Melluka-Allani katastriüksuse detailplaneeringu koostamine

TORI VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 21.01.2025 nr 6-2.1/209 Melluka-Allani katastriüksuse detailplaneeringu koostamine Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustamisel ning esitame Teile Eametsa külas Melluka-Allani katastriüksuse detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga. Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 esitame Eametsa külas Melluka-Allani katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute küsimiseks. Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 21.02.2025. Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on jagada Eametsa külas asuv Melluka-Allani katastriüksus neljaks krundiks. Näha ette kaks ärimaa, üks ühiskondlike hoonete maa ja üks transpordimaa krunt. Määrata katastriüksusele ehitusõigus ja hoonestusala ning lahendada vajalik taristu, sh parkimine ja juurdepääsud. Anda sademevee lahendus, planeerida heakord ning haljastuse paiknemine. Kehtiva Sauga (endise) valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks perspektiivne väikeelamumaa (EV). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas. Kuna piirkonnas on välja kujunenud juba suhteliselt suur ja kompaktne elamupiirkond, siis on mõistlik luua piirkonda planeeritavaid teenuseid ning kujundada alast väike piirkondlik keskus, mis pakub esmaseid teenuseid, vabaaja veetmise võimalust ja vähendab autoga liikumise vajadust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA Lisad: • Tori Vallavolikogu otsuse „Melluka-Allani katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu ja lisa planeeritava maa-ala asukohaskeem, • OÜ Linnak poolt koostatud KSH eelhinnang • Lähteseisukohad Melluka-Allani katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks Esitatud: Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Põllumajandus- ja Toiduamet Leles Luhse planeerimisspetsialist 53599927 [email protected]  Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Koostaja: Tori Vallavalitsus Konsultant: OÜ Linnak Karri Tiigisoon Reg nr 12913059 Tel +372 52 75 815 [email protected] Jaanuar 2025 SISUKORD 1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS .....................................................................3 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...........................................................................3 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS....................................................................5 4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...........................................................5 4.1. Sauga valla üldplaneering ............................................................................................6 4.2. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel ......................................................................................7 5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ................................................................8 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid .....8 5.1. Järeldused................................................................................................................. 10 5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................................................ 11 6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE ... 11 7. KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 12 Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang 1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui: - koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju); - koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering). Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Asukoht. Planeeritav ala hõlmab Melluka-Allani (73001:001:0812) kinnistut kogupindalaga 29476,0 m², mis asub Tori vallas Eametsa külas Nigula tee ja Mägra tee nurgal. Juurdepääs kinnistutele on võimalik Nigula ja Mägra teelt. Joonis 1 Planeeritava ala asukoht Nigula tee ja Mägra tee nurgal 3/ 12 Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Hoonestus, maa- ja veekasutus Joonis 2 Planeeritava ala asukoht kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kaardil (punane kontuur) Kehtiva Sauga (endise) valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks perspektiivne väikeelamumaa (EV). Joonis 3 Vaade planeeritavale alale Hoonestus Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel on kinnistu hoonestamata. Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi) Peamine mõjutegur on läheduses olev Pärnu lennujaam. Looduskaitse ja –keskkond Lähipiirkonnas paiknevad mõned III kategooria kaitsealuse fauna elupaigad, mis asuvad planeeritavast alast 1,7 – 2.8 km kaugusel. Lähimad looduskaitsealad on Valgeranna hoiuala ja Pärnu jõe hoiuala, mis asuvad ca 4,2 – 4.6 km kaugusel planeeritavast alast. 