilma suunduvust omamata. (Suomen ympäristö, 39|2007) Inimese võime tajuda eri kõrgusega helisid sõltub heli sagedusest ja tugevusest. Inimese kuul- mismeelte aistingud reageerivad enam keskmistele ja kõrgematele sagedustele, 500 Hz – 5 kHz ja oluliselt vähem madalatele sagedustele. See tähendab, et selleks, et inimene tunneks samasu- gust häiringut madalasagedusliku heli puhul, nagu ta seda tunneb kõrgema sageduse puhul, peab madalsagedusliku heli tugevus olema suurem, kui see oleks kõrgsagedusliku puhul. Näiteks 1 kHz sagedusega heli, mille helirõhutase on 60 dB, on inimesele sama häiriv kui 100 Hz sagedusega heli tasemega 79 dB ning sagedus 20 Hz on eelmistega võrreldes sama häiriv, kui selle helirõhutase on 110 dB (Joonis 2). (Suomen ympäristö, 39|2007) Joonis 2. Inimese "kuulmisstandard" (ISO 226: 2003), mis esitleb keskmise kuulmise- ga inimese kuulmisaistinguid erinevate heli sageduste ja tugevuste korral. Alumine punktiirjoon on inimese kuulmislävi, selle kohal olev kõver on märgitud väiksema punktiirjoonega, sest info tugevuse ja sageduste seose kohta on puudulik. Pildile on märgitud ka A- ja C-sagedusfiltrid, (A: punane, C: roheline). (Suomen ympäristö, 39|2007) Inimestele relvade poolt tekitatud müra häirivuse osas on teostatud uuringuid ning näiteks raske- relvade poolt põhjustatud müra häirivuse on välja selgitanud Luzini töörühm1 (R. Jaloniemi, R. Pääkönen, A. Parri. 2005). Tulemused on koondatud Tabel 1. Uuringust selgus, et alla 115 dB tipphelirõhutasemel on kõikide tulirelvade tegevus harjutusväljal võimalik, 115-130 dB korral tohib teostada ainult olulisi tegevusi, 130-140 dB korral võib läbi viia ainult üksikuid väga olulisi sündmusi ning üle 140 dB (kuulmiskahjustuse oht) piirkonnas tuleb kõik tegevused keelata. Tabel 1. Müra häirivus ja müra C – kaalutud tipphelirõhutase LCpeak tase, dB Müra häirivus Keskmine Varieeruv Puudub 107 100–115 Väike 108 100–115 1 Schomer, P. and Wagner, L. Human and community response to military sounds - Part 2: Results from field- laboratory tests of sounds of small arms, 25 mm cannons, helicopters and blasts. Noise Control Eng.J. 43(1995); 10 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Müra häirivus LCpeak tase, dB 106–123 (miks mitte siis Mõõdukas, keskmine keskmisena 114,5 ? ilmselt 106–123 otsene viide artiklile ?) Suur 110–127 (116,5) 110–127 Väga suur 115–130 (122,5) 115–130 Kergrelvade häirivuse kohta on teostatud uuringuid näiteks Rootsis ning tulemused näitavad, et häirivus on kuni teatud müra maksimumtasemeni, umbes 63-65 dB(A), suhteliselt madal ning sealt kõrgemale juba tõuseb kiiresti (Tabel 2). (USACHPPM, 2002) Tabel 2. Kergrelvade mürast tugevalt häiritud inimeste protsentuaalne hulk (USACHPPM, 2002) Tugevalt häiritud inimeste LAmax, dB protsent, % <62 2 63 10 65 13 70 21 75 29 80 38 Kergrelvade heli sagedusspektri peamine esinemisvahemik on tavaliselt s 250 Hz - 2 kHz. Raske- relvade heli põhiline sagedusvahemik on vahemikus umbes 16 Hz – 250 Hz. Kergrelvade kaalu- mata spektri tipp on enamasti sagedusel 1 kHz ja raskerelvade puhul vahemikus 40 Hz - 80 Hz. See tähendab, et raskerelvad on oluliselt madalama helisagedusega kui kergrelvad. Kergrelvade sagedusspektri maksimum langeb peaaegu täielikult kokku A-sagedusfiltri maksi- mumiga, mistõttu on otstarbekas kergete relvade müra hindamisel kasutada A-korrektsiooni, mis iseloomustab kõige paremini inimese kuulmist ja häiringuid (Joonis 2). Raskerelvadel on seevastu suurim sagedusmaksimum oluliselt väiksematel sagedustel ning sobivaimaks sageduskorrekt- siooniks on C-korrektsioon. (Suomen ympäristö, 39|2007) Militaarmüra hindamisel arvestatakse erinevate relvaliikide, laskude arvu ning laskmise perioo- diga. Keskkonnamüra pikaajalist kestvust hinnatakse kasutades A-keskmist helirõhutaset – ekvi- valentset A-helirõhutaset LAeq. Sama helirõhutaset soovitatakse erinevates juhendites kasutada ka tulirelvade müra hindamisel, kui laskeharjutused kestavad järjepidevalt (kui ei esine ühe- kordne plahvatus või lask). On selge, et kõige enam häirib inimesi öisel ajal esinev müra, kuna see segab und. Eestis asuva- tel põhilistel laskeväljadel, mis asuvad elamupiirkondade läheduses, teostatakse laskeharjutusi pigem päevasel ajavahemikul. Kui üldiselt on keskkonnamüra inimestele kõige suurem probleem just öisel ajal, siis militaarmüra puhul ei ole see nii. Kui kaitsejõududel on kavas teostada laskeharjutusi ka õhtusel-öisel perioodil, on vajalik töötada välja vastavad müra normtasemed ja impulssparandused, mis peavad olema rangemad kui päevasele perioodile esitatavad nõuded (öisel perioodil on häirivus suurem). See aga omakorda seab harjutuste toimumisele piirangud, sest on väga tõenäoline, et harjutusväljadelt tulenev müra on piisavalt tugev, et see ületab lubatud normtasemed. Erinevate Eesti harjutusväljade ja 11 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne lasketiirude tegevuste müra mõõtmised ja modelleerimised on teostatud päevasele ajale ning kui müratasemeid võrrelda öise perioodi normtasemetega, oleksid need üldjuhul üle lubatud taseme. 2.4. Impulssmüra Tulirelvade müra on alati impulsilise iseloomuga. Impulssheli koosneb ühest või mitmest järsust (impulsilisest) ja lühikesest helist. Selle häirivus sõltub näiteks relva kaliibrist, kaugusest laske- koha ja kuulmiskoha vahel, välis- või sisetingimustest. Impulsiline müra on inimestele häirivam kui pidev ja ühtlane müra (näiteks autoliiklus maanteel) ning mitmed uuringud on näidanud, et tulirelvade LAeq müratase on umbes 10-16 dB võrra häirivam kui muu tavaline keskkonnamüra. Seetõttu on impulsilise müra häirivuse samastamiseks "tavalise" keskkonnamüraga vajalik kasu- tada impulsskorrektsiooni, mis lisatakse A-heli ekspositsioonitasemele LAE saamaks ekvivalentset helirõhutaset LAeq. Erinevad asjakohased uuringud on näidanud, et väljaarvutatud impulssmüra ja korrigeeritud A-heli ekspositsioonitase LAE või selle abil kindlaksmääratud A-keskmine helirõhu- tase LAeq on kõige sobivamad parameetrid kirjeldamaks müra häirivust. Sama tingimus kehtib nii kerg- kui raskerelvade müra kohta. Impulssparandusteguri rakendamist võib aga mõjutada ka kaugus, sest laskude impulsiline mõju väheneb kauguse suurenedes. (Suomen ympäristö, 39|2007) Impulsilise müra puhul müratasemed tõusevad järsult ja langevad kiiresti. Joonis 3 ja Joonis 4 on näitena esitatud ühe tüüpilise laskerelva ekvivalente müratase L Aeq võrrelduna teeliiklusega. (The Government of the Hong Kong SAR) Helirõhutase Helirõhutase Joonis 3. Näide tüüpilise laskerelva kolme lasu Joonis 4. Näide tavapärase liikluse ekvivalentse ekvivalentse helirõhutaseme kohta - helirõhu- helirõhutaseme kohta – helirõhutase kõigub 60 tase tõuseb järsult ning langeb kiiresti dB(A) ja 80 dB(A) vahel Võrreldes muude erinevate müra "tüüpidega", leidub impulsilise müra mõju kohta inimestele suh- teliselt vähe kättesaadavaid uuringuid. Ameerika Ühendriikides on teostatud mõningaid põhjalik- ke uuringuid impulsilise müra toime osas inimestele ning on töötatud välja juhised, kuidas saab planeerimise käigus ette aimata potentsiaalseid kaebusi ning probleeme impulsilise müra osas. Vastavad juhised asuvad Tabel 3. Tabelis esitatud tasemed on tuletatud ning saavutatud on pa- rim kompromiss kulude, erinevate tegevuste tõhususe ning inimeste hea suhtumise vahel. (USACHPPM, 2002). Esitatud väärtused on suhteliselt sarnased Tabel 1 kirjeldatud väärtustega. Tabel 3. Impulsilise müra juhised. (USACHPPM, 2002) Eeldatav müra- Kaebuste esinemise risk Tegevus tase, dB <115 Madal risk Kõik militaarsed tegevused lubatud 115-130 Keskmine risk Lubada ainult olulised militaarsed te- gevused. Mittekriitilised tegevused 12 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Eeldatav müra- Kaebuste esinemise risk Tegevus tase, dB edasi lükata Ainult väga kriitilised militaarsed te- 130-140 Kõrge risk, võimalikud kahjud gevused on lubatud Maksimaalne risk. Piir, kust alga- Kõik tegevused, millega kaasnevad ka >140 vad permanentsed tervise- ja plahvatused, tulevad keelata kuulmiskahjustused ning kaebused 2.5. Militaarmüra mõõtmine ja modelleerimine Müratasemete väljaselgitamiseks on vajalik teada kasutatavate relvade müra emissiooniandmeid. Vastavalt ISO standarditele, mis käsitlevad heli mõõtmist, mõõdetakse müraallika müravõimsus- tase mitmes erinevas punktis selle ümber, sealjuures heliallikas ise peab asuma mõõtmispunktide keskpunktis. Sellega eeldatakse, et heli levib võrdselt samas suunas kogu heliallika ümber. Rel- vade müra aga ei ole ühtlane ning heli levimine omab suunduvust olenevalt relva tüübist, mistõt- tu ei ole relvade müra mõõtmisel mõistlik kasutada tavapäraseid mõõtemeetodeid, mida kasuta- takse müra võimsustasemete (Lw) välja selgitamiseks. Seetõttu kasutatakse sageli relvade müra mõõtmisel heli ekspositsioonitasemeid (LAE, LCE), mille kaudu on võimalik välja arvutada müraalli- ka helienergia tase LE. LE iseloomustab müraallika emissioonitaset ning seda saab kasutada arvu- tustes ja müraarvutusmudelites. Arvutusmudelites lisatakse LE-le heli leviku suunduvuse para- meetrid, kuna heliallika helienergiat ei ole õige iseloomustada, kasutades vaid ühte parameetrit. Kui müraallikas on punktallikas (näiteks tulirelva tulistamise heli), siis vahemaa kahe- kordistumisel müraallikast väheneb helirõhutase 6 dB. Kui näiteks 10 meetri kaugusel relvast on müra maksimaalne tase 110 dB, siis 20 meetri kaugusel on müratase 104 dB, 40 meetri kaugusel 98 dB, 80 meetri kaugusel 92 dB jne. Sellisel näitel asub vähem häiringuid tekitav müratase umbes 1,5 kilomeetri kaugusel allikast. Praktikas toimub aga heli vaibumine oluliselt kiiremini pinnase neeldumisomaduste, maastikuvormide, taimestiku ja puude ning erinevate takistuste mõju tõttu. Kui heliallikas ei ole punktallikas, nagu näiteks kuuli lendamise heli, siis helirõhutase väheneb esialgu aeglasemalt. Mürarohkete piirkondade väljaselgitamiseks ja müra levimise hindamiseks kasutatakse müraar- vutusmudelit (modelleerimist). Müraallikatele määratakse helivõimsustase või helienergiatase, suunduvus- ja müraallika töösoleku aja andmed. Mudel arvutab müratasemed keskkonnas, võt- tes arvesse muuhulgas kauguse suurenemisest tingitud heli vähenemist, õhuneeldumist, takistu- si, peegeldusi ning maapinna absorbtsiooni omadusi. Arvutamisel võetakse arvesse ka erinevate oktaaviribade erinev käitumine heli levimisel. Eestis on siiani teostatud peamised relvade müra modelleerimised spetsiaaltarkvara programmidega, nagu SoundPLAN ja Datakustik Cadna/A. Relvade impulsilise müra häirivuse samastamiseks "tavalise" keskkonnamüraga on vajalik kasu- tada impulsskorrektsiooni, mis lisatakse ekvivalentsele helirõhutasemele L Aeq. Eestis on paljudes militaarmüra uuringutes kasutatud peamiselt Soome Kaitsejõudude ja Sotsiaal- ja tervishoiumi- nisteeriumi soovitusi, kus esimesel juhul lisatakse raskerelvade LAeq tasemel +9 dB ning kergrel- vadele +10 dB. Sotsiaalministri määruse nr 42 impulssmüra soovitusi ei ole relvade müra puhul soovitav kasutada, sest need on mõeldud tavalisele impulsilisele mürale, mitte relvadele. 