Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE)

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0431 - Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 24.4.2025 resolutsioonile Osapooled: Justiits- ja Digiministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium Tähtaeg: 15.05.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/85d6327d-39c7-4daa-b47c-adfaa263c23d Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/85d6327d-39c7-4daa-b47c-adfaa263c23d?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Puhade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri I Sissejuhatus Käesoleva eelnöuga täiendatakse puhade ja tähtpäevade seadust, andes lisapuhkepäeva, kui rahvuspuha voi riigipuha langeb nädalavahetusele. Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. II Seaduse eesmärk ja eelnöu sisu Eelnöuga muudetakse puhade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele piAkepäevale sattuva rahvuspuha voi riigipuha (edaspidi riigipuha) eest lisapuhkepäevajärgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipiiha eest, mis on alati puhapäeval: ulestöusmispuhade l.puhaja nelipuhade l. puha ei kompenseerita vabapäevagajärgneval tööpäeval. Riigipuhi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10, Euroopa Liidu riikides keskmiselt aga 12. Naaberriikidest Soomes on 13 liikuvatpuhajaLätis 12 liikuvat puha. 2025. aastal on 12 riigipuha, millest 10 langeb tööpäevadele ja 2 nädalavahetusele ehk puhkepäevadele. jaanuar (kolmapäev) - uusaasta 24. veebruar (esmaspäev) - iseseisvuspäev 18. aprill (reede) - suur reede 20. aprill (puhapäev) - ulestöusmispuhade l. puha mai (neljapäev) - kevadpuha 8. juuni (puhapäev) - nelipuhade l.puha 23. juuni (esmaspäev) - vöidupuha 24. juuni (teisipäev) -jaanipäev 20. august (kolmapäev) - taasiseseisvumispäev 24. detsember (kolmapäev) -jöululaupäev • 25. detsember (neljapäev) - esimenejöulupuha 26. detsember (reede) - teinejöulupuha Aastase perioodi töötundide arvestuses töötatakse Euroopa Liidus enim Eestis, Kreekas, Leedus, Ungaris, Poolas ja vähim Prantsusmaal, Taanis, Rootsis, Saksamaal ja Norras. OECD andmetel töötati Eestis 2018 aastal keskmiselt 1748 tundi töötaja kohta, samal ajal kui Soomes 1555 tundi ja Lätis 1699 tundi. Eelnöu seadusena vastuvötmisel Eestis töötaja poolt aastas keskmiselt töötatud tundide arv väheneks, kuid jääks ikkagi oluliselt körgemaks, kui see on meie naaberriikides. Nädalavahetusele sattunud riigipuha asendamine täiendava puhkepäevaga vötab ära pöhjuse tunda pahameelt saarnata jäänud vaba päeva pärast. See vöimaldab veeta kvaliteetaega perega: l kulastada kultuuriuritusi, teha sporti, vötta ette päevareise. See aitaks kaasa inimeste töömotivatsioonileja uldisele eluga rahulolule. Varasemalt on möttele anda nädalavahetusele sattunud riigipuha eest lisapuhkepäeva väljendanud toetust Keskerakonna, EKREja Sotsiaaldemokraatide esindajad. Lisapuhkepäevi nädalavahetusele sattunud riigipuha eest antakse ka Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, lirimaal ja Luksemburgis. Maltal kompenseeritakse nädalavahetusele sattunud riigipuhasid osaliselt. 2017 aastal kogus ettepanek ,,Lisame puhkepäeva, kui rahvuspuha voi riigipuha langeb nädalavahetusele" keskkonnas rahvaalgatus.ee neljä päevaga 1065 allkirja ning seda menetleti kollektiivse pöördumisena. Sarnase regulatsiooniga eelnöu arutati Riigikogus ka 2004., 2020. ja 2022.aastal. Ill Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi termineid. IV Eelnöu vastavus Euroopa Liidä öigusele Eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. V Seaduse möjud Seaduse jöustumine parandab töötajate töö- ja pereelu tasakaalu andes neile lisapäevi, mis aitavad puhata tööpingest ning veeta aega perega koos - kiilastada kultuuriuritusi, teha sporti, reisida. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva eelnöu vastuvötmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Eelnöu rakendamine ei too riigieelarvesse ega kohalike omavalitsuste eelarvetesse tulusid. Seaduse jöustumine Käesolev seadus on kavandatud jöustuma/^1.01.2026, et vältida segadusi töö- ja puhkepäevadega, mida vöivad pöhjustadajubqA?§flmis trukitud kalendrid. 4 s Lauri Läänei ets SotsiaaldemoEFäatliku Erakonna fraktsiooni esimees 2 Tanel Kiik Riigikogu liige Jaak Aab Riigikogu liige Andre Hanimägi Riigikogu liige ZuleyxaTzmaTIava Riigikogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Ester Karuse Riigikogu liige 3  EELNÖU Puhade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus § l. Puhade ja tähtpäevade seaduses tehaksejärgnevad muudatused: l) § l senine tekst loetakse löikeks l ning paragrahvi täiendatakse löikega 2 järgmises sönastuses: ,,(2) Käesoleva paragrahvi löikes l nimetatud rahvuspuha langemise korral iganädalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks rahvuspuhalejärgnev tööpäev."; 2) § 2 senine tekst loetakse löikeks l ning paragrahvi täiendatakse löikega 2 järgmises sönastuses: ,,(2) Käesoleva paragrahvi löike l punktides l, 4 ja 6-10 nimetatud riigipuha langemise korral iganädalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks riigipuhale järgnev tööpäev."; § 2. Seaduse jöustumine Käesolev seadusjöustub 2026. aasta l. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ^-aktsioon ning Tanel Kiik, Jaak Aab, Andre Hanimägi, Ester Karuse ja Zuleyxa Izmailova /y21.04.2025. ^ Lauri LäänemetS Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu Kantseiei Kuupäev^_2^(^(i Viit /-///.9- - ^ Tanel Kiik Riigikogu liige Jaak Aab Riigikogu liige Andre Hanimägi Riigikogu liige Zuleyxa Izmailova Riigikogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Ester Karuse Riigikogu liige 2  Vabariigi Valitsus .04.2025 nr 1-1/15-636/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Tanel Kiige, Jaak Aabi, Andre Hanimäe, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova k.a 21. aprillil algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga täiendataks e pühade ja tähtpäevade seadust, andes lisapuhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. II Seaduse eesmärk ja eelnõu sisu Eelnõuga muudetakse pühade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha (edaspidi riigi püha) eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval: ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha ei kompenseerita vaba päevaga järgneval tööpäeval. Riigipühi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10 , Euroopa L iidu riikides keskmiselt aga 12. Naaberriiki dest Soomes on 13 liikuvat püha ja Lätis 12 liikuvat püha. 2025. aastal on 12 riigipüha, millest 10 langeb tööpäevadele ja 2 nädalavahetusele ehk puhkepäevadele. jaanuar (kolmapäev) – uusaasta 24. veebruar (esmaspäev) – iseseisvuspäev 18. aprill (reede) – suur reede 20. aprill (pühapäev) – ülestõusmispühade 1. püha mai (neljapäev) – kevadpüha 8. juuni (pühapäev) – nelipühade 1. püha 23. juuni (esmaspäev) – võidupüha 24. juuni (teisipäev) – jaanipäev 20. august (kolmapäev) – taasiseseisvumispäev 24. detsember (kolmapäev) – jõululaupäev 25. detsember (neljapäev) – esimene jõulupüha 26. detsember (reede) – teine jõulupüha Aastase perioodi töötundide arvestuses töötatakse Euroopa Liidus enim Eestis, Kreekas, Leedus, Ungaris, Poolas ja vähim Prantsusmaal, Taanis, Rootsis, Saksamaal ja Norras. OECD andmetel töötati Eestis 2018 aastal keskmiselt 1748 tundi töötaja kohta, samal ajal kui Soomes 1555 tundi ja Lätis 1699 tundi. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel Eestis töötaja poolt aastas keskmiselt töötatud tundide arv väheneks, kuid jääks ikkagi oluliselt kõrgemaks, kui see on meie naaberriikides. Nädalavahetusele sattunud riigipüha asendamine täiendava puhkepäevaga võtab ära põhjuse tunda pahameelt saamata jäänud vaba päeva pärast. See võimaldab veeta kvaliteetaega perega: külastada kultuuri üritusi, teha sporti, võtta ette päevareise. See aitaks kaasa inimeste töömotivatsioonile ja üldisele eluga rahulolule . Varasemalt on mõttele anda nädalavahetusele sattunud riigipüha eest lisapuhkepäeva väljendanud toetust Keskerakon na , EKRE ja Sotsiaaldemokraa tide esindajad . Lisapuhkepäevi nädalavahetusele sattunud riigipüha eest antakse ka Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Iirimaal ja Luksemburgis. Maltal kompenseeritakse nädalavahetusele sattunud riigipühasid osaliselt. 20 17 aastal kogus ettepanek „Lisame puhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele“ keskkonnas rahvaalgatus.ee nelja päevaga 1065 allkirja ning seda menetleti kollektiivse pöördumisena. Sarnase regulatsiooniga eelnõu arutati Riigikogus ka 2004. , 2020. ja 2022.aastal. III Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. V Seaduse mõjud Seaduse jõustumine parandab töötajate töö- ja pereelu tasakaalu andes neile lisapäevi, mis aitavad puhata tööpingest ning veeta aega perega koos – külastada kultuuriüritusi, teha sporti, reisida. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Käesoleva eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi. Eelnõu rakendamine ei too riigieelarvesse ega kohalike omav alitsuste eelarvetesse tulusid. Seaduse jõustumine Käesolev seadus on kavandatud jõustuma 01.01.202 6 , et vältida segadusi töö- ja puhkepäevadega, mida võivad põhjustada juba valmis trükitud kalendrid. Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik Riigikogu liige Jaak Aab Riigikogu liige Andre Hanimägi Riigikogu liige Züleyxa Izmailova Riigikogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Ester Karuse Riigikogu liige EELNÕU Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus § 1. Pühade ja tähtpäevade seaduse s tehakse järgnevad muudatused: 1) § 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvuspüha langemise korral igan ä dalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks rahvuspühale järgne v tööpäev.“; 2) § 2 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „ (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 4 ja 6-10 nimetatud riigi püha langemise korral igan ä dalasele puhkepäevale loetakse iganädalaseks puhkepäevaks riigipühale järgne v tööpäev.“; § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 20 2 5 Algata vad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Tanel Kiik, Jaak Aab, Andre Hanimägi, Ester Karuse ja Züleyxa Izmailova 21 .0 4 .20 2 5 . Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik Riigikogu liige Jaak Aab Riigikogu liige Andre Hanimägi Riigikogu liige Züleyxa Izmailova Riigikogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Ester Karuse Riigikogu liige . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 23.04.2025 / 1-1/15-636; Riigikantselei / 23.04.2025 / 2-5/25-00772 Resolutsiooni teema: Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE) Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 15.05.2025 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 08.05.2025 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.5.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0431. Kontroll: Andres Kruus Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 24.04.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655