Vabariigi Valitsuse korralduse „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu

± Vabariigi Valitsuse korraldus „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord” LISA 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid Layer Muinsuskaitseala piir Kaitsevööndi 1. osa piir Kaitsevööndi 2. osa piirid: Muinsuskaitseala vaatekoridori piir Vaatekoridori piir muinsuskaitsealal ja kaitsevööndil 0 200 400 m Muinsuskaitseamet: 19.10.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023  Vabariigi Valitsuse korraldus 4 „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord” LISA 4. Ajaloolised haljasalad 2 Muinsuskaitseala piir Ajalooline haljasala 1. Lossipark 2. Mõisapark koos Tasuja pst alleega 3. Viljandi järve äärne ajalooline haljasala 1 4. Sõbrapark 3 0 100 200 m Muinsuskaitseamet: 30.10.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023  Vabariigi Valitsuse korraldus „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord” LISA 5. Arheoloogilise kultuurkihiga ala ja leevendused Arheoloogilise kultuurkihiga alad Ala, millel kehtib leevendus: tööde tegemise luba ei ole nõutav kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve ja muude pinnase teisaldamiseks ja juurdeveoga seotud töödeks. 0 100 200 m Muinsuskaitseamet: 30.10.2023 Aluskaart: Maa-amet 2023  Seletuskirja Lisa 1. Kaitsekategooriate põhjendused Viljandi muinsuskaitseala hoonete kaitsekategooriate määramise aruanne Koostaja: Laura Ingerpuu Muinsuskaitseamet 2023 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Kaitsekategooriate määramise lähtekohad ................................................................................. 3 Inventeerimise läbiviimise tööprotsess ...................................................................................... 4 Inventeerimise tulemused ........................................................................................................... 6 Lisa 1. Kaitsekategooriate tabel ................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Viljandi muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine viidi läbi eesmärgiga jaotada muinsuskaitsealal paiknevad hooned kaitsekategooriatesse vastavalt Kultuuriministri määrusele nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid.“ Inventeerimine oli alusuuring Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks ning hoonetele määratud kaitsekategooriad muutusid vähesel määral avatud väljapaneku järgselt. Muinsuskaitseala hoonete inventeerimine viidi läbi 2021. aastal. Lisaks toimus 2022. aastal täiendav inventeerimine nendel kaitsevööndis olevatel kinnistutel, mis olid plaanis liita muinsuskaitsealasse. Inventeerimiste käigus koondati välitöödel ja arhiiviuuringutega kogutud andmed tabelisse, kus on toodud hoonete aadressid, lühikirjeldused ja ülevaated ajaloost, samuti kaitsekategooriate ettepanekud ja põhjendused. Kokkuvõtlik tabel on lisatud uuringuaruandele. Hoonete lühikirjeldused ja ajalooline ülevaade koos fotodega on sisestatud Kultuurimälestiste riiklikkusse registrisse. Inventuuri läbiviijate poolt tehtud kaitsekategooriate ettepanekud vaadati üle Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühmas, kuhu kuulusid Laura Ingerpuu (Muinsuskaitseamet, ehituspärandi nõunik-analüütik), Anne Kivi (Muinsuskaitseamet, Viljandimaa nõunik), Kalvi Märtin (Viljandi Linnavalitsus, abilinnapea), Olav Remmelkoor (Viljandi linnavalitsus, peaarhitekt), Margit Aule (Lumi Arhitektuuribüroo OÜ, arhitekt) ja Leele Välja (Arhitektuuriväljad OÜ, arhitektuuriajaloolane). Töörühma assisteeris Monika Vestman (Viljandi Linnavalitsus, kultuuriväärtuste spetsialist, töörühma assistent). Kaitsekategooriate määramise lähtekohad Vastavalt Kultuuriministri määrusele nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ jagunevad muinsuskaitsealal asuvad ehitised kolme väärtusklassi: 1) A-kaitsekategooria; 2) B-kaitsekategooria; 3) C-kaitsekategooria. A-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on vastavalt määrusele: 1) muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või silmapaistva mõjuga väga väärtuslik ehitis. Kaitsekategooria määramisel võib arvestada arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju või kuulumist linnaehituslikku tervikusse, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust; 2) säilinud koos ehitusaegse ja põhimahus algupärase interjööriga või hilisema arhitektuuriajalooliselt silmapaistva interjööriga. Tööstushoone puhul on säilinud funktsioonile vastav algupärane sisseseade. Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning 3 vähese olemasoleva teabega ajalooline ehitis, mille muude väärtuste kumulatiivsus võimaldab eeldada interjööri väärtuslikkust. B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust. C-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitsealal asuv ehitis, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kriteeriumidele. Viljandi muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse jagades peeti silmas, et A ja B kaitsekategooriates oleks hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust, ning mille puhul on oluline nende säilitamine ja ajaloolist substantsi austav restaureerimine. A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud interjöörid või sisekonstruktsioonid ning muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides tööde tegemisel. B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti loakohustusest: st siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustiku nõuded. C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab lihtsamini ja üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone rekonstrueerimisel annab muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses. Inventeerimise läbiviimise tööprotsess Viljandi muinsuskaitseala hoonete inventeerimine viidi läbi Muinsuskaitseameti lepinguliste partnerite poolt. Töö esimese etapina koostas Muinsuskaitseamet inventeerimise aluseks inventeerimistabeli, kuhu koondasid andmeid hoonete kohta Maa-ameti registrist ja Ehitisregistrist. Esimeses etapis viisid ka Muinsuskaitseameti lepingulised partnerid läbi arhitektuuriajaloolise uuringu ning koostasid iga hoone kohta lühikirjelduse ja ajaloolise ülevaate. Selleks kasutati peale kohapealse vaatluse põhiliselt Muinsuskaitseameti arhiivis olevaid muinsuskaitse eritingimusi ja projekte, Rahvusarhiivi säilikuid ja fotokogu, ajaloolisi kaarte ning varasemaid inventeerimisaruandeid. Töö teine etapp hõlmas välitöid kohapeal, mis tähendas hoonete ja kultuuriväärtuslike detailide pildistamist. Enne välitööde algust jagati inventeeritavate hoonete postkastidesse teavituskaardid koos inventeerija kontaktinfoga, et majaelanikud saaksid soovi korral külastuseks aja kokku leppida. Vajaduse korral pildistati hooneid ka seestpoolt, kuid ilma põhjaliku uuringuta ei pruugi olla kindlust ajalooliste interjöörielementide säilivude kohta, kuna enamasti on ajaloolised viimistluskihistused uuematega kaetud. 4 Kolmas etapp nägi ette hoonete fotode, kirjelduste, ajalooliste ülevaadete, esmaste kaitsekategooria ettepanekute sisestamist inventeerimise tabelisse. Seejärel sisestati fotod, kirjeldused ja ajaloolised ülevaated ka kultuurimälestiste registrisse Viljandi muinsuskaitseala lehel olevatele krundipõhiste aadressidega alamlehtedele (nn jaotusobjektidele). Samuti lisati registris jaotusobjektidele krundi hoonestuse ajaloo seisukohast olulised krundiplaanid, muinsuskaitse eritingimused, ajaloolised projektid, vanad fotod ja muud hoonete ajaloo seisukohast olulise materjalid. Inventeerimise tulemusi on põhjalikult kirjeldatud 2021. aasta töö aruandes. Viljandi vanalinna muinsuskaitseala inventeerimise aruanne Viljandi muinsuskaitseala plaanitava laienduse osa hoonete inventeerimist teostas Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik. Kohapeal vaadati üle ligikaudu kolmkümmend hoonestatud kinnistut. Ka nendele välitöödele eelnes põhjalik kirjaliku ja pildiinfo kogumine 5 Rahvusarhiivist, Viljandi Muuseumi ja Muinsuskaitseameti arhiividest ning fotode andmebaasidest. Võimalusel tutvuti ka mõne hoone interjööriga. Ka 2022. aastal teostatud inventeerimise info kanti samuti koos esmaste kaitsekategooriate ettepanekutega inventeerimise tabelisse. Registrisse kantakse info alles pärast seda, kui muinsuskaitseala laiendamine on lõplikult otsustatud ning kaitsekord on jõustunud. Kõiki inventeerijate poolt tehtud hoonete kaitsekategooriate esmaseid ettepanekuid arutas Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm. Mõningatel juhtudel käidi kohapeal hoonetega tutvumas, et otsustada nende kaitsekategooria üle. Lisaks käisid Muinsuskaitseameti ehitismälestiste nõunik ja Viljandimaa nõunik ning Viljandi Linnavalitsuse kultuuriväärtuste spetsialist tutvumas nende hoonete interjööridega, mille osas oli tehtud A-kaitsekategooria ettepanek. Üksikutel juhtudel ei olnud võimalik hoonesse sisse saada, mistõttu otsustas töörühm kaitsekategooria olemasoleva dokumentatsiooni põhjal. Inventeerimise tulemused 1) A-kaitsekategooria hooneteks loeti erinevatest ajastutest pärinevaid elumaju ja avalikku funktsiooni kandvaid hooneid, mille puhul on teada või tõenäoline, et säilinud on väärtuslikud sisekonstruktsioonid ja -detailid: ahjud, trepid, parketid, maalingud jms. A-kaitsekategooria hoone on pigem mälestisesarnane hoone, suures mahus ajalooline ja autentne. 2) B-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata ligikaudu pooled muinsuskaitseala elamutest ja avalikest hoonetest ning vähemal määral säilitamisväärsed abihooned. B-kaitsekategooria hoone on pigem miljööväärtuslik hoone, mis on linnaruumis oluline oma mahu ja ajaloolise välisilme poolest. B-kaitsekategooria ettepanek tehti ka mõnede uuemate (II maailmasõja- järgsete) hoonete kohta, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne väärtus ja mis sobituvad hästi ajaloolisesse linnaruumi. 3) C-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus pärast II maailmasõda ehitatud hooneid, samuti vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni moonutatud või vähese taastamispotentsiaaliga vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda automaatselt lammutusluba, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitse seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda. Lisaks leidub muinsuskaitsealal üksikuid varesid ja vundamente. Mitme hoone osas, mis olid inventeerimise alguseks küll veel Maa-ameti kaardil ETAK-iga määratud, selgus inventeerimise käigus, et need olid tegelikult juba lammutatud. Juba muinsuskaitseala inventeerimise lõpuks oli selge, et põhjendatud on muinsuskaitseala laiendamine. 2021. aasta inventuuri aruandes teeb Leele Välja ettepaneku laiendada muinsuskaitseala põhjasuunas kuni Uue tänavani, ida suunas kuni Kõrgemäe tänavani ning läänes hõlmata ka Pauluse kirik. Töörühm arutas ettepanekut ning käis ka kohapeal piirkonna hoonestust vaatamas, kuid jõudis järeldusele, et niivõrd suur muinsuskaitseala laiendamine ole asjakohane ega vajalik. Vähemal määral muinsuskaitseala laiendamine, mis hõlmaks üksnes põhjapool tänavate teise külje kinnistuid, on praktika, mida on rakendatud ka teistel muinsuskaitsealadel ning mis aitab väärtustada ajaloolist keskkonda tervikuna. 6 Inventeerimistulemustest lähtuvalt ning töörühma liikmete kohapeal vaatluse tulemusel jõuti ettepanekuni arvata muinsuskaitsealalt välja Kaalu ja Turu tänavate vahelised kinnistud ning sellele alale kehtestada muinsuskaitseala kaitsevöönd. Senist Viljandi muinsuskaitseala ja selle laiendusalasid praeguses kaitsevööndis käsitletakse järgnevalt ühe tervikliku muinsuskaitsealana. Viljandi muinsuskaitsealal tehti ettepanek määrata A-kaitsekategooriasse 14 hoonet või hoone osa. B-kaitsekategooriasse määrati 301 hoonet või hoone osa – see on valdav osa muinsuskaitseala teise maailmasõja eelsetest hoonetest ning lisaks mõned ajaloolisse keskkonda sobituvad uuemad hooned. C- kaitsekategooriasse määrati 253 hoonet, millest valdav osa on mitmesugused väiksed abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms). Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra avaliku väljapaneku raames laekus kaks ettepanekut hoonete kaitsekategooriate muutmiseks: omanik ei nõustunud C. R. Jakobsoni tänav 29 hoone kaitsekategooriaga (oli määratud A-kaitsekategooria) ja Tartu tn 27a omanik tegi ettepaneku määrata hoonele B-kaitsekategooria asemel C-kaitsekategooria, kuna hoone on halvas tehnilises seisukorras. Töörühma liikmed arutasid nende hoonete kaitsekategooriaid uuesti ning selle arutelu järgselt otsustas Muinsuskaitseamet, et C. R. Jakobsoni tn 29 hoonele määratakse B-kaitsekategooria, kuid Tartu tn 27a kaitsekategooriat ei muudeta ja see jääb B- kaitsekategooriasse. Kokkuvõttes, võrreldes seni kehtinud põhimäärusega leevendatakse piiranguid praktiliselt kõikide seni muinsuskaitseala hoonete puhul. Põhimääruse järgi olid kõik muinsuskaitsealal olevad hooned käsitletavad sisuliselt A-kaitsekategooria hoonetena, st muinsuskaitseameti luba oli tarvis töödeks nii eksterjööris kui interjööris. Kaitsekorra kehtestamisega hakkavad interjööri ja eksterjööri tööd olema loakohustuslikud üksnes 13 Viljandi muinsuskaitseala hoone puhul, mis on määratud A-kaitsekategooriasse. Muinsuskaitseala laiendusalal hakkavad kehtima samad nõuded muinsuskaitsealaga. Laiendusalal hooned on määratud B- ja C- kaitsekategooriasse ning ühtegi A-kaitsekategooria hoonet seal ei ole. Tulemus: 13 A-kaitsekategooria hoonet 300 B-kaitsekategooria hoonet 253 C-kaitsekategooria hoonet 24 kultuurimälestiseks tunnistatud hoonet 7 Lisa 1. Kaitsekategooriate tabel ETAK kood aadress kaitsekategooria kaitsekategooria põhjendus Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja Aasa 6 // Aasa köök-keskkoridoriga elamu. Säilinud algne maht ja 216766 6a B fassaadilahendus. Interjöör on kaasajastatud. Aasa 6 // Aasa 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiva 8456447 6a B hoovimaja hästi lahendatud rekonstruktsioon. Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv üüritubadega linnakodaniku elamu. Põhimahus säilitanud 218690 Järve 7 B ajaloolise välisilme. 7062435 Järve 7 Lammutatud Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv tüüpiline linnakodaniku elamu. Autentne eksterjöör on säilinud vaid 6125454 Järve 5 B põhimahu ulatuses, fassaadid uuendatud. Viljandi linnas tüüpiline, 19. sajandil ehitatud 213891 Järve 5 B abihoone. 217913 Aasa 4 C 8 211016 Aasa 4 C 6368419 Aasa 2 C Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja 214862 Aasa 2 B köök-keskkoridoriga elamu. Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja 210769 Järve 3 B köök-keskkoridoriga elamu. 6753284 Ranna pst 1 C Hästi säilinud 1960. aastate modernistliku arhitektuuriga linnastaadioni sissepääs- 6850823 Ranna pst 1 B pääslahoone. 216635 Ranna pst 3 C Vesiflirdi allee 219565 3 C 216551 Supeluse C 9  Hästi säilinud 1960. aastate modernistliku 220578 Ranna pst 11 B arhitektuuriga vetelpääste hoone. 211073 Ranna pst 7 C Kaasaegne, loomingulise arhitektuurse lähenemisega muinsuskaitseala rikastav 6353683 Ranna pst 13 B sõudebaasi hoone. 1930. aastate traditsionalismi esindav 212209 Järve 6 B ühepereelamu. Viljandile iseloomulik 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja 213334 Liiva 15 B köök-keskkoridoriga tüüpelamu. Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu. Osaliselt 213362 Tartu 48 B rekonstrueeritud. 210080 Tartu 46 C 220357 Tartu 44 // 44a B Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv otsafassaadiga tänavale ulatuv ühetoaliste üüritubade ja köök- 209232 Tartu 44 // 44a B keskkoridoriga elamu. 10 6091329 Tartu 44 // 44a C 7063196 Tartu 42 // 42a C 218038 Tartu 42 // 42a C Muinsuskaitseala väärtusi kandev 20. sajandi alguse ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline puitelamu. Hilisemal ajal osaliselt ümberehitatud, 212396 Tartu 42 // 42a B kuid säilitanud algupärase mahu. Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Venemaa tüüpfassaade järgiv ühetoaliste 219643 Tartu 40 B üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv, algselt ühetoaliste üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu. Säilinud algne maht, fassaadid ja interjöörid on 217608 Tartu 40a B ümberehitatud. Teise maailmasõjajärgne autentselt säilinud 216761 Tartu 38a B tüüpprojektikohane individuaalelamu. 6355275 Tartu 38 Hoone puudub 214386 Tartu 38 Hoone puudub 11 6355281 Tartu 38 C 6355280 Tartu 38 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv elamu-tööstushoone, mille eksterjööris on säilinud mitmeid autentseid 216156 Tartu 38 B detaile. 225451 Tartu 36 C 214645 Tartu 36 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Venemaa nurgahoone tüüpfassaade järgiv puhasvuuk tellislaos uhkem kodanikuelamu. Säilinud autentse põhimahu ja fassaadidega, osaliselt on algupäraseid detaile säilinud ka 218036 Liiva 3 B interjööris. 209894 Liiva 3 C 6355272 Liiva 3 C 12 213882 Liiva 7 C Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Venemaa tüüpfassaade järgiv ühetoaliste 217775 Liiva 7 B üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu. Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Venemaa tüüpfassaade järgiv kõrge maakivisokli ja puhasvuuk tellisseintega ühetoaliste üüritubade ja 216632 Liiva 9 B köök-keskkoridoriga elamu. 6355256 Liiva 9 C 220527 Liiva 11 B 1950. aastate modernistlik individuaalelamu. Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv ringi läbikäidavate tubadega linnakodaniku elamu. Autentse välisilme on säilitanud vaid kõrge maakivisokkel, fassaadid 216433 Liiva 13 B ja interjöörid on kaasajastatud. 6752410 Liiva 13 C 6133069 Liiva 13 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv ebatüüpilisem, kuid võrdlemisi autentse välisilmega säilinud kõrge maakivisokli, pultkatuse ning kombineeritud tellis- 224533 Liiva 15a B ja puitseintega elamu. 13 216166 Liiva 15b C 224435 Liiva 15 C Hästi säilinud mahu ja detailidega 1950. aastate uusfunktsionalistliku arhitektuuriga 210223 Liiva 10 B individuaalelamu. 20. sajandi alguses ehitatud maakivisokli ja tellisseintega elamu. Säilinud ajalooline maht, hoone interjöör ja osaliselt ka välisilme on 214572 Liiva 8 B kaasajastatud. 213881 Liiva 6 C Algselt Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Venemaa tüüpfassaade järgiv ühetoaliste üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu, mis on erinevatel perioodidel tehtud ümberehitustega 215610 Liiva 6 B kaotanud oma ehitusaegse arhitektuurse ilme. Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandi lõpu 215005 Liiva 4 B eeslinna üürimaja tüüpi puithistoritsistlik elamu. 214047 Liiva 4 C Autentsena säilinud eksterjööriga Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv 226962 Tartu 34 B historitsistlik korterelamu. 14  Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioonidele ebatüüpiline tellistest 211600 Tartu 34 B abihoone. 213540 Tartu 32b C Tartu 28 // 28a 219856 // 30 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv elamu-abihoone, mis on Tartu 28 // 28a võrdlemisi autentsena säilinud välisilme ja 216659 // 30 B interjööriga. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Tartu 28 // 28a Venemaa tüüpfassaade järgiv hoone, eksterjöör ja 223340 // 30 B interjöör on autentselt säilinud. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse Tartu 28 // 28a ehitustraditsioone järgiv historitsistlik 216633 // 30 B saunahoone. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse 225918 Kraavi 4 B ehitustraditsioone järgiv tööstushoone. 219830 Kraavi 4 C 6355385 Supeluse 1a C 15  Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Venemaa tüüpfassaade järgiv ühetoaliste 212394 Supeluse 3 C üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu. 6752413 Supeluse 3 C 6355310 Supeluse 3 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse Ranna pst 6 // ehitustraditsioone järgiv historitsistliku 215403 6a B arhitektuuristiiliga linnatapamaja hoone. Ajalooline historitsistliku arhitektuuristiiliga Viljandi linnatapamaja kontor-abihoone. Esimese Ranna pst 6 // korruse maht on ajalooline, kaks ülemist korrust 6752416 6a B on kaasaegsed. 6089200 Supeluse 14 C 214033 Supeluse 14 C 216488 Roosi 6 Mälestis Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse 224438 Roosi 6 B ehitustraditsioone järgiv abihoone. 16  Hästi säilinud mahtude ja detailidega 1950. aastate 217633 Roosi 4 B modernistliku arhitektuuriga individuaalelamu. Säilinud eksterjööri ja interjööriga 1920. aastate lõpu kortermaja, mis on varajane näide Eesti 220407 Trepimägi 3 B funktsionalistlikust arhitektuuristiilist. 220751 Trepimägi 3 C 6368966 Roosi 2d C 214352 Roosi 2c C 6368965 Roosi 2b C 6368964 Roosi 2a C 6902483 Oru 17 C 6355329 Oru 17 C 17  Viljandile tüüpiline 19. sajandi esimeses pooles ehitatud ühetoaliste üüritubade ja köök- 224022 Oru 17 B keskkoridoriga elamu. 20. sajandi alguse keskklassi linnakodaniku uusrenessanslik villa. Võrdlemisi autentselt säilinud näide muinsuskaitseala Trepimäe villade 213674 Oru 19 B piirkonnale iseloomulikust hoonestusest. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv arhitektuurselt 213311 Oru 19 B miljööväärtuslik villa Sellheim´i abihoone. 504265 Trepimägi 6a C Hästi säilinud eksterjööri ja interjööri detailidega näide 1920. aastate traditsionalismist ja selle mugandamisest Trepimäe villade piirkonda. Interjööris on säilinud originaalsed siseuksed, pottahjud koos metalldetailidega, pesuköögi 472214 Trepimägi 6 A sisustus, pliit, lihtne puittrepp kahe korruse vahel. Hästi säilinud eksterjööri ja interjööri detailidega näide 1920. aastate saksalikus heimatstiilis villast Trepimäe villade piirkonnas. Interjööris on säilinud algsed kahhelahjud, trafarettmaalingute näidised, 214401 Oru 21 A puittrepp jne. 7915026 Oru 21a C 6090855 Oru 23 C Algse mahu ja välisilmega säilinud näide 1920. 222774 Oru 23 B aastate traditsionalistlikust korterelamust. 18 6090424 Oru 23 C 6353657 Oru 23 C Teise maailmasõja järgne esinduslik modernistlik individuaalelamu. Hea näide arhitekt Ott Puuraidi 215280 Ranna pst 12 B loomingust. Teise maailmasõja järgse modernistliku individuaalelamu juurde kuulunud modernistlik aiamaja. Autentselt säilinud modernistliku puidust 6090426 Ranna pst 12 B kõrvalhoone iseloomulik näide. Hästi säilinud eksterjööri ja interjööriga Teise maailmasõja järgne esinduslik modernistlik individuaalelamu. Interjööris on säilinud trepihalli lagede ja seinte kujundus lakitud vineertahvlitega, poolümar kamin, puittrepp vineerist seinapaneelide, kumeraks painutatud 215681 Ranna pst 14 A vineerkäsipuu ja spetsiaalse telefonilauaga. Ranna pst 14 elamule 1970. aastatel lisatud, 220832 Ranna pst 14 B elamuga arhitektuurselt sobituv majandustiib. 6255484 Ranna pst 14 C 6133746 Ranna pst 16 C 19 6752423 Ranna pst 20 C Viljandile tüüpiline 20. sajandi esimeses pooles ehitatud ühetoaliste üüritubade ja keskkoridoriga elamu. Säilinud algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme, samuti mitmeid fassaadidetaile, sh arvukalt algseid ülaosas juugendipärase tiheda prossijaotusega aknaraame 220409 Mäe 14 B ja metallmanuseid. 209010 Mäe 14 Hoone puudub 6744572 Mäe 14 C Muinsuskaitseala väärtusi kandev 1920. aastatel ehitatud traditsionalistlik kortermaja. Säilinud on 214651 Mäe 12 B algne maht ja arhitektuurne fassaadilahendus. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv ühiskondliku funktsiooniga hoone. Säilinud on algupärane maht ja põhikonstruktsioonid, eksterjöör ja interjöör on 218100 Mäe 8 B tugevalt uuendatud. Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv väikeelamu. Säilinud on algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja 214459 Mäe 8a B arhitektuurne välisilme. 6355103 Mäe 8a C 20  Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Venemaa tüüpfassaade järgiv ühiskondlik hoone. Säilinud on algupärane maht, korterelamuks kavandamisel on hoone tugevalt ümber ehitatud 227187 Mäe 4 B ja kaasajastatud. Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu. Säilinud on algupärane maht, eksterjöör ja interjöör on 213755 Posti 26 // 26a B ümberehitatud. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv üüritubade ja keskkoridoriga elamu. Säilinud on ajalooline maht, põhikonstruktsioonid ja välisilme, sh algupärased valgmikaknaga puidust raam-tahvel 224041 Posti 26 // 26a B konstruktsioonis välisuksed. 6368612 Posti 26 // 26a C 214830 Posti 24 C Hästi säilinud eksterjööri ja interjööriga 20. sajandi alguse saksalikus heimatstiilis keskklassi elamu- fotoateljee. Interjööris on säilinud siseuksi, trepp, põrandalauad, keraamilised põrandaplaadid, piirdeliistud, lagede krohviviimistlus, juugendlikud 214955 Posti 24 A glasuurpott ahjud. 213709 Koidu 8 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv klassitsistlike elementidega historitsistlik korterelamu. Säilinud 212795 Koidu 8 B algupärane maht ja võrdlemisi algne välisilme. 21 222779 Posti 26b C Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv algselt ühetoaliste üüritubade ja keskkoridoriga elamu. Säilinud on 215672 Mäe 6 // 6a B hoone algne maht ja põhikonstruktsioonid. Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv algselt ühetoaliste üüritubade ja keskkoridoriga elamu. Säilinud on algne maht ja põhikonstruktsioonid, hoones on 217743 Mäe 6 // 6a B tehtud hilisemaid juurde- ja ümberehitusi. 6368740 Mäe 6 // 6a C 214294 Mäe 10a C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioonidega, kuid ümberehituste käigus 209810 Mäe 10a B kujunenud elamu. 211393 Koidu 6 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv juugend- ja heimatstiili eeskujudega korterelamu. Säilinud algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja osa detaile (sh juugendlikke aknaraame, trepikoja puittrepp ja 221175 Koidu 6 B korterite välisuksi). Viljandi 18. ja 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv äri-elamuhoone. Kuulub Tartu tn 19 elamuga ühisesse arhitektuursesse ansamblisse. Hoone maht on kujunenud erinevate ehitusetappide 214913 Koidu 4 B käigus. 22 216426 Koidu 4 C Koidu 2 // 216660 Tartu 17 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Venemaa tüüpfassaade järgiv võrdlemisi autentse Koidu 2 // välisilmega säilinud hoone. Kuulub Tartu tn 19 224220 Tartu 17 B elamuga ühisesse arhitektuursesse ansamblisse. 6368728 Tartu 19 C 213694 Tartu 19 Mälestis 6355100 Tartu 19 C 219534 Tartu 19 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv kõrge maakivisokli ja krohvimata tellisfassaadidega korterelamu- tööstushoone. Teine korrus on ehitatud hiljem. 220738 Tartu 21 // 21a B Säilinud on hoone ajalooline välisilme. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv kõrge maakivisokli ja krohvimata tellisfassaadidega korterelamu. Teine korrus on ehitatud hiljem. Säilinud on hoone 7146764 Tartu 21 // 21a B ajalooline välisilme. 23  Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv kroonuhoone. Säilinud 214484 Tartu 15a B algupärane maht ja põhikonstruktsioonid. 6970196 Koidu 3 C Koidu 5 // Posti 220817 22 Mälestis 6090087 Posti 20a C 210066 Posti 20a C 6368878 Posti 20 C Kaasajal rekonstrueeritud, kuid muinsuskaitseala väärtusi kandev 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi 212000 Posti 20 B alguse klassitsistlik majandushoone. 209011 Lossi 30 C 18. sajandi lõpu ja19. sajandi alguse barokk- varaklassitsistlikus stiilis vana-balti tüüpi linnakodaniku elamu. Üks esimesi uuslinna hooneid. Säilinud on ajalooline maht, põhikonstruktsioonid ja mitmed algupärased 216394 Lossi 30 B fassaadidetailid. 24 208948 Lossi 30 C 20. sajandi alguse juugendstiilis keskklassi kortermaja. Säilinud algupärane maht ja välisilme, 214485 Lossi 28 B samuti mõningaid interjöörielemente. 220818 Lossi 26 Mälestis Muinsuskaitseala väärtusi kandev tsaariaegne 6368393 Lossi 26 B majandushoone. Osaliselt hävinud. Kaasajal põhjalikult rekonstrueeritud kuid muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandi 434064 Tartu 15b B ehitustraditsioone järginud hoovimaja. 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv sõjaväehoone. Säilinud on hoone algupärane maht ja põhikonstruktsioonid, tagumisel fassaadil on 6127662 Tartu 15 B hilisem juurdeehitus. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv elamu-kool. Hea näide 19. sajandi I poole vanabalti tüüpi kuid varaklassitsistlike stiilimõjutustega hoonest. Eksterjöör säilinud autentsena. Kultuurilooliselt 215994 Oru 9 B oluline hoone piirkonnas. 214358 Oru 9 C Muinsuskaitseala väärtusi kandev algupärase 217814 Oru 9a B välisilmega nõukogudeaegne puidust ridaelamu. 25  Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv tööstushoone. Hea näide 219474 Tartu 24 B oma ajastu väikelinna tööstuskompleksist. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv tööstushoone. Hea näide 6355399 Tartu 24 B oma ajastu väikelinna tööstuskompleksist. Mitmete algsete detailidega säilinud 19. sajandi II poole elamu-tööstushoone. Hea näide oma ajastu väikelinna tööstuskompleksist. Osa Robert Natuse 225026 Tartu 24 B värvimisvabriku hooneansamblist. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv elamu-töökoda. Autentselt säilinud ja suurepärane näide oma 213864 Tartu 26 B ajastu väikeelamu-töökojast. 20. sajandi alguse tööstushoone. Hea näide oma ajastu väikelinna tööstuskompleksist. Silmapaistev näide 20. sajandi alguse ekspressionistlikust väikehoone fassaadikujundusest. Osa Robert 6127302 Tartu 24a B Natuse värvimisvabriku hooneansamblist. 6355394 Tartu 24a C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv elamu-tööstushoone. Säilinud on hoone algne maht ja 214922 Tartu 22 B põhikonstruktsioonid. Silmapaistva välisilmega 20. sajandi alguse suur tellishistoritsistlik äri-kortermaja. Eksterjööris ja interjööris on säilinud mõõdukalt autentseid 213537 Tartu 20 B detaile. 6355374 Tartu 18 // 20 C 26  20. sajandi alguse historitsistlik äri- ja kortermaja. Hea ja võrdlemisi autentsena säilinud näide tellishistoritsismist. Autentseid detaile on säilinud 216489 Tartu 18 B eksterjööris ja interjööris mõõdukalt. 223363 Tartu 18 C 20. sajandi alguse juugendstiilis äri- ja kortermaja. Säilinud algse mahu ja välisilmega. Autentseid 214471 Tartu 16 B detaile on säilinud mõõdukalt. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv abihoone. Üks vähestest nii hästi säilinud kahekorruselistest abihoonetest Viljandis. Lisaks mahule ja konstruktsioonidele on 6368202 Tartu 16 B säilinud ka rohkelt autentseid detaile. 20. sajandi alguse heimatstiilis äri- ja kortermaja, mis on säilinud autentse mahu, välisilme ja 6125593 Tartu 14 B mitmete detailidega. 20. sajandi alguse silikaattellis-puit vahvärkkonstruktsiooniga abihoone-kuur. Vähestest tänini säilinud vahvärktarindiga abihoonetest Viljandis. Silikaattellise varajane 6355371 Tartu 15 B kasutamine. 222841 Lossi 22 C 19.-20. sajandil erinevate ehitusetappide käigus kujunenud modernistlik kortermaja. Avatäited ja 6125592 Lossi 20 B interjöörid on teise maailmasõja järgsed. 19.-20. sajandil erinevate ehitusetappide käigus 6125591 Lossi 18 B kujunenud modernistlik kortermaja. 27 216575 Oru 3 C 215328 Oru 3 C 217912 Oru 3a C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse 218852 Oru 5a // 5b B ehitustraditsioone järgiv puukuur-pesuköök. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv tüüpiline elamu. Säilinud on algne hoonemaht, arhitektuurne ilme ja 215165 Oru 5a // 5b B mõningaid autentseid detaile. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv hoovielamu. Säilinud on algupärane maht ja konstruktsioonid, samuti 211389 Oru 5a // 5b B autentseid detaile. 6355379 Oru 7c C 506770 Oru 7c C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv hoovielamu, mille teeb silmapaistvaks suvituskultuurile omane saelõikelise puitpitsiga ruumikas veranda ning esifassaadi konsoolne sisseaste. Interjööris on 216821 Oru 7a A säilinud algne lagede poola-laudis, seintel on 28  kohati vana lubikrohv maalitud tahvelduse ja lillornamendiga. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu-kool. Säilinud algupärase arhitektuurse ilme ja mitmete 214669 Oru 7 B detailidega. Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandi abihoone, mis on kaasajal põhjalikult rekonstrueeritud elamuks. Algne maht on 219259 Oru 7b B ümberehitatud (hoone oli algselt kitsam). Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu, säilinud on algupärane maht ja konstruktsioonid, samuti 214915 Posti 19 B autentseid detaile. 6950263 Posti 19 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on hoone algupärane maht, konstruktsioonid ja üldine 216157 Koidu 7a B arhitektuurne välisilme. 210462 Koidu 7a C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse C. R. Jakobsoni ehitustraditsioone järgiv väikeelamu, von Stryck´i 6368827 16 B aadlielamu abihoone. Mõisnik von Stryck´i historitsistlikus arhitektuuristiilis elamu. Silmapaistev näide 19. C. R. Jakobsoni sajandi Eesti väikelinna aadlielamust. Säilinud 216122 16 B algupärase välisilmega. 29  C. R. Jakobsoni 6962122 16 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv majandushoone, osa von C. R. Jakobsoni Stryck´i aadlielamu ehitusansamblist. Säilinud 219464 16 B algne maht ja põhikonstruktsioonid. C. R. Jakobsoni 224429 14a C 20. sajandi alguse historitsistlik neorenessanss- stiilis aadliku linnaelamu. Silmapaistev näide Eesti arhitektuuriajaloos stiilipuhtust taotlevast palazzo- C. R. Jakobsoni hoonetüübist. Säilinud algupärase mahu ja 215351 14 B välisilmega, interjöörid on kaasajastatud. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu. Üks varasemaid Uuslinna hoonetest. Säilinud algse mahu ja arhitektuurse ilmega, eksterjööris on 220429 Posti 15 B mitmeid autentseid detaile. 6255490 Posti 15 C 216732 Posti 15 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv hoovielamu, mille olemasolev mahuline lahendus ja detailid 215341 Posti 15 B pärinevad erinevatest ehituseteppidest. 212110 Posti 15 C 30  Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu. Hoone on üks varasemaid Uuslinna hoonetest ja osa Posti tn 15 hooneansamblist. Säilinud algne maht, 211365 Posti 15b B põhikonstruktsioonid ja üksikud detailid. Muinsuskaitseala stalinistlikku kihistusse kuuluv 1950. aastate stalinistliku uusklassitsistliku 219251 Posti 17 B arhitektuuriga administratiivhoone. 214457 Posti 17 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv hoovielamu-pesuköök. Säilinud on algupärane tulemüür ja osa põhikonstruktsioone, hoone on suures osas 210502 Koidu 7b B mahuliselt ümberehitatud. Hea näide Viljandile tüüpilisest 20. sajandi alguse tellishistoritsistlikust hoonest, mille eksterjööris on 225353 Lossi 37 B säilinud arvukalt autentseid fassaadidetaile. 211748 Lossi 37 C 212012 Lossi 37 C 216113 Posti 11 Mälestis Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik 20. sajandi alguse kortermaja. Kaasaegsete lisandustega, kuid suures osas autentse arhitektuurse ilme ja mitmete eksterjööridetailidega hoone. 212797 Posti 9 // 9a B Interjöörides säilinud vaid üksikuid detaile. 31  20. sajandi alguse ajalooline äri- ja abihoone. Nõukogude ajal laiendatud ja kaasajal 216257 Posti 9 // 9a B rekonstrueeritud kauplus-garaažiks. 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline historitsistlik korterelamu, mis on 6090853 Posti 7 // 7b B säilinud võrdlemisi autentsena. Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv tellisfassaadidega 6127778 Posti 7 // 7b B abihoone. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on hoone 217647 Posti 7a B põhimaht ja -konstruktsioonid. Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv tellistest külgseinte ja tulemüüriga lihtne abihoone. Säilinud algses 6255332 Posti 7a B mahus, puitosad on uuendatud. Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv ühetoaliste üüritubade ja köök-keskkoridoriga elamu. Säilinud on hoone 216159 Posti 5 // 5a B ajalooline põhimaht ja arhitektuurne välisilme. 214071 Posti 5 // 5a C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv hoovielamu-abihoone. Säilinud ajalooline maht ja põhikonstruktsioonid, samuti mõningaid autentseid detaile nii 214446 Posti 5 // 5a B eksterjööris kui interjööris. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv hoovielamu-abihoone. Säilinud ajalooline maht ja põhikonstruktsioonid, 6126977 Posti 3 // 3a B samuti autentseid fassaadidetaile. 32  19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline korterelamu, mis on säilinud 220747 Posti 3 // 3a B võrdlemisi autentsena. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse 214869 Posti 3 // 3a B ehitustraditsioone järgiv ajalooline abihoone. 508959 Posti 1a C 6127309 Posti 1 Mälestis 231886 Tallinna 18 C C. R. Jakobsoni 216573 8 Mälestis C. R. Jakobsoni 213680 8 C Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on C. R. Jakobsoni algupärane maht, põhikonstruktsioonid, 212015 10 B arhitektuurne ilme ja mitmed fassaadidetailid. Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv abihoone. Säilinud on algupärane maht, põhikonstruktsioonid, C. R. Jakobsoni arhitektuurne ilme ja mõned autentsed 6368328 10 B eksterjööridetailid. 33  20. sajandi esimesel veerandil, kahes etapis ehitatud ajalooline korterelamu. Säilinud on hoone ajalooline maht, põhikonstruktsioonid ja üksikuid ühekorruselise hoonemahu autentseid detaile. 229962 J. Liivi 3 B Hoovi pool on tehtud hilisemaid ümberehitusi. 209020 J. Liivi 3 C 219884 J. Liivi 3 C 224238 J. Liivi 3 C 216588 Tallinna 5 Mälestis Muinsuskaitseala väärtusi kandev ja algupärases Tallinna 3 // mahus säilinud tüüpiline ladu-tootmishoone 20. 212364 Turu 3 B sajandi kolmandast kümnendist. Muinsuskaitseala väärtusi kandev ja algupärases Tallinna 3 // mahus säilinud 1930. aastatest pärinev tüüpiline 6368349 Turu 3 B tellistest ladu-tootmishoone. Osaliselt kaasajal ümberehitatud, kuid Tallinna 3 // kultuuriloolise tähtsusega 19. sajandil ehitatud 6127490 Turu 3 B Viljandi mõisa kõrtsihoone. Tallinna 3 // Viljandi majandusajaloolise tähtsusega 20. sajandi 214590 Turu 3 B alguse ärihoone. 