13 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 3. MILITAARMÜRA UURIMISE JA HINDAMISEGA SEOTUD REGULATSIOONID 3.1. Euroopa Liidu ja NATO riikide regulatsioonid ning standardid 3.1.1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega Direktiivi eesmärk on määratleda ühtne lähenemisviis, et vältida, ennetada või vähendada kesk- konnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid, sealhulgas häirivust, nende tähtsu- se järjekorras. Direktiivi eesmärk on samuti anda alus ühenduse meetmete arendamiseks, mille- ga vähendatakse peamiste müraallikate, eelkõige maantee- ja raudteesõidukite ning infrastruk- tuuri, lennukite, välistingimustes kasutatavate tööstusseadmete ning liikurmasinate poolt tekita- tud müra. Direktiivi ei kohaldata müra suhtes, mida tekitab müraga kokkupuutuv inimene ise, koduse tege- vuse müra, naabrite tekitatud müra, töökoha müra, transpordivahendi sisemüra ja sõjaväe- piirkondades sõjaväelise tegevusega tekitatud müra suhtes. 3.1.2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/30/EÜ, 26. märts 2002, müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel. Direktiivi eesmärgiks on: 1. kindlaks määrata ühenduse eeskirjad, et hõlbustada käitamispiirangute järjepidevat keh- testamist lennuväljadel ning selle abil piirata või vähendada müra kahjustava mõjuga olulisel määral kokkupuutuvate inimeste arvu; 2. sätestada siseturunõuete täitmist tagav raamistik; 3. soodustada lennujaamade läbilaskevõime keskkonnasõbralikku arengut; 4. luua võimalused konkreetsete müra vähendamise eesmärkide saavutamiseks üksikute lennuväljade tasandil; 5. võimaldada olemasolevate meetmete hulgast valida need, mille eesmärk on tuua suuri- mat keskkonnaalast kasu kõige tasuvamal viisil. Direktiivis ei käsitleta militaarlennuväljasid ja nendega seotud müra mõjusid. 3.2. NATO aruanne nr 241 "The effects of noise from weapons and sonic booms and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Final report of the working group study follow-up program to the pilot study on aircraft noise" NATO aruandes käsitletakse militaarmüra (relvade ja ülehelikiirusel lendamise) mõju inimestele, loomadele ja ehitistele. Aruandes on võrreldud erinevate riikide raskerelvade müra piirväärtusi. Aruandest selgub, et NATO riikides kasutatakse müra hindamisel A- või C- kaalutud ööpäevaseid keskmisi helitasemeid ning öisele mürale arvestatakse juurde 10 dB parandustegur. Paljude uuringute ja eri riikide seisukohtade alusel hinnatakse, et C-sagedusega heli eksposit- sioonitase (LCE) kirjeldab piisavalt raskerelvade müra põhjustatud häirivust ning sellele impulss- korrektsiooni ei lisata. 14 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 3.3. Relvade müraga seotud ISO standardid Standardid on vabatahtlikud dokumendid, mille järgimine ei ole kohustuslik. Standardi järgimise saab kõigile kohustuslikuks teha ainult läbi õigusaktides standarditele viitamise ning nii on näi- teks sotsiaalministri määruses nr 42 §10 esitatud standardid, mida tuleb müra mõõtmisel ja hin- damisel kasutada. Antud peatükis on käsitletud ISO standardeid, mis on seotud relvade müra või impulssmüraga. 3.3.1. ISO 1996-1:2003. Akustika. Keskkonnamüra kirjeldus, mõõtmine ja hindamine - Osa 1: põhisuurused ja hinnanguprotseduurid Impulssmürale-esitatakse-standardis-ISO-1996-1:2003-järgmine-klassifikatsioon: 1. Tavaline impulssmüra: sellised taustmürast eristuvad müraimpulsid, mis ei kuulu klassi- desse 2 või 3; 2. Tugevalt impulsiline müra: näiteks väikesekaliibriliste relvade lasud, vaiade rammimine, suruõhuhaamer või vagunite põkkumine raudteel. Sellisel juhul ühe mürasündmuse A- heli ekspositsioonitase on LAE > 55-60 dB ja müra eristub tugevalt taustmürast; 3. Suureenergialine impulssmüra: raskerelvade laskude ja lõhkamisjärgne müra. ISO 1996-1:2003 soovitab impulssparandusteguritena kasutada +5 dB (1. klass) ja +12 dB (2. klass). 3. klassi müra impulssparanduse jaoks antakse standardi ISO 1996-1:2003 informatiivses lisas kolm erinevat eri uuringute põhjal leitud võrrandit raskerelvade impulssparanduse arvutamiseks, mis aga arvutustulemustega annavad impulsskorrektsioonidele väga erinevad arvväärtused. Näi- teks kui relvade mõõdetud A-heli ekspositsioonitase LAE on 70 dB, siis üks valem soovitab vint- püssidele rakendada parandust +8 dB, 30 mm kahuritele +10 dB ja suurtükkidele +15 dB. Teine võrrand soovitab parandust vastavalt +13 dB, +16 dB ja +20 dB. Standardi lisas B on antud järgmised soovitused C-korrigeeritud ekspositsioonitasemete LRE mää- ramiseks arvutuste teel: LRE = 2 LCE – 93 (dB) tingimusel LCE ≥ 100 dB, LRE = 1,18 LCE – 11 (dB) tingimusel LCE < 100 dB. Neid on võimalik rakendada, leides LCE heli ekspositsioonitaseme ühekaupa teatud uuritavates mõõtepunktides, kuid ei ole mugavalt kasutatavad mürakaartide koostamisel. 3.3.2. ISO 9613-2:1996. Akustika. Heli nõrgenemine välitingimustes leviku korral – Osa 2: Üldine arvutusmeetod ISO 9613-2 täpsustab metoodikat heli sumbumise arvutamiseks välitingimustes levimise korral, eesmärgiga prognoosida keskkonnamüra taset teatud kauguse puhul suurest arvust erinevatest allikatest. Meetod prognoosib A-kaalutud ekvivalentset püsivat helirõhutaset meteoroloogilistest tingimustes, mis on sobivad teadaolevate müraallikate heli levikuks. Tingimused on allatuult leviku jaoks või levikuks hästi arenenud mõõduka maapinnalt lähtuva temperatuuripöördumise puhul, mis tihti leiab aset öösel. Arvutusmeetodi täpsus on märgitud ±3 dB kuni 1 kilomeetrini ning selle piires kehtivad kõik op- timaalsed meteoroloogilised tingimused. Standardis ei ole räägitud kaugematest distantsidest, mis aga on väga olulised militaarmüra arvutuse jaoks. Seega võib eeldada, et meetod on sobiv pigem lähiarvutuste teostamiseks. 15 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Müraallikas võib olla liikuv või statsionaarne ning sobiv kõikide keskkonnamüraallikate korral, kuid ei ole soovitatav kasutada militaarsete või muude suure müraemissiooniga tege- vuste tekitatud mürale. 3.3.3. ISO 17201-1:2005. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 1: Relvasuudme laskude mõõtmine ISO 17201-1:2005 täpsustab metoodikat, kuidas määrata väiksemate kui 20 mm kaliibriliste rel- vade relvasuudme laskude või samaväärsete väiksemate kui 50 g TNT lõhkeainete akustilist heli- energiat. Meetodit kohaldatakse heliallika heli mõõtmiseks kaugustel 10 – 50 meetrit, kus tipphelirõhutasemed on väiksemad kui 154 dB. Mõõtmisel kasutatav helitaseme suuruseks on LE. Mikrofoni peab asetsema 1,5 meetri kõrgusel maapinnast. Mõõtmiste käigus määratud heliallika helienergiat, suunduvust ja spektraalseid struktuure on võimalik kasutada helilevimise programmide sisendandmetena. Sel moel on võimalik prognoosida laskealalt tulenevat relvade müra levimist ümbruskonda. Lisaks on andmeid võimalik kasutada erinevate relvatüüpide heli emissioonide või relvades kasutatavate erinevate laskemoonade oma- vaheliseks võrdlemiseks. Standard on kohaldatud tsiviilkasutuse lasketiirudele, kuid seda on võimalik kasutada ka militaar- müra hindamiseks. Seda ei saa kasutada kuulmiskahjustuste hindamiseks. 3.3.4. ISO 17201-2:2006. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 2: Relvasuudme laskude ja laskemoona lendamise heli arvutuse hindamine ISO 17201-1:2006 täpsustab metoodikat, kuidas hinnata akustilise heliallika algandmeid, milleks on relvasuudme laskmise heli, plahvatused ning laskemoona lendamise heli algandmed, tugine- des väiksemate kui 20 mm kaliibriliste tulirelvade ja samaväärsete väiksemate kui 50 g TNT lõh- keainete mitteakustilistele andmetele. Standardit kasutatakse, kui puuduvad heli mõõtmise andmed või kui algandmed, mida on vaja teada, arvutamaks laskemoona lennuheli vastavalt standardile ISO 17201-4, on puudulikud. Standardit saab kasutada ka interpolatsiooni meetodina relvasuudmest laskmise mõõtmistel. 3.3.5. ISO 17201-3:2010. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 3: Juhised heli leviku ar- vutamiseks ISO 17201-3:2010 määrab meetodid, kuidas on võimalik prognoosida ühe lasu tulistamise heli ekspositsioonitaset etteantud punktis. Juhendid on antud peale ekspositsioonitaseme ka teiste akustiliste näitajate välja arvutamiseks. Prognoos tugineb relva suudmest tuleneva lasu nurgeli- sele helienergia jagunemisele nagu on esitatud standardis ISO 17201-1 või arvutatud standardis ISO 17201-2. ISO 17201-3:2006 kasutatakse väiksemate kui 20 mm kaliibriliste tulirelvade ja samaväärsete väiksemate kui 50 g TNT lõhkeainetele, samuti laskemoona lendamisele. Standardit kohaldatakse heliallika poolt tekitatud heli mõõtmiseks kaugustel, kus tipp-helirõhutasemed on väiksemad kui 154 dB. 3.3.6. ISO 17201-4:2006. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 4: Laskemoona lendamise heli prognoosimine ISO 17201-4:2006 standard arvutusliku mudeli laskemoona lendamise heli akustilise helienergia väljaselgitamiseks. Standardiga on võimalik välja selgitada 1/3 oktaavi spektrid, mis on esitatud kui nominaalses keskmises sagedusvahemikus 12,5 Hz – 10 kHz heli ekspositsioonitasemed. Üht- lasi annab standard juhised, kuidas kasutada heliallika helienergiat vastuvõtja punktis. 16 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne ISO 17201-4:2006 on mõeldud relvadele kaliibriga alla 20 mm, kuid selle standardi nõudeid on võimalik kohaldada ka suuremakaliibrilistele relvadele. Lisaks on andmeid võimalik kasutada ühe ja sama relva puhul erineva laskemoona võrdlemiseks. Standard on küll mõeldud tsiviilkasutuses olevatele lasketiirudele, kuid seda on võimalik kasutada ka militaarsete relvade laskemoona heli prognoosimiseks. 3.3.7. ISO 17201-5:2010. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 5: Müra ohje Antud ISO 17201 osa annab juhised, kuidas ohjata välistest lasketiirudest tulenevat müra. Müra kontrollimine teostatakse kas lasketiirude müra mõõtmiste või arvutuste teel. ISO 17201-5:2010 kasutatakse kas olemasolevate või uute lasketiirude planeerimisel. Standard on mõeldud kõikide asjakohaste kohalike eeskirjade ja õigusaktide täiendamiseks, mis eeldavad heli ekspositsiooni- taseme muutmist teiste näitajate vastu, nagu on esitatud standardis ISO 17201-3. 3.4. Muud mõõtmis- ja arvutusmetoodikad 3.4.1. Nordic General Prediction Method Nordic General Prediction Method (NGPM) on üldlevinud arvutusmetoodika, mida kasutatakse eelkõige Põhjamaades. NGPM kasutatakse keskkonnamüra arvutamiseks ning arvutustes kasuta- takse heliallikate helivõimsustasemeid Lw. Eelmainitud arvutusmetoodika nõrkuseks peetakse arvutustulemuste täpsuse langemist kauge- mal kui 1 km müraallikast, kuid ebatäpsused on väiksemad kui ISO 9613-2 puhul. Heli levimise sumbumine sõltub kuuest komponendist, mida arvestatakse samaaegselt: divergents, õhu neel- dumine, peegeldused, takistused, taimestik ja maapinna efekt. Modelleerimise meteoroloogilis- teks tingimusteks on mõõdukas allatuul (3 m/s) ja õhutemperatuur 15°C. Arvestatakse ka väik- semat õhutemperatuuri inversiooni. Tuul on suunatud alati müraallikast eemale igas suunas, mis iseloomustab n.