Uuring „Tehisaru kasutamisest tingitud uute küberohtude mõju minimeerimine“

Konkurss: uuring „Tehisaru kasutamisest tingitud uute küberohtude mõju minimeerimine“ Käesoleva dokumendiga kutsub Justiits- ja Digiministeerium Teid osalema RHS § 11 lg 1 punkti 19 (TA erand) alusel läbiviidaval konkursil. Konkursidokumendid koosnevad alljärgnevatest: 1) Menetluskord; 2) Tehniline kirjeldus; 3) Hindamisjuhend; 4) Töövõtulepingu projekt. Konkurss „Tehisaru kasutamisest tingitud uute küberohtude mõju minimeerimine“ menetluskord 1. Taotluse ettevalmistamine, esitamine ja suhtluskord 1.1. Nõuded taotlusele on toodud uuringu tehnilises kirjelduses. 1.2. Taotlus esitatakse konkursikutses toodud tähtajaks e-posti aadressil [email protected]. 1.3. Taotleja kannab kõik taotluse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning taotluse tähtaegse esitamise riski. 1.4. Huvitatud isikutel on õigus küsida konkursidokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e- posti aadressil: [email protected]. Huvitatud isiku küsimustele vastatakse 3 tööpäeva jooksul. 1.5. Ühise taotluse esitamisel vastutavad lepingu täitmise eest ühistaotlejad solidaarselt. Taotlejad nimetavad konkursil osalemise ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ühistaotlejate vabas vormis volikiri tuleb lisada taotlusele. 1.6. Taotleja, kes kavatseb teenuse osutamiseks kasutada alltöövõtjaid ja/või koostööpartnereid, esitab taotluses alltöövõtjate ja/või koostööpartnerite nimed ja registri- või isikukoodid, rolli projektis, sh nende poolt projektis osutatavad teenused ja tööjaotuse. Taotleja lisab alltöövõtjate ja/või koostööpartnerite vabas vormis kinnituskirjad projekti täitmises osalemise kohta. 1.7. Taotlus on konfidentsiaalne kuni lepingu sõlmimiseni. 1.8. Taotleja märgib taotluses, milline teave on tema ärisaladus, ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Taotleja ei või ärisaladusena märkida taotluse maksumust või osamaksumusi. Tellija ei avalikusta taotluste sisu ärisaladusega kaetud osas. Tellija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles taotleja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 2. Taotluste menetlemine, sh hindamine 2.1. Tellija kontrollib konkursikutses toodud tähtajaks esitatud taotluste vastavust konkursidokumentides sätestatud nõuetele. Tellija tutvub taotlustega 5 tööpäeva jooksul. Juhul kui taotlus ei vasta konkursidokumentides esitatud tingimustele, lükatakse taotlus tagasi. 2.2. Taotlejalt võidakse küsida täpsustavaid andmeid ja täiendavaid selgitusi esitatud taotluse kohta. 2.3. Tellija võib pidada kõikide taotlejatega läbirääkimisi esitatud taotluse sisu, ajakava, metoodika, meeskonna, maksumuse jm üle (va nõuded uurimisrühmale ja nõuded taotlusele). Läbirääkimiste ajal tagab tellija kõigi taotlejate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele taotlejale eelise teiste taotlejate ees. Tellija ei avalda taotleja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma taotleja nõusolekuta. 2.4. Tehnilises kirjelduses toodud eelarvet ületavad taotlused on tellijal õigus tagasi lükata. 2.5. Kõiki vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse hindamisjuhendis kirjeldatud metoodika ja kriteeriumite alusel. UURINGU “TEHISARU KASUTAMISEST TINGITUD UUTE KÜBEROHTUDE MÕJU MINIMEERIMINE” TEHILINE KIRJELDUS RHS teadus- ja arendusteenuse erandi alusel läbiviidav avalik konkurss 1. Uuringu tellija andmed Organisatsiooni nimi Justiits-ja Digiministeerium (JDM) rg-kood: 70000898 e-post: [email protected] (edaspidi tellija) Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tellija esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress) Tiina Uudeberg Kantsler [email protected] Tellija kontaktisikud (nimed, ametikohad, e-posti aadressid) Anna Kuus Küberturvalisuse teadus- ja arendusnõunik [email protected] 2. Uuringu üldandmed 2.1. Uuringu pealkiri “Tehisaru kasutamisest tingitud uute küberohtude mõju minimeerimine“ (edaspidi „uuring“ või „projekt“). 2.2. Uuringu rahaline maht, eelarve jaotus ja rahastamise tingimused Projekti maksimaalne maksumus on kuni 100 000 eurot (summa KM-ta). Projekti rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest abikõlbmatu käibemaks rahastatakse Eesti riigieelarvest. 2.3. Probleemi või olukorra kirjeldus Eesti küberjulgeolekut mõjutavad üldised tehnoloogilised suundumused, sealhulgas tehisintellekti ulatuslikum rakendamine nii avaliku kui ka erasektori teenustes, esemevõrgu (IoT) laienemine, järjest suurenev sõltuvus välismaa teenusepakkujatest, rohkemate andmete töötlemine pilvelahendustes ning pikemas perspektiivis ka kvantarvutite saabumine. Tehisintellekti ülikiire areng loob küll uusi teenuspakkumiste ja ressursside säästmise võimalusi, kuid neidsamu lahendusi kasutatakse ära ka küberrünnetes. Tehisintellektil põhinevate küberrünnakute tulek ja uute ründevektorite teke ohustab märkimisväärselt igas suuruses organisatsioone, rõhutades kaitse tugevdamise ja uuenduslike lahenduste kasutamise olulisust, uute ohtude ja riskide hulgas on sealhulgas:  ründed ja pahatahtlikud tegevused (volitamata juurdepääs, identiteedi maskeerimine, näotustamine);  sügavvõltsingud (deepfakes) ja generatiivne sisu, mida kasutatakse ära pahatahtlikel eesmärkidel: usaldusväärsuse õõnestamine, isikuandmete väärkasutus ning sihitud mainekahjustused visuaalse ja helipõhise võltsingute kaudu;  tehisaru rakendamine kaitse- või julgeoleku-alastel eesmärkidel;   inimeste haavatavuse ära kasutamine (puue, sotsiaalne-, majanduslik