Metsaseaduse , keskkonnatasude seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Metsaseaduse (edaspidi MS ) muutmise eesmärk on ühtlustada riiklike arengukavade koostamise põhimõtted, vähendada raiealade suurust , edendada puu- ja põõsaistandike (edaspidi istandikud ) rajamist ning ajakohastada metsakorraldust reguleeriva i d sätte i d. Muudatusega kehtestatakse juriidilistele isikutele uued maksimaalsed trahvimäärad ning uue põhimõttena lisatakse ka kohustus teavitada metsateatise alusel tehtud raietöödest. M itme muudatuse eesmärk on vähendada ühelt poolt riigiasutuste töökoormust , kui d teisalt ka inimeste/ettevõtete halduskoormust. B ürokraatiat aita b vähendada loobumine kohustusest esitada raieõiguse või metsamaterjali müümisel raieõiguse või metsamaterjali müümise teatis Maksu- ja Tolliametile. Samuti kaob metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotluse esitamise kohustus. Lisandub kohustus teatud raie tööde lõpetamisel metsaregistrisse loodud arenduse kaudu sellest teada anda. Keskkonnatasude seadust muudetakse tulenevalt MS-s raadamise ja trassiraie mõiste täpsustamisest. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Metsaseaduse muudatused valmistasid ette Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunikud Maret Parv (tehnilised muudatused, püsimetsandus, raadamine;
[email protected] ), Rauno Reinberg ( kuni juuni 2025 puu- ja põõsaistandikud), metsaosakonna peaspetsialistid Epp Kikas ( kuni juuni 2025 puu- ja põõsaistandikud) ja Arvi Toss (püsimetsandus, raadamine;
[email protected] ), kliimaministri teadusnõunik Aveliina Helm ( kuni juuni 2025 ), Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri metsaosakondade spetsialistid, Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov (õigusanalüüs;
[email protected] ). Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja Aili Sandre (
[email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga . E elnõu ei ole seotu d Euroopa Liidu õiguse rakendamisega . Eelnõu s olevad punktid, mis käsitlevad 70% majandusmetsa põhimõtte rakendamist, metsanduse arengukava , metsateatise alusel tehtava raie teavitust ja kaugseire rakendamist on seotud Vabariigi Valitsuse tööplaanis kokkulepitud tegevustega. Eelnõukohase seadusega muudetakse metsaseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.12.2024, 6 ning k eskkonnatasude seaduse redaktsiooni RT I, 08 .0 7 .202 5 , 4 6 . Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõus sätestatud muudatused tehakse eesmärgiga : 1) tagada kestlik metsandus, keskkonnahoidlik maakasutus, metsaelustiku kaitse, suurem ühiskondlik ja isiklik kasu metsadest, soodustada teadus-arendustegevus t , vähendada keskkonnakahju si d ; 2) vähendada r iigiasustuste töökoormus t ja tõhustada asjaajamis t ; 3) vähendada inimeste/ettevõtete halduskoormus t ; 4) teha v äiksemad haldussisesed ümberkorraldused . Eesmärkide täitmiseks teeme järg mist . 1 . T äiendame metsaseadus t põhimõttega , et 70% Eesti metsamaast on majandusmetsana majandatav ilma lisa piiranguteta, arvestades metsade olulisi funktsioone – ökoloogilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke. Selle eesmärk on metsandussektorile ja maaomanikele kindluse andmine, et ootamatult ei lisandu uusi piiranguid ning metsa- ja puidutööstus saab arvestada olemasoleva ressursiga. Selgus tooraine kättesaadavuse kohta võimaldab ettevõtetel planeerida, investeerida, olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja kõige selle abil säilitada metsandusega seotud töökohti ja hüve ühiskonnale. Samuti loob 70% põhimõte kindluse olemasolevate kaitsealade staatuse säilimiseks. 2 . Loome r e eglid istandike rajamiseks ja majandamiseks . Kehtestatakse tingimused, mille alusel saab maa-ala kanda metsaressursi arvestamise riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister ) istandikuna. Istandike rajamine ja hooldamine erineb tavalisest metsa majandamisest, mistõttu on vaja see seaduses selgelt reguleerida. 3 . Vähendame lageraielangi maksimaalset pindala seitsmelt hektarilt viiele hektarile . Väiksemad raielangid toetavad metsaelustiku taastumist , aitavad säilitada elupaikade sidusust ning metsamaastiku mitmekesisust. 4 . Võimaldame p oollooduslike l kooslustel k ujundusraie t teha ka väljaspool kaitstavaid alasid . Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikel kooslustel võimaldatakse eemaldada puittaim i kujundusraietega elupaiga tegevuskava kohaselt . Poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud on Eesti liigirohkeimate ja haruldasemate ökosüste e mide seas, n ee d kuuluvad ka loodusdirektiivi I lisa elupaikade hulka ning nende taastami s e ja kaitse kohustus on seatud rahvusvaheliste looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist käsitlevate konventsioonide ga . 5 . Soodustame õ ppe - ja teadustöö tegemist . Kehtestatakse kord , mis võimaldab Keskkonnaameti loal kalduda kõrvale metsaseaduses sätestatust, et toetada metsandusalast õppe-, teadus- ja arendustegevust. 6 . A rendame m etsaregistri t . Metsaregistrisse saab edaspidi esitada metsa inventeerimisandmeid ka eraldise põh jal . Registrisse lisatakse istandike asukoha, puuliigi ja pindala info ning luuakse võimalus raiejärgseks teavitamiseks. 7 . Loome r aie lõpetamise st teavitamis e kohustus e , et riik saaks kiiremini ülevaa te te htud raiete asukohtadest ja ulatusest. Metsaomanikud peavad pärast raie tegemist teavitama Keskkonnaametit metsaregistri kaudu tööde lõpetamisest. 8 . Ajakohasta me juriidilistele isikutele keht estatud trahvimäärasid. Juriidiliste isikute maksimaalset rahatrahvi suurendatakse, kuna praegu kehtivad määrad (2000–3200 eurot) ei ole enam mõjusad , arvestades 18 aasta jooksul kasvanud sissetuleku id ja elukallidus t. Trahvid peavad vastama karistusõiguse põhimõttele, et rikkumine ei tasuks end ära. Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE ) § 1 lõike 2 punkt i 5, ei koostatud allpool toodud kaalutlusi arvesse võttes eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike valikute selgitamiseks väljatöötamiskavatsust. Muudatustega ei kaasne sellist olulist mõju, mis oleks vajanud eraldi väljatöötamiskavatsus t. M uudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid ning ei lisandu olulist halduskoormust. Suur hulk muudatusi puudutab kestlikku metsandust ja metsaelustiku kaitse t ( teadus-arendustegevus, kujundusraie pool-looduslikel kooslustel, lageraielangi pindala vähendamine , raadamine jms) ja sellega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust – kõik i nimetatud teema si d on käsitletud ka kehtivas metsaseaduses . Oluliselt ei suurene ka isikute halduskoormus ja ametiasutuste töökoormus (eraldise põhine metsakorraldus, raiest teavitami ne , metsaregistri arendus ) . Enamasti on tegemist positiivset mõju omavate muudatustega. Eraldise põh jal inventeerimisandmete esitamine metsaregistri kaudu annab metsaomanikule võimaluse vähendada metsakorraldamisega seotud kulutusi . Olulis t mõju omavaks ei saa pidada ka muudatusi, mis on seotud isiku teavitamis kohustusega . Metsaregist ri kaudu esitatakse nii metsateatis i kui ka inventeerimisandme id . Ka r aiete tegemisest antakse edaspidi teada metsaregistris kas märkega või esitatakse raiutud metsaosa kohta Keskkonnaagentuurile metsaregistrisse kandmiseks uued inventeerimisandmed. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane seadus koosneb neljast paragrahvist. Esimeses paragrahvis käsitletakse metsaseaduse muudatusi , teises k eskkonnatasude seaduse ja kolmandas tulumaksuseaduse muudatust. Paragrahv 4 on jõustumisnorm, milles sätestatakse jõustumise eri s used . Punkti 1 muudatuse g a asendatakse sõna „säästev“ sõnaga „kestlik “ . Muudatus on seotud punkti 2 muudatusega , milles täiendatakse metsaseaduse eesmärki. Punktiga 2 täiendatakse metsaseaduse § 2 lõikes 2 sätestatud kestliku metsamajandamise põhimõtet kliimamuutuste mõjude leevendamise ja nendega kohanemise põhimõttega. Täienduse eesmärk on laiendada arusaama, milles seisneb kestlik majandamine. Eesti on sarnaselt EL-ile võtnud riigina eesmärgiks kliimamuutuste mõjusid leevendada ja nendega kohaneda. Metsad moodustavad olulise osa Eesti maismaast, mille tõttu on nende kestlik ul majandami sel märkimisväär ne positiiv ne mõju nii kliimamuutuste mõjude leevendamisel kui ka nendega kohanemisel. Metsandusel on süsiniku sidumise ja talletamise vaatest oluline roll kliimamuutuste leevendamisel. M etsade kestliku majandamise ga saame suurendada metsade juurdekasvu ehk tootlikkust , samas hoida ka metsad terved ja elujõulised. Sa masugune eesmärk ja mõõdik on seatud metsandusele ka kliimamuutustega kohanemise arengukavas . Metsas kasvanud ja kasvatatud puitu kasutatakse kui taastuvat ressurssi, mis asendab mh fossiilsest süsinikuringest tekkivaid suur tes kogustes süsinikuheitmeid. Puidust loodud tooted lukustavad süsiniku pikaks ajaks. Metsa ja puidu roll globaalselt kasvab veelgi, seda just kliimamuutuste leevendamise seisukohast ja ka fossiilsete materjalide asendamisel. T ingituna vajadusest arvestada muutunud ja kiirelt muutuvate kliimaoludega, leevendada kliimamuutuste mõju sid ning toetada metsade kliimamuutustega kohanemis t , on vaja lisada ka se e mõõ de metsaseadusesse. Kliimamuutused on aspekt, mida var em ei ole osatud seadusloomes ette näha ega arvesse võtta. Punktiga 3 täiendatakse § 2 lõigetega 3 ja 4. Metsaseaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja kestlik majandamine. Metsa majandamine on kestlik , kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Lõikega 3 seatakse põhimõte, et seaduse eesmärkide täitmiseks oleks tagatud majandusmetsade osakaal 70 % metsamaast , arvestades osakaalu arvutamisel kuni ühe protsendi suurust paindlikkust . 70% põhimõtte metsaseaduses sätestamise eesmärk on luua selgus ja anda kindlus huvirühmadele, st et kinnitatakse ühtlasi üle, et metsaseadusega seatud kohustused ja piirangud tagavad ökosüsteemi kaitse ja kestva majandamise. Täpselt nii nagu seadus seda ette näeb. Euroopa Liidu toimimise lepingus ei viidata ühisele liidu metsapoliitikale ning seetõttu kuulub see liikmesriikide enda pädevusse. Euroopa Liidu õigusest ei tulene ka nõuet, mis keelaks majandusmetsa osakaalu määramise riigisiseses õiguses. Mõistagi tuleb arvestada erinevates ELi õigusaktides sätestatud nõuetega, mis ühel või teisel viisil metsa majandamist või metsast saadava puidu turustamist jms, võivad mõjutada (nt EL raadamisvabade toodete määrus (EL) 2023/1115 , taastuvenergia direktiivid (EL) 2018/2001 (RED II ja (EL) 2023/2413 (RED III ) ) . Samuti tuleb endiselt teatud eelduste olemasolul loodusobjekte kaitse alla võtta, täites nii nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta sätestatud nõudeid. Majandusmetsa 70% fikseerimine on seatud eesmärgina, mida ei hakata iga päev hindama. Eesmärk on seada selguse ja kindluse hindamiseks sihttase, mida kord aastas üle vaadatakse. Ühe protsendi suuruse paindlikkuse määramine 70 protsendil võimaldab reageerida vastavalt vajadusele. Lõikega 4 antakse õigus Vabariigi Valitsusele kehtestada määrusega majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu ja protsendi arvutamise metoodika. Praegu on kavas protsendi jälgimise ks kasuta da statistili s e metsainventuur i ga (edaspidi SMI ; ingl National Forest Inventory , NFI) saadud andmete ja statistiliste meetodite alusel koostatud metsaressursi üldistatud hinnangut kogu Eesti kohta. Metsaseaduse § 9 1 lõike 2 kohaselt on SMI põhieesmärk koostada statistilisi ülevaateid Eesti metsavarude olemist, seisundist ja kasutamisest ning maakasutusest ja selle muutusest. SMI kategooriate jaotus e vaa tab Keskkonnaagentuur iga l aasta l üle, võ tab arvesse muutusi seadusloomes (muutused definitsioonides, kaitsekategooriates, sisulistes piirangutes jne) ja te eb vajaduse korra l parandusi. S ee tähendab , et SMI iga-aastane hinnang on sisuline ning sobib seetõttu seatud eesmärgi – metsanduses toimuvate muutuste jälgimiseks. 2024 . a SMI järgi on majandusmetsade pindala 1,65 mln ha, mis moodustab kogu metsamaa pindalast 70,2% (suhteline viga + – 1,7%). Kuna SMI on valikuuring, kaasneb statistilisel uuringul proovitükkide karakteristikute alusel tehtud üldkogumi mingi tunnuse hinnanguga alati tõenäosuslikust valikust tulenev viga. Seega arvestatakse protsendi hulka ka SMI raames esitatu d statistili ne v iga. Paralleelselt on välja töötamisel Keskkonnaagentuuri t ellitud kaugseire vahend , nn metsamask, mille eesmärk on parandada Eesti topograafia andmekogu (ETAK) täpsust, seejuures anda metsamaa pindala FAO ja Eesti metsaseaduse definitsiooni alusel. See võimaldab EELISes olevaid looduskaitse kaardikihte võrdluste tegemiseks edukamalt kasutada. Metsamaski valmimisel võetakse see aluseks metsamaa pindala määramisel. Arvestades, et maakasutuses toimuvad pidevad muutused (piirangute seadmine ja piirangute alt välja arvamine), on ka 70% majandusmetsa paiknemine pidevas muutumises. Seetõttu ei ole reaalajas arvestuse pidamine põhjendatud ja 70% eesmär g i seisu hinnatakse kord aastas uuendatud andmete alusel. M ajandusmetsade hulka ei kuulu järgmised alad: 1) r eservaadid ja sihtkaitsevööndid (sh loodusreservaat; looduslik ja hooldatav SKV; kavandatav loodusreservaat, looduslik SKV ja hooldatav SKV) ; 2) p iiranguvööndid (sh kohaliku objekti, kaitsealade ja kavandatavad PV-d ) ; 3) p üsielupaiga SKV (püsielupai ga SKV ja kavandatav püsielupaiga SKV) ; 4) p üsielupaiga piiranguvöönd (püsielupaiga PV ja kavandatav püsielupaiga PV) ; 5) h oiualad (hoiuala ja kavandatav hoiuala) ; 6) v eekaitsemetsad (ranna piiranguvöönd ja korduv üleujutusala); 7) v ääriselupaigad (VEP eramaal lepinguga, VEP riigimetsas); 8) RMK Natura metsaelupaigad (Natura metsaelupaik RMK hallataval maal (PV, PEP PV ja hoiualadel)); 9) alad m uu l põhjusel (I ja II kategooria loomad , seened, taimed; üksikobjekti kaitsetsoon; kavandatava üksikobjekti kaitsetsoon , kavandatavad kaitstavad alad ) 10) hüvitusalad Looduskaitseseaduse §-s 10 sätestatud kaitse alla võtmise otsuse tegemisel ja §-s 13 sätestatud kaitse alla võtmise otsuse muutmisel ning loodusväärtuste kaitseks lepingu sõlmimisel hindab Keskkonnaamet mõju majandusmetsa olemile. Selleks teeb Keskkonnaamet valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku alade kaitse alt välja arvamiseks ja kaitse-eeskirjade muutmiseks, lähtudes § 13 lõigetes 1 ja 2 seatud põhimõtetest, liikide ja elupaikade seisundi seirest ja asjakohaste uurimuste tulemustest ning arvestades looduskaitseseaduse § 1 lõikes 1 sätestatud eesmärki. Punktiga 4 täpsustatakse § 3 lõikes 1 metsa definitsiooni. Mets on terviklik ökosüsteem, mille lahutamatu d osa d on ka teised liigirühmad (bakterid, seened jm), mitte ainult loomastik ja taimestik. Seetõttu on asjakohane kasutada nende asemel mõistet „elustik“, mis sisaldab laiemalt metsadega seotud ja neile iseloomulikke elustikurühmasid ja liike. Punktiga 5 täpsustatakse § 3 lõikes 4 istandik u määratlust , jättes välja senised tingimused, mis käsitlesid istandikes puude ja põõsaste regulaarset ja ühevanuselisena majandamist. Praegune määratlus ei ole ennast õigustanud, kuna erinevad puuliigid uuenevad sageli istandikes ka looduslikult, mistõttu ei saa istandike puhul rääkida puude /põõsaste regulaarse st paiknemisest või ühevanuselisest majandamisest. Näiteks hübriidhaavikud paljunevad hästi juurevõsudest, kased aga seemnetest. Samuti käsitleti istandikku istandikuna senikaua, ku n i seda ei saa nud looduses kirjeldada metsana. Muudatus võimaldab istandikke rajada ja hooldada sihipäraselt, näiteks puidu mahu, kvaliteedi või eriliste omadustega toodangu saamiseks, ilma et neile tulevikus kehtiks id metsaseaduse piirangud. Mõiste „intensiivne kasvatamine“ viitab istandike rajamisele ja majandamisele peamiselt puidutoo tmise eesmärgil . S elle saavutamiseks hooldatakse i standikke õigeaegsete ning puistu kvaliteeti ja jämeduskasvu parandavate harvendusraiete ja muude võtetega. Edaspidi loetakse istandikeks ainult need alad, mis on kantud metsaregistrisse. Metsaregistris registreeritud istandike kohta kehtest atakse metsaseaduses sätestatus t erinevad majandamis nõuded . Muudatus on vajalik, kuna p raeguse korra kohaselt muutub mittemetsamaale rajatud istandik metsamaaks , kui seal kasvab puittaimestik, mis vastab metsaseaduse § 3 lõike 2 punktile 2 . K ehtiva metsaseaduse (§ 3 lg-te 3 ja 4) järgi puudub võimalus, et alasid käsitletaks kuni raieni istandikena . Praegu kaardistatakse i standikena rajatud alad puude kasvades keskkonnaministri 20.12.2013. a määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ § 27 l õike 4 ja § 29 l õike 2 p unkti 1 alusel Eesti topograafia andmekogus (ETAK) metsana ning kantakse metsamaa kõlvikuna maakatastri kõlvikukaardile. ETAK andme id uuenda takse aeropildistamise ja aerolaserskan nimise (ALS) alusel (laiatarbe sõnakasutuses lidarandmed ) automaatkandena maakatastris (minu.kataster.ee). ETAK-l puudub menetluskeskkond ning praegune andmehõivemetoodika ei võimalda lidarandmete põhjal eristada istandikualasid metsast. Muudatuse põhjal on vaja täiendada keskkonnaministri 28.08.2017 . a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 32) 2., 3. ja 6. peatükki. Istandike reguleerimise on ministeerium näinud juba eraldi ette „Metsanduse arengukavas aastani 203 5 “ ja selle eesmärk on luua õigusraamistik istandike ja lühikese raieringiga puistute kasvatamise reguleerimiseks. Punktiga 6 täienda takse seadus t § -ga 3¹ ( i standiku rajamine ja majandamine ) . Lõikes 1 määratakse, milliseid alasid saab kanda metsaregistrisse istandikuna. Istandike rajamine ja hooldus on võrreldes muu metsamaa kasutusega erinev, mistõttu on sätestatud tingimused alale, mida saab metsaregistrisse kand a istandikuna. Toidujulgeoleku tagamiseks ei ole lubatud istandikke rajada aktiivses kasutuses olevale põllumaale, mistõttu on määratud tingimus, et maa - ala kohta ei ole viimase viie aasta jooksul makstud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel toetust (lg 1 p 1). Poollooduslikele kooslustele ehk pärandniitudele ei ole istandikke lubatud rajada, sest nende koosluste soodsa seisundi saavutamiseks on vaja praeguseni säilinud alasid hoida avatuna ning soosida elurikkust edendavat majandamist (lg 1 p 2). Samuti ei või istandikke rajada Eesti looduse infosüsteemi kantud I ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohtadesse (lg 1 p 2 ) ning välistatakse maa-alad, mis on loodusobjektina kaitse alla võetud , kuna eesmärk on säilitada nende alade ökosüsteeme ja maastikke (lg 1 p 3 ) . Istandikud ning nende rajamiseks ja hoolduseks vajalikud tegevused võivad mõjutada veerežiimi ja muldade seisundit soomuldade puhul . Seetõttu on eelnõu kohaselt piiratud istandike rajamine mittemetsamaal soomulda dele (turvasmullad, lammimullad) ja rannikumulda dele (lg 1 p 4). Väheste teadmiste tõttu istandike pikemaajalisest keskkonnamõjust nii istandiku alale kui ka ümbritsevale maastikule ei ole võimalik ne id raja da ka ammendatud turbakarjääridesse. Istandikku ei saa rajada ka maa-alale, mis on väärtuslik põllumajandusmaa või väärtuslik maastik ( lg 1 p 5 ). Eesti toidu varustuskindluse tagamisel on oluline võimalikult suures ulatuses suure viljelusväärtusega põllumajandusmaa ehk väärtusliku põllumajandusmaa säilimine põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtusliku põllu majandus maa ning väärtusliku maastiku puhul on tegemist maakonnaplaneeringus märgitud aladega . Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktis 14 sätestatu kohaselt määratakse väärtuslikud põllumajandusmaad ja seatakse nende kaitse- ja kasutustingimused üldplaneeringuga. Üldplaneeringu koostamise alus on omakorda maakonnaplaneering. See tähendab, et istandikke ei tohi rajada üldplaneeringuga määratud väärtuslikele põllumajandusmaadele. Kui üldplaneering on koostamisel ehk seda ei ole kehtestatud, tuleb väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisel järgida maakonnaplaneeringus kehtestatut. Väärtuslikud püsirohumaad ( lg 1 p 6 ) on suure loodusväärtusega alad , kus on kujunemas looduslik taimestik ja tagatud tingimused suurema liigirikkuse kujunemiseks. Seetõttu on seatud tingimuseks, et istandiku saab rajada haritava maa või loodusliku rohumaa maa-alale , mida ei ole ( inventuuri kohaselt ) loetud väärtuslikuks püsirohumaaks. Haritava maa ja loodusliku rohumaa määratlemisel lähtutakse keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 38 lõikes 4 toodud kõlvikute liigitusest. Muudatus välistaks inventuuri läbiviimise kohustuse õuemaal, muu kasutusega maa pindaladel (nt karjäärid) ning kehtestaks inventuuri läbiviimise kohustuse asjakohastel maadel. Väärtuslikele püsirohumaadele on iseloomulik pikemaajalisem põllumajandusliku uuendamise puudumine ning seetõttu taastu b looduslik niidutaimestik, mis tuvastat akse indikaatorliikide abil. Looduslikud niidud, pikaajalised püsirohumaad ja pärandniidud on põllumajandusmaastikus elurikkuse allikad ehk tuumalad, mis pakuvad toitumis-, paljunemis-, pesitsus-, elu-, talvitumis- ja varjepaiku väga paljudele liikidele. Nendelt aladelt saavad kasulikud organismid (tolmeldavad ja tõrjuvad looduslikult kahjureid) levida edasi agro - ökosüsteemidesse . Niidualasid on võrreldes teiste ökosüsteemidega Eesti maastikes väga vähe säilinud, seetõttu ei tohiks neil lasta võsastuda, teha neile istandikke või neid metsastada. Väärtuslikel püsirohumaadel tuleks soosida ekstensiivset karjatamist või niitmist. Alustatud on väärtuslike püsirohumaade inventuuridega. Väärtuslike püsirohumaade inventeerimise metoodika on välja töötatud Tartu ülikoolis Life IP projekti „Loodusrikas Eesti“ käigus . Inventeerija peab selle metoodika järgi täitma väärtuslike püsirohumaade inventeerimise ankeedi ja andma iga põllu kohta hinnangu, kas tegemist on ( või ei ole ) väärtusliku püsirohumaaga. Aastatel 2024 – 2027 teeb väärtuslike püsirohumaade inventuure Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel Pärandkoosluste Kaitse Ühing ( edaspidi PKÜ ). Inventeeritud ja väärtuslikeks tunnistatud alad kantakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis väärtuslike püsirohumaade kaardikihile. Inventuuri võib teha ka eksperthinnangu alusel (lg 3 ), kui haritava maa või loodusliku rohumaa maa- ala ei ole veel inve n teeritud ja väärtuslikuks püsirohumaaks tunnistatud. Täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega. See tagab, et kõik maaomanikud, kes soovivad maid hinnata, saaksid seda teha , ning maa-alad hin natakse ühtse metoodikaga. Maa-alade hindaja ei oleks ainult PKÜ, kaasata saaks ka teisi eksperte, samuti saaks jätkata maa-alade hindamisega, kui eespool nimetatud lepingu alusel tehtav inventuur lõpeb. Määrusega kehtestataks e maa-alade hindamise metoodika ja nõuded eksperdile. Metoodika aluseks o n Tartu Ü likoolis Life IP projekti „Loodusrikas Eesti“ käigus väljatöötatud metoodika, mida on täiendatud senisele inventeerimispraktikale tuginedes . Kuna paljude omanike maal võivad paikneda maaparandussüsteemid , siis ei tohi kavandatav istandik kahjusta ka drenaaži ning peab säilima maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine ( lg 1 p 7 ). Kui isik soovib istandiku rajada drenaaži maa-alale, mis ei ole punkti 7 alusel määratud istandikuks sobivaks maa-alaks, võib istanduse rajada juhul , kui maa-ala istandiku rajamiseks sobivuse on kooskõlastanud Maa- ja Ruumiamet ( lg 2) . Lõikega 3 antakse isikule võimalus tellida eksperdilt lõike 1 punktis 6 nimetatud maa-ala le istandiku rajamiseks sobivuse hindamine olukorras, kus maa-alal puuduvad või on muutunud lõikes 1 sätestatud tunnused . Eksperthinnangu andmise täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega. Ekspertidena saab kasutada valdkonnas tegutsevaid konsulente või riigiasutuste sellel alal pädevaid spetsialiste . Erasektoris tegutsevate ekspertide hinnangu kulu tuleb kanda isikul , kes eksperthinnangu tellib. Lõike s 4 täpsustatakse, et istandik u rajamisel ja majandamisel ei rakendata m etsaseaduse s ja metsa majandamise eeskirja s sätestatud nõudeid metsa majandamisele ( küpsusvanused ja rinnasdiameetrid , uuendamine kohustus jms). Lisaks ei võimalda metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja nõuete rakendamine istandik ke sihtotstarbel iselt majandada. Seega ei ole metsaseaduse piirangute rakendamine istandiku olemuse ja seal valitsevate tingimuste (vähene puuliikide variatsioon, mulla suurem toitainete sisaldus võrreldes metsamaaga jms) tõttu põhjendatud ega sobiv. Istandikes rakendatakse spetsiaalseid tehnoloogiaid (raievõtteid) kogu puistu eluea vältel, et saavutada nendes kiirem jämeduskasv. Maksimaalse toodangu saavutamiseks valitakse puuliigi põhjal optimaalne istutustihedus. Vajaduse korral kasutatakse puuliigi ja kasvukoha mullaliigi järgi puutuhka või orgaanilisi ja mineraalväetisi arvestusega, et keskkonnaohutuse tagamiseks kasutatav kogus kindlal kasvukohal ei ületa väetamist käsitlevates õigusaktides esitatud väärtuseid ning norme . Samuti võib istandike hooldamine vajada teistsugust lähenemist , kui on metsaseadusega reguleeritud tavametsade majandamine. Näiteks puidu maksimaalselt efektiivseks kasvuks vajalike valgustingimuste saavutamiseks on üldjuhul vaja teha harvendusraie t selliselt, et puistu esimese rinde rinnaspindala jääb väiksemaks metsaseaduse alusel kehtestatud alammäärast (§ 31 lg 2). Istandike majandamise täpsemad nõuded kehtestatakse määrusega. Lõike 5 sätestatud volitusnorm näeb ette istandike rajamise, kasvatamise ja majandamise kohta eraldi nõu ete kehtestamise . Pun k tiga 1 a ntakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus määrata istandikeks sobivad alad. Sobivate alade kohta luuakse olemasolevaid kaardikihte kasutade s metsaregistri juurde eraldi kaardikiht, milles on arvestatud juba seaduses sätestatud piirangutega. Seda tehakse, et maaomanikel oleks lihtsam aru saada, kas tema omandis olevale maa alale saaks istandiku rajada. Kaardikihi loomisel kasutatakse PRIA põllumassiivide, Põllumajandus- ja toiduameti kaardirakendust maaparandussüsteemide alade kohta, planeeringute kaardikihte (vääruslik põll u maa, vääruslik maastik), Teadmuskeskuse kaardikihti, et välistada väärtuslikud püsirohumaad, ning Keskkonnaagentuuri EELISe kaardikihti kaitsealuste alade ja kaitsealuste liikide kohta. M ääruses sätesta takse ka konkreetsed nõuded ja juhised istandike kohta : k asutada lubatud puuliigid ja kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad ning istandike majandamise viisid nii istandike rajamis e , väetamis e , hooldamis e kui ka raie kohta . Lisaks või b istandiku hooldami ne tähendada ka kahjurite ja haiguste tõrje t ning keskkonnanõuete järgimist . Määruses sätestatakse ka istandiku metsaregistris registreerimise tingimused ja kor d . H uvirühmad on teinud ettepaneku mõningal määral lubada istandikes väetiste kasutamist. Eesti Maaülikool, tuginedes oma teadustöödele, leiab, et mineraalväetiste kasutami n e istandiku rajamisel ai tab puud kiiremini välja rohukonkurent s ist. See aitaks v ähendada istutamise stressi ning tagaks ökosüsteemi positiivse süsinikubilansi kiire mini . Samuti ollakse seisukohal , et iga-aastane väetamine ei ole majanduslikult tasuv ning hakkab vähendama ka puidu kvaliteeti. Seetõttu piisab ülikooli hinnangul ühest korrast, mida tehtaks teisel aastal pärast istutamist. Vahetult istutamisel ei ole mõtet mineraalväetisi kasutada, sest puudel on pungad kinni. Tä psemad nõuded on kavas sätestada määruses, tuginedes uuringute tulemustele . Istandiku omanikul peab olema õigus otsustada istandiku lõpetamise üle. Pärast istandiku lõppraiet peab saama maaomanik valida, kas rajada uus istandik või võtta maa kasutusele muul otstarbel. Istandik on kavandatud intensiivse majandamise eesmärgil ning seda hoitakse kogu majandustsükli vältel istandikuna. Istandiku struktuur, puuliikide koosseis ja majandamisviisid erinevad loodusmetsast. Kuna istandik ei muutu aja jooksul loodusmetsaks, ei hakka sellele ka tulevikus kohalduma metsaseaduses metsamaale et te nähtud piirangud . Istandiku staatust saab muuta ainult maaomaniku algatusel, muutes kas maa kasutusotstarvet või registrist väljaarvamise teel. Istandiku muutmine metsamaaks on omaniku otsus. See toimub omaniku poolt ala istandike jaoks mõeldud registrist väljaarvamise teel . K ui puittaimestik sellel alal vastab metsaseaduse tingimusele , käsitletakse seda ala edasi metsana metsaseaduse mõistes ning rakenduvad seaduse nõuded metsa majandamisele. Registrisse kandmine ja sealt väljaarvamise kord sätestatakse ministri määrusega (§ 3¹ lg 6). Eesti Maaülikool on teinud uuringuid istandike kasvukiiruse ja produktsiooni, mullaviljakuse, elurikkuse, kahjustajate jm kohta. Uuringud leiab Eesti M aaülikooli kodulehelt . Kliimakindla majanduse seaduses arvestatakse põllumajandussektori heitkogustena ka põllumajandusmaal (rohumaadel, põllumaadel) tekkiv heide või sidumine, mis on ELi kasvuhoonegaaside arvestuses vaid LULUCFi sektoris. See annab põllumajandussektorile ka hoovad põllumajanduslikest tegevustest pärineva heite vähendamiseks ja aitab meetmeid paremini planeerida ning rakendada. Seega on põllumaa ja rohumaa Kliimakindla majanduse seaduse kategooriate jaotuse mõistes mõlemas sektoris, kuid EL õigusaktide (LULUCF määrus) ja rahvusvahelise inventuuri aruandluse järgi on need vaid LULUCF kategoorias. Kliimakindla majanduse seaduse põllumajanduse eesmärgi täitmist arvestatakse ka edaspidi koos põllu-ja rohumaaga, ehk kategoorias "põllumajandus sh LULUCF". Seejuures kogu väetamisest tulenev N2O heidet võetakse nii Kliimakindla majanduse seaduse kui rahvusvahelise KHG inventuuris arvesse põllumajandussektoris, kuni ei ole andmeid väetamiste kohta teistes maakategooriates. Punktidega 7 ja 8 muudetakse § 4 lõike s 1 seaduse kohaldamise sätet punkti ga 3 kavandatud muudatuste järgi , millega täpsustatakse metsa mõistet, ja istandikega seotud sätteid (vt p-d 5 ja 6 ). Punkti 7 muudatus jõustub üldises korras ning p unkti 8 jõustumisaeg on 1. j uuli 2027 . Punkti 9 muudatuse kohaselt jääb edaspidi riigi ülesandeks metsanduses muu hulgas metsanduse suunamine , mida on kavas ellu viia metsanduspoliitika aluste uuendamise kaudu . Muudatus on seotud punktis 1 2 kavandatud muudatusega, millega tunnistatakse kehtetuks § -s 7 sätestatud valdkonna arengukava koostamise sätted. Punktiga 10 lisatakse § 6 lõike sse 1 punkt 8, täienda des metsanduses riigi ülesannete loetelu, kuna kliimamuutuste leevendamisel kasvab nii metsanduse tähtsus kui ka vajadus tagada metsade kohanemi ne muutustega. Punkt i ga 1 1 te hakse tehnili n e muudatus. Kehtiva metsaseaduse kohaselt võib Kliimaministeerium volitada metsaseaduses sätestatud erametsanduse toetuste haldamise ülesande erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele. Varem mõeldi selle sihtasutuse all Erametsakeskust, kuid nüüdseks on see liidetud K eskkonnainvesteeringute Keskusega (edaspidi KIK ) . Kuna KIK-il on ka muid ülesandeid lisaks erametsanduse arendamise ja toetamise, siis on sõnastust korrigeeritud ning sõna „moodustatud“ on asendatud lauseosaga „erametsanduse arendamise ja toetamisega tegeleva sihtasutusega“. Punktiga 1 2 tunnistatakse kehtetuks metsaseaduse § 7, milles on sätestatud kohustus koostada metsanduse arengukava kümneks aastaks. Arvestades metsanduse pikka vaadet, on kümneaastane arengukava valdkonnale liialt lühike perspektiiv, mistõttu on mõistlik loobuda sellisest kohustusest. Samuti on metsanduse arengukava koostamise kohustuse puhul tegemist erandiga riiklike strateegiliste dokumentide koostamise põhimõtetest ning selleks, et ühtlustada riigi planeerimisprotsessi, on mõistlik loobuda vaid ühele valdkonnale keskenduva arengukava koostamisest. Selleks, et riiklikul tasandil otsustada kestliku metsamajanduse põhimõtted ja valdkonna pikk vaade, uuendatakse 11.06.1997 aastal Riigikogus vastu võetud Eesti metsapoliitika põhimõtteid, sealhulgas saab kaaluda sihi seadmist majandusmetsade tagavara säilitamisele tulevikus. Punktiga 1 3 täiendatakse § 9 lõikes 1 metsaregistris peetavate alade nimekirja. Edaspidi kantakse metsaregistris se lisaks metsa kohta käivatele andmetele ka istandike asukoha, puuliigi ning pindala info. Muudatus jõustub 1.0 7 .2027 . Punktiga 14 täiendatakse §- i s 9 sätestatud andmekogu regulatsiooni. P aragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 1 2 ja 1 3 tuues välja andmekogu pidamise täpse eesmärgi, milliste ülesannete täitmiseks registrit peetakse. Samuti tuuakse välja, milliseid isikuandmeid andmekogus töödeldakse ning ka andmekogu andmete säilitamise tähtaeg. Tegemist on tehnilise muudatusega. Punktiga 15 täpsustatakse paragrahvi 9 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa, jättes välja tekstiosa, et metsaregistrisse kantud andmed on avalikud välja arvatud andmed, millele kohaldatakse avaliku teabe seadusest tulenevalt juurdepääsupiirangut . Tegemist on tehnilise muudatusega kuivõrd k ohaldub avaliku teabe seadus ( edaspidi AvTS ), mille kohaselt kõik teave on avalik v.a juhul kui sellele ei ole sätestatud juurdepääsupiirangut. Juurdepääsupiirangu alused on sätestatud AvTS §- is 35. MSi jääb kehtima säte, mille kohaselt andmed füüsilisele isikule kuuluva metsa kohta on avalikud juhul, kui metsaomanik on need metsaregistris avalikustanud. Punktiga 1 6 täiendatakse § 10 lõi kega 9 4 , andes K IK- i le õiguse toetuse saajalt nõuda viivist, kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetussummat tähtajaks . Viivise kehtestamise eesmärk on ühtlustada riigis toetuse andmise sätteid ning tagada raha otstarbeka s kasutami ne . Riigikohus on kohtuasjas 5-23-2 leidnud (vt p 64), et toetuse tagasinõue on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega. K uivõrd toetuste andmise ja kasutamise üksikasjad on suures ulatuses määratud kindlaks seadusandja volitusnormide alusel antud määrustega, on asjakohane, et ka toetuste tagasinõudmise üksikasjad reguleeritakse määruse tasandil. Samas tuleb nii viivise kui ka intressi maksmise kohustust pidada avalik-õiguslikuks rahaliseks kohustuseks, mida saab p õhiseaduse § 113 alusel kehtestada vaid seadusega. Punktiga 1 7 täiendatakse metsaseaduse 2. peatükki §-ga 10¹, millega reguleeritakse metsandusalase õppe töö ning teadus- ja arendustegevuse tegemist juhul, kui on põhjendatud vajadus kalduda kõrvale metsaseaduses sätestatust. Teadus- ja arendustegevus t saab teha teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus e (edaspidi TAIKS ) tähenduses . Õ p pet öö korral peetakse silmas kutseõpet korraldav at asutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses ja ülikoole TAIKSi mõistes . Kui katsetada on vaja mitmesuguseid metsamajanduslikke või muid võtteid, mis erinevad metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatud tingimustest, tuleb uuritava ala kohta esitada Keskkonnaametile taotlus er andi rakendamiseks. Taotlus sisaldab töö eesmärgi kirjeldust, er andite rakendamise põhjendust, planeeritavate tegevuste kirjeld ust ja metoodikat, tegevuste algusaega ja orienteer u vat lõpptähtaega , samuti uuritavate alade asukohta või õppetöö