34  Tallinna 3 // 213748 Turu 3 C 219846 Vaksali 2a C Kaalu 2 // 6133725 Vaksali 4 C Eestis haruldane näide 1950. aastate stalinistlikust spordihoonest, millel on säilinud algupärased avatäited ja fassaadidekoor, suures osas ka algne ruumiplaneering ning arvukalt interjööridetaile. Siseplaneeringult on hoone suures osas autentne. Säilinud on esimese korruse puitustega tambur, fuajee ja peegelpildis kahe marsiga paraadtrepp, lagede karniisid, tahveldused ja stukkdekoor, sammastena kujundatud tugipostid. Suures spordisaalis on säilinud lakitud vineerist seinalambriis, radiaatori restid, väikeses saalis vineerist lambrii. Paljud algsed tahvlitega Kaalu 2 // A (sammastega siseuksed on säilinud. Hoones on säilinud ka algset 471235 Vaksali 4 hoone) mööblit ja spordiriistasid. Kaalu 2 // 471235 Vaksali 4 C (hilisem lisandus) 213148 Vaksali 2 C 214416 Vaksali 2 C 35  Väga hästi säilinud Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv korterelamu. Interjööris on säilinud lihtpottahje ja pliite, profileeritud piirdeliistudega tahveluksi ja 215660 Oru 15 // 15a B laudpõrandaid. 219229 Oru 15 // 15a Mälestis 217648 Oru 15 // 15a C 6355318 Roosi tn 3 C 6883097 Supeluse 10 C 210440 Supeluse 10 C 6127785 Roosi 5/1 C 6127786 Roosi 5/2 C 214173 Supeluse 8 C 36  Hästi säilinud kahest vanemast ehitusetapist koosnev Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv ühe- ja kahekorruseline 213366 Supeluse 8 B korterelamu. Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse 213366 Supeluse 8 B ehitustraditsioone kahekorruseline kuur. Kahest hoonemahust kokku liidetud Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv autentse välisilme ja arvukate autentsete eksterjööridetailidega säilinud 213355 Oru 11 B korterelamu. 6090854 Oru 11 C Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on ajalooline maht, põhikonstruktsioonid ja mitmeid 227336 Oru 13 B autentseid detaile eksterjööris ja interjööris. 6355337 Oru 13 // 13a C 6126988 Oru 13a C 19. sajandi lõpul ehitatud Viljandi kõrgklassi kuuluva Schöler´i perekonna suvemaja, mis on säilinud võrdlemisi algupärase arhitektuurse ilme 214096 Oru 25 B ja mitmete autentsete eksterjööridetailidega. 6091311 Oru 25 C 37 216719 Oru 27 C 212117 Oru 27 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse 213461 Oru 27 B ehitustraditsioone järgiv abihoone. Ajalooline Eesti Panga hoone, mis on taastatud stalinistlikus stiilis ning moodustab osa südalinna stalinistlikust ansamblist koos kultuurimaja ja spordihoonega. Linna keskväljaku dominant. 223270 A Säilinud on hoone taastamisjärgne interjöör. 213737 Vabaduse 2 C 222093 Vabaduse 4 C 220153 Vabaduse 6 Hoone puudub 224688 Mälestis Viljandi mõisa ajaloolise abihoone vundamendile ehitatud uus abihoone. 212897 Tasuja pst 4 B 38 220151 Tasuja 6 Mälestis Viljandi mõisahoonete ansamblisse kuuluv mõisa kõrvalhoonest ümberehitatud elumaja. 215195 Talli 5 B Viljandi mõisahoonete ansamblisse kuuluv mõisa kõrvalhoonest ümberehitatud elumaja. 471233 B 545330 Talli 5A C 471756 Lossimäed C Viljandi mõisa valitsejamaja, mis kuulub mõisahoonete ansamblisse. 217793 B 217282 Talli 6 C Viljandi mõisa moonakatemaja, mis kuulub mõisahoonete ansamblisse. 217335 Hariduse 7 B 213061 Hariduse 12A Mälestis 39 206296 C 6090434 Hoone puudub 209623 C 206276 Hoone puudub 6090435 C Viljandi funktsionalismi paremikku kuuluv linnavilla tüüpi eluhoone. 220586 Hariduse 5 B 224417 C 6368606 Hariduse 3A C 210342 Hariduse 3 C 40  1930. aastatest pärinev funktsionalistlik elamu. 212776 B 436610 C 6744251 Hariduse 1A C Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik 20. sajandi alguse eluhoone. Säilinud algse mahu, põhikonstruktsioonide ja üldjoontes algupärase arhitektuurse ilmega. 219644 B 215813 Vaksali 3 C 6548786 Vaksali 3A/1 C 219470 C 212034 Vaksali 3A/2 C Valdavalt autentse eksterjööri ja osaliselt ka interjööriga säilinud Viljandi 18.-19. sajandi ehitustraditsioone järgiv klassitsistlik kivihoone. Interjööris on säilinud mitmeid juugendlikke 216638 Kauba 9 A siseuksi, ahjusid ja treppe. 41  Viljandile tüüpiline 20. sajandi alguse tellishistoritsistlik hoone. Erinevatel ehitusetappidel lisandunud hoonemahud järgivad algupärast stiili ja materjalikasutust. 223191 Kauba 11 B 6970075 C 7026463 C 6125222 Tasuja 3 C Suure vanuseväärtusega aidahoone 18. sajandi lõpust. Viljandi vanalinna kõige suurem kõrvalhoone, mis on säilinud algupärases mahus. 216484 Pikk 2A B Viljandile tüüpiline 19. sajandi lõpul ehitatud tellishistoritsistlik majandushoone. Säilinud on kaasajal korrastatud hoone algupärane maht ja kõrge maakividest sokkel. 212030 Pikk 2B B 225917 Pikk 2C C 212799 Pikk 4 Mälestis 215361 Pikk 6/8/10 Mälestis 42  Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline Jaani kiriku juurde kuuluv kõrvalhoone. 215126 B 209311 C Viljandile tüüpiline, valdavalt autentsena säilinud välisilme ja interjööriga tellishistoritsistlik ajaloolise väärtusega hoone, mille ruumides on säilinud algupärased puitpõrandad, siseuksed, ahjud, metallist keerdtrepp ja balustraadiga 219488 A puittrepp. Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv tellishistoritsistlik kõrvalhoone, mis kuulub Jaani kiriku pastoraadi hoonete ansamblisse. 212018 B Hästi säilinud eksterjööri ja interjööriga 20. sajandi alguse elamu. Interjööris on säilinud algupäraseid tahveluksi ja parkettpõrandaid. 216560 A 218574 C 217102 Lossi 2 C Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv elamu. Säilinud on hoone algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja arhitektuurne välisilme. 212767 B 218001 Pikk 14 C 43  Ajalooline 19. sajandi teisest poolest pärinev majandushoone ja elamu. Säilinud on hoone ajalooline põhimaht, konstruktsioonid, arhitektuurne välisilme ning osa autentseid 219102 Pikk 14A B eksterjööri ja interjööri detaile. Muinsuskaitsealale iseloomulik ajalooline puidust elamu. Väärtuslikke detaile ei ole kaasaja remontide käigus säilinud. 6126169 B 209595 Pikk 16 C 214098 C Muinsuskaitseala väärtusi kandev, 19. sajandist pärinev kõrval- ja eluhoone. Säilinud algupärase mahuga, kuid praeguse välisilme saanud 20. sajandi alguses. 216574 Pikk 18 B Viljandile tüüpiline 20. sajandi alguse ehitustraditsioone järgiv tellishistoritsistlik eluhoone. Säilinud on algupärane maht ja välisilme, kaasajal on lisatud hoonega sobiv 214076 B juurdeehitus. 6355452 Pikk 18A C Muinsuskaitseala väärtusi kandev peaaegu esialgses mahus rekonstrueeritud laudvoodriga korterelamu. 211988 B 6091314 Pikk 20 / 20A Hoone puudub 44 212030 Hoone puudub 6091313 Hoone puudub 6090429 Hoone puudub 8658541 C 6090428 Vare Muinsuskaitseala väärtusi kandev, 20. sajandi alguse mahtudega eluhoone. 214190 Pikk 28 B 219921 Pikk 41 Vare 7063174 C Oluline näide Viljandis väheesinevast historitsistlikus stiilis puitvillast. Säilinud on väärtuslik ja unikaalne tisleritööna valminud puidust välisuks ja selle esine keraamilistest 213830 Pikk 39 B plaatidest põrand. 45 212438 Pikk 37 C 210937 C 6090427 Pikk 35 C Silmapaistev näide Viljandi heimatarhitektuuri stiilis villast. 1930. aastatel korterelamuks ümberehitatud, kuid säilitanud algse mahu ja arhitektuurse välisilme. 224231 Pikk 33 B Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv puitklassitsistlik elamu. Säilinud on hoone ajalooline põhimaht ja arhitektuurne välisilme. 210768 B 217847 Trepimägi 2A C Hea näide 1920. aastate hilisjuugendliku vormikeelega korterelamust. Laidoneri plats 215996 1 B 218906 Mälestis Viljandi vanalinnale tüüpiline 19. sajandi puitarhitektuuri esindav väikeelamu. Säilinud on hoone algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja Laidoneri plats arhitektuurne välisilme. 217796 3/3A/3B B 46  Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv tellisseintega kõrvalhoone. Säilinud on maakivivundament ja tellisseinad. 216175 B Ajaloo- ja linnaruumilise väärtusega, algselt 18. sajandi ehitatud, kuid hiljem neoklassitsistliku ilme saanud hoone. Kuulub Viljandi neoklassitsistlike kivihoonete rühma. Interjööris säilinud muljetavaldav katusekonstruktsioon ja 225271 B graniitastmetega trepp. 6368211 C Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandist pärinev abihoone. Hiljem ümberehitatud, kasutades algupärase hoone Laidoneri plats seinakonstruktsioone. 213444 5/5A B Laidoneri plats 211505 5B C Viljandi vanalinna vanimat kihistust esindav, 18. sajandist pärinev ja algses mahus säilinud eluhoone. 216559 B 6368613 C 6355422 Lutsu 1 C Viljandi vanalinna vanimat kihistust esindav, 18. sajandist pärinev eluhoone. Säilinud on hoone algupärane maht, põhikonstruktsioonid, välisilme ja üksikud algupärased detailid. 210371 Lutsu 1A B 47  Viljandi vanalinna vanimat kihistust esindav, 18. sajandist pärinev, elamuga kokku ehitatud abihoone. 227156 B Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik, autentselt säilinud mahtude ja välisilmega hoone, mis on hiljem krohvitud. 505810 B Viljandile tüüpiline ajalooline abihoone. 6368274 B Viljandile tüüpiline, lihtne ajalooline puitelamu. 504886 Lutsu 3/3A B 224069 Mälestis Viljandile tüüpiline 19. sajandist pärinev puidust eluhoone. Säilinud algupärase mahu, konstruktsioonide ja välisilmega. 212188 B Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv puidust kõrvalhoone. Praegune 20. sajandist pärinev hoonemaht on ehitatud 19. sajandi vundamendile. 212480 Lutsu 5/Pikk 25 B Algupärase mahu ja välisilmega säilinud Viljandi 18.-19. sajandi ehitustraditsioone järgiv klassitsistlik puitelamu. 227333 B J. Laidoneri 6902416 plats 9 C 48  Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv elu- ja abihoone. Ajaloolise mahu ja välisilmega säilinud hoone, mille esimese korruse kivist maht pärineb 19. sajandi keskpaigast ja puidust teine korrus on 220530 B ehitatud 20. sajandi algul. J. Laidoneri 6902417 plats 9B C Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari- Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu, mis on 216505 B säilitanud ajaloolise mahu ja välisilme. J. Laidoneri 6902418 plats 9A C Hästi säilinud Viljandi 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järgiv ajalooline kahekorruseline puithoone. 214454 B J. Laidoneri 210069 plats 7 C Viljandi 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järgiv tellishistoritsistlik hoone, mille otsaviil on hea näide pritskrohviga juugendstiilist. 218907 B 6976713 Lutsu 4 C Viljandi 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järgiv puidust eluhoone, mis esindab vanalinna varasemat ühekorruseliste puitelamutega hoonestuskihistust. Hästi säilinud algupärase 214472 Lutsu 6 B 49  välisilme ja eksterjööridetailide ning võlvitud keldritega elamu. 6962226 C 6127337 Lutsu 6A C Lutsu 8A Hoone puudub Algupärase arhitektuurse ilme ja arvukate eksterjööridetailidega säilinud silmapaistev näide Viljandi tellishistoritsistlikust hoonest. 219635 B 219646 C 210730 Lutsu 8 C Muinsuskaitseala väärtusi kandev 18.-19. sajandist pärinev puidust eluhoone, mille pritskrohvitud fassaadidega arhitektuurne ilme on kujunenud 1920. aastate ümberehituse käigus. 218880 B 214348 Lossi 4 C 50  Väga hea näide Viljandi klassikalisest vahvärkkonstruktsioonis abihoonest, millel on oluline roll vanalinnale iseloomulike väärtuste kandjana. 224404 B Silmapaistev näide Viljandi puitklassitsistlikust hoonest. 18. sajandist pärinev autentse mahu, välisilme ja fassaadidetailidega säilinud elamu omab nii ajaloolist kui arhitektuurset väärtust. Interjööris on säilinud poola laudisega puittaladel 214486 B vahelaed, mantelkorsten ja puidust tahveluksi. Silmapaistev näide tüüpilisest 19. sajandi alguse Viljandi hoovihoonest. Säilinud on hoone algne maht, osa fassaadiviimistlust ja poola laudisega kaetud puidust talalaed interjööris. 210779 B Silmapaistev näide tüüpilisest 19. sajandi alguse Viljandi hoovihoonest. Säilinud on hoone algne põhimaht, osa eksterjööridetaile ja karniisidega pottahjud ning tahveluksed interjööris. 214927 B 219845 Lossi 6/6A/6B C Silmapaistev näide 20. sajandi alguse Viljandi vanalinna historitsistlikust nurgatorniga puithoonest. 18. sajandisse ulatuva ajalooga hoone maht ja välisilme pärinevad 20. sajandi 227158 B teisest kümnendist. Muinsuskaitseala väärtusi kandev, ajalooliste mahtude ja välisilmega säilinud 20. sajandi alguse kahekorruseline puithoone. 6978283 B Lossi 9/ Munga 210603 3 C Näide ajaloolise mahu ja fassaadikujundusega säilinud Viljandi 20. sajandi alguse juugendlike sugemetega hoonest. 6127658 Lossi 7 B 51 215561 C 219261 Hoone puudub Hea näide Viljandi 19. sajandi puitklassitsistlikust hoonest. Tõenäoliselt 18. sajandisse ulatuva ajalooga hoone on oma arhitektuurse välisilme saanud 19. sajandi teisel poolel. 213286 B 6368843 C 226942 Lossi 5 C Valdavalt autentsena säilinud Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik hoone. Interjööris on säilinud tahveluksed ja üks lihtpottidest karniisiga ahi. 219060 Lossi 3 A Viljandi muinsuskaitsealale iseloomulik kõrvalhoonest ehitatud elamu. B (tänavapoolne 209013 maht) C (madalam 209013 hoovipoolne maht) 6976987 Pikk 15 C 52  Silmapaistev näide Viljandi puitklassitsistlikust hoonest. Võrdlemisi autentse välisilme, mahtude ja mitmete fassaadidetailidega säilinud elamu. 220590 B 220406 C 6368646 Pikk 13 C 6744297 Sepa 4 Hoone puudub Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandist pärinev kivihoone. Viljandi ühekorruseliste telliselamute kihistuse hästi säilinud näide. 212782 Sepa 4 B 213335 Sepa 6 Hoone puudub Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajaloolise välisilmega säilinud kõrvalhoonest ümber ehitatud 217180 Sepa 8 B elamu. Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu. Ajaloolise mahu ja välisilmega säilinud näide Viljandi puitklassitsistlikust hoonest. 216797 B 6130770 Pikk 11 C 53  19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv Viljandi vanalinnas ebatüüpiline kahekorruseline puidust korterelamu. 219114 B Viljandile iseloomulikku tellishoonete kihistust esindav ajalooline abihoone. 6130771 Pikk 9 B 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv mitmes ehitusetapis valminud ajalooline krohvitud tellishoone. 6126167 Pikk 7 B 219104 Pikk 3D C Ajalooline puidust abihoone, millele hiljem on lisatud elamufunktsioon. Viljandile tüüpilise mitmekihilise hoovihoonestuse näide. 217798 Pikk 3C B Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv abihoone-elamu. Silmapaistev näide autentselt säilinud eksterjööri ja mitmete fassaadidetailidega 224213 Pikk 5A B tellishistoritsistlikust kõrvalhoonest. Viljandile tüüpiline kahekorruseline tellishistoritsistlik hoone. Säilinud on algupärane maht ja põhikonstruktsioonid, osaliselt ka fassaadide kujunduselemendid. 225446 B 214032 Pikk 5 C Silmapaistvalt autentse välisilmega säilinud näide Viljandi varasemast puithoonete kihistusest. 468107 Munga 7 B 54 508227 Munga 5 C 6125986 Munga 5 C Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu. Hea näide Viljandi vanalinna puitklassitsistlikust hoonest. Säilinud on ajalooline põhimaht ja suur osa esifassaadi arhitektuurseid 223368 Lossi 13 B detaile. 218527 Lossi 11 Mälestis 213186 Lossi 11A Mälestis 6744295 Hoone puudub ETAK kood puudub Munga 2A C 6744296 Munga 4 C Viljandi vanalinna 19. sajandi lõpu kahekorruseliste puitelamute kihistuse üks vanemaid ja võrdlemisi autentsena säilinud näiteid. 214655 Munga 4 B 55 216756 Kauba 5//5A C Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-Venemaa tüüpfassaade järgiv elamu. Silmapaistev ja autentse ilme ning arvukate fassaadidetailidega säilinud näide Viljandi vanalinna iseloomustavast puitklassitsismi 6131611 Kauba 5 B kihistusest. Oluline ja võrdlemisi autentse eksterjööriga säilinud näide Viljandi vanalinnale tüüpilisest tellishistoritsismi kihistusest. 6125748 Kauba 5A B 6355601 C Näide võrdlemisi algupärase välisilmega säilinud 1930. aastate algul ehitatud hilisjuugendlike ja traditsionalistlike elementidega korterelamust. 217789 B Silmapaistev näide Viljandi vanalinnale tüüpilisest tellishistoritsistlikust hoonest. Säilinud algupärase mahu ja valdavalt autentse arhitektuurse ilme ning Munga 6, Pikk fassaadidetailidega. 214946 3, Kauba 7 B Hea näide Viljandi vanalinnale tüüpilisest tellishistoritsistlikust hoonest. Osaliselt on säilinud algupärane fassaadilahendus. 210471 B 219447 Kauba 3 Hoone puudub Hästi restaureeritud näide Viljandi varasemast ühekorruselisest puitklassitsistlikust hoonest. 6125749 Kauba 1B B 56 213753 C 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline väikeelamu ja -ärihoone, mis on säilinud algupärase mahu ja arhitektuurse välisilmega. 211387 Kauba 1A B Silmapaistev ja autentse eksterjööriga säilinud näide Viljandile tüüpilisest kahekorruselisest tellishistoritsistlikust hoonest. 213565 B Viljandile tüüpilise ajaloolise tellistest kõrvalhoone 6962190 Lossi 15 B (tellistest osa) näide. 6962190 Lossi 15 C (laudadest osa) Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik hoone. Säilinud on hoone algupäevane maht, tellistest välisseinad ja räästaalune ehiskarniis, avad on ümberehitatud. 6126715 Lossi 17 B 18. sajandist pärinev varase kroonuahitektuuri ainus säilinud näide Viljandis. Hoone tänapäevane ilme on kujunenud 19. ja 20. sajandi ümberehituste käigus. 6126714 Lossi 19 B 6126716 Väike-Turu 1 C Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik hoone. Hoone maht ja tänavaäärse fassaadi arhitektuurne ilme on säilinud algupärasena. 6126717 Väike-Turu 1A B 57 216138 C 219887 Väike-Turu 1B C 6126712 Väike-Turu 1C B Viljandile tüüpiline ajalooline tellistest abihoone. Suure ajaloo- ja ühiskondliku väärtusega Viljandi ajalooline kreisikohtuhoone, mis 1925. aastal ehitati ümber tuletõrjehooneks. 6126713 B 206795 C 218934 Väike-Turu 3 C Ajalooline töökoja- ja eluhoone. 226931 B Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline puidust hoovielamu. 214838 B Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline vahvärkdekooriga kaupluse- ja tööstushoone. Väike-Turu 5, 5A, 5B, Kauba 219636 10 B 58  Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline vahvärkdekooriga kaupluse- ja tööstushoone. 6368800 B Algupärase mahu ja arhitektuurse ilmega säilinud Viljandile tüüpiline ühekorruseline tellishistoritsistlik hoone. Hoovifassaadi eenduval puidust trepikojal on väga väärtuslik klassitsistlik uks, mis tõenäoliselt pärineb mõnelt teiselt, 213518 Kauba 8 B vanemalt hoonelt. Algupärase mahu ja arhitektuurse ilmega säilinud Viljandile tüüpiline ühekorruseline tellishistoritsistlik hoone. 224209 Kauba 4 B Viljandile tüüpiline ühekorruseline 6368920 Kauba 4A B tellishistoritsistlik hoovihoone. 18. sajandist pärinev ühekorruseline puitklassitsistlik hoone, millel on säilinud algupärane maht ja põhikonstruktsioonid. Fassaadid ja interjöörid on ümberehitatud. 223189 Tallinna 2 B 215685 Tallinna 2A C 6127448 Tallinna 2B C 214637 C Hea näide Viljandi ajaloolisest keraamilistest tellistest ja puidust ehitatud abihoonest. 6368963 Tallinna 4 B 59  Hea näide Eesti Vabariigi ajal rajatud pultkatusega kauplusehoonest. 218107 B Hea näide Viljandi ajaloolisest keraamilistest tellistest abihoonest. 225916 Tallinna 4A B Esinduslik näide varasemast hoonestusest ümberehitatud Viljandi vanalinna juugendstiilis krohvitud tellishoonest. 228098 Tallinna 6 B Muinsuskaitseala väärtusi kandev varasemast kõrtsihoonest 1920. aastatel ümberehitatud mansardkatusega kivist ärihoone. 6125295 Tallinna 8 B Tartu 2 Hoone puudub Hea näide Tartu tänava vanemast hoonestusest ja Viljandi vanalinna puitklassitsismi kihistusest. 215674 Tartu 4A B 207055 Tartu 4C C 6133747 Arkaadia aed 3 C 6131005 Arkaadia aed 5 C 60  Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone ja klassitsistlikke Tsaari-Venemaa tüüpfassaade järgiv elu- ja ärihoone. Hea näide algse mahu ning mitmete fassaadidetailidega säilinud Viljandi 224532 Tartu 4 B puitklassitsistlikust hoonest. Näide 1920.-1930. aastatel ümberehitatud Viljandi puitklassitsistlikust hoonest. 219626 Tartu 6 B Algupärase põhimahu säilitanud 19. sajandi II poolest pärinev kauplusehoone. 216158 Tartu 6A B Näide Viljandile tüüpilisest väikesest puitklassitsistlikust ärihoonest. 212195 B 6089750 Tartu 8 ja 8a C __ Lossi 25 Hoone puudub __ Lossi 23 Hoone puudub __ Lossi 21 Hoone puudub Viljandile tüüpiline ühekorruseline tellishistoritsistlik hoone, mis on säilinud algupärase mahu ja fassaadidekooriga. 217746 Väike -Turu 2A B 61 212004 C Autentsena säilinud välisilme ja fassaadidekooriga 19.-20. sajandi Viljandi ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline puithistoritsistlik korterelamu. 216799 Väike -Turu 4 B (puitosa) 216799 Väike -Turu 4 C (hoovitiib) Näide algupärase mahu ja välisilme, kuid 1930. aastatel ümberehitatud aknaavadega Viljandi vanalinna ühekorruselisest puitklassitsistlikust hoonest. 215382 B 6131500 Väike -Turu 6 C 19. sajandist pärinev kaasajal osaliselt rekonstrueeritud ajalooline puithoone. 216810 Väike -Turu 6A B Tüüpiline näide 19. sajandi hoovielamust. 219009 B 7063243 Väike -Turu 6B C 6752353 Väike -Turu 8A C 62 6752354 Arkaadia aed 4 C Näide Viljandi varasemast puitklassitsistlikust elamust. Säilinud on hoone algupärane põhimaht, fassaadide välisilme ja interjööris mantelkorsten- köök. 216391 B 6090856 Väike -Turu 8 C Hea näide ajaloolisest abihoonest ehitatud puitelamust. 215010 B 209792 Väike -Turu 8C Hoone puudub Muinsuskaitseala väärtusi kandev 18. sajandi puithoone rekonstrueeritud koopia, näide nõukogudeaegsest restaureerimispraktikast. 6125298 Kauba 12 B 226961 Mälestis Viljandile tüüpiline ühekorruseline tellishistoritsistlik hoone. Tallinna 219055 14/Posti 2 B Näide algupärase põhimahu ja välisilmega säilinud Viljandi ühekorruselisest puitklassitsistlikust hoonest. 212185 Posti 4 B (vana puidust osa) 63  C (kaasaegne osa 213185 hoovi pool) Üks esimesi juugendstiilis hooneid Viljandis. Kivihoone praegune ilme on kujunenud erinevate ümberehitusetappidega. 214923 B 212204 Posti 6 C Näide Viljandi hilisklassitsistlikust puithoonest. Säilinud on hoone algupärane põhimaht ja tänavaäärse fassaadi arhitektuurne ilme. 213508 B 6924439 C 212299 Posti 8 Hoone puudub Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik hoone, millel on säilinud algupärane põhimaht ja tänavapoolse otsafassaadi arhitektuurne ilme. 210473 B 217750 Posti 10 C Viljandi 1930. aastatel ehitatud väike-korterelamu hästi korrastatud näide. 217159 Posti 12,12A B 64  Tüüpiline näide abihoonest ehitatud korterelamust. 214212 B 212921 C 212106 C Näide erinevate 19. sajandi ehitusetappide käigus kujunenud Viljandi puitklassitsistlikust hoonest. 6125579 B Haruldane näide 19. sajandi rõhtpalkidest abihoonest, mis on säilinud võrdlemisi autentse välisilmega. 224216 B 213313 Posti 14,14A C Ajalooline tööstushoone, mis on ehitatud ilmselt 19. sajandi lõpus ning tähelepanuväärne silindervõlvidega keldrite poolest. 6125580 Posti 16 B 230040 Lossi 35 Mälestis Autentse välisilme ja fassaadidetailidega säilinud Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik hoone. 6125581 Lossi 33 B 65  Lossi 31A Hoone puudub 6353683 Lossi 31B C Hoone puudub Lossi 31C 6125433 Lossi 31 B Lossi 29/ Tartu 211290 11 Mälestis Näide Viljandi juugendstiilis äri- ja eluhoonest. Säilinud on hoone algupärane maht, põhikonstruktsioonid ja osa fassaadilahendusest. 6125432 Tartu 9 B Ajalooline ühekorruseline tellistest ärihoone. Fassaadid on ümberehitatud, kuid säilinud on hoone algupärane maht ja silindervõlvidega kelder. 215020 Tartu 7 B Silmapaistev näide kaasaegsest arhitektuurist Viljandi muinsuskaitsealal. 7740338 B Autentsena säilinud näide 19. sajandi traditsioonilisest rõhtpalk konstruktsioonis kõrvalhoonest. Hoone all on säilinud ka maakivist Tartu 7A, 7B, kelder. 212750 7C, 7D B 66  Oluline osa Viljandi ajaloolisest hoonestusstruktuurist. Võrdlemisi hea näide sajandipikkusest abihoonest elamuks muutmise protsessist. 217176 B 7740336 C 6744560 Hoone puudub Näide 18. sajandisse ulatuva ajalooga Viljandi puitklassitsistlikust hoonest. Säilinud on hoone ajalooline põhimaht ja konstruktsioonid, maakivist keldrid ja osa fassaadikujundusest. 6127618 B 209965 Tartu 5 C Viljandi 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline puidust korterelamu. 225275 B 213788 Tartu 5A C 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järginud ajaloolisest abihoonest ehitatud elamu. 220248 Tartu 5B B 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järginud ajaloolisest abihoonest ehitatud elamu. 212401 Tartu 5C B 67  19.-20. sajandi ehitustraditsioone järginud ajaloolisest abihoonest ehitatud elamu. 6126335 B 6923746 Tartu 5D C 19. sajandisse ulatuva ajalooga, 1925. aastal olemasolevas mahus väljaehitatud elamu- ärihoone. 221014 B 210557 C Viljandi 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järginud ajalooline hoovihoone. 6127003 B 217943 C 6368878 Hoone puudub 214737 Tartu 3, 3A C 6255407 Tartu 1A C 68  19. sajandisse ulatuva ajalooga, 1924. aastal juugendliku välisilme saanud krohvitud fassaadidega puidust kauplusehoone. 209897 B 19. sajandisse ulatuva ajalooga, algselt klassikalise ulualuse ja vintskapiga aidahoonest ümberehitatud ühekorruseline puidust elu- ja ärihoone. 6127002 Tartu 1B B Algupärase fassaadidekooriga säilinud Viljandile tüüpiline tellishistoritsistlik abihoone. 223536 Tartu 1C B Algupärase põhimahu ja -konstruktsioonidega säilinud muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline rõhtpalkseintega kauplusehoone, mille peamiselt klassitsistlikke ja juugendlikke elemente kombineeriv välisilme on kujunenud erinevate 222223 B ümberehituste käigus. 7038942 C Tõenäoliselt 19. sajandi II poolest pärinev, tüüpilist ulualusega ajaloolise aidahoone tüüpi esindav kõrvalhoone. 6127001 Tartu 1 B 6744555 Tallinna 12 C Autentsena säilinud mahu, välisilme ja fassaadidekooriga säilinud historitsistlik esindushoone. Spetsiaalselt hotelliks kavandatud hoone on ehitusjärgselt olnud silmapaistvamaid hooneid Viljandis. Interjööris on säilinud mitmeid Laidoneri plats ajaloolisi elemente, sh keldrid ja algupäraste 214473 8 A piiretega trepid. 69  Laidoneri plats 218881 10 Mälestis Algupärase mahu ja arhitektuurse ilmega säilinud näide Viljandi vanalinna väikesemahulisest puitklassitsistlikust hoonest. 224090 Lossi 14 B 436605 Lossi 14A C Silmapaistev näide Viljandi funktsionalistlikust esindushoonest, mis on säilinud suhteliselt autentsena nii eksterjööris kui ka interjööris. 220741 Linnu 2 A Ajaloolise ja linnaruumilise väärtusega, 19. sajandisse ulatuva ajalooga, kuid 1920. aastate ümberehitustega olemasoleva mahu ja välisilme saanud ajalooline koolihoone. Interjöörides on säilinud ajaloolisi tahveluksi, seinalambriisid ja 504888 B treppe. Tüüpiline näide 19. sajandi I poole Viljandi puithoonest, mis on säilinud algupärase mahu, põhikonstruktsioonide ja üldise arhitektuurse ilmega. 504100 B 503489 Linnu 4 Hoone puudub Viljandile tüüpiline 19.-20. sajandi vahetuse ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline tellishistoritsistlik hoone. 220427 B 216087 Oru 8, Oru 8a C 70  Muinsuskaitseala väärtusi kandev, 19. sajandi algusesse ulatuva ajalooga, erinevate ehitusetappidega kujunenud tööstushoone. 6127452 B 211383 Oru 10 C 6744253 Talli 2 C 212034 Vaksali 3a/2 C 6976673 Koidu 4 C 6255519 Tartu 48 C 6368833 Munga 7 C Hästi säilinud 1960. aastate modernistliku arhitektuuriga linnastaadioni sissepääs- 6850821 Ranna pst 1/1 B pääslahoone. 6355250 Järve 6 C 71 6950259 Koidu 7b C 6752407 Järve 6 C Lossi 6 // 6a // 6355428 6b Vundament 6255755 Hariduse 16a C Hästi säilinud 1960. aastate modernistliku arhitektuuriga linnastaadioni sissepääs- 215836 Ranna pst 1/2 B pääslahoone. J. Laidoneri 6902418 plats 9a C 216730 Hariduse 16 C 740962 Pikk tänav T3 C 6752357 Kauba 4 C 72  Viljandi ajalooline veetorn, mis on ehitatud 20. J. Laidoneri sajandi alguses ning on linna oluline maamärk ja 8172141 plats 5c B sümbol tänapäevalgi. 467384 Lossimäed Mälestis 6255506 Ranna pst 1 C 6744505 Tartu 5a Hoone puudub Silmapaistva arhitektuuriga ajaloolisesse 6744252 Talli 2 B keskkonda sobituv kaasaegne ehitis, laululava. Viljandi 19.-20. sajandivahetuse ehitustraditsioone 211401 Posti 28 B järgiv kahekorruseline puidust korterelamu. Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline C. R. Jakobsoni esindushoone osa. Ehitismälestise kultuuriselts 209677 18 B "Koit" juurdeehituse osa, kangialune. 6752429 Mäe 3 // 3a Hoone puudub 6972229 Mäe 5 C 73  C. R. Jakobsoni 215814 29 Hoone puudub C. R. Jakobsoni 219678 27 C Muinsuskaitseala väärtusi kandev Viljandile tüüpiline puidust eluhoone. Ajalooline põhimaht ja üldine välisilme on säilinud, interjöör ja osaliselt ka 220739 Posti 28a B eksterjöör kaasajastatud. C. R. Jakobsoni 6368713 33 C 220020 Tartu 31 C 207064 Koidu 14 C C. R. Jakobsoni 218449 18 Mälestis Näide Viljandi klassitsistlikus stiilis C. R. Jakobsoni ühekorruselisest hoonest, millega liitub 223190 35 B tellishistoritsistlik hoonemaht. C. R. Jakobsoni Ehitismälestise kultuuriselts "Koit" juurdeehituse 211906 18 B osa, nurgapealne maht. 74  Muinsuskaitseala väärtusi kandev 6092046 Väike 2 B rekonstrueeritud kivihoone. Viljandile tüüpiline 19. sajandi II poole ehitustradistsioone järgiv tellishoone. Säilinud on 218039 Mäe 9 B hoone ajalooline maht ja fassaadikujundus. 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järgiv puidust 6125452 Mäe 3 B elumaja. 19. sajandi lõpu ehitustraditsioone järgiv ajalooline eluhoone. Kahest mahust koosnev tellistest ja puidust ehitis, mille tellistest mahu otsaseina viiluosa esindab Viljandis väheesinevat 218858 Mäe 3a B vahvärkkseina ehitamise traditsiooni. C. R. Jakobsoni 225042 25b C 738984 Mäe 9 C Ajalooline, üksikute juugendlike detailidega C. R. Jakobsoni säilinud krohvitud fassaadidega kahekorruseline 215497 33 B puidust korterelamu. Muinsuskaitseala väärtusi kandev 20. sajandi esimese poole ehitusetappide käigus kujunenud välisilmega kahekorruseline kivi- ja puitseintega 215030 Tartu 27 B korterelamu. Ajaloolisse keskkonda sobituv 19.-20. sajandi vahetuse traditsioonide eeskujul kavandatud 214077 Tartu 29 B välisilmega kaasaegne elumaja. 75  C. R. Jakobsoni Autentsena säilinud näide Viljandi 1930. aastate 222221 29 B funktsionalistlikus stiilis nurgapealsest elumajast. 6133230 Posti 23 C C. R. Jakobsoni Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandi II 225024 25 B poolel ehitatud puithoone. C. R. Jakobsoni 213530 18 C Viljandile tüüpiline maakividest sokliga ühekorruseline puidust eluhoone, mis on kaasajal 217390 Tartu 25 B rekonstrueeritud. 19. sajandisse ulatuva ajalooga, kuid ümberehituste käigus osaliselt funktsionalistlike joontega välisilme omandanud kahekorruseline 227184 Koidu 14 B puidust korterelamu. Algupärase mahu ja mitmete fassaadidetailidega säilinud Viljandile tüüpiline ühekorruseline 219050 Mäe 5 B tellishistoritsistlik eluhoone. 6368784 Tartu 25 C Viljandi 19. sajandi lõpu ehitustraditsioone järgiv 740932 Posti 23 B ajalooline puitelamu. 76 6368647 Koidu 14a C Algupärase põhimahu ja -konstruktsioonidega säilinud Viljandile tüüpiline ühekorruseline maakivisokliga 20. sajandi alguse puidust 217980 Tartu 27a B eluhoone. Näide 19. sajandi II poole kivist elamu- ja abihoonest. Eenduva külgmise mahu viilu all on C. R. Jakobsoni säilinud erandlik rikkaliku dekooriga puidust 213163 35a B ümaraken. C. R. Jakobsoni Muinsuskaitseala väärtusi kandev 19. sajandist 218839 25a B pärinev ja 20. sajandil ümber ehitatud kivihoone. 210395 Posti 28 // 28a C C. R. Jakobsoni Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline 225891 25b B puidust abihoone. 20. sajandi alguses ehitatud ning kaasajal 214441 Tartu 31 B autentselt taastatud elumaja. C. R. Jakobsoni Muinsuskaitseala väärtusi kandev ajalooline 215336 25a B puidust abihoone. C. R. Jakobsoni Näide Viljandi 1930. aastate ehitustraditsioone 217605 27 B järgivast elamust. 77  Viljandi 19. sajandi ehitustraditsioone järgiv 502508 Posti 23a B ühekorruseline puidust hoovielamu. C. R. Jakobsoni Viljandi 19.-20. sajandi ehitustraditsioone järgiv 6127485 33a B kahekorruseline puidust ja tellistest elamu. C. R. Jakobsoni 502499 35b C C.R. Jakobsoni 224287 31 Hoone puudub 6368239 Järve 3 C 8486871 J. Laidoneri plats 3 // 3a // 3b Hoone puudub 6752400 Tartu 42 // 42a Hoone puudub 216442 Ranna pst 3 C 78  SELETUSKIRJA LISA 2 Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast See tabel käsitleb ainult muinsuskaitseameti loakohustust, lisaks rakendab kohalik omavalitsus ehitusseadustiku nõudeid. Menetlused: 1 – Tegevuskava ja tööde tegemise luba (MuKS § 49 lg 3) 2 – Kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus, lisaks muinsuskaitse eritingimused, (vajadusel uuringud), ning tööde tegemise luba (MuKS § 46–54) 3 – Muinsuskaitseameti kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus (MuKS § 52 lg 4) Hooldamine ja Konserveerimine, Väliste piirdekonstruktsioonide Väliste piirdekonstruktsioonide Ehitamine (sh laiendamine, remontimine restaureerimine ja ehitamine restaureerimine ja konserveerimine ilme muutmine, sh värvimine ümberehitamine, siseruumides lammutamine) Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojektiko Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojekti kohustusega kohustuseta kohustusega hustuseta kohustusega kohustuseta kohustusega Mälestis Puudub 1 2 1 2 1 2 2 A-hoone Puudub 1 2 1 2 1 2 2 B-hoone Puudub Puudub 1 2 1 2 2 C-hoone Puudub Puudub Puudub 1 3 3 Tööd on jagatud ehitusprojekti kohustusega ja ehitusprojekti kohustuseta töödeks vastavalt Ehitusseadustiku Lisa 1-le. St kõikidel juhtudel, kui kohalikule omavalitsusele tuleb esitada projekt ehitusloa saamiseks või koos ehitusteatisega, rakendab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuslike hoonete (A ja B) puhul menetlust 2, muude hoonete (C) puhul menetlust 3. Juhul, kui kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti esitamise nõuet ei ole, ei nõua projekti ka Muinsuskaitseamet ning annab tööde loa tegevuskava alusel. NB! Kui töid tehes avastatakse ajalooline rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu (mistahes kaitsekategooria hoone siseruumides), on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata muinsuskaitseametit (MuKS § 60).  Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord SELETUSKIRJA LISA 3. Arheoloogilise kultuurkihiga alad Viljandi muinsuskaitsealal Keskaegsete linnakindlustustega ümbritsetud vanalinn, ordulinnuse varemed ja Katariina kabeli vahetu ümbrus, kus on säilinud mitmekihiline arheoloogiline kultuurkiht, mis sisaldab eri ajastuste ehitiste jäänuseid ja matmispaiku. Vanalinnaga vahetult külgnev uuslinna ala, endine Viljandi mõisasüda ja Huntaugu piirkond koos Viljandi järve äärse alaga. Ala, mille õuemaal kehtib leevendus: tööde tegemise luba ei ole nõutav kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks 0 100 200 M Muinsuskaitseamet Aluskaart: Maa-amet 2023 26.05.2023  Seletuskirja Lisa 4. Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja ettepanekud ning Muinsuskaitseameti seisukohad Muinsuskaitseamet 14.04.2023 Täname, et aitasite kaitsekorra täpsustamisele kaasa! Esitaja Arvamuse/ettepaneku vastuväite kokkuvõte Muinsuskaitseameti seisukoht/selgitus Keskkonnaamet Arvamus: Keskkonnaamet on tutvunud Viljandi Seisukoht: võtta arvamus teadmiseks. 14.02.2023 muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõuga. Keskkonnaamet ei esita täiendusi ja parandusettepanekuid. Keskkonnaamet on huvitatud, et Viljandi muinsuskaitsealale jäävad ajaloolised haljasalad säiliksid ja on nõus, et Viljandi järve äärne ajalooline haljasala (lisa 4 kaardil objekt nr 3) säiliks avatud maastikuna, jääks võimalikult looduslikuks ning avatuks ja säiliksid vaated Viljandi järvele. Eelnõuga seatud tingimused võimaldavad haljasalade hooldamist ning väldivad Viljandi järve ja Lossimägede vahelisel alal suuremahulisi arendusi. E.H. Ettepanek, et Posti tn 23a jääks muinsuskaitsealalt Seisukoht ja selgitus: ettepanekut mitte arvestada. 19.02.2023 välja ning maksimaalselt rakenduks piirang, et fassaad peaks säilima originaalset punast värvi. Muinsuskaitseamet on analüüsinud Viljandi muinsuskaitseala (sh laiendatava ala) kultuuriväärtust ja leiab, et nimetatud alal, kus paikneb ka Posti tn 23a hoone, on riikliku kaitse Ühe korteri omanikud Posti tn 23a majas ei soovi, eeldused täidetud. Muinsuskaitseala laiendamine lähtub sellest, et kaitstav ala vastaks tervikuna et maja teise korruse väljaehituseks, muinsuskaitseala kriteeriumitele ja eesmärkidele. Olemasolevat muinsuskaitseala laiendatakse katusevahetuseks ja fassaaditöödeks nende tänavate osas, kus on mõistlik liigutada piir tänava teise poole kinnistute tagumiste muinsuskaitseala laiendamisega takistusi juurde piirideni ja see puudutab C. R. Jakobsoni, Posti, Mäe ja Tartu tänavate kinnistuid. Sellisest tuleks. Väidetavalt ei ole 2/3 korterites midagi piiride muutmise põhimõtteks on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise ammusest ajast säilinud, väljast on fassaad samuti tervikuna ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud kokku lapitud erinevatest aegadest ja vähemalt 4 võrdsed tingimused. erinevat fassaadilauda kasutades. Posti tn 23a elamu moodustab koos Posti tn 23 elamuga kultuuriväärtuslike hoonete kogumi, Korteriomanikud leiavad, et muinsuskaitselised mis iseloomustavad muinsuskaitseala hoonestust ja järgivad selles väljakujunenud piirangud raskendavad maja renoveerimist ning ehitustraditsioone. Seetõttu on kaitsekorra koostamise töörühm need hooned määranud B- tulemuseks ei säili ka see vähene, mis täna alles on, kaitsekategooriasse. