RAAMLEPING
17.01.2025 nr 2-2/25/21
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn,
Kaitseministeerium (registrikood 70004502, aadress Sakala 1, 15094 Tallinn), keda esindab Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 ja 28.02.2024 käskkirja nr 26 alusel
hangete osakonna juhataja hankebüroo juht hangete osakonna juhataja ülesannetes Marek Järlak
(edaspidi tellija),
ning
aktsiaselts Emor (registrikood 10076576, aadress Maakri tn 21, 10145 Tallinn), keda esindab põhikirja ja
seaduse alusel juhatuse liige Karin Niinas, (edaspidi täitja),
eraldi: pool ja ühiselt: pooled,
on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping):
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Avaliku arvamuse monitooringuteenus
2025–2028“ (viitenumber 285501) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles
riigihankes täitja esitatud pakkumusest.
1.2. Leping on sõlmitud järgnevates hanke osades:
1.2.1. hanke osa 1 – riigikaitse avaliku arvamuse uuringud.
1.3. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise
raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud
raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised
hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.
1.4. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja
avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust
lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase
täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.
1.5. Täitja avaldab ja kinnitab, et:
1.5.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;
1.5.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult
enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud
tingimustega;
1.5.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes
asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;
1.5.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid,
esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil
kohustub neid pikendama/ uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste
ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja
kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;
1.5.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes
nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus teenuse suhtes
maksma panna;
1.5.6 tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise
sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise
sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.
1.6. Lepingu ese on riigikaitse avaliku arvamuse uuringute tellimine, mis on kirjeldatud riigihanke
tehnilises kirjelduses (lisa 1) (edaspidi nimetatud teenus).
1.7. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning
tellija kohustub tasuma täitjale teenuse ostuhinna rahas.
1.8. Teenuse osutamise tingimused, maksumus, tellija kontaktisik sätestatakse võimalusel
hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse
vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.
1.9. Teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel täitja esitatud
pakkumusele. Osutatav teenus peab vastama lepingu tingimustele. Lepingu tingimustele
peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja teenuse tulemid.
1.10. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades pakkumuse
esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud
erisustega ja seejärel täitja poolt esitatud pakkumus. Täitja teenuse osutamist reguleerivad
tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus
sätestatud tingimustega.
2. Lepingu osad
Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ja selle lisad,
riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse
esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel
edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole
sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu,
millega võetakse rahaline kohustus.
3. Hankelepingute sõlmimine
3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse
(edaspidi: ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi:
kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Kestvuslepingu täitmine toimub tellija
esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt tellitava teenuse tehniline
kirjeldus, osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat
täitjalt teenust tellima.
3.2. Teenuse tellimine toimub alljärgneva korra alusel:
3.2.1. Tellija esitab täitjale pakkumuse esitamise ettepaneku.
3.2.2. Täitja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast tellijalt pakkumuse esitamise
ettepaneku saamist pakkumuse koos teenuse maksumusega. Juhul, kui täitjal ei ole
võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest tellijat viivitamata.
3.2.3. Tellija annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub
pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Tellija ei ole kohustatud esitatud
pakkumuse alusel hankelepingut sõlmima. Kui tellija nõutud päevade jooksul
pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks.
3.3. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui
hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled
hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.
3.4. Tellijal on õigus tellida täitjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid teenuseid
(teenus, mille eesmärk on sama). Nimetatud teenuste tellimine toimub pakkumuse esitamise
ettepanekute esitamisega, mille raames esitab tellija täitjatele täpsed tehnilised kirjeldused
ja teenuste hinnastamise tingimused.
2/10
4. Tellija õigused ja kohustused
4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste
tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.
4.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust
ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.
4.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes, näiteks teenuse
osutamisega seotud küsimustes.
4.4. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist.
4.5. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist.
4.6. Tellija jätab endale õiguse tellida teenust lepinguväliselt, kui: täitja ei esita pakkumust; täitja
esitatud pakkumus ei vasta nõuetele; täitja ei ole võimeline hankelepingut täitma või
lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise
turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebamõistlik.
4.7. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus
sätestatud tingimustel.
4.8. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele
juhiste täpsustamiseks.
4.9. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud
hankelepingu täitmisega.
5. Täitja õigused ja kohustused
5.1. Täitja kohustub esitama tellijale nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt
tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, teenuse
nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku
ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul
vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
5.2. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate
kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis
täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.
5.3. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest.
5.4. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud tellijaga seotud
küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi
raporti.
5.5. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma
keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.
5.6. Täitja kohustub tellijat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks teenust
osutada.
5.7. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja
sagedustega vastavalt lepingus ja pakkumise esitamise ettepaneku käigus sätestatud
tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.
5.8. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud
tingimustel.
5.9. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist.
5.10. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema
organiseerimise osas.
6. Teenuse üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Täitja vormistab teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse
kahepoolselt tellija esindaja ja analüütik-projektijuhi vahel, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
6.2. Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab lepingu tingimustele
vastava teenuse üleandmist ja tellija poolt selle vastuvõtmist (teenuse hankelepingu kohase
3/10
väljundi sihipärase kasutuse võimaldamist). Nimetatud akti vormistab täitja võimalusel
digitaalselt allkirjastatuna ning esitab tellijale allkirjastamiseks viivitamatult pärast teenuse
osutamist.
6.3. Teenuse kasutamine võimaldatakse tellijale viivitamatult pärast hankelepingu jõustumist,
kuid mitte hiljem kui hankelepingus nimetatud tähtajaks.
6.4. Tellijal on õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui osutatud teenus
ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Teenuse vastuvõtmisest keeldumise korral
koostavad poolte hankelepingu kontaktisikud kirjalikus vormis vastavasisulise akti ning täitja
on kohustatud pretensioonis märgitud puudused likvideerima tellija ja täitja kontaktisikute
poolt kokkulepitud tähtajaks, mis ei või olla pikem kui 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole
kokku leppinud teisti.
7. Lepingu maksumus ja maksetingimused
7.1. Raamlepingu eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on: 308 000 eurot, millele
lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul (hanke osa 1); 140 000 eurot, millele lisandub
käibemaks seaduses sätestatud juhul (hanke osa 2).
7.2. Lepinguga fikseeritakse maksimaalsed teenuse hinnad minimaalselt 2 aastaks ning igale
konkreetsele tellimusele pakutav hind ei või ületada tellijaga sõlmitud lepingu lisas 2
sätestatud või punkti 7.3 alusel muudetud hindu.
7.3. Täitjal on õigus taotleda üks kord pärast 2 aastat raamlepingus fikseeritud hindade
korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni
hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud
tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu
pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või
teenuse turuhinna oluline muutus. Samuti on tellija õigustatud esitama ühepoolse
tahtevalduse hindade langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt
avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis
nimetatud juhtudel.
7.3.1. Nimetatud hinna muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus.
Tellijal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid
pakkumusi ning küsida täitjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Tellija ei nõustu
hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud ja/või tellijal puuduvad selleks
eelarvelised vahendid. Põhjendatuks tunnistatud hinna muutmise korral
vormistatakse uute hindade kohta lepingu lisa. Kui avaldust ei esitata või tellija ei
nõustu hinnatõusu avaldusega, jäävad lepingus fikseerituks riigihanke pakkumuses
esitatud maksimaalsed hinnad.
7.4. Ühekordsete ostude puhul kujunevad reaalsed hinnad pakkumuse esitamise ettepanekute
alusel. Kestvuslepingus sõlmimiseks pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks.
Eelkirjeldatud hinnad ei tohi ületada punktis 7.2 nimetatud maksimaalseid hindasid või
punktis 7.3 sätestatud korrigeeritud maksimaalseid hindasid. Juhul kui lepingus fikseeritud
ühikuhindu korrigeeritakse punkti 7.3 alusel, ei mõjuta see juba sõlmitud kestvuslepinguga
fikseeritud hindu.
7.5. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises
kirjelduses loetletud tegevusi. Teenuse eest tasutakse vastavalt tellitud ja reaalselt osutatud
teenusele, võttes aluseks mõlemapoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.
7.6. Ühe osutatud teenuse kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
7.7. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Juhul, kui väljaspool Eesti
Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab
lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-vormingus arve juhul, kui hankelepingus ei ole
teisiti kokku lepitud.
7.8. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:
7.8.1. Maksja andmed (arve tasuja):
4/10
Kaitseministeerium (registrikood 70004502, aadress Sakala tn 1, 15094 Tallinn).
7.8.2. Muud arvele märgitavad andmed:
tellija kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus);
raamlepingu number;
hankelepingu (ostutellimuse) number;
riigihanke viitenumber 285501;
teenuse liik ja osutamise aeg;
riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav
riigihangete registrist riigihankes täitjaga sõlmitud lepingu andmetest.
7.9. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud
arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve
esitamise aluseks on poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.
7.10. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue
arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse
vastuvõtmisest.
7.11. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem,
tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt
10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja
Tolliametit.
8. Vääramatu jõud
8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust
vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool
ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta
lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei
loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.
8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise
lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust
tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud
kohustuse täitmist takistas.
8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi
vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole
teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel
hankelepingu muudatus.
8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele
poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne
teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu
esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse
rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.
8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi
täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes
teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.
8.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse
osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud
esinesid lepingu sõlmimise hetkel.
