Raamleping

RAAMLEPING 20.02.2025 nr 2-2/25/69 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn), Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 ja peadirektori 28.02.2024 käskkirja nr 26 alusel hankebüroo juht Marek Järlak hangete osakonna juhataja ülesannetes (edaspidi ostja), ning Aktsiaselts Ottender & Valgmäe (registrikood 10036989, aadress Kivisalu tee 9, Saku alevik, Saku vald, 75501 Harjumaa), keda esindab seaduse ja põhikirja alusel juhatuse liige Toomas Valgmäe (edaspidi müüja), eraldi: pool ja ühiselt: pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Kodutehnika ostmine, hooldus ja remont“ (viitenumber 287580) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes müüja esitatud pakkumusest riigihanke osas 1 „Kodutehnika ostmine“. 1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust. 1.3. Ostja on sõlminud lepingu müüjaga, tuginedes müüja pakkumusele, lepingus esitatud müüja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja. 1.4. Müüja avaldab ja kinnitab, et: 1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita; 1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/ uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada; 1.4.5. ostjale üleantava kauba suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba suhtes maksma panna; 1.4.6. tema ja tema poolt pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes. 1.5. Lepingu ese on kodutehnika ja sellega kaasnevate teenuste ostmine, mis on kirjeldatud riigihanke tehnilises kirjelduses (lisa 1) (edaspidi nimetatud kaup).  1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub müüja ostjale müüma kauba ning ostja kohustub kauba vastu võtma ning tasuma müüjale kauba ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud, on vastuolus või ei sobitu teenuse olemusega. 1.7. Kauba liik, nimetus, spetsifikatsioon, kogus, maksumus, tarnekohad, tarneajad, ostja kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel. 1.8. Kaup peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel müüja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup peab vastama lepingu tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Lepingu tingimustele peavad vastama ka kauba juurde kuuluvad dokumendid ja pakend. 1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades minikonkursis või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel müüja poolt esitatud pakkumus. Müüja kauba müümist osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega. 2. Lepingu osad 2.1. Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, müüja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus. 3. Hankelepingute sõlmimine 3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid ostja vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse (edaspidi: ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi: kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta ostjat müüjalt kaupa ostma. 3.1.1. Hankeleping ühekordseks soetuseks sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena, mida ei osteta kestvuslepingu alt. Kui ühekordse tellimuse eeldatav maksumus on suurem kui 1000 eurot ilma käibemaksuta ja ostja on sõlminud lepingud mitme müüjaga, on ostjal kohustus korraldada minikonkurss kõikide raamlepingu partnerite vahel. Kui ühekordse tellimuse eeldatav maksumus on vähem kui eelnimetatud maksumus, võib ostja korraldada minikonkursi või osta kaupa müüjalt, kelle pakkumuse maksumus on ühekordse tellimuse tegemise hetkel majanduslikult kõige soodsam (arvestades seejuures lisas 2 fikseeritud maksumust, allahindlusprotsenti, e-poe hinnakirja, poe lähedust jms) või osta kaupa müüjalt lähtudes raamlepingu punktist 3.7. Kauba ostmiseks võib kasutada näiteks müüja tellimiskeskkonda (e-poodi) või osta kaupu müüja kaupluses kohapeal või esitada tellimusi läbi ostja tellimiskeskkonna või esitada tellimusi e- kirja teel. 3.1.1.1 Müüja poes on õigus kaupu osta ostja volitatud isikutel isikut tõendava dokumendi või kliendikaardi alusel. Volitatud isikutel peab olema võimalus osta kaupu müüja kõikidest poodidest, olenemata nende asukohast. 3.1.2. Kestvusleping sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena kauba ostmiseks kindla perioodi jooksul (perioodi pikkus täpsustatakse minikonkursi tingimustes) riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud või minikonkursil täpsustunud kauba nimekirja ja/või kirjelduste alusel. 2/13  Kestvuslepingu alusel on ostjal õigus tellida kestvuslepingu perioodi jooksul tehnilises kirjelduses nimetatud kaupa edukaks osutunud pakkujalt. Kestvuslepingu täitmine toimub ostja esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt ostetava kauba kogus, tarneaeg ja -koht, kontaktisik jm. 3.2. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris ühekordse soetuse tegemiseks ja/või kestvuslepingu sõlmimiseks järgneva korra alusel: 3.2.1. Ostja sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega. 3.2.2. Ostja toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, soovitavate kaupade loetelu ja täpsustused, kaupade kohaletoimetamise/transportimise tähtaja jm vajaliku info pakkumuse koostamiseks. Pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustab ostja, kas tema eesmärk on teha ühekordne soetus või sõlmida kestvusleping. 3.2.3. Minikonkursil pakutavad ühikuhinnad ei tohi ületada (nende kaupade osas, mis on fikseeritud lepingu lisas 2, tulp G) lepingus sätestatud või punkti 8.3 alusel muudetud ühikuhindu ning allahindlusprotsent lepingus fikseerimata kaubale ei tohi olla väiksem, kui lepingu lisas 2 (tulp F) fikseeritud allahindlusprotsent. 3.2.4. Müüja poolt esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates pakkumuse esitamise tähtpäeva saabumisest, kui pakkumuse esitamise ettepanekus ei ole sätestatud teisiti. 3.2.5. Ostjal ei ole kohustust kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud kaupu osta pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui ostja võimalused ja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud, eeldusel, et kauba vähendamise tingimused on sätestatud minikonkursi alusdokumentides. 3.2.6. Ostja hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim. 3.2.7. Ostja kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks järgmisi pakkumuste hindamiskriteeriume: 3.2.7.1. maksumus/kulu (kogumaksumus, ühikuhind) (osakaalu punktid 100) või 3.2.7.2. kombineerituna maksumus/kulu (osakaalu punktid 50-90) ja kauba tarneaeg (osakaalu punktid 10-50). 3.2.8. Ostja teavitab minikonkursi tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning ostab kauba edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujalt. 