Riigilõivuseaduse muutmine - Justiits- ja Digiministeerium

Failid

8-11175-1 16.02.2026 Õigusakti eelnõu.asice2134 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 16.02.2026 nr 8-1/1175-1 Riigilõivuseaduse muutmine Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu 2. Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu lisa 1 3. Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu lisa 2 2. Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu seletuskiri 3. Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu kooskõlastustabel Marilin Reintamm 680 3116 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 2 Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde LISA 3 Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud Esit Märkuse või ettepaneku sisu JM seisukohad/vastused aja/ Jrk A - arvestatud nr. OA – osaliselt arvestatud MA – mitte arvestatud S – selgitatud TV – teadmiseks võetud (kui märkuses puudub konkreetne ettepanek) Siseministeerium 1. Nõustume, et riigilõivud vajavad tõstmist lähtuvalt Teadmiseks võetud kulupõhimõttest või ekvivalendipõhimõttest. Samas ei saa jätta tähelepanuta sihtgruppi, kes vastavat riigilõivu tasub. Riigilõivu tõstmine ei saa tekitada olukorda, kus sihtgrupil on võimatu teatud toimingute eest edaspidi seda tasuda. Samuti toome esile, et hea tava näeks ette huvirühmade kaasamist enne eelnõu kooskõlastamisele saatmist, kuid seda ei ole toimunud. 2. Usulisi ühendusi puudutava riigilõivu tõstmine. Me ei Arvestatud toeta riigilõivuseaduse §-i 67 muutmist esitatud kujul. Eelnõu ja seletuskirja Olete esile toonud, et eelnõuga nähakse ette tõsta muudetud. § 67 lg 1 uus usuliste ühenduste riigilõivumäärasid kuni 900%. lõivumäär 15 eurot Eelnõu seletuskirjast ei selgu, millel põhineb (suurenemine 50%). § 67 lg riigilõivu tõstmine sellises ulatuses ning millised 11 muudatus välja jäetud. § mõjud kaasnevad sihtgrupile. Usuliste ühenduste 67 lg 2 uus lõivumäär 15 sissetulekud moodustuvad valdavalt annetustest, eurot (suurenemine 50%). nende tegevus on suunatud elanike vaimse tervise, sotsiaalse toimetuleku, rehabilitatsiooni jmt parandamisele. Ühiskonna majanduslike probleemide ja inflatsiooni ning muude kulude ja maksude tõusu tõttu on annetajate hulk vähenenud, seega on vähenenud ka usuliste ühenduste sissetulekud. Võttes arvesse usuliste ühenduste kogu ühiskonnale suunatud tegevuste olulisust, ei ole võimalik toetada nende maksukoormuse tõstmist, olenemata sellest, et kannete tegemine ei ole pidev, vaid vajaduspõhine. Lõivu suurendamisel peab selginema, millistest komponentidest lõivu määr kokku tuleb ning samuti on vajalik hinnata, kas antud sihtgrupp vajaks ka kulupõhisuse põhimõtte osas erandit 1 3. Mittetulundusühinguid ja sihtasutusi puudutava Arvestatud riigilõivu tõstmine. Märgime, et eelnõu seletuskirja Eelnõu ja seletuskirja rõhuasetus puudutab ettevõtteid ning kuidas muudetud. § 66 lg 1 uus äriregistrisse kantud ettevõtete arv on kasvanud ehk lõivumäär 40 eurot siis ettevõtlusvabadust. Samas riigilõive tõstetakse ka (suurenemine 33%). muudel juriidilistel isikutel. Eelnõuga on otseselt seotud ka vabaühendused. Lisaks usulisi ühendusi puudutavale osale on puudu analüüs ka mittetulundusühingute (edaspidi MTÜ), sihtasutuste (edaspidi SA) ja korteriühistute (edaspidi KÜ) kohta. Eelnõu seletuskirja kohaselt on uute riigilõivumäärade kujundamisel lähtutud lisaks kulupõhimõttele ka ekvivalendipõhimõttest ja maksejõulisuse põhimõttest. Nagu eelpool öeldud, siis nõustume, et neist põhimõtetest lähtuvalt kujundatakse riigilõivu määrasid erinevatele toimingutele. Küll jääb arusaamatuks, kuidas on neid põhimõtteid rakendatud MTÜ-de, SA-de, usuliste ühenduste ning KÜ-de puhul. Võib eeldada, et soov on ühtlustada MTÜ-dele, SA-dele ning usulistele ühendustele kohalduvat riigilõivu (100€), kuid KÜ-de puhul kohalduks tunduvalt väiksem summa (30€). Leiame ka, et MTÜ-de, SA-de ja KÜ-de rahalised seisud võivad olla väga erinevad. Näiteks MTÜ-de asutajaks on sageli erinevate haiguste või puudeliigi huvikaitsega tegelevad inimesed, kellele antud riigilõiv käib kindlasti üle jõu. Seega on võimalus, et osad kogukonnad, kes on valmis end registreerima äriregistris, et asuda lahendama mõnd olulist ühiskondlikku probleemi, jätavad selle tegemata rahalistel põhjustel. Samal ajal SA asutamisel on sageli sisuks mingi vara valdamine elik suurema tõenäosusega on asutamiseks vajalikud vahendid olemas. Ka töömahult on SA asutamisdokumentidega seonduv mahukam kui MTÜ asutamisel ja nende samasugune hinnastamine ei ole põhjendatud. 4. Samuti ei saa toetada MTÜ-de ja SA-de registrisse Arvestatud ennistamise kavandatava riigilõiv tõusu. Tegevuse Eelnõu ja seletuskirja katkemiseks võib olla erinevaid põhjuseid, kas on muudetud. § 66 lg 21 inimesed juhtkonnas vahetunud, jääb puudu muudatus välja jäetud, § 66 teadmistest jne. Mitte alati ei ole ennistamise vajadus lg 3 uus lõivumäär 15 eurot seotud pahatahtlikkusega. Sellisel juhul on odavam (suurenemine 50%). uue MTÜ või SA asutamine, kuid eesmärk peaks olema järjepidevuse soodustamine MTÜ ja SA tegevustes ning mitte tekitada juurde uusi kehandeid. MTÜ andmete muutmise riigilõivu suurendamine on samas suurusjärgus kasumit taotleva ettevõtte omaga, kuid tegutsemise eesmärgid on neil juriidilistel isikutel erinevad. Sellest lähtuvalt on erinev ka muutmiskannete tegemise sagedus – juhatuse 2 liikmete muudatused, MTÜ põhikirjas asukoha muutmine jne. Taaskord räägime me ka kodanikualgatusest ja vabatahtlikust tegevusest, mis MTÜdega kaasneb ning seetõttu riigi poolt samaväärse riigilõivu määramine näiteks OÜ-dega ei ole põhjendatud. KÜ muutmiskande puhul on uus riigilõiv tunduvalt väiksem (30€), mis võrreldes muude MTÜ-dega ei ole proportsionaalne, kuna KÜde eesmärk on vara haldamine ja neil on osaliselt ka enam püsivaid rahalisi vahendeid kui MTÜdel. Riigi eesmärk peaks olema soodustada kodanikualgatuslikku tegevust ning luua selleks proportsionaalsed võimalused, mitte neid ülemäära takistada. Nii nagu usuliste ühenduste puhul on ka MTÜde ja SAte riigilõivu tõstmise muudatustega kaasnevate mõjude hinnang nimetatud sihtrühmadele puudulik. 5. Eeltoodust tulenevalt mõistame riigilõivude tõstmise Teadmiseks võetud vajadust, kuid uus riigilõivu suurus peab olema vajalik, põhjendatud ning sihtgrupi võimekust arvestav ning toimingud ei tohi jääda seetõttu tegemata, et riigilõiv osutub liiga kõrgeks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop 1. Kuna muutmisele kuuluvad eelnõu kohaselt ka Teadmiseks võetud mitmed usulisi ühendusi puudutavad riigilõivumäärad, oleks pidanud eelnõu jõudma arvamuse esitamiseks ka Eesti Kirikute Nõukogule, kellega on justiitsministeeriumil sõlmitud vastav koostööleping. Samuti oleks pidanud eelnõu saatma arvamuse andmiseks Eestis registreeritud suurematele usulistele ühendustele, keda muudatused tõsiselt puudutavad. Avaldan nördimust, et seda ei ole tehtud ja palun edaspidi meid puudutavate seadusemuudatuste puhul kaasata. 2. Pöördun eelnõu koostajate poole ettepanekuga, jätta Arvestatud muutmata RLS § 67 lg 2, kus on sätestatud usulise Eelnõu ja SK muudetud. § ühenduse kohta registrisse kantud andmete muutmise 67 lg 2 uus lõivumäär 15 või täiendamise eest tasutav riigilõiv. Eelnõu kohaselt eurot (suurenemine 50%). kuuluks see tõstmisele senise 10 euro pealt 50 euro peale, millega riigilõiv suureneks 400%. Juhin tähelepanu, et nimetatud riigilõivu tõstmine lööb erilisel Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut (EELK) ega arvesta meie eripäraga, mis tuleneb Kirikute ja koguduste seadusest. Nimelt, sätestab Kirikute ja koguduste seaduse § 2 lõige 2, et kirik käesoleva seaduse mõistes on episkopaalse struktuuriga ja kolme üldkirikliku usutunnistusega õpetuslikult seotud vähemalt kolme vabatahtlikult liitunud koguduse ühendus või on jaotatud vähemalt 3 kolmeks koguduseks ja kes tegutseb põhikirja alusel, valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel ja korras. Sama seaduse § 15 lõige 2 sätestab, et kiriku ja kirikusse kuuluva koguduse registrisse kantud andmete muutumisel esitab avalduse muudatuste registrisse kandmiseks vastava kiriku või koguduste liidu juhatus. EELK koosneb Eesti Evangeelselt Luterlikust Kirikust kui eraldi registrisse kantud usulisest ühendusest ja EELK-sse kuuluvast 170-st eraldi registrisse kantud kogudusest kui usulisest ühendusest. Kõik need 171 usulist ühendust moodustavad Kirikute ja koguduste seaduse alusel ühise põhikirja alusel tegutseva kiriku. Kiriku puhul esitab andmete muutmise avalduse registrile kiriku juhatus, EELK puhul on selleks kirikuvalitsus ehk EELK konsistoorium. Praktikas tähendab see, et ühe muudatuse tegemine ühte (kõigile ühisesse) põhikirja, muudab registri jaoks saja seitsmekümne ühe (171) usulise ühenduse põhikirja. Iga muudatuse eest tuleb tasuda eraldi riigilõiv, kuigi muutmise avalduse esitab Kirikute ja koguduste seaduse alusel kiriku juhatus üksi ja muudetakse kogu kiriku jaoks ühist põhikirja. See on eripära, mille Kirikute koguduste seadus annab ajaloolistele kirikutele ja koguduste liitudele. Selle eripäraga ei ole seni arvestatud registris muudatuste tegemisel. Kui eelnõus esitatud ettepanek muuta RLS § 67 lg 2 leiab toetuse, tähendab see, et EELK põhikirja muutmisel (üks ja sama põhikiri kogu Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul ja tema 170 kogudusel) ei kuulu seaduse alusel tasumisel mitte üks riigilõiv ühe muudatuse eest ühes alusdokumendis, vaid tasumisele kuulub sada seitsekümmend üks riigilõivu ühe muudatuse eest samas dokumendis. Juba seni on olnud ülekohtune, et eripära, mille Kirikute ja koguduste seadus EELKle kui kirikule annab, on jäetud registris muudatuste tegemisel arvestamata. Oleme seni pidanud alati tasuma ühe muudatuse tegemisel EELK põhikirja nii nagu me oleks muutnud 171 ühingu põhikirja. See on tähendanud EELK-le ühe muudatuse tegemise eest riigilõivu kulu 1710 eurot. Eelnõus välja pakutud riigilõivumäära tõstmise järel hakkab EELK tasuma igakordse põhikirja muudatuse eest 8550 eurot. Kui peaks rakenduma veel RLS § 67 lg 3, siis oleks riigilõiv ühe põhikirjamuudatuse eest EELK-le lausa 17 100 eurot.Selline riigilõivu määr on ülekohtune. Mitte ükski juriidiline isik Eesti Vabariigis ei ole pidanud seni ega pea ka tulevikus tasuma registriandmete muudatuste eest sellise määraga 4 riigilõivu kui kehtib Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule. Olen nõus RLS § 67 lg 2 riigilõivu tõstmisega 10 euro peal 50 euro peale juhul, kui edaspidi registris andmete muutmisel arvestatakse EELK eripäraga ega arvata kiriku ühisesse põhikirja muudatuste tegemist 171 usulise ühenduse põhikirja muutmisena ega rakendata sealjuures 171-kordset riigilõivu. Oleks õiguspärane, et põhikirja ühekordse muutmise puhul tuleb tasuda riigilõiv ühel korral, nagu see praktika kehtib kõikide teiste juriidiliste isikute puhul Eesti Vabariigis. Eesti Kirikute Nõukogu 1. Eesti Kirikute Nõukogu ei nõustu seaduse Arvestatud. muudatusega järgmistel põhjustel: Eelnõu ja seletuskirja Kuigi praeguses sõnastuses on eelnõu eesmärk vältida muudetud usuliste ühenduste kohtute liigset tööhulka siis tegelikult ilmneb kohta kannete tegemise osas eelnõust, et sellega lahendatakse riigieelarve täitmise (§ 67). vajadust. Ühe põhjendusena on toodud kohtuniku abide palgatõus, mis on riigieelarveline kulu. Leiame, et selline riigieelarveliste kulude katmine usuliste ühenduste ja mittetulundusühingute arvelt ei ole õiglane ega õigustatud. Usulised ühendused eksisteerivad eelkõige mitte kasu saamise eesmärgil vaid ühiskonna üldist heaolu silmas pidades ning riigi ja rahva hüvanguks. Praegusel ajal, kus riik tähtsustab kodanike vaimse tervise olulisust on usulised ühendused üks väga oluline osa inimeste vaimse tervise eest hoolitsemisel. Sellest hoolimata on eelnõu kohaselt protsentuaalselt kõige suurem riigilõivu tõus just usulise ühenduse registrisse kandmise eest, mis ei ole mingil viisil põhjendatud ega õiglane. 2. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et käesoleval juhul on Arvestatud tegemist riigilõivude mõistlikus määras tõstmisega, Eelnõu ja seletuskirja millega tagatakse menetlusökonoomia, ohustamata muudetud. § 67 lg 1 uus isikute ettevõtlusvabadust. Arvestades, et usuliste lõivumäär on 15 eurot ühenduste puhul tõuseb riigilõiv kohati kuni 900%, (suurenemine 50%), § 67 lg rohkem kui ühegi teise kehandi puhul, ei saa kuidagi 11 muudatus välja jäetud, § väita, et tegemist on riigilõivu tõusuga mõistlikus 67 lg 2 uus lõivumäär on 15 ulatuses. Seletuskirjast nähtub, et kulupõhisuse eurot (suurenemine 50%). tagamiseks tuleks justiitsministeeriumi hinnangul kõiki riigilõive suurendada vähemalt 43%, mida ei peeta ilmselt mõistlikuks, kuid usuliste ühenduste suhtes rakenduv riigilõivu tõus on sellest rohkem kui 20 korda kõrgem. Seega on tegemist selgelt riigilõivu ebamõistliku tõusuga usuliste ühenduste suhtes. Lisaks, tuleb silmas pidada, et arvestades kirikute eripärasid, peab näiteks Eesti Evangeelne Luterlik Kirik esitama kiriku põhikirja muutmisel ka muudatused kõigi koguduste põhikirjades, mida on 5 Eestis kokku 170. Ainult sel juhul saab äriregister märkida kiriku põhikirja muutmise aja ka koguduste registrikaartidele. Riigilõivu tõstmise korral, eelnõus ettenähtud määral, tähendab see ühe muudatuse puhul 8500 eurot kulu (teatud juhul (RLS § 67 lg 3) isegi kuni 17 000 eurot), mis on ebamõistlikult suur tõus võrreldes juba praeguse 1700 euroga, mis on iseenesest kiriku jaoks juba märkimisväärne kulu. 3. Eesti usuliste ühenduste sissetulekud moodustuvad Arvestatud enamikus annetustest. Annetused on aga reeglina Eelnõu ja seletuskirja sõltuvad ühiskonnaliikmete sissetulekutest, mis on nii muudetud. § 67 lg 1 uus majandusprobleemide kui inflatsiooni tagajärjel lõivumäär on 15 eurot langenud, seega on langenud ja ilmselt langevad veel (suurenemine 50%), § 67 lg ka annetused sh kirikutele tehtavad annetused. 11 muudatus välja jäetud, § Sellistes oludes paneb riigilõivu tõstmine usuliste 67 lg 2 uus lõivumäär on 15 ühenduste registri kannete eest nii suurel määral, eurot (suurenemine 50%). usulised ühendused väga keerulisse olukorda. Arvestades eelnevat ei saa Eesti Kirikute Nõukogu nõustuda Riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõuga praegusel kujul, kuna see halvendaks oluliselt kirikute ja koguduste liitude majanduslikku olukorda ja registrisse kannete tegemine muutuks ülemäära kulukaks, mis omakorda piiraks kirikute ja koguduste õigust ligipääsuks vajalikele äriregistri toimingutele. Tulenevalt eelnevast palume seaduse muudatust praegusel kujul mitte vastu võtta. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 30 kavandatakse asendada Arvestatud riigilõivuseaduse § 80 lõikes 3 arv „7“ arvuga „20“. RLS § 25 lõike 1 punkti 4 See tähendab, et kinnistu jagamise korral tasutav täiendatakse pärast sõna riigilõiv suureneb 200 protsenti iga jagamisega „kohta“ sõnadega „, samuti kaasneva uue registriosa avamise eest alates sundvõõrandamise käigus kolmanda, uue registriosa avamisest lisaks § 80 lõikes kinnistu jagamise kohta“ 1 sätestatud riigilõivumäärale. Selgitame, et riigilõivuseaduse § 25 lõike 1 punkt 4 sätestab, et riigilõivu ei võeta kinnisasja, laeva või ehitatava laeva avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise teel riigile ülemineku kohta kande tegemisel. Üldjuhul ei ole kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbiviijal, näiteks riigil vaja omandada tervet kinnisasja, vaid ainult osa kinnisasjast. Seetõttu peab kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbiviija menetluse käigus jagama eraomandis oleva kinnistu. Kinnistu jagamise pädevus tuleneb kinnisasja avaliks huvides omandamise seaduse § 10 lõikest 4. Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbiviija ei ole kinnistu jagamise riigilõivust vabastatud ja seetõttu on tekkinud olukord, kus näiteks riik tasub 6 niisuguse kinnisasja jagamise eest iseendale riigilõivu. Sellega kaasnev aja- ja tööressurss ei ole mõistlik. Teeme ettepaneku sätestada täiendavalt, et kinnisasja avalikes huvides omandamisel, sealhulgas sundvõõrandamise teel kinnistu jagamisel riigilõivu ei võeta. Eeltoodust tulenevalt palume täiendada riigilõivuseaduse § 80 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud riigilõivu ei võeta kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse käigus, sealhulgas sundvõõrandamise teel kinnistu jagamisel.“. 2. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja VI Arvestatud osa „Seaduse mõjud“ esimest lauset Seletuskirja täpsustatud „Riigilõivuseaduse muudatuste rakendamine toob kaasa sotsiaalse mõju ja mõju riigiasutustele HÕNTE § 46 tähenduses.“ sõnaga „majanduslike“, kuna eelnõu puudutab ka 2 (2) ettevõtteid. Samuti palume Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõikest 2 tulenevalt lisada väiteid ka teiste mõjude puudumise kohta. Rahandusministeerium 1. Seletuskirja kohaselt „korrastatakse eelnõuga kohtu Arvestatud registritoimingute riigilõivumäärasid selliselt, et need Seletuskirja täiendatud. oleksid põhjendatud, vastaksid senisest enam Kohtu lõivumäärade toimingutega seotud kuludele ja seeläbi tõstmine on vajalik, et riigilõivuseaduse § 4 lõikele 1“ Sellest võib mõista, et ajakohastada kohtu riigilõivumäärade ajakohastamisel on sihiks võetud toimingutega seotud kulupõhimõte. Seletuskirja sissejuhatuses on ka riigilõive selliselt, et viidatud, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumääradeelnõuga kehtestatavad katavad Tartu Maakohtu registriosakonna suurenevad riigilõivumäärad kataksid tegevuskulud. Juhime tähelepanu, et riigilõivudega ei osaliselt kohtu peaks reeglina katma asutuse kõiki kulusid. RLS § 4 tegevuskulude kasvu ning lõikes 1 sätestatud kulupõhimõtet tuleks kohaldada välistaksid pahatahtlikud või kitsamalt asjakohaste toimingute, dokumentide või ilmselgelt perspektiivitud haldusaktidega kaasnevate kulude suhtes. Seega kohtusse pöördumised ning kulupõhimõttest erineva riigilõivumäära suunaksid vaidluse osapooli kehtestamisel tuleks selgitada ka poliitilisi valikuid, otsima kohtuväliseid millest lähtuvalt ekvivalendipõhimõtet kohaldatakse.lahendusi. Iseenesest mõista tuleb sealjuures arvestada isiku Registriosakonna toimingute maksevõimelisust ning toimingust saadava hüve lõivumäärade tõstmine on väärtust isiku jaoks. Samuti tuleks asjakohasel juhul vajalik, et ajakohastada asetada kaalukausile ka konkreetse avaliku teenuse toimingutega seotud väärtus lisaks avalikkuse jaoks. riigilõive ja et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt registriosakonna suurenevad tegevuskulud. 2. Enamik eelnõuga korrigeeritavatest lõivumääradest Selgitus paistavad olevat põhjendatud ja vajalikud, kuid 7 üksikute lõivumäärade tõstmine vajaks täiendavaid Riigilõivude korrigeerimisel selgitusi ja põhjendusi. Näiteks kinnistusameti lähtutud mitte üksnes toimingute maksimummäär on 6000 eurot tänase kulupõhimõttest, vaid ka 2560 asemel (Lisa2). ekvivalendi- ja Ka kommertspandi kande tegemise ning pandisumma maksujõulisuse vähendamise ja suurendamise maksimumäär tõuseb põhimõtetest. Ka kehtivas 2560 eurolt 4000 eurole (§ 70 lg 1–3). Arvestades seaduses on maksimaalne summade suurust ei ole ilmselt tegemist kulupõhiste riigilõivumäär kehtestatud lõivudega. Üksnes tehingu väärtusest lähtuv samadest põhimõtetest riigilõivumäär võib osutuda ülemääraselt suuremaks lähtuvalt. Riigilõivude toimingu osutamise tegelike kuludega võrreldes. muutmisega ei muudeta Sedasi võib riigilõiv omandada maksu tunnused ning täismäära arvutamise hägustub kulude hüvitamise eesmärk. Palume eeskirja – mõlemal juhul on selgitada viidatud lõivude puhul millises ka edaspidi täismäär 0,16% proportsioonis on riigilõivumäär tegelike kuludega tehinguväärtusest. Et aga ning hinnata kas riigilõivu suurus on kooskõlas tegelik nominaalne riigilõivustamise eesmärgiga. tehinguväärtus on oluliselt suurenenud vahepeal, on seda arvesse võetud ka maksimaalsele riigilõivule lae kehtestamisel. Eelnõus ja seletuskirjas tehtud muudatus. Üle 1 000 000 euro väärtusega tehingute puhul on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti tehinguväärtusest, kuid mitte rohkem kui 4000 eurot (maksimummäär suureneb 56%). Senine riigilõiv on muutumatuna olnud alates 01.01.2015.a.Tarbijahinnain deks on perioodil 01.05.2015 -01.07.2024.a suurenenud 56 % 3. Osade eelnõuga korrigeeritavate lõivumäärade puhul Arvestatud omandab lõiv haldustrahvi tunnuseid. Selleks on Eelnõust ja seletuskirjast § registreeringu ennistamise lõiv 500 eurot tänase 200 62 lg 4, § 66 lg 21 ja § 67 lg euro asemel (§ 62 lg 4, 66 lg 2 1 , § 67 lg 11 ) Samas 11 muudatus välja jäetud. on eelnõus jäetud korrigeerimata maaparandusühistu ennistamise lõiv. Sarnaselt eelmise tähelepanekuga, palume ka siin kaaluda riigilõivumäära vastavust riigilõivustamise eesmärgiga. 4. Palume üle kontrollida, kas registris muudatuste Arvestatud tegemise lõivumäärad on eelnõus esitatud soovitud Eelnõu ja seletuskirja kujul. Eelnõust nähtub, et mittetulundusühingu muudetud. § 66 lg 1 uus registrisse kandmine on sama hinnaga, mis riigilõivumäär on 40 eurot, registriandmete muutmine, kusjuures (suurenemine 33%). 8 mittetulundusühingu ja sihtasutuse puhul kallim äriühingu registriandmete muutmisest. Siin võib olla tegu kirjaveaga. 5. Palume üüri- ja rendilepingu märke lõivu puhul Arvestatud osaliselt veenduda, et lõivumäära tõstmine ei tooks kaasa Eelnõu ja seletuskirja avalikkuse ja inimese jaoks soovimatuid tagajärgi. muudetud. Maksimummäära Tähtajalise üüri- või rendilepingu märke tegemise on 80 eurot, suurenemine eest ning lepingu tähtaja pikendamise maksimumlõiv 54%. Riigilõiv RLS § 79 on eelnõus 100 eurot tänase 52 asemel (1 aasta 10/6 alusel on olnud muutumatu eurot). Tähtajatu üürilepingu kohta märke tegemise alates 2015. aastast. Kui lõiv tõstetakse 50 euroni tänase 23 euro asemel. Riigil 2015 aastal oli Eestis endal (sh Maksu- ja Tolliametil) on kindlasti huvi keskmine brutopalk 1065 märgete vastu ning inimesele annab samuti märge eurot/kuus, minimaalne kinnistusraamatus teatud kindluse, sh riigilõiv üüri- või kinnisomandi müügi korral. rendilepingu märke kandmise eest kinnistusraamatusse (6 eurot) moodustas keskmisest brutokuupalgast 0,56%. 2024. aasta I kvartalis oli eesti keskmine brutokuupalk 1832 eurot, uus kavandatud riigilõivu miinimumäär üüri- või rendilepingu märke eest 10 eur moodustab sellest 0,54%. Kuigi maksimummäära mõju keskmisesse brutokuupalka suureneb, ei peaks ka see tooma kaasa mistahes tõsiseid mõjusid üürnikule või rentnikule, sest on eeldatav, et maksimumääraga üüri- või rendilepingu kanded on seotud isikutega, kelle sissetulek on üle keskmise brutokuupalga. Riigikohus 1. Juhime tähelepanu, et kindlasti vajavad Arvestatud osaliselt ajakohastamist ka ülejäänud kohtumenetlusega Eelnõu ja seletuskirja seonduvad riigilõivud ja selleks on järgmised muudetud. kaalukad argumendid. Esiteks. Viimati muudeti Tsiviilkohtumenetluses ülejäänud kohtumenetlusega seonduvaid riigilõive tõstetakse hagi hinnast küll 2022. aastal ja 2021. aasta võrdlusbaasilt, kuid lähtuvaid riigilõive sotsiaalmajanduslik olukord viimase kolme aastaga keskmiselt 50% (RLS Lisa drastiliselt muutunud. 2021. aastal korrigeeriti 1). kohtumenetlusega seonduvaid riigilõive, mis valdavalt kehtisid alates 2011. aastast. Riigilõive tõsteti keskmiselt 40%, riigilõivude tõstmist 9 põhjendati nii inflatsiooni kui ostujõu näitajate Halduskohtule kaebuse muutumisega referentsaastaga (2014. aasta) esitamisel tasutav riigilõiv võrreldes. Statistikaameti andmetel suurenes suureneb 275%. inflatsioon alates 2014. aastast 2021. aastaks 13,6%. Riigilõiv halduskohtule Seevastu suurenes Statistikaameti andmetel kahju hüvitamiseks või inflatsioon 2023. aasta vs 2021. aasta 30,3%. alusetu rikastumise teel Tarbijahinnaindeks on alates 2021. aasta jaanuarist saadu tagastamiseks kaebuse (213,88) kuni 2024. aasta maikuuni (299,88) esitamisel arvestatakse suurenenud 86 punkti (40,2%). Samas kuises edaspidi RLS lisa 1 järgi võrdluses 2014. aasta jaanauarist (195,95) kuni 2021. vastavalt kahjunõude aasta jaanuarini (213,88) suurenes indeks üksnes suurusele või vara väärtusele, 17,93 punkti (9,15%). Kui 13,6% inflatsiooni kasv tõi mille tagastamiseks 2021. aastal kaasa keskmiselt 40% kohtumenetlusega kohustamist taotletakse. seotud riigilõivude suurendamise, siis kuidas on Minimaalne riigilõiv kaebuse võimalik eirata 30,3% inflatsiooni kasvu, mis on esitamisel maksuhalduri või toimunud pärast eelmist riigilõivude suurendamist?! muu asutuse tegevuse peale Eriti arvesse võttes seda, et seletuskirjas nähtuvalt maksusumma, sunniraha või kohtu registritoimingute riigilõivu suurendamist on muu makse määramisel ja just nimelt põhjendatud viimaste aastate suure sanktsiooni rakendamisel või inflatsiooniga ning vajadusega katta sellest tulenevalt nende sissenõudmisel või Tartu Maakohtu registriosakonna suurenevad tagamisel suureneb 247% tegevuskulud. Nähtuvalt ka kohtute eelarvetest on ning riigilõivu ülempiir kohtute tegevuskulud nii tsiviil- kui ka haldusasjade suureneb 138%. menetlemisel iga-aastaselt kasvanud. Teiseks. Halduskohtule esialgse Kohtumenetlusega seotud riigilõiv on oluline õiguskaitse taotluse instrument, millega suunata ja kujundada esitamisel tasutav riigilõiv õiguspoliitikat. Kohtumenetlusest ei tohi saada suureneb 275%. mistahes õigusliku probleemi esmaseks ja ainsaks Kassatsioonkaebuse ja lahendamise meetodiks. Eriti aga selliste vaidluste või teistmisavalduselt tasutav pretensioonide lahendamise vahendiks, kus riigilõivumäär suureneb õigusküsimus või õiguste riive on väheoluline. 