Majandus- ja tööstusministri määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ eelnõu kooskõlastamine

Erkki Keldo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 14.04.2025 nr 2-2/1580-1 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 05.05.2025 nr 11-4/25/44889 Majandus- ja tööstusministri määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud Erkki Keldo Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS) kooskõlastab ministri määruse eelnõu tingimusel, et arvesse võetakse alltoodud täiendusettepanekuid. 1) Eelnõu § 1 lg 2 p 4 palume selguse huvides täiendada järgmises sõnastuses: „4) raskustes olevale ettevõtjale, kes vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 18, välja arvatud iduettevõte, kes on börsil noteerimata väikeettevõtja viie aasta jooksul alates registreerimisest, kes ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud, kasumit jaotanud ega ole moodustatud ühinemise teel, või kasvuettevõte, kes on ettevõtja, kelle keskmine aastatootlus on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud vähemalt 20 protsenti ja kellel oli kolmeaastase perioodi alguses vähemalt kümme töötajat, ning kelle puhul ei arvata aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi.“ Kuigi need on kaudselt tuletatavad § 1 lg 2 p 4, siis peame vajalikuks need mõistetena üheselt määratleda. EIS-i rakendusdokumendid hõlmavad mh sellekohaseid taotleja kinnitusi (viitega määruse §-le), so Taotleja kinnitus iduettevõtja nõuetele vastavuse kohta ning Taotleja kinnit us kasvuettevõtja nõuetele vastavuse kohta. 2) Eelnõu § 6 lg 1 palume täiendada järgmises sõnastuses ja lisada lg 2: „Koostöö raames projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemust e levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine nähakse ette koostöölepingus. (2) Lõikes 1 nimetatud koostöölepingus sätestatakse ka partnerile makstava tasu tingimused. Tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turutingimustega.“ Teeme ettepaneku sätestada sarnaselt teistele MKMi määrustele (nt Arenduskeskust e investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord–Riigi Teataja § 10; Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus–Riigi Teataja § 6) selgelt koostööprojektide osas nõude esit ada koostööleping, mis peab sisaldama mh lõikes 1 loetletud aspekte. Selgitame, et lõikes 2 (eelnõus hetkel lg 1) toodud tasu tingimused on mõeldud täiendava nõudena, mitte ainsa tingimusena, mida leping sisaldama peab. Koostöölepingu sisulised aspektid on seotud GBER art 2 p 90 ja erinevate tõhusa koostöö vormide osas sätestatud nõuetega (eelnõu § 7 lg 3). Meetme määrust e tasandil on koostööprojektide tingimused juba ühtlustatud (sh võttes arvesse kaudse riigiabi saamise riski) ning ei ole põhjendatud antud määruse puhul sellise erisuse sisse toomine. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku lõikesse 2 (alternatiivselt lõikesse 1, kui peetakse vajalikuks koondada koostöölepingu sisulised nõuded ühte lõikesse) lisada "ka". 3) Eelnõu § 8 lg 1 palume sõnastada järgnevalt: „Abikõlblik kulu on määruse tingimust ele vastav kulu,…“ Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Estonian Business and Innovation Agency Sepise 7 www.eis.ee Registrikood / Registry code 90006012 11415 Tallinn [email protected] KMKR / VAT EE100698600 ESTONIA +372 672 9700  4) Eelnõu § 8 lg 3 p 1 tingimustega seoses teeme ettepaneku MKM-le kontakteeruda Maksu- ja Tolliametiga, et sarnaselt TA töötaja toetusega oleks võimalik RUP projektide st palka saavate töötajate tasusid kontrollida otse ja vähendada sellega toetuse saaja aruandluse kohustust. 