8.7. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel
vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi
ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga või muu pandeemilise
haiguspuhanguga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis
võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.
5/10
9. Garantiikohustus
9.1. Kui teenus on kaetud garantiiga, annab täitja lepinguga kõikidele teenustele garantii
minimaalselt 6 kuuks. Vajadusel täpsustakse garantiiaeg ja muud garantiitingimused
igakordses hankelepingus.
9.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta teenuse osutamise üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamisest mõlema poole poolt.
9.3. Garantiiga on hõlmatud kõik garantiiajal ilmnenud puudused.
9.4. Tellija kohustub teavitama täitjat garantiiaja jooksul osutatud teenustel ilmnenud puudustest
täitja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.
9.5. Täitja kohustub puudused kõrvaldama hiljemalt 30 päeva jooksul alates tellija vastavasisulise
põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Tellija vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis antud nõusolekul võib see periood olla pikem.
9.6. Täitja kannab kõik puuduste kõrvaldamisega seotud kulud.
9.7. Pärast garantiiajal puuduste kõrvaldamist antakse teenusele algse garantiiga sama kestusega
uus garantii.
10. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused
10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet,
isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve.
Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb
õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige
piiratumal viisil.
10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega
hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb
temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
10.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat
dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik
dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja
kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.
10.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele
on keelatud.
10.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala
territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 3). Juhul, kui
täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult
kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku-
tingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.
10.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated,
tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
10.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.
11. Intellektuaalse omandi õigused
11.1. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud autoriõigustega, annab täitja
tellijale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib
autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks vastava dokumentatsiooni
üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu sisaldub lepingu
maksumuses).
11.2. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud muu intellektuaalse omandi
õigusega, annab täitja tellijale vajaliku õiguse teenuse igakülgseks kasutamiseks.
11.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse lepingut ühtlasi ka autorilepinguks.
Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus
kokku leppida teisti.
6/10
11.4. Täitjal on tellija kirjalikul nõusolekul õigus töö tulemusi kasutada teaduslikel eesmärkidel ning
teaduslikes publikatsioonides, uurimistöödes, ettekannetes ja õppetöös tingimusel, et selline
kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke ja materjalide kasutamisel on viidatud tellijale.
12. Vastutus
12.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase
täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.
12.2. Täitja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse
lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende
tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.
12.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda osutatud
teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale
lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist,
andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni
tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.
12.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele
kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud
kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse
osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta
informatsiooni esitamata vms.
12.5. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele
mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada
teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt
kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei
tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva.
12.6. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja
jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste
eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.
12.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt
mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.
12.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega
teenuse, on tellijal õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades
selleks täitjale avalduse.
12.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni
0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega
viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui
hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.
12.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu
olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.
12.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on
tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse
maksumusest.
12.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud
poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.
12.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse §
113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva
eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul
selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
12.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise
asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
12.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.
12.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud
leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast
7/10
tasust.
12.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu
esemega või lepingu esemega seotuga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist
leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.
13. Lepingu lõpetamise alused
13.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu
täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei
vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
13.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu
täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu
ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest
teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja
on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.
13.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku
lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine
loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse täitja poolt kättesaamisest arvates.
Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja
andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse
täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping
tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole
pakkunud tellijale kohast täitmist.
13.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool
on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste
lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:
13.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
13.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;
13.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;
13.4.4. täitja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut
tähtaegselt täita;
13.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;
13.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;
13.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei
täida kohustust ka edaspidi;
13.4.8. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse
osutamisega;
13.4.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või
lubade pikendamine ei ole võimalik;
13.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud
punktides 13.4.1–13.4.10.
13.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus
või on algatatud likvideerimisprotsess.
13.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 kalendripäeva
ette.
13.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel.
13.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või
taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba
ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.
14. Kontaktisikud
14.1. Tellija kontaktisik lepingulistes küsimustes on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on
lepingu sõlmimise hetkel taristu ja teenuste kategooriajuht Kristo Raud (tel +372 5388 3440,
8/10
e-post
[email protected]).
14.2. Tellija kontaktisikud sisulistes küsimustes on:
14.2.1. Rika Margat (tel +372 717 0027, e-post
[email protected]).
14.3. Ostutellimuste esitaja on tellija ostu projektijuht või tellija kontaktisiku volitatud isikud.
Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus.
14.4. Täitja kontaktisik on Jaanika Hämmal (tel +372 5666 8595, e-post
[email protected]).
14.5. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus.
14.6. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema
adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.
14.7. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti
teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.
15. Lõppsätted
15.1. Leping jõustub, kui tellija on selle allkirjastanud.
15.2. Leping kehtib alates jõustumisest 48 kuud või kuni punktis 7.1 sätestatud raamlepingute
maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem.
15.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude
olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne
versioon.
15.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi
õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
15.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste
lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus
vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku
leppinud.
15.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.
15.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele
teise poole kirjaliku nõusolekuta.
15.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel.
15.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude
mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast
nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.
15.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult
või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on
edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta
ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse
teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.
15.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.
15.12. Kui leping allkirjastatakse omakäeliselt, on pooltel õigus saata enda poolt allkirjastatud leping
teisele poolele allkirjastamiseks e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus, mille teine pool
allkirjastab ning saadab tagasi e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus. Pooled on kohustatud
15 päeva jooksul pärast allkirjastamist edastama ka originaaldokumendid, kuid leping jõustub
e-posti vahendusel edastatud tellija allkirja kuupäevast.
16. Lisad
16.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus;
16.2. Lisa 2. Täitja pakkumus;
16.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused.
9/10
Tellija: Täitja:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus aktsiaselts Emor
Registrikood 70009764 Registrikood 10076576
Järve 34a Maakri tn 21
11314 Tallinn 10145 Tallinn
e-post
[email protected] e-post
[email protected]
[email protected]
Kaitseministeerium
Registrikood 70004502
Sakala tn 1
15094 Tallinn
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Marek Järlak Karin Niinas
hankebüroo juht juhatuse liige
hangete osakonna juhataja ülesannetes
10/10
Lisa 1
Raamlepingu „Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028“
(viitenumber 285501) juurde
Tehniline kirjeldus „Riigikaitse avaliku arvamuse uuringud“
Hanke osa 1
1. Hanke ese
1.1. Lepinguperioodil tellitakse kokku maksimaalselt 56 uuringut (edaspidi nimetatud ka kui
küsitlus, teenus, töö) alljärgnevalt:
Uuring 2025 2026 2027 2028
Avaliku arvamuse küsitlus 1 1 1 1
Avaliku arvamuse küsitlus riigipiiri äärsetes maakondades 2 2 2 2
KOKKU 3 3 3 3
Fookusgrupi intervjuud* 10 10 10 10
Ettenägematud lisatööd / Lisauuring(ud)* 1 1 1 1
Maksimaalselt kokku 14 14 14 14
1.2. Fookusgrupi intervjuude ja lisatööde/lisauuringute tellimine toimub vastavalt tellija
vajadusele. Tellijal ei ole lepinguperioodil kohustust täitjalt fookusgrupi intervjuusid ja
ettenägematuid lisatöid/lisauuringuid tellida.
2. Nõuded teenusele
2.1. Nõuded avaliku arvamuse küsitlusele
Uuring Avaliku arvamuse küsitlus
2.1.1 Uuringu Avaliku arvamuse monitooringuteenuse tellimise eesmärk on uurida
eesmärk Eesti elanike suhtumist ja hoiakuid riigi institutsioonide (sh eriti Kaitseväe
ja Kaitseliidu), NATO ning rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide
suhtes. Tegemist on jätkuga aastatel 2000–2024 tehtud avaliku arvamuse
uuringutele.
2.1.2 Korraldamise 1 kord aastas (kokku 4 uuringut)
sagedus
2.1.3 Läbiviimise Uuring tuleb läbi viia perioodil 2025–2028 nii, et küsitlused toimuvad
periood sagedusega üks kord aastas I kvartali jooksul:
• avaliku arvamuse küsitlus peab olema teostatud igal aastal hiljemalt
31. märtsiks, st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud;
• küsitluse tulemuste presentatsioonid lepitakse kokku jooksvalt.
2.1.4 Metoodika Andmete kogumiseks kasutatakse kombineeritud küsitlust, mis peab
olema korraldatud veebi- ja telefoniküsitluse meetodil.
Telefoniküsitluse osakaal peab olema vähemalt 30%.
2.1.5 Valim Uuringute üldkogum on Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–74.
Vanuserühmad tuleb jaotada kuude gruppi (15–19, 20–29, 30–39, 40–49,
50–59, 60–74).
Uuringute valimi suurus on vähemalt 1200 juhuvaliku meetodil leitud
Eesti elanikku vanuses 15–74. Vajadusel täpsustab tellija demograafilised
või muud nõuded (nt muukeelsete protsent).
1/7
Valimi koostamisel tuleb aluseks võtta üldkogumi proportsionaalne
mudel maakonna, asulatüübi, soo, vanusegruppide, omandatud
haridustaseme ja keelekasutuse lõikes tuginedes Eesti Statistikaameti
viimasele võimalikule rahvastiku andmestikule. Uuringu tulemused
peavad üldkogumi suhtes olema esinduslikud.