ö halvimat heli levimise situatsiooni, kuid seetõttu võib mürakaartidel müra levi- mise olukord, võrreldes reaalse situatsiooniga mõnes suunas, olla pildil esitatust erinev. Taimes- tiku osas eeldab arvutusmeetod, et taimestik on tihe, st sellest ei ole võimalik läbi näha. Tiheda metsa puhul võtab meetod arvesse kuni 200 meetri laiust metsaala. 3.4.2. Nordtest method NT ACOU 099. Shooting ranges: Prediction of noise. Nordtest, 2002. Nordtest method on laialt kasutatav müra mõõtmis- ja arvutusmeetod kergrelvadele (lasketii- rudele) ning see on arvutuste teostamise osas sarnane Nordic General Prediction Method'le (NGPM). Võrreldes NGPM meetodiga on erinevus kasutatavates müratasemetes: Nordtest methodis kasutatakse LAImax ning mitte LAeq. Heli hajumine on tingitud lisaks taimestiku takistus- test, õhu turbulentsist ning teistest objektidest, kuid käesolevas metoodikas on arvesse võetud ainult taimkattest tingitud hajumist, mistõttu arvutusmetoodikana ei ole Nordtest Method veel täielikult usaldusväärne ja tunnustatud. Küll aga kasutatakse seda metoodikat müra mõõtmisel. Mõõtmismetoodikat on võimalik kirjeldada järgmiste reeglite abil: 1. Mõõtmiskoht on tasapinnaline ning muid peegeldusi peale peegelduse maapinnalt ei võe- ta mõõtmisperioodi jooksul arvesse; 2. Relv asetseb horisontaalselt 1,5 meetri kõrgusel maapinnast; 3. Mõõtemikrofonid asuvad 10 meetri kaugusel ja poolkaares 45° all relvasuudmest. Mikro- fonid on paigutatud peegeldavale (suurus vähemalt 1m x 1,5m) kõvale pinnale, vähemalt 0,1 meetrit eemal pinna nurkadest. Mikrofonitoru asub maksimaalselt 0,7 meetri kõrgu- sele pinnast, veendumaks, et pinna peegeldus on otsese heliga koherentne. Mikrofoni suund on risti relvasuudme suunaga; 17 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 4. Ilmastikutingimused peavad olema kuivad ning tuule kiirus maapinnast 2 meetri kõrgusel vähem kui 2 m/s; 5. Mõõteandmed analüüsitakse 63 Hz - 8 kHz (või 31,5 Hz rasketele relvadele) oktaavi- ribades. Igas oktaaviribas igas vahemikus määratakse LImax; 6. Sagedusel alla 250 Hz tuleb teha I-kaalumise tõttu mõõtetulemuste korrigeerimine.2 LImax sagedusel 200 Hz saavutatakse, lisades 10log 10(200/36,4) mõõdetud ekvivalentsele Leq tasemele. Lihtsam viis on mõõta ekspositsioonitase LE kõikidel sagedustel ning lisada 10log10(1000/35), saamaks LAImax; 7. Mittelineaarse (ebaühtlase) heli tõttu on vajalik teostada korrigeerimine vastavalt Joonis 5 esitatule; 8. Mõõtetulemused on 10 lasu aritmeetilised keskmised. Parandustegur, dB Lineaarne vaba välja tipp-helirõhutase, dB Joonis 5. Korrektsioon mittelineaarsele heli levimisele Lpeak funktsioonina vastavalt NT ACOU 099 2002 arvutusmetoodikale. Joon on helirõhutaseme mittelineaarse levimise kiirema sumbumise tulemus, võrreldes sellega, mida eeldatakse lineaarse levimise kor- ral. Meetodit ei ole hea kasutada raskerelvade müra mõõtmiseks, kuna 10 meetrine mõõtekaugus al- likast on liiga väike vahemaa, sest madalamate sagedustega helilained ei ole sellel kaugusel veel "arenenud" ning helirõhk asetseb mittelineaarses vahemikus. Suurendades mõõtekaugust kuni 100 meetrini raskest relvast, on tulemused adekvaatsed. (T.Markula, 2006) 3.4.3. NORD 2000 NORD 2000 on arvutusmeetod välismüra levimise prognoosimiseks, mida kasutatakse peami- selt Põhjamaades ja Taanis. Meetodit on võimalik kasutada erinevatele müraallikatele: tee-, raudtee-, ja lennuliiklusele, töös- tuslikele allikatele ja tuuleturbiinidele. Arvutusmeetodit saab kasutada nii pika- kui ka lühiajalise müra arvutamiseks 1/3 oktaaviribades sagedusvahemikus 25 Hz – 10 kHz, kui heli levib üle maapinna allikast kuni vastuvõtjani. Meeto- dit on kohaldatud kõikidele maastikutüüpidele ning see arvestab müraekraane, takistusi ja ilmas- tikutingimusi. 2 I-kaalumine – impulssmürale rakendatav parandus. 18 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 3.5. Eesti regulatsioonid Eestis puuduvad vastavad regulatsioonid relvade poolt tekitatud müratasemete kohta. Selleks, et militaarmüra oleks võimalik hinnata ja võrrelda mingisugustegi kehtestatud müratasemetega, ka- sutatakse Eestis praegusel ajal sotsiaalministri määruses nr 42 toodud tööstusmüra norm- tasemeid. Lisaks võrreldakse raskerelvade tekitatud müratasemeid Soome Kaitseväe soovituste- ga. 3.5.1. Välisõhu kaitse seadus Välisõhu kaitse seaduse 8. peatükis on defineeritud müraga seotud mõisted ning § 129 punkt 2 annab kohaliku omavalitsuse organile õiguse kehtestada välisõhus levivale mürale oma haldus- territooriumil või selle osal sotsiaalministri määruses nr 42 kehtestatud normidest kuni 50% ran- gemaid normtasemeid. 3.5.2. Sotsiaalministri 04.09.2002. a määrus nr 42 Eestis on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil kehtestatud sotsiaalministri 04.09.2002. a määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoo- nete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid". Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse: 1. päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust; 2. müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üld- kasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra); 3. müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra; 4. välismüra normimisel hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhke- alad ja pargid linnades ning asulates; III kategooria - segaalad (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja toot- misettevõtted); IV kategooria - tööstusalad. Määruse kohaselt jaotatakse müra normtasemed (Tabel 4): Taotlustase – müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tin- gimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra pa- randamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piirides- se. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde selleko- hane märkus. Piirtase – müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab ra- huldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitis- 19 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne tes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vä- hendamiseks. Kriitiline tase – müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müra- tundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud. Tabel 4. Tööstus- ja liiklusmüra normtasemed (LpA,eq,T, dB, päeval/öösel) I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Taotlus- taseme arv- suurused 45/35 50/40 50/40 55/45 55/45 60/50 65/55 65/55 uutel planee- ritava-tel aladel Taotlus- taseme arv- 60/50 suurused 50/40 55/45 55/40 60/50 60/45 65/55 70/60 olemasoleva- 652/552 tel aladel Piirtaseme arvsuurused 60/55 65/50 65/55 55/50 55/50 60/45 70/60 75/65 olemasoleva- 652/602 601/451 702/602 tel aladel Kriitilise ta- seme arv- suurused 60/50 65/60 65/55 70/65 70/55 75/65 75/65 80/70 olemasoleva- tel aladel 1 soovituslik normtase müravastaste meetmete rakendamisel 2 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhu- tasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega ala- del LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB(A) päeval ja 75 dB(A) öösel. Müratundlikud hooned on elamud, hoolekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele määruses kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõudeid. Soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal on esitatud määruse lisas nr 1. § 11 on impulssmüra rakendamist käsitletud järgmiselt: Müra hinnatud tase LAr,ti (rating level) etteantud ajavahemikus ti leitakse: LAr,ti = LAeq.ti + K1i + K2i, dBA, kus LAeq,ti on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, dB; K1i on parandus müra tonaalsusele, K1i = +5 dBA K2i on parandus impulssmürale, K2i = +5 dBA. 20 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 3.5.3. Keskkonnaministri 04. märtsi 2011.a määrus nr 16 "Välisõhus leviva müra piira- mise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded" Määrusega kehtestatakse nõuded planeeringu koostamisele, millega kaasneb oluline mürahäiring. Kui planeeringuga kavandatakse ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua olulise mürahäiringu, peab planeeringudokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Määrust ei kohaldata riigikaitseliste objektide planeeringu koostamisele. 3.5.4. Sotsiaalministri 29. juuni 2005.a määrus nr 87 "Välisõhu strateegilise müra- kaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad mii- nimumnõuded" Määrusega reguleeritakse piirkonna välisõhus leviva müra kahjulike mõjude ning keskkonnamüra häirivuse vältimise, ennetamise ja vähendamise meetmete rakendamist. Määrusega kehtestatak- se nõuded välisõhu strateegilise mürakaardi koostamiseks ühtsete hindamismeetodite alusel piir- konna peamiste müraallikate põhjustatud müratasemete hindamiseks ja prognoosimiseks. Määrust kohaldatakse keskkonnamürale, millega inimene puutub kokku hoonestatud aladel, tihe- asustusega piirkonna avalikes parkides või muudes vaiksetes piirkondades, maal vaiksetes piir- kondades ning koolide, haiglate ja muude müratundlike ehitiste ning alade ümbruses, samuti mü- ratekitavate hoonete ja rajatiste ümbruses. Välisõhu strateegilist mürakaarti ei koostata militaarmüra jaoks. 3.5.5. Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud müra hindamise soovitused vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) olmemüra juhendile Impulssmüra, nagu tulirelvade lask, haamri löök, ilutulestik ja lõhketööd, korral ületab müra taustmüra väga lühikese aja jooksul. Iga impulss kestab alla sekundi. Mõõtja „Fast‖ asendis fik- seeritud tulemus ei kajasta mürailmingu parameetreid täpselt, mõõtmise aeg peab olema lühem. C-korrektsiooniga mõõtmine sobib tulirelvade jaoks. Käesoleval ajal ei ole selle protsessi mate- maatilist kirjeldust ja ei ole universaalseid vastuvõetavaid protseduure impulssmüra hindami- seks. Müra, mis põhjustab otseselt inimestele kuulmiskahjustusi, ei tohi lubada. Üksikute lühiajaliste impulsshelide ( nt laskude) mõju inimestele ja helirõhutaseme C-korrigeeritud mõõdetud hetkeli- selt kõrgeim teatud aja hetkel mõõdetud müra tase LCpeak, ei tohi ületada 140 dB. Muu müra mõ- ju inimestele (nagu disko -ja kontsertmuusika, jõu- ja aeroobikasaalide muusika, kinohelide, aga ka spordivõistluste korraldusega seonduvate helide ja vaheajamuusika LAFmax - tase ei tohi ületa- da 115 dB(A) ega LAeq,4h 100 dB(A). 