Perioodi 2021–2027 kalasadamate investeeringutoetus

EELNÕU 04.05.2025 MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….. Perioodi 2021–2027 kalasadamate investeeringutoetus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ meetme „Perioodi 2021–2027 kalasadamate investeeringutoetus“ raames toetuse (edaspidi toetus) andmise, kasutamise ja maksmise tingimused ning kord. 2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus § 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatav tegevus (1) Toetuse andmise eesmärk on: 1) suurendada kalasadamate vastupidavust kliimamuutustele, soodustada mereprügi kogumist, suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusamate seadmete kasutuselevõttu ning parandada töötingimusi ja -ohutust kalasadamates; 2) parandada ligipääsu kalasadamatele veeteedelt; 3) tagada kalapüügitegevuse seire, tõhusam järelevalve ja kalapüügiga seotud elektrooniliste andmete edastamine kalasadamates. (2) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks: 1) investeeringud kalasadamate taristu arendamisse ja seadmete uuendamisse, mis panustavad lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgi saavutamisse; 2) investeeringud taristusse, mis parandavad ligipääsu kalasadamatele veeteedelt ja panustavad lõikes 1 punktis 2 nimetatud eesmärgi saavutamisse; 3) investeeringud, mis tagavad püügiaruannete ja saagi kaalumise täpsuse ning vajaliku kontrolli nende üle nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) 1 nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artikli 60a tähenduses ja mis panustavad lõike 1 punktis 3 nimetatud eesmärgi saavutamisse. (3) Kui määruse alusel antav toetus kvalifitseerub riigiabiks, ei tohi toetatava tegevusega alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi võtta, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud § 4 lõikes 2 sätestatud ettevalmistava töö korral. § 3. Toetuse vorm ning maksimaalne suurus ja määr (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud vormis, milleks on tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamine. (2) Paragrahvi 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud ühikuhinna alusel, mis on kindlaks määratud sama artikli lõike 3 punkti a alapunktis ii sätestatud viisil. (3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral on toetuse maksimaalne määr: 1) 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on § 6 lõikes 1 nimetatud ettevõtja; 2) 60 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on § 6 lõikes 1 nimetatud mittetulundusühing. (4) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse elluviimise korral on toetuse maksimaalne määr 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr puudub. (5) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimise korral on toetuse maksimaalne määr 85 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. (6) Paragrahvi 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud tegevuse elluviimise korral on toetuse määr 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Toetuse määraga võrdne ühikuhind ühe kilovati kohta on järgmine: 1) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on alla 16 kilovati – 560 eurot; 2) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 16 kilovatti, kuid alla 50 kilovati – 516 eurot; 3) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 50 kilovatti, kuid alla 200 kilovati – 497 eurot; 4) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 200 kilovatti – 475 eurot. (7) Kui määruse alusel antav toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), või komisjoni määrust (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023). (8) Kui määruse alusel antav toetus kvalifitseerub komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), alusel antavaks grupierandiga hõlmatud riigiabiks, kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (9) Toetuse saaja võib programmiperioodi jooksul saada toetust § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks kokku kuni 2 000 000 eurot. § 4. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud on sellised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse mõistlikult, sihtotstarbeliselt, majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks, ja regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu. (2) Toetatava tegevuse osaks võivad olla järgmised § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ettevalmistavad tööd: 1) tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö, projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö, hüdrogeoloogiline, hüdrograafiline ja hüdroloogiline uuring ning detailplaneering; 2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel keskkonnamõju hindamine; 3) energiaauditi tegemine. (3) Lõikes 2 sätestatud ettevalmistavad tööd peavad olema lõpetatud ja nende eest peab olema tasutud enne taotluse esitamist ning lõike 2 punktis 3 sätestatud energiaaudit ei tohi taotlemise esitamise hetkel olla vanem kui kaks aastat. (4) Taastuva energiaallika kasutuselevõtmisega seotud kulud on abikõlblikud üksnes toetuse taotleja omatarbimise ulatuses. Taotleja omatarbimise arvestuse aluseks on: 1) energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 4 nimetatud energiaauditis märgitud energiatarbimine; 2) elektrienergia tarbimise korral taotleja tarbimiskoha toetuse taotlemisele eelnenud kalendriaasta elektrienergia tarbimine; 3) tarbimise aluseks projekteeritud tarbimisvõimsus, kui taotleja tarbimiskohas elektrienergiat ei tarbita või on elektrienergiat tarbitud alla 12 kalendrikuu. (5) Päikeseenergia allikast elektrienergiat tootva seadme kasutuselevõtu korral jagatakse taotleja tarbimiskohas kuluva energia kogus ühe tuhandega. (6) Abikõlblikud on järgmised taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme kasutuselevõtmisega seotud kulud: 1) energiatootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu; 2) energiasalvestussüsteemi projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu ning energiatootmisseadme võrguga liitumise tasu. 3 (7) Kui toetatav tegevus on seotud taastuva energiaallika kasutuselevõtuga, tuleb taotlejal esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) energiaaudit, välja arvatud järgmistel juhtudel: 1) taotlejal on olemas § 4 lõike 4 punktis 2 nimetatud andmed; 2) taotlejal on olemas ehitusprojekt, milles on märgitud rajatava ehitise energiatarbimise andmed, või 3) toetuse abil soetatava, ehitatava või renoveeritava objekti energiatarbimine on eristatav sellise muu objekti energiatarbimisest, mis saab energiat sama liitumispunkti kaudu. (8) Lõikes 7 sätestatud energiaauditi teeb asjakohase pädevusega füüsiline isik, kellel on nõukogu 22. mai 2017. aasta soovituse, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 189, 15.06.2017, lk 15–28), II lisas sätestatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksanda taseme kutsetunnistus energiatõhususe valdkonnas. (9) Energiaauditi tulemusel koostatakse energiaauditi aruanne, mis sisaldab järgmist: 1) detailne ülevaade ettevõtte osa tehnilisest seisukorrast ning energiakadudest, sealhulgas energiaauditi raames tehtud fotod ja graafikud ning mõõdetud andmed; 2) ettevõtte iseloomustus, sealhulgas andmed ettevõtte struktuuri ja majanduslike näitajate kohta; 3) meetmed energia kokkuhoiuks ja vajaduse korral sisekliima parandamiseks vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatavate ettevõtte osade kaupa; 4) meetme rakendamisega kaasnev energiasääst energiasäästu projekti eluea jooksul, sealhulgas meetme tasuvusaeg; 5) energiasäästu projekti maksumuse arvutuskäik; 6) ülevaade meetmetega kaasnevatest riskidest ja ohtudest, mis võivad mõjutada energia kokkuhoidu; 7) ettepanekud meetmete elluviimise järjekorra kohta; 8) ülevaade energiasäästu projekti innovaatilisusest teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse § 2 punktis 5 nimetatud toote- ja protsessiinnovatsiooni tähenduses ettevõtte tasandil; 9) energiaauditi meeskonna ja energiaauditi tegemisse kaasatud isikute valiku põhjendus koos nende rollide ja tegevuse kirjeldusega ning nende kutsetunnistuste numbrid; 10) elektrienergia tarbimise korral taotleja tarbimiskoha viimase 12 kalendrikuu elektrienergia tarbimine. (10) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimise korral on abikõlblikud järgmised kulud: 1) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1474, millega kehtestatakse eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14 lõike 4 punkti a kohaldamiseks seoses erandiga lubatud kõikumist väikeste pelaagiliste liikide püügil, suuremahulisel püügil ja troopikatuuni seinnoodapüügil saadud saagi hindamisel, mis lossitakse ja laaditakse ümber sortimata (ELT L, 2024/1474, 27.05.2024), artiklis 2 sätestatud kulud; 2) nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60a alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kulud. § 5. Mitteabikõlblikud kulud Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud tegevuste elluviimise korral on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 4 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49), artikli 13 punktides g ja i nimetatud kulud; 2) kulu, mis on tehtud enne PRIA-le taotluse esitamise päeva, välja arvatud ettevalmistava töö kulu; 3) ettevalmistava töö kulu, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2024 või millega ei kaasne investeeringut sama tegevuse raames; 4) külmhoone ehitamise ja rekonstrueerimise kulu; 5) maa ostmise kulu; 6) telekommunikatsioonivõrgu, ühisveevärgi, kanalisatsiooni, elektri-, gaasi- ja soojusvõrguga liitumise tasu, välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega; 7) amortisatsioonikulud ja mitterahalised sissemaksed; 8) kasutatud asja ostmise kulu; 9) liisingu kulu; 10) mootorsõiduki, välja arvatud üksnes sadama territooriumil kasutatava mootorsõiduki ostmise kulu; 11) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenuse kulu; 12) riigilõiv, tollimaks, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu; 13) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks; 14) see osa sellise taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme projekteerimise, ostmise ja paigaldamise kulust, mille puhul tootmisseadme tootmisvõimsus ületab toetuse taotleja tarbimiskoha omatarbimise; 15) vesiviljelusega ja kala töötlemisega seotud investeeringu kulu; 16) süvendamisega seotud kulu, kui sellega ei kaasne investeeringut taristusse; 17) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu. § 6. Nõuded toetuse taotlejale (1) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 või 3 sätestatud tegevuse elluviimiseks võib toetust taotleda äriregistris registreeritud ettevõtja või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühing, kelle liikmetest vähemalt 50 protsenti on kalandusturu korraldamise seaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud tulundusühistud. (2) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks võib toetust taotleda: 1) kohaliku omavalitsuse üksus; 2) kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud mittetulundusühing või sihtasutus; 3) valitsusasutus, kelle tegevusvaldkond on inimeste ning vee-, õhu- ja maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine. (3) Toetust saab taotleda § 2 lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud tegevuste elluviimiseks järgmistes kalasadamates: Dirhami sadam (sadamakood EEDIR), Miiduranna sadam (sadamakood EEMDR), Virtsu sadam (sadamakood EEVIR), Veere sadam (sadamakood EEVEE), Mõntu sadam (sadamakood EEMNT), Lehtma sadam (sadamakood EELHT), Roomassaare sadam (sadamakood EERMS), Meeruse sadam (sadamakood EEMRS), Saaremaa sadam (sadamakood EESMA), Paldiski Lõunasadam (sadamakood EEPLS), Westmeri sadam (sadamakood EEWST) ja Suursadam (sadamakood EESUS). (4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud (edaspidi koos taotleja) vastavad järgmistele nõuetele: 1) taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise 5 ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 2) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi; 3) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist haldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 4) riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ole taotleja raskustes ettevõtja; 5) taotlejal on tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus; 6) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast tegevuse elluviimist olema Eestis; 7) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393 sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega; 8) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3, §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §-s 279, 344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses; 9) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud; 10) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud tegevuste elluviimise korral peab taotleja olema sadama pidaja või sadamaoperaator sadamaseaduse tähenduses selles kalasadamas, mille arendamiseks toetust taotletakse; 11) ehitise ehitamise korral on ehitis ja sellealune maa taotleja omandis või on ehitisealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 12) vajaduse korral on taotlejal veeseaduse §-s 187 sätestatud veeluba või §-s 196 sätestatud veekeskkonnariskiga tegevuse registreering; 13) kui soetatav seade või vahend paigaldatakse ehitisse, kinnisasjale või mootorsõidukisse või seda kasutatakse ehitises, kinnisasjal või mootorsõidukis, peab see ehitis, kinnisasi või mootorsõiduk olema taotleja otseses valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. § 7. Ostumenetlus (1) Taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse, välja arvatud § 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud päikeseenergia allikast elektrienergia tootmiseks kasutatava tootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise korral. (2) Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või ostetava vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. (3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. 6 (4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. (5) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele ehitise kohta järgmiseid andmeid: 1) ehitise nimetus; 2) ehitise ehitisregistri kood; 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu; 5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number. (6) Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isiku käest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. (7) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. (8) Ostumenetluse alustamisel enne taotluse esitamist peab arvestama § 2 lõikes 3 sätestatut. (9) Väljavalitud hinnapakkumus ei või olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud. § 8. Ostumenetlus riigihangete registris (1) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris, välja arvatud § 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud päikeseenergia allikast elektrienergia tootmiseks kasutatava tootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise korral. (2) Kui taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. (3) Ehitustööde maksumuse prognoos peab sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid: 1) üldandmed ehituse kohta; 2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta; 3) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu. (4) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 7 1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub ostetava teenuse, töö või vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev; 2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva; 3) teade ostumenetluse kohta on avalik; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; 7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll. (5) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. (6) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 5 nimetatud andmetele ehitise kohta järgmiseid andmeid: 1) ehitise nimetus; 2) ehitise registri kood; 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu; 5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number. (7) Taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. (8) Taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. (9) Ostumenetluse alustamisel enne taotluse esitamist peab arvestama § 2 lõikes 3 sätestatut. (10) Lõigetes 1–9 sätestatut ei kohaldata, kui taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt. 3. peatükk Toetuse taotlemine § 9. Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele (1) Taotluste vastuvõtu alustamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 8 ja oma veebilehel arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 14 kalendripäeva. (2) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja nõuetele vastavust tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus). (3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud tegevuste puhul võib ühe taotlusega taotleda toetust ühe kalasadama arendamiseks või seadmetega varustamiseks. (4) PRIA peatab § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse kohta taotluste vastuvõtmise, kui selle tegevuse toetuseks ettenähtud eelarve on ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. (5) Taotleja esitab taotluses järgmised asjakohased andmed ja dokumendid: 1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja vastavalt komisjoni soovitusele 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), või suurettevõtja; 3) toetatava tegevuse nimetus, eesmärk, kirjeldus ning elluviimise aeg, sealhulgas algus- ja lõppkuupäev; 4) selle kalasadama nimi ja kood, kus toetatav tegevus ellu viiakse või millele ligipääsu veeteedelt parandatakse; 5) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus; 6) teave selle kohta, kuidas kavandatakse rahastada toetatava tegevuse omafinantseeringu osa; 7) ehitusprojekti ärakiri, vajaduse korral väljavõte ehitise põhiprojekti joonistest, kus muu hulgas kajastuvad kavandatava ehitise asendiplaan, arhitektuuri, tehnosüsteemide ja välisvõrkude lahendused, ning väljavõte projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine ehitusseadustiku tähenduses ja nimetatud ehitusprojekt on ehitusseadustiku alusel nõutud; 8) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 7 nimetatud keskkonnamõju hindamise aruanne, kui toetatava tegevuse elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine; 9) paragrahvi 4 lõike 6 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral selle ettevõtte elektri omatarbimist tõendav dokument, kus kavandatakse taastuvat energiaallikat kasutusele võtta; 10) vajaduse korral § 4 lõike 6 punktis 1 sätestatud taastuva energiaallika kasutuselevõtmise korral energiaauditi aruanne; 11) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et sellise seadme või vahendi soetamisel, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, on see ehitis taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 12) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et sellise seadme või vahendi soetamisel, mis paigaldatakse mootorsõidukisse või mida kasutatakse mootorsõidukis, on mootorsõiduk taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 13) pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud hinnapakkumused ning asjakohane põhjendus, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse; 14) ostumenetluse viitenumber, kui taotleja on ostumenetluse riigihangete registris ellu viinud; 15) riigihanke viitenumber, kui taotleja on riigihanke juba ellu viinud; 16) kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama artikli lõikes 3 nimetatud pettust; 9 17) prognoositavad maksed toetatava tegevuse elluviimise ajal kuue kuu kaupa; 18) Euroopa Liidu tulemusnäitaja ja riigisisene seirenäitaja. (6) Euroopa Liidu tulemusnäitaja ja riigisisene seirenäitaja on: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimisel kasu saavate isikute arv; 2) kasutusele võetud taastuvast energiaallikast tootmiseks kasutatava seadme tootmisvõimsus. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 10. Taotluse hindamise tingimused ja kord (1) PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste kaupa järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) kas tegevus suurendab kalasadamate vastupidavust kliimamuutustele; 2) kas tegevusega edendatakse uute keskkonnasäästlike ja ressursitõhusate tehnoloogiate kasutuselevõttu; 3) kas tegevus aitab kaasa mereprügi kogumisele; 4) kas tegevus aitab kaasa töötingimuste ja -ohutuse parendamisele sadamas; 5) kas taotleja omafinantseering ületab omafinantseeringu minimaalset määra; 6) toetatavast tegevusest kasu saavate nende ettevõtjate arv, kellele on antud kutselise kalapüügi luba. (2) Lõike 1 punktides 1–4 sätestatud iga hindamiskriteeriumi puhul antakse üks hindepunkt hindamiskriteeriumile vastavuse eest ja null hindepunkti hindamiskriteeriumile mittevastavuse eest. (3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõetele, kui see on saanud lõike 1 punktides 1–4 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel vähemalt ühe hindepunkti. (4) Lõike 1 punktis 5 sätestatud hindamiskriteeriumi eest antakse üks hindepunkt iga viie protsendi omafinantseeringu eest, mis ületab omafinantseeringu minimaalset määra. Kui omafinantseering ei ületa minimaalset määra, antakse null hindepunkti. (5) Lõike 1 punktis 6 sätestatud hindamiskriteeriumi eest antakse hindepunkte järgmiselt: 1) üks hindepunkt, kui toetatava tegevusega seotud kalasadamas on taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal lossinud 1–5 ettevõtjat, kellele on antud kutselise kalapüügi luba; 2) kaks hindepunkti, kui toetatava tegevusega seotud kalasadamas on taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal lossinud 6–15 ettevõtjat, kellele on antud kutselise kalapüügi luba; 3) kolm hindepunkti, kui toetatava tegevusega seotud kalasadamas on taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal lossinud vähemalt 16 ettevõtjat, kellele on antud kutselise kalapüügi luba. (6) PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi ja koostab taotluste paremusjärjestuse, lugedes paremaks sellise taotluse, mis on saanud hindamiskriteeriumite alusel suurema koondhinde. Võrdsete hindepunktidega taotluste puhul eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. (7) Taotlust ei hinnata, kui taotleja viib ellu § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevust. § 11. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine 10 (1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6. (2) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punkti 2 alusel. (3) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punkti 2 alusel. (4) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud alusel. (5) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätetatud tegevuste puhul 35 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast ning § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul 25 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest. 5. peatükk Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord § 12. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil ostetud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood). (2) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmiseid kohustusi: 1) täidab § 6 lõike 4 punktides 1, 3, 6–8 ja 10 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid; 2) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 3) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 4) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 5) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi kooskõlas regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“; 6) teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas vara üleandmisest teisele isikule; 7) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 või 3 sätestatud tegevuse elluviimise korral avalikustab kalasadama kasutamise tingimused, sealhulgas sadama kasutamise hinnakirja ning sadama pidaja kontaktandmed sadama territooriumile sisenemisel maismaalt ja sadama veebilehel, ning tagab isikutele sadama kasutamise võrdsetel tingimustel. (3) Lisaks lõikes 2 sätestatule peab toetuse saaja: 1) viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik toetatava tegevusega seotud kuludokumendid ja § 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud taastuvast energiaallikast tootmiseks kasutatava seadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulude puhul lisaks 11 tootmisseadme nõuetekohasust tõendava dokumendi, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 2) tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele või riigihankele; 3) täitma § 6 lõike 4 punktides 2 ja 9 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni; 4) tagama, et hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitusluba või ehitusteatis ehitusregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt; 5) tagama, et hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitusregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. (4) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi või PRIA nõudmisel esitab toetuse saaja toetuse saamise ja kasutamise kohta lisateabe, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud kohustuse täitmiseks. § 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, mis sisaldab järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) toetuse summa, mille maksmist ta taotleb; 3) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta; 4) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis vara; 5) punktis 4 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 6) selle isiku väljastatud ostetud vara üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja vara ostis; 7) ostumenetluse viitenumber, kui toetuse saaja pidi § 8 lõike 1 kohaselt ostumenetluse korraldama riigihangete registris; 8) riigihanke viitenumber või riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registris, kui toetuse saaja on riigihankekohustuslane riigihangete seaduse § 5 tähenduses; 9) paragrahvi 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud kulu hüvitamise taotlemise korral taastuvast energiaallikast tootmiseks kasutatava seadme nõuetekohasust tõendav dokument. (2) Toetuse saaja esitab PRIA-le jooksval kalendriaastal 30. novembriks tasutud kulude kohta maksetaotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega hiljemalt sama aasta 8. detsembriks ja toetatava tegevuse elluviimisega seotud viimase maksetaotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks. (3) PRIA kontrollib maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. (4) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks juhul, kui toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid. 12 (5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. (6) PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 53 lõike 2 alusel 25 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. § 14. Määruse jõustumine Määruse § 2 lõike 2 punkt 3 ja § 4 lõike 10 punkt 2 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 13  KAVAND 04.05.2025 SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalasadamate investeeringutoetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Margus Medell (tel 625 6239 [email protected]) ja sama osakonna nõunik Juhani Papp (tel 56 282 578 [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Karina Torop (tel 625 6520 [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523 [email protected]). Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks vajalikud sadamad on suures mahus erastatud. Kui muudes riikides tehakse üldreeglina vajalikud sadamainvesteeringud riigi või kohaliku omavalituse vahenditest, siis Eestis on need kulutused üldreeglina erasektori kanda, samal ajal ei paku Eesti traalpüügi sadamad mingeid teenuseid lisatulu teenimiseks ja sadamate pidamise kulud jäävad täies mahus traalpüüdjate kanda ning kulud kaetakse kalapüügiga teenitud tulust. See asetab Eesti kalapüügisektori võrreldes teiste riikidega märgatavalt ebasoodsamatesse konkurentsitingimustesse. Traalpüügi laevade teenindamiseks sobivate sadamate taristud ja seadmestik on sageli vananenud ning suuremahuliste investeeringute tegemine ei ole kalapüügisektorile jõukohane. Eestis tegutsevast 20-st traalpüügi ettevõttest, kes vähemal või suuremal määral kasutavad traalpüügi sadamate teenuseid. Traalpüügi ettevõtjatest 17 on koondunud tootjaorganisatsioonidesse, kelle püütud kilu ja räime kogused ulatuvad ca 95 %-ni Eesti püügivõimalustest. Tootjaorganisatsioonide peamine eesmärk on ühistegevus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmisel, töötlemisel ja turustamisel, et omandada suurem turujõud ja paremad läbirääkimistingimused turgudel võrreldes üksiktegijatega eelkõige kilu- ja räimepüügil. Eesti tootjaorganisatsioonid teevad tihedat koostööd ka traalpüügi sadamate korrastamiseks ja kaasajastamiseks. Sadamate arendamiseks on kolm suurimat tootjaorganisatsiooni Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu moodustatud Sadamate Haldamise MTÜ, mille eesmärgiks on Eesti kalapüügisektori jaoks vajalike kalasadamate arendamine. 2019. aastal avaldatud valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli eriraporti kohaselt võib Läänemerel kliimamuutuste tagajärjel lainekõrgus tõusta kuni 35 sentimeetrit. Mereveetase võib tulevikustsenaariumite järgi selle sajandi lõpuks tõusta kuni 60 sentimeetrit. Tsüklonite trajektooride muutuste ja neist tingitud tormide sagenemise tõttu võivad Eesti rannikuid aina sagedaini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused. Kliimamuutuste tulevikustsenaariumid ennustavad ka tuulte kiiruste kasvu eriti talvisel ja osaliselt kevadisel ajal. Kliimamuutustest tulenevad ohud mõjutavad enam sadamaid, suurenevad riskid, et ekstreemsed tormid ummistavad sadamaalad liivaga, lõhuvad sadamataristut ning kahjustavad sadamas seisvaid aluseid. Eriti ohtlikud on kalasadamate jaoks tormituultest põhjustatud lained, kõrge veetase ja jäätumata meri, mis võib lõhkuda olemasolevaid betoonkonstruktsioone ja kaldakindlustusi. Sadamarajatised on haavatavad eriti seetõttu, et nende projekteerimisel rajamisel ei olnud kliimamuutustest tulenevad probleemid Läänemerel veel nii aktuaalsed. Ekstreemsed ilmastikuolud võivad olulisel määral vähendada tööohutust sadamates ja üldisemalt meresõiduohutust. Samuti on kliimamuutustest mõjutatud rannikuäärsed laevateed, mida kasutatakse ligipääsuks kalasadamatele. Amortiseerunud kaitsemuulid, muutused merepõhjas ja liikuvad liivad mõjutavad oluliselt ligipääsu kalasadamatele. Problemaatiline on ka see, et laevateedel ei ole konkreetset omanikku ning tihti on avalike laevateede tagamaal mitmeid sadamaid. Sadamate omanikud ei ole võimelised selliseid investeeringuid tegema sest sellel investeeringul on väga vähene äriline iseloom ja investeeringut ettevõtlusega tagasi teenida on äärmiselt keerukas. Kohaliku omavalituse üksused, kes on küll väga huvitatud mereliste tegevuste arendamisest kohaliku omavalituse territooriumil ei suuda samuti iseseisvalt neid investeeringuid teha, seega on igati põhjendatud EMKVF vahendite kasutamine kalasadamate mereliste ligipääsuteede parendamise toetuseks. Traalpüügi sadamates on seni vähe tähelepanu pööratud keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutuselevõtmisele, näiteks üldreeglina puudub sadamates mereprügi käitlemiseks vajalik taristu ja seadmed, samuti on sadamates vähe alternatiivenergia (päikese, tuule energia jms) tootmise seadmeid. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 14 paragrahvist. Eelnõu esimese peatükiga sätestatakse meetme määruse üldsätted. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021 – 2027“ (edaspidi EMKVF) meetme „Perioodi 2021–2027 kalasadamate investeeringutoetus“ raames antava toetuse andmise, kasutamise ja maksmise tingimused ning kord. Eelnõu teise peatükiga sätestatakse toetuse andmise eesmärk, toetatavad tegevused, toetatava tegevuse määr, suurus ja vorm, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded toetuse taotlejale ning nõuded ostumenetlusele. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused. Lõike 1 punktidega 1–3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, mis on vähendada kalandustegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju ökosüsteemidele, suurendada kalasadamate vastupidavust ekstreemsetele kliimamuutustele, suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusamate seadmete kasutuselevõtmist, parendada töökeskkonda ja suurendada ohutust kalasadamates. Tagada turvaline ligipääs sadamatele veeteedelt. Parandada püügiandmete esitamist ja tõhustada kontrolli püügiandmete esitamise üle. Meede panustab EMKVF-i rakenduskava 2021–2027 prioriteedi 1 „kestliku kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine“ erieesmärgi 1 „majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine“ sekkumise „traalpüügi sadama investeeringutoetus“ eesmärkide saavutamisse. Meede panustab EMKVF rakenduskava erieesmärgi „tõhusa kalanduskontrolli jõustamise edendamine, sealhulgas võitlus ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügi vastu ning usaldusväärsete andmete kogumine teadmispõhiste otsuste tegemiseks“ sekkumise „kontrolli ja järelevalve seadmete toetus“ eesmärkide saavutamisse. Meede panustab Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse, samuti panustab meede „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) teise alaeesmärki ehk „keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikkult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus“ ja „kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline“ saavutamisse. Lõike 2 punktiga 1 sätestatakse, et meetme eesmärkide saavutamiseks antakse toetust investeeringuteks, mis suurendavad kalasadama vastupidavust kliimamuutustele. Eesti kalasadamatele on eriti ohtlikud tormituultest põhjustatud kõrged lained, kõrge veetase ja jäätumata meri, mis võib lõhkuda olemasolevaid betoonkonstruktsioone, kaldakindlustusi ja kaitsemuule. Peamine probleem seisneb selles, et praegu kasutuseseoleva sadamate taristu projekteerimisel ja ehitamisel ei osatud arvestada muutuvate kliimatingimustega ning tänasel päeval aktuaalsed kliimamuutustest tulenevad muutused ei olnud Läänemerel veel nii olulised. Toetust antakse näiteks lainemurdjate parendamiseks, kaide parendamiseks, sadamabasseini süvendustöödeks, kui see on vajalik merelise taristu uuendamiseks. Toetust antakse keskkonnasäästlike ja ressursitõhusate tehnoloogiate ja seadmete ostmiseks, sealhulgas investeeringuteks mereprügi käitlemisse. Näiteks taastuvenergia tootmise ja energia salvestamise lahenduste ehitamine (päikesepargid, tuuleenergia, laineenergia jms tootmise seadmed), samuti akupangad ning varustuskindlusega seotud investeeringud, näiteks kütuse varumahutid jms. Energiatõhusate valgutus süsteemide väljaehitamiseks, investeeringuteks vee ja reovee käitlemise seadmetesse jms. ning mereprügi kogumise ja liigiti käitlemise taristu loomiseks. Toetust antakse ka investeeringuteks, mis parandavad kalasadama töötajate ohutust ja töötingimusi. Näiteks investeeringud kalalaevade lossimise seadmete uuendamiseks (kraanad, tõstukid, kalapumbad jms). Kalasadama töötajate ja laevameeskondade olmetingimuste parendamiseks (pesemisvõimalused, tualett ja puhkeruumid jms), samuti investeeringud digilahendustesse kalasadama territooriumil jms. Lõike 2 punktiga 2 sätestatakse, et toetust antakse investeeringuteks, mis parendavad ligipääsusid kalasadamatele veeteedelt ning suurendavad laevade mereohtust sadamatesse sisenemisel. Näiteks investeeringut kaitsemuulide rajamisse või renoveerimisse ning sellega otseselt seotud laevateede süvendamisse jms. Kalasadamatele ligipääsu parendamine ei pruugi olla seotud ainult ühe kalasadamaga, vaid investeeringud võivad katta ka mitmete sadamate vajadusi. Lõike 2 punktiga 3 sätestatakse, et toetust antakse investeeringuteks, mis tagavad püügiandmete täpsuse ja vajaliku kontrolli nende üle. Toetust saab taotleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1224/2009 artiklis 60a nimetatud saakide kaalumise ja püügiandmete esitamise nõuete täitmiseks. Punkt 3 jõustub 1. jaanuaril 2026. Võrreldes Euroopa Merendus ja Kalandusfondi 2014-2020 (EMKF) perioodiga on EMKVF perioodil oluliselt suuremat tähelepanu pööratud kliimamuutustest tulenevate mõjude vähendamiseks ja mereprügiga seonduvatele probleemidele, samuti toetatakse EMKVF perioodil investeeringuid, mis tagavad püügiandmete täpsuse ja tõhusama kontrolli püügiandmete esitamise üle. Lõikega 3 sätestatakse, et kui määruse alusel antav toetatav tegevus kvalifitseerub riigiabiks, ei tohi toetatava tegevusega alustada, sealhulgas ei tohi võtta mingeid toetatava tegevusega seotud siduvaid kohustusi enne toetustaotluse esitamist PRIA-le. Toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud § 4 lõikes 2 sätestatud ettevalmistava töö korral. Enne taotluse esitamist tehtud ettemaksed, siduvad lepingud, arved, maksed on mitteabikõlblikud. Paragrahvis 4 lõikes 2 nimetatud ettevalmistavad tööd peavad olema taotluse esitamise ajaks lõpetatud, sealhulgas peab olema ka nende tööde eest makstud. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse vorm, maksimaalne suurus ja määr Lõikega 1 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktides 1 – 3 nimetatud tegevusi toetatakse tegelikult tekkinud ja tasutud kulude alusel. Lõikega 2 sätestatakse toetuse vorm, millega toetatakse päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud kulutusi. Nimetatud energiatootmisseadme (päikesepargid) projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu toetatakse ühikuhinnana. Ühikuhinna arvutamisel on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 94 lõike 2 punkti a alapunktis ii nimetatud varasemat tegevust puudutavad kontrollitud andmetel põhinevat metoodikat, ning ühikuhind on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punkti a alapunktis ii sätestatud viisil. Ühikuhinnad on sätestatud lõikes 6 punktides 1 – 4, need on ühikuhinnad, mis makstakse toetuse saajale toetusena välja. Lõike 3 punktiga 1 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 1 sätestatud tegevuste elluviimisel on toetuse maksimaalne määr 50 % kui toetuse taotleja on ettevõtja. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikkel 41 lõike 1 alusel saavad liikmesriigid kohaldada maksimaalset abi ülemmäära 50% abikõlblikest kuludest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 ühtegi toetuse erimäära rakendada ei luba. Lõike 3 punktiga 2 sätestatakse, § 2 lõikes 2 punktis 1 sätestatud tegevuste elluviimisel on toetuse maksimaalne määr 60% , kui toetuse saaja on § 6 lõikes 1 nimetatud sadamaid haldav kalurite mittetulundusühing. Kuna tegemist on kollektiivse toetuse saajaga ja kaluriorganisatsiooniga, on võimalik kehtestada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 real 19 nimetatud maksimaalne 60% toetusmäär. Lõikega 4 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 2 sätestatud tegevuste elluviimisel on maksimaalne toetusmäär 100% abikõlblike kulude maksumusest. Kuna tegevused on üldist hüve pakkuva iseloomuga ja paragrahvis 6 lõikes 2 on sätestatud, et tegevuste elluviimiseks võib toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsusse üksuse asutatud mittetulundusühing või valitsusasutus, on võimalik kehtestada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 real 14 nimetatud maksimaalne 100% toetusmäär. Paragrahvis 2 lõikes 2 punktis 2 nimetatud tegevused teenivad ühishuve, neil on kollektiivne toetusesaaja ja tegevuste tulemus on avalikuks kasutamiseks. Lõikega 5 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel on toetuse maksimaalne määr 85% abikõlblike kulude maksumusest, olenemata sellest, kes on toetuse taotleja. Kuna tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 22 nimetatud kontroll ja õigusnormide täitmise tagamisega võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 real 6 nimetatud maksimaalset 85% toetusmäära. Lõikega 6 sätestatakse, et § 4 lõike 6 punktis 1 nimetatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega (päikesepargid) seotud tegevuste elluviimisel on toetuse määr 50% abikõlblikest kuludest. Toetust makstakse ühikuhinnana ning toetus on juba arvutatud toetuse sisse. Summad, mis on märgitud lõikes 6 punktides 1 – 4 makstakse toetuse saajale välja. Punktis 1 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on alla 16 kilovati (näiteks 15,99 kilovatti) rajamiseks antakse toetust maksimaalselt 560 eurot ühe toetuse taotleja poolt taotletud tootmisvõimsuse kilovati kohta. Punktis 2 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on vähemalt 16 kilovatti, kuid alla 50 kilovati (näiteks 49,99 kilovatti) rajamiseks antakse toetust maksimaalselt 516 eurot ühe toetuse taotleja poolt taotletud tootmisvõimsuse kilovati kohta. Punktis 3 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on vähemalt 50 kilovatti, kuid alla 200 kilovati (näiteks 199,99 kilovatti) rajamiseks antakse toetust maksimaalselt 497 eurot ühe toetuse taotleja poolt taotletud tootmisvõimsuse kilovati kohta. Punktis 4 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on vähemalt 200 kilovatti rajamiseks antakse toetust maksimaalselt 475 eurot ühe toetuse taotleja poolt taotletud tootmisvõimsuse kilovati kohta. Lõigetega 7 ja 8 sätestatakse nõuded toetusele, kui antav toetus kvalifitseerub riigiabiks. Juhendid riigiabi rakendamiseks leiab Rahandusministeeriumi koduleheküljelt https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigiabi/riigiabi-materjalid. Riigiabi hindab PRIA iga toetuse taotluse kohta eraldi. Lõikega 9 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 2 sätestatud tegevuste elluviimisel võib toetuse saaja saada toetust maksimaalselt 2 miljonit eurot programmperioodi jooksul. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse abikõlblikud kulud Lõikega 1 sätestatakse, et abikõlblikud on sellised § 2 lõikes 2 punktides 1–3 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse mõistlikult, sihtotstarbeliselt, majanduslikult otstarbekalt, ja kõige säästlikumal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Abikõlblikud on kulutused, mis tehakse toetusobjekti nõuetekohaseks tähistamiseks. Lõike 2 punktidega 1–3 sätestatakse, millised võivad olla ettevalmistavad tööd. Lõikega 3 sätestatakse, et ettevalmistavad tööd peavad olema lõpetatud ning ettevalmistavate tööde kohta on väljastatud kulutuse tegemist tõendav dokument. Ettevalmistavate tööde eest peab olema täielikult tasutud enne taotluse esitamist. Lõike 2 punktis 3 nimetatud energiaaudit ei või olla vanem kui 2 aastat, arvestades taotluse esitamisest. Lõikes 4 nimetatud taastuvenergia kasutuselevõtmise kulud on abikõlblikud üksnes toetuse taotleja omatarbimise ulatuses. See tähendab, et investeeringuid toetatakse ainult selles energiatarbe ulatuses, mis kulub toetuse taotleja objekti käitamiseks. Omatarbe arvutamise alused on nimetatud punktides 1, 2 ja 3. Lõikega 5 sätestatakse, kuidas arvutada taastuvenergia tootmise üksuse suurus. Näiteks taotleja tarbimiskoha energiatarve on taotluse esitamisele eelneval aastal keskmiselt 20 000 kilovatti. Saadud tulemus jagatakse 1000-ga (20 000/1000 = 20), ehk siis tootmisüksuse abikõlblik kulu saab olla 20 kilovati kohta. Lõikega 6 sätestatakse abikõlblikud kulud taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme kasutuselevõtmiseks. Lõike 6 punktis 1 nimetatud kulud hõlmavad energiatootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulusid. Energiatootmisseadme all võib mõista igasugust energiatootmisseadet, millega toodetakse energiat taastuvast energiaallikast, näiteks päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroenergia, biogaas jms. Taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmist toetatakse üldreeglina kuludokumentide põhiselt, välja arvatud päikeseenergia tootmiseks vajalikud lahendused, mida toetatakse ühikuhinna alusel lihtsustatud kulumeetodiga. Ühikuhinnad päikeseparkide rajamiseks on toodud määruse § 3 lõike 6 punktides 1–4. Ühikuhinnana kompenseeritavate tööde peamised kulukomponendid on kaabeldus, inverterid, transformaatorid ja teised elektrisüsteemi komponendid (paneelid jms), võrguühenduse loomine, alusraamistiku rajamine, toetav taristu, projekti koostamine ja lõplik kooskõlastus. Ühikuhinna sisse on arvestatud nii materjalide kui tööjõu kulud. Ühikuhinna sisse ei ole arvestatud võrguga liitumise tasu. Päikeseparkide rajamisel tuleb arvestada, et projekteerime on arvestatud ühikuhinna sisse ning kuludokumentide põhiselt päikeseparkide projekteerimist ei toetata. Projekteerimist reaalsete kulude alusel toetatakse teiste taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmisel, mida ei toetata ühikuhinnana. Näiteks projekteerimiseks võib reaalsete kulude alusel toetust küsida tuuleenergia, hüdroenergia biogaas jms tootmisüksuse rajamisel. Lõike 6 punktis 2 nimetatud kulud hõlmavad energiasalvestussüsteemi (akupank, hüdrosalvesti jms) projekteerimist, soetamist ja paigaldamist, samuti energiatootmisseadme võrguga liitumise tasu. Selles punktis tehtavad kulutusi kompenseeritakse ainult reaalsete kulude põhiselt kuludokumentide alusel. Kulude tegemiseks tuleb korraldada ostumenetlus määruse § 7 või 8 alusel. Energiasalvestussüsteem ei ole seotud toetuse taotleja objekti omatarbega, kuid salvestussüsteemi maht peab olema mõistlik. Lõike 7 punktidega 1–3 sätestatakse juhud, kui toetuse taotlejal tuleb esitada energiaaudit, kust on võimalik teada saada objekti energia omatarve. Energiaauditi eesmärk on tuvastada toetuse taotleja objekti tuleviku energia omatarve. Energiaauditit ei ole vaja esitada, kui toetuse taotleja suudab tõendada objekti energiatarbe järgmiselt: andmed tarbimiskoha ühe aasta energiatarbe kohta on võimalik saada energiamüüja andmebaasidest või kui toetuse taotlejal on olemas kohaliku omavalitusega kooskõlastatud ehitusprojekt, kus on märgitud rajatava ehitise energia tarbimise andmed. Energiaauditit ei ole vaja esitada ka juhul, kui objekti energiatarbimine on selgelt eristatav sellise muu objekti energiatarbimisest, mis saab energiat sama liitumispunkti kaudu. Näiteks tarbimispunktist saavad energiat laut ja külmhoone, investeeringu objektiks on taastuvenergia seadme rajamine külmhoone käitamiseks. Kui külmhoone energiatarve on selgelt eristatav, siis energiaauditit vaja ei ole. Kui külmhoone energiatarbe andmeid ei ole võimalik lauda energiatarbest eristada, tuleb külmhoonele koostada energiaaudit, et teada saada külmhoone aastane energiatarve. Objekti energia omatarvet võib tõendada ka kombineeritud andmetega, näiteks toetuse taotleja objektil on olemas 1 aasta andmed energiamüüja andmebaasidest, kuid planeeritavad tegevused suurendavad objekti energiatarvet, sellisel juhul võib liita olemasolevad andmed ja energiaauditist või ehitusprojektist tulenevad andmed, mis kokku moodustavad objekti tuleviku energiatarbe. Lõigetega 8 ja 9 sätestatakse nõuded energiaauditi aruandele. Energiaauditi teevad asjakohase pädevusega füüsilised isikud, kellest vähemalt üks omab Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksanda taseme kutsetunnistust energiatõhususe valdkonnas. Kaheksanda taseme kutsetunnistuse saanud energiatõhususe spetsialisti nimetatakse volitatud energiatõhususe spetsialistiks. Sellise kutsetunnistusega spetsialist väljastab hoonete energiamärgiseid ja teeb hoonete ning ettevõtete energiaauditeid piiranguteta. Lisaks teeb kaheksanda taseme energiatõhususe spetsialist ettevõtete ressursitõhususe auditeid. Energiaauditi tulemusel koostatakse energiaauditi aruanne, mis sisaldab järgmist: 1) detailne ülevaade ehitise tehnilisest seisukorrast ning energiakadudest, sealhulgas töö raames tehtud fotod ja graafikud ning mõõdetud andmed; 2) ettevõtte iseloomustus, sealhulgas andmed ettevõtte struktuuri ja majanduslike näitajate kohta; 3) meetmed energia kokkuhoiuks ja vajadusel sisekliima parandamiseks vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatavate ettevõtte osade kaupa; 4) meetme rakendamisega kaasnev energiasääst energiasäästuprojekti eluea jooksul, sealhulgas meetme tasuvusaeg; 5) energiasäästuprojekti maksumuse arvutuskäik; 6) ülevaade meetmetega kaasnevatest riskidest ja ohtudest, mis võivad mõjutada energia kokkuhoidu; 7) ettepanekud meetmete elluviimise järjekorra kohta; 8) ülevaade energiasäästuprojekti innovaatilisusest teadus- ja arendustegevuse korraldamise seaduse § 2 punktis 5 nimetatud toote- ja protsessiinnovatsiooni tähenduses, ettevõtte tasandil; 9) energiaauditi meeskonna ja energiaauditi teostamisse kaasatud isikute valiku põhjendus koos nende rollide ja tegevuse kirjeldusega ning nende kutsetunnistuste numbrid; 10) elektrienergia tarbimisel taotleja tarbimiskoha viimase 12 kalendrikuu elektrienergia tarbimine. Juhul, kui taotleja soovib läbi viia energiaauditit, siis selle koostamisel ei nähta ette kindlat vormi, vaid audit peab sisaldama eelpool nimetatut ning täpsema vormi ning ülesehituse saab pädev energiaaudiitor valida ise. Lõike 10 punktiga 1 sätestatakse § 2 lõikes 2 punktis 3 nimetatud abikõlblikud kulud, mis on suunatud tegevusteks, mis tagavad püügiandmete täpsuse ja nende üle vajaliku kontrolli teostamise komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/1474 mõistes. 