100%. Selliste vaidluste osakaal on märkimisväärne just halduskohtumenetluses, seda lisaks madalatele riigilõivudele ka seetõttu, et puudub riigiasutuse menetluskulude tasumise risk. Ka tsiviilkohtumenetlusse jõuavad vaidlused, mis oleksid nii probleemi sisulise lahendamise kui ka nn lahendamiskulu vaates oluliselt kiiremini ja kokkuvõtvalt kulutõhusamalt lahendatavad kohtuväliselt. Kohtumenetlusega seotud riigilõivude tõstmata jätmine eriti just kõrge inflatsiooni tingimustes langetab selliste vaidluste lävendit veelgi. Selle otseseks tagajärjeks on aga vajadus suurendada kohtunike ja õigusemõistmist toetava muu personali arvu, mis on oluline lisakulu. Kuid samaväärt oluline on see, et selliste vaidluste tõttu muutub kogu kohtumenetlus tsiviil- ja haldusasjades aeglasemaks. Sellel on lisaks kohtusüsteemi kulude täiendavale kasvule ka üldine sotsiaalmajanduslik negatiivne mõju alates menetlusosaliste ja üldsuse 10 rahulolematusest kuni kohtumenetlusega seotud isikute, aga ka riigi majandustegevusele. Riigikohtu esimees selgitas probleemistikku ka 12. juuni 2024. aastal Riigikogus peetud kõnes. Lõpetuseks kordame ettepanekut korrigeerida ka muid kohtumenetlusega seotud riigilõive. See on oluline ka Justiitsministeeriumile 2024. aasta aprillis esitatud kohtumenetluse tõhustamise paketi realiseerimiseks. Eesti Korteriühistute Liit 1. Kavandatava eelnõu kohaselt peaks alates 01.01.2025 Arvestatud osaliselt tõusma riigilõiv korteriühistutele registrisse kantud Eelnõu ja seletuskirja andmete muutmise või täiendamise eest 10-lt eurolt muudetud. § 68 lg 1 uus 30-le eurole ehk 200%. Eestimaalaste toimetulek on riigilõiv on 15 eurot praeguses väga raskes majanduslikus olukorras ränga (suurenemine 50%). löögi all. Juba praegu elab 20% Eesti inimestest suhtelises vaesuses, kuid see riskirühm võib suurkoondamiste, süveneva töötuse, energia- ning muu valdkonna hinnatõusude ning täiendava maksukoormuse tulemusena veelgi kasvada. Eesti elamufond on aga suuresti amortiseerunud, sovetiaegsed elamud on jõudnud oma elukaare lõppu ning 14 000 korterelamut vajab hädasti rekonstrueerimist. Tuginedes eelpoolnimetatud majanduslikule olukorrale ja korteriühistute ulatuslikule rekonstrueerimisvajadusele, leiab Eesti Korteriühistute Liit, et riigilõivu määra sedavõrd suur tõus ei ole põhjendatud. Seega ei toeta Eesti Korteriühistute Liit käesolevat riigilõivuseaduse muutmise eelnõud ja palub korteriühistute huvidest lähtuvalt hinnatõus külmutad Eesti Väike- ja Keskmise Ettevõtjate Assotsiatsioon 1. Eelnõus on arusaadav riigilõivumäärade tõstmise Selgitus vajadus laevakinnistusraamatu toimingute eest, aga Kinnistusraamatu toimingute arusaamatuks jääb riigilõivumäärade tõstmine riigilõivud kehtivad äriregistri toimingute eest, millest osasid on 2015.aastast. muudetud alles aasta ja osasid alles kahe aasta eest. Tarbijahinnaindeks on Arusaamatuks jääb ka vajadus muuta perioodil 01.05.2015 - kinnistusraamatu toimingutega seotud 01.07.2024.a suurenenud 56 riigilõivumäärade vahemikke ja nende %. riigilõivumäärade suuruse hüppelist kasvu. 2. Eelnõu eesmärgiks on katta Tartu Maakohtu Arvestatud registriosakonna suurenevad tegevuskulud. Kohtu ja registriosakonna EVEA hinnangul on kulupõhimõtte järgimine oluline. toimingute riigilõive tõsteti Aga see ei pea tähendama riigilõivumäärade kordades viimati 1. jaanuaril 2022, tõstmist ilma põhjalikku analüüsi tegemata. Eelnõus seda tehti 2020. aasta muuhulgas sätestatud viie- või kümnekordsed võrdlusandmete põhise lõivumäära tõusud ei ole kindlasti seotud toimingute kulude kasvuga. Samuti on problemaatiline ja eksitav võtta arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu 2020- 11 2021 aastal seal, kus varasemad riigilõivuseaduse analüüsi tulemusena.1 muudatused jõustusid 2022. aastal ja lisaks veel Seletuskirja täpsustatud tarbijahinnaindeksi tõusu 2022 aastal seal, kus tarbijahinnaindeksi varasemad muudatused jõustusid 2023. aastal. Ka ei muutusega perioodil 2022- ole kohtu poolt tehtavate registritoimingutega seoses 2024. Riigilõivumäärade asjakohane viidata õigusemõistmise kuludele eelnõu muudatusi on eelnõus ja seletuskirjas. seletuskirjas vastavalt korrigeeritud. 3. Kehtiva riigilõivuseaduse kohaselt on eri liiki Selgitus juriidiliste isikute registriga seotud toimingud Nagu seletuskirja erineva lõivumääraga ja eelnõus valdavalt see sissejuhatavates osades säilitatakse. Sellise poliitika põhjused ei ole selged selgitatud, on riigilõivude ega arusaadavad, sest erinevatele juriidiliste isikute korrigeerimisel lähtutud liikidele kohaldatavate reeglite erinevused ei ole nii mitte üksnes suured, et registritoimingute tegemisele kuluv aeg ja kulupõhimõttest, vaid ka sellega seotud kulud oleksid nii erinevad. Ka ekvivalendi- ja ekvivalendipõhimõttele ja maksejõulisuse maksujõulisuse põhimõttele tuginemine ei suuda õigustada erinevat põhimõtetest. kohtlemist. Näiteks miks peab osaühingu äriregistrisse kandmine olema 2,5 korda kallim kui mittetulundusühingu kandmine (kehtivas seaduses on see isegi 6.7 korda kallim). Miks peab niigi erinevaid äriregistri lõivumäärasid suurendama erineval määral nii, et tulemused jäävad ikka erinevaks, selle asemel, et proovida võimalusel neid ühtlustada. Arusaadavad oleksid kaks lähenemist, kui kulupõhimõttele tuginemine seda võimaldub: 1) suurendada kõiki äriregistriga seotud lõivumäärasid samas määras; 2) suurendada lõivumäärasid nii, et need muutuksid sarnaseks või sarnasemaks. 4. Kui näiteks 2022. aastal muutunud riigilõiv seoses Arvestatud Euroopa ärihingu ümberkujundamisega tõusis 26 Eelnõu ja seletuskirja eurolt 35 eurole ja eelnõuga tõstetakse nüüd see 350 muudetud § 64 lg 3 ja 4 järgi eurole, siis see ei näita seadusandja põhjalikult tasutav uus riigilõiv on 45 läbimõeldud tegevust. Selline suvaline või suvalisena eurot (suurenemine 29%). näiv riigilõivude muutmine ei suurenda ettevõtjate usaldust riigi vastu. Eelnõu seletuskirjas ei ole kahjuks selgitatud, mis on mitmete 200 - 900 % ulatuses toimuvate lõivumäärade suurenemiste erilised põhjused. 5. Eelnõuga väidetavalt korrigeeritakse valikuliselt neid Arvestatud riigilõive, millega püütakse panna registritoimingute § 62 lg 4, § 66 lg 21 ja § 67 taotlejaid ratsionaalsemalt käituma. Need on lg 11 ja § 681 lg 11 riigilõivud, mida tuleb tasuda juriidilise isiku muudatused eelnõust välja ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline jäetud. isik on registrist kustutatud majandusaasta aruande 1 2022. aastal korrigeeriti osaliselt neid riigilõive, mis olid korrigeerimata alates 2006. aastast, kuid valdavalt aastatel 2016–2018 korrigeeritud riigilõive. Aastatel 2016–2020 suurenes tarbijahinnaindeks 8,9 % ja 2018–2020 vaid 1,8%. 12 esitamata jätmise või kontaktisiku puudumise tõttu. 2023. aastal aga kehtestati registrisse ennistamise eest riigilõiv summas 200 eurot. Registrisse ennistamise riigilõivu tõstmine nüüd 500 euro peale on karistusliku iseloomuga. EVEA arvates ei ole sellist kaalukat avalikku huvi, et viia riigilõivuseadusesse sisuliselt karistuslikud normid. Pealegi ei ole tõenäoline, et automaatsele kustutamisele jäetud juriidiline isik on nii väärtuslik, et seda sellise suurusega riigilõivu eest ennistada. Samas on registrisse ennistamise riigilõivu suurus hea näide selle kohta, et eelnõus on see suudetud sätestada ühesugusena näiteks nii osaühingu kui ka mittetulundusühingu osas. 6. Eelnõuga lisatakse kinnistusraamatu toimingute Teadmiseks võetud riigilõivude arvutamise aluseks võetavad uued Seletuskirja täiendatud tehinguväärtused, muudetakse kehtivate näidetega tehingule vastava tehinguväärtuste vahemikke ja riigilõivu suuruseid. riigilõivumäära Kui ümardatud kinnistusraamatu toimingute muudatustega. tehinguväärtused annavad selgust juurde, siis tehinguväärtuste vahemike suurendamine paraku ei lihtsusta tehinguväärtusele vastava riigilõivu kindlaksmääramist, tasumist ja kontrollimist. See hoopis võimendab riigilõivude suuruse kasvu. 7. Eelnõust jääb mulje, et kõrgema inflatsiooniga Teadmiseks võetud ajaperioodil püütakse tulevikus toimuva tarbijahinnaindeksi tõusu tõttu suurenevad kohtu registritoimingute kulud juba järgmise aasta algusest alates nii juriidilistelt kui ka füüsilistelt isikutelt sisse nõuda. Numbritega fikseeritud riigilõivumäärad jäävad paratamatult ajale jalgu ja neid saab korrigeerida tagantjärele, mitte ettemaksuna tuleviku arvelt. Kliimaministeerium 1. Kliimaministeerium kooskõlastab eelnõu märkusteta, Teadmiseks võetud vaikimisi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Kaubanduskoda on seisukohal, et eelnõu seletuskirjas Arvestatud on vaja täiendavalt selgitada registritoimingute Eelnõu ja seletuskirja riigilõivumäärade tõstmise aluseid. Seletuskirja muudetud. Riigilõivumäärad, leheküljel 2 on muudatuste selgitusena välja toodud: mis on muutumatuna püsinud “Esiteks tõusis aastatel 2020–2023 tarbijahinnaindeks alates 2015 aastast 36,4%. Ajavahemikul 2020. aasta I kvartalist kuni (kinnistusraamatu, 2024. aasta I kvartalini tõusis tarbijahinnaindeks kommertspandiregistri ja 38,7%. Et uued riigilõivud on plaanitud kehtestada laevakinnistusraamatu alates 1. jaanuarist 2025 ja prognoositav kannete tegemise eest) tarbijahinnaindeksi muutus on 43–45%, on riigilõive tõusevad keskmiselt 56%. muutes sellest ka üldjuhul lähtutud. Seega selleks, et Lisaks suurendatakse 2025. aastal oleks tagatud 2020. aasta andmete põhjal registritoimingute riigilõive kindlaks määratud kulupõhisus, tuleks kõiki riigilõive 20-50%. Registritoimingute 13 suurendada vähemalt 43%“. Samas ei tõsteta riigilõivud tõusevad eelnõuga riigilõive ühesuguselt 43%. keskmiselt 53%. Näiteks on plaanis tõsta füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutavat riigilõivu 150% ning osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutavat riigilõivu vaid 25% (vt eelnõu § 1 p-d 1 ja 2). Lisaks näeb eelnõu ette sarnaste registritoimingute eest tasutavate riigilõivude samale tasemele tõstmise, näiteks MTÜ ja sihtasutuse registrisse kandmise tasu saab edaspidi olema sama suur ehk 100 eurot, aga osaühingu registreerimise tasu tõstetakse 250 euroni (vt eelnõu §1 p-d 2, 10 ja 11). Seletuskirjas on küll välja toodud ka põhjendus, et lisaks kulupõhimõttele arvestatakse riigilõivude tõstmisel ekvivalendipõhimõtet ja maksejõulisuse põhimõtet, kuid eraldi eelnõus iga riigilõivumäära tõstmise protsendimäära aluseid nimetatud põhimõtetest lähtuvalt ei põhjendata. Seetõttu jääb hetkel arusaamatuks, miks mõnda riigilõivu tõstetakse oluliselt rohkem kui teist. Eeltoodust tulenevalt näeme vajadust eelnõus täiendavalt selgitada registritoimingute riigilõivumäära tõstmise põhjuseid ja aluseid. 2. Teeme ettepaneku lükata eelnõu plaanitavat Teadmiseks võetud jõustumist 1. jaanuaril 2025 edasi kuue kuu võrra. Nimelt oleme seisukohal, et ka riigilõivude tõstmisel tuleks järgida maksukorralduse seaduses kehtivat 6 kuu põhimõtet. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et eelnõu läbib alles kooskõlastusringi ning arvestades Riigikogu suvepuhkust, võib eeldada, et eelnõu menetluseni Riigikogus jõutakse alles sügisel. Seega võib seaduse muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääda väga lühike etteteatamise tähtaeg. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et eelnõu jõustumise aega tuleb edasi lükata. Prokuratuur Prokuratuur tervitab eelnõud, mille peamine eesmärk Teadmiseks võetud on lõivumäärade tõstmine, et ajakohastada registriosakonna toimingutega seotud riigilõive ja katta eelnõuga kehtestatavate riigilõivumääradega registriosakonna suurenevad tegevuskulud. Prokuratuur toetab riigilõivuseaduse muutmise eelnõud ning sellega kohtu registritoimingute riigilõivude tõstmist. Vabaühenduste Liit Eelnõu peamine eesmärk, viia riigilõivud paremasse Teadmiseks võetud kooskõlla reaalsete kuludega, on mõistlik. Samas käsitleb eelnõu seletuskiri pelgalt ettevõtlusvabaduse 14 piiramist jättes täielikult käsitlemata ühinemis- ja usuvabadusega seonduva. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste toimimine on seotud aga just viimasega, mistõttu ei ole eelnõu mõjude hinnangus võimalik järeldada, millise riive ulatuse võib kaasa tuua riigilõivude suurendamine. Asjaolule, et ühinemisvabadusega seonduvat aspekti ei ole eelnõu koostajad läbi analüüsinud viitab ka tõsiasi, et eelnõu väljatöötamisse ja kooskõlastusringi pole kaasatud ühtegi vabaühendust. Edasises eelnõu menetluses on asjakohane vastavat riivet analüüsida, käesoleva arvamusega pakume mh sisendit vastava analüüsi teostamiseks. Ühinemisvabaduse piiramisega on enim seotud RLS Arvestatud § 66 lg 3, mis käsitleb vabaühenduse kohta registrisse Eelnõu ja seletuskirja kantud andmete muutmise või täiendamise eest muudetud, § 66 lg 3 tasutavat riigilõivu. Registriandmete õigsuse riigilõivumäär on 15 eurot, tagamine ühingule on kohustus, mille on kehtestanud (suurenemine 50%). riik. Seadusest tuleneb vabaühendustele kohustus Seletuskirjast välja jäetud teatud aja tagant juhatuse liikmeid uuesti valida ning viide „põhjendamatutele tihti ka ühingud ise peavad vajalikuks teatud avaldustele“. regulaarsusega ühingu juhatuse liikmeid vms andmeid uuendama. Seetõttu on vabaühenduste puhul keeruline mõista, mida tähendab eelnõu seletuskirjas viidatud ,,põhjendamatud avaldused”. Olukorras, kus riik on taolise kohustuse kehtestanud ning praktikas ühingud ka andmete uuendamisega tegelevad, on oluline mõista, et võrreldes äriühingutega on vabaühendustele pandud suurem hoolsuskoormus ning sellega kaasnevad lisakulud. See tähendab, et kui äriühingul on võimalik ise kontrolli all hoida kulutusi, mis kaasnevad äriregistri andmetega, siis vabaühenduste puhul on teatud kulutused ette nähtud ning neid vältida ei ole võimalik, kui ühing just ei võta riski jätta andmed uuendamata. Lisaks on eelnõus planeeritud KÜdele andmete uuendamise eest oluliselt väiksem riigilõivu määra tõus, kuigi eelnõu seletuskiri viitab, et hinnastamisel on lähtutud tegelikest kuludest. Eelnõuga soovitakse ühtlustada MTÜde ja SAde Arvestatud asutamise riigilõivu. Sellega kaasneb MTÜdele 233% Eelnõu ja seletuskirja riigilõivu kasv, mis on vägagi ebaproportsionaalne, muudetud. § 66 lg 1 uus kasvõi võrdluses SAde lõivu määra suurendamisega riigilõivumäär on 40 eurot, (25%). Kui võtta arvesse, et MTÜ asutamise eesmärk (suurenemine 33%). on tihtilugu organisatsioonilise tegevuse raamistamiseks ja ühinemisvabaduse realiseerimiseks (nt puuetega inimeste ühingud, eakad, sotsiaalvaldkonna algatused jne), millega ei kaasne suuri vahendeid, siis võivad osale algatustele suuremad riigilõivud saada asutamisel takistavaks 15 teguriks. Sihtasutuste ja mittetulundusühingute võrdlemine antud kontekstis ei ole päris asjakohane ka seetõttu, et SASist tulenev sihtasutuse asutamise põhimõte viitab sellele, et ühing asutatakse mingi vara haldamiseks ehk sihtasutuse tegevusse juba on mõtestatud mingi vara olemasolu ehk eelduslikult on lihtsam ka riigilõivu tasuda. Seoses vabaühenduste ennistamisega seotud Arvestatud riigilõivuga pole Vabaühenduste Liidul täit Eelnõust välja jäetud veendumust. Ühest küljest on arusaadav, et registrisse ennistamise eest ennistamiseni viiv olukord on kindlasti vähemalt tasutavad riigilõivu osaliselt ühingu enda vastutus, mistõttu taoliste muudatused. toimingute tasumise eest peaks hoolt kandma vastav ühing iseseisvalt. Teisalt on teada, et osa ühingute likvideerimiseni on viinud olukord, kus riik on kohustanud ka väga vähese haldussuutlikkuse ja käibega ühinguid esitama selliste ühingute jaoks mahukat aruandlust. Seetõttu tuleks käsikäes lõivude tõstmisega arutada, kas kõigil vabaühendustel peaks üldse majandusaasta aruande esitamise kohustus tänasel kujul eksisteerima. Sellises olukorras on küsitav, kas ühingu ennistamise eest on õiglane niivõrd suurt lõivu (500€) küsida. Üldise printsiibina on oluline rõhutada, et Teadmiseks võetud vabaühenduste sektori tegevus ei tohiks erinevate lõivudega saada liigselt takistatud, vastupidi, kodanikualgatuslik tegevus peaks olema riigi poolt soositud ja soodustatud. Viimase aspektina on oluline ära märkida praktikas registrikannetega seonduv töö kvaliteet. Vabaühenduste Liit tegeleb igal aastal selliste ühingute nõustamisega, kes on sattunud ebakvaliteetse registripidaja töö ohvriks. Tegemist on selliste olukordadega, kus ühing on kandeavalduse esitanud õiguspäraselt, kuid mingil põhjusel on kohtunikuabi jõudnud teistsugusele järeldusele, mis hilisemate kirjavahetustega või vaidlustamistega leiavad ümberlükkamist. Sellised kaasused viitavad registri töö väga kõikuvale kvaliteedile, millega paratamatult kaasneb lisa töökoormus. Olukorras, kus register saab pigem uusi ülesandeid juurde on oluline, et seal töötavad isikud, kes orienteeruvad õigusruumis, lähtuvad samast halduspraktikast ja õiguse tõlgendustest, sest tänane kogemus julgeb hinnata, et selle probleemi lahendamine aitab kaasa üldise registri pidamise koormuse vähendamisele. Vabaühenduste Liit on tänulik, kui edaspidi kaasab ministeerium vabaühendusi mõjutavatesse eelnõudesse vabaühendusi ise, selmet vabaühendused peavad juhuslikult avastama, et parasjagu on 16 kooskõlastusringil eelnõu, millel on märkimisväärne mõju ka vabaühendustele. Eelpool selgitatu põhjal teeb Vabaühenduste Liit Arvestatud osaliselt järgmised konkreetsed Eelnõu ja seletuskirja ettepanekud: muudetud. § 66 lg 1 uus 1. RLS § 66 lg 1 kehtestada uueks riigilõivu määraks riigilõiv on 40 euro 50€ eelnõus sisaldunud 100€ asemel. Antud (suurenemine 33%), § 66 lg ettepanekuga kasvaks ka sellisel juhul MTÜde 3 uus riigilõiv on 15 eurot asutamise tasu rohkem, kui sihtasutuste tasutav (suurenemine 50%). riigilõiv; 2. RLS § 66 lg 2 ettepanekuna sobib; 3. RLS § 66 lg 3 kehtestada uueks riigilõivu määraks 25€ eelnõus sisaldunud 50€ asemel. Tegemist on lõivumääraga, millel on potentsiaalselt kõige tugevam mõju vabaühenduse eelarvele. Alternatiivselt on Vabaühenduste Liit valmis kaaluma ühtlustada uus riigilõivu määr KÜdele kehtestatava määra järgi (30€). 17 Riigilõivuseadus Lisa 2 (muudetud sõnastuses) Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes) Tehinguväärtus kuni Riigilõivu täismäär 100 5 500 7 1 000 10 2 000 15 3 500 20 6 000 30 7 500 35 10 000 50 12 500 65 15 000 80 17 500 100 20 000 115 25 000 130 40 000 150 55 000 175 70 000 190 90 000 220 120 000 250 150 000 275 175 000 300 200 000 350 250 000 400 300 000 450 350 000 500 400 000 600 450 000 700 500 000 800 600 000 900 700 000 1 000 800 000 1 200 900 000 1 400 1 000 000 1 600 Tehinguväärtuse puhul üle 1 000 000 euro on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti tehinguväärtuse summast, kuid mitte rohkem kui 4000 eurot. Riigilõivuseadus Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Riigilõivumäärad avalduse esitamise eest kohtumenetluses (eurodes) Tsiviilasja hind kuni (kaasa arvatud) Riigilõivu täismäär 350 150 500 210 750 263 1000 368 1500 420 2000 473 2500 525 3000 578 3500 630 4000 683 4500 735 5000 840 6000 893 7000 945 8000 998 9000 1050 10 000 1155 12 500 1260 15 000 1365 17 500 1470 20 000 1575 1 25 000 1890 50 000 2100 75 000 2310 100 000 2520 150 000 3150 200 000 3780 250 000 4410 350 000 5670 500 000 7140 Kui tsiviilasja hind on suurem kui 500 000 eurot, tasutakse riigilõivu 7500 eurot. 2 EELNÕU 16.02.2026 Riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „kohta“ sõnadega „, samuti sundvõõrandamise käigus kinnistu jagamise kohta“; 2) paragrahvi 59 lõikes 2 asendatakse arv „100“ arvuga „310“; 3) paragrahvi 59 lõikes 4 asendatakse arv „420“ arvuga „630“; 4) paragrahvi 59 lõikes 17 asendatakse arv „70“ arvuga „150“; 5) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „75“; 6) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, käesoleva seaduse lisa 1 järgi.“; 7) paragrahvi 60 lõikes 4 asendatakse arv „20“ arvuga „75“ ning arv „1050“ arvuga „2500“; 8) paragrahvi 60 lõikes 6 asendatakse arv „20“ arvuga „75“; 9) paragrahvi 60 lõikes 8 asendatakse arv „50“ arvuga „100“; 10) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „25“; 11) paragrahvi 62 lõikes 2 asendatakse arv „200“ arvuga „250“ ning arv „265“ arvuga „350“; 12) paragrahvi 62 lõikes 3 asendatakse arv „25“ arvuga „30“; 13) paragrahvi 63 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „10“ arvuga „15“; 14) paragrahvi 63 lõikes 2 asendatakse arv „25“ arvuga „30“; 15) paragrahvi 64 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „25“; 1 16) paragrahvi 64 lõikes 2 asendatakse arv „180“ arvuga „250“; 17) paragrahvi 64 lõigetes 3 ja 4 asendatakse arv „35“ arvuga „45“; 18) paragrahvi 66 lõikes 1 asendatakse arv „30“ arvuga „40“; 19) paragrahvi 66 lõikes 2 asendatakse arv „80“ arvuga „100“; 20) paragrahvi 66 lõikes 3, § 67 lõigetes 1 ja 2 ning § 68 lõikes 1 asendatakse arv „10“ arvuga „15“; 21) paragrahvi 681 lõikes 1 asendatakse arv „30“ arvuga „40“; 22) paragrahvi 681 lõikes 2 asendatakse arv „10“ arvuga „15“; 23) paragrahvi 70 lõigetes 1, 2 ja 3 asendatakse arv „32“ arvuga „50“ ning arv „2560“ arvuga „4000“; 24) paragrahvi 70 lõikes 4 asendatakse arv „10“ arvuga „15“; 25) paragrahvi 70 lõikes 5 asendatakse arv „32“ arvuga „50“; 26) paragrahvi 72 lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1, lõike 4 punktis 1, lõikes 5 ja lõike 7 punktis 1 asendatakse arv „130“ arvuga „200“; 27) paragrahvi 72 lõike 1 punktis 2, lõike 2 punktis 2, lõike 4 punktis 2 ja lõike 7 punktis 2 asendatakse arv „32“ arvuga „50“; 28) paragrahvi 72 lõikes 3, lõike 8 punktis 2 ja lõikes 11 asendatakse arv „16“ arvuga „30“; 29) paragrahvi 72 lõike 8 punktis 1 ja lõikes 9 asendatakse arv „64“ arvuga „100“; 30) paragrahvi 77 lõikes 31 asendatakse arv „18“ arvuga „30“; 31) paragrahvi 77 lõikes 6 asendatakse arv „7“ arvuga „15“; 32) paragrahvi 79 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „6“ arvuga „10“ ning arv „52“ arvuga „80“; 33) paragrahvi 79 lõikes 2 asendatakse arv „23“ arvuga „35“; 34) paragrahvi 80 lõikes 3 asendatakse arv „7“ arvuga „15“; 35) seaduse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 36) seaduse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). 2 § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn „…“ … 2026. a Lisa 1. Riigilõivumäärad avalduse esitamise eest kohtumenetluses (eurodes) Lisa 2. Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes) Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………. 2026. a 3 Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesolevaks hetkeks ei ole kohtumenetluse riigilõivud ajakohased ning vajavad muutmist. Kohtu lõivumäärade muutmine on vajalik, et ajakohastada kohtu toimingutega seotud riigilõive selliselt, et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu ning välistaksid pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunaksid vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendusi. Eelnõuga korrastatakse kohtu registritoimingute ning haldus- ja tsiviilkohtumenetluses avalduse esitamise eest tasutava riigilõivu määrasid selliselt, et need oleksid põhjendatud, vastaksid senisest enam toimingutega seotud kuludele ja seeläbi riigilõivuseaduse § 4 lõikele 11. Eelnõuga kavandatakse tõsta äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri, laevakinnistusraamatu, kinnistusraamatu toimingute, halduskohtule kaebuse ja kahjunõude esitamise ning tsiviilasja hagihinnast lähtuvaid riigilõivumäärasid. Seadusesse lisatakse kinnistusraamatu toimingute riigilõivude arvutamise aluseks võetavad uued tehinguväärtused, samuti muudetakse kehtivate tehinguväärtuste vahemikke ja riigilõivu suuruseid. See muudatus lihtsustab tehinguväärtusele vastava riigilõivu määramist. Eelnõuga kavandatavad riigilõivumäärad katavad vaid osaliselt maakohtute, halduskohtute ja registriosakonna suurenevad tegevuskulud. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm (tel 680 3108, e-post [email protected]) ja õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Silja Tammeorg (tel 5879 3044, e-post [email protected]). Eelnõu aitas välja töötada töörühm koosseisus Riigikohtu direktor Üllar Kaljumäe ja kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektor Hans Moks. 1.3. Märkused Eelnõukohase seadusega muudetakse riigilõivuseaduse redaktsiooni RT I, 18.12.2025, 13. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga2. 