4/ 12 Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Olulisemad kitsendused ja piirangud Planeeringuala jääb Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvööndisse. Planeeritavale alale jääb Eametsa maaparandussüsteemi maa-ala (vid 6114870010110001). Joonis 4 Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Melluka-Allani kinnistu detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistutele ärimaa (kauplus) ja ühiskondlike hoonete maa kavandamine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas. 4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Pärnu maakonna planeering1 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga. Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16) Asustuse suunamise üldised põhimõtted (lk 36) • Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja neid parendada. • Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes. • Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid. 1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 5/ 12 Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang • Toetada ettevõtlusealade toimimist ja uute loomist ning nende kättesaadavust. Arendada uusi tootmisalasid põhiliselt olemasolevate laiendamise teel. • Teedevõrku arendada läbi teede kvaliteedi tõstmise. Kogu teedevõrk siduda elu- ja töökohti pakkuvate ning teenuseid osutavate keskuste vahel. Kujundada ohutu kergliiklusteede võrgustik. • Teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tagada võimalikult kodulähedastes asulates, selle võimaluse puudumisel tagada kättesaadavus muul viisil. • Veekogude kasutamisvõimalusi suurendada veeäärsete alade väärtustamisega ja vaadete avamisega. • Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused, arvestada nendega planeeringute koostamisel. • Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega aladel). • Suuremad kaubanduskeskused kavandada üldplaneeringuga. • Töötada välja terviklikud planeeringulahendused, vältides nn ühe-krundi planeeringuid. • Kahanevates asulates selgitada välja lagunenud tootmishooned ja elamud. Leida neile uus kasutusotstarve või likvideerida. • Tühjaks jäänud ohtlikud hooned lammutada. • Elamu- ja puhkealasid ei tohi planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade lähedusse ja riigikaitselise harjutusvälja ja/või lasketiiru piiranguvööndisse, arvestades neist tulenevate negatiivsete mõjudega (müra, tolm, heitgaasid jm). • Vältida elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse ja rohelise võrgustiku aladele. • Planeeringute ja projektide koostamisel arvestada välisõhu kvaliteedi ja müra normidega. 4.1.Sauga valla üldplaneering2 Üldised kasutamis- ja ehitustingimused ühiskondliku hoone maa-alal (seletuskiri lk 56): • Ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustusega kaasneb keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise kohustus. Keskkonnamõju eelhinnangu põhjal otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju hindamise läbi viimise vajalikkuse ja täpsusastme iga arenduse puhul eraldi. Keskkonnamõju eelhinnangu raames tuleb pöörata tähelepanu kumulatiivsetele mõjudele. • Lennuvälja mõjupiirkonda jäävate alade väljaarendamisel võib kohalik omavalitsus nõuda mürauuringu läbiviimist enne detailplaneeringu algatamist. • Ühiskondliku hoone maa-alale on lubatud ehitada piirkonda sobiva arhitektuurse ilme ja materjalikasutusega hooneid ja rajatisi. • Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist parima lahenduse saamiseks ka detailplaneeringu koostamise raames: - kolme ja enama korrusega hoonetele; 2 https://www.torivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud 6/ 12 Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang - suurematele ühiskondlikele ehitistele (nt kool, lasteaed, spordikeskus jmt); - üle 1000 m² ehitisealuse pindalaga hoonetele. • Parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Parkimisel arvestada ka kergliiklejate vajadustega. • Tagada ühiskondliku hoone maale ka jalg- ja jalgrattatee juurdepääs. Ühiskondliku hoone maa-alal peab kõrghaljastuse osatähtsus krundi pindalast olema vähemalt 20%. Hoonete ja maantee vahele on soovitav rajada kaherindeline (põõsa- ja puurinne) kaitsehaljastus. Üldised kasutamis- ja ehitustingimused äri- ja teenindusettevõtete maa-alal (seletuskiri lk 59): • Ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustusega kaasneb keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise kohustus. Keskkonnamõju eelhinnangu põhjal otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju hindamise läbi viimise vajalikkuse ja täpsusastme iga arenduse puhul eraldi. • Lennuvälja mõjupiirkonda jäävate alade väljaarendamisel võib kohalik omavalitsus nõuda mürauuringu läbiviimist enne detailplaneeringu algatamist. • Elamualadega vahetult külgnevatel aladel ei ole lubatud arendada elamistingimusi halvendavat äritegevust. • Parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Parkimise lahendamisel tuleb arvestada ka jalgratturite vajadustega, eelkõige teenindusfunktsiooniga hoone vm üldkasutatava hoone rajamisel. • Ärimaade arendamisel tagada juurdepääs alale ka jalg- ja jalgrattateedega. • Maanteede äärsetel aladel tuleb detailplaneeringu lahendused kooskõlastada Transpordiametiga. • Põhimaantee ääres paikneva ärimaa arendamisel tuleb juurdepääsude kavandamisel arvestada, et samatasandiliste mahasõitude rajamine nendele maanteedele ei ole lubatud. Ärimaa väljaarendamise tulemusena ei tohi häiruda liiklus põhimaanteel. • Kohustuslik on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala kuulub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda. 4.2.Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala tähistatud väikeelamumaana. Arvestades, et piirkonnas on üsna ulatuslik uuselamuarendus, siis on piirkonnas vajalik ka olulisemate kodulähedaste teenuste tagamine. Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse alale kohalikku väikepoodi, millele lisandub ühiskondlik funktsioon (nt lasteaed), mis tähendab et sisuliselt on tegemist ümbritsevaid elamupiirkondi teenindavate otstarvetega. 7/ 12 Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Kohalike teenuste tagamise abil on võimalik tugevdada kogukonnatunnet ja luua kohalik „keskus“ loomiseks. Samuti on see oluline ka selleks, et vähendada mingil määral eraauto kasutamist, et esmased teenused oleks võimalikult paljudele inimestele jalgsi käigu või jalgrattasõidu kaugusel. 5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (pinnasele, veestikule, õhule, kliimale) Piirkonda kavandatakse avalikke teenuseid, mistõttu ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega ülemäärast mõju piirkonna pinnasele, veestikule, õhule, kliimale. Seoses ehitustegevusega kaasnevad ala hoonestamisega piirkonnas ühekordsed ehitustööd seoses hoonete ja muu vajaliku taristu ehitamisega. Detailplaneeringuga seada tingimused soojuspumpade välisseadmete ja muu tehnovarustuse paigutamiseks nii, et see tekitaks võimalikult vähe häiringuid. Vibratsiooni ja müra hulk kaasneb seoses ehitustegevusega, mis on ajutise mõjuga. Välisõhu kvaliteedi muutus on seotud samuti võimaliku ehitustegevusega, mis võib kaasa tuua tolmu jm heitmete ajutise tõusu ehitustegevuse poolt puudutatud piirkonnas. Jäätmete kogumine korraldatakse vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. 2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Uute hoonete ja teenustega ei kaasne olulist ohtu tervisele või keskkonnale. Samuti ei kaasne sellega ülemäärast õnnetuste riski. Võimalik õnnetus seosest planeeritava arendustegevusega on tulekahju. Uute hoonete puhul toimub tuleõnnetusohu minimeerimine projekteerimise faasis asjakohaste tuleohutusmeetmete projekteerimise ja rakendamisega. Ühiskondliku funktsiooni ja kaupluse lisandumise ning piirkonda uuselamute lisandumisega suureneb ka piirkonna liikluskoormus. Nii kaupluse kui ühiskondliku ala planeerimisel tuleb näha ette lahendus, mis soodustab esmajoones säästlike liikumisvõimaluste kasutamist. Kuna piirkonnas ei ole kergliiklusteid, siis tuleks üle vaadata ka planeeringualaga külgnevate teede liikluskorraldus ja näha ette võimalused eraldi jalg- ja jalgrattateede planeerimiseks või tagada füüsiliste meetmetega asjakohane piirkiirus. Piirkiiruse tagamine liiklusmärkidega ei ole piisav vahend, et tagada ohutut liikluskäitumist. Lähedal asuvad krossirada ja lennuväli, mis on peamised piirkonna müraallikad. Vastavalt koostatud müra hajumiskaartidele on näha, et nii krossirada kui ka lennuväli ei avalda planeeritavale alale olulist mõju (vt joonis 5 ja 6). Mürahäiring ei ole alati seotud heli tugevusega vaid sõltub ka heli iseloomust, korduvusest jms teguritest. Juhul kui soovitakse lasteaeda kavandada, siis tuleks sellega täiendavalt arvestada. 8/ 12 Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Joonis 5 Väljavõte Tori valla välisõhu mürakaadist (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3566) Joonis 6 Väljavõte Tori valla välisõhu mürakaadist (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3566) Arvestades, et piirkonda võib tulla suurem parkimisala, siis võib see endaga kaasa tuua soojussaare kujunemise ohu, mille negatiivset mõju on võimalik planeeringuliste ja arhitektuursete võtetega ära hoida või vähendada. 9/ 12 Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang 3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Ehitustegevus piirneb valdavalt planeeritava alaga ja ei mõjuta ülemääraselt ümbritsevaid elamualasid. Mõju on võimalik vähendada ehitustegevuse korraldamise ja läbimõeldud kommunikatsiooniga. 4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; Planeeritava ala lähedusse ei jää olulise kultuuriväärtusega objekte. Ala hoonestamine on kavandatud üldplaneeringuga. 5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Planeeritava ala lähedusse ei jää looduskaitselisi objekte. 6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Planeeritavad tegevused ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest asub Natura 2000 võrgustiku aladest piisavalt kaugel. Lähimad Natura 2000 alad on Pärnu jõe loodusala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Valgeranna hoiuala, mis jäävad planeeritavast alast ligikaudu samale kaugusele (ca 4,2 – 4.6 km). 