Uuringute valim tuleb moodustada selliselt, et see võimaldaks teha
järeldusi vähemalt järgmistel tasanditel: kogu valim, sugu, vanuserühm,
rahvus, keel, kodakondsus, regioon (Tallinn, Põhja-, Kesk-, Lääne-, Lõuna-
ja Ida-Eesti), haridustase. Lepingu täitmise käigus võivad pooled kokku
leppida teistsuguses järelduste tegemise tasandis.
2.1.6 Töö sisu • Uuringu ettevalmistamine, sh:
o iga küsitluse ankeet, sh küsimuste sisu, sõnastus ning täpne arv
lepitakse poolte vahel kokku eraldi enne igat küsitlust. Ankeedi
tõlke eesti keelest vene keelde korraldab täitja;
o küsitluse indikatiivne maht on kuni 100 tunnust, millele
lisanduvad alljärgnevas punktis kirjeldatud taustandmed ja
tunnused meediatarbimise mõõtmiseks;
o küsitlusest peab muuhulgas selguma vastajate meediakäitumise
tüpoloogia, st küsimustik peab lisaks tavapärastele
taustandmetele (sugu, vanus, haridus, elukoht, töökoht/amet,
sissetulek, rahvus, kodakondsus jms) sisaldama ka
meediatarbimist mõõtvaid tunnuseid (olulisemad ajalehed,
raadio- ja telekanalid, online-väljaanded, sotsiaalmeediakanalid);
• andmete analüüsimine;
• andmefaili korrastamine ja esitamine tellijale SPSS formaadis;
• tulemuste lõikes standardtabelite esitamine;
• uuringuaruande koostamine;
• vajadusel tulemuste esitlemine laiemale kuulajaskonnale suunatud
üritustel.
2.1.7 Tulemus Täitja esitab tellijale uuringu tulemused:
• andmebaas MS Excel, CSV ja SAV (SPSS) formaadis kirjeldatud
tunnuste, kaalutunnuste ning analüüsiks loodud lisatunnustega;
• sagedustabelid kõigis küsitud lõigetes MS Excel faili formaadis;
• ankeetide ja kirjade lõplikud versioonid eesti ja vene keeles;
• küsitluse tulemuste raport MS Word ja PDF formaadis;
• uuringutulemuste esitlus (mida tuleb ka ette kanda vastavalt
punktile 2.1.8).
Iga avaliku arvamuse küsitluse kohta tuleb koostada koondaruanne, mis
muuhulgas analüüsib muutusi ja trende avalikus arvamuses (tehniline
raport, mis sisaldab mh metoodika- ja valimi kirjeldust, ülevaadet
andmekogumisest, küsitluse läbiviimise aega ja usalduspiire).
Iga aruanne peab olema võrreldav aastatel 2000–2024 läbi viidud
uuringute tulemustega.
Iga küsitluse koondaruanne tuleb tellijale esitada 25 kalendripäeva
jooksul alates küsitluse läbiviimise lõpetamisest digitaalsete eesti- ja
inglisekeelsete failidena koos andmefailidega (sh küsitluse algandmed
koos metaandmetega).
Täitja korrastab andmefaili ja esitab selle tellijale SPSS formaadis.
Täitja esitab standardtabelid tulemuste lõikes andmetabelis MS Excel,
kus tuuakse välja tulemused üldkogumi ja erinevate tunnuste lõikes
2/7
(standardtabelite lõiked koostab täitja vastavalt tellija esindaja soovidele
ja täitja ettepanekutele):
• vastuste jaotus esitatakse lõigetes: kogu valim, sugu, vanuserühm,
rahvus, keel, kodakondsus, regioon, maakond, haridustase,
sissetulek. Tellija võib vastavalt vajadusele lisada veel kuni 5 lõiget,
mille osas lepitakse täitjaga kokku enne analüüsiga alustamist.
• mõne küsimuse puhul võib olla lisaanalüüsi vajadus, nt
vastusevariantide kokku liitmisel või mõne tunnuse omavahel risti
vaatamisel. Need lisalõiked lepitakse tellijaga kokku jooksvalt.
Kuni 2024. aastani korraldatud uuringute tulemusi näeb
Kaitseministeeriumi veebilehelt
https://www.kaitseministeerium.ee//et/eesmargid-tegevused/avalik-
arvamus-riigikaitsest ning Eesti Sotsiaalteadusliku Andmearhiivist
aadressil https://datadoi.ee/handle/33/81.
2.1.8 Tulemuste Vajadusel tuleb täitjal tellija ettepanekul uuringu tulemusi esitada
esitlemine laiemale kuulajaskonnale suunatud üritusel (nt infotund,
pressikonverents), maksimaalselt neli korda aastas.
2.2. Nõuded avaliku arvamuse küsitlusele riigipiiri äärsetes maakondades
Uuring Avaliku arvamuse küsitlus riigipiiri äärsetes maakondades
2.2.1 Uuringu eesmärk Uuringu eesmärk on täpsemalt uurida riigipiiri äärsetes maakondades
elavate Eesti elanike hinnanguid riigikaitselistes küsimustes. Küsitlus
viiakse võrreldes põhilise avaliku arvamuse uuringuga (p 2.1) läbi
väiksemas mahus ning selle käigus uuritakse järgnevaid teemasid:
a. elanike kaitsetahe ning prognoositav käitumine võimalike Eestit
ähvardavate ohtude korral;
b. hinnangud Eesti kaitsevõimele ja riigi tegevusele antud
valdkonnas;
c. suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse.
2.2.2 Korraldamise 2 korda aastas (kokku kaheksa uuringut)
sagedus
2.2.3 Läbiviimise Küsitlused toimuvad sagedusega kaks korda aastas orienteeruvalt iga
periood aasta suvel ja sügisel.
2.2.4 Metoodika Andmete kogumiseks kasutatakse küsitlust, mis peab olema
korraldatud veebiküsitluse (või veebi- ja telefoniküsitluse või F2F)
meetodil.
2.2.5 Valim Küsitluse valimi suurus peab olema vähemalt 500 inimest vanuses 18–
74 Põlva, Võru ja Ida-Viru maakondadest (250 vastajat Ida-Virumaalt,
250 vastajat Põlva- ja Võrumaalt). Valimi koostamisel tuleb aluseks
võtta üldkogumi proportsionaalne mudel maakonna, asulatüübi, soo,
vanusegruppide ja keelekasutuse lõikes tuginedes Eesti Statistikaameti
viimasele võimalikule rahvastiku andmestikule. Uuringu tulemused
peavad üldkogumi suhtes olema esinduslikud.
Valimi moodustamiseks peab täitja taotlema rahvastikuregistrist
nende maakondade elanike lisakontakte (esinduslik juhuvalim soo,
vanuse ja rahvuse lõikes). Algse valimi tellimisel tuleb arvestada
minimaalse vajaliku vastamismääraga. Isikuandmeid (kontaktandmed
ja nimi) kasutab täitja vaid andmekogumise käigus ning peale
andmekogumist need hävitatakse. Isikuandmeid ei liideta vastamise
andmetega. Rahvastikuregistrist tuleb veebiküsitluse jaoks teha
piisavalt suure ülekattega väljavõte, et täita valimi eesmärk.
3/7
Kuna ankeedis küsitakse ka eriliigilisi isikuandmeid (rahvus,
kodakondsus) ning andmeid kasutatakse poliitika kujundamiseks, siis
peab täitja koos tellijaga uuringu kooskõlastama TÜ eetikakomisjoni
ja AKI-ga (eelistatult ühekordne taotlus lepingu perioodiks).
2.2.6 Töö sisu • Uuringu ettevalmistamine, sh:
o küsitluse indikatiivne maht on kuni 30 tunnust (sh 20 küsimust,
mille seas ka taustandmed: elukoht, küsitluse keel, sugu, vanus,
rahvus, kodakondsus, sissetulek). Uuringu lõplik ankeet, sh
küsimuste sisu, sõnastus ning täpne arv, lepitakse kokku eraldi
enne igat küsitlust. Ankeedi tõlke eesti keelest vene keelde
korraldab täitja.
• andmete analüüsimine;
• andmefaili korrastamine ja esitamine tellijale SPSS formaadis;
• tulemuste lõikes standardtabelite esitamine;
• uuringuaruande koostamine;
• vajadusel tulemuste esitlemine laiemale kuulajaskonnale suunatud
üritustel.
2.2.7 Tulemus Täitja esitab tellijale uuringu tulemused:
• andmebaas MS Excel, CSV ja SAV (SPSS) formaadis kirjeldatud
tunnuste, kaalutunnuste ning analüüsiks loodud lisatunnustega;
• sagedustabelid kõigis küsitud lõigetes MS Excel faili formaadis;
• ankeetide ja kirjade lõplikud versioonid eesti ja vene keeles;
• küsitluse tulemuste raport MS Word ja PDF formaadis;
• uuringutulemuste esitlus (maksimaalselt neli korda ühe uuringu
kohta).
Iga avaliku arvamuse küsitluse kohta tuleb koostada koondaruanne,
mis muuhulgas analüüsib muutusi ja trende avalikus arvamuses
(tehniline raport, mis sisaldab mh metoodika- ja valimi kirjeldust,
ülevaadet andmekogumisest, küsitluse läbiviimise aega ja
usalduspiire).
Iga küsitluse koondaruanne tuleb tellijale esitada 20 kalendripäeva
jooksul alates küsitluse läbiviimise lõpetamisest digitaalsete
eestikeelse MS Word formaadis failina koos andmefailidega (sh
küsitluse algandmed koos metaandmetega).