olukord, vanus, sotsiaalne profileerimine ja kahjulik/ebasoodne kohtlemine isiksuseomaduste põhjal) - algoritmiliste manipulatsioonide ära kasutamine eksitamaks isikuid propaganda kõlakambrisse - desinformatsiooni levitamine;  ründajad võivad võtta sihikule näiteks treeningandmed (andmemürgitus), treenitud mudelid (pahatahtlik rünne või kuuluvuse tuvastamise rünne) või kasutada ära tehisintellektisüsteemi digitaalsete varade või selle aluseks oleva IKT infrastruktuuri haavatavusi. Riskidele vastavate küberturvalisuse meetmete tagamiseks tuleb rakendada sobivaid ja tõhusaid nõudeid ja suunitlusi, võttes arvesse ka praegust tehnoloogia taset. Tehisintellekti tehnoloogia muudab küberkurjategijate jaoks küberrünnakute läbiviimise potentsiaalselt lihtsamaks ja kiiremaks, alandades mõnede osalejate jaoks nn sisenemisbarjääri. 2.4. Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad uuringud (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Eestis sarnasel teemal läbi viidud analüüs RIA tellimusel: „Automatiseeritud süsteemide ja tehnoloogiate küberturvalisuse riskide ja nende maandamise võimaluste analüüs“ (TÜ, 2024) Automatiseeritud-susteemide-ja-tehnoloogiate-kuberturvalisuse-riskide-analuus.pdf. Eestis läbiviidud uuring: „Tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogia riskide ja nende leevendamise võimaluste uuring“ (Cybernetica, 2024): Tehisintellekti-masinoppe-tehnoloogia-riskide-uuring-2024.pdf. Osaliselt on TI riske ja ohte käsitletud ka OSKA uuringus „Tehisintellekti mõju tööjõu oskuste vajadusele ettevõtluses“ Tehisintellekti mõju tööjõu oskuste vajadusele ettevõtluses | OSKA uuringud (SA Kutsekoda). Näide suuremamahulisest uuringust TI riskide ja ohtude, sh taksonoomia teemal: „The AI Risk Repository: A Comprehensive Meta-Review, Database, and Taxonomy of Risks From Artificial Intelligence“ [2408.12622] The AI Risk Repository: A Comprehensive Meta-Review, Database, and Taxonomy of Risks From Artificial Intelligence 2.5. Uuringu seotus asjakohaste riiklike tegevuskavade, valdkondlike arengukavade, ministeeriumi arengukava ja tööplaaniga ning valitsemisala teadus- ja arendustegevust reguleerivates dokumentides toodud eesmärkide saavutamisega Uuring on otsesemalt seotud riikliku küberturvalisuse strateegia „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“ (https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/202412/Ku%CC%88berturvalisuse%20strateegi a%202024-2030.pdf) eesmärkide ja alategevustega. Näiteks tuuakse küberturvalisuse strateegias ühe eesmärgina esile, et „Tuleb uurida tehnoloogilisi suundumusi ja tulevikutehnoloogiaid, sealhulgas tehisaru ja kvanttehnoloogiaid, jagada parimaid praktikaid ning töötada välja nende rakendamise meetmed“. Uuring on taaste- ja vastupidavusrahastu reformi "Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek" küberturvalisust puudutava osa elluviimiseks 2026. aasta tegevuskavas. 2.6. Uuringu eesmärk ja alameesmärgid Uuringu fookuses on automatiseeritud süsteemide ja tehnoloogiate, sh tehisaru kasutamine ja rahvusvaheline praktika, võttes arvesse ka varasemaid uuringuid ja analüüse, kaardistamaks uusi potentsiaalseid ründevektoreid, mida kurjategijad saavad ära kasutada, selleks, et efektiivsemalt küberründeid teha, näiteks:   kaitsmata IoT lahenduste või turvanõrkuste ära kasutamine küberrünnetes; suurendamaks masspäringute võimsust;  süvavõltsingud ning manipulatsioonid;  tehisintellekti ja masinõppe (AI/ML) tugi sihitud küberrünnete elluviimisel – phishing, pettused, suunatud ründed: ründeinfo kogumine, password cracking;  uuringus esitatakse soovitused ka vastumeetmete kohta, mis aitavad maandada tuvastatud ründevektoreid ja küberturvalisuse-alaseid riske. Uuring annab lisandväärtustena lugejale ka suunised ning juhised lähtuvalt uutest ründevektoritest, Eesti kontekstist ning olemasolevast praktikast. Uuring keskendub tehisaru kasutamisest tingitud uutele ründeviisidele, sealhulgas: - AI-põhised sihitud küberrünnakud (phishing, pettused, õngitsused, suunatud ründed); - sügavvõltsingute (deepfake) kasutamine manipuleerimiseks, identiteedivargusteks ja mainekahjuks; - andmemürgitus, mudelite kompromiteerimine ja kuuluvuse tuvastamise ründed; - automatiseeritud rünnakute skaleerimine IoT ja pilvelahenduste kaudu; - algoritmilised manipulatsioonid, desinformatsiooni võimendamine ja sotsiaalne profileerimine. Uuring koosneb kahest peamisest etapist. Etapp 1: Esimeses etapis valmib uute ründevektorite ja arengute kaardistus, mis annab uurimisküsimusele konkreetse tausta. Kaardistatakse tehisaru kasutusest tingitud uusi ründevektoreid, tuginedes sealjuures rahvusvahelistele kogemustele, uutele tendentsidele ja ka Eesti asutuste ning ettevõtete kogemustele, sealhulgas:  rahvusvahelise ja kodumaise praktika ning uuringute alusel koostatakse ülevaade AI-põhistest realiseerunud ja potentsiaalsetest uutest ründevektoritest;  kaardistatakse reaalmaailma juhtumeid, näited realiseerunud sündmustest, intsidentidest ning retrospektiividest. Analüüs reaalmaailma juhtumite realiseerumisest Eesti kontekstis;  koostatakse analüüs olemasolevate ja potentsiaalsete ohustsenaariumide ning olemasolevate levinud turvameetmete kohta, fookusega tehisaru kasutamisest tingitud uutel ründevektoritel. Esimeses etapis toimub turvameetmete rakendatavuse hindamine. Etapp 2: Teise etapi fookuses on konkreetsed soovitused ja suunitlused Eesti ettevõtetele ja asutustele tehisaru kasutusest tingitud uute ründevektoritega seotud riskide ja ohtude maandamiseks. Taotleja loob teise etapi raames juhiseid, mis annavad suunitlusi riigile, ettevõtetele ja asutustele ning kodanikule. Teises etapis:  koostatakse valdkonna-põhised soovitused, lähtuvalt esimeses etapis esile toodud ohtudest ja riskidest. Soovitused ja nõuanded, mis baseeruvad reaalmaailma juhtumitel ning olemasolevatel turvameetmetel;  valmivad teabematerjalid ja juhised, sh tuuakse esile küberturvalisuse miinimumnõuded, turvameetmed ning praktilised näited kaitsemeetmete metoodika kujundamiseks, sh infoturbenõuete, infoturbestandardi nõuete ja meetmete täpsustamiseks ning poliitika kujundamiseks küberturvalisuse valdkonnas. 