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, vaid olukord läheb üha kehvemaks. linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust. Posti tn 23a hoone põhiväärtustena on säilinud selle suures osas algupärane hoonemaht ja põhikonstruktsioonid. Juhime tähelepanu, et B-kaitsekategooriasse määratud hoonete, nagu Posti tn 23a, puhul tööde tegemist siseruumides Muinsuskaitseametiga kooskõlastama ei pea. Kooskõlastamise ja tööde tegemise loa taotlemise kohustus hakkab kehtima vaid selles osas, mis puudutab hoone  kandvaid konstruktsioone ja välitarindeid, näiteks katus, fassaadid, aknad, uksed, sokkel, vihmaveesüsteem, korstnad, tehnoseadmed jmt. Rõhutame ka, et varem tehtud tööde osas Muinsuskaitseamet tagasiulatuvalt ümbertegemist ei nõua (näiteks paigaldatud plastikaknad, ajaloolisest erineva profiiliga laudis). Samuti ei tühista Muinsuskaitseamet uue kaitsekorraga juba kehtivaid ehitusprojekte. Ameti luba ei ole vaja ka hooldus- ja remonttöödeks, mille hulka kuuluvad maja värvimine, eterniidist katusekatte vahetamine eterniidi vastu jms. Muinsuskaitsealal kinnisvara omaval isikul on õigus saada Muinsuskaitseametilt tasuta nõu muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamise, remontimise, ehitamise, konserveerimise ja restaureerimise küsimustes, samuti juhiseid ja konsultatsioone ehitise seisukorra parandamiseks (MuKS § 44). Muinsuskaitseala laienemise järgselt on õigus taotleda Muinsuskaitseametilt toetust muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks, taastamiseks ning hoiu- ja säilitustingimuste tagamiseks (MuKS § 35 lg 1). U.E. Ettepanekud: 1) pöörata suuremat tähelepanu Seisukoht ja selgitus: kaitsekord arvestab osaliselt ettepanekuid (1 ja 3); 28.02.2023 Muinsuskaitseameti ja omavalitsuse poolt eelmise ettepanek 2 - kaitsekorra eelnõu sellega seonduvat regulatsiooni ette ei näe; sajandi alguses ehitatud villade kaitsele. Mida ette ettepanekut 4 mitte arvestada. võtta, et villad hävingust päästa? Kas on mõeldav võtta kõik villad väärtusklassi “mälestis” ja teha Hoone mälestiseks tunnistamise menetlemise algatamiseks võib ettepaneku teha iga Eesti omanikele rangemaid ettekirjutusi hoonete Vabariigi kodanik. Kui selline ettepanek on Muinsuskaitseametile tehtud, otsustab amet, kas säilitamiseks?; hoone mälestiseks tunnistamise menetlust algatada või mitte. Juhul, kui menetlus algatatakse, 2) väärtuslikele hoonetele, mida ähvardab omaniku siis selle käigus selgitatakse välja hoone kultuuriväärtus, kaaludes avalikku huvi ja kaasatud hoolimatusest tulenevalt hävimine, või ebasobiv isikute huve ning hinnates mälestiseks tunnistamise põhjendatust. Hetkel asuvad nimetatud ümberehitamine, koostab omavalitsus villad Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal ning valdavalt on need kaitsekorra koostamise omavahenditest eskiisprojekti. Selle alusel oleks käigus määratud B-kaitsekategooriasse, üksikutel juhtudel ka A-kaitsekategooriasse võimalik hävinenud fassaadielemente või hoone (Trepimägi 6, Oru 21, Ranna pst 14). osasid tulevikus lihtsam taastada, kui aluseks võttes Iga hoone korrashoid ja säilitamine on ennekõike omaniku vastutus ja sõltub tema heast ainult vanu fotosid; tahtest ning paraku ei ole ükskõik kui rangete muinsuskaitseliste nõuete kehtestamise abil 3) eelnõu IV osa punkt 20 täiendamiseks. võimalik ühtegi hoonet kaitsta ignorantse omaniku eest. Siiski on Muinsuskaitseseaduse § 39 Uusehitiste lisandumisel muinsuskaitsealale võiks alusel võimalik ametil nõuda mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise rikkumise korral lisaks juba märgitud punktidele kehtestada ka selle taastamist. minimaalsed arhitektuurilised nõuded uutele Arhitektuuri ehk ehituskunsti loomiseks on keeruline kehtestada ühtseid objektiivseid hoonetele, et vältida analoogsete kakofooniate kriteeriume. Täpsemad nõuded uute ehitiste püstitamisele antakse kinnistu detailplaneeringu tekkimist vanalinna miljöös nagu juhtus näiteks Oru või projekteerimistingimustega. Enne uue ehitise püstitamist muinsuskaitsealale koostatakse 21A puhul. Nendeks projekteerimistingimusteks, muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringule, kus analüüsitakse ümbritsevat keskkonda. võiksid olla näiteks viilkatuse nõue (vältimaks Muinsuskaitseala kaitsekorra üks eesmärk ongi sätestada varasemast selgemad ja täpsemad miljöösse sobimatute kuubikute teket), katusekalle nõuded uute ehitiste püstitamisele selleks, et säilitada olemasolevat ajaloolist keskkonda. minimaalselt 45kraadi, katusekatte materjal plekk Usume, et need varasemast täpsemad nõuded on piisavad tagamaks muinsuskaitseala miljöö ja või kivi (vältimaks kaasaegseid materjale nagu ajaloolise õhkkonna säilimise. näiteks ruberoid, eterniit vms), avatäidete osakaalu  max % fassaadipinna kohta (vältimaks vanalinna Kõrghaljastus moodustab osa muinsuskaitseala kultuuriväärtusega keskkonnast, mistõttu on ka sobimatute, puhtalt klaasfassaadide teket), fassaadi selle säilitamine ja kaitse muinsuskaitseseadusest tulenev kohustus (MuKS § 1 lg 1 (1)). materjal (puid, kivi, krohv), fassaadi värv Muuhulgas on muinsuskaitsealal nõutav tööde tegemise luba kõrghaljastuse rajamiseks, raie-, (vältimaks erksaid ja must-valgeid toone) jms; kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamisega seotud töödeks (MuKS § 52 lg 3 (1)). Seetõttu ei ole 4) “kõrghaljastuse” säilitamine muinsuskaitseala võimalik ettepanekut järgida ning „kõrghaljastust“ kaitsekorra eelnõust välja võtta. Kaitsekorra kaitsekorrast välja võtta. Kõrghaljastuse eelnõu näeb siiski ette leevenduse ameti poolt antava tööde tegemise loa osas kõrghaljastuse uuendamist, raiet ja asendamist reguleerivad linnas rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal muud õigusaktid. väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga alasid ja raietöödeks ning hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on kooskõlastanud raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga. Kõrghaljastuse säilitamiseks on kaitsekorra eelnõus sätestatud vastavad nõuded (punkt 22), mis näevad ette, et uue kõrghaljastuse rajamise (ka oma eluea ära elanud puude asemel) tuleb kasutada konkreetsele tänavale või haljasalale iseloomulikku kõrghaljastusviisi ja ajastuomaseid liike. Nende otsuste tegemisel teevad Muinsuskaitseameti maakonna nõunik ja maastikuarhitekt koostööd kohaliku omavalitsuse vastava valdkonna spetsialistiga. M.K. Ettepanek: mitte vähendada muinsuskaitseala Seisukoht ja selgitus: ettepanekut mitte arvestada. 01.03.2023 kaitsevööndit. Viljandi muinsuskaitseala on elav ja arenev keskkond, kus uute ehitiste püstitamine ei ole On arusaamatu, mille järgi koordineeritakse keelatud. Muinsuskaitseala kaitsekord sätestab ka varasemast selgemad ja täpsemad nõuded Viljandi muinsuskaitsealal ehitamist. Milliste uute ehitiste püstitamisele. Usume, et need varasemast täpsemad nõuded on piisavad tagamaks mõtetega on antud luba ehitada Talli ja Hariduse muinsuskaitseala miljöö ja ajaloolise õhkkonna säilimise. Arhitektuuri ehk ehituskunsti ristile moodne maja? loomiseks on keeruline kehtestada ühtseid objektiivseid kriteeriume. Täpsemad nõuded uute Muinsuskaitse alal lastakse maha võtta ainulaadseid ehitiste püstitamisele antakse kinnistu detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Enne vanu maju. Kuidas sai C. R. Jakobsoni tn 52 uue ehitise püstitamist muinsuskaitsealale koostatakse muinsuskaitse eritingimused asukohale moodne maja kui tegemist on detailplaneeringule, kus analüüsitakse ümbritsevat keskkonda. muinsuskaitsealaga? Kuidas sai juhtuda C. R. Nimetatud uued ehitised paiknevad muinsuskaitseala kaitsevööndis. 1. maist 2019. aastal Jakobsoni 50a vana maja kohale ultramoodsa kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse § 14 lg 3 punktid 1-2 sätestavad, et muinsuskaitseala „maja“ ehitamine? Miks tahetakse ajalooline kant, kaitsevööndi eesmärk on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et mis on enam vähem omavahel sobituvate majadega vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses ja/või muinsuskaitseala välja jätta muinsuskaitsealalt? Loomulikult peab vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Hetkel kehtiv muinsuskaitseala kaitsevöönd, mis ulatub linnaruum arenema, aga kas see peab olema just suures osas muinsuskaitseala piirist kaugele ja hõlmab väga suure ala, ei taga täiel määral selline kaootiline. Võiks ikka linnajagude kaupa seadusest tulenevat kaitsevööndi eesmärki. Nimelt, kaitsevööndi põhimõte on olla jääda mingi stiilipuhtus. puhvertsooniks muinsuskaitseala ja sellest väljapoole jääva linnaruumi vahel, et tagada hoonestuses sujuv üleminek. Olles olukorda analüüsinud nii kaitsekorra koostamise töörühma koosolekutel kui ka kaitsevööndit läbi jalutades, leidsid töörühma liikmed, et muinsuskaitseala kaitsevööndit on mõistlik vähendada ning vajalik puhvertsoon on tagatud ka väiksema kaitsevööndiga. Sellest tulenevalt jääb kaitsekorra kehtestamisel ka C. R. Jakobsoni tn 52 hoone ja selle lähimat hoonestust puudutav ala kaitsevööndist välja. Eesti Omanike Ettepanekud: Seisukoht ja selgitus: ettepanekuid osaliselt arvestada. Keskliit 1) hinnata uuesti kaitsekorra kehtestamise 01.03.2023 proportsionaalsust, kuivõrd selle hindamisel ei ole Eesti Omanike Keskliit esitas sarnased ettepanekud Muinsuskaitseametile ka Paide analüüsitud ja põhjendatud; muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 05.12.2022, millele 2) leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid Muinsuskaitseamet vastas 03.01.2023 kirjaga nr 1.1-7/1933-1. seoses uue ehitise püstitamisega, kinnistu piiride 1) Muinsuskaitseamet vastas ettepanekutele kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. Viljandi muutmisega ja õuemaaga, kuivõrd nende nõuete muinsuskaitseala omab riikliku tähtsusega kultuuriväärtust, mistõttu on tegemist ülekaaluka näol on tegemist intensiivse omandipõhiõiguse avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning omandiõigust piirata. riivega kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes, Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida tasakaal omandiõiguse riive ja mistõttu on need nõuded ebaproportsionaalsed; kultuuripärandi kaitse tagamise vahel. 3) ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud teatise- Muinsuskaitseamet kinnitab, et kehtiva Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega või loamenetlusi ehitusseadustikus (edaspidi EhS) võrreldes kaitsekorra kehtestamisel (hetkel olemasoleval) muinsuskaitsealal kitsendused või maaparandusseaduses (edaspidi MaaPS) leevenevad. Hetkel kehtivates muinsuskaitseala piirides asub ligikaudu 1300 ehitist, mida seni ettenähtud teatise- või loamenetlusega, et on käsitletud võrdväärselt, st sisuliselt A-kaitsekategooria hoonetena, kus tuleb kaitsta nii vähendada halduskoormust ning aja- ja eksterjööri kui ka interjööri. Käesoleval hetkel kehtib kõigile ehitistele muinsuskaitse ressursikulu; eritingimuste taotlemise ja muudatuste tegemiseks kooskõlastamise kohustus ning interjööris 4) esitada täiendavad põhjendused kohaliku ja eksterjööris tööde tegemiseks loa saamise kohustus. kaitsemeetmete rakendamise osas ning põhjendada, Muinsuskaitseala kaitsekorraga leevendatakse enamiku muinsuskaitseala hoonete puhul miks kohaliku omavalitsuse autonoomiasse kohustust taotleda interjööris tehtavate restaureerimis-, konserveerimis- ja ehitustööde sekkumine on käsitletud ulatuses põhjendatud; tegemisel kooskõlastust või tööde luba (sh muinsuskaitse eritingimusi). Vaid 11 hoonel (alla 5) viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi majanduslike 1% kogu muinsuskaitseala ehitistest), mille interjöörides on säilinud väärtuslikke elemente ja ja sotsiaalsete mõjude analüüs, et selgitada välja mis on kaitsekorra eelnõuga määratud A-kaitsekategooriasse, säilivad seni kehtivad nõuded. kaitsekorraga kehtestavate nõuete mõjud ja Lisaks sellele leevendatakse B-kaitsekategooriasse määratud 307 hoone nõudeid, kuna muinsuskaitsealal asuvate kinnistute omanike interjööris tehtavatele töödele enam Muinsuskaitseameti loakohustus ei kehti ja toetamiseks sobivate meetmete sisu ja ulatus. märkimisväärselt C-kaitsekategooriasse määratud 254 hoone nõudeid, kuna nende hoonete Mõjude hindamisel tuleks hinnata ka puhul puudub edaspidi tööde kavandamisel muinsuskaitse eritingimuste saamise kohustus ning hüvitamiskohustusest tulenevaid mõjusid riigile ja loobutakse täiendavalt tööde tegemise loa taotlemise vajadusest. kohalikele omavalitsustele ning kaaluda, kas Nagu näha, ongi kaitsekorra eesmärk vähendada seniseid omandipiiranguid ning jätta meetmed nendest kuludest tulenevalt on kultuuriväärtuste kaitseks alles vaid need lahendused, mis säilitavad olulise ajaloo- ja proportsionaalsed; kultuuripärandi, kuid riivavad omandiõiguseid võimalikult minimaalsel määral. 6) näha ette kaitsekorra eelnõus muinsuskaitsealal 2) Muinsuskaitseamet vastas samasugusele ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. asuvate hoonete puhul nende omanikele hoonete Arvestades ettepanekut, täiendas Muinsuskaitseamet Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude eelnõu seletuskirja omandiõiguse piirangute kehtestamise proportsionaalsuse osas. hüvitamise regulatsioon, mille konkreetne sisu ja Mis puudutab kinnistu piiride muutmist, siis Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu ulatus on võimalik välja selgitada majanduslike ja seletuskirja punktis 19.8 on öeldud, et kinnistute piire on lubatud muuta ning eelistatud on sotsiaalsete mõjude analüüsiga; ajalooliste kinnistupiiride taastamine. Seetõttu jääb arusaamatuks väide, et kinnistu piiride 7) hinnata uuesti A-kaitsekategooriasse määratud muutmisega seotud piiranguid saab Eesti Omanike Keskliidu hinnangul pidada ülemäära hoonete väärtusklassi ja sellest tulenevalt muuta A- intensiivseteks kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes. kaitsekategooria hoonete nimekirja. 3) Muinsuskaitseamet vastas samasugusele ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. Mis puudutab A-, B- ja C-kaitsekategooriasse määratud ehitiste arvu, siis need on leitavad Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu seletuskirjast. 4) Viljandi muinsuskaitsealal on riikliku tähtsusega kultuuriväärtus, mistõttu on asjakohane ka ala reguleerimine riiklikul tasandil. Riiklik kaitse on ette nähtud muinsuskaitseseaduses (MuKS) ning selle tagamine on Muinsuskaitseametile, Kultuuriministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele seadusega pandud kohustus. Riigikogu määras kindlaks, et kultuuripärandi üle- riiklik kaitse määratakse muinsuskaitseseaduse alusel ning kohalik kaitse planeerimisseaduse (PlanS) alusel. Kui on täidetud muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud riikliku kaitse eeldused, siis kohustab MuKS andma ajaloo- ja kultuuripärandile riikliku kaitse. MukS ei näe ette võimalust delegeerida selliste otsuste tegemist kohalikule omavalitsusele. Põhiseaduse preambulis on välja toodud tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti riigi, ühiskonna, omanike ja kõigi ühine avalik huvi. Seejuures on põhiseaduse järgi ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse just MuKSi ehk riigi keskvõimu ülesanne. Sellele osale tuleb luua sobilik kaitse, mille tulemusel säilib ajaloo- ja kultuuripärand järgmistele põlvedele. Juhime tähelepanu asjaolule, et omaniku õiguseid kaitsevad MuKSi normid märkimisväärselt kõrgemalt kui PlanSi normid. MuKSi § 3 lg 8 järgi tuleb mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes lähtuda avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Seadusega on piiritletud riikliku kaitse eeldused, millega on lõplik otsus seotud ega saa seaduse piiridest väljuda. Kaitsekord koostatakse avalikkusega koos ja kõiki, sh kohalikku omavalitsust kaasates. Kõigil on võimalik kaasa rääkida, sh õiglaste omandipiirangute sisustamisel. Kaitsekorra eelnõu arutab Muinsuskaitse Nõukogu, selle sisu vaatab üle ja vajadusel muudab Kultuuriministeerium, kes viib selle lõpuks vastuvõtmiseks Vabariigi Valitsusse. Seal on otsuse juures nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör, kellel on sõnaõigus ja võimalus õiglase lahenduse leidmiseks kaasa rääkida. PlanS § 74 lg 3 järgi võib üldplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi. Sama seaduse § 75 lg 1 punktide 16 ja 17 alusel on valla ja linna üldplaneeringu ülesanne nii miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine kui ka kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine. Sarnane norm on §-des 124 ja 126 detailplaneeringu kohta. Nagu näha, on kohalikul omavalitsusel PlanSi alusel palju ulatuslikumad volitused kehtestada kinnisomandile kitsendusi kui on Vabariigi Valitsusel MuKSi alusel. Kui võrrelda koostatavaid muinsuskaitsealade kaitsekordade eelnõusid erinevate valdade ja linnade miljööalade nõuetega, siis on viimased kohati märkimisväärselt nõudlikumad ning sisaldavad ulatuslikumaid omandiõiguse piiranguid. Kultuuripärandi säilimise nimel teeb Muinsuskaitseamet koostööd pidevalt ja jätkuvalt erinevate omavalitsustega kui ka teiste riigiasutustega. Viljandi linna arengusuundade üle otsustab kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja detailplaneeringute alusel. Seda nii praegu kui ka edaspidi. Seejuures tuleb omavalitsusel arvestada, et juhul kui planeeritaval alal paikneb muinsuskaitseala, tuleb tagada muudatuste tegemisel muinsuskaitseala väärtuste säilimine. See kohustus tuleneb muinsuskaitseseadusest, mitte ei kaasne kaitsekorraga. Uute planeeringute koostamisel tuleb kohalikel omavalitsustel samuti keskkonda mõjutavate ruumiliste muudatuste kavandamisel lähtuda muinsuskaitsealal väljakujunenud väärtustest ja nende hoidmise põhimõtetest (tingimused antakse vastavalt muinsuskaitse eritingimustega, MuKS § 61). Maakasutuse sihtotstarbe muutmisel Muinsuskaitseameti kaasamine otsustamisse tuleneb muinsuskaitseseadusest (MuKS § 52 lg 5). Amet ei takista muinsuskaitsealal maa sihtotstarbe muutmist, kui sellega tagatakse kultuuriväärtuslike linnaehituslike struktuuride säilimine. Amet kooskõlastab sellisel juhul sihtotstarbe muutmise taotluse. Koostatav kaitsekord ei sea täiendavaid piiranguid maa sihtotstarbe muutmisele. Juhime ka tähelepanu, et kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel ei ole välistatud. Kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt võimalus muinsuskaitsealal riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste menetlemine Muinsuskaitseametilt üle võtta halduslepinguga. Selline halduslepingul põhinev koostöö toimus Viljandis aastatel 2013-2019. Viljandi linnavalitsuse esindajad on olnud kogu kaitsekorra koostamise protsessi vältel kaasatud töögrupi töösse. Siiski ei ole Viljandi linnavalitsus avaldanud soovi muinsuskaitseala riikliku kaitsega halduslepingu alusel uuesti tegelema asuda. Muinsuskaitsealal säilinud väärtused täidavad riikliku kaitse eelduseid, mistõttu riikliku kaitse lõpetamist või selle olemasolevast alast vähendamist põhjendatuks ei peeta. Muinsuskaitseala riikliku kaitse lõpetamiseks ei ole ka Viljandi linnavalitsus ettepanekut esitanud. Muinsuskaitseamet teeb pärandi hoidmisel kohalike omavalitsustega pidevat koostööd, seahulgas anname seisukohti ja suuniseid nii riikliku kaitse alla kuuluva kui ka mitte kuuluva kultuuripärandi säilimiseks. Amet annab ekspertteadmisi olemasolevate muinsuskaitseala hoonete ja mälestiste projekteerimistingimuste juurde muinsuskaitse eritingimustega haldusakti andmise käigus, samuti ehitusprojekti kooskõlastamisel ning raie, reklaami ja kaevelubade kooskõlastamisel. Samuti kooskõlastame muinsuskaitse eritingimusi, mis on ekspertteadmistena aluseks üld- ja detailplaneeringutele. Teeme koostööd omavalitsustega üld- ja detailplaneeringute koostamisel. Siiski tuleb rõhutada, et kui ala on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud üldplaneeringuga miljööalaks tunnistatud, ei anna Muinsuskaitseamet iga alal paikneva üksikhoone kohta kohalikule omavalitsusele miljööalal ekspertteadmisi ega kooskõlasta kavandatavat ehitustegevust. 5) Muinsuskaitseamet on sotsiaalmajanduslikke mõjusid kaalunud kaitsekorra eelnõu seletuskirjas, kus tuuakse välja erinevus kehtiva põhimääruse ja kaitsekorra vahel, samuti alal kehtima hakkavad leevendused. Arvestades ettepanekut, täiendati seletuskirja.  6) Muinsuskaitseamet vastas samasugusele Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. 7) Muinsuskaitseamet vastas Teie esitatud ettepanekutele kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. Viljandi muinsuskaitsealal (sh laiendataval osal) määrati kaitsekorra eelnõus A- kaitsekategooriasse 11 hoonet. Otsused kaitsekategooriate osas tegi kaitsekorra koostamise töörühm, mille liikmetest üks või mitu on kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööridega kohapeal tutvunud. Seega on Teie soovitud tegevus juba läbi viidud. Kohapealse paikvaatluse viisid läbi selleks erialaste teadmistega eksperdid. Seetõttu on otsustamiseks vajalik teave olemas. Muuhulgas on enamike hoonete kohta olemas põhjalik arhiivmaterjal või juba koostatud muinsuskaitse eritingimused koos fotomaterjaliga. Seetõttu võime kinnitada, et kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete osas on olemas piisavad alusteadmised. Oleme seisukohal, et töörühma poolt hoonetele tehtud kaitsekategooriate ettepanekud on põhjendatud ja vastavuses nii muinsuskaitseseaduse kui kultuuriministri määrusega nr 23. Juhul, kui mõni A-kaitsekategooriasse määratud hoone omanik teeb ettepaneku kaitsekategooriat muuta, kaalutakse ettepanekut uuesti kaitsekorra koostamise töörühmas ning vajadusel palutakse omanikult võimalust veelkord hoone interjööriga tutvuda. A.R. Ettepanek: kaitsekorra ja seletuskirja punktis 8.7 Seisukoht ja selgitus: osaliselt arvestada ettepanekuga muuta kaitsekorra eelnõus ja 01.03.2023 ära märgitud kohad ümber sõnastada, mis seletuskirja teksti punktis 8.7. puudutavad muinsuskaitsealal kaasaegset arhitektuuri. Muudatused on nähtavad uuendatud kaitsekorra eelnõus ja seletuskirjas Muinsuskaitseameti Kaitsekorra punkti võiks sõnastada näiteks nii: uue kodulehel. ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise Otsuseni jõudmisel võeti arvesse ka Viljandi vanalinna senist muinsuskaitsepraktikat. Põhimõte ehitamisel eelistatakse keskkonda sulanduvat lubada uute ehitiste ja suuremahuliste juurdeehitiste puhul kaasaegse arhitektuurikeelega, kuid lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist ümbritseva keskkonnaga arvestavat lahendust, ei ole mõeldud kontrastselt eristuva uue ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga. arhitektuurini jõudmiseks. Eesmärk on vältida kohmaka detailikäsitlusega mistahes stiilitunnustega uute ehitiste püstitamist ajaloolises linnaruumis, mida paraku varasemalt ette on tulnud. T.R. Ettepanek: oluliselt vähendada olemasoleva Seisukoht ja selgitus: ettepanekuga mitte arvestada, kuid muuta C. R. Jakobsoni tn 29 hoone 01.03.2023 muinsuskaitseala suurust, et muinsuskaitseala oleks kaitsekategooriat (A-kaitsekategooria asemel B-kaitsekategooria). nn vanalinna osas ehk jätkuks siis ka vahendeid selle ala säilitamiseks ning paremaks tegemisel. Muinsuskaitseala vähendamist ja piirdumist üksnes vallikraaviga ümbritsetud vanalinna kaitseala loomisega arutasid kaitsekorra koostamise töörühma liikmed mitmel töörühma Piisavalt ei ole analüüsitud omanike poolset ohtu koosolekul. Pärast põhjalikku kaalumist otsustati, et muinsuskaitseala vähendamine ei ole oma varale sõltuvalt sellest, kas see vara asub põhjendatud, kuna vanalinnaga vahetult piirnev uuslinna ala, Huntaugu piirkond ja Viljandi muinsuskaitse alal või sealt väljas. Kas ja millised järve äärne ajalooline haljasala kannavad samuti muinsuskaitseala väärtusi ning tegemist on omanikud on hakanud oma omandit lõhkuma, hästi säilinud muinsuskaitseala vanalinna ala toetava ajaloolise keskkonnaga. Küll aga leidis hävitama, kahjustama? Millised hooned või töörühm, et vanalinna väärtusi tuleb kaitsta mõnevõrra rangemate kitsenduste kehtestamisega. piirkonnad on „tänu“ muinsuskaitse puudumisele Seetõttu jagati muinsuskaitseala kolmeks piirkonnaks, kus kehtivad ka erinevad nõuded saanud kannatada? linnaruumile ja uute ehitiste püstitamisele. Arvestades kogu Viljandi muinsuskaitseala kõrget  Kaitse alla võtmise põhjendustes pole veenvalt kultuuriväärtust ei saa Muinsuskaitseamet Teie ettepanekut muinsuskaitseala vähendamise osas tõendatud, et kaitse alla võtmata jätmisel on väga arvesse võtta. Viljandi muinsuskaitseala omab kõrgemat kultuuriväärtust ning seetõttu on suur oht muinsuse säilimisele ja esineb omanike tegemist riikliku tähtsusega alaga, mille hoidmine ja säilitamine on oluline kõikide kodanike poolne suur surve kahjustada endale kuuluvat jaoks. omandit. Kas on esinenud juhuseid, kus Muinsuskaitseseadus näeb ette säilitamiskohustuse, millest tulenevalt peab igaüks hoiduma linnavalitsus ei ole hakkama saanud oma tegevusest, mis võib muinsuskaitsealal asuvat ehitist ohustada, rikkuda või selle hävitada. ülesannetega? Muinsuskaitsealal asuvat ehitist võib kasutada lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, kuid mitte viisil, Kuivõrd on arvestatud kliima soojenemisega? mis võib ohustada mälestise või ehitise või selle osade säilimist ning selle tagamiseks peab Muinsuskaitse aluste hoonete soojustamine on ehitise omanik või valdaja ehitist hooldama ja vajaduse korral remontima (MuKS § 33 lg 1-3). sisuliselt olematu aga nende kasutustingimused Kaitsekorra eelnõus sätestatud nõuded ei ole kehtestatud mitte ehitiste kaitseks omanike poolse halvenevad. Rohepöördesse peame kõik panustama, ohu vastu vaid selleks, et kultuuriväärtuslikke ehitisi teadvustatult ja asjakohaselt energia kokkuhoid on oluline. See piirkond, mida restaureeritaks, konserveeritaks ja ehitataks. soovitakse kaitse alla võtta, on säilinud ka ilma Eelnevast tulenevalt on muinsuskaitsealal kinnisvara omavatel omanikel õigus saada ka täiendava kaitseta suhteliselt muutumatuna. Muinsuskaitseametilt tasuta nõu muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamise, remontimise, Ei ole nõus muinsuskaitseala laienemisega ja ehitamise, konserveerimise ja restaureerimise küsimustes, samuti juhiseid ja konsultatsioone kavandatud kaitsekorra piirangute kehtestamisega. ehitise seisukorra parandamiseks (MuKS § 44). Samuti on õigus taotleda Muinsuskaitseametilt Ei ole nõus C. R. Jakobsoni tn 29 hoone toetust muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, määramisega A-kaitsekategooriasse. C. R. restaureerimiseks, taastamiseks ning hoiu- ja säilitustingimuste tagamiseks (MuKS § 35 lg 1). Jakobsoni tn 35 kinnistu omanikud ei ole samuti Vaatamata sellele, et praegusel ajahetkel on hoonete restaureerimistoetused väikesed, on nõus muinsuskaitseala laienemisega ja piirangute tegemist siiski riigipoolse toetusega, mida muinsuskaitsealalt väljaspool kinnisvara omavad kehtestamisega. omanikud taotleda ei saa. Toetan Eesti Omanike Keskliidu arvamust Mis puudutab C. R. Jakobsoni tn 29 hoonet, siis selle maja interjööriga on tutvunud üks 01.03.2023 nr KL-1/9. kaitsekorra koostamise töörühma liikmetest, kelle teadmistele kaitsekategooria määramisel tugineti. Arvestades Teie seisukohta, hindasid kaitsekorra koostamise töörühma liikmed C. R. Jakobsoni tn 29 hoone kaitsekategooriat uuesti, võrdlesid hoone interjööri teiste samaväärselt säilinud hoonete interjööridega ning määrasid C. R. Jakobsoni tn 29 hoonele B- kaitsekategooria. C. R. Jakobsoni tn 29 hoone on autentsena säilinud näide Viljandi 1930. aastate funktsionalistlikus stiilis elumajast, mistõttu väärib see kindlasti kultuuriväärtusliku ehitise kaitsekategooriat. C. R. Jakobsoni tn 35 kinnistul paiknev elumaja esindab näidet Viljandi klassitsistlikus stiilis ühekorruselisest hoonest, millega liitub tellishistoritsistlik ja hästi säilinud hoonemaht, mis samuti väärib B-kaitsekategooriat. Nii C. R. Jakobsoni tn 29 kui ka 35 hoone puhul on tegemist muinsuskaitseala väärtusi kandvate ehitistega, mis omavad sama kõrget väärtust, nagu tänava teise poole ehitised, mistõttu on põhjendatud muinsuskaitseala laiendamine C. R. Jakobsoni tänava teise poole kinnistute tagumiste piirideni. R.N. Ettepanek: Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra Seisukoht ja selgitus: kaitsekorra eelnõu punktis 16 on juba sätestatud nõuded A- ja B- 01.03.2023 eelnõus peaks olema konkreetselt käsitletud kaitsekategooria hoonete konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja hoonete lammutamise teema.  ehitamiseks (sh lammutamiseks), mis on ühtlasi Muinsuskaitseameti loa kohustuslikud tööd. Viljandi muinsuskaitsealal on mitmeid hooneid, mis C-kaitsekategooria ehitise ehitamine ei ole Muinsuskaitseameti loa kohustuslik tegevus. seisavad tühjana ja lagunenuna, sest neid pole tehnilistel ja majanduslikel põhjustel võimalik Muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme rekonstrueerida. Peaks olema konkreetselt kirjas, et muutmine, konserveerimine ja restaureerimine kasutatakse neile Muinsuskaitseseaduse §-s 7 millistel juhtudel võiks muinsuskaitseamet anda omistatud tähenduses. Mis puudutab mõistet lammutamine, mis on EhS § 4 lg 1 kohaselt ehitisele lammutusloa, kui tegemist on A või B ehitamine ehk ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle kaitsekategooriasse kuuluva hoonega ja millistel füüsikalised omadused, siis seda käsitletakse kaitsekorra eelnõus vastavalt ehitusseadustikus juhtudel võiks linn anda lammutusloa C- sätestatule. Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse osaliselt või kategooriasse kuuluva hoone puhul. Millistel täielikult. juhtudel ei pea lammutusluba hoone omanikule Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega sarnane ehitis, võib andma. Igal pool on juttu vaid ehitiste seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on rekonstrueerimisest või laiendamisest. Mõne ehitada lammutatud ehitise asukohale uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise lagunenud vanalinna hoone puhul olevat nii (C- ehitise ehitamisega. kategooria), et linn ei väljastavat lihtsalt Kuna kaitsekord ei käsitle ehitiste tehnilist seisundit, siis ei ole võimalik eelnevalt määrata lammutusluba ja omanik peabki jätma maja nii restaureerimise ja ehitamise (sh lammutamise) erinevaid võimalusi. A- ja B-kaitsekategooria nagu on, sest rekonstrueerida pole võimalik ja uut ehitiste puhul tuleb seega igat lammutamise otsust eraldiseisvalt kaaluda, kuna ka ehitised ja keskkonda sobivat hoonet ei lubata teha. nende tehniline seisund või taastamise võimalikkus on iga objekti puhul erinevad. J.R. Ettepanek: Ajalooline haljasala peaks olema Seisukoht ja selgitus: ettepanekut mitte arvestada. 27.02.2023 täpsemalt määratletud kogu muinsuskaitse alal ja peaks kindlasti laienema järgnevatele kinnistutele Nimetatud kinnistud (katastritunnusega: 89713:004:0028; 89713:003:0002; 89701:001:0324; kogu ulatuses: 89713:004:0028; 89713:003:0002; 89701:001:0779; 89701:001:0498; 89701:001:0235) ei ole ajaloolised pargid ega ajalooliselt 89701:001:0324; 89701:001:0779; terviklikud haljasalad. Ettepanek sisaldab keskaegseid militaarrajatisi, mis algselt oli puudeta 89701:001:0498; linna kaitseks ehitatud kivimüür koos vallikraaviga. Aastate jooksul on nimetatud kinnistud 89701:001:0235 kujundatud küll kõrghaljastusega aladeks, kuid neid ei saa nimetada ajaloolisteks haljasaladeks. Hetkel kaitsekorra eelnõus nimetatud ajaloolised pargid ja Viljandi järve äärne ajalooline haljasala on muinsuskaitseliselt olulised alad, mis moodustavad osa ajaloolisest linnakeskkonnast ning mille säilitamiseks on seetõttu kehtestatud täpsemad nõuded. Mis kinnistute kõrghaljastust, siis see moodustab osa muinsuskaitseala kultuuriväärtusega keskkonnast, mistõttu on ka selle säilitamine ja kaitse muinsuskaitseseadusest tulenev kohustus (MuKS § 1 lg 1 (1)). Üldjuhul näevad ka detailplaneeringud ette elujõuliste ja märgilise tähtsusega puude säilitamise kinnistul. Muuhulgas on muinsuskaitsealal nõutav tööde tegemise luba kõrghaljastuse rajamiseks, raie-, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamisega seotud töödeks (MuKS § 52 lg 3 (1)). Nimetatud kinnistud jäävad suuresti vallikraavi alale, mille osas sätestab kaitsekorra eelnõu järgmise konkreetse nõude: linnamüüri ümbritseva vallikraavi alal on uute ehitiste püstitamine lubatud vaid ajaloolise hoonestusmahu ulatuses ja/või aladel, kus on kehtiv detailplaneering. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega ei ole võimalik tühistada kehtivaid detailplaneeringuid. Juhul, kui vallikraavi alal kehtestatud detailplaneering, millega on lubatud  uue ehitise püstitamine asukohta, kus ei ole ajaloolist hoonestust olnud, tunnistatakse planeerimisseaduses ette nähtud alustel kehtetuks, siis uue kaitsekorra alusel selles asukohas uushoonestust lubavat uut detailplaneeringut kehtestada ei ole võimalik. A.R. Ettepanek: Tartu tn 27a hoone määrata C- Seisukoht ja selgitus: ettepanekut mitte arvestada. 13.02.2023 kaitsekategooriasse või jätta muinsuskaitsealalt välja. Tartu tn 27a hoone määras B-kaitsekategooriasse kaitsekorra koostamise töörühm. Töörühma liikmed käisid hoonega ka kohapeal tutvumas. Arvestades ettepanekut, hindasid kaitsekorra koostamise töörühma liikmed Tartu tn 27a hoone kultuuriväärtust uuesti ja jõudsid järeldusele, et tegemist on väärtusliku algupärase põhimahu ja -konstruktsioonidega säilinud Viljandile tüüpilise ühekorruselise 20. sajandi algusest pärit puithoonega, mistõttu sellele esialgselt määratud kaitsekategooriat ei ole põhjendatud muuta. Tehniline seisukorda ei ole ehitise kultuuriväärtuse määramise aluseks. Seetõttu otsustas Muinsuskaitseamet jätta Tartu tn 27a maja B-kaitsekategooriasse. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. Konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustööd eksterjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, siseruumides tööde tegemiseks Muinsuskaitseameti luba vaja ei ole. Juhul, kui insenertehniliste uuringute käigus tehakse kindlaks, et tehniline seisukord ei võimalda hoonet säilitada, on B-kaitsekategooria hoone lammutamiseks vaja taotleda Muinsuskaitseameti luba. M.K. Küsimus: kas C. R. Jakobsoni tn 33 verandad Seisukoht ja selgitus: C. R. Jakobsoni tn 33 hoone paikneb kaitsekorra eelnõu järgi 24.02.2023 läheksid kaitsekorra kehtestamise järgselt muinsuskaitseala laiendataval alal ning on määratud B-kaitsekategooriasse. C. R. Jakobson tn renoveerimisele või siis taastamisele? Majal on 33 veranda on arhitektuurse väärtusega ja soovitame selle säilitamiseks teostada lähiajal kaks verandat ehk all naabril on ka. Mida peaks hooldustööd. Kui selgub, et veranda on tehniliselt halvas seisus, siis on vaja teostada tegema või kuidas käituma? restaureerimistööd. Juhul, kui uue kaitsekorraga muinsuskaitseala laiendatakse, eeldavad restaureerimistööd eksterjööris Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa taotlemist ja muinsuskaitse eritingimuste koostamist (koostab Muinsuskaitseamet). Siseruumides tööde tegemiseks Muinsuskaitseameti luba vaja ei ole. Muinsuskaitseala laiendamise järgselt on Teil õigus saada Muinsuskaitseametilt tasuta nõu muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamise, remontimise, ehitamise, konserveerimise ja restaureerimise küsimustes, samuti juhiseid ja konsultatsioone ehitise seisukorra parandamiseks (MuKS § 44). Samuti on Teil õigus taotleda Muinsuskaitseametilt toetust muinsuskaitsealal asuva ehitise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks, taastamiseks ning hoiu- ja säilitustingimuste tagamiseks (MuKS § 35 lg 1). Toetust saab taotleda ka veranda restaureerimiseks. Viljandi Ettepanekud: Seisukoht ja selgitus: Linnavalitsus 1) eelnõus on Viljandi linnaehitusliku terviku üheks 1) Muinsuskaitseamet, tuginedes AB Artes Terrae OÜ koostatud Viljandi ajalooliste haljasalade 18.01.2023 väärtuslikuks kihistuseks nimetatud Viljandi järve uuringule (13.04.2022), Muinsuskaitseameti menetluskomisjoni otsusele (18.10.2022) ning äärset ajaloolist haljasala. Viljandi Linnavalitsus, maastikuarhitektuuri ja ehituspärandi ekspertnõukogude seisukohale (ühine koosolek tutvunud AB Artes Terrae OÜ koostatud Viljandi 19.12.2022) leiab, et Viljandi järve äärne haljasala omab muinsuskaitselist ja ajaloolist väärtust, ajalooliste haljasalade uuringuga, on seisukohal, et mistõttu väärib see säilitamist haljasalana. Viljandi linnvalitsuse esindajate töörühma uuringus tehtud järeldused koosolekutel esitatud seisukohast lähtuvalt oleme Viljandi järve äärse ajaloolise haljasala maa- on pealiskaudsed. Viljandi linna uue üldplaneeringu alalist mahtu vähendanud. See kattub küll vähesel määral kehtiva detailplaneeringuga, kuid ja muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks tellib sellega ei kavandata haljasala kõnealuses piirkonnas ehitisi. Ajaloolise haljasala hoonestamine linn asjakohased uuringud, milles selgitatakse välja või sinna suuremõõtmeliste rajatiste püstitamine ei tagaks ala väärtuste säilimist. Seevastu ei muuhulgas ka Viljandi järve äärse maa-ala ole välistatud ala arendamine puhke- ja treeningupiirkonnana, kuhu on võimalik rajada laudteid, muinsuskaitsealased väärtused. Kehtiva jooksuradasid või väiksemaid spordirajatisi, näiteks diskgolfi rada; üldplaneeringu kohaselt on see vaba aja veetmise 2) amet kaalus ettepanekut haarata esialgselt muinsuskaitseala piirkond 2 ala, väljakute ja neid teenindavate ehitiste maa-ala. koosseisu kavandatud Viljandi järve äärne ala pigem piirkond 3 koosseisu, kuid jõudis Viljandi järve äärsele haljasalale antakse järeldusele, et see ala peaks olema siiski osa piirkonnast 2. planeeringulahendus Viljandi linna uue 3) eelnõu punktide sõnastus, mis puudutavad tänava rekonstrueerimist ja tänavapinna üldplaneeringuga; madalamale viimist on standardne kõikide linnaliste muinsuskaitsealade kaitsekordadega. 