Täitja korrastab andmefaili ja esitab selle tellijale SPSS formaadis.
Täitja esitab standardtabelid tulemuste lõikes andmetabelis MS Excel,
kus tuuakse välja tulemused üldkogumi ja erinevate tunnuste lõikes
(standardtabelite lõiked koostab täitja vastavalt tellija esindaja
soovidele ja täitja ettepanekutele):
• vastuste jaotus esitatakse lõigetes: kogu valim, sugu, vanuserühm,
rahvus, keel, kodakondsus, maakond, haridustase, sissetulek.
Tellija võib vastavalt vajadusele lisada veel kuni 5 lõiget, mille osas
lepitakse täitjaga kokku enne analüüsiga alustamist;
• mõne küsimuse puhul võib olla lisaanalüüsi vajadus, nt
vastusevariantide kokku liitmisel või mõne tunnuse omavahel risti
vaatamisel. Need lisalõiked lepitakse tellijaga kokku jooksvalt.
2.2.8 Tulemuste Vajadusel tuleb täitjal tellija ettepanekul uuringu tulemusi esitada
esitlemine laiemale kuulajaskonnale suunatud üritusel (nt infotund,
pressikonverents), maksimaalselt kaks korda aastas.
4/7
2.3. Nõuded avaliku fookusgrupi intervjuudele
Uuring Fookusgrupi intervjuud
2.3.1 Uuringu eesmärk Vajadusel kuni 40 fookusgrupi intervjuu läbiviimine aastatel 2025–2028
riigikaitse ja julgeolekuga seotud teemadel.
2.3.2 Korraldamise Vastavalt vajadusele.
sagedus
2.3.3 Läbiviimise Vastavalt vajadusele.
periood
2.3.4 Metoodika Fookusgrupi intervjuu, kuid vajadusel nende asendusena süva- ja
ekspertintervjuud.
2.3.5 Valim Vastavalt vajadusele ja sõltuvalt uuringuteemast.
2.3.6 Töö sisu Iga fookusgrupi intervjuu indikatiivne maht on 6–8 inimest ja 15–20
küsimust.
Intervjuude täpsed teemad ja vestluskavad, gruppide profiilid ning
läbiviimise ajad lepitakse tellijaga kokku eraldi, arvestusega, et täitjale
peab töö teostamise ettevalmistamiseks jääma aega vähemalt 30
kalendripäeva, kui ei lepita kokku teisiti.
2.3.7 Tulemus Kõikidest fookusgrupi intervjuudest tuleb koostada kokkuvõtted, mis
antakse tellijale üle hiljemalt 30 kalendripäeva pärast ühe tervikliku
uuringu moodustava mitme fookusgrupi intervjuu läbiviimist:
• intervjuude transkriptsioonid;
• analüüsiraport, mis sisaldab analüütilist ülevaadet fookusgruppide
tulemustest (illustreerituna intervjuudes osalejate tsitaatidega).
NB! Fookusgrupi intervjuu ühiku hinna kalkuleerimisel peab pakkuja
lähtuma maksimaalsest raskusastmest, inimeste ja küsimuste mahust
ning arvestama ka võimalusega, et nimetatud intervjuusid tellitakse
ainult vajadusel ja nende tegelik maht selgubki tegelike vajaduste
alusel. Kogus 40 on eelduslik ja tellija ei kohustu nimetatud koguses
küsitlusi tellima.
2.3.8 Tulemuste Vastavalt vajadusele, kuid maksimaalselt üks kord ühe uuringuteema
esitlemine ulatuses.
2.4. Nõuded ettenägematutele lisatöödele / lisauuringutele
Uuring Ettenägematud lisatööd / lisauuring(ud)
2.4.1 Uuringu eesmärk Tellija võib vajadusel tellida lisatöid avaliku arvamuse monitoorimiseks,
mille eesmärk on uurida Eesti elanike suhtumist ja hoiakud riigi
institutsioonide (sh eriti kaitseväe ja Kaitseliidu), riigikaitse, NATO ning
rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide suhtes.
2.4.2 Korraldamise Lisatööde hulk, valimi suurus, küsimustike maht ja metoodika lepitakse
sagedus kokku jooksvalt lepingu kehtivuse jooksul.
2.4.3 Läbiviimise Vastavalt vajadusele.
periood
2.4.4 Metoodika Vastavalt vajadusele.
2.4.5 Valim Vastavalt vajadusele. Valimi suurus ei ületa lepinguga tellitava ühe
avaliku arvamuse põhiuuringu või fookusgrupiuuringu valimi suurust
ega küsimustike mahtu.
2.4.6 Töö sisu Valimi suurus ja küsimustike maht ei ületa lepinguga tellitava ühe
avaliku arvamuse uuringu või fookusgrupiuuringu valimi suurust ega
küsimustike mahtu.
2.4.7 Tulemus Täitja esitab tellijale uuringu tulemused:
5/7
• andmebaas MS Excel ja SPSS formaadis kirjeldatud tunnuste,
kaalutunnuste ning analüüsiks loodud lisatunnustega;
• sagedustabelid kõigis küsitud lõigetes MS Excel faili formaadis;
• ankeetide ja kirjade lõplikud versioonid eesti ja vene keeles;
• küsitluse tulemuste raport MS Word formaadis.
2.4.8 Tulemuste Vastavalt vajadusele, kuid maksimaalselt 2 korda ühe uuringu ulatuses.
esitlemine
3. Nõuded teenust osutavale personalile
3.1. Täitja tagab lepinguperioodil tehnilises kirjelduses nimetatud küsitluste korraldamiseks
vähemalt kaheliikmelise projektimeeskonna olemasolu. Vajalikud rollid ja peamised
vastutused meeskonnas on toodud punktides 3.2 ja 3.3.
3.2. Täitja tagab lepinguperioodil analüütik-projektijuhi rolli täitva isiku, kes vastutab kõikide
tellitavate uuringute ettevalmistamise, läbiviimise ja analüüsimise eest.
3.2.1. Analüütik-projektijuhil peab olema vähemalt viieaastane kogemus hankelepingu
esemega sarnaste avaliku sektori projektide ettevalmistamisel, läbiviimisel ja
analüüsimisel. Hankelepingu esemega sarnaste projektide all peab tellija silmas
sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringuid, valimiga vähemalt 800 respondenti ning
mille juures on analüütik-projektijuhi tööülesanneteks olnud uuringuprojektide
koordineerimine, klientide nõustamine, ankeetide väljatöötamine, andmete
analüüs ning uuringuaruannete koostamine ja esitlemine.
3.2.2. Analüütik-projektijuht peab uuringu kõneisikuna vajadusel tutvustama
uuringutulemusi tellija asukohas avalikel esitlustel (vt p-d 2.1.8, 2.2.8, 2.3.8 ja
2.4.8).
3.2.3. Täitja riigihanke pakkumuses nimetatud analüütik-projektijuht osaleb teenuse
osutamisel isiklikult. Analüütik-projektijuhi vahetamine lepinguperioodil on
võimalik üksnes tellijaga vähemalt e-kirja teel või kirjalikult kooskõlastatult.
3.2.4. Täitja peab analüütik-projektijuhi vahetumisel tagama, et uue analüütik-
projektijuhi kogemus vastab tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele.
3.3. Täitja tagab lepinguperioodil uuringueksperdi rolli täitva isiku, kes vastutab kõikide
tellitavate uuringute läbiviimise eest.
3.3.1. Uuringueksperdil peab olema vähemalt viieaastane kogemus hankelepingu
esemega sarnaste avaliku sektoriga seotud uuringute läbiviimisel. Hankelepingu
esemega sarnaste avaliku sektoriga seotud uuringute all peab tellija silmas sotsiaal-
ja avaliku arvamuse uuringuid, valimiga vähemalt 800 respondenti ning mille juures
on uuringueksperdi tööülesanneteks olnud uuringudisain, sh uuringu metoodika
valik, ankeetide väljatöötamine, andmete analüüs ning uuringuaruannete
koostamine ja esitlemine. Uuringueksperdil peab viimase viie aasta jooksul olema
läbi viidud minimaalselt kolm analoogset avaliku sektoriga seotud uuringut.
3.3.2. Täitja riigihanke pakkumuses nimetatud uuringuekspert osaleb teenuse osutamisel
isiklikult. Uuringueksperdi vahetamine lepinguperioodil on võimalik üksnes tellijaga
vähemalt e-kirja teel või kirjalikult kooskõlastatult.
3.3.3. Täitja peab uuringueksperdi vahetumisel tagama, et uue uuringueksperdi kogemus
vastab tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele.
4. Teenuse tellimise ajakava ja tähtajad
4.1. Avaliku arvamuse küsitlus peab olema teostatud igal aastal perioodil 2025–2028 hiljemalt 31.
märtsiks (st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud). Küsitluse tulemuste
presentatsioonid lepitakse kokku jooksvalt.
4.2. Avaliku arvamuse uuringud riigipiiri äärsetes maakondades:
6/7
4.2.1. aasta esimene uuring peab olema tehtud hiljemalt 15. augustiks aastatel
2025–2028 (st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud).
4.2.2. aasta teine uuring peab olema tehtud hiljemalt 15. detsembriks aastatel
2025–2028 (st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud).
4.3. Fookusgrupi intervjuude läbiviimise ajagraafik lepitakse kokku vastavalt vajadusele.
4.4. Ettenägematute lisatööde/lisauuringute teostamise ajagraafik lepitakse kokku vastavalt
vajadusele.