2.7. Uurimis- ja arendusülesanded Uuring peab:  tuginema teaduspõhisele ja rahvusvaheliselt tunnustatud metodoloogiale;  käsitlema nii realiseerunud kui ka potentsiaalseid AI-põhiseid ründevektoreid;   pakkuma praktilisi ja rakendatavaid soovitusi erinevatele sihtrühmadele (riik, ettevõtted, asutused, kodanikud);  looma aluse edasiseks poliitikakujundamiseks ja riskihindamiseks. Uuringu tulemusena valmib:  ülevaade automatiseeritud süsteemide ja tehnoloogiate, tehisaru kasutamisest ja rahvusvahelist praktikast, varasematest uuringutest ja analüüsidest, sh näited automatiseeritud süsteemide ja tehnoloogiate, sh tehisaru rakendamisel realiseerunud rünnetest ja kasutatavatest turvameetmetest;  ülevaade automatiseeritud süsteemide ja tehnoloogiate, sh tehisaru kasutamisest, tingitud uutest ning potentsiaalsetest ründevektoritest;  nimekiri sihtrühmadele suunatud suunistest, juhistest ja vastumeetmetest, mis aitavad potentsiaalsete ründevektorite eest ennast kaitsta – mida saab teha riik, mida saab enda kaitseks teha ettevõtted, asutused ning mida saab teha kodanik, et end paremini kaitsta. 2.8. Uuringu eeldatav mõju ja tulemuste rakendamine Uuring loob uut teadmist, toetades Eesti küberjulgeoleku strateegilist arendamist ning pakub laiapõhjalist kasu avalikule sektorile, ettevõtetele ja ühiskonnale tervikuna. Tulemused avalikustatakse ning neid kasutatakse edasiste sekkumiste ja poliitikate alusena. Rakendusuuringu laiem eesmärk on tõsta Eesti küberjulgeoleku vastupanuvõimet, pakkudes teaduspõhist sisendit poliitikakujundamiseks, regulatiivsete ja tehniliste meetmete täpsustamiseks ning organisatsioonide ja kodanike teadlikkuse tõstmiseks. Konkursi tulemuseks on uuring „Tehisaru kasutamisest tingitud uute küberohtude mõju minimeerimine“, mis sisaldab:  põhjalikku tehnilist mõjuanalüüsi,  riskimaandamise strateegiaid ja meetmeid,  konkreetseid juhtumipõhiseid soovitusi ja juhiseid sihtrühmadele (sihtrühmad esile toodud punktis 2.7.). 3. Nõuded uuringu läbiviimisele ja taotlusele 3.1. Uuringu metodoloogia Töövõtjalt oodatakse omapoolset nägemust töö teostamiseks kasutatavatest meetoditest, et saavutada töö eesmärgid. Analüüsi lõplik metoodika lepitakse kokku tellijaga töö algfaasis. Uuringu metodoloogia ja uurimisküsimused on lõplikult taotleja valida, valitud metodoloogiat tuleb taotluses põhjendada. Muuhulgas võiks töövõtja kaaluda järgnevaid uurimismeetodeid: 1) dokumentide analüüs (desk research); 2) praktilised juhtumiuuringud (case study); 3) trendianalüüs. 3.2. Uuringu aja- ja tegevuskava Projekti tegevuskava koosneb kahest etapist (vt p. 2.6). Taotleja esitab taotluses etappide põhise aja ja tegevuskava nädalase täpsusega. Tööde lõplik tähtaeg on 30.06.2026 - kõik ajakava kohandamised ja muudatused peavad jääma selle tähtaja sisse. Töövõtja peamised tegevused ja väljundid: 1) Avakoosolek, kus töövõtja tutvustab omapoolset lähenemist töö teostamiseks, lähtudes töö eesmärkidest ja ülesannetest; 2) Töökoosolekud: projekti käigus toimuvad regulaarsed töökoosolekud, mille käigus annab töövõtja ülevaate senistest tegevustest ja tulemite tööversioonidest. Vajadusel esitab tellija täiendavaid suuniseid; 3) Töö lõppversiooni esitamine. 3.3. Nõuded uurimisrühmale Taotleja peab komplekteerima lepingu täitmiseks vähemalt 4-liikmelise meeskonna. Meeskonna koosseisus peavad olema isikud, kes omavad järgmisi pädevusi ning kes on valmis täitma vastavaid funktsioone: 1. Meeskonna projektijuht – vähemalt kahe edukalt lõppenud projekti juhtimise kogemus. Tegemist on projektijuhtimise kogemusega isikuga, kes vastutab lepingu täitmise eest, juhib oma meeskonda, suhtleb tellija esindajaga, ning korraldab aruandlust. 2. Tehniline ekspert/eksperdid – vähemalt loodusteaduste/tehnikateaduste magister, IT/ küberturvalisuse valdkondliku taustaga, põhjaliku uurimistöös ja teadusprojektides osalemise kogemusega, vähemalt 3-aastase praktiline töökogemusega organisatsiooni küberturbes puudutavate tehniliste küsimuste lahendamisel. 3. Analüütik(ud), metoodik(ud) - varasema analüütiku või metoodiku rolli täitmise kogemus vähemalt kahes edukalt lõppenud projektis, vastutab uuringuks vajalike andmete analüüsimise ja uuringuks vajaliku andmestiku haldamise eest. Analüütik seab uuringuks sobiva metoodika ning vastutab andmete ja vajaliku tausta-informatsiooni kogumise eest, arvestades tellija nõudmisi. Üks isik võib täita kuni ühte rolli. Taotleja komplekteeritud meeskond võib koosneda: 1 projektijuht, 2 eksperti ja 1 analüütik (metoodik) või 1 projektijuht, 1 ekspert ja 2 analüütikut (metoodikut). Eksperte ja analüütikuid (metoodikuid) võib olla ka rohkem, sellisel juhul märgib taotleja millised neist täidavad kohustuslikke rolle ja millised on toetavad meeskonnaliikmed. Kohustuslikke rolle täitvate meeskonnaliikmete kompetents/kogemus kuulub kontrollimisele