Siseministri käskkirjade „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ ning „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

-864235 -144145 0 0 Lisa 4 KÄSKKIRI 21.02.2023 nr 1-3/33 m uudetud siseministri …kk nr … Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 "IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel" toetuse andmise tingimused TOC \o "1-3" \h \z \u Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2022– 31. 12 .202 9 Elluviija Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Korraldusasutus, rakendusasutus , rakendusüksus Siseministeerium Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022 . a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI ) rahastamiskava meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT ) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 (edaspidi BMVI määrus ) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis ’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi täitmisesse, „Integreeritud piirihalduse strateegia 2019–2023“ eesmärkide täitmisesse ning on seotud PPA strateegia „PPA 2030“ eesmärgiga „Piir peab“. TAT on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile . Toetatavad projektid Meetmest toetatakse projekte, mis: aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgi täitmisesse; panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja mõõdikutesse; on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus ) artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega . TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: SIRENE töövoo süsteemi ( iSpoC ), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyys arendamine (sekkumise kood: 024 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni infosüsteem (SIS)) Projekti eesmärk ja sisu: SIRENE töövoo süsteemi ( iSpoC ) osaline arendamine (sh liidestumine väliste andmekogudega/rakendustega) ja tööprotsesside automatiseerimine, Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine ning nendele süsteemidele jätku- ja hoolduskulude tagamine süsteemide toimimiseks. Partner vastutab arenduste teostamise eest ning osaleb koolitustel ja väliskohtumistel . Arenduste teostamiseks vajaliku sisendi, sh ärianalüüsi eest vastutab elluviija. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 Projekti elluviija: PPA Projekti partner: SMIT Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT InterOperability ehk koostalitlusvõime arendamine Eestis (sekkumise kood: 025 Suuremahulised IT-süsteemid - koostalitlusvõime) Projekti eesmärk ja sisu: Rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 nõuded, mille tulemusena paraneb kolmanda riikide kodanike isikutuvastamine, samasuse kontroll ja identiteedipettuste avastamine ühisest isikuandmete hoidlast päringute tegemise- ja isiku (sh biomeetria ja dokumendi) andmete võrdlemisega. Täiendavalt paraneb andmekvaliteet erinevate ELi ja riigisiseste rakenduste vahel. Projekti raames luuakse koostalitlusvõimet käsitlevate määruste nõuetest tulenevad funktsionaalsused ning luuakse võimekus lahendada kollaseid linke. Andmete pärimise eesmärgil ning kollaste linkide lahendamise võimekuse loomiseks luuakse ühendus ELi süsteemidega Euroopa otsinguportaali kaudu. Projekti partner analüüsib koostalitlusvõime määrustest tulenevaid IT nõudeid ja vastutab arenduste eest, osaleb koolitustel ja väliskohtumistel . Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 Projekti elluviija: PPA Projekti partner: SMIT Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT ETIAS riiklik üksus (sekkumise kood: 022 Suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks – ETIAS Art 85 (2)) Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse ülalpidamine. ETIAS riikliku üksuse ülesandeks on reisilubade menetlemine, ETIAS riskiprofiilide ja jälgimisnimekirja haldamine, teiste liikmesriikide infopäringutele vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti raames kaetakse ETIAS riikliku üksuse tööjõukulud, lähetus- ja koolituskulu. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.11.2023–30.09.2027 Projekti elluviija: PPA Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad TEGEVUSTOETUS: ELi infosüsteemide andmekeskuse rent (sekkumise kood: 027 tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks) Projekti eesmärk ja sisu: ELi suuremahuliste infosüsteemide haldamise andmekeskuse ülalpidamine. Projektiga tagatakse EESi , viisainfosüsteemi, SISi jne andmeühenduseks vajalike serverite jm seadmete ruumi ülalpidamiskulu sh nt elekter ja kaetakse rikete korral seadmeruumi toimimiseks vajalike seadmete kulu. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 Projekti elluviija: SMIT Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT TEGEVUSTOETUS: EKSPO rakenduse ülalhoidmine ja jätkuarendused ( s ekkumise kood: 027 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks) Projekti eesmärk ja sisu: EES ja ETIAS juurutamise projekti käigus loodud EKSPO rakenduse ülalhoidmine ning EES, ETIAS ja koostalitlusvõime vajadustest lähtuvate jätkuarenduste realiseerimine ning tekkivate puuduste kõrvaldamine. Partner vastutab EKSPO arenduste teostamise eest. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024 01.12.2023 –31.12.2029 (muudetud siseministri … kk n r …) Projekti elluviija: PPA Projekti partner: SMIT Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT TEGEVUSTOETUS: ELi infosüsteemide koordineerimine ( s ekkumise kood: 027 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks) Projekti eesmärk ja sisu: Siseturvalisuse valdkonna Euroopa Liidu üleste infosüsteemide arenduste ning juurutamiste sh koostalitlusvõime koordineerimine Eestis. Projekti raames palgatakse 3 koordinaatorit (ELi projektide üldkoordinaator , PPA ELi projektide koordinaator ja SMITi ELi projektide koordinaator) ning kaetakse töökohtade loomise ja nõupidamiste, koolituste ja seminaride kulud. Partner vastutab PPA ELi projektide koordineerimise eest ning osaleb nõupidamistel, koolitustel ja seminaridel. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.06.2023–31.12.2026 Projekti elluviija: SMIT Projekti partner: PPA Projekti sihtrühm: SMIT ja PPA Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Eelarve ja tulemused TAT eelarve on 9 862 882,87 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu. P unktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad kohustuslikud näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Projekti eelarve kokku (koos käibemaksuga), sh kaudsete kulude määr kogu projekti eelarvest Kohustusliku näitaja kood ja nimetus Näitaja mõõtühik Sihttase 2024 Sihttase 2029 Selgitav teave SIRENE töövoo süsteemi ( iSpoC ), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine 1 815 457,00 sh kaudsed kulud 0,7% BMVI O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 1 1 O.1.11 ja O.1.11.1 hõlmavad EL-i suuremahuliste IT-süsteemide (EES, ETIAS, SIS, IO) arendust, hooldust, ülalpidamist ja uuendamist. Toetuse saaja peab aruandes esitama teabe, millised infosüsteemid on mõõdikute all raporteeritud. O.1.10 hõlmab kõiki piirihalduse IT-süsteemide ja IT-seadmete aspekte, sealhulgas suuremahulisi IT-süsteeme, välja arvatud VIS. Arendatav funktsioon tähendab uut funktsiooni või äsja valvesüsteemidega kaetud territooriumi, nt piirilõik. Hooldatud/täiendatud funktsioon tähendab mis tahes muudatust pärast selle tarnimist vigade või jõudluse parandamiseks. Funktsioonide näited: • CIR: loo, värskenda ja kustuta • sBMS : registreerimiste arv, kontrollimine, tuvastamine • MID: loodud linkide arv, lahendatud kollaste linkide arv Arvesse võib võtta ka riiklikele infosüsteemidele lisatud funktsionaalsused, nt päringukiiruse või salvestusruumi suurenemine. Toetuse saaja peab aruandes esitama teabe, millised IT-funktsionaalsused on raporteeritud. InterOperability ehk koostalitlusvõime arendamine Eestis 4 020 000,00, sh kaudsed kulud 1,3% BMVI O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 1 1 BMVI O.1.11.1 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 1 1 BMVI O.1.10 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv arv 1 3 ETIAS riiklik üksus 1 549 180,87, sh kaudsed kulud 3,9% BMVI O.1.11. Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 1 1 TEGEVUSTOETUS EKSPO rakenduse ülalhoidmine ja jätkuarendused 1 300 000,00, kaudsed kulud on abikõlbmatud BMVI O.1.11. Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv. arv 2 2 TEGEVUSTOETUS EL infosüsteemide andmekeskuse rent 628 245,00 kaudsed kulud on abikõlbmatud BMVI O.1.11. Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 4 4 TEGEVUSTOETUS: ELi infosüsteemide koordineerimine 550 000,00, kaudsed kulud on abikõlbmatud BMVI O.1.11. Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 2 4 KOKKU 9 862 882,87 Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-dest 15–17 ja 21. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lisaks ühendmäärusele lähtuda BMVI määruse lisa VII lõikes c sätestatust. Otsesed kulud Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest; koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu, toitlustus, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud); lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha); avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks); piirivaldkonna seadmete ning IT-süsteemide soetuse, analüüsi, arendamise, testimise, ülalpidamise ja hoolduse ja kasutamisega seotud kulu (sh rendikulu, tootetugi ja litsentsid); BMVI toel arendatavate seadmete ja IT-süsteemide ostumenetluste algatamisel on kohustus järgida määruse (EL) 2019/1896 (edaspidi Euroopa ranniku- ja piirivalve määrus ) artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid. Elluviija peab tagama seadmete, varustuse, taristu ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist: IKT-seadmed ja süsteemid vähemalt kolm aastat; muud seadmed ja varustus vähemalt viis aastat; Soetatud varustust on lubatud kasutada aastas 30% ulatuses tollikontrolliks, mereoperatsioonidel ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks . Ristkasutatavad IT-süsteemid peavad edastama piirihaldussüsteemidele andmeid ja osutama teenuseid riiklikul või ELi tasandil. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes ja tõendada. Kaudsed kulud TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3; Kooskõlas ühendmääruse § 1 lõikega 2 ning BMVI määruse lisa VII punktiga c) on tegevustoetusena antava toetuse puhul ühendmääruse § 21 mõistes kaudsed kulud lubatud otsese kuluna; Kaudseid kulusid ei pea tõendama; Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6. 7 .1 kohaselt. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile : väljavõtte oma raamatupidamise sise -eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija ja partneri kuludest; asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS 2021_2027 ) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Elluviija ja par tner pea vad täitma b tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustus i ed , sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine. Partner peab täitma lisaks TATis sätestatud nõuetele ka ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 ning § 11 nimetaud kohustusi . ( muudetud siseministri …. kk nr …) Ühtlasi on elluviija kohustatud: esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: projekti kirjelduse; projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas ( taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; täpsustub detailne kirjeldus. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; teavitama SiMi , kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist; koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks ; säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; TATi muutmise vajalikkusest; projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. Aruandlus Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne ) kajastatakse info vastavalt e toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas partneriga kooskõlastatud järelaruande . SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. TATi muutmine SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile partneriga kooskõlastatud põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus ). SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on lubatud TAT muutmist taotleda sagedamini. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa d : Seletuskiri Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht -864235 -144145 0 0 Lisa 8 KÄSKKIRI 14.02.2023 nr 1-3/30 m uudetud siseministri … kk nr… delta_docName \* MERGEFORMAT delta_docName \* MERGEFORMAT Siseministri käskkirjade eelnõude kooskõlastamiseks esitamine Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 "IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel" toetuse andmise tingimused TOC \o "1-3" \h \z \u Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2029 Elluviija Politsei- ja Piirivalveamet Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus Siseministeerium Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022 .a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI ) rahastamiskava meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT ) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 (edaspidi BMVI määrus ) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis ’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määrise artikli 3 punktis 2 b) toodud erieesmärgiga „Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske“. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 4.1. „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“ võimekuse „Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine“ eesmärgi saavutamisse ning on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile . Toetatavad projektid Meetmest toetatakse projekte, mis: aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi b) täitmisesse; panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja mõõdikutesse ; on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus ) artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega. TATi projektide sihtrühm on kogu Eesti avalikkus. Laiem sihtrühm on kolmandate viisanõudega riikide kodanikud, kellele muutub viisa taotlemine mugavamaks ja kiiremaks. TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel: Euroopa Liidu ühtne e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine Projekti eesmärk ja sisu : Euroopa Liidu otsekohalduva muudatuse arendamine siseriiklikusse viisaregistrisse, millega digitaliseeritakse viisamenetlus. Viisamenetluses e-taotlemise toimimine, sh Schengeni ühtse viisaportaaliga liidestus, on tagatud. Projekti raames teostatakse ELi otsekohalduvast nõudest tulenevate arendustööde teostamine elektroonse viisataotlemise valdkonnas (sh Schengeni ühtse e-taotluskeskkonna rakendamine). Projekti abikõlblikkuse periood : 01.01.2026–31.12.2026 Projekti elluviija : Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA ) Projekti sihtrühm : PPA ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT ) Viisaregistri 2.0 II etapi arendused Projekti eesmärk ja sisu : Viisaregistri järkjärgulise uuendamise II etapi arendustööde teostamine. Projekti raames viiakse uude viisaregistrisse üle viibimisaja pikendamise, viisade kehtetuks tunnistamise/tühistamise, viisakleebise trükkimise funktsionaalsus, samuti vajalikud tugifunktsionaalsused ja andmevahetus Viisainfosüsteemiga/ELi tasemel koostalitlusvõime. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023– 30.06.2025 -31.10.2025 (muudetud siseministri … kk nr …) Projekti elluviija : PPA Projekti sihtrühm : PPA ja SMIT Viisainfosüsteemi (VIS) määruse muudatuste rakendamine riiklikus viisaregistris Projekti eesmärk ja sisu: ELi ülese otsekohalduva VIS määruse rakendamine. Projekti raames realiseeritakse VIS määruse muudatustest tulenevad arendused sh kõige olulisemana pikaajaliste viisade taotluse andmete edastamine VISi. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2025 Projekti elluviija: PPA Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Eelarve ja tulemused TATi eelarve on 850 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. P unktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa ühist viisapoliitikat, tagades ühtlustatud lähenemisviisi viisade väljastamisele ja hõlbustades õiguspärast reisimist. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. Tegevus Tegevuse eelarve (koos käibemaksuga) , sh kaudsete kulude määr Näitaja kood ja nimetus Näitaja mõõtühik Sihttase 2024 Sihttase 2029 Selgitav teave Euroopa Liidu ühtne e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine 200 130, kaudseid kulusid ei ole ette nähtud BMVI O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv. arv 0 1 BMVI R.2.10 Digitaalselt esitatud viisataotluste arv. arv Ei kohaldu 976 292 Iga aruandega raporteeritakse aruandlusperioodi jääv digitaalselt esitatud viisataotluste arv (projekti väline näitaja). BMVI R.2.8 Väljaspool Schengeni ala asuvate uute/ajakohastatud konsulaatide arv arv Ei kohaldu 20 BMVI R.2.8.1 Väljaspool Schengeni ala asuvate uute/ajakohastatud konsulaatide arv, millest omakorda nende konsulaatide arv, mida on ajakohastatud, et muuta need viisataotlejate jaoks kliendisõbralikumaks arv Ei kohaldu 20 Selle näitaja all raporteerida konsulaatide/välisesinduste arv, kus on pärast projekti lõppu kasutusel Schengeni e-viisade süsteem ja e-taotluskeskkond. Riigisisese viisaregistri arenduste II etapp 499 885, 00 kaudseid kulusid ei ole ette nähtud BMVI O.2.5 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv arv 1 1 VIS määruse muudatuste rakendamine 149 985, sh 1% kaudsed kulud BMVI O.2.5.1 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv. arv 1 1 KOKKU 850 000 Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM ) . Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-dest 15–17 ja 21. Otsesed kulud Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest; avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks); viisavaldkonna infosüsteemide analüüsi, arenduse ja testimiskulu, sh turvatestimise kulu. Elluviija peab tagama IT-seadmete,-süsteemide ja -rakenduste sihtotstarbelise kasutamise vähemalt kolm aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Kaudsed kulud TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3; k audseid kulusid ei pea tõendama. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.4 kohaselt. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab; edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMi välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. Elluviija õigused ja kohustused Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS 2021_2027 ) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused , sh ostumenetluse läbiviimise nõuete järgimine . (muudetud siseministri … kk nr …) Ühtlasi on elluviija kohustatud: esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: projekti kirjelduse; projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; täpsustub detailne kirjeldus. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist; andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; TATi muutmise vajalikkusest; projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist; Aruandlus Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne ) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne annab ülevaate tehtud tegevustest ning on nõuetekohaselt täidetud. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM aruande. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. TAT muutmine SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus ). SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on lubatud TAT muutmist taotleda sagedamini. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa d : Seletuskiri Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht EELNÕU Lisa 1 Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 13. märtsi 2025. a kirjast nr 1.13-2.13/628-1 Muudan siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja punkti 2.3.5.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.3.5.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.12.2023–31.12.2029“. 2. Muudan käskkirja punkti 8.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „8.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 kehtestatud kohustusi.“. 3. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ uue versiooniga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister  Lisa 2 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks koostatud siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT). Eelnõuga muudetakse TAT ühe tegevuse abikõlblikkuse perioodi. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu 1) Eelnõuga muudetakse TAT 1.1 tegevuse 2.3.5. „TEGEVUSTOETUS: EKSPO rakenduse ülalhoidmine ja jätkuarendused“ abikõlblikkuse perioodi algust ühe kuu võrra varasemaks. 2023. a otsustati rahastada euroopaülese riiki sisenemise ja riigist lahkumise infosüsteemi (EES) arendamisega seotud piirikontrolli infosüsteemi (PIKO) 2024. a arenduskulud EKSPO projektist. Otsustamise hetkel lähtuti ajakavast, kus EES-i kasutuselevõtmine pidi toimuma 2024. a kevadel ning tulenevalt sellest ei saanud lubada PIKO arendusse pausi jätmist. Välise partneri hankelepingud lõppesid 2023. a novembris ning uued lepingud sõlmiti ja arendustöödega jätkati juba sama aasta detsembris. Kulud saab abikõlblikuks lugeda, kui need on vajalikud ja tekkinud abikõlblikkuse perioodi sees. 2) TAT-is täpsustatakse elluviija ja partneri kohustustega seonduvat. Kehtiva TAT-i punkti 8.2 kohaselt järgivad elluviija ja partner ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse saaja ja partneri kohustused ei muutu, sõnastust muudetakse, et vältida mitmetimõistetavusi elluviijale ja partnerile kohalduvate kohustuste osas. Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja – metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/10601; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482; 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. IV Käskkirja mõju TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkiri kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga.  EELNÕU Lisa 5 Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 10. aprilli 2025. a kirjast nr 1.13-2.13/657-1 Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja punkti 2.4.2.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „2.4.2.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.10.2025“. 2. Muudan käskkirja punkti 8.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „8.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 kehtestatud kohustusi.“. 3. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ uue versiooniga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister  Lisa 6 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks koostatud siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõuga muudetakse TAT ühe tegevuse abikõlblikkuse perioodi. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu 1) Eelnõuga muudetakse TAT tegevuse 2.4.2. „Viisaregistri 2.0 II etapi arendused“ abikõlblikkuse perioodi pikendatakse nelja kuu võrra. Muudatuse vajadus on tingitud Viisaregister 2.0 II etapi projekti hankelepingu mahu täitumisest detsembris 2024. Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeksus viis läbi uue minikonkursi täiendava analüütiku ja arendusressursi hankimiseks. Kuna hankega seotud ettevalmistavad tegevused võtsid oodatust kauem aega, jõuti lepingusse 25.03.2025. Arendustegevuste realiseerimise aeg kestab ligikaudu kuus kuud, millele lisandub üks kuu turvatestimist. Projekti kestuse pikendamine tagab projektile eraldatud raha maksimaalse ärakasutamise. 2) TAT-is täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva TAT-i punkti 8.2 kohaselt järgib elluviija ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse saaja kohustused ei muutu, sõnastust muudetakse, et vältida mitmetimõistetavusi elluviijale kohalduvate kohustuste osas. Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja – metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/10601; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482; IV Käskkirja mõju TAT muudatus aitab kaasa otsekohalduva ELi viisaeeskirja, Viisainfosüsteemi määruse muudatuste ning viisaregistri põhimäärusest tulenevate nõuete täitmisele. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkiri kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga.  Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 03.05.2025 nr 1-6/3138-1 Siseministri käskkirjade eelnõude kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirjade „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ ning „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT- süsteemide loomise ja kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ muudatused. Muudatused on tehnilised – mõlemas käskkirjas muudame ühe projekti abikõlblikkuse perioodi. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa: 1. Ministri käskkirja eelnõu – meede 1.2 2. Seletuskiri – meede 1.2 3. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht – meede 1.2 4. Toetuse andmise tingimuste terviktekst_TRACK – meede 1.2 5. Ministri käskkirja eelnõu – meede 2.2 6. Seletuskiri – meede 2.2 7. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht – meede 2.2 8. Toetuse andmise tingimuste terviktekst_TRACK – meede 2.2 Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0470 - Siseministri käskkirjade „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ ning „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.05.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3206aeae-6eb6-42b5-a2b2-f5bb6490642f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3206aeae-6eb6-42b5-a2b2-f5bb6490642f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main