Otsus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 _____________________ (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste mõjude hindamine Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah või uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik - eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) (uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid, valdkondlik eetikakomitee on olemas) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud Jah andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: Jaanus Põldmaa [email protected] Eesti Töötukassa andmekaitsespetsialisti kontakt: Katrin Uuetalu [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Taotlus esitatakse samaaegselt Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Majandus- ja aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Kommunikatsiooniministeerium analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon 70003158 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kontaktisik: Anna-Liina Väkram, tööhõive osakonna nõunik [email protected] +372 5911 5470 Eesti Töötukassa 74000085 Lasnamäe 2, 11412 Tallinn Kontaktisik: Margit Paulus, analüüsiosakonna juhataja [email protected] +372 614 8504 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Uuringu läbiviija (volitatud töötleja edasi aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) volitatud töötleja): Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber Tartu Ülikool 74001073 Ülikooli 18, 50090 Tartu Kontaktisikud: Andres Võrk, analüütik [email protected] +372 737 6141 Taavi Unt, analüütik [email protected] +372 737 6141 Esmane volitatud töötleja on Nortal AS (10391131; Lõõtsa tn 6, 11415 Tallinn), kelle kaudu Tartu Ülikool on volitatud töötleja edasi volitatud töötleja. Andmetöötlust uuringu raames viib läbi Tartu Ülikool, Nortal AS andmetöötlust ei tee. 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Tartu Ülikool CITIS erineb registriandmetest) Lossi 36, 51003 Tartu maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse alus? seaduse § 13 lõige 1 punkti 1 kohaselt on Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi kõigi ministeeriumide ülesandeks oma viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil valitsemisalale tarviliku teadus- ja 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest arendustegevuse ning selle finantseerimise nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. korraldamine. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja 2. Majandus- ja Kommunikatsiooni- arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. ministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323, edaspidi põhimäärus). Põhimääruse § 10 on täpsustatud, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätku-suutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu, samuti töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kavandamine ja elluviimine. 4. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade põhiülesannete all § 17 punktis 18¹ sätestatud, et tööhõive osakonna põhiülesanne on tööturupoliitika kavandamine ja selle elluviimise korraldamine, et tagada tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. Osakonnal on juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime arendamisel ning nende poliitikavaldkondadega seotud tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel. 5. Taotluse esitaja lähtub oma töös isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi IKS) täidesaatvat riigivõimu puudutavatest õigustest ja kohustustest. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. Teadusuuringuks on ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil.  6. Eesti Töötukassa osaleb uuringu läbiviimises töötuskindlustuse seaduse § 23 lg 1 ja lg 2 p 6 ja tööturumeetmete seaduse § 5 lg 1 alusel. Töötukassa analüüsib oma eesmärgi saavutamiseks tööturu olukorda ning töötukassa tegevuse, sealhulgas töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust. Tööturumeetmete pakkumise korraldab ja tööturumeetmeid pakub samuti töötukassa. Tööturuteenused, sh töötust ennetavad teenused on sätestatud tähtajalistes tööhõiveprogrammides, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrustega või ministri käskkirjadega kinnitatud toetuse andmise tingimustes. 7. Eesti Töötukassa on volitanud uuringut läbi viima Nortal AS-i riigihankes „Eesti Töötukassa andmeteaduslike arendustööde tellimine“ (viitenumber riigihangete registris 233416) 13.07.2021 sõlmitud raamlepingu nr 4-8/21/119 alusel. Nortal AS-il on 05.08.2021 sõlmitud Tartu Ülikooliga alltöövõtuleping, mille raames teostavad Eesti Töötukassa ja Nortal AS vahel sõlmitud raamlepingu nr 4-8/21/119 alusel tellitavaid töid Tartu Ülikooli esindajad Andres Võrk ja Taavi Unt. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Eesti Töötukassa osutab alates 01.05.2017 töötust ennetavaid teenuseid („Tööta ja õpi“ teenused), mis on suunatud kõrgema töötusriskiga töötavatele inimestele ning mille eesmärgiks on vähendada inimeste töötuks jäämise tõenäosust ja aidata neil liikuda kõrgema palgaga töökohtadele. Teenused võimaldavad sihtrühmal osaleda täiend- või ümberõppes, tõendada omandatud kvalifikatsiooni ja täiendada oskuseid tulenevalt tööandja ja tööturu muutuvatest vajadusest tööandja koolitustoetuse kaudu. Tänaseks ligi kaheksa aastat rakendatud töötust ennetavate teenuste kasutus on aasta aastalt kasvanud ja sellega seoses on kasvanud ka teenuste kulud (2024. aastal osales teenustel ühes kuus keskmiselt 6,4 tuhat inimest ja teenuste kulud olid 19,4 miljonit eurot). Töötust ennetavate teenuste kasutamist ja mõju inimeste käekäigule tööturul on alates teenuste ellu kutsumisest hinnatud lühiajalises ajaraamis (vt Eesti Töötukassa poolt 2020. aastal ja 2022. aastal koostatud analüüsid), kuid puudub ülevaade teenuste pikemaajalisest mõjust ning teadmine, kas teenused ja nendele kvalifitseerumiseks seatud tingimused on aidanud täita teenustele seatud eesmärke ning kas teenustele tehtavad kulud on olnud põhjendatud.  Uuringu eesmärgiks on hinnata, kas töötust ennetavad teenused on suunatud õigele sihtrühmale (kõrgema töötusriskiga inimesed), milline on teenuste mõju töötavate inimeste töötamise tõenäo- susele ja töötasule alates teenusel osalemisest ning teenuste kulutõhusus. Uuringus on hõlmatud järgmised teenused:  tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele;  tasemeõppes osalemise toetus töötavatele;  koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks;  koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras;  koolitustoetus tööandjale töötaja eesti keele oskuse arendamiseks;  koolitustoetus tööandjale info- ja kommunikatsiooni oskuste arendamiseks;  kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele. Uuringuga otsitakse vastust järgmistele küsimustele: 1. Millised on kõrgema töötusriskiga sihtrühmad ja kas tänased töötust ennetavate teenuste siht- rühmad on asjakohased (ehk kas teenused on suunatud kõrgema töötusriskiga inimestele)? 2. Kui suured on teenuste sihtrühmad ja kui suur osa sihtrühmast on teenuseid kasutanud? 