vastavustingimuse alusel. Taotleja peab tagama lepingu täitmisel meeskonna piisavuse, et tööd saaksid teostatud vastavalt kokkulepitud ajakavale ja nõuetele. Taotleja peab tagama, et vähemalt 1 meeskonna liige (eelistatavalt projektijuht) peab olema võimeline töötama tellijaga eesti keeles. Taotleja tagab ingliskeelse dokumentatsiooni tõlkimise korrektsesse eesti keelde ning katab sellega seotud kulud. Edukas taotleja esitab lepingu sõlmimise järgselt viivitamatult lepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate nimed, registri- või isikukoodid ja garanteerib, et eduka taotleja ning alltöövõtjate tegelikud kasusaajad on kantud äriregistrisse. Projektimeeskonna kirjeldus on aluseks hindamiskriteeriumi „Uurimisrühma liikmete pädevused ja uurimisrühma liikmete rollide kirjeldus uurimisülesannete kaupa“ hindamise aluseks vastavalt hindamismetoodikale. Kui edukas taotleja või alltöövõtja on registreeritud välisriigis, esitab edukas taotleja lepingu sõlmimise järgselt toetuse saajale viivitamatult omanike ja tegelike kasusaajate nimed, isiku- või registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniajad ning alltöövõtulepingu kuupäeva, numbri ja summa. Taotleja esitab ülevaate uurimisrühma koosseisust, sealhulgas on esile toodud järgnevad asjaolud ja vastavuse järgnevatele nõuetele; Meeskonna projektijuht Kirjeldus vähemalt kahe edukalt lõppenud projekti juhtimisest: - projekti nimi; - tellija andmed; - projekti alguse ja lõpu kuupäev; - peamised tööülesanded, projekti eesmärk ja sisu. Tehniline ekspert Hariduskäik: vähemalt loodusteaduste/tehnikateaduste magister. Valdkondlik ekspert Vähemalt 3-aastane praktiline töökogemus organisatsiooni küberturvalisust puudutavate tehniliste küsimuste lahendamisel. Ära näidata 3 aastane kogemus ja/või kogemus tehniliste küsimuste lahendamisel, tuues välja:  tööandja/projekti nimi;  alguse ja lõpu kuupäev;  peamised tööülesanded. Analüütik/metoodik Varasem analüütiku või metoodiku rolli täitmise kogemus vähemalt 2 lõppenud projektis. Tuua välja kahe lõppenud projekti kohta järgmine:  projekti nimi;  tellija andmed;  projekti alguse ja lõpu kuupäev;  peamised tööülesanded, projekti eesmärk ja sisu. Kui taotlejal on meeskonnas teisi liikmeid, kes ei kuulu ühtegi eelnimetatud kategooriasse, siis palume need esile tuua. 3.4. Nõuded taotlusele Taotlus tuleb esitada hiljemalt 12.03.2026 kell 23:59. Taotlus peab kehtima esitamistähtajast vähemalt 90 päeva jooksul. Taotluses peavad sisalduma järgmised osad (vabas vormis kirjeldused): 1) Ülevaade uuringu metodoloogia ja töö eesmärkide teostamise kavast 2) Konkursi raames teostavate tegevuste kirjeldus koos ajakavaga 3) Uuringu kogumaksumuse ja ülevaate (eelarve jaotuse peamiste tegevuste ja kululiikide kaupa) 4) Uurimisrühma koosseisu ülevaade Eelnimetatud teavet kasutab tellija taotluste hindamiseks vastavalt hindamisjuhendile. Ajakava Taotleja esitab vabas vormis kavandatava lähenemisviisi kirjelduse ja ajakava ning meeskonna kirjelduse mis peab sisaldama etappide vaheliste seoste ja ajakava kirjeldust järgmiselt: 1. Koostatud on realistlik ja põhjalik ajakava uuringu läbiviimiseks. 2. Kirjeldatud on etappide ja tegevuste vahelisi seoseid, et tagada strateegiline koordineeritus. 3. Esile on toodud uuringust välja jäänud puudused ja vajadusest järgmisteks uuringuteks. 4. Meeskonna rollide kirjeldus, tööjaotus jm Hinnapakkumuse maksumuse ülevaade Taotleja esitab vabas vormis uuringu maksumuse ülevaate, sealjuures on esile toodud palgakulud, ja projekti maksumus etappide kaupa. Taotleja toob esile projekti maksumuse ilma käibemaksuta. Taotleja kinnitab maksumuse ülevaate esitamisega, et: 1) on projekti maksumuses arvestanud kõikide konkursi alusdokumentides nõutud teenuste ja töömahtudega; 2) projekti maksumus on lõplik ja sisaldab kõiki kulutusi, mis on vajalikud lepingu täitmiseks ja teenuste nõuetekohaseks osutamiseks; 3) on teadlikud, et tellija ei hüvita lepingu täitmisel taotlejale mingeid täiendavaid kulusid ega tee mistahes täiendavaid makseid. Taotlus tuleb esitada eesti keeles. Dokumendi kohta, mis ei ole eesti- või inglise keelne, tuleb koos originaaldokumendiga esitada tõlge eesti keelde. Tõlke korrektsuse eest vastutab taotleja. Hinnatakse taotlusi, mis vastavad järgmistele tingimustele: 1) taotlus esitatakse õigeaegselt; 2) taotlus sisaldab konkursi tehnilise kirjelduse punktis 3.4 nõutud informatsiooni; 3) taotleja komplekteeritud meeskond vastab konkursi tehnilise kirjelduse punktis 3.3 nõutud tingimustele. 4. Uuringu vastavus RHS § 11 lg 1 punktis 19 sätestatud (T&A) erandile 4.1. Uuringu vastavus T&A tegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav) Uuring vastab teadus- ja arendustegevuse tunnustele, käsitledes Eestis kiiresti arenevat valdkonda tehisaru kasutamisest tulenevaid uusi küberohte. Töö tulemus ei ole ette määratud, kuna AI-põhiste ründevektorite areng on dünaamiline ning analüüsi käigus võivad ilmneda uued riskid ja ohustsenaariumid. Uuring eeldab loomingulist ja interdistsiplinaarset lähenemist, kombineerides tehnilist analüüsi, juhtumiuuringuid ja rahvusvahelist võrdlust ning töötades välja uudseid, sihtrühmade eripärasid arvestavaid riskimaandamise metoodikaid ja juhiseid. Töö viiakse läbi süstemaatiliselt ja etappide kaupa, kasutades teaduspõhiseid ning korratavaid uurimismeetodeid. Uuringu tulemused ja metoodika on ülekantavad teistesse sektoritesse, kasutatavad edasistes uuringutes ja poliitikakujundamises ning tulemused tehakse laialdaselt