Vastus

Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69> Saaja: '[email protected]', Merje Muiso Teema: FW: Teabenõue Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lõike 2 punktile 2 ja §-le 3 ning § 5 lõikele 8 annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium õigusalase selgituse ministeeriumi enda poolt väljatöötatud õigusakti kohta. Seega vastame Teile üksnes osas, mis puudutab ehitusseadustikku (EhS). Planeeringute kohta annab selgitusi Rahandusministeerium. EhS § 27 lõikeid 1, 3 ja 4 tuleb vaadata koostoimes. EhS § 27 lõike 1 preambula kohaselt võib pädev asutus anda detailplaneeringu olemasolu korral ja põhjendatud juhul ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi. See tähendab seda, et projekteerimistingimusi antakse konkreetse ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks. EhS § 27 lõike 3 kohaselt ei anta projekteerimistingimusi detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täiendamiseks, avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele lisatingimuste andmiseks ega riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu täiendamiseks. Konkreetse ehitise kohta projekteerimistingimuste andmise otsustamisel hinnatakse kõigepealt, kas sellega ei muudeta olemuslikult planeeringuala. Detailplaneeringu olemuslik muutmine tähendab, et sekkutakse varasemalt kokku lepitud lahendusse ning varasema lahenduse põhimõtteline elluviimine ei ole enam võimalik. See tähendab, et projekteerimistingimusi ei tohi anda olukorras, kus tegelikkuses tuleks koostada uus detailplaneering. Detailplaneeringut koostatakse eelkõige ehitusõiguse andmiseks. Seega seisneb detailplaneeringu olemus ehitusõiguses. Kui muuta ehitusõigust ja sellega seonduvaid tingimusi, siis tuleb seda pidada detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks. Ehs § 27 lõige 4 p 5 kohaselt täpsustatakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta. Nimetatud sõnastusest nähtub, et antud sätte alusel projekteerimistingimuste andmisel saab täpsustada konkreetse ehitise teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta, kusjuures see konkreetne ehitise teenindamiseks vajalik ehitis peab olema sellisena detailplaneeringus käsitletud. Seega saaks projekteerimistingimustega muuta Teie kirjas nimetatud ehitiste asukohta juhul, kui need oleksid varasemalt juba detailplaneeringus käsitletud. EhS § 27 lg 4 p 5 ei näe ette detailplaneeringu täpsustamist detailplaneeringus käsitletud ehitiste liigi osas, st elamut teenindavate ehitiste liiki projekteerimistingimustega muuta ei saa. Oluline on märkida, et kõnealuses paragrahvis sätestatud projekteerimistingimustega saab täpsustada juba varem samas detailplaneeringus käsitletud küsimusi. Säte ei anna alust lisada uusi tingimusi, seega on oluline tähele panna, et projekteerimistingimustele on kõnealuses sättes antud ühene tähendus – need täiendavad olemasolevat detailplaneeringut. Lugupidamisega Ülle Reidi Ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist From: MKM info <[email protected]> Sent: Tuesday, June 29, 2021 10:22 AM To: Tormi Metspalu <[email protected]> Cc: MKM info <[email protected]> Subject: RE: Teabenõue Tere Lugupeetud Tormi Metspalu Lähtudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lõikest 2 on Teie pöördumise puhul tegemist selgitustaotlusega, mitte teabenõudega avaliku teabe seaduse mõistes. Tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6 vastame Teile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. dokumendihaldustalitus From: Tormi Metspalu [mailto:[email protected]] Sent: Monday, June 28, 2021 7:26 PM To: MKM info Cc: RAM Info Subject: Teabenõue Tere, palun selgitada, kas vastavalt Planeerimisseaduse järgi kehtestatud detailplaneeringujärgsed tehnovõrgud kuuluvad täpselt planeeringu järgi väljaehitamisele või võib neid ka ehitusloa projektis muuta? Kui võib , siis mis ulatuses? Näited: 1. Elamu on detailplaneeringu järgi ette nähtud gaasiküttele, aga omanik soovib maakütet 2. Elamule on ette nähtud detailplaneeringu järgi ühele poole maja kogumismahuti aga omanik soovib teisele poole maja biopuhastit koos imbväljakuga 3. Elamu on detailplaneeringu järgi ühendatud üldise elektrivõrguga aga omanik soovib autonoomset (päikeseenergia/tuuleenergia)süsteemi 4. Detailplaneeringu järgi asuvad ühisveevärgi rajatised teekatendi all aga omanik soovib neid ehitada tee kõrvale Küsimuse sisuks on nimelt asjaolu, et KOV ametnikud eeldavad ehitusprojektide koostamisel 5a jooksul DP kehtestamisest DP-s toodud tehnovõrkude (täpseid) lahendusi (vastasel juhul tuleks läbida DP osalise kehtetuks tunnistamise protsess). Samas pole Planeerimisseaduses nõutud tehnovõrkude planeerimisel erialaseid teadmisi/pädevust. Lugupidamisega, Tormi Metspalu OÜ Projektlahendused Suurekivi põik 3, Peetri alevik 75312 Mob.