2) järve äärne ala on rikkalik Sealjuures on sõnastuses oluline mõiste „vajadusel“, mis määratleb selle, et juhul, kui tänavat valdavalt arheoloogiapärandi poolest ja siin ei ole asutakse rekonstrueerima, kavandatakse tänavapinna allapoole viimine vaid sellisel juhul, kui asjakohane seada hoonestamise nõudeid, mis on see on omased keskaegsele vanalinnale ehk piirkonnale 1. vajalik kultuuriväärtuslike hoonete proportsioonide taastamiseks (näiteks, et välisuks ei jääks 3) muinsuskaitse eesmärk on ajalooliste hoonete allapoole tänavapinda). soklite ja keldriakende, valguskastide säilitamine, 4) MuKS § 9 lg 2 on nimetatud, et muuhulgas võib muinsuskaitseala koosneda ka mistõttu peaks eelnõus nõuet sõnastama selliselt, et loodusobjektidest. Samuti on muinsuskaitseala kriteeriumitena määratletud säilinud ajalooline tänavate rekonstrueerimise käigus ei tohi ajaloolisi keskkond ning traditsioonilised maastikud, sh alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, hooneid kahjustada ega nende ehitusaegset avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid (määrus nr 23 „Mälestise välisilmet muuta. Vajadusel saab rakendada liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate tehnilisi lahendusi sademevee ärajuhtimiseks; ehitiste väärtusklassid“ § 9 lg 1 ja 4). Kõrghaljastus moodustab olulise osa muinsuskaitseala ja 4) eelnõu mustandi tekstis esineb läbiv nõue ajaloolise keskkonna miljööst. Seetõttu reguleerib kaitsekord ka kõrghaljastusega seotud haljastuse säilitamiseks. Samas on muinsuskaitseala nõudeid. väärtusi ja kaitse eesmärke loetlevas punktis Täname pööramast tähelepanu asjaolule, et muinsuskaitseala väärtusi ja kaitse eesmärki nimetatud loetlevas punktis ei ole nimetatud kõrghaljastust. Vastav täiendus on kaitsekorra eelnõusse sisse vaid ajaloolisi haljasalasid ning nende kaitse viidud, millega on likvideeritud ka nimetatud vastuolu. vajadust. Vastuolu tuleb likvideerida ja nimetatud 5) kaitsekorra eelnõus sätestatud nõudes avalikus ruumis uusi maapealseid parklaid üldjuhul ei punktides eemaldada haljastuse kaitse nõue rajata on kasutatud mõistet „üldjuhul“, mis võimaldab mõningaid erandeid teha, näiteks rajada väljaspool ajaloolisi haljasalasid. invaparkimiskohti või üksikuid parkimiskohti hoovides. Selles punktis on vastavalt täiendatud 5) täiendada eelnõus vastavat nõuet ja sõnastada see ka kaitsekorra eelnõu seletuskirja. järgnevalt: avalikus ruumis uusi suuremahulisi 6) Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord ei reguleeri Muinsuskaitseameti ja kohaliku maapealseid parklaid üldjuhul ei planeerita; omavalitsuse omavahelise suhtluse korda. Teatavat selgust pakub aga kaitsekorra seletuskirja 6) uues kaitsekorras on mitmeid teemasid, mis lisa „Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus tekitavad küsimusi muinsuskaitseameti ja Viljandi lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast“. Oleme valmis arutama rollijaotust Linnavalitsuse õiguste ja kohustuste kohta. Näiteks Viljandi Linnavalitsusega. soovitakse juurde tuua piiranguid, mis nõuavad Vastavalt MuKS § 91 lg-le 1 on muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamine täiendavat järelevalvet. Koos kaitsekorra Muinsuskaitseameti kohustus (MuKS § 18) ning muinsuskaitsealaks tunnistamise otsustab kehtestamisega on vaja kokku leppida Kultuuriministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega (MuKS § 19 lg 3). üheselt arusaadavas rollijaotuses. Täpsustamist Kohalikud omavalitsused kaasatakse kaitsekordade koostamisse lähtuvalt kaasamise heast vajab ka projektdokumentatsiooni puudutav tavast eesmärgiga anda Muinsuskaitseametile kohaliku omavalitsuse teadmistest tulenevat menetlusjärjekord. Meie seisukoht on, et menetlust väärt sisendit, teha ettepanekuid, avaldada arvamust ja olla muul moel igati kaasatud peab alustama kohalikust omavalitsusest, kes kaitsekordade koostamisse, mis omakorda aitab tagada kõiki osapooli rahuldava tulemuseni omakorda suhtleb Muinsuskaitseametiga. jõudmise. Nõnda on koostöö edukalt toiminud näiteks Tartu, Pärnu, Lihula, Paide ja Rebala Viljandi Linnavalitsus on korduvalt väljendanud kaitsekordade puhul. rahulolematust Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise protsessiga. Linnavalitsus oleks oodanud, et on protsessis partner, kuid tegelikult on olnud vaid kaasatav osapool. Arvestades, kui intensiivselt sekkub kaitsekord KOV isevalitsemise õigusesse, ei ole see meie arvates korrektne. Tööprotsessis on tuginetud analüüsidele, mida pole olnud Viljandi linnavalitsuse spetsialistidel võimalik kommenteerida ja täiendada. Osad analüüsi tulemustest ei ole Viljandi Linnavalitsuse arvates õiged, mistõttu ei saa ka nendest tehtud järeldused olla korrektsed.  N LISA 2. Muinsuskaitseala kolme piirkonna piirid Piirkond 1 Piirkond 2 Piirkond 3 0 100 200 m Muinsuskaitseamet: 22.04.2025 Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025  Vabariigi Valitsuse korraldus „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord” LISA 3. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised Muinsuskaitseala piir A-kaitsekategooria B-kaitsekategooria C-kaitsekategooria Ehitismälestis 0 100 200 m Muinsuskaitseamet: 22.04.2025 Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025  Ministeeriumid 06.05.2025 nr 1-11/529-1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse korralduse „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse andmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Viljandi Linnale. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamus anda 20 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit Viljandi Linn Teadmiseks: Muinsuskaitseamet Reesi Sild 628 2381 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  eelnõu Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord Korraldus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 3 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 1. I osa Muinsuskaitseala nimetus ja piir 1. Viljandi muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Viljandi linna ajaloolist linnatuumikut koos seda ümbritseva kultuuriväärtusliku keskkonnaga, sest see kultuuriväärtuslik maa-ala tervikuna esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. 2. Muinsuskaitseala hõlmab Viljandi linnakindlustustega piiratud keskaegse linna ordulinnuse varemete ja vallikraavidega, nendega külgneva uuslinna ala, endise Viljandi mõisasüdame ning Huntaugu piirkonna koos Viljandi järve äärse haljasstruktuuriga. 3. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir, sealhulgas muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated, on esitatud korralduse lisas 1. II osa Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted 4. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Viljandi ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku ja seda ümbritseva kultuuriväärtusliku keskkonna ja arheoloogilise kultuurkihi säilitamine, ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning linnaruumi kestlik areng. 5. Muinsuskaitseala kaitse ja säilimise korraldusele kohaldatakse muinsuskaitseseadust koos siin korralduses sätestatuga. 6. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused on: 1) mitmekesine, inimmõõtmeline ja kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu; 2) läbi ajastute kujunenud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned ja rajatised (edaspidi ehitised), ajalooline tänavavõrk ja kvartalid, krundi- ja hoonestusstruktuur, väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), ajaloolised linnaruumi kujundavad elemendid, ehitusjooned, katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht, maastiku- ja pinnavormid ning kõrghaljastus ja ajaloolised haljasalad; 3) muinsuskaitsealale kaitsevööndist avanevad olulised vaated (korralduse lisa 1) ja muinsuskaitsealal avanevad sisevaated. 7. Läbi ajastute kujunenud linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused muinsuskaitsealal on: 1 1) arheoloogiline kultuurkiht, muinas-, kesk- ja varauusaegsete kihistuste maa all ja maa peal säilinud osad, sealhulgas Huntaugu asulakoht, Viljandi ordulinnuse varemed, vallikraavid ning linnakindlustused; 2) 18.–20. sajandist säilinud väärtuslikud ehitised ja hilisem ajaloolisesse hoonestusstruktuuri sobituv arhitektuur; 3) kultuuriväärtuslike hoonete interjöörid ja nende osad; 4) ajalooline linnastruktuur koos ajaloolise turuplatsiga (Laidoneri plats); 5) ajaloolised linnaruumi kujundavad elemendid ja sillutised; 6) kõrghaljastus õuemaal ja avalikus ruumis ning ajaloolised haljasalad, näiteks Lossipark, Sõbrapark ja mõisapark koos Tasuja pst alleega ning Viljandi järve äärne ajalooline haljasala. 8. Kavandatavad tööd ja tegevused peavad olema kooskõlas muinsuskaitseseaduse §-s 3 sätestatud ning järgmiste muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklike põhimõtetega: 1) muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse, uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti; 2) muinsuskaitseala mitmekesist kasutust säilitatakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega; 3) uue hoone ehitamisele eelistatakse võimaluse korral olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete kasutust; 4) hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate hoonete kultuuriväärtust, ning soodustatakse jalakäijatele paremini kasutatava ja atraktiivsema linnaruumi arengut; 5) kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid (korralduse lisa 3) säilitatakse ja hooldatakse järjepidevalt; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid; 6) uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevast, keskkonda sulanduvat lahendust eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga; lähtutakse lähiümbruse linnaruumist, sealhulgas ajaloolise hoonestuse paiknemisest, tihedusest, mahust, materjalikasutusest, katusemaastikust ja värvilahendusest; 7) kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis ning kinnistu ja sellel asuva hoonestuse parimast võimalikust hooldamisest ja teenindamisest; 8) avalikus ruumis (tänavatel, platsidel, avalikel haljasaladel jms) säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur ning ajastuomased linnaruumi kujundavad elemendid; 9) mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest; 10) arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele; 11) säilitatakse ajaloolised haljasalad ja haljastus, sealhulgas puiesteed ning kõrghaljastatud õuemaa; 12) säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ning kaugvaated linna siluetile ja maamärkidele. 2  III osa Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid 9. Muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, on jagatud A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 3. 10. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. 11. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. 12. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta. 13. Juhul, kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse ehitist A-kaitsekategooria hoonena kuni kaitsekategooria määramiseni. Kui olemasolev hoone korralduse lisas 3 märgitud ei ole, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena. 14. Kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria hoonena. IV osa Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded 15. Muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse väärtuslik ruumiplaneering, kultuuriväärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms), interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid (põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor, peegellaed jms). 16. Muinsuskaitsealal asuva A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel järgmised nõuded: 1) ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja väärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult autentsena ning tagatakse olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus; 2) hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel võetakse aluseks dokumenteeritud ajalooline lahendus ning lähtutakse hoonest kui tervikust; 3) kasutatakse hoonele ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata (nt plastlaudis, kivikatust imiteeriv katuseplekk, õhekrohv); hoone ehitusajale mitteiseloomulikke materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena rullmaterjal, eterniit); 4) hoone välispiirdeid soojustatakse ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid; 5) säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik nende väga halva 3 seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks ning see tegevus on loakohustuslik; 6) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust, arhitektuurset ilmet ning kõrghaljastust; 7) ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamisel eelistatakse olemasolevaid korstnaid ja läbiviike, uue korstna ehitamisel järgitakse ajaloolist eeskuju; ventilatsioonirestid paigaldatakse hoonega arhitektuurselt sobivalt ning viisil, mis ei muuda oluliselt hoone välisilmet; 8) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsioonisüsteemi hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp jms, paigaldatakse avalikust ruumist vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone, viimistlust ega ajalooliselt väärtuslikke detaile; vajadusel seade varjestatakse; 9) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja väärtuslikke fassaadidetaile ega domineeri linnaruumis; 10) katuseaknad paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning hoonega arhitektuurselt sobivalt; uuke ja vintskappe võib ehitada juhul, kui need on paigutatud hoonega arhitektuurselt sobivalt. 17. Muinsuskaitsealal asuva C-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel järgmised nõuded: 1) lähtutakse hoone terviklikust välisilmest ja sobivusest lähiümbruse hoonestusega; 2) kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid ajastukohaseid ehitus- ja viimistlusmaterjale; 3) hoone välispidisel soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid ja vajaduse korral iseloomulikud detailid; 4) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ning arhitektuurset ilmet; 5) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp jms, paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust; vajadusel seade varjestatakse; 6) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja iseloomulikke fassaadidetaile ega domineeri linnaruumis. 18. Muinsuskaitseala on jagatud kolmeks piirkonnaks. Linnakindlustustega piiratud keskaegne linn koos ordulinnuse varemete ja vallikraavidega moodustab muinsuskaitseala piirkonna 1. Uuslinna ala koos mõisapargi ja järveäärse alaga moodustab piirkonna 2. Ordulinnuse varemetest lõunasse jääv Huntaugu mäe ja Valuoja ala koos Viljandi järve äärse ajaloolise haljasalaga moodustab piirkonna 3. Muinsuskaitseala piirkonnad on näidatud korralduse lisas 2. 19. Muinsuskaitseala piirkonnas 1 kehtivad uute ehitiste püstitamisele ja tänavaruumile järgmised nõuded: 1) A- ja B-kaitsekategooria hoonetega hoonestatud kinnistutel uusi hooneid üldjuhul ei püstitata; 2) linnamüüri ümbritseva vallikraavi alal1 võib uusi ehitisi püstitada vaid ajaloolise hoonestusmahu ulatuses ja/või aladel, kus on kehtiv detailplaneering; 3) ajalooline turuplats (Laidoneri plats) säilitatakse väljakuna; lubatud on väljaku sillutamine; 1 Näidatud korralduse lisas 2. 4 4) uue ehitise püstitamisel ja juurdeehituse ehitamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest, värvilahendusest, katusemaastikust ja kõrghaljastusest; mitut krunti hõlmava uue ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt; 5) uue ehitise ja juurdeehitise välisviimistluses kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid materjale, näiteks krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni, puitlaudist, valtsplekki jms; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata; 6) alla 20-ruutmeetrise ehitisealuse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitis (edaspidi väikeehitis), mis on ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline (prügimaja, elektrialajaam, avalik tualett jms), paigutatakse eelistatult asukohta, kus see on avalikus ruumis vähe nähtav ning ei kahjusta olemasoleva hoone konstruktsioone ja viimistlust; 7) väikeehitise, sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata käesoleva punkti alapunktis 4 seatud nõudeid; sellised ehitised paigutatakse ajaloolisesse linnaruumi sobivalt ning viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse; 8) kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) või ajaloolist kinnistustruktuuri ning määratakse krundile lihtsate ja selgete piiridega kuju, mis võimaldab kinnistu hooneid hooldada ja teenindada; 9) ajaloolised piirdeaiad, -postid, väravad jms säilitatakse, vajaduse korral taastatakse; 10) uued piirdeaiad, -postid, väravad jms lahendatakse lähiümbruses väljakujunenud tava järgi (materjal, kõrgus, paiknemine jms) ning lisaks arvestatakse sobivust krundi hoonestuse arhitektuuriga; 11) ajalooline munakivisillutis jm ajalooline katend nii tänaval kui ka hoovides säilitatakse või taaskasutatakse; 12) uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest, näiteks sõiduteel kasutatakse muna- või graniitkive ja graniitplaate, kõnniteel sillutisplaate või -kive, hoovides ja aedades graniitsõelmeid, -kive ja -plaate või munakive; asfaltkatet ei rajata; 13) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, võimaluse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee imbumist keldrisse ja sademevee juhtimist krundile; 14) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust, ajaloolist sillutist ega kõrghaljastust; 15) uute linnaruumi kujundavate elementide rajamisel võetakse võimalusel aluseks Viljandi ajaloolised näited; uued linnaruumi kujundavad elemendid ja liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat ajaloolist keskkonda arvestavalt ning viisil, mis ei varja ega kahjusta kultuuriväärtuslikke ehitisi ega arheoloogilist kultuurkihti; 16) avalikus ruumis uusi maapealseid parklaid üldjuhul ei rajata, välja arvatud õuemaale. 20. Muinsuskaitseala piirkonnas 2 kehtivad uue ehitise püstitamisele ja tänavaruumile järgmised nõuded: 1) uue ehitise püstitamisel ja juurdeehituse ehitamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest, liigendusest, värvilahendusest, katusemaastikust ja haljastusest; mitut krunti hõlmava uue ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt; 2) uue ehitise ja juurdeehitise välisviimistluses kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid materjale, näiteks krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni, puitlaudist, valtsplekki jms; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata; 3) alla 20-ruutmeetrise ehitisealuse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitis (edaspidi väikeehitis), mis on ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline (prügimaja, elektrialajaam, avalik 5 tualett jms), paigutatakse eelistatult asukohta, kus see on avalikus ruumis vähe nähtav ning ei kahjusta olemasoleva hoone konstruktsioone ja viimistlust; 4) väikeehitise, sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata käesoleva punkti alapunktis 1 seatud nõudeid; sellised ehitised paigutatakse ajaloolisesse linnaruumi sobivalt ning viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse; 5) kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) või ajaloolist kinnistustruktuuri ning määratakse krundile lihtsate ja selgete piiridega kuju, mis võimaldab ehitist hooldada ja teenindada; 6) säilitatakse ajaloolised piirdeaiad, -postid, väravad jms; 7) uued piirdeaiad, -postid, väravad jms lahendatakse lähiümbruses väljakujunenud tava järgi (materjal, kõrgus, paiknemine jms) ning lisaks arvestatakse sobivust krundi hoonestuse arhitektuuriga; 8) ajalooline munakivisillutis ja muu ajalooline katend säilitatakse uue katendi all või taaskasutatakse; 9) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, võimaluse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee imbumist keldrisse ja sademevee juhtimist krundile; 10) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust, ajaloolist sillutist ega kõrghaljastust; 11) uute linnaruumi kujundavate elementide rajamisel võetakse võimalusel aluseks Viljandi ajaloolised näited; uued linnaruumi kujundavad elemendid ja liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat ajaloolist keskkonda arvestavalt ning viisil, mis ei varja ega kahjusta kultuuriväärtuslikke ehitisi ega arheoloogilist kultuurkihti. 21. Muinsuskaitseala piirkonnas 3 kehtivad järgmised nõuded: 1) piirkond säilitatakse avatud maastikuna, kuhu on lubatud rajada sobiva suuruse ja kujundusega ehitisi ning rajatisi (taristuobjektid, spordi- ja puhkerajatised, parklad, teenindushooned jms); 2) piirkonnas kehtivad arheoloogilise kultuurkihiga ala nõuded arheoloogiapärandi kaitseks (korralduse punkt 24). 22. Muinsuskaitseala ajalooliste haljasalade ja kõrghaljastuse puhul kehtivad järgmised nõuded: 1) ajalooliste avalike haljasalade (Lossipark, Sõbrapark ja mõisapark koos Tasuja puiestee alleega ning Viljandi järve äärne poollooduslik luht) ajalooline struktuur, planeering, vaated, väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid säilitatakse; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, võttes taastamise korral aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra ja arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms); ajaloolised haljasalad on märgitud korralduse lisas 4; 2) uue kõrghaljastuse rajamisel kasutatakse konkreetsele tänavale või haljasalale iseloomulikku kõrghaljastusviisi ja ajastuomaseid liike; 3) kaevetöödega ei kahjustata väärtuslikku kõrghaljastust, sealhulgas puude juurestikke. 23. Arheoloogilise kultuurkihiga ala moodustavad vanalinn koos ordulinnuse varemete ja vallikraavidega ja keskaegsed linnakindlustused, Katariina kabeli vahetu ümbrus ning vanalinnaga vahetult külgnev uuslinna ala, endine Viljandi mõisasüda ja Huntaugu piirkond koos Viljandi järve äärse alaga. Arheoloogilise kultuurkihiga ala on märgitud korralduse lisas 5. 24. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded: 6 1) arheoloogilise kultuurkihiga alal2 enne detailplaneeringu kehtestamist või projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni; 2) väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse. V osa Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded 25. Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks, mis on esitatud korralduse lisas 1. 26. Kaitsevööndi osas 1 tagatakse muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid. 27. Kaitsevööndisse uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded: 1) uue ehitise püstitamisel või olemasoleva ehitise maapealse osa laiendamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses võrreldes külgneva muinsuskaitsealaga; 2) piki ajalooliseid tänavaid avanevaid vaateid ehitistega ei sulgeta. 28. Kaitsevööndi osas 2 tagatakse muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Vaateid ehitistega ei sulgeta. Muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated avanevad Tartu maanteelt ja Mustla maanteelt Viljandi linna siluetile, sh vanale veetornile, Jaani kiriku tornile ja ordulinnuse varemetele. VI osa Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis 29. Muinsuskaitsealal ei nõuta muinsuskaitse eritingimusi ehitusprojekti koostamiseks ega tööde tegemise luba C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks. 30. Muinsuskaitsealal ei nõuta Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba järgmistel juhtudel: 1) kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala; 2) raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud; 3) tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud. 2 Näidatud korralduse lisas 3. 7 31. Muinsuskaitseala kaitsevööndi 1. ja 2. osas ei ole nõutav Muinsuskaitseameti teavitamine töödest või tööde kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga: 1) olemasoleva ehitise ümberehitamisel ja välisilme muutmisel, välja arvatud maapealse osa laiendamisel; 2) ehitise ehitamisel või rajamisel, mis ei nõua ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega ehitusteatist. VII osa Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid 32. Mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele. VIII osa Lõppsätted 33. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 34. Vabariigi Valitsuse 17.06.2004. a määruse nr 219 „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ kehtivus lõpeb punktis 33 sätestatud korralduse jõustumisel. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Korralduse põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis. Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid Lisa 2. Muinsuskaitseala kolme piirkonna ja linnamüüri ümbritseva vallikraavi ala piirid Lisa 3. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised Lisa 4. Ajaloolised haljasalad Lisa 5. Arheoloogilise kultuurkihiga ala ja leevendused 8  Vabariigi Valitsuse korralduse „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu seletuskiri Sisukord 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 2 2. Viljandi muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus ........ 3 3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused ............................................................................................. 9 4. Eelnõu sisu ....................................................................................................................................... 13 5. Kaitsekorra ette valmistamise ja menetluse kirjeldus ................................................................. 43 6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ....................................................................................... 45 7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused............................................................ 45 8. Korralduse jõustumine ................................................................................................................... 47 9. Vaidlustamine .................................................................................................................................. 47 10. Eelnõu kooskõlastamine................................................................................................................ 47 Lisa 1: Kaitsekategooriate põhjendused ........................................................................................... 48 Lisa 2: Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast. .................................................................. 48 Lisa 3: Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud ettepanekud, arvamused ja Muinsuskaitseameti seisukohad. ......................................................... 48 Lisa 4: Arheoloogilise kultuurkihiga alad Viljandi muinsuskaitsealal........................................... 48 1 1. Sissejuhatus Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 19 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada ala muinsuskaitsealaks ja kehtestada ala kaitsekord. Viljandi muinsuskaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi linnas. 27. veebruaril 1973. aastal kehtestati Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 91 Viljandi linna ajaloolise keskuse riiklik kaitsetsoon. 31.03.1995 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 153 „Viljandi ja Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimääruste ja piiride kinnitamine“. 24.06.2004 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 219 „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“. Siinse korralduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse olemasolevale muinsuskaitsealale uus kaitsekord lähtuvalt 1. mail 2019. aastal jõustunud MuKS-ist. MuKS § 91 lg 1 alusel kehtib enne MuKS-i jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus ajani, kuni Vabariigi Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse MuKS-is sätestatud alusel ja korras. Selle kehtestamisel asendab Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord seni kehtinud Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse. Seni kehtinud põhimäärus muutub MuKS § 91 lg 1 alusel kehtetuks Vabariigi Valitsuse korralduse jõustumisest. Korraldusega kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord, millega määratakse kaitseala nimetus, kaitse eesmärk ja muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir, samuti muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid ja muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded. Võrreldes seni kehtinud nõuetega sätestab eelnõu muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks täpsemad ja selgemad nõuded ning ulatuses, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Kaitsekorras kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme muutmine, konserveerimine ja restaureerimine kasutatakse neile MuKS §-s 7 omistatud tähenduses. Mõisteid ümberehitamine ja ehitamine kasutatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-s 4 antud tähenduses. Kinnistuna käsitletakse maatükki/maaüksust, mis on vajalik ehitise teenindamiseks ja määratud kinnistusregistris. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik- analüütik Laura Ingerpuu ([email protected]; +372 53 419 385), endine Viljandimaa nõunik Anne Kivi, arheoloogiapärandi osakonna juhataja Helena Kaldre ([email protected]; +372 58 875 384), arheoloogia nõunik Liivi Varul ([email protected]; +372 53 026 912). Eelnõu valmimisele töötasid kaasa Muinsuskaitseameti peadirektori 23.08.2021 käskkirjaga nr 1.1-5/50-A moodustatud Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühma liikmed: Kalvi Märtin (Viljandi Linnavalitsus, abilinnapea), Olav Remmelkoor (Viljandi Linnavalitsus, peaarhitekt ja arhitektuuriameti juhataja), Leele Välja (töörühma liikmeks kutsutud ekspert, arhitektuuriajaloolane), Margit Aule (töörühma liikmeks kutsutud ekspert, arhitekt), Laura Ingerpuu (Muinsuskaitseamet, ehituspärandi nõunik-analüütik) ja Anne Kivi (endine Muinsuskaitseameti Viljandimaa nõunik). Lisaks aitasid kaasa Monika Vestman (endine Viljandi Linnavalitsuse kultuuriväärtuste spetsialist ja töörühma assistent, praegune Muinsuskaitseameti Viljandimaa nõunik), Ditmar Martinson (Viljandi Linnavalitsuse liige) ja Kaire Tooming (endine Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht). Töörühma 2 juhtis Laura Ingerpuu. Eelnõu lisadeks oleva kaardimaterjali on välja töötanud Muinsuskaitseameti endine kartograafianõunik Martti Veldi ja Muinsuskaitseameti endine pärandihalduse osakonna juhataja Andres Kimber. Kultuuriministeeriumist on kaitsekorra ja seletuskirja koostamisele kaasa aidanud muinsuskaitsenõunik Reesi Sild ([email protected]; + 372 62 82 381) ning õigusnõunik Helen Kranich (teenistusest lahkunud). Korraldus toimetati keeleliselt Luisa tõlkebüroos. 2. Viljandi muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus MuKS § 9 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa- ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik. Viljandi muinsuskaitseala on väga kõrge kultuuriväärtusega. Praeguse Viljandi linna ajalugu ulatub muinasaega, mil tänase Huntaugu mäele rajati viikingiaegne asula. MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist pärit hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavavõrgu, teede, kõlvikute ning hoonestus- ja krundistruktuuriga. Viljandi muinsuskaitseala koosneb mitmest perioodist pärinevatest hoonetest ja rajatistest, keskaega ulatuvast tänavavõrgust ja hoonestusstruktuurist, muinasaega ulatuvast arheoloogilisest kultuurikihist ning ajaloolistest haljasaladest. MuKS § 10 lg1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitsealade kui ajalooliste linnamaastike kaitse lähtub ja seostub järgmiste rahvusvaheliste konventsioonidega: 1) Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon1 (jõustus Eestis 27.01.1995) käsitleb kogu kultuuripärandit – mälestisi, nende kogumeid ja vaatamisväärseid paikkondi, sealhulgas ajaloolisi linnamaastikke2 ning rõhutab, et kohustus kindlustada riigi territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse, säilitamine, populariseerimine ja edasiandmine tulevastele põlvedele lasub eelkõige osalisriigil. 2) Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon3 (jõustus Eestis 1996. aastal) keskendub arheoloogiapärandile, mis on inimkonna ajaloo tundmise seisukohalt määrava tähtsusega, kuid samas tõsises ohus ohtrate planeerimiskavade, loomulike riskide, salajaste ja mitteteaduslike kaevamiste ning avalikkuse ebapiisava teavitamise tõttu. Leitakse, et arheoloogiapärand kui Euroopa kollektiivse mälu allikas ning ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend säilib paremini, kui see peegeldub linna- ja maa-alade planeerimises ning kultuuripoliitikas. Selleks võetakse keskkonda mõjutavate projektide hindamisel ning otsuste tegemisel arvesse arheoloogilisi leiupaiku ja nende ümbrust ning kaasata arheoloogid planeerimiskavade koostamisse. Konventsiooni põhimõtteid on rakendatud kaitsekorra väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel ja nõuete seadmisel. 1 Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943. 2 UNESCO ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus, vastu võetud 10.11.2011 UNESCO peakonverentsil https://unesco.ee/public/Recommendation_on_Historic_Urban_Landscape_tolge_EST.pdf. 3 Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089481. 3 3) Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon 4 (jõustus Eestis 01.03.1997) rõhutab, et kultuuriväärtuslike objektide väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks tagatakse nende kaitse alla võtmine ning arhitektuuripärandi kaitseks rakendatakse seaduslikke abinõusid, mille eesmärgiks on kultuuriväärtuslike objektide autentsel kujul säilimine. Lisaks on konventsioonis toonitatud, et muinsuskaitselised põhimõtted peavad aitama kaasa arhitektuuripärandi objektide kasutatavusele tänapäeva vajadustest lähtudes ning tagama ajalooliste hoonete (taas)kasutuse. Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord toetab konventsioonist tulenevaid põhimõtteid, kuna sellega tagatakse riiklikult olulise linnalise ehituspärandi kaitse. Samuti on kaitsekorras sisalduvate põhimõtete, nõuete ja leevenduste sätestamisel lähtutud põhimõttest, et need mh toetaksid muinsuskaitseala ja sellel asuvate kultuuriväärtuslike hoonete kasutamist tänapäeva vajadustest lähtuvalt. 4) Euroopa maastikukonventsioon5 (jõustus Eestis 01.06.2018) käsitleb nii looduslikke kui ka linnalisi, nii silmapaistvalt väärtuslikke ja nö igapäevamaastikke kui ka täiesti kahjustatud maastikke. Kõiki maastikke peetakse oluliseks, sest mis tahes maastik kujutab endast sealsete inimeste eluruumi ja on seetõttu oluline olenemata selle seisundist. Enamus eurooplasi elab suuremates või väiksemates linnades, mille maastike kvaliteet mõjutab nende elu. Konventsioon rõhutab, et maastik on tervik ja sellega arvestatakse ruumilise planeerimise otsuste tegemisel. Nendest põhimõtetest on lähtutud ka kaitsekorra eesmärgi, väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel ning nõuete seadmisel. 5) Kultuuripärandi väärtuse kohta ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon ehk niinimetatud Faro konventsioon 6 (jõustus Eestis 01.08.2021) rõhutab, et kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik ressurss, mis on kestliku arengu loomulik osa ning tegeleb väärtustega, mida inimesed pärandile omistavad. Konventsiooni keskne mõte on igaühe õigus saada osa kultuuripärandist, sellega kaasnev vastutus kultuuripärandi ees on nii individuaalne kui ka kollektiivne. Muinsuskaitseala on ajalooline linnatuumik, kus kultuuripärand tõstab inimeste elukvaliteeti ja mitmekesistab elukeskkonda ning on loometegevuse allikaks ja kestliku arengu osa. Kultuuriajaloolise linna keskkonna hoidmine ja mitmekesine kasutus annab võimaluse saada osa kultuuripärandist nii neil, kelle jaoks on see argine keskkond elamiseks ja töötamiseks kui ka neil, kes külastavad seda turistina puhkamise ja pärandirikkast linnaruumist osa saamise eesmärgil. Kaitsekordade koostamise protsess on toimunud dialoogis avalikkusega, laiema pärandikogukonnaga – ühiselt on sõnastatud muinsuskaitseala väärtuseid ning läbi räägitud kaitseala eesmärk ning põhimõtteid ja nõuded kultuuriväärtusliku keskkonna hoidmisel ja arendamisel. Oluline on kohaldada ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle lisaprotokolli nr 17. Viimase artikli 1 järgi on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides. Eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks. Konventsiooni artikli 18 järgi tohib konventsioonis lubatud piiranguid temas osundatud õiguste ja vabaduste suhtes rakendada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud. Euroopa 4 Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089076. 5 Euroopa maastikukonventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001. 6 Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/218052021003. 7 Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654. 