kättesaadavaks Eestis. Uudsus Uuring käsitleb kiiresti arenevat valdkonda – tehisaru kasutamisest tulenevaid uusi küberohte. Tulemuseks ei ole standardlahendus, vaid uus teadmine ja terviklik analüüs, mis arvestab Eesti kui digiriigi eripärasid. Tulemuse ettemääramatus AI-põhiste ründevektorite areng on dünaamiline ning uurimistöö käigus võivad ilmneda uued või seni kaardistamata ohustsenaariumid ja riskid. Konkreetsete soovituste ja meetmete sisu selgub analüüsi käigus. Tellitava töö eeldus on sealjuures markeerida vastavate sihtrühmade eripärasid ning pakkuda välja rakendatavad metoodikad. Loomingulisus Uuring eeldab erinevate analüüsimeetodite kombineerimist (tehniline analüüs, juhtumiuuringud, võrdlev rahvusvaheline analüüs) ning uudsete riskimaandamise lähenemiste väljatöötamist. Tööde teostaja peab rakendama sealjuures erinevaid metoodikaid, mis kohalduvad vastavate sihtrühmade eripäradele, ent teisalt kombineerib olemasolevaid turvameetmeid ja teadmisi. Töövõtjalt eeldatakse loomingulist lähenemist – sh ettepanekut, kuidas valdkondlikke juhiseid struktureerida. Seejuures saavad nii metoodikas kui juhistes väljapakutud lahendused saavad olla mitmetahulised, arvestades sihtrühma eripäradega ja seniseid parimaid praktikaid. Süstemaatilisus Uuring viiakse läbi struktureeritult etappide kaupa, kasutades teaduspõhiseid meetodeid ja analüüsiprotsessi. Teenuse teostamine ja rakendusuuringu läbiviimine toimub vastavalt etappidele, toetudes sealjuures sarnastele uuringutele ja materjalidele küberturvalisuse valdkonnas. Konkursi raames läbiviidav tegevus eeldab erinevate uurimismeetodite ja lähenemiste kombineerimist. Ülekantavus ja korratavus Uuringu tulemused on ülekantavad teistele sektoritele ja kasutatavad edasistes uuringutes ning poliitikakujundamises. Metoodika peaks võimaldama uuringu kordamist tulevikus, ent arvestades sealjuures tehnoloogia arengut. Rakendusuuringu tulemused tehakse vabalt kättesaadavaks Eestis ning on kättesaadav kasutamiseks nii avaliku sektori, erasektori kui teadusprojektides, maksimeerides rakendusuuringust saadud uusi teadmisi eri valdkondades. Uuringu tulemid tehakse sealjuures laiemalt kättesaadavaks RRF (Recovery and Resilience Facility) teavitusüritustel, konverentsidel küberturvalisuse valdkonnas ning Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel. 4.2. Kuidas on uuringust tulenev kasu laiem kui üksnes uuringu tellija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)? Täpsustada, kes tasuvad uuringu eest. Uuring loob uut teadmist, toetades Eesti küberjulgeoleku strateegilist arendamist ning pakub laiapõhjalist kasu avalikule sektorile, ettevõtetele ja ühiskonnale tervikuna. Tulemused avalikustatakse ning neid kasutatakse erinevate osapoolte poolt edasiste sekkumiste ja poliitikate alusena. Lepingut rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning lepingu sõlmimisel ja täitmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“. Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest abikõlbmatu käibemaks rahastatakse Eesti riigieelarvest. Konkursi „Tehisaru kasutamisest tingitud uute küberohtude mõju minimeerimine“ hindamisjuhend 1. Hindamismetoodika 1.1. Eduka taotluse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil allpool toodud hindamiskriteeriumite alusel. 1.2. Konkursile kvalifitseerunud ja uuringu tehnilisele kirjeldusele vastavaid taotlusi hindavad sõltumatud hindajad. Hindajad kinnitavad oma sõltumatust hindamisprotokollis. 1.3. Esmalt annavad kriteeriumitele väärtuspunktid kõik hindajad eraldi, misjärel leitakse koondkeskmised, mis esitatakse täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. Erinevates hindamiskriteeriumites taotlusele antud väärtuspunktid summeeritakse. Ühele taotlusele antud maksimaalne väärtuspunktide arv võib olla 100 punkti. 1.4. Vajadusel võivad hindajad taotlusi omavahel võrrelda. 1.5. Hindamise tulemused esitatakse hindamisprotokollis, mille allkirjastavad kõik hindajad. 1.6. Parimaks tunnistatakse taotlus, mille väärtuspunktide arv on suurim. Võrdsete väärtuspunktide puhul eelistatakse taotlust, mis on saanud enim väärtuspunkte „Uurimisülesande teostamise kava“ kriteeriumi eest. Kui ka sellisel juhul on taotluste punktisummad võrdsed, võrreldakse „Projekti eeldatav aja- ja tegevuskava“ hindamiskriteeriumis saadud punktisummasid ning kolmandas järjekorras „Uurimisrühma liikmete pädevused ja uurimisrühma liikmete rollide kirjeldus uurimisülesannete kaupa“ hindamiskriteeriumi punktisummasid. 1.7. Kui hindamisele jõuab vaid üks taotlus ning taotlus vastab tellija ootustele, siis võib taotluste sisulist hindamist mitte läbi viia ja omistada taotlusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid. 2. Hindamiskriteeriumid 2.1. Taotluse maksumus – kuni 10 punkti Madalaima maksumusega taotlus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte. Järgmised taotlused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem kasutades valemit: "osakaal" - ("taotluse maksumus" - madalaim maksumus") / "suurim maksumus" * "osakaal" Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 2.2. Tehniline lahendus 2.2.2. Uurimisülesande teostamise kava– max. 50 punkti Uurimisülesande teostamise kava on põhjalikult läbi mõeldud ning ammendavalt 50 punkti kirjeldatud. Sealhulgas on: a) sõnastatud täpsemad uurimisküsimused; b) antud esialgne ülevaade andmetest ja andmeallikatest, mida plaanitakse kasutada (k.a valimi koostamise alused); c) kirjeldatud andmekogumise meetodid; d) kirjeldatud andmeanalüüsi ja järelduste tegemise põhimõtted. Kõik punktides a-d tehtud valikud toetavad üksteist, tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet selle ja järgmiste uurimisülesannete teostamiseks ning on loomingulised. Pakutu sisaldab lähenemisi, mida tellija ei nõudnud. Pakutu ületab tellija ootuseid. Uuringu eesmärk ja sisu on taotleja poolt selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud. Lisaks pakub taotleja välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad uuringule lisandväärtust. Uurimisülesande teostamise kava on läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. 