21 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 4. EL/NATO RIIKIDES KASUTAVAD MÜRATASEMETE PIIR- NORMID JA IMPULSSKORREKTSIOONID MILITAARMÜ- RALE 4.1. Kergrelvad Väikesekaliibriliste relvade müra normatiivsed piirväärtused erinevad eri riikides nii kasutatavate mõõtesuuruste kui ka normtasemete piirmäärade poolest. Enamikus riikides kehtivad piirnormid üksnes tsiviilkasutuses olevates lasketiirudes tekkivale mürale ning mitte sõjarelvadele. Tabel 5 on esitatud mõnede riikide müratasemete piirnormid kergrelvadele. Mõnede riikide relvade müra hindamise menetlustes võetakse arvesse veel laskude arv, laskmispäevade arv (mitu päeva aas- tas), laskmiste aeg (päev, õhtu, öö), nädalapäev (näiteks nädalavahetus või pühad), taustmüra, maakasutus ja hoonete asukoht uuritaval alal. Normatiivsete helitaseme suurustena kasutatakse impulssmüra mõõtmisel kasutatavat AI- maksimaalset helitaset LAImax (Põhjamaad, Austria, Holland, Austraalia), AF-maksimaalset heli- taset LAFmax (Šveits), A-keskmist helirõhutaset LAeq (Norra, Saksamaa, Holland), A-püsivustaset LA90, LA95 (Suurbritannia, Holland) ning A-heli ekspositsioonitaset LAE (Ameerika Ühendriigid) (Tabel 5). Mõnedes riikides märgitakse ära ka vajalik impulssparandus, mis tuleb lisada keskmi- sele helirõhutasemele või heli ekspositsioonitasemele, et mürataseme häiringut saaks hinnata võrdselt ülejäänud keskkonnamüra liikidega. (Suomen ympäristö, 39|2007). Tabel 5 esitatud he- lirõhutasemed ja terminid on kirjeldatud mõistete all peatükis 2. Tabel 5. Kergrelvad: helirõhutasemed, piirnormid ja paranduskoefitsiendid erinevates riikides. RIIK Helirõhutase Parandustegur, dB Märkused Piirnorm, dB Päev Öö Soome LAI 60-65 - oleneb nädala- 60–80 - päevast Rootsi LAI normid militaar- 55-65 - mürale Saksamaa LAeq +12 50–60 50–60 LAI taustamüra mõju 65–75 - Holland LAeq,1h +13 tsiviilmüra 45–50 - LAeq,1a +9 militaarmüra 45–50 - LAden 30-35 keelatud LAI N > 65 000 60–70 Norra LAI N< 65 000 65–75 LAI N< 20 000 70–80 oleneb nädala- Taani LAI päevast ja päe- 75 55–70 vade arvust Austria LAI N, nädalapäev 50–55 40-45 22 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne RIIK Helirõhutase Parandustegur, dB Märkused Piirnorm, dB LAI taustamüra mõ- Austraalia ju, päevade ar- 60-80 55-75 vust LAF N, nädalapäev, Šveits 60-65 - päevade arv Ameerika LAE +12 65 - Ühendriigid N - laskmiste arv. LAI ja LAF tähendavad piirmäärasid LAImax ja LAFmax (vt ptk 2). 4.1.1. Soome Lasketiirudes kasutatavatele väikesekaliibrilistele relvadele kehtivad lubatud müra normtasemed on esitatud Soome Valitsuse poolt väljaantud seaduses nr 53/1997 (Valtioneuvoston päätos [VNp] 53/1997). Lasketiirudest tuleva müra vältimiseks ja keskkonna heaolu tagamiseks on nõue, et müratase ei tohi ületada A-kaalutud maksimaalsele impulssmüratasemele (LAImax) mää- ratud müra piirväärtusi (Tabel 6). Soomes on päevane aeg kl 7-22 ning müra piirnormid on keh- testatud päevasele ajavahemikule, eeldusel, et öösiti laskeharjutusi elamualade läheduses ei teostata. Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi juhendi kohaselt lisatakse impulssmürakorrektsioon müra arvutustes tugevalt impulsilisele mürale, kus ühe sündmuse heli ekspositsioonitase L AE>55- 60 dB ning impulssmüra eristub selgelt muust mürast. Sel juhul rakendatakse heli ekspositsiooni- tasemele LAE impulsskorrektsiooni 10 dB, saamaks teada LAeq taset. Üldised müra normtasemed, hindamaks LAeq taset, on Soomes määratud seaduses nr 993/92 (VNp 53/1997), kuid sealsed väärtused ei puuduta tulirelvade müra, mistõttu puuduvad ka Soo- mes kergrelvade päevase ekvivalentse helirõhutaseme L Aeq piirnormid. Seetõttu kasutatakse Soomes kergrelvade müra hindamiseks impulssmüra maksimaalset taset, mida on võimalik leida nii mõõtmiste kui ka müra modelleerimise teel. Tabel 6. Lasketiirudes kasutatavatele väikesekaliibrilistele relvadele kehtivad lubatud müra normtasemed (VNp, 53/1997) Lubatud müra Müratundlikud piirkonnad normtase, LAImax (dB) Elamualad, haridusasutuste alad 65 Puhkealad asulates või asulate vahetus läheduses, hoolekandeasutuste alad, puhkeasutuste alad, loo- 60 duskaitsealad Mürale kehtestatud piirnormid siseruumides on sätestatud Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuminis- teeriumi juhendis. (Sosiaali- ja terveysministeriö 2003:1). 4.1.2. Rootsi Rootsis kehtivad lasketiirudes kasutatavatele väikesekaliibrilistele relvadele lubatud müra norm- tasemed on esitatud Rootsi Keskkonnakaitseameti poolt väljaantud juhendis nr 2005:15 "Naturvårdsverkets allmänna råd om buller från skjutbanor", mis vastab keskkonnakaitse seadu- sele. Juhendis määratakse müra piirnormid lasketiirudes kasutatavatele kergrelvadele, mille ka- liiber on väiksem kui 20 mm. 23 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Rootsis kehtib tööpäevadel päevase ajana kl 7-22 ja öise ajana vastavalt kl 22-7 ning puhkepäe- vadel ja pühadel päevane aeg kl 9-19, õhtune aeg kl 19-22 ning öine aeg kl 22-9. Lasketiirudes toimuvale laskmistegevusele on määratud müra piirtasemed maksimaalsele A- kaalutud müratasemele, kasutades I (Impulse) ajakarakteristikut – LAI. Tabel 7 esitatud väärtusi tuleb arvestada mistahes tabelis toodud hoonete või puhkealade väljas ja õuealadel asuvas punktis. Tabel 7. Lasketiirust tuleneva müra piirtasemed Piirkond Tööpäevad Puhkepäevad ja pühad Öö3 Tööpäeviti kl 22-7 ja Päev ja õhtu Õhtu kl Päev kl 9- puhkepäeviti ning kl 7-22, 19-22, 19, dB(AI) pühade ajal kl 22-9, dB(AI) dB(AI) dB(AI) Elamud, püsivad majutused ja puhkemajad Uus või põhjalikult uuendatav 65–70 65–70 60–65 55-60 olemasolev lasketiir Enne 1982.a rajatud lasketiirud, 65-75 65-75 60-70 55-65 mida ei ole oluliselt muudetud Enne 1982.a rajatud lasketiirud, 65-80 65-80 60-75 55-65 millel puudub oluline häiriv mõju Raviasutused Uus või täielikult uuendatav ole- 60-65 60-65 55-60 55-60 masolev lasketiir Enne 1982.a rajatud lasketiirud, 60-70 60-70 55-65 55-65 mida ei ole oluliselt muudetud Enne 1982.a rajatud lasketiirud, 60-75 60-75 55-70 55-65 millel puudub oluline häiriv mõju Haridusasutused ja puhke- alad4 Uus või täielikult uuendatav ole- 60-65 60-65 60-65 - masolev lasketiir Enne 1982.a rajatud lasketiirud, 60-70 60-70 60-70 - mida ei ole oluliselt muudetud Enne 1982.a rajatud lasketiirud, 60-75 60-75 60-75 - millel puudub oluline häiriv mõju Uute lasketiirude rajamisel või olemasolevate põhjalikul renoveerimisel tuleb arvestada range- mate müra piirnormidega. Lasketiirude puhul, mida kasutatakse paar korda aastas, võib nõustu- da väiksemate müra piirnormidega. Samuti kohaldatakse lasketiirudele, mis on ehitatud enne 1982. aastat ning mille tegevus ei ole oluliselt muutunud või millel puudub oluline häiringu mõju, 5-10 dB väiksemaid müra piirnorme. 3 Kehtib ainult sõjaliste harjutuste puhul, sest öösiti tsiviillasketiirudes tegevust toimu. 4 Kehtib puhkealadele, mis on välitingimustes aktiivselt kasutusel ning kus madal müratase on looduses eriti vajalik ning kus taustamüra on madal. Ei kehti puhkealadele nagu motospordirajad, paadisõidualad, suusara- jad jne. 24 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 4.1.3. Taani Taanis kehtivad lasketiirudes kasutatavatele väikesekaliibrilistele relvadele lubatud müra norm- tasemed on esitatud Taani Keskkonnakaitseameti poolt väljaantud juhendis nr 1/1995 "Vejledning fra Miljøstyrelsen nr 1-1995. Skydebaner". Piirnormid sõltuvad sellest, kas lasketiirud on juba olemasolevad või uued rajatavad. Piirnormid näitavad, millised tohivad olla kõige kõrgemad müratasemed elamute juures. Piirnormid on keh- testatud maksimaalsele A-kaalutud müratasemele, kasutades I (Impulse) ajakarakteristikut – LAI. Mida pikem on lasketiirus lubatud laskmiste aeg, seda rangem on lubatud müra piirnormtase. Müratasemed on seotud lasketiirude kasutamiskoormuse päevade arvuga nädalas. Juhendis nr 1- 1995 on välja toodud perioodid aastas, nädalapäevad ja kellaajad, millele on kehtestatud müra piirtasemed. Tabelites on esitatud jooniste täiendamiseks kellaaegade vahemikud, mille jooksul tohib laskmisi teostada ning joonistel on näha müra piirmäärad iga nädalapäeva kohta eraldi sõl- tuvalt laskmiste kellaajast. Taanis nimetatakse kergrelvadeks relvi, mille kaliiber on väiksem kui 12,7 mm. Tabel 8 ja Joonis 6 on esitatud müra piirnormtasemed olemasolevatele lasketiirudele. Tabel 9 ja Joonis 7 on esitatud müra piirnormtasemed suurematele ja olulisematele laske- tiirudele. Tabel 10 ja Joonis 8 on esitatud müra piirnormtasemed uutele lasketiirudele. Uute lasketiirude puhul soovitatakse jälgida 70 dB piiri, kui lasketiiru kasutatakse ainult ühel ööl nädalas. Kui uut lasketiiru kasutatakse nädala jooksul igal ööl, on müra piirtasemeks 60 dB. Kui laskmisi korraldatakse pärast kella 22 mitmetel õhtutel nädalas või nädalavahetustel, on soovitav müra piirata kuni 55 dB tasemele. Olemasolevatele lasketiirudele kehtivad kõrgemad piirnormid – kuni 80 dB. Kui neid lasketiire re- noveeritakse või uuendatakse, tuleb arvestada uutele lasketiirudele kehtivate normidega. Tabel 8. Selgitav tabel Joonis 6 juurde. Periood, nädalapäevad ja kellaajad, millele on kehtestatud müra piirtasemed olemasolevate lasketiirude puhul Periood mai-august Periood september-aprill Nädalapäev Õhtu enne Õhtu pärast Õhtu enne Õhtu pärast Päev Päev kl 21 kl 21 kl 21 kl 21 Esmaspäev- reede 7-18 18-21 21-24 7-20 20-21 21-24 Laupäev 9-16 - - 9-16 - - Pühapäev 9-13 - - 9-13 - - Laupäev (muu näda- 16-20 20-21 21-24 16-20 20-21 21-24 lavahetus) Pühapäev (muu nä- 13-20 20-21 21-24 15-20 20-21 21-24 dalavahetus) Näiteks kui olemasoleva lasketiiru müratase on 70 dB(A), siis vastavalt Joonis 6 põhjal võib seal laskmisi teostada järgmiselt: 1. Päevase kasutusaja korral võib laskmisi teostada aastaringselt igal nädalal esmaspäevast kuni laupäevani ja 12 pühapäeval suvel (mai-august) ning 25 pühapäeval talvel (septem- ber-aprill). Tabel 8 selgub, et laskmisi võib läbi viia järgmistel ajavahemikel: a) suveperioodil esmaspäevast reedeni kl 7-18, laupäeviti kl 9-16 ning pühapäeviti 9-13; b) talveperioodil esmaspäevast reedeni kl 7-20, laupäeviti kl 9-16 ning pühapäeviti 9-15. 25 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 2. Õhtuse, enne kl 21 kasutusaja korral, võib laskmisi aastaringselt teostada 4 õhtul nädalas (esmaspäev-reede). Tabel 8 selgub, et laskmisi võib läbi viia järgmistel ajavahemikel: a) suveperioodil esmaspäevast reedeni kl 18-21; b) talveperioodil esmaspäevast reedeni kl 20-21. 