kohta. Muid erandeid metsa majandamiseks õppe- ning teadus- ja arendustegevus e eesmärgil on võimalik s eada ka metsa majandamise eeskirjaga . Samuti on eeskirja s võimalik täpsustada er andite taotlemise korda . Muudatus annab võimaluse ka erasektoril valdkonna arendamise eesmärgil lihtsamalt investeeringuid teha, mis on üks riigi eesmärke „Eesti 2035“ kohaselt. Põhjendatud juh ul on Keskkonnaametil õigus taotluses kirjeldatud tegevusteks loa andmisest keelduda. Keeldumise aluseks võib olla eelkõige olukord, kus taotlusest ei selgu töö tegemise eesmärk, er andite rakendamise vajalikkus , meetodid ei ole piisavalt põhjendatud või on põhjendatud kahtlus, et taotluses kirjeldatud tegevused võivad ohustada oluliselt looduskeskkonda. Lisaks võib keeldumise aluseks olla puudulik dokumentatsioon, esitatud andmete ebakõla või risk, et kavandatud tegevused ei vasta keskkonnahoiu põhimõtetele. Punktiga 1 8 muudetakse § 11 lõikes 4¹ metsakorralduse põhimõtet. Edaspidi on võimalik esitada metsa inventeerimisandmeid ka eraldise kaupa, mitte kogu katastri või majandamisüksuse kaupa. Eraldis on üksus, mida majandatakse ühtse tervikuna. S eni on eraldisepõhist metsakorraldust kasutanud mõned riigimetsa majandajad . Õ igusselguse huvides peab see võimalus laienema ka erasektorile. Loobudes metsa inventeerimisest katastri- või majandusüksuse kaupa, on metsaomanikel võimalik järjepidevalt oma metsa andmeid uuendada ning vähendada samas metsakorraldusega seotud kulutusi. Keskkonnaametil võib eraldisepõhisele inventeerimisele üleminek koormust vähendada, eriti metsauuendusekspertiiside välitööde arvelt. Järelevalvet on samuti võimalik efektiivsemaks muuta, sest info raiutud metsaeraldiste kohta jõuab metsaregistrisse kiiremini kui uued inventeerimisandmed praeguse korra järgi. L igikaudu 23% erametsade inventeerimisandmetest on vanemad kui kümme aastat ning inventeerimisandmeteta katastriüksusi on ligikaudu 11%. Selle on tinginud asjaolu, et metsakorraldus on kohustuslik eeldus ja teatud tingimustel (MS § 11 lg 4²) ainult metsade majandamiseks, mistõttu ei saa nõuda metsaomanikelt, et nad oma katastriüksustele inventeerimise telliksid. Kehtiva korra kohaselt ei uuendata erametsa andmeid metsaregistris pärast raieid või muid tehtud töid (nt istutamine, valgustusraie), mistõttu on metsaregistri andmestik küllaltki staatiline. Et metsaregistri andmed oleksid ajakohasemad, l uuakse võimalus esitada uued inventeerimisandmed eraldise põhjal. Seega saab omanik ise otsustada millisel kujul - kas kinnistu- või eraldisepõhiselt inve n teerimine on talle sobilik. Väikemetsaomanikul on kindlasti mõistlik jätkuvalt lasta inventeerida kogu metsakinnistu ning tellida metsamajandamiskava , et saada ülevaa d e oma metsade seisukorrast ning spetsialisti soovitusi, mida võib ja pea ks oma metsas ning mis järjekorras te gema . M etsa inventeerimisandmeid metsaregistrisse võivad kanda tegevusluba ja metsakorraldaja tunnistust omavad isikud. Kui toimub kinnistupõhine metsade inventeerimine, siis metsaomanikul tuleb kutsuda metsakorraldaja oma metsa inventeerima üks kord kümne aasta jooksul. Seda siis juhul, kui metsaomanik soovib metsa majandada. Kui on soov metsa inventeerida eraldise põhiselt, siis tuleb pärast nt igat raiet kutsuda metsaeraldist inventeerima metsakorraldaja ning talle selle eest maksta. Ü levaa t e metsaressursist tervikuna annab ü leriigili ne statistiline metsainventuur . Samas sättes on sätestatud inventeerimisandmete kehtivus, et see oleks kooskõlas tegelikkusega. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on seotud erinevate planeeringutega (taristu, riigikaitse jms), mille käigus muudetakse maa (metsamaa) sihtotstarvet ja mitte alati kogu metsaeraldise ulatuses. Seetõttu on tarvis lubada äralõigete puhul kanda registrisse inventeerimisandmeid, mis on vanemad kui üks aasta, kui muudetakse ainult kaardiandmeid. Samas on see seotud ka eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga, sest raiepiirid võivad erineda esialgu määratud eraldise piiridest (nt ei raiuta kogu eraldist). Oluline on aga otsustada ruumiandmete muutmisel pindala muutuse maksimaalne piir, sest metsas ei ole ühegi eraldise kogu pind ühesugune ning äralõige võib moonutada alles jääva eraldise kirjeldust. Eraldise pindala muutmise l on määr aks valitud 2 0% seetõttu, et üldjuhul on metsa korraldamise juhendi järgi lubat ud veapiirid 10% ning kontrollsüsteemi arendada on lihtsam , kui arvutada eraldise piiripunktide asukoha erinevust. Uus lähenemine hoiab kokku riigi kulusid, kuna ei ole vaja muuta andmeid metsa olemi kohta, vaid ainult eraldise pindala/kuju ja seetõttu ei tule Keskkonnaagentuuril teha välitöid, et kontrollida eraldise kirjelduse vastavust looduses. See pärast on tarvis täpsustada ka inventeerimisandmete kehtivuse algusaega, et ei saaks samu, esialgsete välitöödega kogutud andmeid lõputult esitada. Praegu kehtivad inventeerimisandmed kümme aastat alates registrisse kandmisest, kuid planeeritava muudatuse järgi hakkab kümneaastane ajaarvestus inventeerimisandmete välitööde tegemise kuupäevast. Ehk olukorras, kus uuesti inventeeritud eraldis muudab kõrval olevate eraldise piire (pindala on muutunud kuni 2 0%), ei ole vaja kõrval olevat eraldis t uuesti inventeerida . N eile jäävad kehtima välitööde andmed, mis on kogutud viimase inventeerimisega. Punktiga 1 9 täiendatakse sätet ( § 11 lõige 4¹ ) kau g seire võimalusega. Kaugseiret saab täna võimalik u abivahendina kasutada, kuid mitte eraldiseisva takseerimismeetodina. See on tingitud sellest, et käesoleval hetkel ei ole kaugseire metoodika t , mis annaks sama kvaliteetsed andmed nagu takseerimine. Kontrollimisel hinnatakse esitatud andmete õigsust, mitte seda, milliste vahenditega tulemus on saadud. Kui andmete kontrollimisel selgub, et lubatud veapiire ei ole ületatud, siis ei ole vahet, kuidas tulemus on saadud. Kehtiv metsaseadus nimetab kaks võimalikku metoodikat metsa inventeerimiseks – ülepinnaline takseerimine ja statistiline valikmeetod. Mõlemad metoodikad on kirjeldatud õigusaktides. Lisades täiendus e kaugseire kohta metsaseaduse § 11 lõikesse 4¹, tähendab see seda, et tekib kolmas eraldi inventeerimise meetod, mida on vaja kirjeldada ka metsa korraldamise juhendis. Seda põhjusel, et volitusnorm näeb ette, et metsa korraldamise juhendis sätestatakse muu hulgas ka metsa inventeerimise metoodika. Kuna praegu ei ole kaugseire metoodika , sisu ja kirjeldus teada, samuti see, mis ajal seda on võimalik sätestada, siis on mõistlik sätestada seaduses sätte jõustumise aeg aastaks 202 9 . See annab võimaluse selle aja jooksul välja töötada vajalik metoodika ning see kirjeldada metsa korraldamise juhendis. Kaugseire on teadus, mille eesmärk on koguda teavet Maa pinnal toimuvate nähtuste kohta ilma nendega vahetus kontaktis olemata. Selleks mõõdetakse ja salvestatakse Maa pinnalt peegelduvat või kiirguvat energiat ning saadud andmeid töödeldakse, analüüsitakse ja rakendatakse. T uleb rõhutada, et ei eksisteeri ühtset ja universaalset „kaugseire metoodikat“. Kaugseirepõhised metoodikad töötatakse välja eraldi iga konkreetse tunnuse ja kaardikihi jaoks (nt puistu kõrgus, tagavara, katvus, metsamaa pindala, lageraie tuvastus, puuliigid). Metoodika välja töötamisega on juba alustatud ning selles osalevad RMK, Eesti Maaülikooli ja Keskkonnaagentuuri eksperdid. Tauri Arumäe, Eesti Maaülikooli kaugseire kaasprofessor on oma doktoritöös “ Estimating forest variables using airborne lidar measurements in hemi-boreal forests ” (2020) avaldatud metsade kõrguse, tagavara ja katvuse määramise metoodikad, mida kasutatakse alusena ka Keskkonnaagentuuris koostatud kaartides. Puuliikide määramise võimalikkust multispektraalsete satelliitandmete, mullakaardi ja masinõppemeetodite ( Random Forest) abil on näiteks käsitletud töös “Construction of tree species composition map of Estonia using multispectral satellite images , soil map and a random forest algorithm ” (Lang jt). Lisaks kõrgusmudelitele on välja töötatud ja rakendatud mitmeid muid metoodikaid muude metsatakseertunnuste leidmiseks kaugseiremeetodite abil, aga kõik ei ole avalikud kaardikihid erinevatel põhjustel. Suur osa metoodikatest on olemas teadustööde näol, vaja on neid kirjeldada seadusandlusesse sobival kujul. Loomulikult tuleb iga metoodika puhul kirjeldada nii selle sisu kui ka planeeritav kasutus. Just seetõttu ongi seaduse sätete jõustumine kavandatud tulevikuaastasse – et oleks piisav aeg metoodikate lõpuleviimiseks, infosüsteemide arendamiseks ning nende praktilise rakendamise läbimõtlemiseks ja testimiseks. Punktidega 20 ja 2 1 täpsustatakse metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamise sätteid. Kuna metsaseaduse muudatustega antakse võimalus inventeerida metsa eraldise kaupa, mitte ilmtingimata katastriüksuse kaupa, siis muutuks praeguse sõnastuse järgi nii metsakorraldajate kui ka metsakorraldusettevõtete rikkumiste üle arvestuse pidamine ülimalt keeruliseks. Kehtiva seaduse kohaselt on lubatud metsakorraldaja l eksida alla 20% juhtudest . Edaspidi oleks eksimuse piir rikkumine vähemalt kümnel metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldisel, mis ületab metsa korraldamise juhendiga metsakorraldustööde täpsuse kohta seatud veapiire enam kui kaks korda. Arvesse lähevad rikkumised, mis puudutavad puistu koosseisu, esimese rinde rinnaspindala ja enamuspuuliigi vanust, kõrgust ning rinnas diameetrit . Tegemist on takseertunnustega , mille suured vead võivad põhjustada olulise majandusliku- või keskkonnakahju. Seetõttu on edaspidi vaja pan na rohkem rõhku metsakorraldustööde kvaliteedile. Punktiga 2 2 täiendatakse § 25 lõiget 2 punktidega 4 ja 5. Punktis 4 sätestatakse, et metsa uuendamise võtete rakendamine ei ole kohustuslik riiklikult kaitstavate kultuurmälestise alal ja selle kaitsevööndi s ning muinsuskaitseseaduse st tulenevalt ei ole seal metsa uuendamise võtete rakendamine lubatud . Muudatus on vajalik seetõttu, et hetkel on kahe seaduse vahel vastuolu: metsaseaduse järgi on omanik kohustatud metsa uuendama, kuid juhul, kui selles metsas asub näiteks arheoloogiamälestis, siis muinsuskaitseseadus § 33 lg 1 keelab teha mälestisel tegevusi, mis võivad kultuurimälestist ohustada, hävitada või rikkuda. Sellisel alal ei saa kohustada omanikku kõiki metsauuenduse võtteid rakendama, kuna sisuliselt kohustatakse omanikku mälestist rikkuma. Punkti 5 kohaselt ei ole kohustuslik rakendada metsauuendamis e võtteid Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikel koosluste esinemisaladel . Kui metsamaal taastatakse poollooduslik kooslus, näiteks puisniit, siis metsa uuendamise kohustuse nõue läheb vastuollu poollooduslikele kooslustele omase struktuuri ja toimimise nõuetega. Punktidega 2 3 – 2 5 muudetakse § 25 lõikeid 4 ja 8. Lõiked 5 –7 tunnistatakse kehtetuks bürokraatia vähendamise eesmärgil. Metsaseaduse sätete eesmär k on üldistatult tagada hukkunud ning raiutud metsaosade uuenemine uue metsapõlvkonnaga. Praegu kohustab seadus ka metsa uuendamise võt ete r akenda mise ning ka metsa uuenemise tähtaegselt tegemata jätmisel tähtaega pikendama. Muudatusega kaotatakse see kohustus ära. Metsaseaduse § 24 lõike 3 kohaselt on m etsaomanik endiselt kohustatud rakendama seaduses nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. Samuti on seaduses olemas metsaomanikule ettekirjutuse tegemise võimalus, kui ala pole uuenenud. Punktiga 2 6 jäetakse § 28 lõi k e 4 punktis 4 alles vaid sõna „trassiraie“ ning trassiraiele seatud tingimused sätestatakse §-s 31¹ ( vt p 3 2 ). Punktiga 2 7 lisatakse § 28 lõike 4 punktis 6 sätestatud dokumentide loetellu elupaiga tegevuskava , mille alusel on lubatud teha kujundusraiet. Dokumentide loetelu laiendatakse, et vältida juba ühes dokumendis määratud elupaiga ulatuse ja taastamise ning majandamistingimuste korduvat määramist teises dokumendis. Näiteks, kui elupaiga tegevuskava kaudu on määratud kaitstaval loodusobjektil elupaiga ulatus ning tingimused, siis edaspidi ei ole vaja sellele alale teha kaitstava ala kaitsekorralduskava. Kehtiva sätte alusel on vaja igale hoiualale koostada alapõhine kaitsekorralduskava, kuigi sisuline vajadus või k s olla kaetud ka elupaigapõhise tegevuskavaga. Samuti lisatakse võimalus eemaldada kujundusraiega väljaspool kaitstavaid loodusobjekte Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikelt kooslustelt puittaimed elupaiga tegevuskava järgi. Eesmärk on anda maaomanikele võimalus taastada infosüsteemis märgitud poollooduslikke kooslusi ka väljaspool kaitstavaid alasid. Muudatus on kooskõlas ELi raadamismäärusega (Euroopa Komisjoni juhend määruse rakendamiseks ) . P oollooduslike koosluste taastamine ei kuulu ELi raadamismääruse järgi raadamise alla. Poollooduslikud kooslused kuuluvad loodusdirektiivi I lisa elupaikade hulka ning nende taastamise ja kaitse kohustus tuleneb rahvusvahelistest looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja taastamist käsitlevatest konventsioonidest. Punktiga 2 8 täiendatakse § 28 lõiget 10. L õige 10 sätestab, et raie tegemisel harvesteriga peab selle operaatoril olema kutseseaduses ja selle alusel sätestatud korras antud 4. taseme harvesteri - operaatori kutse. Kuna õppetöö käigus on õpilastel (kellel viidatud kutset veel ei ole) vaja õppida harvesteriga töötam a , s ealhulgas teha metsaseaduse mõttes raiet, on vaja teha ajakohane muudatus ka seaduses. Punktiga 2 9 jäetakse § 29 lõikest 1 välja tekstiosa, mis puudutab lageraie tegemise aega, sest metsateatise kehtivus on seaduse jõustumisel 24 kuud metsaregistris registreerimisest alates, mis annab rohkem aega (var em 12 kuud) raie tegemiseks. Ka teiste raiete puhul ei ole eraldi välja toodud perioodi, mis aja jooksul tuleb raied teha, mistõttu ei ole mõistlik seda rakendada ka lageraiete korral. Punktidega 30 ja 3 1 vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele. Seni kehtinud langi piirang lubab teatud kasvukohatüübist sõltuvate eranditega teha mitme eraldise piires asuvat lageraiet kuni seitsmel hektaril. Muudatusega vähendatakse maksimaalset lageraielangi pindala viiele hektarile . Väiksemad raielangid aitavad kaasa metsa uuenemisele ning toetavad metsa mitmekesisust. Olulisimad riskitegurid lageraielankide suurenemisel ja koondumisel on tormirisk, uuenemisrisk ja ajutine soostumine liigniiskete muldade puhul. Raiestiku suur pindala ja laius (> 200 m) võimendavad ebasobivaid mikrokli i ma tingimusi, mis kahjustavad noori puittaimi või takistavad puutaimede teket ja pikendavad ka uuenemisprotsessi. Eriti võimendub see liigniisketes kasvukohtades ning ka väga kuivades kasvukohtades, kus näiteks viimaste aastate põuad on kohati kahjustanud metsauuendust. Eesti hemiboreaalsetes metsades on enamlevinud looduslikeks häiringuteks väikesepinnalised häilud, mida väiksemad lageraielangid võimaldavad metsamajandamisel rohkem jäljendada. Teemale on viidatud ka veel vastu võtmata metsanduse arengukavas, milles on ühe tegevussuunana välja toodud, et metsaraiete ruumilisel planeerimisel välditakse suurte lagedate alade koondumist, et tagada metsaosade suurem sidusus ja metsaliikidele sobivam maastik. Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. See tähendab, et kui seaduse jõustumise ajal on kehtiv metsateatis, mis lubab raiuda mitme eraldisega langil seitse hektarit, siis säilib see õigus kuni loa realiseerimiseni. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist. Punktiga 3 2 täiendatakse seadust §-ga 31¹ , kus avatakse täpsemalt trassiraie mõiste. Muu hulgas t äpsust atakse , millistel juhtudel on trassiraie tegemiseks tarvis lisadokumente. Kehtiva seaduse kohaselt kuulub trassiraie hulka kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit. M uudatusega lisatakse trassiraie hulka ka varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, sest trassiraie on mingi kindla maa-ala hooldamine, mitte metsakasvatuslik võte ega ka raadamine . Kui ala laius ületab nelja meetri t , siis on vaja nii trassi kui ka varem raadatud ala hooldamiseks või kaitsevööndiga ehitise korral ehitise ja selle kaitsevööndi korrashoiuks e sitada Keskkonnaametile õigusaktides t tulenev kehtiv projekt, hoolduskava või muu dokument. Nii on ka võimalik turustada hooldatud aladelt saadavat puitu hõlpsamalt, sest tegemist ei ole raadamisega metsaseaduse tähenduses . Varasemal tehti neid hooldamistöid raadamise kaudu. See tähendas, et sellise ala raadamise alus (projekt) või selle ala hooldamise kohutus tulenes õigusaktist. Nüüd on toodud need alused trassiraie hulka. Punktiga 3 3 muudetakse § 32 lõikes 1 raadamise mõistet selliselt, et oleks üheselt aru saada, et raadamine on maa kasutusotstarbe muutmine, millele võib eelneda ka mõni muu tegevus kui raie . Seetõttu on raadamine iga tegevus (nt kändude juurimine , maa puittaimestikust puhastamine) , mis on tehtud eesmärgiga muuta maa kasutusotstarvet ja mille tulemusena ei saa kasutada maad metsana või metsa kasvatamiseks . R aadamise mõiste täpsustamise e esmär k on muu hulgas vältida olukorda , kus lageraiele justkui ei järgne raadamist (ehk et tasu ei pea maksma), kuna puid seal ei kasva ja pole mida raadata kehtiva MS - i tähenduses . Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ning kasvuhoonegaaside arvestusele. Punkti 3 4 muudatus on seotu d punkti 3 2 muudatusega, mille kohaselt juba raadatud alade hooldamist ei käsit ata raadamisena , vaid käsit atakse trassiraiena. Punkti 3 5 muudatusega korrigeeritakse § 32 lõike 2 punkti 4 sõnastust . Kuna l õikesse 2 jääb alles üks punkt , seega sõna „ muu “ ei ole enam vajalik . Punktidega 3 6 ja 3 7 täpsustatakse § 36 sätteid, mis käsitlevad Kaitseministeeriumile kuuluvat metsamaad, et kiirendada riigimetsas väljaõppe korraldamis t . MS -i § 36 lõike 1 punkti 1 kohaselt kasutatakse metsa riigikaitseks kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel kehtiva planeeringu järgi . Punkti ga 3 6 tehtav muudatus on tingitud relvaseaduse § 85 lõikes 3¹ sätestatust, mille kohaselt on võimalik asutada harjutusväli planeerimismenetlust läbimata. Sellistel juhtudel on edaspidi muudatuse kohaselt õigus väljaõpetamiseks kasutada riigimetsa Vabariigi Valitsus loal. Punkti ga 3 7 sätestatakse , et Kaitsevägi saaks oma ülesannete täitmiseks (alalise väljaõppe korraldamiseks) väljaspool harjutusvälja Kaitseministeeriumi valitsemisele kuuluvat riigimetsa kasutada, kui selleks tekib vajadus ja kui sellega ei tekitata metsakahjustusi. Muudatused on väikese mõjuga , lihtsustavad ning kiirendavad Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevust. Tegemist on maadega, mis kuuluvad Kaitseministeeriumile ning tavaliselt on planeeringud juba kehtestatud. Punktiga 3 8 jäetakse § 37 lõike 6 punktist 3 välja sõna „kinnistu“, sest katastriüksuse number on piisav kinnistu, s ealhulgas selle numbri tuvastamiseks. Mõju on väike, sest muudatus toob kaasa marginaalse arenduskulu IT-süsteemides. Punktidega 3 9 tunnistatakse kehtetuks § 38 . Sellest tulenevalt täienda takse tulumaksuseadust §-ga 56⁶ . Seotud § 3 muudatusega . Punktiga 40 täiendatakse § 41 lõiget 1 punktiga 3 . Vajalik on esitada metsateatis ka raadamise mõistes nimetatud „ muu tegevuse “ kohta, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (vt p 33). Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ja kasvuhoonegaaside arvestusele. Aastaks 2030 on Eestile seatud kasvuhoonegaaside eesmärk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF sektoris, mille järgi peab Eesti baastasemega (aastate 2016–2018 keskmine) võrreldes suurendama kasvuhoonegaaside sidumist või vähendama heitkoguseid 434 kilotonni CO 2 ekvivalendi võrra. Kui eesmärki ei suudeta täita, on vaja soetada heitkoguste ühikuid, lisaks tuleb edasisi eesmärke silmas pidades kompenseerida raadatud maa edasist võimetust süsinikku siduda ja elupaika pakkuda. Lähtudes 2024. a inventuuri märtsi esildisest ja selle inventuuri põhjal koostatud kasvuhoonegaaside prognoosidest (aastad 2023 – 2025), ei täida Eesti perioodi 2021 – 2025 kohustusi. Eesmärkide saavutamiseks tuleb riigil rakendada lisameetmeid, mis suurendavad süsinikuvaru, parandavad süsiniku sidumist ja vähendavad süsinikuheidet ning mida on võimalik kajastada KHG inventuuris. Muu tegevuse kohta metsateatist esitades rakendub ka raadamisõiguse tasu. Tasu on kehtestatud eesmärgiga kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime kahanemine maakasutussektoris ning toetada neid tegevusi, mis aitavad riigil säilitada talletatud süsinikuvaru ja suurendada süsinikusidumist, et LULUCF sektor täidaks seatud eesmärke. Punktiga 4 1 jäetakse § 41 lõikest 4 välja võimalus esitada metsateatis digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga. Kogu menetlusprotsess teatise saabumisest kuni väljasaatmiseni on ajakulukas, mistõttu on otstarbekas suunata see protsess võimalikult rohkem metsaregistrisse. Metsaomanikul, kel võib tekkida probleeme metsaregistris metsateatise esitamisega, on võimalus pöörduda Keskkonnaameti või metsaühistute poole. E-kirjaga esitatakse Keskkonnaameti andmetel ca 6% metsateatistest. Aastal 2023 esitas metsateatise e-kirjaga 1277 isikut. Selleks, et teatisi menetleda, on ametnikul tarvis metsateatiste blanketil olev info käsitsi sisestada metsaregistrisse. Metsaomanikud, kes seni on saatnud e-kirja ga digitaalselt allkirjastatud metsateatised, sisestavad nüüd need otse metsaregistrisse. Alles jääb võimalus esitada paberkandjal, kuna välisriigi kodanik ud , kellel ei ole digitaalse allkirjastamise võimalus t , saaksid siiski metsa majandada. Muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus, sest ära jääb andmete sisestamise ning kirjade ja e-kirjade saatmine, kuna andmed edastatakse metsaregistri vahendusel . Punktiga 4 2 täiendatakse § 41 lõiget 5¹ . Keskkonnaameti praktikas on ette tulnud olukorrad, kus maaomanik esitab riigilõivu alla mineva raieviisiga metsateatise ja maksab riigilõivu, kuid enne raietöödega alustamist selgub, et p ärast metsateatise kinnitamist on raiealale tekkinud loodusväärtus, mis välistab kavandatud raietöö te gemise . R iigilõivuseaduse §-s 15 puudub selleks alus ning Keskkonnaamet on sunnitud tegema keelduva otsuse, mis arusaadavalt põhjustab maaomanike le põhjendamatuid kulusid – seetõttu täpsustatakse riigilõivu tasumise aluseid. Punktiga 4 3 tehtav muudatus on seotud punkti ga 4 1 tehtava muudatusega, mille kohaselt ei saa e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud metsateatis t Keskkonnaametile enam edastada. Kui metsateatis on esitatud paberil , saadab Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie registreerimise kohta registriväljavõtte. Muul juhul edaspidi esitatakse metsateatisi ainult metsaregistri kaudu ning ka tagasiside omanikule tuleb registri kaudu. Punktiga 4 4 vähendatakse § 41 lõikes 13 nimetatud raieliike, mille puhul saab raietöödega alustada pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimist metsaregistris . T egemist on raieliikidega, mille mõju looduskeskkonnale on suurem. S äte tuleks sõnastada selliselt, et mitte piirata raieid, millele Riigikoh us ei ole 28.09.2023 haldusasjas 3-21-979 tehtud otsuses viidanud. Seetõttu on õiglane, kui kümnepäevane nn ooteaeg kohalduks ainult uuendusraietele ja raadamisele. Muud raied on hooldusraie, trassiraie, valikraie ning kujundusraie, mille puhul ei ole ooteaeg a vaja, kuna nende raiete mõju metsaökosüsteemile on väiksem . N äiteks kujundusraie puhul on oluline saavutada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärk. Ka metsakaitseekspertiisi alusel tehtavate raiete puhul on võimalik raietöödega alustada kohe pärast registreeringut metsaregistris, et tagada kahjustuse õigeaegne likvideerimine ning peatada n äiteks kuuse-kooreüraski levikut. Sätte jõustumisel arvestatakse suurema mõjuga raiete puhul kaasarääkimise võimalusega ja seda mitte üksnes rohevõrgustikega aladel. Kümne päeva möödumist ei pea ootama elutähtsa teenuse tagamise, inimese tervisele ja varale ohtlike puude eemaldamise eesmärgil ning r iigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra väljakuulutamisel. Punktiga 4 5 asendatakse § 41 lõikes 13² arv 12 arvuga 24, sest metsateatise kehtivusaeg on edaspidi 24 kuud. Pun ktiga 4 6 täiendatakse § 41 lõikega 13 4 , et riik saaks kiiremini ülevaate raiete asukohtadest ja ulatusest. Raiete tegemisest antakse teada metsaregistris kas märkega, et töö on tehtud, või esitatakse raiutud metsaosa kohta Keskkonnaagentuurile metsaregistrisse kandmiseks uued inventeerimisandmed. Kui metsaomanik ei ole huvitatud uute inventeerimisandmete tellimisest , on võimalik teha metsaregistris märge kahe kuu jooksul pärast raietegevuse lõpetamist . Metsa inventeerimine on endiselt tegevusloaga tegevus , seega peab lähtuma uute inventeerimisandmete esitamisel seadus es sätestatud tingimustest. Teavitama peab, kui on lõpetatud § 28 lõike 1 punkti de 1 – 3 tegevused, puude ja põõsaste langetamine, langetatud tüvede laasimine või tüvede järkamine . Metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu (MS § 28 lg 1 p 4 ) on loetelust väljas seetõttu, et seaduse kohaselt võib seda teha ka hiljem kui 24 kuud pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Metsaregistrisse ehitatakse ka teavitusteenused, mille abil on võimalik meelde tuletada, et riik ootab infot tehtud tööde kohta. Kui raietööd on tehtud , kuid märget ei ole, on võimalik võtta isik vastutusele metsa majandamise nõuete rikkumise eest (§ 70). MS -i § 70 süüteo koosseis on metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumi ne , välja arvatud §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudel. Tegemist on laia ulatusega sättega ja kõik nimetatud nõuded kuuluvad MS -i peatüki „Metsa majandamine“ erinevatesse jagudesse . Eelnõuga täiendatav MS -i § 42 on jaos „ Metsakaitse “ nagu ka § 41, mis käsitleb metsateatise esitamist raieks ja olulisest metsakahjustusest teavitamiseks. Mõlema tegevuse rikkumine oleks MS -i § 70 kohane süüteokoosseis, kui tegemist ei ole MS -i §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudega (tihti vastab metsateatist esitamata tehtud raie § 68 koosseisule). Keskkonnaametil on võimalik teavituse alusel teha otsuseid järgmiste metsateatiste menetlemisel. Samuti on võimalik tehtud raiete korral teha riskipõhist järelevalvet metsa majandamise nõuete täitmise üle. Punktiga 4 7 tunnistatakse kehtetuks § 43 lõige 1 ¹ , mis ei ole enam asjakohane. Kehtiv seadus nõuab, et RMK koostab tema valitseda olevate metsade kohta metskondade või muude majandamisüksuste kaupa vähemalt igaks kümneks aastaks metsamajandamiskava . Metsa korraldamise juhendi kohaselt peab metsamajandamiskava sisaldama §-s 21 sätestatud nõudeid, nagu tiitellehte, temaatilisi kaarte, metsa takseerkirjeldust jms. Tegelikkuses peetakse riigimetsas ressursi üle arvestust elektrooniliste s andmebaaside s , mi s tõttu seaduse säte ei ole enam asjakohane . Punktiga 4 8 tunnistatakse § 43 lõige 3¹ kehtetuks, sest t eadus- ja arendustegevus t käsitletakse laiemalt peatükis 2 ja seadust täiendatakse §-ga 10¹. Volitusnormi asukohta muudetakse, kuna t eadus- ja arendustegevus ei pruugi toimuda vaid riigimetsas. Metsandusõppega tegeleb Eesti Maaülikool ja Luua Metsanduskool , seega puudutab muudatus teadaolevalt kahte suuremat asutust, kellel võib tekkida vajadus taotleda er andit . Mõju töökoormusele võib pidada väikeseks. Punktiga 4 9 muudetakse § 45 lõiget 5. Edaspidi määrab valdkonna eest vastutav minister metsa korraldamise juhendi alusel raiepindalad puuliigiti . Kehtiva seaduse kohaselt määrab minister igal aastal RMK- le järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala. Sõna „optimaalne“ on sisult määratlemata subjektiivne õigusmõiste ja tekitab erinevaid tõlgendamisvõimalusi uuendusraiete pindala suuruse määramisel. Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat, sest ka praegu kehtestatakse uuendusraie pindala viieks aastaks, mistõttu ei ole mõtet seda igal aastal uuesti määrata. Mõju on väike, sest metsa korraldamise juhendist lähtudes arvutatakse arvestuslank kümne aasta kohta, võttes arvesse küpsete ja valmivate puistute olemit. Viie aasta kohta raiemahu kehtestamine annab piisava puhvri õigeaegseks reageerimiseks muutustele metsas. Punkti s 50 sätestatakse § 45 lõikes 5¹ tingimused, millistel juhtudel võib valdkonna eest vastutav minister muuta uuendusraie pindala, mis on kehtestatud viieks aastaks. Pindala muutmise vajadus võib olla tingitud küpsete metsade kaitse alla võtmisest. Mingil määral võib selle põhjuseks olla ka raadamiste maht, lähtudes riigi eriplaneeringutest (näiteks riigikaitse valdkond). Ulatusliku metsakahjustuse puhul on lähenemine paindlik ja mõiste „ulatuslik“ sisustatakse iga kord, kui tuvastatakse suurem metsakahjustus (analoogne hädaolukorraga). Keskkonnaamet või RMK annab teada, et on tekkinud märkimisväärne kahju. Lisaks võib valdkonna eest vastutav minister muuta uuendusraie pindala ka olukorras, kui määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita metsa seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigi kohustusi. Metsade osakaal saab väheneda majandusmetsade olemi alt väljaviimise teel (looduskaitse eesmärgil, suured riiklikud taristuobjektid) või seda vähendab metsa oluline kahjustus (suur torm, kuuse kooreürask, männivaksik, külmaliblikas vms). Kui on põhjust eeldada, et arvestuslangi arvutamise aluseks olev pindala väheneb, siis tuleb hinnata , kas vähenemisel on mõju ja milline see mõju on. Uuendusraie pindala (arvestuslangi) arvutamise aluseks on küpsete (+ valmivate I ja II vanuslangi puhul) metsade olem. Eeldatavalt sellises mahus uuendusraie aluseks (küpsed metsad) oleva metsa osakaal ei muutu ilma looduskatastroofita. Küpsete puistute pindala arvutatakse eraldise pindalade liitmise teel. Eraldiste pindala kohta andmed võetakse metsaregistrist. Punktiga 5 1 tunnistatakse kehtetuks § 45 lõige 6, sest tegemist on ministeeriumi haldusalas oleva asutusega ning seaduse tasandil ei ole tarvis määrata, et ministeerium kooskõlastab oma haldusalas oleva asutusega raiepindalad. Punktiga 5 2 täiendatakse § 4 7 lõikega 6 , lisades metsaseadusesse omaniku ootuste ga arvestamise. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab omanike ootused ja vajaduse korral muudab neid. Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-s 88 sätestatakse riigi osalusega äriühingu juhtimise erisused, mille hulgas on ka äriühingule omaniku ootuste kehtestamine. Riigimetsa Majandamise Keskus on riigitulundusasutus. Riigivaraseaduse § 2 lõike 4 kohaselt kohaldatakse riigitulundusasutuse valduses oleva riigivara valitsemisel riigivara seadust tema kohta eriseaduses sätestatud erisusi arvestades , mistõttu on metsaseaduses omaniku ootuste ga arvestami se sätestamine õigustatud. Punktiga 5 3 tunnistatakse kehtetuks § 49 lõike 7 punkt 10, sest nõukogu pädevusest tuleks välja jätta ülesanded, mis ei ole seotud RMK tegevuse planeerimise, juhtimise korraldamise ja järelevalvega juhatuse tegevuse üle (vt § 49 lg 1). Ka avalikus teenistuses on teenistujate palgajuhendi, mille osa on palgaastmestik, kehtestamise pädevus asutuse juhil, mitte Vabariigi Valitsusel või valdkonna eest vastutaval ministril (ATS § 64 lg 4). See l isatakse RMK põhimääruses juhatuse pädevusse. Punktiga 5 4 muudetakse § 60 lõi kes 1 punktides 1 ja 2 vara võõrandamise otsuse tegemisega seotud piirmäära si d. Vara võõrandamise otsustab RMK juhatus või nõukogu , lähtudes vara harilikust väärtusest. Otsustamise aluseks oleva vara hariliku väärtuse piirmäärad sätestatakse RMK põhimääruses . Kehtivas seaduses sätestatud hariliku väärtuse piirmäära alusel otsustuspädevuse jaotamine ei ole enam põhjendatud. Summad on samad alates 1999. aastast (euro tulekul teisendati kroonid eurodesse) ning põhjusta vad ebaotstarbekat töökoormust nõukogule . Kehtiva seaduse kohaselt otsustab vara võõrandamise nõukogu, kui vara väärtus on 32 000 eurot, väiksema väärtuse puhul juhatus. Muudatuse tulemusel tõstetakse vara võõrandamise piirmäär a selliselt, et nõukogu pädevuses oleks otsustamine alates vara väärtusest üle 1 2 0 000 euro. Alla selle piirmäära on vara võõrandamise otsus juhatuse pädevuses. Punkti ga 5 5 muudetakse RMK poolt vara omandamise re egleid , andes võimaluse samaväärsete õiguste ja kohustuste teostamisel rakendada samaväärseid volitusi , nagu on seadus e § 64 l õigetes 1 ja 2. Muudatus on vajalik näiteks metsamajandamiseks vajalike juurdepääsude loomiseks . Ehk olukord, kus püsiva t juurdepääsu (tee servituut) on vaja metsamaterjali väljaveoks. Sellises olukorras saab anda volitus e isikutele, kes vahetult servituutide loomise/kokkuleppimisega tegelevad. Kehtiva sead u se korral peab seda aga tegema juhatus. Punktidega 5 6 – 58 kehtestatakse juriidilistele isikutele uued trahvimäärad. Metsaseaduse vastutussätted kehtivad muutmata kujul alates seaduse vastuvõtmisest 2006. aastal. Vahepeal on muudetud korduvalt karistusseadustiku (edaspidi KarS ) § 47 lõiget 2, mis sätestab juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalse määra . 2021. aastast alates on rikkumiste arv kasvanud. 2021 2022 2023 2024 32 39 52 49 Kasvule pööramine näitab, et karistused ei ole mõjusad. Suurema mõjuga rikkumised ehk keskkonnakahju põhjustanud rikkumised on mõnevõrra tõusnud 2021 – 5, 2022 – 14 ja 2023 – 17. Keskkonnale suurema mõjuga rikkumiste ühtlane tase näitab, et rikkumisega kaasnev karistus pole piisavalt motiveeriv seaduse nõuete täitmiseks. Paljudel juhtudel on rikkumisest saadud puidu tulu suurem rikkumise eest määratavast karistusest. Praegu kehtivad maksimaalsed rahatrahvimäärad 2000–3200 eurot ei ole 18 aasta jooksul kasvanud sissetuleku id ja elukallidus t arvestades enam mõjusad. Karistusõiguse põhimõtte kohaselt ei tohi rikkumine end ära tasuda. Metsa majandamine on peamiselt kasumi teenimisele suunatud tegevus, mistõttu võivad praegused karistusmäärad tekitada metsa majandajal e kiusatust rikkuda metsaseadusega kehtestatud reegleid, kui rahatrahvi tasumine osutub majanduslikult odavamaks. Seega on otstarbekas tõsta juriidilise isiku maksimaalsed karistuse määrad vahemikku 50 000–1 0 0 000 eurot. Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole põhjendatud ka seetõttu, et paigast on nihutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratavate maksimaalsete karistuste proportsioonid. Füüsilisele isiku maksimaalne karistuse määr metsaseaduses on kuni 300 trahviühiku, mis on ka KarS -i alusel maksimum määr. Juriidiliste isikute maksimaalne karistuse määr on KarS - i kohaselt kuni 400 000 eurot. Füüsilisele ja juriidilisele isikule ette nähtud maksimaalne karistusmäär peaks omavahel korreleeruma, kuivõrd maksimaalse karistusmäära sätestamisel nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul peab arvestama nii kaitstavat õigushüve kui ka eri- ning üldpreventiivseid mõjusid . Maksimummäära tõstmine ei tähenda, et pärast määra tõstmist hakatakse maksimummäära rohkem või kergekäelisemalt määrama. Väärteo eest karistuse määramisel kehtivad samad reeglid, mis kuritegude puhul , ning karistuse määramise juhised ja loogika võimaldavad maksimummäära kohaldada vaid juhul, kui esinevad raskendavad asjaolud, puuduvad kergendavad asjaolud ja tegemist on nn saririkkujaga. Seni on maksimummäära kasutatud mõnel korral . Karistus mõist etakse KarS - i § 56 ning Riigikohtu praktika väga kindlate reeglite järgi. Ke skkonnaamet lähtub viidatud alustest. Väärteomenetluste kvaliteeti kontrollitakse, korraldatakse koolitusi ja välistatud on ametnike suva karistuse määramisel. Maksimaalse karistusmäära tõstmine võimaldab kohaldada teo raskusele ja iseloomule vastavat karistust. Kergete rikkumiste korral jäävad karistused endiselt sümboolsetesse summadesse, samas tulu saamise eesmärgil toime pandud teo eest on võimalik rakendada karistust, mis on kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi end ära tasuda. Kedagi ei karistata, kui ta ei ole toime pannud rikkumist. Kui isik on toime pannud rikkumise teadmatusest (ettevaatamatus hooletuse vormis), on seda karistuse määramisel võimalik arvesse võtta. Trahviühiku suurendamine ei viita siiski üheselt kriminaalpoliitika karmistamisele, kuna trahv on üks võimalik väärteomenetluse tulemus teiste seas. Aastal 2015 võeti vastu väärteomenetluse seadustiku muudatus, mis lubab vähetähtsa teo puhul jätta menetluse alustamata ning piirduda suulise hoiatamisega. Sama s täpsustati võimalust lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel, kui isiku süü pole suur ning menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Selleks, et vältida riigi või kohtute omavoli, on karistamisele kehtestatud väga selged reeglid, millest nii kohus kui ka kohtuväline menetleja on kohustatud kinni pidama. KarS - i § 56 l õike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel koh us või määramisel kohtuväli ne menetleja arvesta b: - kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ; - võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja - õiguskorra kaitsmise huv e . Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt tuleb karistuse määramisel kaalumist alustada sanktsioonimäära keskmisest, sellele on kohustuslik lisada või võtta maha karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud (loetletud KarS §-des 57 ja 58) ning seejärel hinnata süüd suurendavate ja vähendavate asjaolude esinemist, milleks on varasema karistatuse olemasolu või puudumine, rikkumise ulatus, rikkumise kestvus, rikkumisega tekitatud kahju, rikkumisega saadud (konkurentsi)eelis, isiku käitumine pärast rikkumist, isiku käitumine süüteomenetluse ajal, samuti menetleja hinnang, kui suur on tõenäosus, et isik võiks tulevikus analoogseid rikkumisi toime panna , ja milline karistus täidaks ka üldpreventiivselt teistele valdkonnas tegutsevatele isikutele hoiatavat eesmärki. Kuivõrd karistuse määramine käib kindlate reeglite järgi, siis maksimaalset võimalikku karistusmäära saab rakendada üksnes juhul, kui esinevad ainult karistust raskendavad asjaolud, süüd suurendavad asjaolud ja varasemad karistused on näidanud, et need ei ole mõjutanud isikut õiguskuulekalt käituma. Seega peavad karistuse raamid olema sellised, et ka maksimaalset määra rakendamata on võimalik määrata karistus, mis välistaks rikkumise majandusliku tulususe. Punktiga 56 tõstetakse § 68 lõikes 2 trahvimäärasid metsa, puude ja põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise ning kahjustamise korral. Kirjeldatud rikkumise mõju võib olla väga suur, kuna sätte alla kuulub ka raieõiguseta raie ja metsateatiseta raie, mille puhul näiteks olukorras, kus keskkonnakahju puudub (raieküps mets), võib ulatuslikuma raie puhul majanduslik kasu ulatuda kümnete tuhandete eurodeni. Kuna eelnõu kohase seaduse ga tuuakse lageraie pindala ülempiir madalamaks, viie h ektari peale, on senisest suurem tõenäosus ja oht üle lubatud piiri raieteks. Iga raiega keskkonnakahju ei teki, kuid sellest võivad tekkida olulised kitsendused naaberkinnistute omanikele. Nimelt on juhtumeid, kus kõrvuti kinnistutel kasvab raieküps mets, üks omanik raiub oma kinnistul ilma metsateatist esitamata viie hektari suuruse langi, kõrval asuva kinnistu omanik, kuigi esitas teatise, ei tohi raiuda, kuna tema raiega tekiks lubatust suurem lageraielank. Arvestades asjaolu, et kuni viie h ektari sel lageraielangil tekiks keskmist hektari tagavara kasutades tulu ca 60 000 eurot ja karistuse arvutamisel alustatakse kaalumist keskmisest, mis on antud juhul 5 0 000 eurot, siis on maksimummäär (1 0 0 000 eurot) igati proportsionaalne selle koosseisu raskema teo iseloomuga. Punktiga 57 tõstetakse § 69 lõikes 2 trahvimäärasid raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest. T oiminguid raieõiguse, metsamaterjali ja raieks andmisega teevad nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Valdavalt teevad raiet (puude langetamist ja kokkuvedu ) juriidilised isikud. Üks raieõigust tõendav dokumen t on metsateatis ning üks enamlevinud rikkumis test on raie metsaosas, mille raieks ei ole esitatud metsateatist. Raieõiguse kontrollimise kohustuse täitmata jätmisel ei saa osapooled olla veendunud, et raie on metsaosas lubatud . See toob kaasa võimaluse, et osaletakse ebaseaduslikus metsaraies ja saadud metsamaterjali turule laskmises. Selle sätte alla liigituvad ka näiteks tehingud varastatud või ebaseaduslikult raiutud metsamaterjaliga, mistõttu on võimalik teenida suurt tulu ka sättes kirjeldatud rikkumistega. Uueks maksimummääraks kehtestatakse 50 000 eurot. Pakutud trahvimäär on 1/ 2 raskeima süüteokoosseisu (ebaseaduslik raie) trahvimäärast (1 0 0 000) ja igati proportsionaalne. Punktiga 58 tõstetakse § 70 lõikes 2 trahvimäärasid metsa majandamise nõuete rikkumise eest. Raie ks (puude langetamine ja metsamaterjali kokkuvedu ) kasutatakse peamiselt juriidilise isiku teenust. Selle sätte peamis ed rikkumis ed on maaomaniku nõusolekuta võõra metsa kasutamine metsamaterjali kokkuveoks , metsamaterjali kokkuveol metsamulla kahjustamine sügavamalt kui 30 cm, metsamaterjali kokkuveol kasvavate puude kahjustamine, ja lageraielangil säilikpuude puudumine. Suuremas ulatuses kasvavate puude kahjustamine ja metsamulla lubatust sügavalt kahjustamine põhjustab kahju keskkonnale. Lageraielangil säilikpuude puudumine halvendab mitmekesisuse säilimist ja pikendab mitmekesisuse taastumist. Uueks maksim aalseks trahvimääraks kehtestatakse 50 000 eurot, mis on 1/ 2 raskeima süüteokoosseisu (ebaseaduslik raie) trahvimäärast ning seega ka igati proportsionaalne. Punktiga 59 sätesta takse tingimused olukorra ks , kus istandik on juba rajatud enne seaduse muudatuse jõustumist. Juba rajatud istandiku saab metsaregistrisse kanda juhul , kui ala vastab kehtivas metsaseaduses sätestatud istandiku määratlusele - puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa-ala ei ole kantud maakatastrisse metsamaana. Kui puude keskmine vanus ületab kümme aastat või ala on juba kantud metsamaana metsaregistrisse, siis sellel alal kehtivad juba metsaseaduse sätted ning tuleb lähtuda metsaseaduses metsa majandamise kohta sätestatust . Punktiga 60 täiendatakse seadust §-ga 80¹, sätestades majandusmetsade osakaalu järelhindamise kohu s tuse. H iljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks analüüsib Kliimaministeerium majandusmetsade osakaalu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju. Kui majandusmetsade osakaal metsamaast on käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud osakaalust rohkem kui ühe protsendi võrra väiksem või suurem, esitab Kliimaministeerium ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. § 2. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduse s tunnistatakse kehtetuks § 8 1 lõike 5 punkt id 1 ja 3 . Muudatus on seotud eelnõu punktiga 3 4 , mis tunnistab kehtetuks metsaseaduse § 32 lõike 2 punkti 2. Nimetatud tegevus on edaspidi trassiraie hulgas, kuna puudutab raadatud alade hooldamist . § 3 . Tulumaksuse a duse muutmine Metsamaterjali ja raieõiguse müügiinfol on peaasjalikult maksualane informatiivne eesmärk – füüsilise isiku tulude kindlakstegemine. Kuna vastav teatis esitatakse üks kord aastas, siis juriidilisest isikust ostjate (ning müüjate) maksuriskide igakuiseks analüüsimiseks ei saa Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA ) esitatavatest andmetest olulist informatsiooni. Seega on teatise esitamise nõue käibemaksukohustuslasest ettevõtja jaoks halduskoormav ning MTA jaoks tarbetu. Teatisega esitatud andmeid saab MTA kasutada füüsilise isiku tulude kindlakstegemiseks, mis on ka jätkuvalt oluline ning aktuaalne. Seetõttu sätestatakse r aieõiguse või metsamaterjali ostutehingu teatis tulumaksuseaduses. Üksikasjalik teabe esitamise kord ning andmestik reguleeritaks valdkonna eest vastutava ministri (rahandusministri) määrusega. Füüsiliselt isikult metsamaterjali või raieõigust ostev isik esitaks MTA-le ostetud metsamaterjali või raieõiguse kohta deklaratsiooni. Kuna nii äriühingud kui FIE-d on raamatupidamis- ja maksuarvestuskohustusega, peame mõistlikuks, et teatis metsamaterjali või raieõiguse ostu kohta esitatakse elektrooniliselt. Sellest tulenevalt tunnistada metsaseaduse § 38 kehtetuks ning täiendada tulumaksuseadust §-ga 56⁶ . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Mõju valdkond – mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju kirjeldus 70% majandusmetsade eesmärgi kehtestamine (p unkt 3) ei muuda kestliku metsa maja nd amise põhimõtteid. Metsaseadus kohustab metsi majandama säästvalt, tagades elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ning loob ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse . Metsaseaduses on kehtestatud metsa uuendamise kohustus, piirangud raievanusele ja raie pindalale. Need jäävad endiselt kehtima ja tagavad metsamaa püsimise ja uuenemise. Mõju võib avalduda , kui l ooduskaitseseaduse kohaselt on vaja kaitse alla võtta suuremaid metsa- alasid. SMI 202 4 andmetel on majandusmetsade pindala 1,65 mln ha, mis moodustab kogu metsamaa pindalast 70,2% (suhteline viga +- 1,7%). E t mõjutada majandusmetsade pindala , tuleks võtta kaitse alla veel ligi 23 500 he ktarit. Eelnõus on kavandatu d ka paindlikkuse komponent. Selleks, et oleks tagatud koo s kõla erinevate rahvusvaheliste kohustustega , hindab Ke skkonnaamet ka praegu kaitsealade kaitse tulemuslikkust ja tõhusust ning tegeleb paralleelselt ka kaitsealuste objektide kaitse alt välja arvamisega . Puu- ja põõsaistandik Punkti de ga 5 ja 6 kehtestatakse sätted istandike rajamiseks ja majandamiseks. Istandike rajamisega ei kaasne olulisi mõjusid võrreldes kehtiva korraga. Istandik k u on ka praegu võimaldatud raja da mittemetsamaale ja seda on mõnda aega juba tehtud. Seetõttu ei saa öelda, et sätestatu puhul o n tegemist põhimõttelise muudatusega. Eelnõu kohase seaduse ga piiritletakse alasid , kuhu istandik rajad a , et loodusväärtused oleksid hoitud ja ning toidujulgeolek tagatud. Istandikud on kavas rajada aladele, mis ei ole määratud suure looduskaitselise väärtusega aladena ega o le loetud väärtuslikuks põllumajandusmaaks, maastikuks või püsirohumaaks. Samuti ei toimu istandike rajamist poollooduslike koosluste arvelt. Eesti Maaülikool on praeguste isandike mõju elurikkusele uuri n ud . Mõju elurikkusele ja maastikele sõltub istandike planeerimisest, puuliigi valikust ja majandamisvõtetest. Hoolikas planeerimine võimaldab vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid ning suurendada positiivseid mõjusid elurikkusele ja maastike mitmekesisusele. Samuti lisavad istandikud maastikele mitmekesisust, aidates kaasa ökoloogiliste koridoride loomisele ja fragmentatsiooni vähendamisele . Bauhus jt (2010) rõhutavad, et istandikud võivad täiendada maastiku struktuuri ning toetada elurikkust laiemal t . Teadusuuringud Eestis näitavad, et istandike rajamine mahajäetud põllumajandusmaadele võib suurendada elurikkust võrreldes nende alade praeguse seisundiga. Näiteks Lutter jt (2023) leidsid, et kasemetsade istandike mullaseente mitmekesisus sarnaneb looduslike metsade omale . Eestis publitseeritud teadustööd toovad välja, et istandikud ei vähenda mulla viljakust , sealhulgas ei halvene mulla elustik . Lisaks eemaldavad istandikud mullast olulise koguse raskmetalle . Istandike rajamine kasutusest välja jäänud vähemviljakatele põllumajandusmaadele võib olla keskkonnale kasulik, aidates suurendada elurikkust ja parandada maastiku mitmekesisust , ilma et see kahjustaks olemasolevaid poollooduslikke kooslusi või karjatamisvõimalusi. Monokultuursete istandike rajamine on vaid üks võimalus istandike maakasutuseks . Eestis tehtud teadusuuringu te kohaselt on monokultuursete istandike rajamine mahajäetud põllumajandusmaadele tõhus viis nende alade taastamiseks ja säästvaks kasutamiseks, aidates parandada mulla omadusi ja toetades elurikkuse taastumist. Kindlasti peaks omanik kaaluma erinevaid riske monokultuure rajades, seda ka eelkõige võimalike haiguste leviku valguses. Seetõttu kaalume koos metsastamise meetme väljatöötamisega anda suuniseid ka vastupidavamate istandike rajamisele. Teadusuuringud toetavad seda lähenemist, rõhutades, et istandike rajamine kasutusest välja jäänud aladele aitab vältida survet looduslikele kooslustele . Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et istandike rajamine mahajäetud või madala tootlikkusega maadele võib olla keskkonna le ja ka majanduslikult kasulik, ilma et see kahjustaks põllumajandust . Istandikel võib olla mõju veekeskkonnale, veerežiimile ja ümbritsevale elustikule intensiivsema maakasutuse tõttu. I standikku ei saa rajada soomuldadega, rannikumuldadega aladele ja ammendunud turbakarjääridele, kus neil võib olla oluline negatiivne mõju elustikule, veele ja mullale. Kliimakindla majanduse seaduse seletuskirja alusel võimaldab 250 hektari istandike rajamine siduda perioodi l 2025 – 2030 keskmisel t 2171 t CO 2 ekv aastas. Kujundusraie poollooduslikul kooslusel Punktiga 2 6 luuakse võimalus kasutada kujundusraiet ka Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt. Muudatuse kohaselt saavad maaomanikud võimaluse taastada infosüsteemis märgitud poollooduslikke kooslusi ka väljaspool kaitstavaid alasid. Poollooduslike koosluste hooldamise eesmärk väljaspool kaitstavaid alasid on parandada sidusust elupaikade vahel. Elurikkuse säilimiseks on vaja , et elupai gad on piisav a pindala ga ja sidus ad – hästi toimiv elupaigavõrgustik –, mistõttu peavad loodusväärtuste säilimisele kaasa aitama ka maastikud väljaspool kaitstavaid alasid. Muudatusel on positiivne mõju poollooduslike koosluste säilitamisele ja taastamisele. Raielangi pindalal vähenemine V ähen datakse maksimaalset lageraielangi pindala kuni viie hektarini senise seitsme hektari asemel) ( p-d 29 ja 30 ) . Muudatusel on positiivne mõju looduske s kkonnale. Väiksemad raielangid toetavad metsaelustiku taastumist, aitavad säilitada elupaikade sidusust ning metsamaastiku mitmekesisust. Samas võib muudatus tuua kaas a ajutise rai e surve suurenemise, kuna hetkel on lubatud raie suuremal pinnal . Siiski tuleb arvestada, et raie lubamisel lähtutakse ka kõrval asuvatest lankidest ja nende uuenemisest, mistõttu ei pruugi raie osutuda võimalikuks. Raadamine Punktiga 3 2 on täiendat u d raadamise mõistet „muu tegevusega“ . Kui juba on otsustatud raadamise tegemine , siis muu tegevuse li s amine raadamise mõistesse ei mõjuta eraldi l ooduskeskkonda. Seni kehtinud raadamise mõiste kohaselt tehakse raadamist eesmärgiga kasutada maad muul otstarbel kui metsa majandamine. Seega on raadamisel kui tegevusel pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele ja kasvuhoonegaaside arvestusele . Karistusmäärad juriidilistele isikutele Punktidega 5 6 – 5 8 kehtestatakse uued trahvimäärad juriidilistele isikutele. Tegemist on ennetava meetmega vähendamaks võimalikku kahju keskkonnale või ka metsaomanikele. Mõju valdkond – mõju majandusele ja regionaalarengule Mõju sihtrühm – metsaomanikud ( li gi 104 000) , metsakorraldusettevõtted ( ligi 60 ) . 