40 punkti Punktides a-d tehtud valikud toetavad üksteist ning tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet selle ja järgmiste uurimisülesannete teostamiseks. Pakutu vastab tellija ootustele neid ületamata. Uuringu eesmärk ja sisu on taotleja poolt selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud ning vastab tellija ootustele. Taotleja ei paku välja olulisi  omapoolseid täiendusi või pakub välja täiendusi, mis ei anna tellija hinnangul olulist lisaväärtust. Uurimisülesande teostamise kava on läbi mõeldud ning piisavalt kirjeldatud. Punktides 30 punkti a-d tehtud valikud toetavad üldjoontes üksteist, ning annavad töö läbiviijale üldjoontes piisavat teavet selle ja järgmiste uurimisülesannete teostamiseks, kuid pakutu osas esineb üksikuid mittepõhimõttelist laadi puudujääke või küsitavusi. Pakutu vastab põhiosas tellija ootustele. Tellijal tekivad taotleja nägemuse kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised. Uurimisülesande teostamise kavas esineb pealiskaudsust ja/või põhimõttelisi 10 punkti puudujääke või küsitavusi selles osas, kuidas punktides a-d tehtud valikud toetavad üksteist ning annavad töö läbiviijale piisavat teavet selle ja/või järgmiste uurimisülesannete teostamiseks. Tellija hinnangul on oht, et projekti eesmärke ei saavutata. Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke tehnilises kirjelduses esitatud uurimisprobleemide lahendamisel. Esitatu põhjal ei saa tellija olla kindel, et taotleja tuleks toime projekti eduka läbiviimisega. 2.2.5. Uurimisrühma liikmete pädevused ja uurimisrühma liikmete rollide kirjeldus uurimisülesannete kaupa1 – kuni 15 punkti Taotlusest nähtub selgelt, millised on uurimisrühma liikmete pädevused ning milliste 15 punkti töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas, meeskonnaliikmete oskused ja kogemused on integreeritud ühise eesmärgi saavutamisse. Lisaks miinimumpädevustele on uurimisrühmal lisapädevusi, mille vajalikkuse põhjendus on tellija jaoks veenev. Taotlusest nähtub selgelt, millised on uurimisrühma liikmete pädevused ning milliste 10 punkti töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Uurimisrühm vastab oma pädevustelt ja kogemustelt konkursidokumentides kirjeldatud miinimumnõuetele Taotluses on kirjas, et uurimisrühmal tervikuna on olemas minimaalsed vajalikud 5 punkt pädevused projekti läbiviimiseks. Samas pole selge, milliste töölõikude eest keegi vastutab ja/või kuidas konkreetse isiku pädevused ja kogemused toetavad talle määratud töölõigu täitmist. Tellija ei saa esitatud lünkliku info põhjal olla kindel, et projekti eesmärgid saavad kvaliteetselt täidetud. 2.2.6. Projekti eeldatav aja- ja tegevuskava2 – kuni 25 punkti Kava on esitatud, tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 25 punkti nädalase täpsusega ajastatud. Tegevused on jagatud optimaalselt arvestades tegevuste samaaegsust ja omavahelisi sõltuvusi. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d). Ajakava on teostatav. Kavas on märgitud ära olulisemad koosolekud tellijaga ning nende koosolekute eesmärk. Pakutud kava veenab tellijat, et taotleja suudab täita lepingu õigeaegselt. Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 20 punkti nädalase täpsusega ajastatud. Samas pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d), vastutaja(d) või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood või on tegevuste samaaegsust ja omavahelisi sõltuvusi on arvestatud vähesel määral). Need puudused pole aga põhimõttelised. Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 10 punkti nädalase täpsusega ajastatud. Samas pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d), vastutaja(d). Lisaks tekitab kava teostatavus muus osas küsimusi (nt on mõne tegevuse 1 Pädevused ja rollid peavad olema vastavuses uuringu tehnilises kirjelduses uurimisrühmale sätestatud tingimustega. Kui uurimisrühm ei vasta seal toodud miinimumnõuetele, lükatakse taotlus tagasi. 2 Taotleja peab projekti aja- ja tegevuskava koostamisel lähtuma tehnilise kirjelduse toodud kahe etapilisest ajakavast. jaoks on planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood, ei ole arvestatud tegevuste samaaegse läbiviimise võimalustega). Kava on küll esitatud, aga üldisel ja läbipaistmatul kujul, mistõttu pole tellijal võimalik 1 punkt veenduda kava teostatavuses. Tellijal tekib küsimus, kas pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik tagada lepingu kvaliteetne ja õigeaegne täitmine. Konkursi “Tehisaru kasutamisest tingitud uute küberohtude mõju minimeerimine” TÖÖVÕTULEPINGU projekt Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeerium, registrikood 70000898, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn, keda esindab Tiina Uudeberg (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud konkursi „Tehisaru kasutamisest tingitud uute küberohtude mõju minimeerimine“ (edaspidi konkurss) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursidokumendid, töövõtja taotlus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 alusel teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib vastavalt konkursil edukaks tunnistatud taotlusele läbi rakendusliku uuringu „Tehisaru kasutamisest tingitud uute küberohtude mõju minimeerimine“ (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud konkursidokumentides ja töövõtja taotluses. 