2. Seaduse eesmärk Kohtu lõivumäärade muutmine on vajalik, et ajakohastada kohtu toimingutega seotud riigilõive selliselt, et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid vähemalt osaliselt kohtu tegevuskulude 1 Riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). 2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus. Ajakohastame riigilõivud kohtumenetluses, et need oleksid rohkem seotud tegelike menetluskuludega ja toetaks seeläbi kohtutel kiiremini otsusteni jõudmist. 1 kasvu ning välistaksid pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunaksid vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendusi. Õigusemõistmise toimimisse peaksid andma suurema panuse vaidluste lahendamisest huvitatud ja puudutatud isikud.3 Muudatuse eesmärk on muuta kohtusse pöördujate käitumisharjumusi ning suunata neid vaidlusi lahendama või kompromisslepinguid sõlmima eelkõige kohtuväliselt. Vähemalt rahaliste vaidluste puhul kannaksid riigi õigusemõistmisele tehtavad kulud eelkõige menetlusosalised endi makstavate lõivude arvel ning teised maksumaksjad ei peaks seda menetlust rahastama.4 Registriosakonna toimingute lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada toimingutega seotud riigilõive ja et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid vähemalt osaliselt registriosakonna suurenenud tegevuskulusid. Äriregistrisse kantud ettevõtjate arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud. Eestis on ettevõtte asutamine võrreldes ülejäänud maailmaga väga lihtne, kuid kandeavaldusi esitatakse puudustega ning avalduste kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine suurendab oluliselt osakonna töökoormust. Kohtu toimingutelt riigilõivu maksmise kohustus on kehtestatud, et vältida suurt hulka liigseid ja pahatahtlikke kaebusi ning katta menetluskulusid mõistlikul määral riigieelarvesse laekuvatest riigilõivudest. Samuti on eesmärk hoida kokku maksumaksja raha.5 Vaja on tagada menetlusökonoomia, et vältida kohtute ülekoormamist põhjendamatute ja pahatahtlike nõuetega ning viia kohtu toimingute riigilõivumäärad rohkem kooskõlasse kulupõhisuse põhimõttega. Arvestades muutunud majandusnäitajaid, on riigilõivumäärade mõistlikus ulatuses tõstmisega võimalik tagada menetlusökonoomiat, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust. Kohtutoimingute riigilõivumäärad viiakse rohkem kooskõlla kulupõhisuse põhimõttega. Eestis on juurdepääs õigusemõistmisele tagatud, seega on võimalik kaaluda ka riigilõivude muutmise sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Seetõttu on riigilõivumäärade kujundamisel lähtutud lisaks kulupõhimõttele ka ekvivalendipõhimõttest ja maksejõulisuse põhimõttest.6 Kohtusse (sh selle osakondadesse) esitatud avalduste ja kaebuste läbivaatamise eest ettenähtud riigilõivumäärasid kehtestades on aluseks võetud avalduste ja kaebuste menetlemisega või toimingute tegemisega seotud otsesed ja kaudsed kulud (tööjõukulud, majandamiskulud, postikulud, registrikulu). Taotluse esitamise eest nähakse ette riigilõivumäär, et endiselt katta taotluse läbivaatamisega seotud kulud ning tagada menetluse kiirus. Kooskõlas ekvivalendipõhimõttega on arvestatud toiminguga saadava hüve tähendust isiku jaoks ning selle ulatust.7 3 V. Kõve 20.05.2021 ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul „Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta“ https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/avalikud%20esinemised /Ettekanne_Riigikogu_2021.pdf. 4 Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, p 45. 5 Riigikohtu üldkogu 17.03. 2003 otsus kohtuasjas nr 3-1-3-10-02, p 9. 6 Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed kulud. Ekvivalendipõhimõtte kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär, lähtudes toiminguga saadava eelise või ka hüve tähendusest isiku jaoks ja selle ulatusest. Maksejõulisuse põhimõtte kohaselt võivad riigilõivud olla kantud mõjutuseesmärgist suunata isikute käitumist. 7 L. Lehis, „Maksu mõistest Eesti õiguskorras“, Juridica 1998/9. 2 Kohtusse pöördumise eest riigilõivu kehtestamisega on riigil vaid osaliselt võimalik hüvitada õigusemõistmise ja registri pidamisega seotud kulud. Lähtudes täielikult kulupõhisuse põhimõttest, peaksid kohtu-ja registritoimingute eest kehtestatavad riigilõivud katma kõik kohtu otsesed kulud, kuid selleks tuleks seniseid riigilõivumäärasid tõsta palju rohkem. Lõivumäära üleliigne tõstmine võib kaasa tuua olukorra, kus kohtusse pöördumise võimalused kahaneksid, et mitte öelda, et kohtuskäimine muutuks privileegiks neile, kes saavad seda endale majanduslikult lubada. Sama olukord tekib registritoimingute lõivumäära üleliigsel tõstmisel, kuna ettevõtete asutamine ning kannete tegemine registris muutuks ülearu kulukaks ning seeläbi piirataks ettevõtlusvabadust. Kohtu ja registriosakonna toimingute riigilõive tõsteti viimati 1. jaanuaril 2022, seda tehti 2020. aasta võrdlusandmete analüüsi tulemusena.8 Kuigi ka eelmise uute riigilõivumäärade kehtestamisega püüti muuta need kulupõhiseks, ei osutunud see paraku võimalikuks järgmistel põhjustel. Esiteks tõusis aastatel 2020–2023 tarbijahinnaindeks 36,4%.8 Ajavahemikul 2020. aasta I kvartalist kuni 2025. aasta IV kvartalini tõusis tarbijahinnaindeks 48,3%. Et uued riigilõivud on plaanitud kehtestada 1. jaanuaril 2027.a ja prognoositav9 tarbijahinnaindeksi muutus on +2,4%, on riigilõive muutes sellest ka üldjuhul lähtutud. Seega selleks, et 2027. aastal oleks tagatud 2020. aasta andmete põhjal kindlaks määratud kulupõhisus, tuleks kõiki riigilõive suurendada vähemalt 47%. Teiseks, 2022. aastal toimunud riigilõivude muutmisega ei saavutatud siiski kõikide sarnase töömahuga toimingute puhul kulupõhisust (nt äriregistri kanded). Äriregistrisse kantud ettevõtjate arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud. Kolmandaks, 2022. aastal ei muudetud riigilõivumäärasid kinnistusraamatu, kommertspandiregistri ja laevakinnistusraamatu kannete tegemise eest. Ka nende toimingute riigilõivud vajavad korrigeerimist tarbijahinnaindeksi ja registrite ülalpidamise kulude suurenemise alusel. 01.05.2023 jõustunud kohtute seaduse muudatusega tõusis kohtunikuabi palk (KS § 122 lg 1). Kohtunikuabi palk on senise 50% asemel edaspidi 65% kohtuniku ametipalgast. Kui registriosakonna eelarve oli 2022. aastal 3 135 501 eurot, siis 2024. aasta eelarve oli juba 4 674 398 eurot, 2025. aasta eelarve 4 366 587 eurot. Registrite- ja Infosüsteemide Keskusel kulus 2024. aastal äriregistri toimimise tagamiseks 2 297 366 eurot ja kinnistusraamatu pidamiseks 1 748 774 eurot. 2023 aastal olid vastavad kulud 1 660 693 eurot ja 1 467 012. Kulu on suurenenud aastaga 918 435 eurot. Maakohtute eelarvete kogumaht koos kinnistus- ja registriosakonnaga oli 2022. aastal 35,1 miljonit eurot, 2023. aastal 42,2 miljonit eurot, 2024. aastal 45,4 miljonit eurot, 2025. aastal 45,5 miljonit eurot ja 2026. aastal 46,1 miljonit eurot (ilma kohtute reservita). 8 2022. aastal korrigeeriti osaliselt neid riigilõive, mis olid korrigeerimata alates 2006. aastast, kuid valdavalt aastatel 2016–2018 korrigeeritud riigilõive. Aastatel 2016–2020 suurenes tarbijahinnaindeks 8,9% ja 2018–2020 vaid 1,8%. 9 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi- majandusprognoos 3 Halduskohtute eelarvete kogumaht oli 2022. aastal 3,5 miljonit eurot, 2023. aastal 4,0 miljonit eurot, 2024. aastal 4,2 miljonit eurot, 2025. aastal 4,5 miljonit eurot ja 2026. aastal 4,6 miljonit eurot (ilma kohtute reservita). Kohtute infosüsteemi (sh digitoimik ja avalik e-toimik) haldamiseks kulus 2022. aastal 1 275 071 eurot, 2023. aastal 1 830 694 eurot, 2024. aastal 1 417 600 eurot, 2025. aastal 1 049 000 eurot. Neljandaks, riigilõivude eelmine korrigeerimine ei olnud piisavalt eesmärgipärane, et riigilõivuga mõjutada ka menetlusosalisi loobuma sisutühjadest menetlustest, suunata neid kaaluma teisi võimalikke lahendusvõimalusi nende probleemidele lisaks kohtumenetlusele. 2022. aastal saabus maakohtutesse 16 745 hagimenetluse avaldust, 2023. aastal 17 660 ja 2024. aastal 16 136 avaldust. Hagimenetluses arutatavate asjade arv vähenes kolme aastaga vaid 3,7%. Halduskohtumenetluses on kaebuste arv viimastel aastatel järjest tõusnud. 2022. aastal esitati halduskohtutesse 2784 kaebust, 2023. aastal 3088 kaebust, 2024. aastal 3385 ja 2025. aastal 3444 kaebust. Ringkonnakohtutes on samuti haldusasjade arv suurenenud. 2022. aastal esitati ringkonnakohtutele haldusasjades 1365 kaebust, 2023. aastal 1487 kaebust, 2024. aastal 1831 kaebust ning 2025. aastal 1765 kaebust.10 Kolme aastaga on halduskohtutes kaebuste arv suurenenud ligikaudu 24 % ning ringkonnakohtutes haldusasjade arv ligikaudu 29 %. Eespool esitatud põhjustel korrigeeritakse riigilõive järgmiselt: Tsiviilkohtumenetluses suurendatakse hagihinnast lähtuvaid riigilõive 50%. Riigilõivumäärad, mis on muutumatuna püsinud alates 2015. aastast (kinnistusraamatu, kommertspandiregistri ja laevakinnistusraamatu kannete tegemise eest) tõusevad keskmiselt 56%. Lisaks suurendatakse registritoimingute riigilõive 25–50%. Halduskohtumenetluses tõstetakse kõikide haldusasjade üldist riigilõivu summat 20 eurolt 75 eurole (RLS § 60 lõige 1). Seeläbi tõuseks üldine riigilõivu summa 275%. Senises suurusjärgus riigilõiv on kehtinud aastast 2022, kui üldine halduskohtusse pöördumise lõiv tõsteti 15 eurolt 20 eurole. Samuti tõstetakse vastavalt ka esialgse õiguskaitse taotluste esitamise riigilõivu 20 eurolt 75 eurole. Haldusasjades riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamise ja teistmisavalduse (RLS § 60 lõige 8) esitamise riigilõivu tõstetakse 50 eurolt 100 eurole. Kuna seni on olnud kassatsioonkaebuse esitamise riigilõiv suurem, kui esimeses ja teises astmes kaebuse esitamisel makstav riigilõiv, siis tulenevalt esimese ja teise kohtuastme lõivu tõusust tuleks tõsta vastavalt ka kassatsioonkaebuse esitamise lõivu. Lisaks haldusasjade üldisele riigilõivu suurendamisele tõstetakse eelnõuga kahjunõuete esitamise (§ 60 lõige 2) riigilõivu vastavalt RLS lisale 1. Kehtiva RLSi kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Eelnõuga seotakse kahju hüvitamise nõuete puhul riigilõiv edaspidi kahjunõude suurusega kasutades juba olemasolevat RLS lisa 1 väärtusi, mis kehtivad hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Muudatuse tulemusena tõuseb halduskohtumenetluses kahju hüvitamise nõuete puhul keskmine riigilõiv 330 %. Kahju hüvitamise nõuded halduskohtumenetluses ja tsiviilkohtumenetluses on sisuliselt võrreldavad rahalised nõuded, mille eesmärk on isikule tekitatud kahju heastamine. Mõlemas menetluses tuleb kohtul 10 Andmed on saadud Eesti kohtute menetlusstatistikast. Arvutivõrgus: Kohtute menetlusstatistika | Eesti Kohtud 4 tuvastada kahju olemasolu, põhjuslik seos ja hüvitise suurus, mistõttu on menetluslik koormus sarnane. Seetõttu on põhjendatud näha ette nende nõuete puhul kohtusse pöördumisel sarnase riigilõiv, et tagada rahaliste nõuete puhul isikute võrdne kohtlemine. Veel suurendatakse eelnõuga halduskohtumenetluses kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel ette nähtud riigilõivu alam- ja ülemmäära (RLS § 60 lõige 4). Kehtiv RLS näeb ette, et kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Eelnõuga tõstetakse alammäär 20 eurolt 75 eurole, mis on sama üldise halduskohtumenetluse riigilõivuga, ning samuti tõstetakse ka ülemmäära 1050 eurolt 2500 eurole. 2.1. Eelnõu menetluskäik Kooskõlas HÕNTE11 § 1 lõike 2 punktidega 1 ja 5 ei eelnenud eelnõule väljatöötamiskavatsust. Seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Kohtu registritoimingute ja kinnistusraamatu tehingute ning tsiviilkohtumenetlust puudutavate riigilõivude muudatused on saadetud eraldiseisva eelnõuga kooskõlastamisele (kooskõlastustabel lisatud lisana 3). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Riigilõivuseaduse muutmine Eelnõu § 1, millega muudetakse RLS-i, koosneb 36 punktist. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 25 lõike 1 punkti 4. RLS § 25 lõike 1 punkt 4 sätestab, et riigilõivu ei võeta kinnisasja, laeva või ehitatava laeva avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise teel riigile ülemineku kohta kande tegemisel. Üldjuhul ei ole kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbiviijal (näiteks riigil) vaja omandada tervet kinnisasja, vaid ainult osa kinnisasjast. Seetõttu peab kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbiviija menetluse käigus jagama eraomandis oleva kinnistu. Kinnistu jagamise pädevus tuleneb kinnisasja avaliks huvides omandamise seaduse § 10 lõikest 4. Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse läbiviija ei ole kinnistu jagamise riigilõivust vabastatud ja seetõttu on tekkinud olukord, kus riik tasub sundvõõrandamise käigus kinnisasja jagamise eest iseendale riigilõivu. Sellega kaasnev aja- ja tööressurss ei ole mõistlik, mistõttu sätestatakse täiendavalt, et kui sundvõõrandamise käigus on vaja kinnisasi jagada, siis on jagamise toiming riigilõivuvaba. Eelnõu § 1 punktidega 2 – 34 asendatakse kehtiv riigilõivumäär uue lõivumääraga. Kehtiv Muudatuse sisu Eelnõuga Muudetav säte riigilõiv kavandatav (eurodes) 11 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 5 riigilõiv (eurodes) Riigilõivu määr tõuseb lahutus või kooselu lepingu lõpetamise asjas hagiavalduse esitamisel 310 euroni (kasv 210%). Muudatuse eesmärk on soodustada lahutamine või RLS § 59 lg 2 100 310 kooselulepingu lõpetamine kohtuväliselt. Lahutuse või kooselulepingu lõpetamise vormistamine notari või perekonnaseisuasutuse kaudu on kulult soodsam. Mittevaralise nõudega hagiavalduse riigilõiv määr tõuseb 420 eurolt 630 euroni (kasv 50%).. Mõõdukas, kuid tunnetatav riigilõiv vähendab RLS § 59 lg 4 420 630 põhjendamatute või pahatahtlike hagide esitamist, mis koormavad kohtuid ning pikendavad menetlusaegu ka nende isikute jaoks, kelle õigusi on tegelikult rikutud. Hagi tagamise või eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel edaspidi riigilõiv 150 eurot, senise 70 euro asemel (kasv 115%). Kohane RLS § 59 lg 17 70 150 riigilõiv aitab tagada, et hagi tagamist või eeltõendamismenetlust kasutatakse üksnes juhtudel, kus selleks on sisuline ja kaalukas vajadus. Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutav RLS § 60 lg 1 20 75 riigilõiv suureneb 275%. Riigilõiv halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks 20 RLS lisa 1 kaebuse esitamisel arvestatakse edaspidi RLS RLS § 60 lg 2 1050 järgi lisa 1 järgi vastavalt kahjunõude suurusele või vara väärtusele, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse. Minimaalne riigilõiv kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale 20 75 maksusumma, sunniraha või muu makse RLS § 60 lg 4 1050 2500 määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel suureneb 275 % ning riigilõivu ülempiir suureneb 138%. Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse RLS § 60 lg 6 20 75 esitamisel tasutav riigilõiv suureneb 275%. Haldusasjades kassatsioonkaebuse ja RLS § 60 lg 8 50 100 teistmisavalduselt tasutav riigilõivumäär suureneb 100%. Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või RLS § 62 lg 1 20 25 usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 25%. Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või 200 250 välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse RLS § 62 lg 2 265 350 kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 25%, kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse 6 kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 32%. Hooneühistu registrisse kandmise eest tasutav RLS § 62 lg 3 25 30 riigilõiv suureneb 20%. Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse kantud RLS § 63 lg 1 10 15 andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 50%. Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse RLS § 63 lg 2 25 30 muudatuse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 20%. Hooneühistu kohta registrisse kantud andmete RLS § 63 lg 3 10 15 muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 50%. Äriühingu täis- või usaldusühinguks RLS § 64 lg 1 20 25 ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 25%. Äriühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks RLS § 64 lg 2 180 250 ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 39%. Euroopa äriühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi Euroopa äriühinguks ümberkujundamise RLS § 64 lg 3 35 45 äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 29%. Euroopa ühistu tulundusühistuks või tulundusühistu Euroopa ühistuks RLS § 64 lg 4 35 45 ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 29%. Mittetulundusühingu, ametiühingu ja erakonna RLS § 66 lg 1 30 40 registrisse kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 33%. Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutav RLS § 66 lg 2 80 100 riigilõiv suureneb 25%. Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna või sihtasutuse kohta registrisse kantud RLS § 66 lg 3 10 15 andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 50%. Usulise ühenduse registrisse kandmise eest RLS § 67 lg 1 10 15 tasutav riigilõiv suureneb 50%. Usulise ühenduse kohta registrisse kantud RLS § 67 lg 2 10 15 andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 50%. Korteriühistu kohta registrisse kantud andmete RLS § 68 lg 1 10 15 muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 50%. Maaparandusühistu registrisse kandmise eest RLS § 681 lg 1 30 40 tasutav riigilõiv suureneb 33%. 7 Maaparandusühistu kohta registrisse kantud 1 RLS § 68 lg 2 10 15 andmete muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 50%. Kommertspandi kande tegemise eest 32 50 RLS § 70 lg 1 kommertspandiregistrisse tasutav minimaalne 2560 4000 riigilõiv suureneb 56% ja maksimaalne 56%. Pandisumma suurendamise registrisse kandmise 32 50 RLS § 70 lg 2 eest tasutav minimaalne riigilõiv suureneb 56% 2560 4000 ja maksimaalne 56%. Pandisumma vähendamise registrisse kandmise 32 50 RLS § 70 lg 3 eest tasutav minimaalne riigilõiv suureneb 56% 2560 4000 ja maksimaalne 56%. Kommertspandi kustutamise eest tasutav RLS § 70 lg 4 10 15 riigilõiv suureneb 50%. Muude kommertspandi andmete muutmise või RLS § 70 lg 5 32 50 täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 56%. Esmakordse laevakinnistusraamatusse kandmise eest koos merelaevatunnistuse või RLS § 72 lg 1 p 130 200 siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutav 1 riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 54%. Esmakordse laevakinnistusraamatusse RLS § 72 lg 1 p kandmise eest koos merelaevatunnistuse või 32 50 2 siseveelaevatunnistuse väljastamise riigilõiv siseveolaeva puhul suureneb 56%. RLS § 72 lg 2 p Uue omaniku või kaasomaniku 1 130 laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutav 200 riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 54%. RLS § 72 lg 2 p Uue omaniku või kaasomaniku 2 32 50 laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutav riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%. RLS § 72 lg 3 Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja 16 30 päritoluandmete muutmise kannete ning lipuõiguslike märgete tegemise eest tasutav riigilõiv suureneb 88%. RLS § 72 lg 4 p Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutav 1 130 200 riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 54%. RLS § 72 lg 4 p Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutav 50 2 32 riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%. RLS § 72 lg 5 Ühishüpoteegi seadmise eest üheaegselt 130 200 siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile tasutav riigilõiv suureneb 54%. RLS § 72 lg 7 p Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutav 1 130 200 riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 54%. RLS § 72 lg 7 p Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutav 2 32 50 riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%. 8 RLS § 72 lg 8 p Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise 1 64 100 ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutav riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 50%. RLS § 72 lg 8 p Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise 2 16 30 ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutav riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 88%. RLS § 72 lg 9 Üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või 64 100 teisaldatavale ujuvvahendile seatud ühishüpoteegi muutmise või kustutamise ning ühishüpoteegiga seotud märgete muutmise või kustutamise eest tasutav riigilõiv suureneb 50%. RLS § 72 lg 11 Muude kannete ja märgete tegemise eest 16 30 tasutav riigilõiv suureneb 88%. Piiratud asjaõiguse uue omaniku kande tegemise eest pandikirjade tagatisvara moodustamiseks RLS § 77 lg 31 18 30 loovutatud nõude tagatise üleandmisel tasutav riigilõiv suureneb 67%. Ühishüpoteegi kohta tehtud kande kustutamise eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas RLS § 77 lg 6 7 15 ilma hüpoteegisummat muutmata tasutav riigilõiv suureneb 114%. Üüri- või rendilepingu märke kandmise eest 6 10 RLS § 79 lg 1 kinnistusraamatusse tasutav minimaalne 52 80 riigilõiv suureneb 67% ja maksimaalne 54%. Tähtajatu üüri- või rendilepingu märke RLS § 79 lg 2 23 35 kandmise eest kinnistusraamatusse tasutav riigilõiv suureneb 52% Kinnistusraamatusse kantud üüri- või 6 10 rendilepingu tähtaja pikendamisel pikendamise RLS § 79 lg 3 52 80 kande eest tasutav minimaalne riigilõiv suureneb 67% ja maksimaalne 54% Kinnistu jagamisel tasutav riigilõiv lisaks selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud määrale iga RLS § 80 lg 3 7 15 jagamisega kaasneva uue registriosa avamise eest alates kolmandast uuest registriosast suureneb 114%. Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse riigilõivuseaduse lisa 1 „Riigilõivumäärad avalduse esitamise eest kohtumenetluses“. Tsiviilkohtumenetluses tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Muudatusega suurendatakse proportsionaalselt kõiki riigilõivumäärasid, mida tuleb tasuda lähtuvalt hagi hinnast. Eestis on kohtusse pöördujatel võimalik vajaduse korral taotleda lõivuvabastust. Lõivu tasumiseks menetlusabi võimaluse ettenägemine seaduses avardab kaebeõiguse kasutamise võimalust võrreldes olukorraga, kui kohtusse pöörduja peab kohe täies ulatuses tasuma 9 riigilõivu. Samas tuleb silmas pidada, et lõivu tasumisest vabastamine ei toimu automaatselt, vaid selleks on mitu eeldust, mille kontrollimise kohustus on kohtul. Muu hulgas arvestab kohus juba riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbivaatamisel menetluse perspektiivi. Seega on kohtule koormav ka ainuüksi riigilõivu vabastamise taotluste läbivaatamine. Seetõttu peab riigilõivumäärade suurendamisel arvestama keskmiste majandusnäitajatega, et vältida olukorda, kui ühelt poolt kohtute koormus väheneb pahatahtlike kaebuste arvelt ning teiselt poolt suureneb koormus riigilõivust vabastamise taotluste lahendamisega.12 Nõuete puhul, mille summa ei ületa 8000 eurot on võimalik kohtusse hagi esitamise asemel esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus (TsMS § 481). Avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro. Hagimenetluses on hagihinnast lähtuv väikseim riigilõivumäär edaspidi 150 eurot. Maksekäsumenetlus on menetlusosalise jaoks kiirem ja väiksemate menetluskuludega. Näiteks, esitades hagimenetlusse nõude 1000 euro väljamõistmiseks, tuleb riigilõivu maksta eelnõu muudatuse kohaselt 368 eurot. Maksekäsumenetlusse avalduse esitamise on sama nõude eest tasutav riigilõiv ka edaspidi 65 eurot. Hagimenetluses riigilõivude suurendamine suunab menetlusosalisi rohkem otsima kohtuvälist kompromissi. Samuti soodustab muudatus lahendama võlanõudest tulenevaid vaidlusi maksekäsumenetluses. Kohtusse pöördumisel tuleb võlgnikul tasuda tunduvalt suuremaid menetluskulusid kui maksekäsumenetluses. Riigilõivuseaduse lisa 1 viiakse kooskõlla viimaste aastate majanduskasvuga. Muudatusega suurenevad riigilõivu määrad 50%. Tsiviilasja hind kuni Kehtiv riigilõivu Eelnõuga kavandatav Riigilõivu kasv (kaasa arvatud) täismäär riigilõiv protsentides 350 100 150 50% 500 140 210 50% 750 175 263 50% 1000 245 368 50% 1500 280 420 50% 2000 315 473 50% 2500 350 525 50% 3000 385 578 50% 3500 420 630 50% 4000 455 683 50% 4500 490 735 50% 5000 560 840 50% 6000 595 893 50% 7000 630 945 50% 8000 665 998 50% 12 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.12.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-25-09, p 23 on viidatud riigilõivu menetlusökonoomiat puudutavatele mõjudele ja märgitud, et riigilõivu kulupõhimõtte väline suurenemine sõltuvalt hagi hinna suurenemisest kaitseb teisi menetlusosalisi „liigsete“ ja „pahatahtlike“ kaebuste eest. Tegemist on menetlusökonoomiaga, mis iseenesest on põhiseaduslik väärtus. Ka Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-62-10 on märgitud, et menetlusökonoomia on põhiseaduse tähenduses riigilõivu legitiimseks eesmärgiks, et vältida põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste menetlemist, kuna selliste kaebuste menetlemisega võib kaasneda kohtusüsteemi suutmatus pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul. 10 9000 700 1050 50% 10 000 770 1155 50% 12 500 840 1260 50% 15 000 910 1365 50% 17 500 980 1470 50% 20 000 1050 1575 50% 25 000 1260 1890 50% 50 000 1400 2100 50% 75 000 1540 2310 50% 100 000 1680 2520 50% 150 000 2100 3150 50% 200 000 2520 3780 50% 250 000 2940 4410 50% 350 000 3780 5670 50% 500 000 4760 7140 50% Kui tsiviilasja hind on suurem kui 500 000 eurot, tasutakse riigilõivu 7500 eurot (suurenemine 50%). Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse riigilõivuseaduse lisa 2 „Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes)“ ja kehtestatakse uues sõnastuses. Lisas 2 suurendatakse enamikku kinnistusraamatu toimingute tegemise eest ettenähtud riigilõivumäärasid. Eelnõuga kavandatakse sätestada kinnistusraamatu toimingute riigilõivude arvutamise aluseks võetavad uued tehinguväärtused, samuti muudetakse kehtivate tehinguväärtuste vahemikke ja riigilõivu suuruseid. Kehtiva seaduse järgi on näiteks 7670–20 460 euro suuruse väärtusega tehingute puhul 11 erinevat riigilõivumäära. Riigilõivud tõusevad 1-2 euro võrra. Eelnõu järgi on tehinguväärtuste vahemikus 7500–20 000 eurot vaid kuus erinevat riigilõivumäära. See muudatus lihtsustab tehinguväärtusele vastava riigilõivu kindlaksmääramist, tasumist ja kontrollimist. Tehingu eest, mille väärtus on kuni 100 eurot, tuleb kehtiva seaduse järgi maksta riigilõivu 3 või 4 eurot, edaspidi 5 eurot. 1000 euro tehingu puhul on praegu riigilõiv 6 eurot, edaspidi 10 eurot. Tehing väärtusega kuni 10 000 eurot maksab praegu 15 eurot, edaspidi on lõiv 50 eurot. 100 000 euro väärtuses tehingu eest tuleb kehtiva seaduse kohaselt maksta riigilõivu 110 eurot, edaspidi 250 eurot. 400 000-eurose tehingu riigilõiv on edaspidi 600 eurot senise 550 asemel. Tehinguväärtus Riigilõivu uus kuni täismäär 100 5 500 7 1000 10 2000 15 3500 20 6000 30 7500 35 10 000 50 12 500 65 15 000 80 11 17 500 100 20 000 115 25 000 130 40 000 150 55 000 175 70 000 190 90 000 220 120 000 250 150 000 275 175 000 300 200 000 350 250 000 400 300 000 450 350 000 500 400 000 600 450 000 700 500 000 800 600 000 900 700 000 1000 800 000 1200 900 000 1400 1 000 000 1600 Kui tehingu väärtus on suurem kui 1 000 000 eurot , on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti tehinguväärtusest, kuid mitte rohkem kui 4000 eurot (maksimummäär suureneb 56%). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kavandatavad muudatused ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Riigilõivuseaduse muudatuste rakendamine toob kaasa sotsiaalse ja majandusliku mõju ning mõju riigiasutustele HÕNTE § 4613 tähenduses. Muudatus ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule. 6.1. Mõju menetluses osalevatele isikutele Kohtu registritoimingute ning kinnistusraamatu tehingute riigilõivude muudatused Muudatuste mõju sihtrühmaks on isikud, kes esitavad avaldusi registritoimingute tegemiseks. Kinnistusraamatus avati 2023. aastal 14 931 registriosa. Kinnistusosakond alustas 9470 13 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 12 menetlust14. Avalduste esitajatest (üks isik võib esineda korduvalt) 136 638 oli füüsilised isikud ja 81 247 juriidilised isikud15. Äriregistrisse kanti 2023. aastal uusi juriidilisi isikuid 25 986. 2023. aasta lõpu seisuga on registreeritud äriühinguid 270 586, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi 23 694, korteriühistuid 24 979. 2024. aasta statistika näitab üldist langustrendi nii avatud registriosade, kandeavalduste kui ka kinnistamistoimingute osas. Kinnistusraamatus avati 10 972 registriosa, mis on 3959 võrra vähem kui 2023. aastal, mil avati 14 931 registriosa. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas tehti 93 353 kandeavaldust ja kinnistamismenetlust, mida on ligikaudu 2 % vähem kui 2023. aastal, mil see arv oli 95 270. 2023. aastal tehti Tartu Maakohtu registriosakonnas kuus keskmiselt 8200–8300 riigilõivuga maksustatud tehingut, mida oli 10% rohkem kui 2022. aastal. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas tehti 2023. aastal kuus keskmiselt 7000–7100 riigilõivuga maksustatud tehingut, mida oli 13% vähem kui 2022. aastal. 2024. aastal tehti Tartu Maakohtu registriosakonnas kuus keskmiselt 7000–7500 riigilõivuga maksustatud tehingut, mida oli 10% vähem kui 2023. aastal. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas tehti 2024. aastal kuus keskmiselt 7500 riigilõivuga maksustatud tehingut, mida ca 5% rohkem kui 2023. Äriregistrisse kantud juriidiliste isikute arv vähenes 2024. aastal 348 289-ni, mis on 9969 võrra vähem kui 2023. aastal, moodustades ligi 3-protsendilise languse. Registreeritud äriühingute arv oli 271 408, mis on 7262 võrra vähem kui eelmisel aastal. Uusi juriidilisi isikuid kanti äriregistrisse 25 683, mida on 302 võrra vähem kui 2023. aastal. Registrikannete tegemiseks esitavad juriidilised isikud avaldusi ja tasuvad riigilõivu pigem harva ja vajaduse põhjal. Juriidiliste isikute jaoks ei ole lõivumäära tõus ülemäärane, arvestades viimastel aastatel muutunud majandusnäitajaid. Lõivu tõstmine mõjutab registriosakonda pöördujaid enim registrisse kandmise ning ümberkujundamise toiminguid tehes, kuna nende toimingute eest tasutav registrilõiv on suurim. Juriidilise isiku registrisse kandmise ning hilisemate registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise avalduste esitamise otsus peab edaspidi olema rohkem läbi mõeldud. Riigilõivude tõstmine avaldab vähest negatiivset mõju üksnes isikutele, kes on kohustatud tasuma riigilõivu registriosakonna toimingute eest. Registriosakonda pöördumine on isikute jaoks regulaarne, kuid mitte igapäevane. Eelöeldule tuginedes on mõju avaldumise sagedus vähene või keskmine ja ebasoovitavate mõjude risk pigem väike. Tsiviilkohtumenetluses avalduse esitamise eest riigilõivumäärade muutmine Muudatuse mõju sihtrühmaks on tsiviilkohtumenetluses konkreetsesse kohtuasja puutuvad isikud, nagu hageja, kostja, esindaja, vastustaja ja kõik teised menetlusosalised. Eesti Advokatuuris on 31.12.2023 seisuga 779 vandeadvokaati ja 353 vandeadvokaadi abi16. Kohtute infosüsteemi andmete järgi osalesid 2024. aastal tsiviilkohtumenetluses 49 896 füüsilist isikut ja 10 619 juriidilist isikut. 2022. aastal saabus maakohtutesse 35 093 tsiviilasja, 2024. aastal 35 238, tsiviilasjade arv püsib stabiilselt kõrge. 14 Kinnistusraamatu avalik statistika https://app.fabric.microsoft.com/view?r=eyJrIjoiNmJmNDg4OTgtMGU2Mi00NmJmLWEzNDQtY2ZlMjZhM DUzZjJhIiwidCI6ImY2MzQyZDcwLWRhYzEtNDYxNC04ZTFhLTQ3YjkxYzE2YjhkZiIsImMiOjl9 15 Registrite – ja Infosüsteemide Keskuse andmetel 16 Eesti Adokatuur. https://advokatuur.ee/est/advokatuur. 13 Keskmiseks riigilõivuks 2024. aastal oli 160 eurot, 2023. aastal 156 eurot ning 2022. aastal 155 eurot. Üle kahe kolmandikku (69%) kohtumenetlusega seotud riigilõivudest moodustasid riigilõivud kuni 99 eurot. See tähendab, et keskmiselt tõuseb hagi esitamise riigilõiv 20-32 eurot. Muudatusega ei kehtestata uut lõivustatud toimingut ning kavandatav muudatus ei too kohtusse pöördujatele kaasa suurt rahalist mõju, kuna lõivumäära tõus vastab majandusnäitajate muutustele, mistõttu ei ole see ülemäära suur. Tavaliselt ei pöördu inimene17 aasta jooksul kohtusse ega ole kohustatud lõivu tasuma, seega enamikku inimesi lõivude tõstmine ei mõjuta ning oht isikute toimetulemisele on väike. Riigilõivude tõstmine avaldab vähest negatiivset mõju üksnes isikutele, kes on kohustatud tasuma riigilõivu hagi esitamisel maakohtule. Kohtus käimine muutub kulukamaks ja võib kaasneda oht, et kellegi õigused jäävad kohtulikult kaitsmata, kuid teatud juhtudel saab kohtult taotleda ka menetlusabi korras enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Õigusemõistmine jääb kõikidele siiski sõltumata majanduslikust olukorrast kättesaadavaks. Riigilõivumäärade tõstmise eesmärk on muuta kohtusse pöördujate käitumist, et avalduste esitamise otsus oleks rohkem kaalutletud, kuid muudatustega ei ole ette näha kohanemisraskusi. Kohtusse pöördumine on isiku jaoks ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Eelnevale tuginedes on mõju avaldumise sagedus vähene või keskmine ja ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike. Halduskohtumenetluse riigilõivude muutmine Halduskohtumenetluse riigilõivude muudatused mõjutavad halduskohtumenetluses kohtusse pöördumise kulusid ning seeläbi ka kohtuliku õiguskaitse kättesaadavust. Eelnõuga tõstetakse haldusasjade üldist riigilõivu 20 eurolt 75 eurole, mis tähendab senise lõivumäära suurenemist 275%. Sama tõus rakendub ka esialgse õiguskaitse taotluste esitamise riigilõivule. Lisaks tõstetakse riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamise ning teistmisavalduse riigilõivu 50 eurolt 100 eurole. Kahju hüvitamise nõuete puhul tõstetakse keskmiselt seniseid halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamise lõive 330 %. Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel suureneb riigilõivu alammäär 275 % ning ülempiir 138%. Seega tõstetakse eelnõuga keskmiselt halduskohtusse pöördumise riigilõive ligikaudu 240 %. Muudatuse mõju sihtrühmaks on halduskohtumenetluse menetlusosalised, eelkõige füüsilised ja juriidilised isikud, kes pöörduvad halduskohtusse avaliku võimu tegevuse vaidlustamiseks. Halduskohtumenetluses esitati 2022. aastal 2784 kaebust, 2023. aastal 3088 kaebust, 2024. aastal 3385 ja 2025. aastal 3444 kaebust. Ringkonnakohtus haldusajades 1365 kaebust, 2023. aastal 1487 kaebust, 2024. aastal 1831 kaebust ning 2025. aastal 1765 kaebust. Riigikohtule esitati haldusasjades 2022. aastal 743 taotlust, 2023. aastal 708 taotlust ning 2024. aastal 985 taotlust.18 Kaebuste arvu kasv viimastel aastatel viitab halduskohtute töökoormuse suurenemisele ning näitab, et riigilõivude ajakohastamine on põhjendatud, et tagada kohtusüsteemi jätkusuutlik toimimine ning menetluskulude osaline katmine. Statistikaameti andmetel oli 01. 2024.a Eesti rahvaarv 1 374 687. Kohtusse pöördub Eesti elanikest 6,7%. 17 Andmed saadud Eesti kohtute kohtumenetluse statistikast. Arvutivõrgus: Kohtute menetlusstatistika | Eesti 18 Kohtud 14 Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluste esitamise riigilõivu tõstetakse sarnaselt üldise kaebuse esitamise lõivuga 20 eurolt 75 eurole. Muudatuse sihtrühmaks on kõik isikud, kes soovivad saada kohtult oma õigustele esialgset kaitset. 2022. aastal esitati halduskohtutele 124 esialgse õiguskaitse taotlust, 2023. aastal 110 taotlust, 2024. aastal 126 taotlust ning 2025. aastal 83 taotlust. Kahju hüvitamise nõudeid esitati halduskohtule 2023. aastal ligikaudu 400 korral ning 2024. ja 2025. aastal halduskohtule ligikaudu 550 korral. Kahju hüvitamise nõuete riigilõiv seotakse edaspidi kahjunõude suurusega RLS lisa 1 alusel, kasutades samu väärtusi, mis kehtivad tsiviilkohtumenetluses hagi esitamisel. Kahju hüvitamise nõuded haldus- ja tsiviilkohtumenetluses on sisuliselt võrreldavad rahalised nõuded ning menetluskoormus nende lahendamisel on sarnane. Seetõttu aitab muudatus tagada rahaliste nõuete võrdse kohtlemise halduskohtumenetluses ja tsiviilkohtumenetluses. 2023. aasta andmetel laekus halduskohtumenetluses riigilõivu kokku 147 000 eurot, 2024. aastal 156 000 eurot ja 2025. aastal 174 000. Keskmine riigilõiv oli 2023. aastal 99 eurot, 2024. aastal 109 eurot ja 2025. aastal 117 eurot. Kuigi riigilõivu tõus keskmiselt 240 % on üsna suur, siis arvestades, et halduskohtumenetluse riigilõivud on püsinud samas suurusjärgus juba väga pikka aega (15 eurot kuni aastani 2022 ning seejärel 20 eurot) ning üldine elukallidus ja riigi kulud kohtusüsteemile on märkimisväärselt tõusnud, siis võib hinnata muudatuse mõju keskmiseks. Rohkem mõjutab muudatus vähemkindlustatud isikuid, kelle juurdepääsu kohtulikule õiguskaitsele võib muudatuse tulemusena väheneda. Samas näeb halduskohtumenetluse seadustik ette võimaluse saada menetlusabi ning riigilõivust vabastamist (HKMS § 110 jj), mis annab majanduslikult vähemkindlustatud isikutele võimaluse oma õigusi kohtus kaitsta. Seega, ühest küljest võib halduskohtumenetluse riigilõivude tõstmine praktikas tähendada, et osa isikuid loobub kohtusse pöördumisest või lükkab seda edasi. Teisalt motiveerib suurem riigilõiv isikuid oma kaebusi rohkem läbi mõtlema ning eelduslikult vähendab perspektiivituid ning pahatahtlikus eesmärgil esitatud kaebuseid. Eelöeldule tuginedes võib hinnata muudatuste mõju menetluseosalistele pigem väheseks või keskmiseks ning ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike. Muudatused aitavad ajakohastada halduskohtumenetluse riigilõivude suurust, arvestades menetluskoormuse kasvu ja majanduslike olude muutumist, ning tagada kohtusüsteemi jätkusuutlikku toimimist. 