3. Öise, pärast kl 21 kasutusaja korral, võib laskmisi aastaringselt teostada 2 ööl nädalas (esmaspäev-reede). Tabel 8 selgub, et aastaringselt võib harjutusi teostada kl 21-24, samuti võib erandkorras (tabelis "muu nädalavahetus") üle näidatud ajaliste piiride teos- tada kuni 4 väljaõpet aastaringselt. *- päevane tulistamine tööpäevadel või laupäeval ** - toimub samal päeval kui päevane tulistamine *** - sõltuvalt ümbritseva hoonestuse ulatusest ja iseloomust võib laskmine laieneda ka laupäevadele kl 24-07. Joonis 6. Müra normtasemed olemasolevatele lasketiirudele Taanis 26 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Tabel 9. Selgitav tabel Joonis 7 juurde. Periood, nädalapäevad ja kellaajad, millele on kehtestatud müra piirtasemed suuremate ja oluliste lasketiirude puhul Periood mai-august Periood september-aprill Nädalapäev Õhtu enne Õhtu pärast Õhtu enne Õhtu pärast Päev Päev kl 21 kl 21 kl 21 kl 21 Esmaspäev- reede 7-18 18-21 21-24 7-20 20-21 21-24 Laupäev 9-18 18-20 - 9-20 - - Pühapäev 9-18 - - 9-18 - - Laupäev (muu nä- - 20-21 21-24 - 20-21 21-24 dalavahetus) Pühapäev (muu - 20-21 21-24 - 18-21 21-24 nädalavahetus) *** - sõltuvalt ümbritseva hoonestuse ulatusest ja iseloomust võib laskmine laieneda ka tööpäevadele kl 24-07. Joonis 7. Müra normtasemed suurtele ja olulistele lasketiirudele Taanis 27 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Tabel 10. Selgitav tabel Joonis 8 juurde. Periood, nädalapäevad ja kellaajad, millele on kehtestatud müra piirtasemed uute lasketiirude puhul Periood mai-august Periood september-aprill Nädalapäev Õhtu enne Õhtu pärast Õhtu enne Õhtu pärast Päev Päev kl 21 kl 21 kl 21 kl 21 Esmaspäev- reede 7-18 18-22 22-24 7-20 20-22 22-24 Laupäev 9-16 - - 9-16 - Laupäev (muu nä- 16-20 20-22 22-24 16-20 20-22 22-24 dalavahetus) Pühapäev (muu 9-20 20-22 22-24 9-20 20-22 22-24 nädalavahetus) *** - sõltuvalt ümbritseva hoonestuse ulatusest ja omadustest võib laskmine laieneda ka tööpäevadele kl 24-07. Joonis 8. Müra normtasemed uutele lasketiirudele Taanis 28 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 4.1.4. Suurbritannia Suurbritannias on päevane aeg 18 tundi nagu Eestiski, kl 7-23 ning vastavalt ekvivalentset A- kaalutud mürataseme indikaatorit tähistatakse LAeq,T, kus T tähendab tundide arvu. Iseloomusta- maks taustamüra, on kasutusel müratase LA90,T. Suurbritannias ei ole otsest juhendit või määrust, mis reguleeriks müra piirtasemed relvade või militaarmürale. Uute eluhoonete planeerimisel piirkonda, kus on juba olemas müraallikad (mitte vastupidi), kasu- tatakse Department for Communities and Local Government poolt väljaantud juhendit "Planning Policy Guidance 24: Planning and Noise". Juhend on mõeldud eelkõige kohalikele omavalitsustele ning see määrab neli müra ekspositsiooni kategooriat, mida tuleb uute alade planeerimisel arves- se võtta. Tabel 11 on esitatud kategooriad ja lubatud müra piirtasemed erinevate müraallikate koosmõju korral, eraldi on piirtasemed tee-, lennu- ja raudteeliiklusele. Erinevate müraallikate koosmõju piirväärtusi kasutatakse vaid juhul, kui puudub üksik domineeriv müraallikas. Domi- neeriv on müraallikas, mille müratase on taustamürast 2 dB(A) kõrgem. Nimetatud kategooriad ei ole üldjuhul soovitavad tööstuslike müraallikate puhul, sest nende omadused on erinevad näiteks transpordimürast ning inimeste suhtumine tööstusmürasse on ne- gatiivsem. Kui aga tööstusmüra on üks osa taustmürast ning see ei ole kõige domineerivam, siis võib tööstusmüra arvesse võtta. Vastasel juhul tuleb tööstusmüra allikale teha eraldi täpsem mü- rauuring. Kui aga olukord on vastupidine ning rajatakse uus müraallikas olemasoleva elamupiir- konna lähedusse, tuleb hinnata uue müraallika müra mõju ümbruskonnale vastavalt kehtivatele protseduuridele ja standarditele. (DCLG 2006) Aladel, kus mürasündmus ületab regulaarselt igas tunnis korduvalt maksimaalse mõõdetud heli- taseme LAmax 82 dB, tuleb käsitleda tabelis kui C kategooria müra ekspositsiooni. Kohalikel omavalitsustel on õigus määrata vajalikes piirkondades kuni 3 dB rangemad mürapii- rangud. Võrdlusena võib tuua, et Eesti kohalikud omavalitsused võivad mürapiirangud seada kuni 50% rangemad. Tabel 11. Müra ekspositsiooni kategooriad uute planeeritavate alade jaoks ja müra piir- tasemed erinevate müraallikate koosmõjul (DCLG 2006) Müra eksposit- Erinevate müraallikate koosmõju siooni kategoo- Tingimus piirväärtus, LAeq,T, dB ria Kl 7-23 Kl 23-7 Müra ei ole põhiline faktor planeerimisloa and- A misel, kuid taotletavaks tasemeks ei tohi olla <55 <45 kõrgeim müratase. Müra tuleb arvesse võtta, kui määratakse kind- laks planeerimistaotlus ning kui vaja, tuleb B kehtestada tingimused, mis tagaksid piisavalt 55-63 45-57 heal tasemel kaitse müra eest. Vajalik on teos- tada mõõtmised või arvutused. Planeerimisluba ei tohi üldjuhul välja anda. Kui leitakse, et luba on vajalik anda nt seepärast, kuna puuduvad alternatiivsed vaiksed alad, siis C 63-72 57-66 on vajalik kehtestada tingimused, mis tagaksid samaväärsed head müratasemed. Vajalik on teostada mõõtmised või arvutused. D Planeerimisloa andmisest tuleb keelduda >72 >66 29 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Arendused nagu näiteks bürood, haiglad ja koolid on müratundlikud objektid, kuid need võivad hõivata suuri alasid enda alla ning sisaldada hooneid ja tegevusi, mis on vähem müratundlikud. Tabel 11 esitatud andmed ei ole kohased eelpool nimetatud müratundlikele objektidele ning nen- de puhul tuleks pigem käsitleda siseruumide häid akustilisi tingimusi. Peamised juhendid vastu- võetavate müratasemete kohta hoonete sees asuvad Suurbritannia standardis BS 8233:1987. (DCLG 2006) Tööstuslike müraallikate, tonaalsete ja impulsiliste omadustega heliallikate müra hindamisel ka- sutatakse Suurbritannia sisestandardit BS 4142:1990 "Method for rating industrial noise affecting mixed residential and industrial areas". 4.1.5. Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriikides on välja töötatud keskkonnamüra juhtimise programm (Installation environmental noise management program - IENMP), mida kasutatakse muuhulgas maa-alade planeerimisel. IENMP-s on maa-alad jagatud erinevatesse müratsoonidesse vastavalt ala müra- tundlikkusele. Koostatud on neli müratsooni, millele kehtivad vastavad müra piimäärad. Piir- määrad kehtivad transpordile, kergrelvadele ja kõrge amplituudiga impulsilisele mürale, mis tule- neb raskerelvadest, mille kaliiber on üle 20 mm, ning lõhkamistele (Tabel 12). Tabelis esitatud müratasemed on 24h ööpäeva keskmised müratasemed, millele on lisatud 10 dB ööaja korrekt- sioon ehk LDNL (day-night level), kus on arvestatud 15 tunnise päevase ajaga (kl 7-22) ning 9 tunnise öise ajaga (kl 22-7). (USACHPPM, 2002) Põhjused, miks kasutatakse LDNL mürataset on järgmised: 1. LDNL on mõõdetav suurus; 2. LDNL on lihtsam aru saada nii planeerijatel kui ka tavakodanikel, kes ei ole kursis müraala- se terminoloogiaga; 3. LDNL pakub lihtsat meetodit võrdlemaks erinevate stsenaariumite alternatiive; 4. LDNL on "hüvetegur" müra mõjudele, mis tuginevad kodanike reaktsioonidele keskkonna- müra vastu; 5. LDNL on parim müra ekspositsiooni mõõdik selgitamaks välja olulised mõjud inimeste elu- keskkonna kvaliteedis; 6. LDNL on Ameerika Ühendriikide föderaalsete ametkondade arvates parim mürataseme kir- jeldaja kõikide müraallikate puhul, mis võetakse arvesse maakasutuse planeerimisel; 7. LDNL on ainus mõõdik, millel on olemas mahukad teaduslike uuringute andmed selle koh- ta, kuidas inimene reageerib mürale. Tugeva impulsilise müra hindamiseks soovitab Ameerika sõjaväe osakond (Department of the Army) kasutada C-kaalutud LDNL helitaset. Tabel 12. Maakasutuse planeerimise juhend Ameerika Ühendriikides vastavalt kesk- konnamüra juhtimise programmile (USACHPPM, 2002) Müra piirväärtused, LDNL Müratsoon Populatsioon, kes Raskerelvad, lõh- Kergrelvad, on tugevalt häiri- Transport, dB(A) kamised dB(C) dB(A) tud, % I <15 <65 62 <65 II 15-39 65-75 62-70 65-75 III >39 >75 >70 >75 Maakasutuse 9-15 60-65 57-62 60-65 planeerimise 30 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Müratsoon Müra piirväärtused, LDNL tsoon LDNL – päeva-öö müratase (day-night level) Müratsoon I Võtab arvesse kõik alad, mis asuvad müraallika ümber ning mil juhul on päevane-öine müratase vähem kui 65 dB(A) või vähem kui 62 dB(C). See ala on üldiselt sobiv kõikidele maakasutus- tüüpidele. Müratsoon II Müratsoon II on ala müraallika ümbruses, kus päevane-öine müratase on vahemikus 65 ja 75 dB(A) või vahemikus 62 ja 70 dB(C). Müra ekspositsioon sellel alal on käsitletud kui märkimis- väärne ning selles müratsoonis tuleb maakasutust üldjuhul piirata sellistele tegevustele, nagu tööstus, tootmine, transport ja kaevandamine. Kui kohalik omavalitsus otsustab, et ala II müra- tsoonis tuleb kasutada elamumaana, siis hoonete ehitamisel tuleb rakendada müratasemete vä- hendamise meetmeid. Müratsoon III Müratsoon III on ala müraallika ümbruses, kus päevane-öine müratase on suurem kui 75 dB A- kaalutuna [dB(A)] lennukitele, sõidukitele ja kergrelvadele ning suurem kui 70 dB C-kaalutuna [dB(C)] relvadele, mille kaliiber on suurem kui 20 mm. Selle müratsooni müratasemed on nii kõrged, et sellele alale ei tohiks planeerida müratundlikke alasid. (USACHPPM, 2002) 4.2. Raskerelvad Raskerelvade müra normatiivsed väärtused on mõnevõrra rohkem varieeruvad kui kergrelvade puhul. Paljudes riikides on hindamise aluseks suures osas sama tüüpi alusandmed (laskmiste hulk, päevade arv, maakasutus jne), nagu väiksema kaliibriliste relvade puhul. Müra normtase- med kehtivad elamute õuealadel. Normatiivsete helitaseme suurustena kasutatakse C-heli ekspositsioonitaset LCE (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Ameerika Ühendriigid), C-keskmist helirõhutaset LCeq (Norra, Saksa- maa), A-keskmist helirõhutaset LAeq (Soome) ja tipphelitaset LZpeak (Austraalia). Üldjuhul kasuta- takse ekspositsiooni- või keskmist helirõhutaset (Tabel 13). Tabelis esitatud mürataseme indikaatorid ja terminid on kirjeldatud mõistete all peatükis 2. Tabel 13. Raskerelvad: mürataseme indikaatorid, piirnormid ja paranduskoefitsiendid erinevates riikides. (Jaloniemi, 2005) Mürataseme RIIK Parandustegur Märkused Piirnorm, dB indikaator Päev Öö LAeq +9 55 - Soome LCE Üksik täislask 100 - LCpeak 115 - N>100 95 - Rootsi LCE N<100 100 - LCE Üksik täislask 100 - Saksamaa LCeq Aasta läbi 70 60 31 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Mürataseme RIIK Parandustegur Märkused Piirnorm, dB indikaator LCE 110 - Taani LCeq 55 45 LZpeak N, aeg (päev, õhtu, Austraalia öö) 105-115 95-110 Ameerika LCE 65 Ühendriigid N = laskude arv mõjutab 4.2.1. Soome Soome Kaitsejõududel on raskerelvade müra jaoks oma regulatsioonid ja vastavad juhendid. Raskerelvade müra hindamist on käsitletud Soome Kaitsejõudude poolt väljaantud juhendis "Raskaiden aseiden ja räjähteiden aiheuttaman ympäristömelun arvointi" (Jaloniemi, 2005). Ju- hend käsitleb suurekaliibriliste relvade müra. Raskerelvadeks on liigitatud kõik suuremad kui 12,7 mm kaliibriga relvad ning lõhkeained, samu- ti lõhkamisvahendid, mis sisaldavad lõhkeainekogust TNT üle 60 g. Taolisteks relvadeks on näi- teks granaadiheitjad, raketilennutusseadmed, miinipildujad, mortiirid, jt lõhkeaineid ja miine si- saldavad relvad. Juhendi rakendamise eesmärk on, et uusi elamurajoone või muid müratundlikke objekte ei raja- taks soovituslikest müratasemetest kõrgemate tasemetega aladele. Üksikutel erandlikel põhjen- datud juhtudel võib muidu elamiseks sobivate tingimuste olemasolul reeglist kõrvale kalduda, ga- ranteerides hoonete ehitustööga selle, et müra ei põhjusta kahju hoonete sees. Tegevus ei tohi põhjustada inimestele terviserikkeid. Tervist tugevalt kahjustav tipphelirõhutase L Cpeak on 140 dB. Hoonete siseruumide müra hindamiseks kasutatakse vastavat Soome Sotsiaal- ja Tervishoiumi- nisteeriumi juhendit Asumisterveysohje, oppaita 2003:1 (Sosiaali- ja terveysministeriö, 2003). Juhendis on määratud müra piirtasemed, kasutades kolme erinevat mürataseme indikaatorit, mis on esitatud Tabel 14. Kui raskerelvade ja lõhkeainete poolt põhjustatud müratasemed ületavad elamurajoonides (väli- territoorium) C-helisageduse tipptaseme 115 dB (Cpeak), on vajalik viia läbi rangem mürauuring, kus hinnatakse täpsemalt C-sagedusega heliekspositsioonitasemeid (LCE) ja A-sagedusega päe- vaseid keskmisi helirõhutasemeid (LAeq). (Jaloniemi, 2005) C-heli ekspositsioonitase LCE ei tohi elamualadel ületada väärtust 100 dB. Päevane keskmine heli- rõhutase LAeq (Soomes on päevane aeg kl 7-22) ei tohi elamualadel ületada 55 dB. A-kaalutud keskmine helirõhutase puhkepiirkondades väljaspool asulaid on 45 dB. Öise mürataseme nimi- väärtus on olemasolevatel aladel 5 dB ja uute asualadel 10 dB madalam päevastest normtaseme- test. Müra keskmisele helirõhutasemele LAeq on vajalik enne selle võrdlemist normtasemega lisa- da impulsskorrektsioon 9 dB. (Jaloniemi, 2005) Tabel 14. Suurekaliibriliste relvade lubatud müra normtasemed vastavalt Soome Kait- sejõudude juhendile (Jaloniemi, 2005) Mürataseme indikaator Märkused Lubatud müra normtase (dB) LCpeak LCpeak annab esimese hinnan- gu mürataseme ületamise kohta. Kui müratase on kõrgem kui 115 dB, on 115 vajalik teostada täpsem müratase- mete uurimine, kasutades indikaato- reid LCE ja LAeq 32 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Mürataseme indikaator Märkused Lubatud müra normtase (dB) LCE ??? 