3. Milline on teenuste mõju töötamise tõenäosusele ehk kui suur osa teenuse kasutajatest on pü- sinud tööhõives (töötanud) pärast teenuse kasutamist võrreldes võrdlusgrupiga? 4. Milline on teenuste mõju töötasule ehk kui suur on teenuse kasutajate brutotöötasu pärast tee- nuse kasutamist võrreldes võrdlusgrupiga? 5. Kuidas on muutunud teenustel osalejate töötasu võrreldes nende eelneva töötasuga? 6. Milline on teenuste kulutõhusus ehk teenuste osutamisega kaasnevate kulude ja teenuse mõjul kaasnevate tulude omavaheline suhe? Analüüs viiakse läbi ja tulemused esitatakse teenuste, teenuse sihtrühmade, peamiste sotsiaal-de- mograafiliste tunnusete ja (võimalusel) õppekavarühmade lõikes. Uuringu tulemused on sisendiks töötust ennetavate teenuste võimalikeks muudatusteks (muudatu- sed teenuste sihtrühmades ja tingimustes), et saavutada paremini teenustele seatud eesmärke.4 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Töötust ennetavate teenuste sihtrühmade asjakohasust ja suurust, teenuste mõju töötavate inimeste töötamise tõenäosusele ja töötasule pärast teenusel osalemist ning teenuste kulutõhusust on võimalik hinnata tuginedes riiklike andmekogude andmetele. Analüüsi läbiviimiseks on vajalik siduda omavahel erinevate andmekogude andmeid indiviidi tasemel ja seetõttu on vajalik isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine. Teenuste mõju ja kulutõhususe hindamiseks kasutatakse osalus- ja võrdlusgrupipõhist meetodit, kus igale teenusel osalenud töötavale inimesele (osalusgrupp) leitakse võrdluseks taustatunnuste (nt vanus, elukoha maakond, haridustase, keskmine töötasu, töösuhte kestus jm) poolest võimalikult sarnased töötavad inimesed, kes teenusel ei osalenud (võrdlusgrupp) (ehk teostatakse statistiline sobitamine). Seega on vaja lisaks teenusel osalenud inimeste andmetele kasutada analüüsis ka nende töötavate inimeste andmeid, kes ei ole teenusel osalenud, et moodustada võrdlusgrupp. Analüüsis hinnatakse kahte väljundit: mõju töötamisele ja mõju töötasu suurusele. 4 Käesolevas taotluses kirjeldatud uuringu tulemused täiendavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitava uuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ (riigihangete registri viitenumber 288865) tulemusi. Selguse huvides soovime rõhutada, et tegemist on kahe eraldiseisva uuringuga. Kuigi mõlema uuringu fookuses on töötust ennetavad meetmed, siis uuringu eesmärgid, uurimisküsimused ja uurimismetoodikad on erinevad. Erinevust osalus- ja võrdlusgrupi töötamise tõenäosuses ja töötasus käsitletakse kui teenuse põhjuslikku mõju inimese tööturunäitajatele. Selleks, et hinnangud teenuse mõjule oleksid võimalikult täpsed, on oluline kaasata osalus- ja võrdlusgruppi kuuluvate isikute sobitamisel võimalikult palju taustatunnuseid, mis võivad mõjutada inimeste käitumist ja väljavaateid tööturul. Neid tunnused on võimalik saada erinevatest andmekogudest ning neid omavahel indiviidi tasandil kokku viies on võimalik moodustada analüüsiks vajalik andmestik. Oluliste taustatunnuste välja jätmisel suureneb risk, et saadud mõjuhinnangud võivad olla nihkega ja erinevused osalus- ja võrdlusgrupi töötamise tõenäosuses ja töötasus võivad olla tingitud mõnest sobitamisse mittekaasatud tunnusest. Samuti on erinevate taustatunnuste hõlmamine vajalik selleks, et saada teada, milline on teenuste mõju erinevate sihtrühmadele ja sotsiaal-demograafilistele gruppidele, et seeläbi vajadusel muuta teenuste praegust disaini ja tingimusi. Kirjeldatud viisil on töötust ennetavate teenuste mõju Tartu Ülikooli poolt hinnatud ka 2019-2021. aastal läbiviidud projekti „Masinõppe ja AI toega teenused“ raames, mille tulemused on kokkuvõtlikult esitatud Eesti Töötukassa poolt 2022. aastal koostatud analüüsis „Töötust ennetavad teenused: teenuste kasutamine ja mõju käekäigule tööturul“ (vt lk 42). Nimetatud analüüsis hinnati töötust ennetavate teenuste mõju lühiajalises ajaraamis (mõjuhindamises vaadeldi perioodil 01.05.2017-31.12.2019 töötust ennetavaid teenuseid alustanud inimesi ning hinnati teenuste mõju töötamisele ja töötasu suurusele 24 kuu jooksul alates teenuse algusest). Planeeritavas uuringus hinnatakse teenuste mõju pikemas vaates (uuringu keskmes on perioodil 01.05.2017-31.12.2024 töötust ennetavaid teenuseid alustanud inimesed). Samuti on sihtrühmade suuruse hindamiseks ja sihtrühmade asjakohasuse analüüsiks vajalik analüüsida ja omavahel ühendada tööealiste inimeste andmeid erinevatest andmekogudest. Vt täpsemalt ka Lisa 1. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Nii Euroopas laiemalt kui ka Eestis on probleemiks teatud sektorites kvalifitseeritud tööjõu puudus ja oskuste lõhed, kus töötajate oskused ei vasta täielikult tööturu vajadustele. Need lõhed mõjutavad negatiivselt töötajate karjäärivõimalusi ja ettevõtete konkurentsivõimet. Kiiresti muutuv tööturg nõuab paljudelt töötajatelt osalemist täiend- või ümberõppes tööturuga sammu pidamiseks. Viimastel aastatel on kiirenenud digitaliseerimine ja automatiseerimine suurendanud nõudlust digioskuste järele, samuti on muutunud olulisemaks kestlikkusega seotud teemad. Tööturul aga napib nii eelnimetatud kui ka erialaseid oskuseid, eriti sektorites nagu IT, ehitus, tervishoid ja inseneeria. Selle põhjuseks on sageli hariduse ja tööturuvajaduste mittevastavus – teatud erialadel ei ole piisavalt lõpetajaid või õpe/koolitus ei vasta tegelikele tööturu vajadustele. Oskuste lõhed ja kvalifitseeritud tööjõu puudus on eriti suur murekoht madala või aegunud haridusega töötajate seas, kelle kvalifikatsioon ei vasta tööandjate ootustele, mistõttu on nad toimuvate muutuste valguses veelgi suuremas töökaotuse ohus. Oluline on tagada neile inimestele vajalike oskuste omandamine tasemeõppe ja täienduskoolituse kaudu, mis vastavad tööturu vajadustele ja aitavad töötajatel konkurentsivõimelised püsida. Viimase rahvaloenduse andmetel (2021) on 25-64 aastaste tööealiste elanike seas 8,5%-l kõrgeim omandatud haridus põhiharidus, 17,2%-l on omandanud üldkeskharidus ning kutsekeskharidus või kutseharidus keskhariduse baasilt on 27,9%-l rahvastikust. Kuigi kõrgharidusega elanikkond moodustab pea 41% tööealisest rahvastikust, ei vasta see sageli muutunud tööturuvajadustele, ning vajaks tööturuvajadustele vastavat täiend- või ümberõpet tagamaks tööalane konkurentsivõime ja toetades seeläbi ka majanduse konkurentsivõimet. Avalik huvi on põhjendatud vajadusega võimalikult hästi toetada kvalifitseeritud tööjõupuuduse leevendamist ja oskuslõhede vähendamist ning vajadusega hinnata selleks loodud meetmete mõju ja sobivust probleemi lahendamisel. Kvalifitseeritud tööjõupuuduse vähendamine ning oskuslõhede leevendamine võimaldab tööjõupuuduses sektorites leevendada oskustööjõupuudust, rakendada enam riigis olevat tööjõuressurssi ning tõsta majanduse konkurentsivõimet. Ennetavate meetmete paketis osutatavate teenuste mõju on oluline aspekt hindamaks paketi tulemuslikkuse, teenusedisaini eesmärgipärasust ja kulutõhusust, millele tuginedes on võimalik vajadusel teenuseid ümber kujundada. Nagu Euroopa andmekaitse üldmääruse (GDPR) põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, annavad registrite alusel saadud uuringutulemused usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, suurendada tööturuteenuste tõhusust ning parandada seeläbi paljude inimeste elukvaliteeti. Seetõttu ei ole vähem oluline, et osutatavate teenuste registripõhist andmestikku oleks võimalik kasutada statistilisteks analüüsideks tööturuteenuste toimimise ja kulutõhususe hindamisel. Isikuandmete töötlemine annab aluse 2017. aastast pakutavate teenuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks ning tööturuoskuspoliitikate kujundamiseks. Analüüs võimaldab teenuste ellu kutsumisel kavandatud eesmärkidest lähtuvalt hinnata kas teenused täidavad sellele seatud eesmärke ning kas teenustele tehtavad kulud on põhjendatud. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et andmete liikumise tee oleks võimalikult lühike ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Andmed töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste kohta on olemas Eesti Töötukassal, teised teenuste sihtrühmade analüüsimiseks ning teenuste mõju ja kulutõhususe hindamiseks vajalikud registriandmeid on kättesaadavad Statistikaametist. Seetõttu edastab Eesti Töötukassa kokkulepitud koosseisus andmed teenustel osalenud inimeste kohta Statistikaametile (vt Lisa 1). Statistikaamet pseudonümiseerib need andmed ja teeb volitatud töötlejale koos muude kokkulepitud registriandmetega kättesaadavaks kujul, mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate andmekogude andmeid omavahel ühendada. Andmete töötlemine volitatud töötleja poolt toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas (vt täpsemalt https://stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-juhend). Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna analüüsi lõpptulemused avaldatakse üldistatul kujul. Tulemusi üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi töötavat inimest individuaalselt ega eraldi. Analüüsi tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse). Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Registripäringud on kavandatud statistiliseks analüüsiks vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus: andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)). 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)  töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Eesti Töötukassa edastab kokkulepitud koosseisus andmed töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste kohta (vt Lisa 1) Statistikaametile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile. Statistikaamet pseudonümiseerib need andmed ning teeb pseudonümiseeritud andmestiku kättesaadavaks volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) Statistikaameti teadlaste keskkonnas kujul, mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud identifikaatorite mõjuhindamiseks vajalike andmekogude andmeid omavahel ühendada. Andmetöötlust Statistikaameti teadlaste keskkonnas viib läbi Tartu Ülikool (taotluse punktis 2.1 nimetatud volitatud töötleja edasi volitatud töötleja). Nortal AS (taotluse punktis 2.1 nimetatud esmane volitatud töötleja) andmetöötlust ei tee. Taotluse Lisas 1 on kirjeldatud täpsemalt, milliste andmekogude andmeid ja tunnuseid soovitakse uuringus kasutada. Andmete liikumise protsess on järgmine:  Vastutavad töötlejad (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa) esitavad taotluse konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikul eesmärgil Statistikaametile koos Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) ja eetikakomitee loaga.  Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu positiivse otsuse korral edastab Eesti Töötukassa AKI poolt kinnitatud koosseisus andmed Töötukassa andmekogust töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste kohta Statistikaametile. (Loodud ja edastatud andmestiku kustutab Eesti Töötukassa hiljemalt 31.12.2025. Oluline on säilitada loodud andmestikku mõnda aega pärast andmete saatmist ja pseudonüümitud kujul analüüsimiseks ettevalmistamist, et vajadusel kontrollida, kas lõplikud analüüsiks kasutatavad andmestikud on korrektsed.)  Statistikaamet pseudonümiseerib Eesti Töötukassa poolt edastatud andmed. Statistikaamet pseudonümiseerib nii andmestikus olevad isikukoodid kui ka asutuste äriregistrikoodid.  Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) kättesaadavaks kujul, mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate analüüsi hõlmatavate andmestike andmeid omavahel ühendada.  Lisaks Eesti Töötukassa poolt edastatud andmetele teeb Statistikaamet Tartu Ülikoolile pseudonümiseeritud kujul kättesaadavaks andmed AKI poolt kinnitatud andmekoosseisu alusel käesoleva taotluse Lisas 1 nimetatud andmekogudest ja andmestikest.  Tartu Ülikoolile ei tehta kättesaadavaks isikukoodide ja äriregistrikoodidega andmestikke ega anta võtit isikukoodide ja äriregistrikoodide taastamiseks.  Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud Tartu Ülikoolile analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti teadlaste keskkonnas.  Tartu Ülikool ühendab pseudonümiseeritud identifikaatorite abil erinevate pseudonümiseeritud andmestike andmed ja analüüsib neid Statistikaameti teadlaste keskkonnas.  Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne Tartu Ülikoolile väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja. Isikustatud (st isikukoodiga) ja äriregistrikoodiga töötust ennetavatel teenustel osalejate andmed (sh nende tööandjate äriregistrikoodid) liiguvad vaid Eesti Töötukassa ja Statistikaameti vahel (krüpteeritult). Pseudonümiseeritud andmestiku moodustamiseks on vaja luua koodivõtmed, mis sisaldavad isikukoodi ja äriregistrikoodi. Koodivõtme loob ja seda säilitab Statistikaamet. Isikukoodidega ja äriregistrikoodidega andmestikke ega koodivõtit ei tehta Tartu Ülikoolile kättesaadavaks. Andmeid töötleb ainult Tartu Ülikool. Nortal AS-ile ja vastutavatele töötlejatele pseudonümiseeritud andmestikke kättesaadavaks ei tehta. 5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Uuringu keskmes on perioodil 01.05.2017-31.12.2024 töötust ennetavaid teenuseid alustanud töötavad inimesed. Töötust ennetavate teenuste sihtrühmade asjakohasuse ja suuruse hindamiseks on vaja analüüsida andmeid kõikide tööealiste (16-65 aastased) inimeste kohta. Töötust ennetavate teenuste mõju ja kulutõhususe hindamiseks on vaja võrrelda teenustel osalenud inimeste (osalusrühm) töötamist ja töötasu sarnaste taustatunnustega, kuid teenustel mitteosalenud töötavate inimeste (võrdlusrühm) samade näitajatega. Uuringus hõlmatud rühmad jagunevad:  töötust ennetavatel teenustel osalenud töötavad inimesed (osalusrühm): perioodil 01.05.2017-31.12.2024 alustas töötust ennetavatel teenustel 39 032 unikaalset inimest, sh:  tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele – 20 858 unikaalset inimest;  tasemeõppes osalemise toetus töötavatele –3 724 unikaalset inimest;  koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks – 442 unikaalset inimest;  koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras – 1 757 unikaalset inimest;  koolitustoetus tööandjale töötaja eesti keele oskuse arendamiseks – 7 931 unikaalset ini- mest;  koolitustoetus tööandjale info- ja kommunikatsiooni oskuste arendamiseks – 2 521 uni- kaalset inimest;  kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele –1 762 unikaalset inimest.  