2.3. Tööd rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning lepingu sõlmimisel ja täitmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“. 2.4. Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest abikõlbmatu käibemaks rahastatakse Eesti riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale töö eest kokku on … eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.3 nimetatud juhul (edaspidi lepingu hind). 3.2. Tasumine toimub etappide kaupa järgnevalt3: 3.2.1. … % lepingu hinnast so … eurot + km – pärast I etapi vastuvõtmist; 3.2.2. … % lepingu hinnast so … eurot + km – pärast II etapi vastuvõtmist; 3.2.3. … % lepingu hinnast so … eurot + km – pärast tulemuste esitlemist. 3.3. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.4. Kui taotluse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast taotluse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.5. Tellija tasub töö eest pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud masintöödeldava e-arve saamist. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Lõppraporti lõpliku versiooni (töövõtja on lõppraporti sisse viinud tellija tagasiside alusel parandused) üleandmine toimub hiljemalt 30. juunil 2026. Ajakava on võimalik kohandada lepingu täitmise käigus eeldusel, et lõppraporti lõpliku versiooni esitamine toimub tähtaegselt. 4.2. Töövõtja kohustub: 4.2.1. teostama töö vastavalt konkursidokumentides ja taotluses esitatud ning avakohtumisel täpsustatud aja- ja tegevuskavale järgmiste etappidena: 4.2.1.1. vahearuanne, mis sisaldab I etapi tööde tulemusi ja analüüsi; 3 Osamaksed ja nende osakaalud täpsustatakse vastavalt tehnilisele kirjeldusele ja taotlusele  4.2.1.2. Iõpparuanne, mis sisaldab nii I etapi kui ka II etapi tulemusi. 4.2.2. tutvustama ja selgitama töö tulemusi avalikkusele või töö sihtrühmale (meedias avaldatav artikkel, suunatud koolitused, konverentsid vms), 2 kuu jooksul lõpparuande üleandmisest. Töö tulemuste avaldamine on osa uuringu teisest etapist ehk teavitustegevusest, tellija teavitab töö tulemuste tutvustamise vajadusest töövõtjat e- kirjaga. Tasu töö tulemuste tutvustamise eest kuni kahel korral sisaldub lepingu alusel töövõtjale makstavas tasus (lepingu p 3.1.), selle mahu ületamisel lepivad pooled kokku töövõtjale täiendavalt makstavas tasus. 4.3. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursidokumentide ja esitatud taotlusega. Konkursidokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursidokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde hulka. 4.4. Töövõtja vastutab igas uuringu etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest. 4.5. Töövõtja peab lepingu täitmisel kasutama tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad taotluses nimetatud uuringumeeskonna liikmed. 4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus uurimisrühma liikmete vahetuseks või lisamiseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Uurimisrühma liikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt konkursidokumentides sätestatud tingimustele samaväärse kvalifikatsiooni, pädevuse ja kogemusega isikud. 4.6. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud, või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepingu täitmisse. 4.7. Kui töö käigus ilmneb, et õigusaktidest tulenevalt on vajalik lubade taotlemine, tagab töövõtja, et tal on see lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 4.8. Pooltel on õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada kui: 4.8.1. loa taotluse või töövõtjale vajalike andmete esitamine tellija poolt on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (7 tööpäeva); 4.9. Vajadusel annab tellija töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kümne tööpäeva jooksul arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh e-kirjaga) kättesaamisest. 4.10. Tellijal on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.11. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.12. Töövõtja on kohustatud järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale, täpsemad tingimused p. 7.8.) 5. Üleandmine 5.1. Töövõtja esitab iga etapi valmimisel (lepingu punkt 4.1) töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 5.2. Tellija vaatab töö üle 14 kalendripäeva jooksul töö ülevaatamiseks esitamisest. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada, teavitades sellest töövõtjat e-kirjaga. Tellija esitab sama tähtaja jooksul enda seisukohad töövõtjale. Töös puuduste esinemisel võib tellija jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö osas parandusettepanekud, määrates puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta lepingule ning puudust ei ole võimalik mõistliku ajaga kõrvaldada või töövõtja ei kõrvalda puudust määratud tähtaja jooksul. 5.