4 Inimõiguste Kohus on selgitanud, et protokolli nr 1 artiklile 1 omane “õiglase tasakaalu” põhimõte iseenesest eeldab kogukonna üldiste huvide olemasolu. Kohus on leidnud, et selliseks üldiseks huviks on ka riigi kultuuripärandi kaitsmine. Seejuures on riigil ulatuslik kaalutlusruum otsustamaks, mis on kogukonna üldistes huvides. Küll tuleb tagada, et riik saavutaks õiglase tasakaalu kogukonna üldiste huvide ja üksikisiku põhiõiguste (omandi) kaitse vahel Teisisõnu tuleb tagada proportsionaalsus kultuuripärandi kaitse eesmärgi ja selleks valitud vahendite (sh nõuete) vahel8. Viljandi muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus nr 23) sätestatud kriteeriumitest lähtudes. Määruse nr 23 §-s 2 on sätestatud riikliku kaitse üldised kriteeriumid, milleks on selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord. Määruse nr 23 §-s 9 on sätestatud muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid: säilinud on ajalooline keskkond, mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal, arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid, traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid ning terviklikkus. Viljandi muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse hindamise üldistele kriteeriumitele: 1) Selektiivsus 1973. aastal moodustati Viljandi ajaloolise keskuse kaitsetsoon, mis hõlmas Viljandi linnamüüriga piiratud keskaegse linnasüdamiku koos ordulinnuse varemetega ning endise Viljandi mõisasüdame koos Viljandi järve äärse haljasstruktuuriga. Hiljem, Eesti Vabariigi aegsete põhimäärustega 1995. ja 2004. aastal on täpsustatud muinsuskaitseala eesmärki, piire ja kitsendusi. Muuhulgas liideti 2004. aastal muinsuskaitseala koosseisu Huntaugu muinasasula ala, mis lähtus 2001. aastal avastatud muinasaegsest asulakohast Huntaugu mäel. Viljandi muinsuskaitseala põhiväärtusteks on läbi ajastute kujunenud linnaehituslik tervik, sealhulgas ajalooline tänavavõrk ja kvartalid, krundi- ja hoonestusstruktuur, ajaloolised üksikhooned, hoovid ja linnaruumi kujundavad elemendid, katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht, maastiku- ja pinnavormid ning ajaloolised haljasalad. Eestis on 12 riiklikku muinsuskaitseala. 11 muinsuskaitseala hõlmavad ajaloolised linnasüdamikud koos külgneva eeslinna ala ja arheoloogilise kultuurkihiga ning üks muinsuskaitseala hõlmab maastikku koos selle asustusaladega. Enamiku linnaliste muinsuskaitsealade tunnuseks on linnaehitusajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi I pooleni. Viljandi muinsuskaitseala iseloomustab hoonestuse mitmekihilisus, millest mõni on Viljandile ainuomane. Viljandis on säilinud märkimisväärsel hulgal puit- ja telliskivihooneid, mille 18. sajandi lõpu või 19. sajandi alguse päritolu on tänaseni selgesti loetav. Võrreldes teiste linnaliste muinsuskaitsealadega ja Eesti linnadega üleüldiselt, siis leidub ka nendes 18. sajandi lõpu või 19. sajandi alguse puithooneid, kuid Viljandis on selliseid hooneid säilinud märkimisväärselt rohkem. Täiesti ainuomase ilme, võrreldes teiste Eesti linnadega, annab Viljandile historitsistliku tellisarhitektuuri rohkus. Kuigi tellishistoritsismi leidub ka Tartus, Pärnus, Valgas ja vähem mujal, siis sedavõrd suures kontsentratsioonis ja mahulise varieeruvusega ei ole seda kusagil mujal. Viljandis moodustab tellishistoritsism selgelt hoomatava võrgustiku üle 8 Beyeler vs. Itaalia (33202/96). https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22appno%22:[%2233202/96%22],%22itemid%22:[%22001-58832%22]}. 5 terve 19. sajandi lõpuks välja ehitatud linnaruumi.9 Lisaks rikastavad Viljandi muinsuskaitseala hoonestuskihte 19. sajandist pärinevad klassitsistlikud ja neostiilis kivihooned, Viljandi mõisakompleksi hooned, heimatstiili sugemetega ja juugendlikud hooned ning 1930. aastate funktsionalismimõjudega arhitektuur. Muinsuskaitsealal on ka üksikuid silmapaistvaid tööstushooneid ja nõukogudeaegseid ehitisi. Võrreldes teiste linnaliste muinsuskaitsealadega on Viljandi eripärane ka märkimisväärselt suurema arheoloogilise kultuurkihi poolest. Viljandi muinsuskaitseala arheoloogilise kultuurkihiga alad ulatuvad lisaks linnakindlustustega piiratud keskaegsest vanalinnast ja ordulinnuse varemetest väljapoole ning hõlmavad ka osaliselt nende aladega külgnevat uuslinna ala, samuti endise Viljandi mõisasüdame ning Huntaugu piirkonna koos järveäärse ajaloolise haljasalaga. 2) Originaalsubstantsi säilivus Viljandi muinsuskaitsealal on originaalsubstantsi säilinud rikkalikult muinasajast kuni tänapäevani. 1999. aastal avastati Viljandis Huntaugu alal muinasaegne asulakoht, millest on säilinud hajusalt paiknevad asustusjäljed – sh vähemalt üks tulease ja oletatav hoonejäänus. Arheoloogilist kultuurkihti on säilinud suurel määral nii Viljandi ordulinnuse, linnakindlustuste ja vallikraavide näol, kui ka väiksemate aladena vanalinna ümbruses. Hästi on säilinud Viljandi keskaegne kihistus. Keskaegset linnaruumi iseloomustavad keskse turuplatsi ümber koondunud kitsad tänavad, mis on säilinud tänaseni. Viljandi vanim säilinud hoonestus pärineb 18. sajandist. Väga hästi on püsima jäänud 19. sajandi hoonestuskiht, mida täiendavad hilisemal ajal püstitatud ehitised. Säilinud on kolm ajaloolist parki – Lossipark, mõisapark ja Sõbrapark ning Viljandi järve äärsed haljasalad, mis olid ajalooliselt kasutuses heina- ja karjamaadena. 3) Tehniline seisukord Tehnilist seisukorda saab hinnata eelkõige hoonete tehnilise seisukorra alusel. Enamik Viljandi muinsuskaitseala hoonestusest on kasutuses ja kasutatav ka tulevikus. Viljandi muinsuskaitseala vastab samuti määrusega nr 23 kehtestatud muinsuskaitseala kriteeriumitele: 1) säilinud on ajalooline keskkond – annab tunnistust aja jooksul toimunud asustus-, arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest ning ühiskondlikest protsessidest. Ajalooline asustusmuster, tänavate ja/või kruntide või kõlvikute struktuur on maa-alal hästi loetav; Viljandi linna alguspunkt, viikingiaegne asulakoht, on säilinud Huntaugu piirkonnas. Kuigi see ei ole eksponeeritud, annab ka asulakohast kogutud teave tunnistust aja jooksul toimunud asustus- ja kultuuriajaloost. Hästi tajutav on Viljandi keskaegne kihistus ordulinnuse, vallikraavide ja osaliselt eksponeeritud linnamüüri ning keskajast pärineva tänavavõrgu ja hoonestusstruktuuri näol. Ajaloolisest linnastruktuurist on Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal kõige väärtuslikumad ajaloolised tänavad ning kvartalid, mis on kujunenud 17. sajandi lõpus. Linna tuumiku moodustab vanalinn, mis oli ajalooliselt linnamüüri ja vallikraavidega ümbritsetud. Vanalinnas on esindatud valdavalt 19. sajandist pärinev hoonestus, millest suur osa on tellishistoritsistlikud kahekorruselised äri- ja elamuhooned. Viljandis leidub ka hooneid, 9 Välja, Leele. Viljandi vanalinna muinsuskaitseala inventeerimise aruanne. Tallinn, 2021. Lk 5-9. https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 04/Viljandi%20vanalinna%20muinsuskaitseala%20inventeerimine.%20O%C3%9C%20Arhitektuuriv%C3%A4l jad%2C%202022.pdf 6 mis annavad tunnistust jõukamast linnakodanike kihist – aadlielamud ja linnavillad. Viljandi linna omaaegset jõukust ja suurlinlikust peegeldavad ka kolme- ja neljakorruselised kivist äri- ja elamuhooned, mis on valdavalt püstitatud 20. sajandi esimesel poolel. Viljandis on aga säilinud märkimisväärsel hulgal nii heimatstiili sugemetega kui puhta konstruktiivse juugendi võtetega ilmestatud elamuid ja ärihooneid, mis on samuti püstitatud 20. sajandi esimeses pooles. Viljandi vanalinna ümber kujunenud uuslinna ala arhitektuuri- ja kultuuriajaloost annavad tunnistust valdavalt kahekorruseliste puidust kortermajadega tänavad. Omaette kihistuse moodustab 1930. aastate funktsionalismimõjudega arhitektuur. Keskaegse vanalinna alal ja sellega külgneval uuslinna alal on seda küll suhteliselt vähe, kuid samas on mitmel juhul tegemist oluliste märgiliste hoonetega. Silmapaistvaimad nende hulgas on vana raekoja müüridele ehitatud Viljandi raekoda (Johannes Fuks, 1931) ja 1939. aastal valminud esindustraditsionalistlik Viljandi hotell-restoran EVE (Esimene Viljandi Esinduslokaal), mille kavandas Eugen Sacharias. Viljandi muinsuskaitsealal on esindatud ka nõukogudeaegne kihistus, seda küll vähesel määral. Muinsuskaitsealale on püstitatud ka mitmeid kaasaegseid ehitisi, mis küll iga konkreetse objekti puhul ei ole muinsuskaitsealale lisaväärtust andvad, kuid on selgesti eristatavad ning ühiskondlikest protsessidest tunnistust andvad. Viljandi muinsuskaitseala vastab säilinud ajaloolise keskkonna kriteeriumile. 2) mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal – ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsiooni (arhitektuuristiil, ehitusmahud ja nende liigendus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, arhitektuursed ja linnaruumi elemendid ning väikevormid) domineerimine maa-alal; Viljandi muinsuskaitsealal on kultuurimälestiseks tunnistatud 24 ehitist. 2021.–2022. aastal läbi viidud hoonestuse ülevaatusel leidsid kaitsekorra koostamise töörühma liikmed, et muinsuskaitseala ligikaudu 600 hoonest on kultuuriväärtuslikke (A- ja B-kaitsekategooria hooneid) enam kui pool. C-kaitsekategooria hooneid kaardistati 253. Suur osa C- kaitsekategooria hoonetest on väiksemad abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms). Ülevaatus näitas, et Viljandi muinsuskaitsealal on mälestiste ja kultuuriväärtuslike ehitiste kontsentratsioon väga kõrge. Muinsuskaitseala kihistustest olulisimad ehk kohatunnetust loovad ehitised vanalinna alal on eelkõige 18.–19. sajandi puitklassitsistlikud ja tellishistoritsistlikud hooned, samuti 20. sajandi esimesel poolel püstitatud äri- ja elamuhooned, ajaloolised tööstus- ja laohooned, vähesed stalinistlikud ja kaasaegsed ehitised. Lisaks on väärtuslikud Viljandi ajaloolised haljasalad, ajalooline turuplats, ordulinnuse varemed ja linnakindlustuste säilinud osad ning muud linnaruumi kujundavad elemendid. Väärtuslike ehitiste jm objektide kontsentratsiooni kriteerium on täidetud. 3) arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid. Viljandi linna ajalugu ulatub muinasaega. 1999. aastal avastati Viljandis Huntaugu alal muinasaegne asulakoht, millest on säilinud hajusalt paiknevad asustusjäljed – sh vähemalt üks tulease ja oletatav hoonejäänus. Arheoloogilist kultuurkihti on säilinud suurel määral nii Viljandi ordulinnuse, linnakindlustuste ja vallikraavide näol kui ka väiksemate aladena vanalinna ümbruses. 1999. aastal tuvastati, et arheoloogilist kultuurkihti leidub Viljandi ordulinnusest lõuna poole jäävatel küngastel (Viljandi Suusahüppemäe piirkonnas), samuti on kultuurkiht leitud vallikraavi vastasküljel, rippsilla läänepoolse otsa juures. Tegemist on kahe eriaegse sündmuse tulemustega: muinasaegne asustusüksus ordulinnusest lõuna pool ning 13. sajandi piiramisrajatised linnuse lõuna- ja lääneküljel. Viljandi linnamüüriga ümbritsetud alal on kultuurkihi esinemist alates 1989. aastast pidevalt uuritud, mistõttu saab tõdeda, et kultuurkiht on levinud kogu linnamüüriga ümbritsetud alal, tõenäoliselt on see hävitatud vaid 7 suuremahuliste uusehitiste all. Linna kujunemine on alanud 13. sajandi teisel veerandil, linnamüüri rajamine on dateeritud sajandi viimasesse kolmandikku või 14. sajandisse. Linna põhjaküljel leidub arheoloogilist kultuurkihti Tallinna, C. R. Jakobsoni, Lossi, Posti ja Koidu tänavatega piiritletud alal. Viljandi ordulinnusega seonduvaid arheoloogilisi ladestusi võib olla säilinud linnuse nõlvadel ning Ranna pst ja Pika tn ristmiku lähedal leitud keskaegne sillutisekatke lubab oletada, et selle tee sihiks võis olla selles piirkonnas tõenäoliselt asunud linna kesk- ja varauusaegne sadamakoht, mida küll leitud ei ole. Arheoloogiliselt tundlik ala on ka Hariduse tn, Valuoja, Vaksali tn, Kaalu tn ning Tallinna tänavaga piiritletud ala. Oluline on Katariina kabeli (keskaegne matmisala) asukoht, mis sai 1907.–1908. aastal kaevetööde põhjal lokaliseeritud, kuid selle täpne asukoht tänapäeva maastikul ei ole teada. Viljandi muinsuskaitseala vastab arheoloogilise kultuurkihi kriteeriumile. 4) traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid; Viljandi linn asub muistse ürgoru pervel ja Viljandi järveäärsel seljandikul, mistõttu on selle iseloomulikuks jooneks reljeefsus ja järskude tõusude ja langustega tänavad, kus kohati on kõnniteedki trepiastmetena vormistatud, et langus jalakäija jaoks liiga järsk ei oleks. Viljandi reljeefsus on hästi tajutav ka muinsuskaitseala lõunaosasse jäävatel aladel, Valuoja ja Huntaugi mäe piirkonnas. Lisaks reljeefile on Viljandi traditsioonilises maastikus oluline ka järv, vaated järvele ja järvelt. Erinevalt Eesti suurematest linnadest ei rajatud Viljandile kunagi bastionaalset kaitsevööndit ning seetõttu puudub Viljandis ka Euroopas laialt levinud haljasala ümber keskaegse vanalinna, mis rajati just nimelt bastionaalsete kindlustuste asemele. Viljandi kindlustusvööndis on siiski säilinud ning osaliselt rajatud haljasalad endise põhjapoolse ja kagupoolse vallikraavi ümbruses. Viljandi muinsuskaitseala haljasalad on erineva kujunemislooga ja erineva vanusega. Vanimateks haljasaladeks saab vanemate linnakaartide ja 19. sajandi lõpu mõisakaardi alusel lugeda siiani säilinud haljasaladest järgmisi: Lossipark, Viljandi mõisapark, Viljandi järve äärne ajalooline haljasala ja Sõbrapark. Linna kõige olulisem haljasala, Lossipark on Viljandi visiitkaart ning pärineb linna vanimast kihistusest – linnuse hävimise järel 17. sajandil tekkinud varieeruv maastik, varemed ning istutatud ja isetekkeline kõrg- ja madalhaljastus. Ajaloolise tähtsusega on ka Viljandi järve äärne haljasala, mis oli juba keskajal kasutusel heina- ja karjamaana ning 20. sajandi algusest täitnud puhkeala funktsiooni. Uuemad ajaloolised haljasalad rajati 19. sajandi teisest poolest kuni II maailmasõjani. Pärast II maailmasõda tekkinud haljasalad peegeldavad eelkõige sõjapurustusi. Lisaks avalikele haljasaladele leidub Viljandi muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis ohtralt erakruntidel aedu. Viljandi muinsuskaitseala vastab traditsiooniliste maastike kriteeriumile. 5) terviklikkus – hoonestus moodustab tervikliku linnaehitusliku kogumi ja miljöö, on tajutav tervikuna ning moodustab tähenduslikult seotud keskkonna Viljandi muinsuskaitseala hoonestus moodustab üldjuhul tervikliku linnaehitusliku kogumi. Vanalinna osas, mis on olnud keskaegne linnamüüriga piiratud linnaala, on hästi tajutav vanalinnalik miljöö kitsaste munakivisillutistega tänavate ning madala hoonestusega. Vaatamata sellele, et vanalinna hoonestus pärineb valdavalt 19. sajandist ja hilisemast ajast on tegemist tähenduslikult ühtse keskkonnaga, millega on tihedalt seotud ka Viljandi Lossipark ordulinnuse varemetega. Hoonestuslikult pisut eraldiseisvama osa moodustavad endise Viljandi mõisa hooned, kuid aja- ja kultuurilooliselt on need tihedalt seotud nii vanalinna kui ka uuslinnaga, mis kujunes mõisale kuulunud aladel ning mis linnale 18. sajandi lõpus tagastati. Vanalinnaga külgnev uuslinna hoonestus moodustab samuti tervikliku linnaehitusliku kogumi valdavalt puidust ja tellistest kortermajadega. Samuti on kogu linnakeskkonnaga tähenduslikult 8 seotud villade ala järve astangul, kuhu jõukamad linnakodanikud maalilise vaatega häärbereid püstitasid. Viljandi muinsuskaitseala vastab terviklikkuse kriteeriumile. 3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused Aineline kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik, taastumatu ressurss ja oluline avalik hüve. Põhiseaduse (edaspidi PS) preambulist tulenevalt on riigi huvi ja tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Oluline on ka elu- ja looduskeskkonna säästmine, mille kohustus tuleneb PS § 53. Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti kodanike ühine avalik huvi, mille tagamiseks on MuKS-ga sätestatud avalik-õiguslikud piirangud. Muinsuskaitselised piirangud mõjutavad eelkõige PS § 32 sätestatud omandipõhiõigust, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid omandiõigusele saab sätestada seaduse alusel kitsendusi. See tähendab, et omandiõigus ei ole absoluutne ja piiramatu õigus, vaid piiranguid saab seada seadusega või selle alusel. Omandiõiguse kasutamisele piirangute loomiseks peab olemas olema õigustatud eesmärk ning piirangud peavad olema sisult õiglased (proportsionaalsed). Avalik huvi võib olla nii kooskõlas kui ka vastuolus omandi põhiõigusega, sest ühelt poolt langevad kokku era ja avalik huvi asja säilimise toetamisel, teisalt aga piiratakse omanike kavatsusi juhul, kui need ei toeta väärtuse säilimist või eesmärki säilitada kultuuriväärtuslikuna laiem keskkond. Kitsendused ei tohi seada kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist ega olla omanikke ebaproportsionaalselt piiravad. Riiklikult olulistele kultuuripärandi objektidele näeb kitsenduste seadmise ette MuKS, mis lähtub eeldusest, et kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, mis on üleriiklikult oluline. See lubab seada mälestistega ja muinsuskaitsealadega seotud tegevustele ja töödele kõrgendatud nõudmised, mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on tagada Viljandi ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku ja seda ümbritseva kultuuriväärtusliku keskkonna ja arheoloogilise kultuurkihi säilitamine, ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning linnaruumi kestlik areng. Tegemist on ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning omandiõigust õiglases ulatuses piirata. Muinsuskaitselised avalik-õiguslikud piirangud võivad üheaegselt mõjutada nii omaniku õigusi kui kohustusi, seades nendel kinnistutel omandiõiguse realiseerimisele MuKS-ist tulenevad kitsendused. MuKS § 3 lg 8 alusel lähtutakse mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida õiglane tasakaal omandiõiguse riive ja kultuuripärandi kaitse tagamise vahel. Kitsenduste ehk piirangute proportsionaalsuse hindamisel määratletakse esiteks neid õigustav eesmärk – kaitsta põhiseaduse preambulis nimetatud kultuuri osaks olevat ajaloo- ja kultuuripärandit. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Paide ajaloolise linnatuumiku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng. See on ülekaalukas avalik huvi, mis on legitiimne eesmärk omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piiramiseks. Teiseks hinnatakse nõuete sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist, kuid kaitseb riigipoolse tarbetu sekkumise eest. Vajalikkuse hindamisel hinnatakse, kas sama eesmärki on võimalik saavutada sama efektiivse, kuid vähem põhiõigusi riivava alternatiivse lahendusega. Mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse ühelt poolt 9 põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Riigikohus on rõhutanud, et piirang on proportsionaalne, kui see on saavutatava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt näiteks RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 39). Riigikohus selgitas, et abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo 26.03.2009, 3-4-1-16-08, p 29). Piirangu mõõdukuse üle otsustamisel kaalutakse ühelt poolt legitiimse eesmärgi olulisust ja teisalt piirangu intensiivsust koormatud kinnisasjade omanike jaoks (RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 42). Piirangud peavad olema vajalikud, täitma eesmärki ning olema mõõdukad kaitstava avaliku huvi säilimise ehk eesmärgi saavutamisel. Kaitsekorraga seatavate nõuete ja piirangute eesmärk on muinsuskaitseala väärtuste säilimine ja muinsuskaitseala kestlik (säästev, jätkusuutlik) areng. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik ala kinnisasjade omanikud, kelle vara väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks on hästi säilinud linna külastamine oluliseks sihtkohaks. Muinsuskaitseala suhtes riikliku kaitse kehtestamine ja tegevustele kitsenduste seadmine aitab muinsuskaitseala kui kultuuriväärtuslikku keskkonda säilitada. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks. Kaitsekord kehtib koostoimes MuKS-iga ning selles sisalduvate omandiõigust kitsendavate piirangute eesmärk on tagada Viljandi muinsuskaitseala kui olulise avaliku hüve säilimine. Samuti on kitsenduste eesmärgiks maandada riske, mis võivad omada negatiivset mõju riiklikult olulisele kultuuripärandile ja selle säilimisele. Nt on senine praktika näidanud, et piiranguteta ehitustegevusega võivad kaasuda riskid, mis kahjustavad kultuuripärandit ning ei taga selle väärtuste säilimist. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Kaitsekord on alus muinsuskaitsealal tegevuste kavandamiseks, nende lubatavuse hindamiseks ja erinevate huvide kaalumiseks. Seatavad nõuded kohustavad kaasama Muinsuskaitseametit planeeringute, projekteerimistingimuste jms koostamisse ehk tegevustesse, mis võivad omada mõju kaitstavale väärtusele, sh seada ohtu objekti säilimise sellele omasena või muuta säilimiseks sobivaid tingimusi. Lisaks kaasneb nõue loakohustuslike tegevuste kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametiga, st kaitsekorras seatavad nõuded kohustavad kõiki muinsuskaitsealaga seotud erinevaid osapooli kaasama Muinsuskaitseametit juhul, kui kavandatav tegevus võib omada mõju muinsuskaitsealale, sh seada ohtu selle säilimise või muuta selle säilimiseks sobivaid tingimusi. Kaitsekord on olemuselt üldkorraldusena eelhaldusakt kõikide edasiste üksikjuhtumite lahendamisel. Kuigi kõik kaitsekorra kui üldkorralduse üksikküsimused tuleb lahendada maksimaalselt teada oleva teabe alusel ja uurimiskohustust parimal moel rakendades, jäetakse kaitsekorra normid erinevaid tulevikuvajadusi silmas pidades piisaval määral paindlikuks. Edasised üksikjuhu kontekstipõhised elulised asjaolud ja vajadused selgitatakse välja ning kaitseks vajalikud nõuded määratakse kindlaks nii muinsuskaitse eritingimustes, lubades vm konkreetsetes otsustustes. Just need määratlevad ühtlasi ka omandiõiguse proportsionaalseteks kitsendusteks olevad tegevused, mis on vajalikud kultuuriväärtuse säilimiseks. Sellel hetkel kaalutakse uuesti ja täiendavalt üldise huvi ja üksikisiku huvi proportsionaalset tasakaalu. Nii saab jõuda tulemuseni, et kõik kehtestatud piirangud ja kohustused oleksid konkreetsele isikule õiglased. 10 Abinõu sobivuse hindamisel tuleb hinnata, kas see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist ning kaitseb riigipoolse ebamõistliku sekkumise eest. Muinsuskaitsealal tegevustele kitsenduste seadmisega on võimalik tagada, et pädevad isikud saavad osaleda kavandatavate tegevuste suunamisel ja nõustada optimaalsete, kõiki huve arvestavate ja kestlike lahenduste leidmisel. See võimaldab muinsuskaitsealal kui kultuuriväärtuslikul keskkonnal säilida. Juhul, kui pädevad isikud protsessis ei osale, on väga tõenäoline, et väärtuslik, kuid habras keskkond saab pöördumatult rikutud. Seega, aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitsekorra eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke hoonestusalasid, mille eesmärk on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Ala miljööväärtuslikuks tunnistamise õigus on vaid kohaliku omavalitsuse üksusel. Seega sõltub miljööväärtuslike alade väärtustamine ja kaitse sisustamine, st kitsenduste kehtestamine ning ala haldamine, täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse kaalutlusotsusest. Iga linna ja valla tehtav lahendus lähtub selle kogukonna hinnangust, mis on või ei ole miljööväärtuslik, sh ajalooliselt või kultuuriväärtuslik. Samuti see, milliseid ja millise rangusega nõudeid kehtestada. Seetõttu ongi miljööalade haldamises väga erinevaid praktikaid, sh selliseid, mille nõuded on rangemad kui on kaitsekordades. Miljööalal kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavate võrk, haljastus, ühtne ja omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi objekt. Ehitusseadustikus puudub alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi või võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat põhiprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal. Seetõttu ei ole alternatiivne valik loobuda kaitsekorraga nõuete kehtestamisest ning jätta see iga valla ja linna vabaks hindamis- ja kaalutlusotsuseks, olemuslikult sama tõhus meede üleriikliku ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsmiseks kui seda on kohase kaitse kehtestamine kaitsekorraga. Pidades silmas PS § 32 omandiõiguse kaitset, näeb MuKS riikliku kaitse kehtestamisel omandiõiguse piiramiseks ette põhjalikuma regulatsiooni ja rohkem tingimusi, kui selleks on võrdlusena kohaliku kaitse reeglid planeerimisseaduses (nt PlanS § 74 lg 3: „Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.“). Lisaks konkreetsetele materiaalõigusnormidele on kaitsekorra kehtestamiseks eriline menetlus, mille kohustuslikuks osaks on ulatuslik ja avalik kaasamine, seisukohtade ja vastuväidete ära kuulamine, kooskõlastamisring ja kehtestamine Vabariigi Valitsuses. Miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse erinevusest. Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud kaitsekorra eelnõu seletuskirjas peatükis 2 Viljandi muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal riikliku kaitse alla võetud ala ning selle hilisemad laiendusel on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud. 11 Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja paiku, mille riiklik kaitsmine pole hädavajalik. Riigikohus on samuti selgitanud, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi kaitse eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019, 3-17-563, p 9). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Viljandi muinsuskaitseala puhul on tuvastatud vastavus riikliku kaitse eeldusele, ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi puhul pidada selle kaitsmist üksnes läbi kohalikuks miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks, kuna see ei pruugi tagada kultuuripärandi säilimist. Muinsuskaitseametil ei ole õigust teha järelevalvet kohaliku tasandi ajaloo- ja kultuuriväärtuste säilimise üle (nt keelata väärtuslikku hoonet lammutada või peatada töid). Seejuures ei ole välistatud kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel. Kui riik peab otstarbekaks ning vald või linn on sellest huvitatud ja sellega nõus, siis on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalus halduslepingu alusel Muinsuskaitseametilt üle võtta muinsuskaitsealal riikliku kaitse tagamine (riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste menetlemine jmt). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus tagama oma koosseisus vastava pädevusega pärandispetsialisti olemasolu, et riikliku kultuuripärandi säilimine oleks tagatud. Viljandi Linnavalitsus ei ole avaldanud soovi muinsuskaitseala pärandi riikliku kaitsega uuesti ise halduslepingu alusel tegelema asuda. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse iga kord ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kaitsekorra kehtestamisega kaasnevad mõningad kitsendused omandiõigusele, millega seatakse omandi kasutamisele piirangud. Samas arvestatakse, et Viljandi vanalinn on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast. Praegu kehtib alale 2004. aastal kehtestatud Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, millest on seni tulenenud piirangud kinnisasjade kasutamisele. Piirangud ei muuda kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada intensiivseteks. Samuti olid alal kinnisasju omavad isikud kaasatud kaitsekorra kehtestamise menetlusse, mis andis neile võimaluse oma huvide kaitsmiseks ja seisukohtade esitamiseks juba enne kaitsekorra kehtestamist. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele seadmata samas isikutele senisest intensiivsemaid piiranguid. Kaitsekorra koostamisel hinnati iga muinsuskaitsealal asuva hoone väärtust eraldi ja kaaluti sellele sobiva kaitse määramisel nii avalikku kui ka erahuvi. Kultuuripärandi säilimine on oluline avalik huvi, mille üheks tähtsamaks eelduseks on järjepidevus. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik alal kinnisasjade omanikud, kelle vara väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks on hästi säilinud linn oluliseks külastamise sihtkohaks. Muinsuskaitseala kehtestamise asemel teiste õiguslike võimaluste kasutamine eeldaks, et muinsuskaitseala ei vasta enam riikliku kaitse eeldusele või see on hävinud ning selle taastamine ei ole põhjendatud (MuKS § 20 lg 3 p 1 ja 2). Riikliku kaitse eeldusele vastavuse hindamine näitas, et muinsuskaitseala vastab riikliku kaitse eeldusele. Arvestades MuKS-ist tulenevat regulatsiooni ja senist järjepidevust Viljandi muinsuskaitseala hoidmisel, saab kaitsekorra kehtestamist pidada igakülgselt põhjendatuks ja proportsionaalseks valikuks. Proportsionaalsusele lisaks on kaalutud kitsenduste ulatust ja nende leevendamise võimalikkust. Eelnõu koostamisel seati eesmärgiks vähendada seniseid kitsendusi omandiõigusele. Ühe nõudena taotletakse seni kehtiva põhimääruse järgi Muinsuskaitseametilt luba kõigi muinsuskaitsealal asuvate hoonete siseruumides ehitamiseks. Lähtudes hoonetes säilinud väärtustest tehakse hoonetele seatavates kitsendustes leevendused. Selleks jagatakse 12 muinsuskaitsealal paiknevad hooned kolme kaitsekategooriasse (A-, B- ja C-kaitsekategooria). Vastavalt määratud väärtusklassile vähendatakse omandipõhiõiguse piiranguid võrreldes senise korraga. Hoonete puhul, mille kultuuriväärtus tervikuna on kõrgem (A-kaitsekategooria), jäävad kehtima seni kõikidele muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele kehtinud nõuded. A- ja B- kaitsekategooria kultuuriväärtuslikele hoonetele jääb kehtima muinsuskaitse eritingimuste vajalikkuse nõue. B-kaitsekategooria hooned vabastatakse Muinsuskaitseameti loakohustusest siseruumides ehitamisel ning C-kaitsekategooria hoonete puhul kaob senine muinsuskaitse eritingimuste ja tööde tegemise loa taotlemise nõue. Võrreldes senise muinsuskaitseala põhimäärusega (kehtestatud 2004. aastal) leevendab uus kaitsekord piiranguid oluliselt. Kaitsekorraga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad muinsuskaitsealal asuva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arenguks soodsa seisundi ning on proportsionaalne kaitse eesmärgiga. Kaitsekorra nõuded on sõnastatud nii konkreetselt kui võimalik, kuid jättes neisse siiski sisse vajalikul määral paindlikkust edasiste otsuste jaoks. Edaspidi saab näiteks muinsuskaitse eritingimusi andes või töödeks luba andes lähtuda ühelt poolt MuKS-ist ja kaitsekorrast ning teisalt iga konkreetse elulise juhtumi kontekstipõhistest vajadustest. Sellisel kujul saab tasakaalustatult arvestada avalikuks huviks oleva ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsega kui ka erahuviga ning leida nende õiglane tasakaal – teha üksikjuhu õiglane otsustus. Seega ei määra omandiõiguse kitsenduse proportsionaalsust kindlaks kaitsekord, vaid see määratakse kindlaks MuKS-i, kaitsekorra ja taotluse lahendamise oluliste asjaolude koostoimes. 4. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kaheksast osast ja sellel on viis lisa. Eelnõuga sätestatakse muinsuskaitseala nimetus ja piir (I osa); kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted (II osa); muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid (III osa); muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded hoonetele (IV osa); muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded (V osa); leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis (VI osa); muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid (VII osa) ja korralduse jõustumine (VIII osa). Eelnõu lisades visualiseeritakse kaardil muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid (Lisa 1); muinsuskaitseala kolme piirkonna piirid (Lisa 2); hoonete kaitsekategooriad ja mälestised (Lisa 3); ajaloolised haljasalad (Lisa 4) ning arheoloogilise kultuurkihiga ala ja leevendused (Lisa 5). Eelnõu lisad 1–5 on lisaks pdf-vormingule kättesaadavad ka ArcGIS veebikaardina.10 Kaitsekorra põhjendused ja selgitused on toodud seletuskirjas, mille lisadeks on hoonete kaitsekategooriate põhjendused (seletuskirja lisa 1); muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast (seletuskirja lisa 2) ning Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad (seletuskirja lisa 3). Eelnõu I osa. Muinsuskaitseala nimetus ja piir. 10 Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra kaart: https://gis.muinas.ee/arcgis/apps/webappviewer/index.html?id=fe462f78fc9e40d3b00185bdb8a2d80e 13 Eelnõu punktis 1 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse kehtestamine, selle järjepidevus ja nimetus. Viljandi muinsuskaitseala on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Viljandi linna ajaloolist linnatuumikut koos seda ümbritseva kultuurväärtusliku keskkonnaga, sest see kultuuriväärtuslik maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Muinsuskaitseala nimetus on muudetud võrreldes senisega lühemaks ja selgemaks. Senine nimetus „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala“ ei peegelda tegelikku muinsuskaitsealaga hõlmatud piirkonda. Viljandis hõlmab muinsuskaitseala suurema ala, kui seda on üksnes linnamüüriga piiratud keskaegne linnasüdamik koos ordulinnuse varemetega. Lisaks kuuluvad muinsuskaitsealasse ka ordulinnuse vallikraavid, linnasüdamikuga vahetult külgnev uuslinna ala, endine Viljandi mõisasüda ning Huntaugu piirkond koos Viljandi järve äärse haljasstruktuuriga. Seetõttu on korrektne nimetus Viljandi muinsuskaitseala. Eelnõu punktis 2 antakse muinsuskaitseala sisuline määratlus. Muinsuskaitseala hõlmab Viljandi linnakindlustustega piiratud keskaegse linna ordulinnuse varemete ja vallikraavidega, nendega külgneva uuslinna ala, endise Viljandi mõisasüdame ning Huntaugu piirkonna koos Viljandi järve äärse haljasstruktuuriga. Eelnõu punktis 3 sätestatakse muinsuskaitseala ning kaitsevööndi piir, sealhulgas muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated. Piirid on kujutatud eelnõu lisas 1 toodud kaardil. Muinsuskaitseala piirid on alates nende esmakordsest kehtestamisest kujunenud järgmiselt:1) 1973. aastal moodustati kaitsetsoon, mis hõlmas Viljandi linnamüüriga piiratud keskaegse linnasüdamiku koos ordulinnuse varemetega ning endise Viljandi mõisasüdame koos Viljandi järve äärse haljasstruktuuriga. 2) 1995. aastal kinnitati muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piir. Viljandi vanalinna muinsuskaitseala hõlmas Viljandi ordulinnuse varemeid, keskaegset linnasüdamikku ja seda ümbritsevat ajalooliselt, arhitektuurselt ja arheoloogiliselt väärtuslikku piirkonda, mis piirnes Viljandi järve, Valuoja oja, Hariduse, Vaksali, Kaalu, Turu, Tallinna, Posti, Mäe ja Tartu tänavate ning Aasa tänava ja selle pikendusega Viljandi järveni. Lisaks kehtestati kaitsevöönd, mis koosnes hoonestatud aladest ümber muinsuskaitseala ning piirnes Viljandi järve, Kösti oja, Tartu maantee, Uue ja Jakobsoni tänavate, Kaalu tänava pikenduse, Turu, Tallinna, Posti, Mäe, Tartu tänavate ning Aasa tänava ja selle pikendusega Viljandi järveni. 3) 2004. aastal liideti muinsuskaitseala koosseisu Huntaugu muinasasula ala. Muinsuskaitseala laiendamine lähtus 2001. aastal avastatud muinasaegsest asulakohast Huntaugu mäel. Võrreldes kehtiva põhimäärusega muudetakse eelnõuga nii muinsuskaitseala kui ka selle kaitsevööndi piire. Muinsuskaitseala piiride muudatus lähtub sellest, et kaitstav ala vastaks tervikuna muinsuskaitseala kriteeriumitele ja eesmärkidele. Olemasolevat muinsuskaitseala laiendatakse nende tänavate osas, kus on mõistlik liigutada piir tänava teise poole kinnistute tagumiste piirideni. Muudatus puudutab C. R. Jakobsoni, Posti, Mäe ja Tartu tänavate kinnistuid. Sellise piiride muutmise põhimõtteks on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise tervikuna, st mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud võrdsed tingimused. Kui muinsuskaitseala kaitsevöönd kujutab endast puhverala muinsuskaitseala ümber, mis peab tagama muinsuskaitseala säilimise sellele sobivas kontekstis ning ala vaadeldavuse, siis muinsuskaitseala on maa-ala, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. 14 Sellest tulenevalt kehtivad muinsuskaitsealal ja muinsuskaitseala kaitsevööndis tööde tegemisele eri kaaluga nõuded ning muinsuskaitseala laiendamisega antud piirkonnas senisele kaitsevööndi alale kaasnevad ka suuremad piirangud omandi kasutamisele. Samas ei muuda seatavad piirangud kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada intensiivseteks. Muus osas muudetakse muinsuskaitseala piire vähesel määral. Muinsuskaitseala kaguosas muudetakse piiri nii, et see hõlmaks kogu rannaala, sh osaliselt järve ala. Muudatus on seotud arheoloogiliselt tundliku alaga ning võimaliku kesk- ja varauusaegse sadamakoha asukohaga järve kaldal. Lõunaosas laiendatakse muinsuskaitseala nii, et kogu teadaolev Huntaugu muinasasula ala oleks muinsuskaitsealasse kaasatud ning seega riikliku kaitse all. Lisaks vähendatakse muinsuskaitseala piiri ala lääneosas nii, et Turu ja Kaalu tänavatega külgnev tühi ala ning Turu tänava äärne hoonestus osaliselt jäävad muinsuskaitsealalt välja. Seal hakkab aga paiknema kaitsevöönd. Vähendamise mõte seisneb selles, et nimetatud piirkond ei vasta muinsuskaitseala kaitse eesmärkidele ning ei ole tunnetatav muinsuskaitseala osana. Selles piirkonnas hakkavad kehtima kaitsevööndi nõuded. Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks: vahetu kontaktala muinsuskaitsealaga (kaitsevöönd 1) ja muinsuskaitsealale avanev oluline vaadesektor (kaitsevöönd 2). Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk on vastavalt MuKS § 14 lg-le 3 tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses ning muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Muinsuskaitseala kaitsevööndit vähendatakse võrreldes olemasoleva kaitsevööndiga. Uus kaitsevöönd on maa-alaliselt väiksem ning vastab seeläbi ka paremini kaitsevööndi eesmärkidele. Uus kaitsevööndi osa 1 piir kulgeb muinsuskaitseala piirist alates mööda Kaalu tänavat, Turu ja Tallinna tänavate äärsete kinnistute tagumisi piire, mööda Uut ja Kooli tänavat ning Kõrgemäe tänava kinnistute tagumisi piire, mööda Tartu, Kõrgemäe, Roo ja Järve tänavaid muinsuskaitseala piirini. Kaitsevööndi osa 2 eesmärk on tagada muinsuskaitseala vaadeldavus, mistõttu jookseb selle piir algusega Tartu ja Mustla maanteelt osaliselt üle järve ja hõlmates muinsuskaitseala vanalinna osa koos dominantsete vertikaalidega. Eelnõu II osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted Eelnõu punktis 4 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse eesmärk. Kehtivas, 2004. aastal vastu võetud Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses on muinsuskaitseala eesmärgina käsitletud ainult väärtuste säilitamist. Eelnõuga see eesmärk säilib, samas tuuakse välja, et oluline ei ole ainult passiivne säilitamine, vaid ka kultuuriväärtusliku keskkonna ja hoonestuse kasutuses hoidmine ning kestlik areng. Seejuures on hoonestuse ja linnaruumi uuendamisel eesmärgiks tuua olemasolevaid kultuuriväärtuseid esile, mitte neid rikkuda või varjata (sh peetakse silmas nii arhitektuurseid kui ka arheoloogilisi väärtusi). Kestliku arengu all peetakse silmas linnakeskkonna arendamist viisil, kus olemasolevat ressurssi kasutatakse mõistlikult, sh olemasolevate hoonete kasutuses hoidmise ja nende kaasajastamise kaudu. Kohatunnetust loovate väärtuste all mõistetakse Viljandi muinsuskaitsealale omaseid unikaalseid linnaruumilisi, arhitektuurseid, arheoloogilisi, kõrghaljastuslikke ja maastikulisi eripärasid, mis loovad linnale iseloomuliku ilme ja identiteedi. 