6.2. Mõju kohtu, registriosakonna, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kohtumenetlus (sh riigilõivu laekumise kontroll) on kohtu kohustus ning sellega tegelevad kohtus kas kohtunik, kohtujurist või istungisekretär. Seisuga 31.12.2024 on maakohtute tsiviilosakondades ametis 100 kohtunikku, tavaliselt on igal maakohtunikul oma kohtuistungisekretär ja kohtujurist. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnas töötab 4 kohtunikuabi ja 34 referenti. Ringkonnakohtute tsiviilkolleegiumis on 24 kohtunikku ja kohtujuristi ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumis 7 kohtunikku ja 12 kohtunõunikku. Halduskohtus on seisuga 15.02.2026 ametis kokku 25 kohtunikku, kellest 17 kohtunikku Tallinna Halduskohtus ja 8 kohtunikku Tartu Halduskohtus. Halduskohtutes on kokku 47 teenistujat, neist 26 kohtujuristi ning 21 muud teenistujat (kohtuistungisekretärid, referendid). Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumis on ametis koos kolleegiumi esimehega 6 15 kohtunikku ning Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumis 4 kohtunikku. Riigikohtu halduskolleegiumis on 5 kohtunikku ja 10 kohtunõunikku. Riigilõive laekus kohtumenetlusest kokku 2022. aastal 10,1 miljonit eurot, 2023. aastal 10,5 miljonit eurot, 2024. aastal 10,1 miljonit eurot ja 2025. aastal 8,9 miljonit eurot. Kinnistus- ja registriosakonna kooseisus oli 2025. aastal 91 teenistujat, kellest 51 on kohtunikuabid. 2025. aasta eelarve kogumaht oli 4,36 miljonit eurot. Riigituludesse tasuti 2024. aastal äriregistri ja kinnistusraamatu toimingute eest riigilõive ning trahve kokku 20 miljonit eurot, 2025. aastal umbes 20,1 miljonit eurot. Äriregistrisse kantud juriidiliste isikute arv kasvas 2023. aastal 305 779-ni, st suurenes 2022. aastaga võrreldes 11 585 võrra. 2023. aastal kanti äriregistrisse 25 986 uut juriidilist isikut, seega 6% enam kui 2022. aastal. Registriosakonnale esitati 19 805 kandeavaldust rohkem kui eelnenud aastal, aga 2023. aastal kandeavalduste põhjal koostatud määruste arv kahanes 2% võrreldes 2022. aastaga. Algatati 415 613 järelevalvemenetlust, s.o 851% enam kui eelnenud aastal – see kasv on seotud seaduste muudatustega ja tehnilise arendusega.19 Kohtul tuli teha palju ümberõpet ning infosüsteemi arenduste tõrgete tõttu ka palju lisatööd. Majandusaasta aruande esitas 2023. aastal 260 428 aruandekohuslast (võrreldes 2022. aastaga 36 797 enam). Tähtaegselt esitati 2023. aastal 53% aruannetest, 2022. aastal 52% aruannetest. Kinnistusraamatus avati 2023. aastal 14 931 registriosa, st 4336 võrra vähem kui 2022. aastal. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas menetleti 2023. aastal 95 270 kande- ja kinnistamisavaldust, s.o 12% vähem kui eelnenud aastal. Võrreldes 2022. aastaga vähenes 2023. aastal nii kinnistamistoimingute kui ka kandemääruste arv 11%. Ametiülesannete korras viidi lõpule 7997 menetlust. Ühe kohtunikuabi kohta menetleti 2023. aastal 3528 kande- ja kinnistamisavaldust ning viidi ametiülesannete korras lõpule 296 menetlust. Aastal 2023 lühenes nii esmakinnistamiste kui ka tehinguga seotud avalduste keskmine menetlusaeg ühe kalendripäeva võrra. Keskmine menetlusaeg kalendripäevades oli esmakinnistamiste puhul 38 kalendripäeva ning tehingutega seotud avalduste puhul 5 kalendripäeva.20 2024. aasta statistika näitab üldist langustrendi nii avatud registriosade, kandeavalduste kui ka kinnistamistoimingute osas. Kinnistusraamatus avati 10 972 registriosa, mis on 3959 võrra vähem kui 2023. aastal, mil avati 14 931 registriosa. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas tehti 93 353 kandeavaldust ja kinnistamismenetlust, mida on ligikaudu 2% vähem kui 2023. aastal, mil see arv oli 95 270. Kinnistamistoiminguid tehti 2024. aastal 202 330, mis tähendab umbes 15% langust võrreldes 2023. aasta 236 985 toiminguga. Kandemääruste arv vähenes 3%, ulatudes 119 786-ni, samas kui 2023. aastal oli see 123 073. Menetluste koguarv langes ligikaudu 2%, olles 2024. aastal 103 706, võrreldes 105 938 menetlusega eelmisel aastal. Ametiülesannete korras lahendati 7742 menetlust, mis on 307 võrra vähem kui 2023. aastal, mil lahendati 8049 menetlust. Esmakinnistamise menetlusi oli 1899, võrreldes 2680 menetlusega 2023. aastal, mis teeb ligi 29% languse. Keskmine menetlusaeg püsis 2024. aastal samal tasemel kui 2023. aastal, olles 6 kalendripäeva. Äriregistrisse kantud juriidiliste isikute arv vähenes 2024. aastal 348 289-ni, mis on 9969 võrra vähem kui 2023. aastal, moodustades ligi 3% languse. Registreeritud äriühingute arv oli 271 408, mis on 7262 võrra vähem kui eelmisel aastal. Uusi juriidilisi isikuid kanti äriregistrisse 19 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel. 20 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel. 16 25 683, mida on 302 võrra vähem kui 2023. aastal. Samal ajal suurenes registrist kustutamiste arv märkimisväärselt. Kui 2023. aastal kustutati 13 216 juriidilist isikut, siis 2024. aastal oli see arv 38 975, mis on ligi kolm korda rohkem. Kandeavalduste arv ulatus 2024. aastal 119 515-ni, mis on 10 968 avaldust rohkem kui 2023. aastal, moodustades ligikaudu 10% kasvu. Kandemääruste koostamise arv suurenes 105 446-lt 114 507-le, mis tähendab 9% tõusu. Kandeavalduste põhjal koostatud määruste arv kasvas 29 348-lt 37 043-ni, mis on 26% rohkem kui eelmisel aastal. Järelevalvemenetluste arv vähenes 242 253 võrra. Kui 2023. aastal algatati 426 215 järelevalvemenetlust, siis 2024. aastal oli see arv 183 962. Rahatrahve määrati 43 293, mis on 39 178 rohkem kui eelmisel aastal, mil määrati 4115 rahatrahvi. Määratud rahatrahvide kogusumma kasvas 863 850 eurolt 12,75 miljoni euroni. Tasutud trahvide kogusumma suurenes 228 400 eurolt 2,01 miljoni euroni. Kiirmenetluste keskmine aeg pikenes ühe päeva võrra, olles 2023. aastal üks päev ja 2024. aastal kaks päeva. Kandeavalduste menetlemine võttis keskmiselt üheksa päeva, mis on kaks päeva rohkem kui eelmisel aastal, mil see oli seitse päeva. Järelevalvemenetluste keskmine kestus oli 2024. aastal 79 päeva, mis on 53 päeva rohkem kui 2023. aastal, mil see oli 26 päeva. Majandusaasta aruannete menetlemise aeg vähenes poole võrra, olles 2023. aastal 16 päeva ja 2024. aastal kaheksa päev. Riigilõivude tõstmisega ei kaasne kohtute osakondadele kohanemisraskusi, kuna avaldusi ja kaebuseid esitatakse ning nende läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ka praegu. Tehinguväärtuse piirmäärade vahemike ja riigilõivude muutmine lihtsustab kohtunikuabide tööd riigilõivu tasumise kontrollimisel. Vähem kindlustatud isikud saavad ka edaspidi taotleda riigilt menetlusabi. Lõivumäära tõstmisega tsiviilkohtumenetluses keskmiselt 18% ei ole ette näha märgatavat riigilõivust vabastamise taotluste kasvu, kuna riigilõivumäära tõus ei ole üldisest majanduskasvust suurem. Riigilõivude korrigeerimise, ennekõike aga menetlusosaliste ja registritoimingute kasutajate senisest ratsionaalsemale käitumisele suunamisega eeldatakse riigilõivude tasumiskordade üldarvu vähenemist kohtumenetluses kuni 5%, registritoimingute puhul 5–15%. Sellega kaasnev positiivne lisamõju on kohtute ja registrite töötajate töökoormuse optimaalsemaks muutumine. 6.3. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele Planeeritavad muudatused füüsiliste ja juriidiliste isikute senist halduskoormust teadaolevalt ei mõjuta. 7. Seaduse rakendamisega seotud kohtute, riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Võimalikud tulud Kohtu registritoimingute ning kinnistusraamatu tehingute riigilõivude muudatused 2024. aastal tehti Tartu Maakohtu registriosakonnas kuus keskmiselt 8200–8300 riigilõivuga maksustatud tehingut, 2025. aastal ca 9000 riigilõivuga maksustatud tehingut. 2024 ja 2025 aastal keskmine tasutud riigilõiv oli 131 eurot. 41% riigilõivuga maksustatud toimingutest 17 moodustas uute äriühingute registreerimine ja 36% 25 euroga maksustatavad toimingud. 2025. aasta andmete põhjal üle poole (53%) kõikidest tehingutest moodustasid tehingud, mille riigilõiv oli 25 eurot ja vähem. Plaanitud riigilõivude tõstmisega suurenevad kõige enam need registriosakonna lõivud, mille senine määr oli 5–10 eurot (edaspidi kuni 30 eurot) ja äriühingute esmaregistreerimise tasu 200lt 250ni tavamenetluses ja 265lt eurolt 350 euroni kiirmenetluses, mistõttu laekub riigilõivudest hinnanguliselt riigituludesse 2027. aastal 9,1 miljonit eurot. Aastase tulu suurenemise prognoosimisel on arvestatud tehingute arvu vähenemisega kuni 5%. Võttes arvesse ka riigilõivumäära tõusust tingitud mõju riigilõivude tagastusele, on registriosakonna tehingutega seotud aastase riigilõivutulu prognoositav kasv 1,3 miljonit eurot. 2025. aastal tehti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kuus keskmiselt 7000–7100 riigilõivuga maksustatud tehingut, 2024. aastal keskmiselt 7300 tehingut. 2025. aastal tasutud keskmine riigilõiv oli 137 eurot, 2024. aastal oli see 120 eurot. Ligikaudu ¾ riigilõivudest on alla 150 euro suuruste riigilõivudega. Kinnistusosakonna riigilõivude tulude prognoosimisel on eeldatud, et tehingute arv jääb samaks nagu 2025. aastal. Plaanitud riigilõivude tõusuga suurenevad proportsionaalselt kõige enam (4–97 eurot, senise lõivumääraga võrreldes 1,5–2,5 korda) riigilõivud, mille kehtiv määr on kuni 149 eurot. Selle tulemusena laekub riigilõivudest hinnanguliselt riigituludesse 2027. aastal 13,7 miljonit eurot. Võttes arvesse ka riigilõivude tagastust, suureneb kokkuvõttes prognoositav kinnistusosakonna tehingute eest aastas laekuv riigilõivutulu 2,7 miljonit eurot. Kohtumenetluse riigilõivude muudatused 2025. aastal tasuti tsiviilkohtumenetlusega seoses kuus keskmiselt 5000 korda riigilõivu, 2024. aastal 6500 korral. Tsiviilkohtumenetluses oli keskmiseks riigilõivuks 2025. aastal 179 eurot, 2024. aastal 158 eurot. Üle kahe kolmandikku (71%) kohtumenetlusega seotud riigilõivudest moodustasid 2025. aastal riigilõivud kuni 99 eurot. Selliste riigilõivude tulu osakaal kogu tuludest oli viiendik (20%). Plaanitud riigilõivude tõstmisega suurenevad riigilõivu määrad keskmiselt 50%. Muudatuste tulemusel suureneb tsiviilkohtumenetluses laekuv riigilõivude kogusumma ligikaudu 1,5 miljonit eurot. Halduskohtumenetluses tasuti 2025. aastal riigilõive 174 000 eurot, mis sisaldab lisaks üldistele 20 euro suuruse riigilõivuga kaebustele (RLS § 60 lõige 1) ka muudest kaebustest laekunud lõive (RLS lõiked 2-6). Halduskohtule esitati 2025. aastal 3444 kaebust. Seaduse jõustumise tulemusena tõuseksid halduskohtu riigilõivud keskmiselt 240%, mille tulemusena suureneb halduskohtumenetluses laekuv riigilõivude kogusumma ligikaudu 500 000 eurot. Kokkuvõtlikult on riigilõivumäärade muutmise tulemusena 2027. aasta järgne prognoositav riigilõivutulude kasv kokku 6 miljonit eurot aastas (registriosakonna tehingutega seotud aastase riigilõivutulu prognoositav kasv 1,3 miljonit, kinnistusosakonna tehingute eest aastas 2,7 miljonit eurot, tsiviilkohtumenetluses laekuv riigilõivude kogusumma aastas 1,5 miljonit eurot, halduskohtumenetluses laekuv riigilõivude kogusumma aastas 0,5 miljonit eurot). Ebasoovitavate mõjude risk on riigiasutuste jaoks väike ning kokkuvõttes on muudatuse mõju kohtute töökorraldusele väike, kuid samas positiivne. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile otseseid kulusid. 8. Rakendusaktid 18 Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 10. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. 11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti 2024. aasta 7. juunil kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile, Audiitorkogule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le. Eelnõu kooskõlastasid Haridus-ja Teadusministeerium ning Kliimaministeerium. Märkustega kooskõlastasid eelnõu Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium. Arvamuse esitasid Riigikohus, Prokuratuur, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Vabaühenduste Liit. Eelnõule on lisatud kooskõlastustabel, milles kajastuvad vastused kooskõlastamise käigus esitatud märkustele ja ettepanekutele. 19

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium dokumendiregister →