4.5. Täitja esitab küsitluse koondaruande tellija kontaktisikule hiljemalt 25 kalendripäeva jooksul
alates küsitluse läbiviimise lõpetamisest. Tööde üleandmine toimub üleandmise-
vastuvõtmise akti alusel.
5. Muud tingimused
5.1. Kõik õigused täitja poolt lepingu täitmise käigus tehtavate küsitluste, intervjuude,
koondaruannete ja analüüside kasutamiseks jäävad tellijale.
5.2. Täitja peab vajadusel tutvustama uuringutulemusi (vt p-d 2.1.8, 2.2.8, 2.3.8, 2.4.8) tellija
määratud asukohas laiemale kuulajaskonnale suunatud üritusel. Kui täitja soovib uuringut
tutvustada kolmandatele osapooltele, tuleb see eelnevalt tellijaga vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastada.
5.3. Tellija poolt tellitud uuringu „Avalik arvamus ja riigikaitse“ elektroonilised andmefailid
statistikapaketi SPSS formaadis antakse täitja poolt üle ka Tartu Ülikooli konsortsiumile Eesti
Sotsiaalteaduslik Andmearhiiv (ESTA).
7/7
PAKKUMUS
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 285501
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764)
Hange: Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028
Pakkumus: 525811
Ettevõtja: aktsiaselts Emor (10076576), roll: peapakkuja
OSA 1 – RIIGIKAITSE AVALIKU ARVAMUSE UURINGUD
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Ühe avaliku arvamuse küsitluse kogumaksumus
Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.1) kirjeldatud avaliku arvamuse küsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki
lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 20%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
1 tk 20420,000 20420,000 22 24912,400
2. Ühe avaliku arvamuse küsitluse riigipiiri äärsetes maakondades kogumaksumus
Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.1) kirjeldatud avaliku arvamuse küsitluse riigipiiri äärsetes maakondades maksimaalse kogumaksumuse.
Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.
Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim
Osakaal: 15%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Väärtus Ühik Märkused
8820,000 tk
Koostatud 09.12.2024 17:55:33 1/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
7917525/general-info
Väärtus Ühik Märkused
3. Ühe fookusgrupi intervjuu kogumaksumus
Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.1) kirjeldatud fookusgrupi intervjuu maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu
täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.
Fookusgrupi intervjuu ühiku hinna kalkuleerimisel peab pakkuja lähtuma maksimaalsest raskusastmest, inimeste ja küsimuste mahust ning arvestama ka
võimalusega, et nimetatud intervjuusid tellitakse ainult vajadusel ja nende tegelik maht selgubki tegelike vajaduste alusel.
Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim
Osakaal: 5%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Väärtus Ühik Märkused
2175,000 tk
4. Teenuse kvaliteet (Avaliku arvamuse küsitluse teenuse kirjeldus)
Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav
Osakaal: 60%
Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika kirjeldus on toodud dokumendis „ Pakkumuste hindamine“.
Osa maksumus kokku KM-ta: 20420,000
Osa maksumus kokku KM-ga: 24912,400
OSA 2 – KAITSETAHTE AVALIKU ARVAMUSE UURINGUD
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Ühe tööandjate arvamusküsitluse kogumaksumus
Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki
lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 25%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
Koostatud 09.12.2024 17:55:33 2/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
7917525/general-info
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
1 tk 8500,000 8500,000 22 10370,000
2. Ühe lastevanemate arvamusküsitluse kogumaksumus
Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki
lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.
Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim
Osakaal: 25%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Väärtus Ühik Märkused
9800,000 tk
3. Ühe noorte seas läbiviidava arvamusküsitluse kogumaksumus
Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki
lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.
Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim
Osakaal: 25%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Väärtus Ühik Märkused
10050,000 tk
4. Ühe reservväelaste fookusgruppide uuringu kogumaksumus
Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki
lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.
Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim
Osakaal: 25%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
Koostatud 09.12.2024 17:55:33 3/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
7917525/general-info
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Väärtus Ühik Märkused
9705,000 tk
Osa maksumus kokku KM-ta: 8500,000
Osa maksumus kokku KM-ga: 10370,000
Pakkumuse maksumus kokku
Maksumus kokku KM-ta: 28920,000
Maksumus kokku KM-ga: 35282,400
Koostatud 09.12.2024 17:55:33 4/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
7917525/general-info
Lisa 3
Raamlepingu „Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028“
(viitenumber 285501) juurde
Julgeolekutingimused
Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest
tingimustest:
1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk
1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi
julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.
2. Mõisted
2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli
tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe
julgeolekualale.
2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav
Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine
otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.
2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.
2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.
2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev
tööpiirkond.
2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised
julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest
õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.
2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama
kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile.
Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti
aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli
nõusoleku vormid.
2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida
kontrollitav isik on kohustatud täitma.
2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse
saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.
2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel
on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust
omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud
tingimustel.
2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid
erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja
viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.
2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal
asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.
2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) –
lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise
1/4
korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide
edastamine.
2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest
vastutav täitja määratud isik.
2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste
nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.
Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.
3. Täitja õigused ja kohustused
3.1. Täitjal on õigus:
3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;
3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV
vastutavalt isikult.
3.2. Täitja kohustub:
3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku
poolt;
3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust
omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud
tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;
3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:
- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,
- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või
- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;
3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja
taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7)
tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile
teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:
- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja
- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt
allkirjastatud nõusoleku;
3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile
Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;
3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:
- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või
alltöövõtja nimetuse;
- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida
konkreetsel objektil tegema hakatakse;
- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;
- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse
siseneda KV julgeolekualale;
- täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);
- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.
3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks
taotluse juurde täiendavalt:
- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise
seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;
3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist,
omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);
3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama
vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;
2/4
3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga
kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel
kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;
3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust
omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;
3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende
kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.
4. Kaitseväe õigused ja kohustused
4.1. Kaitseväel on õigus:
4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul
nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;
4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud
tähtaegasid arvestades;
4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme
(7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist
võimaldavas vormis;
4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV
vastutavat isikut esimesel võimalusel;
4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale
isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;
4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole
taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega
sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;
4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega
isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest
riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;
4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel
esitamisel siseneda objektile;
4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist
sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;
4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10
ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.
4.2. Kaitsevägi kohustub:
4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava
isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;
4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust
omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema
edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;
4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi
sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.
4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku
(p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu
sõlmimisel.
5. Lõppsätted
5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist
võimaldavas vormis.
5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.
5.2.1. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks
etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud
3/4
kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja
töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.
4/4
[LISADA ETTEVÕTTE PÄIS]
TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS
SISSEPÄÄSUTAOTLUS
[Registreerimisnumber]
[………..……] kuupäev
Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning
omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib
[Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].
[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb
sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;
1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]
Aadress: [aadress]
Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]
Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]
2. jne
Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte
nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui
täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule
(allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud
sõidukitele.
Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Sõidukid:
1. Registreerimisnumber Mark/mudel
2. jne
Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu
Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe
julgeolekualale.
[Allkiri]
[Ees- ja perekonna nimi]
[Ametikoht]
Lisad: nõusolekud … lehel.
1/1
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
KINNITATUD
Kaitseväe juhataja 01.08.2024
käskkirjaga nr 1245
Lisa 3
KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA
KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU
NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS
(ees- ja perekonnanimi)
Isikukood:
Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise
eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse
osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.
Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:
1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);
2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase
või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);
3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist
(KKS § 416 lg 2 p 3);
4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);
5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise
lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³ lg 4);
6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud
otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida,
kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud
(KKS § 416 lg 2 p 5);
7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).
( päev, kuu, aasta ) [ allkirjastatud digitaalselt ]1
1
lubatud allkirjastada ka paberkandjal
1/1
Lisa 1
Raamlepingu „Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028“
(viitenumber 285501) juurde
Tehniline kirjeldus „Riigikaitse avaliku arvamuse uuringud“
Hanke osa 1
1. Hanke ese
1.1. Lepinguperioodil tellitakse kokku maksimaalselt 56 uuringut (edaspidi nimetatud ka kui
küsitlus, teenus, töö) alljärgnevalt:
Uuring 2025 2026 2027 2028
Avaliku arvamuse küsitlus 1 1 1 1
Avaliku arvamuse küsitlus riigipiiri äärsetes maakondades 2 2 2 2
KOKKU 3 3 3 3
Fookusgrupi intervjuud* 10 10 10 10
Ettenägematud lisatööd / Lisauuring(ud)* 1 1 1 1
Maksimaalselt kokku 14 14 14 14
1.2. Fookusgrupi intervjuude ja lisatööde/lisauuringute tellimine toimub vastavalt tellija
vajadusele. Tellijal ei ole lepinguperioodil kohustust täitjalt fookusgrupi intervjuusid ja
ettenägematuid lisatöid/lisauuringuid tellida.
2. Nõuded teenusele
2.1. Nõuded avaliku arvamuse küsitlusele
Uuring Avaliku arvamuse küsitlus
2.1.1 Uuringu Avaliku arvamuse monitooringuteenuse tellimise eesmärk on uurida
eesmärk Eesti elanike suhtumist ja hoiakuid riigi institutsioonide (sh eriti Kaitseväe
ja Kaitseliidu), NATO ning rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide
suhtes. Tegemist on jätkuga aastatel 2000–2024 tehtud avaliku arvamuse
uuringutele.