7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju. Piirkonna näol laiemalt on tegemist areneva linnaäärse elamupiirkonnaga. Kuna elamuid on piirkonda juurde lisandumas, siis on aina suurem vajadus esmaste teenuste tagamine, mis toetab täiendavate elamualade välja arendamist. Arendusest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu. Üldine maastikuilme muutub oluliselt ja senise (endise) põllumaa asemele tekib uushoonestus. Piirkonna areng on osa valglinnastumise protsessist, mis on oma olemuselt kumulatiivne ja millega kaasneb suurem pendelränne linna ja maapiirkondade vahel ning elanike suurem sõltuvus autotranspordist. Lähtuvalt sellest on oluline näha igal tasandil ette võimalusi, kuidas vähendada sõltuvust eraautost nii lühematel kui ka pikematel distantsidel. Valglinnnastumine on laiem protsess, mille haldamiseks ja suunamiseks on vaja üldist plaani koostatava üldplaneeringu näol ning koostööd Pärnu linna ja Tori valla vahel ning samuti terviklikku kava ühistranspordi ja kergliiklusteede võrgustiku arendamiseks, mis arvestab juba valglinnastunud aladega. Piirkonnas on regulaarne ühistransport olemas, kuid see on liiga hõreda graafikuga, et olla reaalseks alternatiiviks eraautole. 5.1. Järeldused Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks. Kuna piirkonnas on välja kujunenud juba suhteliselt suur ja kompaktne elamupiirkond, siis on mõistlik luua piirkonda planeeritavaid teenuseid ning kujundada alast väike piirkondlik keskus, mis pakub esmaseid teenuseid, vabaaja veetmise võimalust ja vähendab autoga liikumise vajadust. Läheduses oleva lennujaama ja krossiraja mõju ei ole vastavalt eelpool toodud müra hajumiskaartidele olulise mõjuga, kuid näiteks lasteaia planeerimisel tuleks seda siiski arvesse võtta. 10/ 12 Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Peamine teema, mida tuleks nii koostatava detailplaneeringu kui ka koostatava üldplaneeringu raames arvesse võtta, on eraautodele alternatiivsete transpordivõimaluste tagamine ning jalutatava keskkonna loomine nii planeeritavate teenuste juures kui ka elamupiirkonna ja Sauga aleviku vahel. Selleks tuleks vähemalt Mägra teel tagada füüsiliste meetmetega asjakohane sõidukiiruse piiramine (20 – 30 km/h). Kergliiklusteed vajab ka Nigula tee, mis looks hea ühenduse planeeritav ala ja Sauga aleviku vahel. Samuti tasub kaaluda planeeritavate funktsioonide liiklusalade ühildamist, et tagada võimalikult kompaktne ja efektiivselt toimiv liikluskorraldus. Arvestades tööstuspiirkondade lähedust Lennuvälja tee ja Ehitajate tee lähedal ning samuti Sauga ja Tallinna mnt äärsete äripiirkondade lähedust, paiknevad potentsiaalsed töökohad antud piirkonnale suhteliselt lähedal, mistõttu peamisteks probleemkohtadeks hakkavad kujunema side linnaga ja mugavate kergliikluse võimaluste ja ühistranspordi kättesaadavus. 5.2.Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Arendatav ala ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest asub alast kaugel. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad on Pärnu jõe loodusala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Valgeranna hoiuala (ca 4,2 – 4.6 km kaugusel Planeeritavast alast). 6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE 1. Ühiskondliku hoone parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks on soovitav läbi viia arhitektuurivõistlus. Samuti arvestada kõrgendatud ootust arhitektuursele kvaliteedile ka kaupluse planeerimisel (näha ette eskiislahenduse kooskõlastamine). 2. Arvestades, et kehtiv üldplaneering näeb ette, et ühiskondlikele hoonetele tuleb tagada jalg- ja jalgrattateede juurdepääs, siis tuleks detailplaneeringu raames analüüsida võimalusi, millisel viisil on seda kõige otstarbekam tagada ning samuti arvestada seda uue üldplaneeringu koostamisel. 3. Arvestada piirkonna müraallikatega ning eriti lasteaia planeerimise puhul lahendada hoonestus nõnda, et see toimiks täiendavalt müra tõkestaja või hajutajana. 4. Planeeritava ala sademeveesüsteem planeerida nõnda, et eesvooludesse jõudva sademevee tipukoormus oleks võimalikult hajutatud. Samuti tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel. Vajadusel teha koostööd naaberkinnistute omanikega. 5. Planeeringus seada tingimused soojussaare efekti vältimiseks (haljaspinnad, parkimise hajutamine, soojust vähem peegeldavad katendid (nt murukivi). Minimaalseks haljastuse osakaaluks näha ette min 20% krundi pinnast. 6. Võimalusel näha alale ette ka avalik haljasala või mänguväljak, et soodustada aja veetmist ja sotsiaalset sidusust erinevatele vanusegruppide vahel ning mitmekesistada territooriumi kasutust. 7. Arvestada laiema teede võrgustiku plaanidega sh kergliiklusteede võrgustikuga, et tagada piirkonna ühendus Sauga aleviku ja Pärnu linnaga läbi sobiva laiusega perspektiivsete tänavakoridoride piirkonna üldist arengut silmas pidades. 11/ 12 Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang 7. KOKKUVÕTE Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Tegemist on Pärnu linna ja Sauga aleviku lähedase areneva elamupiirkonnaga, kuhu on täiendavate teenuste loomine vajalik ja igati asjakohane, sest need toetavad üldplaneeringuga määratud elamupiirkonna arengut. Lisaks on võimalik ala planeerimise kaudu soodustada ka alternatiivsete liikumisvõimaluste kasutust luues esmalt head võimalused jalgrataste parkimiseks ning rahustades liiklust Mägra tänaval. Kuna tegemist on valglinnastuva piirkonnaga, siis on vajalik sellega seotud küsimustele ja mõjudele aina enam tähelepanu pöörata. Eriti seoses koostatavate üldplaneeringute raames nii Pärnu linnas kui ka Tori vallas. Peamiselt puudutab see transporti, mida ei ole võimalik detailplaneeringuga lahendada, kuigi ka kehtiv üldplaneering näeb ette, et ühiskondlikele hoonetele tuleb tagada jalg- ja jalgrattateede juurdepääs. Tegemist on olulise teemaga, mida tuleks soovitavalt detailplaneeringu koostamise käigus eraldi analüüsida, et eristada lahendused, mida saab lahendada lähiajal ja mis jäävad kaugemasse tulevikku. Eelnevat arvestades ei ole vajadust algatada Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. 