15 Eelnõu punktis 5 sätestatakse, et muinsuskaitsealale kohaldatakse lisaks kaitsekorrale ka MuKS-ist tulenevaid sätteid. Seetõttu ei ole kaitsekorras korratud muinsuskaitsealal asuvatele mälestistele esitatavaid nõudeid ega tehtavatele töödele kehtivaid nõudeid. See tähendab, et muinsuskaitseseadust ja kaitsekorda tuleb rakendada koos. Mälestiste reguleerimine ei kuulu kaitsekorra esemesse ning see tuleneb otse MuKS-ist. Mälestiste reguleerimine ei kuulu kaitsekorra esemesse ning see tuleneb otse MuKS-ist. Eelnõu punktis 6 loetletakse muinsuskaitsealal kaitstavad väärtused. Väärtustena on loetletud peamised muinsuskaitseala tunnused, mille säilitamine ja esiletoomine on oluline, et täita Viljandi muinsuskaitseala kaitse eesmärki. Neid on selgitatud ka seletuskirja sissejuhatuses seoses muinsuskaitseala kriteeriumidele vastavuse hindamisega. Muinsuskaitseala väärtused on üldjoontes sarnased senises Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimääruses sõnastatud eesmärkidele, kuid sõnastatud täpsemalt, et anda selgemad ja sisulisemad suunised nii muinsuskaitseala hoonete omanikele, valdajatele, valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele kui ametiasutustele. Seniste eesmärkide seast on välja jäetud need, mis käsitlesid muinsuskaitsealal „muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine; ehitusajalooliselt väärtusetute ning keskkonda esteetiliselt risustavate väikeehitiste lammutamist või nende muinsuskaitsealalt väljaviimine; ning ajaloolisse keskkonda mittesobivate rajatiste püstitamise vältimist või nende muinsuskaitsealalt väljaviimist.“ Praktikas ei ole juba ammu olnud muinsuskaitses tavaks nõuda olemasolevate väikeehitiste ja rajatiste lammutamist või keelata „sobimatuid“ kasutusviise. Eraomandi tingimustes on sellised eesmärgipüstitused kohatud. Väljaviimise ja lammutamise asemel on tänapäeval otstarbekam seada tingimused ümberehitamiseks, mille abil saab ka sobimatute ehitiste uuendamisel nende välisilmet parandada. Punktis 6.1 on välja toodud muinsuskaitseala roll, milleks on mitmekesine, inimmõõtmeline ja kultuurimälu hoidev elu-, töö-, õppe- ja puhke-keskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu. See tähendab, et lisaks riiklikult olulisele kultuuriväärtuslikule keskkonnale on muinsuskaitseala puhul tegemist elava linnaruumiga, mida kasutatakse jätkuvalt väga erinevates funktsioonides. Viljandi muinsuskaitseala puhul on lisaks elu- ja töökeskkonnale tegemist õppekeskkonnaga, kus paiknevad Viljandi Kultuuriakadeemia, muusika- ja kunstikooli ning Vaba Waldorfkooli õppehooned. Lisaks on Viljandi muinsuskaitseala puhul tegemist piirkonnaga, millel on suur potentsiaal kultuuriväärtusliku puhke-keskkonnana. Puhke-keskkond on mõistetav ennekõike turismi ja ettevõtluse kontekstis. Viljandi on populaarne turismi sihtkohana, kus inimesed käivad veetmas oma puhkehetki, et mh avastada linna rikkalikku kultuuripärandit. Erinevad kasutusviisid aitavad hoida muinsuskaitseala elavana ja kasutuses, mis omakorda tagab hoonete ja muude väärtuste säilimise. Inimmõõtmelist ruumi mõistetakse eelnõus samas tähenduses kui seda on kasutatud üldplaneeringu koostamise nõuannetes11: see on väliruum, mis lähtub inimese mõõtkavast ja on tema liikumise kiirusel hästi tajutav. Kultuurimälu hoidmise all mõistetakse kollektiivset teadmist oma ajaloo kohta, mis liidab kogukondi. Ajaloolises linnas on võimalik tunnetada asustuse ja selle elanike ajalugu linna 11 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks: https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/2021/05/uldplaneeringu_juhis_final-2.pdf. 16 erinevate osade ja elementide kaudu, mis võimaldabki tajuda kultuuriväärtuslikku keskkonda ka kui kultuurimälu hoidjat. Punktis 6.2 on loetletud Viljandi muinsuskaitseala füüsilised väärtused: läbi ajastute kujunenud linnaehituslik tervik, sealhulgas ehitised, ajalooline tänavavõrk ja kvartalid, krundi- ja hoonestusstruktuur, väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), ajaloolised linnaruumi kujundavad elemendid, katusemaastik, arheoloogiline kultuurkiht, maastiku- ja pinnavormid ning ajaloolised haljasalad. Need väärtused kaitsekorra järgi säilitatakse, muutuste kaalumisel eelistatakse neid muudele väärtustele ning hoidutakse nende rikkumisest ja hävitamisest. Punktis 6.3 tuuakse väärtusena esile ka muinsuskaitsealale kaitsevööndist avanevad olulised vaated ja muinsuskaitsealal avanevad sisevaated. Vaadeldavus on muinsuskaitseala üks olulisi väärtuseid. Linnasüda on ajalooliselt koondanud tähtsaid avalikke hooneid, nagu näiteks kirik, raekoda või veetorn, mille tornid on maastikul visuaalseks orientiiriks. Ka linnamaastikul võib kirikutornile avanev vaatesiht, vanalinna silueti vaade üle järve või muu iseloomulik vaade olla iseseisev väärtus lisaks ala enese väärtustele. Viljandile on iseloomulik ühtlaselt madal hoonestus ja rohelusse mattuv siluett üksikute tornidega. Olulise kaugvaatena on käsitletud kaitsevööndi osast 2 avanevat vaadet Tartu maanteelt ja Mustla maanteelt muinsuskaitsealale, linna siluetile ja maamärkidele nagu Jaani kiriku torn, vana veetorn ja ordulinnuse varemed. Muinsuskaitsealal avanevateks sisevaadeteks loetakse kõiki vaateid piki muinsuskaitseala ajaloolisi tänavaid. Eelnõu punktis 7 on täpsustatud punktis 6.2 toodud väärtused, loetledes linnaehitusliku terviku väärtuslikumad kihistused. Selle juures on tuginetud aruteludele kaitsekorra koostamise töörühmas ning kaasamiskoosolekutel. Alapunktides on toodud välja need osad, millel on Viljandi muinsuskaitseala kui linnaehitusliku terviku ja seda ilmestavate arhitektuuri ja ehitustraditsioonide seisukohalt kõige olulisem roll ning mis loovad alale iseloomuliku kohatunnetuse. Alapunktides 1–6 nimetatu ei ole ammendav loetelu Viljandi muinsuskaitseala väärtustest. Punktis 7.1 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks arheoloogiline kultuurkiht, muinas-, kesk- ja varauusaegsete kihistuste maa all ja maa peal säilinud osad, sealhulgas Huntaugu asulakoht, Viljandi ordulinnuse varemed, vallikraavid ning linnakindlustused. Viljandi ordulinnuse varemed koos eeslinnuste varemetega, mis paiknevad kõrgetel, vallikraavidega eraldatud küngastel, on linna sümbolobjekt ja maamärk. Oluline on aga ka linna maa all peituv ajalugu ehk arheoloogiline kultuurkiht ja erinevate kihistuste säilinud osad. Punktis 7.2 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks 18.–20. sajandist säilinud väärtuslikud ehitised ja hilisem ajaloolisesse hoonestusstruktuuri sobituv arhitektuur. Viljandis on säilinud märkimisväärsel hulgal puit- ja telliskivihooneid, mille 18. sajandi lõpu või 19. sajandi alguse päritolu on tänaseni selgesti loetav. Viljandi vanalinna kõige väärtuslikuma ja Eesti kontekstis väga olulise kihistuse moodustavad nii puitklassitsism kui ka tellishistoritsism, mille rohkus on Viljandis silmapaistvam kui üheski teises Eesti linnas. Viljandis on ka hästi säilinud 19. sajandist pärinevaid klassitsistlikke ja neostiilis kivihooneid. Täiesti eraldiseisva kihistuse moodustavad Viljandi mõisa kompleksi kuuluvad hooned. Viljandis on säilinud ka märkimisväärsel hulgal nii heimatstiili sugemetega kui puhta konstruktiivse juugendi võtetega ilmestatud 20. sajandi alguses ehitatud elamuid, ärihooneid ja ka abihooneid. Omaette kihistuse moodustavad 1930. aastate funktsionalismimõjudega arhitektuur ning tööstusarhitektuur. Lisaks on muinsuskaitsealal ka üksikud silmapaistvad nõukogudeaegsed ja hilisemaid ehitisi. 17 Punktis 7.3 on linnaehitusliku terviku ühe väärtusliku kihistusena nimetatud kultuuriväärtuslike hoonete interjöörid ja nende osad. See viitab eelnõu punktis 11 määratletud A-kaitsekategooria hoonetele, mis tuleb säilitada autentsena nii eksterjööris kui ka interjööris. A-kaitsekategooria on määratud kaitsekorra koostamise käigus hoonetele, milles on teadaolevalt säilinud väärtuslikud interjöörid ja nende osad. Teistel, B- ja C-kaitsekategooria hoonetel teadaolevalt samaväärtuslikku interjööri ei ole, kuid kuna paljudes neist ei ole tehtud uuringuid ja varasemad ehitus- ja viimistlusdetailid võivad olla hilisematega kinni kaetud, võib kultuuriväärtuslikke interjööre või selle osi (näiteks lae- või seinamaalingud, ajaloolised põrandad jms) tulla välja sisetööde käigus ka neis hoonetes. Sel juhul tuleb neist leidudest MuKS § 60 alusel Muinsuskaitseametile teada anda, kes saab omanikku selles osas nõustada, soovitusi anda või vajadusel uuringud määrata (omanikule MuKS-es toodud määral hüvitatavad, kui amet on need määranud). Omanikul on võimalik restaureerimiseks ametilt toetust taotleda. Kuna terviklikke või hoone ehitusaegseid interjööre on säilinud pigem vähe, väärtustatakse lisaks terviklikele kultuuriväärtuslikele interjööridele (A-kaitsekategooria hooned) ka selliseid, kus on säilinud kunagiste interjööride fragmente või detaile. Punktis 7.4 on väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvana välja toodud ajalooline linnastruktuur koos ajaloolise turuplatsiga (Laidoneri plats). Laidoneri platsi puhul on tegemist ajaloolise turuplatsiga, millest hilisemal ajal on loodud tsentraalselt koonduva teedevõrguga haljak. Punktis 7.5 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks ajaloolised linnaruumi kujundavad elemendid ja sillutised. Viljandis on ajalooallikatele tuginedes taas kasutusele võetud ajaloolisi linnaruumi kujunduselemente, nagu kuulutuste tulbad või äride nimed seintel. Paljusid ajaloolisi linnakujunduse elemente on tuvastatud ka vanadel fotodel, nagu näiteks tänavavalgustid, istepingid, lasipuud, piirdepostid jms. Punktis 7.6 on väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvana välja toodud kõrghaljastus õuemaal ja avalikus ruumis ning ajaloolised haljasalad, seal hulgas Lossipark, Sõbrapark ja mõisapark koos Tasuja pst alleega ning Viljandi järve äärne ajalooline haljasala. Kõrghaljastus moodustab osa muinsuskaitseala miljööst ja terviklikkusest, mistõttu on ka see väärtuslik kihistus. Lossipargi, Sõbrapargi ja mõisapargi puhul on tegemist kolme ajaloolise pargiga, mille struktuur ja kõrghaljastus omavad muinsuskaitseala kontekstis olulist väärtust. Sõbrapark on 19. sajandi keskel kavandatud linna tiigina ning hiljem olnud kujundatud korrapäraste diagonaalidega ligi sajandi. Mõisapark on seotud Viljandi mõisakompleksiga, mis valdavalt pärineb 19. sajandist ning hõlmab ajalooliselt ka osa Tasuja pst alleest. Lossipark ümbritseb linna sümbolit, keskaegse ordulinnuse ja eeslinnuste varemeid koos vallikraavidega. Viljandi järve äärne ajalooline haljasala on ala, mis on osa suuremast järve äärsest haljasstruktuurist ning mis on ajalooliselt olnud seotud Viljandi linnaga. Seda ordulinnuse mäe jalamil olnud ala kasutati juba keskajal heina- ja karjamaana ning see on järjepidevalt olnud hoonestamata haljasala. Viljandi 1930. aastal kinnitatud üldplaneeringus on see haljasala märgitud linna heinamaana, mida kasutati pargialana. 1964. aasta Viljandi üldplaneeringu ehk generaalplaani kaardil on Viljandi ordulinnuse ja järve vaheline ala märgitud samuti haljasalana. Eelnõu punktis 8 on kirjeldatud muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklikud põhimõtted, mis annavad kaitsekorra kohaldamisele suuna ning abistavad nõuete sisustamisel. Sõnastamisel on lähtutud Eestis väljakujunenud muinsuskaitse praktikast, mis omakorda lähtub valdkonna rahvusvahelisest kogemusest ja juhendmaterjalidest, sh UNESCO ajaloolist 18 linnamaastikku käsitlevast soovitusest (2011) 12 , ICOMOSi Veneetsia hartast (1964) 13 ja ICOMOSi Washingtoni hartast (1987)14. Põhimõtted lähtuvad eesmärgist säilitada ja tuua esile muinsuskaitseala väärtuseid ning on juhindumiseks muinsuskaitsealal muudatuste planeerimisel ja plaanitavate muudatuste lubatavuse kaalumisel. Need lähtuvad ja täiendavad MuKS §-s 3 kehtestatud muinsuskaitse põhimõtteid. Selle punktiga antakse ka põhimõte, et punktides 6 ja 7 märgitud väärtused ja väärtuslikumad kihistused säilitatakse, et Eesti kultuuripärand jääks püsima ning ka järeltulevatel põlvedel oleks võimalik sellest osas saada. Punktis 8.1 sätestatakse, et muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse, uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti. See tähendab, et ehituslikud muudatused muinsuskaitsealal on võimalikud, kuid nende kavandamisel tuleb kaaluda, kas need väärindavad või pigem rikuvad olemasolevaid kultuuriväärtusi ja elukeskkonda. Muinsuskaitseala näol on tegu väljakujunenud keskkonnaga, kus on seatud eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilitamine ja esile toomine ning uuenduste tegemisel tuleb seda arvesse võtta. Kestlik (keskkonda ja kultuuripärandit hoidev) arendamine rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi muinsuskaitseala kultuuripärandit kasutada ja sellest osa saada. Samas on kaitstaval alal oluline pidev elukeskkonna kvaliteedi parandamine ja kaasaegsete mugavustega täiendamine nii palju kui võimalik, et ajaloolised hooned oleksid jätkuvalt atraktiivsed elamiseks ning muinsuskaitseala ei jääks tühjaks. Punktis 8.2 sätestatakse, et muinsuskaitseala mitmekesist kasutust säilitatakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega. Sellega täpsustatakse eelpool väärtusena nimetatud funktsionaalse mitmekesisuse hoidmist: muinsuskaitsealal ei ole oluline mitte iga kinnistu sihtotstarbe säilitamine, vaid eelkõige on vajalik hoida ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja alade (nt koolid, haldus- ja ühiskondlikud hooned jms) jätkuvat toimimist avalikus funktsioonis. See aitab säilitada linna elavana ning toimiva elukeskkonnana, välistades monofunktsionaalsuse või sõltuvuse vähestest kasutusliikidest. Punktis 8.3 rõhutatakse, et uue hoone ehitamisele eelistatakse võimaluse korral olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete kasutust. Eesmärk on muinsuskaitsealal olemasolevaid ajaloolisi hooneid jätkuvalt kasutada või uuesti kasutusele võtta, kui need on tühjaks jäänud. Muinsuskaitseala hoonestuse säilimist aitab tagada nende kasutamine ja pidev hooldamine. Tühjalt seisvad hooned jäävad reeglina hoolduseta, hakkavad lagunema ja nende kultuuriväärtus võib hävida. Keskkonna seisukohast on kõige kestlikum kasutada juba ehitatud hoonestust, seda kaasaja vajadustele vastavaks kohandades ja arendades. Riik saab hoonete kasutuses hoidmist soodustada, eraldades selleks riiklikke toetusi. Uute ehitiste püstitamisel tuleb arvestada kogukulu ühiskonnale, sh kasutusest välja jääva kõrge kultuuriväärtusega ehitiste säilitamiskohustust ning sellega kaasnevaid kulusid. 12 Vaata https://unesco.ee/dokumendid/unesco-soovitused-eesti-keeles/ 13 Vaata https://www.icomos.org/images/DOCUMENTS/Charters/Venice_Charter_EN_2023.pdf 14 Vaata https://www.icomos.org/images/DOCUMENTS/Charters/towns_e.pdf 19 Punktis 8.4 rõhutatakse, et hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate hoonete kultuuriväärtust ning soodustab autoliikluse vähendamist ja jalakäijatele paremini kasutatavat ja atraktiivsemat linnaruumi. Ligipääsetavuse all mõistetakse muinsuskaitseala ja seal paiknevate hoonete füüsilist ligipääsetavust, mis arvestab kõikide kasutajate vajadustega. Sellega antakse juhis, et kus võimalik, tuleb ligipääsetavust suurendada, mis võimaldab ajalooliste hoonete kasutamist rohkemates funktsioonides ning erineval viisil liikuvatele, erineva suuruse ja vanusega inimestele. Samas peab silmas pidama, et ehituslikud muudatused ligipääsetavuse suurendamiseks ei tohi kultuuripärandit kahjustada. Lahenduste sobivust kaalutakse, arvestades asukohta linnaruumis, hoone kultuuriväärtust ja lahenduse mõju sellele. Muuhulgas soodustatakse linnaruumi muudatustega autoliikluse vähendamist muinsuskaitsealal, mis on seotud samuti ligipääsetavuse tõhustamisega jalakäijatele ja erivajadustega inimestele ning loob meeldivama ja atraktiivsema linnaruumi nii elanikele kui ka külastajatele. Autoliikluse vähendamine muinsuskaitsealal soodustab riikliku kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala säilimist: nii kultuuriväärtuslike hoonete ja ajalooliste katendite tehnilise seisukorra ning kõrghaljastuse tervise mõttes (autodest tulenev vibratsioon, saaste ja libedusetõrjevahendid) kui ka kogu ala miljöö ja ligipääsetavuse mõttes (linnaruumi ja hoonete parem tajumine, jala- ja kergliiklejasõbralikkus). Autoliikluse vähendamine on ka üks põhimõte, mida linnakodanikud rõhutasid kaitsekorra koostamise raames toimunud kaasamiskoosolekul. Punktis 8.5 selgitatakse, et kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid säilitatakse ja hooldatakse järjepidevalt; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid. Iga omaniku kohustus on enda kultuuriväärtuslikku kinnisvara hooldada. See on osa säilitamiskohustusest vastavalt MuKS § 33 lg-le 3. Hooldustööd ei ole loakohustuslikud, kuid Muinsuskaitseametil on võimalik nende teostamist nõustada, võimalusel rahaliselt toetada, samuti anda hoolduskava (MuKS § 44). Kultuuriväärtuslike hoonete konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel lähtutakse olemasolevast hoonest – säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid. Arhitektuurilaadis väljendub hoone arhitektuurne olemus ja stiil – näiteks, kas fassaad on klassitsistlik või historitsistlik jne. Tuleb silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned on enamasti vanad hooned, mida on tõenäoliselt ka varem ümber ehitatud. Kultuurilooliselt oluline ei ole üksnes algupärane, st ehitusaegne lahendus, vaid ka hilisemad kihistused, mis näitavad, kuidas hoone on eri ajastutel muutunud. Nii A- kui ka B-kaitsekategooria hoonetele koostatakse enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimused, kus tuuakse konkreetse hoone väärtuseid arvestades välja, millised kihistused ja detailid tuleb säilitada ning millised võib eemaldada. Punktis 8.6 on toodud põhimõte, et uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevast, keskkonda sulanduvat lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga; lähtutakse lähiümbruse linnaruumist, sealhulgas ajaloolise hoonestuse paiknemisest, tihedusest, mahust, materjalikasutusest, katusemaastikust ja värvilahendusest. Suuremahulise juurdeehituse all mõistetakse ehitusloakohustuslikku juurdeehitist, mis on vastavalt EhS-le laiendamine üle 33% ehitise esialgu kavandatud mahust. Eelnõus ei anta eraldi 20 suunist väiksemahuliste juurdeehitiste (kuni 33 %) arhitektuurse lahenduse kohta (nt veranda, vintskapid jms), nende kavandamisel eelistatakse olemasoleva hoone stiiliga jätkamist, kuid olenevalt olukorrast on mõeldav ka kaasaegne lahendus. Terve uue ehitise või ajaloolise hoonega liituva uue suure hoonemahu kavandamisel ei ole eesmärk luua teravat kontrasti ajaloolise keskkonnaga, tänapäevane arhitektuur peab keskkonda sulanduma. Keskkonda sulandumise all mõistetakse konkreetses kvartalis ja tänavalõigus domineeriva ajaloolise hoonestuse paiknemist tänavajoone suhtes, suurust materjalikasutust, katusemaastikku jms. Viljandis, kus piirkonniti on arhitektuuritraditsioonid väga erinevad (klassitsistlikust puitarhitektuurist ja tellishistoritsismist modernismi ja stalinismini), võib see tähendada eri piirkondades varieeruvaid lahendusi. Uus lisandus peab sulanduma ajaloolisse keskkonda, mitte domineerima selle üle. Selleks tuleb järgida hoonestuse ajaloolist struktuuri ja lähtuda üldisest mastaabist (maht, kõrgus, liigendused, värvilahendus), kuid uue ehitise arhitektuurne ilme võib ka olla kaasaegne. Punktis 8.7 on toodud põhimõte, mille kohaselt kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis ning kinnistu ja sellel asuva hoonestuse parimast võimalikust hooldamisest ja teenindamisest. MuKS § 52 lg 5 kohustab pädevat asutust (kohalikku omavalitsuse üksust) kooskõlastama Muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise. Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude kinnistute, nagu korteriomand, hoonestusõigus jms, muutmist. Muinsuskaitseala üks väärtustest on ajalooline krundi- ja hoonestusstruktuur (eelnõu punkt 6.2). Ajaloolisi kinnistuid on analüüsitud alusuuringus „Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs“, mis näitas, et ajaloolisel kujul on tänaseks säilinud vaid 5 kinnistut 18. sajandist ning 1 kinnistut 19. sajandist. 20. sajandi esimesest veerandist on säilinud 121 kinnistut ning kõige põhjalikumad muutused kruntide struktuuris toimusid pärast I ja kõige ulatuslikumalt pärast II maailmasõda. Kinnistupiiride muutmise soovi korral saab sellele uuringule tuginedes konkreetset kinnistut, selle lähiümbrust ja hoonestust analüüsides kaaluda, kas see kannab ajaloolist väärtust või mitte. Samas tuleb silmas pidada, et läbi aegade on muutunud kinnistupiiride kaardile kandmise täpsusaste ja tehnoloogia. Nii on loomulik, et 17., 18. või 19. sajandi kaardid ei kattu üheselt tänapäevaste kaardiandmetega ning ajalooliseks, vähesel määral muutunud kinnistuks loetakse seetõttu ka neid kinnistuid, kus on kaartidel jälgitav nende proportsiooni sarnasus eri ajastutel. Kõrgem kultuuriväärtus on neil kinnistutel, mis on vanemad ning seotud krundil tänapäevalgi nähtava hoonestuse paiknemisega, nt eriti kirikute jm avalike hoonete juurde ajalooliselt kuuluvad krundid, samuti elamukrundid, kus ajalooline hoonestusstruktuur on säilinud ja seotud kinnistupiiridega. Kinnistupiiride muutmisel on oluline, et tagatud oleks juurdepääs krundil paiknevatele kultuuriväärtuslikele hoonetele, et neid saaks hästi teenindada ja hooldada. Punktis 8.8 on toodud põhimõte, et avalikus ruumis säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur ning ajastuomased linnaruumi kujundavad elemendid. Selle punktiga antakse lähtekohad muinsuskaitseala avaliku linnaruumi arendamiseks. Avalik ruum on iga territoorium, mis on antud avalikuks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav (pargid, teed, tänavad, väljakud, mänguväljakud, haljasalad, parklad, kalmistud, staadionid, bussiooteplatvormid, avalikud veekogud, üldkasutatavad supluskohad, 21 sadamad). Nii nagu hoonestuse puhul, on ka avalikus ruumis oluline säilitada olemasolevaid kultuuriväärtuslikke kihistusi ja elemente (nt kuulutuste tulbad, kaevuluugid jms). Kui tänavapind on säilinud oma algsel kõrgusel, on eesmärgiks seatud selle kõrguse säilitamine, sest tänavapinna tõstmine toob kaasa niiskusprobleeme külgnevatele hoonetele. Samas on avaliku ruumi uuendamine, eriti jalakäijasõbralikkuse suurendamise suunas, võimalik ja oodatud. Eesmärk on muinsuskaitseala säilitamine meeldiva elu-, töö- ja puhke-keskkonnana, kus on võimalik osa saada ümbritsevast rikkalikust kultuuripärandist. Punkt 8.9 sõnastatakse, et mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest; Arheoloogilise kultuurkihiga alal (näidatud kaardil eelnõu lisas 5) valitakse projektlahendus, mille teostamine on võimalik minimaalse sekkumisega. See tagab arheoloogiapärandi säilimiseks stabiilse keskkonna ja võimaldab selle uurimist ja eksponeerimist tulevikus. Minimaalse sekkumise põhimõte tähendab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal planeeritaks kaevetöid arheoloogilist kultuurkihti võimalikult vähe lõhkudes. Minimaalse sekkumise põhimõte võimaldab teha arheoloogilisi uuringuid selliselt, et arheoloogilist kultuurkihti kahjustatakse võimalikult vähe, kuid samas tehakse kindlaks kihtide stratigraafiline ladestumine ja dokumenteeritakse arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Arheoloogilise uuringu käigus uuritakse ja dokumenteeritakse pinnasekihte reeglina alates praegusest maapinnast ülalt alla. Ka pealmise, sageli segatud kihi dokumenteerimine on vajalik, sest selle lasumise viisis või selles endas võib olla elemente, mis aitavad mõista varasemate ladestuste stratigraafiat. Arheoloogilise uuringu võimaldamiseks tuleb trassikraavide laiuse ja sügavuse puhul arvestada sellega, et arheoloogil oleks võimalik kihte, objekte ja struktuure dokumenteerida. Samuti ei ole kindlat projektikohast kõrgusmärki järgides alati võimalik adekvaatset dokumentatsiooni arheoloogilise kultuurkihi elementide kohta koostada: paljanduvaid kihte, objekte ja struktuure peab saama avada sedavõrd, mis võimaldab dokumenteerida nende põhiolemuse (kuju, ulatuse) ning stratigraafilised suhted, samuti koguda piisavalt andmeid kihtide, objektide või struktuuride dateerimiseks. Vastasel korral on takistatud arheoloogilise uurimise põhieesmärk (selgitada välja kultuurkihi elementide tekkimise järjekord) ja kaevetööd ei lähtu mitte minimaalsest sekkumisest, vaid on arheoloogilist kultuurkihti kahjustavad. Sekkumist ei saa pidada minimaalseks juhul, kui füüsiline sekkumine toimub küll väiksel alal, kuid selle mõju avaldub arheoloogilisele kultuurkihile suuremal alal. Näiteks vaivundamentide rajamisel võib vaiade paigaldamine tuua kaasa orgaanikarikaste kihtide veerežiimi muutusest põhjustatud lagunemise oluliselt laiemal alal, kui vaia paigaldamisega arheoloogilist kultuurkihti füüsiliselt segati. Lisaks sellele rajatakse vaiad vundamendi jaoks sageli umbes 2- meetrise sammuga ning nende ümber valgub betoon kultuurkihi tühemikesse. Sellisel viisil tekitatud katkestuste tõttu kahjustatakse kultuurkihi stratigraafiat ja edaspidi on selles kohas arheoloogiapärandi uurimine raskendatud. Kui vaiamine toimub ilma eelneva piisava uurimiseta, siis ei ole võimalik arvesse võtta ka sügavamal kultuurkihis olevaid hoonestuse jäänuseid ning võidakse vaiata läbi ajalooliste müüritiste. Juhul kui vaiad tungivad läbi müüritiste, on tulevikus nende eksponeerimine keeruline või võimatu. Arheoloogilise kultuurkihi elemendid on ehitusjäänused, vrakid, inim- ja loomaluud ning arheoloogilised leiud, sh töö- ja tarbeesemed, tootmisjäägid jm inimtegevuse jäljed. Arheoloogilise kultuurkihi olulisema osa moodustavad ehitusjäänused ja matused ning nende 22 loomisel, kasutamisel ja lagunemisel/lammutamisel nende alla, vahele ja peale tekkinud pinnaseladestused, mis on rajatiste suhtelise vanuselise järjestuse info peamised kandjad. Arheoloogilise kultuurkihi paksus praeguse maapinna all võib ka lähestikku asuvatel kruntidel varieeruda, olles mõnel pool vaid mõnikümmend sentimeetrit, teisal mitu meetrit. Punktis 8.10 sõnastatakse, et arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele. Arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul, st peamiselt keskaegse ja varauusaegse hoonestuste tarindite jäänused, tuleb eelistada nende konserveerimist ja originaali eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele. See on kooskõlas eesmärgiga tuua esile muinsuskaitseala väärtust – autentset kultuuripärandit. Nimetatud nõuded on kooskõlas arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooni põhimõtetega arheoloogiapärandi terviklikust konserveerimisest ja in situ 15 säilitamisest. Samuti aitab originaalmaterjali eksponeerimine kaasa avalikkuse teadlikkuse tõstmisele teadusliku informatsiooni levitamise kaudu. Läbi nende põhimõtete on võimalik arheoloogiapärandit kaitsta ja väärtustada kui Eesti ja laiemalt Euroopa kollektiivse mälu allikat. Punktis 8.11 on esitatud põhimõte, et säilitatakse ajaloolised haljasalad ja kõrghaljastus, sealhulgas puiesteed ning kõrghaljastatud õuemaa. Kõrghaljastus, sh nii kujundatud haljasalade ajalooline planeering, alleede kulgemine kui ka kõrghaljastus õuemaal, on Viljandi muinsuskaitsealal oluline miljöö kujundaja. Eesmärk on hoida linna üldist rohelust ja haljastustraditsioone. MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal. Nimetatud tööd on jäetud MuKS-is üksikasjalikult sisustamata ning seetõttu on need määratlemata õigusmõisted, mida tuleb sisustada õiguse tõlgendamise erinevate viiside kaasabil. Kui õigusakt ise määratlemata õigusmõiste sisu ei määratle, tuleb eelistatult lähtuda sõnade üleüldiselt levinud või nende tavatähendusest. Määratlemata mõiste sisu määratlemisel saab arvestada ka rakenduspraktikaga. Kaevetööd on Muinsuskaitseameti senises tegevuspraktikas olnud suuremahulised tööd, näiteks ehitamise või trasside rajamisega seotud kaevetööd, ulatuslikum pinnase koorimine, puurimine. Loakohustusega ei ole Muinsuskaitseameti praktikas kunagi olnud hõlmatud ega ole seda ka praegu väikesemahulised haljastustööd (istutustööd, peenarde rajamine jm taimede kasvatamise ja aiapidamisega seotud kaevetööd) ja maaharimine. Sellised tööd on piisavalt väikesemahulised ning ei kahjusta arheoloogilist kultuurkihti ning seetõttu ei ole nende tööde jaoks tööde tegemise luba vaja taotleda. Kõrghaljastuse rajamine, st puude istutamine, on loakohustuslik, kuna nimetatud tööga kaasnevad mahukad kaevetööd, mis võivad rikkuda või hävitada pinnases olevat arheoloogilist kultuurkihti, samuti on kõrghaljastuse rajamisel oluline kaaluda selle sobivust ajaloolisse keskkonda. Punktis 8.12 määratakse põhimõte, et säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ning kaugvaated linna siluetile ja maamärkidele. Viljandi väärtus seisneb linna maalilisuses, mis avaneb vaadetes Viljandi järvelt ja järve kallastelt linna siluetile ja silmapaistvamatele maamärkidele nagu Jaani kirik, veetorn ja ordulinnuse varemed. Vaated on ka linna visiitkaart ning osa ajaloolisest keskkonnast, mistõttu on nende säilitamine vajalik. 15 õiges, algses asendis; kohal; kohapeal 23 Säilitatakse ka muinsuskaitseala sisevaated piki muinsuskaitseala tänavaid. See tähendab, et muinsuskaitseala tänavate kohale galeriisid jms hooneosasid ei ehitata ning tänavaruumis uute elementide lisamisel arvestatakse kultuuriväärtuslike hoonete ja rajatiste vaadeldavuse säilitamisega. Muinsuskaitseala sees üle kvartalite avanevaid (hoonete puudumisel ajutisi) vaateid kirikutornidele vms objektidele ei loeta olulisteks säilitatavateks vaadeteks. Eelnõu III osa. Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid Eelnõu punktis 9 jagatakse muinsuskaitseala hooned (välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned) väärtusklassidesse, ehk A-, B- ja C- kaitsekategooriasse. Vastavalt MuKS-e § 19 lg 5 p-le 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr 23 § 10 lg 1 järgi. Väärtusklassid on neutraalsete nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte tekitada valearusaama hoonete hierarhiast, kus üks maja on väärtuslikum kui teine. Muinsuskaitseala hoonete klassifitseerimise mõte on kehtestada neile erinevad nõuded, loakohustus ja leevendused, lähtudes hoonete erinevast kultuuriväärtusest ja rollist muinsuskaitseala eesmärkide täitmisel.. Hoone kaitsekategooria on määratud eelnõu lisas 3. Hoonete kaitsekategooriate tabel koos põhjendustega iga kultuuriväärtusliku hoone väärtuse kohta on avaldatud inventeerimisaruandena Muinsuskaitseameti kodulehel16 ja seletuskirja lisas 1. Põhjendused on antud A- ja B kaitsekategooria hoonetele. C-kaitsekategooriasse määramist iga hoone puhul eraldi ei põhjendatud, kuna need ei kuulu muinsuskaitseala väärtuslikku kihistusse ja nende ümberehitamisele või asendamisele ei tulene muinsuskaitse väärtustest tingitud kitsendusi, kui järgitakse sobivust ajaloolise keskkonnaga. Hoonete üksteisest eristamisel lähtuti üldiselt hoonetele antud Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK) koodidest. Mõningatel juhtudel tuli eristada ühe ETAK-koodiga hoone juurdeehitis põhimahust, et anda hilisemale juurdeehitisele ajaloolisest hoonest erinev kaitsekategooria. Sellistel juhtudel on kaardil lisas 3 ka ühe aadressi ja ETAK-koodiga hoonel näidatud mitu erinevas kaitsekategoorias osa. Kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on muinsuskaitseala kohatunnetust loovad ja seda hoidvad ehitised, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne või ajaloolist linnaruumi toetav väärtus. Kultuuriväärtuslike hoonete puhul seisneb erinevus interjööride säilivuses ja loakohustuses sisetöödel: A-kaitsekategooria hoone puhul säilib Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustus ka sisetöödel, B-kaitsekategooria puhul mitte ehk senise korraga võrreldes toimub kitsenduste leevendamine. Oluline on silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on väärtuslikud ka siis, kui hoone eksterjööri või interjööri on ajas muudetud. C-kaitsekategooria hooned ei kanna muinsuskaitseala väärtusi ning nende puhul ei ole sellepärast nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmes. Küll aga tuleb nende 16 Viljandi muinsuskaitseala inventeerimise lõpparuanne: https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 02/Viljandi%20muinsuskaitseala%20inventeerimise%20l%C3%B5pparuanne%2C%202023.pdf 24 ümberehitamisel tagada sobivus ümbritseva keskkonna kultuuriväärtuslike hoonetega ning hoone enda arhitektuurse lahendusega ehk terviklikkus. Viljandi muinsuskaitsealal on tehtud ettepanek määrata A-kaitsekategooriasse 13 hoonet või hooneosa. A-kaitsekategooria hoonete puhul on tegemist peamiselt ühiskondlike hoonetega, kuid ka üksikute korterelamutega, kus on teada, et seal on säilinud väärtuslikud interjöörid. Senise põhimääruse järgi olid kõik muinsuskaitsealal olevad hooned võrreldavad A- kaitsekategooria hoonega, st Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba oli nõutav nii väli- kui ka sisetöödeks. B-kaitsekategooriasse on eelnõuga määratud 300 hoonet või hooneosa – see on valdav osa muinsuskaitseala hoonetest. C-kaitsekategooriasse määratakse 253 hoonet või hooneosa. Valdav osa nendest on mitmesugused väiksed abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms). Hoonete kaitsekategooriaid saab tulevikus muuta kaitsekorra muutmisega. Lisaks A-, B- ja C-kaitsekategooria hoonetele on Viljandi muinsuskaitsealal kultuurimälestiseks tunnistatud 24 ehitist. Mälestistele kehtivad nõuded tulenevad MuKS-ist ja ning mälestisena kaitse alla võtmise kultuuriministri käskkirjast. Nende sisu siinse eelnõuga ei muudeta. Eelnõu punktis 10 sätestatakse, et A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. See lähtub määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ antud A-kaitsekategooria hoone määratlusest. Autentsuse mõiste tuleneb MuKS-i § 43 lg-st 1, mille järgi muinsuskaitsealal töid kavandades ning tehes lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri ajastute väärtuslikke kihistusi, ning tagatakse tegevuse ohutus mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimisele. Seega tuleb A-kaitsekategooria hoone puhul autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda nii hoone eksterjööris kui ka interjööris ning tööd eksterjööris ja interjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Eelnõu punktis 11 sätestatakse, et B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. B- kaitsekategooria hoonetel ei ole teadaolevalt väärtuslikke interjööre või nende osasid ning neil on seetõttu oluline hoida alles meieni säilinud välisilmet ja seda kujundavaid detaile. B- kaitsekategooria hoone puhul tuleb seega autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda hoone eksterjööris. Tööd eksterjööris eeldavad Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, siseruumides tööde tegemiseks Muinsuskaitseameti luba ei ole vaja. Juhul, kui B-kaitsekategooria hoone siseruumides tehakse ehitustöid ja interjööris avastatakse väärtuslikke kihistusi (näiteks vanad tapeedid, lae- või seinamaalingud, ajaloolised põrandad vms), siis tuleb vastavalt MuKS §-le 60 tööd viivitamatult peatada ja sellest Muinsuskaitseametit teavitada. Eesmärk on suunata omanikku interjööris leiduvate kultuuriväärtuslike detailide väärtust mõistma. Muinsuskaitseamet nõustab omanikku, kuidas kõige säästvamal viisil väärtuslikke detaile alles hoida ning saab vajadusel restaureerimist toetada. Põhjendatud juhul on võimalik võtta hoone interjöör MuKS alusel ajutise kaitse alla, 25 et teha kindlaks leitu täpsem kultuuriväärtus või algatada hoone kaitsekategooria muutmine läbi kaitsekorra muutmise. Eelnõu punktis 12 sätestatakse, et C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamine ei ole nõutav. See tähendab, et C-kaitsekategooria hoone on ehitis, mis ei kanna endas muinsuskaitseala olulisi väärtusi ja seetõttu pole selle autentsuse säilitamine muinsuskaitseala kontekstis oluline. C-kaitsekategooria hooned on valdavalt sekundaarsed abihooned või nõukogudeaegsed ja hilisemad hooned, millel puudub oluline muinsuskaitseline väärtus ajaloolise linnaruumi kontekstis. Ehituslike muudatuste kavandamisel on siiski vajalik tagada hoone arhitektuurne kvaliteet ja sobivus ümbritseva keskkonnaga. Kuna hoone ei ole iseseisva väärtusega ega ala tervikut toetav, on võimalik MuKS-ist tulenevaid erimenetlusi mitte nõuda (muinsuskaitse eritingimuste andmine, tööde tegemise loa väljastamine, muinsuskaitselise järelevalve määramine, tööde aruande koostamine jms). C-kaitsekategooria hoonete puhul annab Muinsuskaitseamet üldjuhul oma kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse üksusele ehitusloa või -teatise menetluses. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone välisilme muutmist kavandatakse ilma ehitusloa või -teatiseta (nt katmine supergraafika või uue värvilahendusega), siis tuleb hoone ilme muutmiseks taotleda siiski Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba – ilme muutmine ei ole leevendatud. Seda põhjusel, et C-kaitsekategooria hooned võivad olla linnaruumis väga suure visuaalse mõjuga ning nende välisilme sobimine ajaloolisesse keskkonda on tarvis tagada ka siis, kui tööd ehitusluba või -teatist ei eelda. Eelnõu punktis 13 sätestatakse, et juhul kui muinsuskaitsealal asuva mälestise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse sellist hoonet muinsuskaitsealal edaspidi A-kaitsekategooria hoonena. Seda niikaua kuni kaitsekategooria määramiseni kaitsekorra muutmisel. Samuti reguleeritakse punktiga olukorda kui olemasolev hoone kaitsekorra lisas 3 märgitud ei ole. Sellisel juhul käsitletakse seda hoonet kuni kaitsekategooria määramiseni B- kaitsekategooria hoonena. Selline säte on vajalik, kuna inventeerimise käigus võis inimliku või tehnilise vea tõttu jääda mõni hoone inventeerimistabelisse kandmata. Näiteks võib olla tähelepanuta jäänud mõni abihoone, millel puudub ehitisregistris ETAK-kood. Eelnõu punktis 14 sätestatakse, et kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria hoonena, st sellele kehtivad C-kaitsekategooria hoone nõuded ja menetlusnormid. Kaitsekorra hoonete kaitsekategooriate kaart vananeb paratamatult niipea kui see kehtestatakse, kuna see ei käsitle hooneid, mis ehitatakse pärast kaitsekorra kehtestamist. Selleks, et uued hooned ei jääks õiguslikult määratlemata, on täpsustatud, et kuni järgmise inventeerimise ning kaitsekorra muutmiseni käsitletakse neid C-kaitsekategooria hoonetena. See ei ole hinnang nende arhitektuursele väärtusele või sobivusele linnaruumis. Eelnõu IV osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded Vastavalt MuKS-ile on hooldamine ja remontimine kui järjepidevad tegevused muinsuskaitseala ja selle ehitiste korrashoiuks ja seisundi parandamiseks loakohustusest ja teavituskohustust vabad kõikide muinsuskaitsealal asuvate ehitiste, kaasa arvatud mälestiste, puhul. MuKS-i §-s 7 määratletud tegevuste – konserveerimise, restaureerimise ja ilme muutmise puhul rakenduvad kaitsekorras kehtestatud nõuded. EhS-s on vastavad tegevused, välja arvatud 26 konserveerimine, reguleeritud ehitise ümberehitamisena (§ 4 lg 3). Ehitamisena käsitletakse eelnõus EhS § 4 lg 1 kohaseid tegevusi – ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Oluline on silmas pidada, et siseruumides ehitamisel tuleb kõigi ehitiste puhul tagada hoone konstruktiivne püsivus ja selle ohutus, sh kultuuriväärtuste kaitse (EhS § 8). Näiteks võib see tähendada, et ka B-kaitsekategooria hoone rekonstrueerimisel tuleb säilitada sisetarindeid, mis on otseselt seotud välitarindite säilimisega (võlvlagi keldris, laetalad, mantelkorsten jms). Eelnõus on nõuded hoonetele esitatud kaitsekategooriate kaupa, sealhulgas kultuuriväärtuslikele hoonetele (A- ja B-kaitsekategooria) esitatavad nõuded kattuvad, välja arvatud sisetööde osas. A-kaitsekategooria hoonel tuleb tööde tegemise luba taotleda ka töödeks siseruumides, kuna neis on väärtuslikud interjöörid. B-kaitsekategooria hoonel sisetööd Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei vaja, kuid juhul, kui sisetööde käigus leitakse ajalooline viimistluskiht, siis on sellest teavitamine kohustuslik (MuKS § 60). C- kaitsekategooria hoone puhul ei väljasta Muinsuskaitseamet tööde tegemise luba, vaid annab kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse ehitusloa või –teatise menetluses. Erinevad loakohustused ja leevendused kaitsekategooriate kaupa on kokkuvõtliku tabelina välja toodud seletuskirja lisas 2. Eelnõu punktis 15 sätestatakse A-kaitsekategooria hoonetele kehtivad nõuded interjööride kohta: säilitatakse väärtuslik ruumiplaneering, kultuuriväärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms), interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid (põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor, peegellaed jms). Väärtuslik ruumiplaneering ja kultuuriväärtuslikud sisetarindid hõlmavad säilinud ajalooliseid siseseinu ja vahelagesid, samuti korstnaid, sh mantelkorstnaid. Võimalikud muudatused ruumiplaneeringus ja sisetarindite muutmise võimalused kaalutakse muinsuskaitse eritingimuste koostamisel läbi, säilitamisnõue ei ole üldjuhul absoluutne. Ruumiplaneeringu muutmisel on eelistatud tagasipööratavad lahendused (nt kergvaheseinte lisamine olemasolevaid konstruktsioone muutmata) ning ajaloolise substantsi võimalikult vähene lõhkumine (nt olemasolevate läbiviigukohtade ja avade kasutamine). Väärtuslikeks interjööridetailideks võivad olla siseuksed, siseaknad, piirdeliistud, sisetrepid, ahjud ja muud hoone ehitusajast või hilisematest perioodidest pärinevad väärtuslikud detailid. Väärtuslikud siseviimistluskihid võivad olla nt ajaloolised laud- ja parkettpõrandad, lae-, seina- või põrandamaalingud, ajaloolised tapeedid, stukkdekoor jms. Detailide ja viimistluskihtide säilitamise nõue ei tähenda nende eksponeerimise nõuet. See, mida ja kuidas eksponeerida, sõltub hoone kasutusvõimalustest ning konkreetsed nõuded antakse muinsuskaitse eritingimustega. Eelnõu punktis 16 nimetatakse A- ja B-kaitsekategooria hoonetele kehtivad nõuded nende konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Nõuded kehtivad olemasolevatele hoonemahtudele ja asjakohasel juhul ka kavandatavatele juurdeehitustele. Kaitsekorrast tulenevad nõuded on üldised nõuded, mis kehtivad kõigi A- ja B-kaitsekategooria hoonete suhtes. Nõudeid täpsustatakse iga hoone puhul muinsuskaitse eritingimustega. 27 Punktis 16.1 sätestatakse, et ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja väärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult autentsena ning tagatakse olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus. Piirdetarinditena mõistetakse hoone piirdekonstruktsioone tervikuna koos kandekonstruktsioonidega (st välissein ja sokkel kogu paksuses, katus koos kandekonstruktsiooniga). On juhtumeid, kus ajaloolise hoone autentsus on rikutud ja välisilme algsega võrreldes lihtsustatud või moonutatud. Sellisel juhul ei saa hilisemat viimistlust kultuurivääruslikuks pidada ning selle asendamine sobivama lahendusega on lubatud. Säte ei ole sõnastatud absoluutsena ja muudatusi välistavana. Täiend võimalikult annab kaalumise ruumi hoone mingil määral muutmiseks, nt katusealuse väljaehitamiseks, uukide või katuseakende lisamiseks, kui see ei muuda oluliselt hoone proportsioone. Samuti tuleb tagada kogu hoone kandekonstruktsioonide säilimine, kuna hoone on konstruktiivselt tervik ning oluliste seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine võib kaasa tuua kogu hoone kokkuvarisemise, mis ei võimalda säilitada ka selle välimisi piirdetarindeid ja välisilmet autentsena. St hoone ümberehitamisel, isegi kui see on B-kaitsekategoorias, ei ole lubatud selle seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine ega ümberehitamine viisil, mis seab ohtu kogu hoone säilimise. Punkt 16.2 sätestab, et hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel võetakse aluseks dokumenteeritud ajalooline lahendus ning lähtutakse hoonest kui tervikust. Olukorras, kus on vajalik hooneosa või mõne ehitusdetaili taastamine, saab seda teha, võttes aluseks varasema dokumendi (ehitusprojekt, ajalooline foto jms) ja lähtudes hoonest kui tervikust. Näiteks kui hoonel on olnud veranda, mis ei ole säilinud, siis on võimalik see uuesti rajada ajaloolise eeskujul. Hoonest kui tervikust lähtumine tähendab ka seda, et kui hoone mõned aknad või muud detailid on asendatud, siis peaks üldjuhul maja ilmet ühtlustama, taastades avatäiteid ja detaile säilinud originaalide eeskujul (välja arvatud juhul, kui ka hilisemad aknad vm detailid on väärtuslikud). Dokumentatsiooni puudumisel on võimalik paigaldada ka kaasaaegne hooneosa, mis järgib kultuuriväärtuslikku arhitektuurset ilmet ning ehitusmaterjale. Punktis 16.3 sätestatakse, et kasutatakse hoonele ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata (nt plastlaudis, kivikatust imiteeriv katuseplekk, õhekrohv); hoone ehitusajale mitte iseloomulikke materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena rullmaterjal, eterniit). Näiteks, kui hoonel on algupäraselt olnud valtsplekk-katus, tuleb katusekatte vahetuse korral samuti kasutada käsitsi valtsitud plekki; puitseina parandamisel puitu ja tellisseina parandamisel telliseid. Viimistlusmaterjalina tuleb kasutada end ajas tõestanud ja ajaloolisesse keskkonda sobivaid materjale, sh lubikrohve ning linaõlivärve. Traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate all mõistetakse nt pleki valtsimist, kelluga krohvimist, pintsliga värvimist, takutamist, tappimist jms. Üldjuhul hoone restaureerimise puhul on traditsiooniliste töövõtete kasutamine põhjendatud, uue juurdeehitise puhul mitte. Punktist tuleneb, et muinsuskaitsealal ei kasutata traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale jäljendavaid materjale. Jäljendav on näiteks puitakent jäljendav plastaken, puitvoodrit jäljendav plastikvoodrilaud, õhekrohv, kivikatust jäljendav laineline katuseplekk, valtsplekki jäljendav sileplekk jms. Ajaloolises keskkonnas on ausus materjalide olemuse osas üks eeldusi, mis laseb tajuda paika ajaloolise ja väärtuslikuna. 28 Punktis tuuakse välja ka see, et hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale kasutatakse ainult ajutise konserveeriva lahendusena. Materjalid, mis ei ole hoonele kõige sobivamad, kuid mida võib erandkorras hoone päästmiseks ajutise lahendusena Muinsuskaitseameti nõusolekul kasutada, on näiteks eterniit, rullmaterjal või profiilplekk, kui need asendavad varasemat traditsioonilist valtsplekk- või kivikatust. Samas, osade uuemate hoonete puhul võib eterniit olla algne ja igati eelistatud katusekattematerjal. Materjalide valikul tuleb lähtuda eelkõige konkreetse hoone ajaloolisest (üldjuhul ehitusaegsest, kuid erandjuhul ka rekonstrueerimisaegsest (näiteks Viljandi raekoda)) lahendusest ning kõik materjalid, mida algses lahenduses ei olnud, on hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid, mille kasutamine ei ole soositud. Punktis 16.4 sätestatakse, et hoone välispiirdeid soojustatakse ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid. Üldjuhul on kultuuriväärtuslik ehk A- ja B- kaitsekategooria hoone väärtusliku välisviimistlusega ning selle välispidine (sh sokli) soojustamine on pigem välistatud. Väärtusliku välisviimistluse all on silmas peetud ka krohvimata tellishooneid ning maakividest sokleid. Kultuuriväärtusliku hoone seinte soojustamist väljastpoolt võib kaaluda juhul, kui kogu hoone laudis vajab niikuinii välja vahetamist ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel, aknad, räästas jms) proportsioonid. Kultuuriväärtusliku hoone välisseinte soojustamist väljastpoolt ei saa kaaluda, kui tegu on telliskividest või rikkaliku dekooriga hoonega, kus ajalooline viimistlus ja detailid on osa hoone väärtusest. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse puudumisel võimalik kaaluda ka seinte soojustamist seestpoolt. Punkt 16.5 sätestab, et säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid, jms), välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik nende väga halva seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks ning see tegevus on loa kohustuslik. Kultuuriväärtuslikud avatäited on nii hoone ehitusaegsed kui ka hilisemad, hoone kui tervikuga sobituvad aknad-uksed. Kas tegu on kultuuriväärtusliku hoone ehitusaegsete või hilisemate, hoone kui tervikuga sobivate avatäidetega, selgitatakse välja nõustamise või muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus. Avatäidete täpne seisukord ning korrastamise tehnilised võimalused selguvad sageli alles restaureerimisprotsessi käigus. Restaureerimismetoodika ning hinnangu akende seisukorrale peab andma vastava tegevusala pädevustunnistusega spetsialist. Väliste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks ning nende vahetamine ilma Muinsuskaitseameti loata lubatud ei ole. Punktis 16.6 selgitatakse, et maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust, arhitektuurset ilmet ning kõrghaljastust. Lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist valitakse juurdeehitise ehitus- ja viimistlusmaterjalid (tänapäevase juurdeehitise puhul on õigustatud kaasaegsed, ajaloolise eeskujul kavandatava mahu puhul traditsioonilised materjalid). Hoone olemasoleva katuse- või keldrikorruse kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on üldjuhul iga hoone puhul võimalik. Kuid kui soov on hoonele kavandada peale või külge ehitamist, mis hoone mahtu visuaalselt suurendab, siis see eeldab nii olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse (kvartali ja tänava vastasküljel oleva linnaruumi) hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse analüüsimist. Tihedusena mõistetakse 29 siinjuures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse. Juurdeehitise proportsioonid peavad olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui ka naaberhoonestuse suhtes. Punktis 16.7 sätestatakse, et ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamisel kasutatakse võimalusel olemasolevat korstnat ja läbiviike, uue korstna ehitamisel järgitakse ajaloolist eeskuju; ventilatsioonirestid paigaldatakse hoonega arhitektuurselt sobivalt ning viisil, mis ei muuda oluliselt hoone välisilmet. Võimalusel kasutataks ventilatsiooni tarbeks ära olemasolevad korstnad või muud läbiviigud, et hoonet uute läbiviikudega võimalikult vähe lõhkuda. Ventilatsioonireste on lubatud paigaldada, kuid sealjuures lähtutakse arhitektuursest sobivusest ning hoone välisilmest. Punkt 16.8 sätestab, et elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsioonisüsteemi hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp jms paigaldatakse avalikust ruumist vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega ajalooliselt väärtuslikke detaile; vajadusel seade varjestatakse. Katusepinnast visuaalselt eristuva päikesepaneelina mõistetakse ka kultuuriväärtusliku hoone katusekaldega samas kaldes paigaldatud, kuid paneelina eristuvat seadet. Nende seadmete puhul on oluline, et need paikneksid avalikus ruumis (tänavalt, platsidelt) võimalikult varjatult – võimalusel paigaldatakse need hoone tagaküljele või hoonest eraldi. Lubatud on paigaldada ka katusekattesse integreeritud päikesepaneele, kuid nende värv ja ilme peavad sobituma ümbritseva ajaloolise keskkonnaga. Hoone konstruktsioonide ja viimistluse kahjustamise all on mõeldud näiteks õhksoojuspumba väliseadme kinnitamist seinale, kuna seade tekitab vibratsiooni ja kondensatsioonivett, mis valgub hoone seinale. Selle tõttu on õhksoojuspumba paigaldamisel parem lahendus selle paigutamine hoovi, hoonest eraldi alusele. Seadme varjestamise vajadus otsustatakse igakordselt, lähtudes selle vaadeldavusest avalikust ruumist. Punktis 16.9 sätestatakse, et püsivalt oma asukohale paigaldatud kohtkindel tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei varja väärtuslikke fassaadidetaile ega domineeri linnaruumis. Käesolev nõue tuleneb MuKS § 7 lg 3, mis käsitleb muinsuskaitsealale suunatud tegevusi, sh ilme muutmist. Kuna püsivalt oma asukohale paigaldatud kohtkindlad tegevuskoha tähised, info- või reklaamikandjad mõjutavad muinsuskaitseala ilmet, on oluline kavandada need ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning nii, et nendega ei varjata kultuuriväärtusliku hoone fassaadidetaile ega tekitata linnaruumis domineerivat elementi. Ettevõtte tegevuskoha tähis ja reklaam ei tohi olla esitatud teleri tüüpi ekraanina jm sähviva, automaatselt sisu või kujundust muutva infopinnana, kuna sellised hakkavad ajaloolises keskkonnas domineerima. Punktis 16.10 sätestatakse, et katuseaknad paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning hoonega arhitektuurselt sobivalt; uuke ja vintskappe võib ehitada juhul, kui need on paigutatud hoonega arhitektuurselt sobivalt. Katuseaknad ei ole üldjuhul tänava poole lubatud paigaldada, välja arvatud juhul kui need ei ole tänavalt vaadeldavad, nt kolmekorruseliste ja kõrgemate hoonete puhul, mille puhul ei jää katuseaknad tänavalt vaadeldavaks. Katuseaknaid tohib paigaldada hoovipoole, kuid tuleb arvestada hoone arhitektuuri ning et need ei paikneks katusepinnas tihedalt ega domineerivalt. Katuseakende puhul arvestatakse hoone fassaadi rütmi ja sümmeetriaga ning jälgitakse, et need ei paikneks katusepinnas väga tihedalt ega domineerivalt. Katuseakende kavandamisel 30 eelistatakse nende paigutamist kohtadesse, mis on võimalikult vähe vaadeldavad. Vähese vaadeldavusega kohad on need, mis ei ole avalikust linnaruumist – tänavalt või olulistest vaatekohtadest – nähtavad. Näiteks nii ühe- kui kahekordsete hoonete puhul, mis jäävad otsaviiluga tänava poole, on katus enamasti tänavalt nähtav ja katusemaastik vaadeldav. Eelnõu punktis 17 sätestatakse nõuded tööde tegemisele C-kaitsekategooria hoonetel. Nõuded kehtivad olemasolevatele hoonemahtudele ja kavandatavatele juurdeehitistele. Nõuded kehtivad ka juhul, kui tegu on EhS-i § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C- kaitsekategooria hoone soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega, rakenduvad sellele eelnõu uusehitise põhimõtted ja nõuded, sh detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue (lähtudes MuKS § 50 lg-st 2 ja § 61 lg-test 3 ja 4). Punkt 17.1 sätestab, et lähtutakse hoone terviklikust välisilmest ja sobivusest lähiümbruse hoonestusega. C-kaitsekategooria hoone puhul lähtutakse ehitusaegsest lahendusest või seda lahendust muutes hoonest kui tervikust, aga ka üldisest sobivusest ajaloolisesse keskkonda. Kuna hoone autentsust säilitama ei pea, võib hoonet suuremal määral ümber ehitada, kuid tulemus peab siiski olema terviklik ja muinsuskaitsealale sobiv, sh materjalikasutuselt. Punktis 17.2 tuuakse välja, et kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid ajastukohaseid ehitus- ja viimistlusmaterjale. Ka C-kaitsekategooria hoonete puhul on oluline nende sobitumine muinsuskaitseala üldise tervikuga. Lihtsaim viis selle tagamiseks on kasutada ajaloolisele keskkonnale omaseid, järelikult ka sinna sobivaid materjale. C-kaitsekategooria hoone puhul on võimalused A- ja B-kaitsekategooria hoonetest laiemad. Näiteks tüüpilise silikaattellistest nõukogudeaegse korterelamu puhul võib rekonstrueerimisel kas säilitada algse välisilme ja materjalikasutuse (tellisfassaadid) või anda hoonele tervikliku uue välisilme (nt plekk-katus, krohvitud fassaadid). Õhekrohv, mida A- või B-kaitsekategooria hoonete traditsioonilise lubikrohviga kujundatud fassaadidel ei kasutata, on C-kaitsekategooria hoonete puhul võimalik lahendus. Tüüpilise silikaattellis-fassaadiga korterelamu puhul ei eeldata, et selle soojustamisel peaks taastama soojustuse peal algse eeskujul silikaatvoodri või ajalooliste hoonete eeskujul lubikrohvi. C-kaitsekategooriasse kuulub palju väga erineva vanuse, materjalikasutuse ja ruumimõjuga ehitisi. Konkreetsele hoonele sobivale lahendusele seab tingimused Muinsuskaitseamet ehitusloa või -teatise aluseks oleva projekti menetlemise käigus. Punktis 17.3 sõnastatakse, et hoone välispidisel soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid ja vajaduse korral iseloomulikud detailid. C-kaitsekategooria hoone puhul on selle väline soojustamine üldjuhul lubatud, kuid säilitatakse akende ja räästa proportsiooni suhe seinapinda ja nende olemasolul ka iseloomulikud fassaadidetailid. See tähendab, et soojustamisel tuleb pikendada räästast, tõsta aknad seina suhtes sellisele kaugusele, nagu need on olnud jne. C-kategooria hoonetelgi võib olla fassaadidel iseloomulikke detaile, mida soojustuse peale tõsta või markeerida (nt mõni bareljeef, supergraafika). Punktis 17.4 sätestatakse, et maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ning arhitektuurset ilmet. Lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist valitakse juurdeehitise ehitus- ja viimistlusmaterjalid (tänapäevase juurdeehitise puhul on õigustatud kaasaegsed, ajaloolise eeskujul kavandatava mahu puhul traditsioonilised materjalid). Hoone olemasoleva katuse- või keldrikorruse kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on võimalik. Kui soovitakse hoonele kavandada 31 peale või külge ehitamist, mis hoone mahtu visuaalselt suurendab, siis see eeldab nii olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse (kvartali ja tänava vastasküljel oleva linnaruumi) hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse analüüsimist. Tihedusena mõistetakse siinjuures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse. Juurdeehitise proportsioonid peavad olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui ka naaberhoonestuse suhtes. Punktides 17.5–17.6 seatakse nõuded elektri- või muu seadme osas ning püsivalt oma asukohale paigaldatud kohtkindel tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja osas, mis on samad kui A- ja B-kaitsekategooria hoonete puhul. Need nõuded kehtivad kõigi muinsuskaitseala ehitiste kohta ühtemoodi, sest need mõjutavad linnapilti kui tervikut. Eelnõu punktiga 18 sätestatakse, et muinsuskaitseala on jagatud kolmeks piirkonnaks. Linnakindlustustega piiratud keskaegne linn koos ordulinnuse varemete ja vallikraavidega moodustab muinsuskaitseala piirkonna 1. Uuslinna ala koos mõisapargi ja järve äärse alaga moodustab piirkonna 2. Ordulinnuse varemetest lõunasse jääv Huntaugu mäe ja Valuoja ala koos Viljandi järve äärse ajaloolise haljasalaga moodustab piirkonna 3. Muinsuskaitseala piirkonnad on näidatud kaitsekorra lisas 2. Erinevalt Viljandi vanalinna põhimäärusest on muinsuskaitseala jagatud erinevateks piirkondadeks seetõttu, et erinevates muinsuskaitseala osades on kaitse eesmärgid pisut erinevad ning seeläbi oleks võimalik kehtestada vastavalt piirkonna eripärale ka sobivad nõuded. Nõuete erinevus puudutab uute ehitiste püstitamist ja tänavaruumi. Eelnõu punktiga 19 antakse nõuded muinsuskaitseala piirkonnas 1 kehtivad uute ehitiste püstitamisele ja tänavaruumile. Piirkonna 1 moodustab linnakindlustustega piiratud keskaegne linn koos ordulinnuse varemete ja vallikraavidega. Täpsemad nõuded uute ehitiste püstitamisele antakse kinnistu detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustega. Kaitsekorrast tulenevad üldnõuded detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste, samuti uushoonestuse muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks, arvestades linna üldplaneeringu ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. MuKS § 52 lg 1 seab loakohustuse iga muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Ehitiste all mõeldakse vastavalt ehitusseadustikule nii hooneid kui rajatisi (tänavad, platsid, pargid, piirdeaiad, pingid, kaevud, tänavalaternad jms). Muinsuskaitseala eesmärk on mitte ainult hoonete, vaid kogu linnaruumi kui terviku väärtuste säilitamine ja esiletoomine. Nõuete eesmärgiks on tagada lisanduste sobivus ajaloolises keskkonnas ning ajaloolise linnaruumi ja kultuurivääruslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine. Punktis 19.1 sõnastatakse, et A- ja B-kaitsekategooria hoonetega hoonestatud kinnistutel uusi hooneid üldjuhul ei püstitata. Arvestades piirkonna 1 eripära, kus tegemist on keskaegse linnatuumikuga, kus kinnistud on üldjuhul tihedalt hoonestatud ning sagedasti ajaloolise hoonestusega, siis uusi ehitisi sinna, kus juba paiknevad A- ja B-kaitsekategooria hooned, üldjuhul ei püstitata. Sõnastus võimaldab põhjendatud juhtudel teha erandeid. Lubatud on uute ehitiste püstitamine tühjadele kruntidele ning kinnistutele, kus paiknevad C-kaitsekategooria ehitised. Punktis 19.2 sätestatakse, et linnamüüri ümbritseva vallikraavi alal on uute ehitiste püstitamine lubatud vaid ajaloolise hoonestusmahu ulatuses ja/või aladel, kus on kehtiv detailplaneering. Ala on tähistatud korralduse lisas 2. Lubatud on uute ehitiste püstitamine 32 olemasoleva hoone hävimisel või ajaloolise hoone asukohta, kuid seda maksimaalselt ajaloolise hoone mahu ulatuses, et ei püstitataks mahult märkimisväärselt suuremaid uusi ehitisi, kui asukohas on varasemalt olnud. Juhul, kui linnamüüri ümbritseva vallikraavi alal on kehtestatud detailplaneering, millega on lubatud uue ehitise püstitamine asukohta, kus ei ole ajaloolist hoonestus olnud, siis edaspidi selles asukohas uut ehitist püstitada lubavat detailplaneeringut kehtestada ei ole võimalik. Punkt 19.3 sätestab, et ajalooline turuplats (Laidoneri plats) säilitatakse väljakuna; lubatud on väljaku sillutamine. Laidoneri plats, mis on ajalooliselt olnud turuplats, säilitatakse ka edaspidi hoonestamata alana. Lubatud on platsi sillutamine munakividega, millele lisaks võib käiguteedel kasutada graniitplaate. Punkt 19.4 sätestab, et uue hoone püstitamisel ja juurdeehituse ehitamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud ehitusjoonest, hoonestusstruktuurist, tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest, värvilahendusest, katusemaastikust ja haljastusest; mitut krunti hõlmava uue ehitise kavandamisel liigendatakse see mahuliselt ja arhitektuurselt. Lähiümbrusena on mõistetav kvartal, kus hoonestatav krunt asub, ning krundist üle tänava asuv hoonestus, kuna terviklik linnaruum kujuneb eelkõige tänavaruumi harmoonilises käsitlemises. Lähtumine lähiümbruse hoonestusstruktuurist tähendab muuhulgas ka lähtumist mahtude erinevusest kinnistute tänavaäärsetes osades ja hoovis. Juhul kui hoovis asuva C- kaitsekategooria asemele soovitakse rajada uus hoone, siis tuleb lähtuda kvartali hoovihoonete paigutusest, mahtudest ja kõrgusest, mitte tänavaäärsete, kinnistu põhihoonete mahtudest. Uue ehitise püstitamisel lähtutakse selle mahtude üle otsustamisel eelkõige A- ja B- kaitsekategooria hoonete mahtudest, mis iseloomustavad muinsuskaitseala kõige rohkem ning hoiavad selle ajaloolist ilmet. Kui hoonestatava krundi lähiümbruses on II maailmasõja järgseid, palju suurema mastaabiga hooneid, siis neid lähtekohana ei kasutata, kuna need ei ole muinsuskaitseala kui terviku suhtes iseloomulikud. Uute hoonete ja suuremahuliste juurdeehitiste mahud kaalutakse igakordselt läbi muinsuskaitse eritingimuste raames. Lähiümbruse hoonestuse liigendustest lähtumine tähendab, et üldjuhul tuleb arvestada olemasoleva sokli- ja räästajoonega ning hoonete avade ja trepikodade traditsioonilise paiknemisega piirkonnas. Värvilahenduse valimisel tuleb samuti keskkonnaga arvestada, vältida teravaid kontraste ümbritsevaga (nt erelilla uus ehitis). Katusemaastikust lähtumine tähendab seda, et uue hoone katusekuju sobitatakse piirkonna ajalooliste hoonete katusemaastikust: piirkonnas 1 üldjuhul viilkatustest. Punktis 19.5 sõnastatakse nõue, et uue ehitise ja juurdeehitise välisviimistluses kasutatakse muinsuskaitsealale sobivaid materjale, näiteks krohvi, looduskivi, tellist, katusekivi, betooni, puitlaudist, valtsplekki jms; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata. Välisviimistluse materjalikasutust reguleeritakse muinsuskaitsealal kui tervikul ühtemoodi: kehtides nii kultuuriväärtuslike hoonete, C-kaitsekategooria hoonete kui uute ehitiste puhul, saab muinsuskaitseala terviklikkust säilitada läbi valdavalt traditsioonilise materjalikasutuse. See ei tähenda, et uusi ehitisi peaks ehitama ainult puidust ja punasest tellisest, aga piirkonnas levinud ajalooliste materjalide või nende tänapäevaste analoogide loominguline kasutamine aitab uusi hooneid paremini keskkonda integreerida. Punktis 19.6 sätestatakse, et alla 20 ruutmeetrise ehitisealuse pindala ja alla 5 meetri kõrgusega ehitis (edaspidi väikeehitis), mis on ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline (prügimaja, elektrialajaam, avalik tualett jms), paigutatakse eelistatult asukohta, kus see on avalikus ruumis 33 vähe nähtav ning ei kahjusta olemasoleva hoone konstruktsioone ja viimistlust. Sellised ehitised tuleks üldjuhul paigutada hoone hoovi nii, et need ei ole tänavalt nähtavad. Juhul kui see ei ole võimalik, siis kujundatakse väikeehitis selliselt, et see ei domineeriks olemasoleva hoone suhtes või oleks varjestatud (näiteks puidust restiga kaetud). Nõue mitte kahjustada hoone konstruktsioone ja viimistlust tähendab näiteks seda, et autovarjualune vms väikeehitis ei tohiks paikneda ajaloolise hoone küljes selliselt, et see tekitab oma kinnitustega füüsilisi kahjustusi seintele või nt kogub oma katusele vihmavett ajaloolise hoone seina vastas, tekitades ohu, et niiskus satub konstruktsioonidesse. Punktis 19.7 sätestatakse, et väikeehitise, sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata siinse punkti alapunktis 4 seatud nõudeid; sellised ehitised paigutatakse ajaloolisesse linnaruumi sobivalt ning viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse. Need on ehitised, mille puhul ei ole ehitusseadustiku kohaselt vajalik kohalikku omavalitsust ehitamisest teavitada ega ehitusluba taotleda. Siinkohal ei ole silmas peetud linnaruumi kujundamise elemente, nagu teetõkked või lillepotid. Muinsuskaitsealal tuleb ka selliste väikeehitiste püstitamiseks taotleda Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellised ehitised on näiteks kioskid, avalikud tualetid, kuurid jm, mille osas kõrgendatud nõuded arhitektuursele ilmele ei ole üldjuhul vajalikud ning ajaloolise hoonestusstruktuuri järgimine ei ole ka alati võimalik. Väikeehitiste puhul on oluline kavandada need ajaloolisesse linnatuumikusse sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse. Tänavate läbitavuse all on silmas peetud seda, et väikeehitis ja sealhulgas teisaldatav ja ajutine ehitis ei takistaks jalakäijate, erivajadustega inimeste ja kergliiklejate läbipääsu. Tänavate läbitavus võib olla lühiajaliselt piiratud avalikus ruumis sündmuste korraldamise ajaks, aga mitte alaliselt. Punktis 19.8 sätestatakse, et kinnistu piiride muutmisel järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) või ajaloolist kinnistustruktuuri ning määratakse krundile lihtsate ja selgete piiridega kuju, mis võimaldab kinnistu hooneid hooldada ja teenindada. Kinnistute piire on lubatud muuta ning eelistatud on ajalooliste kinnistupiiride taastamine. Muinsuskaitseala kinnistute kujunemist ajas on analüüsitud alusuuringus „Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs“. Oluline on muudatuste tegemisel see, et kinnistule oleks tagatud juurdepääs seal paiknevate kultuuriväärtuslike hoonete hooldamiseks ja teenindamiseks. Kinnistupiiride muutmisel on oluline järgida ajaloolist struktuuri, vältida ajaloolises keskkonnas ebaloomulikult väikeste või suurte kruntide tekkimist, samuti kitsaid kiile ning kinnistute moodustamist, millel puudub väljapääs avalikule tänavale. Kuigi kinnistupiir ei ole linnaruumis nähtav, hakkab see otseselt mõjutama alale ehitamist ja seda, kuhu paigutatakse piirdeaiad, hooned ja haljastus. Punkt 19.9 sätestab, et ajaloolised piirdeaiad, -postid, väravad jms säilitatakse, vajaduse korral taastatakse. Ajaloolised võivad olla nii hoone ehitusaegsed, varasemad kui ka hilisemad piirdeaiad, -müürid, -postid ja väravad, sest muinsuskaitsealal väärtustatakse erinevaid ajaloolisi kihistusi. Juhul, kui seisukorrast tingitult pole võimalik ajaloolisi piirdeid säilitada või on osa piiretest hävinud, on võimalik need ajalooliste eeskujul taastada. Punkt 19.10 sätestab, et uued piirdeaiad, -postid, väravad jms lahendatakse lähiümbruses väljakujunenud tava järgi (materjal, kõrgus, paiknemine jms) ning lisaks arvestatakse sobivust krundi hoonestuse arhitektuuriga. Juhul, kui on vajalik rajada uued piirdeaiad, -postid ja väravad, siis tuleb need kavandada lähiümbruses tavaks kujunenud eeskujudel, võttes arvesse traditsioonilisi materjale, kõrgust, paiknemist tänavaruumis jms. Piirdeaed peab sobituma ka krundil oleva või sinna rajatava hoonega. 34 Punkt 19.11 sätestab, et ajalooline munakivisillutis jm ajalooline katend nii tänaval kui ka hoovides säilitatakse või taaskasutatakse. Piirkonnas 1 on säilinud ajaloolist munakivisillutist ja muud ajaloolist katendit, mis säilitatakse nii tänaval kui ka hoovialal või ala rekonstrueerimisel taaskasutatakse samas asukohas. Juhul, kui ajaloolist katendit ei ole võimalik säilitada samas asukohas, siis võib selle osi taaskasutada ka mujal. Ajaloolised katendid on sageli hilisemate sillutiskihtide, asfaltkatte või pinnase all peidus. Juhul, kui tänavatel või hoovides olemasolevate katendite või pinnase eemaldamisel avastatakse ajaloolised sillutiskivid või katendid, tuleb need säilitada ja võtta uuesti kasutusele kas olemasolevas asukohas või erandjuhul ka mujal samal kinnistul või tänavaruumis, rekonstrueerimisprojektiga hõlmatud ala piires. Seega tuleb projektide puhul, kus on teada, et tänava, väljaku või hoovi pinna all võib olla ajaloolisi katendeid, seda võimalusel eelnevalt uurida ja välja selgitada, kas ajaloolisi katendeid leidub. Samuti tuleb sellistes projektides ette näha kohad, kus (taas)kasutatakse ajaloolisi katendeid nii, et need moodustaksid projektlahendusse sobiva osa. Punkt 19.12 sätestab, et uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest, näiteks sõiduteel kasutatakse muna- või graniitkive ja graniitplaate, kõnniteel sillutisplaate või -kive, sisehoovides graniitsõelmeid või munakive; asfaltkatet ei rajata. Uute katendite rajamisel lähtutakse ajaloolisest lahendusest (arhiivi- või bibliograafiamaterjalidest saadud teabe põhjal), näiteks sõiduteel kasutatakse muna- või graniitkive ja graniitplaate, sillutisplaate või -kive, sisehoovides graniitsõelmeid või munakive. Asfaltkatet piirkonnas 1 ei rajata. Punkt 19.13 sätestab, et tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, võimaluse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee imbumist keldrisse ja sademevee juhtimist krundile. Tänava rekonstrueerimise projekteerimisel analüüsitakse, kas külgnevate hoonete soklite kõrguse või pinnasekallete tõttu on vajalik ja võimalik tänavapinda allapoole viia ning võimalusel see ka tänava rekonstrueerimisprojektis kavandatakse. Punktis 19.14 sätestatakse, et tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust, ajaloolist sillutist ega kõrghaljastust. Libedusetõrjeks soola jm keemiliste ühendite kasutamine, samuti lume lükkamine vastu ehitisi kahjustab hoonete sokleid ning lühendab puude eluiga. Lubatud on kasutada nt sõelmeid, millel puudub kahjulik mõju hoonete soklitele, sillutisele ja kõrghaljastusele. Punkt 19.15 sätestab, et uute linnaruumi kujundavate elementide rajamisel võetakse võimalusel aluseks Viljandi ajaloolised näited; uued linnaruumi kujundavad elemendid ja liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat ajaloolist keskkonda arvestavalt ning viisil, mis ei varja ega kahjusta kultuuriväärtuslikke ehitisi ega arheoloogilist kultuurkihti. Piirkonnas 1 lähtutakse võimaluse korral uute linnakujunduslike elementide rajamisel Viljandi vanalinnas ajalooliselt eksisteerinud näidetest, juhul kui selliseid on olnud. Näiteks nagu kuulutuste tulbad, pingid vms. Muude uute linnakujunduse elementide (linnamööbel, päikesevarjud, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamkandjad, parkimisautomaadid, skulptuurid jms) ja liikluskorraldusvahendite lahendused võivad olla ka tänapäevase disainiga. Oluline on, et uued linnakujunduse elemendid ei varjaks ega kahjustaks kultuuriväärtuslikke hooneid ega arheoloogilist kultuurkihti. 