2.1.2 Korraldamise 1 kord aastas (kokku 4 uuringut)
sagedus
2.1.3 Läbiviimise Uuring tuleb läbi viia perioodil 2025–2028 nii, et küsitlused toimuvad
periood sagedusega üks kord aastas I kvartali jooksul:
• avaliku arvamuse küsitlus peab olema teostatud igal aastal hiljemalt
31. märtsiks, st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud;
• küsitluse tulemuste presentatsioonid lepitakse kokku jooksvalt.
2.1.4 Metoodika Andmete kogumiseks kasutatakse kombineeritud küsitlust, mis peab
olema korraldatud veebi- ja telefoniküsitluse meetodil.
Telefoniküsitluse osakaal peab olema vähemalt 30%.
2.1.5 Valim Uuringute üldkogum on Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–74.
Vanuserühmad tuleb jaotada kuude gruppi (15–19, 20–29, 30–39, 40–49,
50–59, 60–74).
Uuringute valimi suurus on vähemalt 1200 juhuvaliku meetodil leitud
Eesti elanikku vanuses 15–74. Vajadusel täpsustab tellija demograafilised
või muud nõuded (nt muukeelsete protsent).
1/7
Valimi koostamisel tuleb aluseks võtta üldkogumi proportsionaalne
mudel maakonna, asulatüübi, soo, vanusegruppide, omandatud
haridustaseme ja keelekasutuse lõikes tuginedes Eesti Statistikaameti
viimasele võimalikule rahvastiku andmestikule. Uuringu tulemused
peavad üldkogumi suhtes olema esinduslikud.
Uuringute valim tuleb moodustada selliselt, et see võimaldaks teha
järeldusi vähemalt järgmistel tasanditel: kogu valim, sugu, vanuserühm,
rahvus, keel, kodakondsus, regioon (Tallinn, Põhja-, Kesk-, Lääne-, Lõuna-
ja Ida-Eesti), haridustase. Lepingu täitmise käigus võivad pooled kokku
leppida teistsuguses järelduste tegemise tasandis.
2.1.6 Töö sisu • Uuringu ettevalmistamine, sh:
o iga küsitluse ankeet, sh küsimuste sisu, sõnastus ning täpne arv
lepitakse poolte vahel kokku eraldi enne igat küsitlust. Ankeedi
tõlke eesti keelest vene keelde korraldab täitja;
o küsitluse indikatiivne maht on kuni 100 tunnust, millele
lisanduvad alljärgnevas punktis kirjeldatud taustandmed ja
tunnused meediatarbimise mõõtmiseks;
o küsitlusest peab muuhulgas selguma vastajate meediakäitumise
tüpoloogia, st küsimustik peab lisaks tavapärastele
taustandmetele (sugu, vanus, haridus, elukoht, töökoht/amet,
sissetulek, rahvus, kodakondsus jms) sisaldama ka
meediatarbimist mõõtvaid tunnuseid (olulisemad ajalehed,
raadio- ja telekanalid, online-väljaanded, sotsiaalmeediakanalid);
• andmete analüüsimine;
• andmefaili korrastamine ja esitamine tellijale SPSS formaadis;
• tulemuste lõikes standardtabelite esitamine;
• uuringuaruande koostamine;
• vajadusel tulemuste esitlemine laiemale kuulajaskonnale suunatud
üritustel.
2.1.7 Tulemus Täitja esitab tellijale uuringu tulemused:
• andmebaas MS Excel, CSV ja SAV (SPSS) formaadis kirjeldatud
tunnuste, kaalutunnuste ning analüüsiks loodud lisatunnustega;
• sagedustabelid kõigis küsitud lõigetes MS Excel faili formaadis;
• ankeetide ja kirjade lõplikud versioonid eesti ja vene keeles;
• küsitluse tulemuste raport MS Word ja PDF formaadis;
• uuringutulemuste esitlus (mida tuleb ka ette kanda vastavalt
punktile 2.1.8).
Iga avaliku arvamuse küsitluse kohta tuleb koostada koondaruanne, mis
muuhulgas analüüsib muutusi ja trende avalikus arvamuses (tehniline
raport, mis sisaldab mh metoodika- ja valimi kirjeldust, ülevaadet
andmekogumisest, küsitluse läbiviimise aega ja usalduspiire).
Iga aruanne peab olema võrreldav aastatel 2000–2024 läbi viidud
uuringute tulemustega.
Iga küsitluse koondaruanne tuleb tellijale esitada 25 kalendripäeva
jooksul alates küsitluse läbiviimise lõpetamisest digitaalsete eesti- ja
inglisekeelsete failidena koos andmefailidega (sh küsitluse algandmed
koos metaandmetega).
Täitja korrastab andmefaili ja esitab selle tellijale SPSS formaadis.
Täitja esitab standardtabelid tulemuste lõikes andmetabelis MS Excel,
kus tuuakse välja tulemused üldkogumi ja erinevate tunnuste lõikes
2/7
(standardtabelite lõiked koostab täitja vastavalt tellija esindaja soovidele
ja täitja ettepanekutele):
• vastuste jaotus esitatakse lõigetes: kogu valim, sugu, vanuserühm,
rahvus, keel, kodakondsus, regioon, maakond, haridustase,
sissetulek. Tellija võib vastavalt vajadusele lisada veel kuni 5 lõiget,
mille osas lepitakse täitjaga kokku enne analüüsiga alustamist.
• mõne küsimuse puhul võib olla lisaanalüüsi vajadus, nt
vastusevariantide kokku liitmisel või mõne tunnuse omavahel risti
vaatamisel. Need lisalõiked lepitakse tellijaga kokku jooksvalt.
Kuni 2024. aastani korraldatud uuringute tulemusi näeb
Kaitseministeeriumi veebilehelt
https://www.kaitseministeerium.ee//et/eesmargid-tegevused/avalik-
arvamus-riigikaitsest ning Eesti Sotsiaalteadusliku Andmearhiivist
aadressil https://datadoi.ee/handle/33/81.
2.1.8 Tulemuste Vajadusel tuleb täitjal tellija ettepanekul uuringu tulemusi esitada
esitlemine laiemale kuulajaskonnale suunatud üritusel (nt infotund,
pressikonverents), maksimaalselt neli korda aastas.
2.2. Nõuded avaliku arvamuse küsitlusele riigipiiri äärsetes maakondades
Uuring Avaliku arvamuse küsitlus riigipiiri äärsetes maakondades
2.2.1 Uuringu eesmärk Uuringu eesmärk on täpsemalt uurida riigipiiri äärsetes maakondades
elavate Eesti elanike hinnanguid riigikaitselistes küsimustes. Küsitlus
viiakse võrreldes põhilise avaliku arvamuse uuringuga (p 2.1) läbi
väiksemas mahus ning selle käigus uuritakse järgnevaid teemasid:
a. elanike kaitsetahe ning prognoositav käitumine võimalike Eestit
ähvardavate ohtude korral;
b. hinnangud Eesti kaitsevõimele ja riigi tegevusele antud
valdkonnas;
c. suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse.
2.2.2 Korraldamise 2 korda aastas (kokku kaheksa uuringut)
sagedus
2.2.3 Läbiviimise Küsitlused toimuvad sagedusega kaks korda aastas orienteeruvalt iga
periood aasta suvel ja sügisel.
2.2.4 Metoodika Andmete kogumiseks kasutatakse küsitlust, mis peab olema
korraldatud veebiküsitluse (või veebi- ja telefoniküsitluse või F2F)
meetodil.
2.2.5 Valim Küsitluse valimi suurus peab olema vähemalt 500 inimest vanuses 18–
74 Põlva, Võru ja Ida-Viru maakondadest (250 vastajat Ida-Virumaalt,
250 vastajat Põlva- ja Võrumaalt). Valimi koostamisel tuleb aluseks
võtta üldkogumi proportsionaalne mudel maakonna, asulatüübi, soo,
vanusegruppide ja keelekasutuse lõikes tuginedes Eesti Statistikaameti
viimasele võimalikule rahvastiku andmestikule. Uuringu tulemused
peavad üldkogumi suhtes olema esinduslikud.
Valimi moodustamiseks peab täitja taotlema rahvastikuregistrist
nende maakondade elanike lisakontakte (esinduslik juhuvalim soo,
vanuse ja rahvuse lõikes). Algse valimi tellimisel tuleb arvestada
minimaalse vajaliku vastamismääraga. Isikuandmeid (kontaktandmed
ja nimi) kasutab täitja vaid andmekogumise käigus ning peale
andmekogumist need hävitatakse. Isikuandmeid ei liideta vastamise
andmetega. Rahvastikuregistrist tuleb veebiküsitluse jaoks teha
piisavalt suure ülekattega väljavõte, et täita valimi eesmärk.
3/7
Kuna ankeedis küsitakse ka eriliigilisi isikuandmeid (rahvus,
kodakondsus) ning andmeid kasutatakse poliitika kujundamiseks, siis
peab täitja koos tellijaga uuringu kooskõlastama TÜ eetikakomisjoni
ja AKI-ga (eelistatult ühekordne taotlus lepingu perioodiks).
2.2.6 Töö sisu • Uuringu ettevalmistamine, sh:
o küsitluse indikatiivne maht on kuni 30 tunnust (sh 20 küsimust,
mille seas ka taustandmed: elukoht, küsitluse keel, sugu, vanus,
rahvus, kodakondsus, sissetulek). Uuringu lõplik ankeet, sh
küsimuste sisu, sõnastus ning täpne arv, lepitakse kokku eraldi
enne igat küsitlust. Ankeedi tõlke eesti keelest vene keelde
korraldab täitja.
