Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (637 SE)

Puhade ja tähtpäevade seaduse §2 muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus ja eelnöu eesmärk Kehtivas Puhade ja tähtpäevade seaduses on Eestis fikseeritud 11 riigipuha: 1)1. jaanuar - uusaasta; 2) - suur reede; 3) - ulestöusmispuhade l. puha; 4) l. mai - kevadpuha; 5) - nelipuhade l. paha; 6) 23. juuni - vöidupuha; 7) 24. juuni -jaanipäev; 8) 20. august - taasiseseisvumispäev; 8!) 24. detsember -jöululaupäev; 9) 25. detsember - esimenejöulupuha; 10) 26. detsember - teine jöulupiiha. Eesti riigipuhade loetelu kattub suures osas Euroopa Liidu liikmesriikide omadega, kuid möned erandid, nagu taasiseseisvumispäev ja vöidupuha, on meie kultuurimumile ainulaadsed. Oks silmatorkav erinevus seisneb aga selles, et ulestöusmispiihade teine puha, mis on riigipuha enam kui sajas riigis (sealhulgas pea köigis EL-i liikmesriikides), ei ole Eestis tähistatav pidu- ja puhkepäev. Meie naabrid Soome, Rootsi, Läti ja Leedu on selle puha kalendris ametlikult riigipuhana väljä toonud. Meie oleme aga kahetsusväärseltjäänud pisikese 'klubi' liikmeteks, kes seda päeva riiklikuks puhaks ja vabaks päevaks ei tunnista - lisaks Eestile on seal ainult Malta ja Portugal, kus tegu on tavapärase tööpäevaga. Eestis langevad ulestöusmispuhade esimene puha ja nelipuhade esimene puha alati puhapäevale, mistöttu ei saa neid käsitleda lisapuhkepäevadena. Seetöttu oleks moistlik ja ajakohane anda inimestele vöimalus puhata ka järgmisel päeval, esmaspäeval - antud kontekstis ulestöusmispuhade teisel puhal. Selle eesmärgiga ongi koostatud vastav seaduseelnöu, mille kaudu lisanduks ulestöusmispuhade teine puha ametlike riigipiihade hulka. See oleks oluline samm peresuhete tugevdamisel, andes voimaluse veeta rohkem aega koos lähedastega, ning pakuks inimestele vöimalust taastuda tööpingetest, mis omakorda toetab paremat tööviljakust. Eelnöu on saanud heakskiidu ka Eesti Kirikute Noukogult. 2. Eelnöu sisu ja vördlev analuiis Muudatusega täiendatakse puhadeja tähtpäevade seaduse paragrahvi 2 uue punktiga 3 , mille kohaselt kuuluks ulestöusmispuhade teine ptiha riigipuhade hulka. Kui eelnou vastu vöetakse, kasvaks riigipuhade arv Eestis kaheteistkumneni. Kuna puha järgneb esimesele ulestöusmispiihale, langeb see alati esmaspäevale. 3. Eelnöu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöus ei esine öigusaktides varem kasutamata tennineid. Eelnöus sisalduvad muudatused vastavad Eesti Vabariigi pöhiseaduseleja Euroopa Liidu öigusele. 4. Seaduse möjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused Kui muudatus seadusena jöustub, saab ulestöusmispuhade teisest päevast riigipuha nagu paljudes teistes ELI riikides. See muudatus toob kasu ka ettevötetele, kes teevad igapäevast koostööd rahvusvaheliste partnerite voi välisettevötete uksustega. Lätis, Leedus ja Pöhjamaades, kellega Eestil on köige tihedamad majandussuhted, on see päev juba aastaid ametlik puKkepäev olnud. Lisaks kaoks ära olukord, kus see päev on Eestis tööpäev, kuid samal ajal pankadevahelised ulekanded ei toimi, sest Euroopa Keskpank peab puhkust. See on tekitanud reaalseid takistusi ettevötetele, kelle tööprotsess on niigi häiritud. Eelnöu vastuvötmine tähendaks ka möningast tööaja luhenemist. Eurostati andmetel on Eesti keskmiseks töönädalaks 38 tundi, mis tiletab Euroopa Liidu keskmist (37,5 tundi). Täiendava puhkepäeva lisamine ei viiks meid EL-i keskmisest allapoole, vaid viiks meid sellele hoopis lähemale. Eelnöu elluviimine ei too kaasa täiendavaid kulutus! riigieelarvele. 5. Seaduse jöustumine Seadusjöustub l.jaanuaril 2026. Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon, 21.04.2025 V^A- Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees  EELNÖU Puhade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seadus § l. Puhadejatähtpäevade seaduse paragrahv 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sönastuses: ,,31) - ulestöusmispuhade 2. puha;". § 2. Käesolev seadusjöustub 2026. aasta l. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 21.04.2025 Algataja: Eesti Keskerakoima fraktsioon, 21.04.2025 Y^l. Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Riigikogu Kantselei Kuupäev ^/- ^ ^P^' Viit ^ /-y/^-^^  Vabariigi Valitsus .04.2025 nr 1-1/15-637/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 21. aprillil algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (637 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  P ühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu s eletuskiri 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Kehtivas P ühade ja tähtpäevade seaduses on Eestis fikseeritud 11 riigipüha : 1) 1. jaanuar – uusaasta; 2) – suur reede; 3) – ülestõusmispühade 1. püha; 4) 1. mai – kevadpüha; 5) – nelipühade 1. püha; 6) 23. juuni – võidupüha; 7) 24. juuni – jaanipäev; 8) 20. august – taasiseseisvumispäev; 8 1 ) 24. detsember – jõululaupäev; 9) 25. detsember – esimene jõulupüha; 10) 26. detsember – teine jõulupüha. Eesti riigipühade loetelu kattub suures osas Euroopa Liidu liikmesriikide omadega, kuid mõned erandid, nagu taasiseseisvumispäev ja võidupüha, on meie kultuuriruumile ainulaadsed. Üks silmatorkav erinevus seisneb aga selles, et ülestõusmispühade teine püha, mis on riigipüha enam kui sajas riigis (sealhulgas pea kõigis EL-i liikmesriikides), ei ole Eestis tähistatav pidu- ja puhkepäev. Meie naabrid Soome, Rootsi, Läti ja Leedu on selle püha kalendris ametlikult riigipühana välja toonud. Meie oleme aga kahetsusväärselt jäänud pisikese ’klubi’ liikmeteks, kes seda päeva riiklikuks pühaks ja vabaks päevaks ei tunnista – lisaks Eestile on seal ainult Malta ja Portugal, kus tegu on tavapärase tööpäevaga. Eestis langevad ülestõusmispühade esimene püha ja nelipühade esimene püha alati pühapäevale, mistõttu ei saa neid käsitleda lisapuhkepäevadena. Seetõttu oleks mõistlik ja ajakohane anda inimestele võimalus puhata ka järgmisel päeval, esmaspäeval – antud kontekstis ülestõusmispühade teisel pühal. Selle eesmärgiga ongi koostatud vastav seaduseelnõu, mille kaudu lisanduks ülestõusmispühade teine püha ametlike riigipühade hulka. See oleks oluline samm peresuhete tugevdamisel, andes võimaluse veeta rohkem aega koos lähedastega, ning pakuks inimestele võimalust taastuda tööpingetest, mis omakorda toetab paremat tööviljakust. Eelnõu on saanud heakskiidu ka Eesti Kirikute Nõukogult. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Muudatusega täiendatakse pühade ja tähtpäevade seaduse paragrahvi 2 uu e punkti ga 3 1 , mille kohaselt kuuluks ülestõusmispühade teine püha riigipühade hulka. Kui eelnõu vastu võetakse, kasvaks riigipühade arv Eestis kaheteistkümneni. Kuna püha järgneb esimesele ülestõusmispühale, langeb see alati esmaspäevale. 3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused vastavad Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele. 4. Seaduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused Kui muudatus seadusena jõustub, saab ülestõusmispühade teisest päevast riigipüha nagu paljudes teistes ELi riikides. See muudatus toob kasu ka ettevõtetele, kes teevad igapäevast koostööd rahvusvaheliste partnerite või välisettevõtete üksustega. Lätis, Leedus ja Põhjamaades, kellega Eestil on kõige tihedamad majandussuhted, on see päev juba aastaid ametlik puhkepäev olnud . Lisaks kaoks ära olukord, kus see päev on Eestis tööpäev, kuid samal ajal pankadevahelised ülekanded ei toimi, sest Euroopa Keskpank peab puhkust. See on tekitanud reaalseid takistusi ettevõtetele, kelle tööprotsess on niigi häiritud. Eelnõu vastuvõtmine tähendaks ka mõningast tööaja lühenemist. Eurostati andmetel on Eesti keskmi seks töönädal aks 38 tundi, mis ületab Euroopa Liidu keskmist (37,5 tundi). Täiendava puhkepäeva lisamine ei viiks meid EL-i keskmisest allapoole, vaid viiks meid sellele hoopis lähemale. E elnõu elluviimine ei too kaasa täiendavaid kulutusi riigieelarvele. 5. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1 . jaanuaril 202 6 . -23495 117475 0 0 Algata ja: Eesti Keskerakonna fraktsioon , 2 1 .04.20 2 5 Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni ase esimees EELNÕU Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seadus § 1. Pühade ja tähtpäevade seaduse paragrahv 2 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: „ 3 1 ) – ülestõusmispühade 2. püha; “. § 2. Käesolev seadus jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuaril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 21 .04. 20 2 5 -23495 117475 0 0 Algata ja: Eesti Keskerakonna fraktsioon , 2 1 .04.20 2 5 Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni ase esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0429 - Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (637 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 24.4.2025 resolutsioonile Osapooled: Justiits- ja Digiministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tähtaeg: 15.05.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c50d7142-1d65-4e0e-968f-d45193a5234b Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c50d7142-1d65-4e0e-968f-d45193a5234b?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 23.04.2025 / 1-1/15-637; Riigikantselei / 23.04.2025 / 2-5/25-00771 Resolutsiooni teema: Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (637 SE) Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 15.05.2025 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 08.05.2025 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.5.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0429. Kontroll: Andres Kruus Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 24.04.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655