3.2.9. Juhul kui minikonkursil eduka pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, on ostjal õigus pöörduda müüja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda eduka pakkumuse esitanud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes järgmise eduka pakkumuse maksumusega ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses vastavalt riigihangete seaduse §-le 119. 3.2.10. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Ostja edastab müüjatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra. 3.2.11. Ostja võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused juhul, kui esineb vähemalt üks või mitu järgnevatest asjaoludest: 3.2.11.1. pakkumused on ostja jaoks ebamõistlikult kallid; 3.2.11.2. minikonkursi toimumise ajal on ostjale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad ostja jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise minikonkursi alusdokumentides esitatud tingimustel, või 3/13  hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu ostja varasematele vajadustele või ootustele; 3.2.11.3. langeb ära vajadus hankelepingu eseme järele, mis ei sõltu ostjast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest. 3.2.12. Ostja lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine. 3.3. Minikonkursil pakkumuse esitamisega kinnitab müüja kõigi pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine minikonkursil ei ole lubatud ja ostja lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (riigihangete seaduse § 114 lõiked 1 ja 2). 3.4. Juhul, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping vaid ühe partneriga või kui lepingupartnerite arv on vähenenud üheni, võib ostja lükata tagasi esitatud pakkumused punktides 3.2.11.1–3.3 toodud alustel. 3.5. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub kauba ostmine alljärgneva korra alusel: 3.5.1. Ostja esitab müüjale pakkumuse esitamise ettepaneku (v.a juhul, kui volitatud isik tuleb ise kauba ostmiseks müüja kauplusesse kohapeale). 3.5.2. Müüja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast ostjalt pakkumuse esitamise ettepaneku saamist pakkumuse koos kauba maksumusega. Juhul, kui müüjal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest ostjat viivitamata. 3.5.3. Müüja pakkumuses pakutavad ühikuhinnad ei tohi ületada (nende kaupade osas, mis on fikseeritud lepingu lisas 2, tulp G) lepingus sätestatud või punkti 8.3 alusel muudetud ühikuhindu ning allahindlusprotsent lepingus fikseerimata kaubale ei tohi olla väiksem, kui lepingu lisas 2 (tulp F) fikseeritud allahindlusprotsent. 3.5.4. Ostja annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või lükkab pakkumise tagasi hiljemalt 14 päeva jooksul. Ostja ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel hankelepingut sõlmima. Kui ostja nõutud päevade jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda pakkumuse tagasi lükkamiseks. 3.6. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina. 3.7. Ostja võib tellida kaupa eeldatava maksumusega kuni 1000 eurot käibemaksuta vabalt valitud lepingu pooleks olevalt pakkujalt eeldusel, et nende ostude kogumaksumus ei ületa 20% kogu hanke osa lepingu eeldatavast maksumusest. Riigihangete seaduse § 30 lõike 8 alust kasutatakse eelkõige kiirete ja väiksemahuliste ostude sooritamiseks (nt uue töötaja vajadused, vajadus kiireloomuliselt üksikuid tooteid osta). Lisaks kasutab ostja nimetatud alust, kui kestvuslepingu partner teatab kestvuslepingu perioodil, et tal ei ole võimalik lepingut vähemalt osaliselt täita. Ostja teeb raamlepingu partnerite vahel valiku oma vajadustest lähtuvas järjestuses, kus arvestatakse nii kiirust (kui kiirelt soovitud kaupa on võimalik saada), vajaliku kauba olemasolu (kas on kohe sortimendis olemas), kui ka seda, kas ostetakse eelnevalt soetatud kaubale üksikuid koguseid juurde. Tarne üksikasjad lepitakse kokku hankelepingus. Müüja pakkumuses pakutavad ühikuhinnad ei tohi ületada (nende kaupade osas, mis on fikseeritud lepingu lisas 2, tulp G) lepingus sätestatud või punkti 8.3 alusel muudetud ühikuhindu ning allahindlusprotsent lepingus fikseerimata kaubale ei tohi olla väiksem, kui lepingu lisas 2 (tulp F) fikseeritud allahindlusprotsent. 3.8. Ostjal on õigus tellida müüjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid kaupu (kaubad, mille kasutamise eesmärk on sama). Nimetatud kaupade tellimine toimub kooskõlas punkides 3.1 ja/või 3.2 või 3.5 või 3.7 sätestatuga. 4/13 4. Ostja õigused ja kohustused 4.1. Ostjal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kaupade ostmisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta. 4.2. Ostjal on õigus kontrollida müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid. 4.3. Ostjal on õigus konsulteerida müüjaga kaubaga seotud küsimustes, näiteks kauba tarne ja kasutamisega seotud küsimustes. 4.4. Ostjal on õigus nõuda kaubal ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.5. Ostjal on õigus nõuda müüja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.6. Ostja jätab endale õiguse osta kaupu lepinguväliselt kui: ükski müüja ei esita pakkumust; müüjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski müüja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud kauba hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja ostjale majanduslikult ebamõistlik. 4.7. Ostja kohustub tasuma müüjale lepingule vastavalt tarnitud kauba eest lepingus sätestatud tingimustel. 4.8. Ostja kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele müüja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks. 4.9. Ostja kohustub informeerima müüjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega. 5. Müüja õigused ja kohustused 5.1. Müüja kohustub esitama ostjale nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt ostetud kauba kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, kaubagrupp, kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 5.2. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis müüja peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise. 5.3. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 5.4. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud ostjaga seotud küberründest ja küberintsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti. 5.5. Müüja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu. 5.6. Müüja kohustub ostjat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks kaupa tarnida. 5.7. Müüja kohustub tarnima kaupa tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja ostutellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele. 5.8. Müüja kohustub täitma julgeolekutingimustes (lisa 3) sätestatud nõudeid ja tingimusi ning tagama nende täitmise alltöövõtja(te) poolt. 5.9. Müüjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt tarnitud kauba eest lepingus sätestatud tingimustel. 