35 Punkt 19.16 sätestab, et avalikus ruumis uusi maapealseid parklaid üldjuhul ei rajata, välja arvatud õuemaale. Autoliikluse vähendamine piirkonnas 1 aitab hoida ajaloolist linnakeskkonda ning säilitada kultuuriväärtuslikke hooneid, mistõttu uusi maapealseid parklaid sinna üldjuhul ei rajata. Avalikus ruumis uute maapealsete parklate mitte-rajamine soodustab ajaloolise keskkonna ja linnatuumiku olustiku hoidmist. Samuti vähendab see turistide ja vanalinnas mitte elavate inimeste autoga vanalinna sisenemist, millest tulenevalt autoliiklus linnasüdames väheneb ja sellega kaasnevad muinsuskaitsealale hüved, nagu kultuuriväärtuslike hoonete ja ajalooliste katendite parem tehniline seisukord ja kõrghaljastuse parem tervis. Samas jätab sõnastus „üldjuhul“ teatava paindlikkuse, mis võimaldab rajada avalikus ruumis näiteks invaparkimiskohti ning vastavalt vajadusele kaaluda väiksemate parklate või parkimiskohtade rajamist õuemaale (hoovidesse ja eramajade õuele). Eelnõu punktis 20 antakse nõuded muinsuskaitseala piirkonnas 2 kehtivad uute ehitiste püstitamisele ja tänavaruumile. Piirkonna 2 moodustab uuslinna ala koos mõisapargi ja järve äärse haljasstruktuuriga. Täpsemad nõuded uute ehitiste püstitamisele antakse kinnistu detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustega. Kaitsekorrast tulenevad üldnõuded detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste, samuti uushoonestuse muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks, arvestades linna üldplaneeringu ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega. MuKS § 52 lg 1 seab loakohustuse iga muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Ehitiste all mõeldakse vastavalt ehitusseadustikule nii hooneid kui rajatisi (tänavad, platsid, pargid, piirdeaiad, pingid, kaevud, tänavalaternad jms). Muinsuskaitseala eesmärk on mitte ainult hoonete, vaid kogu linnaruumi kui terviku väärtuste säilitamine ja esiletoomine. Nõuete eesmärgiks on tagada lisanduste sobivus ajaloolises keskkonnas ning ajaloolise linnaruumi ja kultuurivääruslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine. Punkti 20.1 selgitus ühtib punkti 19.4 selgitusega. Punkti 20.2 selgitus ühtib punkti 19.5 selgitusega. Punkti 20.3 selgitus ühtib punkti 19.6 selgitusega. Punkti 20.4 selgitus ühtib punkti 19.7 selgitusega. Punkti 20.5 selgitus ühtib punkti 19.8 selgitusega. Punkti 20.6 selgitus ühtib punkti 19.9 selgitusega. Punkti 20.7 selgitus ühtib punkti 19.10 selgitusega. Punkt 20.8 sätestab, et ajalooline munakivisillutis ja muu ajalooline katend säilitatakse uue katendi all või taaskasutatakse. Piirkonnas 2 leiduv ajalooline munakivisillutis või muu ajalooline katend säilitatakse vajadusel uue katendi all. Näiteks ajalooline munakivisillutis asfaltkatte all. Ajaloolist katendit võib taaskasutada ka mujal. Uue tänavakatendi kavandamisele nõudeid ei esitata. Punkti 20.9 selgitus ühtib punkti 19.13 selgitusega. Punkti 20.10 selgitus ühtib punkti 19.14 selgitusega. Punkt 20.11 sätestab, et uute linnaruumi kujundavate elementide rajamisel võetakse võimalusel aluseks Viljandi ajaloolised näited; uued linnaruumi kujundavad elemendid ja 36 liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat ajaloolist keskkonda arvestavalt ja viisil, mis ei varja ega kahjusta kultuuriväärtuslikke ehitisi ega arheoloogilist kultuurkihti. Piirkonnas 2 lähtutakse võimaluse korral uute linnakujunduslike elementide rajamisel Viljandi linnas ajalooliselt eksisteerinud näidetest, juhul kui selliseid on olnud. Näiteks kuulutuste tulbad, pingid vms. Muude uute linnakujunduse elementide (linnamööbel, päikesevarjud, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamkandjad, liikluskorraldusvahendid, parkimisautomaadid, skulptuurid jms) lahendused võivad olla ka tänapäevase disainiga. Oluline on, et uued linnakujunduse elemendid ei varjaks ega kahjustaks kultuuriväärtuslikke hooneid ega arheoloogilist kultuurkihti. Eelnõu punktis 21 antakse nõuded muinsuskaitseala piirkonnas 3. Piirkonna 3 moodustab ordulinnuse varemetest lõunasse jääv Valuoja ja Huntaugu mäe ala koos Viljandi järve äärse ajaloolise haljasalaga. Punkt 21.1 sätestab, et piirkond säilitatakse avatud maastikuna, kuhu on lubatud rajada sobiva suuruse ja kujundusega ehitisi ning rajatisi (taristuobjektid, spordi- ja puhkerajatised, parklad, teenindushooned jms). Piirkond 3 on valdavalt hoonestamata ala, kus üheks väärtuseks on osaliselt reljeefne ja osaliselt tasane avatud maastik. Oluline on nende väärtuste säilitamine ja kaitse, mistõttu peaks piirkond 3 säilima avatud maastikuna. Erinevaid spordi- ja puhkealana toimimiseks vajalikke sobiva suuruse ja kujundusega rajatisi ja ehitisi on lubatud piirkonda 3 rajada. Selle piirkonna üksikutele hoonetele kehtivad nõuded vastavalt hoonete kaitsekategooriatele. Punkt 21.2 sätestab, et piirkonnas kehtivad arheoloogilise kultuurkihiga ala nõuded arheoloogiapärandi kaitseks (korralduse punktid 24.1-24.3). Piirkond 3 on lisaks maastikule oluliseks väärtuseks maapinna all peituv arheoloogiline kultuurkiht, mis omab teaduslikku ja ajaloolist väärtust. Seetõttu kehtivad piirkonnas arheoloogiaalale kehtestatud nõuded. Eelnõu punktis 22 antakse nõuded muinsuskaitseala ajaloolistele haljasaladele ja kõrghaljastusele. Muinsuskaitsealal on määratud kolm ajaloolist parki ja üks ajalooline haljasala, mis säilitatakse haljasaladena. MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal. Punkt 22.1 sätestab, et ajalooliste avalike haljasalade (Lossipark, Sõbrapark ja mõisapark koos Tasuja puiestee alleega ning Viljandi järve äärne poollooduslik luht) ajalooline struktuur, planeering, vaated, väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid säilitatakse; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, võttes taastamise korral aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra ja arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms); ajaloolised haljasalad on märgitud korralduse lisas 4. Ajaloolised pargid ja haljakud on oluline osa Viljandi linna miljööst ja väärtusest elu- ning puhke- keskkonnana, seetõttu säilitamise eesmärgil neid ei hoonestata. Samas võib pargi puhkealana toimimiseks vajalikke rajatisi (pingid vms) Muinsuskaitseameti nõusolekul rajada. Sealjuures on oluline säilitada või vajadusel taastada ajalooliste parkide ajalooline struktuur. Ajalooline haljasala Viljandi järve ääres on oluline osa Viljandi linna miljööst ja väärtusest puhke-keskkonnana, seetõttu on võimalik seal varasemalt asunud hoonemahtude taastamine ning muudatused, mis lähtuvad muutunud linnaruumist, ehk eelkõige järve äärsest spordikompleksist. Muinsuskaitseameti nõusolekul võib haljasalale rajada puhke- ja 37 treeningalana toimimiseks vajalikke rajatisi (teerajad, pingid, viidad, madal seikluspark vms) ja võib kaaluda ka üksikute hoonete ehitamist. Oluline on ka järve äärse haljasala poolloodusliku ilme säilitamine ning vaadete säilitamine ordulinnuse varemetele ja järvele. Järveäärne ajalooline haljasala on juba keskajast olnud kasutusel heina- ja karjamaana, millest annavad tunnistust hilisemast ajast säilinud fotod. Eesti Vabariigi algusaegadel täitis see ala puhkeala funktsiooni, samuti on nõukogudeaegsetel kaartidel konkreetset piirkonda nimetatud pargialaks. Seetõttu on tegemist järjepideva haljasalaga, mille aktiivsemasse avalikku kasutusse võtmist võiks soodustada liikumisvõimaluste loomine nt loodusradade, laudteede ja puhkekohtade näol. Samuti on sinna võimalik kavandada funktsioone, mis eeldavad erinevate rajatiste või üksikute hoonete püstitamist. Muudatuste kavandamisel on oluline lähtuda kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja arvestada olemasoleva keskkonnaga. Ajaloolised pargid ja haljasalad on märgitud kaitsekorra lisas 4. Punkt 22.2 sätestab, et uue kõrghaljastuse rajamisel kasutatakse konkreetsele tänavale või haljasalale iseloomulikku kõrghaljastusviisi ja ajastuomaseid taimeliike. Eesmärk on säilitada Viljandi muinsuskaitsealal ajalooliselt väljakujunenud kõrghalastusviis ja miljöö, mida muudaks oluliselt avalikes ja linnaruumis vaadeldavates kohtades mitte-ajastuomaste liikide istutamine (näiteks elupuud). Viljandi linna eeskirjad, korrad ja määrused sätestavad üksnes raieloa ja hoolduslõikuse loa andmise korra, mistõttu ei ole Viljandi linnal võimalik samaväärselt kaitsta muinsuskaitseala ajalooliselt kujunenud ümbrust. Uue kõrghaljastuse rajamisel lähtutakse linnaruumist kui tervikust ning võimalusel võetakse aluseks dokumenteeritud ajalooline kujundus (algne projekt, linnakaart, fotod jms) ja ajas toimunud muutused, sealhulgas haljasala rajamisajast hiljem rajatud, kuid orgaaniliselt haljasala väärtuslikuks osaks muutunud haljastus koos arhitektuursete väikevormidega. Punkt 22.3 sätestab, et kaevetöödega ei kahjustata väärtuslikku kõrghaljastust, sealhulgas puude juurestikke. Enamlevinud kaevetööd, millega võidakse kahjustada puid ja nende juurestikke, on tänavate rekonstrueerimine ja trasside uuendamine. Eelnõu punktis 23 selgitatakse, millest arheoloogilise kultuurkihiga ala koosneb. Arheoloogilise kultuurkihiga ala moodustavad vanalinn koos ordulinnuse varemete ja vallikraavidega ja keskaegsed linnakindlustused, Katariina kabeli vahetu ümbrus ning vanalinnaga vahetult külgnev uuslinna ala, endine Viljandi mõisasüda ja Huntaugu piirkond koos Viljandi järve äärse alaga. Arheoloogilise kultuurkihiga ala on märgitud kaitsekorra lisas 5. Seejuures on keskaegsete linnakindlustustega piiratud maa-alal, ordulinnuse ja Katariina kabeli piirkonnas üldjoontes säilinud mitmekihiline arheoloogiline kultuurkiht, mis sisaldab eri ajastute ehitiste jäänuseid ja matmispaiku. Seetõttu peab sellel alal kaevetööde planeerimisel arvestama suurema võimalusega, et seoses tööde tegemisega on vaja korraldada mahukad arheoloogilised uuringud (seletuskirja Lisa 3). Eelnõu punktis 24 sätestatakse nõuded arheoloogiapärandi kaitseks. Punkt 24.1 sätestab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal enne detailplaneeringu kehtestamist või projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist või ehitusteatise menetluse käigus, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse vajaduse korral välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja - detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Juhul kui plaanitavad tööd võivad 38 ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni; Minimaalse sekkumise põhimõttest lähtumiseks tuleb arheoloogilise kultuurkihi elemendid planeeritaval alal välja selgitada võimalikult vara, st juba ehitusõigust määrates, et neid saaks projektis arvesse võtta. Enne ruumiotsuse tegemist (detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimistingimuste andmine) tuleb koguda piisavalt teavet arheoloogiapärandi kohta: tuleb arhiivi- ja bibliograafiauuringu abil analüüsida keskaegset ning varauusaegset ja uusaegset linnaruumi, vajadusel teha arheoloogiline eeluuring, et projekti koostamisel oleks võimalik maksimaalselt arvesse võtta väärtuslikke ehituskonstruktsioone ja -detaile, ja muid arheoloogilise kultuurkihi elemente, sealhulgas matmispaiku. Eelnõu selle punktiga on hõlmatud uus- ja juurdeehitiste kavandamine praegu hoonestamata alale, olemasoleva hoone asemele uue hoone püstitamine, samuti parklate jms tugevdatud aluspinnaga rajatiste ja tehnovõrkude kavandamine. Tehnovõrkude jm taristu puhul on oluline leida neile trassid, kus kultuurkiht on juba läbi kaevatud, ajaloolistes müürides on juba augud või on võimalik minna müüri või kultuurkihi alt. Vältida tuleb tehnovõrkude koridoride kavandamist piki ajaloolisi müüre või diagonaalis läbi nende, sest nii kahjustatakse arheoloogiapärandit suuremas mahus kui minimaalne sekkumine lubaks. Ruumiotsuse tegemisel eelnevaga arvestamine annab võimaluse asjaolusid arvesse võtta, vajadusel olemasolevat teavet täiendada ning jõuda tulemusele, mis sekkub arheoloogiapärandisse vähimal võimalikul viisil ja säilitab seda maksimaalselt. Juhul kui ehitustöid kavandatakse keskajal linnakindlustustega piiratud alal, ordulinnuse ja vallkraavide alal ning Katariina kabeli vahetus ümbruses ja need tööd ohustavad sügavamal paiknevat arheoloogiapärandit, tuleb kaevetöödel, sh post- ja vaivundamentidele ehitatava hoone puhul, arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia terviklikult kuni inimtegevusest puutumata loodusliku pinnaseni välja selgitada. Välja selgitamine tähendab näiteks arhiivi-, bibliograafia- ja/või arheoloogilisi uuringuid. Arvestades ehitatava uushoonestuse kapitaalsust ja eluiga ja nende mõju sügavamatele pinnasekihtidele, on vajalik kavandataval hoonestuse alal läbi viia terviklik kultuurkihi uurimine, et sellest koguda võimalikult palju teaduslikku teavet kihtide stratigraafilise ladestumise kohta. Seeläbi on võimalik tööde varastes etappides arvestada ajalooliste struktuuridega, vajadusel neid säilitada ja paremini planeerida tööde edasisi etappe. Näiteks vaivundamentide kavandamisel on arheoloogilist kihti kõige rohkem kahjustav, kui piirdutakse ainult vaiade ala läbiuurimisega, sest see on kultuurkihi sügavust arvestades tehniliselt keeruline ning selline kaevamisviis raskendab kultuurkihi stratigraafiast aru saamist ja tõlgendamist: lõpuks on kultuurkiht lõhutud, saadud info puudulik ega säili ka võimalust tulevikus ulatuslikumal arheoloogilisel uurimisel saada kätte seda infot, mis vaiamisel hävis. Kompromissina on suuremate hoonete puhul võimalik teha otsus, et vaialiinid uuritakse tranšeedena läbi ja liinide-vahelised alad jäävad kaevamata ja säilitatakse uushoone all. Uuringuga välja selgitatud väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid tuleb säilitada maksimaalses ulatuses ja nendega tuleb vundamendi projekteerimisel arvestada. Kavandatavad ehitustööd ja nende jaoks läbi viidud uuringud peavad tagama arheoloogiapärandi uurimise ja eksponeerimise võimalikkuse ka tulevikus. Punkt 24.2 sätestab, et väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse. Väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja detailid on peamiselt keskaegse ja varauusaegse 39 hoonestuse tarindite jäänused. Muuhulgas tuleb säilitada ordulinnuse ja linnakindlustuste maapealsed ja maa-alused osad, sh kivikonstruktsioonid ja ordulinnust ümbritsevad vallikraavid koos nende reljeefiga. Maa-aluste konstruktsioonide markeerimisel on oluline teha seda viisil, mis ei kahjusta originaali. Maa peale ehituskonstruktsiooni markeerimisest tuleb loobuda, kui seda plaanitakse näiteks massiivse müüritisena, mis seab ohtu maa sees säilinud konstruktsiooni edasise säilimise. Sel juhul tuleb eelistada originaalkonstruktsiooni säilitamist ilma markeerimiseta või leida markeerimiseks kergemad lahendused, mis ei sea ohtu originaali säilimist. V osa. Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded. Eelnõu punktis 25 on sätestatud, et muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb kahest osast. Kaitsevöönd (osa 1 ja osa 2) on kantud kaardile eelnõu lisas 1. Uue hoonestuse võimalik kõrgus kaitsevööndis (nii osa 1 kui 2) määratakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste analüüsi tulemusena või projekti menetlemisel lähtudes kaitsevööndi eesmärgist ja vanalinna vaadeldavusest konkreetses kohas. Eelnõu punktis 26 on välja toodud, et muinsuskaitseala vahetus läheduses asuva kaitsevööndi osa 1 eesmärgid on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid. Eelnõu punktis 27 tuuakse välja, et kaitsevööndisse uue ehitise püstitamisel kehtivad nõuded: 1) uue ehitise püstitamisel või olemasoleva ehitise maapealse osa laiendamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses võrreldes külgneva muinsuskaitsealaga; 2) piki ajalooliseid tänavaid avanevaid vaateid ehitistega ei sulgeta. Järskude üleminekute vältimise all hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses mõistetakse muinsuskaitseala hoonestusega sarnase mahu, kõrguse ja tihedusega hoonestusmustri jätkamist. Muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest tähendab muinsuskaitseala suunalistel tänavatel vaadete säilitamist muinsuskaitsealale, st galeriide jms üle tänava rajatavate ehitiste vältimist, mis looksid visuaalse tõkke muinsuskaitseala ette. Eelnõu punktis 28 on toodud kaitsevööndi osa 2 eesmärk – see on vastavalt MuKS-i § 14 lg 3 p-le 2 tagada muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Vaateid ehitistega ei sulgeta. Muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated avanevad Tartu maanteelt ja Mustla maanteelt Viljandi linna siluetile, sh vanale veetornile, Jaani kiriku tornile ja ordulinnuse varemetele. Vaadete ulatus kaardil on näidatud eelnõu lisas 1. VI osa. Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis. MuKS § 19 lg 5 p 6 kohaselt saab muinsuskaitseala kaitsekorras teha leevendused §-s 33 sätestatud säilitamiskohustusest, § 52 lg-tes 1–3 sätestatud tööde tegemise loa kohustusest ning § 58 lg-tes 1–3 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest. Eelnõus nimetatud leevendustega on võimalik saavutada proportsioon kaitse vajaduse ja piirangute vahel. Need leevendused vähendavad halduskoormust ning piiranguid omanikule ning samas ei kaasne sellega muinsuskaitseala väärtuste hävimise oht. Kaaludes võimalusi leevendusteks, jõuti järeldusele, et suuremad leevendused ei pruugi toetada ala väärtuste säilimist, mis on MuKS § 3 lg 4 järgi üks muinsuskaitse olulisi põhimõtteid. 40 Eelnõu punkt 29 sätestab, et Muinsuskaitsealal ei nõuta muinsuskaitse eritingimusi ehitusprojekti koostamiseks ega tööde tegemise luba C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks. Tegemist on osalise leevendusega MuKS- i § 52 lg-st 1. Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-kaitsekategooria hoonetele muinsuskaitse eritingimusi ega tööde tegemise luba. Ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda C-kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (eelnõu punkt 17), Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse läbi viidavas ehitusloa või -teatise menetluses. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse menetluseta – nt juhul, kui kohalik omavalitsus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei nõua, on nõutav Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Selliseks erandjuhtumiks võib olla nt hoone värvimine senisest erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks. Eelnõu punkt 30 sätestab, millistel juhtudel ei ole nõutav Muinsuskaitseameti poolt antav tööde tegemise luba. Punktiga 30.1 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala. Arheoloogilise kultuurkihiga ala on näidatud kaardil eelnõu lisas 5. See on leevendus MuKS-i § 52 lg 3 p-st 1. Leevendus kehtib ainult õuemaal (hoovides ja aedades) ja see ei kehti avalikele parkidele ega tänavaruumile, kus tööde tegemise loa nõue kaeve- ja haljastustöödel jääb kehtima haljastuse ja avaliku ruumi kultuuriväärtuste kaitseks. Punktiga 30.2 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on kooskõlastanud raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks juhul, kui kohalik omavalitsuse üksus on Muinsuskaitseameti raieloa või ehitamist lubava loa menetlusse kaasanud ja amet on loa kooskõlastanud või esitanud vastava arvamuse. See on osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1 ja § 52 lg 3 p-st 1. See tähendab, et kui kohalik omavalitsus kaasab Muinsuskaitseameti oma raielubade ja hooajaliste ehitiste (tänavakohvikud, suvised müügi(paviljonid) jms) lubade menetlusse, siis ei pea väljastama sama töö jaoks mitut luba. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse menetluseta, st juhul, kui linnavalitsus mingil põhjusel hooajalise ehitise rajamiseks või puu raiumiseks luba ei väljasta (nt kuna KOV-i loakohustus hõlmab ainult teatud omandivormis maad või kindlate väärtusklasside puid), siis saab Muinsuskaitseamet väljastada oma tööde tegemise loa. Hooajaliste ehitiste, nagu kohtkindlalt ühendamata inventar (näiteks välimööbel, lillekastid, hooajalised info- ja reklaamikandjad ning tegevuskoha tähised jms) ning hooajaline pargi- ja rannainventar (batuudid-trampoliinid, vabaõhuspordi ja -mängude vahendid jms), paigaldamist muinsuskaitseametiga kooskõlastatavaks tegevuseks ei loeta. Kui randa või parki hakatakse rajama suuremaid atraktsioone, mis loetakse EhS mõttes spordi- ja puhkerajatisteks, nagu näiteks karussellid, või kohtkindlalt kinnitatud püsivad spordirajatised nagu kettagolfi rajad, siis sellised rajatised on juba ala ilmet muutvad ja vajavad Muinsuskaitseameti kaasamist otsustusprotsessi. Samuti ei loeta muinsuskaitseametiga kooskõlastatavaks tegevuseks avaliku ürituse tarbeks ajutiste ehitiste ja linnaruumi elementide paigaldamist. 41 Eelnõu punkt 31 sätestab leevendused muinsuskaitseala kaitsevööndis tööde kooskõlastamise või teavitamise nõudest. Punktiga 31.1 leevendatakse tööde kooskõlastamise nõuet olemasoleva ehitise ümberehitamisel ja välisilme muutmisel, välja arvatud maapealse osa laiendamisel. Olemasoleva hoone ümberehitamise, välisilme muutmise ja laiendamise kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga, välja arvatud juhul, kui laiendamine hõlmab mahulist juurdeehitamist on leevendus MuKS § 58 lg 1. See näeb ette, et pädev asutus kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise. Olemasoleva hoone ümberehitamine (rekonstrueerimine) ning välisilme muutmine on seega muudetud leevendusega kooskõlastust mitte vajavaks täies mahus, laiendamine osaliselt. Laiendamine on vastavalt EhS § 4 lg-le 2 ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Leevendusega loobutakse seega hoone olemasolevas mahus juurdeehitamise kooskõlastusnõudest (nt katusekorruse või keldrikorruse väljaehitamine), kooskõlastatavaks jääb ainult mahuline külge- või pealeehitamine, st kõik uued ehitusmahud, mis muudavad kaitsevööndis hoonete kõrguseid ja hoonestusstruktuure. Juhul, kui ehitisele lisatakse katusepinnale väljaehitisi või mistahes muid mahulisi juurdeehitusi, siis tuleb see muinsuskaitseala kaitsevööndis jätkuvalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Punktiga 31.2 leevendatakse tööde teavitamise nõuet ehitise ehitamisel või rajamisel, mis ei nõua ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba ega ehitusteatist. Leevendus tuleneb MuKS § 58 lg- s 2 sätestatud omaniku või valdaja kohustusest teavitada Muinsuskaitseametit ehitamisest muinsuskaitseala kaitsevööndis ehitisteatise või -loakohustuse puudumise korral. Sellised ehitised on alla 20 m² suuruse ehitusaluse pindalaga ja alla 5 m kõrgused ehitised. Linnalises keskkonnas nii väikesed ehitised kaitsevööndis eeldatavasti muinsuskaitseala vaadeldavust ei mõjuta ning nendest teavitamine ei ole vajalik. Eelnõu VII osa. Muinsuskaitsealal paiknevate mälestiste kaitsevööndid. MuKS § 14 lg 5 p 1 järgi ei kehtestata mälestisele kaitsevööndit, kui see asub muinsuskaitsealal, kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti. Kaitsekorras määratakse põhimõtted, millest tuleb lähtuda mälestisele kaitsevööndi määramisel ning eelhinnatakse kaitsevööndi vajadust, kuid kaitsevöönd määratakse eraldi kultuuriministri käskkirjaga. Eelnõu punktiga 32 sätestatakse, et kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele. Kaitsevööndi määramise vajadus on sellise maa-alaliste kinnismälestise puhul, mille läheduses on oodata arheoloogilise kultuurkihi, sh matuste või ajalooliste ehitusstruktuuride ilmnemist. Kaitsevööndi määramise vajadust ja selle ulatust hinnatakse iga kinnismälestise puhul eraldi. Näiteks võib kaitsevööndi määrata mälestisele, mis ulatub muinsuskaitseala piirist välja. Selliste mälestiste puhul võib kaitsevöönd olla vajalik, kuna muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ei ole kaitsta konkreetse mälestise ümbrust, sh arheoloogiamälestise kaitsevööndis leiduvat võimalikku arheoloogilist kultuurkihti. 42 VIII osa. Lõppsätted. Punkt 33 sätestab, et korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Punktis 34 sätestatakse, et MuKS § 91 lg 1 kohaselt lõpeb Vabariigi Valitsuse 17.06.2004. a määruse nr 219 „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ kehtivus punktis 33 sätestatud korralduse jõustumisel. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 5. Kaitsekorra ette valmistamise ja menetluse kirjeldus Kaitsekorra eelnõu koostamise ettevalmistustöödega alustati kohe pärast MuKS-i jõustumist. 2021. aastal moodustati Muinsuskaitseameti peadirektori 23.08.2021 käskkirjaga nr 1.1-5/50- A Viljandi vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm, Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik-analüütiku Laura Ingerpuu juhtimisel. Töörühm käis koos 16 korda, koosolekutel arutati kõiki erinevaid muinsuskaitseala kaitsekorra aspekte alates selle väärtustest, lõpetades võimalike leevenduste ja piirimuudatustega. Töörühma koosolekutele eelnevalt ja osaliselt ka nendega paralleelselt toimus Viljandi muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine, mille viis läbi Muinsuskaitseameti lepingupartner. Viljandi vanalinna muinsuskaitseala inventeerimise aruandele tuginedes määrati muinsuskaitseala hoonetele kaitsekategooriad. Töörühm vaatas inventeerimise aruandes tehtud kaitsekategooriate ettepanekud hoonete kaupa läbi ning tegi mitmeid muudatusi. Seejärel toimus ka muinsuskaitseala planeeritava laiendusala hoonete inventeerimine, mille järgselt määrasid töörühma liikmed ka laiendatava ala hoonetele kaitsekategooriad. Töörühma protokollid ning inventeerimisaruanne koos kaitsekategooriate ettepanekute tabeliga on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel ja seletuskirja lisas 1. Eelnõu väljatöötamise käigus koostati pärast inventeerimist veel neli alusuuringut: Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs (Martti Veldi, Muinsuskaitseameti kartograafianõunik, 2021); Viljandi vanalinna tornide vaadeldavuse analüüs (Raul Kalvo, arhitekt, 2021); Viljandi muinsuskaitseala haljasalade uuring (AB Artes Terrae OÜ, 2022); Viljandi vanalinna muinsuskaitseala arheoloogiliselt tundlike alade analüüs (Arvi Haak, Tartu Linnamuuseum, 2022). Krundipiiride analüüsist lähtuti kaitsekorras kinnistupiiride väärtuse ja nõuete määratlemisel. Tornide vaadeldavuse analüüsi abil täpsustati olulisi vaateid, mis avanevad vanalinna maamärkidele (kaitsevööndi osa 2). Haljasalade uuringu põhjal kaardistati olulised ajaloolised haljasalad ning arheoloogiliselt tundlike alade uuringu alusel määrati arheoloogilise kultuurkihiga alad. Lisaks küsiti ettevalmistusprotsessi käigus Keskkonnaameti arvamust (e-kiri 18.10.2022), Eesti Arhitektide Liidu arvamust (kiri 16.12.2022 nr 1.1-7/1985), Viljandi Linnavalitsuse arvamust (istung 12.12.2022), Muinsuskaitseameti ehitismälestiste ja maastikuarhitektuuri ekspertnõukogude arvamust (ühine koosolek 19.12.2022) ning arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu arvamust (e-koosolek 13.-28.10.2022). Avatud menetluse eelses etapis kaasati omanikke ja kohalikku kogukonda teabepäevade kaudu (24.11.2021 ja 13.04.2022). Avalike teabepäevade kohta avaldati info Sakalas, 43 Muinsuskaitseameti kodulehel, samuti edastati info muinsuskaitseala kinnisvaraomanike e- posti aadressidele. 24.11.2021 toimus Viljandi riigimajas teabepäev, kus vestlusringis ning laudkonniti arutleti Viljandi väärtuste ja kaitse tuleviku üle. Sündmuse ettekanded on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel. 13.04.2022 toimus Viljandi riigimajas teine teabepäev, kus tutvustati muinsuskaitseala piiride muutmise ettepanekuid, läbiviidud alusuuringuid ning hoonete kaitsekategooriate ettepanekuid. Teabepäeva raames toimus ka muinsuskaitseala inventeerimist tutvustav ringkäik Viljandi muinsuskaitsealal, kus tutvustati esmaseid inventeerimistulemusi ja arutleti erinevate hoonete väärtuse üle. Teabepäevadel kogutud infot, arvamusi ja ettepanekuid on rohkemal või vähemal määral arvestatud ka kaitsekorra eelnõu koostamisel. Kõikides kaitsekorra eelnõu punktides ei olnud töörühmas konsensust. Viljandi Linnavalitsus ei nõustunud mitmetes punktides Muinsuskaitseameti ettepanekutega ning toimus ka eraldi arutelu ja seisukohtade vahetus linnavalitsuse liikmete ja esindajate vahel. 13.09.2022 arutati Viljandi haljasalade teemasid. Viljandi Linnavalitsuse istungil toimus kaitsekorra teemaline arutelu 23.05.2022 ning Viljandi Linnvalitsuse ja linnavalituses esindajad on 2022. ja 2023. aastal saatnud oma seisukohad Muinsuskaitseametile kirjalikult, millele Muinsuskaitsemate on ka kirjalikult vastanud. Muinsuskaitseamet tutvustas kaitsekorra eelnõu kavandit Viljandi Linnavalitsusele 12.12.2022 ja Viljandi Linnavolikogule 26.01.2023. Mitmetes punktides nõustus Muinsuskaitseamet Viljandi Linnavalitsuse ettepanekutega, kuid eriarvamusele jäädi ennekõike Viljandi järve äärse ajaloolise haljasala küsimuses. Kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek toimus 31.01.-01.03.2023. Avaliku väljapaneku vältel esitatud arvamused ja vastuväited ning neile kujundatud seisukohad on lisatud lühendatult koondtabelina Viljandi kaitsekorra koostamise veebilehele (https://www.muinsuskaitseamet.ee/viljandi-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine) avaliku arutelu dokumentide juurde. 25.04.2023 toimus kaitsekorra avalik arutelu, kus tutvustati avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekuid, arvamusi, vastuväiteid ja Muinsuskaitseameti seisukohti. Arutelul kuulati ära kohal viibinud ettepanekute ja arvamuste esitajad. 31.05.2023 esitas Muinsuskaitseamet kaitsekorra eelnõu Kultuuriministeeriumile. 27.06.2023 arutati kaitsekorra eelnõud Muinsuskaitse Nõukogus, kus eelnõule olid vastu Eesti Omanike Keskliidu ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja. 03.08.2023 kohtusid Viljandi Linnavolikogu ja Linnavalitsuse esindajad Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi esindajatega, et arutada täiendavalt läbi endiselt linnapoolset vastuseisu tekitavad küsimused. Kultuuriministeerium põhjendas kaitsekorra valikuid täiendavalt 14.08.2023 saadetud kirjas ja esitas koostöös Muinsuskaitseametiga linnavalitsusele ettepanekud sõnastuse täiendamiseks ja muutmiseks 21.09.2023. 04.12.2023 vastas Viljandi Linnavolikogu, et nad ei ole sõnastusega nõus ja jäävad oma varasema seisukoha juurde. 16.05.2024 toimus kohtumine Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Viljandi linna esindajate vahel, kus lepiti kokku, et Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium pakuvad välja kompromissi järveäärset luhta puudutava punkti sõnastamiseks. 19.09.2024 saatis Kultuuriministeeriumi asekantsler muudetud sõnastuse ettepaneku Viljandi linnavalitsuse liikmetele ja palus tagasisidet. 14.02.2025 saadetud vastuses jäi Viljandi Linnavalitsus oma esialgse seisukoha juurde ja lisas, 44 et Viljandi järveäärne haljasala (ordulinnuse all Ranna pst ja järve vahel) kui hoonestamata ala peab kuuluma piirkonda 3 ja tuleb eemaldada ajalooliste haljasalade kaardilt. Kultuuriministeerium koos Muinsuskaitseametiga kaalusid tehtud ettepanekut, vaatasid uuesti üle muinsuskaitsealale, linnusevaremetele avanevad vaated ja järveväärse luha piirkonna ning leidsid, et ettepanek on osaliselt põhjendatud ning Viljandi järve äärse ajaloolise haljasala (vastavalt piiridele lisas 4) võib liita piirkonnaga 3, kuna see on hoonestamata haljasala, mille üheks väärtuseks on avatud maastik. Ülejäänud järveäärne ala jääb piirkonna 2 osaks, kuna seal on mitmeid ehitisi ja rajatisi püsitatud, mistõttu sarnaneb see olemuselt piirkonna 2 iseloomuga. Ajalooliste haljasalade hulgast järve äärse luha eemaldamine ei ole põhjendatud, kuna tegemist on pika ajalooga haljasalaga. Samas võib alal kavandada muudatusi, mis ala iseloomuga arvestavad ning säilitavad sealse avatud maastiku. Muudatusettepanekut selgitati 02.04.2024 Viljandi linna esindajatele (abilinnapea ja linnaarhitekt), kuid täielikule konsensusele ei jõutud. Kultuuriministeerium koos Muinsuskaitseametiga muutsid ettepanekust lähtuvalt korralduse punkti 18 ja täiendasid punkti 21.1, täpsustades, et piirkonna 3 avatud maastikule on lubatud rajada sobiva suuruse ja kujundusega ehitisi ja rajatisi (taristuobjektid, spordi- ja puhkerajatised, parklad, teenindushooned jms). 6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamise eesmärk on tagada parimal viisil riiklikult olulise kultuuripärandi säilimine ja selge muinsuskaitsekorraldus. Eelnõu loob senisest suurema täpsuse muinsuskaitseala väärtustes ja põhimõtetes, tuues kaasa nii uusi leevendusi kui ka senisest selgemalt määratletud kitsendusi. Kaitsekorra eelnõu koostamisse on panustanud lai spetsialistide ring kaasates kohaliku kogukonna esindajaid, mis annab aluse riiklikult oluliste väärtuste kaitseks Viljandi muinsuskaitsealal. Kaitsekorras nõudeid, piiranguid ja kohustusi ehk põhiõiguste ja -vabaduste kitsendusi seades lähtutakse PS § 11 proportsionaalsuse põhimõttest, mille järgi peab olemas olema õige ja õiguspärane eesmärk. Kui see on olemas, tuleb kaaluda erinevaid alternatiive ja valida neist välja lahendus, mis tagab kultuuriväärtuse kaitse, kuid ei piira õiguseid ja vabadusi rohkem kui minimaalselt vajalik. Viljandi riiklik kaitseala kehtestati juba 1973. aastal, mistõttu puudub kaitsekorra eelnõu jõustumisel oluline uus mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste kohaliku omavalitsuse korraldusele. Muinsuskaitseala tähendab kultuuriväärtusliku kohustusi keskkonna säilimise ja hoidmise tagamiseks erinevatele seotud osapooltele, sh riigi haldusorganitele, kelle pädevus seondub muinsuskaitsealaga, kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumile muinsuskaitseala jääb ja muinsuskaitsealal ning selle kaitsevööndis asuvate kinnisasjade omanikele. Muinsuskaitseala staatus tähendab kõigile osapooltele nõuet loakohustuslike tegevuste kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametiga (vt tabelit seletuskirja Lisa 2), st Muinsuskaitseametit tuleb teavitada juhul, kui kavandatav tegevus võib omada mõju muinsuskaitsealale, sh seada ohtu selle säilimise või muuta selle säilimiseks sobivaid tingimusi. Muinsuskaitseala staatus ja kaitsekorrast tulenevad nõuded tähendavad muinsuskaitsealal asuva kinnisvara omanikele 45 kohaliku omavalitsuse ehitusloa taotlemise või ehitusteatise esitamise kohustuse kõrval täiendavat koormust muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise ehitusprojekti koostamiseks vajalike muinsuskaitse eritingimuste taotlemisel. Mõju seotud osapooltele ei saa hinnata intensiivsemaks kui teiste ametkondadega seotud õigusaktidest tulenevat kooskõlastamisvajadust. Kaitsekorra eelnõu näeb seni kehtiva põhimäärusega ette mitmeid muudatusi, millel on erineva kaaluga mõjusid. Esiteks aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate kohustuste täitmisele, millega on Eesti Vabariik ühinenud või mille on riik ratifitseerinud (vt seletuskirja ptk 2 „Viljandi muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus“). Kaitsekorra kehtestamine toetab riikliku tähtsusega kultuuripärandi säilimist, esile toomist, kasutuses hoidmist ja säästvat arengut. Kaitsekord aitab tagada muinsuskaitseala kui kultuuriväärtusliku terviku ja seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste kaitset ja arvestab muinsuskaitseala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ning selle rakendamine aitab tagada nende säilimise. Kaitsekorra kehtestamine on vahendiks, et saavutada muinsuskaitseseaduse eesmärk, milleks on tagada kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus. Muinsuskaitseala väärtuste teadvustamine, esiletoomine ja hoidmine aitab luua mitmekesist ja kultuurimälu tugevdavat elukeskkonda. Samuti annab muinsuskaitseala kui unikaalne kultuuriväärtuslik keskkond kohalikule omavalitsusele võimaluse eristumiseks ning konkurentsieelise piirkonna arengu suunamisel. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad parema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, elavdab majandust, soodustab turismi, kasvatab piirkonna konkurentsivõimet, andes nõnda positiivse panuse ka regionaalarengusse. Suurimaks muudatuseks, mis kaitsekord kaasa toob, on ehitiste rühmitamine kolme erinevasse kaitsekategooriasse, millest hakkab sõltuma tööde tegemisel loakohustus. Kaitsekategooriate eesmärk on teha leevendusi nendele hoonetele, mille osas senised reeglid ei ole muinsuskaitseliselt põhjendatud. Muudatuse tulemusena väheneb Muinsuskaitseameti loakohustus enamike muinsuskaitsealal asuvate hoonete sisetööde osas. Kuna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt olid muinsuskaitsealal kõikide hoonete interjöörides tööd loakohustuslikud, siis leevenevad kaitsekorra kehtestamisel nõuded kõikide B- ja C- kaitsekategooria hoonetele. Endiseks jäävad kitsendused üksnes 13 hoone puhul. Kõikide C- kaitsekategooria hoonete puhul toob kaitsekord kaasa olulise leevenduse loakohustuse osas. Loakohustuse piiramisel väheneb oluliselt halduskoormus kodanike jaoks ja töökoormus ametnike jaoks. C-kaitsekategooria hoonetele ei ole kaitsekorra kehtestamise järgselt enam nõutavad muinsuskaitse eritingimused ega Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Ehitamiseks piisab kohaliku omavalitsuse ehitusloast või -teatisest, millele Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse. Hoonetele, millel on säilinud ajalooline eksterjöör ja millele omistatakse seetõttu muinsuskaitseala kontekstis kõrgemat väärtust (B-kaitsekategooria), jäävad kehtima muinsuskaitse eritingimuste nõue ja eksterjööris tehtavate tööde puhul loakohustuse nõue. A-kaitsekategooria hoonete puhul säilitatakse ja võimalusel taastatakse nende väärtuslikud interjööridetailid ning A- ja B-kaitsekategooria hoonetel ka eksterjööridetailid, mis võib (kuid 46 ei pruugi) omanikule kaasa tuua lisakulusid, kuna tegemist võib olla tavapärastest ehitustöödest keerukamate ja ajamahukamate töödega. Nimetatud kohustuste täitmist kompenseeritakse võimalusega saada riiklikku toetust. Seoses muudatustega ameti toetuste jagamise süsteemis on muinsuskaitsealadele antavad restaureerimistoetused viimastel aastatel oluliselt kasvanud, mis annab võimaluse rohkemate muinsuskaitseala hoonete korrastamise toetamiseks. Lisaks on töödele esitatavad täiendavad nõuded (eelnevad uuringud, muinsuskaitseline järelevalve) seaduses ettenähtud viisil hüvitatavad. Kuna kaasnevaid kitsendusi aitab leevendada võimalus riikliku toetuse saamiseks, samuti arvestades, et seatavad piirangud ei muuda seal paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, ei ole korraldusega kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist omandiõiguse intensiivse riivega. Muuhulgas väheneb kaitsekorraga halduskoormus raietööde ja hooajaliste ehitiste püstitamise osas, kuna Muinsuskaitseamet saab anda oma kooskõlastuse kohaliku omavalitsuse üksuse loamenetluses ning eraldi luba ei ole vaja taotleda. Muinsuskaitseala piiri muutmisega seoses jääb muinsuskaitsealalt välja 5 krunti üksikute hoonete ja parklaga, mis tähendab muinsuskaitsealalt välja jäävate kinnisvaraomanike jaoks kitsenduste vähenemist. Kaitsevööndi muutmisega väheneb samuti kinnisvaraomanike hulk oluliselt (kaitsevööndist jääb välja mitu kvartalit Kõrgemäe tänavast ida suunal). Lisandub aga üks vaatesektor (kaitsevööndi osa 2), mis osaliselt kattub praegu kehtiva kaitsevööndiga. Omanikele väheneb halduskoormus ja ametnikel töökoormus ka kaitsevööndi hoonete puhul, kus ametiga ei ole vaja kooskõlastada ehitustöid, mis ei hõlma mahulist juurde ehitamist. Teavitada ei ole vaja alla 20 m² suuruse ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse ehitise püstitamisest. Samas on muinsuskaitseala kaitsekorra sisu sõnastatud kehtiva põhimääruse tekstiga võrreldes oluliselt täpsemalt, mis võimaldab Muinsuskaitseametil tagada Viljandi linna väärtuste säilimise. 8. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 9. Vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Viljandi Linnale. 47 Lisa 1: Kaitsekategooriate põhjendused Lisa 2: Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast. Lisa 3: Arheoloogilise kultuurkihiga alad Viljandi muinsuskaitsealal. Lisa 4: Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud ettepanekud, arvamused ja Muinsuskaitseameti seisukohad. 48 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KUM/25-0482 - Vabariigi Valitsuse korralduse „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.06.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9ef9f2ed-3c81-4151-8d37-c6bdb95cf8cf Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9ef9f2ed-3c81-4151-8d37-c6bdb95cf8cf?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main