100 LAeq Enne hindamist normtasemega lisa- 55 takse impulsskorrektsioon 9 dB 4.2.2. Rootsi Rootsi kaitseväes käsitleva aruande (Försvarsdepartementet, 1995) kohaselt on raskete relvade poolt tekitatud C- kaalutud heli ekspositsioonitasemele määratud piirnormiks 95 dB piir- kondades, kus üle 90 dB laskude hulk ületab 100 tk/aastas ja 100 dB piirkondades, kus laskude iga-aastane arv on väiksem kui 100. Uuringu kohaselt sellistes piirkondades, kus kokkupuude müraga ületab eespool viidatud väärtusi, tuleb õhtu- ja öötundidel toimuvat tulistamistegevust piirata. Aruandes soovitatakse uutele harjutusväljade piirkondadele määrata 5 dB rangemad nõuded. 4.2.3. Taani Raskerelvade müra hindamist on Taanis käsitletud riigi enda poolt välja töötatud juhendis "Beregning af støjkonsekvensområder omkrinf forsvarets øvelsområder. Miljø- og Enegriministeriet, Miljøstyrelsen. Vejkedning nr 8/1997." Juhendis on antud peamiselt soovitused raskerelvade müra arvutuste ja mõõtmiste teostamiseks. Kõik arvutused teostatakse Taani Kait- seministeeriumi poolt, mistõttu üldiselt puudub Taani akustikaekspertidel detailne ülevaade ras- kerelvade müra arvutamisest. Raskerelvade laskude või plahvatuste poolt tekitatud L CE heli ekspositsioonitase ei tohi elu- hoonete õuealal ületada 110 dB. Kaitseministeeriumi poolt on määratud üksikud alad, kus LCE müratase võib olla kuni 115 dB. Need alad on eriti olulised harjutusalad (Miljøsministeriet BEK nr 468 13/06/2002) 4.2.4. Suurbritannia Suurbritannial on olemas omad siseriiklikud standardid (BS 5228) müra ja vibratsiooni kontrolli- miseks ehitus- ja avalikes kohtades, kuid ei käsitleta eraldi raskerelvade müra piirväärtusi. 4.2.5. Ameerika Ühendriigid Tugeva impulsilise müra ning raskerelvade müra hindamiseks soovitab Ameerika sõjaväe osa- kond (Department of the Army) kasutada C-kaalutud LDNL helitaset. (USACHPPM, 2002) Vastavad müra piirmäärad on käsitletud kergrelvade peatükis Tabel 12. 33 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 5. EL/NATO RIIKIDES KASUTAVAD MILITAARMÜRA MÕÕ- TE- JA ARVUTUSMETOODIKAD 5.1. Soome Soomes kasutatakse kergrelvade ja lasketiirude müra mõõtmisel riigisisest juhendit "Ampumaratamelun mittaaminen", mis on välja töötatud soome keskkonnaministeeriumi poolt ja mis tugineb rahvusvahelisele standardile NT ACOU 099. Raskerelvade müra mõõtmiseks kasutatakse Soomes vastavat Soome Kaitsejõudude juhendit, mis ise tugineb Taani juhendile (Miljøstyrelsen, 1997). Lisaks kasutatakse akustika standardeid ISO 1996 – (1-3). Esimese etapi mõõtmistel (kontrollmõõtmistel) määratakse kindlaks raske- relvade lasu ja sihtmärgi tabamise või lõhkamisjärgse C-kaalutud tipphelirõhutase. Need mõõde- takse mitme, vähemalt viie mürasündmuse keskmisena. Kui esimeses etapis mõõdetud LCpeak - tasemed ületavad 115 dB, tehakse ulatuslikumad müra- mõõtmised (selgitusmõõtmised), kus määratakse lisaks tipphelirõhutasemele kindlaks C-kaalutud heli ekspositsioonitase LCE ja A-kaalutud keskmine helirõhutaseme LAeq analüüsimiseks A- kaalutud heli ekspositsioonitase LAE. Müra modelleerimised teostatakse Soomes peamiselt Põhjamaades üldtunnustatud arvutus- metoodikaga Nordic General Prediction Method (NGPM). Modelleerimisel on arvutustes kasutatud ka standardit ISO 9613-2. Mõlemad arvutusmetoodikad on laialdaselt kasutusel keskkonnamüra modelleerimisel ning need on sobivad ka relvade müra uurimiseks. Müra modelleerimisel kasutatakse üldjuhul Soomes üldtuntud spetsiaaltarkvara programme, na- gu Datakustik Cadna/A ja SoundPLAN. 5.2. Rootsi Rootsis kasutatakse kergrelvade ja lasketiirude müra arvutuste teostamisel riigisisest juhendit nr 7/1984, ‖Buller från finkalibriga vapen – Beräkningsmodell‖. Aruanne on "raudvara", kuidas arvu- tada lasketiirudest tulenevat müra mingis uuritavas punktis ilma spetsiaalset müra modelleerimi- se tarkvara kasutamata. Aruandes on kirjas arvutusmetoodikad nii sise- kui ka välilasketiirudele. Siselasketiirude müra ar- vutustes tuleb kasutada eraldi korrektsioone, kuna sisetingimustest on mõõtmistulemuste ja alusandmete kvaliteet halb (peegeldus seintelt jne). Aruandes on muuhulgas antud müra emissioonitasemed koos suunduvustega erinevatele relvade- le ja laskemoona kogustele. Enne uute lasketiirude rajamist on ajalik teostada mürauuring. Arvutustes tuleb arvesse võtta impulssmüra ning peamiselt võetakse arvesse tulistamist, mis tekitab kõrgeima hetkelise müra- taseme. Mürauuring peab välja selgitama, et lasketiiru asukoht ning kavandatav tegevus oleksid kooskõlas, et impulsiline müra ei ületakse lubatud piirtasemeid. Lasketiirude müra leevendami- seks kasutatakse esiteks mürakaitseekraane või –valle ning juhul, kui need ei toimi, siis lasketiiru kasutamise ajalisi piiranguid. (NFS, 2005:15) Rootsis soovitatakse lasketiirude müra hindamisel teostada pigem müraarvutusi ning alles see jä- rel mõõtmisi. Müra mõõtmisel kasutatakse riigisisest juhendit "Naturvårdsverkets allmänna råd om buller från skjutbanor". Mõõtmisel kasutatakse maksimaalset impulsshelitaset LAImax vabas heliväljas lasketiirude juures, kui läheduses on müratundlikke objekte. Mõõtmised tuleb teostada relvadele ja laskemoona tüüpidele, mis tekitavad maksimaalseid müratasemeid. Enne mõõtmisi tuleb välja selgitada mõõtmiste täpsed asukohad vastavalt tulistamiste suunale. Mürataseme mõõtmistel tuleb kajastada ka taustamüra taset. Taustamüra peab olema vähemalt 10 dB mada- 34 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne lam kui mõõdetud laskmiste müratase, et see ei mõjutaks mõõdetuid müratasemeid. (NFS, 2005:15) Mõõtmised teostatakse punktis, kus on lasketiiru suhtes pärituul ning tuule kiirus 10 meetri kõr- gusel maapinnast on kuni 5 m/s. Mõõtmistingimused peavad olema täidetud kõikides mõõte- punktides, mis võib tähendada, et kõikides punktides ei pruugi olla võimalik samal ajal mõõta. Mõõtmised viiakse läbi vähemalt 20 lasule ning kõigist relvadest ja laskemoonatüüpidest tulenev müra mõõdetakse eraldi. Ajavahemik iga lasu vahel peaks olema 20 sekundit. Viie kõige kõrgema ja viie kõige madalama mõõtetulemuse väärtus kustutatakse. Kui allesjäänud 10 väärtuse vaheli- ne erinevus ei ole rohkem kui 6 dB, siis võetakse nende aritmeetiline keskmine. Kui erinevus on suurem kui 6 dB, siis tehakse mõõtmiserida uuesti. Kui erinevused on veelgi suuremad, tuleb mõõtmised teha teisel ajapunktil uuesti. Teostades rohkem mõõtmiste seeriaid, on tulemuste ebatäpsus väiksem. (NFS, 2005:15) Müra arvutusi teostatakse erinevate spetsiaaltarkvara programmidega, mida on kirjeldatud ka peatükis nr 5.3. Müra modelleerimisel kasutatakse Rootsis peamiselt üldtuntud spetsiaaltarkvara programme nagu Datakustik Cadna/A ja SoundPLAN. 5.3. Taani Relvade müra mõõtmiseks kasutatakse Taanis Keskkonna- ja Energeetikaministeeriumi poolt väl- ja töötatud juhendit "Vejledning fra Miljøstyrelsen, Beregning af støjkonsekvensområder omkring forsvarets ovelsesområder, no 8/1997". Müra määratakse rasketele relvadele ja lõhkeainete vastava meetodi kohaselt, võttes arvesse järgmist: 1. sobiv mõõtekoht; 2. meetod sobib relvadele kaliibriga 12,7-200 mm ning lõhkeainetele kogusega 0,06-10 kg; 3. mõõtmiskaugus peab olema minimaalne, et viia ilmastiku ja maastiku mõju heli levikule võimalikult miinimumini; 4. tipphelirõhutase ei tohi ületada 165 dB (LCpeak); 5. asukoht on 2-3 lainepikkuse kaugusel heliallikast; 6. helipeegeldused mõõtmispunktis võimalikult väikesed. Mõõtmised teostatakse 300 x 300 meetri suurusel tasasel pinnal, ilma et piirkonnas on peegelda- vaid esemeid, mis võivad mõjutada heli levimist (kaugus otse ja peegeldunud heli vahel vähemalt 50 meetrit). Relv asetseb ala keskel ning relva asukoha nurk mõõtekoha suhtes valitakse tavalisest väiksem. Mõõtmispunktid paigutatakse 100 meetri kaugusele relva toru suudmest suundades 0°, 45°, 90°, 135°, 180° (170°), 225°, 270°. Turvalisuse tagamiseks võib olla vajalik eemaldada üksikuid mõõtepunktide nurki. Mõõtemikrofon paigaldatakse alusele 1,5m kõrgusele maapinnast, nii et mikrofoni telg on risti le- viva heli suhtes. Ilm peab olema kuiv ja tuule kiirus alla 10 m/s, mõõdetuna 2 meetri kõrguselt. Mõõtmised toimuvad iga lasu seeriana ning pärast mõõtetulemuste analüüsimist arvutatakse viie lasu keskmine. Saadud keskmisele tulemusele lisatakse korrektsioon. Müratasemete arvutusteks on Taanis vastav juhend nr 2/1995 "Beregning og maling af støj fra skydebaner", mis tugineb mõõtmis- ja arvutusmetoodikale Nordtest method NT ACOU 099. Selle- ga teostatakse arvutused kergetele relvadele lasketiirudes kuni 125-le erinevale relvale. Selguse 35 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne huvides kasutatakse arvutustes korraga kuni 10-t relvatüüpi/klassi. Lisaks kirjeldatakse laskmis- müra mõõtmise põhimõtteid. Arvutusmetoodika soovitab kergrelvade müra hindamisel kasutada A-kaalutud heli ekspositsioo- nitaset LAE ning raskerelvadele, mille müra on madala sagedusega, C-kaalutud heli ekspositsioo- nitaset LCE. Kergrelvade müra hindamisel tuleb lisaks kasutada impulsshelitaset. Müra arvutuste teostamiseks kasutatakse Taanis mitut erinevat spetsiaaltarkvara programmi: Datakustik Cadna/A, Soundplan, levinum on NoMes (Kilde Akustikk, Norra), FOFTlyd, vanem DOS-programm SKUDD (samuti Kilde Akustikk, Norra) on ühtlasi kooskõlas Taani arvutusmetoo- dikatega. FOFTlyd tugineb arvutusmetoodikale General Prediction Method ning seda kasutatakse nii kerg- kui raskerelvade müra modelleerimisel. Programm võimaldab arvutada L C,den väärtusi müra- sündmustele, mis toimuvad ühe aasta jooksul. Programmi positiivne omadus on võtta arvutustes arvesse ka ülehelikiirusel lendava granaadi (mürsu vms) müra (vt Joonis 1), mis on suhteliselt spetsiifiline nähtus ja ei sisaldu paljudes müra modelleerimise tarkvaraprogrammides. 