Männiku XXVII uuringuruumi riigivara valitseja volitatud asutuse nõusoleku küsimine

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] 14.02.2025 nr DM-131153-5 Männiku XXVII uuringuruumi riigivara valitseja volitatud asutuse nõusoleku küsimine Keskkonnaamet teatab, et on võtnud menetlusse AS Silikaat (registrikood 10022296, aadress Pärnu mnt 238, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti) poolt 06.02.2025 esitatud Männiku XXVII uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS 06.02.2025 nr DM-131153-1, edaspidi uuringuluba). Uuringuluba taotletakse geoloogilise uuringu teostamiseks Männiku XXVII uuringuruumis teenindusala pindalaga 18,96 ha mis asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas kinnistul Männiku polügoon (katastritunnus 71801:001:0983). Kinnistu riigivara valitseja on Kaitseministeerium ja volitatud asutus on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kinnistu sihtotstarve on 95% riigikaitsemaa ja 5% mäetööstusmaa. Tegemist on tarbevaru uuringuga. Vastavalt maapõueseaduse § 27 lõikele 3 annab riigivara valitseja volitatud asutus nõusoleku riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Vastavalt maapõueseaduse § 27 lõikele 3 palub Keskkonnaamet riigivara valitseja volitatud asutuse nõusolekut Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse valitsemisalas oleva katastriüksuse kasutamiseks geoloogilise uuringu tegemise eesmärgil. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Aare Mark vanemspetsialist maapõuebüroo Lisa: DM-131153-1. Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1027639 Teadmiseks: AS Silikaat Aare Mark 5064227 [email protected] 2(2)  1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi AS Silikaat Taotluse koostaja kontaktisik Eduard Genno Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Männiku XXVII uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 18.96 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0719 Saku vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Tallinna-Saku Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 109 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, ehitusliiv tee-ehitus, tsiviilehitus, betoon 1 500 tuh m³ Liiv, täitematerjal 1 500 tuh m³ täitepinnas Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 25 Puuraukude arv 70 Uuringukaeveõõnte arv 0 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Manniku_XXVII_GULT_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Manniku_XXVII_GULT_.asice Muud lisad Lisa 3: Manniku_XXVII.dgn  Männiku XXVII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk Ettevõte AS Silikaat taotleb geoloogilise uuringu luba Männiku XXVII uuringuruumis (pindala 18,96 ha) kinnistul Männiku polügoon (katastritunnus 71801:001:0983). Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada liivalasundi kihi paksus ning varu kogus, maavara levik ja kvaliteet ning täpsustada sealseid kaevandamistingimusi. Taotletav Männiku XXVII uuringuruumi teenindusala külgneb Tallinna-Saku liiva- maardla Männiku liivakarjääri mäeeraldisega, kus kaevandab piirkonnas pikaaegse kaevandamiskogemusega AS Silikaat (keskkonnaluba nr KMIN-135). Arvestades maavara säästlikku kasutamise printsiipi ja lähipiirkonda jäävaid riiklikke suuri ehitusobjekte, on geoloogilise uuringu tegemine taotletavas uuringuruumis põhjendatud. Maavarvaru leides ja pärast selle arvele võtmist soovib uuringuloa taotleja sisse anda keskkonnaloa taotluse maavara kaevandamiseks. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus Taotletav Männiku XXVII uuringuruum teenindusala pindalaga 18,96 ha asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas kinnistul Männiku polügoon (katastritunnus 71801:001:0983). Kinnistu omaja on Kaitseministeerium ja kasutusõigus on Sise- ministeeriumil. Kinnistu sihtotstarve on 95% riigikaitsemaa ja 5% mäetööstusmaa. Uuringuruum on ümbritsetud Tallinna-Saku liivamaardlaga (registrikaart nr 0109) piirnedes läänest, põhjast ja lõunast maardlaga. Uuringuruumi lääneserv külgneb AS-i Silikaat Männiku liivakarjääriga (keskkonnaluba KMIN-135) ja idaserv külgneb kohati vahetult Valdeku (Valdeki, Männiku) turbamaardlaga (registrikaart nr 629). Uuringuruumi