töötust ennetavatel teenusel mitteosalenud tööealised inimesed (teenuste sihtrühmade asjakohasuse ja suuruse hindamiseks ning võrdlusrühma moodustamiseks teenuste mõjuhindamise läbiviimiseks ja kulutõhususe analüüsimiseks): aastatel 2018-2023 oli Eestis 16-65-aastaseid inimesi aastas keskmiselt vahemikus 834,3 - 856,5 tuhat. Põhjendus analüüsi hõlmatava kogumi (valimi) suuruse kohta: Lisaks teenuste mõjuhindamisele, mille jaoks on vaja moodustada teenusel osalenutele sarnaste tun- nustega inimestest võrdlusgrupp, on analüüsi üheks eesmärgiks välja selgitada, kas töötust ennetavad teenused on suunatud õigele sihtrühmale (kõrgema töötusriskiga inimesed) ehk hinnata teenuse sihtrühmade asjakohasust (vt taotluse punkt 4). Selleks, et selgitada välja, millised grupid on suu- rima töötusriskiga, on vaja analüüsida tööealiste inimeste kogumit tervikuna. Selle uurimisküsi- muse eesmärgiks ongi otsida ja välja selgitada neid tegureid/tunnuseid, mis suurendavad töötuse riski. Seetõttu ei ole teatud tunnuste põhjal andmete piiritlemine enne analüüsi eesmärgipärane. Kui piirata kogumit vastavalt tunnustele, mis on hetkel teenuse saamise tingimuseks, ei võimaldaks see hinnata töötuks jäämise riski mudelit ega valideerida praeguste teenuse saamise tingimuste as- jakohasust ega võimaldaks analüüsida tingimuste laiendamist või muutmist. Leiame, et ka uuringu teise eesmärgi – teenuste mõjuhindamine – täitmiseks ei ole kogumi piira- mine enne analüüsi otstarbekas. Selgitame täpsemalt. Esiteks tuleb teenuse mõjuhindamiseks ana- lüüsida alamkogumit sellest kogumist, mille andmete alusel viiakse läbi eelkirjeldatud kõrgema töötusriskiga sihtrühmade analüüs ning selle raames juba töödeldakse laiema kogumi andmeid. Teiseks, töötust ennetavate teenuste saamise tingimused varieeruvad teenuste lõikes, mistõttu ei ole võimalik läbivalt samade tunnuste alusel mõjuhindamiseks vajalikku kogumit võrdlusgruppide moodustamiseks piirata. Näiteks, koolituskaardiga koolitust ja tasemeõppe toetust on võimalik taotleda inimestel, kes töötavad töölepinguga, teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepin- guga või avalikus teenistuses, samas koolitustoetus tööandjale ei ole töötaja lepinguliigiga piiratud jne. Seetõttu tekiks olukord, kus ühe teenuse analüüsimiseks oleks võimalik küll kogumit teatud tunnuste alusel piirata, kuid teise teenuse analüüsimiseks oleks vajalik kaasata ikkagi laiem grupp vaatlusi. Kõikide teenuste kõikide tingimustega arvestamine kogumi piiramisel oleks väga mahu- kas eeltöö, mida peaks tegema Statistikaamet andmestike ettevalmistamisel. Sellisel viisil andmes- tike ettevalmistamine eeldaks Statistikaameti poolt erinevate andmekogude andmete ühendamist, kõikide erinevate tingimuste välja arvutamist ja seda, et leitakse iga isiku kohta, kas tal oleks olnud õigus vaadeldava perioodi jooksul kasvõi ühele meetmetele kvalifitseeruda. Seega, erinevate tun- nuste alusel vaatluste piiramine iseenesest nõuab juba väga mahukat andmetöötlust. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Töötust ennetavate teenuste sihtrühmade asjakohasuse ning suuruse analüüsimiseks ning mõju ja kulutõhususe hindamiseks on vaja hõlmata kogu perioodi andmed, mil nimetatud teenuseid on pakutud (alates 01.05.2017). Kuna ennetavate teenuste saamise eelduseks on ka inimese eelnev töötamine, eelnevad sissetulekud ja omandatud haridus, on nimetatud näitajaid kirjeldavad andmeid vaja ka varasemate aastate kohta. Andmekogude ja andmestike lõikes on päringu perioodid järgnevad:  Töötukassa andmekogu andmete päring töötust ennetavaid teenuseid alustanud inimeste kohta: 01.05.2017-31.12.2024 (teenuse alguse kuupäev jääb nimetatud perioodi).  Töötukassa andmekogu andmed registreeritud töötuse perioodide kohta: perioodil 01.01.2014 kuni 31.12.2024 töötuna arvel olnud inimesed. Selgitus andmete perioodi kohta: Andmeid soovitakse kasutada tagasiulatuvalt kuni aastani 2014, et oleks võimalik vaadelda inimeste varasemat tööturukäitumist (töötuse perioodide arv, töötuse kestus), sest see on oluline tegur, mis mõjutab inimeste edasisi väljavaateid tööturul ning tõenäosust teenusesse sattuda. Seetõttu on see oluline info osalus- ja võrdlusvaatluste statistilisel sobitamisel ja töötusriski hindamisel.  Töötukassa andmekogu andmed osalise või puuduva töövõimega isikute töövõime perioodide ja ulatuse kohta: perioodil 01.01.2017 kuni 31.12.2024 kehtinud töövõime hinnangud. Selgitus andmete perioodi kohta: Analüüsi fookuses on perioodil 01.05.2017-31.12.2024 töötust ennetavatel teenustel osalenud inimesed. Teenuste mõju hindamisel soovitakse võrrelda omavahel sarnase töövõimega inimesi, sest inimeste tööturu käitumine on mõjutatud nende töövõime ulatusest. Soovitakse analüüsida inimeste töövõimet teenusele suundumise hetkel ja vahetult enne seda. Sihtrühmade suuruse ja asjakohasuse analüüsimiseks soovitakse hõlmata kõigi vaatluse all olevate kalendriaastate andmed.  Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) Lisa 1 ja Lisa 2 andmed: 01.01.2014 kuni väljavõtte tegemise hetk. Selgitus andmete perioodi kohta: Andmeid soovitakse kasutada varasemate aastate kohta (kuni 2014. aastani tagasiulatuvalt), et oleks võimalik vaadelda inimeste varasemat tööturukäitumist (töötatud kuude arv, sissetulekud), sest need on olulised tegurid, mis mõjutavad inimese edasisi väljavaateid tööturul ning tõenäosust teenusesse sattuda. Seetõttu on see oluline info osalus- ja võrdlusvaatluste statistilisel sobitamisel ja töötusriski hindamisel. Lisaks on sissetuleku suurus ning töötuskindlustusstaaž eelneva kolme aasta jooksul üks teenuse saamise tingimus, mida vaadeldakse teenuse taotlemise hetkel tagasiulatuvalt. Andmeid soovitakse kasutada kuni väljavõtte tegemise hetkeni seetõttu, et inimeste käekäiku tööturul (töötamine, sissetulekute suurus) oleks võimalik jälgida võimalikult pika aja jooksul ja võimalikult paljude teenuse saajate kohta alates teenusel osalemisest. Näiteks, kui väljavõte andmetest tehakse mais 2025. aastal, siis on võimalik nende inimeste kohta, kes alustasid teenusel osalemist detsembris 2024, vaadelda ka juba tulemusi ca 4-5 kuu jooksul. Eeldatav väljavõtte tegemise aeg on ca mai/ juuni 2025.  Töötamise registri andmed: töösuhted, mille kestus jääb vahemikku 01.01.2014 kuni väljavõtte tegemise hetk. Selgitus andmete perioodi kohta: Andmeid soovitakse kasutada varasemate aastate kohta (kuni 2014. aastani tagasiulatuvalt), et oleks võimalik vaadelda  inimeste varasemat tööturukäitumist (töötamise kestus, töösuhte liik, töösuhte lõppemise põhjus jne), sest need on olulised tegurid, mis mõjutavad inimese edasisi väljavaateid tööturul ning tõenäosust teenusesse sattuda. Seetõttu on see oluline info osalus- ja võrdlusvaatluste statistilisel sobitamisel ja töötusriski hindamisel. Andmeid soovitakse kasutada kuni väljavõtte tegemise hetkeni seetõttu, et inimeste käekäiku tööturul (töötamine) oleks võimalik jälgida võimalikult pika aja jooksul ja võimalikult paljude teenuse saajate kohta alates teenusel osalemisest. Näiteks, kui väljavõte andmetest tehakse mais 2025. aastal, siis on võimalik nende inimeste kohta, kes alustasid teenusel osalemist detsembris 2024, vaadelda ka juba tulemusi ca 4-5 kuu jooksul. Eeldatav väljavõtte tegemise aeg on ca mai/ juuni 2025.  