12/ 12  TORI VALLAVOLIKOGU OTSUS EELNÕU Sindi veebruar 2024 nr Melluka-Allani katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on jagada Eametsa külas asuv Melluka- Allani katastriüksus neljaks krundiks. Näha ette kaks ärimaa, üks ühiskondlike hoonete maa ja üks transpordimaa krunt. Määrata katastriüksusele ehitusõigus ja hoonestusala ning lahendada vajalik taristu, sh parkimine ja juurdepääsud. Anda sademevee lahendus, planeerida heakord ning haljastuse paiknemine. Pääs moodustatavale kruntidele on planeeritavalt teemaalt, milline arvestab naabruses paikneva Helle kinnistu detailplaneeringuga ning selles ettenähtud tee asukohaga. Planeeritavale teemaale pääseb Nigula teelt. Detailplaneeringualal asub Melluka-Allani katastriüksus, tunnusega 73001:001:0812. Planeeringuala suurus on 29476.0 m² Detailplaneeringuala asub Eametsa külas, Nigula tee ääres, naabruses on planeeritud väikeelamutega hoonestatud elamuala (Helle kinnistu detailplaneering). Samuti on naabruses juba hoonestatud väikeelamu alad. Lisanduvad väikeelamu alad üle Nigula tee. Algatatud ja koostamisel on Marjapõllu-Liisapõllu kinnistute detailplaneering ning Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneering. Üle Nigula tee Tõnise ja Melluka-Mihkli katastriüksustel on maatulundusmaa sihtotstarve. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks perspektiivne väikeelamumaa (EV). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas. Kuna piirkonnas on välja kujunenud juba suhteliselt suur ja kompaktne elamupiirkond, siis on mõistlik luua piirkonda planeeritavaid teenuseid ning kujundada alast väike piirkondlik keskus, mis pakub esmaseid teenuseid, vabaaja veetmise võimalust ja vähendab autoga liikumise vajadust. Sauga valla üldplaneering näeb ette üldised kasutamis- ja ehitustingimused ühiskondliku hoone ja äri- ja teenindusettevõtte maa-alal: Ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustusega kaasneb keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise kohustus. Keskkonnamõju eelhinnangu põhjal otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju hindamise läbi viimise vajalikkuse ja täpsusastme iga arenduse puhul eraldi. Lennuvälja mõjupiirkonda jäävate alade väljaarendamisel võib kohalik omavalitsus nõuda mürauuringu läbiviimist enne detailplaneeringu algatamist. Elamualadega vahetult külgnevatel aladel ei ole lubatud arendada elamistingimusi halvendavat äritegevust. Parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Parkimise lahendamisel tuleb arvestada ka jalgratturite vajadustega, eelkõige teenindusfunktsiooniga hoone vm üldkasutatava hoone rajamisel. Äri ja ühiskondlik hoone arendamisel tagada juurdepääs alale ka jalg- ja jalgrattateedega. Maanteede äärsetel aladel tuleb detailplaneeringu lahendused kooskõlastada Transpordiametiga. Põhimaantee ääres paikneva ärimaa arendamisel tuleb juurdepääsude kavandamisel arvestada, et samatasandiliste mahasõitude rajamine nendele maanteedele ei ole lubatud. Ärimaa väljaarendamise tulemusena ei tohi häiruda liiklus põhimaanteel. Kohustuslik on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala kuulub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda. Ühiskondliku hoone maa-alale on lubatud ehitada piirkonda sobiva arhitektuurse ilme ja materjalikasutusega hooneid ja rajatisi. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist parima lahenduse saamiseks ka detailplaneeringu koostamise raames: kolme ja enama korrusega hoonetele, suurematele ühiskondlikele ehitistele (nt kool, lasteaed, spordikeskus jmt), üle 1000 m² ehitisealuse pindalaga hoonetele. Ühiskondliku hoone maa-alal peab kõrghaljastuse osatähtsus krundi pindalast olema vähemalt 20%. Hoonete ja maantee vahele on soovitav rajada kaherindeline (põõsa- ja puurinne) kaitsehaljastus. Pärnu maakonna planeering näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga. Asustuse suunamise üldised põhimõtted: Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja neid parendada, hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes, eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid, toetada ettevõtlusealade toimimist ja uute loomist ning nende kättesaadavust, arendada uusi tootmisalasid põhiliselt olemasolevate laiendamise teel. Teedevõrku arendada läbi teede kvaliteedi tõstmise. Kogu teedevõrk siduda elu- ja töökohti pakkuvate ning teenuseid osutavate keskuste vahel. Kujundada ohutu kergliiklusteede võrgustik. Teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tagada võimalikult kodulähedastes asulates, selle võimaluse puudumisel tagada kättesaadavus muul viisil. Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega aladel). Suuremad kaubanduskeskused kavandada üldplaneeringuga. Elamu- ja puhkealasid ei tohi planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade lähedusse ja riigikaitselise harjutusvälja ja/või lasketiiru piiranguvööndisse, arvestades neist tulenevate negatiivsete mõjudega (müra, tolm, heitgaasid jm). Planeeringute ja projektide koostamisel arvestada välisõhu kvaliteedi ja müra normidega. Käesolevas planeeringus arvestatakse Pärnu maakonnaplaneeringu eesmärkidega, Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid. Koostaja: OÜ Linnak (reg nr 12913059). Kokkuvõte. Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Tegemist on Pärnu linna ja Sauga aleviku lähedase areneva elamupiirkonnaga, kuhu on täiendavate teenuste loomine vajalik ja igati asjakohane, sest need toetavad üldplaneeringuga määratud elamupiirkonna arengut. Lisaks on võimalik ala planeerimise kaudu soodustada ka alternatiivsete liikumisvõimaluste kasutust luues esmalt head võimalused jalgrataste parkimiseks ning rahustades liiklust Mägra tänaval. Kuna tegemist on valglinnastuva piirkonnaga, siis on vajalik sellega seotud küsimustele ja mõjudele aina enam tähelepanu pöörata. Eriti seoses koostatavate üldplaneeringute raames nii Pärnu linnas kui ka Tori vallas. Peamiselt puudutab see transporti, mida ei ole võimalik detailplaneeringuga lahendada, kuigi ka kehtiv üldplaneering näeb ette, et ühiskondlikele hoonetele tuleb tagada jalg- ja jalgrattateede juurdepääs. Tegemist on olulise teemaga, mida tuleks soovitavalt detailplaneeringu koostamise käigus eraldi analüüsida, et eristada lahendused, mida saab lahendada lähiajal ja mis jäävad kaugemasse tulevikku. Eelnevat arvestades ei ole vajadust algatada Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt, Maa- ja Ruumiametilt, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt, ning Põllumajandus- ja Toiduametilt. Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus, kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 Tori Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Eametsa külas Melluka-Allani katastriüksusel vastavalt lisatud skeemile. 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 3. Jätta detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. 4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5). 5. Tori Vallavalitsusel korraldada teavitamine detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest vastavalt kehtivale seadusandlusele. 6. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 7. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 8. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Jana Malõh volikogu esimees Eelnõu algataja Tori Vallavalitsus Eelnõu koostaja Leles Luhse planeerimisspetsialist 21.01.2025 Eelnõu esitaja Signe Rõngas abivallavanem  Lisa 1 “Asukohaskeem” Tori Vallavolikogu 20. veebruari 2025 otsuse nr ___ juurde  LÄHTESEISUKOHAD Melluka-Allani katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks. Pääs moodustatavale kruntidele on planeeritavalt teemaalt, milline arvestab naabruses paikneva Helle kinnistu detailplaneeringuga ning selles ettenähtud tee asukohaga. Planeeritavale teemaale pääseb Nigula teelt. pärnu ÜLDOSA Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on jagada Eametsa külas asuv Melluka- Allani katastriüksus neljaks krundiks. Näha ette kaks ärimaa, üks ühiskondlike hoonete maa ja üks transpordimaa krunt. Määrata katastriüksusele ehitusõigus ja hoonestusala ning lahendada vajalik taristu, sh parkimine ja juurdepääsud. Anda sademevee lahendus, planeerida heakord ning haljastuse paiknemine. Pääs moodustatavale kruntidele nähakse ette planeeritavalt teemaalt, milline arvestab naabruses paikneva Helle kinnistu detailplaneeringuga ning selles ettenähtud tee asukohaga. Planeeritavale teemaale pääseb Nigula teelt. OLEMASOLEV OLUKORD Detailplaneeringualal asub Melluka-Allani katastriüksus, tunnusega 73001:001:0812. Planeeringuala suurus on 29476.0 m² Detailplaneeringuala asub Eametsa külas, Nigula tee ääres, naabruses on planeeritud väikeelamutega hoonestatud elamuala (Helle kinnistu detailplaneering). Samuti on naabruses juba hoonestatud väikeelamu alad. Lisanduvad väikeelamu alad üle Nigula tee. Algatatud ja koostamisel on Marjapõllu-Liisapõllu kinnistute detailplaneering ning Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneering. Üle Nigula tee Tõnise ja Melluka-Mihkli katastriüksustel on maatulundusmaa sihtotstarve. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks perspektiivne väikeelamumaa (EV). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas. Kuna piirkonnas on välja kujunenud juba suhteliselt suur ja kompaktne elamupiirkond, siis on mõistlik luua piirkonda planeeritavaid teenuseid ning kujundada alast väike piirkondlik keskus, mis pakub esmaseid teenuseid, vabaaja veetmise võimalust ja vähendab autoga liikumise vajadust. Sauga valla üldplaneering näeb ette üldised kasutamis- ja ehitustingimused ühiskondliku hoone ja äri- ja teenindusettevõtte maa-alal: Ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustusega kaasneb keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise kohustus. Keskkonnamõju eelhinnangu põhjal otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju hindamise läbi viimise vajalikkuse ja täpsusastme iga arenduse puhul eraldi. Lennuvälja mõjupiirkonda jäävate alade väljaarendamisel võib kohalik omavalitsus nõuda mürauuringu läbiviimist enne detailplaneeringu algatamist. Elamualadega vahetult külgnevatel aladel ei ole lubatud arendada elamistingimusi halvendavat äritegevust. Parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Parkimise lahendamisel tuleb arvestada ka jalgratturite vajadustega, eelkõige teenindusfunktsiooniga hoone vm üldkasutatava hoone rajamisel. Äri ja ühiskondlik hoone arendamisel tagada juurdepääs alale ka jalg- ja jalgrattateedega. Maanteede äärsetel aladel tuleb detailplaneeringu lahendused kooskõlastada Transpordiametiga. Põhimaantee ääres paikneva ärimaa arendamisel tuleb juurdepääsude kavandamisel arvestada, et samatasandiliste mahasõitude rajamine nendele maanteedele ei ole lubatud. Ärimaa väljaarendamise tulemusena ei tohi häiruda liiklus põhimaanteel. Kohustuslik on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala kuulub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda. Ühiskondliku hoone maa-alale on lubatud ehitada piirkonda sobiva arhitektuurse ilme ja materjalikasutusega hooneid ja rajatisi. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda arhitektuurikonkursi läbiviimist parima lahenduse saamiseks ka detailplaneeringu koostamise raames: kolme ja enama korrusega hoonetele, suurematele ühiskondlikele ehitistele (nt kool, lasteaed, spordikeskus jmt), üle 1000 m² ehitisealuse pindalaga hoonetele. Ühiskondliku hoone maa-alal peab kõrghaljastuse osatähtsus krundi pindalast olema vähemalt 20%. Hoonete ja maantee vahele on soovitav rajada kaherindeline (põõsa- ja puurinne) kaitsehaljastus. Pärnu maakonna planeering näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga. Asustuse suunamise üldised põhimõtted: Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja neid parendada, hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes, eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid, toetada ettevõtlusealade toimimist ja uute loomist ning nende kättesaadavust, arendada uusi tootmisalasid põhiliselt olemasolevate laiendamise teel. Teedevõrku arendada läbi teede kvaliteedi tõstmise. Kogu teedevõrk siduda elu- ja töökohti pakkuvate ning teenuseid osutavate keskuste vahel. Kujundada ohutu kergliiklusteede võrgustik. Teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tagada võimalikult kodulähedastes asulates, selle võimaluse puudumisel tagada kättesaadavus muul viisil. Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega aladel). Suuremad kaubanduskeskused kavandada üldplaneeringuga. Elamu- ja puhkealasid ei tohi planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade lähedusse ja riigikaitselise harjutusvälja ja/või lasketiiru piiranguvööndisse, arvestades neist tulenevate negatiivsete mõjudega (müra, tolm, heitgaasid jm). Planeeringute ja projektide koostamisel arvestada välisõhu kvaliteedi ja müra normidega. Käesolevas planeeringus arvestatakse Pärnu maakonnaplaneeringu eesmärkidega, ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED Koostatud on Melluka-Allani katastriüksuse detailplaneeringu maa-ala ja tehnovõrkude plaan, OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, aprill 2022, töö nr TM-106/22. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid. Koostaja: OÜ Linnak (reg nr 12913059). Eelhinnangus jõuti järeldusele, et detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisel ei ole põhjust eeldada KeHJS-e mõistes olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist. EELHINNANGU KOKKUVÕTE Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Tegemist on Pärnu linna ja Sauga aleviku lähedase areneva elamupiirkonnaga, kuhu on täiendavate teenuste loomine vajalik ja igati asjakohane, sest need toetavad üldplaneeringuga määratud elamupiirkonna arengut. Lisaks on võimalik ala planeerimise kaudu soodustada ka alternatiivsete liikumisvõimaluste kasutust luues esmalt head võimalused jalgrataste parkimiseks ning rahustades liiklust Mägra tänaval. Kuna tegemist on valglinnastuva piirkonnaga, siis on vajalik sellega seotud küsimustele ja mõjudele aina enam tähelepanu pöörata. Eriti seoses koostatavate üldplaneeringute raames nii Pärnu linnas kui ka Tori vallas. Peamiselt puudutab see transporti, mida ei ole võimalik detailplaneeringuga lahendada, kuigi ka kehtiv üldplaneering näeb ette, et ühiskondlikele hoonetele tuleb tagada jalg- ja jalgrattateede juurdepääs. Tegemist on olulise teemaga, mida tuleks soovitavalt detailplaneeringu koostamise käigus eraldi analüüsida, et eristada lahendused, mida saab lahendada lähiajal ja mis jäävad kaugemasse tulevikku. Eelnevat arvestades ei ole vajadust algatada Tori vallas, Eametsa külas, Melluka-Allani kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS • Näha ette võimalus ärimaa sihtotstarbe ja ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbe järgi erinevate hoonete püstitamiseks. Näha ette kvaliteetselt organiseeritud ühiskondlik ala, mis võimaldaks tegevusi kohalikul kogukonnal. Näiteks kogunemised, sportimine, laste mänguvaljak jne. Määrata planeeritavatele