5.10. Müüjal on õigus saada ostjalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist. 5.11. Müüjal on õigus teha ettepanekuid kauba tarnimisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas. 6. Kauba pakendamine ja markeerimine 6.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul. 6.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja esitatud nõudeid. 5/13 7. Kauba üleandmine ja vastuvõtmine 7.1. Kauba tarnimisele ja üleandmisele kohalduvad Incoterms® 2020 DAP Eesti tarnetingimused. Tarnekohad, tarnepunktid ja täpsemad tarnetingimused täpsustatakse hankelepingutes. Ostjal on õigus kasutada kauba tarnimisel kolmanda osapoole ladu, kus võivad kohalduda kolmanda osapoole seatud tingimused, mis esitatakse minikonkursi alusdokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus. 7.2. Juhul, kui kaup on seotud müüja asukohamaa ekspordikontrolli kohustusega, esitab müüja ostjale lõppkasutaja sertifikaadi ajakohase vormi ja tagab vajaliku ekspordilitsentsi. 7.3. Kauba vastuvõtuaeg on üldjuhul tööpäeviti 09.00–16.00 (va reedel kuni 14.00), v.a rahvus- ja riigipühad ning nendele eelnevad tööpäevad ja iga kuu kolm viimast tööpäeva, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 7.4. Müüja edastab ostjale tarneteate kauba üleandmiseks vähemalt 1 tööpäev enne planeeritavat tarnet hankelepingus nimetatud e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile [email protected]), kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Tarneteatesse märkida: 7.4.1. kauba nimetus; 7.4.2. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 7.4.3. riigihanke viitenumber 287580; 7.4.4. tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv; 7.4.5. logistilise ühiku mõõtmed; 7.4.6. pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne); 7.4.7. veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse (kaubik, veoauto jne), ja kogus; 7.4.8. spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks; 7.4.9. saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg; 7.4.10. sihtkoha tarneaadress. 7.5. Müüja annab kauba ostjale ning ostja võtab kauba vastu hankelepingus kokku lepitud tingimustel. Kui müüja teavitab tarnest vähem kui 1 tööpäev enne selle toimumist või kui tarneteatega ei ole kaasas kõiki sätestatud dokumente, on ostjal õigus kaupa mitte vastu võtta. Sellisel juhul katab kõik tekkivad kulud kuni kauba korrektse üleandmiseni müüja. 7.6. Müüja esitab saatelehe koos tarneteatega või hiljemalt kauba üleandmise hetkel, kui hankelepingus ei kokku lepitud teisiti. Saatelehele tuleb märkida: 7.6.1. müüja andmed; 7.6.2. ostja andmed; 7.6.3. kauba vastuvõtja nimi; 7.6.4. raamlepingu number; 7.6.5. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 7.6.6. riigihanke viitenumber 287580; 7.6.7. toote nimetus, tootekood ja kogus. 7.7. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. 7.8. Ostjal on õigus kontrollida kauba kvaliteedi vastavust lepingu ja hankelepingu tingimustele vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3.6. Sel juhul vormistab ostja vajadusel kvaliteedikontrolli akti või pretensioonikirja, mille edastab müüjale. 7.9. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel. Ostjal on õigus keelduda saatelehe allkirjastamisest, kui kaubal on visuaalselt nähtavaid puuduseid. 7.10. Juhul, kui poolel tekivad kauba eksportimisel ja/või importimisel ettenägematud asjaolud (nt asutuste tegevusetusest tulenev viivitus, puudub vajalik dokumentatsioon vms), siis on pool kohustatud esimesel võimalusel neist asjaoludest teist poolt teavitama. 7.11. Müüja kanda jäävad kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust. 6/13  7.12. Juhul, kui lepingu täitmise käigus selgub, et kauba kättesaamine ei ole võimalik, siis ostja nõusolekul on õigus kauba välja vahetada samaväärse või parema kauba vastu. Kauba samaväärust tõendab müüja. Samaväärsele kaubale kohaldub lepingu punktis 8.2 või 8.3. nimetatud hind. 8. Lepingu maksumus ja maksetingimused 8.1. Raamlepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 600 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. 8.2. Lepinguga fikseeritakse maksimaalsed kauba ühikuhinnad minimaalselt 1 aastaks ning igale konkreetsele ostule pakutav hind ei või ületada ostjaga sõlmitud lepingu lisas 2 sätestatud või punkti 8.3 alusel muudetud ühikuhindu. Punktis 3.8 nimetatud kaupadele fikseeritakse lepinguga kogu lepinguperioodiks minimaalne allahindlusprotsent (lisa 2, tulp F) poest ja e- poest kaupade ostmiseks vastavalt lepingu lisale 2. Kui kaubale kehtib poes või e-poes soodushind, mis on soodsam, kui ostjale pakutud allahindlusprotsent, siis rakendub ostjale soodushind. 8.3. Müüjal on õigus taotleda üks kord kalendriaastas pärast 1 aastat raamlepingus fikseeritud ühikuhindade korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või kauba turuhinna oluline muutus (kogu turgu mõjutavad tooraine puudus, tarneraskused, kauba hinda mõjutavate hindade tõus jne). Samuti on ostja õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse ühikuhindade langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel. 8.3.1. Nimetatud hinna muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus. Ostjal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida müüjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Ostja ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud ja/või ostjal puuduvad selleks eelarvelised vahendid. Põhjendatuks tunnistatud hinna muutmise korral vormistatakse uute ühikuhindade kohta lepingu lisa. Kui avaldust ei esitata või ostja ei nõustu hinnatõusu avaldusega, jäävad lepingus fikseerituks riigihanke pakkumuses esitatud maksimaalsed ühikuhinnad. 8.4. Ühekordsete ostude ja kestvuslepingute puhul (mille hinnad ei ole lisas 2 fikseeritud) kujunevad reaalsed hinnad ostja poolt korraldatud minikonkursside või pakkumuse esitamise ettepanekute või müüja hinnakirja alusel, millele kohaldub punktis 8.2 nimetatud allahindlusprotsent. Kestvuslepingu sõlmimiseks pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks. Eelkirjeldatud hinnad ei tohi ületada punktis 8.2 nimetatud maksimaalseid hindasid või punktis 8.3 sätestatud korrigeeritud maksimaalseid hindasid. Juhul kui lepingus fikseeritud ühikuhindu korrigeeritakse punkti 8.3 alusel, ei mõjuta see juba sõlmitud kestvuslepinguga fikseeritud hindu. 8.5. Ühe tarne kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 8.6. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-vormingus arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 8.7. Müüja esitab arve järgmiste andmetega: 8.7.1. Maksja andmed (arve tasuja): Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn); Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn); 7/13  8.7.2. Muud arvele märgitavad andmed: ostja kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; hankelepingu (ostutellimuse) number; riigihanke viitenumber 287580; kauba kogus ja nimetus; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes müüjaga sõlmitud lepingu andmetest. 