teenindusala lääneservast vähemalt 35 m kaugusel asub üle 10 ha pindalaga veekogu Männiku järv (Eesti looduse infosüsteemi kood VEE2006020; kalda veekaitsevöönd 10 m; kalda piiranguvöönd 100 m). Uuringuruumi teenindusala põhja- serv ja lääneserv külgnevad kohati vahetult Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga alaga (Eesti looduse infosüsteemi kood KLO3000592) ning eelnimetatud kaitsealuse liigi piiranguvööndiga (EELIS kood KLO3100695). Uuringuruumi teenindusala kattub täielikult Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga projekteeritava või kavandatava alaga (Eesti looduse infosüsteemi kood PLO1001596). Taotletava uuringuruumi teenindusala asub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndil ning kattub osaliselt riigikaitseliste ehitiste Männiku lasketiiru ja Männiku linnaku piiranguvöönditega. Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub taotletava uuringuruumi teenindusalast ~1,7 km kaugusel kagu suunas. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsinguks tehtava üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu korral uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutus- valdkondade loetelu. Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 0109) andmetel tehtud geoloogilisi uuringuid ning varu ümberhindamisi kokku 51 korral, millest olulisemad taotletava uuringuruumi mõttes on: - „Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr.-d 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , S. Remmel, 1975; EGF 3349); - „Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55, 57, 67, 74-82, 94, 95 ja 96) täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , S. Remmel, 1976; EGF 3436); - „Aruanne Tallinna liivamaardla varu ümberhindamisest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , S. Remmel, 1981; EGF 3798); - „Aruanne Tallinna liivamaardla Männiku karjääriga piirneval alal 122, 139 ja 109 metsakvartalitel teostatud täiteliivade otsingu-hinnangu kohta“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , S. Remmel, 1986; EGF 4213) Maardla registrikaardi järgi on maardlas kasvukihi paksus 0,1 - 0,8 m (keskmine 0,5 m), kasuliku kihi moodustab väga peene- kuni peeneteraline liiv paksusega 2,0 - 28,5 m (keskmine 10,6 m). Lamamiks on ülipeeneteraline liiv paksusega keskmiselt 9 m. Varasemate puuraukude põhjal jäävad liivakihi paksused vahemikku 9,7 - 18,5 m (keskmiselt 13,6 m). Katendi paksus on 0,3 - 3,5 meetrit. Maardla liiva keskmised näitajad on järgmised: jämedama fraktsiooni (üle 5 mm) sisaldus keskmiselt 3% ja osakeste (<0,05 mm) sisaldus on keskmiselt 2%. Tallinna-Saku maardla liiv on väga hea kvaliteediga liiv, mida on võimalik kasutada erinevatel ehitustöödel. Uuringuruumis esinevat ehitusliiva ja täiteliiva saab kasutada olenevalt kvaliteedist betooni või asfaltbetooni koostises, teede muldkeha ja katendi ehitamiseks ning täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks on planeeritud puurida ~50 puurauku materjali leviku ja kvaliteedi väljaselgitamiseks, kuid vajadusel tehakse lisa puuraugud maavara leviku täpsustamiseks. Uurimissügavuseks on kuni 25 meetrit. Uuringupunktide võrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Uuringuaugud rajatakse kuni kasuliku kihi lamamini või lubatud uurimissügavuseni. Puuraukude rajamiseks kasutatakse ratastel või roomikutel liikuvat tigupuurseadmega puuragregaati. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määra- mine, liiva filtratsiooni omadused). Proovide mass kahandatakse hiljem kvarteerimis- meetodil labori nõutava massini. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogilistest töödest mõõdetakse puuritud puuraukudes veetasemed. Veeproove ei võeta. Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Kavandatav uuring viiakse läbi puurmasinaga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Puuraukude puurimisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandus- masinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitöödel kasutatavate masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis-jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus Puuraugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määruse nr 12 nõuete kohaselt. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, veetaseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse kesk- konnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätme- seaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringu- punktidesse rajatakse puuraugud ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vaja- minev proovikogus liiva puhul on ~5 kg, filtratsioonimooduli määramiseks vajaminev proovikogus on ~20 kg. 6. Töö ajakava - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööde (puuraukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 03.02.2025 Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener  0 250 500 m PA - 584 1 Uuringuruumi piiripunktide PA - 52 koordinaadid Tallinna-Saku liivamaardla Nr X Y 2 1 6 578 259,65 540 706,72 PA - 63 Tallinna-Saku 2 6 578 197,30 540 897,79 Valdeku turbamaardla liivamaardla 3 6 577 754,68 540 842,53 4 6 577 611,42 540 835,37 PA - 66 5 6 576 563,71 540 788,42 dla PA - 181 6 6 576 553,31 540 686,20 bam aar 7 6 576 983,44 540 707,99 Tallinna-Saku 6 578 000 8 6 577 414,03 540 729,79 liivamaardla ur N Saku t PA - 69 9 6 577 637,86 540 741,05 PA - 182 äär Pindala 18,96 ha j 0183 vakar 001: i PA - 183 i Saku ku l turbamaardla Tallinna-Saku liivamaardla 71801: M änni Kaardileht nr 6334 Tallinn, 6332 Kohila PA - 77 PA - 184 3 9 1 aR PA - 82 2 aR PA - 185 4 PA - 61 PA - 186 1 aT 2 aT 6 577 500 PA - 85 PA - 91 8 PA - 90 PA - 188 PA - 96 1 PA - 189 III kategooria kaitsealused liigid Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number Külgneva mäeeraldise piir Ranna või kalda piiranguvöönd Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir PA - 10 2 aR PA - 96 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 1975. a uuringu puurauk aR - aktiivne reservvaru, pT - passiivne tarbevaru) PA - 584 1976. a uuringu puurauk Maardla piir (asendiplaanil) 6 577 000 7 PA - 90 1981. a uuringu puurauk Männiku polügoon Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 71801:001:0983 209 aT PA - 188 1986. a uuringu puurauk Männiku polügoon 71801:001:0983 Planeeritav uuringuauk Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 11.12.2024); - Keskkonnaregistri maardla plokkide ja mäeeraldiste andmeid (seisuga 04.12.2024); 6 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 5 5. Terve ala kattub riigikaitseliste ehitistega. PA - 210 72 aR 6 576 500 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 103 pT 147 pT 540 500 541 000 146 pT Männiku XXVII uuringuruum Uuringuruumi teenindusala 148 pT Tallinna-Saku liivamaardla plaan Saku vald, Harju maakond Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 1/1 Pärnu mnt 238, 11624 Tallinn [email protected] Vello Kunman Mõõtkava 1:5000 /Allkirjastatud digitaalselt/ 0 250 500 m Tetiana Dakhno OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 31.01.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/5113 /Allkirjastatud digitaalselt/ 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi AS Silikaat Taotluse koostaja kontaktisik Eduard Genno Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Männiku XXVII uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 18.96 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0719 Saku vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Tallinna-Saku Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 109 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, ehitusliiv tee-ehitus, tsiviilehitus, betoon 1 500 tuh m³ Liiv, täitematerjal 1 500 tuh m³ täitepinnas Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 25 Puuraukude arv 70 Uuringukaeveõõnte arv 0 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Manniku_XXVII_GULT_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Manniku_XXVII_GULT_.asice Muud lisad Lisa 3: Manniku_XXVII.dgn  Männiku XXVII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk Ettevõte AS Silikaat taotleb geoloogilise uuringu luba Männiku XXVII uuringuruumis (pindala 18,96 ha) kinnistul Männiku polügoon (katastritunnus 71801:001:0983). Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada liivalasundi kihi paksus ning varu kogus, maavara levik ja kvaliteet ning täpsustada sealseid kaevandamistingimusi. Taotletav Männiku XXVII uuringuruumi teenindusala külgneb Tallinna-Saku liiva- maardla Männiku liivakarjääri mäeeraldisega, kus kaevandab piirkonnas pikaaegse kaevandamiskogemusega AS Silikaat (keskkonnaluba nr KMIN-135). Arvestades maavara säästlikku kasutamise printsiipi ja lähipiirkonda jäävaid riiklikke suuri ehitusobjekte, on geoloogilise uuringu tegemine taotletavas uuringuruumis põhjendatud. Maavarvaru leides ja pärast selle arvele võtmist soovib uuringuloa taotleja sisse anda keskkonnaloa taotluse maavara kaevandamiseks. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus Taotletav Männiku XXVII uuringuruum teenindusala pindalaga 18,96 ha asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas kinnistul Männiku polügoon (katastritunnus 71801:001:0983). Kinnistu omaja on Kaitseministeerium ja kasutusõigus on Sise- ministeeriumil. Kinnistu sihtotstarve on 95% riigikaitsemaa ja 5% mäetööstusmaa. Uuringuruum on ümbritsetud Tallinna-Saku liivamaardlaga (registrikaart nr 0109) piirnedes läänest, põhjast ja lõunast maardlaga. Uuringuruumi lääneserv külgneb AS-i Silikaat Männiku liivakarjääriga (keskkonnaluba KMIN-135) ja idaserv külgneb kohati vahetult Valdeku (Valdeki, Männiku) turbamaardlaga (registrikaart nr 629). Uuringuruumi teenindusala lääneservast vähemalt 35 m kaugusel asub üle 10 ha pindalaga veekogu Männiku järv (Eesti looduse infosüsteemi kood VEE2006020; kalda veekaitsevöönd 10 m; kalda piiranguvöönd 100 m). Uuringuruumi teenindusala põhja- serv ja lääneserv külgnevad kohati vahetult Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga alaga (Eesti looduse infosüsteemi kood KLO3000592) ning eelnimetatud kaitsealuse liigi piiranguvööndiga (EELIS kood KLO3100695). Uuringuruumi teenindusala kattub täielikult Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga projekteeritava või kavandatava alaga (Eesti looduse infosüsteemi kood PLO1001596). Taotletava uuringuruumi teenindusala asub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndil ning kattub osaliselt riigikaitseliste ehitiste Männiku lasketiiru ja Männiku linnaku piiranguvöönditega. Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub taotletava uuringuruumi teenindusalast ~1,7 km kaugusel kagu suunas. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsinguks tehtava üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu korral uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutus- valdkondade loetelu. Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 0109) andmetel tehtud geoloogilisi uuringuid ning varu ümberhindamisi kokku 51 korral, millest olulisemad taotletava uuringuruumi mõttes on: - „Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr.-d 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , S. Remmel, 1975; EGF 3349); - „Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55, 57, 67, 74-82, 94, 95 ja 96) täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , S. Remmel, 1976; EGF 3436); - „Aruanne Tallinna liivamaardla varu ümberhindamisest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , S. Remmel, 1981; EGF 3798); - „Aruanne Tallinna liivamaardla Männiku karjääriga piirneval alal 122, 139 ja 109 metsakvartalitel teostatud täiteliivade otsingu-hinnangu kohta“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , S. Remmel, 1986; EGF 4213) Maardla registrikaardi järgi on maardlas kasvukihi paksus 0,1 - 0,8 m (keskmine 0,5 m), kasuliku kihi moodustab väga peene- kuni peeneteraline liiv paksusega 2,0 - 28,5 m (keskmine 10,6 m). Lamamiks on ülipeeneteraline liiv paksusega keskmiselt 9 m. Varasemate puuraukude põhjal jäävad liivakihi paksused vahemikku 9,7 - 18,5 m (keskmiselt 13,6 m). Katendi paksus on 0,3 - 3,5 meetrit. Maardla liiva keskmised näitajad on järgmised: jämedama fraktsiooni (üle 5 mm) sisaldus keskmiselt 3% ja osakeste (<0,05 mm) sisaldus on keskmiselt 2%. Tallinna-Saku maardla liiv on väga hea kvaliteediga liiv, mida on võimalik kasutada erinevatel ehitustöödel. Uuringuruumis esinevat ehitusliiva ja täiteliiva saab kasutada olenevalt kvaliteedist betooni või asfaltbetooni koostises, teede muldkeha ja katendi ehitamiseks ning täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks on planeeritud puurida ~50 puurauku materjali leviku ja kvaliteedi väljaselgitamiseks, kuid vajadusel tehakse lisa puuraugud maavara leviku täpsustamiseks. Uurimissügavuseks on kuni 25 meetrit. Uuringupunktide võrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Uuringuaugud rajatakse kuni kasuliku kihi lamamini või lubatud uurimissügavuseni. Puuraukude rajamiseks kasutatakse ratastel või roomikutel liikuvat tigupuurseadmega puuragregaati. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määra- mine, liiva filtratsiooni omadused). Proovide mass kahandatakse hiljem kvarteerimis- meetodil labori nõutava massini. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogilistest töödest mõõdetakse puuritud puuraukudes veetasemed. Veeproove ei võeta. Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Kavandatav uuring viiakse läbi puurmasinaga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Puuraukude puurimisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandus- masinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitöödel kasutatavate masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis-jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus Puuraugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määruse nr 12 nõuete kohaselt. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, veetaseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse kesk- konnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätme- seaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringu- punktidesse rajatakse puuraugud ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vaja- minev proovikogus liiva puhul on ~5 kg, filtratsioonimooduli määramiseks vajaminev proovikogus on ~20 kg. 6. Töö ajakava - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööde (puuraukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 03.02.2025 Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener  0 250 500 m PA - 584 1 Uuringuruumi piiripunktide PA - 52 koordinaadid Tallinna-Saku liivamaardla Nr X Y 2 1 6 578 259,65 540 706,72 PA - 63 Tallinna-Saku 2 6 578 197,30 540 897,79 Valdeku turbamaardla liivamaardla 3 6 577 754,68 540 842,53 4 6 577 611,42 540 835,37 PA - 66 5 6 576 563,71 540 788,42 dla PA - 181 6 6 576 553,31 540 686,20 bam aar 7 6 576 983,44 540 707,99 Tallinna-Saku 6 578 000 8 6 577 414,03 540 729,79 liivamaardla ur N Saku t PA - 69 9 6 577 637,86 540 741,05 PA - 182 äär Pindala 18,96 ha j 0183 vakar 001: i PA - 183 i Saku ku l turbamaardla Tallinna-Saku liivamaardla 71801: M änni Kaardileht nr 6334 Tallinn, 6332 Kohila PA - 77 PA - 184 3 9 1 aR PA - 82 2 aR PA - 185 4 PA - 61 PA - 186 1 aT 2 aT 6 577 500 PA - 85 PA - 91 8 PA - 90 PA - 188 PA - 96 1 PA - 189 III kategooria kaitsealused liigid Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number Külgneva mäeeraldise piir Ranna või kalda piiranguvöönd Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir PA - 10 2 aR PA - 96 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 1975. a uuringu puurauk aR - aktiivne reservvaru, pT - passiivne tarbevaru) PA - 584 1976. a uuringu puurauk Maardla piir (asendiplaanil) 6 577 000 7 PA - 90 1981. a uuringu puurauk Männiku polügoon Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 71801:001:0983 209 aT PA - 188 1986. a uuringu puurauk Männiku polügoon 71801:001:0983 Planeeritav uuringuauk Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 11.12.2024); - Keskkonnaregistri maardla plokkide ja mäeeraldiste andmeid (seisuga 04.12.2024); 6 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 5 5. Terve ala kattub riigikaitseliste ehitistega. PA - 210 72 aR 6 576 500 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 103 pT 147 pT 540 500 541 000 146 pT Männiku XXVII uuringuruum Uuringuruumi teenindusala 148 pT Tallinna-Saku liivamaardla plaan Saku vald, Harju maakond Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 1/1 Pärnu mnt 238, 11624 Tallinn [email protected] Vello Kunman Mõõtkava 1:5000 /Allkirjastatud digitaalselt/ 0 250 500 m Tetiana Dakhno OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 31.01.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/5113 /Allkirjastatud digitaalselt/