70% majandusmetsade eesmärgi kehtestamine (p unkt 3) Mõju on positiivne. M etsaomanik ud on avaldanud soovi fikseerida majandatavate alade protsent, kuna piirangute kasv on viimastel aastatel tekitanud metsandussektoris suurt ebakindlust, mis omakorda mõjutab turu stabiilsust. Selge ja läbipaistev otsus aitab meil kindlalt planeerida ja hoida metsanduse kui majandusharu jätkusuutlikkus t . Ernst & Young Baltic AS -i ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu koostöös valminud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs (edaspidi EY analüüs ) näitab, et metsa- ja puidusektoril on oluline roll pealinnaregioonist väljaspool asuvate piirkondade majandusarengus. Näiteks moodustas sektori loodud lisandväärtus 2022. aastal 32% Kesk-Eestis ja 26% Lõuna-Eestis loodavast kogulisandväärtusest. Samuti andis sektor 15% Kesk- ja Lõuna-Eesti töökohtadest. Metsa- ja puidusektori (sh metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus) panusel loodi 1,15 miljardi euro väärtuses maksutulu (sh otsene, kaudne, kaasnev mõju). Seejuures sektori otsene maksutulu oli 2022. aastal ligikaudu 565 miljonit eurot. Metsasektor on väga tähtis tööandja maapiirkondades. Seda iseloomustab asjaolu, et OSKA uuringu andmetel töötab t ervelt 43% sektori hõivatutest Lõuna-Eestis, 18% Kesk-Eestis ning 14% Lääne-Eestis Puu- ja põõsaistandik Istandike rajamist täpsemalt reguleerivad sätted (p unkt id 5 ja 6 ) annavad maaomanikele investeerimiskindluse ja võimaluse suurendada oma tulusid. Tööhõive mõttes võib istandike rajamine ja hiljem nende majandamine luua uusi võimalusi kohalikele elanikele ning metsandussektoris tegutsevatele ettevõtetele. Uute töökohtade loomine ja metsandussektori arendamine aitavad kaasa piirkondade jätkusuutlikule arengule . Istandike rajamine on planeeritud peamiselt vähemviljakatele ja kasutusest välja jäänud põllumajandusmaadele jm maadele, mis ei sobi intensiivseks põllumajanduseks või ei ole nii olulised maastike kaitseks või elurikkuse toetamiseks . Need alad on sageli kesise mullaviljakusega, väikese pindalaga või asuvad taristutest eemal, mistõttu ka nende põllumajanduslik kasutamine ei ole majanduslikult tasuv. Uuringud Eestis näitavad, et sellistele maadele istandike rajamine on efektiivne viis maa kasutamiseks, ilma et see konkureeriks kõrge viljakusega põllumajandusmaadega . Keskkonnaagentuuri koostatud HYPERLINK "https://pilv.envir.ee/index.php/s/F7PYFPfsFmExm9W" analüüs „2024 A sendusmetsastamine “ – selles k asutatud metoodika alusel leiti, et asendusmetsastamiseks potentsiaalseid alasid võiks olla kokku 79 745 ha ulatuses , moodustades ligi 8% k asut uses olevast põllumajandusmaa st . Kuivõrd eelnõu s on istandike tingimus i täpsustatud , siis võib eeldada, et sobilikke alasid istandike jaoks on mõnevõrra vähem. Seda eelkõige kasutuses ja toetusaluse põllumajandusmaa ja üldplaneeringute s kajastatud väärtusliku põllumajandusmaa tõttu . Analüüsis kasutatud tingimustes lähtuti kahe eelneva aasta jooksul väljastatud toetustest, seaduseelnõus on selleks tingimuseks viis aasta t . Samuti kasutati analüüsis maakonnaplaneerigu andmeid väärtusliku põllumajandusmaa kohta, eelnõu seletuskirja kohaselt lähtutakse esmalt üldplaneeringust ja selle puudumisel maakonnaplaneeringust. Kuna istandikke suunatakse rajama maadele, mis ei ole aktiivses põllumajanduslikus kasutuses, ei vähene põllumajandustootjate kasutuses olev kõrge viljakusega maa-ala. Seega ei kaasne istandike rajamisega negatiivset mõju põllumajandustootmisele ega toidujulgeolekule. Kui istandike rajamisel säilib maa põllumajanduslik kasutusklassifikatsioon, on vajaduse korra l võimalik maa taas kasutusele võtta põllumajanduslikuks tootmiseks. See tagab põllumajandustootjatele paindlikkuse tulevikus maa kasutuse üle otsustamisel. EUDRi juhen ddokument (C/2025/4524) käsitleb eraldi „ põllumajandusliku kasutamise“ juhtumeid. Seega lähtume juhend dokumendis toodud põhimõttest põllumaale rajatud istandiku aluse maa-ala uuesti kasutusele võtmise põllumajanduslikuks kasutamiseks ja sh veiste kasvatamiseks. Eelnõu punkt is 5 on sätestatud, et istandik rajatakse mittemetsamaale ja punktis 6 on loetletu d istandiku rajamise tingimused. Tingimuste s tuleneb , et istandiku rajamiseks sobiv maa-ala ei ole viimase 5 a asta jooksul saanud põllumajandustoetusi ega ole väärtuslik põllumaa või väärtuslik püsirohumaa. S ellest järeld ub , et istandiku rajamine on kavandatud eelkõige sellisele põllumajandusmaa le, mis on mingil põhjusel tootmisest kõrvale jäänud või ajutiselt kasutusest välja jäänud . Sellist maa-ala on põhjendatud käsitleda analoogselt ajutise kesa all oleva maaga. Euroopa Komisjoni EUDR i juhenddokumen di punkt is 11.4a selgitatakse m õiste t „põllumajanduslik kasutamine“ ning tuuakse välja, et tootmisest kõrvalejäetud põllumajandusmaa ja ajutise kesa all olev maa kuuluvad EUDR tähenduses põllumajandusliku maakasutuse alla. Juhend dokumendis on täpsustatud põllumajandusliku kasutuse alla kuuluvad maakasutuskategooria d EUDRi mõ istes. Sellest lähtuvalt kohaldatakse põllumajandus maale rajatud istandike puhul järgmist lähenemist, et kui piisavalt veenvate tõenditega on võimalik tõendada, et i) maatükk oli eespool kirjeldatud „põllumajanduslikus kasutuses“ enne 31. detsembrit 2020 ning ii) tootja otsustas enne või pärast nimetatud kuupäeva istutada sellele maa tükile lühikese raieringiga madalmetsa või võttis kohustuse maad ajutiselt metsastada , ning iii) see maa ei kuulu metsamajandamiskava kohaldamisalasse ega sellise seaduse alla, millega nõutakse selle maatüki puhul metsamajandamist või metsa kaitset, siis loetakse EUDR i tähenduses, et see maatükk jääb põllumajandusliku k s kasut amiseks . Sellisel juhul võib tootja jätkata sellel maatükil põllumajanduslikku tegevust k a pärast istandiku rajamist või selle likvideerimist . Istandiku likvideerimisel on raadamine EUDR i tähenduses lubatud nin g istandikust pärineva puidu turustamine on lubatud, kuna EUDR i kohaselt käsitletakse istandikku metsana, mis asub põllumajanduslikul maal . P ärast põllumajandus maale rajatud istandiku likvideerimist on võimalik maa-ala taas kasutusele võtta põllumajandusliku ks otstarbeks , sealjulgas veisekasvatuseks. Sellisel juhul jääb maa EUDR i mõttes põllumajandusl ikku kasut usse ning tootja võib jätkata tavapärast põllumajanduslikku tegevust. Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel oli Eestis 2023. aastal kokku 988 000 h ektarit kasutatavat põllumajandusmaad, millest 72% oli põllumaa, pea 28% püsirohumaa, 0,4% püsikultuurid ja 0,3% koduaed. 12% püsirohumaast ehk 3% kogu kasutatavast põllumajandusmaast on siiski tootmiseks mittekasutatav hooldatav püsirohumaa. Seega on Eestis võrreldes EL i keskmisega tunduvalt rohkem tootmiseks mittekasutatavat, kuid heas põllumajanduslikus ja keskkon na poolest korras hoitavat maad, mille eest saadakse ka ELi toetusi (ELi keskmine 2020. aastal oli 3,8% püsirohumaast). Maaülikooli pikaajalise teadustöö tulemused näitavad, et istandikud kasvavad viljakatel muldadel kiiresti, ületades kasvukiiruses oluliselt metsamaa puistuid. Kehvema viljakusega muldadel on kasv varieeruvam ning suurt produktsooni ei ole oodata, eriti põuakartlikel muldadel. Kaasikute eeldatava raieringi pikkus istandikes on 35 aastat. Tuginedes Eesti Maaülikooli 2020 . a projekti „Kaseistandike potentsiaal kliimamuutustega kohanemisel ja leevendamisel: ökoloogilis - majanduslik analüüs“ lõpparuande le, saab keskmiselt hinnata ( nelja mullatüübiga põldude näitel), et istutatud kaasikute keskmine juurdekasv kasvutsükli jooksul on 11,8 m 3 /ha/a. SMI2023 andmetel on arukase keskmine aasta juurdekasv 6,0 tm /ha/. Seega keskmiselt on vahe metsa - ja põllumaale rajatud kaasikute puhul 5,8 tm /ha/a. P uidu töötlemisel tekib otsest lisandväärtust summa s 164 eurot 1 tm kohta ( m etsa- ja puidusektori sotsiaalmajanduslik mõju 2022. aastal ). Seega toodab ühe hektari suurune kaseistandik igal aastal keskmiselt 11,8 * 164 = 1935 eurot lisandväärtust . Ühe hektari suurune tulundusmetsa kaasik toodab keskmiselt 6 * 164 = 948 eurot lisandväärtust, mis on ligi 50% vähem kui istandik. Siiski tuleb arvestada, et ka loodusliku tekkega viljakate kasvukohatüüpide kaasikutes võib juurdekasv olla kuni 10 tm /ha/a. I standikke rajades võib m aaomanikel olla alternatiivne võimalus saada tulu ning ai data sel viisil kaasa maapiirkonna majanduse elavdamisele ja regionaalarengule . Eraldisepõhine metsakorraldus (punkt 1 8 ) Loobudes metsa inventeerimisest katastri- või majandusüksuse kaupa, on metsaomanikel võimalik oma metsa andmeid uuendada. U ued inventeerimisandmed saab esitada eraldise põhjal. Muudatuse kohaselt saab metsaregistris andme i d uuendada nt pärast raie tegemist. Tegemist on lisa võimalusega, mitte kohustusega, mis ei too kaasa negatiivset mõju metsaomanikele. Metsakorraldusfirmadele on mõju ebaoluline, kuna metsa korraldamise metoodika ei muutu. Kuna hetkel erametsaomanikele teenus turul puudub, siis ei ole teada kui palju tuleb ainult ühe eraldise inventeerimise eest tasuda. Siiski tuleb arvestada, et tegemist on täiendava võimalusega metsa inve n teerimisel. Kujundusraie poollooduslikul kooslusel (p unkt 2 7 ) Muudatusega lisatakse võimalus ku j undusraiet teha ka p oollooduslik e kooslus te hooldamisel väljaspool kaitstavaid loodusobjekte . Poollooduslikud kooslused ei ole olulised üksnes looduskaitselisest aspektist, vaid neil on ka sotsiaalmajanduslik mõju, kuna nende hooldamine on maapiirkondades ka elatusallikas. Poollooduslikud kooslused on ökosüsteemid, mille pikaajaliseks püsimiseks on vajalik inimese mõõdukas toimetamine – karjatamine ja niitmine . Poolloodusliku koosluse hooldamise ks makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 vahenditest toetus t. Raielangi pindalal vähenemine (p unktid 30 ja 3 1 ). Raielangi pindala vähendamine ( seitsmelt hektarilt viiele hektarile) võib kaasa tuua vajaduse täiendava metsakorraldamise järele. Raie edasilükkamine lükkab edasi metsaomanikule ka raiest saadavat tulu ning sellel on mõju piirkonna tööhõivele ja regionaalsele arengule . Kõigist piirnevate aladega lageraie metsateatistest moodustavad sellised metsateatised ligikaudu ühe protsendi. 2023 . a esitati mitme eraldise peale, mis on suuremal alal kui viis hektarit, 544 lageraie metsateatist (lageraiete metsateatisi esitatakse aastas keskmiselt 50 000 , 2024 a. esitati üle 63 000 ). Juulis 2024 kehtivate metsateatiste andmetel on keskmine kavandatud raielangi pindala riigimetsas 2,2 ja erametsas 1,4 hektarit. Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist . Trassira i e Punktiga 3 2 lisatakse trassiraie hulka ka varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, sest trassiraie on mingi kindla maa-ala hooldamine, mitte metsakasvatuslik võte ega ka raadamine. Muudatus lihtsustab metsaomanikel ja ka Elektrilevi OÜ-l teha raadatud alade hooldamist. Senise korra kohaselt tuli ka raadatud alade hooldamise ks esitada metsateatis raadamise kohta , kuna ala võis juba vastata MS -is sätestatud metsamaa mõistele . Nii on ka võimalik turustada hooldatud aladelt saadavat puitu hõlpsamalt, sest tegemist ei ole raadamisega metsaseaduse tähenduses. Elektrilevi jaotusvõrgu näitel vajab hooldatakse üle 14 000 kilomeetri ulatuses liinikoridore, millest üle 8 500 kilomeetri elektriliinidest asub metsaaladel . Raadami ne (p unkt 3 3 ) R aadamise mõistet muudetakse . R aadamine on maa kasutusotstarbe muutmine, millele võib eelneda ka mõni muu tegevus kui raie, n äiteks on raadamine ka kändude juurimine vm. Seetõttu on raadamine iga tegevus (nt kändude juurimine, maa puittaimestikust puhastamine), mis on tehtud eesmärgiga muuta maa kasutusotstarvet ja mille tulemusena ei saa kasutada maad metsana või metsa kasvatamiseks. Maaomanik , kes on soovinud teha raadamist, kuid on teinud seda l ageraie metsateatist esitades ( nt et vältida raadami s õiguse tasu), peab arvestame, et alates metsaseaduse muudatuse jõustumisest tuleb ala lõplikult kändudest puhasta mise eest tasuda raadamisõiguse tasu. Raadamisõiguse tasu määr on kehtestatud 12.06.2024 kliimaministri määrusega nr 40 „Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäär“. Määruse kohaselt on ühe hektari raadamisõiguse tasumäär 4462 eurot hektari kohta. Raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatis (punkt 3 9 ) Muudatuse kohaselt tuleb edaspidi r esidendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja füüsilisest isikust ettevõtja le esita da Maksu- ja Tolliametile andmed maksustamisperioodil füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta järgneva aasta 1. veebruariks. Muudatusega vähendatakse bürokraatiat, kuna materjali müüja ei pea enam teavitust esitama, samuti tuleb ostjal teavitada üksnes füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta. Metsateatise e-kirjaga esitamisest loobumine (p unktid 4 1 ja 4 3 ) M e tsateatise e-postiga esitamisest loobumine mõjutab keskmiselt 1300 metsaoman i kku , kuid riik on loonud võimaluse saada metsaühistute vahendusel t asuta nõustamisteenust, mille hulka kuulub ka asjaajamine raiete tegemisel . Seega ei jää senisel viisil metsateatisi esitanud metsaomanikud abita. Samas jääb endiselt võimalus esitada metsateatis ka paberil. Muudatus aitab vähendada Keskkonnaameti töökoormus t , sest ära jääb andmete sisestamise ning kirjade ja e-kirjade saatmine, kuna andmed edastatakse metsaregistri vahenduse . Samuti võib muudatus kaasa aidata metsaühistute liikmeskonna suurenemisele ning erametsaomanike tugisüsteemi arengule , mis on üks riigi eesmärkidest olnud metsanduse arengukavas aastani 2020 ning kavandatud metsanduse arengukava 2035 eelnõus . Raie lõpetamisest teavitamine (p un kt 4 6 ) M etsaomanikele kehtestatakse nõue teavitada Keskkonnaametit kavandatud raie ( vatrassiraie , valgustusraie ja raadamine) lõpetamisest . Muudatus puudutab kõiki metsaomanikke, kes esitavad metsateatise ja kavandavad erinevaid raieid. Mõju halduskoormusele saab pidada väikeseks, kuna metsaregistrisse tehakse IT- arendus, mis võimaldab metsateatise esitajale ka tööde tegemisest süsteemis teada anda. Mõju kokkuvõte metsaomanikele ja metsakorraldusettevõtetele B ürokraatiat aita b vähendada loobumine kohustusest esitada raieõiguse või metsamaterjali müümisel raieõiguse või metsamaterjali müümise teatis Maksu- ja Tolliametile. Samuti kaob metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotluse esitamise kohustus. Lisandub kohustus teatud raie tööde lõpetamisel metsaregistrisse loodud arenduse kaudu sellest teada andma. Raielangi pindala vähendamine viiele hektarile võib metsaomanikele kaasa tuua vajaduse täiendava metsakorraldamise järele. Väiksema raielangi tegemisega (kui kehtiva korra järgi oleks võimalik teh a suurem ) lükkub edasi ka raiest saadav tulu metsaomanikule. Muudatusega luuakse metsaomanikele ka lisa võimalusi. Nimelt luuakse reeglid istandike rajamiseks ja majandamiseks, mis annab neile lisavõimaluse suurendada oma tulusid. Samuti tekib võimalus inventeerida metsa ka eraldise põhjal ning võimalus teha kujundusraiet poollooduslike koosluste hooldamisel ka väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Kokkuvõttes sihtrühmadele koormuse pigem väheneb. Mõju valdkond – mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur 70% majandusmetsade eesmärgi kehtestamine (punkt 3) Muudatusega ei kaasne lisa kulusid Keskkonnaagentuurile, kuna SMI korraldamine on Keskkonnaagentuuri ülesanne metsaseaduse § 9 1 järgi. K eskkonnaameti töökoormus suureneb edaspidi kohustuse tõttu hinnata l ooduskaitseseaduse §-s 13 sätestatud kaitse alla võtmise otsus tamisel selle mõju majandusmetsa pindalale ning vajaduse korra l alade kaitse alt välja arvamise või kaitse-eeskirjade muutmise menetluse korraldamisel. H indamiseks on vaja uut infotehnoloogili st vahendit, millega on võimalik majandusmetsade osakaalu jälgida. Selleks on tarvis korrigeerida ka liikide ja elupaikade kaitse põhimõtteid, et seatud 70% eesmärgi täitumisel kaaluda alade kaitse alt välja arvamist. K una ka praegu hindab amet kaitsealade kaitse tulemuslikkust ja tõhusust ning tegeleb paralleelselt kaitsealuste objektide kaitse alt välja arvamisega, siis lähiajal KeA koormus ei muutu. Puu- ja põõsaistandik (punktid 5 ja 6 ) Ke skkonnaametile tekib kohustus vaadata, kas istandikega seotud dokumendid on olemas , kui istandik soovitakse rajada alale, mille kohta tuleb anda eksperthinnang või Maa ja Ruumiameti kooskõlastus. I standikega seotud nõuete rakendamine nõuab metsaregistri arendust, et pidada arvestust istandike pindala , puuliigi ning asukoha kohta . A rendustöö maksumuseks hinnatakse ligikaudu 200 000 eurot. Metsanduse arengukava Punktiga 12 tehtav muudatus on väikese mõjuga, sest metsanduse pikka vaadet käsitletakse teistes strateegilistes dokumentides („Eesti metsapoliitika põhialused“, „Eesti 2035“ jm) ning eraldi metsanduse arengukava koostada ei ole tarvis. Metsapoliitika põhi aluste uuendami ne on avalik protsess . See suurendab mõnevõrra nii Keskkonnaamet i kui ka Keskkonnaagentuur i töökoormus t. Metsandusalane õppe- ning teadus- ja arendustegevus Punkti 1 7 kohaselt tuleb Keskkonnaametil menetleda kutseõppe-, teadus- või arendusasutus e taotlust , kui metsandusalase õppe- ning teadus- ja arendust ööks on vaja kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest. Kehtiva seaduse kohaselt saab metsa majandamise eeskirjaga er andeid teha üksnes Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva metsa majandamiseks teaduseesmärkidel. Muudatusega saavad m etsandusalase õppetegevusega tegele vad Eesti Maaülikool ja Luua Metsanduskool edaspidi vajaduse korra l ka er ametsaomanikele kuuluval maa l õppe- , teadus- ja arendust ööd teha. Mõju töökoormusele võib pidada väikeseks. Eraldisepõhine metsakorraldus (punkt 1 8 ) Avaliku sektori üldine töökorraldus jääb eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte rakendamisel samaks . Keskkonnaagentuuril võib esineda vaid väike kulude kasv kontrollkäikudel andmete kontrollimiseks läbitavate kilomeetrite hulga kasvu tõttu. Seda aitab kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ning korduskontrollide ja Keskkonnaameti tehtavate metsauuendusekspertiiside vähenemine. Eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga kulusid ei kaasne, kuid ruumiandmete muutmise kontrolliks kulub hinnanguliselt 4 0 000 eurot. Keskkonnaametil võib eraldisepõhisele inventeerimisele üleminek koormust vähendada, eriti metsauuendusekspertiiside välitööde arvelt. Järelevalvet on samuti võimalik tõhustada , sest info raiutud metsaeraldiste kohta jõuab metsaregistrisse kiiremini kui uued inventeerimisandmed praeguse korra järgi . Raielangi pindala vähenemine (punktid 30 ja 3 1 ) Muudatustega suureneb Keskkonnaameti töökoormus lageraie metsateatiste menetlemisel: raielangi lubatud suuruse vähendamisega seit s melt h ektarilt viiele h ektarile väheneb metsaregistri automaatotsuste arv lageraie metsateatiste menetlemisel kolmandiku võrra ning need metsateatised suunatakse spetsialistidele menetlemiseks. 