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis poolte aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine  osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.4. Tellijal on esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus anda töövõtjale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks. 5.5. Tellijal on koosolekutel jagatud info ja esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus teha ettepanekuid töö tegevuste ja ajakava osas, metoodika kohandamiseks ja/või uurimisküsimuste täpsustamiseks. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingu rikkumisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töö ei ole teostatud vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. 6.4. Lepingus, aja- ja tegevuskavas sätestatud töö teostamise tähtaegadest või pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.6. Konfidentsiaalsuskohustuse ja isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast. 6.7. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel ning konfidentsiaalsuskohustuse ja isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist. 6.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud olukordi või muid sündmusi, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.9.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta taotluse esitamise kuupäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid ja keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Taotluse esitamise hetkel kehtivad piirangud on lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad ettenägematuid piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Lepingu alusel töövõtja loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud mistahes resultaadid (edaspidi „materjalid“) ja nendega seotud kõik autori varalised õigused (edaspidi „õigused“) lähevad töö vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest täies mahus üle tellijale. 7.2. Materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse ajal kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“). 7.3. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja litsentsi andmiseks. 7.4. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö käigus üleantud materjalidega. 7.5. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada materjale oma äranägemisel. Materjalide kasutamise viis ja territoorium ei ole piiratud. 7.6. Töövõtjal ei ole ilma tellija kirjaliku nõusolekuta õigust materjale kasutada, v.a mitteärilistel eesmärkidel teadus-, arendus- ja õppetöös. 7.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 7.8. Tellija ja töövõtja kohustuvad töö mistahes vormis avaldamisel viitama tellijale kui töö rahastajale. Tööd rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGeneration EU vahenditest ning töövõtja on kohustatud objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel kasutama Euroopa Liidu embleemi koos tekstiga „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“. Teavituse korraldamisel järgib töövõtja Vabariigi Valitsuse 29.11.2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ §-s 12 sätestatud nõudeid. Logofailid ja plakatigeneraator on kättesaadavad veebilehelt: https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taaste-ja-vastupidavusrahastu-rrf/rrf- teavitusreeglid. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas lepingu lõpetamise avaldus või poole nõue tulenevalt lepingu rikkumisest, peab teade olema edastatud kirjalikult või digitaalselt allkirjastatud vormis. 8.2. Teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-kiri loetakse kättesaaduks selle saatmisele järgneval tööpäeval. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindaja on küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress], või tema asendaja. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahju hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja on küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 9. Konfidentsiaalsuskohustus ja isikuandmete töötlemine 9.1. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist tähtajatult lepingu täitmise käigus saadud teabe, millel on märge "konfidentsiaalne" või juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige, kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. 9.2. Konfidentsiaalsuskohustus ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvatele juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta lepingu täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuskohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 9.6. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad töö protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 4.1 sätestatud tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kui selline võimalus oli konkursidokumentides sätestatud. 10.3. Pooled võivad lepingut mõjuval põhjusel muuta, kui muudatus ei ole oluline või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust. 10.4. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, sealhulgas kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu või kui esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, ei ole võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu või muid lepingus nimetatud tingimusi, on pooltel õigus: 10.4.1. lükata lepingu lõpp- ja vahetähtaeg edasi perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või läbiviimine oli takistatud ning koostada uute tähtaegadega ajakava; 10.4.2. muuta lepingu aja- ja tegevuskava või pikendada lepingu tähtaega töövõtja põhjendatud taotluse alusel. Taotluses esitab töövõtja põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepe jääb saavutamata, lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 11.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)