• andmete analüüsimine;
• andmefaili korrastamine ja esitamine tellijale SPSS formaadis;
• tulemuste lõikes standardtabelite esitamine;
• uuringuaruande koostamine;
• vajadusel tulemuste esitlemine laiemale kuulajaskonnale suunatud
üritustel.
2.2.7 Tulemus Täitja esitab tellijale uuringu tulemused:
• andmebaas MS Excel, CSV ja SAV (SPSS) formaadis kirjeldatud
tunnuste, kaalutunnuste ning analüüsiks loodud lisatunnustega;
• sagedustabelid kõigis küsitud lõigetes MS Excel faili formaadis;
• ankeetide ja kirjade lõplikud versioonid eesti ja vene keeles;
• küsitluse tulemuste raport MS Word ja PDF formaadis;
• uuringutulemuste esitlus (maksimaalselt neli korda ühe uuringu
kohta).
Iga avaliku arvamuse küsitluse kohta tuleb koostada koondaruanne,
mis muuhulgas analüüsib muutusi ja trende avalikus arvamuses
(tehniline raport, mis sisaldab mh metoodika- ja valimi kirjeldust,
ülevaadet andmekogumisest, küsitluse läbiviimise aega ja
usalduspiire).
Iga küsitluse koondaruanne tuleb tellijale esitada 20 kalendripäeva
jooksul alates küsitluse läbiviimise lõpetamisest digitaalsete
eestikeelse MS Word formaadis failina koos andmefailidega (sh
küsitluse algandmed koos metaandmetega).
Täitja korrastab andmefaili ja esitab selle tellijale SPSS formaadis.
Täitja esitab standardtabelid tulemuste lõikes andmetabelis MS Excel,
kus tuuakse välja tulemused üldkogumi ja erinevate tunnuste lõikes
(standardtabelite lõiked koostab täitja vastavalt tellija esindaja
soovidele ja täitja ettepanekutele):
• vastuste jaotus esitatakse lõigetes: kogu valim, sugu, vanuserühm,
rahvus, keel, kodakondsus, maakond, haridustase, sissetulek.
Tellija võib vastavalt vajadusele lisada veel kuni 5 lõiget, mille osas
lepitakse täitjaga kokku enne analüüsiga alustamist;
• mõne küsimuse puhul võib olla lisaanalüüsi vajadus, nt
vastusevariantide kokku liitmisel või mõne tunnuse omavahel risti
vaatamisel. Need lisalõiked lepitakse tellijaga kokku jooksvalt.
2.2.8 Tulemuste Vajadusel tuleb täitjal tellija ettepanekul uuringu tulemusi esitada
esitlemine laiemale kuulajaskonnale suunatud üritusel (nt infotund,
pressikonverents), maksimaalselt kaks korda aastas.
4/7
2.3. Nõuded avaliku fookusgrupi intervjuudele
Uuring Fookusgrupi intervjuud
2.3.1 Uuringu eesmärk Vajadusel kuni 40 fookusgrupi intervjuu läbiviimine aastatel 2025–2028
riigikaitse ja julgeolekuga seotud teemadel.
2.3.2 Korraldamise Vastavalt vajadusele.
sagedus
2.3.3 Läbiviimise Vastavalt vajadusele.
periood
2.3.4 Metoodika Fookusgrupi intervjuu, kuid vajadusel nende asendusena süva- ja
ekspertintervjuud.
2.3.5 Valim Vastavalt vajadusele ja sõltuvalt uuringuteemast.
2.3.6 Töö sisu Iga fookusgrupi intervjuu indikatiivne maht on 6–8 inimest ja 15–20
küsimust.
Intervjuude täpsed teemad ja vestluskavad, gruppide profiilid ning
läbiviimise ajad lepitakse tellijaga kokku eraldi, arvestusega, et täitjale
peab töö teostamise ettevalmistamiseks jääma aega vähemalt 30
kalendripäeva, kui ei lepita kokku teisiti.
2.3.7 Tulemus Kõikidest fookusgrupi intervjuudest tuleb koostada kokkuvõtted, mis
antakse tellijale üle hiljemalt 30 kalendripäeva pärast ühe tervikliku
uuringu moodustava mitme fookusgrupi intervjuu läbiviimist:
• intervjuude transkriptsioonid;
• analüüsiraport, mis sisaldab analüütilist ülevaadet fookusgruppide
tulemustest (illustreerituna intervjuudes osalejate tsitaatidega).
NB! Fookusgrupi intervjuu ühiku hinna kalkuleerimisel peab pakkuja
lähtuma maksimaalsest raskusastmest, inimeste ja küsimuste mahust
ning arvestama ka võimalusega, et nimetatud intervjuusid tellitakse
ainult vajadusel ja nende tegelik maht selgubki tegelike vajaduste
alusel. Kogus 40 on eelduslik ja tellija ei kohustu nimetatud koguses
küsitlusi tellima.
2.3.8 Tulemuste Vastavalt vajadusele, kuid maksimaalselt üks kord ühe uuringuteema
esitlemine ulatuses.
2.4. Nõuded ettenägematutele lisatöödele / lisauuringutele
Uuring Ettenägematud lisatööd / lisauuring(ud)
2.4.1 Uuringu eesmärk Tellija võib vajadusel tellida lisatöid avaliku arvamuse monitoorimiseks,
mille eesmärk on uurida Eesti elanike suhtumist ja hoiakud riigi
institutsioonide (sh eriti kaitseväe ja Kaitseliidu), riigikaitse, NATO ning
rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide suhtes.
2.4.2 Korraldamise Lisatööde hulk, valimi suurus, küsimustike maht ja metoodika lepitakse
sagedus kokku jooksvalt lepingu kehtivuse jooksul.
2.4.3 Läbiviimise Vastavalt vajadusele.
periood
2.4.4 Metoodika Vastavalt vajadusele.
2.4.5 Valim Vastavalt vajadusele. Valimi suurus ei ületa lepinguga tellitava ühe
avaliku arvamuse põhiuuringu või fookusgrupiuuringu valimi suurust
ega küsimustike mahtu.
2.4.6 Töö sisu Valimi suurus ja küsimustike maht ei ületa lepinguga tellitava ühe
avaliku arvamuse uuringu või fookusgrupiuuringu valimi suurust ega
küsimustike mahtu.
2.4.7 Tulemus Täitja esitab tellijale uuringu tulemused:
5/7
• andmebaas MS Excel ja SPSS formaadis kirjeldatud tunnuste,
kaalutunnuste ning analüüsiks loodud lisatunnustega;
• sagedustabelid kõigis küsitud lõigetes MS Excel faili formaadis;
• ankeetide ja kirjade lõplikud versioonid eesti ja vene keeles;
• küsitluse tulemuste raport MS Word formaadis.
2.4.8 Tulemuste Vastavalt vajadusele, kuid maksimaalselt 2 korda ühe uuringu ulatuses.
esitlemine
3. Nõuded teenust osutavale personalile
3.1. Täitja tagab lepinguperioodil tehnilises kirjelduses nimetatud küsitluste korraldamiseks
vähemalt kaheliikmelise projektimeeskonna olemasolu. Vajalikud rollid ja peamised
vastutused meeskonnas on toodud punktides 3.2 ja 3.3.
3.2. Täitja tagab lepinguperioodil analüütik-projektijuhi rolli täitva isiku, kes vastutab kõikide
tellitavate uuringute ettevalmistamise, läbiviimise ja analüüsimise eest.
3.2.1. Analüütik-projektijuhil peab olema vähemalt viieaastane kogemus hankelepingu
esemega sarnaste avaliku sektori projektide ettevalmistamisel, läbiviimisel ja
analüüsimisel. Hankelepingu esemega sarnaste projektide all peab tellija silmas
sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringuid, valimiga vähemalt 800 respondenti ning
mille juures on analüütik-projektijuhi tööülesanneteks olnud uuringuprojektide
koordineerimine, klientide nõustamine, ankeetide väljatöötamine, andmete
analüüs ning uuringuaruannete koostamine ja esitlemine.
3.2.2. Analüütik-projektijuht peab uuringu kõneisikuna vajadusel tutvustama
uuringutulemusi tellija asukohas avalikel esitlustel (vt p-d 2.1.8, 2.2.8, 2.3.8 ja
2.4.8).
3.2.3. Täitja riigihanke pakkumuses nimetatud analüütik-projektijuht osaleb teenuse
osutamisel isiklikult. Analüütik-projektijuhi vahetamine lepinguperioodil on
võimalik üksnes tellijaga vähemalt e-kirja teel või kirjalikult kooskõlastatult.
3.2.4. Täitja peab analüütik-projektijuhi vahetumisel tagama, et uue analüütik-
projektijuhi kogemus vastab tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele.
3.3. Täitja tagab lepinguperioodil uuringueksperdi rolli täitva isiku, kes vastutab kõikide
tellitavate uuringute läbiviimise eest.
3.3.1. Uuringueksperdil peab olema vähemalt viieaastane kogemus hankelepingu
esemega sarnaste avaliku sektoriga seotud uuringute läbiviimisel. Hankelepingu
esemega sarnaste avaliku sektoriga seotud uuringute all peab tellija silmas sotsiaal-
ja avaliku arvamuse uuringuid, valimiga vähemalt 800 respondenti ning mille juures
on uuringueksperdi tööülesanneteks olnud uuringudisain, sh uuringu metoodika
valik, ankeetide väljatöötamine, andmete analüüs ning uuringuaruannete
koostamine ja esitlemine. Uuringueksperdil peab viimase viie aasta jooksul olema
läbi viidud minimaalselt kolm analoogset avaliku sektoriga seotud uuringut.