kruntidele hoonestusala, ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused. Täisehituse protsendi määramisel lähtuda olemasoleva olukorra analüüsist ning eesmärgist saavutada kvaliteetne keskkond. Täisehituse protsent määrata krundipõhiselt. Kaaluda ühiskondlike hoonete projekteerimisel arhitektuurivõistluse vajaduse määramist. Ärihoonete projekteerimisel näha ette nõue ehitusprojekt kooskõlastada eskiisstaadiumis vallaarhitektiga. Uute hoonete kavandamisel tuleb tagada ümberkaudsete elamualadega koosmõjus kvaliteetne piirkonna keskus. • Näha ette tee maa-ala väljakruntimine katastriüksustest. Teemaa laius näha ette piisav, milline võimaldab rajada nõuetekohased teed, Päästeameti nõuded s.h. ja tagab teede hoolduse. planeerida rahustatud liiklust. Soovitav on planeerida selline tänavaruum, mis on piisavalt ohutu ka rattaga sõitmiseks. Arvestada naabruses paikneva Helle detailplaneeringuga ning selle järgi väljakrunditud teemaa asukohaga. Anda Helle kinnistu planeeringu järgi väljakrunditud teemaalt ühendus Nigula teele. Teemaa näha ette piisava laiusega, mis võimaldab autoteed koos kergliiklustee või kõnniteega ning ala mitmerindeliselt haljastatuna. Näha ette lahendus, milline võimaldab ajutist päästeauto ümberkeeramist perioodil kui Helle kinnistu detailplaneeringu järgi ei ole teed välja ehitatud. • Katastriüksustele juurdepääsud määrata planeeritavalt teemaalt. • Parkimine lahendada omal kinnistul. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad. • Tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel, selleks näha ette maaparandussüsteemi rekonstrueerimine. Parima lahenduse leidmiseks tuleb planeeringu koostajal teha koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga juba planeeringu koostamise algstaadiumis. • Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. • Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni baasil. Anda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide lahendus. Küsida AS Pärnu Vesi-lt tehnilised tingimused. • Elektritrassi planeerimiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused. • Sidetrassi planeerimiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused.  • Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. • Sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitleta sademevee suublasse juhtimisena Veeseaduse tähenduses (Veeseadus(VeeS)§ 129 lg 1 ja 3). • Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5). • Säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust. • Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. • Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele. Anda välise tulekustutusvee lahendus. • Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. KOOSTAMISE PROTSESS • Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus • Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu • Detailplaneering komplekteerida ühes eksemplaris paberkandjal iga avaliku väljapaneku tarbeks • Detailplaneering komplekteerida kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt. • Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. KOOSTÖÖ • Päästeamet • Põllumajandus- ja Toiduamet • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus KAASAMINE Naabruses asuvate katastriüksuste omanikud: Tõnise, Soobli tee 14, Soobli tee 13, Naaritsa tee 14, Mägra tee 4, Helle tee 23, Helle tee 21 Helle tee 19, Helmiku tee 14, Helmiku tee 16, Helmiku tee 18, Helmiku tee 20, Helle tee katastriüksused Elektrilevi AS Pärnu Vesi, Telia Eesti AS, AS Connecto Eesti, Maa- ja Ruumiamet Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemisel. Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. AJAKAVA • KSH vajalikkuse üle otsustamisel asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine ning detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos KSH eelhinnanguga esitamine, vajadusel KSH eelhinnangu täiendamine: kaks kuud • Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine ja lähteseisukohtade kohta arvamuse küsimine, vajadusel lähteseisukohtade täiendamine: kaks kuud • Planeeringulahenduse sisuline koostamine (eskiislahendus): neli kuud peale hankelepingu sõlmimist. • Planeeringu eskiislahenduse avalik väljapanek ja avalik arutelu: vastavalt vajadusele • Planeeringu eelnõu täiendamine vastavalt eskiislahenduse avalikustamise tulemustele: kahe nädala jooksul pärast eskiislahenduse avalikku arutelu. • Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: vastavalt vajadusele • Planeeringu täiendamine vastavalt kooskõlastustele ja arvamuste avaldamisele tulemustele: vastavalt vajadusele. • Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud • Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu: kolm kuud • Planeeringu täiendamine vastavalt avaliku väljapaneku ja avalikul arutelu tulemustele: kolm nädalat peale avalikku arutelu. • Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile, vajadusel vaiete lahendamine: kolm kuud • Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine: üks kuu. • PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Vajadusel täpsustab vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel. Koostas: Leles Luhse planeerimisspetsialist