1) videovalvekaameratega (CCTV) elektrooniline kaugseiresüsteem, mis võimaldab rannikuliikmesriigi pädevatel asutustel jälgida kontrollimääruse artikli 14 lõike 4 punktiga a hõlmatud püügil saadud saagi lossimist, ümberlaadimist ja kaalumist; 2) kaalusild või kraanaga kaalumissüsteem, mida kasutatakse kogu kontrollimääruse artikli 14 lõike 4 punktiga a hõlmatud püügil saadud saagi kaalumiseks; 3) määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti a esimeses ja kolmandas taandes osutatud püügi puhul üks või mitu vee-eraldajat, mis võimaldavad kõrvaldada lossimisel saagist vee enne saagi kaalumist; 4) automaatne või poolautomaatne proovivõtu liugrenn, millele on juurdepääs nii käitajatel kui ka inspektoritel, et tagada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti a esimeses ja kolmandas taandes osutatud püügi suhtes kohaldatava valimi kaalumise korra kohaselt võetud proovide erapooletus. Erandina võib osutatud kaalumissüsteemid, seadmed ja kontrollivahendid asendada samaväärsete tehnoloogiliste vahendite või samaväärse süsteemiga, milles on seadmed, mis suudavad lossimisel või ümberlaadimisel tagada saagi kaalumise ja registreerimise sama täpsuse. Samaväärsete tehnoloogiliste vahendite või samaväärse süsteemi kindlaksmääramisel võib arvesse võtta selliseid asjaolusid nagu sadama mõõtmed, selle hooajaline kasutus, väikesed lossitavad saagikogused ning komisjoni poolt heaks kiidetud kontrollikava või ühise kontrolliprogrammi sisu. Lõike 10 punktis 2 sätestatud tingimused jõustuvad 1. jaanuaril 2026. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse toetuse mitteabikõlblikud kulud Punktidega 1–17 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud. Punktiga 1 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 13 punktis i nimetatud uute sadamate või uute oksjonihoonete, välja arvatud uute lossimiskohtade ehitamine ja rajamine ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud punktis g nimetatud omandi üleandmine. Punktiga 2 sätestatakse, et kulud, mis on tehtud enne taotluse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) esitamise päeva, on abikõlbmatud, v.a kulutused ettevalmistavale tööle. Kulude all tuleb mõista, et enne toetuse taotluse PRIA-le esitamise päeva väljastatud arved, aktid, lepingud, tellimiskirjad, tehtud maksed jms, on abikõlbmatud. Punktiga 3 sätestatakse, et abikõlbmatud on need ettevalmistava töö kulud, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2024 või millega ei kaasne investeeringut sama tegevuse raames. Näiteks investeeringuobjekti ehitusprojekt on valminud enne 1. jaanuari 2024 ja selle eest on ka tasutud, sellisel juhul ei ole kulude kompenseerimine ettevalmitava tööna õigustatud. Või kui koostatud on ehitusprojekt ja selle eest on ka tasutud peale 1.jaanuri 2024, kuid selle projekti alusel ei alustata hoone või rajatise ehitamist, seega on abikõlbmatu ka ettevalmistavate tööde kompenseerimine. Punktiga 6 sätestatakse, et üldreeglina on erinevad liitumistasud mitteabikõlblikud, välja arvatud juhtudel kui need on otseselt seotud tegevuste elluviimisega. Näiteks, kui projekti eesmärgiks on taastuvenergia kasutuselevõtmine ning selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik liitumine elektrivõrguga on energiavõrguga liitumise tasu abikõlblik kulu. Punktiga 8 ja 9 sätestatakse, et mitteabikõlblik on kasutatud asjade ostmise või liisimise või kapitalirendi kulu. Tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 2 aasta jooksul arvates toetuse määramisest. Seega võib liisinguperiood olla maksimaalselt 24 kuud. Samuti ei ole võimalik liisingmakseid taotlejale kompenseerida, kuna soetatud seadmete omand toetuse saajale läheb üle alles siis, kui viimane osamakse on tasutud. Seega on liisingu kasutamine investeeringute tegemisel ka suhteliselt vähetõenäoline. Abikõlbmatud on igasugused kasutatud asjade ostmise kulud. Punktiga 10 sätestatakse, et lubatud on soetada mootorsõidukeid, näiteks kraanad, tõstukid, ATVd jms kui need on vajalikud sadama töö organiseerimiseks. Soetatud mootorsõidukeid võib kasutada ainult sadama territooriumil, juhul kui soetatud sõiduk registreeritakse liiklusregistris ning sõidukile väljastatakse registreerimisnumber on sõidukit võimalik kasutada väljaspool sadama territooriumit, seega on mootorsõiduki registreerimine liiklusregistris vastuolus määruse mõttega. Punktis 17 sätestatakse, et mitteabikõlblik on kulu, mis on toetatava tegevuse seisukohast põhjendamatu. Põhjendamatud on sellised kulud, mis ei ole otseselt seotud tegevuse eesmärgi saavutamisega. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Lõikega 1 sätestatakse, et § 2 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud sadama territooriumil elluviidavate tegevuste jaoks võib toetust taotleda ettevõtja või mittetulundusühing, kelle liikmetest vähemalt 50% on kalandusturu korraldamise seaduse § 13 lõikes 3 punktis 1 nimetatud tulundusühistud (tootjaorganisatsioonid). Lõikega 2 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 2 nimetatud kalasadamatele ligipääsu parendamiseks veeteedelt tegevuste elluviimiseks võib toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud mittetulundusühing või sihtasutus. Punktis 3 nimetatud valitsusasutus on Transpordiamet. Lõikega 3 sätestatakse, et sadamate nimekiri, kus on võimalik ellu viia § 2 lõikes 2 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusi. Sadamate nimekirja koostamisel võeti aluseks kilu ja räime lossimised perioodil 2019 – 2023, analüüsiti kogulossimist ja keskmist lossitud kogust. Sadamate nimistusse pandi 10 kõige suurema lossimisega sadamat, lisaks Westmeri sadam, mis on oluline remondibaas traallaevadele. Westmeri sadam oli lossimiskogustelt 12. kohal. Samuti lisati nimekirja Suursadam, sest see on Eesti traalpüüdjatele potentsiaalselt oluline lossimiskoht. Kinnine nimekiri sadamatest, kus on võimalik teha investeeringuid kehtestatakse põhjusel, et koondada sadamainvesteeringud kindlatesse sadamatesse, mis on olulised Eesti traalpüüdjatele. Paragrahvis 2 lõikes 2 punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimisel ei ole sadamate nimistu oluline. Toetuse taotlejal peavad olema vajalikud rahalised vahendid või finantsmehhanismid, et katta tegevus ja hoolduskulud tegevuste puhul, mis hõlmavad taristuinvesteeringut või tootlikku investeeringut, et tagada investeeringute finantskestlikkus. Lõike 4 punktidega 1 – 13 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Punktiga 4 ja 5 sätestatakse, et toetuse taotlejal peab olema tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ning toetuse taotleja ei või olla raskustes ettevõtja kui toetatavad tegevused on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Juhendid kuidas tuvastada raskustes ettevõtja leiab Euroopa Komisjoni teatisest (2014/C 249/01) „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0731(01) Punktiga 7 sätestatakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei tohi olla toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393 sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega seotud rikkumisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõike 3 sätestab, et ilma, et see piiraks rangemate riiklike õigusnormide kohaldamist, nagu on kokku lepitud asjaomase liikmesriigiga sõlmitud partnerluslepingus, ei ole käitaja esitatud toetustaotlus käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetav, kui asjaomane pädev asutus on teinud lõpliku otsusega kindlaks, et käitaja on EMKF-i või EMKVF- i kontekstis toime pannud direktiivi (EL) 2017/1371 artiklis 3 määratletud pettuse. Nimetatud direktiivi artiklis 3 määratletud pettused on üle võetud karistusseadustikku ja kuna partnerluslepingus ei ole Eesti rangemate õigusnormide kohaldamise võimalust ette näinud, siis piirdubki siin lõikes sätestatud süütegude loetelu vaid nendega. Samuti on oluline tuvastada nimetatud süütegude puhul seos Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega seotud rikkumisega. Uuena on EL tasandil (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 punktiga 5) ette nähtud ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate käitajate suhtes, kes on toime pannud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega seotud rikkumisi, võimalus jätta nende taotlus rahuldamata. Ehk selles punktis sätestatud nõude täitmist kontrollitakse nii merel kui ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate isikute suhtes. Punktiga 8 sätestatakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogudel või vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei tohi olla taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §-s 279, 344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses. Komisjoni delegeeritud määruse nr 2022/2181, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2021/1139 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta seoses toetustaotluste vastuvõetamatuse alguskuupäevade ja ajavahemikega, artikli 3 lõike 1 kohaselt on käitaja esitatud toetustaotlus kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetamatu, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et taotluse esitanud käitaja on toime pannud nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 või nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 1 kohase tõsise rikkumise. Punktis 7 loetletud kalapüügiseaduse ja karistusseadustiku vastutussätted rikkumiste eest vastavad eelnimetatud EL-i määrustes nimetatud kalapüüginõuete rikkumistele. Seejuures peab Keskkonnaamet olema vastava rikkumise määratlenud tõsise rikkumisena määruse nr 1005/2008 artikli 3 lõikes 2 nimetatud kriteeriumite alusel, määratledes põhjustatud kahju, rikkumise ulatuse, selle maksumuse ja kordumise. Kui kalapüüginõuete rikkumine määratletakse tõsise rikkumisena, tehakse karistusregistrisse märge, et tegemist on kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses kalapüüginõude tõsise rikkumisega. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikli 11 lõikega 5, võivad liikmesriigid kooskõlas riigisiseste õigusnormidega kohaldada taotluste vastuvõetamatuse ajavahemikku, mis on komisjoni delegeeritud määruse nr 2022/2181 I lisas kehtestatud ajavahemikust pikem. Seejuures teatud rikkumiste korral sõltub toetuse taotluste vastuvõetamatuse periood isikule määratud rikkumispunktide arvust. Seejuures võivad liikmesriigid taotluste vastuvõetamatuse ajavahemikku kohaldada ka toetuse taotluste suhtes, mille on esitanud need siseveekogudel kalapüügiga tegelevad käitajad, kes on toime pannud riigisisestes õigusnormides määratletud raskeid rikkumisi, kuigi rikkumispunktide arvestuse süsteem siseveekogudel kalapüügiga tegelevatele isikutele ei kohaldu. Võttes arvesse nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 4 sätestatut, mille kohaselt juhul, kui kalalaevatunnistuse omanik ei soorita kolme aasta jooksul eelmise tõsise rikkumise kuupäevast veel ühte tõsist rikkumist, kustutatakse kalalaevatunnistusel kõik tõsiste rikkumiste eest määratud punktid, millest tulenevalt ja selleks, et tagada nii merel kui ka siseveekogudel kalapüügiga tegelevate isikute ühetaoline kohtlemine, on eelnõus sätestatud, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik ei tohi olla taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüüginõuete tõsist rikkumist. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimisele. Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. Ostumenetlust ei pea korraldama § 4 lõikes 6 punktis 1 nimetatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud tegevuste elluviimise korral, sest päikeseenergia tootmisseadmed kompenseeritakse ühikuhinna alusel. Lõikega 2 sätestatakse piir, mille puhul peab toetuse taotleja kavandatava töö või teenuse või ostetava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse, kus on kirjeldatud, millist tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed, mis konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse, peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud, näiteks pakkumiskutsele lisatud e-kirjaga, millega kutse on saadetud. Saadud hinnapakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale. Saadud hinnapakkumused peavad olema tõendatud, näiteks hinnapakkumused on allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga) või on hinnapakkumusele lisatud pakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument, mis tõendab hinnapakkumuse saamist. Kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus jääb alla 5000 euro, ei ole võrreldavate hinnapakkumiste võtmine kohustuslik ja piisab hinnakalkulatsiooni esitamisest. Hinnakalkulatsioonis tuleb selgelt tõendada, millisel viisil töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav. Hinnapakkumusel peab olema selgelt välja toodud pakutava seadme tehniline spetsifikatsioon, kasutatavate komponentide nimetus, tööde kirjeldus jms. Lõikega 3 sätestatakse, et piirduda saab vähema arvu hinnapakkumustega, kui kolme hinnapakkumuse küsimine on objektiivselt võimatu. Näiteks juhul, kui toodet pakub vähene arv tootjaid, siis selle kinnituseks võib esitada saadetud pakkumuskutsed, millele on vastatud eitavalt. Lõikega 4 sätestatakse tingimused hinnapakkumusele. Lõike 5 punktidega 1–5 sätestatakse tingimused, millele peab vastama hinnapakkumus juhul, kui tellitava töö või teenuse sisuks on ehitamine. Punktides 1–5 nimetatud andmed tuleb täiendavalt lisada lõikes 4 sätestatud andmetele. Lõike 5 punktis 4 nimetatud kõiki andmeid ei ole vaja esitada kui tegemist on rajatisega. Näiteks kui rajatakse muuli või kaid, siis ei pea ehitustööde hinnapakkumuses välja tooma katusekulu, ruumitarindeid jms, sest selliseid osiseid objektil lihtsalt ei ole. Lõikega 6 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või hinnapakkust küsida tulumaksuseaduse § 8 tähenduses endaga seotud isikutelt. Seotud isikud on järgmised: 1) abikaasad, elukaaslased või otse ja külgjoones sugulased; 2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses; 3) juriidiline või füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. Tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 nimetatud seotust ei ole vaja kontrollida juhul, kui ostumenetlus viiakse ellu riigihangete registri e-keskkonnas, sest ostumenetlus on avalik ning hinnad kujunevad avaliku pakkumise korras. Lõikega 7 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava tööd või teenust või ostetavat vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Lõikega 8 sätestatakse, et kui tegevus kvalifitseerub riigiabiks, siis ei või tegevusega alustada, sealhulgas sellega siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud ettevalmistav töö. Taotlusdokumentide esitamise päevaks loetakse kuupäev millal dokumendid esitati läbi PRIA e-teenuste keskkonna. Lõikega 9 sätestatakse, et toetuse taotleja ei pea valima odavaimat, kui see on objektiivselt põhjendatud. Objektiivne põhjendus ei saa olla mingi tootemargi või tootja eelistamine. Näiteks on objektiivsed asjaolud mingid spetsiifilised funktsioonid, mis parendavad seadme kasutusefektiivsust, seadme hooldus ja garantiitingimused, seadme väljavahetamise kiirus seadme rikke korral jms. Ehitustööde tegemise korral ei ole objektiivne põhjendus see, et toetuse taotlejal on olnud hinnapakkujaga varasemad positiivsed kogemused. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimisele riigihangete registris. Lõikega 1 sätestatakse, et kui kavandatava töö või teenuse või vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus läbi viia elektrooniliselt riigihangete registris, olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hanke kohuslane riigihangete seaduse mõistes. Hanke läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHSi tähenduses“. Ostu võib läbi viia ka peale PRIA toetuse rahuldamise otsuse saamist. Sellisel juhul esitab toetuse saaja toetatava tegevuse eelarve. Nõude viia ostumenetlus läbi elektroonselt riigihangete registris eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Analoogset ostumenetlust rakendatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“. Paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud ettevõtjad, ei ole hankijad RHS-i tähenduses ning neile ei laiene RHS-i nõuded. Ostumenetlust ei pea korraldama § 4 lõikes 7 punktis 1 nimetatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud tegevuste elluviimise korral, sest tegevust kompenseeritakse ühikuhinna alusel. Lõikega 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, tuleb esitada toetuse taotlemisel prognoos. Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel viisil töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav. Lõike 3 punktidega 1–3 sätestatakse tingimused ehitustööde maksumuse prognoosile. Lõike 3 punktis 3 nimetatud kõikki andmeid ei ole vaja esitada kui tegemist on rajatisega. Näiteks kui rajatakse muuli või kaid siis ei pea siis ei pea ehitustööde maksumuse prognoosis välja tooma katusekulu, ruumitarineid jms, sest selliseid osiseid objektil lihtsalt ei ole. Lõike 4 punktidega 1–7 sätestatakse tingimused ostumenetluse korraldamisele riigihangete registris. Lõikega 5 sätestatakse nõuded hinnapakkumusele. Lõike 6 punktidega 1–5 sätestatakse tingimused, millele peab vastama hinnapakkumus juhul, kui tellitava töö või teenuse sisuks on ehitamine. Punktides 1–5 nimetatud andmed tuleb täiendavalt lisada lõikes 5 sätestatud andmetele. Lõike 6 punktis 4 nimetatud kõiki andmeid ei ole vaja esitada kui tegemist on rajatisega. Näiteks, kui rajatakse muuli või kaid siis ei pea ehitustööde hinnapakkumuses välja tooma katusekulu, ruumitarineid jms, sest selliseid osiseid objektil lihtsalt ei ole. Lõikega 7 sätestatakse, et toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris kui see on objektiivselt põhjendatud. Lõikega 8 sätestatakse, et taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas teostatavat ostu osadeks eesmärgiga eirata ostu teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui lepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või tööd. Toetuse saaja võib jaotada riigihangete keskkonnas teostatava ostu osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Lõikega 9 sätestatakse, et kui tegevus kvalifitseerub riigiabiks, ei või tegevusega alustada, sealhulgas sellega siduvaid kohutusi ei tohi olla võetud ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud ettevalmistav töö. Taotlusdokumentide esitamise päevaks loetakse kuupäev, millal dokumendid esitati läbi PRIA e-teenuste keskkonna. Lõikega 10 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, tuleb taotlejal jälgida riigihangete seaduse nõudeid ning § 7 punktid 1-9 taotlejale ei kohaldu. Eelnõu kolmas peatükk sätestab nõuded toetuse taotlemisele. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse nõuded taotluse esitamisele ja taotlusele. Lõikega 1 sätestatakse, et PRIA avalikustab taotluste vastuvõtmise alguse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning oma veebileheküljel. Ministri käskkirjaga sätestatakse millistele § 2 lõikes 2 punktides 1 – 3 nimetatud tegevustele kui palju vahendeid määrtakse, vastavalt sellele avatakse ka taotlusvoorud. Lõikega 2 sätestatakse, et toetuse taotlusi saab esitada ainult elektroonselt läbi PRIA e-teenuste keskkonna kalandusturu korraldamise seaduse § 7 lõige 3 alusel. Lõikega 3 sätestatakse, et ühe taotlusega saab taotleda ühe kalasadama moderniseemist või sadamasse seadmete ostmist. Kahe või enama kalasadama koondamist ühte toetustaotlusesse ei ole lubatud. Kui toetust küsitakse üheaegselt ühes sadamas tegevuseks 1 (sadama investeeringud) ja tegevuseks 3 (kontrollimäärusest tulenevate nõuete täitmine), tuleb toetust küsida erinevate taotlustega. Lõikega 4 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 3 sätestatud tegevuste elluviimiseks saab toetust taotleda seni, kuni meetmes vahendeid jätkub. Esitatud taotlusi ei hinnata ning paremusjärjestust ei koostata. Lõike 5 punktidega 1–18 sätestatakse, millised andmed ja dokumendid taotluses esitatakse. Punktiga 2 sätestatakse, et tuleb märkida ettevõtte suurus, näiteks mikro-, väike/keskmine või suurettevõtja. Punkt ei kohaldu kohaliku omavalituse üksusele, kohaliku omavalitsuse asutatud mittetulundusühingu või sihtasutuse või valitsusasutuse puhul. Punktiga 3 sätestatakse, et koos taotlusega kirjeldatakse tegevusi ja eesmärke. Eesmärkide ja tegevuste kirjeldus peab võimaldama toetustaotlusi hinnata § 10 lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel, juhul kui kirjelduses hindamiseks vajalikku informatsiooni ei ole või on see vähene, saab toetustaotlus vastavas hindamiskriteeriumis 0 hindepunkti. Toetuse taotlusel tuleb märkida tegevuste alguskuupäev, mis üldreeglina võiks olla toetuse taotluse esitamise päev või esitamisele järgnev päev, kui võib omal riisikol tegevustega alustada. Tegevuste lõppkuupäev ei või olla pikem kui kaks aastat arvates PRIA toetusotsotsuse saamisest. Lõppkuupäeva fikseerimisel tuleb toetuse taotlejal kaaluda, kui kiiresti ta suudab tegevused lõpetada. Põhjendatud juhtudel on võimalik küsida PRIA-lt pikendust tegevuste elluviimiseks, kuid mitte pikemaks ajaks kui kaks aastat arvates PRIA toetusotsuse saamisest. Punktiga 4 sätestatakse, et toetuse taotlusesse tuleb märkida selle sadama nimi ja sadamakood, milles tegevusi ellu viiakse. Paragrahvis 2 lõikes 2 punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimisel tuleb toetuse taotlusesse märkida nende sadamate nimed ja sadamakoodid mis saavad kasu elluviidavast investeeringust. Punktiga 5 sätestatakse, et toetuse taotlusele tuleb lisada eelarve projektitegevuste lõikes. PRIA loob eelarve esitamiseks tarkvaralahenduse e-teenuste keskkonda. Punktiga 13 sätestatakse, et hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse, kus on kirjeldatud, millist tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed, mis konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse, peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud. Näiteks on pakkumiskutsele lisatud e-kiri, millega kutse on saadetud. Saadud hinnapakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale. Saadud hinnapakkumused peavad olema tõendatud. Näiteks on hinnapakkumused allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga) või on hinnapakkumusele lisatud hinnapakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument, mis tõendab hinnapakkumuse saamist. Lõike 6 punktiga 1 sätestatakse, et toetuse taotlusesse märgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisas 1 nimetatud tulemusnäitaja CR 08 mis on kasu saavate inimeste arv. Lõike 6 punktiga 2 sätestatakse, et kogutakse andmeid projektide käigus kasutusele võetud taastuvenergia tootmisseadmete tootmisvõimsuse kohta. Eelnõu neljas peatükk sätestab toetuse taotluse menetlemise. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse nõuded taotluse hindamisele. Lõike 1 punktidega 1 – 6 sätestatakse toetustaotluste hindamiskriteeriumid. Hindamiskriteeriumeid rakendatakse ainult § 2 lõikes 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud nõuetekohaste taotluste hindamiseks. § 2 lõikes 2 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotlusi ei hinnata ja paremusjärjestust ei moodustata. Lõike 1 punktiga 1 hinnatakse, kas tegevus suurendab kalasadamate vastupidavust kliimamuutustele. Selle hindamiskriteeriumi aluseks võivad olla näiteks kaitsemuulide rajamine, mis hoiavad ära laevateede ja sadamabasseini ummistumise setetega, kaide kindlustamine ja tugevdamine, seadmed, mis suurendavad laevade turvalisust sadamas jms. Lõike 1 punktiga 2 hinnatakse, kas tegevusega edendatakse uute keskkonnasäästlike ja ressursitõhusate tehnoloogiate kasutuselevõttu. Hindamiskriteeriumi aluseks võivad olla näiteks taastuvenergia toomise ja/või salvestusseadmete soetamine, keskkonnasäästlikud transpordilahendused sadamas, uudsed tehnoloogiad, mis kiirendavad laevade lossimist jms. Lõike 1 punktiga 3 hinnatakse, kas tegevus aitab kaasa mereprügi kogumise arendamisele. Hindamiskriteeriumi aluseks võib olla näiteks investeeringud mereprügi kogumispunkti rajamiseks, prügi käitlemine (pressid, pakendamine) jms. Lõike 1 punktiga 4 hinnatakse, kas tegevus aitab kaasa töötingimuste ja tööohutuse parendamisele sadamas. Hindamiskriteeriumi aluseks võib olla näiteks investeeringud töökeskkonna parendamiseks (puhkeruumid, riiete kuivatamise võimalus jms) või investeeringud tööohutusse (tõstukid, turvaseadmed jms) Punktides 1–4 nimetatud hindamiskriteeriumeid tuleb analüüsida iga toetuste taotluse kohta eraldi ning eelpool kirjeldatud juhised ei ole universaalsed. Lõike 1 punktiga 6 hinnatakse tegevusest kasu saavate kalapüügiloa omanike arvu. Kokku loetakse toetuse taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal lossinud kalandusettevõtjate arv. Kalandusettevõtja all tuleb mõista juriidilist isikut, kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras väljastatud kehtiv kaluri kalapüügiluba või kalalaeva kalapüügiluba. Kokku loetakse kalandusettevõtjate arv, kes on konkreetses sadamas toetuse taotluse esitamise kalendriaastale eelneval aastal lossinud vähemalt ühel korral. Juhul, kui viiakse ellu tegevusi § 2 lõike 2 punkti 1 alusel, loetakse kokku konkreetse kalasadama lossimised. Juhul, kui viiakse ellu tegevusi § 2 lõike 2 punkti 2 alusel, loetakse kokku lossimised, mis on tehtud konkreetse investeeringu tagamaal asuvates sadamates. Näiteks Narva jõe kaitsemuuli rekonstrueerimisel loetakse kokku kõikide kalasadamate lossimised, mis on Narva jõel, seega kõik kutselised rannakalurid, kes on lossinud kala Narva või Narva Jõesuu kalasadamates, võib lugeda kasusaajate hulka. Kasusaajate arvu saab kindlaks teha ainult Põllumajandus- ja Toiduameti andmebaaside alusel. Lõikega 2 sätestatakse, et kui tegevus vastab lõikes 1 punktides 1 – 4 hindamiskriteeriumile, siis antakse üks hindepunkt, kui ei vasta, antakse null hindepunkti. Hindamiseks vajalik informatsioon peab sisalduma toetuse taotluse tekstis. Lõikega 3 sätestatakse, et toetuse taotlus vastab miinimumnõuetele ja asetatakse paremusjärjestusse, kui see on saanud lõikes 1 punktides 1 – 4 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel vähemalt ühe hindepunkti. Hindamiskriteeriumid 1 – 4 lähtuvad meetme eesmärkidest, juhul kui mitte ühtegi meetme eesmärki ei saavutata, siis ei ole oluline ka see, kas taotleja panustab suurema omafinantseeringu tegevuste elluviimiseks. Lõikega 4 sätestatakse, et lõike 1 punktis 5 nimetatud hindamiskriteeriumi antakse üks hindepunkt iga viie protsendi omafinantseeringu eest. Näiteks, minimaalset omafinantseeringu määra ületatakse 5%, siis saab taotlus ühe hindepunkti, minimaalset omafinantseeringu määra ületatakse 10%, siis saab taotlus kaks hindepunkti jne. Lõike 5 punktidega 1 – 3 sätestatakse hindamisskaala, mille alusel antakse hindepunkte lõikes 1 punktis 6 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel. Lõikega 6 sätestatakse, et juhul kui hindepunktid on võrdsed, eelistatakse taotlusi, mis on ajaliselt varem esitatud. Lõikega 7 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 3 nimetaud tegevuste elluviimiseks esitatud taotlusi ei hinnata ja paremusjärjestust ei moodustata. Eelnõu §-ga 11 sätestatakse nõuded taotluse rahuldamisele ja rahuldama jätmisele Lõikega 1 sätestatakse, et PRIA kontrollib toetuse taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6. Lõikega 2 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimise korral moodustatakse toetustaotlustest paremusjärjestus hindamistulemuste alusel, toetuse saavad taotlused, mille hindepunktide summa on kõrgem. Lõikega 3 sätestatakse, et § 2 lõikes 2 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimise korral PRIA teeb toetuse taotluse rahuldamise otsuse arvestades ajaliselt varem esitatud taotlusi, kuna toetuste taotlusi ei hinnata ja paremusjärjestust ei koostata. Lõikega 4 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse taotluse mitterahuldamise otsuse järgmistel juhtudel: 1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele esitatud; 2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealset kontrollimist; 3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus. Lõikega 5 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul peab PRIA tegema taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. 35 või 25 tööpäeva hakatakse lugema sellest kuupäevast, millal toetuse taotleja esitas PRIA-le nõuetekohase taotluse. Eelnõu viies peatükk sätestab nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmisele. Eelnõu §-ga 12 sätestatakse toetuse saaja kohustused Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab ostetud või ehitatud vara sihipäraselt kasutama vähemalt 5 aasta jooksul arvates viimase toetusosa maksmisest PRIA poolt. Ostetud vara peab olema töökorras ja hooldatud. Juhul kui vara on hävinud või kasutuskõlbmatu enne sihipärase kasutamise perioodi lõppu, tuleb taotlejal oma vahenditest soetada samaväärne vara ning teavitada uue vara soetamisest PRIAt. Teine võimalus on saadud toetus tagasi maksta vastavalt ajalisele proportsioonile, mil soetatud vara oli võimalik sihipäraselt kasutada. See tähendab, et toetuse taotleja ei pea sellisel juhul maksma tagasi kogu toetust ning tagasi makstava toetuse suurus sõltub iga toetuse taotluse asjaoludest. Sihipärase kasutuse periood kehtib iga taotluse kohta, sest toetusega soetatud vara või ehitis peab peale konkreetse projektitoetuse tegevuste elluviimist olema sihipäraselt kasutatav. Lõike 2 punktidega 1–7 sätestatakse toetuse saaja kohutused, mida toetuse saaja peab täitma sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Lõike 3 punktidega 1–5 sätestatakse täiendavad toetuse saaja kohutused, mis on seotud lühema perioodiga kui sihipärase kasutamise periood. Lõike 3 punktiga 1 sätestatakse, et tegevused peavad olema ellu viidud toetuse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäevaks, mis ei või olla pikem kui kaks aastat arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 artikli 63 lõikes 2 sätestatule peab tegevused ellu viima hiljemalt 31. detsembriks 2029. a. Perioodi lõpus kui toetuse taotluse rahuldamise otsuse ja 31. detsembri 2029. a vahele võib jääda vähem kui kaks aastat, siis lüheneb ka selle võrra tegevuste elluviimise aeg. Lõike 3 punktidega 4 ja 5 sätestatakse tingimused, mis peavad olema toetuse saajal täidetud, kui objekti sihipärase kasutamise eelduseks on erinevad ehitus, kasutus või muud seaduste ja määrustega nõutud load. Punktiga 4 sätestatakse, et juhul kui tegevuseks on ehitamine ehituseadustiku mõistes, esitab toetuse saaja koos esimese maksetaotlusega nõuetekohase ehitusloa või ehitusteatise. Võrreldes EMKF-i perioodiga ei nõuta ehitusluba või ehitusteatist toetuse taotluse esitamisel, sest ehitusloa või ehitusteatise nõudmine taotluse esitamisel on liigne halduskoormus taotlejale. Taotluse esitamine ei ole garantii, et toetust ka saadakse ning pingutused ehitusloa või ehitusteatise saamiseks võivad osutuda asjatuks. Punktiga 5 sätestatakse, et hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitisel olemas kasutusluba või kasutusteatis, kui see on ehitusseadustiku alusel nõutav. Ilma ehitusloa või ehitusteatiseta viimast toetusosa välja ei maksta. Kasutusluba või kasutusteatis on üks investeeringu elluviimist tõendav dokument. Lõikega 4 sätestatakse, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi või PRIA nõudmisel esitab toetuse saaja toetuse saamise ja kasutamise kohta lisateabe, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud kohustuse täitmiseks. Eelnõu §-ga 13 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord Lõike 1 punktidega 1–9 sätestatakse andmed, mis tuleb esitada koos maksetaotlusega. Lõikes 1 punktis 4 sätestatakse nõuded arve, maksekorralduse ja hinnapakkumuse omavahelistele seostele. Näiteks maksekorraldusele tuleb märkida arve või arvete numbrid, mida konkreetse maksega tasuti. Teenuse või kauba eest koostatud arve peab sisaldama samu andmeid, mis on kantud hinnapakkumusele või kalkulatsioonile. Näiteks kui hinnapakkumusel on märgitud teenuse sisuks mingi kindlate andmetega seadme ostmine, siis peab ka arvel olema märgitud teenuse sisuks samasuguse seadme ostmine, mis on samasuguste tehniliste karakteristikutega, nagu on märgitud hinnapakkumusel. Kuludokumentide võrdlemisel peab olema PRIA-l võimalik tuvastada, et tasuti konkreetse arve eest ja teenuse sisuks on just see teenus või kaup, millele hinnapakkumus on küsitud või kalkulatsioon koostatud. Lõikega 2 sätestatakse, et toetuse saaja esitab PRIA-le jooksval kalendriaastal 30. novembriks tasutud kulude kohta maksetaotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega hiljemalt sama aasta 8. detsembriks ja tegevuse elluviimisega seotud viimase maksetaotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega hiljemalt toetuse määramise otsuses nimetatud tegevuse lõppemise tähtpäevaks. Lõikega 3 sätestatakse nõuded maksetaotluse kontrollimisele. Lõikega 4 sätestatakse, et toetus makstakse välja siis, kui toetuse taotleja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud ning ostetud vara on võimalik sihipäraselt kasutada ning ostetud varale on PRIA poolt läbi viidud kohapealne kontroll. Kohapealne kontroll võib olla ka riskipõhine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 74 lõikes 2 sätestatule. Kohapealsed kontrollid võivad olla riskipõhised ja proportsionaalsed eelnevalt kindlaks määratud riskidega, seega ei ole vaja kõiki toetusobjekte kohapeal kontrollida ning võib kasutada muid tõetusvahendeid, näiteks fotomaterjal jms. Lõikega 5 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui selgub, et toetuse taotleja ei vasta meetme määruses kehtestatud nõuetele. PRIA teeb EMKVF-i toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. Lõikega 6 sätestatakse tähtaeg mille jooksul peab PRIA tegema toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse. Otsuse tehakse 25 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamisest. Eelnõu §-ga 14 sätestatakse määruse eriosade jõustumise tähtaeg. Määruse § 2 lõige 2 punkt 3 ja § 4 lõige 11 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2026. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Üleminekufondi ja Euroopa Merendus-, kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 34 lõike 1 punktid a ja c ja artikli 34 lõike 1 punkt b. Toetatakse tegevusi, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1–49), artiklis 29 sätestatud erieesmärgi saavutamisele. 4. Määruse mõjud EMKVF-i meede „perioodi 2021 – 2027 kalasadamate investeeringutoetus“ avaldab positiivset mõju keskkonnale, kliimamuutustest tulenevate ohtude vähendamisele, ettevõtlusele, maapiirkonna majandusarengule ja kaudset mõju riigi valitsemisele. Eelnõu eesmärk on vähendada kalandustegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju ökosüsteemidele, suurendada kalasadamate vastupidavust ekstreemsetele kliimamuutustele, suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusamate seadmete kasutuselevõtmist, parendada töökeskkonda ja suurendada ohutust kalasadamates. Tagada turvaline ligipääs sadamatele veeteedelt. Samuti parandada püügiandmete esitamist ja tõhustada kontrolli püügiandmete esitamise üle. Määruse eelnõul puudub mõju riigikaitsele, siseturvalisusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Samuti puudub määrusel oluline mõju riigi välissuhetele. Kohaliku omavalitsuse korraldusele otsest mõju ei ole, küll aga on võimalik kalasadamatele ligipääsu parendamiseks veeteedelt tegevuste elluviimiseks toetust taotleda ka kohaliku omavalitsuse üksusel või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud mittetulundusühingul või sihtasutusel. Mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. Eelnõu omab positiivset mõju maapiirkonna konkurentsivõimele, sest kalasadamad paiknevad üle Eesti, nii maa- kui linnapiirkonnas. Eelnõu ei mõjuta otseselt maapiirkondasid teistmoodi kui linnapiirkondi, samas asub suur osa toetatavatest kalasadamatest väljaspool Harjumaad. Seetõttu võimaldab eelnõu jõustumine tõsta konkurentsivõimet Eesti teistes piirkondades väljaspool Harjumaad, kus läbi määruse toetatavaid kalasadamaid kalurid kasutavad. Määrusel on positiivne mõju ka majandusele, mõjutades läbi toetatavate sadamate või läbi ligipääsu kalasadamatele veeteedel tehtavate investeeringute kaudu kalandussektori arengut. Maapiirkonna elaniku SKP elaniku kohta eurodes võib suureneda ning suhtelise vaesuse piir maapiirkonnas (protsent) tulla allapoole, kui üle Eesti paiknevad ettevõtjad on konkurentsivõimelised ja müügitegevuses edukad. Ettevõtted, kus tegeletakse kalapüügiga või kalapüügitoodete töötlemisega, paiknevad üle Eesti. Toidutootmine on riigi julgeoleku seisukohalt strateegiline osa ning kalapüügil on oluline roll selles täita. Kaudselt mõjutab määrus ka kalapüügitoodete töötlemisega tegelevaid ettevõtteid, kes sõltuvad tooraine kättesaadavusest ehk püütud kalast. Läbi kaasaegsemate kalasadamate on võimalik püütud kala viia edasi töötlemisüksustesse, kus seda väärindatakse. Kala käitlemise tegevusloaga ettevõtjad tegutsevad Põllumajandus- ja Toiduameti riiklikus toidu ja sööda käitlejate registris määruse eelnõu väljatöötamise hetkel 112 tegevusloaga tegevuskohas. Ettevõtetest ca 50 protsenti on mikroettevõtted, kus on alla 10 töötaja. Suuri, üle 250 töötajaga, ettevõtteid otseselt ei ole, küll aga on mõned ettevõtted, keda võib suureks lugeda ettevõtete gruppi kuulumise kaudu. Töötlemisega tegelevates ettevõtetes on määruse väljatöötamise hetkel tööga hõivatud 1 188 isikut. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE) on Eesti majanduses suur roll, mida ka määruse eelnõu kaudu toetatakse. Enamus Eestis tegutsevatest ettevõtetest on VKE-d. Suurettevõtteid on Eestis vähe. Eestis on VKE-de suhtarv suurem kui EL-is keskmiselt. Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle 800 ettevõtte, millest ~75% moodustavad alla 10 töötajaga mikroettevõtted. Kalapüügi- ja vesiviljelusvaldkonnas on ligi 50% ettevõtetest mikroettevõtted, kus on alla 10 töötaja. Peamised kasusaajad meetmest on Eestis tegutsevad ca 20 traalpüügi ettevõtet, kes vähemal või suuremal määral kasutavad traalpüügi sadamate teenuseid. Eestis tegutsevatest traalpüügiettevõtetest 17 on koondunud tootjaorganisatsioonidesse, kelle püütud kilu ja räime kogused ulatuvad ca 95 %-ni Eesti püügivõimalustest. Tootjaorganisatsioonide peamine eesmärk on ühistegevus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmisel, töötlemisel ja turustamisel, et omandada suurem turujõud ja paremad läbirääkimistingimused turgudel, võrreldes üksiktegijatega eelkõige kilu- ja räimepüügil. Eesti tootjaorganisatsioonid teevad tihedat koostööd ka traalpüügi sadamate korrastamiseks ja kaasajastamiseks. Sadamate arendamiseks on kolm suurimat tootjaorganisatsiooni Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu moodustatud Sadamate Haldamise MTÜ, mille eesmärgiks on Eesti kalapüügisektori jaoks vajalike kalasadamate arendamine. Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2024. aasta seisuga tegutseb sektoris 1578 püügiloa omanikku ning 2241 kalurit, kes samuti saavad kasu sadamates tehtavatest investeeringutest. Positiivsed keskkonnamõjud ilmnevad eelkõige energia efektiivsemal kasutamisel kalasadamates. Meetmega soodustatakse keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu kalasadamates, taastuvenergia tootmise ja salvestamise seadmete soetamist ja süsteemide rajamist. Olulisel määral pööratakse tähelepanu mereprügi kogumise soodustamisele. Mereprügi, sealhulgas hüljatud püügivahendite teemad on viimastel aastatel muutnud märkimisväärselt olulisemaks. Mereprügi väga laialdast levikut Eesti rannikumeres veel ei täheldata ning seda ei teadvustata veel väga olulise probleemina, kuid erinevad uuringud näitavad, et teistes Läänemere riikides on tegemist süveneva probleemiga, seega on mereprügi kogumise toetamine probleemide ennetamine ning meede pakub sellest laialdasi võimalusi. Meede omab positiivset mõju kliimamuutustest tulenevate ohtude, probleemide ja muutuste vähendamiseks. Kliimamuutuste tulevikustsenaariumid ennustavad ka tuulte kiiruste kasvu eriti talvisel ja osaliselt kevadisel ajal. Kliimamuutustest tulenevad ohud mõjutavad enam sadamaid, suurenevad riskid, et ekstreemsed tormid ummistavad sadamaalad liivaga, lõhuvad sadamataristut ning kahjustavad sadamas seisvaid aluseid. Eriti ohtlikud on kalasadamate jaoks tormituultest põhjustatud lained, kõrge veetase ja jäätumata meri, mis võib lõhkuda olemasolevaid betoonkonstruktsioone ja kaldakindlustusi, kuna nende rajamisel ei olnud kliimamuutustest tulenevad probleemid Läänemerel veel nii aktuaalsed. Ekstreemsed ilmastikuolud võivad olulisel määral vähendada tööohutust sadamates ja üldisemalt meresõiduohutust. Samuti on kliimamuutustest mõjutatud rannikuäärsed laevateed, mida kasutatakse ligipääsuks kalasadamatele. Amortiseerunud kaitsemuulid, muutused merepõhjas, liikuvad liivad mõjutavad oluliselt ligipääsu kalasadamatele. Problemaatiline on ka see, et sellisel taristul ei ole konkreetset omanikku ning tihti on avalike laevateede tagamaal mitmeid sadamaid. Sadamate omanikud ei ole võimelised selliseid investeeringuid tegema, sest sellel investeeringul ei ole mingit ärilist iseloomu ja investeeringut ettevõtlusega tagasi teenida ei ole võimalik. Kohaliku omavalitsuse üksused, kes on küll väga huvitatud mereliste tegevuste arendamisest kohaliku omavalitsuse territooriumil, ei suuda samuti iseseisvalt neid investeeringuid teha, seega on meetmel märkimisväärne regionaalne mõju, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel arendada merelisi tegevusi ning pakkuda piirkonna ettevõtjatele tuge kalandusalase ettevõtluse arendamiseks. Meetme regionaalne mõõde avaldub ka selles, et valdav osa kutselistest kaluritest tegutsevad maapiirkondades ning maapiirkondade ettevõtjate majandustegevuste toetamine loob uusi võimalusi toimetulekuks, aitab kaasa töökohtade loomisele maapiirkondades ja sotsiaalse elujõulisuse tõusule. Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks vajalikud sadamad on suures mahus erastatud, samas on sadamate ja merelise taristu renoveerimine on väga kulukas ettevõtmine, mida kalasadamate omanikud üldreeglina teha ei suuda. Praegu teostatakse kalasadamates üldiselt selliseid tõid mis tagavad sadama toimimise ja minimaalsed teenused, suuremateks investeeringuteks, mis võimaldaks viia sadamategevuse viia uuele tasemele ettevõtjatel finantsvaheneid ei jätku. Ometigi on kaasaegne, ohutu, hästitoimiv, keskkonnahoidu väärtustav ja vajalike seadmetega varustatud sadam oluliseks eelduseks kalandusalase ettevõtlusega tegelemiseks. Seega on meetmel märkimisväärne mõju Eesti kalapüügisektori konkurentsivõime suurenemisele võrreldes teiste riikide kalandusettevõtjatega, kes üldreeglina ei pea tegema investeeringuid sadamataristusse. Meetme mõjud riigi valitsemisele ilmnevad eelkõige selles, meetmega toetatakse saakide nõuetekohase kaalumise seadmete ostmist, samuti kaamerasüsteemide soetamist püükide nõuetekohase deklareerimise jälgimiseks. Meetme raames tehtud tegevused võimaldavad tulevikus koguda andmeid, mis on oluliseks sisendiks kalanduspoliitiliste otsuste tegemisel. Määruse rakendamisega kaasneb PRIA-le mõningane lisakoormus toetuse taotluste menetlemise ja hilisema toetuse väljamaksmisega. PRIA on valitsusasutus, mis Euroopa Liidu makseagentuurina korraldab toetuste andmist juba 20 aastat ja omab vastavat kompetentsi. Toetuse taotlus ja maksetaotlus esitatakse PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu ning menetlusprotsess on kujundatud nii, et taotleja ja menetleja halduskoormus oleks võimalikult väike. Võrreldes EMKF perioodiga on EMKVF perioodil oluliselt suuremat tähelepanu pööratud kliimamuutustest tulenevate mõjude vähendamiseks. EMKVF perioodil on oluliselt suuremat tähelepanu pööratud mereprügiga seonduvatele probleemidele, samuti toetatakse EMKVF perioodil investeeringuid, mis tagavad püügiandmete täpsuse ja tõhustama kontrolli püügiandmete esitamise üle. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Meetme raames antavat toetust rahastatakse 70% ulatuses EMKVF-ist ja 30% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest. Kalasadamate investeeringutoetuse meetme eelarve on 5 000 000 eurot, sealhulgas 3 500 000 eurot EL-i osa ja 1 500 000 eurot Eesti riigieelarve osa. Toetuse taotluste ja väljamakse taotluste menetlemisega seotud kulud PRIA-le ja meetme rakendamise kulud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile nähakse ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves. 6. Määruse jõustumine Määruse jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile õigusaktide eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu saadeti arvamuse saamiseks PRIA-le ning konsulteerimiseks tunnustatud kalapüügi- või vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonidele, kes omavad tunnustust kilu ja räime tootmisel. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 seirekomisjon kooskõlastas toetatava tegevuse valimise metoodika ja kriteeriumid (eelnõu paragrahvid 6, 9, 10 ja 11) ajavahemikul 21. märts kuni 4. aprill 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler  Kliimaministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 1.4- 3/356 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalasadamate investeeringutoetus“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Määruse eelnõu, REM_EN_kalasadama_investeeringutoetus_EIS.pdf 2. Määruse eelnõu seletuskiri, REM_SK_kalasadama_investeeringutoetus_EIS.pdf Margus Medell, [email protected], 625 6239 Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0478 - Perioodi 2021–2027 kalasadamate investeeringutoetus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.05.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/885b833a-d325-41b0-bdc3-e11709640e07 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/885b833a-d325-41b0-bdc3-e11709640e07?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main