Teie 10.03.2025
Muhu Vallavalitsus
[email protected] Meie 06.05.2025 nr 13-3/1131-2
Vallamaja
Liiva küla, Muhu vald, 94701, Saare
maakond
Vastuskiri
Austatud Raido Liitmäe
Täname Teid arvamuse esitamise eest Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassialternatiivide
kohta.
Esitasime 30.01.2025 kirjaga nr 13-3/373-1 arvamuse avaldamiseks Eesti-Läti neljanda
elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute
lähteseisukohad. Vastame Teie saadetud 11.03.2025 nr 7-3/842 kirjale alljärgnevalt.
Olemasolevat liinikoridori kaalutakse täiendava maakaabli alternatiivina sellises mahus, mis on
nii looduskeskkondlikult kui ka tehniliselt teostatav.
Vajadus täiendavate välisühenduste rajamiseks ja saarte energiavarustuse toetamiseks on olnud
teada juba varasemalt. Selleks, et võimalikult läbipaistvamalt oleks teada missuguseid arenguid
elektrisüsteemis planeeritakse, avaldab Elering elektrisüsteemi arengukavasid, mis põhinevad
olemasoleval ning prognoositaval nõudlusel ja pakkumisel, samuti läbivad need ka avaliku
konsultatsiooni.
Eleringil valmis äsja elektrivõrgu arengukava aastateks 2025-2034, mis on kättesaadav Eleringi
kodulehel: https://www.elering.ee/elektriulekandevorgu-arengukava.
Arengukavast lähtub, et on vaja tugevdada saarte võrku ja ka Muhumaal asuvat võrku täiendava
kaabliga juhul, kui Eesti-Läti neljanda elektriühendust ei peaks tulema, seda eelkõige, kui saartel
kasvab tarbimine ja tootmine. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajamine selle vajaduse võtaks
ära, ei rajataks täiendavaid kaableid. Pikemas ajavaates 2050+ võib olla vajalik Saaremaalt algav
Hiiumaad ületav mandrile ühenduv täiendav ülekandevõrgu liin. Seega ei ole hetkel teada, et Muhu
saarel rohkem liine oleks vaja rajada.
Muhulaste muret on kuulda võetud ning trassialternatiiv on muudetud ja lisatud nii, et hinnata
võimalikult palju olemasolevat trassi kasutamisvõimalust.
330kV õhuliini rajamisega ei ole hetkel näha, et Muhu saare 110kV võrgus liinide arv väheneks.
Nimelt elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks on oluline, et ülekandesüsteemi
alajaamad oleks ühendatud mitme liiniga. Praegusel hetkel on kogu suursaarte elektrivarustus
tagatud läbi kahe 110kV liini, mis Muhu saart ületavad. Selleks, et ühe liini rikke korral oleks
elektrivarustus saartel tagatud, siis peab olema võimalus kasutada teist liini.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
330kV liini rajamine võib tõesti tekitada olukorra, kus Muhu saarel teist 110kV liini ei ole enam
tarvis. Seda hetkel ehk 10 aastat enne võimaliku uue taristu valmimist ei saa veel kindlalt otsustada,
sest ei ole teada, kui palju muutub Muhu saarel tootmine/tarbimine ning missugused võrgu riskid
tekivad ühe liini äravõtmisel. Olemasolevaid liine hetkel maakaabliga asendama ei hakata, küll
aga osundame Eleringi võrgu arengukavale, millest lähtub, et on vaja tugevdada saarte võrku ja ka
Muhumaal asuvat võrku täiendava kaabliga juhul, kui Eesti-Läti neljanda ühendust ei peaks
tulema. Seega ei ole Eleringil plaanis uusi õhuliine Muhu saarele rajada, kõik loodav taristu oleks
maakaablitega.
Lisaks teavitame, et tulenevalt planeeringumenetluse vältel täpsustunud asjaoludest ja
trassialternatiivide kohta esitatud suurest hulgast ettepanekutest planeerida Saaremaale üks õhuliin
esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Elering ASle ettepaneku kaaluda võimalusi
Saaremaale kahe õhuliini asemel ühe rajamiseks.
Elering ASi põhjendatud hinnangust selgub, et arvestades planeeringu eesmärki ja kaaludes
võimalikke riske muuhulgas varustuskindluse tagamisega on võimalik planeeringu eesmärke
saavutada ka ühe 330-kilovoldise liiniga. See tähendab, et Saaremaale ning ranniku uue alajaama
ja Lihula uue alajaama vahele planeeritakse üks 330 kV liinikoridor. Õhuliini trassikoridori
laiuseks planeeringus jääb 140 m, maakaabli trassikoridori laiuseks 20 m ja merekaabli
trassikoridori laiuseks 432 m. Tegelik ruumivajadus saab olema väiksem, sest planeeringu käigus
arvestatakse laiemate koridoridega, et projekteerimisel oleks võimalik asukohta täpsustada.
Eesti-Läti neljas elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja sobivas
turuolukorras soodsa elektrienergia impordiks ning tugevdab riigi energiajulgeolekut. Lisaks loob
see ühendus tugevama seose Saaremaa ning Mandri-Eesti ja Läti võrkude vahel, tagades
energiajulgeolekut saarel.
Planeeringuala ja trassialternatiividega saab tutvuda kaardirakenduses, mida jooksvalt
täiendatakse.
Lisateave, sh korduma kippuvad küsimused (KKK) on leitavad planeeringu kodulehel: Eesti-Läti
neljas elektriühendus | Riigiplaneering.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivari Rannama
juhataja
Maa- ja ruumipoliitika osakond
Monika Korolkov
+372 5884 7055
[email protected]
2 (2)