202 4 . aastal menetles metsaregistri automaatsüsteem 40 517 lageraie metsateatist. Kokku esitati 2024 aastal lageraie metsateatisi 63 132. Seega tuleb muudatuse jõustumisel menetleda veel lisaks vähemalt 10 000 lageraie metsateatist. Selleks peab Keskkonnaamet ümber korraldama oma tööjaotuse . Samas vähenevad kulud, kuna e-postiga metsateatisi ei pea regis trisse sisse kandma ning metsa uuendamisvõtete pikendamise taotlusi ei ole vaja menetleda . Lisaks vähendab eraldisepõhine metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside koostamise vajadust. Raadamine (punkt 3 3 ) Raadamise mõiste täiendamine muu tegevusega võib suurendada esitatavate metsateatiste arvu . Samas võib pidada seda marginaalseks, sest suur osa raadamisi tehakse siiski raadamise metsteatist esitades. Metsateatise e-kirjaga esitamisest loobumine (punktid 4 1 ja 4 3 ) 2023 . aastal esit a sid metsaomanik ud e-posti teel digiallkirjaga 5769 teatis t, neist füüsilis ed isiku d 3692, juriidilis ed isiku d 1119, muu omandivorm i esindaja d 620 ja RMK 338 . Muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus, sest ära jääb andmete sisestamise ning kirjade ja e-kirjade saatmine, kuna andmed edastatakse eeldatavasti metsaregistri vahendusel . Raie lõpetamisest teavitamine (punkt 4 6 ) Eelnõu punktiga 4 8 kehtestatakse metsaomanikele nõue teavitada Keskkonnaametit kavandatud raie lõpetamisest. Muudatusega kaasneb IT süsteemide arendusvajadus 130 000 eurot. Keskkonnaametil on võimalik teavituse alusel teha otsuseid naabruses asuvate raielankide metsateatiste menetlemisel. Samuti on võimalik tehtud raiete korral teha riskipõhist järelevalvet metsa majandamise nõuete täitmise üle. Mõju sihtrühm: Riigimetsa Majand a mise Keskus Punktide s 3 0 ja 3 1 nimetatud muudatus t el on mõju RMK raiutavate alade pindalale ning seeläbi riigi tuludele. Lankide valimine ja arvestuslangi täitmine muutub keerulisemaks, kuna külgnevad langi raiumisel tuleb järgida uuenemise nõuet. Pindalaliselt on keeruline mõju välja tuua. R MK viie aasta uuendusraie pindala Eelnõu punktidega 48 ja 49 kehtestatakse RMK - le uuendusraie pindala edaspidi viieks aastaks praeguse ühe aasta asemel. Muudatusel on positiivne mõju , kuna võimaldab pikema t planeeri mist . Samas on jäetakse muudatusega alles ka paindlikkus ootamatute olukordade lahendamiseks. Muudatus ei too kaasa lisa kulusid RMK - le . Mõju sihtrühm: Kaitseministeerium Punkti ga 3 7 tehtavate muudatust e kohaselt ei ole Kaitseministeeriumil edaspidi tarvis taotleda tema valitsemisel oleva s riigimetsas väljaõppe korraldamiseks Vabariigi Valitsuse lt luba. Loa taotlemine on pikk protse ss , kuid väljaõppe korraldamise vajadus v õi b olla kiireloomul ine , mi stõttu võib kannatada saada väljaõppe efektiivsus . Perioodil 2010 – 2025 on väljastatud neli Vabariigi Valit s u se korraldust , ühe menetlus on pooleli. M uudatus vähendab bürokraatiat ja Vabariigi Valitsuse koormust. Mõju kokkuvõte riigiasutustele Riigiasutustest mõjutavad metsaseaduse muudatused peamiselt Keskkonnaametit ja Keskkonnaagentuuri. Keskkonnaametile tekib järgmisi lisa ülesandeid: 1) raielangi pindalal vähenemisega seotud metsateatiste menetlemi ne ; 2) istandikega seotud dokumentide olemasolu kontrollimi ne (Maa ja Ruumiameti kooskõlastuse olemasolu); 3) metsandusalase õppe- ning teadus- ja arendustegevus er andi taotluse menetlemi ne . Samas väheneb Keskkonnaameti töökoormus , kuna ei ole vaja sisestada registrisse e-postiga laekunud digitaalselt allkirjastatud metsateatis i ega menetleda metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaja ning metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotlus i. Lisaks vähendab eraldisepõhine metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside koostamise vajadust. Metsaomanike poolt raie lõpetamisest teavitamine annab Keskkonnaametile võimaluse teha otsuseid naabruses asuvate raielankide metsateatiste menetlemisel. Samuti on võimalik tehtud raiete korral teha riskipõhist järelevalvet metsa majandamise nõuete täitmise üle. Keskkonnaameti töökoormus kokkuvõttes ei muutu. Keskkonnaagentuuril võib esineda eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte rakendamisel kulude kasv kontrollkäikude tõttu. Seda aitab kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ning korduskontrollide vähenemine. Suurem mõju R MK - le on seotud lageraielangi pindala vähendamisega , mis vähendab ka riigi tulu si d. 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Infosüsteemide arendused ja halduskulu (hinnanguliselt 370 0 00 eurot) kaetakse riigieelarvest Kliimaministeeriumi valitsemisala eelarve piires. Istandikega seotud nõuete rakendamine nõuab metsaregistri arendust, et pidada arvestust istandike pindala ning asukoha üle, kuna praegu selline register puudub. Metsanduse pikka vaadet käsitletakse teistes strateegilistes dokumentides („Eesti metsapoliitika põhialused“, „Eesti 2035“ jm) ning eraldi metsanduse arengukava koostada ei ole tarvis. Muudatustega punktides 3 0 ja 3 1 suureneb Keskkonnaameti töökoormus lageraie metsateatiste menetlemisel: raielangi lubatud suuruse vähendamisel viiele h ektarile väheneb metsaregistri automaatotsuste arv lageraie metsateatiste menetlemisel kolmandiku võrra ning need metsateatised suunatakse spetsialistidele menetlemiseks. Samuti tuleb investeerida , et arendada metsaregistrit. 202 4 . aastal menetles metsaregistri automaatsüsteem 40 517 lageraie metsateatist. Kokku esitati lageraie metsateatisi 63 132 . Seega tuleb muudatuse jõustumisel menetleda veel lisaks vähemalt 10 000 lageraie metsateatist. Selleks tuleb Keskkonnaametil oma töö ümber korraldada. Samas vähenevad kulud, kuna e-postiga metsateatisi edaspidi ei esitata. Lisaks vähendab eraldisepõhine metsakorraldus näiteks metsauuendusekspertiiside koostamise vajadust ning ei ole vaja enam menetleda harvendusraie metsateatisi . S uurenenud töökoormus kaetakse Keskkonnaameti olemasolevate ressursside arvelt Avaliku sektori üldine töökorraldus jääb eraldisepõhise metsakorralduse põhimõtte rakendamisel samaks, Keskkonnaagentuuril võib esineda vaid väike kulude kasv kontrollkäikudel andmete kontrollimiseks läbitavate kilomeetrite hulga kasvu tõttu. Seda aitab kompenseerida kvaliteetsete andmete esitamise suurem hulk ning korduskontrollide ja Keskkonnaameti tehtavate metsauuendusekspertiiside vähenemine. Eraldisepõhisele metsakorraldusele üleminekuga kulusid ei kaasne. 8. Rakendusaktid Metsaseaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi rakendusakte: 1 ) k eskkonnaministri 28. augusti 2017. a määrus nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“; 2 ) k eskkonnaministri 27. detsembri 2006. määrus nr 88 „Metsa majand a mise eeskiri“; 3 ) k eskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“; 4) k eskkonnaministri 11. augusti 2017. a määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“; Samuti tuleb koostada ja kehtestada kaks uu t rakendusakt i: 1) „ Istandike maa-alade ruumiandmed; registreerimise, sealhulgas eksperthinnangu andmise, rajamise, kasvatada lubatud puuliikide ja kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad ning majandamise täpsemad nõuded “ ; 2) „Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu, majandusmetsa protsendi arvutamise ja jälgimise metoodika“ . 9. Seaduse jõustumine Enamik seadusega kavandatud muudatusi täpsustavad kehtivaid nõudeid, seetõttu ei ole vajadust jätta muudatuste jõustumiseks pikemat kohanemisaega n i ng need jõustuvad üldises korras. Kuna metsanduse arengukava aastani 2035 eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele paralleelselt käesoleva eelnõuga, siis selleks, et ei tekiks olukorda, kus punktiga 12 pl a neer i tu d muudatus hakkab kehtima enne arengukava heakskiitmist, siis hakkab § 1 punkt 12 jõustuma 1.01.202 7 . Selleks, et arendustööd jõuaksid valmis teha nii riik kui ka metsaregistrit kasutavad ettevõtted, jõustuvad § 1 punktid 18, 20, 21, 30, 31 ja 4 6 2026. aasta 1. detsembril ning punktid 5, 6, 8 ja 13 2027. aasta 1. j uulil . Paragrahvi 1 punkt 1 9 jõustub 1.01.2029 , kuna selleks on eelnevalt tarvis metoodika välja töötada . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 12.08.2024 esitati e elnõu esimest korda eelnõude infosüsteemi (EIS; toimik nr 24-0812 ) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning ettepanekute tegemiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, metsakorraldusettevõtetele, Eesti Maaülikoolile, Eesti Erametsaliidule, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale. Kokku laekus 217 ettepanekut ja kommentaari 2 7 asutuselt , ühingult ja eraisikult . Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium kooskõlastasid märkustega. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata, esita des märkused . 19.12.2024 esitati EISi kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning Kaitseministeeriumile Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Täi e n d avalt esitasid ka h uvirühmad e ttepanekuid. E elnõu esitatakse uuesti kooskõlastamisele , kuna võrreldes 12.08 .2024 esita t ud e elnõuga on s e e saadud tagasiside põhjal mõnevõrra muutunud . Eelnõu esitatakse uuesti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks järgmistele huvirühmadele: Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda , Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Maaülikool , Tartu Ülikool, metsakorraldusettevõtte d , AS Tallinna Lennujaam, Ridali Lennuklubi, Viljandi Lennuklubi. Algatab Vabariigi Valitsus…….2026 . a. Lisa 1 KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu, majandusmetsa osakaalu arvutamine ja selle rakendamise metoodika Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 2 lõike 4 alusel. § 1. Majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu 7 0 protsendi majandusmetsade hulka ei kuulu järgmised alad: 1) looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel kaitse alla võetud kaitsealad ja hoiualad; 2) looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel kaitse alla võetud ja § 50 lõike 2 alusel kindlaks määratud püsielupaigad; 3) looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 alusel kaitse alla võetud looduse üksikobjektid; 4) looduskaitseseaduse § 10 lõike 7 alusel kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid; 5) looduskaitseseaduse § 37 kohane ranna piiranguvöönd , arvestades §-s 35 sätestatud kitsendustega, väljaspool tiheasustusala; 6) metsaseaduse § 23 lõikes 1 nimetatud vääriselupaigad avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas ning vääriselupaigad , mille kaitseks on sõlmitud metsaseaduse § 23 lõike 4 kohane leping ; 7 ) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid riigimaal; 8) I ja II kategooria loomade ning taimede, samblike ja seente kasvukohad ; 9) kavandatavad kaitstavad alad sh hüvitusalad ; 10) …. alusel sõlmitud lepinguga kaitstavad alad. § 2. Majandusmetsa protsendi arvutamise ja jälgimise metoodika (1) Metsaseaduse § 2 lõikes 3 seatud eesmärgi täitmist hin dab üks kord aastas Keskkonnaagentuur , kasutades metsaseaduse §-s 9 1 sätestatud riiklikku metsade inventeerimi s e statistilist valikmeetodit. (2) Looduskaitseseaduse §-s 10 sätestatud kaitse alla võtmise otsuse tegemisel ja §-s 13 sätestatud kaitse alla võtmise otsuse muutmisel hindab Keskkonnaamet mõju majandusmetsa olemile. Kui kaitse alla võtmine ületab metsaseaduse § 2 lõikes 3 seatud eesmärgi , teeb Keskkonnaamet valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku alade kaitse alt välja arvamiseks või kaitse-eeskirjade muutmiseks. Lisa 2 KAVAND ENERGEETIKA - JA K ESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Istandike registreerimise, sealhulgas eksperthinnangu andmise, rajamise, kasvatada lubatud puuliikide ja kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali ning majandamise täpsemad nõuded Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 3¹ lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse istandike registreerimise, rajamise ja majandamise nõuded. § 2. Istandike kaardistamine § 3. Istandike registreerimise nõuded § 4 . Eksperthinnangu andmise tingimused § 5 . Istandike rajamise, kasvatada lubatud puuliikide ja kultiveerimismaterjali päritolu nõuded § 6 . Istandike majandamine § 7 . Istandiku lõpetamine ja maa edasine kasutus Lisa 3 KAVAND ENERGEETIKA- JA K ESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Keskkonnaministri 28 . 08 .201 7 aasta määruse nr 32 „ Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus “ muutmine Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 9 lõike 2 alusel. Keskkonnaministri 28.08.2017 aasta määruses nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige t 2 täiendatakse punktiga 4 järgmise sõnastuses : „ 4 ) “ . Lisa 4 KAVAND ENERGEETIKA- JA K ESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Keskkonnaministri 27.12.2016 aasta määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 10¹ lõi k e 3 , § 24 lõigete 6, 7 ja 10 , § 25 lõi ke 3 , § 28 lõike 8¹ , § 29 lõigete 3, 4¹, 5 ja 6 , § 30 lõigete 3 ja 7 , § 31 lõigete 3 ja 4 , § 33 , § 40 lõigete 4¹–7 ja 11 ning § 43 lõi gete 3 ja 3 2 a lusel. Keskkonnaministri 27.12.2016 aasta määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahv i 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1)“; 2) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks ; 3 ) määrust täiendatakse §-ga 24 järgmises sõnastuses: „ § 24. Metsa majandamise er andid õppe- , teadus - ja arendusasutustele metsa majandamiseks teaduseesmärkidel (1) (2) (3)“. Lisa 5 KAVAND ENERGEETIKA- JA K ESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Keskkonnaministri 16 . 0 1.20 09 aasta määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend “ muutmine Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 1 1 lõigete 3 ja 4 a lusel. Keskkonnaministri 16.01.2009 aasta määruse s nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahv i 2 punkti 1 täiendatakse järgmiselt: „ /…/ Lisa 6 KAVAND ENERGEETIKA- JA K ESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Keskkonnaministri 11.08.2017 aasta määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ muutmine Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 41 lõike 6 alusel. Keskkonnaministri 11.08.2017 aasta määruse s nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad “ tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 2 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ või digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga“;
EELNÕU 08.01 .202 6 Metsaseaduse , keskkonnatasude seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Metsaseaduse muutmine Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõi kes 1 asendatakse sõna „säästev“ sõnaga „kestlik“ ; 2 ) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Metsa majandamine on kestlik, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning loob ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse ning aitab leevendada kliimamuutuse mõju sid ja nendega kohane da .“ ; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks tagatakse majandusmetsade osakaal 70 protsendil metsamaast , arvestades osakaalu ar v utamisel paindlikkust ühe protsendi ulatuses . (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu, majandusmetsa osakaalu arvutamise ja selle rakendamise metoodika kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“ ; 4 ) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast ja sealsest elustikust.“; 5 ) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Puu- ja põõsaistandik (edaspidi istandik ) käesoleva seaduse tähenduses on mittemetsamaale puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvuala, mis on kantud käesoleva seaduse § - s 9 nimetatud registrisse .“; 6 ) seadus t täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses: „§ 3¹ . Istandiku rajamine ja majandamine (1) Mittemetsamaale rajatavat istandikku saab metsaregistrisse kanda , kui see asub maa- alal , mis vastab järgmistele tingimustele: 1) maa-ala kohta ei ole eelneva viimase viie aasta jooksul makstud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel toetust; 2) maa-ala ei ole Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisalana ega I ja II kategooria kaitsealuste liikide leiukohana; 3) maa-ala või maa-alal asuvat objekti ei ole loodusobjektina kaitse alla võetud; 4) maa-ala ei asu turvasmullal (M, S, R), lammimullal (AM), rannikumullal (Gr, Gr1, Mr) või eemaldatud rabamullal (TxR); 5) maa-ala ei ole väärtuslik maastik ega väärtuslik põllumajandusmaa; 6) haritava maa või loodusliku rohumaa maa -ala kohta on tehtud inventuur, mille kohaselt ei loetud seda väärtuslikuks püsirohumaaks; 7) maa-ala ei ole drenaaži maa-ala. (2) Drenaaži maa-alale võib istandiku rajada ja metsaregistrisse kanda, kui Maa- ja Ruumiamet on andnud kooskõlastuse, et istandik ei kahjusta drenaaži ning istandiku rajamise tulemusena ei ole takistatud maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. ( 3 ) Kui isik soovib istandiku rajada maa-alale, mille kohta ei ole tehtud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud inventuuri, peab ta tellima eksperdilt hindamise, mis kinnitab, et maa-alal puuduvad väärtusliku püsirohumaa tunnused. ( 4 ) Istandike majandamisel e ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud nõudeid metsa majandamise kohta. ( 5 ) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) k äesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate istandikuks sobivate maa-alade ruumiandmed ; 2) istandiku registreerimise tingimused ja korra ; 3 ) haritava maa ja loodusliku rohumaa maa-ala l väärtusliku püsirohumaa tunnustele vastavuse hindamise korra ja nõuded eksperdile; 4 ) istandiku rajamise, kasvatada lubatud puuliigid ja kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad; 5 ) istandiku majandamise täpsemad nõuded. “ ; 7 ) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa ja sealse elustiku suhtes.