8.7.3. Müüja pangarekvisiidid: Saaja pank: Swedbank AS; Saaja pangakonto number: IBAN EE132200221001111049; SWIFT: HABAEE2X. 8.8. Ostja tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava kauba eest 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud saateleht. 8.9. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul müüja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks ostja panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 8.10. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 9. Vääramatu jõud 9.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita. 9.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 9.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus. 9.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 9.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 9.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel. 9.7. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga või muu pandeemilise haiguspuhanguga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna. 8/13 10. Garantiikohustus 10.1. Müüja annab lepinguga kõikidele kaupadele garantii minimaalselt 6 kuuks. Vajadusel täpsustakse garantiiaeg ja muud garantiitingimused igakordses hankelepingus. 10.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta kauba ostjale üleandmise päevast. Garantiiaja kehtivust võib hakata arvestama ka arve väljastamise kuupäevast, eeldusel, et arve on väljastatud samaaegselt saatelehega või peale kauba üleandmist. 10.3. Juhul, kui kauba tootjagarantii on ostjale mistahes viisil soodsam (nt ajaliselt) kui lepingus nimetatud garantiikohustus, kohustub müüja korraldama ostjale garantiinõude realiseerimise selle juhtumi ilmnemise korral ostjale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii tingimustest. 10.4. Garantiiga on hõlmatud kõik garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures loomulikku kulumist ja tootja juhiseid. 10.5. Ostja kohustub teavitama müüjat garantiiaja jooksul kaubal ilmnenud puudustest müüja e- posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 10.6. Müüja tagab ja vahendab kogu lepingu raames tarnitud kauba garantiiteenindust. 10.7. Müüja kohustub puudused kõrvaldama või asendama puudustega kauba nõuetele vastava kaubaga hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul alates ostja vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Ostja taasesitatavas vormis antud nõusolekul võib see periood olla pikem. Ostjal on õigus süsteemse vea korral (rohkem kui 20% tarnitud kaubal esineb puuduseid) nõuda kogu tarnitud kauba väljavahetamist. 10.8. Müüja kannab kõik puuduste kõrvaldamisega seotud kulud (sh transport). 10.9. Pärast garantiiajal puuduste kõrvaldamist antakse kaubale algse garantiiga sama kestusega uus garantii. 10.10. Müüja peab arhiveerima tema poolt tarnitud kauba garantiiaja ja garantiitingimuste info ning ostja nõudmisel peab see info peab olema kättesaadav kuni kauba garantiiaja lõpuni. 11. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused 11.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 11.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 11.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on ostja omand ning kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist. 11.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud. 11.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 3). Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku- tingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi. 11.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 11.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 9/13 12. Intellektuaalse omandi õigused 12.1. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud autoriõigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu sisaldub lepingu maksumuses). 12.2. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud muu intellektuaalse omandi õigusega, annab müüja ostjale vajaliku õiguse kauba igakülgseks kasutamiseks. 12.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse lepingut ühtlasi ka autorilepinguks. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti. 13. Vastutus 13.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele. 13.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 13.3. Müüja vastutab kauba lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale. 13.4. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on ostjal õigus keelduda kauba vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba üleandmiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmisega viivitanuks. 13.5. Kaup ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole kokkulepitud koguses, kaupa ei ole tarnitud tähtaegselt, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakendatud kooskõlas lepingu tingimustega või puudub saateleht. 13.6. Ostja on kohustatud teavitama müüjat vähemalt e-posti teel kauba lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui ostja või ostja volitatud isik sai teada kauba lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva. 13.7. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest kauba puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. 13.8. Juhul, kui kaup ei vasta lepingu tingimustele, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist lepingu tingimustele vastava kaubaga. 13.9. Juhul kui kaup ei vasta lepingu tingimustele ja ostja on nõus vastu võtma puudustega kauba, on ostjal õigus alandada selle kauba hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks müüjale avalduse. 13.10. Kauba tähtaegselt üle andmata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 500 eurot ja mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. 13.11. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires müüja kulul. 13.12. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 10/13  13.13. Juhul, kui müüja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne tarnimine, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba maksumusest. 13.14. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral. 13.15. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 13.16. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 13.17. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 13.18. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust. 13.19. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotud kaubaga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga. 14. Lepingu lõpetamise alused 14.1. Ostja annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 14.2. Ostja ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul ostja esitab müüjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui müüja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte. 14.