Rahvastiku statistilise registri andmed: 01.2017 – 01.2024, iga aasta alguse seisuga. Selgitus andmete perioodi kohta: Analüüsi fookuses on perioodil 01.05.2017-31.12.2024 töötust ennetavatel teenustel osalenud inimesed. Samade aastate kohta soovitakse analüüsida ka teenuse sihtrühmade suurust ja asjakohasust. Kuivõrd andmestikus tegemist on aastaste andmetega, siis on vajalik hõlmata andmed aastate 2017-2024. kohta.  Eesti Statistikaameti sissetulekute andmebaasist hõlmatakse andmeid, mis põhinevad Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) ja füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide andmetele: 2017. – 2023. aasta sissetulekud. Selgitus andmete perioodi kohta: Analüüsi fookuses on perioodil 01.05.2017-31.12.2024 töötust ennetavatel teenustel osalenud inimesed. Samade aastate kohta soovitakse analüüsida ka teenuse sihtrühmade suurust ja asjakohasust. Kuivõrd andmestikus tegemist on aastaste andmetega, siis on vajalik hõlmata andmed aastate 2017-2023 kohta (2024. aasta andmed ei ole analüüsi alustamise hetkel veel kättesaadavad).  Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS: 2005 – 2024. Selgitus andmete perioodi kohta: hariduse andmeid on vaja kasutada tagasiulatuvalt aastani 2005, sest tasemeõppe toetust pakutakse inimestele, kellel puudub kutse- või kõrgharidus ning põhi- ja/või keskhariduse omandamisest on möödunud vähemalt 5 (teatud juhtudel vähemalt 8 aastat) ja inimestele, kellel on kutsehariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat. Seega on hariduse andmeid vaja kasutada pikalt tagasiulatuvalt, et teha kindlaks, mis ajahetkel on inimesed teatud haridustaseme omandanud ning määratleda seeläbi teenuse sihtrühma suurus ning leida teenusel osalenud inimestele mõju hindamiseks sobiv võrdlusgrupp.  Majandusüksuste statistiline register: 01.2014 – 01.2025, iga aasta alguse seisuga (ei sisalda isikuandmeid). Selgitus andmete perioodi kohta: andmeid soovitakse kasutada tagasiulatuvalt aastani 2014, et analüüsida, milline on olnud nende tööandjate profiil (ka tagasiulatuvalt), kes on kasutanud tööandjatele suunatud koolitustoetuse teenust.  Äriregistri andmed (juriidiliste isikutega (sh FIE-d) seotud isikud). Äriregistris registreeritud juriidiliste isikutega seotud isikute andmed, mis on avalikult kättesaadavad: 01.01.2014 kuni väljavõtte tegemise hetk kehtinud seosed juriidiliste isikutega. Selgitus andmete perioodi kohta: andmeid soovitakse tagasiulatuvalt kuni aastani 2014 kasutada seetõttu, et oleks võimalik analüüsida isikute varasemat hõivatust ettevõtluses, sest see on oluline tegur, mis võib mõjutada inimese edasisi väljavaateid tööturul ning tõenäosust teenusesse sattuda. Seetõttu on see oluline info osalus- ja võrdlusvaatluste statistilisel sobitamisel. Andmeid soovitakse kasutada kuni väljavõtte tegemise hetkeni seetõttu, et inimeste hõivatust ettevõtluses oleks võimalik jälgida võimalikult pika aja jooksul ja võimalikult paljude teenuse saajate kohta alates teenusel osalemisest. Näiteks, kui väljavõte andmetest tehakse mais 2025. aastal, siis on võimalik nende inimeste kohta, kes alustasid teenusel osalemist detsembris 2024, vaadelda ka juba tulemusi ca 4-5 kuu jooksul. Eeldatav väljavõtte tegemise aeg on ca mai/ juuni 2025.  Ettevõtete majandusaasta aruannete andmed: 2014. – 2023. majandusaasta aruannete andmed (ei sisalda isikuandmeid). Selgitus andmete perioodi kohta: andmeid soovitakse tagasiulatuvalt kuni aastani 2014 kasutada seetõttu, et analüüsida: a) milline on olnud nende ettevõtete majanduslik aktiivsus, kus inimesed on läbi ettevõtluse hõivatud (see on täiendav info eelmises punktis kirjeldatud andmete juurde, mille alusel soovitakse analüüsida inimeste  hõivatust ettevõtluses); b) milline on nende ettevõtete profiil, kes on kasutanud koolitustoetust tööandjatele, et moodustada teenuse mõju hindamiseks sobiv võrdlusgrupp. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Töödeldavate andmete, sh isikuandmete koosseis koos põhjendustega on esitatud taotluse Lisas 1. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Täpne loetelu isikuandmete allikatest on toodud Lisas 1. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, Eesti Töötukassaga ja Statistikaametiga on andmekoosseisu ja andmete väljastamise osas läbi räägitud. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Analüüsis hõlmatud registriandmed pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseerimise viib läbi Statis- tikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (Tartu Ülikool) kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete edastamise protsessi, taotluse punkt 8). 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Vt töödeldavate isikuandmete koosseis Lisa 1. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide ja äriregistrikoodide põhjal. Pseudonümiseerimiseks kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonümiseerimise metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Uuringu läbiviijal (Tartu Ülikool) kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast uuringu lõppu (II kvartal 2026). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Andmete säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja Tartu Ülikooli vahel kokku andmete kasutuslepingus, mis on II kvartal 2026. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Andmesubjekte teavitatakse läbi Eesti teavitatakse. Töötukassa ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehtede uuringu teostamisest sh uuringu eesmärgist, töödeldavatest isikuandmetest, uuringu õiguslikust alusest ja kaasatud volitatud töötlejast ning volitatud töötleja edasi volitatud töötlejast. Kvantitatiivanalüüsis oleks ebamõistlikult raske osalejate arvu vaadates kõiki osalejaid eraldiseisvalt teavitada. Lisaks nõuaks see eraldi lisanduvat andmetöötlust kontaktandmete näol, mida ei koguta ning mille kogumine ei ole eraldiseisvalt põhjendatud, mistõttu inimesi teavitatakse kodulehe kaudu. 11.3. Kust on leitavad Eesti Töötukassa andmekaitsetingimused on andmekaitsetingimused7? leitavad siit. Statistikaameti andmekaitsetingimused on leitavad siit. 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid Ei edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad10: Lisa 1: Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad Lisa 2: Andmesubjekti õigusi ja vabadusi puudutavate ohtude hinnang ja õigused 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  Lisa 1. Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad Üldine selgitus andmevajaduse osas Analüüsi fookuses on tööturumeetmed, mis on suunatud töötavatele inimestele töötuse ennetamiseks. Valdavalt on analüüsitavate teenuste sihtrühmaks inimesed vanuses 16 kuni pensioniiga (v.a kvalifikatsiooni saamise toetamine ja tööandja koolitustoetus, kus vanuselist piirangut ei ole). Selleks, et hinnata meetmete potentsiaalse sihtrühma suurust, sihtrühmade asjakohasust ja meetme kasutajate osakaalu sihtrühmast ning et teenuste mõjuhindamisel oleks võimalik moodustada teenusel osalenud (osalusgrupp) töötavate inimeste kõrvale võrdlusgruppi sarnaste tunnustega teenusel mitteosalenud töötavatest inimestest, on vajalik hõlmata analüüsi kõikide tööealiste inimeste andmed ja nende tööturukäitumist iseloomustavad ja mõjutavad tunnused. Samuti on erinevate taustatunnuste hõlmamine vajalik selleks, et saada teada, milline on teenuste mõju erinevatele sotsiaal-demograafilistele gruppidele, et seeläbi vajadusel muuta teenuste praegust disaini ja tingimusi. Väljavõtet erinevatest andmekogudest piiratakse analüüsi jaoks oluliste tunnustega, analüüsi hõlmatava ajahorisondiga ning isikute sünniaasta järgi. Järgnevalt on välja toodud andmekogude kaupa, millised andmed, sh isikuandmed, analüüsi soovitakse hõlmata. 1. Töötukassa andmekogu andmed töötust ennetavatel teenustel osalemise kohta Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa krüpteeritult uuringu läbiviimiseks ühekordselt Eesti Statistikaametile (edaspidi ESA). Periood: Ajavahemikul 01.05.2017 kuni 31.12.2024 osutatud teenused. Põhjendus: Uuringu eesmärgiks on hinnata töötust ennetavate meetmete mõju, seega on vajalik kasutada selleks teenusel osalenud inimeste andmeid ja osutatud teenustega seotud tunnuseid. Teenusel osalenud isikuid iseloomustavad taustatunnused (näiteks sugu, vanus, elukoht jt) on vajalikud selleks, et teenuste mõjuhindamisel võrrelda omavahel sarnaseid teenusel osalenud ja mitteosalenud inimesi ning analüüsida, kuidas erineb teenuse mõju erinevate sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes. Kuigi nii osalus- kui võrdlusgruppi kuuluvaid isikuid iseloomustavaid taustatunnuseid on esmajärjekorras kavandatud kasutada teistest andmekogudest (et oleks sama allikas kõigi isikute kohta), siis teenusel osalejate kohta edastatakse olulisemad taustatunnused ka Töötukassa andmekogust, maandamaks riski, kus teistes andmekogudes võivad andmed olla puudulikud. Kulude andmed on vajalikud meetmete kulu- tõhususe hindamiseks. Tunnus Märkus Teenustel osalenud isikute andmed, mis on läbivalt samad kõikidel (allpool eraldi loetletud) teenustel osalenud inimeste kohta: Isikukood Töötukassa edastab ESA-le isikukoodi. Isikukood pseudonüümitakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) andmete kasutada andmist. Isiku sünniaasta Vajalik vanuse arvutamiseks Isiku sugu Isiku elukoha maakond Peamine suhtluskeel Haridustase teenuse saamise hetkel Teenus koolitustoetus tööandjale: Pseudonümiseeritud avalduse identifikaator Avalduse identifikaator on vajalik andmetöötluseks, et iga avaldus oleks andmestikus eristatav. Selleks omistatakse igale avaldusele pseudonümiseeritud id-kood. Töötaja amet toetust taotlenud tööandja juures Vajalik selleks, et analüüsida, kas koolitust saanud inimene on hiljem jätkanud töötamist samal ametikohal. Koolituse alguskuupäev Koolituse lõppkuupäev (algselt ettenähtud lõppkuupäev) Koolituse katkestamise kuupäev Koolituse tegelik lõppkuupäev Koolituse valdkond Koolituse õppesuund Koolituse õppekavarühm Koolituse eriala Koolituse planeeritud maht tundides Koolitustoetust taotlenud asutuse (isiku tööandja) Töötukassa edastab ESA-le registrikood äriregistrikoodi. Äriregistrikood pseudonüümitakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) andmete kasutada andmist. Vajalik selleks, et analüüsida, kas koolitust saanud inimene on hiljem jätkanud töötamist sama tööandja juures. Koolitustoetust taotlenud asutuse tegevusala (EMTAK tegevuskood) Olukord, mille raames tööandja oma töötajatele koolitustoetust taotles: 1) värvata ja välja õpetada töötajaid valdkonna põhikutsealale, kus on töötajaid enim vaja; 2) koolitada töötajaid muutuste olukorras; 3) arendada töötajate eesti keele oskust; 4) arendada töötajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskusi. Hüvitatud summa (eurod) Teenus kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele inimestele: Pseudonümiseeritud avalduse identifikaator Avalduse identifikaator on vajalik andmetöötluseks, et iga avaldus oleks andmestikus eristatav. Selleks omistatakse igale avaldusele pseudonüümitud id-kood. Tööturukoolituse id, millega kvalifikatsiooni saamise Kvalifikatsiooni saamise toetust saab toetus on seotud taotleda juhul kui inimene on varasemalt läbinud töötukassa poolt rahastatava koolituse. Pseudonümiseeritud id-kood, mis võimaldab andmetöötluses ühendada  läbitud tööturukoolituse ja pärast seda esitatud kvalifikatsiooni saamise toetuse avalduse. Kvalifikatsiooni saamise toetuse otsuse kinnitamise kuupäev Eksami sooritamise kuupäev Kvalifikatsiooni tüüp (kutsetunnistus, juhiluba vms) Hüvitatud summa (eurod) Teenus tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele inimestele: Pseudonümiseeritud koolituse identifikaator Koolituse identifikaator on vajalik andmetöötluseks, et iga koolitus oleks andmestikus eristatav. Selleks omistatakse igale koolitusele pseudonüümitud id-kood. 0/1 tunnus, mis näitab kas isik on ilma eri- või Teenuse saamise üks tingimus. kutsehariduseta 0/1 tunnus, mis näitab kas isik on puuduliku eesti keele Teenuse saamise üks tingimus. oskusega 0/1 tunnus, mis näitab kas isikul on töötamist Teenuse saamise üks tingimus. takistavad terviseprobleemid 0/1 tunnus, mis näitab kas isik on üle 50-aastane Teenuse saamise üks tingimus. 0/1 tunnus, mis näitab kas isik on põlevkivisektori Teenuse saamise üks tingimus. töötaja Koolitusplaani hindamise kuupäev Koolituse alguskuupäev Koolituse lõppkuupäev (algselt ettenähtud lõppkuupäev) Koolituse katkestamise kuupäev Koolituse tegelik lõppkuupäev Teenuse tulemus (lõpetas, katkestas jt) Koolituse õppevaldkond Koolituse õppesuund Koolituse õppekavarühm Koolituse eriala Koolituse auditoorse ja praktilise töö maht tundides Koolituse kulu (eurod) Teenus tasemeõppes osalemise toetus töötavatele inimestele: Pseudonümiseeritud avalduse identifikaator Avalduse identifikaator on vajalik andmetöötluseks, et iga avaldus oleks andmestikus eristatav. Selleks omistatakse igale avaldusele pseudonüümitud id-kood. 0/1 tunnus, mis näitab kas isikul puudub Teenuse saamise üks tingimus. kutse- või kõrgharidus ning põhi- või keskhariduse lõpust on möödas vähemalt 5 aastat või põhiharidus omandatud mittestatsionaarselt või keskharidus omandatud mittestatsionaarselt ja põhihariduse omandamisest on möödunud 8 aastat 0/1 tunnus, mis näitab, kas erihariduse omandamisest Teenuse saamise üks tingimus. on möödas vähemalt 15 aastat 0/1 tunnus, mis näitab, kas inimene ei saa tervise tõttu Teenuse saamise üks tingimus. senisel töökohal töötamist jätkata  0/1, mis näitab, kas inimene on põlevkivisektori Teenuse saamise üks tingimus. töötaja Avalduse esitamise kuupäev Tasemeõppe toetuse arvestamise alguskuupäev Tasemeõppe toetuse arvestamise esialgne planeeritud lõppkuupäev Toetuse arvestamise katkestamise kuupäev Toetuse arvestamise tegelik lõppkuupäev Õppimise alguskuupäev Õppimise lõppkuupäev Õppimise staatus (katkestatud, omandatud, kestavad) Õppetaseme nimetus Õppevaldkond Õppesuund Õppekavarühm Õppekava Õppekava kestus aastates ja kuudes Makstud toetuse summa (eurod) 2. Töötukassa andmekogu andmed registreeritud töötuse perioodide kohta Märkus: Need andmed on Eesti Statistikaametil olemas. Eesti Töötukassa edastab neid regulaarselt Statistikaametile Riikliku statistika seaduse alusel. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei saadeta. Periood: Ajavahemikul 01.01.2014 kuni 31.12.2024 töötuna arvel olnud inimesed. Põhjendus: Registreeritud töötuse perioodide andmed on vajalikud selleks, et kirjeldada inimeste tööturukäitumist. Nende andmete alusel saab teenuste mõju hindamisel omavahel võrrelda sarnase tööturukäitumisega inimesi. Tunnus Märkus Registreeritud töötuse seisundi perioodi identifikaator Pseudonümiseeritud isikukood Töötukassa poolt ESA-le juba varasemalt isikustatud kujul (isikukoodidega) saadetud andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Registreeritud töötu seisundi alguskuupäev Registreeritud töötu seisundi lõppkuupäev 3. Töötukassa andmekogu andmed osalise või puuduva töövõimega isikute töövõime perioodide ja ulatuse kohta Märkus: Andmed on Eesti Statistikaametis olemas. Eesti Töötukassa edastab neid regulaarselt Statistikaametile Riikliku statistika seaduse alusel. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei saadeta. Periood: Ajavahemikul 01.01.2017 kuni 31.12.2024 kehtinud töövõime hinnangu perioodid. Põhjendus: Töövõime hinnangu andmed on vajalikud selleks, et teenuste mõju hindamisel võrrelda omavahel sarnase töövõimega inimesi, sest inimeste tööturu käitumine on mõjutatud nende töövõime ulatusest. Samuti võimaldavad need andmed analüüsida, kas teenuste mõju on erinev erineva töövõime ulatusega inimestele. Tunnus Märkus Töövõime hindamise otsuse identifikaator Pseudonümiseeritud isikukood Töötukassa poolt ESA-le juba varasemalt isikustatud kujul (isikukoodidega) saadetud andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Töövõime hinnangu alguskuupäev Töövõime hinnangu tegelik lõppkuupäev Töövõime hinnangu ulatus 4. Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) Lisa 1 ja Lisa 2 andmed Märkus: Andmed on Eesti Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Periood: Väljamaksed, mis on makstud perioodil 01.01.2014 kuni väljavõtte tegemise hetk (viimane seis). Hõlmatakse inimesed sünniaastatega 1952 – 2008. Andmed on piiratud sünniaasta alusel lähtudes teenustel osalenud inimeste vanusest. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et hinnata analüüsitavate teenuste mõju töötasu suurusele ning selle alusel koostada ka teenuste kulutõhususe analüüs. Samuti on need andmed vajalikud sarnase sissetulekuga inimeste võrdlemisel teenuste mõjuhindamisel ning koolituskaardiga tööturukoolituse sihtrühma tingimuste arvestamisel. Tunnus Märkus Pseudonümiseeritud isikukood ESA-s juba olemasolevad isikukoodiga andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Pseudonümiseeritud tööandja registrikood; sh FIE ESA-s juba olemasolevad tööandja kood, kui FIE on tööandja registrikoodiga andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Tulu liik Väljamakse summa (eurod) Tulumaksu summa (eurod) Sotsiaalmaksu summa (eurod) Tööandja töötuskindlustusmakse summa (eurod) Töötaja töötuskindlustusmakse summa (eurod) Töötamise koormus Kuni aastani 2019 Tasu maksmise aasta ja kuu 0/1 tunnus, mis näitab, kas tasu saanud isikul on Eesti isikukood Isiku (töövõtja) sugu Isiku (töövõtja) sünniaeg aasta täpsusega 5. Töötamise registri andmed Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Periood: Töösuhted, mille kestus jääb vahemikku 01.01.2014 kuni väljavõtte tegemise hetk. Hõlmatakse inimesed sünniaastatega 1952 – 2008. Andmed on piiratud sünniaasta alusel lähtudes teenustel osalenud inimeste vanusest. Põhjendus: Töötamise andmed on vajalikud, et hinnata analüüsitavate teenuste mõju töötamisele. Nende abil on võimalik kirjeldada ka inimeste varasemat tööturukäitumist ning mõjuhindamisel võrrelda omavahel sarnase varasema tööturukäitumisega inimesi. Tunnus Märkus Töötamise kirje identifikaator Pseudonümiseeritud isikukood ESA-s juba olemasolevad isikukoodiga andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Pseudonümiseeritud tööandja registrikood; sh ESA-s juba olemasolevad registrikoodiga FIE kood, kui FIE on tööandja andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Pseudonümiseeritud väljamakse tegija ESA-s juba olemasolevad registrikoodiga registrikood andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Pseudonümiseeritud asutuse registrikood, millele ESA-s juba olemasolevad registrikoodiga tööandja allub andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Töötamise liik Töösuhte alguskuupäev Töösuhte lõppkuupäev Töölepingu lõpetamise alus Töötaja koormus Alates aastast 2019 Amet (kood) Töölepingu peatamise alguskuupäev Eraldi andmestikuna, mida identifitseerib töötamise kirje identifikaator. Töölepingu peatamise lõppkuupäev Eraldi andmestikuna, mida identifitseerib töötamise kirje identifikaator. Töölepingu peatamise põhjus Eraldi andmestikuna, mida identifitseerib töötamise kirje identifikaator. Töökoha asukoha maakond Isiku (töövõtja) sugu Isiku (töövõtja) sünniaeg aasta täpsusega Kande algversioon Kande lõppversioon Versiooni kehtivuse algus Versiooni kehtivuse lõpp Kande muutmise kuupäev Kande oleku kood 6. Rahvastiku statistilise registri andmed Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Periood: 01.2017 – 01.2024, iga aasta alguse seisuga. Hõlmatakse isikud sünniaastatega 1952 – 2008. Andmed on piiratud sünniaasta alusel lähtudes teenustel osalenud inimeste vanusest. Põhjendus: Rahvastiku statistilise registri andmete kombineerimisel teiste registrite andmetega on võimalik määrata töötust ennetavate teenuste sihtrühma suurust ja analüüsida kui suur osa sihtrühmast teenuseid kasutab. Lisaks on vaja registri andmeid kasutada selleks, et teenuste mõjuhindamisel arvestada nii osalus- kui võrdlusgrupi puhul olulisi tööturukäitumist mõjutada võivaid tegureid, võrrelda omavahel sarnaste tunnustega inimesi (sobitamine) ning hinnata meetmete mõju erinevate sotsiaal- demograafiliste tunnuste lõikes. Tunnus Märkus Pseudonümiseeritud isikukood ESA-s juba olemasolevad isikukoodiga andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Aasta, mille kohta andmed käivad. Sugu Isiku sünniaasta Vajalik vanuse arvutamiseks Isiku surmaaasta ja kuu Emakeel Elukoha maakond Isiku kõrgeim haridustase vastavalt klassifikaatorile ISCED2011. Isiku elukoha linnalisus. Isiku viimase riiki saabumise aasta, kui ta on elanud välismaal. Paiknemisindeksiga arvutatud elukoha asukoht maakonna täpsusega 2021. aasta lõpus kehtinud haldusjaotuse järgi (kood; nimetus) 7. Sissetulekute andmed Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Andmed, mida