5) Eelnõu § 8 lg 3 p 4 palume selguse huvides täiendada järgnevalt: „4) vahendi ja seadme rentimise ja omandamise kulu, sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks;” Kuigi sama paragrahvi lõige 5 sätestab amortisatsioonikulu, siis lg 3, mis määratleb abikõlblike kuludena 4) vahendi ja seadme rentimise ja omandamise kulu; tekitab segadust ja arusaamise justkui oleks seadmete ost abikõlblik. Seega eelkõige selguse ja üheselt mõistetavuse huvides palume tähelepanekuga arvestada sätestades nimetatud kulude abikõlblikkuse üksnes sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. 6) Eelnõu § 8 lg 3 p 6 palume sõnastada järgnevalt: „6) taotleja ja partneri projekt i elluviimisega otseselt seotud töötajate lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud.“ Palume eemaldada viite Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrusele nr 110, et abikõlblikud oleksid ka välismaiste partnerite või mitte Eesti residentide lähetuskulud, kellele võivad kohalduda lähetushüvitise tasumisel teised tingimused. 7) Eelnõu § 8 lg 7 p 2 palume sõnastada järgnevalt: „2) projekti partnerite vahel“ Vastasel juhul muutuvad abikõlbmatuks tehingud ka teenusepakkujat ele tasumiseks, kuna ka nemad osalevad projekti elluviimises. 8) Eelnõu § 12 lg 1 palume sõnastada järgnevalt: „(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise ja saama projektiplaanile positiivse eelhinnangu. Eelnõustamise käigus selgitatakse toetuse andmise aluseid ning juhitakse tähelepanu projekt i võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele. Jooksva taotlemisega taotlusvoorudes ei ole projektiplaanile positiivse eelhinnangu saamine enne taotluse esitamist kohustuslik. “ Ka jooksva taotlusvooruga on eelnõustamine tingimata vajalik ja eelnõustamise käigus ei anta projektiplaanile eelhinnangut. Positiivne eelhinnang saadakse eelhindamise tulemusena. 9) Eelnõu § 12 lg 2 palume sõnastada järgnevalt: „(2) EIS annab eelhindamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärgile ja panustab vähemalt kolme § 3 lõikes 2 nimetatud tulemuse saavutamisse. “ Positiivne eelhinnang saadakse eelhindamise, mitte eelnõustamise tulemusena. 10) Eelnõu § 13 lg 7 palume sõnastada järgnevalt: „7) Taotlejal ja partneril ning nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209¹, 210, 260¹, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.“ Praeguse määruse karistusseadustiku nimekirja kontroll toimub SFOS-is automaatkontrollina ja kõigi karistuste kontroll suurendaks oluliselt halduskoormust. Selline sõnastus on läbivalt enamikes meetme määrustes (nn ühtne praktika) ja ka SF meetmetes. 11) Eelnõu § 14 lg 1 p 1 palume sõnastada järgnevalt: „1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja vormis“ Taotluse jaoks esitatavaid kohustuslikke dokumente on mitu (sh projektiplaan, eelarve vorm, partneri info vorm) ja neid ei esitata ühel vormil. 12) Eelnõu § 14 lg 1 palume täiendada p 7-ga järgnevalt: „7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged.“ Nimetatud punkt taotluse nõuete all võib osutuda vajalikuks. Nt juhtum, kus taotleja on esitanud küll keskkonnaloa, mis on eelduseks projekti tegevuste elluviimisel, kuid menetluse käigus selgub, et see luba ei ole kehtiv. Võttes arvesse, et eelnõu § 15 lg 2 p 2 seob taotluse rahuldamata jätmisena määruses sätestatud taotluse nõuete mittevastavuse, on kirjeldat ud näitliku juhtumi puhul selge õiguslik alus, millele otsuse tegemisel tugineda. Ehk siis võib tulla ette selliseid olukordi ja RÜ-l on seeläbi suurem võimalus määruses toodud alustele tuginedes sellised taotlused kõrvale jätta. 13) Eelnõu § 14 lg 2 p 6 palume sõnastada järgnevalt: „6) projektiplaan, millele voorulise taotlemise korral on antud positiivne eelhinnang;“ Positiivsed eelhinnangud on EIS-il dokumenteeritud eelhindamiste koosolekute protokollides ja taotlejal ei ole vaja seda infot EIS-ile omakorda uuesti esitada. 14) Eelnõu § 15 lg 5 palume täiendada järgneva punktiga: „3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist.“ Soovime jätta taotluse sisulise hindamiseta rahuldamata jätmise aluseks samad alused nagu praegu kehtivas „Ettevõtja rakendusuuringute määruses“ (Vastu võetud 21.03.2022 nr 23). Eespool punktis 12 (§ 14 lg 1 p 7) kirjeldatud näite puhul (praktikas erinevad olukorrad) tagab see selge õigusliku aluse määruse tasandil, et sellised taotlused rahuldamata jätta (sisulist hindamist läbi viimata). 15) Eelnõu § 16 lg 2 soovitame tõsta § 4 terminite alla. Vastasel juhul on termin defineeritud pärast selle esmakordset kasutamist määruses. 16) Eelnõu § 17 lg 4 palume sõnastada järgnevalt: „(4) Kui voorupõhise taotlemise korral on ekspertide § 16 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumides antud punktid samad või kõrgemad § 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud punktidest, hindab taotlust täiendavalt hindamiskomisjon, kellel on õigus ekspertide antud kaalutud keskmisi punkte muuta. “ Ka lävendiga võrdsed punktid viitavad lävendi täitmisele ja peaks andma taotlusele võimaluse hindamiskomisjoni etappi edasi liikuda. 17) Eelnõu § 20 esimeseks lõikeks palume lisada: „(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel.“ Soovime lisada sama lõike nagu praegu kehtivas „Ettevõtja rakendusuuringute määruses“ (Vastu võetud 21.03.2022 nr 23). EIS hinnangul on oluline taotluse rahuldamise otsuse muutmise korrana sätestada, et see toimub toetuse saaja poolt esitatud taotluse alusel (sh võimalus EISil ise see algatada) (va eelnõu lg-s 1 sätestatud kooskõlastuse võimalikkus). Enamikes määrustes on sarnane regulatsioon või siis on vastav säte muutmistaotluse esitamise kohustusega viidud teotuse saaja kohustuste § alla (nt taotlema EIS -ilt vajadusel nõusolekut taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eelarve või eesmärkide muutmiseks, esitades vastava muutmistaotluse enne muudatuse tegemist). 18) Eelnõu § 20 lõigete numeratsiooni tuleks korrigeerida olenemata sellest, kas ettepanekuga nr 17 nõustutakse. 19) Eelnõu § 22 lg 3 palume selguse huvides täiendada järgnevalt: „(3) Toetuse saajal on õigus taotleda toetuse ettemakset kuue kuu prognoositud rahavajaduse ulatuses. Ettemakse tehakse kümne tööpäeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist. Ettemakse suurus on kuni 30 protsenti toetuse summast. Toetuse saaja tõendab EISile ühe aasta jooksul ettemakse tegemisest, et ettemakse on abikõlblike kulude katmiseks ära kasutatud. Järgmise ettemakse tegemiseks peab ettemakse kasutamine olema abikõlblike kulude kuludokumentidega tõendatud vähemalt 70 protsendi ulatuses. “ Ettemakse kasutamine ei tähenda tõendamist, st toetuse saaja võib teada, et ta kasutas raha ära, kuid kui ta ei ole kulusid EISile esitanud ja EIS-ile neid kulusid tõendanud, siis ei saa väita, et ettemakse kasutamine on toimunud korrektsetel alustel.  20) Eelnõu § 22 lg 4 palume sõnastada järgnevalt: „Lõppmakse tehakse tegelike kulude alusel pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist ning lõpparuande kinnitamist.“ EIS-i soov on, et kogu toetuse summa ei saaks enne projekti lõppu välja makstud, kuid kindla protsendi jälgimine viimaseks makseks võib osutuda menetluslikult keeruliseks. Seega teeme ettepaneku, et viimane makse poleks ettemakse, vaid toimuks tegelike kulude alusel. 21) Eelnõu § 22 lg 7 palume sõnastada järgnevalt „(7) Välisriigi registris registreerit ud partneri kulude tõendamiseks esitab toetuse EISile partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja sertifitsee ritud audiitor ja milles on sätestatud, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi määrusega või vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määrusega ning asukohariigi õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga.“ EIS-i töötajad ei ole kursis välisriikide õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavadega , mistõttu oleks ilma kulude abikõlblikkuse auditiaruandeta EIS-il keeruline täita toetuse kasutamise kontrolli kohustust ja teha toetuse tagasinõudmise otsuseid. Kuna kulude abikõlblikkuse auditiaruande tegemisega kaasneb välisriigi ettevõttele kulu, siis ilma otsese kohustuseta on selle esitamise tõenäosus väike. Soovime jätta välisriigi partneri kulude tõendatusse samadel alustel nagu praegu kehtivas „Ettevõtja rakendusuuringute määruses“ (Vastu võetud 21.03.2022 nr 23). Seejuures viitame, et nimetatud sätte lisamisel määrusesesse nr 23 [RT I, 01.12.2023, 1 - jõust. 04.12.2023 on seletuskirja põhjendus järgmine: Punktiga 7 täpsustatakse §‑s 9, et kui projektis osaleb välisriigi registris registreeritud projekti partner, tõendab toetuse saaja tema kulude abikõlblikkust partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruandega, mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor. Auditiaruandest peab nähtuma, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi määruse või vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määruse tingimustega ning kohalike õigusaktidega ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga. Auditiaruanne tuleb lisada maksetaotlusele, millega nimetatud kulude hüvitamist taotletakse. 22) Eelnõu § 23 lg 2 palume lisada punktina: „6) Toetuse saajal ei tohi kuni viimase toetusosa väljamaksmiseni olla maksu- ja maksevõlga koos intressidega suuremas summas kui 100 eurot või selle tasumine peab olema ajatatud. Ajatamise korral peab võlg olema tasutud ajakava kohaselt.“ Kuna riigi soov on, et me ei toetaks ettevõtteid, kel on raskusi maksude tasumisel, siis teeme ettepaneku lisada täiendav punkt toetuse saaja kohustuste alla. Seeläbi rakendusüksus veendub enne ettemakse/tavamakse tegemist, et toetuse saajal ei oleks maksuvõlga või see oleks ajatatud. Eeltoodu aitab maandada ka riski olukorras, kus toetuse saajal on projekti elluviimise ajal tekkinud märkimisväärsed maksuvõlad, mis võib seada kahtluse alla projekti elluviimise võimekuse ja/või kaasneva tagajärjena projekti katkestamise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise. Kaaluda võib ka lisamist § 22 alla. Selgituseks, et määruse § 13 lg 3 laieneb taotlejale, mitte juba rahastuse otsuse saanud toetuse saajale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sigrid Harjo Juhatuse liige Koostaja: Gerly Põder Rakendusuuringute programmi koordinaator [email protected] Saatja: "Brit Bärengrub" <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], "Mikk Vahtrus" Teema: Majandus- ja tööstusministri määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ eelnõu kooskõlastamine Kuupäev: 2025-05-06 05:09 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastame Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (kuupäev digiallkirjas)dokumendi nr 11-4/25/44889. Pealkiri: Majandus- ja tööstusministri määruse „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ eelnõu kooskõlastamine​Lugupidamisega Gerly Põder Rakendusuuringute programmi koordinaator toetuste osakond Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus +372 5684 3860 <mailto:[email protected]> [email protected] www.eis.ee See elektronkiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni. Kui antud kiri ei ole suunatud Teile, siis selle avaldamine, kopeerimine, levitamine või muul viisil kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Kui saite selle kirja ekslikult, palun teavitage sellest koheselt kirja saatjat ning kustutage kiri oma süsteemidest. _____ This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient you are hereby notified that any use, disclosure, copying, distribution or taking any other action in reliance on the contents of this information is strictly prohibited and may be unlawful. If you received this e-mail in error, please contact the sender and delete the material from your systems.