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel ostja võib esitada müüjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse müüja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja lepingu üles/taganeb ostja lepingust. Sel juhul lõpeb leping ostja poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist. 14.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui: 14.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 14.4.2. müüja on jätnud ostja antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 14.4.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta; 14.4.4. müüja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut tähtaegselt täita; 14.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 14.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 14.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi; 14.4.8. müüjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba müügiga; 14.4.9. müüjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik; 11/13  14.4.10. müüja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud punktides 14.4.1–14.4.9. 14.5. Ostjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess. 14.6. Ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 30 kalendripäeva ette. 14.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 14.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras. 15. Kontaktisikud 15.1. Ostja kontaktisikud on vastava valdkonna kategooriajuht ja tooteinsener, kes on lepingu sõlmimise hetkel kategooriajuht Kristo Raud (tel +372 5388 3440, e-post [email protected]) ning tooteinsener Anu Arukaev (tel +372 5302 8795, e-post [email protected]). 15.2. Ostutellimuste esitaja on ostja ostu projektijuht või ostja kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus. 15.3. Müüja kontaktisik lepingulistes küsimustes on Toomas Valgmäe (tel +372 5373 5949, e-post [email protected]). 15.4. Müüja lepingu täitmise eest vastutav isik, kes on tööajal (E-R vähemalt kl 09.00-16.00) ostjale telefoni teel kättesaadav, on Marko Kallaspoolik (tel +372 506 8897, e-post [email protected]). 15.5. Kontaktisikud kauba vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 15.6. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 15.7. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 16. Lõppsätted 16.1. Leping jõustub, kui ostja on selle allkirjastanud. 16.2. Leping kehtib alates jõustumisest 48 kuud või kuni hanke osa maksimaalse täitumiseni või punktis 8.1 sätestatud raamlepingute maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. Hanke osa maksimaalse maksumuse arvestamisel lähevad arvesse kõik vastavas osas sõlmitud raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingud ja/või esitatud ostutellimused. 16.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne versioon. 16.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 16.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud. 16.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 16.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 16.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel. 16.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 16.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud 12/13  asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 16.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 16.12. Kui leping allkirjastatakse omakäeliselt, on pooltel õigus saata enda poolt allkirjastatud leping teisele poolele allkirjastamiseks e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus, mille teine pool allkirjastab ning saadab tagasi e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus. Pooled on kohustatud 15 päeva jooksul pärast allkirjastamist edastama ka originaaldokumendid, kuid leping jõustub e-posti vahendusel edastatud ostja allkirja kuupäevast. 17. Lisad 17.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus (hanke osa 1); 17.2. Lisa 2. Pakkumuse vorm; 17.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused. Ostja: Müüja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marek Järlak Toomas Valgmäe hankebüroo juht juhatuse liige hangete osakonna juhataja ülesannetes 13/13  Lisa 1 Raamlepingu „Kodutehnika ostmine, hooldus ja remont“ (viitenumber 287580) juurde Tehniline kirjeldus „Kodutehnika ostmine“ (hanke osa 1) 1. ÜLDINE 1.1. Hanke esemeks on erineva kodutehnika (edaspidi ka kaup/kaubad või toode/tooted) ostmine 48 kuu jooksul ning kaubaga seonduvad või kaasnevad teenused (nt kaupade transport ja mahalaadimine ostja poolt määratud asukohta). 1.2. Müüja tootevalik peab hõlmama vähemalt alljärgnevat: Tootegrupp Kohustuslikud alamtootegrupid Audio- ja videotehnika Televiisorid Muusikakeskused Magnetoolad, raadiod DVD mängijad Kõlarid Kodukinod Kodumasinad Pesumasinad Kuivatid Kuivatuskapid Vee- ja tolmuimejad Tolmuimejad Õhupuhastid Triikimisseadmed, triikimislauad Köögitehnika Külmikud Pliidid, pliidiplaadid ja ahjud Õhupuhastid Veekeetjad Blenderid Mikrolaineahjud, rösterid Nõudepesumasinad Kohvimasinad Espressomasinad Teisaldatavad Ventilaatorid kliimaseadmed Soojapuhurid Õhuniisutajad Ionisaatorid Radiaatorid Ilu ja tervis Juukselõikurid ja -trimmerid, kaalud Mängukonsoolid Mängukonsoolid, mängud ja tarvikud Tarvikud ja lisatooted Toodete paigaldamiseks ja kinnitamiseks vajalikud lisatarvikud Tehnika ühendamiseks kaablid ja üleminekud Koostoimivad lisaseadmed ja tarvikud (nt filtrid, tolmukotid, lisaakud jms) Seinakinnitused ja alused 1/3  1.3. Alamtootegrupis nimetatud toodete loetelu kajastab suuremat osa sellest, mida ostjal võib raamlepingu kehtivuse ajal vaja minna, kuid ei ole lõplik. Ostjal on õigus vajadusel osta ka muid kodutehnika valdkonda kuuluvaid tooteid, tarvikuid ning nendega seotud teenuseid (vastavalt raamlepingu punktile 3.8). 1.4. Müüja peab pakkuma vähemalt samaväärset või nõutud tingimustest paremat kaupa. 2. NÕUDED KAUBALE 2.1. Kaup peab olema uus, kasutamata, defektideta ning sisaldama kõiki tootja poolt originaalkomplektsuses olevaid osi. 2.2. Kaubad peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele asjakohastele õigusaktidele, kasutusotstarbele, tehnilisele kirjeldusele (sh minikonkursi tehnilisele kirjeldusele), olema lubatud kasutamiseks Eesti Vabariigis ja/või EU riikides ning omama vastavaid sertifikaate, juhendeid või muid vajalikke dokumente. 