3.3.2. Täitja riigihanke pakkumuses nimetatud uuringuekspert osaleb teenuse osutamisel
isiklikult. Uuringueksperdi vahetamine lepinguperioodil on võimalik üksnes tellijaga
vähemalt e-kirja teel või kirjalikult kooskõlastatult.
3.3.3. Täitja peab uuringueksperdi vahetumisel tagama, et uue uuringueksperdi kogemus
vastab tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele.
4. Teenuse tellimise ajakava ja tähtajad
4.1. Avaliku arvamuse küsitlus peab olema teostatud igal aastal perioodil 2025–2028 hiljemalt 31.
märtsiks (st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud). Küsitluse tulemuste
presentatsioonid lepitakse kokku jooksvalt.
4.2. Avaliku arvamuse uuringud riigipiiri äärsetes maakondades:
6/7
4.2.1. aasta esimene uuring peab olema tehtud hiljemalt 15. augustiks aastatel
2025–2028 (st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud).
4.2.2. aasta teine uuring peab olema tehtud hiljemalt 15. detsembriks aastatel
2025–2028 (st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud).
4.3. Fookusgrupi intervjuude läbiviimise ajagraafik lepitakse kokku vastavalt vajadusele.
4.4. Ettenägematute lisatööde/lisauuringute teostamise ajagraafik lepitakse kokku vastavalt
vajadusele.
4.5. Täitja esitab küsitluse koondaruande tellija kontaktisikule hiljemalt 25 kalendripäeva jooksul
alates küsitluse läbiviimise lõpetamisest. Tööde üleandmine toimub üleandmise-
vastuvõtmise akti alusel.
5. Muud tingimused
5.1. Kõik õigused täitja poolt lepingu täitmise käigus tehtavate küsitluste, intervjuude,
koondaruannete ja analüüside kasutamiseks jäävad tellijale.
5.2. Täitja peab vajadusel tutvustama uuringutulemusi (vt p-d 2.1.8, 2.2.8, 2.3.8, 2.4.8) tellija
määratud asukohas laiemale kuulajaskonnale suunatud üritusel. Kui täitja soovib uuringut
tutvustada kolmandatele osapooltele, tuleb see eelnevalt tellijaga vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastada.
5.3. Tellija poolt tellitud uuringu „Avalik arvamus ja riigikaitse“ elektroonilised andmefailid
statistikapaketi SPSS formaadis antakse täitja poolt üle ka Tartu Ülikooli konsortsiumile Eesti
Sotsiaalteaduslik Andmearhiiv (ESTA).
7/7
PAKKUMUS
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 285501
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764)
Hange: Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028
Pakkumus: 525811
Ettevõtja: aktsiaselts Emor (10076576), roll: peapakkuja
OSA 1 – RIIGIKAITSE AVALIKU ARVAMUSE UURINGUD
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Ühe avaliku arvamuse küsitluse kogumaksumus
Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.1) kirjeldatud avaliku arvamuse küsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki
lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 20%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
1 tk 20420,000 20420,000 22 24912,400
2. Ühe avaliku arvamuse küsitluse riigipiiri äärsetes maakondades kogumaksumus
Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.1) kirjeldatud avaliku arvamuse küsitluse riigipiiri äärsetes maakondades maksimaalse kogumaksumuse.
Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.
Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim
Osakaal: 15%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Väärtus Ühik Märkused
8820,000 tk
Koostatud 09.12.2024 17:55:33 1/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
7917525/general-info
Väärtus Ühik Märkused
3. Ühe fookusgrupi intervjuu kogumaksumus
Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.1) kirjeldatud fookusgrupi intervjuu maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu
täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.
Fookusgrupi intervjuu ühiku hinna kalkuleerimisel peab pakkuja lähtuma maksimaalsest raskusastmest, inimeste ja küsimuste mahust ning arvestama ka
võimalusega, et nimetatud intervjuusid tellitakse ainult vajadusel ja nende tegelik maht selgubki tegelike vajaduste alusel.
Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim
Osakaal: 5%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Väärtus Ühik Märkused
2175,000 tk
4. Teenuse kvaliteet (Avaliku arvamuse küsitluse teenuse kirjeldus)
Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav
Osakaal: 60%
Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika kirjeldus on toodud dokumendis „ Pakkumuste hindamine“.
Osa maksumus kokku KM-ta: 20420,000
Osa maksumus kokku KM-ga: 24912,400
OSA 2 – KAITSETAHTE AVALIKU ARVAMUSE UURINGUD
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Ühe tööandjate arvamusküsitluse kogumaksumus
Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki
lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 25%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
Koostatud 09.12.2024 17:55:33 2/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
7917525/general-info
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
1 tk 8500,000 8500,000 22 10370,000
2. Ühe lastevanemate arvamusküsitluse kogumaksumus
Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki
lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.
Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim
Osakaal: 25%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Väärtus Ühik Märkused
9800,000 tk
3. Ühe noorte seas läbiviidava arvamusküsitluse kogumaksumus
Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki
lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.
Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim
Osakaal: 25%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Väärtus Ühik Märkused
10050,000 tk
4. Ühe reservväelaste fookusgruppide uuringu kogumaksumus
Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki
lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik.
Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim
Osakaal: 25%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
Koostatud 09.12.2024 17:55:33 3/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
7917525/general-info
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Väärtus Ühik Märkused
9705,000 tk
Osa maksumus kokku KM-ta: 8500,000
Osa maksumus kokku KM-ga: 10370,000
Pakkumuse maksumus kokku
Maksumus kokku KM-ta: 28920,000
Maksumus kokku KM-ga: 35282,400
Koostatud 09.12.2024 17:55:33 4/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
7917525/general-info
Lisa 3
Raamlepingu „Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028“
(viitenumber 285501) juurde
Julgeolekutingimused
Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest
tingimustest:
1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk
1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi
julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.
2. Mõisted
2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli
tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe
julgeolekualale.
2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav
Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine
otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.
2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.
2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.
2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev
tööpiirkond.
2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised
julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest
õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.
2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama
kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile.
Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti
aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli
nõusoleku vormid.
2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida
kontrollitav isik on kohustatud täitma.
2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse
saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.
2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel
on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust
omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud
tingimustel.
2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid
erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja
viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.
2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal
asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.
2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) –
lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise
1/4
korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide
edastamine.
2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest
vastutav täitja määratud isik.
2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste
nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.
Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.
3. Täitja õigused ja kohustused
3.1. Täitjal on õigus:
3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;
3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV
vastutavalt isikult.
3.2. Täitja kohustub:
3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku
poolt;
3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust
omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud
tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;
3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:
- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,
- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või
- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;
3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja
taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7)
tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile
teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:
- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja
- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt
allkirjastatud nõusoleku;
3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile
Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;
3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:
- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või
alltöövõtja nimetuse;
- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida
konkreetsel objektil tegema hakatakse;
- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;
- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse
siseneda KV julgeolekualale;
- täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);
- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.
3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks
taotluse juurde täiendavalt:
- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise
seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;
3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist,
omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);
3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama
vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;
2/4
3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga
kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel
kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;
3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust
omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;
3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende
kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.
4. Kaitseväe õigused ja kohustused
4.1. Kaitseväel on õigus:
4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul
nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;
4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud
tähtaegasid arvestades;
4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme
(7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist
võimaldavas vormis;
4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV
vastutavat isikut esimesel võimalusel;
4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale
isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;
4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole
taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega
sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;
4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega
isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest
riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;
4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel
esitamisel siseneda objektile;
4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist
sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;
4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10
ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.
4.2. Kaitsevägi kohustub:
4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava
isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;
4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust
omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema
edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;
4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi
sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.
4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku
(p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu
sõlmimisel.
5. Lõppsätted
5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist
võimaldavas vormis.
5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.
5.2.1. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks
etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud
3/4
kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja
töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.
4/4
[LISADA ETTEVÕTTE PÄIS]
TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS
SISSEPÄÄSUTAOTLUS
[Registreerimisnumber]
[………..……] kuupäev
Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning
omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib
[Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].
[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb
sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;
1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]
Aadress: [aadress]
Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]
Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]
2. jne
Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte
nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui
täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule
(allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud
sõidukitele.
Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Sõidukid:
1. Registreerimisnumber Mark/mudel
2. jne
Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu
Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe
julgeolekualale.
[Allkiri]
[Ees- ja perekonna nimi]
[Ametikoht]
Lisad: nõusolekud … lehel.
1/1
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
KINNITATUD
Kaitseväe juhataja 01.08.2024
käskkirjaga nr 1245
Lisa 3
KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA
KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU
NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS
(ees- ja perekonnanimi)
Isikukood:
Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise
eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse
osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.
Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:
1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);
2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase
või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);
3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist
(KKS § 416 lg 2 p 3);
4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);
5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise
lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³ lg 4);
6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud
otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida,
kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud
(KKS § 416 lg 2 p 5);
7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).
( päev, kuu, aasta ) [ allkirjastatud digitaalselt ]1
1
lubatud allkirjastada ka paberkandjal
1/1