5.4. Suurbritannia Suurbritannias kasutatakse müra mõõtmisel ja arvutamisel siseriiklikke dokumente, mis tugine- vad ISO standarditele. Lasketiirude müra mõõtmistel ja arvutuste teostamisel kasutatakse rah- vusvahelist standardit BS EN ISO 17201 – Noise from Shooting Ranges, mis koosneb viiest osast: 1. Determination of muzzle blast by measurement (välja antud 30/12/2005) 2. Estimation of muzzle blast and projectile sound by calculation (välja antud 29/12/2006) 3. Guidelines for sound propagation calculations (välja antud 30/04/2010) 4. Prediction of projectile sound (välja antud 28/04/2006) 5. Noise management (välja antud 30/04/2010) Keskkonnamüra mõõtmisel kasutatakse veel siseriiklikke standardeid BS 7445-1, mis tuginevad rahvusvahelistele ISO standarditele. BS 7445-1 koosneb kolmest erinevast osast: 1. British Standard, BS 7445-1:2003. Description and measurement of environmental noise — Part 1: Guide to quantities and procedures Standard on täiendatud ja uuendatud versioon standardist ISO 1996-1:1982, mis omakorda uuendati 2003. aastal. Standard määratleb peamised suurused, mida kasutada, et kirjeldada müra keskkonnas ning kirjeldab peamisi protseduure, kuidas neid õiged suurusi kindlaks määra- ta. Standardis on antud ka nõuded mõõteinstrumentidele, mõõtmistele, kasutatavatele müraindi- kaatoritele, heli salvestamisele ja lindistamisele. Täpsemad juhised nendeks nimetatud tegevus- teks on kirjas teistes vastavates standardites. Standard ise ei määra keskkonnamüra piirväärtusi. 2. British Standard, BS 7445-2:1991. Description and measurement of environmental noise — Part 2: Guide to the acquisition of data pertinent to land use. Standard on identne ISO 1996-2:1987 ―Acoustics — Description and measurement of environmental noise —Part 2: Acquisition of data pertinent to land use" standardiga ning see an- nab juhised keskkonnamüra mõõtmiste teostamiseks. Standardis on märgitud asjaolu (p 4.1.4), et suure amplituudiga müra (nt lõhkamised, kaevandamised jms) puhul, tuleks müra mõõtmisel kasutada C-kaalumist nagu seda paljudes teistes riikides tehakse. 3. British Standard, BS 7445-3:1991. Description and measurement of environmental noise — Part 3: Guide to application to noise Limits. Standard on identne rahvusvahelise standardiga ISO 1996-3:1987. Standard sätestab suunised müra piirnormide täpsustamiseks ning kirjeldab meetodeid andmete kogumiseks, mis võimaldavad teatud tüüpi müraolukordades kontrollida määratud müra piir- 36 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne normide vastavust. Standardis on eeldatud, et müra piirmäärad on kehtestatud kohalike oma- valitsuste poolt vastavalt standardi suunistele ja on seotud müra piirmäärade regulatsioonidega, millele on viidatud. Standard ise ei kehtesta müra piirmäärasid. Müra piirmäärade regulatsioonid koosnevad mitmetest põhiteguritest, mis kombineerituna mää- ratlevad üheselt tingimused, millega on võimalik kontrollida regulatsioonidele vastavust. Need tegurid on järgmised: 1. müra kirjeldaja – soovitav müra kirjeldaja müra piirmäärade väljaselgitamiseks on A- kaalutud ekvivalentne helirõhutase või hinnatav tase etteantud ajavahemikus; 2. asjakohased ajavahemikud – soovituslikud ajavahemikud tuleb valida, võttes arvesse tüüpilisi inimtegevuse ja müraallika tegevuses olemise aegu; 3. müraallikad ja nende seisukord töötamise/tegevuse ajal, kui on vajalik – eraldi müra piirmäärad võidakse kehtestada erinevatele müraallikatüüpidele mingil konkreetsel pe- rioodil, kui müra tekitatakse; 4. asukohad, kus müra piirmäärad peavad olema täidetud – asukohad, kus müra piir- määrasid rakendatakse, peavad olema kindlalt määratletud. Need peavad olema sobivad vaatluse all oleva müraallika müra mõõtmiste teostamiseks, mikrofonide täpsed kõrgu- sed on määratletud vastavates ISO standardites; 5. meteoroloogilised tingimused, vastavalt vajadusele – välitingimustes sõltub müra levimi- ne meteoroloogilistest tingimustest ning need võivad mõjutada mürataset selle mõõt- miskohas, kui distants müraallika ja mõõtepunkti vahel on suurem kui 30 meetrit.Sellisel juhul peavad müra piirmäärad tuginema keskmisele väärtusele, arvestades kõik- võimalikke meteoroloogilisi tingimusi või ainult ühte kindlat tingimust; 6. piirmääradega vastavuses olevad hindamiskriteeriumid – selleks, et hinnata vastavust müra piirmääraga, võib üldjuhul olla vajalik teostada suurem hulk mõõtmisi ning arves- tada nende keskmist ja statistilist jaotust. Müra piirmäärade regulatsioonides peab ole- ma näidatud, kuidas seda informatsiooni kasutada, et hinnata tulemuste vastavust piir- määradega. 5.5. Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriikides kasutatakse väikerelvade lasketiirude müra hindamisel spetsiaal- tarkvaraprogrammi SARNAM (Small Arms Range Noise Assessment Model) ning BNOISE2 (Blast Noise Version 2). SARNAM on mõeldud kergrelvade müra modelleerimiseks. Programm võtab arvesse relva- ja las- kemoona tüüpi, laskmiste arvu ja aega, lasketiirude tehnilisi parameetreid (pikkus, vallid jne) ja hindamise protseduure. SARNAM-s modelleerimisel võetakse samuti arvesse spektraalset sage- dusvahemikku ja suunduvust nii relvast tulistamise kui ka plahvatuse korral, mis hõlbustab müra leevendusmeetmete täpsemat väljatöötamist. Müraallika mudeli väärtused tuginevad empiirilistel andmetel. Programmis heli levimise algoritm eeldab, et alati on müraallikast allatuul ning and- med tuginevad keerulistele arvutustele ja eksperimentaalsetele allikatele. SARNAM-s on võimalik kasutada hindamisel heli ekspositsioonitaset või päeva-õhtu-öö Lden taset. Programmis on olemas erinevad sageduskaalud (A, C). (US Army Corps of Engineers, 2008) BNOISE2 on mõeldud raskerelvade, plahvatuste jm suureenergialiste ning impulsiliste militaar- sete relvade müra hindamiseks. Programmis on olemas suur valik erinevaid raskerelvi ja nende müra emissioone vajalikes sagedusvahemikes. Programm võtab arvesse nii nagu SARNAM relva- ja laskemoona tüüpi, laskmiste arvu ja aega, lasketiirude tehnilisi parameetreid (pikkus, vallid jne) ja hindamise protseduure. (US Army Corps of Engineers, 2008) 37 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 6. JÄRELDUSED 6.1. Helirõhutasemed Põhjamaades on lasketiirude müra hindamiseks kasutusel helirõhutase LAImax ning sellele on väl- ja töötatud piirnormid. Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi juhendi põhjal ei ole lasketiiru müra kahjulikkuse hindamiseks peetud sobivaks kasutada keskmist helirõhutaset LAeq, sest siiani on lasketiirude müra hindamisel peetud oluliseks müra maksimaalset taset ja mürasündmuste hulka ning tegevuse aega ööpäevas. Selget juhist selle kohta, kuidas LAImax arvesse võetakse, aga ei ole. Üha enam on Põhjamaades ja Taanis teostatud mürauuringutes näha, et LAImax ei ole siiski levinuim helirõhutase – müra arvutustes ei kasutata tingimata I-ajakarakteristikut ning LAeq on häirivuse hindamisel arusaadavam ja lihtsam kasutada. (Asumisterveysohje, 2003:1) Lisaks tuleb mainida, et LAImax on riikides võetud kasutusele juba 80-ndatel aastatel ning pärast uusi uuringuid on hakatud sellest loobuma, kuid müra piirnormid on veel uuendamata, ehkki eri- nevaid muutmisettepanekuid on esitatud. Saamaks teada ekvivalentse helirõhutaseme LAeq väärtust, on Põhjamaades toimunud militaar- müra mõõtmistel üleminek heli ekspositsioonitasemele (LAE) ja (LCE) – nii on näidanud paljud teostatud militaarmüra uuringud, näiteks Soomes. LAE "ühendab" üheks arvuks müra tipphelita- seme ja mürasündmuse kestuse. Heli ekspositsioonitaseme alusel on võimalik arvutada mitme lasu poolt põhjustatud keskmist helirõhutaset (LAeq). Keskmist helirõhutaset võib aga kasutada mitmete erinevate müraallikate omavahelises võrdluses ja mürakaartidel esitlemisel. (Asumisterveysohje, 2003:1). Relvade mürauuringud Põhjamaades näitavad samuti, et nii kerg- kui ka raskerelvade pikaajalise müra negatiivse mõju kirjeldamiseks on kõige paremini sobiv mü- rataseme suurus A-keskmine helirõhutase LAeq (koos impulsskorrektsiooniga). Kirjeldamaks raskerelvade müra ekspositsioonitaset (ühekordset lühiajalist mürasündmust) on soovitav kasutada C-heli ekspositsioonitaset LCE. (Suomen ympäristö, 39|2007) Heli eksposit- sioonitase ei võta arvesse päevaseid tulistamise koguseid ning on rohkem n.ö lisainformatsiooni allikas relvade madalsagedusliku müra kohta. LCE kirjeldab heli kõrgeimat taset ainult ühel aja- hetkel ja ühes olukorras. (R. Jaloniemi, R. Pääkönen, A. Parri. 2005) 6.2. Impulsskorrektsioon Impulsskorrektsiooni tingimus on, et müras on selgelt eristatav häiringut tekitav impulsiline heli. Kaugenedes impulssmüraallikast väheneb ka võime eristada impulsilist heli muust helist ning häi- rivus väheneb, mistõttu korrektsiooni määramisel tuleks arvestada müra vastuvõtja kaugust mü- raallikast. Seetõttu on keeruline relvade mürale määrata kindlat impulsskorrektsiooni ning siiani on erinevad uuringud ja juhendid andnud ka erinevaid soovitusi. Erinevad Põhjamaades teostatud uuringud aga on näidanud, et kergrelvade puhul on müra häirivam 12 dB väiksemal müratase- mel, kui liiklusmüral (näiteks liiklusmüra 70 dB puhul on kergrelvade müra sama häiriv juba 60 dB korral), seda ilmselgelt relvade impulsilise müra omaduse tõttu. Sama tähelepanek on kirjas ka standardis ISO 1996-1:2003. Tulirelvade müra impulsskorrektsiooni soovitused on erinevate riikide ja standardite kooseisus muutuvad vahemikus 8-20 dB. Parandusteguri muutuvat väärtust mõjutavad relva tüüp ja kalii- ber. Standardis ISO 1996-1:2003 käsitletakse kergtulirelvade müra impulsskorrigeerimise arvväärtust +12 dB ning raskerelvadele ja lõhkamistele on soovitatud väärtusi vahemikus 10-20 dB, kasuta- des erinevaid arvutusmetoodikaid selle väljaselgitamiseks. 38 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne Eesti sotsiaalministri määrus nr 42 soovitab impulssmüra parandusteguriks 5 dB, mis ilmselgelt põhineb standardis ISO 1996-1:2003 esitatud soovitusele tavalise impulssmüra kohta, mis aga ei kehti relvadele. Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi juhendi kohaselt varieerub impulssmürakorrektsioon vahemikus 5 kuni 10 dB sõltuvalt selle olemusest. Eristatakse kahte erinevat klassi: 1. tugevalt impulsiline müra, mida põhjustavad väikesekaliibrilised relvad, puidu ja metalli- tööstused, kus teostatakse lööke, rammimist jne ning kus ühe mürasündmuse heli eks- positsioonitase LAE > 55-60 dB ning impulssmüra eristub selgelt muust mürast. Sel juhul rakendatakse heli ekspositsioonitasemele LAE impulsskorrektsiooni 10 dB, saamaks teada LAeq taset; 2. tavaline impulssmüra, mille hulka arvestatakse selliseid mürasündmusi, mis ei kuulu sel- gelt eespool toodud müraallikate hulka. Sellisele impulssmürale rakendatakse korrekt- siooni 5 dB. Soome Kaitseväe juhendis on rasketele relvadele soovitatud parandusteguriks +9 dB. Enamus uuringuid lähtuvad sellest, et laskmisi teostatakse igapäevaselt kogu aasta jooksul, mis tegelik- kuses aga üldiselt tõele ei vasta. Soome Kaitsejõudude juhendi väärtus baseerub raskerelvade müra korrektsiooni välja töötamisel pigem impulsside füüsikalisele parameetritele ja praktikas nähtule, mitte uuringutes käsitletud teaduslikule alusele. Seetõttu võivad parandustegurite soovi- tused erinevates juhendites olla kohati liiga ranged ning Soome Kaitsejõudude +9 dB tundub teistest sobivam. 