+372 5037162 [email protected] <mailto:[email protected]> From: MKM info <[email protected]> Sent: Tuesday, June 29, 2021 10:22 AM To: Tormi Metspalu <[email protected]> Cc: MKM info <[email protected]> Subject: RE: Teabenõue Tere Lugupeetud Tormi Metspalu Lähtudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lõikest 2 on Teie pöördumise puhul tegemist selgitustaotlusega, mitte teabenõudega avaliku teabe seaduse mõistes. Tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6 vastame Teile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. dokumendihaldustalitus From: Tormi Metspalu [mailto:[email protected]] Sent: Monday, June 28, 2021 7:26 PM To: MKM info Cc: RAM Info Subject: Teabenõue Tere, palun selgitada, kas vastavalt Planeerimisseaduse järgi kehtestatud detailplaneeringujärgsed tehnovõrgud kuuluvad täpselt planeeringu järgi väljaehitamisele või võib neid ka ehitusloa projektis muuta? Kui võib , siis mis ulatuses? Näited: 1. Elamu on detailplaneeringu järgi ette nähtud gaasiküttele, aga omanik soovib maakütet 2. Elamule on ette nähtud detailplaneeringu järgi ühele poole maja kogumismahuti aga omanik soovib teisele poole maja biopuhastit koos imbväljakuga 3. Elamu on detailplaneeringu järgi ühendatud üldise elektrivõrguga aga omanik soovib autonoomset (päikeseenergia/tuuleenergia)süsteemi 4. Detailplaneeringu järgi asuvad ühisveevärgi rajatised teekatendi all aga omanik soovib neid ehitada tee kõrvale Küsimuse sisuks on nimelt asjaolu, et KOV ametnikud eeldavad ehitusprojektide koostamisel 5a jooksul DP kehtestamisest DP-s toodud tehnovõrkude (täpseid) lahendusi (vastasel juhul tuleks läbida DP osalise kehtetuks tunnistamise protsess). Samas pole Planeerimisseaduses nõutud tehnovõrkude planeerimisel erialaseid teadmisi/pädevust. Lugupidamisega, Tormi Metspalu OÜ Projektlahendused Suurekivi põik 3, Peetri alevik 75312 Mob.+372 5037162 [email protected] <mailto:[email protected]> Tormi Metspalu Teie 05.06.2025 OÜ Projektlahendused [email protected] Meie 25.06.2025 nr 3-4/2166-2 Vastus selgitustaotlusele Austatud Tormi Metspalu Esitasite selgitustaotluse, milles soovite uuesti saada vastust 29.06.2021. a esitatud selgitustaotlusele ning esitate täiendavaid küsimusi seoses detailplaneeringus ettenähtud tehnovõrkude ja haljastuse lahenduste muutmise võimalikkusega. Käesolevaga edastame Teile nimetatud selgitustaotluse vastuse (lisas) ning esitame vastuse lähtuvalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile antud pädevusest selgitada ruumilist planeerimist reguleerivate õigusaktide sisu. Juhime tähelepanu, et ehitusseadustiku tõlgendamist puudutavates küsimustes tuleb pöörduda Kliimaministeeriumi poole, kelle pädevuses on alates 01.07.2023. a ehitusvaldkonda reguleerivate õigusaktide sisu selgitamine. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lõikele 1 on planeering konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. PlanS § 124 lõike 4 kohaselt on olemasolul detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda planeeringus seatud tingimustest, et saavutada ruumiline terviklikkus ja viia planeering ellu kehtestatud kujul. Kui kehtivat detailplaneeringut ei ole võimalik või ei soovita enam kehtestatud kujul ellu viia, leiate täiendavat teavet ja juhiseid veebilehelt planeerimine.ee. Kuna detailplaneeringute puhul on planeerimisalase tegevuse korraldajaks kohalik omavalitsus, kelle ülesandeks on muu hulgas ka maa-alale vastavate planeeringute olemasolu tagamine ning kehtestatud planeeringu järgimine, soovitame Teil esitatud küsimustega pöörduda detailplaneeringu kehtestanud kohaliku omavalitsuse poole. Nende pädevuses on kujundada seisukoht konkreetse planeeringu osas, sealhulgas anda selgitusi selle kohta, kas ja millised menetlused on vajalikud detailplaneeringus ettenähtud tehnovõrkude ja haljastuse lahenduste muutmiseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivari Rannama juhataja Lisa: FW Teabenoue_.msg Kadi-Kaisa Kaljuveer [email protected] 2 (2)