planeeritava analüüsi raames kasutada soovitakse pärinevad Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidelt ja füüsiliste isikute tuludeklaratsioonidelt, mis on koondatud Eesti Statistikaametis sissetulekute andmebaasi. Andmed on käesoleva Lisa 1 punktis 4 loetletud andmetele lisaks vajalikud sellepärast, et kuised tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmed ei hõlma kõiki tululiike ja kõiki isikuid. Periood: 2017. – 2023. aasta sissetulekud. Hõlmatakse isikud sünniaastatega 1952 - 2008. Andmed on piiratud sünniaasta alusel lähtudes teenustel osalenud inimeste vanusest. Põhjendus: Sissetulekute andmed on vajalikud, et hinnata inimeste ettevõtlustulu ja omanditulu, mis võivad mõjutada inimeste palgatöö motivatsiooni ja tööturukäitumist. Samuti on need olulised selleks, et teenuste mõjuhindamisel võrrelda omavahel sarnase sissetulekuprofiiliga teenusel osalenud ja mitteosalenud inimesi (sobitamine). Tunnus Märkus  Pseudonümiseeritud isikukood ESA-s juba olemasolevad isikukoodiga andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Sissetuleku saamise aeg (aasta) Hõlmatakse järgnevad sissetulekute liigid: Üksikettevõtja tulu Eestis Üksikettevõtja tulu välismaal – brutosumma Dividendid – brutosumma Kasum kapitaliinvesteeringutelt – brutosumma Intressi tulu – brutosumma Tasu loomingulise tegevuse eest välismaal – brutosumma Tasu loomingulise tegevuse eest Eestis – brutosumma Renditulu Eestis – brutosumma Renditulu välismaa – brutosumma Renditulu – brutosumma Palgatöö – brutosumma (MTA) Eestist Palgatöö – brutosumma (MTA) Välismaalt Palgatöö – brutosumma Mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu 8. Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Periood: 2005 – 2024. Üld-, kõrg- ja kutsehariduse andmed. Hõlmatakse isikud sünniaastatega 1952 - 2008. Andmed on piiratud sünniaasta alusel lähtudes teenustel osalenud inimeste vanusest. Põhjendus: Hariduse andmed on vajalikud, et hinnata analüüsitavate meetme sihtrühma suurust, sest teatud teenustel (töötavatele inimestele koolituskaardiga tööturukoolituse osutamisel; tasemeõppes osalemise toetuse saamisel) on omandatud haridustase, hariduse omandamise aeg ja vorm teenuse saamise tingimuseks. Lisaks on hariduse andmed vajalikud selleks, et teenuse mõjuhindamisel võrrelda omavahel sarnase haridustaseme ja haridusvaldkonnaga teenust saanud ja võrdlusgruppi kuuluvaid inimesi (sobitamine) ja analüüsida teenuse mõju erinevate haridustasemete lõikes. Tunnus Märkus Psuedonümiseeritud isikukood ESA-s juba olemasolevad isikukoodiga andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Õpingute haridustase Õppekavarühm Õppesuund Õppevaldkond Õppevorm Õpingutele sisseastumise aeg (alustamise aeg) Õpingute lõpetamise aeg Õpingute katkestamise aeg Akadeemilise puhkuse alguse aeg Akadeemilise puhkuse lõppemise aeg  9. Majandusüksuste statistiline register Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Majandusüksuste statistilisest registrist analüüsi hõlmatavad tunnused ei sisalda isikuandmeid. Periood: 2014 – 2025, iga aasta alguse seisuga. Põhjendus: Majandusüksuste andmed on vajalikud selleks, et: a) analüüsida, millise profiiliga tööandjad on kasutanud tööandjatele suunatud koolitustoetuse teenust; b) saada kirjeldavat taustainfot isiku tööandja tegevusvaldkonna, suuruse j.t iseloomustavate tunnuste kohta ja teenuste mõjuhindamisel võrrelda omavahel sarnaste tööandjate juures töötavaid inimesi (sobitamine). Tunnus Märkus Pseudonümiseeritud registrikood ESA-s juba olemasolevad registrikoodiga andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Ettevõtte loomise aasta Ettevõtte tegevuse lõppemise aasta Omaniku liik Õiguslik vorm Tegevusala (EMTAK) Töötajate arv 10. Äriregistri andmed (juriidiliste isikutega (sh FIE-d) seotud isikud) Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Andmed hõlmavad äriregistris registreeritud juriidiliste isikutega seotud isikute andmeid, mis on avalikult kättesaadavad. Periood: Ajavahemikul 01.01.2014 kuni väljavõtte tegemise hetk kehtinud seosed juriidiliste isikutega. Põhjendus: Andmed on vajalikud, et analüüsida inimeste hõivatust ettevõtluses. Kuivõrd töötamise registri andmed ei võimalda (kõikselt) analüüsida seda, kas inimene on hõivatud ettevõtluses, siis on vajalik hõlmata ka äriregistri andmeid, mis annavad infot selle kohta, kas teenustel osalenud ja võrdlusgruppi kuuluvad inimesed on seotud mõne ettevõttega ja läbi millise rolli. Tunnus Märkus Pseudonümiseeritud registrikood ESA-s juba olemasolevad registrikoodiga andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Pseudonümiseeritud isikukood ESA-s juba olemasolevad isikukoodiga andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Roll Rolli nimetus, läbi mille isik on juriidilise isikuga seotud. Rolli alguskuupäev Rolli lõppkuupäev 11. Ettevõtete majandusaasta aruannete andmed Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Majandusaasta aruannete andmed ei sisalda isikuandmeid. Periood: 2014. – 2023. majandusaasta aruannete andmed. Põhjendus: Majandusaasta aruande andmed on vajalikud selleks, et hinnata majandusnäitajate põhjal, kas ja kui aktiivselt tegutsev on ettevõte, millega on seotud teenust saanud ja võrdlusgruppi kuuluvad isikud ning teenust kasutanud tööandjad. Tunnus Märkus Pseudonümiseeritud registrikood ESA-s juba olemasolevad registrikoodiga andmed pseudonümiseeritakse ESA-s enne volitatud töötlejale (Tartu Ülikool) planeeritava uuringu raames kasutada andmist. Majandusaasta aruande periood Majandusaasta aruannete väljad: Tulud kokku Müügitulu Kulud kokku Kasum (kahjum)/tulem  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/25/12-7 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2025 Tallinnas Ulla Saar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Taotluse esitaja Reelika Leetmaa Eesti Töötukassa [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab: 1) kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine uuringus "Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste mõjude hindamine" 16.04.2025 taotluses ning selle lisas esitatud tingimustel ja mahus; 2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ja/või Eesti Töötukassal esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 8. hiljemalt 31.12.2025. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED: Esitatud otsuse lisades: 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ja 2. Taotluse lisa „Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED: IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. IKS § 6 lg-s 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Inspektsioon on käesoleva uuringu kooskõlastamisel arvestanud ka Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee 28.04.2025 otsusega (24. koosoleku protokoll, 28.04.2025). Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 16.04.2025 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel Lisad: 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus 2. Taotluse lisa „Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad“ 2 (2)