Teie 23.01.2026 nr 2-5/26-00157,
Riigikantselei
RIIGIKOGU/26-
[email protected]
0101/-2T
Meie 18.02.2026 nr 8-2/591
Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha
kujundamiseks (804 SE)
Riigikantselei edastas Justiits- ja digiministeeriumile Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamiseks
Kalle Grünthali 21. jaanuaril algatatud karistusseadustiku (KarS) muutmise seaduse eelnõu (804 SE).
Eelnõuga soovitakse täiendada karistusseadustikku järgmise uue paragrahviga.
§ 3111. Prokuröri poolt kohtumenetluses lubamatu toimingu tegemine
Prokuröri poolt valeandmete esitamise, menetlusdokumentide võltsimise, võltsitud
menetlusdokumentide kasutamise, kaitseõiguse rikkumise või mõne muu kriminaalasja
tegelike asjaolude moonutamise eest, -
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks tagada kontroll prokuratuuri tegevuse üle ning
panna nad oma tegevuse eest vastutama, sest sisekontroll ei toimi ning välistada tuleb olukord, kus
prokurörid oma tegevusega ei saaks nii riigile, kui rahvale kahju tekitada.
Olles eelnõuga tutvunud, märgime, et eelnõus esitatud uue sätte koosseisuelemendid on juba kehtiva
õigusega kaetud ning täiendava paragrahvi lisamine oleks mitte üksnes tarbetu, vaid ka asjatult
segadust tekitav.
Ametialane võltsimine on kaetud KarS § 299 lg-ga 1, mille kohaselt ametiisiku (sh prokuröri,
kes on ametiisik KarS § 288 lg 1 tähenduses) poolt dokumendi võltsimine või võltsitud
dokumendi väljaandmine on kuritegu.
Valeandmete esitamine on kaetud KarS § 280 lg-ga 1 ja 2. Kui prokurör esitab haldusorganile
teadvalt valeandmeid, eesmärgiga saada ametlik dokument või omandada õigus, on see
karistatav KarS § 280 lg 2 alusel.
Üldine dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine on hõlmatud KarS §-ga 344
ja 345.
Kriminaalasja tegelike asjaolude moonutamine sisaldub KarS § 316 lg-s 1, mille kohaselt on
kriminaalkorras karistatav tõendi kõrvaldamine või kunstlik loomine, eesmärgiga takistada
asjaolude tuvastamist. Kui asjaolude moonutamine seisneb teadvalt süütu isiku
süüdistamises, kohaldub KarS § 310. Kui see seisneks menetluse teadvalt ebaseaduslikus
lõpetamises või süüdistusest loobumises, kohalduks KarS § 311³.
Kaitseõigus on põhiseadusega kaitstud põhiõigus. Kaitseõiguse rikkumist loetakse nii
kriminaal- kui väärteomenetluses oluliseks rikkumiseks, mis võib olla aluseks kohtuotsuse
tühistamisele (KrMS § 362 p 2; VTMS § 175 p 2). Ausa ja õiglase menetluse ja menetlusaluse
isiku õiguste kaitseks on kriminaalkaristused ette nähtud süütegude eest nii kohtueelses,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100
[email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood
70000898
kohtuvälises kui kohtumenetluses (KarS 18. ptk, 2. jagu, §§-d 310 - 3231). Prokuröri poolt
ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine võib seejuures olla
prokuratuuriseaduse alusel karistatav ka distsiplinaarkorras (ProkS § 31) ning kohtus vääritu
käitumise eest (menetluse pahatahtlik venitamine, kohtu eksitamine jms) võib kohus
kohaldada nii kaitsjale, esindajale kui prokurörile trahvi kuni 3200 eurot KrMS § 267 lg 4 alusel.
Lisaks juhime tähelepanu, et karistusseadustik juba sisaldab paragrahvi, mille number on 3111 ja mis
kehtivas seaduses näeb ette vastutuse kohtunikuabi või kohtujuristi poolt teadvalt ebaseadusliku
kohtulahendi tegemise eest. Ei ole selge, kas eelnõuga soovitakse see kehtiva seaduse säte tühistada
või on tegu paragrahvinumbri valikul eksitusega, ent meie hinnangul kehtiva KarS § 3111 tühistamiseks
või muutmiseks põhjust pole.
Eelnimetatud põhjusel teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Mari Haav
[email protected]
2