6.3. Mõõtmis- ja arvutusmetoodikad Kõikides aruandes käsitletud riikides (sh Eestis) on müra modelleerimisel kasutusel spetsiaaltark- vara-programmid Datakustik Cadna/A ja SoundPLAN, ning need kaks programmi sisaldavad sa- mu omadusi ja parameetreid, mida mõned väiksemad programmid. Taanis kasutatakse militaarmüra modelleerimisel lisaks Datakustik Cadna/A ja SoundPLAN ka programme NoMes, FOFTlyd ning SKUDD. Soomes on peamiselt kasutusel Datakustik Cadna/A ja SoundPLAN, samuti Rootsis ja Suurbritan- nias, kuigi kasutatakse ka teisi programme, aga oluliselt vähemal määral. Ameerika Ühendriikides on välja töötatud omad müra modelleerimise programmid SARNAM ning BNOISE2. Saksamaal on kasutusel lisaks eespool mainitud müra modelleerimise programmidele WinLARM, mis on välja töötatud Institut für Lärmschutz poolt Saksamaa Bundeswehr-s kasutamiseks. Prog- ramm kasutab sisendandmetena 250 meetri kaugusel allikast mõõdetud mürataset LCE ning see on mõeldud pigem raskerelvadele. Antud programmis arvestatavad hindamise protsess, heli le- vimise mudel, andmete kogumine ja sisestamine ning kaardi mõõtmed modelleerimisel suure- maid alasid, mis on sobiv raskerelvade müra hindamiseks. Kokkuvõttes võib öelda, et kõik nimetatud tarkvaraprogrammid sisaldavad endas militaarmürale sobivaid üldtunnustatud arvutusmetoodikaid, kuid Datakustik Cadna/A ja SoundPLAN omavad rohkem metoodikate valikuid ning samal ajal pakuvad samu modelleerimise võimalusi (või isegi rohkem), kui teised väiksemad programmid. Datakustik Cadna/A ja SoundPLAN miinuseks on laskemoona lendamise heli modelleerimisvõimaluse puudumine, sest seda ei saa võrdsustada ta- valise joonallika poolt tekitatud müraga. 39 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 7. LÄHTEKOHAD JA SOOVITUSED EESTI MILITAARMÜRA REGULATSIOONI VÄLJATÖÖTAMISEKS 7.1. Helirõhutasemed Erinevad Põhjamaades teostatud uuringud on näidanud, et sobivaimad relvade müra häirivuse iseloomustajad ühe sündmuse korral on heli ekspositsioonitasemed LAE kergrelvadele ning LCE raskerelvadele ja lõhkamistele. Seetõttu oleks ka Eestis mõistlik kasutada Põhjamaade koostöö seisukohast samu müratasemete suurusi. Viimaste uuringute põhjal on parim meetod kirjeldamaks kergrelvade müra kahjulikku mõju ekvi- valentne A-korrigeeritud helirõhutase LAeq. Leitakse, et LAeq on sobivaim meede ka raskerelvade pikaajalise müra mõju iseloomustamiseks. LCE oleks n.ö oluline lisainformatsiooni andja raskerel- vadest tuleneva madalsagedusliku müra hindamiseks mürasündmuse ajahetkel. 7.2. Impulsskorrektsioon Kuna impulsskorrektsiooni osas on aruandes käsitletud riikidel omad väärtused, on Eestis kasulik järgida rahvusvahelist standardit ISO 1996-1:2003, kus käsitletakse kergtulirelvade müra im- pulsskorrigeerimise arvväärtust +12 dB. Soome Kaitseväe juhendis on raskerelvadele soovitatud parandusteguriks +9 dB, mis oleks ko- hane ka Eesti tingimustes. 7.3. Mõõtmis- ja arvutusmetoodikad Mõõtmistel tuleb arvestada ilmastikutingimustega, mistõttu laskude arv, mida on vajalik mõõta, saamaks teada relva müra emissiooni, sõltub juba konkreetsest situatsioonist ja võimalustest. Müra mõõtmisi tuleb teostada soodsate ilmatikutingimuste korral, vältimaks tulemuste ala- hindamist. Kergrelvade müra mõõtmisel kasutatakse Põhjamaades ja ka mujal maailmas müra mõõtmis- metoodikat Nordtest method NT ACOU 099, mida on kasutatud ka Eestis ning mis on ka eelista- tuim soovituslik mõõtmismetoodika. Raskerelvade müra mõõtmisel ja relvade müra arvutustes on mitmetes uuringutes soovitatud ning on soovitav kasutada ka Eestis Taanis väljatöötatud juhendit "Beregning af støjkonsekvensområder omkrinf forsvarets øvelsområder". (Miljøstyrelsen, 1997) Müra modelleerimisprogrammide puhul peab mainima, et ühtset soovitust ei ole ning sobiva rel- vade modelleerimise programmi väljavalimise osas tuleks jkontakteeruda otse toodete pakkuja- tega. Lisaks on soovitus kinnitada ühtsed müraemissiooni andmed koos suunduvustega kõikide Eesti kaitsejõududes kasutatavate relvade kohta, et vältida segadusi erinevate alusandmete kasutami- sega arvutuste teostamisel. Siiani on arvutuste teostamisel kasutatud erinevate mürauuringute mõõtmistulemusi ning vajalike andmete puudumisel Soomes kasutatavate analoogsete relvade müraemissiooni- ja suunduvusandmeid. 40 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Air Force (U.S. Air Force). 2012. F-35A Training Basing Environmental Impact Statement, appendix B. Draft 2. British Standard, BS 5228-1:2009. Code of practice for noise and vibration control on construction and open sites - Part 1: Noise 3. British Standard, BS 7445-1:2003. Description and measurement of environmental noise — Part 1: Guide to quantities and procedures 4. British Standard, BS 7445-1:2003. Description and measurement of environmental noise — Part 2: Guide to the acquisition of data pertinent to land use. 5. British Standard, BS 7445-1:2003. Description and measurement of environmental noise — Part 3: Guide to application to noise Limits. 6. Department for Communities and Local Government (DCLG). 2006. Planning Policy Guidance 24: Planning and Noise. 7. Department of the Environment (DEFRA), Northern Ireland, 2001. Scottish Executive, National Assembly for Wales. Low Frequency Noise. Report. Technical Research Support for DEFRA Noise Programme. 8. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega. 9. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/30/EÜ, 26. märts 2002, mis on seotud müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel. 10. European Commission, 2005. LIFE Focus / LIFE, Natura 2000 and the military 11. EVS-EN ISO 17201-1:2005. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 1: Relvasuudme laskude mõõtmine 12. EVS-EN ISO 17201-2:2006. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 2: Relvasuudme laskude ja laskemoona lendamise heli arvutuse hindamine. 13. EVS-EN ISO 17201-3:2010. Akustika. Lasketiirude müra – Osa 3: Juhised heli leviku ar- vutamiseks. 14. EVS-EN ISO 17201-4:2006. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 4: Laskemoona lendamise heli prognoosimine. 15. EVS-EN ISO 17201-5:2010. Akustika. Lasketiirude müra - Osa 5: Müra ohje 16. EVS-EN ISO 1996-1:2003. Akustika. Keskkonnamüra kirjeldus, mõõtmine ja hindamine - Osa 1: põhisuurused ja hinnanguprotseduurid 17. EVS-EN ISO 9613-2:1996. Akustika. Heli nõrgenemine välitingimustes leviku korral – Osa 2: Üldine arvutusmeetod. 18. Försvarsdepartementet, Högkvarteret. Försvarsmakten. Stockholm 1995. Redovisning av regeringsuppdrag-utarbeta nya riktlinjer för skottbuller från artilleri och andra tunga vapen. 19. J.Jokitulppo, T.Lahti, T.Markula. Suomen ympäristö 39|2007. Ampumamelun arviointi, kirjallisuusselvitys. Ympäristöministeriö. 20. Keskkonnaministri 04. märtsi 2011.a määrus nr 16 "Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded". 41 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 21. Keskkonnaministeerium, World Health Organization. 1999. Mis on keskkonnamüra ja kuidas seda ohjata? Maailma Terviseorganisatsiooni keskkonnamüra juhendi alusel koos- tatud dokument. 22. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1092054/Mura-netti_1_2.pdf. Külastatud 07.12.2011. 23. Laki ympäristövahinkojen korvaamisesta 737/1994. 24. Miljøstyrelsen. 2/1979. Vejledning fra miljøstyrelsen. Støj fra skydebaner. 25. Miljøstyrelsen. 1/1995. Vejledning fra Miljøstyrelsen nr 1 1995. Skydebaner. 26. Miljøstyrelsen. 2/1995. Beregning og måling af støj fra skydebaner. 27. Miljøstyrelsen. 8/1997. Beregning af støjkonsekvensområder omkrinf forsvarets øvelsområder. Miljø- og Enegriministeriet, Miljøstyrelsen. 28. Miljøministeriet BEK nr 468 af 13/06/2002. Bekendtgørelse om støjregulering af forsvarets øvelsespladser og skyde- og øvelsesterræner. 29. NATO aruanne nr 241 "The effects of noise from weapons and sonic booms and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Final report of the working group study follow-up program to the pilot study on aircraft noise" 30. Naturvårdsverket, 7/1984. Buller från finkalibriga vapen – Beräkningsmodell. 31. Naturvårdsverket (NFS), 2005:15. Naturvårdsverkets allmänna råd om buller från skjutbanor. 32. NORD 2000 Method. 33. Nordtest method NT ACOU 099. Shooting ranges: Prediction of noise. Nordtest, 2002. 34. Nordic General Prediction Method. 35. North Atlantic Treaty Organization (NATO). 2000. "The effects of noise from weapons and sonic booms and the impact on humans, wildlife, domestic animals and structures. Final report of the working group study follow-up program to the pilot study on aircraft noise". 36. NT ACOU 099. 2002. Shooting ranges: prediction of noise. Nordtest method. 37. R. Jaloniemi, R. Pääkönen, A. Parri. 2005. Raskaiden aseiden ja räjähteiden aiheuttaman ympäristömelun arvointi. Hamina, Pääesikunta, Puolustusvoimat. Puolustusvoimien ohje. 38. Sosiaali- ja terveysministeriö, Asumisterveysohje, oppaita 2003:1, Helsinki 2003. 39. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". 40. Sotsiaalministri 29. juuni 2005.a määrus nr 87 "Välisõhu strateegilise mürakaardi ja vä- lisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded". 41. T. Lahti, Ympäristönsuojelu. 2008. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestami- ne. Keskkonna-alane käsiraamat. Ökokratt. 42. T. Markula. 2006. Propagation, measurement and assesment of shooting noise. Master's thesis. Teknilinnen Korkeakoulu. 43. The Government of the Hong Kong SAR. Environmental Protection Department. Environmental noise, noise assessment. http://www.epd.gov.hk/epd/noise_education/web/ENG_EPD_HTML/m2/index.html 44. US Army Corps of Engineers, Engineer Research and Development Center, 2008. SARNAM – Small Arms Range Noise Assessment Model. Ongoing reasearch. 42 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne 45. U.S Army Center for Health Promotion and Preventive Medicine (USACHPPM), 2002. The effects of noise from military training on the environment. Central training area, Tapa, Estonia. Environmental noise study no 52-EN-1511-02 46. U.S Army Center for Health Promotion and Preventive Medicine (USACHPPM), 2005. Operational Noise Manual. An Orientation For Department of Defense Facilities. 47. Valtioneuvoston päätos [VNp] 53/1997. Ampumaratojen aiheuttaman melutason ohjearvoista 48. Valtioneuvoston päätos [VNp] 993/1992. Melutason ohjearvoista 49. Välisõhu kaitse seadus 50. Ympäristönsuojelulaki 4.2.2000/86. 51. Ympäristönsuojeluasetus 169/2000. 43 / 44  Militaarmüra mõõtmine ja hindamine NATO ja EL riikides Aruanne LISAD KASUTATUD MATERJALID 44 / 44