2.3. Ostjal on õigus nõuda müüjalt täiendavaid andmeid, milleks võivad olla joonised, pildid, näidised, spetsifikatsioonid, kasutusjuhendid, sertifikaadid jms. 2.4. Kauba juurde kuuluvad dokumendid (sh kasutusjuhendid, spetsifikatsioonid jm) peavad olema eestikeelsed, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 2.5. Iga viidet, mida ostja teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mida ostja teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsuse tõendamise kohustus on müüjal. 2.6. Miinimumnõuded kauba pakendamisele ja transpordile: 2.6.1. kaup peab olema pakendatud ja märgistatud vastavalt tootja ja õigusaktides toodud nõuetele (sh varustatud eestikeelse teabega ja kasutusjuhendiga); 2.6.2. müüja peab tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba muutumatul kujul säilimise transportimisel sihtkohta; 2.6.3. kaup peab olema kohale toimetatud purunemata ja rikkumata ning transpordiks sobilikus pakendis; 2.6.4. kauba pakendil peab olema loetav märgistus selle sisu kohta. Kaupu, mida võib transportida vaid ühes kindlas asendis, peab müüja kandma vastavasisulised märked ümbriskarbile (nt pakendi kohustuslikku asendit tähistavad nooled, mis näitavad pakendi pealmise külje suuna). 2.6.5. müüja peab kauba komplekteerima, pakendama ning tarnima komplektidena kui tellimus on selliselt üles ehitatud (st üks kogutellimus on jaotatud näiteks kolmeks eraldiseisvaks komplektiks). 2.7. Müüja peab koos toote üleandmisega andma ostjale üle kõik selle nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikud dokumendid (sh eestikeelsed kasutus- ja hooldusjuhendid). 3. TARNETINGIMUSED 3.1. Ostja tellib kaubad koos transpordi ja mahalaadimisega ostja asukohta (peab sisalduma kauba hinnas), kui ei ole kokku lepitud teisiti (nt ostja läheb ise kaubale järele, kaubad saadetakse pakiautomaati vms). Ostja objektid asuvad erinevatel aadressidel üle kogu Eesti (nt Ämari, Tapa, Võru, Tartu, Tallinn, Muhu, Jõhvi, Paldiski jne). Lepingu kehtivuse ajal võivad objektid ja objektide asukohad muutuda. Ostja jätab endale õiguse lisada, muuta või jätta ära tarnekohti. Ühel aadressil võib olla mitu erinevat tarnepunkti (kaup tellitakse näiteks hoonete kaupa). Ostja võib tellimisel ja/või minikonkursil sätestada nõude, et kaup tuleb 2/3  transportida ja mahalaadida ostja poolt määratud hoonesse vastavasse ruumi ehk sel juhul peab müüja sellega arvestama. Täpsed tarneaadressid, hooned, ruumid täpsustatakse minikonkursside läbiviimisel ja/või tellimise käigus. 3.2. Müüja kohustub tarnima kaubad tarnekohta 7 (seitsme) päeva jooksul alates tellimuse esitamisest, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 3.3. Müüja on kohustatud kooskõlastama täpse kauba üleandmise aja ostja kontaktisikuga ja tarnima kaubad kokkulepitud ajal või ajavahemikul. Kui kauba tarnimine viibib, on müüja kohustatud ostja kontaktisikut sellest koheselt teavitama e-kirja teel. Punktis 3.2 nimetatud maksimaalse tarneaja ületamisel on ostjal õigus tühistada vastav tellimus ilma igasuguse rahalise kohustuseta. 3.4. Müüja on kohustatud andma kohaletoimetatud kaubad ostjale üle saatelehe alusel. Vastavalt tarnekohtade arvule koostatakse ka nii mitu saatelehte. Saatelehe 1 (üks) eksemplar peab jääma ostjale. 3.5. Ostjale üleantav kaup peab vastama tellimuses toodule. 3.6. Ostja võib peale kaupade vastuvõtmist teostada nende kontrolli. Kaupu kontrollitakse visuaalselt. Kontrolli käigus kontrollitakse kogust, vigastuste või praagi olemasolu, kauba töökorras olekut ning kaupade vastavust tehnilisele kirjeldusele või tellimuses toodule. Avastatud puuduste korral vormistatakse vajadusel kvaliteedikontrolliakt või pretensioonikiri ning teavitatakse müüjat vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 30 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Müüja kohustub puudustega kaubad tasuta välja vahetama, kandes seejuures kõik kulud, ning tagama seeläbi kaupade vastavuse tehnilisele kirjeldusele ja/või tellimuses toodule. Puudustega kaupade tagastamise viis lepitakse müüja ja ostja vahel kokku. 4. NÕUDED MÜÜJALE 4.1. Müüja tootevalik peab hõlmama vähemalt punktis 1.2 toodut. 4.2. Müüjal peab olema Eestis vähemalt üks kodutehnika (jae)müügipunkt/kauplus. 4.3. Müüjal peab olema toimiv eestikeelne e-pood, kus ostjal on võimalik tutvuda pakutava kaubavaliku ja hindadega. 4.4. Müüjal peab olema võimekus enda või oma koostööpartneri kaudu kaupade kohaletoimetamiseks/transportimiseks ja mahalaadimiseks. 4.5. Müüjal peab toimima müügitoe eestikeelne kontakttelefon, mis peab kogu raamlepingu kehtivuse ajal vastama tööpäeviti vähemalt ajavahemikus 09.00–16.00. 4.6. Müüja kohustub määrama lepingu täitmise eest vastutava isiku, kes on müüja kontaktisikuks lepingu täitmisel. Vastutav kontaktisik peab olema kättesaadav telefoni teel tööajal (E-R vähemalt ajavahemikus 09.00–16.00) ning tema eesti keele oskus peab olema vähemal tasemel B2. 4.7. Müüja peab arvestama, et kui kaupade tarnimine toimub julgeolekualal/objektil/erivalverežiimiga alal, eeldab see nii müüjalt kui ka tema alltöövõtjalt(telt) (sh kohustub nimetatud nõudeid täitma ka kauba kohale toimetamiseks kasutatava transpordivahendi juht ja/või kauba mahalaadija) Kaitseväe „Julgeolekutingimused“ dokumendis sätestatud nõuete ja tingimuste täitmist (vt raamlepingu lisa 3 „Julgeolekutingimused“). Müüja peab taotlema kaitseväe korralduse seaduse § 41³ sätestatud nõuete alusel vähemalt seitse (7) tööpäeva enne tarne algust sissepääsuluba Kaitseväe julgeolekualale ning esitama sissepääsutaotluse oma töötajate (sh ka alltöövõtjate) andmetega ja nende taustakontrolli teostamist lubava kirjaliku nõusoleku. Müüja peab arvestama asjaoluga, et julgeolekualaste nõuete mittejärgimine annab ostjale õiguse keelduda müüja ja tema alltöövõtja(te) territooriumile lubamisest või hankeleping erakorraliselt etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda. 3/3  Lisa 3 Raamlepingu „Kodutehnika ostmine, hooldus ja remont“ (viitenumber 287580) juurde Julgeolekutingimused Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk 1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid. 2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma. 2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine. 2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel. 2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega. 2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik. 2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 1/3  2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav müüja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav müüja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik. 3. Müüja õigused ja kohustused 3.1. Müüjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult. 3.2. Müüja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt; 3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: - kellele ei ole sissepääsuõigust antud, - kellele ei ole taustakontrolli tehtud või - eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid: - sissepääsutaotluse (vt näidis) ja - kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses: - teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja ja/või alltöövõtja nimetuse; - sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse; - viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; - andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale; - müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); - taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku. 3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: - koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga; 3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee; 2/3  3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut. 4. Kaitseväe õigused ja kohustused 4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel; 4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused; 4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest; 4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest; 4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile; 4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes; 4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal. 4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile; 4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule. 4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), müüja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. 5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid. 3/3  [LISADA ETTEVÕTTE PÄIS] TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Müüja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel. 1/1  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1); 2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2); 3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3); 4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4); 5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³); 6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5); 7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4). ( päev, kuu, aasta ) [ allkirjastatud digitaalselt ]1 1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 1/1 Lisa 1 Raamlepingu „Kodutehnika ostmine, hooldus ja remont“ (viitenumber 287580) juurde Tehniline kirjeldus „Kodutehnika ostmine“ (hanke osa 1) 1. ÜLDINE 1.1. Hanke esemeks on erineva kodutehnika (edaspidi ka kaup/kaubad või toode/tooted) ostmine 48 kuu jooksul ning kaubaga seonduvad või kaasnevad teenused (nt kaupade transport ja mahalaadimine ostja poolt määratud asukohta). 1.2. Müüja tootevalik peab hõlmama vähemalt alljärgnevat: Tootegrupp Kohustuslikud alamtootegrupid Audio- ja videotehnika Televiisorid Muusikakeskused Magnetoolad, raadiod DVD mängijad Kõlarid Kodukinod Kodumasinad Pesumasinad Kuivatid Kuivatuskapid Vee- ja tolmuimejad Tolmuimejad Õhupuhastid Triikimisseadmed, triikimislauad Köögitehnika Külmikud Pliidid, pliidiplaadid ja ahjud Õhupuhastid Veekeetjad Blenderid Mikrolaineahjud, rösterid Nõudepesumasinad Kohvimasinad Espressomasinad Teisaldatavad Ventilaatorid kliimaseadmed Soojapuhurid Õhuniisutajad Ionisaatorid Radiaatorid Ilu ja tervis Juukselõikurid ja -trimmerid, kaalud Mängukonsoolid Mängukonsoolid, mängud ja tarvikud Tarvikud ja lisatooted Toodete paigaldamiseks ja kinnitamiseks vajalikud lisatarvikud Tehnika ühendamiseks kaablid ja üleminekud Koostoimivad lisaseadmed ja tarvikud (nt filtrid, tolmukotid, lisaakud jms) Seinakinnitused ja alused 1/3  1.3. Alamtootegrupis nimetatud toodete loetelu kajastab suuremat osa sellest, mida ostjal võib raamlepingu kehtivuse ajal vaja minna, kuid ei ole lõplik. Ostjal on õigus vajadusel osta ka muid kodutehnika valdkonda kuuluvaid tooteid, tarvikuid ning nendega seotud teenuseid (vastavalt raamlepingu punktile 3.8). 1.4. Müüja peab pakkuma vähemalt samaväärset või nõutud tingimustest paremat kaupa. 2. NÕUDED KAUBALE 2.1. Kaup peab olema uus, kasutamata, defektideta ning sisaldama kõiki tootja poolt originaalkomplektsuses olevaid osi. 2.2. Kaubad peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele asjakohastele õigusaktidele, kasutusotstarbele, tehnilisele kirjeldusele (sh minikonkursi tehnilisele kirjeldusele), olema lubatud kasutamiseks Eesti Vabariigis ja/või EU riikides ning omama vastavaid sertifikaate, juhendeid või muid vajalikke dokumente. 2.3. Ostjal on õigus nõuda müüjalt täiendavaid andmeid, milleks võivad olla joonised, pildid, näidised, spetsifikatsioonid, kasutusjuhendid, sertifikaadid jms. 2.4. Kauba juurde kuuluvad dokumendid (sh kasutusjuhendid, spetsifikatsioonid jm) peavad olema eestikeelsed, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 2.5. Iga viidet, mida ostja teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mida ostja teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsuse tõendamise kohustus on müüjal. 2.6. Miinimumnõuded kauba pakendamisele ja transpordile: 2.6.1. kaup peab olema pakendatud ja märgistatud vastavalt tootja ja õigusaktides toodud nõuetele (sh varustatud eestikeelse teabega ja kasutusjuhendiga); 2.6.2. müüja peab tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba muutumatul kujul säilimise transportimisel sihtkohta; 2.6.3. kaup peab olema kohale toimetatud purunemata ja rikkumata ning transpordiks sobilikus pakendis; 2.6.4. kauba pakendil peab olema loetav märgistus selle sisu kohta. Kaupu, mida võib transportida vaid ühes kindlas asendis, peab müüja kandma vastavasisulised märked ümbriskarbile (nt pakendi kohustuslikku asendit tähistavad nooled, mis näitavad pakendi pealmise külje suuna). 2.6.5. müüja peab kauba komplekteerima, pakendama ning tarnima komplektidena kui tellimus on selliselt üles ehitatud (st üks kogutellimus on jaotatud näiteks kolmeks eraldiseisvaks komplektiks). 2.7. Müüja peab koos toote üleandmisega andma ostjale üle kõik selle nõuetekohaseks kasutamiseks vajalikud dokumendid (sh eestikeelsed kasutus- ja hooldusjuhendid). 3. TARNETINGIMUSED 3.1. Ostja tellib kaubad koos transpordi ja mahalaadimisega ostja asukohta (peab sisalduma kauba hinnas), kui ei ole kokku lepitud teisiti (nt ostja läheb ise kaubale järele, kaubad saadetakse pakiautomaati vms). Ostja objektid asuvad erinevatel aadressidel üle kogu Eesti (nt Ämari, Tapa, Võru, Tartu, Tallinn, Muhu, Jõhvi, Paldiski jne). Lepingu kehtivuse ajal võivad objektid ja objektide asukohad muutuda. Ostja jätab endale õiguse lisada, muuta või jätta ära tarnekohti. Ühel aadressil võib olla mitu erinevat tarnepunkti (kaup tellitakse näiteks hoonete kaupa). Ostja võib tellimisel ja/või minikonkursil sätestada nõude, et kaup tuleb 2/3  transportida ja mahalaadida ostja poolt määratud hoonesse vastavasse ruumi ehk sel juhul peab müüja sellega arvestama. Täpsed tarneaadressid, hooned, ruumid täpsustatakse minikonkursside läbiviimisel ja/või tellimise käigus. 