“; 8 ) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa ja sealse elustiku ning metsare ssursi arvestuse riiklikus registris registreeritud istandiku suhtes.“; 9 ) paragrahvi 6 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja teksti osa „ning selleks metsandust käsitleva valdkonna arengukava“; 10 ) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) kliimamuutus t e leevendamiseks ja kliimamuutusega kohanemiseks vajalike tegevuste koordineerimine.“; 1 1 ) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse teksti osa „erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele“ teksti osaga „erametsanduse arendamise ja toetamisega tegelevale sihtasutusele“; 1 2 ) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks; 1 3 ) paragrahvi 9 lõiget 1 ¹ täiendatakse pärast tekstiosa sõna „ ka “ tekstiosaga „ istandike paiknemise, puuliikide ja pindala üle ning “ ; 14 ) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 1 2 ja 1 3 järgmises sõnastuses: „(1 2 ) Metsaregister on andmekogu, mille eesmärk on võimaldada teha järgmisi toiminguid: 1) metsateatise esitamine ja menetlemine; 2) metsa inventeerimise andmete esitamine; 3) välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi andmete esitamine; 4) andmete esitamine kultiveerimismaterjali kasutamise kohta majandusliku tasuvuse kindlakstegemiseks, metsaaretuseks või teadustööks; 5) andmete esitamine istandiku registreerimiseks. (1 3 ) Metsaregistris töödeldakse isiku üldandmeid. Metsaregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Põhimääruses võib sätestada lühemad andmete säilitamise tähtajad . 15) paragrahvi 9 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Metsaregistris on asutusesiseseks kasutamiseks järgmised andmed füüsilisele isikule kuuluva metsa kohta, kui metsaomanik ei ole neid metsaregistris avalikustanud : “; 1 6 ) paragrahvi 10 täiendatakse lõi k ega 9 4 järgmises sõnastuses: „ ( 9 4 ) Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtajaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0, 06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetuse summa. Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele kuuluv toetus. “ ; 1 7 ) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 10¹ järgmises sõnastuses: „ § 10¹. Metsandusalane õppe- ning teadus- ja arendustegevus (1) Kui metsandusalase ks õppe- ning teadus- ja arendustegevuse tegemise ks on vaja kalduda kõrvale metsa majandamise kohta sätestatud nõuete täitmisest, esitab selle teg ija või tegevust koordineeriv kutseõppe- või teadus- ja arendusasutus Keskkonnaametile taotluse, milles on kirjeldatud õppe - või uurimistöö kohta märgitu d järgmi st: järgmised andmed: 1) töö eesmärk, er andid kehtestatud nõuetest ja nende rakendamise põhjendus; 2) planeeritavate tegevuste kirjeldus ja töö metoodika; 3) tegevuse algusaeg ja eeldatav lõpptähtaeg; 4) õppetöö või uuritava ala täpne asukoht. (2) Keskkonnaamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluses nimetatud tegevusteks loa andmisest põhjendatud juhtudel keelduda , eelkõige kui juhul : 1) kui ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ei ole täidetud ; 2) k ui taotluses kirjeldatud tegevused ohusta vad oluliselt looduskeskkonda . (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada metsa majandamise eeskirjas er andeid kutseõppe - või teadus- ja arendusasutustele metsa majandamiseks õppe-, teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ning teadus- ja õppetöö er andite taotlemise ks , rakendamise ks ja hindamise korra ks . “; 1 8 ) paragrahvi 11 lõige 4¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4¹) Metsa inventeeritakse ülepinnalise takseerimisega või statistilise valikmeetodiga. Metsa inventeerimise andmed, välja arvatud statistilise valikmeetodiga saadud andmed, kehtivad kümme aastat inventeerimise kuupäevast arvates. Metsaregistrisse kantavad inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui eraldise pindala on muutunud kuni 2 0% , kuid mitte rohkem kui 0,2 hektarit selle ruumiandmete muutmise tõttu.“; 1 9 ) paragrahvi 11 lõiget 4¹ täiendatakse pärast tekstisoa sõna „takseerimisega“ tekstiosaga „, kaugseire meetodiga“; 20 ) paragrahvi 12 2 lõike 5 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) rikkunud metsakorraldustööde nõudeid puistu koosseisu, esimese rinde rinnaspindala ja enamuspuuliigi vanuse, kõrguse ning rinnas diameetri kohta osas kalendriaasta jooksul vähemalt kümnel metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldisel määral, mis ületab metsa korraldamise juhendiga metsakorraldustööde täpsuse kohta seatud veapiire vähemalt ka ks kord a ;“ ; 2 1 ) paragrahvi 13 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) on rikkunud metsakorraldustööde nõudeid puistu koosseisu, esimese rinde rinnaspindala ja enamuspuuliigi vanuse, kõrguse ning rinnas diameetri kohta osas kalendriaasta jooksul vähemalt kümnel metsaregistrisse kandmiseks esitatud metsaeraldisel määral, mis ületab metsa korraldamise juhendiga metsakorraldustööde täpsuse kohta seatud veapiire vähemalt ka ks kord a ;“ ; 2 2 ) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „ 4) mets asub riiklikult kaitstava kultuur i mälestise alal ja selle kaitsevööndi s ning muinsuskaitseseaduse kohaselt st tulenevalt ei ole seal metsa uuendamise võtete rakendamine lubatud ; 5) mets asub Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste esinemisalal.“; 2 3 ) paragrahvi 25 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, selle pikendamiseks“; 2 4 ) paragrahvi 25 lõiked 5 – 7 tunnistatakse kehtetuks; 2 5 ) paragrahvi 25 lõike 8 esime ne lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik ei ole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta või loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümne aasta jooksul uuenenud, teeb Keskkonnaamet metsauuendusekspertiisi alusel metsaomanikule ettekirjutuse uuendamis e võtete rakendamiseks.“; 2 6 ) paragrahvi 28 lõike 4 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „ , mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit “; 2 7 ) paragrahvi 28 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) kujundusraie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks kaitsekorralduskava, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava, elupaiga tegevuskava kohaselt või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks või Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslikul kooslusel puittaimede eemaldamiseks elupaiga tegevuskava kohaselt.“; 2 8 ) paragrahvi 28 lõige t 10 täiendatakse pärast tekstiosa sõna „ tase “ tekstiosaga „ , välja arvatud raie tegemisel kutseõppeasutuse korraldatava õppe käigus“ ; 2 9 ) paragrahvi 29 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „ühe aasta jooksul raie algusest arvates“; 30 ) paragrahvi 29 lõike 11 punkt 2¹ tunnistatakse kehtetuks; 3 1 ) paragrahvi 29 lõike 11 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui viis hektarit , välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse ; 4) erinevates kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala olla suurem kui viis hektarit, arvestades käesoleva lõike punkt ide s 2 ja 3 sätestatud piiranguid.“; 3 2 ) seadus t täiendatakse §-ga 31¹ järgmises sõnastuses: „ § 31¹. Trassiraie (1) Trassiraie on raie, mille hulka kuulub kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva või mõne varem raadatud ala puhastamine puudest või puittaimestikust, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit. (2) Kui trassiraie laius on üle nelja meetri, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alade hooldamiseks või kaitsevööndiga ehitise korral ehitise ja selle kaitsevööndi korrashoiuks õigusaktides t tulenev kehtiv projekt, hoolduskava või muu dokument.“; 3 3 ) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadamine on raie või muu tegevus , mida tehakse, et võimaldada kasutada maa d kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. “ ; 3 4 ) paragrahvi 32 lõi k e 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 3 5 ) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 4) õigusaktides ette nähtud t tuleneva kehtiva projekti või muu dokumendi alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks.“; 3 6 ) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel kehtiva planeeringu kohaselt või Vabariigi Valitsuse loal;“; 3 7 ) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) K äesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse luba ei ole vajalik lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul, kui riigimetsa valitseja on Kaitseministeerium.“; 3 8 ) paragrahvi 37 lõike 6 punktist 3 jäetakse välja sõnad „kinnistu ja“; 3 9 ) paragrahv 38 tunnistatakse kehtetuks; 40 ) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 j ärgmises sõnast uses : „3) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud muu tegevuse kohta , mida tehakse, et võimaldada kasutada maa d kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. “ ; 4 1 ) paragrahvi 41 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „ , digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga“; 4 2 ) paragrahvi 41 lõiget 5 ¹ täiendatakse teise lausega j ärgmises sõnastuses: „ Riigilõiv kuulub tagastamisele, kui raadamise või uuendusraie metsateatis tunnistatakse kehtetuks Keskkonnaameti algatusel kogu kavandatud raie ulatuses enne raietööde te gemist ostamist .“ ; 4 3 ) paragrahvi 41 lõike 8¹ teisest lausest jäetakse välja teksti osa „või e-kirjaga“; 4 4 ) paragrahvi 41 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(13) Metsaomanik võib teha raiet 24 kuu jooksul pärast metsateatise või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Uuendusraie või raadamise korral võib raiet või käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud muud tegevust alustada, kui metsateatise registreerimisest metsaregistris on möödunud kümme päeva. Kümne päeva möödumist ei pea ootama elutähtsa teenuse tagamise, inimese tervisele ja varale ohtlike puude eemaldamise eesmärgil ning r iigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra väljakuulutamisel. “; 4 5 ) paragrahvi 41 lõikes 13² asendatakse arv „ 12 “ arvuga „ 24 “ ; 4 6 ) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 13 4 järgmises sõnastuses: „(13 4 ) Metsaomanik või tema esindaja on kohustatud kahe kuu jooksul teavitama Keskkonnaametit kavandatud raie , välja arvatud trassiraie, valgustusraie ja raadami s e lõpetamisest või tagama uute inventeerimisandmete esitamise pärast raie lõpetamist kahe kuu jooksul uute inventeerimisandmete esitamise raiutud metsaosa kohta . Käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse raie lõppenuks, kui on lõpetatud tööd, mis on loetletud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1 – 3.“; 4 7 ) paragrahvi 43 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks; 4 8 ) paragrahvi 43 lõige 3¹ tunnistatakse kehtetuks; 4 9 ) paragrahvi 45 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Valdkonna eest vastutav minister määrab Riigimetsa Majandamise Keskusele järgneva viie aasta uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide viisi, arvestades käesoleva seaduse § 11 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud metsa raiemahu arvutamise metoodikat.“; 50 ) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(5¹) Valdkonna eest vastutav minister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud uuendusraie pindala, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) uuendusraie pindala arvutamise aluseks oleva metsa pindala on muutunud vähemalt 15%; 2) uuendusraie pindala arvutamise aluseks olevas metsas on tuvastatud ulatuslik metsakahjustus; 3) kui käesoleva seaduse § 45 lõike 5 alusel määratud uuendusraie pindala ei võimalda täita käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 seatud eesmärke või muid riigi kohustusi. “; 5 1 ) paragrahvi 45 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 5 2 ) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „( 6 ) Riigimetsa Majandamise Keskus arvestab valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud omaniku ootustes nimetatud strateegiliste eesmärkidega.“; 5 3 ) paragrahvi 49 lõike 7 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 5 4 ) paragrahvi 60 lõi ke 1 punktides 1 ja 2 asendatakse arv „32 000“ arvu ga „1 2 0 000“; 5 5 ) paragrahvi 64 lõi k e 1 punkt e 3 ja 4 täiendatakse pärast sõna „juhatus“ sõnadega „ või tema volitatud isik“; 5 6 ) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse arv „ 3200 “ arvuga „ 1 0 0 000 “ ; 5 7 ) paragrahvi 69 lõikes 2 asendatakse arv „ 3200 “ arvuga „ 50 000 “ ; 5 8 ) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse arv „ 2000 “ arvuga „ 50 000 “ ; 5 9 ) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses : „(10) Enne 2026. aasta 1. juulit rajatud istandiku võib metsaregistrisse kanda, kui istandik paikneb maa-alal, mis vastab kuni käesoleva redaktsiooni jõustumiseni metsaseaduses istandiku kohta kehtinud nõuetele, seal kasvavate puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana ning istandiku rajamiseks ei ole kasutatud metsastamise toetust . “ 60 ) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 80¹ järgmises sõnastuses: „ 80 ¹. Majandusmetsade osakaalu järelhindamine Kliimaministeerium analüüsib hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks majandusmetsade osakaalu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju. Kui majandusmetsade osakaal metsamaast on käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 sätestatud osakaalust rohkem kui ühe protsendi võrra väiksem või suurem, esitab Kliimaministeerium ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. “. § 2. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduse § 8 1 lõike 5 punkt id 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. § 3 . Tulumaksuse a duse muutmine T ulumaksuseadust täiendatakse §-ga 56⁶ järgmises sõnastuses: „§ 56⁶. Raieõiguse või metsamaterjali ostutehingu teatis Residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile andmed maksustamisperioodil füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ . § 4 . Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 12 jõustub 202 7 . aasta 1. jaanuaril. ( 2 ) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 8 , 20 , 2 1 , 3 0 , 31 ja 4 6 jõustuvad 202 6 . aasta 1. detsembri l . ( 3 ) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 6, 8 ja 1 3 jõustuvad 202 7 . aasta 1. j uulil . ( 4 ) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 9 jõustu b 202 9 . aasta 1. jaanuaril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 Algatab Vabariigi Valitsus…………..202 6 . a
Teie 20.01.2026 nr 1-4/26/230, KLIM/24-
Kliimaministeerium
0812/-3K
[email protected]
Meie 19.02.2026 nr 8-2/468
Metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja
tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud minister
Kliimaministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks metsaseaduse
(MS), keskkonnatasude seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja
Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.
1. Eelnõuga kavandatakse muuta metsaseaduse §-des 68–70 trahvimäärasid. Arvestades
väärteokoosseisude üldist sõnastust teeme ettepaneku sõnastada eelnõus täpsemad
süüteokoosseisud, lähtudes vastutuse ja karistuse proportsionaalsusest.
2. Eelnõu § 1 p 3 – ebaselgeks jääb, mis on majandusmets. Puudub definitsioon ja ka
seletuskirjas seda ei selgitata. Metsa majandamine on seaduses selgitatud, kuid mida
täpsemalt tähendab majandusmets, ei ole arusaadav, kuid samas on see oluline, sest
seadusega määratakse kindlaks, et 70% metsamaast muudetakse majandusmetsaks. Eelnõu
seletuskirjast ei selgu, kuidas on jõutud just sellise protsendini (viidatud on küll Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammile). Kas ja milliseid uuringuid selleks on teostatud ja miks on nii
eelnõusse kirja pandud? Sama sätte lõikes 4 toodud volitusnormi sisu ja ulatus ei ole ka selge.
Seletuskirjas on toodud loetelu majandusmetsade hulka mittekuuluvatest aladest, mis peaks
olema seaduses kirjas.
3. Eelnõu § 1 p 15 (MS § 9 lg 4) – lõikes 4 loetletud andmed on avaliku teabe seaduse (AvTS)
kohaselt avalik teave, isikuandmed on juurdepääsupiiranguga andmed ning seda seaduses
üle kordama ei pea. Kui isiku nõusolekul võib need avalikustada, siis tuleb see ka seaduses
selliselt sõnastada. Palume § 9 lg 4 sissejuhatav lauseosa sõnastada järgmiselt:
„(4) Metsaomaniku nõusolekul võib füüsilisele isikule kuuluva metsa kohta avalikustada
järgmised andmed:“.
4. MS § 9 lg 2 – volitusnorm ei saa olla lahtine loetelu, seadusandja peab ütlema, millised
küsimused volitatakse määruse tasandile. Lahtise loeteluna saab jätta üksnes korralduslikud
küsimused. Palume § 9 lg 2 sõnastada järgmiselt:
„(2) Metsaregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega,
milles sätestatakse:
1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;
2) täpsem andmekoosseis ja kasutusse andmise kord;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; (juhul kui register saab andmeid ka
teistelt asutustelt)
5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.“
5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad:
1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Markus Ühtigi 51914873
[email protected]
Anna Leena Neering
Kristel Niidas
Monika Tappo
Joel Kook
Aili Sandre
2