3.2. Müüja kohustub tarnima kaubad tarnekohta 7 (seitsme) päeva jooksul alates tellimuse esitamisest, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 3.3. Müüja on kohustatud kooskõlastama täpse kauba üleandmise aja ostja kontaktisikuga ja tarnima kaubad kokkulepitud ajal või ajavahemikul. Kui kauba tarnimine viibib, on müüja kohustatud ostja kontaktisikut sellest koheselt teavitama e-kirja teel. Punktis 3.2 nimetatud maksimaalse tarneaja ületamisel on ostjal õigus tühistada vastav tellimus ilma igasuguse rahalise kohustuseta. 3.4. Müüja on kohustatud andma kohaletoimetatud kaubad ostjale üle saatelehe alusel. Vastavalt tarnekohtade arvule koostatakse ka nii mitu saatelehte. Saatelehe 1 (üks) eksemplar peab jääma ostjale. 3.5. Ostjale üleantav kaup peab vastama tellimuses toodule. 3.6. Ostja võib peale kaupade vastuvõtmist teostada nende kontrolli. Kaupu kontrollitakse visuaalselt. Kontrolli käigus kontrollitakse kogust, vigastuste või praagi olemasolu, kauba töökorras olekut ning kaupade vastavust tehnilisele kirjeldusele või tellimuses toodule. Avastatud puuduste korral vormistatakse vajadusel kvaliteedikontrolliakt või pretensioonikiri ning teavitatakse müüjat vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 30 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Müüja kohustub puudustega kaubad tasuta välja vahetama, kandes seejuures kõik kulud, ning tagama seeläbi kaupade vastavuse tehnilisele kirjeldusele ja/või tellimuses toodule. Puudustega kaupade tagastamise viis lepitakse müüja ja ostja vahel kokku. 4. NÕUDED MÜÜJALE 4.1. Müüja tootevalik peab hõlmama vähemalt punktis 1.2 toodut. 4.2. Müüjal peab olema Eestis vähemalt üks kodutehnika (jae)müügipunkt/kauplus. 4.3. Müüjal peab olema toimiv eestikeelne e-pood, kus ostjal on võimalik tutvuda pakutava kaubavaliku ja hindadega. 4.4. Müüjal peab olema võimekus enda või oma koostööpartneri kaudu kaupade kohaletoimetamiseks/transportimiseks ja mahalaadimiseks. 4.5. Müüjal peab toimima müügitoe eestikeelne kontakttelefon, mis peab kogu raamlepingu kehtivuse ajal vastama tööpäeviti vähemalt ajavahemikus 09.00–16.00. 4.6. Müüja kohustub määrama lepingu täitmise eest vastutava isiku, kes on müüja kontaktisikuks lepingu täitmisel. Vastutav kontaktisik peab olema kättesaadav telefoni teel tööajal (E-R vähemalt ajavahemikus 09.00–16.00) ning tema eesti keele oskus peab olema vähemal tasemel B2. 4.7. Müüja peab arvestama, et kui kaupade tarnimine toimub julgeolekualal/objektil/erivalverežiimiga alal, eeldab see nii müüjalt kui ka tema alltöövõtjalt(telt) (sh kohustub nimetatud nõudeid täitma ka kauba kohale toimetamiseks kasutatava transpordivahendi juht ja/või kauba mahalaadija) Kaitseväe „Julgeolekutingimused“ dokumendis sätestatud nõuete ja tingimuste täitmist (vt raamlepingu lisa 3 „Julgeolekutingimused“). Müüja peab taotlema kaitseväe korralduse seaduse § 41³ sätestatud nõuete alusel vähemalt seitse (7) tööpäeva enne tarne algust sissepääsuluba Kaitseväe julgeolekualale ning esitama sissepääsutaotluse oma töötajate (sh ka alltöövõtjate) andmetega ja nende taustakontrolli teostamist lubava kirjaliku nõusoleku. Müüja peab arvestama asjaoluga, et julgeolekualaste nõuete mittejärgimine annab ostjale õiguse keelduda müüja ja tema alltöövõtja(te) territooriumile lubamisest või hankeleping erakorraliselt etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda. 3/3 Lisa 3 Raamlepingu „Kodutehnika ostmine, hooldus ja remont“ (viitenumber 287580) juurde Julgeolekutingimused Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk 1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid. 2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma. 2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine. 2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel. 2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega. 2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik. 2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 1/3  2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav müüja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav müüja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik. 3. Müüja õigused ja kohustused 3.1. Müüjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult. 3.2. Müüja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt; 3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: - kellele ei ole sissepääsuõigust antud, - kellele ei ole taustakontrolli tehtud või - eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid: - sissepääsutaotluse (vt näidis) ja - kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses: - teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja ja/või alltöövõtja nimetuse; - sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse; - viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; - andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale; - müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); - taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku. 3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: - koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga; 3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee; 2/3  3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut. 4. Kaitseväe õigused ja kohustused 4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel; 4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused; 4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest; 4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest; 4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile; 4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes; 4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal. 4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile; 4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule. 4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), müüja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. 5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid. 3/3  [LISADA ETTEVÕTTE PÄIS] TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Müüja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel. 1/1  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1); 2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2); 3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3); 4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4); 5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³); 6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5); 7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4). ( päev, kuu, aasta ) [ allkirjastatud digitaalselt ]1 1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 1/1